Harku valla ametlik häälekandja. Ilmub kaks korda kuus.
Neljapäev, 8.09.2011 Nr. 17(289)
Loodetavasti võimaldavad eraldatud täiendavad vahendid luua paremad õppimistingimused. VE L L O VI I BUR G Abivallavanem
Raietööd Rannamõisa maastikukaitsealal Augustist kuni 30. novembrini teostatakse Rannamõisa maastikukaitsealal elupaikade taastamistöid. Tööde käigus: • Raiutakse valikuliselt põõsarinnet Rannamõisa panga ääres kulgeva raja äärest. Ühtlasi koristatakse surnud ja vigastatuid puid. • “Inglise miili” äärest raiutakse kuni 2 m laiuselt kummaltki poolt rada võsa, surnud ja kasvujõuetuseni vigastatud puid ning raja kohale paindunud puid ja nende oksi. • “Inglise miiliga” külgnevalt alalt raiutakse surnud ja rippes olevad puud, mis võivad kukkuda rajale ja ohustada seal liikujaid. • Kaitseala ulatuses puhastatakse võsast ja surnud puudest juurdesõidu tee äär (kuni parklani). • Niidetavate niitude äärest raiutakse võsa ning kujundatakse puisniidu ilmeline ala. Raidmed koristatakse ning veetakse alalt minema. Raiejäätmeid on lubatud põletada selleks ettevalmistatud avalikul lõkkeplatsil. Töö tellijaks on Riigimetsa Majandamise Keskus ning töid teostab OÜ Degusteeri ja Presenteeri. Teostamist korraldab RMK Looduskaitsetalituse spetsialist Harti Paimets tel. 503 6358, e-post harti. paimets@rmk.ee. H VT
UUDIS
Algas maamaksuvabastuse taotluste vastuvõtt Harku vallavolikogu 30. juuni 2011 määrusega nr 9 kehtestati kord Harku valla elanike kodualuse maa maamaksust vabastamiseks 2012. aastal.
1. september. Tabasalu Ühisgümnaasimi 1A klass alustab esimese tunniga. Klassi ette astub õpetaja Krista Savitsch. Seekord kahekordse pedagoogina – emana ja õpetajana. 2x Ülo Russak
Emana ja õpetajana “1. september ei ole paljudele lastele ainult üks tähtsaimaid päevi elus – koolimineku päev. See on ka teadmiste päev. Sellepärast õnne meile kõigile. Kes me õpime, kes me õpetame, kes me oleme lapsevanemad. Teadmisi on elus alati vaja!” Ü LO RU SS A K vallaleht@harku.ee
Alasniidu lasteaia pidulik avamine Esmaspäeval, 5. septembril avati Harkujärvel Alasniidul pidulikult uus lasteaed. Koha lasteaia kuues rühmas on saanud või saamas kokku 144 last. Nurgakivi uuele lasteaiale pandi juba novembris 2010. Siis kirjutas vallaleht pealkirja “PPP – põnnid peatselt (oma) pesas” all: “Kümne aastaga on Harku valla elanike arv kasvanud kaks korda, ulatudes 11 980-ni. Eelmisel aastal sündis vallas 271 last. Need kaks arvu iseloomustavad meie omavalitsust ehk kõige paremini. Vt ka lk 2
Nii kõneles Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktriss Carolin Kadaja oma esimesele kooliaktusele tulnud esimese klassi õpilastele, kokku viiele klassitäiele ehk 121 lapsele. Ja nende õpetajatele, vanematele, vanavanematele, pisikestele-õdedele vendadele. Gümnaasiumi aula oli pilgeni rahvast täis. Kõige enam pidid täna oma direktorilt terveks kooliajaks tarkuseivasid kaasa saama aga ikkagi esimese klassi lapsed ja nende vanemad. “Te õpite õnnelikus koolis,” kõneles direktor. “Tabasalu kool ei ole ainult kaasaegne oma sisustuselt, see kool on kasvav ja arenev kool – igal aastal asub siia õppima aina rohkem lapsi.” Direktor ei unustanud põigata kodukooli seinte vahelt ka märatsevasse Londonisse.
E R V I N JÜ R I S O O Valla haridusjuht
Eks 1. septembril tegi ikka kõige rohkem rõõmu see, et jälle on meie õppurite arv kasvanud. Kokku läks kooli üle tuhande õpilase, neist esimesse klassi 179 last. Ja et kõik vanemad kui kolmeaastased lapsed said koha lasteaias.
“Mida rõhutas Inglise peaminister David Cameron hiljutisi suuri noorterahutusi parlamendis ja televisioonis analüüsides – neil noortel puudus haridus, puudus töö. Neist paljud olid jäänud ilma kodust ja kodusest hoolitsusest.”
Koostöö koduga Carolin Kadaja tõi hariduse andmisel esile kooli ja kodu hea koostöö tähtsuse. Esmane kasvataja on ikkagi kodu, hariduse andja ja teine kasvataja on kool. Direktor soovis head omavahelist koostööd – kodule ja koolile, õpetajale ja õpilasele. Ainult ühises töös kasvavad täisväärtuslikud inimesed. Siis meenutasid 12. klassi õpilased läbi huumoriprisma, mis neile on olnud nende aas-
Värskeltremonditud fuajees ja koridorides on sama palju ärevust kui esimestes klassideski. See on 1. september. tate jooksul siin seinte vahel kõige tähtsam. Ja seda polnud sugugi vähe – head õpetajadpedagoogid, sõbralikud klassikaaslased, targad õpikud, sportlikud vahetunnid, hea söökla energiat taastamas. Esimesed tarkused direktorilt ja abiturientidelt kooli alguseks käes, heliseski koolikell. Esimene koolikell.
Esimene ärevus Siis mindigi käest kinni klassidesse, oma pinki, kus ootas laual juba aabits töövihikutega. Isad-emad jäid aga ukse vahelt piiluma – kuigi direktor oli naljaga pooleks palunud seda mitte teha –, kas vastne koolilaps leidis ikka õige pingi, kas... Ärevust ja pabistamist oli ukse taga koridoris sama pal-
ju või rohkemgi kui klassis sees. Siis astus klassi ette esimene klassijuhataja. Sumin vakatas, esimene tund algas. 1A klassijuhataja Krista Savitsch tunnistas klassi ees tundi alustades Harku Valla Teatajale: “Eks ma närveerin praegu vist sama palju kui mu 26 väikest hoolealust. Olen küll 15 aastat pedagoog olnud, aga vastutus on ikkagi suur. 1A klass on inglise keele kallakuga eriklass. Konkurss ühele kohale oli päris suur, kolm last kohale. Eks siis vanemadki oota tublisid tulemusi.” Krista Savitschil oli klassi ees seistes teinegi põhjus närveerimiseks. Seisis ta ju klassi ees korraga nii emana kui õpetajana. Tütar Grete Maria õpib samas klassis.
Tulenevalt maamaksuseadusest peab maksuvabastuse saamiseks esitama taotluse, mida saab teha alates septembrikuust. Maksuvabastust saab taotleda füüsiline isik, kelle elukoht on nii taotluse esitamisel kui ka 31. detsembril 2011. a. rahvastikuregistri andmete kohaselt Harku vallas asuval, talle kuuluval elamumaal asuvas elamus. Vabastust maamaksust saab taotleda vaid elamumaa sihtotstarbega maa eest ning juhul, kui selle omanik ei saa maa kasutusõiguse alusel üüri- või renditulu. Taotlusi saab esitada kuni 5. jaanuarini 2012 (k.a.). Nimetatud määrusega kehtestati kord ka represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku kasutuses oleva elamumaa 2012. aastal maamaksust vabastamiseks, mille osas saab samuti taotlusi esitada kuni 5. jaanuarini 2012 (k.a.). Represseeritud või represseerituga võrdsustatud isik ei pea esitama uut taotlust, kui maamaksuvabastuse taotlus on eelmistel aastatel esitatud ning taotleja isikuandmed või staatus ei ole vahepeal muutunud. Septembrikuus saab taotlusi esitada vallamajas kohapeal, saata postiga või elektrooniliselt e-posti teel. Taotluse vorm on saadaval valla kodulehel ning vallamajas. Alates 1. oktoobrist muutub maamaksuvabastuse taotlemine mugavamaks ja seda saab teha valla kodulehel avanevas e-teenuste portaalis. Harku vallavolikogu kehtestatud “Harku vallas elavate füüsiliste isikute 2012. aasta maamaksust vabastamise ja maamaksu vabastuse taotlemise korra” täpse sisuga on võimalik tutvuda internetis Harku valla õigusaktide registris (http://oigusaktid. harku.ee). Veebiviide registrile on toodud ka valla kodulehel (www.harku.ee). Täiendavat informatsiooni saab ka telefonil 600 3848. HVT
2 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST
Neljapäev, 8. september 2011
HARKU VALLAVOLIKOGU ehitamist Tabasallu, aga ka Rannamõisa kultuuriküla rajamist.
