HVT 14.04.2011

Harku valla ametlik häälekandja.

Ilmub kaks korda kuus.

Neljapäev, 14.04.2011 Nr. 7(279)

Kes tarbivad meie poolt toodetud soojust, külmade ruumide üle kurtma ei pidanud.

T OI VO PR OM M OÜ Strantum juhatuse esimees

Soovitused üleujutuse puhul • Hoonete keldritest ja tänavatelt vee väljapumpamisega päästeteenistus üldjuhul ei tegele. Päästjad sõidavad välja, kui inimeste elu ja tervis on otseselt ohus.

• Hädaabinumbril 112 helista, kui oled veelõksu jäänud või on muul viisil otseselt ohus sinu elu ja tervis.

• Kui veetase on veel kõrge, ei maksa keldrit veest tühjaks pumpama asuda, vesi imbub keldrisse tagasi. Vee väljapumpamine ja selle tagasi imbumine võib kahjustada hoone konstruktsioone rohkem kui seisev vesi. Maja asu vees tühjaks pumpama pärast üldise veetaseme alanemist.

• Veetaseme alanedes tuleb seevastu kohe tegutsema asuda, sest vesi rikub peaaegu kõiki materjale. Kuivata ja tuuluta maja nii ruttu kui võimalik. Märgunud materjalid on heaks pinnaseks hallitusseente ja bakterite kasvule. Need võivad tekitada lisaks otsesele veekahjule nii terviseprobleeme kui vara pöördumatut riknemist.

• Kui suurvee tõttu on tavapärane elukorraldus oluliselt häiritud (ei pääse koju, maja ei saa kütta, ei saa kasutada elektrit, joogivesi on reostunud jmt) teata sellest kohe omavalitsusse.

• Lisainfo saamiseks pöördu ööpäevaringselt töötavale päästeala infotelefonile 1524, ning infot saad ka veebilehelt www.rescue.ee.

Vee äravoolukraav tuleb maaomanikul ise rajada Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi spetsialistide sõnul ei ole tänavu oodata möödunud aastale samaväärset sulaveeuputust, sest maapind on pehmem ja vesi imendub kiiremini maasse. Küll aga tuleb üleujutusteks valmis olla.

K ATR IN R OMAN E N KOV vallaleht@harku.ee

Päästekeskus hoiatab, et lume kiire sulamise tõttu võivad üle kallaste tõusta siseveekogud ning madalamad kohad maastikul täituvad lumesulaveega.

Tiheasustusaladel võib tekkida olukordi, kus kanalisatsioon ei võta korraga tekkinud lumesulavett vastu ning teed ja tänavad ujutatakse üle. Samuti on Päästekeskuse hinnangul igal kevadel esinenud ummistunud teetruupide tõttu probleeme üleujutatud teedega.

Oleneb ilmast “Kas ja kui palju probleeme põhjustab lumesulamisvesi, sõltub eelkõiges sellest, milline on ilm – kui läheb järsku püsivalt soojaks, siis sulab lumi kiiresti, maapind ei suuda aga nii suurt kogust vett vastu võtta ja madalamad piirkonnad täituvad veega,” räägib vallamajanduse osakonna juhataja Mait Kornet. “Möödunud aasta kogemus näitab, et lumesulavee tõttu võib meie vallas probleeme tekkida Jär-

vekalda teel, Türisalu, VäänaJõesuu, Harkujärve ja Ilmandu külades.”

Vee ärajuhtimise ja väljapumpamisega seoses huvitab mitmeid vallaelanikke, kes peaks sellega tegelema ning kuhu vett juhtida?

“Kui nüüd kohustustest rääkida seoses vee ärajuhtimisega, siis valla kohustuseks on hooldada teid ja teekraave,” ütleb Kornet. “Hoolitseme selle eest, et teeäärsetes kraavides oleks tagatud läbipääs.”

Kes vastutab?

Kui elanikud märkavad, et mõni läbipääs on suletud ja see põhjustab suuri probleeme, siis tuleks sellest kindlasti vallavalitsust teavitada. Sellisel puhul selgitatakse kõigepealt välja, kas tegu on riigi-, valla- või erakohustusega ning seejärel saab otsustada, kuidas tegutseda.

Mait Kornet: “Eramaaomanikud on kohustatud vee äravoolukraavid ise rajama ning maaparandusseadus sätestab, et naabritel tuleb saavutada kokkulepe, kuidas vesi kinnistutelt lähimasse sadeveekraavi juhitakse. Eelmisel kevadel oli näiteks kahetsusväärne olukord Vääna-Jõesuus, kus ühistud ei saanud omavahel kokkuleppele, kes puhastab kraavid või kelle maalt vesi läbi läheb. Samuti oli probleeme Apametsa piirkonnas, kus seoses uute elurajoonide rajamisega aeti kinni palju loomulikke sadeveekraave. Veel pole kuskile minna ning uputus tekibki elanike hoovides.”

Harku valla laululaps 2011 2. aprillil toimus Tabasalu Ühisgümnaasiumi saalis Harku valla Laululaps 2011 laulukonkursskontsert. Üritus on Harjumaa Laululaps 2011 eelvooruks Harku vallas.

MAILIS KESS Valla kultuurispetsialist

Kokku osales 55 valla koolide ja lasteaedade konkursside võitjat vanuses 3-18 aastat.

Auhinnalisi kohti oli 27, hindamine toimus kuues erinevas vanuserühmas, poistel ja tüdrukutel eraldi.

Mõeldes esinejate pereliikmetele, toimus üritus üle mitme aasta taas laupäevasel päeval. Ennelõunasel ajal esinesid lapsed vanuses 3-9 aastat.

Lapsi saatsid klaveril oma juhendajad.

Pealelõunasel ajal esinesid õpilased alates 10. eluaastast.

Lisaks klaveri- või plaadimuusika saatele oli soovijatel võimalus laulda ansambli saatel.

Auhindadeks olid toredad lasteraamatud, diplomid ja šokolaad igale esinejale ning diplom tubli esinemise eest kõigile, kes ei saavutanud auhinnakohta. Peojuhid, kes kutsusid esinejaid lavale, olid Tabasalu Ühisgümnaasiumi noored.

Suured tänud konkursil osalenud laululastele ja lapsevanematele, kõikidele muusikaõpetajatele, kes õpetasid, juhendasid ja julgustasid lauljaid, saatsid klaveril ning mitmed neist olid kirjutanud ise ka esitamisele tulnud laulud.

Tänusõnad korraldajatele ja abilistele: peakorraldaja, Tabasalu Kultuuriseltsi esindaja ja muusikakooli õppealajuhataja Mai Ainsalu, Tabasalu Ühisgümnaasiumi huvijuht Kairi Kalm, helimees Alari Laht, peojuhid Henri Christofer Aavik, Juulia Aliide Salulaid ja Georg Simmul, žürii kooseisus Anu Aimla, Karin Muldma ja Juhan Trump ning saateansambel – Ülo Mälgand klahvpillidel, Villu Viirsalu löökpillidel ning Meelis Ainsalu basskitarril.

Harjumaa Laululaps 2011 eelvoorud toimuvad 15.-16. aprillil ning lõppvoor 7. mail Viimsi Huvikeskuses. Harjumaa konkursil esinevad igast vanusegrupist kaks tublimat, st esimese koha saavutanud lauljad.

Harku valla Laululapse 3-9 aastased esinejad.

Harku valla Laululapse 10-18 aastased esinejad.

Harku valla laululaps 2011 konkursi tulemused • 3-4 aastased tüdrukud I koht – Heti Desiree Kangro, juhendaja Birgit Veemaa II koht – Johanna Rüütelmaa, juhendaja Riina Rüütelmaa III-IV koht – Melissa Marii Tamm, juhendaja Livia Jakobson III-IV koht – Katariina-Marie Vetsa, juhendaja Kersti Kuusk • 3-4 aastased poisid I koht – Martin Banatovski, juhendaja Birgit Veemaa II koht – Robin Allas, juhendaja Katrin Läll • 5-6 aastased tüdrukud I koht – Marta-Liise Demjanov, juhendaja Kersti Kuusk II koht – Maribel Vetevool, juhendaja Taisi Pettai III koht – Polina Filippova, juhendaja Mai Ainsalu • 5-6 aastased poisid I koht – Karl-Hugo Valmis, juhendaja Kersti Kuusk II-III koht – Hans-Kristjan Van de Hoeven, juhendaja Tiia Laidinen II-III koht – Olari Rüütelmaa, juhendaja Riina Rüütelmaa • 7-9 aastased tüdrukud I koht – Reena-Rebecca Int, juhendaja Ingrid Kajak

2x erakogu

II koht – Isabel Veermäe, juhendaja Piret Puusta III koht – Anne Mari Saks, juhendaja Riina Rüütelmaa • 7-9 aastased poisid I koht – Rauno Rüütelmaa, juhendaja Riina Rüütelmaa II koht – Hans Matthias Kari, juhendaja Tiia Laidinen III koht – Ralf Mattias Vetsa, juhendaja Ingrid Kajak • 10-12 aastased tüdrukud I koht – Liisi Kaljo, juhendaja Ingrid Kajak II koht – Maria Lill, juhendaja Ingrid Kajak III koht – Diana Migur, juhendaja Katrin Järvlepp • 10-12 aastased poisid I koht – Rasmus Kalep, juhendaja Elin Ots II koht – Mark Loit, juhendaja Ingrid Kajak III koht – Stiven Janis, juhendaja Jaan Vaidla • 13-15 aastased tüdrukud I koht – Madli Ainsalu, juhendaja Marju Metssalu II koht – Kersti Karlson, juhendaja Marju Metssalu III koht – Linda-Riin Võeras, juhendaja Marju Metssalu • 16-18 aastased tüdrukud I koht – Cornelia Bormann, juhendaja Marju Metssalu • 16-18 aastased poisid Eripreemia julge esituse eest – Andrei Petuhhov, juhendaja Katrin Järvlepp

2 / HARKU VALLA TEATAJA / UUDIS

Neljapäev, 14. aprill 2011

Riigikontroll auditeeris ehitustegevust Toivo Promm, OÜ Strantum juhatuse esimees.

