Harku valla ametlik häälekandja. Ilmub kaks korda kuus.
Neljapäev, 28.07.2011 Nr. 14(286)
Need laagrid on meie valla lastele emotsionaalselt väga head olnud. HE LVE K E E L Valla lastekaitse spetsialist
Must statistika • 2. juuli õhtul varastati Harku vallas Tabasalu alevikus pargitud autost kott isiklike asjadega, rahakott dokumentide, pangakaartide ja sularahaga ning võtmed. • 2. juulil varastati Keila-Joal pargitud autost käekott erinevate isiklike asjade ja võtmetega. • 9. juulil varastati Harku vallas Türisalu külas pargitud sõidukist käekott mobiiltelefoni, sularaha, dokumentide ja teiste isiklike asjadega. • 12. juulil varastati Harku vallas Rannamõisa külas pargitud sõiduautost sülearvuti koos kotiga. • 14. juulil varastati Harku vallas Vääna-Jõesuus pargitud sõidukist sülearvuti. • 17. juulil varastati Harku vallas Vääna-Jõesuu külas pargitud autost seljakott mobiiltelefoni, rahakoti ja dokumentidega, riideesemed ja teisi isiklikke asju. • 21. juuli õhtul varastati Harku vallas Türisalu külas pargitud autost seljakott fotoaparaadi ja teiste isiklike asjadega ning käekott kahe mobiiltelefoni, võtmete, dokumentide, rahakoti ja riietega.
Rannalisi kimbutavad vargad Politsei andmetel on juuli esimese kolme nädalaga Harku valla rannaäärtes pargitud autodesse sisse murtud seitsmel korral. K ATR IN R OMAN E N KOV vallaleht@harku.ee
Varaste meelispaikadeks on metsavaheteed või väikesed valveta parklad, kus liigub vähe rahvast. Kohalikud elanikud teavad rääkida, et valla randade äärsed parklad on olnud vargapoiste tööpõlluks juba mitmed aastad. Kui vaadata politsei statistikat, siis tundub probleem olevat just Tallinnast läänes asuvates ilusa rannaäärega piirkondades – Tabasalus, Rannamõisas, Suurupis, Vääna-Jõesuus, Türisalus ja Keilajoal. Sarnast trendi ei ole märgata ida poole jääva Viimsi valla randades ega ka Pirital. Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Mihkel Loide sõnul on sellise statistika kujunemisel üheks tõenäoliseks põhjuseks see, et varastada on lihtsam seal, kus liigub vähem rahvast. Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse vanemleitnant Jan Lantsi sõnul on registreeritud vargusjuhtumite puhul näha, et varastatakse vaid sealt, kus midagi on autosse jäetud. “Kindlasti ei aita siin ka esemete kohapealne pagasiruumi panek, sest on juhuseid, kus isik paneb sealsamas parklas asjad pagasiruumi ja naastes on see lahti murtud ning asjad varastatud,” rõhutab ta. Hiljuti lasi vallavalitsus mereäärsetesse parkimiskoh-
See varaste eest hoiatav tahvel Tabasalu Looduspargis on seitsmest paigaldatust ainuke, mis seni veel oma kohal. Katrin Romanenkov tadesse paigaldada silmatorkavad kolmes keeles sildid hoiatusega, et väärisesemeid ja isiklikke asju ei jäetaks autodesse. Kõik infotahvlid kruviti postide küljest maha ja viidi minema vaid paari päevaga – küllap hoolitsesid vargapoisid selle eest. Mihkel Loide sõnul on koostöös RMK ja teiste koostööpartneritega suudetud oluliselt vähendada lubamatut randades ATV-dega rallimist, mis varasematel aastatel oli suureks probleemiks. Paraku on vargused varjatuma iseloomuga kuriteod, mida hooletu omaniku suhtes on lihtne korda saata. Seega, et mitte muuta toredat rannapäeva kurvaks sündmuseks, soovitus kõigile puhkajaile – jäta väärtuslikud esemed koju ning pargi auto võimalusel nähtavasse ja käidavasse kohta.