OTT K ASURI
Sündisin 1. detsembril 1955 Tallinnas, lapsepõlv ja kooliaeg möödusid Kalamajas ning Kassisabas. 1974 lõpetasin 22. Keskkooli (Jakob Westholmi gümnaasium). Vanemad olid mul suured muusika- ja kunstihuvilised, mindki pandi laste muusikakooli. Mängisin kooli mandoliini- ja puhkpilliorkestris, laulsin kammerkooris. Suur osa vabast ajast kulus spordile, eriti korvpallile. 1979 lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsika erialal. Abikaasa Mare töötab Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses, tütar Kristel lõpetas TTÜ ja töötab Swedbankis. 1986. aastast, kui asusin tööle Tabasalu uue keskkooli (praegu Tabasalu Ühisgümnaasium) direktorina, sai minust ka Tabasalu elanik. 1989. aasta valimised tõid mu poliitikasse – minust sai Harku küla Rahvasaadikute nõukogu saadik, 1991 taasloodi Harku vald ja külanõukogu saadikutest sai vallavolikogu I koosseis. 1993. aastal valiti mind Harku vallavolikogu esimeheks. Kuna töötasin samal ajal ka koolidirektorina, püüdsin kooli- ja vallajuhi rolli hoida tasakaalus. 1996. aastal sai minust abivallavanem hariduse- ja kultuuri valdkonnas. Seda valdkonda juhtisin 11 aastat nii abivallavanema kui vallavanemana. 1997 liitusin Reformierakonnaga. Olen MTÜ Tabasalu Looduspark ja Tabasalu Lionsclub asutajaliige. Praegu olen volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees ja revisjonikomisjoni liige. Valla toimimise ja arengu seisukohalt on olulised arengukava ning üldplaneering, mõlemat on vallavolikogu uuendanud, kuid uut üldplaneeringut ei ole kehtestatud. Viimastel aastatel on aina rohkem rahastatud eramu- ja suvilapiirkondade veemajandusprojekte ja teedeehitust, lähiaastail tuleb elanike veega varustamine lahendada vallas tervikuna, uuringud näitavad, et põhjavett napib. Koostöös keskvalitsusega peame kiiresti ehitama Tabasalu-Juuliku maantee, mis on vajalik eriti Harku-Rannamõisa piirkonna ettevõtetele. Vallal on vaja kiiresti koolivõrgu ja hariduspoliitika kava. Reformierakonna valimislubadus oli toetuse suurendamine peredele, kellel lasteaia kohta ei ole. Sama on tehtud ka meie naabervaldades. Peame valima: kas valame raha betooni või anname lastega peredele. Õnnestunuks pean volikogu töös Keila-Joa kooli munitsipaliseerimise algatamise otsust ja korteriühistute majade soojustamise abistamiseks tehtud volikogu otsust. Toetame kombijaama (küte+elekter)
E D D I TO M B A N D
Harku vallas Türisalus olen oma 51 eluaastast elanud ja töötanud 20 aastat. Õpetaja, kasvataja, ringijuhendaja, treenerina, kuigi esmane kõrgharidus on metsamajanduse inseneri oma. Töö on pakkunud palju rõõmu ja on olnud arendav, eriti kaheaastane Harku abivallavanema kogemus. Kuigi harkulane, töötan eelmisest aastast alates hoopis Ida-Virumaa kõige läänepoolsemas servas Sonda Põhikooli direktorina. Lisaks direktoritööle õpetan lastele bioloogiat ja geograafiat ning seisan hea nende kehalise kasvatuse eest. Vabal ajal tegelen ka rahvamuusikaga, mängin kitarri, plokkflööti ja laulan ansamblis. Oma lastest on kolm ülikoolides, pesamuna läheb gümnaasiumisse. Pean tähtsaks ühistegevust ja rõõm on näha, et hästi toimivad algatatud Tabasalu Võrkpalliklubi (2008), korteriühistu (1998), Türisalu Külaselts (2008) ja Türisalu Spordiklubi (2000). Olen ka kahe viimase ühenduse esimees. Spordiklubiga korraldame igal aastal kaheksa avalikku võistlust ja iganädalasi treeninguid lastele ja täiskasvanutele. Türisalu Kuulijänn toimub 25. septembril juba 31. korda! Poliitikasse sattusin juhuslikult. Nimelt tahtsin Mart Laari raskel ajal (peale rumalat tempu Edgari pildiga) toetada ja astusin erakonda. Sattusin juhtima kohalikku IRL-i osakonda. Kõik asjad poliitikas loomulikult ei meeldi, kuid parem on protsessi osalemisega mõjutada kui nurga taga kiruda. Volikogu otsustest pean väärtuslikemaks neid, mis erinevad tavapärastest vallavalitsuse poolt esitatud jooksvatest asjadest. Tähtsamad kindlasti pika sihikuga raamdokumendid ehk valla üldplaneering ja arengukava. Võimalikult ruttu oleks vaja volikogule esitada ka haridusvõrgu arengukava, mille peatsele valmimisele valla arengukavas on viidatud. Hea, et volikogus on Reformierakonna kohaliku osakonna näol aktiivne opositsioon. Loodan, et selline olukord jääb veel pikaks ajaks. Vaadates kriitilise pilguga ennast kui volikogu liiget, peaksin (nagu kogu volikogu) näitama rohkem arengule suunatud initsiatiivi. Olen küll vaidlustanud loodusele ja loodust armastavatele inimestele mõeldes mõne detailplaneeringu ja hoidnud pildil küla vajadusi, kuid enamasti mõtleme kaasa vallavalitsuse esitatud eelnõudele. Sestap kutsun ka kõiki vallaelanikke üles osalema kohalikus poliitikas ja ühistegevuses – nii saame muuta oma elu huvitavamaks ja parandada elukeskkonda.
Kaupo Rätsepp: kasvagu see pöögipuu koos valla ja lasteaiaga Alasniidu lasteaed ehitati Eestis seni ebatraditsioonilise (aga Euroopas vägagi levinud) rahastamismudeli abil. Kuna Eesti valitsuse korraldusega omavalitsused laenu võtta ei tohi, aga avalikud hooned ehitamist vajavad, siis kasutati niinimetatud PPP süsteemi ehk eesti keeli äraseletatult avaliku ja erasektori ühishuvi. See tähendab, et ehitajaks oli erasektor (Arco Vara), aga vald rendib nüüd lasteaeda. Hilisema õigusega see omandada. Avamisele tulnud maavanem Ülle Rajasalu tunnistas HVT-le: “Harjumaa kasvab küll, aga sel aastal on see mul maakonnas esimene lasteaed avada. Ilus õhtupoolik.”
Õhtupoolik oli tõesti ilus – päike pole Alasniitu ammu nii heldelt kullanud. Õhtu peategijad, lapsed, ei saanud rõõmu varjamata jätta. Vanemad koos nendega. Eksvallavanem, volikogu aseesimees Sulev Roos: “Esimese uue lasteaia avasime 2001. aastal. Nüüd on see meil kuues lasteaed avada.” Traditsioonilisele lindilõikamisele eelnes pöögi istutamine. Labidad said maavanem Ülle Rajasalu, volikogu esimees Helikar Õepa ja vallavanem Kaupo Rätsepp. Kaupo Rätsepp: “Loodan väga, et see igipõline tugev puu kasvab ja püsib koos lasteaiaga. Ja lapsed kasvavad koos vallaga.” ÜL O R US S AK
UUDISED / HARKU VALLA TEATAJA /
Kolmapäev, 8. september 2011
Jäätmejaama tegevusvaldkond laienes
KÜSITLUS Milline oli Teie suurim suveelamus?
Harku valla jäätmejaam avati Tabasalus 2008. a augustis. Kolme aasta jooksul on see leidnud aktiivset kasutust.
K A ID O KRU U SOJA Liikva küla elanik
L E M BE R E I M AN Keskkonnaspetsialist
M
eie peres on kolm last, kellel on suvel vaheaeg nii koolist kui lasteaiast ning sellest on tinginud ka kogu pere elurütm. Töised tegemised püüan suvel miinimumini viia ja võtta Eestimaa suvest maksimumi. Kõige parem on olla suvel oma kodus, vahelduseks sai käidud lastega Pärnus ning suvelõpu reisil Stockholmi tivolis. Ise olen üritanud igal suvel leida aega ka läbiproovitud sõpruskonnaga paarinädalaseks tuuriks mootorrattastel.