Ülo Russak

Kõrgemäe ja Tilgu teele ka oma vesi Talv on möödas. Võime teha OÜ Strantum klientidele, aga ka Harku valla jaoks väikese kokkuvõtte – kas jäädi meie firma tööga rahule või oodati meilt märksa enamat TOIVO PR OM M OÜ Strantum juhatuse esimees

Läinud talv oli Tabasalu alevikus haldus- ja kommunaalteenust pakkuvale ettevõttele parajaks katsumuseks, külm ja lumine. Nagu igal pool mujalgi Eestimaal.

Samas võin öelda, et meie poolt hallatavatelt objektidelt sai lumi õigeaegselt koristatud, ja need ligi 600 klienti, kes tarbivad meie poolt toodetud soojust, külmade ruumide üle kurtma ei pidanud.

Sooja hind kõikus erinevatel kuudel küll pisut, aga üle 0,5% pole kõikumist viimase 6 kuu jooksul olnud.

Mida on valla omanduses oleval haldusfirmal pakkuda nüüd uut, ikka klientide arvu suurendamiseks?

Veel aprillis algab Kõrgemäe tee torustiku ehitus. Projekti järgi tuleb veetrassi pikkuseks kokku 2676 meetrit ja

kanalisatsioonitrassi pikkuseks 2945 meetrit. Rajatakse üks kanalisatsioonipumpla ja üks veevarustuse survetõstepumpla. Liitumispunktid saavad 48 kinnistut.

Perspektiivis on võimalik rajatavat torustikku pikendada, nii et rajatava trassiga võiks ühendada koguni 160 elamukinnistut.

Rajatava torustiku läbilaskevõime on piisav kuni 2000 elaniku veega varustamiseks.

MEIE POOLT HALLATAVATELT OBJEKTIDELT SAI LUMI ÕIGEAEGSELT KORISTATUD. Nimetatud ehituse maksumuseks on ligi 486 000 eurot, millest 33 000 eurot tasub OÜ Strantum, 64 000 eurot Harku vald ja 390 000 eurot SA KIK (Keskonnainvesteeringute Keskus).

Ehituse lõpptähtajaks on september 2011. See muidugi ei tähenda, et kõigil vesi automaatselt majas oleks – Strantum ehitab veetrassi ikkagi kinnistu piirile, sealt on juba iga majaomaniku enda ülesanne vesi majja saada.

Tööpakkumine Kirilille Kirjastuse AS ootab oma töökasse kollektiivi küljendajat/tehnilist toimetajat (esialgu mittetäieliku tööajaga). Tööks ajalehtede ja raamatute küljendamine.

• Pakume: tööd meeldivas keskkonnas ja kollektiivis, motiveerivat palka • Ootame: programmide QuarkXPress, Indesign, Photoshop, CorelDraw jt. tundmist • Kasuks tuleb Töökogemus, inglise keele oskus, juhtiload Huvi korral saada CV aadressil ylo@harjuelu.ee

Märtsis valmis Riigikontrolli audit, milles anti ülevaade kaheksa Eesti linnalähedase valla ehitus- ja ehitusjärelevalve olukorrast. Viie Tallinna ja kolme Tartu lähivalla seas auditeeriti ka Harku valda.

K AT R I N R O M A N E N KOV vallaleht@harku.ee

Auditi esimeses etapis kontrollis Riigikontroll vaatluse all olevates valdades pisteliselt uusehitiste seaduslikkust ning seda, kas omavalitsused olid nende ehitiste puhul täitnud järelevalve kohustust.

Tuvastati, et kaheksas omavalitsuses kontrollitud 85 uusehitisest olid tervelt 48 valminud ilma ehitusloata.

Pool aastat hiljem läbi viidud korduskontrolli ajal analüüsiti, kas ja mida olid omavalitsused ette võtnud ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks.

Abivallavanem Erik Sandla, kuidas hindas Riigikontroll Harku valla olukorda?

Auditi põhjal on Harku vallas olukord keskmine – kellelegi eeskujuks meid ei tooda, samas ei ole meil ka kõige hullem olukord. Tuleb tunnistada, et probleem on olemas ja see on võrdlemisi tõsine, Riigikontrolli audit näitab reaalset seisu.

Miks on selline olukord tekkinud?

Põhjuseid on mitu. Kiire majanduskasv ja inimeste üldise heaolu suurenemine tõi kaasa selle, et linnalähedased looduskaunid kohad muutusid elukohana väga atraktiivseks.

Kõigil oli soov magalarajoonist rohelise ümbrusega eramajja kolida ja kellel vähegi võimalik oli, see seda ka tegi.

Harku vald oli ja on väga kõrgelt hinnatud piirkond ning nõudlus elamukruntide ning uute eramute järele oli mõned aastad tagasi väga suur. Buumi tipus, aastatel 2005-2007 väljastasime keskmiselt 570 ehitusluba aastas.

Võrdluseks võib tuua näiteks aasta 2009, kus olukord kinnisvaraturul oli juba stabiliseerunud ning anti välja vaid 256 ehitusluba ehk enam kui poole vähem. Tol ajal tegeles lubade väljastamise ja järelevalvega vaid üks ametnik.

Koormus oli nii suur, et hädavaevu suudeti menetleda esitatud taotlused, otseseks ehitusjärelevalveks ning kaalutud ja keskkonda arvestava planeeringu kehtestamiseks nappis ressurssi ning see jäi sisuliselt tegemata.

VÄGA PROBLEEMSED ON JUST SUVILAPIIRKONNAD. Kui nüüd vallavalitsusest väljapoole vaadata, siis on seadusvastaste ehitise arvukuse põhjuseks kindlasti ka see, et inimesed ei teadvusta endale kõiki kohustusi, mis kaasnevad maja ehitamise või laiendamisega.

Näiteks on meil väga probleemsed just suvilapiirkonnad, kus inimesed on aastaid tagasi suvemajaks ehitatud hoonet laiendanud ning kohandanud selle aastaringseks elamiseks.

Paljud ei tule selle pealegi, et igasugune laiendamine ja juurdeehitus vajab omavalitsuse nõusolekut ning et kõik

Riigikontrolli auditi tegemise ajal klassifitseerus see ehitis Harku vallas ebaseaduslikuks.

Riigikontroll muudatused peavad olema fikseeritud ehitisregistris.

Mis saab edasi?

Nüüd tuleb kõik piirkonnad kaardistada ja hakata probleeme lahendama. Õnneks on meil väga üksikud juhtumid, kus on maja tõepoolest ilma igasuguse loata püstitatud.

Enamjaolt on tegemist dokumenteerimata laiendustega või siis on ehitise seadustamise protsess mingis etapis lihtsalt soiku jäänud – näiteks pole valmis majale taotletud kasutusluba.

Oleme võtnud tööle lisaks ühe uue ehitusjärelevalve spetsialisti, kes dokumentideta ehitistega tegelema hakkab.

Muuhulgas on tema ülesan-

deks otsene ehitusjärelevalve kohapeal. Meie huvi on see, et kõigi valla ehitiste andmed oleks riiklikes registrites korrektsed, see annab kindlustunde nii meile kui ka igale majaomanikule. Korrektselt vormistatud load ja andmed ehitisregistris on omanikule abiks nii kindlustuse ja pankadega suhtlemisel kui ka näiteks müügitehingu sõlmimisel.

Meie elanike kiituseks tuleb öelda, et on hakatud pidama oluliseks seda, et elamul oleks kõik seadusega nõutud dokumendid. Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna poole pöördub aina enam inimesi, kes soovivad oma ehitiste asjad korda ajada.

UUDIS / HARKU VALLA TEATAJA /

Neljapäev, 14. aprill 2011 KÜSITLUS Kas Teie kandis uputab?

