Harku valla ametlik häälekandja. Ilmub kaks korda kuus.
Neljapäev, 28.04.2011 Nr. 8(280)
Saab toetuda ka valvsate kodanike vihjetele. Esimesed vihjed on juba laekunud. ANDR US VAR R E T Ehitusjärelevalve spetsialist
TÄNA LEHES
Vallas vahetub jäätmevedaja Alates 1. juunist on Harku vallas jäätmeveo ainuõigus järgneval kolmel aastal AS-il Veolia Keskkonnateenused ja seoses sellega toimub jäätmeveos muudatusi. / LK 2
Külas Harku vanglal
1926. aastal asutatud vangla ei ole tänasel päeval enam naistevangla. Kinnipidamisasutuses hoitakse ka mehi alates 57. eluaastast. / LK 4
Mai on heakorrakuu
Kevad on traditsiooniline suurpuhastuse aeg, kus korrastatakse oma kodu ja koduümbrus ning võetakse osa suurtalgutest. / LK 5
Tänavused teemad on head. Olen taolisi asju juba varem õpilastega läbi arutanud ning kirjutanud. / LK 3 TIINA MÄND TÜG-i õppejuht, eesti keele õpetaja
Talgud eikellegi teel
Pensionäril tuleb tulumaksuvabastuseks esitada avaldus
Laupäeval, 16. aprillil kogunesid Vääna-Jõesuu kandis endisele Rannasepa talu maadele paarkümmend inimest, et suurelt maanteelt kodumajadeni viiv teelõik tasandada.
Mõned nädalad tagasi juhtis Eesti Päevaleht avalikkuse tähelepanu tõsiasjale, et ligikaudu 36 000 Eesti pensionäri ei ole saanud neile ette nähtud tulumaksuvabastust, sest nad ei ole esitanud pensioniametile avaldust.
Ü LO RU SS A K vallaleht@harku.ee
Päev tõotas tulla teokas – talvekülm ja kevadsula olid taas lõhkunud tee, mille mustkattega katmiseks elanikud paar aastat tagasi rahad kokku panid. Pere kohta 4000 või natuke rohkem krooni. Kes kaugemal maanteest mere pool elas, pidi ka rohkem maksma – mäng oli aus. Nüüd jõllitasid aga toona mustkatte saanud teest taas vastu kurjad teravate äärtega veesilmad, hullemad kui Tallinnas Savisaare omad. Et selline mitte kellelegi kuuluv mõnekilomeetrine teelõik koos kurjade silmadega tekkida sai, olid süüdi vene valitsus, neli aastaaega ning... Sõnaga: kõik ja mitte keegi – asjaolud olid sedamoodi kujunenud.
K AT R I N R OM ANE NKOV vallaleht@harku.ee
Isetekkinud küla Kunagi olid selles kandis olnud suur Rannasepa talu. Mis jõukate taludega juhtus, teame kõik. Kui omanike järglased talumaad jälle tagasi said, lubas uus vabariik koos omavalitsusega neil detailplaneeringu teha ja ala elamumaana tüki kaupa müüki panna. Nii see küla tekkiski. Alguses kolm suitsu, siis viis, siis... Mõned üksikud suvemajad olid siia juba vene ajal kerkinud. Nüüd elab viimastel aastatel Vääna-Jõesuu kanti tekkinud külas, mil veel nimegi pole, paarkümmend peret alaliselt, hooajati kümmekond rohkem. Viis kinnistut ootab veel ehitajat. Nii teavad kõnelda need, kel ses kaunis mereäärses männimetsas mitmed aastad elatud.
SIIS HAKKASIDKI INIMESED KOOS KÄIMA, ISE TEED PARANDAMA. “Kuus aastat tagasi pöördusin esimest korda vallavalitsusse palvega seda külateed siluda,” meenutab kiire talgutöö vahele üks talgulistest, Ülle Arjus. “Siis öeldi õige konkreetselt ära – teil ei ela seal ju õieti kedagi. Ise majad
Vääna-Jõesuus rehitsevad teekatte tasanduskihti Ülle Arjus ja Heli Metsala. metsa ehitasite, vaadake ka, kuidas teega saate.” Siis hakkasidki inimesed koos käima, ise teed parandama. Pandi rahad kokku, osteti koorem peenemat kildu, lasti see keset küla maha kallutada ja veeti sealt külateele suuremate aukude täiteks auto järelkärus laiali. Kõik oma kulu ja kirjadega. Kuni mõni aasta tagasi suurem ja kallim teeremont ette võeti.
Eikellegi tee “Käisin sügisel jälle vallavalitsuses, insener Rein Kooli jutul,” meenutab Ülle Arjus. “Väga viisakas ja sõbralik mees. Kuulas ära, vaatas pabereid ja ütles, et see tee pole valla bilansis. Kui pole aga bilansis, ei saa sellele eelarvelist raha kulutada. Lubas teha kõik, et eikellelegi kuuluv tee valla omaks saaks.” Nüüd on mõnisada meetrit teed valla bilanssi saanud. Ja elanikud usuvad, et selle tasandamiseks eelarvest ka raha leitakse. Ja siis ka ülejäänud tee, natuke rohkem kui kilomeeter, valla omaks tunnistatakse. Kuni omavalitsus seda aga teinud pole, remonditakse teed ise. Talgute korras, kasvavate jõududega. Kui alguses osales hoog-
2x Ülo Russak
Rein Kooli
Valla kommunaalinsener Tegu on reformimata riigimaal oleva teega. See tähendab, et vallal pole selle tee remondi kohustusi ega saa otseselt ka eelarvelist raha kulutada. Oleme teinud seal lumetõrjet ja mingil määral ka remonti. Vähemalt viimased neli aastat oleme üritanud seda teed ka valla omandisse saada. Paraku puuduvad omavalitsustel võimalused lihtmenetlusega reformimata riigimaal olevat teed munitsipaliseerida. Oleme mitmel korral ka ka maavalitsust ja maavanemat probleemist teavitanud, aga lahendust leitud ei ole. Ka riigikontrolli auditis oli viide, et selliste teedega seotud küsimused tuleks lahendada ja teed munitsipaalomandisse anda. Kokku on vallal selliseid teekesi umbes 10-15 kilomeetrit, peamiselt endiste aiandusühistute territooriumil. Küsimusele tuleks riiklik lahendus leida. töös neli-viis inimest, siis viimastel talgutel oli väljas juba terve küla, paarkümmend inimest ja kolm järelkäruga autot. Sest talgutööl ei ravita ainult teed, õpitakse uusi naabreid tundma. Ja nalja saab ka. “Mare, kas tahad veel,” hõikab üks meestest Marele,
rehaga teetasandajale. “Palju see Mare ikka jõuab, ainuke naine meie kambas,” lõõbib teine vastu. Nii see talgutöö käib, parandatakse oma teed. Kodanikuühiskond. Kõik kodanikud on aga ka valla ning riigi kodanikud ja maksumaksjad ning ootavad, et koduvald neid aitaks.
Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 192 eurot kuus. Järelikult kuulub tulumaksustamisele see osa pensionist, mis ületab 192 eurot kuus. Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 144 eurot kuus. Seega pensionär võib saada maksuvabalt kokku kuni 336 eurot kuus. Maksuvaba tulu arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja. Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa. Seda, kas avaldus pensioniametile on esitatud, saab kontrollida Sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 16106 (NB! Isikukoodi järgi). Lisainfot pensionite kohta vaata ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.ensib.ee. Kui avaldust ei ole esitatud, aga pensionäril oleks olnud õigus saada tulumaksuvabastust, siis saab seda taotleda kuni kolm aastat tagantjärele, esitades maksuametile tuludeklaratsiooni. Deklaratsiooni esitamise kohta saab lisainformatsiooni Maksu- ja Tolliameti infotelefonil 1811.
Tulumaksutagastust saab taotleda tagasiulatuvalt 3 aasta eest. Regina Lilleorg
2 / HARKU VALLA TEATAJA / UUDIS VALLAVOLIKOGU VEERG HELIK AR Õ E PA Vallavolikogu esimees
Neljapäev, 28. aprill 2011
Harku vallas vahetub jäätmevedaja
Miks on päevakorras revisjonikomisjoni esimehe Jäätmevedu läheb umbusalduse avaldus? odavamaks H arku vallavolikogu järgmise, 28. aprillil peetava istungi päevakorras on punkt vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehele Deiw Rahumägile umbusalduse avaldamisest. Milles asi, küsib vallarahvas kindlasti. Selgitan. Vallavolikogu töö ei käi ainult istungitel, vaid ka volikogu alalistes komisjonides. Nende arvu ja valdkonda on õigus määrata vallavolikogul (meil on neid kokku kuus), seadus nõuab vaid ühe, nimelt revisjonikomisjoni olemasolu. Volikogu ja enamik komisjone on seni oma töödega kenasti hakkama saanud. Komisjoni peamiseks ülesandeks on seisukoha kujundamine oma valdkonna küsimustes. Seisukohad esitatakse komisjoni esimehe poolt ka vallavolikogu istungil. Komisjoni koosolek ehk töökäik protokollitakse ning protokollid on Harku valla põhimääruse kohaselt kõigile kättesaadavad nii elektrooniliselt valla veebilehel kui ka paberkandjal volikogu kantseleis. Seega – volikogu töö on avalikkusele nähtav ja arusaadav. Siiski on Harku vallavolikogul üks komisjon, mis on oma tegevuses pidevalt eksinud ja eiranud seaduses ette nähtud töökorda. Kahjuks on see just seesama ainus komisjon, mille moodustamine on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel kohustuslik ja mille pädevuse määrab ära seesama seadus. Tegu on komisjoniga, mis nimetatud seaduse kohaselt on pandud kontrollima vallavalitsuse ja valla ametiasutuste ning nende hallatavate asutuste tegevust, seaduslikkust, otstarbekust, raamatupidamise õigsust jms. See komisjon on vallavolikogu revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon ei ole
vaatamata korduvatele meeldetuletustele esitanud ühtegi protokolli 2010. aasta jooksul väidetavalt toimunud koosolekute kohta. See annab paraku aluse arvata, et 2010. aastal tegelikkuses ühtegi revisjonikomisjoni koosolekut ei toimunud. Ka on komisjoni esimehe poolt hoolimata täiendavale meeldetuletusele senini täitmata Harku valla põhimäärusest tulenev kohustus esitada 1. veebruariks volikogu esimehele kirjalik aruanne komisjoni eelmise aasta tööst. Teiste komisjonide esimehed on selle kohustuse täitnud.
HOOLIMATA MÄRKUSTEST ÜLETAB REVISJONIKOMISJON JÄRJEPIDEVALT OMA VOLITUSI. Siinkohal ei saa ka märkimata jätta, et hoolimata mitmekordsetest märkustest ületab revisjonikomisjon järjepidevalt oma volitusi ning ei komisjon ega selle esimees ole märkustele reageerinud ja tegutsetakse isepäiselt edasi. Eeltoodud põhjustel on volikogu liikmetel tekkinud tõsine kahtlus revisjonikomisjoni esimehe võimes teha oma tööd seadusele vastavalt. Volikogu kahtleb ka revisjonikomisjoni esimehe arusaamades komisjoni tööülesannetest ning meetodites, kuidas komisjon töötab. See kõik ongi põhjuseks, miks Harku vallavolikogu märtsikuisel istungil algatas 8 volikogu liiget umbusalduse avaldamise revisjonikomisjoni esimehele. Umbusalduse avaldus tuleb arutusele-hääletusele 28. aprillil peetaval vallavolikogu istungil. Siis selgub lõplikult, kas volikogu liikmed taunivad revisjonikomisjoni esimehe senist tegevust või kiidavad selle heaks.
Hei Tabasalu kooli vilistlane! Aja oma klassikaimud kokku ja tule vilistlaste kevadpäevale laupäeval, 28. mail. Päevakava 13.00 kogunemine rongkäiguks Tabasalu “söökla” platsil (Teenuste 2). 14.00-17.00 piknik ja sportlik huumori tegemine Ranniku tee staadionil. 18.00 jätkupidu Tabasalu Osmanis. Vabalava. Kaasa võta piknikuks toit ja jook, võimalus on grillida. Oma piknikule ja/või jätkupeole tulekust anna teada 25. maini Facebookis Tabasalu Ühisgümnaasiumi kommuunis.
Alates 1. juunist 2011 on Harku vallas jäätmeveo ainuõigus järgneval kolmel aastal AS-il Veolia Keskkonnateenused ja seoses sellega toimub jäätmeveos mitmeid muudatusi. LEMBE REIMAN Valla keskkonnaspetsialist
Kohalik omavalitsus peab vastavalt jäätmeseadusele korraldama oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja vedamise nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. Harku vallas on korraldatud jäätmevedu toimunud alates 1. aprillist 2006, kui olmejäätmete veo ainuõigus anti konkursi korras odavaima pakkumise teinud ettevõttele OÜ Adelan Prügiveod. 2009. aastal korraldas Harku vallavalitsus uue konkursi jäätmevedaja leidmiseks järgmiseks kolmeks aastaks ja selle võitis parimat hinda pakkunud AS Veolia Keskkonnateenused. Antud konkursi tulemus vaidlustati kohtus ja edasine tegevus peatati kuni lõpliku kohtulahendini 2010. a lõpus. Uue jäätmevedaja AS Veolia Keskkonnateenused tööle hakkamine toob muudatusi:
• alates 1. juunist muutuvad Harku vallas kehtetuks kõik OÜ-ga Adelan Prügiveod sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingud; • muutuvad senised veopäevad ja ajad. Kõikidele senistele klientidele saadetakse maikuu kahe esimese nädala jooksul postiga uued lepingud, kus on kirjas uus konteineri tühjendamise graafik; • meeldivaimaks muudatuseks on uued hinnad, mis on oluliselt odavamad. Eramutes kasutatavate väikekonteinerite ühekordne tühjendushind on 40-60% soodsam võrreldes varasema hinnaga. Korterelamutes ja ettevõtetes kasutatavate suurte, 2,5 ja 4,5 m3 konteinerite tühjendushind muutub küll u 20% kallimaks, aga vastukaaluks on vanapaberi ja biojäätmete konteinerite tühjendus edaspidi tasuta ning 2,5 m3 vanapaberi konteineri tühjendamise eest makstakse jäätmetekitajale ehk korteriühistule või ettevõttele; • vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalalt olmejäätmeid ära vedada regulaarselt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Seetõttu ei ole lubatud tellimisel vedu (välja arvatud graafikuväline lisatellimus) ja harvem jäätmevedu, näiteks vedu üks kord 6 või 8 nädala jooksul.
