Page 1


Trükis annab lühiülevaate piirkonna kujunemisest, loodusest ja ajaloolistest huviväärsustest. Samuti saab lugeja ülevaate vallaelanikele kavandatud sotsiaaltoetustest ning teenusest jpm. vajalikust. Koostanud: Harku Vallavalitsus Kujundus: AS Spin Press Välja antud Eesti Vabariigi juubeliaastal 2008


Üldandmed Asukoht: Harku valla põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Idast piirneb vald Harku järve ja Tallinna linnaga, lõunast Saue vallaga ning edelast Keila linna ja Keila vallaga. Halduskeskus on Tabasalu alevik, kuhu on koondunud ka suur osa teenindusest ja ettevõtlusest. Tabasalust on Tallinna piirini 6 ja kesklinnani 13 kilomeetrit. Pindala: 159 km2 Elanikke: 10 360 (1.01.2008) Alevikud: Tabasalu ja Harku Külad: Harkujärve, Tiskre, Rannamõisa, Laabi, Sõrve, Liikva, Vaila, Vääna, Vahi, Tutermaa, Kumna, Kütke, Humala, Adra, Türisalu, Naage, Vääna-Jõesuu, Viti, Suurupi, Muraste, Ilmandu Jõed: Suurim on osaliselt valla läänepiiriks olev Keila jõgi (kogupikkus 122 km, valgala suurus 682 km2). Valda läbib Vääna jõgi (kogupikkus 65,6 km, valgala suurus 316 km2). Joastikud ja joad: Suurim on Vahiküla joastik Vääna jõel (põhiastangu kõrgus 1,2m, koos väiksemate astangutega on kogulangus üle 4 m). Mitmeastangulised on ka Türisalu ja Harku joastikud. Ojad: Harku (valgala 30,6 km2 ja pikkus 15,8 km), Tiskre (valgala 50 km2 ja pikkus 4,7 km), Türisalu (pikkus 2,9 km), Põlma (valgala 4,5 km2 ja pikkus 1,9 km), Humala (valgala 4,2 km2 ja pikkus 1,8 km) Järved: Tõlinõmme järv (5,9 ha) Sood ja rabad: Tabasalu, Ilmandu, Vääna, Tõlinõmme, Muraste, Karjaküla, Harku.


Valla nimi võib olla inspireeritud ka Harkule iseloomulikust pankrannikust.

Tabasalu alevikukeskuses.

Külad Küladest annab varajasemaid teateid 13. sajandil koostatud “Taani Hindamisraamat”, kus on ära märgitud mitmete tolleaegsete külade nimed nagu “Liqua” – Liikva; “Seruerae” – Sõrve; “Humebo” – Humala jt. Harkut on mainitud paekaldal asuva külana Harkua. On ka arvatud, et nimi Harku võib pärineda soomekeelsest sõnast harkko, mis tähendab suurt metalli- või kivilahmakat. Valla keskust Tabasalu on ajalooürikuis Tapeselle nime all esmamainitud 1317. aastal. Türisalu küla mainitakse esimest korda 1378. a (Thuriselle). 1866. aastal kehtestatud vallakogukonnaseaduse järel alustasid tööd vallavalitsused. Vanimad arhiivimaterjalid Harku valla ja vallavalitsuse kohta pärinevad 1879. aasta Harku-Hüero ühendatud vallavalitsuse protokolliraamatust, mille andmeil oli vallas 391 pearahamaksjat, 16-60 aastased mehed (“Killukesi Harku valla ajaloost”). Keila kihelkonda kuulunud Harku vald kujunes välja 1890. aasta lõpul, mil vallaks ühinesid neli kogukonda – Harku-Hüüru, Wääna-Witti, Ranna-Murraste ja Habersti. Liitmisega Harku valla külge ei olnud rahul Vääna elanikud – 1919. aastal eraldus WäänaWitti kogukond Harku vallast ja moodustus iseseisev Wääna vald. Valdade reformi käigus 1938. aastal Wääna vald likvideeriti ja liideti osaliselt Harku ja Keila valdadega. 1938. aastal on Harku vallavalitsuse nimekirja järgi valda kuulunud 26 küla: Allika, Fischmeistri, Habersti, Harku, Hüüru, Ilmandu, Järva, Jõe, Kadaka, Kakumäe, Kodasema, Laabi, Lehmja, Muraste, Mäe, Mäeranna, Nõmme, Pikaliiva, Pühaküla, Rannamõisa, Sõrve, Tabasalu, Tiskre, Vatsla, Ämari, Rocca-al-Mare (1938. aastal eestistatud Õismäeks). Liitumise või teiste omavalitsustega ühinemise tõttu on tänaseks külade arv kahanenud. Mitmed Harku valla külad nagu Tiskre, Pikaliiva, Õismäe, Kakumäe ja Kadaka on pealinna kasvades saanud Tallinna territooriumiks. Keila vallast on endiste külanõukogude piiride ühitamisel lisandunud Kumna, Kütke ja Tutermaa külad.

4


Harku vald on lasterikas vald.

Esimene täpsem ülevaade valla elanike arvust pärineb aastast 1885, mil elanike arvuks loeti 1375, neist 663 meest ja 712 naist. Vallaelanike hulgas oli 82 päriskohaomanikku, 34 rendikohaomanikku ja 56 vabadikku. 1910. aastaks oli kohapidajate arv tõusnud 353-ni. 1922. aasta detsembri rahvaloenduse andmeil oli vallas 3339 elanikku (1645 meest ja 1694 naist) ja 1934. aasta rahvaloenduse põhjal 3199. Viimase kümne aasta jooksul on valla elanike arv mitmekordistunud – kui 1997. aasta alul elas Harkus 5013 inimest, siis 2007. aasta juulis ületas vallaelanike arv 10 000 piiri. Eesti ühe suurema ja kiiremini areneva omavalitsuse rahvastik on suhteliselt noor, positiivse iibe poolest ollakse Eesti valdade esireas. Alaealisi vanuses kuni 18 aastat on valla elanike seas ligi kolmandik – 2882.

ELANIKE ARV KÜLADES (1.01.2008) Külad (21) Mehi Naisi Kokku ja alevikud (2) Adra

25

35

60

Harku alevik

269

343

612

Harkujärve

240

276

516

21

13

34

Humala Ilmandu

135

133

268

Kumna

132

156

288

40

36

76

Kütke Laabi

45

50

95

Liikva

89

78

167

524

565

1089

54

52

106

Muraste Naage Rannamõisa

251

280

531

Suurupi

335

306

641

Sõrve Tabasalu alevik

81

86

167

1530

1647

3177

Tiskre

245

267

512

Tutermaa

142

143

285

Türisalu

189

243

432

Vahi

31

36

67

Vaila

32

33

65

Viti

139

140

279

Vääna

131

137

268

Vääna-Jõesuu

301

277

578

33

14

47

KOKKU VALLAS 5014

5346

10360

KOV täpsusega

Rahvastik

Allikas: Harku Vallavalitsus

5


Valla soodne asukoht maakonna keskel on Harkusse elama meelitanud ka palju uusasukaid.

