Nr 16 (25.08.2011) by Harku Vallavalitsus

Harku valla ametlik häälekandja. Ilmub kaks korda kuus.

Neljapäev, 25.08.2011 Nr. 16(288)

TÄNA LEHES

Sütemetsa tee sai valmis Juuli lõpus sai asfaltkatte Alasniidu asulat Tabasaluga ühendav Sütemetsa tee. / LK 2

See selgub septembris, kas abivajadus on suurem võrreldes eelmise aastaga. T I I A S PI T S ÕN Valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja

Tabasalu päevad: meeleolu ja tegevust kõigile Läinud nädalavahetusel toimusid nii Tabasalu Jazz kui Tabasalu päev. Seekord ühise üritusena, nimega Tabasalu päevad. Ü LO RU SS A K vallaleht@harku.ee

Harku mõis on müügis

Maaülikool pani müüki aastakümneid bioloogiainstituudi koduna tuntud Harku mõisa. Veidi üle 3-miljonilise alghinnaga enampakkumisel oleva mõisa uus omanik võib selguda septembri lõpus. / LK 4

Kuidas algab kooliaasta?

Harku Valla Teataja uuris, kuidas ollakse vallas valmis uue õppeaasta alguseks. / LK 6

Süüa saab vardas grillitud sealiha ning maitsta koduõlut. / LK 4 K ALEV KONS A Tilgu laada korraldaja

Laupäeval, 20. augustil oli Tabasalu Jazzil esinemas neli ansamblit. Kuulajaid ja jazzmuusika nautijaid oli nagu varasematelgi aastatel poole tuhande ringis. Võinuks olla ehk rohkemgi, aga samal õhtul toimus Tallinnas laululaval Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele pühendatud kontsert Vabaduse Laul. Nii mõnigi jatsusõber oli muusikamaitset vahetanud, eelistades sel õhtul isamaalisi laule. Tabasalu päevade üks korraldajaid, firma Global Media juht Leho Valmas: “Ühendada Tabasalu Jazz Tabasalu päevaga oli päris suur väljakutse. Huvitav väljakutse. Eks aeg annab natuke arutust, aga praegune arvamus on – läks korda.”

Poole rohkem kaupmehi Vallavanem Kaupo Rätsepp: “Tahtsime ühendada kaks üritust, Tabasalu Jazzi ja Tabasalu päeva. Idee on hea, järgmistel aastatel peame natuke rohkem vaatama kalendrisse – millised üritused samal ajal veel toimuvad. Siis võidavad kõik, nii vallarahvas, korraldajad kui ka esinejad.” Pühapäeval oli aga Tui park rahvast täis. Tegelikult algas päev täituruga Osman Kebabi parklas. Kui eelmisel aastal oli seal ehk poolsada müüjat, siis sellel aastal oli neid topelt. Global Media projektijuht, ürituse peakorraldaja Terje Varem: “Võinuks olla veel teist nii palju, aga kauplemislaudu ei jätkunud. Igal juhul – idee töötab.” Päev jätkus kontsertidega Tui pargis. Õhtu peaesinejad olid Outloudz ja Apelsin. Päev lõppes võimsa ilutulestikuga.

Vääna mõisakooli direktriss Piret Jürna kinnitas, et nii tema kui pisikene Merilin jäid üritusega väga rahule. Eriti võimas oli ilutulestik, sellist pole varem nähtud.

Sabiine ütles, et tema on kuueaastane. Ja temale see Tabasalu päev hirmsasti meeldib.

Ürituse peakorraldaja Terje Varem: “Tahan vallavalitsusele ainult jõudu soovida sellise ürituse läbiviimiseks. Ja tänada Kalev Konsat Tabasalu Jazzi korraldamis eest.”

Võimas ilutulestik Oma arvamuse ütles ka Tabasalu elanik Kaidi Malk: “Osalesin ainult pühapäeval, laupäeval olin Tallinna Lauluväljakul koos kümnete tuhandete teiste eestlastega. Mulle meeldis eriti püromuusikal. See ilutulestik oli üks vahvamaid, mida ma olen näinud. Väga tabavalt oli kokku pandud ka kontsert. Outloudz oli nooremale ja nostalgiline Apelsin vanemale publikule. Eriti võimas oli finaalsaluut, mille taustal oli tunne, et me oleme ooperis. Saluut meenutas kohati teatri lage suure kristalllühtriga. Väga võimas!” Püroshow korraldasid Harku valla mehed Jaanus Lembinen ja Steven Vaarmann. Tabasalu päevade peakorraldaja Terje Varem: “Tabasalu päevade korraldamine Harku vallavalitsuse poolt on väga hea mõte, pakkuda oma valla inimestele sellise mõnusa ürituse. Olen kindel, et aastate jooksul muutub see Harku valla inimeste jaoks oluliseks ja oodatud sündmuseks. Eriti suur tänu kõigi poolt Kalev Konsale, Tabasalu Jazzi korraldajale.” Ametlikel andmetel külastas Tabasalu päevi üle 4500 inimese.

Tabasalu päevade juht oli Harku valla mees, rohkem koolitajana tuntud Tauri Tallermaa. Temal publikust puudust ei olnud. 4x Ülo Russak

2 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST

Neljapäev, 25. august 2011

HARKU VALLAVOLIKOGU

HELIK AR ÕE PA

A RN E K A S K

Sünnipäev on mul 30. mail, sel aastal sain 51 täis. Gümnaasiumihariduse sain kunstikeskse, seda Tallinna Kunstigümnaasiumist (tollal Tallinna 24. Keskkool Koplis). 1983 sain Tallinna Tehnikaülikoolist veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusinseneri diplomi, 20 aastat hiljem Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast magistrikraadi. Harkuga olen tegelikult seotud juba 1967. aastast, kui vanemad Rannamõisa suvila ehitasid – aiandusühistu Kratt1 oli selle nimi. Minu pere praegune kodu Mere teel on sellest paigast vaid 500 meetri kaugusel. Harkusse kolimisel oli täiesti proosaline põhjus: kui 1983 ülikooli lõpetasin, oli tööd ja elamist vaja. Ranna sovhoosis oli parasjagu veevarustuse ja kanalisatsiooni osakonnale juhti vaja ja nii ma Harku valda elama jäin, esialgu Tabasalu keskusesse. Hiljem, 1988. aastal, jagati elamukrunte, esitasin taotluse ja oma kodu ehitus võis alata. Olen abielus, poeg ja tütar täiskasvanud. Poeg töötab ostudirektorina, tütar õpib Londonis moeturundust. Harku vallavolikogu liige olen aastast 1999. Kui oled siin nii kaua elanud, sul on aega ja huvi tegelda kohalike asjadega, siis toona oli volikogu selleks ainuke väljund. Külaseltse ja muid kodanikualgatusi siis veel ei olnud. Praegu on inimeste aktiivsus võrreldes 10 aasta tagusega tohutult tõusnud. Julgetakse küsida, nõuda ja oma ideid välja pakkuda. Neli aastat tagasi saime võimaluse oma meeskonnaga ka valla juhtimises kaasa lüüa. Sellest ajast alates juhin vallavolikogu. Ju on rahvas minu ja volikogu tööga rahul, et viimastel valimistel meid võimule tagasi hääletati. Ega valla juhtimine kerge pole olnud – opositsioonis võid lihtsalt kõike kritiseerida (vastutust ju pole), kui aga ise pead võimu teostama, vaatad asju hoopis teise nurga alt. Kuid kokkuvõtlikult teeb meie volikogu oma tööd südamega ja õiges suunas. Tulemuseks valla arengukava, mis on realistlik ehk seal püstitatud eesmärgid on täidetavad – ja seda me ka teeme. Me suudame läbi arengukava raha suunata sinna, kus seda kõige rohkem vaja on. Lasteaiakohti on juurde saadud, loomisel on uus põhikool koos lasteaiaga Vääna-Vitisse. Mis mind aga endiselt vaevab – meil on 22 km merepiiri, kuid ei ühtki tegutsevat sadamat. Tilgus asjad küll liiguvad, aga aeglaselt. Ma siiski loodan, et lähiajal on seal korralik sadam olemas. Ja veel. Rahvas vananeb, hädasti on vaja hooldekodu. Koht on nüüd põhimõtteliselt olemas, ehitama saab hakata aga siis, kui uus kool valmis.

Olen 50-aastane nelja lapse isa. Kaks poega ja tütar on tööinimesed, kõige noorem poeg läheb Keila gümnaasiumi lõpuklassi. Olen põline Tutermaa küla inimene – siin oli mu isakodu. Praeguseks oleme ringiga samasse kohta tagasi jõudnud, uue maja ehitasime kohe vana maja kõrvale. Volikogu liige olen aastast 2002. Mitme erineva ametiposti järel juhin praegu maaja keskkonnakomisjoni. Valla tegemiste juhtimise juurde volikokku tulin seepärast, et ka n.ö. äärekülades saaks midagi ära tehtud ja elu edeneks. Tutermaa ise ongi Tabasalu poolt vaadates valla kõige kaugem küla, Keila on kohe kõrval. Päris palju oleme juba nii valla kui kohaliku külaseltsi abil teinud. Tänavad on valgustatud, külavaheteed on suuremalt jaolt kõik tolmuvabad, valmis on saamas spordiplats. Paar aastat tagasi sai võsast välja raiutud see, mis on järgi Balti riikide ühest kuulsamast mälestussambast – Martin Lutheri omast. Selle lasi püstitada Kumna mõisnik Georg von Meyendorff 1862. aastal Keila kirikumõisa lähedale pastoraadi teeristi, praeguse Paldiski maantee Künka bussipeatuse lähedale. Algselt oli üle kuue meetri kõrgune pronksist mälestusmärk planeeritud seisma Tallinna, Toompea lossi vasta praeguse Nevski katedraali kohale, kuid tollased võimud seda ei lubanud, mistõttu otsustas mõisnik selle püstitada oma kodukohale lähemale. 1949. aastal võeti ausammas maha ning väidetavalt sulatati pronksist kuju ümber hiljem Tallinnasse püstitatud Stalini kujuks. Säilinud on aga samba algne paekivist vundament, kuhu on paigaldatud infotahvel. Tutermaa külaselts on südameasjaks võtnud, et kuju taastamiseks vajalik raha kokku saada. Kel rohkem huvi, vaadake ausamba netikülge www.martinluther.ee. Tegutseme ka pastoraadimaja taastamise nimel. Kui kogu valla elu vaadata, siis minu meelest on üks olulisi otsuseid valla kodanike maamaksust vabastamine. Meie tegime otsa lahti, nüüd tulevad teised omavalitsused riburada järele. Loomulikult on hästi tähtis, et volikogu otsusega sai lõpuks paika pandud valla arengukava, sama käib valla üldplaneeringu kohta (on praegu maavalitsuses ülevaatamisel). Tegemata asjadest on kindlasti tähtis kergliiklustee rajamine Tutermaalt Keilasse, see eeldab kahe valla ja maanteeameti koostööd ning eurorahade saamist.