Harku vallas alates 01.06.2011 kehtivad jäätmeveo hinnad Konteineri maht m3 Segaolmejäätmed
Vanapaber Biojäätmed
Konteineri Konteineri tühjendus tühjendus EUR EEK
Jäätmekott kuni 0,15 ja kuni 10 kg 0,14 0,24 0,37 0,60 0,80 2,5 4,5 0,66 2,5 0,14 0,24
1,50 1,96 2,40 3,08 5,10 5,71 26,92 47,65 0 -3,84 0 0
23,53 30,65 37,55 48,32 79,74 89,41 421,20 745,68 0 -60 0 0
Tuleb sõlmida uus jäätmeveo leping Vedaja vahetumisega leiavad aset mitmed olulised muudatused ka jäätmevaldajate igapäevaelus. Palume siinkohal juba ette klientide mõistvat suhtumist korraldatud jäätmeveole ülemineku perioodil. VE OL I A K E S K KONNAT E E NUS E D AS
Esimene ja ilmselt ka kõige tülikam muudatus on see, et 31. maist 2011 lõppevad automaatselt seni kehtivad jäätmeveo lepingud. Tõrgeteta teenuse osutamiseks on vajalik sõlmida uus jäätmeveoleping Veolia Keskkonnateenused AS-ga. Jäätmeseadusest tulenevalt pole kirjalik leping korraldatud veo rakendumisel kohustuslik, kuid võimalike arusaamatuste vältimiseks, näiteks mahutite suurus, väljaveosagedus, veo- ja postiaadress, jms olulise info täpsustamiseks on leping poolte vahel siiski vägagi tarvilik.
Sõlmi leping Harku vallavalitsus andis vedajale üle jäätmevaldajate registri, mille põhjal saadab AS Veolia Keskkonnateenused eeltäidetud jäätmeveolepingud postiga maikuu esimeses pooles kõigile Harku valla jäätmevaldajatele. Juhul kui eeltäidetud leping pole jõudnud jäätmevaldajani hiljemalt 17. maiks 2011, palume võtta ühendust Veolia Keskkonnateenused klienditeenindusega, et täpsustada postiaadress, kuhu saame postitada eeltäidetud lepingu. Lihtsaim võimalus lepingu sõlmimiseks on saata oma andmed meie kodulehe kaudu – vastava ankeedi täitmiseks leiate Veolia kodulehelt www. veolia.ee, klikates vasakul servas “Korraldatud jäätmevedu” avaneb korraldatud jäätmeveopiirkondade loetelu, valite Harku valla veopiirkonna ja leiate lingi “saada meile oma andmed lepingu sõlmimiseks”. Lepingu sõlmimiseks võib andmed meile saata ka tavapostiga Artelli tn 15, 10621 Tallinn, faksi teel 640 0899 või e-postiga: tallinn@veolia.ee. Võimalusel palume kasutada eelpool viidatud infokanaleid, korraldatud jäätmeveo rakendumise perioodil võib telefoni teel kontakteerumine olla raskendatud ja ootejärjekord pikaks venida.
Mõned muutused Jäätmevaldajad, kelle kohta AS Veolia Keskkonnateenused omab täna kehtiva jäätmeveolepingu alusel infot, kajastatakse uue lepingu Lisa
1-s samas mahus jäätmemahuteid ja sama sagedusega tühjendusi, mis seni kehtis, välja arvatud juhul kui konteineri maht või jäätmete väljaveo sagedus pole kooskõlas Jäätmeseadusest tulenevaga – olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Jäätmevaldajatel, kes soovivad lepinguga pakutust erinevaid tingimusi, tuleb muudatustest ette teada anda, et saaksime kooskõlastada jäätmeveo tingimused ja vajadusel paigutada puuduvad jäätmemahutid.
Muutused kuupäevades Juhul kui jäätmevaldaja rendib jäätmekonteinerit Adelan Prügiveod OÜ-lt, siis pole tarvidust konteinerit tagastada, AS Veolia Keskkonnateenused võtab Adelan Prügiveod OÜ-le kuuluvad rendikonteinerid üle ning jätkab kliendi soovil konteineri rendilepingut.
LIHTSAIM VÕIMALUS LEPINGU SÕLMIMISEKS ON SAATA OMA ANDMED MEIE KODULEHE KAUDU. AS-i Veolia Keskkonnateenused poolt saadetavates eeltäidetud lepingutes on kirjas iga kinnistu kohta ka jäätmete veokuupäevad ja veo sagedus. Palume pöörata tähelepanu lepingus kajastatud kuupäevadele, sest uue vedaja tulekuga võivad suure tõenäosusega muutuda senised väljakujunenud ja harjumuspäraseks saanud jäätmeveo päevad.
Mitteliitumiseks avaldus Juhul kui jäätmete väljaveopäeval jäätmeid vedajale üle ei anta, on vedajal õigus esitada nn. tühisõidu arve. Palume tagada lepingus märgitud kuupäeval konteinerile ligipääs, tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev, sh ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee jms. Juhul kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval kinnistul ja seetõttu ei teki kinnistul jäätmeid, siis peab jäätmevaldaja taotlema korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist kohalikult omavalitsuselt, saates omavalitsusele vastavasisulise avalduse. Korraldatud jäätmeveo kohta saab küsida lisainformatsiooni Harku vallavalitsusest ja AS Veolia Keskkonnateenused klienditeenindusest.
UUDIS / HARKU VALLA TEATAJA /
Neljapäev, 28. aprill 2011 KÜSITLUS Esmaspäeval kirjutasid tuhanded abituriendid eesti keele riigieksamit. Erand polnud ka Harku vald, kus Tabasalu Ühisgümnaasiumis kirjutas kirjandit 33 noort. Neil oli valida kümne teema vahel. Mida arvate tänavusest teemadevalikust? Kuidas oli kirjutamine pärastlõunaks sujunud?
TIIN A MÄND TÜG-i õppejuht, eesti keele õpetaja
M
eil on kirjutamine päris hästi laabunud. Olen saanud väga palju tuge humanitaarainete õppetooli õpetajatelt. Tänavused teemad on head. On võetud siit ja sealt. Olen taolisi asju juba varem õpilastega läbi arutanud ning kirjutanud. Näiteks kolmas teema ehk “Ühiskonna võti on haridus”. Esimene teema ehk “Minu Eesti” võib olla õpilastele veidike laialivalguv. Nad tahavad kirjutada ilmselt kõigest: poliitikast, majandusest ning kultuurist. Aga on väike oht, et kirjandist ei kujune tervikut. Sotsiaalmeedia teema ei sobi ilmselt kõikidele. Iiri vanasõnal tuginev teema eeldab väga korralikku kava ja plaani. Kultuuri- ja minevikuhuvilised valivad ilmselt teema “Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.”