TIIN A SAAR Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli direktor
S
uvi möödus väga hästi, sest nii imekena juulikuud ei ole Eestimaal mõnda aega olnud. Rõõmu tegi võimalus sporti teha ehk tennist mängida, samuti olla oma maakohas mere ääres koos mõlema lapsega. Suvi on ikka see aeg, kus on hea võimalus lugeda ja veelkord lugeda. Parim suvelektüür oli Stanislavski “Näitleja töö iseendaga” ning mitmed Voldemar Panso teatrialased artiklid, mis on aktuaalsed ka täna ja sobivad hästi pedagoogikasse. Muret teevad koolitöös meie remontimata kooliruumid ja õpilaskodu ning omaniku otsustamatus, mis on Keila-Joa kooli perspektiiv. Lapsi, kes vajavad õpilaskodu, õpetust, kasvatust ja inimlikku hoolt, on palju ja see on minu peamine mure. Ei saa olla vaid sõnakõlks, et peame investeerima tulevikku – oma inimvarasse, tegutseda tuleb selle nimel täna, kohe ja praegu.
KRISTIIN A RA SIN A LÕ H M U S Suurupi elanik
M
eie pere jaoks on suvi täis tegutsemist ümber kodu, loomulikult sai ka kohalikus Suurupi rannas ujumas käidud. Traditsioon igal aastal mõnel saarel käia sai täidetud, külastasime Naissaart ja Aegnat. Kaugemale Eestimaad avastama kahjuks ei jõudnud. Suve alguses korraldasime Suurupi Seltsiga juba väikeseks traditsiooniks saavat Tuletorni päeva. Viimane tore ettevõtmine oli muinastulede öö, millest on saamas üks suuremaid üle-eestilisi ettevõtmisi. Kahjuks jääb suvi alati lühikeseks, sest nii palju on ju teha ja näha.
3
Nii 2009. kui 2010. aastal külastati jäätmejaama rohkem kui 3200 korda, mõnel päeval toodi jäätmeid rohkem kui 100 korda. 2011. aasta esimese poolaasta jooksul toodi lisaks muudele taaskasutatavatele jäätmetele ka 11 tonni segapakendeid, 11 tonni vanapaberit, 11 tonni rehve, 15 tonni elektroonikajäätmeid ning 16 tonni suurjäätmeid. Eelmisel kuul vahetus jäätmejaamas operaatorfirma
ja nüüd korraldab seal vastuvõtmist OÜ Kesto. Koos operaatori vahetusega täienes tasuta vastuvõetavate jäätmete nimekiri plastjäätmete, sorteeritud ehitusjäätmete ning aia- ja haljastusjäätmetega (kuni 0,4 m3). Jäätmejaam asub Tabasalus Kooli tn 5a ning on avatud igal neljapäeval ja reedel kell 14 kuni 19 ning laupäeval ja pühapäeval kell 10 kuni 15, riiklikel pühadel suletud. Jäätmete üleandmiseks tuleb pöörduda jäätmejaama töötaja poole. Vastu võetakse ainult nimetatud jäätmeid ja ainult jäätmejaama lahtioleku aegadel. Jäätmejaama värava taha jäätmeid jätta ei tohi! Too oma taaskasutatavad jäätmed Tabasalu jäätmejaama!
Jäätmejaamas võetakse eraisikutelt tasuta vastu: Augusti eelviimsel nädalal läks Muraste-Suurupi 1,2 kilomeetrise teelõigu ehituseks lahti. Fotole jäänud ehitusmehed firmast Baltifalt Veiko Palandi ja Robert Vitkin kinnitasid nagu ühest suust, et trass koos valgustuse ja paigaldatava sidekaabliga peab olema valmis 1. oktoobriks. Kui ainult ilm alt ei vea, tehnikat ja mehi piisab. Siis võib Suurupist jalgrattal või rulluiskudel linna välja sõita. Ülo Russak
Võeti vastu lisaeelarve Harku valla 2011. aasta I poolaasta tulude laekumine ning II poolaasta prognoos võimaldasid vallavalitsusel esitada volikogule läbivaatamiseks lisaeelarve, mille maht on 357 676 eurot. Volikogu võttis lisaeelarve muutusteta vastu. VE LLO VIIBU R G Abivallavanem
Suuremad rahaeraldused tehti vallateede ja tänavate korrashoiu ning haridusasutuste remondikulude katmiseks. Valla 2011. aasta eelarves kavandatud vahendeid teede ja tänavate korrashoiuks ja ehituseks suurendati 145 000 euro võrra, mis peamiselt kasutatakse teehoolduse tegemiseks, kuna lumerohke talv põhjustas ettenägematuid kulutusi. Lisaks korraldas vallavalitsus uue teedehoolduse hanke, mille tulemusena suurenesid nii hooldatatavate teede hulk kui ka igakuine hoolduseks vajalik summa. Alates selle aasta suvest teostab Harku vallas teede hooldust AS Rapla Teed.
dus on maanteeameti poolt paika pandud nii, et Harku valla elanikel on selle tee kasutamine võimalik vaid liiklemisel Laagri suunas, mistõttu valla juhid ei näe mõtet tee asfalteerimisel. Sütemetsa tee tänaseks välja ehitamata lõik kaetakse esialgu freesasfaldiga ja Vana-Klooga teel tuleb korrastada esialgu kraavid. Kokku on teede ja tänavate korrashoiuks valla eelarves vahendeid 1,954 mln eurot.
Harkujärve koolist Haridusasutuste remonditöödeks eraldati täiendavalt 122 649 eurot, millest Harkujärve Lasteaed-Põhikoolile 87 000 eurot ja Tabasalu Ühisgümnaasiumile 35 649 eurot. Harkujärve kooli ümberkolimiseks praegusest hoonest kultuurikeskuse hoonesse oli eelarves vahendeid 189 817 eurot. Sellele lisandus riigieelarvest CO2 kvoodi müügist laekuv raha 100 341 euro ulatuses.
Raha teedele
TEEDEEHITUSE 2011. AASTA TEGEVUSKAVA SAAB ÜLDJOONTES TÄIDETUD.
Teedeehituse 2011. aasta tegevuskava saab üldjoontes täidetud. Tegemata jäävad Uus tänav Harkus, Sütemetsa tee vahelõik, kuna ühe maaomanikuga ei ole saadud kokkuleppele, ja Vana-Klooga tee, mis kavatseti katta freesasfaldiga. Uue tänava liikluskorral-
Loodetavasti võimaldavad eraldatud täiendavad vahendid luua paremad õppimistingimused, kui esialgu võimalik oleks olnud. Kooli ümberkolimine peaks kava kohaselt toimuma aasta lõpus, pärast seda kui Riigi Kinnisvara on teostanud remonditööd riigi-
Millele eraldati veel raha? • Lisaks teede ja hariduse arendamiseks eraldatud vahenditele jagati raha ka laenuintresside suurenemisest tekkinud kulude katmiseks 58 000 eurot. • Vääna küla tall-tõllakuuri ehituse jätkamiseks vajaliku omafinantseeringu toetamiseks eraldati 25 500 eurot. • Valda tutvustava brošüüri tõlkimiseks ja kirjastamiseks eraldati 6527 eurot. • Pärast lisaeelarve vastuvõtmist on 2011. aasta vallaeelarve maht 13 752 881 eurot. eelarvest eraldatud vahendite arvel. Vallaeelarvest finantseeritavad tööd kavandatakse lõpetada 1. novembriks. Tabasalu Ühisgümnaasiumi täiendav rahaeraldus on suures osas seotud klassikomplektide arvu suurendamisega. Seoses sellega on vaja teha täiendavaid remonditöid ja osta õppevahendeid ning mööblit. Tabasalu kool on saanud endale sisuliselt uue fuajee ja loodame, et lapsed tunnevad vana kooli 1. septembril ära.
• sõiduauto rehve (kuni 8 tükki); • kompleksseid elektroonikaromusid (külmkapid, pesumasinad, elektripliidid, televiisorid, raadiod jms); • jääkõlisid ja õlifiltreid, õliseid pühkmematerjale (kuni 20 liitrit); • värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis (kuni 10 liitrit); • elavhõbelampe (kuni 10 tükki); • aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid (kuni 2 kg); • kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid (kuni 10 liitrit); • elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid (kuni 2 kg); • patareisid ja akusid (piiramatus koguses); • vanapaberit ja pappi; • segapakendeid, • plastijäätmeid, • penoplasti, • lehtklaasi, • vanametalli, • töötlemata puitu, • sorteeritud ehitus- ja lammutusjäätmeid, nagu betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted; • kasutuskõlbuliku mööblit; • aia- ja pargijäätmeid (kuni 0,4 m3).
Tasu eest võetakse vastu: • suurjäätmeid (18.85 eur/m3), • sorteerimata ehitusjäätmeid (18.85 eur/m3), • aia- ja pargijäätmeid (11.50 eur/m3), • eterniiti (44.85 eur/m3).