Uuel Sütemetsa teel. Ajaloolise tõe huvides soovis proua Urve Oidekivi, et just nii teda jäädvustataksegi – sugulaste juurest teel tagasi kodu poole. Ja hea tee on teinud kotigi kergemaks. Ülo Russak

Hea tee teeb kotigi kergemaks Sütemetsa tee ühendab Harkujärvel asuvat Alasniidu asulat Tabasaluga. Juuli lõpus sai Sütemetsa tee asfaltkatte. ÜLO RUSSAK vallaleht@harku.ee

Nüüd on autoga Alasniidult hea Tabasallu sõita. Lai tee viib mäest üles, kõrval halli lindina jooksmas korralik kergliiklustee; kaht teed lahutamas aga munakivipalistus – nagu stiilne ja maastikku sobiv ohutusriba. Et jalgrattur vääratuse korral autoteele ei satuks või autol oleks koht, kus tee veeres peatuda või parkida. Nii on seda ilusat moodsat teed ehk pool kilomeetrit. Autodele, jalakäijatele, lapsevankriga jalutajaile, jalgrattakiiruse armastajaile – kõigile. Tee ääres tänavavalgustuski sügispimedust ootamas. Siis jõuab uus tee mäkke ja... Sealt edasi pole jalgrattakiiruse armastajale enam eriti asja, rääkimata lapsevankrit

lükkavast noorest emast. Teekoridor aheneb, muutub kurviliseks ja ebatasaseks. Autoga annab loomulikult sõita. Seda teelõiku on ka umbes sama palju nagu moodsamat teed – pool kilomeetrit. Siis tuleb jälle asfalt – normaalne tee normaalse sileduse ja laiusega. Ja ongi sõitja pea Tabasalu servas.

milline tolm. Nüüd on lust minna. Hea tee teeb kotigi kergemaks.” Vello Viiburg: “Vald oleks Sütemetsa tee täielikult valmis ehitanud, ühe asfaltiotsa teisega kokku viinud, rahast puudus ei tulnud, aga ...”

Kurv jäi maaomanikele

“VAREM VEDASIN KOTTI LÄBI PORISTE AUKUDE.”

Abivallavanem Vello Viiburg: “Juuli lõpus saime Alasniidu asulat läbiva teelõigu, ligi 500 meetrit, valmis. Ehitas AS Baltifalt ja see läks maksma 254 000 eurot – kõik valla eelarvest ja rahakotist. Korralik töö tehti – loodan, et inimesed on rahul.” Tegijate tööd kiidab ka kohalik elanik Urve Oidekivi: “Käin seda teed päris tihti, mul seal mäe peal sugulased. Teinekord on raske kottki kaasas – vaja ikka midagi külakostiks viia. Varem vedasin kotti läbi poriste aukude, kui aga kuiv oli ja mõni auto juhtus mööda sõitma, siis...

Mäe peal on järsud kurvid. Kurv ei tähenda ainult järsku teekäänakut, kurvilised võivad olla ka maaomanike ja valla suhted. Vello Viiburg: “Küll me üritasime sealsete maaomanikega kokkuleppele jõuda, teekoridori otseks tõmmata ja teelõiku asfaldiga katta, rajada kergliiklustee...” Kõigiga kokkuleppele ei jõutud. Vello Viiburg: “Ega läbirääkimised lõppenud pole. Ütleme nii – töö käib.” Seniks, kuni vahelõik välja ehitamata on, tuleb liiklejail leppida freesasfaldist teekat-

tega käänulises teekoridoris. Tee katmine freesasfaldiga seisab aga veel ees.

Ühendus Tabasaluga Ükski tee pole aga ühe otsaga, ükski asi ei saa olla ainult hea. Kas hea tee on Alasniidu rahvale ka probleeme põhjustanud? Alasniidu elanik, abivallavanem Erik Sandla: “Tee valmimise järel mõned suuremad veoautod sõitsid uut teed proovima – see häiris. Aga reageerisime, panime koormust piiravad liiklusmärgid üles.” Kindlasti kaalub aga mõne veoauto tekitatud teekoormuse üles see, et Alasniidu asulal, mis enne oli avatud rohkem Tallinnale – linna läks sealt korralik tee – on nüüd hea ühendus ka valla keskuse Tabasaluga. Erik Sandla: “Sügisest peaks käivituma ka bussiliin Laagri-Harku-Tabasalu. See liin läheb just Alasniidu uut teed pidi, lihtsustab meie inimeste liikumist.”

BUSSILIIKLUS

Uus bussiliin alustab tööd

Septembrist kallineb bussipilet

Alates septembrist käivitub Saue, Harku valla koostöös ühistranspordiliin, mis hakkab ühendama Laagrit ja Harkut Tallinna linnaga. Buss numbriga 112 hakkab sõitma Laagrist läbi Harku Õismäele Rocca al Mare keskuse juurde. Tööpäeviti liigub buss 6 korda päevas Tallinna suunal ja tagasi Laagrisse. Marsruut kulgeb mööda Instituudi teed ja Paldiski mnt-d. Bussiliini hakkab koordineerima ja sõiduplaani järelevalvet teostama Harjumaa Ühistranspordikeskus ning liinivedu hakkab teostama AS Samat. Liinidel kehtib Tallinna ja Harjumaa ühtne piletisüsteem, mis annab võimaluse sõita liinil nii Harjumaa üksikpileti ning kuukaardiga kui ka Tallinn-Harjumaa kuukaardiga. Kuukaardid on müügil Eesti Posti kontorites ning Tallinnas Balti Jaamas Edelaraudtee kassas. Üksikpilet tuleb osta bussijuhi käest bussi sisenedes. Kehtivad 1 ja 2 tsooni piletihinnad. HVT

Alates 1. septembrist muutuvad Harju maakonna avalike bussiliinide piletihinnad. Harju maavanema korralduse kohaselt võib septembrist alates tsoonisisese liiniveo üksikpileti kõrgeimaks hinnaks olla 0,8 eurot senise 0,77 asemel ning tsoonipiire ületaval sõidul lisanduva täiendava tasu kõrgeimaks hinnaks 0,7 eurot iga tsoonipiiri ületamise korral. Seoses kõrgema üksikpileti hinna kehtestamisega kallinevad vastavalt ka kuupiletid, mille hinnaks on 20-kordne vastava üksikpileti hind. Lisaks muutuvad Harjumaa ja Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate liinide kuupileti hinnad. Näiteks maksab TallinnHarjumaa 1. tsooni kuukaart alates septembrikuust 28.80 eurot ning 1. ja 2. Tsooni kuukaart 40 eurot. Senised piletihinnad kehtisid 2008. aastast. Lisainfot saab MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse kodulehelt www.harjuytk.ee. HVT

UUDISED / HARKU VALLA TEATAJA /

Neljapäev, 25. august 2011 KÜSITLUS Kas oled kooliaastaks valmis?

KRISTI N A PA ST Muraste koolipoisi ema

oeg õpib Rocca al Mare koolis ja läheb neljandasse klassi. Kooliks oleme valmistunud juba küll. Rayan tegeleb spordiga ja me ostsime uued jooksujalatsid ja dressi. Vihikud, värvid jms. on ostmata, sest 1. septembril loodame saada taas kooli poolt spetsiaalse paberi. Selle järgi ostame siis poest kõik korraga. Suvepuhkus oli meil tore. Värskelt tulime tagasi Hispaaniast. Kõige meeldejäävam päev oli Rayani jaoks Gibraltaril, sest sai ahvidega pilti teha! Põhilise suvevaheaja aga veetis laps Lõuna-Eestis vanavanemate juures. Järves ujumine, metsas onni ehitamine ja muud sellised toredad looduslikud tegevused. Seal ei ole arvutit ja internetti, nii et parim koht, kus lapsel olla. Rayan võttis osa ka laulupeost. Käisime ka korra Rootsis ning suvi on läinud kiirelt mööda.

J A RKO LU IG A Tabasalu Ühisgümnaasiumi 2. klassi mineja

len saanud suvel puhata ja nüüd olen valmis uuesti õppima hakkama. Kooliks ettevalmistusi teinud veel ei ole, aga varsti läheme emaga poodi. Ma natuke ootan kooli.