LAU RA N U LK Kirjandikirjutaja
K
irjutasin teemal “Ühiskonna võti on haridus”. Tänavuse aasta kümme teemat on väga head. Kes on vähegi ette valmistanud, see leiab endale kindlasti meelepärase. Mina kirjutan kirjandit juba teist korda. Mullu polnud tulemus soovitud. Nüüd tundub, et kirjutamine on võrreldes mullusega palju lihtsam. Närvi pole enam sees. Mustandi sain enamvähem valmis enne kella kahte. Aga ma ei kiirustanud.
CATH LIN P ILLIRO O G Kirjandikirjutaja
V
alisin ka teemade hulgast kolmanda ehk “Ühiskonna võti on haridus”. Tegelikult oleks võinud valida veel kahe-kolme vahel. Ka õpetajad arvavad, et teemad pole rasked ning enam-vähem kõikidele jõukohased. Mustand oli kella kahe ajal veel pooleli.
Järgin seadust, aga pole politsei Eelmises lehenumbris kirjutasime hiljutisest Riigikontrolli auditist, kus kritiseeriti ehitusjärelvalve puudulikkuse pärast kaheksat Eestimaa omavalitsust.
ÜRITUS
Tähistasime südamenädalat Pühapäeval, 17. aprillil toimus Tabasalu Looduspargis meeleolukas liikumispäev, millega tähistati rahvusvahelise südamenädala algust. Kahe erineva distantsiga terviseraja läbis enam kui 100 väikest ja suurt vallaelanikku.
Ü LO RU SS A K vallaleht@harku.ee
K AT R I N R OM ANE NKOV vallaleht@harku.ee
Kriitikat said peamiselt vallad, kus viimastel aastatel on areng ja elanike juurdekasv eriti kiire olnud, nende hulgas ka Harku vald. Aprillis loodi vallavalitsuse juurde uus ametikoht – ehitusjärelevalve spetsialist – ja konkursi korras võeti tööle Andrus Varret, kellel on varasem töökogemus nii Tallinna linnavalitsuse arhitektuuribüroos kui ka politseis. HVT uurib, millega hiljaaegu tööle võetud ametnik konkreetselt tegelema hakkab. Andrus Varret: “Eks ma proovin ühildada oma varasemaid töökogemusi arhitektuuribüroost ja politseist. Minu põhitööks on ehitusjärelevalve, millele paljudes omavalitsustes, seal hulgas ka Harkus, ehitusbuumi aegu küllaldaselt tähelepanu ei jõutud pöörata. Paljud ehitised on ebaseaduslikud. Puuduvad vajalikud dokumendid, load. Kui konkreetsetest numbritest rääkida, siis tõi Riigikontroll Harku valla kohta välja järgmist: aastatel 20032009 andis vald välja üksikelamutele 1030 ehitusluba, kasutuslubasid vaid 162. Kontrollitud üheteistkümnest valmis ehitisest oli ehitusluba vaid viiel.”
Traditsioonilise rahvusvahelise südamenädalaga soovitakse pöörata inimeste tähelepanu sellele, et liikumisharrastusega tegelemine on parim viis hoolitseda oma südame tervise eest. Regulaarne liikumine on vajalik igas vanuses inimesele, et ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi ning parandada enesetunnet. Liikumine on kasulik nii kehale kui vaimule – hoiab vererõhu normi piires, parandab inimese kehalist võimekust, vajadusel põletab intensiivsema treeninguga rasva, mis hoiab omakorda kehakaalu kontrolli all. Oluline on teada oma tervisenäitajaid, toituda tervislikult ja liikuda värskes õhus. Terve nädala jooksul oli Tabasalu eakate päevakeskuses võimalik kontrollida oma tervisenäitajatega ning tutvuda erinevate looduslike toidulisanditega.
Mis siis ikkagi on “seaduslik ehitis”? Seaduslik ehitis on ehitatud vastavalt Ehitusseaduses sätestatud nõuetele, kui on läbitud järgmised etapid: on olemas projekteerimistingimused või detailplaneering, eskiisprojekt, ehitusluba või kirjalik nõusolek, kasutusluba.
Mõistet “maja on valmis” võib tõlgendada väga mitmeti. Klassikaline näide – kui põrandaliistud on panemata, kas maja on valmis? Ehitusseaduse paragrahvi 32 lõiget 1võib tõlgendada tõesti mitmeti. Siin ei saa kõike ühe puuga mõõta. Laias laastus võttes – kui inimesed elavad majas alaliselt, vajab see ka kasutusluba.
Maju on vallas sadu, kui mitte tuhandeid. Kas hakkate majast majja käima ja trahvikviitungeid kirjutama? Kindlasti mitte. Arvutis saab ikkagi teha suurema osa tööst – vaadata, millised hooned on ehitisregistrisse kantud ja muidugi ka kontrollima pisteliselt registrite ja tegeliku olukorra vastavust. Saab toetuda ka valvsate kodanike vihjetele. Esimesed vihjed on
3
Keha ja vaimu kosutuseks ning rõõmsaks ühiseks ajaveetmiseks kogunes 17. aprilli hommikul Tabasalu Loodusparki südamenädala algust tähistama sadakond inimest. Üheskoos läbiti terviserada – vastavalt igaühe soovile ja võimekusele kas 3 km või 5 km.
OSALEJATE VANUS JÄI VAHEMIKKU PAARIST KUUST KUNI 86 ELUAASTANI. Tempo ja liikumisstiil oli igaühe enda valida, tähtis oli vaid läbitud rada ja mõnus enesetunne. Osalejate vanus jäi vahemikku paarist kuust kuni 86 eluaastani. Peale terviseraja läbimist said kõik osalejad keha kinnitada kohaliku toitlustaja Osvald Catering tee ja maitsvate pirukatega ning kontrollida oma tervisenäitajaid. Kohalike ettevõtjate poolt oli tervisepäeval osalejatele välja pandud ka hulgaliselt auhindu. Üritust toetasid Manolete restoran, elulaadikeskus Rohujuur, Mati Kalapood, Tabasalu Spordikompleks, Tabasalu Looduspark, Pinsport OÜ ning SurgiTech. Üritus viidi läbi Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011” raames.
Et ehitised-rajatised seadustatud saaks, hakkab valvama ehitusjärelvalve spetsialist Andrus Varret. Ülo Russak juba laekunud. Kodanik päris vallavalitsusest, kas majal, mille ta osta kavatseb, on olemas vajalikud load ja dokumendid. Kontrollimisel selgus, et nii see ei ole. Siit edasi algabki minu töö, et selgitada välja, miks on nii.
Ja kuna selgus, et puuduvad dokumendid, siis järgneb... Üldiselt on ebaseadusliku ehitise puhul kaks võimalust – kas teha ettekirjutus või väärteomenetlus. Ütlen veel – teoreetiliselt. Loodan enamikul juhtudel piirduda siiski haldusmenetlusega, see tähendab, teha majaomanikule ettekirjutus ja samas anda nõu elamu seadustamiseks, leppida kokku tähtaegades, millal ja kuidas seda tehakse.
Milline on maksimaalne trahv, mida omavalitsusametnik teha võib? Omavolilise ehitamise eest – see tähendab, kui puudub ehitusluba – on maksimaalne trahvimäär eraisikule 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule 32 000 eurot. Üks trahviühik on 4 eurot.