Indrek Vaik (pildil vasakul) Muraste külast on tulnud oma kaatrit vette laskma. Et sadam edasi areneb, külalissadamaks pürib, kinnitavad MTÜ Ottemarina Jahtklubi korraldaja Aarne Mandre ja abivallavanem Erik Sandla. Ülo Russak
Erik Sandla: teeme Tilgust külalissadama Harku vallal on 22 kilomeetrit rannajoont, ranna lähistel moodsad elamurajoonid, elanikel skuutrid, kaatrid, jahid, paadid... Aga mereleminekuks pole mitte ühtegi sadamat. ÜLO RUSSAK vallaleht@harku.ee
Ajalooliseks sadamaks meie vallas on Tilgu sadam. Ürikud kinnitavad, et sadama rajas Rannamõisa pankranniku jalamile juba Peeter I, siis oli rajatisel koos Naissaarel asuvate kindlustustega Tallinna lahe kaitse ülesanne. Hiljem kujunes see paigaks, kust veeti laevadega Peterburi ja mujale Ilmandu karjääri paekivi – selleks oli sadamasse ehitatud kogunisti kitsarööpaline raudtee. Ka on kunagine sõjasadam olnud ajalooliseks ühenduse pidamise kohaks Naissaarega. Nõukogude ajal sadam suleti – vanal muulil kõrgus ähvardavalt vaid piirivalve vaatlustorn. Sadama mõlemad kaitsemuulid lõhuti.
Jahtklubi toimetab Eesti iseseisvumisega läks Tilgu sadama-ala, 2,26 hek-
tarit, Harku vallale. Et sadamat ei kasutatud rohkem kui pool sajandit, pole ka endistest hoonetest midagi säilinud. Nüüd on alale koostamisel detailplaneering ja vald on andnud vana sadamakoha rendile mittetulundusühingule Otemarina Jahtklubi, mis majandab sadamas ja hoiab lepingu alusel korras ka ranna. Aarne Mandre, MTÜ Otemarina Jahtklubi korraldaja: “Olen jälginud sadama arengut 20 aastat, sellest ajast, kui kodanik siia jälle tulla tohtis. Alles viimase kolme aastaga on siin hakanud midagi muutuma.” Muutused tähendavad seda, et rand on kõrkjatest puhtaks niidetud, sadama-alale rajatud piirdeaed ja parkla. Ka on kaatrite vettelaskmiseks ehitatud slip.
SUURI PURJEKAID SIIA EI TULE – SLIPI PEAL ON SÜGAVUS NATUKE ÜLE MEETRI. Aarne Mandre: “Praegu kasutamegi vanal sadamakail olevat slippi peamiselt kaatrite vettelaskmiseks. Vahel läheb päevas vette 40 paati ja kaatrit, aga suuri purjekaid
siia ei tule – slipi peal on sügavus natuke üle meetri. Samuti on Tilgu rand supluskohana hinnatud – kuumal päeval on probleeme parkimisega.” Ometigi turritab mõnikümmend meetrit kaldast veest välja vana laevavrakk – mitte just kõige lahedam koht ujumiseks. Aarne Mandre: “Et skuutrid ujujaid ei segaks, oleme märgistanud neile oma raja. Nüüd tahame veest välja vedada ka kunagi põhja läinud kalalaeva. Siis rajada veel silla suplejaile – siin on üsna kalda lähedal sügavust üle kahe meetri, saab peakat panna.”