P IRE T J Ü RN A Vääna Mõisakooli direktor

leme uue õppeaasta alguseks valmis. Kool algab meile rahulikult. Siin-seal on veel loomulikult nipet-näpet teha. Kuid klasside remont on näiteks lõppenud. Suuremad tööd tegime ära ikka kevade poole. Praegu on maja veel värvilõhnane. Aga see on 1. septembriks kadunud. Meie toredasse kollektiivi tuleb juurde kaks noort õpetajat. Nad on täis tahtmist ja tegutsemisenergiat. Muusikaõpetuses saame täiesti uue kvaliteedi. Suvel toimub Corelli kontserdite sari, millega koguti raha Vääna kooli toetuseks. Nüüd saame endale korralikud pillikomplektid ehk nn. Orffi pillid. Need on lihtsad ja pakuvad lastele mängulusti. Minu laps veel kooli ei lähe. Tal tuleb veel kaks aastat käia siinsamas Vääna lasteaias.

Tiia Spitsõn: Uks on abivajajale alati lahti Algamas on uus õppeaasta. Osta tuleb uued kooliriided ja -tarbed, leida vahendid erikoolides ja spordisaalides käimiseks. HVT uuris valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhatajalt Tiia Spitsõnilt, kuidas vald kooliminejaid toetab?

Viis teemapäeva Laagri tegevus toimus teemapäevadena: kunsti-, vee-, spordi-, matka- ja mängude päevana. Kunstipäev algas laagrilipu valmistamisega. Seejärel disainisid lapsed endale T-särgi, valmistasid ehteid ja valasid-värvisid kipskujukesi. Veepäeval lustiti Kalev SPA-s ja enne koduteele asumist põigati läbi Energiamuuseumist. Oli väsitav päev, sest mõlemas jagus palju tegevust ning põnevust. Spordipäev oli sisustatud humoorikate sportlike võistlustega. Parimatel ei jäänud loomulikult medalid ega autasud saamata.

Tiia Spitsõn: Igal aastal enne eelarve koostamist võtab vallavolikogu vastu sotsiaaltoetuste määrad järgnevaks aastaks – siis saab toetusrahad kehtivate toetuse määradega eelarvesse sisse arvestada. Selle aasta toetused on planeeritud juba eelmisel aastal. Midagi oluliselt muutunud ei ole.

Ometigi on majanduslik olukord paljudes peredes muutunud keerulisemaks, et mitte öelda raskemaks. Oskate prognoosida, kui palju võiks abivajajaid sellel aastal tavalisest rohkem olla?

Lõpetuseks tort

Praegu on seda veel natuke vara öelda, inimestel alles lõppevad suvepuhkused, lapsed veel kooli ja lasteaeda minemata. See selgub septembris, kas abivajadus on suurem võrreldes eelmise aastaga.

Räägime aga tavalise pere tavalisest lapsest. Kui palju makstakse sel aastal esimesse klassi minejatele ranitsatoetust? 64 eurot iga lapse kohta, kes peres esimesse klassi läheb. Tingimusel, et üks vanematest ehk toetuse taotleja ja laps on sisse kirjutatud Harku valda. Õppima võib

Enne kooli algust koguneti Rannamõisa Lasteaias juba traditsiooniks saanud lastelaagrisse. Seepärast võiski augustikuu esimesel nädalal Rannamõisa Lasteaias näha ringi jooksmas ka neid lapsi, kes juba lasteaialapse-east on välja kasvanud ja 1. septembril kooliteed alustavad. Esmakordselt kooliteed alustajatele olid seltsiks mõned algklassides õppivad lasteaia vilistlased. Osad vilistlastest olid laagris juba staažikad olijad – kohal olnud kõik kolm aastat.

Kas sel aastal on toetuste süsteemis midagi ka oluliselt muutunud?

Selliseid abivajajaid võib olla tõesti – olukorrad peredes muutuvad, põhjused on erinevad. Minu soovitus – kui on abi vaja, siis tuleks pöörduda sotsiaalosakonna poole ja teha taotlus. Võimalus on ühekordse toetusega aidata peret, kui puuduvad vahendid lastele koolitarvete või kooliriiete muretsemiseks. Iga taotlus vaadatakse vallavalitsuse poolt läbi ja toetuse summa otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. Toetuse summa sõltub ikkagi pere sissetulekust, laste arvust ja millist abi pere vajab.

Suvelõpp Sõprade Seltsis

ANDE VE E R M E T S Laagri korraldaja

Ü LO RU SS A K vallaleht@harku.ee

Kui aga nüüd ja praegu mõni üksikvanem või ka pere tunneb – kooliaeg käes, neljale lapsele pole aga kuidagi võimalik riideid ega koolitarbeid osta. Mida siis teha?

Valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tiia Spitsõn ei ole sotsiaaltöötaja ainjult ametilt. Ka hingelt võib inimene soovida hädasolijaid aidata. Ülo Russak laps minna ka mõnda Tallinna või ükskõik mis piirkonna kooli. See toetus on mõeldud kõigile meie valla sissekirjutusega lastele, kes alustavad oma kooliteed. Pere sissetulekuid ei arvestata.

lapse puhul võimalik toetust saada. Vaja on esitada perekonna sissetulekut tõendavad dokumendid ja taotlus. Toetust saab pere, kui sissetulek liikme kohta jääb alla 230 euro.

KUI ON ABI VAJA, SIIS TULEKS PÖÖRDUDA SOTSIAALOSAKONNA POOLE JA TEHA TAOTLUS.

Kas vald toetab ka kooliskäivate laste toitlustamist?

Kuidas toetatakse vanemates klassides õppijaid? Täiendavat koolitoetust maksame kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, toetuse saamine sõltub pere sissetulekust. Toetust maksame neile peredele, kus koolis õpib kaks last või kui on tegu üksikvanemaga, siis on ka ühe

Riik toetab tasuta koolilõunaga kuni gümnaasiumini. Edasi toetab vald. Toetame põhikooli osas ka pikapäevarühmas käivaid lapsi, kui peres on majanduslikult raske olukord. Samamoodi võib saada ka lasteaia toidupäeva toetust ja seda samuti avalduse ja pere sissetulekuid tõendavate dokumentide alusel.

Kas Harku vald toetab ka muusikakoolis käijaid või kunstiklassis õppijaid?

Maksame kinni kuni poole õppemaksust. Toetusele saab taotluse teha aga ikkagi see pere, kus sissetulek pere iga liikme kohta on alla 230 euro.

Matkapäeval kulges marsruut Rannamõisa Lasteaia juurest mööda metsa Tilgu sadamani ja sealt mere äärt mööda kuni Piirivalvekooli lõkkeplatsini. Seal tehti pikem peatus, süüdati lõke ja peeti piknikut. Et pikal teekonnal jõud ei raugeks, karastasid lapsed ennast merevees. Mängude päeval mängiti erinevaid liikumise- ja tähelepanu mänge. Laagri pidulikuks lõpetamiseks tegid lapsed ise küpsisetordi. Kõik lapsed jäid laagripäevadega nii rahule, et ühel häälel otsustati ka järgmisel aastal laagris osaleda. Laager sai ka seekord teoks tänu Harku Valla Lastekaitse Ühingu toetusele.

Kuidas saab abivajaja pere kõige lihtsamal viisil taotluse esitada? Kõige lihtsam viis on minna valla kodulehele, täita sotsiaaltoetuse taotlus, digitaalselt see allkirjastada ja saata valla meilile koos lisadega. Oluline on, et andmed oleksid täpsed – ühtiks taotleja nimi ja pangakonto number ja kõik muu. Toetust ei pea aga tingimata elektrooniliselt taotlema, võimalikud on ka kõik teised variandid. Kuni selleni, et tullakse valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonda ja täidame siin koos taotluse ära. Uks abivajajaile on alati lahti.

Lastelaagrist osavõtjad. Erakogu

4 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST

Neljapäev, 25. august 2011

Aastaaegade maagia Tabasalu Ühisgümnaasium osales Comeniuse projektis „4 aastaaega“ (2009-2011). Kõik selle projekti tegevused olid seotud aastaaegadega, mis meid igapäevaselt saadavad ja meie elu mõjutavad. Õpilased said läbi erinevate tegevuste rohkem informatsiooni aastaringist nii Eestis kui ka teistes maades. Partnerkoolid olid Saksamaalt, Itaaliast, Poolast, Prantsusmaalt ja Luksemburgist. Projektitöö toimus igas valdkonnas. Kindlasti jäi eredalt meelde meie õpilastele osalemine Luksemburgis rahvusvahelisel jalgpalliturniiril, projektiajalehtedesse kirjutamine (ajalehed on Tabasalu raamatukogus tutvumiseks), vanasõnade ja luuletuste raamatu koostamine, erinevatest üritustest osavõtt, jänes Felixi külaskäik ja palju huvitavaid projektitunde ja töid. Meie õpilaste tööd aastaaegade teemadel olid juunikuus näitusel Prantsusmaal Bradferi koolis. Projekti veebilehega saab kuni septembri lõpuni tutvuda aadressil www. the4seasons.eu. Juunis ja juulis olid viimased töökohtumised Prantsusmaal ja Saksamaal. Projekti läbiviimine oli suur väljakutse koolile. Tänu projektile täienesid õpilaste teadmised ITK vallas, süvenesid teadmised võõrkeelte õppimisel ja samuti saadi uusi kogemusi suhtlemisel teiste riikide õpilastega. Projekti eesmärgid ja tulemused saavutati tänu partnerite tihedale suhtlemisele ja koostööle. Tänan kõiki projektis osalenud Tabasalu kooli õpilasi ja õpetajaid. LEA NETZ