KÜ LLI RIISTO P Harkujärve lasteaedalgkooli juht

H

arkujärvel on tänavune suurvesi juba alanud. Ojas on veetase tõusnud ja kindlasti tõuseb veelgi. Möödunud aastal uputas meie pargis korralikult.

Ja ega see tänavu kevadelgi tulemata jää. Kummikud kuluvad igatahes marjaks ära.

Möödunud aastal suurvee ajal me Harkujärve pargiteid kasutada ei saanud.

H IIE G RAU B E RG Vääna-Jõesuu elanik

M

ullu oli Vääna jõel üks aegade kõrgeimaid kevadisi sulamisjärgseid veetasemeid.

Naaber, kes on elanud siinkandis juba üle 40 aasta, kinnitas: tema ei ole sellist suurvett veel enda silmaga Jõesuus näinud.

Tänavu on asi natuke rahulikum. Veel eelmisel nädalal oli vesi jões kõrge ning jääkate minemata. Aga laupäeval oli äkki jääminek.

Ning jões alanes veetase vast ligi pool meetrit. Ning midagi hullu ei ole praegu juhtunud.

Sügisel tuli lumi küllaltki sulale pinnasele. See tähendab aga seda, et pinnavesi väga suurt uputust kaasa ei too.

Lumesulamise vesi vajub lihtsalt laiali. Siin Jõesuus on ka palju liivast pinnast. Eks see tõmbab ka vett ära.

Teiste valdade külade ja asulate kohta ma väga palju ei tea. Pole midagi suurematest üleujutustest kuulda olnud.

A RN E K A SK Tutermaa elanik

S

ulamisvett on viimase nädalaga kogunenud palju. Minu majapidamises praegu midagi hullu pole. Ümbruskonna ja ka minu talu teed on küll vee all.

Autoga saab õnneks veel läbi.

Küll aga tean, et vähemalt ühes Tutermaa korrusmajas teeb liigvesi keldritele häda.

Kaks pumpa on pidevalt töös ning sellega püütakse uputust leevendada.

Väike tuulik kedagi rikkaks ei tee Liikva külas asuv generaator suudab priske tuulega toita majapidamist ja elektrit jääb ülegi. Kuid tuulega on juba nii, et kord teda on ja siis jälle pole. Seepärast on sealne tuulikupidamine rohkem eluviis kui suurem elektritootmine.

A LLA R VIIV I K vallaleht@harku.ee

Paljud Rannamõisa-LiikvaKiia teel sõitjad on märganud keset põldu seisvat tuulikut.

Võrreldes Eesti suurimatega on Liikva generaator aga päris väike. Ning tuuliku omaniku Kaido Kruusoja kinnitusel polegi see suurtoomiseks valmistatud.

“Vallas on see üks kahest tuule jõul töötavast vahelduvvoolu generaatorist. Eesmärk on korvata majapidamise elektri kulu taastuvenergia arvelt. Kõik, mis üle juhtub jääma, läheb küll võrku müügiks, kuid sellise tuulegeneraatoriga rikkaks ei saa. See on pigem eluviis”, räägib Kruusoja Tuulik on ühendatud majapidamise liitumispunkti. Kui tuul on priske, saab majapidamine tarbida omatoodetud energiat. Viletsa tuulega või vaikse ilmaga tuleb elektrit ikkagi võrgust juurde osta.

Samas lisandub tootjale võrku antud reaktiivenergia maksustamine.

Praktika on näidanud, et 2/3 reaktiivenergiast tuleb hoopis majapidamisest. Seetõttu on Eesti Energia poolt esitatud igakuine elektriarve vanas rahas ligi 1000 krooni võrra suurem.

6 AASTA JOOKSUL EI OLE TUULIK VEEL TORMI PÄRAST TÖÖD LÕPETANUD. Vana, sajakilovatise võimsusega masti ja generaatori tõi Kruusoja Eestisse. Sügisel saab selle töölepanekust kuus aastat. Taanis oli tuulik töös olnud kümme aastat.

Loomulikult tuli enne seda vahetada välja laagrid ning kontrollida üle teisedki osad.

Ilma suurema remondita peaks Liikva tuulik töötama 10-15 aastat. Küll on tarvis igal aastal õlitada laagreid.

Kuidas peab rajatis vastu marudele ning tormidele?

Mehe sõnul pöörab automaatikaga töötav tuulik ennast ise pärituulde ja tiivik hakkab

Vallavolikogus märtsis 31. märtsi volikogu istungil: • võeti vastu Harku valla arengukava 2011-2037; • otsustati omandada Suurupi külas Kasevälja tee 9b tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, millel asub reoveepuhasti. Kinnistu omandamine on vajalik Kasevälja elamupiirkonna tasakaalustatud arengu tagamiseks ja Harku valla Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti käivitamiseks; • võeti vastu otsus mitte algatada Tiskre külas Apametsa I kvartali Kuusiku ja Kallaste II maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise protsessi; • võeti vastu otsus mitte algatada Suurupi külas Suurupi Sidelinnaku territooriumi detailplaneeringule strateegilise keskkonnamõju hindamise protsessi; • otsustati tagastada kodaniku vaidenõue seoses vaide esitamise tähtaja möödumisega; • võeti vastu korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord, mis sätestab korruptsioonivastase seaduse rakendamise korra Harku valla ametiisikutele; • määrati uued palgaastmed vallavanemale ning vallavalitsuse palgalistele liikmetele.

Järgmine vallavolikogu istung toimub 28. aprillil algusega kell 16.00. HVT

POSTKAST

Tööle, kooli, koju...

Soetas taanlaste tuuliku Millal Kruusoja tuuliku ja generaatori püsti pani? Kust mast, tiivikud ja muu vajalik pärit? Mehe sõnul algas kõik aastal 2005, kui Taanis hakati vanemaid ja eelmise põlvkonna tuulikuid välja vahetama.

Nende asemele püstitati suuremad, selliseid näeb praegu Virtsu lähedal, Viru-Nigulas Tüükris ja Pakri poolsaarel.

3

“Üheksakorruselise maja kõrgus on umbes 25 meetrit. Siinne tuulik on mõned meetrit kõrgem. Mobiilimast siin kõrval on kõrge 60 meetrit,” ütleb Kaido Kruusoja.

Allar Viivik pöörlema, kui tuule kiiruseks on 3 m/s. 25 m/s maru puhul aga pidurdatakse tiivikut ning tuulik pöörab ennast tuulest välja. “Aga ligi kuue aasta jooksul ei ole tuulik veel tormi pärast tööd lõpetanud,” teab Kruusoja.

Rahvas kardab müra Enim kardetakse tuulikute ja tuuleparkide rajamisel müra. Kuidas on lood Harku vallas? “Eestis tuulikute püstitamiseks esitatavad nõuded täna puuduvad. Peamiselt jälgitakse, et elamutes ei ulatu müra üle 40 dB. Ka ei tohi tiiviku labade liikuvad varjud ulatuda elamualadele. Liikva tuuliku müra on tootja andmetel tuuliku kõrval 100 detsibelli. See hajub arvutuslikult 250 meetri kaugusel 40 detsi-

Tuuleenergia ja -generaatorid • Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970ndatel, kui algas üleilmne naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud.

• Tuulegeneraatoreid pole otstarbekas rajada piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 m/s.

• Eesti esimene generaator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Selle võimsus oli 150 kW. • Eestis on mitu tuuleparki: Virtsu 1 ja Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula/Tüükri. Rajamisel on Aseri tuulepark. belliks,” ütleb Kaido Kruusoja.

Kas tulevik kuulub tuuleja teistele taastuvenergiatele?

Või hoopis tuumajaamadele?

“Tuuleenergiat ei saa varustuskindluse seisukohalt vaadata eraldiseisvana. Kind-

lasti on tal toetava turuosalisena tulevik,” ütleb Kruusoja.

Ka tuumajaamad on tema hinnangul varustuskindluse seisukohalt olulised. Iseasi on, kas nad peaksid paiknema Eestis.

...sõitmiseks on meil võimalus kasutada erinevaid sõiduvahendeid. Milline on neist aga parim, odavaim?

Teeme väikese arvutuse – Tabasalust kesklinna on 13 km, autoga kulub edasi-tagasi sõitmiseks umbes 2,5 liitrit bensiini, mis läheb läheb maksma ca 3,2 eurot.

Marsruuttaksoga edasitagasi sõit läheb maksma 2 eurot, liinibussiga sõitmine – kui osta kuukaart ja sõita 22 tööpäeva – maksab 1,28 eurot.

Siinjuures ei saa jätta märkimata, et kuukaarti on võimalus kasutada kuu igal päeval ja sõita võib piiramatult, jagades seda ka pereliikmetega. Ühistranspordiga sõites jääb ära mure parkimisega ja ummikutes seismine.

Mis ajendas neid ridu kirjutama? Esiteks see, et teed on autodest umbes, liiklemine on muutunud aeglaseks ja sõitjale tervist kahjustavaks.