Vallavolikogus augustis 25. augustil toimunud volikogu istungil: • kehtestati Tabasalu alevikus Ranna tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering; • otsustati mitte algatada Adra külas Sõeru kinnistu ja lähiala detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamist; • võeti vastu Harku valla 2011. aasta I lisaeelarve; • otsustati võõrandada kolm Harku vallale kuuluvat kinnistut osaühingule Strantum Türisalu reoveekogumisala veemajandusprojekti elluviimise otstarbeks; • kehtestati kogukonna arengule suunatud tegevuste kaasfinantseerimise toetuse kord; • võeti vastu otsus vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri muutmise osas ning kinnitati vallavalitsus alates 1. septembrist 2011 5-
liikmelisena järgnevalt – vallavanem, kaks abivallavanemat, kaks valitsuse liiget. Järgmine istung toimub 29. septembril kell 16.00. HVT
4 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST
Kolmapäev, 8. september 2011
Tilgu kanti sadamate registrisse
Hindame tublisid õpilasi Murdeeas saavad suhted eakaaslastega sageli tähtsamaks, kui suhted vanematega. Püütakse määratleda oma olemust, olla keegi.
Kevadel esitas Harku vald koos Otemarina Jahtklubiga taotluse, et Tilgu saaks ametlikult registeeritud. Augusti keskel kandis veeteede amet sadama oma registrisse.
E NE L I PÕL D Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpetaja
ALLAR V IIVIK vallaleht@harku.ee
Otemarina Jahtklubi kommodoor Kristjan Boberg räägib, et sadam registreeriti väikesadamana sadamaregistris veeteede ameti poolt 16. augustil. “Tilgu sadamale on väljastatud ka sadamakoodi EE TIL ehk sadama registrinumber. Taotluse registreerimiseks esitas sadama pidajana Harku vald (vallavalitsus) koostöös ajaloolise Tilgu sadama alal tegutseva Otemarina Jahtklubiga,” selgitab Boberg. Tema kinnitusel sai taotlemine alguse tänavu kevadsuvel.
Saab korda Miks on sellist paberlikku asjaajamist ning kannet tarvis? “Registrisse kandmisse nõue tuleneb sadamaseadusest ning see on oluline sadamana tegutsemiseks, mitmesuguste teenuste osutamiseks, liikumise reeglite kehtestamiseks, ja mis peamine, selleks, et oleks võimalik hakata Tilgule kaasaegsetele nõuetele vastavat sadamat rajama,” vastab mees. Harku valla ja Otemarina Jahtklubi ühiseks eesmäriks on luua Tilgule turvaline väikesadam, mis on võimeline vastu võtma nii kaatreid kui ka purjejahte. Sadamast huvitatud ühendusi on viimasel ajal tekkinud teisigi, näiteks Rannamõisa Laevaselts, mille esindajatega on Otemarina Jahtklubil kujunenud meeldiv koostöö. Jahtklubisse kuulub kokku üle 70 liikme ja noorliikme ning see loodi 2008. aasta oktoobris.
Sõideti Naissaarele Sadam ise rajati Harku randa Rannamõisa panga alla Peeter I ajal ning siis oli Tilgul koos Naissaarega tähtis osa Tallinna sõjasadama kaitsel. Sadamakoht on lõunast, läänest ja idast kaitstud Kakumäe lahe rannajoonega. Põhjast aga varjab suuremat lainetust Naissaar. Viimasega ongi ajalooliselt peetud ühendust just läbi Harku valla sadama. Rannikumere sügavus on Tilgu lähedal kuni viis meetrit. Pealinnani on sadamakohast tosin kilomeetrit. Vaata lisa www.omyc.ee.
Tilgust peab saama turvaline väikesadam kaatritele ja purjekatele. Erakogu
Pilt on tehtud külaseltsi asutamiskoosolekul ning jäädvustatud on kõik 22 külaseltsi liiget. Juhatuse esimees Krista Kanniste on alumises reas vasakult neljas. Adra Külaselts
Adra Külaselts sündis tänavu kevadel MTÜ Adra Külaseltsi juhatuse liige Krista Kanniste räägib Harku Valla Teatajale oma kodukülast.
ditsioonidelt ja elulaadilt täiesti erinevad. Adra küla on vanade põlistaludega küla, kus teineteist tuntakse sageli juba põlvkondade kaupa ja samuti elatakse oma kodudes aastaringselt. Türisalu ajalugu on aga paraku vastupidine: need on suvilarajoonid, kus ei tunta tihti oma naabreid ja kohapeal elatakse ikka rohkem suvitushooajal. Kui ma sellega riivasin meie naabrite tundeid, siis palun siiralt vabandust!
väga positiivne tulemus. Adra küla piirneb kahelt poolt huvitavate vaatamisväärsustega. Ühelt poolt piirab meid Tõlinõmme raba ja teiselt poolt Keila jõgi. Meie külaga on kõige parem tutvuda suviti, küla läbib kuue kilomeetri pikkune Humala tee ja seda on tore läbida jalgrattaga.
Kas Türisalu Külaselts ei pidanud nii Türisalu kui ka Adra piirkonda hõlmama?
Külaseltsi kuuluvad meie küla elanikud ja inimesed, kellele Adra küla käekäik korda läheb.
Adra küla elanikel pole sidet Türisalu Külaseltsiga. Me asume küll kaardilt vaadates kõrvuti, kuid oleme oma tra-
Elanike on hetkel 98, nii et külaseltsi liikmeteks on ca 20% küla elanikest. See on
Talvel aga on vastupidi: aeg-ajalt jääme mitmeks päevaks lumevangi. Seda juhtus nii sellel kui ka eelmisel talvel. Lumes kinni olla on küll masendav, aga sellest välja pääsenuna on vahva näha tõeliselt võimsate seintega lume-
M O O N IK A L E P P vallaleht@harku.ee
Millal ja miks asutati MTÜ Adra Külaselts? Asutati selle aasta märtsis 22 külaelaniku poolt. Selts aitab meil rohkem ja tihedamalt üksteistega suhelda, inimeste jaoks olulisega kursis hoida ning toetada üksteist.
Kes seltsi kuuluvad?
Milline on Adra küla?
Muraste tüdruk tuli Eesti meistriks ponisõidus Selle aasta Eesti meister ponide takistussõidus on 16-aastane Harku vallas Murastes elav tüdruk Birgit Kreitsberg. K ATRIN R O M A N E N KOV vallaleht@harku.ee
Suvel toimunud võistlustel meistritiitli saavutanud Birgit treenib tänaseks juba päris oma hobuse Cartiniga Vääna-Jõesuu lähedal Kukrumäe ratsatalus ja ütleb, et ratsaspordiga tegeleb ta eelkõige seepärast, et ta naudib seda südamest, kuigi ka tulevikus veel meistriks saada oleks tore. Eriti, kui see saab olema isikliku hobusega. Poniklassis võistlemise on Birgit tänaseks lõpetanud, sest seda saab teha vaid kuni 16. eluaastani, peale mida minnakse üldjuhul hobustele üle. Siiski soovib ta kummutada ühe levinud müüdi, mille kohaselt poni on pisike Shetlandi hobuke, kellega lapsed
vabaõhuüritustel sõita saavad. Birgiti sõnul on sportponide turjakõrgus tegelikult kuni 149 cm ja nad on täieõiguslikud hobused. Nende nimi tuleneb lihtsalt nende mõnevõrra väiksemast suurusest. Värske Eesti meister on auhinnalistele kohtadele võistlustel tulnud varemgi. Kui küsida, kui palju vaeva ikkagi tuleb näha, et Eesti meistriks saada, siis ütleb Birgit, et trenni tuleb küll teha pidevalt, aga eelkõige on hobuse ja ratsaniku koostöö kõige alus. “Koostöö peab olema paigas, mõlema tahe häid tulemusi saavutada on väga tähtis. Ratsanik peab aru saama, milline sõidustiil sobib just sellele hobusele kõige paremini,” ütleb ta. Võistlusi on sellel alal aastaringi, suviti lausa igal nädalavahetusel. Vaid sügisel on umbes kuuajaline võistluspaus, et hobused saaksid hooajast veidi puhata.
KÜLASELTSI LIIKMETEKS ON CA 20% KÜLA ELANIKEST.
koridori, mis on tegelikult meie külatee.
Mida MTÜ on alates loomisest korda saatnud?
Külaselts on veel noorukene, kuid oleme koos teinud sellekevadised talgud ja jaanipäeva. Võtame selliseid üritusi ette veelgi.
Kas praegu on ka käsil mõni projekt?
Hetkel on käsil projekt, mille käigus saab küla omale kolm infotahvlit ja kodulehe. Võtame käsile sarnaseid projekte ka edaspidi ja ideedsoovid-mõtted tulevad meie endi seast. Mul on hea meel, et külaseltsi tegevuse käigus on võimalik ka sellisel väikesel külal nagu meil oma väikeseid soove ellu viia. Milliseks kujuneb tulemus, sellest räägime edaspidi.