Vääna küla tuli teiseks Laupäeval peetud Vanamõisa käsitöölaadal ning suurel suvelõpupeol selgitati välja nelja valla andekaim külaesindus. Teine koht kuulus Vääna ja selle ümbruse esindusele, keda edestas vaid Ääsmäe. Vanamõisa tulid kokku Saue, Harku, Saku ja Kiili külade esindused. Seekord pandi telgid üles nn. külatänaval, kus igaüks sai näidata asula aja- ja kultuurilugu. Neljast vallas olid väljas Kumna, Vääna, Vääna-Jõesuu, Saku, Tuula, Luige ning Ääsmäe esindused. Päeva jooksul tuli neil võtta mõõtu kokkamises, GPS-viktoriinis, talendi- ja loovusvoorus ning näidata enda meeneid. Päeva kokkuvõttes tuli Vääna Külakoja rahvas Ääsmäe järel teisele kohale. Vääna esinduses võistlesid Krister Jürgenson (kapten), Anett, Maribel, Aira ja Raido Ermel, Katre Ago, Ruth, Ott ja Deiw Rahumägi, Jaana Lepik ning Indrek Oja. Õpetuse ja nõuga oli abiks ka Katrin Ossep. Harku valla Kumna küla jagas 5.-6. kohta koos Sakuga. 7. kohale jäi Vääna-Jõesuu. ALLAR V IIVIK

Harku vallavalitsus teatab • Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata tee- ja tänavanimed järgmiselt: 1) Laabi külas Paldiski maanteelt algavale loodesuunas Harku karjäärini kulgevale seni nimetule teele nimeks Paemurru tee. 2) Ilmandu külas Kadaka teelt kirdesuunas hargnevale teelõigule nimeks Sireli tee. 3) Tabasalu alevikus Looduspargi tee ja Punga tee piirkonnas Klooga maanteelt algavale kirdesuunas kulgevale Käspre I kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga tekkinud tänavale nimeks Käspre tee.

Mõisa kahekorruseline peahoone on ajaloolaste kinnitusel põneva minevikuga ning huvitava ümbrusega paik. Allar Viivik

Harku häärber pandi müüki Aastakümneid bioloogiainstituudi koduna tuntud Harku mõisasüda on veidi üle 3-miljonilise alghinnaga enampakkumisel. 27. septembril võib selguda, kellest saab mõisa uus omanik. A LLA R V I I V I K vallaleht@harku.ee

Harku aleviku ning valla inimesed on harjunud, et TallinnKeila maantee ääres seisvas paarisaja-aastases mõisahoones töötab instituut. Selle ametlik nimi oli muidugi pikem: Eksperimentaalbioloogia Instituut (EI). Sama asutus on andnud nime ka bussipeatusele ning asula teele.

Arendab Tartu linnakut Juba mõnda aega võib lugeda kinnisvaraportaalidest, et Eesti Maaülikoolile (EMÜ) kuuluv mõis ja selle ümbrus on müügis. Enampakkumine

ootab ees Tartus septembri lõpus. Miks on tarvis mõisa ja selle ümbrust müüa? Kas instituut on tegevuse lõpetanud? Seda uuris Harku Valla Teataja EMÜ haldusteenistuse varahaldusosakonna juhatajalt Toivo Ilveselt. Tema sõnul jätkab ülikool kaasaegse taristuga Tartu Tähtvere linnaku väljaarendamist. Seepärast otsustas Eesti Maaülikooli nõukogu on oma 26. novembri 2009. aasta otsusega võõrandada hoonestatud kinnistu kaks katastriüksust. Need asuvad Harkus ja pindalad on vastavalt 21,33 hektarit ja 31,83 hektarit. Viimasel asub ka mõisa peahoone, milles pinda 1633 ruutmeetrit.

Huvilisi on mitmeid “Mõisas tegutseb täna EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimefüsioloogia osakonna fotosünteesi viieliikmeline töörühm, keda juhib bioloogiadoktor Olav Keerberg,” ütleb Toivo Ilves.

Kirjalik enampakkumine kuulutati välja 28. aprillil. Kokku on müügisolevate kruntide hind 3 189 600 eurot. Eraldi maksavad osad 1 279 800 ja 1 909 800 eurot. Enampakkumine toimub 27. septembril Tartus. Varandust müüb OÜ Uus Maa. Kas mõisa eest küsitud miljonid pole liiga suured? Firma äripindade maakler Gundo Roosve sõnul on hinnasilti sellistele objektidele üsna keeruline külge panna, kuna tegemist on eriliste objektidega. “Ostuhuvilisi on olnud nii Eestist kui piiri tagant. Täna ei oska veel kahjuks öelda, kas müük realiseerub või mitte,” rääkis ta. Peahoonel on kaks põhikorrust ja võlvitud kelder. Teisel korrusel on muuhulgas avar saal, millest pääseb maja tagaküljel asuvale rõdule. Lisaks on teisel korrusel töö-, abija olmeruumid. Keldrikorrusel on algne planeering säilinud ning seal asuvad abija hoiuruumid.

Sadamapäeval süüdatakse muinastuli 27. augustil toimub valla väikesadamas merepäev, mis kannab seekord pealkirja “Tilgu Laul ja Laat”. Õhtu lõpetab muinastule läitmine Kakumäe lahe kaldal. A LLA R V I I V I K vallaleht@harku.ee

Sellel sajandil sai Eesti randades alguse muinastulede süütamise traditsioon. Lõkked läidetakse augusti viimasel nädalavahetusel. Tilgu sadamas on juba omanäoline traditsioon, et muinastulede päev on ühendatud merekultuurija sadamapäevaga. Eeloleval laupäeval toimub Tilgu Laul ja Laat. Seda korraldavad Rannamõisa Laevaselts ja Otemarina Jahklubi. Õla on alla pannud nii vallavalitsus kui ka Kultuurkapital.

Üks korraldajatest, Kalev Konsa, millised on päeva tõmbenumbrid, kes esinevad ning mis kell melu lahti läheb? “Üritus algab kell 15 ja see on rahvale tasuta. Avatud on täika, laat ja antiigimüük. Süüa saab vardas grillitud sealiha ning maitsta koduõlut,” ütleb Konsa. Toimub uudisroa “Ahven semmib silguga” esitlus. Tehakse väikesi meresõite, lapsed saavad proovida kätt pisilaevade töötoas ning kohale tulevad käsitöölised ja muusikud. “Üles astuvad näiteks Rannamõisa Laevaseltsi Orkester ja mõnus lõõtsamees Tarmo Kivisilla naabrite juurest Tallinnast,” räägib Kalev Konsa. Vaadata saab filme ja käia telksaunas. Paadimeistrid valmistavad päeva jooksul traditsioonilise Põhja-Eesti puupaadi – eistuki. Kellel huvi, see saab kogenud

ehitajate käe all ka ise veesõiduki loomisele kaasa aidata. Keda oodatakse laadale? Kas vaid pudi-padi müüjaid või ikka tõsiseid tegijaid? Ning kas platsimaksu ka küsitakse? Mehe sõnul on ennekõike oodatud kodumaise käsitöö ning antiigiga kauplejaid. Lisaks ka kodumaiste ehk eriti merest saadud hõrgutistega kauplejaid. “Tulla võib ka kasutatud asjadega. Platsimaksu pole ning laat algab nagu kogu merepäev kell 15,” teab Konsa. Muinastuli süüdatakse Kakumäe lahe kaldal Tilgus kell 21.30. Teadaolevalt plaanivad oma lõkke teha ka Muraste kandi inimesed. Aga Harku valla rannajoon on piisavalt pikk ja sinna mahub kindlasti veel nii mõnigi muinastuli.

• Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata seni ametliku nimeta teedele nimed järgmiselt: 1) Tutermaa külas Paldiski maanteelt algavale kagusuunas kulgevale teele nimeks Alajaama tee ning Tutermaa teelt algavale kagusuunas hargnevale teele nimeks Jaarli tee. 2) Suurupi külas Kallaku tee lõpuosas paralleelselt mererannaga kulgevale teele nimeks Pärtli tee. 3) Osaliselt Rannamõisa külas ja osaliselt Sõrve külas Vilipi teelt algavale edelasuunas kulgevale teele nimeks Vastlasauna tee. 4) Tiskre külas Sütemetsa tee ja Tammiaugu tee alguse ristmikult algavale idasuunas hargnevale teele nimeks Sütemetsa põik. 5) Vääna külas Vääna-Keila-Joa riigimaantee ja Kiia-Vääna-Viti riigimaantee ristmiku piirkonnas kulgevale teele nimeks Puiestiku tee. 6) Vääna-Jõesuu külas Luige teelt algavale edelasuunas kuni Lohusalu lahe rannani kulgevale teele nimeks Rannahoone tee. 7) Tabasalu alevikus Sütemetsa tee lõpuosast algavale kirdesuunas kuni Lauka teeni kulgevale tänavale nimeks Alasi tee. • Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Liikva külas Kiia-Vääna-Viti riigimaanteelt algavale loodesuunas kuni ajaloolise Oru maaüksuseni kulgevale seni nimetule teele nimeks Oru tee, selle tee keskosast algavale edelasuunas kulgevale seni ametliku nimeta teele nimeks Jõe tee ning viimaselt edelasuunas hargnevale seni ametliku nimeta teele nimeks Jõe põik. • Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Kumna külas Kumna mõisa piirkonnas kulgevatele seni nimetutele teedele nimed järgmiselt: 1) Kumna teelt algavale Kumna mõisani kulgevale teele nimeks Kumnamõisa tee. 2) Kumna mõisast loodes paiknevale mõisa servas kulgevale teele nimeks Mõisaveere tee. 3) Kumna mõisast edelas paiknevale Luha teega paralleelselt kulgevale teele nimeks Rohuaia tee. • Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Muraste külas ajaloolise Muraste mõisa piirkonnas seni ametliku nimeta teedele nimeks Mõisa tee, Sauna tänav, Aida tänav ja Talli tänav. • Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Harku valla territooriumil kulgeva 11390 TallinnRannamõisa-Kloogaranna riigimaantee lõikudele kohanimed järgmiselt: 1) Riigimaantee lõigule, mis kulgeb alates Tallinna linna Haabersti linnaosa ja Harku aleviku Harkujärve küla halduspiirist loode-edelasuunas kuni Tiskre küla ja Tabasalu aleviku piirini, nimeks Rannamõisa tee. 2) Riigimaantee lõigule, mis kulgeb alates Tiskre küla ja Tabasalu aleviku piirist loode-edelasuunas kuni Harku valla Türisalu küla ja Keila valla Keila-Joa aleviku halduspiirini, nimeks Klooga maantee. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel http://www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsus teatab 08. septembril 2011 toimub Harku Vallavalitsuse planeerimisja ehitusosakonna koosolekute saalis (Ranna tee 1, Tabasalu) järgmiste detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamine: • kell 16:30 Rannamõisa külas Moe Kütus ja Uus-Sepa 3 kinnistute detailplaneering; • kell 17:00 Türisalu külas Türisalu külakeskuse detailplaneering. Rannamõisa külas Moe Kütus ja Uus-Sepa 3 kinnistute detailplaneeringu planeeritava ala suurus on ca 5,67 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused planeeritavale alale jääva maa sihtotstarbe muutmiseks ja ärimaa kruntide moodustamiseks. Türisalu külas Türisalu külakeskuse detailplaneeringu planeeritava ala suurus on ca 1,3 ha ja planeeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalus riigi omandis olevale maatükile Türisalu külakeskuse rajamiseks. Detailplaneeringute eskiislahendustega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval Harku Vallavalitsuse telefonil 600 3860.