Autot mitte kasutavatel inimestel on RannamõisaKlooga tee ületamine muutunud raskeks ja ohtlikuks – sellest kirjutasid murelikud lapsevanemad möödunud sügisel ka valla lehes.

Vähendades autoga sõitmist jääb kindlasti palju loomi ja linde ellu, rääkimata putukatest.

Võib imestada, et miks neid putukaid haletseda? Aga sellepärast,et putukad on toit lindudele ja me teame kõik, kuidas lindude arvukus on kiirelt langenud. TA R M O VAINO, elupõline bussiga sõitja

4 / HARKU VALLA TEATAJA / ELU

Neljapäev, 14. aprill 2011

Erakordne külaline Pisut sombusel kevadhommikul, 11. aprillil, tuli Harkujärve lasteaeda üks huvitav külaline.

Kaasas oli tal mitu lillepotti, aga nendes ei kasvanudki lilled – hoopis muru. Ja siis läks põnevaks!

Rohuliistakutel mängis külaline erinevaid viise “Kimalase lennuni” välja. Soovilugusid sai ka tellida!

Hiljem said kõik lapsed, kes soovisid, oma esimese lehepilli tunni ja õige mitmel õnnestus pill omamoodi häälitsema panna. Aga lapsed said kohe aru – selleks, et pillist meloodiat välja meelitada, peab ikka väga palju harjutama.

Arvasite vist juba ära – see külaline oli saate “Eesti talent” võitja – Erki-Andres Nuut. Oli tõesti tore hommikupoolik muusikaga.

R IINA-R . INT

Erki-Andres Nuut.

Internet

Hallitusseened on mikroseened: alles siis, kui neid on kogunenud ühte kohta tuhandeid ja miljoneid, hakkab inimsilm neid eristama.

Kalle Pilt

Kuidas saada hallitusest lahti Kui kevadel lähete oma suvilasse või suvekoju, on alati esimene, mida ruumi sisenedes tunnete, ebameeldiv lõhn, mis enamasti on tingitud mikro- ehk hallitusseente suurest kontsentratsioonist ruumide õhus ja pindadel.

K A L L E PI LT Eesti Maaülikooli puitkonstruktsioonide lektor

Esimene kord minnes võiks valida sooja päikeselise ilma ning jätta koduloomad, väiksed lapsed ja vanavanemad koju, sest nende immuunsussüsteem on reeglina nõrgem.

Ega tee paha endalegi apteegist väike mask ette osta ja kummikindad kaasa võtta, tervis on ikka kõige tähtsam.

Lisaks enesekaitsevahenditele võiks kaasa võtta veel desinfitseerivat pesuvahendit koos pesutarvikutega (lapp, lapihoidja, ämber jne.), kilekotte (prügikotte) eriti hallitavate jäätmete isoleerimiseks, paar pakki või rulli paberkäterätte; kui teil on kõrged toad, siis ka väike redel ja loomulikult optimistlik meeleolu.

Samuti on hea varuda aega, minna juba hommikupoolikul ja arvestada, et olete ära kuni õhtupimedani (esimesel korral ööbima jääda pole eriti soovitav).

Erinevad seened Ennekõike annaks siiski selgituse, milline seen hoones on hallitusseen ja milline puitu lagundav seen, sest tihti ajavad inimesed need kaks täiesti erinevalt käituvat gruppi sassi ja siis saab sääsest elevandi teha või ka olulisele probleemile liiga vähe tähelepanu pöörata.

Hallitusseened on mikroseened: alles siis, kui neid on kogunenud ühte kohta tuhandeid ja miljoneid, hakkab inimsilm neid eristama ja siis ka ainult täpikestena või ühtlase tumeda kihina, kus ei näe silmaga seeneniidistikku (fotol).

Kui aga silmaga vaadates

on võimalik eristada ämblikuvõrgu sarnast seeneniidistikku või kui seene struktuur on selgelt kiuline (viljakeha puhul), siis pole tegemist hallitusega, vaid hoopis puitu lagundava seenega või mõne muu hoones leviva seenega.

Kuna ka majavamm kuulub puitu lagundavate seente hulka, siis sellel teisel juhul, kui seeneniidistik on näha, tuleb tegutseda kiiresti. Just siis on õigem appi kutsuda spetsialistid sihtasutusest Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus ja paluda neil selgeks teha, kui ulatuslikult kahjustus on arenenud.

Kuidas puhastada?

Teisel juhul so. hallitusseente puhul tuleks alustada oma talveunest ärkava suvila puhastamisega.

• Vaadata, et kuhugi poleks jäänud orgaanilisi jäätmeid – toidujäätmeid, pakendeid või siis lihtsalt pesemata nõusid.

Need kõik on heaks kasvupinnaks hallitusseentele ja peaks esmajärjekorras likvideeritudpuhastatud saama.

• Kuivatada ruumid kiiresti liigsest niiskusest st: kütta ja tuulutada. Kütmiseks sobivad kõige paremini kaminad, pliidid ja/või ahjud, sest need annavad lisaks soojusele kaasa ka õhuliikumise.

Kuid kui selliseid küttekehi pole, siis aitab kuivamisele kaasa isegi see, kui kõik uksedaknad lahti teete ja lasete tuulel toast läbi käia. Elektrilised küttekehadki tõstavad õhu temperatuuri ja seega tõstavad õhu niiskusemahutavust ja aitavad ruume kuivatada.

Loomulikul teel kuivatamisele (küte+tuulutus) kulub kolm-neli päeva kuni nädal kütmist ja tuulutamist, vahel ka kauem.

• Tuulutuse teiseks eesmärgiks on rikastada ruumide õhku osooniga, mida leidub õhu maalähedastes kihtides koguses 0,001-0,03 ppm (part per million ehk 1/106 osa). Mõõdukalt osoonirikas õhk on kahjulik hallitusseentele ja kasulik inimestele.

Kahjuks püsib osoon meie ruumides ainult umbes kuni 20 minutit ja siis laguneb.

• Võimalusel kasutada õhukuivatajat ja õhupuhastajaid/ ventilaatoreid. Seadmete kasutamine aitab eriti kiiresti vabaneda materjalidesse kogunenud niiskusest. Kui on võimalik, võite selleks isegi kaasata spetsialiseerunud ettevõtte, kes teil paari päevaga ruumid ära kuivatab ja desinfitseerib.

• Pesta põrandad ja võimalusel seina alumised ääred desinfitseerivaid pesuvahendeid sisaldava lahusega. Ärge muretsege selle pärast, et lisate pesuvedelikuga veel niiskust hoonesse, selle väikese veekoguse tuulutate palju kiiremini välja, kui konstruktsioonidesse ja materjalidesse kogunenud niiskuse.

• Kui majas on veevärk, siis tuleks seegi üle kontrollida.

Ega kuskilt toru ei leki või ega mõni ühendus pole järgi andnud.

• Pärast puhastamist peske koheselt kõik töövahendid hoolega puhtaks (lapid ja muud abivahendid) või isoleerige ja hävitage, sest kuivamisel lenduvad sinna kogunenud seeneosakesed ja eosed uuesti.

• Teiseks oluliseks teadmiseks on see, et enamasti levitavad hallitusseened pigmente so. värvivaid aineid, mida on oluliselt raskem kui mitte võimatu materjalidest kätte saada. Pigmendilaigud pole enam hallitusseened, seega pole need enam teile ega esemetele kahjulikud.

Kui pole tegemist puitu lagundava seenega, siis saate kindlasti ilma kõrvalise abita ise oma suvila või suvemaja korda. Loomulikult on alati võimalik kasutada professionaalide abi, kuid eks nemad soovivad tasustatud saada.

Täiesti tasuta nõu saate, kui kirjutate oma probleemidest ja muredest artikli autori mailile kalle.pilt@emu.ee ja ise saate lugeda asjakohaseid kirjutisi kodulehtedel www. mycology.ee ja www.majavamm.ee.

ELU / HARKU VALLA TEATAJA /

Neljapäev, 14. aprill 2011

5

Tabasalu jooks tulekul

Harku vallas kirjas viis talgukohta

Tabasalu Triatloniklubi korraldada on juba 19. korda Harku Valla Sportlik Perepäev – spordivõistlus kõigile, kus starti on oodatud kõik liikumisest rõõmu tundvad lapsed , emadisad ja vanaemad-vanaisad.

Harku rahvas osaleb 7. mai üle-eestilisel talgupäeval “Teeme Ära” vähemalt viies paigas, kuhu oodatakse üle 200 tööka kätepaari.

T IINA PALLAS Tabasalu Triatloniklubi

Harku Valla Sportlik Perepäev – Tabasalu jooks – toimub pühapäeval, 1. mail Rannamõisa lasteaia ümbruse teedel, Tabasalu Looduspargis. Üritus on kõigile tasuta.

500 m jooksu starti on oodatud kõik lapsed vanuses 1-7 aastat. 1,5 km jooksus võistlevad 8-13-aastased lapsed ning 5 km läbivad kõik 14aastastest kuni vanaemadevanaisadeni.