Mõistlik arendus Harku abivallavanem Erik Sandla: “2007. aastal saime PRIA-lt raha merepõhja ja hüdrograafilisteks uuringuteks. Nüüd on uuringud tehtud. Detailplaneering on koostamisel ja tõenäoliselt vallavolikogu selle varsti ka vastu võtab.” Detailplaneeringule peab järgnema projekteerimine ja ehitus. Eelmisel aastal Harku vald EASist sadama projekteerimiseks toetusraha ei saanud. Erik Sandla: “Vahepealsed
Tilgu sadam • Lõunast, läänest ja idast on sadam kaitstud Kakumäe lahe rannajoonega, põhjast kaitseb sadamat tugeva lainetuse eest Naissaar. • Kirde- ja loodetuulte kaitseks on vaja rajada sadamamuul. • Mere sügavus lähirannas on 5 meetrit. • Tallinnast on sadamani 12 kilomeetrit. projektid sadama arenguks olid minu arvates ka natuke liiga suurejoonelised – ehituseks planeeriti kulutada 100 miljonit krooni. Viimased aastad on inimesed maa peale jälle tagasi toonud. Arendame, aga mõistlikult. Otsime vahendeid ja võimalusi – külalissadam oleks selle piirkonna arenguks kõva stiimul.” Turismiinfo andmetel külastas Eesti sadamaid eelmisel aastal ligi 10 000 alust. Pooled neist külastasid mõnd Harjumaa sadamat. Küll jätkub külalisaluseid ka Tilgu sadamasse.
2 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST
Neljapäev, 28. juuli 2011
HARKU VALLAVOLIKOGU PR IIT KOTK A S
Olen sündinud 1970. aastal. Tallinnas, meie vallas olen elanud viimased 15 aastat. Kõrghariduse sain Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast ülikooli töötasin advokaadina, sealt liikusin edasi investeerimisärisse, juhtisin erinevaid toiduainetetööstusi. Juhin omi ettevõtteid, mis tegutsevad linnaehituse ja toiduainekaubanduse valdkonnas. Volikogusse tulek tundub takkajärgi asjade loomuliku käiguna – kümme aastat olime külarahvaga kujundanud oma elukeskkonda Tabasalu Looduspargi kaudu. Olen arvamusel, et volikogu peabki koosnema oma küla või piirkonna eestvedajatest, inimestest, kes tahavad ja on võimelised kogukonna heaks tööd tegema. Igapäevatöös on meil oma meeskonnaga tekkinud hea koostöö vallavalitsusega, kes meie hinnangul tahab ja suudab tööd teha. Esmalt tegime selgeks, kuhu arendamisega jõudnud oleme. Mõistame, et meil on üle 10 000 elamuühiku, mida kehtestatud detailplaneeringutega valda ehitada võib; et meie teede läbilaskevõime on kriitilise piiri peal; et meie kasutatav põhjaveelimiit on ammendunud; et meie tegelik elanike arv on juba 16 000 alla; et tänane koolivõrk ei suuda lastele piisavalt koolikohti tagada; et arendajate loodud uute külade teed ja tänavad on paljuski poolikuks jäänud. Seega on prioriteetideks planeerimine ja haridus. Tänaseks oleme kardinaalselt ümber hinnanud senise arendajasõbraliku planeerimise ning asunud väga selgelt elanike poolele. Olukorras, kus enamus ressursse juba otsas või piiri peal on, peame laienemise lõpetama ja oma maja korda tegema. Siin näen kahte olulist tegevussuunda: • Planeerimine: peame koostama valla kantide üldplaneeringud, kus, lähtudes vallaelanike soovidest ja olemasolevatest võimalustest ja ressurssidest, tihedas koostöös külaseltsidega planeeritakse oma kant parima äranägemise järgi. Lisaks peame üle vaatama kõik menetluses olevad detailplaneeringud ning nende lähteülesanded uue olukorraga vastavusse viima. • Haridusvõrk: meil on rõõmustavalt lasterohke vald. Haridusvõrgu planeerimisel oleme saanud nina vee peale lasteaedadega, hetkel on olemas kohad kõigile kolmeaastastele põnnidele. Nüüd tuleb asuda koolide kallale, kuna suured aastakäigud nõuavad paari aasta pärast koolikohti – tänase arusaamise kohaselt peame rajama uued algkoolid suurematesse mereäärsetesse küladesse – Rannamõisa, Muraste/Suurupi, Vääna-Jõesuu – andes nii lastele võimaluse oma külas sõpradega koos koolis käia. Nende suurte tööde kõrval on pikk rida vähemaid toimetamisi, kus argiste tööde kõrval on minu jaoks ka üks ilus unistus – valla merevärava ehk Tilgu sadama ehitus, kust ei puuduks ka hea sadamakõrts.