Elanike arvu kasv

ELANIKE ARV VALLAS (1.jaanuari seisuga) Aastaarv

Elanike arv

1994

5032

1995

5002

1996

4939

1997

5013

1998

5143

1999

5196

2000

5353

2001

5408

2002

6057

2003

6827

2004

7297

2005

7812

2006

8739

2007

9510

2008

10360

LOOMULIK IIVE VALLAS Harku vald

2003

2004

2005

2006

2007

Surnud

61

70

51

75

51

S端ndinud

95

101

121

140

190

Allikas: Harku Vallavalitsus

6


Pangaalune mets Rannamõisa kaitsealal.

Loodus Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline. Üldtuntud on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad. Loopealsed ja laialehelised ürgsed metsad on paljude haruldaste taimeliikide kasvukohaks, paekivis asuvad koopad on üle-euroopalise tähtsusega talvituspaikadeks nahkhiirtele. Pankrannik vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed männimetsaga. Sisemaa reljeef on valdavalt lainjas tasandik, mida valla keskosas läbib Vääna jõe org. Väärtuslikud niidualad laiuvad Ilmandu, Laabi, Sõrve, Vääna ja Muraste ümbruses. Valla omapäraste maastike ja taimestiku kaitseks on eri aegadel asutatud mitmeid maastikukaitsealasid. Loomaliikidest on kaitse all nahkhiirte püsielupaigad: Vääna - Viti koopad, Humala koopad ja Naage koopad. Liikva ja Vahi külades on kaitse all kanakulli püsielupaigad. Kaitstud on Vääna jõgi, Tilgu koopad ja Taari hiidrahn Ilmandu külas. Pargialadest on kaitse all Harku, Viti, Kumna, Muraste ja Vääna pargid, samuti Valingu tammik Tutermaal, Rabakivi tamm Tiskres ja Pilladu tamm Harkujärvel.

Kaitsealad Rannamõisa maastikukaitseala (65 ha) moodustati 1959. a, uus kaitse-eeskiri kinnitati 2000. a. Kaitseala väärtusteks on Rannamõisa pank ja klindipealne loomets, samuti allikalise veerežiimiga pangamets. Kaitseala koosseisus on ka Tilgu koopad ja liivakivipaljand. Maastikukaitsealale on rajatud Tabasalu looduspark, mida läbib mitukümmend teemarada loodushuvilistele Eesti pankranniku ja selle kivimite, pangametsade maastike ning looma- ja taimeliikide tutvustuseks. Rannamõisa tee äärsel niidualal kasvab kaitsealune aasnelk, samuti on kaitsealal haruldastest liikidest esindatud must tuhkpuu ja jumalakäpp.

7


Põõsasmaran õitseb paekalda loopealseil suve teisel poolel sügiskülmadeni.

Aasnelki võib leida soostunud niitudelt.

Aas-karukell kasvab kuivadel nõmmedel.

Türisalu maastikukaitseala (27 ha) moodustati 1991. a suurejoonelise Türisalu panga, loopealse ja seal kasvava haruldase põõsasmarana kaitseks. Püstloodne Türisalu pank kõrgub merepinnast kuni 31 meetrini. Astangu alumises osas paljandub kambriumi liivakivi, ülemine osa koosneb ordoviitsiumi karbonaatsetest ja terrigeensetest kivimitest. Kaitseala uuendatud (1999) piiridesse jääb ka Türisalu juga. Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad alal veel aasnelk, must tuhkpuu ja aas-karukell. Vääna maastikukaitseala (407 ha) moodustati 1991. a põõsasmarana loopealsete, linnurikka Tõlinõmme järve ja Tõlinõmme raba kaitseks. Tõlinõmme järv oli enne II maailmasõda Eesti olulisemaid linnujärvi. Veetaseme alandamine 1937. a on järve tähtsust vähendanud. Maastikukaitsealal asub ka Vääna ehk Tõlinõmme kurisu, kuhu voolab Tõlinõmme järvest algav Kuriste oja. Vääna maastikukaitsealal kasvab kaitsealune pruun raunjalg. Muraste looduskaitseala (140,5 ha) moodustati 2005. a Põhja-Eesti paekalda ning metsade kaitseks. Kaitsealal kasvavad vanad loodusmetsad ja soometsad. Naage maastikukaitseala (4,6 ha) moodustati 2005. a sihiga kaitsta Põhja-Eesti pangametsi ja seal elutsevaid liike. Alal esinevad mitmed kaitsetvajavad elupaigatüübid - lubjakivipaljandid, Naage koopad ning rusukallete ja jäärakute metsad. Tulevase Suurupi looduskaitseala territooriumile jäävad mitmed üleeuroopalise tähtsusega väärtuslikud kooslused – vanad loodusmetsad, soostuvad lehtmetsad, rannalõukad, liigirikkad rannaniidud ja pangametsad. Moodustatav kaitseala koosneb kolmest vööndist – Ninamaa piiranguvöönd, Suurupi sihtkaitsevöönd ja Mere sihtkaitsevöönd.

8


Suurupi poolsaare loodeotsasas Ninamaa neemel ääristab mereranda kuni 5 meetri kõrgune liivakivipank.

Natura 2000 alad Natura alad on loodud säilitamaks Euroopa Liidule olulisi elupaigatüüpe ja liikide elupaiku nende loodusliku levila piires:

yMuraste loodusalal hallid luited (kinnistunud rannikuluited), vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad. yNaage loodusalal lubjakivipaljandid, koopad, rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad). yNinamaa loodusalal merele avatud pankrannad. yPakri loodusalal rannikulõukad, laiad madalad lahed, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, väikesaared ning laiud, rannaniidud, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, lood (alvarid), puisniidud, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, vanad laialehised metsad, rusukallete ja jäärakute metsad. Liigid, mille kasvukohti kaitstakse: emaputk, nõmmnelk, soohiilakas. yRannamõisa loodusalal merele avatud pankrannad, püsitaimestuga liivarannad, hallid luited (kinnistunud rannikuluited), lubjakivipaljandid, koopad, vanad laialehised metsad, rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad). yTürisalu loodusalal merele avatud pankrannad, püsitaimestuga liivarannad, metsastunud luited, jõed ja ojad, lood (alvarid), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad). 9


Jumalakäpp kuulub orhideeliste liiki.