Harku Valla Sportliku Perepäeva eesmärk pole mitte võit, vaid osavõtt. Kõik pereliikmed koguvad oma vanusekategoorias saavutatud koha eest punkte, mis pere arvestuses liidetakse. Kõige sportlikumad pered saavad

auhinnatud ühise vaba aja sisustamise võimalustega: erinevate söögikohtade kinkekaartide, teatri- ja kontserdipiletite, spordikompleksi pääsete, koolituste kinkekaartidega. Auhinnad on ka kõikide vanusegruppide kiirematele!

Sel ajal, kui emad-isad jooksevad, lõbustavad lapsi muinasjutukangelased.

Et päike juba hoogsalt soojendab ja kergliiklusrada hakkab lume alt välja sulama, on praegu just õige aeg treeningutega alustada! Ikka igaüks oma võimete kohaselt.

Kes on ühistreeningutest huvitatud, olete oodatud teisipäeviti kell 17.00 Tabasalu Spordikompleksi ette! Ootame rohket osavõttu!

Eelregistreerimiseks kirjutage Facebookis Tabasalu jooksu ürituse seinale (tri.ee/ jooks) oma täpne sünniaeg, elukoht (ja soovi korral ka spordiklubi) ning saatke info ka e-mailiga aadressil info@ triatlon.ee.

NB! Perede registreerimisel palun saatke kõik registreerunud samas postituses/ e-mailis.

AL L AR VI I VI K vallaleht@harku.ee

Vääna-Jõesuu kandi külade rahvas teeb talgupäeval korda ranna ning jõesuu vahelise ala. Plaanis on koristada avalikke teid, randa, metsaalust ning Vääna-Jõesuu vetelpäästejaama ümbrust. Töö vältab kella 10-15ni ning talguväge juhib Hiie Grauberg. Kohti on poolsada.

Türisalu rahvas tahab korrastada küla jaanitulede platsi. Tööd algavad kell 10 ja vältavad kella 18-ni. Kohapeal juhib 20-liikmelist talguliste väge Ene Bötker.

Prügiga trügimine

Tabasalu Ühisgümnaasiumis on kõik võimalused keelte aktiivõppeks.

Allar Viivik

Õppetööd toetav projektitöö Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilastel ja õpetajatel on pikaajalised kogemused osalemisel erinevates kohalikes ja rahvusvahelistes koostööprojektides.

Koolinoorte tantsupäev “Kevadtantsud 2011”.

2x Akriibia

Tantsupäev Tabasalus 16. märtsil toimus Harku valla Noorsootöö Keskuse eestvedamisel koolinoorte tantsupäev “Kevadtantsud 2011”.

K ADR I PIHELO Harku valla NTK juhataja

Osales 11 tantsugruppi Tabasalu Ühisgümnaasiumist, Harkujärve koolist, KeilaJoa Sanatoorsest Internaatkoolist ja G4S Noorteklubist Rohujuur. Õhtu jooksul sai näha väga erinevaid etteasteid alates omaloomingust kuni keerukate aeroobikasammudeni välja.

Tantsugruppe ootas ees kaks üllatust: esimene neist oli salsa õpituba ja teine pani proovile rühmade meeskonnatöö oskuse ning loovuse.

Loosiga tõmmatud muusikapala järgi tuli loetud minutitega luua lühikene tants nii,

et kõik grupi liikmed saaksid liikumises kaasa lüüa. Ja seda kõike ilma juhendaja abita!

Tuleb tunnistada, et noored tantsijad olid väga tublid: kes lahendas probleemi läbi huumori, kes valis eestantsija, kes panustas vabale tegevusele, st igamees tantsis just nii nagu fantaasia lubas. Õpetajate/juhendajate meeskond astus lavale esimesena, naerutades publikut tuntud lastelaulu “...sünnipäev on Pumbol, elevandijumbul...” järgi.

Korraldajad tänavad kõiki tantsugruppe, nende juhendajaid ja lapsevanemaid, kes üritusele kaasa elasid ning toetavate aplausidega esinejaid julgustasid.

Olge valmis – järgmisel aastal kutsume ka vanemad tantsupõrandale! Aeg asuda harjutama koos lastega! Kohtumiseni tantsupäeval 2012!

LEA NETZ Tabasalu Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja K R I S TA S AV I T S C H Tabasalu Ühisgümnaasiumi saksa keele õpetaja

mes on kuue aasta jooksul saanud Euroopa riikide õpilased ja õpetajad omavahel suhelda ja teha koostööd veebipõhistes projektides.

Kahe aasta jooksul on meie õpilased oma huvitavate kaastööde kujul oma näo andnud mitmetele auhinnatud eTwinningu projektidele. Erinevas vanuses õpilastele meenuvad just need projektid, milles ise osaletud sai.

Comeniuse projektides osaletakse 2005. a. alates ja eTwinning on õpilaste südameid vallutanud juba rohkem kui kaks aastat. Õppetööd toetavad ja tähtsat rolli mängivad Comeniuse projektid, mis vältavad kaks õppeaastat. Momendil on Tabasalu Ühisgümnaasiumis kaks projekti – “4 aastaaega” algkoolis ja “Koolis ja koolist väljas”/“Outside and Inside” gümnaasiumis.

Nendes on tähelepanu keskmes õpilaste ja õpetajate koostöö. Tehakse tööde esitlusi, näitusi, kontserte nii oma koolis kui kogukonna piires.

ERINEVAS VANUSES ÕPILASTELE MEENUVAD JUST NEED PROJEKTID, MILLES ISE OSALETUD SAI.

Palju mälestusi

Parimaks ja edukaimaks näiteks on meie kooli baasil eTwinningu projekt “Erzähle mir eine Geschichte” (Jutusta mulle lugu), mis vabariiklikul projektide konkursil Tiigrihüppe SA poolt saavutas III koha, saades Euroopa kvaliteedimärgi ja jõudis 300 parima projekti hulka Euroopas.

Samuti saavutati antud projektiga ITL ja Microsoft Eesti

Viimaseks kenaks ettevõtmiseks oli saksa keele ja Comeniuse nädala lõpuüritusena kontsert teemal “Aastaajad – meie võrratud pärlid”, kus 1.7. klassi õpilased esinesid saksakeelsete laulude ja eestikeelsete luuletustega.

Sõpruskoolid Euroopas/ eTwinning programmi raa-

Kellele meenub jääkarupoeg Knuti reis Euroopas.

Kes mäletab Euroopa kultuuripealinnade avastusretke, mis lõppes õpilasvahetusega 2010. aasta teisel poolel. Kellele meenuvad krokodilli ja kaelkirjaku lugu. Kes meenutab detektiivimängu koos Poola ja Ungari õpilastega.

Aktiivsem keeleõpe

projektide võistlusel III koht.

Uus õppekava avab paljude jaoks uue lehekülje võõrkeeleõpetuses. Antud dokumendis tuuakse välja rida uusi pädevusi, mida õpilased võõrkeeleõppes omandama peaksid. Suure tähtsusega on õppekavas aktiivõppe erinevad vormid nagu projektitöö, uurimusõpe jne. Õpilaste motiveerimiseks on soovitatav aidata neil leida kirjasõpru, korraldada õppereise ja õpilasvahetust ning kutsuda keeletundi õpitavat keelt emakeelena kõnelejaid.

Tabasalu Ühisgümnaasiumis on õnneks kõik võimalused selles vallas õpilastele loodud. Suhtluspädevuse tõstmiseks tegeldakse projektõppega, tehakse õpilasvahetusi nii Saksamaale, Londonisse kui Valgevenesse. Meie haridus- ja teadusministeeriumi poolt koordineeritud programmi “Austria-Eesti vahetusprogramm” raames on juba kolmel aastal Tabasalu koolis saksa keelt õpetanud vahetusõpetajad Günther Sturm, Andreas Krenner ja Susanna Söls Austriast.

Võõrkeelteoskus on rikkus omaette ja me võime julgelt väita, et meie noored Tabasalu koolis on õnnega koos, et neil on võimalik õppida lisaks inglise keelele ka teisi võõrkeeli nagu vene ja saksa keel ning kasutada juba õpitud keeleteadmisi projektõppes.

Ka Muraste ärksad inimesed teevad 7. mail korrastusning ehituspäeva. MTÜ Muraste Külaselts ootab hommikul 80 talgulist. Evelin Tiiriku juhtimisel plaanitakse korrastada spordiväljak, rajada oma küla plats ning korrastada ka mitmeid vaateplatvorme.

Lindudele tahetakse panna üles ka pesakaste. Töö peaks kestma kella 18-ni ning keha saab kinnitada supiga.

Talgupäeva moto on: “Muraste – Loodus on kodus!”.

Harkujärvel aga korjavad kohalikud koos külalistega prahti ja prügi. Kell 10 algav talgupäev toimub egiidi “Trügi prügi!” nime all. Sellele oodatakse 50 talgulist.

Ivo Lukki juhtimisel toimetatakse kahes grupis. Esimene koguneb Alasniidu palliplatsil ning teine Harkujärve peokeskuse ees.