SU LE V RO O S
Olen sündinud 1946. aastal Läänemaal. Põhikooli lõpetamise järel läksin õppima Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi maaparanduse erialale. Minu esimeseks töökohaks sai Sakus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituut. Seoses tööga olid mul 1968. aasta suvel ka esimesed kokkupuuted Tabasalu ja Ranna sovhoosiga. Siinsetel maadel viidi läbi katsed selgitamaks merevee kasutamise võimalusi põllukultuuride kastmiseks. Töö kõrvalt lõpetasin Eesti Põllumajanduse Akadeemia hüdrotehnika erialal. 1976. aastal sai minust Ranna sovhoosi melioraator ja siitkandi täieõiguslik elanik. Mul on kolm täisealist last ja olen neljakordne vanaisa. Harku vallaga olen seotud olnud juba külanõukogu ajast. Tollane külanõukogu esimees Arvo Must kutsus mind 1990. aastal appi maareformi ette valmistama. 1992. aastast töötan Harku vallavalitsuses. 1993. aastal valiti mind vallavanemaks. Vallas oli veidi üle 4000 elaniku ja eelarve suurus veidi üle 6 miljoni krooni. Vallavanem olin 12 aastat. Need olid aastad, kui vallavolikogus aeti oma valla asju, poliitikaga siis ei tegeldud. Aga need aastad olid Harku vallale edukad, lõpuni sai ehitatud Tabasalu spordihoone, korrastatud Tabasalu kool, Tibutare lasteaed, Tabasalu teenuste maja ja raamatukogu, põhjalikult remonditud Vääna mõisahoone. Sel ajal ehitati Harku keskus ja lasteaed, Teelahkme ja Rannamõisa lasteaed, Kumna kultuuriait ja kergliiklustee Tabasalust Murasteni. 2009. aasta valimistel kandideerisin Keskerakonna nimekirjas, ja valituna volikogu liikmeks lõpetasin teenistuse vallavalitsuses. Olen arenguja planeerimiskomisjoni ning revisjonikomisjoni liige. Üheks südameasjaks on mulle aastaid olnud valla üldplaneering. Juba 2001. aastal sai selgeks, et 1996. aastal koostatud üldplaneering on oma ülesehituselt puudulik. 2002. aastal kehtestas volikogu uue arengukava ja algatas uue üldplaneeringu koostamise menetluse, mis nägi ette laiaulatuslikku ehitustegevust ja vallaelanike arvu kasvu 35 000-ni. Kuigi planeering jõudis mitmel korral lõpusirgele, jäi see kehtestamata. Uus, 2010. aastal kehtestatud arengukava on vähem ambitsioonikas ja realistlikum, 2009. aastal vastuvõetud ja avalikustatud planeering tuleb kriitiliselt üle vaadata. Teiseks südameasjaks on olnud juba 1982. aastast Tilgu sadam, mille ühtne kontseptsioon ja lahendus on korduvalt käegakatsutav olnud, aga siis jälle nagu merelainetesse kadunud.
Üks osa laste suvest võiks kindlasti olla laager. Eriti hea, kui seda korraldavad oma valla inimesed.