Kas igal ehitisel, näiteks puukuuril, peab olema ehitusluba? Ehitusluba peab olema
igal hoonel, mille ehitisealune pind ületab 60 m2. Väikeehitis on ehitis, mille ehitisealune pind on 20-60 m2 ja mille kõrgus ei ületa 5 meetrit ning millel pole avalikkusele suunatud funktsiooni. Sellisele ehitisele peab olema kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Soovides püstitada ehitist, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2, tuleb enne ehitamise alustamist kohalikku omavalitsust kirjalikult teavitada. Kui 10 tööpäeva jooksul ei ole kohalik omavalitsus küsinud ehitise kohta täiendavat informatsiooni või andnud teada ehitise sobimatusest antud piirkonda, võib ehitada.
Teie väljaütlemisi kuulates võib paljudel inimestel tekkida arusaam, et vald on võtnud tööle munitsipaalpolitseiniku, kes nüüd... Munitsipaalpolitseinikku ei hakka ma siin kindlasti mängima. Minu põhitööks on ehitusjärelevalve ja soov seda tööd teha meeldivas koostöös omanikega, aidata inimesi. Inimesed võivad alati minu poole pöörduda nõu või abi saamiseks telefonil 606 8821 või kirjutada aadressil andrus.varret@harku.ee. Peame ühiselt hea seisma, et ehitised oleksid ehitatud seadusega kooskõlas.
Esimesed finišeerijad 3-kilomeetriselt ringilt.
Kõik said mõõta tervisenäitajaid.
2x erakogu
Rannapiiga Ilutuba Tabasalu, Ranna tee 2 info ja broneerimine: 5390 0800 www.rannapiiga.ee
4 / HARKU VALLA TEATAJA / ELU
Neljapäev, 28. aprill 2011
Meil on hea meel teatada, et 2. märtsil said kokku Adra küla elanikud ja asutasid oma külaseltsi
MTÜ Adra Külasselts. Suur tänu toetajatele ja osavõtjatele! Pühapäeval, 1. mail kell 10.00-14.00 ootame kõiki Adra küla elanike ja meie sõpru Humala-Keila-Joa tee puhatustalgutele. Puhastame ühiselt teeääred talvisest prahist ja võsast. Info telefonidel 507 4340, Krista Kanniste 501 7303, Tauno Maasik
Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded, vanad perioodid – OÜ, KÜ, MTÜ Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee www.erten.ee
Tallegg: seemnerevolutsiooni algus lihatoodetes Tallegg tõi turule uue innovatiivse lina- ja röstitud seesamiseemneid sisaldava kanalihasingi. KR ISTA K ALB IN AS Tallegg turundusjuht
“Täisteratooted on viimastel aastatel vedanud pagaritööstuste tootearendust ning võitnud tänu tervislikkusele tarbijate poolehoiu. Ühendada seemnete kasulikkus kerge ja väherasvase kanalihaga on Eestis uudne lähenemine, mis inspireeritud eeskätt seemnete edust naaberkategooriates,” sõnas ASi Tallegg äridirektor Margus Venelaine. “Tootearenduslikult sündis seemnete ja kanaliha ühildamise idee suvise messikülastuse tulemusena. Katsetused seemnete ja kanaliha sidumisel olid sedavõrd edukad, et toote turuletoomine õnnestus juba kolmveerand aastat hiljem alates idee sünnist,” lausus AS Tallegg turundusjuht Krista Kalbin. “Kasutame kanasingis Omega-3 ja Omega-6 rasvhappeid sisaldavaid linaseemneid ning röstitud seesamiseemneid, mille maitseomadused annavad kanasingile erilise maitsenüansi. Seemneid on kanasingis kokku 3,5%. Lisaks oleme kanasingis vähendanud soolasisaldust ning välja jätnud lõhna- ja maitsetugevdaja E621. Olen veendunud, et uus kanasink leiab oma suurepärase maitse ja tervislikkusega kindla koha paljude toidulaual.”
Kinnipeetavad Harku vangla töötsoonis, õmblustöökojas kitleid õmblemas.
“Tööd meil jagub,” kinnitab vangla asedirektor Kermo Päll. “Ja vangid teevad tööd hea meelega.” 2x Regina Lilleorg
Harku vanglas tööd jätkub, aga parem on... Harku vangla asutati esimese vabariigi aegu, 1926. aastal president Pätsi korraldusega. Nii on Harku vangla näol tegu igati auväärse asutusega, kui vanusest rääkida. Ü LO RUS S A K ylo@harjuelu.ee
“Eks siin ole olnud igasuguseid aegu,” ütleb Harku vangla direktori asetäitja Kermo Päll. See tähendab, et pikkade aastate jooksul on see paik olnud kinnipidamiskohaks alaealistele noormeestele ja töölaagriks meestele. Sellest pikast ja mitte kõige meeldivamast ajaloost ei anna vangla territooriumil tunnistust ükski barakk ega muu vanglarudimenti kuuluv ajalooline hoone. Hooned, mida kõrge okastraataed koos müüriga ümbritseb, on ehitatud tänapäeval. Ka oma tänapäevase, kurikuulsa naistevangla nime sai Harku 1965. aastal. Ja siis ta seda nime ka igati õigustatult kandis.
Keskmine vang? Nüüd, mil administratiivkulude kokkuhoiuks ühendati Harku ja Murru vangla, on Harkus 220 kinnipeetavate
hulgas ka mehi – alates 57 eluaastast. Räägime ikka naisvangist. Keskmisest naisvangist. Kuidas teda portreteerida? Kermo Päll ainult muigab selle jutu peale. Keskmist vangi ei olegi – iga vang on isiksus. Tihtipeale suurema egoga kui need, kellel müürid ja lukud ego ei kammitse. Kui veidi aga statistikat teha, siis... Kermo Päll: “Meie vangi keskmine kinnipidamisaeg on 3-4 aastat, süüdi mõistetud isiku- või varavastaste kuritegude eest (vargused), tihtipeale korduvalt karistatud, põhiharidusega, palju on neid, kes ei valda riigikeelt ja kel on seetõttu ka raskem tööd leida. Sagedasti sõltlased. Ja seegi sunnib vargile – aina kasvavat doosi ju ausa igapäevase tööga välja ei teeni. Siin elatakse 68 kohalistes tubades.”