Kahenädalased talgud Valla teises otsas, Kumnas ja Tutermaal peetakse talguid koguni kahel nädalavahetusel.

Laupäeval, 30. aprillil korrastavad sealsed elanikud ning nende sõbrad-tuttavad enda elamute ja talude ümbrust ning külatänavaid.

7. mail on suuremad talgud Keila külje all Kumnas.

Seal läheb töö lahti kihelkonna kirikumõisas. Loomisel on sihtasutus, mille eesmärk on hoone taastada ja rajada sinna kihelkonna rahvahariduskoda. Talgupäeva juhib EELK Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots ning kohale oodatakse veerandsada hoogtööpäevalist.

Infot talgutest, nende juhtidest ja tehtavatest töödest vaata ka www.teemeara. ee/2011. Samas saab ennast registreerida ning anda teada ka uutest talgukohtadest.

Mullu mais korrastati Kumnas nii pastoraadi ümbrust kui ka M. Lutheri monumendi asukohta. Allar Viivik

6 / HARKU VALLA TEATAJA / ÜRITUS

Neljapäev, 14. aprill 2011

Valla XX aastapäeva pidustused “Juured maas – latv taevas” 2. juuni-25. november 2011

Kell 10.00-18.00 tuletornipäev Suurupi ülemises tuletornis – avatud uste päev, näitus, loeng, matk ja teatrietendus. Korraldab Suurupi Selts.

Kell 11.00-16.00 – Tabasalu XIII basseinitriatlon lastele ja noortele; spordisõpradele üle Eesti. Korraldab Tabasalu Triatloniklubi.

Võrkpalli- ja jalgpalliturniir külapäeva võistkondadele Tabasalu staadionil ja spordikompleksis.

5. juuni – lastekaitsepäev, külapäev ja laulupidu Kell 7.00 – päikesetõusu kontsert Tilgu sadamas. Esineb Marek Sadam, korraldavad Tabasalu Kultuuriselts ja Otemarina jahtklubi.

Kontserdile järgneb varahommikune matk lähiümbrusesse “Tunne oma koduvalda”, korraldab Eddi Tomband.

Kell 12.00 Külapäev 2011 ja Harku valla I laulupidu Tabasalu Looduspargis. Aastapäeva ürituste tähtsündmused. Korraldavad Muraste Külaselts, Tabasalu Kultuuriselts ja Harku vald koostööd kõigi aktiivsete spordi-, kultuuri- ja noorsooühingute ning küla- ja kandiseltsidega.

Andke endast märku!

Traditsiooniline Harku valla lastekaitsepäev toimub Külapäeva raames. Korraldab Harku valla Lastekaitseühing.

6. juuni – eakate päev “Suve tervitamas” Suve alguse pidu ja piknik eakatele Tabasalu eakate keskuses ja looduspargis. Korraldab Harku vald ja klubi Hõbehall.

19.-21. august – Tabasalu päevad Tabasalu Jazz Fest ja popkontsert ning lõbustused Tui pargis. Korraldab Harku vald.

27. august – merepäev “Tilgu laul ja laat” Kontsert, lõbustused ja meretemaatiline laat Tilgu sadamas. Korraldab Rannamõisa Laevaselts ja Otemarina jahtklubi.

25. november – vallamaja päev Avatud uste päev vallamajas Tabasalus.

^

Mõis

Rannaküla

^ Pärandiküla

^

Harku valla XX aastapäeva puhul on plaanis välja anda meie koduvallale ja siinsetele tublidele asutustele, ettevõtetele, ühingutele, seltsidele ja muidu tublidele elanikele pühendatud juubeliraamat “Juured maas – latv taevas.”

Raamat köidetakse A3 formaadis lehtedest, kus iga leht käsitleb omaette tegijat, tegevust või üritust. Lehed sisaldavad käsikirjalisi informatiivseid tekste, illustreerituna temaatiliste fotode ja joonistustega.

Raamat annab ülevaade vallast, siinsest loodusest, vaatamisväärsustest, siin tegutsevatest asutustest, ettevõtetest, kodanikeühendustest, kõigest, mis annab meie vallale meie valla oma näo ja värvid. Kogumahu määrab tegijate aktiivne osalemine raamatu koostamisel. Raamatu edukal valmimisel on see digitaliseeritakse või koostatakse sellest kokkuvõte samalaadse trükise väljaandmiseks.

Raamatu idee autorid ja koostajad: Muraste Külaselts koostöös Harku vallaga.

Sisu ja tegevuskava: I osa (ülevaade vallast), II osa (valla asutused, nende tegemised) – tähtaeg ja ettenäitamine 5. juunil Külapäeva staabis; IV osa – temaatilised lehed Külapäevast ja valla XX aastapäevast koostatakse elanike kaasabil 5. juunil ürituse ajal.

III osa (valla ühingud, seltsid, seltsingud ja nende tegemised) ja V osa (valla ettevõtted) – 15. august, esitada valda.

Köitmine ja raamatu lõplik valmimine 10. novembriks.

Raamatu esitlus 25. novembril, vallamaja päeval.

Harku valla I laulupidu Laulupeole on oodatud esinema kõik vallas tegutsevad koorid, tantsurühmad, ansamblid, orkestrid või muud kollektiivid. Üritusest on plaanis kujundada traditsioon, pidu meie vahvatele laulu-, tantsu- ja pillimeistritele.

Korraldavad Tabasalu Kultuuriselts ja Harku vald.

Külakeskus ehk pealava

Külapäeva “Juured maas – latv taevas” juhend

Vallamaja

KÜLAPÄEV JA LAULUPIDU Pühapäeval, 5 juunil Tabasalu looduspargis Pallimängupäev Laupäeval, 4. juunil Tabasalu staadionil ja spordikompleksis Tegevust jagub kõigile!

Tule ja osale!

Aeg ja koht Külapäev ja laulupidu toimub 5. juunil 2011 algusega kell 12.00 Tabasalu Looduspargis.

Spordiküla

Lasteküla

^

4. juuni – spordipäev ja tuletorni päev

Harku valla XX aastapäevale pühendatud juubelialbum

^

Kell 11.00-20.00 – koolilõpumöll ja kontsert kogu valla koolinoortele Tabasalu staadionil.

Korraldab Harku Valla Noorsootöökeskus ja Tabasalu Ühisgümnaasium.

^

2. juuni – noortepäev

www.muraste.ee Kilakolaküla Kõrts

Kool

Terviseküla

^

Käsitööküla

^

^

Loodusküla

Kirik

Päev varem, 4. juunil 2011, toimub Tabasalu staadionil ja selle lähistel pallimängupäev (võrkpalli- ja jalgpalliturniir).

Teemaküla Külapäeva tegevused on jaotatud teemakülade vahel.

Teemakülade loomine ja haldamine on külaseltside ja teiste vabaühenduste ning omavalitsuse ülesanne. Teemaküla läbiviimiseks tuleb korraldajatele osalejatel teada anda planeeritava teemaküla nimetus, tegevused ja päevakava.

Iga teemaküla on ainulaadne. Kiirematel registreerijatel on küla teemavaliku eesõigus.

Konsensuse mittesaavutamisel viivad korraldajad läbi loosimise.

Teemaküla tutvustab, õpe-

tab, juhendab ja pakub tegevusi kõigile huvilistele (nt trikirataste demonstratsioon, loodusmatk, heegeldamine). Kõik tegevused peavad sobima küla teemaga.

Tegevuste kaudu vm moel leitakse võimalus enda vabaühenduse tegevuse tutvustamiseks, uute liikmete kaasamiseks jne. Teemaküla võib läbi viia koostöös teiste külade või vabaühendustega.

Teemakülas võib pakkuda erinevat huvitegevust, kutsuda oma telgi alla tegutsema ka teiste külade ja vabaühenduste esindajaid, kes tegelevad alaga, mis väärib tutvustamist teie teemakülas.

Sellise lähenemise kaudu tekib suurem võimalus koostööks ja lõimumiseks. Külanimes on soovitatav kasutada korraldaja(te) nime, nt Muraste loodusküla või Muraste/Loodusküla, Vääna Külakoja käsitööküla.

Teemaküla nimi tuleb kooskõlastada korraldajatega hiljemalt 8. aprilliks. Kui korraldaja poolt pakutud teemakü-

lade valik ei haaku teie soovidega, võib välja pakkuda oma teemaküla variandi.

Teemaküla tegevuste läbiviimise ja küla tegevuse tutvustamise ajakava tuleb edastada korraldajatele hiljemalt 13. maiks. Nimetatud info põhjal koostatakse külapäeva infoleht.

Teemaküla haldaja vormistab teemaküla sildi (nt käsitööküla puhul kootud käpikutest, spordiküla teeb sulgpallidest külasildi ja kinnitab selle külapäeval telgile, alusele vms viisil, mis on turvaline nii lastele kui ka täiskasvanutele).