Reklaami või kuulutuse tellimine e-mail myyk@harjuelu.ee telefon 646 2214

KOOL / HARKU VALLA TEATAJA /

Neljapäev, 25. august 2011

Kool, mis sündis koos meie riigiga Ü LO R USS AK vallaleht@harku.ee

Kool asutati tolleaegse Tallinna Aiandussovhoosi direktori Hugo Leinemanni eestvõttel vanasse Ventri taluhoonesse, mida suuruse ja arhitektuuri järgi pigem mõisakui taluhooneks võiks pidada. Usuti, et ükskord ikka uus koolimaja ehitatakse, sest vana hoone tuli kaugel Austraalias elavale omanikule tagastada. Kakskümmend aastat on praeguses majas aga õppetööd tehtud, õpitud ja õpetatud. Ja hästi tehtud – õpilaste arv on aasta-aastalt kasvanud. 1. septembril on kooli minemas 129 last.

Presidendi ball Aastatega on sündinud sellele koolile omased traditsioonid. Tuntuim neist ehk terve kooli ühine ettevõtmine “Õpime demokraatiat”, mida laiem üldsus tunneb “presidendi balli” nime all. Selleks valmistu-

takse terve kuu – seatakse üles kandidaadid presidendi ja valitsusliikmete kohtadele, kehalise kasvatuse tundides õpitakse seltskonnatantse, õmmeldakse ballikostüüme. Kui valimised valitud, siis ball toimubki – “presidendi” ja tema proua vastuvõtuga. Just nagu päriselt. Seda balli on näidanud telekanalid ja sellest on kirjutanud ajalehed. Nüüd kandideerib kool selle “projektiga” ka Haapsalu Kolledži poolt korraldatud ettevõtluse õpetamise teemalisel projektikonkursil. Veel on koolis kuulus jõulugala ja suvine suurlaager, mis toimub igal aastal erinevas paigas. Kes kuus aastat selles koolis ära käib, on ka Eestimaa läbi rännanud. Koolil on ka oma Jüriöö jooks – ikka isamaalist kasvatust arendades, rahvuse ja riigi traditsioone austades ja õpetades. Vähe on Eestimaal koole, kes selliste traditsioonidega uhkustada saaksid.

K AUPO R ÄT S E PP Harku vallavanem

Kooliteed alustav Märt Aolaid on tulnud koos ema Marjuga koolimaja uurima. Alustada tuleb küll vanas majas (paremal), aga varsti on ka perekeskus koolivalmis. Seda kinnitab vallavanem Kaupo Rätsepp. Ülo Russak Koolil ja vallal oli ühine plaan: kuna maja tuleb naguniii omanikule tagastada – remontida kõrval asuv vallale kuuluv Harkujärve peokeskus. Kas ei annaks remonti ja ülekolimist kiirendada? Külli Riistop: “Tähtajaks on pakutud 1. novembrit, kuid see võib ära langeda, sest Riigi Kinnisvara AS kuulutab hanke Peokeskuse akendele ja katusele välja alles augusti lõpus. See võib ehitust venitada, on ju peatselt algamas sügisvihmade periood. Me ei saa olla kindlad, kas ehitus ikka 1. novembriks valmib.” Üks võimalus on, et leitakse ajutised ruumid õppetöö jätkamiseks Haaberstis – linnulennult ehk kolme kilomeetri kaugusel Harkujärvest. Selliseid näiteid võib Tallinnastki

Katus lekib Ometigi on see heade mõtetega ellu kutsutud ja õpilassõbralikul koolil mure. Direktor Külli Riistop: “Suvised paduvihmad tungisid vanast katusest läbi, muutes osades kooliruumides lae nii pudedaks, et see alla pudenes. Pole turvaline sellistes õpperuumides tööd alustada.”

Mis on uudist veerandsaja-aastases Tabasalu Ühisgümnaasiumis?

KÜSIMUS

CAR OLIN K ADAJ A TÜG-i direktor

Laupäeval, Laupäeval, 27.augustil 27.augustil kell kell 15.00 15.00 Laupäeval, 27.augustil kell 15.00 as Tilgu sadam Tilgu sadamas Tilgu sadamas

Vallavolikogus vastutab haridusküsimuste eest Marju Aolaid. Mida tähendab Teie jaoks 1. september? Minu jaoks on esimene september kahekordselt tähtis päev – minu noorem poeg alustab kooliteed Harkujärve Põhikooli I klassis. Vallas alustab kooliteed üle tuhande lapse, esimestesse klassidesse läheb 179 last. Tiskre elanikuna ei tekkinud mul kahtlust, kuhu poeg panna – panime lapse kodule lähimasse, Harkujärve Põhikooli.

Teie usute väikeste koolide perspektiivi? Olen veendunud, et põhikooli I ja II astme lapsed peavad õppima kodule võimalikult lähedal. Lõppemas on Harkujärve peokeskuse ümberehitamine kooliks. Hea, et vald on leidnud vahendid selliseks ümberkorralduseks. Tõenäoliselt jäävad Harkujärvel mõneks ajaks murekohaks veel laste sportimisvõimalused. Valla arengukavas on ette nähtud rajada põhikoole mujalegi. Tabasalu Ühisgümnaasiumis avatakse 5 esimest klassi, üldse on selles koolis 38 klassikomplekti, 2 rohkem kui eelmisel aastal. Vallas töötab 78 õpetajat.

Kui kõnelda aga valla lasteaedadest, siis... Kokku läheb lasteaeda 638 last. Alasniidul avasime augustis uue lasteaia, Harkujärve Lasteaed-Algkoolis asunud lasteaed viidi sinna üle. Seega on vallal praegu 6 lasteaeda ja lisaks lastehoid, aga lasteaeda soovijaid jagub. Positiivne on see, et kõik kolmeaastased lapsed saavad lasteaeda.

Mis kõige enam rõõmustab? Hästi edeneb Tabasalu Gümnaasiumi koostöö Sisekaitseakadeemia kolledžiga. Koolide hoolekogud pingutavad selle nime, et hariduse andmine vallas edeneks. Kui aga nii palju inimesi ühe asja nimel pingutab, siis peab ju hästi minema. ÜLO RUSSAK

Tilgu Tilgu Tilgu

Tänasel päeval on kooli õpilaste nimekirjas on 826 õpilast. Viimastel aastatel on õpilaste arv aina kasvanud ja sellel õppeaastal on kokku 38 klassitäit õpilasi. Esimesi klasse on ka sellel õppeaastal viis, kooliteed alustab 110 uut õpilast. Gümnaasiumis oleme läbi mõelnud pakutavate kursuste ja valikainete võimaluste laiendamist ning sisukamaks muutmist. Üks gümnaasiumi õppesuundadest on välja töötatud koostöös Sisekaitseakadeemiaga ning seda viivad läbi kõrgkooli õppejõud. Sisekaitse õppesuund alustab eeloleval sügisel ja sisaldab teoorialoenguid ning praktilist õpet viies erinevas valdkonnas: politsei, piirivalve, päästeala, justiits- ning maksu- ja tollisüsteem. Jätkub projekt „Tagasi kooli“. See on Vabariigi Presidendi algatatud ettevõtmine, kus ühel oktoobrikuu nädalal on kõigil võimalus anda oma panus Eesti koolihariduse edendamisse ja mitmekesistamisse ning viia läbi üks koolitund. Siin kutsume üles lapsevanemaid ja kõiki tegusaid inimesi külalisõpetaja rolli astuma ja endast julgelt märku andma. Sellel suvel on koolimajas käinud ehitustegevus ja 1. septembril avame rekonstrueeritud fuajee. Ümberehituse käigus on valminud avatud ruum – aatrium, kus ruum on funktsionaalselt kasutatav ja pinda 380 ruutmeetrit. Õpilaste arvu kasvust tulenevalt ja vajadusest täiendavate klassiruumide järele oleme teinud koostööd Tabasalu Muusikakooliga ja jagame hoonekompleksi ruumiressurssi. Kõik planeeritud hooldus- ja remonditööd klassiruumides on tehtud ja kool on üldiselt heas korras. Novembris tähistab kool oma 25. aastapäeva. Kindlasti jätkuvad nii ülekoolilised spordipäevad kui suusaveerand, õppetoolide eestvedamisel ainenädalad, pidulikud kontsertaktused ja õpilastööde näitused. Meie koolis on aktiivne õpilasesindus ja tubli huvijuht, kes oma ettevõtmistega koolielu huvitavaks muudab.

palju tuua – kui kolm aastat tagasi remonditi auväärset Nõmme Gümnaasiumi, viidi osade klasside õppetöö üle Pääsküla Gümnaasiumisse. Poole aasta pärast olid kõik klassid tagasi Nõmmel. Külli Riistop: “Loodan väga, et me koos vallavalitsuse, kooli hoolekogu ja lastevanematega ühise, kõigile sobiva lahenduse leiame. Kõik valla kooliealised lapsed peavad saama 1. septembril õppetööga alustada.” Ka selles on direktor kindel, et kooli traditsioonid püsivad ja jätkuvad. Et tuleb “presidendiball”, et joostakse Jüriööjooksu, et varasuvel minnakse jälle kogu kooliperega Eestimaad avastama. Kuni püsib Eesti riik, peavad püsima ka traditsioonid.