OMETIGI TÖÖD VANGLAS TAHETAKSE TEHA. JA MITTE AINULT IGAVUSE PELETAMISEKS. Kas on tänapäeval aga rohkem alkoholist või narkootikumidest sõltujaid? “Kasvab narkosõltlaste arv,” ütleb Rait Kuuse, justiits-
Kas Harku vangla mõjutab kohalikku elu? G AL I NA KOS T ÕL E VA Harku raamatukogu juhataja
Praegu on mõju varasemaga võrreldes üsnagi väike. Olid aga ajad, mil vangla andis tööd vähemalt poolele Harku aleviku inimestest. Pool töötas bioloogiainstituudis, pool vanglas. Nüüd töötavad vanglas mõned üksikud inimesed. Vangla katlamaja kütab ära Harku aleviku, läbi nende alajaama saame elektri – nii et energiaga oleme seotud. Kui sotsiaalsest poolest rääkida, siis mingit kahjulikku mõju me ei tunne. Ei tunne, et sealt imbuks meile asotsiaalset elementi. Ei usu ka, et ta meie imagole halvasti mõjuks. Aga kui nad ära lähevad – Jumal õnnistagu neid. Meie oleme seda oodanud. Kas vastab tõele, et Harku vangla läheb likvideerimisele? D IANA K ÕM M US Justiitsministeeriumi avalike suhete spetsialist
Täpselt ei ole võimalik seda veel öelda. Harkus asuv vanglaosa on kavas sulgeda uue Tallinna vangla valmimise järel, mis on võimalik mitte varem kui nelja aasta pärast. ministeeriumi taasühiskonnastamise talituse juhataja.
Tööd jätkub Vanglas käib töö, koolitus ja võõrutus käsikäes. On kaheksa kohta neile naistele, kes soovivad mõnuainetest loobuda. Ja on töökohad pakkuda neile, kes soovivad tööd teha. Tööosakond, kus kinnipeeta-
vad töötavad, asub olmehoonetest eraldi. Töid korraldav aktsiaselts Eesti Vanglatööstus hangib materjalid ja korraldab turustamise. Põhilisteks tööks naistele on õmblus, samuti naelte ja kruvide pakendamine. “Õmblustööde maht sõltub tellimusest. Põhiliselt õmmeldakse rõivaid, voodipesu, ka
kinnipeetavate endi vormirõivad tulevad sellest tsehhist. Lisaks tehakse tööd vangla majandusosakonnas – koristatakse, puhastatakse. Isegi pisike kasvuhoone pakub suviti tahtjaile tööd.” räägib Kermo Päll. Ka Harku alevik saab kütet vangla territooriumil olevast katlamajast. “Tööhõive üle me ei kurda,” ütleb Rait Kuuse. Kõik kes tahavad, tööd ka saavad. Tööd siin jagub, aga... Ära saaks elada ka tööta – riigi poolt on ette nähtud riie ja toit, hügieenikotikeses antakse pesemistarbed ja tualettpaber. Ometigi tööd vanglas tahetakse teha. Ja mitte ainult igavuse peletamiseks. Töö eest saadavast sissetulekust 50% läheb võlgade ja riigilõivude tasumiseks, 20% kantakse vabanemisfondi ja ülejäänu saab kinnipeetav sisseostude tegemiseks kasutada. “Seda ei maksa muidugi arvata, et vangil igapäevavajadusteks töö eest raha antakse,” ütleb vangla asedirektor. “Oma teenitud raha eest saab ta lihtsalt vangla poest kaupu tellida.” Parem on aga siiski alustada oma probleemidega tegelemist vabaduses ja vältida vanglasse sattumist.
VALLAELU / HARKU VALLA TEATAJA /
Neljapäev, 28. aprill 2011
5
Mai on heakorrakuu Kevad on traditsiooniline suurpuhastuse aeg, kus korrastatakse oma kodu ja koduümbrus ning viimastel aastatel toimuvad “Teeme ära!” raames ka suured heakorratalgud avalikes kohtades. KERTTU ELLER M A A heakorraspetsialist
Harku vallas on sel aastal registreeritud kuus talgukohta. Maikuu on Harku vallas heakorrakuu. Kutsume kõiki vallaelanikke üles korrastama oma koduümbrust ning mär-
kama koristamist vajavaid kohti ka kodust kaugemal. Heakorrakuu raames ja ka pärast selle lõppemist pöörab vallavalitsus eriti palju tähelepanu kinnistute heakorrale, hooldamata kinnistute omanikele tehakse ettekirjutus maatüki korrastamiseks. Hooldamata kinnistud rikuvad ära kogu ümbruskonna üldilme ja seetõttu on oodatud kõik teated sellistest kohtadest tel. 600 3866, e-posti aadressil harku@harku.ee, kerttu.ellermaa@harku.ee. Koos saame hea seista selle eest, et meie looduskaunis koduümbrus säiliks sellisena ka edaspidi.
Ohtlike jäätmete kogumisring Heakorrakuu raames pakume elanikele oma kodukandis võimaluse tasuta ära anda erinevaid jäätmeid. Samaaegselt toimub kaks kogumisringi – ohtlike ning elektroonika jäätmete kogumisring. Ohtlike jäätmete kogumisringil saavad valla elanikud tasuta ära anda majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed nagu kasutatud õlid, õli sisaldavad jäätmed, kasutatud akud, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, lahustid, mürgid ja tõrjeained, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, raskeid metalle sisalda-
vad patareid ja väikeakud. Antud ringid on mõeldud ainult eraisikutele, ettevõtetelt ohtlikke jäätmeid vastu ei võeta. Eraettevõtted on kohustatud ise üle andma oma ohtlikud jäätmed vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete kogumisauto ei võta vastu vanu elektri- ja elektroonikaseadmeid ning autorehve. Elektri- ja elektroonikaseadmete tarvis toimub paralleelselt ohtlike jäätmete kogumisringiga elektroonika jäätmete kogumisring, mille käigus saab ära anda külmkapid, pesumasinad, arvutid, telefonid, raadiod, televiisorid jms.
Ohtlike ning elektroonika jäätmete kogumisring Käesoleval aastal toimub ohtlike ning elektroonika jäätmete kogumisring laupäeval, 21. mail. Autod peatuvad järgmistes peatuspaikades: • 09.30-09.50 Harkujärvel Germund Kaup esisel platsil • 10.00-10.20 Harku alevikus Instituudi teel telefoni alajaama platsil • 10.50-11.15 Tutermaal korterelamute piirkonnas • 11.25-11.50 Kumnas endise poe esisel platsil • 12.20-12.40 Väänas korterelamute esisel platsil • 13.10-13.30 Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli katlamaja juures • 13.45-14.15 Vääna-Jõesuus bussipeatuse taga oleval platsil • 14.30-14.50 Muraste bussipeatuse juures • 15.10-15.30 Pangapealse lasteaia parklas
Harku vallast on üle-eestilisele 7. mail toimuvale talgupäevale “Teeme Ära” registreeritud talgukohad: • Otsa-Mikko koristustalgud – kontakt Urmas Ambur, e-post urmas@eel.ee, tel 5669 8268 või Ilmar Mäng, epost ilmari@infocare.ee, tel 5668 2427. • Trügi Prügi Alasniidul – kontakt Ivo Lukk 507 6973. • Vääna-Jõesuu kandi küla-
de talgupäev – kontakt Hiie Grauberg, e-post hiie@vjkulaselts.ee, tel 512 0025. • Muraste – Loodus on kodus! – kontakt Evelin Tiirik, epost evelin.tiirik@mail.ee, tel 522 0226. • Tyrisalu külaselts – kontakt Ene Bötker, e-post harku5@yahoo.com. • EELK Keila koguduse ajaloolise pastoraadihoone ümbruse korrastamine Kumnas – kontakt Marek Roots, epost keila@eelk.ee, tel 5193 1501. Talgutele saab registreeruda ka internetis aadressil: www.teemeara.ee/2011.