Enim meeldis lastele notsu Bess Traditsiooniks saanud Harku valla erivajadustega laste igasuvine üritus – perepäev – toimus 26.augustil Saue vallas Kuristu talus. Perepäeva avas vallavanem Kaupo Rätsepp. Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tiia Spitsõn rääkis eesootavast ja tänas peresid, kes olid leidnud aega üritusele tulla. Kuristu talul on oma miniloomaaed. Perepäeva raames külastasidki lapsed koos vanemate ja õdede-vendadega miniloomaaeda. Loomi ja linde tutvustas Kristiina Lindus. Tavalisest loomaiast erineb Kuristu talu oma sellepärast, et loomi sai ka paitada ja sülle võtta, neile süüagi anda. Miniloomaaias on Shetlandi ponid, minisead, kääbuskitsed, kääbuslambad, küülikud, kuked-kanad, haned, kuldfaasanid, nandud, paabulinnud, kalkunid, pardid ja muud loomad ning linnud. Pinget pakkus lastele ka poniga sõitmine. Lapsed said vaba aega si-
Perepäev Kuristul.
Erakogu
sustada ka talu õuel, kus oli liivakast koos mänguasjadega, ronimisredelid ja liumägi, kiiged ja palju muud huvitavat.Tegevust jätkus kõigile mitmeks tunniks. Peale loomaaia külastus viis Tiia Spitsõn läbi küsitluse: milline loom või lind meeldis kõige enam ja miks? Kokkuvõtteid tehes selgus: kõige enam meeldisid lastele notsu Bessi , siis kitsed ja ponid. Perepäeva lõppes tordi ja pirukatega. HVT
Tuntakse vajadust saada koheldud kui täiskasvanu, kuid sageli püütakse seda saavutada justkui protestides kõige ja kõigi vastu. Psühholoog A. Maslow` järgi koosneb inimese heaolu erinevate vajaduste rahuldamise võimalustest. Murdeiga toob muu hulgas esile vajaduse lugupidamise järele, soovi tunda, et neid aksepteeritakse ja tunnustatakse. Kui vanemad ja õpetajad ei ole õigel hetkel suutnud seda vajadust rahuldada, otsib laps tuge eakaaslastelt, ohuga sattuda riskikäitumisega gruppi. Õpilaste koolist puudumine on saanud tõsiseks probleemiks pea terves Euroopas. Tänapäeva ahvatluste maailmas võib puudumiste osakaal saada määravaks laste hariduse omandamisel. Suured puudujad vähendavad teiste laste õppimise võimalusi, sest õpetajatel on vaja pöörata enam tähelepanu õppimises mahajäänutele. Sage õppetööst puudumine viib õpisaavutuste langemiseni ning võib tulevikus kaasa tuua töötuse ja sotsiaalabi vajaduse ning halvimal juhul ka õigusvastased teod. Leides erinevaid mõjutusmeetmeid, vähendamaks koolist puudumiste arvu, anname noortele paremad võimalused tulevikuks. 2009/2010. õppeaastal toimus Tabasalu Ühisgümnaasiumis esmakordselt, koostöös kooli õpilasesindusega, tublide 7.-9. klassi õpilaste tunnustamine Tänutähe ja meenega. Tunnustati neid, kellel õppeperioodi jooksul ei esinenud ühtegi põhjuseta puudumist, hilinemist ega märkust. Õpilase hindeid seejuures määravaks ei peetud, sest õpilane, kes käib korralikult koolis, ei sega õpetajat ning annab endast parima, on tunnustamist väärt! 2010/2011. õppeaastal ettevõtmist korrati ning lähemal vaatlusel selgus, et kõik kriteeriumile vastavad õpilased olid kas hea või väga hea õppeedukusega, mis näitab ilmekalt, et akadeemiline võimekus ja eeskujulik koolikohustuse ja kooli kodukorra täitmine on omavahel tugevalt seotud. Ettevõtmist on toetanud Tabasalu Osman Kebab, Tabasalu Spordikompleks, Rahva Raamat, Tallink ning Harku Valla Lastekaitse Ühing. Õppest puudumise põhjuseid on väga erinevaid ning üks positiivne sekkumine kindlasti olukorda muuta ei suuda. Samas järjepidevus ja positiivsusele meelestatus võib pikemas perspektiivis siiski tulu tuua, kui rahuldavalt edasi jõudvad õpilased leiavad motivatsiooni saada esile tõstetud, millegi eest, mis vajab vaid tahtejõudu ja enesedistsipliini. Edukat uut õppeaastat kõigile asjaosalistele!
VALLAST / HARKU VALLA TEATAJA /
Kolmapäev, 8. september 2011
5
Kodanikeühenduste rahastamine saab selgemaks
Tabasalu esimene rattaralli oli edukas
Uut kogukonna arengule suunatud tegevuse kaasfinantseerimise korda kommenteerib valla arendusjuht Nele Nõu:
Augusti viimasel pühapäeval toimunud Tabasalu rattarallil startis kokku 471 rattaspordisõpra, mis on ürituse peakorraldaja Mihkel Reile sõnul esmakordse spordiürituse puhul üle ootuste hea tulemus.
Harku valla kodanike-ühendused on viimasel ajal aktiviseerunud taotlema struktuuritoetusi oma kodukoha elukeskkonna parendamiseks. Tegu on tihtipeale MTÜdega, mille sissetuleku moodustavad liikmemaksud ja vabatahtlikud annetused või vallavalitsuse toetused. Läbiviidavate projektide omafinantseeringu summa aga ületab mahult mittetulundusühenduste võimalusi mitmekordselt. Sellega seonduvalt on Harku vallavalitsus on võtnud eesmärgiks süstematiseerida kodanikuühenduste rahastamine Harku vallas. “Kogukonna arengule suunatud tegevuse kaasfinantseerimise toetuse kord” on esimene dokument rahastamissüsteemi korrastamisel. Eelnevalt ei olnudki konkreetset korda, mille alusel valla poolt projekti omafinantseeringut kaasfinantseerida. Aastate jooksul on küll leitud võimalusi investeeringute omafinantseeringu tasumiseks valla eelarvest, kuid see on olnud pigem ühekordne tegevus ning paljud kodanikuühendused ei ole teadlikud sellisest finantseerimise võimalusest. Reguleeritud kaasfinantseerimine tagab senisest suurema läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise projektide kaasfinantseerimisel. Toetust saavad taotleda nii mittetulundusühingud,
MÄÄRUS Tabasalu, 25. august 2011 nr 15 Kogukonna arengule suunatud tegevuse kaasfinantseerimise toetuse kord. Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 5 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesoleva määrusega sätestatakse Harku valla eelarvest kogukonna arengule suunatud tegevuse kaasfinantseerimise toetuse taotlemise, eeltaotluste menetlemise, toetuse eraldamise ja toetuse kasutamise üle järelevalve teostamise kord (edaspidi kord). (2) Korra alusel antakse rahalist toetust projektide kaasfinantseerimiseks. Kaasfinantseerimise toetus on valla kaasfinantseering kogukonna ja piirkonna arengule suunatud tegevuste, sh investeeringuprojektide läbiviimiseks. (3) Toetust saab taotleda Harku vallas tegutsev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud äriühing. § 2. Toetamise põhimõtted (1) Toetust saavad juriidilised ja füüsilised isikud ja kohalik omavalitsus lähtuvad oma koostöös järgmistest põhimõtetest ja väärtustest: 1) kodanikuaktiivsus; 2) osalus; 3) austus;
korteriühistud, seltsingud kui ka näiteks eraisikud projektide kaasfinantseerimiseks. Tegevuste läbiviimisel on oluline, et see oleks suunatud kogukonna arenguks, sellel oleks arvestatav mõju kogukonna koostööle ja kaasamisele ning oleks suunatud Harku valla alalistele elanikele või on nende huvides. Eelkõige ootame häid investeeringu lahendusi oma piirkonna arendamiseks – näiteks mängu- ja spordiväljaku rajamine või külakeskuse ehitamine. Kogukonna arendamiseks projekti läbiviijalt oodatakse eeltaotlust 10. oktoobriks vallavalitsuse poolt kinnitatud taotluse vormil. Eeltaotluste vallavalitsusele esitamise tähtaeg on palju enne struktuurifondide tähtaega selleks, et ühelt poolt oleks taotlejal juba enne struktuurifondile projekti kirjutamist teada, kas valla kaasfinantseering võimaldatakse. Teisalt on vallale teada kodanike plaanid kogukonna arendamiseks. Kõik taotlused vaatab läbi komisjon ja esitab heakskiidetud taotluste rahalise koondsumma vallavolikogule eelarve projektis. Eelarve vastuvõtmisega kinnitab vallavolikogu järgnevaks aastaks kaasfinantseerimise korra alusel makstava üldsumma. Peale eelarve vastuvõtmist volikogus antakse eeltaotluse esitanutele otsusest teada. Peale positiivse rahastusotsuse saamist struktuurifondist tuleb taotlejal vallavalitsusele esitada avaldus raha eraldamiseks. Taotlus on märk vallavalitsusele, et projekti hakatakse ellu viima. Vt allolevat määrust! 4) partnerlus; 5) vastutus ja aruandekohustus; 6) kodanikualgatuse poliitiline sõltumatus; 7) korruptiivsuse vältimine; 8) säästev ja tasakaalustatud areng; 9) võrdne kohtlemine. (2) Toetuse määramisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest: 1) taotluse vastavus korra nõuetele; 2) mõju kogukonna koostööle ja kaasamisele; 3) tegevuse jätkusuutlikkus; 4) investeering või tegevus mida tehakse toimub Harku valla haldusterritooriumil; 5) tegevus on suunatud Harku valla alalistele elanikele või on nende huvides; 6) otsesed ja kaudsed kasusaajad, nende arv; 7) tegevus on kooskõlas kehtiva Harku valla arengukavaga; 8) taotlejal ei ole maksuvõlgu ega võlgnevusi valla ees; 9) eelnevate toetuste kasutamise aruanded on esitatud tähtaegselt. (3) Turismi ning ettevõtluse eesmärgil läbiviidavaid projekte rahastatakse kuni 50% ulatuses struktuurifondile esitatava projekti raames nõutud omafinantseeringu summa suurusest. § 3. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Harku vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt
Leppele andsid allkirjad Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Carolin Kadaja ning Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur. Allar Viivik
Tabasalu kool ja akadeemia lõid lõplikult käed 30. augustil allkirjastati koostööleping Tabasalu Ühisgümnaasiumi (TÜG) ja Sisekaitseakadeemia vahel. Tegemist on TÜG-i teise õppesuunaga 10.-12. klassidele. Varem on alustatud matemaatika ning inglise keele õpetamist. ALLAR VIIVIK vallaleht@harku.ee
Allkirjad leppele anti õpilasi ootavas kooli aulas. TÜG-i poolt sõlmis leppe direktor Carolin Kadaja, Sisekaitseakadeemia poolelt rektor Lauri Tabur. Koostöö akadeemiaga on Carolin Kadaja sõnul igati loomulik. Asub ju koolile suhteliselt lähedal Murastes politsei- ja piirivalvekolledž. kinnitatud vormikohane eeltaotlus. (2) Eeltaotlus esitatakse vallavalitsusele hiljemalt projekti algusele eelneva aasta 10. oktoobril. Kui eeltaotluste esitamise viimane päev satub riiklikule pühale või nädalavahetusele, siis on tähtajaks sellele järgnev esimene tööpäev. (3) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt vajadusel täiendavate dokumentide esitamist. § 4. Toetuse määramine (1) Vallavalitsus kontrollib eeltaotluse ja sellele lisatud dokumentide vastavust käesolevas korras sätestatud nõuetele. Puuduste esinemisel teatab vallavalitsus sellest viivitamatult taotlejale ning annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 (kümme) päeva. Kui taotleja nimetatud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, lõpetatakse menetlus. (2) Eeltaotluste lahendamiseks moodustab vallavalitsus komisjoni, kelle ülesandeks on: 1) teha eelotsus tähtaegselt esitatud eeltaotluste kohta; 2) lõpetada eeltaotluse menetlemine, kui see ei ole esitatud tähtaegselt või kui taotleja ei ole tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi. (3) Komisjoni eelotsuse sisuks on: 1) toetada toetuse andmist ja ettepanek planeerida vajalik summa valla järgmise aasta eelarves;
Esimesed kontaktid tekkisid mullu, tänavu hilistalvel toimus koolis ka sisekaitsepäev. Muraste kadetid on käinud koolis narkokoeri näitamas, septembris on oodata ka koerte võistlust. Rektor Lauri Tabur rõõmustas, et nüüd on Eestis koostööga kaetud neli ilmakaart. Varem on tehtud lepped Pärnu, Põlva ja Kohtla-Järve koolidega. Nüüd on kaetud ka loodesuund ehk Harjumaa. “Ja ega leppe ülesanne polegi see, et kõik kolm aastat TÜG-i gümnaasiumiosas õppinud jätkaksid Sisekaitseakadeemias,” ütles Tabur. “Saame juurde palju tublisid ja teadlikke kodanikke, kes tunnevad turvalisust ja ohtusid. Näiteks oskavad nad käituda tulekahjul või liiklusõnnetuse pealtnägijana.”
2) mitte toetada toetuse andmist. (4) Komisjoni eelotsuse peale võib puudutatud isik esitada vaide vallavalitsusele. (5) Otsusest toetust anda või mitte teavitab vallavalitsus taotlejat kirjalikult 20 päeva jooksul, arvates valla eelarve vastuvõtmisest. § 5. Toetuse määramine erandkorras (1) Kui eelarve aasta jooksul selgub vajadus projekti kaasfinantseerimiseks ning taotleja ei ole esitanud vastavat eeltaotlust tähtaegselt, võib komisjon eeltaotluse või eeltaotluse koos raha eraldamise taotlusega läbi vaadata eelarveliste vahendite olemasolul lähtudes avalikust huvist. (2) Eelmises punktis sätestatud juhtudel vastu võetud eelotsuste ning raha eraldamise otsuse puhul otsustab toetuse andmise vallavalitsus. (3) Komisjon ei vaata läbi eeltaotlusi, mis on esitatud pärast seda, kui projekti rahastustaotluse esitamiseni on jäänud vähem kui 14 päeva, va. juhul kui taotlus on struktuurifondist juba positiivse otsuse saanud. § 6. Lepingu sõlmimine ja toetuse maksmine (1) Positiivse kaasfinantseerimise otsuse saanud taotleja esitab pärast struktuurifondis positiivse rahastusotsuse saamist vallavalitsusele avalduse raha eraldamiseks ja korrigeeritud taotluse, arvestades vahepeal muutunud asjaolusid.
(2) Toetuse maksmise aluseks on vallavalitsuse ja toetuse saaja vaheline leping. (3) Lepingus sätestatakse: 1) toetuse sihtotstarve, sh tegevuse kirjeldus; 2) toetuse summa; 3) toetuse ülekandmise viis, tähtaeg või maksegraafik; 4) vallavalitsuse õigused toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel; 5) sanktsioonid lepingu rikkumise korral; 6) aruande esitamise aeg ja kord; 7) toetuse saaja kohustused toetuse kasutamise avalikustamisel ja kajastamisel; 8) vajadusel muud vallavalitsuse määratud tingimused. (4) Kui pooled lepingu sõlmimisel kokkuleppele ei jõua, loetakse menetlus toetuse taotlemiseks lõppenuks ja toetust ei eraldata. (5) Toetus kantakse taotleja arveldusarvele lepingus märgitud tähtajal ja summas. (6) Kuni 100 euro suuruse toetuse puhul lepingut ei sõlmita. Toetus makstakse taotleja arveldusarvele vallavalitsuse korralduse alusel. § 7. Aruandlus ja kontroll (1) Vallavalitsus teostab perioodilist kontrolli toetuse sihipärase kasutamise üle. (2) Toetuse saaja on kohustatud toetuse kasutamise kohta esitama aruande 1 kuu jooksul pärast toetuse kasutamise tähtaja lõppemist. (3) Aruande aluseks on val-
Tabasalus ja ümbruskonna teedel toimunud võistlus oli finaaliks kuuest etapist koosnevale Filter Maantee Karikasarjale ning Tabasalu rattaralli esimese võitja au kuulub Mart Ojaveele. Valitsev Eesti meister grupisõidus ületas 101 km põhidistantsi finišijoone uhkes üksinduses – teiseks jäänud Sigvard Kukk kaotas talle 22 ja Timmo Jeret 25 sekundiga. Neljas oli Jaan Kirsipuu, viies Oskar Nisu ja kuues Raido Kodanipork. Lühikesel distantsil (39 km) oli kiireim Siim Kiskonen, kes edestas sama aja saanud Georg Peeter Paldrat ja sekundiga Kristo Enn Vagat. Kokku startis 471 rattaspordisõpra, mis on Filter Maantee Karikasarja selle hooaja teine näitaja. “Suur osalejate arv valmistas meeldiva üllatuse ja lisas indu ka järgmisel aastal Tabasalu Rattarallit korraldama,” lausus Filter Maantee Karikasarja peakorraldaja Mihkel Reile. HVT
lavalitsuse poolt kinnitatud aruande vorm või struktuurifondile esitatud aruanne. (4) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse kasutamata jätmise ilmnemise korral on vallavalitsusel õigus: 1) peatada toetuse eraldamisega seotud toimingud; 2) nõuda mittesihipäraselt kasutatud summa tagastamist; 3) keelduda edaspidi rikkujale toetuse eraldamisest. (5) Vallavalitsusel on õigus nõuda toetus tagasi, kui: 1) toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt; 2) toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid; 3) tegevust, mille jaoks toetus eraldati, ei toimunud; 4) muudel lepingus sätestatud juhtudel. § 8. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Harku vallavolikogu 25.10.2007 määrus nr 17 “Korteriühistutele rahalise toetuse eraldamise kord”. (2) Määrus avaldada Harku Valla Teatajas ja Harku valla veebilehel. (3) Määrust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse §-des 71-77 või halduskohtumenetluse seadustiku §des 6-10 sätestatud korras ja tähtaegadel. (4) Määrus jõustub 01. septembril 2011. HE L I K AR ÕE PA Vallavolikogu esimees
6 / HARKU VALLA TEATAJA / SPORT
Kolmapäev, 8. september 2011
Alasniidul toimusid olümpiamängud
OÜ PÄIKESETANTS Perekool Tabasalu Spordikeskuses, Vanaema mängutoas koostöös Sünni ja Imetamise Eesti tugiühingu ja Harku Valla Lastekaitse Ühinguga
28. augustil toimusid Tiskres Alasniidu spordija mänguväljakul juba kolmandad Pere Olümpiamängud.