Harku vallavalitsus on olukorrast Harkujärve koolis teadlik ja sellepärast on plaanitud uue koolimaja ehitust juba mitu aastat. Kuna omavalitsus koolimaja omavahenditest üksi ei suuda teha ja vahepealsetel aastatel ei lubatud ka laenu võtta, siis oleme püüdnud leida muid võimalusi. Oleme teinud taotluse saada vahendeid riigilt spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud KOIT-kavast (kohalike omavalitsuste investeeringu toetuste kava). Paraku leidis Siseministeerium mitu aastat kestnud protsessi lõpptulemusena, et see ei ole vajalik ja tegi ettepaneku pidada läbirääkimisi Tallinna linnaga mõne vaba koolimaja leidmiseks ja selle kohandamiseks meie vajadustele vastavaks, mis omakorda nõuab vahendeid ja saab jääda ajutiseks lahenduseks. Kui lapsed ei saa käia omavalitsuses koolis, siis ei ole me jätkusuutlikud. Sellepärast otsustaski vallavalitsus leida võimaluse omavahenditest renoveerida Harkujärve kultuurikeskuse. Selleks omandati eelmisel aastal AS Cereselt kultuurikeskuse hoone koos kinnistuga, et see korda teha, siis saaksid lapsed alates sellest sügisest korralikesse ruumidesse üle kolida. Kuna vahepeal korraldatud hange näitas, et ehitushinnad on hüppeliselt kallinenud ja meie eelarve ei oleks seda välja kannatanud, tuli korraldada uus hange, mille tulemusena leidsime soodsama hinnaga ehitaja. Vahepeal õnnestus vallavalitsusel saada ka Eesti riigi saastekvootide müügist eraldatud raha, millega remonditakse kultuurikeskuse katus ja aknad. Sellega seoses lükkus hoone valmimine 1. septembrilt 30. novembrile. Vallavanemana teen omalt poolt kõik, et see tähtaeg ei lükkuks edasi. Lahendusena pakume kooliõpilastele kasutada endist Harkujärve lasteaeda õppetööks, seal toimub ka hetkel toitlustamine. Loodame, et saame hakkama ilma, et peaksime hakkama oma lapsi mõnda Tallinna kooli vedama.

Harkujärve kool on sama vana kui taasiseseisvunud Eesti riik – hakkab käima 21. aastat. Seega on see kool kui Eesti riigi sümbol. Eriti kohalikele inimestele ja vallale – tuli oma riik, tegime ka oma kooli.

ja La

Täika, Antiik ja Laat - tule ja osale Vardas grillitud metssiga ja koduõlu Uudisroa “Ahven semmib silguga” esmaesitlus Pisilaevade meisterdamise töötuba lastele Laevameistrid ehitamas eistukit - pane proovile ka enda laevaehitusoskus Lühikesed meresõidud Telksaun, käsitöölised, lõõtsamees Merelaulud RLS moosekantidelt Kell 21.30 süttib suur Muinastuli Vaatame suurelt ekraanilt filmi ja naudime merd

Rannamõisa Laevaselts, Otemarina Jahtklubi, Harku Vallavalitsus

6 / HARKU VALLA TEATAJA / ELU

Neljapäev, 25. august 2011

Äikesekahjud ja kodukindlustus Suvi toob kaasa äikesetorme, kus pikselöök või tugev tuul võivad majapidamistele kahju tuua. Kui oled oma kodu ootamatuste vastu kaitsnud kindlustuslepinguga, tasub siiski üle vaadata, milliste riskide vastu sinu valitud pakett kindlustab.

Hangi lisainfot • Loe veel kindlustamise kohta www.minuraha.ee lehelt kindlustuse rubriigist www.minuraha.ee/kodukindlustus. • Koduse vara kindlustamise kohta saad rohkem infot siit www.minuraha.ee/?id=14545. • Tarbijaveebist leiad ka erinevate kindlustusseltside tingimuste võrdlemiseks Mida võrrelda? küsimustiku www.minuraha.ee/vordle_kodukindlustus, mis aitab su tähelepanu juhtida kõige olulisematele asjaoludele kindlustustust valides.

HELI LEHTS A A R Tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja

Näiteks kas saad hüvitist, kui pikselöögist tekkinud ülepinge muudab olmeelektroonika kasutuskõlbmatuks. Juba kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et erinevad seltsid pakuvad kodukindlustuse või eluasemekindlustuse nime all erinevaid tooteid, millel on erinev kindlustuskaitse ulatus. Samuti võidakse defineerida sarnaseid mõisteid erinevalt. Kui ühe seltsi tingimuste järgi on torm siis, kui tuul puhub kiirusega vähemalt 18 m/s, siis teisel seltsil võib olla tormi kriteeriumiks 21 m/s puhuv tuul ning kolmas selts ei pruugi oma tingimustes tuule kiirust üldse märkidagi.

PÖÖRA TÄHELEPANU KA TINGIMUSTES KIRJA PANDUD OHUTUSNÕUETELE. Seega tuleb enne kindlustuslepingu sõlmimist hoolikalt läbi lugeda kindlustustingimused, kus on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk millal on kindlustusfirmal kohustus kahjud hüvitada. Samuti tuleb süveneda lepingu üldistesse piirangutesse ja välistustesse ehk millistel juhtudel puudub

kindlustusandjal kohustus kahjusid hüvitada. Kui tingimustes jääb midagi ebaselgeks, tuleb võtta aega ja kindlustusseltsi töötajaga segaseks jäänud punktid läbi arutada, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

teada, et erinevate seltside koguriskikindlustuse tingimused on erinevad ning kõik seltsid ei pruugi koguriskikindlustuse raames äikesekahju tagajärjel töötamast lakanud olmeelektroonikat siiski kindlustada.

Erinevad paketid

Varakindlustus eraldi

Kodukindlustuse puhul pakuvad kindlustusseltsid võimalust valida erineva kindlustuskaitse ulatusega pakettide vahel. Näiteks on paljudel seltsidel olemas nn miinimumpakett, mis kaitseb tulekahju ja tormi põhjustatud tagajärgede eest. Sellise paketi puhul saab üldjuhul hüvitist, kui välgulöögist on maja süttinud või saanud muid kahjustusi. Samuti on üldjuhul kindlustusjuhtum see, kui tormituul kahjustas näiteks katust või langes hoonele puu. Samas kui äike tekitas elektrisüsteemis ülepinge ning telekas ja külmkapp selle tagajärjel rikki läksid, siis selline juhtum on üldjuhul kirjas välistusena, mille puhul hüvitist ei maksta. Üldjuhul on ülepingest tekkivate kodumasinate ja olmeelektroonika kahjude vastu võimalik kindlustada kõige laiemat kindlustuskaitset pakkuva koguriskikindlustusega, kuid ka selle puhul tasub

Eraldi tuleks mõelda sellele, kas kindlustada ainult oma maja/korter ja selle siseviimistlus või oleks vaja kindlustada ka kodune vara. Koduse vara kindlustamiseks tuleb üldjuhul seltsiga eraldi kokku leppida ning selle eest ka täiendav kindlustusmakse tasuda. Seda on kindlustama hakates oluline meeles pidada, sest kui peaks juhtuma kõige halvem ja kodu tulekahjus hävib, hävitab tuli lisaks majale või korterile paratamatult ka selles asunud vara. Pööra tähelepanu ka kindlustustingimustes kirja pandud ohutusnõuetele, mis puudutavad näiteks tuleohutust ja kütte- ning elektrisüsteemidega ümber käimist. Lisaks tasub oma majale piksekaitse paigaldada, kuigi valitsuse määruse “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” järgi ei ole kuni 15 meetrise harjakõrgusega hoonele selle paigaldamine nõutav.

Vaata üle, millised kahjud hüvitab sinu kodukindlustusleping.

Internet

Tabasalu triatloniste saatis edu Harku Valla Teataja teeb väikese vahekokkuvõtte suvistest triatlonisündmustest nii Eestis kui välismaal. TIINA PALLAS Eesti Triatloni Liidu peasekretär

10. juulil Saksamaal Roth Ironmanil (distantsil 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,195 km jooksu) püstitas Alma Sarapuu Tabasalust uue Eesti naiste täispika triatloni tippaja 9:41.42, parandades enda nimel olnud senist tippaega (10:03.05). See tulemus tagas Almale N Pro grupis 7. koha. Roth Ironmanil võistles Tabasalust ka Harri Sokk, kelle debüüt Ironman distantsil lõppes ajaga 9:22.17. Rothis parandati ka nii naiste kui meeste maailma täispika tipp-aega: meestel on see nüüd 7:41.33 Andreas Raelerti nimel ja naiste arvestuses parandas Chrissie Wellington oma ni-mele kuuluvat tippaega, suu-tes finišeerida ajaga 8:18.13.