Teretulnud on külade ja külades toimetajate rahvuslik/ rahvuslike tunnustega riietus ja stiil. Üritusi korraldab MTÜ Muraste Külaselts koostöös Harku vallavalitsusega.

Kontakt Aule Kikas, tel 525 3128, e-post: aule.kikas@gmail.com.

Evelin Tiirik, tel 522 0226, e-post: evelin.tiirik@mail.ee.

Neljapäev, 14. aprill 2011

TEATED / HARKU VALLA TEATAJA /

Harku vallavalitsus teatab

Harku vallavalitsus teatab

Harku vallavalitsuse nimekomisjoni eelteated

Harku vallavolikogu võttis 31.03.2011 vastu otsuse nr 11 “Harku valla Suurupi külas Suurupi Sidelinnaku territooriumi detailplaneeringule strateegilise keskkonnamõju hindamise mittealgatamine”.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Harkujärve külas Põllu 7 A-1 detailplaneeringuga tekkinud seni ametliku nimeta teele nimeks Kolde tee ning Pillado I-I detailplaneeringuga tekkinud seni ametliku nimeta teedele nimeks Käämo tee ja Käämo põik. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Tiskre külas Liiva tee ja Nõmme tee piirkonnas seni ametliku nimeta teedele nimed järgmiselt: 1) Apametsa VIII kvartali detailplaneeringuga tekkinud teele nimeks Möldre tee; Tänavaotsa 5 / Liiva 3 detailplaneeringuga ja Apametsa VIII kvartali detailplaneeringuga tekkinud teele nimeks Välja tee; Möldre IV detailplaneeringuga tekkinud teedele nimeks Orase tänav ja Luite tee; Harku-Nõmme elamukvartali detailplaneeringuga tekkinud teele nimeks Männi tee.

2) Tiskre külas Liivanõmme elamurajooni detailplaneeringuga tekkinud teedele nimeks Nurmika tänav ja Kesalille tänav.

Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www. harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Tabasalu alevikus seni ametliku nimeta teedele nimed järgmiselt: 1) Keskpäeva tee lõpust algavale loodesuunas kuni Kakumäe laheni kulgevale teele nimeks Luugi tee ja selle tee algusest põhjasuunas hargnevale teele nimeks Luugi põik. 2) Tabasalu alevikus Pällo maaüksuse detailplaneeringuga tekkinud teele nimeks Pällo tee ning Tabasalu alevikus Teelahkme ja Hansu maaüksuste detailplaneeringuga tekkinud teele nimeks Koidu tänav. 3) Tabasalu alevikus Teelahkme ja Hansu maaüksuste detailplaneeringuga ning Teelahkme detailplaneeringuga (Rannakooli ja Teelahkme maaüksuste elamukvartali detailplaneeringu korrektuur) tekkinud teedele nimeks Hämariku tee, Hommiku tee, Põllu tee ja Salu tee. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Harku alevikus Tallinn-Paldiski maanteelt algavale lõunasuunas kuni Saue valla piirini kulgevale seni ametliku nimeta teele nimeks Instituudi tee ning Instituudi tee piirkonnas kulgevatele seni ametliku nimeta teedele nimed järgmiselt: 1) Instituudi tee lõpuosas kulgevatele teedele nimeks Nurme tee, Nurme põik, Õle tänav, Heina tänav, Ristiku tänav, Pae tänav ja Kalju tänav. 2) Instituudi tee alguses kulgevatele teedele nimeks Karikakra tänav, Tammiku tänav, Pikk tänav, Põhja tänav, Aia tänav, Metsa tee ja Klubi tänav. 3) Instituudi tee keskosas kulgevatele teedele nimeks Uus tänav, Timuti tee, Põllu tänav, Rukkilille tänav, Rukkilille põik ja Nelgi tee. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku tulenevalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti taotlusest muuta Rannamõisa teel Harku valla ja Tallinna piiril Tiskre külas asuva Kaluri bussipeatuse nimi Jõeküla peatuseks ning Harkujärve külas asuva Jõeääre peatuse nimi Tiskre oja peatuseks. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata nimekomisjoni 20.01.2011 istungil esitatud Kütte tee nime asemel Vääna külas endise Vääna katlamajani viivale seni ametliku nimeta teele nimeks Kaera tee. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Vääna-Jõesuu külas Luige teelt algavale läänesuunas kuni Lohusalu lahe liivarannani kulgevale seni ametliku nimeta teele nimeks Liivaluite tee ning Vääna-Jõesuu külas Energia Lastelaagri maaüksuse detailplaneeringuga tekkinud seni ametliku nimeta teele nimeks Männimetsa tee.

Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www. harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Vääna külas Väänatammi teelt algavale kirdesuunas kuni Endla maaüksuseni kulgevale seni nimetule teele nimeks Endla tee. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku tulenevalt maaomaniku arvamusest 27.01.2011 ajalehe eelteates Vääna külas ja Vahi külas Viljapuuaia ja Küüni maaüksuste ning Vääna mõisa piirkonnas esitatud teenimede asemel määrata teenimed järgmiselt: Vääna külas kulgevatele seni nimetutele teedele nimeks Viljapuuaia tee, Õuna tee ja Küüni tee, osaliselt Vääna külas ja osaliselt Vahi külas kulgevale seni ametliku nimeta teele nimeks Väänamõisa tee, osaliselt Vahi külas ja osaliselt Vääna külas kulgevale seni nimetule teele nimeks Laane tee ning Vahi külas kulgevale seni nimetule teele nimeks Jalaka tee. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Liikva külas Varsa tee piirkonnas kulgevale seni ametliku nimeta teele nimeks Kõrgendiku tee ning seni nimetule teele nimeks Leinakase tee. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Detailplaneeringu eesmärk on planeeritaval alal asuvatele hoonetele kruntide moodustamine, ehitusõiguse ja juurdepääsu teede määramine ja maa sihtotstarbe muutmine ning reovee biopuhasti rajamine Harku valla Ühtekuuluvusprojekti veemajandusprojekti raames. Planeeritava ala suurus on ca 7 ha. Detailplaneeringu ala paikneb Suurupi külas ning piirneb Natura 2000 loodusalaga. Vastavalt Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 31.07.2008 välja antud Natura 2000 alade seire eest vastutava asutuse deklaratsioonile ei avalda planeeritav reoveepuhasti ja süvalask tõenäoliselt olulist mõju Natura 2000 alale. Ala vahetus läheduses asuvad Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr 2 ja Peeter Suure Merekindluse Suurupi rannakaitsepatarei nr 2 helgiheitja varjend ja positsioon. Planeeringualal asuvad olemasolevad Suurupi Sidelinnaku hooned, mis kavandatakse kasutusele võtta lao- ja tootmishoonetena.

Detailplaneering algatati Harku vallavalitsuse 17.veebruari 2004 korraldusega nr 88, koostamise korraldaja on Harku vallavalitsus (Ranna tee 1 Tabasalu), koostaja KBT Ehitusprojekt OÜ (Kadaka tee 44A Tallinn), kehtestaja Harku vallavolikogu (Ranna tee 1 Tabasalu). Keskkonnaamet on oma 24.04.2011. a kirjaga nr HJR 6-8/11/8903-2 seisukohal, et antud detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine pole vajalik, kui planeeringu realiseerumisel reoveepuhasti ja heitvee merrelasu rajamiseks kaalutakse täiendavalt KMH algatamise vajadust.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, sest planeeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid kõrvalmõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Ala piirneb Natura 2000 loodusalaga, kuid kavandatav tegevus ei avalda sellele tõenäoliselt olulist mõju. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Otsusega on võimalik tutvuda Harku vallavalitsuses tööpäeviti tööajal või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.harku.ee.

Harku vallavalitsus teatab Harku vallavolikogu võttis 31.03.2011 vastu otsuse nr 10 “Harku valla Tiskre külas Apametsa I kvartali Kuusiku ja Kallaste II maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise mittealgatamine”.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, kruntideks jagamine, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine vastavalt Apametsa üldplaneeringule ning Liiva tee, Keskpäeva tee ja Tallinn-RannamõisaKloogaranna maantee ristmikule lahenduse andmine, ühiskondlike rohealade paiknemise lahendamine erinevate koostööpiirkondade ühendamiseks, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringu ala paikneb Tiskre külas ja piirneb läänest riigimaanteega nr T-11390 TallinnRannamõisa-Kloogaranna, põhjast Liiva tee ja Apametsa peakraaviga ning lõunast Nõmme tee ja paeastanguga.

Planeeritava ala moodustavad Apametsa I kvartali Kuusiku (19801:002:6750) ja Kallaste II (19801:002:0962) maaüksused, kogusuurusega 7,69 ha.