T 13. septembril 13.15-14.45 TITETUND ja VESTLUSRING EMA TAASTUMINE PÄRAST SÜNNITUST • Esimesed harjutused sünnitusjärgseks võimlemiseks, koormus • Millal ja milliste harjutustega on turvaline alustada • Ema pärast keisrilõiget • Kuidas taastada vaagnapõhi pärast sünnitust
IVO LUKK
Tegu on traditsiooniks saanud koguperepäevaga, kus oma esimese võistluskogemuse saavad ka need, kes alles esimesi samme teevad. Samas olid oodatud ka vanemad õed ja vennad ning nende vanemad. Osavõtjaid oli nii oma külast kui naaberküladest Harkujärvelt ja Laabilt. Esmakordselt avanes võimalus kaubelda ka kirbuturul laste mänguasjade, riiete või muuga, mida endal vaja ei läinud. Huvi sellise võimaluse vastu oli ilmne ja näitas, et turg väärib edaspidi kordamist. Olümpiamängude avamiseks ja avamarsiks rivistati üles lapsevanemad koos lastega. Olümpiamängud luges avatuks kohaliku seltsielu edendaja Erik Sandla. Enne võistlusstarte toimus lõbus soojendusvõimlemine ürituse juhi Jüri Anepaio juhtimisel. Seekord olid võistlusalad valitud olümpiamängudele kohaselt. Kindlasti oli üks populaarsem ja suurima osalejate arvuga ala “tillude” jooks, kus võistlesid kuni 3-aastased ja kuni 5-aastased ning pikema distantsi läbisid kuni 12-aastased. Pereolümpiat väisas ka lastelemmik Lotte, kes pakkus meelelahutust väikestele põnnidele. Üles oli seatud ka hiiglasuur batuut, mis meeldis lastele ja seda kasutatu usinalt. Koos vanematega said lapsed võistelda takistusjooksus ja teatejooksus, kus tuli näidata osavust ja kiirust. Individuaalaladest oli kavas odavise ja vasaraheide. Nendel aladel oli kolm vanusegruppi: lapsed 3-14 a, naised ja mehed. Heitevahendid olid ebatavalised nii oma kaalult kui kujult, mis tegi heitmise keeruliseks, aga selle eest lõbusaks. Ürituse sajaprotsendilise õnnestumise rikkus paraku vahetult enne lõppu alanud vihmahoog, mis sundis osavõtjaid pagema kodudesse peitu. Jäid vaid vapramad, kes võitlesid võiduka lõpuni ja said tänutäheks väärika autasustamise selleks üles seatud poodiumil toredate auhindade ja šokolaadist medalitega. Veelkord suured tänud Alasniidu Seltsile ja ürituse juhile ning Harku vallale, kes pani välja mitmeid huvitavaid auhindu.
T 20. septembril 13.15-14.45 TITETUND ja VESTLUSRING IMIKU TOITMINE – VAEVUSED JA NENDE LEEVENDAMINE • Laps nutab palju. Rahustamise nipid • Allaneelatud õhust vabanemine • Gaasivalud. Miks? Kuidas aidata? T 27. septembril 13.15-14.45 TITETUND ja VESTLUSRING IMETAMISTEHNIKA • Imiku rinnale panek ja erinevad imetusasendid • Võtmetingimused heaks imetamiseks • Õige imemisvõtte saavutamine • Valusad rinnanibud, nibulõhed “Mängige kurni ning saate hea enesetunde,” ütleb Mihhail Jefremov.
Harkul on oma maailmameister Vaila küla elanik Mihhail Jefremov naases augusti alguses Peterburis peetud V soome kurni maailmameistrivõistlustelt üksikmängu kulla ning võistkondliku hõbedaga. A LLA R V I I V I K allar@harjuelu.ee
Ligi 40 aastat kurni mänginud atleet alustas spordimeheteed Loksal, täna elab ja tegutseb ta Harku vallas.
Mihhail Jefremov, teeme kõigepealt selgeks kurnimängu mõisted. Mis on soome kurn, klassikaline kurn ning kas on veel mõni eriharu? On kolm kurnimängu alajaotust. Esimene on klassikaline vene kurn, kus on tarvis kurikatega lüüa platsidelt ehk nn. linnadest välja 15 kujundit. Selle mängimiseks on tarvis asfaltplatsi, erilisi ruute ja metallkurikaid. On ka nn. eurokurn, mida mängitakse polümeerkurikatega. Haru on pärit Saksamaalt. Soome kurn on kõige lihtsam kurnimäng. Seda saab harrastada umbes 5x5 meetrisel muru- või kõvakstambitud mullaga väljakul. Vaja on ka puukurikat ning kahtekümmet ümmargust puukurni. Viiteteist erinevat kujundit mängus ei ole, puukurnid tuleb lüüa maha kümne meetri kauguselt.
Kui palju tegeldakse Eestis klassikalise ja soome kurniga?
Tillu jooks Alasniidul.Erakogu
Allar Viivik
Eestis on klassikalise kurni tegevmängijaid väga vähe. Korralik väljak on vaid Loksal. Ning ka rahvusvaheliselt oleme enda head positsioonid
kaotanud. Olid ajad, kui loksalased olid Nõukogude Liidus I liiga meistrid. Ja nad mängisid ka kõrgliigas aastast 1985. Soome kurn hakkas levima selle sajandi alguses. Eriti pärast seda, kui meeskond saavutas aastal 2006 peetud III maailmameistrivõistlustel teise koha. Hakkasin siis ka ise alaga rohkem tegelema.
Tänavusele soome kurni MM-ile ei tulnud kaugele sõita. Maailma eliit kogunes naaberriiki Venemaale. Kuidas toimusid üksikmäng ja võistkondlik mäng? Võistlus toimus 5.-6. augustini Peterburis PeeterPauli kindluses. Rahvast oli palju vaatamas. Üksikmängus oli kohal 21 võistlejat ning võistkondi viis. Eesti meeskonnas mängisid Aleksandr Anisimov, Vladimir Bõstrov, Valeri Sizarov ja mina. Individuaalselt selgitatakse kõigepealt läbi eelvõistluste välja kaheksa tugevamat, kes mängivad medalitele. Mängida tuleb kaks partiid. Kummagi jaoks pannakse püsti 10 ülestikust kurni ehk ümmargust puuklotsi ning need tuleb 20 löögiga maha saada. Tavaliselt kulub sellele 11-12 lööki. Võistlus kestab ühe päeva, teine päev on võistkondlik.