Moonika Lepp
Noortele pakutakse tegevust aastaringselt Harku valla lastekaitse ühingu liige ja lastekaitsespetsialist Helve Keel rääkis Harku Valla Teatajale nii ühingu kui ka Harku valla noorsootöökeskuse suvistest tegemistest. MOONIKA LEPP vallaleht@harku.ee
Harku valla lastekaitse ühing koosneb vabatahtlikest ning selle eesmärgiks on valla laste arengu toetamine ja huvide kaitsmine. Ühing korraldab koostöös lastekaitseliiduga perepäevi ja suvelaagreid. Vallas on teisigi mittetulundusja spordiühinguid, mille huvialalaagrid suvel toimuvad. Helve Keel räägib, et ühingu korraldatud lastekaitsepäev, südamepäev ja jõuluretk on kogupereüritused. Südamepäeval saavad osalised oma tervisenäitajaid mõõta, töötubades osaleda, matkata, meisterdada ja palju muudki teha. Eriti oluline ongi siinkohal vanemate ja laste ühistegevused.
Kaks laagrivahetust Juba mitmendat aastat korraldab vald lastekaitse liiduga laagreid Pivarootsis. Samuti viiakse läbi koolitusi lapsevanematele. Sel aastal oli juunikuus esimene vahetus noorematele koolilastele. Lisaks tavapärastele laagritegevustele nagu sportmängud, võistlused ja diskod, avardati laste silmaringi.
LARPi liikmed näitasid eelmisel suvel laagrilastele kostüüme. Helve Keel Üldteemaks olid erinevad elukutsed ning mis oskusi nendeks vaja läheb. Töötubades tutvustati laululooja, telemeedia töötaja, kunstniku ja matkajuhi ametit. Lastel on kergem mõelda, kelleks nad saada tahavad, kui on ameteid tundma õppinud. Samuti külastasid laagrilisi teadusbuss ja Haapsalu kordoni piirivalveametnikud. Laagrivahetus toimus koostöös Harku valla noorsootöökeskusega. Järgmist, augustikuist vahetust vanemale vanuserühmale juhatab Kumna Kultuuriaidast Kaja Rasmann koostöös
Saku, Kiili ja Saue vallaga. Nii nagu esimeses vahetuses, mahub ka siia 65 last. Laagri teemaks on “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta – mina jään ellu”. Töötoad on seekord tõsisematel teemadel. Ühel neist räägib Mart Raukas koolitulistamisest. Noored saavad teada, kuidas sellises situatsioonis peaks käituma ning õpivad oma kaaslasi ning ohumärke paremini tähele panema. Külla tuleb ka LARP (Live Action Role Play – toim), mis korraldab kõikvõimalikke rollimänge erinevate ajastutega. Laagrilistega räägitakse ka laste õigustest ning nendega kaasnevatest kohustustest. Tavapäraselt luuakse laagris kunsti, tantsitakse ning õhtuti on meelelahutusüritused.
Rahvusvaheline koostöö “Need laagrid on meie valla lastele emotsionaalselt väga head olnud,” hindab Helve Keel laagrite mõju lastele kõrgelt. Ta ütleb, et tihti helistatakse septembris, et võimaluse korral juba järgmiseks suveks laagrisse koht kinni panna. “Laagrit korraldavad meie valla töötajad ning nendes osalevad meie valla lapsed. On tähtis, et lastel oleks suvel võimalikult turvaline laagrites olla,” sõnab Helve Keel. Harku valla lastekaitse ühing töötab täna vabatahtlike liikmete osalusel. Peale suviste laagrite ning perepäevade organiseerib ühing riideabi. On avatud
ruum, kuhu inimesed saavad riideid ja muid esemeid tuua ja kord nädalas saab sinna minna ja vajaminevaid esemeid võtta. “On igati hea, kui inimene leidab sealt midagi kasulikku, mis on teise pere jaoks end ammendanud,” arvab Helve Keel. Ka on selline teguviis keskkonnasäästlik.