Alma Sarapuu.

Harri Sokk.

Hannes Poolamets. 3x erakogu

16. juulil Leedus toimunud Baltimaade meistrivõistlustelt Kupiški triatlonilt võideti Tabasalusse kuld (Laura Kallas), kaks hõbedat (Rahel Kallas, Lembit Pallas) ja üks pronks (Hannes Poolamets).

rattarajalt kui jooksurajalt, jõudes Eesti meistrina finišisse juba viiendat korda (varasematel aastatel 2001, 2002, 2008, 2010). Peale ujumist ja rattasõitu pääses teisena jooksurajale Kirill Kotšegarov (kaotust Markole 1 min 30 sek) ja kolmandana Harri Sokk Tabasalust (kaotust 4 min 10 sek). Neljandana asus jooksurajale M40 parim, noortekoondise treener Margus Tamm oma õpilaste, Tabasalu TK kasvandike Hans Kormani ja Mart Suurkivi ees.

Marko Albert tõstis 6-ringilisel jooksurajal iga ringiga tempot ja saabus võitjana finišisse ajaga 1:54.03.

Harku naine parim 30. juulil Viitnal toimunud 2011. a. Eesti meistrivõistlustel olümpiadistantsil (1,5-40-10) võttis liidrikoha juba stardist Eesti selle ala valitsev meister ja täispika triatloni Eesti tippaja omanik Marko Albert, kes saabus esimesena nii veest,

Herilane nõelas Kirill suutis heas hoos joosta kaks ringi, siis sai ta herilase käest nõelata ja oli sunnitud tegema pikema hingetõmbepausi. Õnneks midagi hullu ei juhtunud ja Kirill suutis võistlust jätkata, tasuks Eesti MV hõbemedal. Kolmandaks suutis ennast joosta TTÜ tudeng Mart Suurkivi, kes on ka 2011. aasta

Eesti triatloni karikasarja liider. Naistest saabusid rattarajalt ning asusid jooksma meie parimad naised – Kaidi Kivioja ja Alma Sarapuu – koos. Ka jooksurajal suudeti hoida peaaegu ühesugust tempot, kuid Kaidi suutis siiski oma noorusliku kiiruse maksma panna ning võita veel juunioride klassi sportlasena oma elu esimese Eesti naiste eliitklassi meistritiitli 5-sekundilise eduga Alma ees.

Noored edukad Juunioride ja noorte Aklass võistles koos sprindidistantsil (0,750-20-5). Meesjuunioride Eesti meistritiitli võitis Siim Holts. Noorte A-klassis käis armutu heitlus Tabasalu noormehe Hannes Poolametsa ja LääneVirumaa noormehe Markko Etverki vahel: ujumiselt saabus Markko väikese eduga, rattarajal suutis sõita Hannes kiiremini ja jooksurajal oldi samuti võrdsed, kuni Markko

tegi vahespurdi, millega Hannes ei suutnud kaasa minna. Tasuks Hannesele Eesti MV hõbe-medal. Naisjuunioride kulla võitis Liis-Grete Arro Tabasalu Triatloniklubist. Noorte B-klassi võistluse kiireim oli Cevin Anders Siim (ajaga 37.57) Tartust. Neidude arvestuses saavutasid Tabasalu Triatloniklubi neiud, õed Laura ja Rahel Kallas kaksikvõidu. Lastedistantsil võidutses Henry Räppo Tartumaalt, kes läbis distantsi ajaga 14.39. Neidude kiireim oli MarieElisabeth Martinson Tabasalu Ujumisklubist (üldkokkuvõttes 9., ajaga 15.47). 20.-21. augustil on Alma Sarapuu ja Harri Sokk võistlemas Tamperes pika triatloni Euroopa meistrivõistlustel distantsil 4 km ujumist, 120 km rattasõitu, 30 km jooksu. Soovime omadele edu! Vallarahva rõõmuks on meie tublimate tegemistele võimalik kaasa elada 17. septembril toimuval Tabasalu duatlonil.

Neljapäev, 25. august 2011

TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / Ansambli HEINAVANKER kontsert Rannamõisa kirikus 11. septembril kell 12.00 Muusikaline juht: Margo Kõlar Septembrikuu teisel pühapäeval, 11. septembril kell 12.00 laulab Heinavanker rannarahva laule Rannamõisa kirikus. Kontserdil kõlavad lauljate endi seatud eesti rahvakoraalid ja ka mõned muinasaegsed regilaulud. Kontsert toimub „Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011” raames ja on kuulajatele tasuta. Seda tänu Tallinn 2011 ja Kultuurkapitali toetusele. Kava koostamisel on silmas peetud, et koos Tallinnaga on kultuuripealinnaks Turu, mis ühendab endas nii Soome kui ka Rootsi kultuuripärandit. Kui müstilise energiaga laetud regilaulutraditsioonis väljendub eelkõige eestlaste ühisosa soomlastega, siis sama unikaalne on eesti rahvakoraal, mis seob ühte rannarootslaste ja maarahva maailmatunnetuse. Ansamblis Heinavanker (www.heinavanker.ee) on muusikalise varjupaiga leidnud igapäevaelus erinevates muusikastiilides tegutsevad lauljad ja pillimehed. Helilooja Margo Kõlari juhendamisel süvenetakse varajase kirikumuusika rikkalikku pärandisse, sünteesitakse esivanemate traditsioone ja modernse aja unistusi. Vääriline koht Heinavankri repertuaaris on Eesti nüüdisautorite loomingul. Nõnda nagu sajanditetagused laulikud suhtusid loovalt meloodiasse, nii püüab ka Heinavanker hoida elusas olekus laulude ansambliseadeid. Improvisatsioonilistest vabadustest tingituna võivad arranžeeringud kõlada igal esitusel väheke erinevalt. Nimi Heinavanker tuleneb Hieronymos Boschi (1453–1516) kuulsalt tiibaltarilt, mille allegoorilised stseenid ka tänapäeva kontekstis hämmastavalt aktuaalsed tunduvad. Sellel kummalisel maalil on kujutatud tohutu heinakoorem, mis läbi saamahimus vaevleva maa hukatuse poole veereb. Pildi keskmes aga sünnib muusika, mida nii palvetav ingel kui ka salalik deemon oma mõjusfääri püüavad saada.

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854. Toimetaja: Katrin Romanenkov, tel 606 3830, katrin.romanenkov@harku.ee. Reklaam ja müük: Ingrid Eylandt-Kuure, tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee. Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee. Koduleht: www.harku.ee Kujundus ja kirjastaja: Kirilille Kirjastus AS. Trükk: AS Printall. Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

Kutsume kõiki huvilisi osalema tasuta koolitustel! Harku valla vabaühenduste ümarlaua projekti „Juured maas-latv taevas“ koolitusprogramm „Kogukonna arendajad“

04 .septembril 2011 kell 11.00 - 17.30, Harku Vallavalitsuse saalis. Kolmas koolitus laupäeval 03

Koostöö kodanike ja omavalitsuse vahel Käsitletavad teemad: •

Külavanema ja külaseltsi roll kohaliku omavalitsusega koostöö loomisel

•

Kuidas valda tugevamaks muuta? Sotsiaalse kapitali mõiste ja vajalikkus;

•

Kaasamine kohalikul tasandil – sihtrühmad, võimalused ja praktilised näited;

•

Koostöövõimalused ja – põhimõtted ühenduste ja omavalitsuste vahel;

•

Külavanema ja külaseltsi roll ja tegevus koostöö loojana

Liikumine Kodukant koolituskeskus, lektor Kaie Toobal e

Millega tegeled/ tegelenud oled/ hariduskäik? Olen omandanud juristi ja avaliku halduse erialad. Töötasin pikka aega äriühingus, kuid viimased kümme aastat olen tegelenud nõustamise ja koolitamisega. Kuulusin mitmeid koosseise kohaliku omavalitsuse volikogusse ja olin tegev vallasekretärina. Alates 2010 aasta suve keskpaigast olen tegev Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhina. KOOLITAJANA soovin edasi anda, kuidas riik on rahva jaoks asjad korraldanud ja kui lihtne on seda teada saada ning enda kasuks tööle panna.

Koolitusprogramm (49 akadeeilist tundi) Tulemuslik kaasamine kogukonnas Demokraatiakool kohalikul tasandil Koostöö kodanike ja omavalitsuse vahel Seadusandlus ja asjaajamine mittetulundusühendustes Organisatsiooni suhtekorraldus Omatuluteenimise võimalused ühendustes Tasuvusarvestus, finantsprognoosimine ja turundus

Toimumisaeg 28. mai 2011 11. juuni 2011 03. september 2011 8. oktoober 2011 19. november 2011 14. jaanuar 2012 4. veebruar 2012

Koolitaja Ivi Proos Ivi Proos Kaie Toobal Kaie Toobal Eha Paas Eha Paas Margit Kool

NB! Koolitustel osalemiseks palume võtta ühendust Evelin.tiirik@mail.ee, info telefonil 5220226. Projekti abikõlbulikkuse tagamiseks on oluline, et koolitusel osaleja läbib kogu koolitsprogrammi täies mahus. Samas on ka väga oodatud üksikloengutel osalejad. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital” ja Harku vald . Toetab MTÜ Muraste külaselts. Koolitab Liikumine Kodukant Kodukandi Koolituskeskus.

