VIP-KLIENTIDELE PÄIKESELINE MEHHIKO

Esimene koht, millega seltskond tutvus, oli pealinn Меxico, kus viibiti esimesed neli päeva. Tohutu linn jahmatas, ja kuigi programmi kuulusid nii jalgsi- kui bussiekskursioonid, muuseumide ja väljakaevamiste külastamine, õnnestus näha ainult osa suurlinna vaatamisväärsustest. “Kõige eredama mulje jättis köök. Iga päev sõime erinevates restoranides, proovisime kõikvõimalikke kohalikke toitusid. See on midagi uskumatut. Midagi sellist te vaevalt proovite kusagil mujal kui Mehhikos. Vähemalt mitte kusagil Euroopas ei ole ma kohanud isegi mitte ligilähedast kohalikele vürtsidele,“ on Škatov vaimustatud kohalikest kokkadest. Mehhiko köögi aluseks on maisipannkoogid – takod. Selgus, et igas enamvähem korralikus toitlustusasutuses on inimene, kelle ainus ülesanne on nende küpsetamine. Takosse mähitakse mitmesuguseid täidiseid, maitsestades neid teravate pipraste kastmetega. Reisiseltskond oli gastronoomilistest hõrgutistest sedavõrd vaimustatud, et läks spetsiaalselt turule kohalikke tšillikastmeid kaasa ostma.

Mexicoga tutvumise järel viis marsruut Kariibi mere äärde ühte populaarsemasse puhkusekohta Méridasse, mis asub Yucatani poolsaarel. Loomulikult külastati iidset linna Chichén Itzát – kunagist maiade pealinna. “Viibisime väljakaevamistel, külastasime püramiide. Vapustav tunne. Alles seal hakkad mõistma selle vana tsivilisatsiooni suursugusust. Imepärane, kuivõrd osavad olid need iidsed meistrid. Ei jätku sõnu meid seal vallanud emotsioonide kirjeldamiseks,“ jagab muljeid Vadim Škatov.

“Tänu Discovery telekanalile olin veidi tutvunud püramiidide ajalooga, kuid ma ei kujutanud ette nende suursugusust. Meil oli vapustav giid, ta jutustas nii, et ajalugu elustus meie silmade ees.

Ilma temata ei oleks me saanud kümnendikkugi sellest informatsioonist,“ kinnitab Dmitri Zamkovoi firmast DDK Service OÜ.

Yucatani poolsaar on huvitav selle poolest, et seal ei ole maapinnal jõgesid ega järvi. Sademed imenduvad karstipinnasesse ja kogu poolsaare territoorium on läbi põimunud maa-aluste jõgede ja järvede võrguga ehk niinimetatud tsonootidega. Eesti reisimehed ei saanud seda loodusimet vaatamata jätta. “Neid muljeid on samuti raske edasi anda. Kujutage ette, et laskute tükk aega allapoole ja umbes 20 meetri sügavuses avaneb äkki koobas suure mageveejärvega. Ja selle järve sügavus on omakorda 50 meetrit. See on loodusime!“ jagab oma muljeid Škatov. Kuurordis oli sõidust osavõtjatele broneeritud

“kõik hinnas“ viietärnihotell. Igaüks võis veeta aega oma äranägemisel.

“Imetabane, kui rahulik ja ohutu on kuurortides võrreldes pealinna Mexicoga. Sinna ma ei soovitaks mitte kellelgi üksinda sõita, ainult koos grupiga ja valve all. Linnas on kohad, kuhu isegi politsei ei vaata, kus on oma maailm ja omad seadused. Mehhiko tundus üldse kontrastide maana. Liikusime palju bussiga, seetõttu nägime erinevusi turismipiirkondade ja selle vahel, kuidas elavad kohalikud inimesed neist vaid mõni meeter kaugemal. Kui sa ei olnud puhkekohas, oli adrenaliini tase pidevalt veidi kõrgendatud,“ jutustas Dmitri. Kogu reisile endale paneb ta hindeks viis pluss. “Programm oli sedavõrd tihe, et esimest nädalat ei saanudki nimetada puhkuseks. Olime kogu aeg tegevuses, ei jõudnud läbi seedida eelmisi muljeid, kui uued tulid peale. Proovisime alati midagi uut, midagi nägime ise, millestki räägiti meile. Imetlusväärne, kui hästi oli kõik sellise tiheda graafiku juures organiseeritud – me ei jäänud mitte kusagile hiljaks, igal pool meid oodati. Mulle oli teade sõidust väga meeldiv. Seda enam, et seni olin käinud vaid Saksamaal ja Norras, ning nüüd sõit planeedi teise serva, täiesti teistsugusesse fantastilisse maailma. Üksnes fotosid tegin üle viiesaja.“

“Niipalju, kui mulle teada, jäid kõik sõiduga väga rahule“, naeratab Škatov.