TIHTI HELISTATAKSE SEPTEMBRIS, ET VÕIMALUSE KORRAL JUBA JÄRGMISEKS SUVEKS LAAGRISSE KOHT KINNI PANNA. Helve Keel räägib Euroopa projektist CEBARE4YOU, mis juulikuus ametlikult lõpeb. Koostööd tegid Harku, Kiili, Saku vallad ning Soomest Sipoo ja Rootsist Söderhamni vald. Üheskoos töötati välja Rannamõisa noortekeskuse kontseptsioon. Hetkel on hoone projekteerimisel ning rahataotlus esitatud. Uus noortekeskus oleks lähemal nii Rannamõisa kui ka Muraste noortele. Rannamõisa ja Muraste kanti kolivad uued pered väikeste lastega ning keskuse vajadus kasvab. Samuti planeeritakse Rannamõisa kunsti- ja hariduskeskust. “Usun, et kui meil on olemas keskused ja inimesed, kes noortega soovivad tööd teha, siis suudame väga palju ebameeldivusi ära hoida,” leiab lastekaitsespetsialist.
TEATED / HARKU VALLA TEATAJA /
Neljapäev, 28. juuli 2011
Harku vallavalitsus teatab
3
Rannamõisa lasteaed võtab tööle lasteaiaõpetaja, kes on innukas ja loov, sõbralik ja soe, tark ja toetav, kellel on lasteaiaõpetaja haridus, valmisolek töökas meeskonnas end teostada.
Harku vallavolikogu võttis 30.06.2011 vastu otsuse nr 33 “Harku vallas Vaila külas Uus-Kimsu maaüksuse detailplaneeringule strateegilise keskkonnamõju hindamise mittealgatamine”.
CV ja motivatsioonikiri palun saata 25. juuliks aadressil margit@rannamoisa.edu. ee. Tööleasumise aeg on 8. august 2011.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistu jagamine neljaks elamumaa krundiks hajaasustuse põhimõttel, tagades seejuures avaliku juurdepääsu Vääna jõe kallasrajani. Planeeritav ala paikneb Vaila külas 1,6 km kaugusel Vääna küla keskusest ja piirneb läänest riigimaanteega nr T-1140 Kiia-Vääna-Viti. Põhja-ida suunaliselt piirab kinnistut Vääna jõgi. Ala sihtotstarve on maatulundusmaa. Planeeritav ala moodustab Uus-Kimsu maaüksus (19801:011:0162). Planeeritav ala on 9,32 ha.
General Security Service OÜ pakub tööd vetelpäästjatele ja turvatöötajatele Tabasalus. Kandidaadilt ootame: • head suhtlemisoskust eesti keeles • head füüsilist ja vaimset vormi • positiivset ellusuhtumist. Pakume: • häid töötingimusi • konkurentsivõimelist palka • vajadusel väljaõpet.
Detailplaneering algatati Harku vallavalitsuse 25.03.2008 korraldusega nr 429, koostamise korraldaja on Harku vallavalitsus (Ranna tee 1 Tabasalu), koostaja Hirundo OÜ (Sõpruse pst 218-13 Tallinn), kehtestaja Harku vallavolikogu (Ranna tee 1 Tabasalu). Keskkonnaamet on oma 18.05.2011 kirjaga nr HJR 6-8/11/16679-2 seisukohal, et antud detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vaja läbi viia, sest kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Kontakt: gsm +372 5305 2349 või saata CV info@general.ee
Aedade ja väravate ehitus, väravaautomaatika ja uksetelefonide paigaldamine, avamine mobiilist, lipud ja lipumastid ja palju muud, vaata kodulehelt www.lounaekspert.ee.
Otsusega on võimalik tutvuda Harku vallavalitsuses tööpäeviti tööajal või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.harku.ee.
Tel 509 7627 Otsin Harku vallas 3-nda klassi lapsele KODUÕPETAJAT, kes oleks abiks paar korda nädalas õppimise ja selle planeerimise juures. Oleks hea, kui Sa oled/olid pedagoog ja Sul on head tahet ning kannatlikku meelt. Võta ühendust (kodu.6petajat@ gmail.com) ja lepime kokku.