Mida teha jäätmetega? Kevad on käes ning päike liigub üha kõrgemalt. Paraku torkavad silma ka talvel pimeduse ja lume varjus olnud jäätmed. LEILI TUUL Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik
Äraviskamisele lähevad vanad mööblitükid, riided, värvipurgid, rehvid ja muu kasutuks muutunud kraam. Ikka ja jälle tekib küsimus, mida kõige sellega peale hakata. Pahatihti leitakse, et lihtsaim viis kogunenud risust ja rämpsust lahtisaamiseks on kõik vähegi põlev materjal lõkkesse visata. Jäätmete põletamise komme kaob visalt, ehkki sellise tegevusega kaasnevad suured riskid. Igal aastal tuleb ette juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi. Lõkkest võib väga kergesti süttida lõkkeaseme ümber olev kulu ning tuli võib edasi kanduda metsa, tekitades väga suure keskkonnakahju. Lisaks puudele hävitab tuli ka kõik elusolendid – putukad, kahepaiksed, linnud ja pisiimetajad.
Mida ja kuidas põletada Keskkonnanõudeid silmas pidades tohib lõkkes põletada vaid oksi ja immutamata puitu. Tehismaterjali põletamine on keelatud, sest selle tagajärjel tekivad ohtlikud saasteained, mis langevad lõpuks maapinnale ja imbuvad sademetega põhjavette. Nii võivad need sattuda inimorganismi ja kahjustada inimeste tervist. Samamoodi ohtlik on lõkke ääres mürgiste gaaside sissehingamine. Puidu ja okste põletamisel tuleb muidugi kõiki ohtusnõudeid silmas pidada. Samuti tuleb järgida vallas kehtivaid heakorraeeskirju ning veenduda, kas selline tegevus on lubatud või mitte. Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga, lõkkease ja selle ümbrus peavad olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest. Kindlasti tuleb arvestada ka lõkke kaugust hoonetest ja metsast. Meie endi tervise ja looduskeskkonna hoidmiseks tuleb ohtlikud jäätmed ja probleemtooted eraldi kokku koguda. Kõik, mida on võimalik taaskasutada või taaskäidelda, tuleks eraldi sorteerida ja viia vastavasse kogumispunkti. Ohtlikud jäätmed nagu
värvid, lakid, vanad akud, patareid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Korraldatakse ka ohtlike jäätmete kogumisringe. Selle kohta saab infot kohalikust omavalitsusest. Remondi või ümberehituse käigus tekkivaid ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavale jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmeid ei tohiks anda nn haltuura korras vedajatele, sest selliste vedajate käest võivad jäätmed sattuda mitte prügilasse, vaid kusagile kraavipervele või metsa alla. Rehvid ja vanad elektroonikaseadmed tuleb viia kogumispunktidesse või tagastada need müügipunkti ning selle eest tasuda ei tule. Metallijäätmed lähevad metallikokkuostu. Muude (suuremõõtmeliste) jäätmete äravedamise või kogumise võimaluste kohta võib küsida kohalikust omavalitsusest. Paberit ja pappi saab ahjuküttega elamus kasutada tule tegemiseks. Samas ei ole soovitatav ahjus või pliidi all paberit või pappi suures koguses põletada, sest see tahmab lõõre ja tekitab pigi. Papp ja vanapaber tuleks viia selleks ettenähtud konteinerisse. Nende ümbertöötlemisega saab väga olulisel määral loodusressursse kokku hoida.
Võimalik kompostida Oksad, lehed ja aiast kogutud taimejäänused ja kuluhein on väärtuslik materjal komposti tootmiseks. Kompostida võib kompostihunnikus või kompostimiskastis. Kompostimine tuleb kõne alla nii erakui ka kortermajade puhul, ehkki tihe- ja hajaasustusaladel on selleks erinevad nõudmised. Linnas on lahtised kompostihunnikud ebasoovitavad või isegi keelatud. Kompostimine eeldab mõningaid eelteadmisi, kuid kellel tõsine soov, leiab kindlasti internetist või kirjalikest allikatest vajalikud juhtnöörid. Korteriühistu puhul on võimalik sortimine ja sorditud jäätmete äravedu jäätmekäitlusfirma poolt, kes võtab sorditud jäätmete eest väiksemat tasu. Teine võimalus on soetada ühe või mitme maja peale komposter või mitu ja vajalikud lisatarvikud. Komposter võtab vähe ruumi, on kiire ja vajab vähe aega. Täpsemat infot biojäätmete käitlemise võimaluste kohta võib küsida kohalikust omavalitsusest.
Tabasalu jäätmejaam Tabasalus Kooli tn 5 on avatud Jäätmejaam igal neljapäeval ja reedel 14.00-19.00 ning laupäeval ja pühapäeval 10.00-15.00. Jäätmejaama on kõigil Harku valla elanikel võimalik tasuta ära tuua kodus tekkinud ohtlikud jäätmed, elektroonika jäätmed, samuti kuni 8 sõiduauto rehvi, vanapaberit ja pappi, lehtklaasi, vanametalli, kasutuskõlbliku vanamööblit ja muudki. Täpsem info jäätmejaama vastuvõtjalt Tiinalt telefonil 53036779 või Harku vallavalitsuse heakorraspetsialistilt Kerttu Ellermaalt telefonil 6003866.
NB! ÄRA VISKA VANU AUTOREHVE METSA ALLA! KUNI 8 REHVI SAAB TAGASTADA TASUTA KOGUMISPUNKTI VÕI REHVIMÜÜJALE.
Norra noorte kevadine visiit Tabasalus.
Erakogu
Norra noored Tabasalus Tabasalu Ühisgümnaasium on seotud paljude projektide ja sõpruskoolidega. Sõpruskoolid asuvad Norras, Poolas, Soomes, Valgevenes, Saksamaal, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Luxembourg'is, Leedus, Sloveenias, Lätis ja Tšehhis. JANI K A OJAM ÄE TÜG 11. kl õpilane
Nende projektide raames toimuvad õppekäigud vastavatesse riikidesse, kus õpilastel avaneb võimalus oma kodukohast kaugemal käia, ennast arendada ning saada juurde uusi kogemusi ja sõpru. 2001. aastal sai alguse Tabasalu Ühisgümnaasiumi ning Norras asuva Dokka Ungdomsskole sõprussuhe. Igal aastal on meile saabunud terve bussitäis rõõmsameelseid noorukeid koos õpetajatega ning peaaegu alati on Eestit külastanud ka sealne koolidirektor. Kaugeid külalisi on alati tervitamas särasilmne Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolipere. Nii oli ka 5. aprilli hommikupoolikul, mil kooli fuajee täitus võõrast keelt kõnelevate õpilastega. Päev oli sündmusterohke: Dokka kooli noored said osa aulas toimunud kontserdist, nauditi ühistegevust fotojahil ning päevale lisas värvi ka koolitunnis viibimine. Kümne aasta jooksul on Eestit külastanud 650 norra õpilast. • Svein Morten Robergshagen, Vilde Storihle, Thea Charlotte Bytuglien, Dokka kooli õpilased, esimest korda Eestis.
Mida te arvate Eestist? Thea Charlotte: See on väga kaunis maa, sarnaneb Norraga. Vilde: Erinev. Mulle meeldivad siinsed ehitised. On uusi ja vanu. Siin on väga ilus.