Läikivate lehtedega soohiilakat võib leida lubjarikastel hõreda taimestikuga rannaniidudel.

Pruun raunjalg on sõnajalgade liigi esindaja.

yVääna loodusala kaitstavad elupaigatüübid: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, karstijärved ja –järvikud, jõed ja ojad, lood (alvarid), niiskuslembesed kõrgrohustud, rabad, nõrglubja-allikad, soostuvad ja soolehtmetsad. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik hink, harilik võldas, jõesilm, lõhe, paksukojalise jõekarp. Allikas: Keskkonnministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

Loodusressursid Olulisemad maavarad on lubjakivi (Harku ja Sõrve maardlad) ning turvas (Vääna, Tõlinõmme, Tabasalu, Harku, Karjaküla, Muraste, Ilmandu). Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates. Metsad hõlmavad valla pindalast üle kolmandiku (Harjumaal 53% ja kogu Eestis tervikuna 49%). Valla maad on üldiselt väheviljakad, seetõttu on põllumajanduslike maade osatähtsus maakasutuses vähetähtis. Lavamaa klindilähedastel aladel on valdavalt õhukesed paepealsed mullad, kõrgemal viljakamad rähkmullad. Harku valla põhjaveevarud on piiratud. Põhilised põhjaveeressursid on ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veehorisondid (sügav põhjavesi). Üksikobjektidel kasutatakse ka kvaternaari setete horisonti (pinnalähedast põhjavett).

10


Kultusekivid Kumna külas.

Ajaloolised huviväärsused Muinasaeg Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni. Muistsetest asulapaikadest valla kirdeosas (Muraste, Ilmandu ja Sõrve külad) ning edelaosas (Adra, Türisalu, Humala, Kütke ja Kumna külad) on arheoloogiamälestistena kaitse all hulgaliselt kivikalmeid ja kultusekive (lohukivid). Kaitse all on ohvriallikad (Humala külas “Ristiallikas”, Sõrve külas “Proomu allikas”). Osalt kivipeenardega ääristatud muistsed põllulapid on säilinud Ilmandus ja Murastes, samuti Keila jõe ümbruses. Arheoloogiamälestiste hulka kuuluvad ka muistsed asulakohad Rannamõisa, Kumna, Kütke ja Tiskre külades.

Mõisad Arhitektuurimälestiste seas on kaitse all Harku linnusepaik, mille kivilinnus on rajatud pärast Jüriöö ülestõusu 14. sajandil. 1371. aastal sai linnusest Tallinna komtuurile alluv orduloss. Mõisatest kuuluvad arhitektuurimälestiste hulka Harku mõis (peahoone, park, allee, tall-tõllakuur, ait, piirdemüür), Vääna mõis (peahoone, mõisapark, linnuse varemed, viinavabrik, triiphoone aednikumajaga ja tall-tõllakuur), Muraste mõis (peahoone, park), Kumna mõis (peahooned, park, valitsejamaja, ait-kuivati) ja rootsiaegse mõisaarhitektuuri näitena 16. – 17. saj ehitatud lihtne paekivist Vana-Pääla mõis. Harku mõisas allkirjastati septembris 1710 Tallinna rae, Rootsi garnisoni, Eestimaa rüütelkonna esindajate ja Vene väe vaheline kapituleerimisleping, mille kohaselt Eestimaa vürstkond ja Tallinna linn läksid Rootsi kuningriigi alluvusest üle Vene tsaaririigi ülemvalitsuse alla. Selle lepinguga lõppes tegelikkuses Põhjasõda Eestimaal, kuigi lõplik rahuleping Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti alles 11 aastat hiljem.

11


Vääna mõisahoone.

Suurupi tuletornidest vanim.

Muraste mõisaõuel asuvas ühekordses kivimajas sündisid mõisaaedniku peres kirjanikest vennad Ernst Krusten (1900 – 1984) ja Pedro Krusten (1897 – 1987). Kolmas vend Otto (1888 – 1937) sai Eesti Vabariigi algaastail tuntuks karikaturistina. Vääna mõisahoones töötab alates mõisa riigistamisest 1920 ndate aastate alguses Vääna algkool. Praegu asub hoone keldrikorrusel ka raamatukogu ja on avatud internetipunkt. Sõja-ajalooliselt on huvipakkuvad aastail 1913 – 1917 Vene impeeriumi poolt Peterburi kaitseks rajatud Peeter Suure nimelised kaitserajatised Suurupis, Sõrve külas jm.

Suurupi tuletornid Ainulaadsed on Suurupi tuletornid. Ülemine neist valmis 1760. aastal, algkujul on sellest tänaseks säilinud kiviosa. 1951. aasta taastamistöödel sai tuletorn raudbetoonist tehnilise korruse ning metallkonstruktsioonist tuleruumi, mis lisas tornile ka kõrgust. Tuli plingib nüüd maapinnast 22 m ja merepinnast 66 m kõrgusel nähtavuskaugusega 18 miili. Suurupi alumine tuletorn ehitati 1859. a. ja on täna ainus töötav puittuletorn Eestis. Torni algne kõrgus merepinnast oli 18 meetrit ning torni jalamilt 14 meetrit. 1885. a ehitati remondi käigus laternaruumi jaoks kolmas korrus, mis lisas tornile 3,5 m kõrgust juurde. Teravatipulise katusega tüvipüramiid sai valge värvikatte. Tule nähtavuskaugus on 11 miili. Mõlemad Suurupi tuletornid on praeguseks automatiseeritud ning kuuluvad kaugseire süsteemi. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register

12


Ladusa ettevõtluse tagatiseks on ka järjepidev teedeehitus.

Enim on vallas kaupade müügi ja vahendamisega tegelevaid ettevõtteid ning kinnisvarafirmasid. Suuremas osas on valla ettevõtlus koondunud Tabasalu aleviku ümbrusesse, kus asub ka ulatuslik tööstuspark. Teine suurem ettevõtluspiirkond on Keila lähedal logistiliselt ja ka põllumajanduslikult soodsais Kumna ja Tutermaa külades. Ettevõtluse aktiivsus on kõrge kogu Harjumaal. 2005. aastal alustas Eestis Statistikaameti andmeil tertsiaar- ja sekundaarsektoris (vastavalt kaubandus-teenindussektor ning mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) ligi 3000 uut ettevõtet rohkem kui tegevuse lõpetas. Harjumaal alustas neist 1818, andes juurde 765 töökohta. Palgatöötajate teenistus oli Maksu- ja Tolliameti andmeil samuti kõige suurem Harju maakonna elanikel. Kui meeste kuukeskmine brutotulu oli 2006. aastal üle 10 000 krooni 7 maakonnas, siis naiste keskmine oli üle 8000 krooni vaid Harjumaal (Eesti keskmine 9111 krooni, naistel 7655 ja meestel 10 683 krooni).