Elate praegu Vääna lähedal Vaila külas. Aga spordimehe tee algas Teil Harjumaa teises otsas Loksal? Elasin seal kolmkümmend aastat. Ehitasin väljakuid ja tegin trenni. 1974 võistlesin juba Nõukogude Liidu esivõistlustel Tšeljabinskis. Pärast tulid vaheajad, sest käisin merel ning selg tegi häda. Kuid ikkagi tulin 1991. aastal liidus kolmandaks. Olen ka
Mihhail Jefremov • Sündinud 5. juunil 1958 Tallinnas. • Lõpetas 1975. Loksa keskkooli ja 1978. Tallinna merekooli. • Alustas kurnimänguga 1974. • MM-il 2006, 2009 ja 2011 Soome kurnis võistkondlik hõbe, polümeerkurikatega paarismängus 2009 pronks. • 2011 aasta soome kurni üksikmängu maailmameister. • Tulnud 1985-93 kuus korda Eesti meistriks. Aastast 2009 Rahvusvahelise Kurnimängu Föderatsiooni täitevkomitee liige ja Soome Kurniseltsi juhatuse liige. • Vaata lisa kampuksilla. ucoz.ru. kolmekordne Baltikumi meister. Konkreetselt soome kurniga tegelen viimased neli-viis aastat. Paralleelselt püüan mängida ka vene klassikalist kurni ning eurokurni. Viis aastat tagasi kolisin Vailasse. Ehitasin sinna lähedale ka väikese soome kurni väljaku. See ei ole õnneks kuigi kallis. Püüan seal ka õpilasi treenida. Soome kurni võib mängida lapseeast kaheksakümne ja rohkem eluaastani. Näen võistlustel näiteks rootslasi, kes on juba üle kaheksakümne. Aga rõõm on silmades.
T 04. oktoobril 13.15-14.45 TITETUND ja VESTLUSRING MURED IMETAMISEL – ENNETAMINE JA LAHENDAMINE • Piimapais • Rinnapõletik • Laps keeledub rinnast – imemisstreik Oled oodatud! Riietu vabalt ja mugavalt. Istume mattidel. Juhendab ämmaemand, toitumise ja imetamise nõustaja, joogaõpetaja Ülle Lember. Registreerumine tel 5331 5523 (Liisa) E-R, 9-15, või info@paikesetants.ee. Kohapeal saab nõu pidada imetamise nõustajaga. Jooksev informatsioon www.paikesetants.ee, www.harkulaps.ee või www.siet.ee.
Harku vallavalitsus teatab • 22.07-04.08.2011 oli Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu) ja Viti külas Viti tankla kaupluses avalikul väljapanekul Viti küla Hoolekandeküla detailplaneering. Avaliku väljapaneku käigus esitati detailplaneeringule 1 vastuväide ja 1 ettepanekutega avaldus. Ettepanekuid esitanud isik on oma ettepanekutest loobunud. Nimetatud planeeringu avalikustamise järgne avalik arutelu toimub 22. septembril 2011 kell 16.00 Harku vallamajas. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval telefonil 600 3860. • 22.07-18.08.2011 oli Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu) ja Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu bussipeatuses avalikul väljapanekul Vääna-Jõesuu küla Sõmera kinnistu ja lähiala detailplaneering. Avaliku väljapaneku käigus esitati detailplaneeringu kohta 1 vastuväide. Nimetatud planeeringu avalikustamise järgne avalik arutelu toimub 29. septembril 2011 kell 17.00 Harku vallamajas. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval telefonil 600 3860. • Harku vallavolikogu kehtestas 25. augustil 2011 otsusega nr 38 Tabasalu alevikus Ranna tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. • 22. septembril 2011 kell 17.00 toimub Harku vallavalitsuse saalis (Ranna tee 1, Tabasalu) Tabasalu aleviku Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamine. Planeeritava ala suurus on ca 10,53 ha ja ala asub Tabasalu alevikus, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt, Ranna tee, Sarapuu, Pähkli ja Metsa tänavate vahelisel alal. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata maa sihtotstarbed, kruntide piirid ja ehitusõigused vastavalt Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi “Pittoresco” tööle ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendused. Detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval Harku vallavalitsuse telefonil 600 3858.
TEATED / HARKU VALLA TEATAJA /
Neljapäev, 8. september 2011
Tabasalu Ehituskaup Ranna tee 13,Tabasalu 603 2312
Aruküla Ehituskaup Tallinna mnt.6 607 0255
Vaata hinda!
Võtame vastu teateid ja reklaame HARKU VALLA TEATAJASSE Kui soovid avaldada reklaami või kuulutust Harku valla ajalehes, võta ühendust meili teel myyk@harjuelu.ee või telefonil 646 2214.
Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded, vanad perioodid – OÜ, KÜ, MTÜ Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee www.erten.ee
2,14
3,20
150 mm 6,49
4,80
Megarock rullvillad, m2 hinnad
100 mm 3,75
2,66
150 mm 5,42
3,99
Sakret segud
,
• Imeline mängumaa Harku valla ja Tallinna piiril otsib osalise tööajaga perenaist, kes on kiire, hea suhtleja, usaldusväärne, räägib vabalt eesti keelt ja suhtlustasandil vene keelt. Töö õhtuti ja nädalavahetustel. CV saata aadressile info@imeline.eu ; info 520 2920
Tabasalu Spordikompleksi ruumides Meie töötame iga päev 9.00-20.00 603 2043 www. tabasaluilusalong.ee Aedade ja väravate ehitus, väravaautomaatika ja uksetelefonide paigaldamine, avamine mobiilist, lipud ja lipumastid ja palju muud, vaata kodulehelt www.lounaekspert.ee.
Tel 509 7627
Active Studio
Kleepe- ja armeerimissegu BAK 25 kg
6,32
5,24
Kiirkuivav põrandatasandussegu (1-10 mm) NSP 25 kg
12.-
9,36
Elastne plaatimissegu FKe 25 kg
7,90
5,99
Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014, www.muruniidukiabi.ee
• Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491
1,60
100 mm 4,22
SEA OMA MURUNIIDUK KORDA!
TEATED
Rockwool Multirock plaatvillad, m2 hinnad 50 mm
7
ootab alates septembrist huvilisi uutesse ringidesse: • laste tantsuõpetus, • täiskasvanute seltskonnatants. Tunnid toimuvad Kallaste Keskus 2, Tabasalu
info@activestudio.ee / www.activestudio.ee info@rohujuur.ee / www.rohujuur.ee
tel 5191 7692
• Maja mõõdistamine, maja paberid korda. Tel 522 0023, M. Mikk • Maja projektid, detailplaneeringud. Tel 522 0023, M. Mikk • Muruniitmine, trimmerdamine, võsalõikamine ja lehtede riisumine. www.murastehooldus.eu. Tel 5341 0347 • Müüa puitbrikett 149 EUR / 960 kg, graanul 177 EUR / 960 kg, kuivad puitklotsid 2,80 EUR / 45 l. Kojuvedu. Tel 502 9364, www.kyttepood.ee • Ohtlike ja probleemsete puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan raskesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõstukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse. Tel 5648 2680 • Ostan metsakinnistuid. Tel 5567 4525 • Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta). Tel 5674 0940 • Pakume tööd kojamehele Tabasalus. Lisainfo ja kandideerimine: info@aadarg.ee või tel 5551 4506. Aadarg Halduse OÜ
Naelutusnurgad
TREENINGUD UUEL HOOAJAL! Tantsuline aeroobika E ja K 18.30
• Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300
Vesiaeroobika E ja K 16.00 T ja N 19.00 L 9.00 pensionärid
• Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, konteinerid ja transport. Hinnad on head. Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055
90x90x65x2,5 tugevdusega
0,57
0,37
70x70x55x2,5
0,46
0,27
Shaping E ja K 19.30 L 11.00
50x50x35x2,5
0,18
0,12
Daamide võimlemine T 17.00
• Teostame reoveemahutite tühjendamist. Tel 503 4504
• Väikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992
Jõusaali ringtreening N 18.00 Soudal püstolivaht 750 ml Soudabond EASY 750 ml
4,70
7,50
3,40 5,60
Kõhutants T ja N 19.00 Aikido T ja N 18.00 Jooga L 10.00 E 19.45 beebiootel naised
Unikivi hall 2-sort Klassik hall 2-sort
Hinnad kehtivad Tabasalu ja Aruküla ehituskauplustes septembri lõpuni.
3,75 m2
Tai poks E, K ja R 20.30
3,75 m2
Info: www.tabasalusport.ee info@tabasalusport.ee tel. 603 2166 Kooli 1, Tabasalu
Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854. Toimetaja: Katrin Romanenkov, tel 606 3830, katrin.romanenkov@harku.ee. Reklaam ja müük: Ingrid Eylandt-Kuure, tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee. Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee. Koduleht: www.harku.ee Kujundus ja kirjastaja: Kirilille Kirjastus AS. Trükk: AS Printall. Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.
8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM
Neljapäev, 8. september 2011
kutsub! Judo treeningud 7–12-aastastele lastele! Treeningud toimuvad Tabasalu Spordikompleksi idamaises saalis 3x nädalas (teisipäev, neljapäev, reede) kell 15.00–16.30. Treener: Iljas Avir. Registreerimine: noortesport@audentes.ee tel 6996 580 või treeningul. Kuutasu: 40 eurot. Audentese Spordiklubi omab koolitusluba, tänu millele on õppemaksud tulumaksu vabad (tasutud õppemaksudelt tagastatakse 21%). Lisainfo: www.audentes.ee/spordiklubi Tule ja saa osa põnevatest treeningutest!!!