TEATED Reklaami või kuulutuse tellimine e-mail myyk@harjuelu.ee telefon 646 2214 • Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491 • Maja projektid. Hoone mõõdistamine. Paberite korrastamine. Ilupildid. Tel 522 0023, Marek • Muruniitmine niidukiga, trimmeriga, murutraktoriga. www.murastehooldus.eu. Tel 5341 0347 • Müüa noored viljapuud, talvekindlad, ilusa välimusega sordid. Soovi korral koos kohaletoimetamise ja istutamisega. Tel 443 7762 • Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta). Tel 5674 0940 • OÜ Safalo pakub tööd saemeeste brigaadile ja võsalõikajatele. Tel 5666 6955, rain@safalo.ee • Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300 • Teostame reoveemahutite tühjendamist. Tel 503 4504 • Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, konteineird ja transport. Hinnad on head. Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055 • Väikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992
Tabasalu Ehituskaup, Ranna tee 13, kauplus/ projektimüük, tel 603 2312 Aruküla Ehituskaup, Tallinna mnt 6, kauplus/ projektimüük, tel 607 0255
Ehitamine läks odavaks! Fibo3 100 mm Fibo3 150 mm Fibo3 200 mm Fibo3 250 mm Fibo5 100 mm Fibo5 150 mm Fibo5 200 mm Fibo5 250 mm
1,34 1,92 2,43 2,94
tavahind
soodushind
1,30 1,79 2,30 3,05
0,95 1,34 1,74 2,37
0,98 1,45 1,88 2,50
Kipsplaat Gyproc GN-13 1200x2600
2,50/m2 1,63/m2
Pottsepa täistellis PTT65 250x120x65 0,55/tk 0,40/tk Šamottkivi SA-5 230x114x65
1,10/tk 0,95/tk
Ahjusegu Uninaks 25kg 5,75
Soodushinnad kehtivad Tabasalu ja Aruküla ehituskauplustes terve augusti. Küsi pakkumisi ka teistele materjalidele!
4,70
Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854. Toimetaja: Katrin Romanenkov, tel 606 3830, katrin.romanenkov@harku.ee. Reklaam ja müük: Ingrid Eylandt-Kuure, tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee. Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee. Koduleht: www.harku.ee Kujundus ja kirjastaja: Kirilille Kirjastus AS. Trükk: AS Printall. Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.
4 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM
Neljapäev, 28. juuli 2011 Hea pensionär! Tule laupäeval, 13.08 Harjumaa eakate päevale Ääsmäel! Selle aasta teema on “Pensionär ja tänapäev” Buss väljub Tabasalust 13.08 kell 10.45. Bussis on veel vabu kohti, kõik on oodatud! Kavas: 12.00 päeva avamine Ääsmäe Põhikooli õues. Peale seda ekskursioon Kadarbiku talu mahlade degusteerimisele. 13.00 ettekanded (esinejad Eesti Pensionäride Ühenduste Liidust, Harju Maavalitsusest, Eesti vanurite komisjonist). 15.00 Tants ja puhkus Sulev Võrno laulu ja muusika saatel. Kaasa võtta piknikukorv, hea tuju ja kerge jalg. Osalemissoovist palun teatada Üllele, tel 5669 7762.
Soodsad rulluisud 59.90!
Jalgratastel hinnad all! E-L 10-20, P 11-18
Rimi kaubanduskeskuses, Klooga mnt 10b, Tabasalu info@pinsport.ee www.pinsport.ee telefon 5300 0098
SEA OMA MURUNIIDUK KORDA! Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014, www.muruniidukiabi.ee
Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded, vanad perioodid – OÜ, KÜ, MTÜ Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee www.erten.ee
(Tabasalu Spordikompleksis) pakub tööd
• juuksurile • massöörile • kosmeetikule Lisainfo tel 505 9609 või saada oma CV aadressile kadri@tabasaluilusalong.ee.