Ettevõtlus

Palgatulu kuukeskmine brutotulu ja brutotulu saajad omavalitsusüksustes 2006 Omavalitsus

Palgatöötaja keskmine brutotulu

Naised krooni

Brutotulu saajad

Mehed Võrdlus krooni Eesti keskmisega, %

Brutotulu saajad 15-74 aastaste hulgas, %

Naised

Mehed

Naised

Mehed

Võrdlus Eesti keskmisega, %

Harku

10 789

140,9

16 203

152,0

2 401

2011

55,2

57,0

Tallinn

8 723

114,0

12 205

114,0

97 979

81 136

55,5

58,2

Keila

8 911

116,4

12 482

117,0

2 393

2 063

60,6

61,9

(allikas: Statistikaamet)

13


Omavalitsus Harku valla päev on 21. november, mil 1991. aastal taastati toonase EV Ülemnõukogu otsusega valla omavalitsuslik staatus. Kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Omavalitsuse korraldada on vallas ysotsiaalabi ja -teenused, vanurite hoolekanne ynoorsootöö yelamu- ja kommunaalmajandus yveevarustus ja kanalisatsioon yheakord ja jäätmehooldus yterritoriaalplaneerimine yvallasisene ühistransport yvalla teede ja tänavate korrashoid yvalla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude jt kohalike asutuste ülalpidamine Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on vallavolikogu liikmel, vallavolikogu komisjonil, vallavolikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal ning vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. Vallavolikogu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes vallaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga. Praeguses koosseisus on 19 liiget. Vallavolikogu esimees Helikar Õepa aseesimees Andres Tamm Vallavalitsus vallavanem Kaupo Rätsepp abivallavanemad Vello Viiburg, Sulev Roos, Eddi Tomband vallavalitsuse liikmed Andrus Braunbrück, Toomas Ristlaan, Anti Aaremaa

14


Harku Vallavalitsus Tabasalus.

Vallavolikogu liikmed: Aadu Kana, Ants Morel, Andres Krigul, Andres Tamm, Arno Hirtentreu, Arne Kask, Deiw Rahumägi, Ene Alttoa, Galina Kostõleva, Helikar Õepa, Hillar Keinast, Kristiina Tiimus, Maarja Holmberg, Marju Aolaid, Ott Kasuri, Reigo Kimmel, Rein Pars, Toomas Vilosius, Viktoria Goihinberg Vallavolikogus on 6 alatist komisjoni: majandus- ja arengukomisjon (esimees Andres Krigul), ehitus- ja kommunaalkomisjon (esimees Aadu Kana), sotsiaal- ja turvalisuse komisjon (esimees Arne Kask), maa- ja keskkonnakomisjon (esimees Arno Hirtentreu), hariduse- ja kultuurikomisjon (esimees Marju Aolaid) ning revisjonikomisjon (esimees Arne Kask). Harku Vallavalitsusel on 14 hallatavat asutust: 8 haridusasutust (üldhariduskool, 2 lasteaed-algkooli ning 5 lastepäevakodu), 6 kultuuriasutust (3 raamatukogu, huvialakool, kultuuriait ja noorsootöökeskus). Valla sajaprotsendilisse omandusse kuulub OÜ Strantum, ettevõtte põhitegevuseks on kommunaalteenuste tootmine ning Tabasalu Spordikompleksi haldamine ja kinnisvara korraldamine. Harku Vallavalitsuse aadress: Ranna tee 1 76901Tabasalu Harju maakond

Vastuvõtuajad: esmaspäeval kell 14.00 – 18.00 ja neljapäeval kell 9.00 – 12.30 eelregistreerimine telefonidel 600 3848 ja 600 3840 või e-posti teel: harku@harku.ee kodulehekülg www.harku.ee

15


Valla vapi sinise kilbi jaotab neljaks väljaks hõberist. Esimesel väljal on hõbedane kaheksaharuline täht.

Valla sümbolid Vapi põhivärv sinine sümboliseerib valla mereäärest asukohta, taevaavarust ning optimistlikke tulevikupüüdlusi. Vappi neljaks väljaks jagav hõberist - kristliku maailma üks peamisi sümboleid - tähistab meie kultuuri alustõdesid ja ajaloolist järjepidevust. Vapikujundi hõbe märgib ustavust, puhtust ja nooruslikku sihikindlust. Hõbedane (põhja)täht viitab valla asukohale Eesti põhjakaldal. Valla lipp on horisontaalselt poolitatud valge-sinisega, kus ülemise valge laiu keskel on valla vapp. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Valla lippu on õigus head tava järgides heisata igaühel. OÜ-st Lipuvabrik saab tellida koduõuele ka mastivimpli, mis lisaks rahvusvärvidele võib olla valla- või maakonnavärvides, pere- või suguvõsa sümboolikaga.

Valla teenetemärk Teenetemärgi võivad pälvida paikkonnale erilisi teeneid osutanud Eesti kodanikud ja välismaalased. Hõbedast valmistatud teenetemärk on valla vapi kujuga. Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada vallavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel. Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 15. jaanuariks. Teenetemärgi andmise otsustab vallavolikogu. 2007. aastal pälvisid teenetemärgi: Ain Talts - ettevõtja, endine volikogu aseesimees ja komisjoni esimees Aino Sokk - haridustegelane Väänas ja Tabasalus, Tabasalu Ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja Arvo Must - osaluse eest omavalitsusliku haldusüksuse õiguste taastamisel Linda Tõnurist - koolijuht ja õpetaja, raamatukogu juhataja Väänas Ott Kasuri - tunnustatud haridus- ja omavalitsustegelane, omavalitsuse taastaja Udo Margna - akadeemik, teaduse ja paikkonnaelu edendaja

16


Valla teenetemärkide üleandmisel Harkujärvel EV 90. aastapäeva eel: autasu on vastu võtmas õpetaja Maie Koikson.