Tabasalu Koolituskeskus ootab 2011/2012 õppeaastal 5-7 aastaseid lapsi koolivalmidust toetavasse eelkooli. x x x

aitame ette valmistada last kooli astumiseks ning seal edukaks toimetulekuks; anname lapsele eakohaseid algteadmisi põhiainetes; tutvustame õpikeskkonda, kus laps alustab oma kooliteed.

Eelkooli tunnid toimuvad üks kord või kaks korda nädalas. Ühes õpperühmas on kuni 10 last.

Lisainfo ja registreerumine kuni 16. septembrini telefonil 56 66 6154 või e-maili aadressil tabasalukoolitus@gmail.com. Eelkooli tunnid toimuvad alates 19. septembrist 2011 Tabasalus. Õppetööd viivad läbi parimad rühma- ja aineõpetajad. Tunniplaani leiad www.tabasalukoolituskeskus.ee. Mõistlik on saada kodukohas targaks! Olete oodatud!

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM

NeljapĂ¤ev, 25. august 2011

TA S

UT A

Ă&#x153;R

NBULBEF KB NVVTJLBHB

Kontakt: info@majahoidja.ee, tel 662 2776, www.majahoidja.ee

JĂ&#x153;RI MARI LASTEHOID

1Ă&#x160;IBQÂ´FWBM TFQUFNCSJM LFMM ,FJMB +PB QBSHJT

OOTAB UUSI LAPSI

t .BULBE t -VVMFUBNJTF LJJSLVSTVT $POUSBMU KB GPUPLPPMJUVT +BSFL +Ă&#x2020;FQFSBMU t ,Â´TJUĂ&#x201E;Ă&#x201E; UĂ&#x201E;Ă&#x201E;UPBE t 'JMNJQSPHSBNN t /Â´JUVT NFUTBUBSLVTFE QVTMFE KB NĂ&#x2020;JTUBUVTFE t 5BTVUB FJOF t 1FSFQÂ´FWBMF TBBE TĂ&#x2020;JUB SPOHJ KB UBTVUB CVTTJHB t 7BKBMJL SFHJTUSFFSVNJOF XXX SNL FF MPPEVTFHBLPPT WĂ&#x2020;J ,POUTFSEJM FTJOFWBE UMA "MFLTFJ 4BLT 3PCFSU +Ă&#x160;SKFOEBM KB "OEJ 1VQBUP ÂŤWFJUT NFUTBUFFNBMJTU MVVMFU MPFC (VJEP ,BOHVS OJOH

-**4* ,0*,40/ KB CÂ´OE

Pakume Teile soodsatel tingimustel usaldusvĂ¤Ă¤rset kinnisvara haldus- ja hooldusteenust. Meie klientideks on nii korteriĂźhistud, Ă¤rihooned, eraisikud kui ka firmad. Moodustame vajadusel korteriĂźhistu.

SEA OMA MURUNIIDUK KORDA!

Asume Rae vallas JĂźri alevikus, KasemĂ¤e 5-1. Info: www.jyrimari.ee B sirlekorka@hot.ee

Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest tĂśĂśkotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014, www.muruniidukiabi.ee

5557 5966 KĂ&#x2022;IK KĂ&#x153;SIMUSED OODATUD!

MĂźĂźa kiirelt 1-t korter Tutermaal. 34,3 mÂ˛, renoveeritud, 1/4, oma katlamaja ĂľlikĂźte. Boiler 80 l, kĂśĂśgimĂśĂśbel ja -tehnika. Toimiv KĂ&#x153;, lĂ¤hedal bussipeatus ja pood. Pildid: www.hot.ee/tutermaakorter Hind 22 000 eurot. TINGI! Tel 554 2111.

Tabasalu Lemmikloomade Keskus ootab karvaseid sĂľpru uutel aegadel: Eâ&#x20AC;&#x201C;R 11.00â&#x20AC;&#x201C;19.00 L 11.00â&#x20AC;&#x201C;15.00 P suletud Loomaarsti vastuvĂľtt toimub igal kolmapĂ¤eval 09.30â&#x20AC;&#x201C;19.30 Asume Kallaste keskus 4 (vallamaja vastas). Info ja registreerimine tel 5636 6971.

Alasniidu III Pere OlĂźmpiamĂ¤ngud 28.08.2011 Lotte tuleb kĂźlla! Alasniidu III Pere OlĂźmpiamĂ¤ngude pĂ¤evakava:

10.30 Pidulik olĂźmpiamĂ¤ngude avamine. 10.40 Avamarss. 11.00 Traditsiooniline â&#x20AC;&#x153;Tillude jooksâ&#x20AC;?. 11.30 Lotte tuleb kĂźlla! Punane Rist Ăľpetab elustama. Toimuvad vĂľistlused kogu perele: â&#x20AC;&#x153;KuulitĂľugeâ&#x20AC;?, â&#x20AC;&#x153;Teatejooksâ&#x20AC;?, â&#x20AC;&#x153;Odaviseâ&#x20AC;?, â&#x20AC;&#x153;Vasaraheideâ&#x20AC;?, â&#x20AC;&#x153;Takistusjooksâ&#x20AC;?, â&#x20AC;&#x153;Jalgpalli tĂ¤psuslĂśĂśgidâ&#x20AC;? ja â&#x20AC;&#x153;Palju mahub inimesi 6 m2â&#x20AC;?. 14.30 OlĂźmpiamĂ¤ngude lĂľpetamine.

Toimub tĂ¤iturg. Ă&#x153;ritus toimub Alasniidu palli- ja mĂ¤nguplatsil. OlĂźmpiamĂ¤ngudest osavĂľtt tasuta.

Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded, vanad perioodid â&#x20AC;&#x201C; OĂ&#x153;, KĂ&#x153;, MTĂ&#x153; Info 527 3923 Moonika vĂľi moonika@erten.ee www.erten.ee

HEAD TUTERMAA ELANIKUD! Tutermaa KĂźlaseltsi koosolek toimub 14. septembril kell 19.00 Kumna kultuuriaidas. Oodatud on kĂľik, kes tahavad kaasa lĂźĂźa Tutermaa kĂźla ja kĂźlaelu arendamisel. PĂ¤evakorras: 1. Tutermaa KĂźlaseltsi tutvustus. 2. Paikkonnas hetkel pĂ¤evakorras olevad kĂźsimused. Koosolekule on kutsutud ka vallavalitsuse esindajad. Kui Teil on suuri probleeme, mida tuleks ja saaks Harku valla kaasabil lahendada, siis palume eelnevalt teatada telefonil 56 471 889. Arne Kask.

TEATED â&#x20AC;˘ Aiakujundus, hooldustĂśĂśd aias. Tel 518 5957, www.urmihaljastus.ee â&#x20AC;˘ Fekaalivedu ja WC tĂźhjendus. Tel 513 9491 â&#x20AC;˘ Maja projektid. Hoone mĂľĂľdistamine. Paberite korrastamine. Ilupildid. Tel 522 0023, Marek

Hea ettevĂľtja! Pakume firmadele personalitĂśĂś tĂ¤isteenust, abistame parimate tĂśĂśtajate leidmisel ning koolitame Sinu personalitĂśĂśd tegevat tĂśĂśtajat. Aitame ettevĂľtlikke inimesi oma ettevĂľtte loomisel. OMA Personal OĂ&#x153; www.omapersonal.ee e-mail: omapersonal@gmail.com tel. 5662 7284

Active Studio ootab alates septembrist huvilisi uutesse ringidesse: ~ laste tantsuĂľpetus, ~ tĂ¤iskasvanute seltskonnatants. Tunnid toimuvad Kallaste Keskus 2, Tabasalu

info@activestudio.ee / www.activestudio.ee info@rohujuur.ee / www.rohujuur.ee tel 5191 7692

â&#x20AC;˘ Muruniitmine, trimmerdamine, vĂľsalĂľikamine ja lehtede riisumine. www.murastehooldus.eu Tel 5341 0347. â&#x20AC;˘ MĂźĂźa puitbrikett 149 eur / 960 kg, graanul 177 eur / 960 kg, kuivad puitklotsid 2,80 eur / 45 l. Kojuvedu. Tel 502 9364, www.kyttepood.ee â&#x20AC;˘ Ohtlike ja probleemsete puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan raskesti ligipĂ¤Ă¤setavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan kĂśistehnikat vĂľi tĂľstukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse. Tel 5648 2680. â&#x20AC;˘ Ohtlike puude turvaline langetamine, kruntide puhastamine, puujĂ¤Ă¤tmete Ă¤ravedu, raietĂśĂśd. Tel 525 0893, 5626 0344. â&#x20AC;˘ Ostan rĂ¤Ă¤mas korteri Tabasalus vĂľi Tallinnas. Kuulutus ei aegu. Tel 5820 0800. â&#x20AC;˘ Ostan teie seisva vĂľi mittetĂśĂśtava auto (vĂľib olla ka remonti vajav vĂľi Ăźlevaatuseta). Tel 5674 0940 â&#x20AC;˘ Otsime meesmĂźĂźjat Keilasse! Tel. 521 4925.

Korraldaja: Alasniidu Selts MTĂ&#x153;. www.alasniiduselts.ee. Toetaja: Harku Vald. Lisainfo: Erik Sandla tel. 501 6304 vĂľi Ivo Lukk tel. 507 6973

â&#x20AC;˘ Settekaevude ja mahutite tĂźhjendamine. OĂ&#x153; Norringsen. Tel 5662 1300

Raha eest saab batuudil hĂźpata. Maksumus 2 EUR / 20 min.

â&#x20AC;˘ Vanametalli ost, vajadusel lĂľikamine, konteineird ja transport. Hinnad on head. Asume Tutermaal, OĂ&#x153; Metanex, tel 678 2055

â&#x20AC;˘ Teostame reoveemahutite tĂźhjendamist. Tel 503 4504

â&#x20AC;˘ VĂ¤ikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992