Detailplaneering algatati Harku vallavolikogu 28. mai 2009 otsusega nr 51, koostamise korraldaja on Harku vallavalitsus (Ranna tee 1 Tabasalu), koostaja Linnaruumi OÜ (Pärnu mnt 141 Tallinn), kehtestaja Harku vallavolikogu (Ranna tee 1 Tabasalu). Keskkonnaamet on oma 17.02.2011. a kirjaga nr HJR 6-8/6903-2 seisukohal, et antud detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, sest planeeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid kõrvalmõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile detailplaneeringu vahetus lähialas asub Rannamõisa maastikukaitseala ja Natura 2000 Rannamõisa loodusala, kuid kavandatav tegevus ei avalda neile mõju. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Otsusega on võimalik tutvuda Harku vallavalitsuses tööpäeviti tööajal või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.harku.ee.

7

Türisalus pühapäeval seemnelaat!

Keila-Joa SIK ruumides korraldab külaselts 17. aprillil kell 14-15 seemnelaada. Saab vahetadamüüa oma seemneid-sibulaid ja taimi. Kohale tuleb Eesti Sordiseeme oma kohaliku ja Saksa valikuga.

Türisalu Külaselts

HARKU VALLA NOORSOOTÖÖ KESKUS KUULUTAB VÄLJA: HARKU VALLA AKTIIVSE NOORE TUNNUSTAMINE Kui Sul on sõber, hea tuttav, klassi- või koolikaaslane, kes vääriks tiitlit AKTIIVNE HARKU VALLA NOOR, siis anna sellest meile teada.

Mille järgi hinnata (kandidaat ei pea vastama kõikidele allpool esitatud nõuetele): 1. on aktiivne koolielus: • aitab organiseerida klassi siseseid üritusi • aitab organiseerida koolis toimuvaid suurüritusi • kuulub õpilasomavalitsusse 2. on aktiivne väljaspool kooli: • kuulub mõnda seltsi või ühingusse • on noor poliitik • osaleb vabatahtlike töös • on aktiive noortekeskuse külastaja ja aitab seal kaasa ürituste korraldamisele 3. lisaks sellele, et aitab korraldada üritusi, osaleb ise: • muusikakoolis • tantsuringis • lauluringis • näiteringis • spordikoolis • tegeleb pühendunult mõne muu hobiga 4. On kaaslaste suhtes: • lugupidav • abivalmis • tähelepanelik • heatahtlik Kirjuta meile lühidalt kandidaadist: • nimi ja vanus • kool ja klass • millega tegeleb väljaspool õppetööd (huviringid, organisatsioonid, kuhu kuulub) • milliseid üritusi on aidanud organiseerida • kuidas Sina oled temaga kokku puutunud (sinu sõber, klassikaaslane, majanaaber jne) • Miks peaksime just teda valima Harku valla AKTIIVSEKS NOOREKS Tutvustavad jutud saata mõlemale aadressile: kadri@noortekeskused.ee ja mai-liis@noortekeskused.ee.

Teie kirju ootame kuni 30. aprillini. Žürii tutvub kõikide saadetud kirjadega ja teeb omapoolse valiku. Žüriisse kuuluvad: • Tiina Tampuu, Mai-Liis Mäeväli, Kadri Pihelo / Harku valla NT keskus • Kairi Kalm / Tabasalu Ühisgümnaasium, huvijuht • Aira Ermel / Vääna Külakoda, juhataja • Kaja Rasmann / Kumna Kultuuriait, juhataja • Mailis Kess / Harku Vallavalitsus • Harkujärve kool • Vääna kool Pidulik autasustamine toimub 02. juunil Tabasalu kooli staadionil, suurel koolilõpu peol.

Vääna Jõesuu Külaseltsi üldkoosolek toimub 17. aprillil 2011. a. algusega 12.00 Viti mõisas.

PÄEVAKORD: 1. tegevusaasta kokkuvõte, 2. majandusaasta aruanne, 3. seltsi põhikirja muutmine, 4. külaseltsi logo valimine logokonkursile laekunud tööde hulgast, 5. jooksvad küsimused, info, ettepanekud.

Vääna Jõesuu Külaseltsi juhatus

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854.

Toimetaja: Katrin Romanenkov, tel 606 3830, katrin.romanenkov@harku.ee.

Reklaam ja müük: Ingrid Eylandt-Kuure, tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.

Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee.

Koduleht: www.harku.ee Kujundus ja kirjastaja: Kirilille Kirjastus AS. Trükk: AS Printall.

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM

Neljapäev, 14. aprill 2011 Ripsmete ja kulmude värvimine, LPG kehahooldus, näohooldused, meik, pediküür

SEA OMA MURUNIIDUK KEVADEKS KORDA! Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi.

Info tel 502 2014, www.muruniidukiabi.ee

Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded, vanad perioodid – OÜ, KÜ, MTÜ Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee www.erten.ee

OÜ Potipoiss: korstnapühkija-pottsepatööd, küttekehade remonttööd.

Pepe Sussen pepe@potipoiss.ee www.potipoiss.ee 558 8671

Suurim kevadekuulutaja potsatamas postkasti Ilmumas on traditsiooniline erileht

Sellekevadises aialehes tuleb juttu: uusimad puuvilja- ja marjasordid aeda – ' mille järgi ja kuidas valida; rannaäärsel või pangapealsel koduhoovil on ' tuuline ja külm – mida ette võtta;

'

mutid murus pole paratamatus - kuidas kahjureid peletada;

' mis kasu on aiapidajal kastmissüsteemidest; ' maitsetaime-paradiisiaiast; ' asjalikust aiatehnikast; ' ühe tuntud inimese toredast hobist.

Kevad ja Aed on parim võimalus reklaami avaldamiseks kõigile selles mitmepalgelises valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ja firmadele – puukoolidele, lillekasvatajatele, haljastajatele, aiakujundajatele, arboristidele, aiatehnika ja tööriistade müüjatele.

Kevad ja Aed ilmub 6. mail koos Harju Eluga (trükiarv 4000) ja 12. mail koos Harku Valla Teatajaga (trükiarv 7000). Kokku 11 000 eksemplari – see on suurima levikuga kevadekuulutaja Harjumaa piires.

Tellides reklaami enne 18. aprilli, pakume hinnasoodustust kuni 25%. Küsige lisainfot – peame nõu! Tel 646 2214, e-kiri aadressile myyk@harjuelu.ee.

Koostööpartner Luige kevadlaat.

RANNAMÕISA TEE 3, ARIGATO www.ilustuudio.ee

Rannapiiga Ilutuba Juuksur kogu perele, maniküür, pediküür Silmade, kulmude värvimine (aprillis 7€) Ripsmepikendused (aprillis paigaldus 23€) Massaažitool (15min, 3€) Tabasalu, Ranna tee 2 info ja broneerimine: 53 900 800 www.rannapiiga.ee

tel 501 4268

TEATED • Aednik teeb õunapuude ja viljapuude kevadist hoolduslõikust. Tel 5693 0342 • Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491 • Haljastusprojektid, haljastuse eskiisprojektid ja haljastusalane konsultatsioon. Tel 507 6731 või dendrodisain@gmail.com • Kevadine viljapuude hooldus- ja kujunduslõikus. Tel 554 7278 • Majapidamise remonditeenused, pisiremonditööd, majatarvete remont ja parandamine.

Tasu kokkuleppel. Tel 5782 4959 • Ohtlike puude langetamine ja kändude freesimine. Tel 5347 4029 • Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).

Tel 5674 0940 • Puitbrikett. Pelletid. Kojuvedu üle Eesti. www.brikett24.ee • Probleemsete ja ohtlike puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan raskesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõstukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse.

Tel 5648 2680 • Settekaevude ja mahutite tühjendamine.

OÜ Norringsen. Tel 5662 1300

Võtame vastu teateid ja reklaame HARKU VALLA TEATAJASSE Kui soovid avaldada reklaami või kuulutust Harku valla ajalehes, võta ühendust meili teel myyk@harjuelu.ee või telefonil 646 2214.

Harku Valla Teataja ilmub 2 korda kuus, järgmine number jõuab valla elanikeni 28. aprillil. Reklaami saatmise tähtaeg on 24. aprill. reakuulutus (reas 45 märki) 2 eur / 31,3 kr 1 moodul (44x42 mm) 19 eur / 297,3 kr 2 moodulit 38 eur / 594,6 kr 1/8 lehekülge 112 eur / 1752,4 kr 1/4 lehekülge 215 eur / 3364,0 kr

• Tabasalu Osman võtab tööle koka ja abikoka. Tel 5341 4155 • Tabasalu Pere Ilusalongi pakutakse tööd laia profiiliga juuksurile, maniküür-pediküürijale ja küünetehnikule. Tel 5809 9671 • Talukartul, erinevad sordid. Info ja tellimine tel 5598 7622 • Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, konteineird ja transport. Hinnad on head.

Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055 • Viljapuude lõikamise aeg on käes. Oleme aastaid lõiganud ja hooldanud erinevaid viljapuid, oman arboristi (puukirurg) haridust ning teen seda tööd hoole ja armastusega.

Teeme ka mitmesuguseid haljastustöid. Tel 5558 0158, 5558 0159, Teie Hekihaldjas. www.hekihaldjas.ee • Õunapuude, viljapuude ja hekkide lõikus.

Tel 504 2192