Tiiu Tuisk- pedagoog, külaelu taastaja ja korraldaja Villem Tammemägi- veterinaar, tunnustatud kirimaletaja ja kultuurielu edendaja Vello Viiburg- pikaajaline töötaja omavalitsuses ja omavalitsuse taastaja Sulev Roos - tunnustatud omavalitsustegelane 2008. aastal pälvisid teenetemärgi: Kalev Konsa- huvihariduse korraldaja ja kohaliku kultuurielu edendaja Milvert Vaaks- kohaliku spordielu edendaja Allan Kiil- vallavolikogu esimees aastatel 1996-2007 Malle Arold- kohaliku omavalitsuse taastaja ja asjaajamise korraldaja Maie Koikson- õpetaja

Sõprusvallad Harku vallal on mitu sõprusvalda. 16 aastat on täitunud partnerlus- ja koostööleppe sõlmimisest Eura vallaga Soomest, valdadevaheline sõprusleping sõlmiti 1992. a maikuus. Koostöölepe Piasecznoga Poolast sõlmiti 2004. aastal. Koostöö ja kogemustevahetus on järjepidevaks muutunud igal tasandil. Vastastikku on õppe- ja turismireisidest osa saanud õpilased ja õpetajad, aktiivne on olnud kultuurivahetus, korraldatud on kontserte ja kunstinäitusi. Eura eakaaslastel on külas käinud ka klubi Hõbehall liikmed, omavahel on mõõtu võtnud sportlasedki. Palju kasulikke ideid on sündinud amtnike ja poliitikute tööreisidest.

17


Mullu rajatud valgustatud kergliiklustee muudab liikumise turvaliseks.

Eelarve 2008 Valla eelarve tulude maht on 203,2 miljonit krooni, kulude maht 199,3 miljonit krooni ja finantseerimistehingute maht 3,9 miljonit krooni. Suurim kuluartikkel on haridus 93,8 miljoni krooniga, mis arvestab ka uue Pangapealse lasteaia avamisega veebruari keskel. Suurimad investeeringud on teedeehituse valdkonnas. Oluliselt on 2008. aastal suurenenud sotsiaaltoetused. Nii näiteks on sünnitoetus tõusnud 5000-lt kroonilt 6000 kroonini, kooli alguse ja lõpetamise toetus tuhandelt 1500 kroonini. Valla 2007. aasta eelarve tulude maht oli 149,7 miljonit krooni, koos lisaeelarvetega 167,3 miljonit krooni. Eelarvetuludest moodustasid maksud 83,5%, toetused 10,2%, kaupade ja teenuste müük 5,3% ning muud tulud 1%. Tulude osakaal on sisuliselt samasugune ka 2008. aastal.

Eelarve tulud

18

kulud


Valla toetused on kavandatud mudilastest eakateni.

Valla sotsiaaltoetused ja teenused Valla sotsiaalhoolekande eesmärk on eelkõige abistada seda elanikkonna osa, kes ei tule enesega toime: vanurid, puudega inimesed, töötud, vanemliku hoolitsuseta lapsed. Vallapoolne sünnitoetus on Eestis üks suurimaid. Samuti toetab vald koolitee alustajad ja lõpetajad, paljulapselisi peresid, pensionäre jpt. Sõimekohtade puudust korvab lapsehoiuteenuse toetus, mille toetusmäär 2008. aastal on tõusnud 2500 kroonini kuus. Vald toetab ka eralasteaedades ja teiste omavalitsuse lasteaedades käivate Harku valla laste osalustasude maksmist.

Valla sotsiaaltoetuste määrad 2008 ysünnitoetus 6000 krooni

ykoolitoetus I klassi astumisel 1500 krooni ykoolitoetus põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel 1500 krooni ykoolitoetus päevases õppevormis õppivatele orbudele 1000 krooni

kuus

ytäiendav koolitoetus 1000 krooni kaks korda aastas (peres kaks või enam last, kes õpivad üldhariduskoolis, kutsekoolis, kutsekeskkoolis või tehnikumis) ytäiendav koolitoetus 500 krooni üksikvanemale või lesele kaks korda aastas ypaljulapselise pere toetus kolme ja enama lapsega perele, aastas 1000 krooni igale lapsele yküttetoetus 1500 krooni kuni kaks korda aastas ytähtpäevatoetus 1000 krooni ymatusetoetus 3000 krooni. 19


Valla koolitoetuste pakett on mitmekesine.

Koolitoetused

ylasteaia toidupäeva toetus ykoolilõuna toetus yhuvikoolis õppiva lapse koolituskulude katmiseks kuni 50% poolaasta

õppemaksust (muusikakool) ykultuuri- ja spordiüritustest osavõtuks (kooliõpilaste teatrikülastused, ekskursioonid, spordilaagrid, spordiüritused välismaal) ylaste- ja noortelaagri toetus (soodustingimustel eraldatud tuusikute kulude osaline kompenseerimine) ytoetus perele, kus laps läheb I klassi ytoetus perele, kui laps lõpetab põhikooli või gümnaasiumi ytäiendav koolitoetus 2 korda aastas (peres kaks või enam last, kes õpivad üldhariduskoolis, kutsekoolis, kutsekeskkoolis või tehnikumis) ytäiendav koolitoetus üksikvanemale või lesele kaks korda aastas ykoolitoetus päevases õppevormis õppivale orvule Õpilasetel on võimalus kasutada lisaks vallasisesele avalikule liinile ka tasuta koolibusse Tallinna kesklinnani.

Toetused ja teenused puudega inimestele

ypuudega lapse transporditoetus ypuudega lapse transporditeenus ytoetus invavahendi soetamiseks või selle osaliseks kompenseerimiseks ykeskmise-, raske ja sügava puudega laste ja täiskasvanute ujumisteenu-

se osaliseks kompenseerimiseks ykeskmise-, raske ja sügava puudega laste ja noorte ratsutamisteraapia teenus kuni kümne tunni ulatuses kuus raviarsti teatise või rehabilitatsiooniplaani alusel ykeskmise-, raske ja sügava puudega isiku rehabilitatsiooniplaani kohase taastusravi osaliseks kompenseerimiseks kuni 50% omaosaluse maksumusest

20


Puuetega laste perepäeval vabaõhumuuseumis.

yviipekeele tõlketeenuse kompenseerimiseks kuni 36 tundi aastas yhooldajatoetus sügava- ja raske puudega isiku hooldajale (vahendid

osaliselt riigilt) ylaste-ja noortelaagri toetus ypäevahoiulaagri teenuse kompenseerimine ypäevahoiuteenuse kompenseerimine yeriteenuste kompenseerimine

Ravi- ja rehabilitatsioonitoetused ja teenused

yretseptiravimite kompenseerimiseks kuni 16-aastastele 50% ja neist vanematele kuni 30% ravimite maksumusest, kuni 1000 krooni aastas yalla 16-aastase lapse nägemisteravust korrigeerivate vahendite kompenseerimiseks kuni 50% prilliklaaside või läätsede maksumusest 500 krooni ulatuses yravikindlustusega hõlmamata isiku toetus hädavajalike ravikulude, puude raskusastme või töövõimetuse kaotusprotsendi määramiseks ynelja ja enama lapsega peredele ujumistunnid kord kuus Tabasalu spordikompleksis yujumistunnid eakatele kuni 8 korda kuus Tabasalu spordikompleksis yeakatel tasuta nägemisteravuse kontroll Toetused ja teenused pensionäridele

yretseptiravimite kompenseerimiseks kuni 30% ravimite maksumusest, kuni 1000 krooni aastas yhooldekodu teenuse toetus (seadusjärgsete ülalpidajate puudumisel või kui nende vanus, töötus või tervislik seisund ülalpidamiskohustuse täitmist ei võimalda) yühekordne toetus loodusõnnetuse, õnnetusjuhtumi või muude ettenägematute asjaolude tõttu raskesse majanduslikku olukorda sattunud perele või üksikisikule yühekordne sotsiaaltoetus pensionäridele kord aastas täiendavaks toimetulekuks 21


Tervist aitavad taastada Tabasalu Spordikompleks ja uued mänguväljakud.

yküttetoetus küttepuude või briketi muretsemiseks ykoduteenus abivajavale eakale või töövõimekaotuspensioni

saavale isikule yujumistunnid eakatele kuni 8 korda kuus Tabasalu spordikompleksis yeakate transporditeenus (Adra-Kütke-Tutermaa-Kumna-Keila)

Jõulutoetused

y70-aastasele ja vanemale pensioni saavale isikule, 3 ja enamalapselisele perele, üksikvanemale, eestkoste- ja kasuperele ning puudega lapsega peredele Enamiku toetuste puhul on vajalik vormikohasele avaldusele lisada täiskasvanud pereliikmete sissetulekuid tõendavad dokumendid. Neid dokumente pole vaja esitada nt sünnitoetuse, koolialguse toetuse, tähtpäevatoetuse, matusetoetuse ja jõulutoetuse puhul.

Riigieelarvelised toetused

ytoimetulekutoetus yhooldajatoetus

22


Vald pakub vajalikku nõuabi ka lastele ja nende peredele.

Laste hoolekanne Nõustamisteenused lastele ja peredele

ypsühholoogiline nõustamine ja pereteraapia yperede lepitamine ja kokkulepete ettevalmistamine lahutuse korral ylaste ja noorte nõustamine (õpiraskused, käitumisprobleemid, kooli-

vahetus) ykoolikohustuse täitmine, suhtlemisprobleemid, vägivald kodus või koolis jmt) ykutsenõustamine ja võimete testimine ypere tugiisiku teenus ytugiõpe õpiraskustega lapsele

Abivajava lapse õiguste ja huvide esindamine

ykohtuvaidlused lapse elukoha määramiseks y(kohtu)vaidlused lapse suhtlemiskorra üle lahus elava vanemaga ydokumentide ettevalmistamine lapsendamiseks yhooldusperede lepingute sõlmimine ja järelevalve teostamine ykohtule avalduste esitamine eeskoste määramiseks yhooldus- ja eestkoste perede lastele arengukavade koostamine ylapsetoetuse ümbervormistamine, perekonnanime muutmine ylapse varaga toimunud tehingutele loa andmine ja järelevalve ylapse paigutamine lastekodusse yalaealiste komisjonile arvamuse koostamine lapse toimetuleku kohta Alaealiste komisjoni töö korraldamine

yjärelevalve teostamine mõjutusvahendi täitmise üle yõigusrikkujate ja perede toimetuleku hindamine ysotsiaalprogrammide ettevalmistamine yrehabilitatsiooniteenusele suunamine ytäitmise tagamine 23


Toetust võib taotleda vähemalt kolme korteriga elamut haldav korteriühistu.

Preventiivne töö laste ja peredega koostöös noortekeskuse, koolide ja lasteaedadega

yGordoni perekooli korraldamine ylapsevanemate ja noorte koolitusprogrammide ettevalmistamine yuimasti, HIV ning Aidsi ennetusprogrammide ettevalmistamine yperepäevade korraldamine yPivarootsi lastelaagri korraldamine ykodustele eelkooliealistele lastele muusika ja meisterdamise ringi kor-

raldamine

Kultuuri-, spordi- ja noorsootöö toetused Põhitegevustoetust saavad mittetulundusühingud, kes korraldavad valla noortele 9 kuud aastas kultuuri-, spordi- või noorsootööd (regulaarne treeningtegevus jm). Korraldustoetust saab taotleda kultuuri-, spordi- ja noorsooprogrammide või ürituste korraldamiseks (kontserdid, festivalid, näitused, võistlused, konkursid, spordi-, töö-, puhke- ja päevalaagrid, üksiküritused eri sihtgruppidele). Osalemistoetus on määratud riiklike või rahvusvaheliste võistluste (programmide, ürituste) jaoks (Eesti meistrivõistlused, rahvusvahelised tiitlivõistlused jmt). Vald soodustab ka teise kohaliku omavalitsuse huvikoolis osalejaid. Toetatakse ühinguid, kelle huviringides või treeningtegevuses osalevad Harku valla registris olevad koolinoored.

Korteriühistute toetus Ühistud saavad toetust korterelamu kinnistule parklate, teede, prügimajade ning lastemänguväljakute rajamiseks ja remonttöödeks.

24


Tänavu veebruaris valmis uus lasteaed Pangapealsel Muraste külas.

Haridus ja vaba aeg Vääna kool töötab ajaloolises mõisahoones alates Vääna mõisa riigistamisest 1920. aastal, 1999. a asutati kooli juurde ka lasteaed. Uues koolimajas alustas 1986. aastal tööd Tabasalu Ühisgümnaasium, samas hoones avati ka Tabasalu Muusikakool. Vanas suvemõisas asuvas Harkujärve Lasteaed-algkoolis alustati õpetuse jagamist 1990. aastal. Tabasalu lasteaed Tibutare valmis Ranna sovhoosi lastepäevakoduna 1970. aastal. Viimase kuue aasta jooksul on vald ehitanud neli uut lasteaeda: uksed avasid Tabasalu Teelahkme Lasteaed, Harku Lasteaed, Rannamõisa Lasteaed ja Pangapealse Lasteaed. Laste ja noorte vaba aja korraldamisega tegelevad valla noorsootöö- ja haridusasutused ning mittetulundusühingud (MTÜ). Huviringide juhendajate tööd tasustatakse valdavalt valla eelarvest. Lepingute alusel toetab vallavalitsus ka MTÜ-de tegevust. Tabasalu Muusikakoolis õppimine on tasuline, vastuvõtt toimub katsete edukal sooritamisel. Muusikakoolis on võimalik õppida sooloinstrumente, üldaineid (solfedžo, muusikalugu) ja koosmusitseerimisega seotud aineid. Uus eriala on laulueriala. Harku valla Noorsootöökeskuse noortekeskused asuvad Tabasalus ja Harku alevikus. Tabasalu noortekeskuses töötab kunstiring ning käsitöötuba, toimuvad ühised teemaõhtud jpm huvitavat. Saab kuulata muusikat, lugeda, teha koolitööd. Harku noortekeskuses on lastel ja täiskasvanutel võimalus käia maaliringis, mudilastele on meisterdamistunnid, koos käib tüdrukute klubi. Saab mängida laua- ja arvutimänge, koroonat, kuulata muusikat, vaadata televiisorit (ka videosid) ning kasutada internetti. Koostöös koolide ja kultuurikeskustega korraldatakse noortele mõeldud ülevallalisi konkursse ja võistlusi (teatri- ja tantsufestivalid, fotokonkurss, moekonkurss jpm). Koolivaheaegadel toimuvad päevalaagrid, mille raames korraldatakse ka ekskursioone ja matku üle Eesti.

25


Uuenduskuuri teeb läbi Tabasalu Ühisgümnaasiumi hoone, mis on saanud juurde uue algklasside maja ja fassaadi.

Paikkonna kultuuri- ja noortekeskuse rolli täidab ka valla haldusalas olev Kumna Kultuuriait. Mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi ning osalust huviringide töös pakub MTÜ Vääna Külakoda. Vallas on kolm piirkondlikku raamatukogu, kus töötavad ka avalikud internetipunktid.

Spordivõimalusi Mitmekesiseid sisespordi harrastamise võimalusi pakub Tabasalu Spordikompleks (ujula, pallimängudesaal, kaljuronimissein, kõrgseiklusrada, sulgpallisaal, squashisaalid, aeroobikasaal, jõusaal, lauatennisesaal, idamaine saal). Uued spordiväljakud ja palliplatsid on vald rajanud Tabasalusse, Harkusse, Kumnasse, Vääna ja Harkujärvele. Mõned aastad tagasi rajati Tabasalu staadioni kõrvale skatepark, mullu valmis selle naabruses uus korvpalliväljak. Tabasalu looduspargis saavad tervisesportlased kasutada Aura loodusrada ja puukoorekattega miilipikkust jooksurada. Nõmme-Harku parkmetsa on rajatud valgustatud matka- ja suusarajad ning Olümpiavõitjate rada, mille äärde on ehitatud ka treeninguplatsid. Murastest kuni Tabasalu tõusuni kulgev kergliiklustee rajati mullu jalakäijaile, kepikõndijaile, jalgrattureile ja rulasõitjaile. Spordihuviliste kasutada on ka kilomeetri pikkune liikumisrada Tabasalu Ühisgümnaasiumi lähedal. Tabasalu Spordikompleks Kooli 1, Tabasalu alevik tel 603 2166 www.tabasalusport.ee

26


Tabasalu Ühisgümnaasium Kooli 1, Tabasalu alevik tel 603 2009 www.tabasalu.edu.ee

Tabasalu Teelahkme Lasteaed Hämariku tee 1/5, Tabasalu alevik tel 677 2075 www.teelahkme.ee

Tabasalu Muusikakool Kooli 1, Tabasalu alevik tel 607 6180

Harku Lasteaed Instituudi tee 5, Harku alevik tel 656 1190

Vääna Lasteaed-Algkool Vääna küla tel 674 9127 www.vaanakool.edu.ee

Rannamõisa Lasteaed Merepiiga tee 8, Rannamõisa küla tel 603 2350 www.rannamoisala.ee

Harkujärve Lasteaed-Algkool Ventri tee 1, Harkujärve küla tel 657 5374 www.harkujarve.edu.ee/uus

Pangapealse Lasteaed Pangapealse tee 2A, Muraste küla tel 609 8230 www.pangapealselasteaed.ee

Tabasalu Tibutare Lasteaed Lasteaia 7, Tabasalu alevik tel 607 6341 www.tibutare.ee

Tabasalu Noortekeskus Teenuste 2, Tabasalu alevik tel 603 2017 www.noortekeskused.ee

Tabasalu Raamatukogu Teenuste 2, Tabasalu tel 603 2051 e-post: tabasaluraamat@hot.ee Avatud on avalik internetipunkt.

Harku Noortekeskus Instituudi tee 5, Harku alevik tel 657 5672

Harku Raamatukogu Instituudi tee 5, Harku alevik tel 657 5671 e-post harkuraamatukogu@harku.ee Avatud avalik internetipunkt. Vääna Raamatukogu Vääna mõis tel 604 7732 e-post linda.tonurist@mail.ee Avatud avalik internetipunkt.

27

Kumna Kultuuriait Kumna tee 11a, Kumna küla e-post kultuuriait@hot.ee tel 671 7357 Avatud on avalik internetipunkt.


Vääna külakoda pakub paikkonna elanikele mitmekülgset tegevust.

Kolmas sektor Kodupaiga kultuuri- ja spordielu mitmekesistamisel on suur roll vallaelanike asutatud mittetulundusühingutel. Naabrivalvesektorite arv vallas on Harjumaal suurim, esimene neist asutati Harku vallas Ilmandus 2004. aasta aprillikuus. Kolme viimase aastaga on loodud kokku 15 sektorit, mille eesmärk on kodukohas ära hoida kuritegevust ning teha korrakaitse ja omavalitsusega koostööd turvalise elukeskkonna saavutamiseks MTÜ Naabrivalve Harjumaa www.naabrivalve.ee MTÜ Suurupi Selts www.suurupiselts.ee Eesmärk on Suurupi paikkonna ja selle elanike igakülgne arendamine, elanikkonna eneseteadvuse tõstmine elujõulise ja omanäolise piirkonna nimel. Selts aitab säilitada ja propageerida paikkonna loodust, ajalugu ja kultuuripärandit. MTÜ Vääna Vabatahtlik Tuletõrjeühing Ühing osutab abi erakorraliste tuleja loodusõnnetuste korral ning teeb ennetus- ja teavitustööd. MTÜ Tondisalu Lipkond Eesmärk on propageerida skautlust ja pakkuda noortele vaba aja veetmise võimalusi.

28

MTÜ Tabasalu Kultuuriselts Selts korraldab muusika- ja kultuuriüritusi, suurimaks neist suvine muusikafestival Tabasalu JazzFest. Seltsi kuuluvad ka Tabasalu kammerkoor ja puhkpilliorkester. MTÜ Harku Valla Lastekaitse Ühing www.harkulaps.ee Ühingu eesmärgiks on laste huvide ja õiguste kaitsmine, laste ja perede mitmekülgse arengu toetamine ning tervislike eluviiside kujundamine. Ühing korraldab Lastekaitsepäeva, Südamepäeva, Jõuluretke, omaloomingu-konkursse ja mitmesuguseid ennetusprojekte koostöös vallavalitsuse ja teiste valla asutustega. MTÜ Noortesport Tänavakorvpalli edendamine.


MTÜ Tabasalu Kardiklubi Kardispordi treeningute läbiviimine.

MTÜ Tabasalu Ujumisklubi Korraldab ujumistreeninguid eri vanuserühmadele Tabasalu MTÜ Tabasalu Patriootide Ühendus Spordikompleksis, samuti valla Ühendus toetab piirkonna haridus- ja meistrivõistlusi ujumises ning suvist laste kultuurielu ning edendab vilistlastegevust. ujumislaagrit. Korraldab traditsioonilisi suurüritusi Tabasalu Talvepäev ja kevadine Rattaretk, MTÜ Türisalu Spordiklubi premeerib rahaliselt parimaid Tabasalu Korraldab Türisalu piirkonna elanike Ühisgümnaasiumi lõpetajaid. sporditegevust, laste pallimängu, täiskasvanute võrkpalli ja ravivõimlemise MTÜ Vääna Külakoda treeninguid. Traditsioonilised üritused www.vaanakulakoda.ee Ühingu eesmärgiks on taaselustada Vääna on Türisalu õuevõrkpall, Türisalu kandi maa- ja külaelu ning aidata kaasa metsajooks ning kaks korda aastas toimuv paikkonna harmoonilisele arengule. rahvaspordipäev Türisalu Kuulijänn. Ühing tegeleb ka piirkonna külaelanike koolitamisega ja noorsootööga. MTÜ Tabasalu Motoklubi Edendab mootorrattasporti vallas. MTÜ Vääna Veenused Vääna ümbruskonna pensionäride klubi. MTÜ Tabasalu Looduspark Ühing pakub looduspargis mitmesuguseid MTÜ Ühendus Tähevärav looduskasutuse võimalusi peredele, Seminaride ja koolituste korraldamine, tervisesportlastele ja loodusehuvilistele, joogatreeningud, sütelkõnni ja vabastava aitab hoida Rannamõisa panka ning hingamise õpetus. Lastehoid. pangapealset loodust. MTÜ Tabasalu Palliklubi Klubi korraldab korvpalli- ja jalgpallitreeninguid, samuti valla meistrivõistlusi võrkpallis, jalgpallis, korvpallis, saalijalgpallis ning Tabasalu tänavakorvpalliturniiri.

MTÜ Tabasalu Triatloniklubi Korraldab triatlonielu Harku vallas. Treeningud toimuvad 5x nädalas Tabasalu Spordikompleksis, suvisel ja talvisel koolivaheajal treeninglaagrites. Osaletakse triatloni- , duatloni- ja talitriatloni võistlustel kogu vabariigis. Suurimad võistlused, mida klubi korraldab, on Tabasalu laste ja noorte basseinitriatlon (Eesti lahtised võistlused), Harku valla sportlike perepäev Tabasalu Jooks ning rahvusvaheline Tabasalu duatlon.

29

MTÜ Kukrumäe Ratsatalu Ratsutamistunnid eri vanusegruppidele, ratsutamisteraapia ja talliteenused. MTÜ Harku Valla Spordiklubi HAVAS Eesmärk on edendada tennist ja kergejõustikku vallas. MTÜ Vääna Ratsutajad Ratsutamistundide andmine lastele ja täiskasvanuile ning klientide hobuste hoidmine. MTÜ Noorte Golfi Toetajate Ühing Ühing korraldab golfitreeninguid kuni 21 – aastastele noortele.


Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik Harkujärvel

Rannamõisa kirik

Kirikud ja kogudused Rannamõisa kirik on ehitatud 1901. aastal ja pühitsetud pühakojaks 17. juulil 1905. aastal. Kuni aastani 1937 allus kirik Keila kogudusele ja kandis Ranna kabeli nime. Iseseisvaks koguduseks saadi konsistooriumi otsusega 1937. a septembris. Esimene organist ja jutlustaja oli kooliõpetaja Karl Dunkel, kes pidas köstriametit 1930. aastani. Rannamõisa kiriku juues olev kalmistu õnnistati 21. juulil 1902. aastal. Praegu kuulub Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rannamõisa kogudusse ligikaudu 150 liikmeannetajat. Pühapäeviti toimuvad jumalateenistused ja tegutseb pühapäevakool, nädala sees on pastoraadis piibli- ja palvetunnid. Koguduse õpetaja on Aare Kimmel. Rannamõisa kirik kuulub arhitektuurimälestiste hulka, ajaloomälestisena on registreeritud Ranna kirikuaed. Kontakt tel 607 6808 e-post aare.kimmel@eelk.ee rannamoisa@eelk.ee Püha Esimärter Stefanose hoone ehitati Harkujärve külla aastatel 1992 - 1994. Hoone ehitus on siiani veel lõpetamata. Kiriku arhitekt on Jaak Kuriks ja ehituse metseen Aino Järvesoo. Kirik kuulub Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku (EKEK) Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kogudusele. Kogudusse kuulub ligi 100 liiget. Igal pühapäeval toimuvad kirikus missad ja kirikupühade ajal jumalateenistused. Kogudus on rajatud 1996.a. ja koguduse rajamisest praeguseni on koguduse preestriks dr Heigo Ritsbek. Liikmeskond on suhteliselt noorepoolne, lähiajal on plaanis alustada pühapäevakoolitöö ja noortetööga. Koguduses tegutseb tütarlaste ansambel. Kontakt Kiriku tee 2, Harkujärve küla tel 687 0177 e-post isaheigo@ekek.ee veebileht www.ekek.ee

30


V채ljaandja Harku Vallavalitsus www.harku.ee Lugejate t채helepanekud ja t채iendused on oodatud e-postil: kai.maran@harku.ee v천i tel 606 3830 Kirjastaja AS Spin Press 2008


Infoteatmik "Harku vald arvudes"  

Trükis annab lühiülevaate piirkonna kujunemisest, loodusest ja ajaloolistest huviväärtustest. Samuti saab ülevaate sotsiaaltoetustest ja tee...

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you