Kas te arvate, et õpilased Eestis sarnanevad norra õpilastega? S: Sarnanevad. Noortel on hea huumorisoon, samuti keskendutakse koolile. Inimesed siin on võib-olla natuke kinnisemad, sest teie kool on nii suur. Meie koolis ollakse avatumad, sest meid on seal nii vähe, veidi üle 200 õpilase. Seega siinne kogukond on vähem avatud, te ei tunne siin kõiki, ei ole kõigiga sõbrad. Nii et see on natuke teistsugune, suuri erinevusi pole.
Te käisite täna ka tundides? Millistes ja mida seal tegite? T: Jaa, mina olin inglise keele tunnis koos 7. klassiga. Me laulsime laulu “We are the champions”, vestlesime. V: Mina olin vene keele tunnis. Õppisin, kuidas öelda oma nime, joonistasime, tant-
ODD JOHS . E GS E T Dokka kooli direktor
Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja Dokka kooli sõprussuhe sai alguse 1999. aastal, kui Ott Kasuri külastas Dokkat. Tema kaudu saime ühendust Tabasalu kooli huvijuhi Kairi Kalmiga ja kirjavahetuse käigus sündis otsus tulla Tabasallu. Esimene kord külastasime teie kooli 2001. aastal ja sellest on kujunenud tore traditsioon meie 10. klassi õpilastele. Olen käinud Tabasalu Ühisgümnaasiumis külas juba 10 aastat ja nende aastatega on teie kool läbi teinud palju positiivseid muutusi.
sisime – oli väga huvitav kogemus. S: Mina olin samuti inglise keele tunnis, kuid 9. klassiga. Me tegelesime grammatikaga. Rääkisime Wales´ist. Tund oli samasugune nagu Norras.
Mis teile tänase päeva juures kõige enam meeldis? S: Mulle meeldis grupitöö, piltide tegemine. Olin ühes rühmas 9. klassi tüdrukutega. See oli tore! T: Mulle meeldis ka grupitöö. Sain palju rääkida ja sõbruneda, kaaslasi tundma õppida. Saalis toimunud kontsert oli samuti väga meeldiv. • Kelli Rosenberg, Maarja Tuga, Artur Kamberg, 9. b klassi õpilased.
Millised on teie arvates erinevused eesti ja norra õpilaste vahel? Maarja: Norra õpilased on avatumad. Artur: Temperamentsed. Ja keeleoskus on neil nõrgem. Samas on tolerantsed. Hästi sallivad võrreldes eesti õpilastega Kelli: Nad ei ole tegelikult nii täiskasvanulikud kui meie üheksanda klassi õpilased. Või on nad lihtsalt lõbusamad.
Mis jäi teile endale sellest päevast kõige rohkem meelde? K: Fotojaht ilmselt. A: Õhtune klubis olek. Seal sai kõige rohkem suhelda. K: Tantsimine oli põhiline. M: Muidugi ka kontsert läks väga hästi.
Mis te arvate, mis see projekt õpilastele annab? K: Kogemusi. A: Uusi tutvusi. Keelepraktikat kindlasti. M: Saab suhtlemisoskust arendada. A: Silmaringi avardab.
6 / HARKU VALLA TEATAJA / ÜRITUS
Neljapäev, 28. aprill 2011
Lastekaitsepäev, külapäev ja Harku valla I laulupidu “Juured maas – Latv taevas” pühapäeval, 5. juunil 2011 Murastes
Seoses Harku valla taasloomise XX aastapäevaga toimuvad juunist novembrini mitmed toredad teemapäevad nagu noorte-, spordi-, tuletorni-, eakate, mere-, vallamaja ja Tabasalu päev.
Seoses kooli ülekolimisega suuremasse hoonesse, anname teada, et alates järgmisest õppeaastast on meil kaks vaba õpilaskohta 2. klassis. Kontakt Külli Riistop (direktor) telefon 657 5374, kylli@harkujarve.edu.ee.
Alasniidu Seltsi üldkoosolek toimub 5.05.2011 Harkujärve peokeskuses algusega kell 18.30.
Iga-aastane külade päev on märksa mahukam ja sisutihedam üritus kui seni. Ühe suurürituse raames toimuvad nii lastekaitsepäeva tähistamine, külade päev kui ka Harku valla I laulupidu. Vabandame, et eelmises lehes nimetatud ürituse toimumise koht oli ekslik.
Päevakord: • 2010. a. majandusaasta aruande kinnitamine. • 2011. a. tegevusplaan. • Arengukava hetkeseis ja edasised tegevused. Alasniidu Seltsi juhatus
Tule esinema Harku valla I laulupeole
Tule 9. mail kell 16-18 Tabasalu Muusikakooli LAHTISTE USTE PÄEVALE Avatud uste päevale järgneb kontsert algusega kell 18.00. Vaata lisainfot: www.tabasalumuusikakool.ee
Kutsume pühapäeval, 5. juunil Murastes toimuva Harku valla I laulupeole esinema kõiki meie valla laulu-, tantsu ja instrumentaalmuusika harrastajaid ning sõpruskoore ja külaliskollektiivid sõprusvaldadest! Üritus algab ühtse avamisega valla külapäevale, lastekaitsepäevale ja laulupeole ning lõpeb ühislaulude ja tantsudega. Täpsem info ja registreerumine: Mai Ainsalu, Tabasalu Muusikakool, ainsalu@gmail. com ja Astrid Väizene, tel 504 0656, avaizene@gmail. com.
Kõik huvilised on oodatud!
Harku vallavalitsus otsib oma kollektiivi ENERGEETIKASPETSIALISTI Peamised tööülesanded • energeetika, soojamajanduse, side ja tänavavalgustuse projekteerimise, ehitamise, haldamise ja teenuste osutamise korraldamine; • koostöö korraldamine energeetika, soojamajanduse ja side arendamisel ning vastavate arengukavade koostamisel; • energeetika, soojamajanduse ja teenuse piirhinna kooskõlastamise taotluste menetlemine, vastavate eelnõude koostamine ja esitamine vallavalitsusele; • osalemine võrkude rajamiseks vajaliku asjaõiguse seadmise menetlusprotsessis; • valla tänavavalgustuse projekteerimise, ehitamise, haldamise ja hoolduse korraldamine.
Tule osalema külapäeval ja selle korralduses Kutsume kõiki meie valla elanikke, küla- ja kandiseltse, vabaühendusi, ettevõtjaid ning omavalitsuse töötajaid osalema valla XX aastapäeva, aasta suurima pidupäeva tegevuse korralduses. Teemadekülade korraldamine. Tutvuge registreerunud teemakülade infoga ning andke julgelt teada, kui olete nõus omalt poolt mõni tore teemaküla luua või liituda hetkel välja pakutud külade korraldajatega. Spordivõistlustel osalemine. Spordisõbrad on oodatud osalema jalg- või võrkpalli turniiril 4. juunil ja külapäeva võistlusaladel 5. juunil, et “Külapäeva parim 2011” tiitel oma õuele tuua. Meeskondade registreerimine on juba alanud, vt juhendist. Külateatri etendusel kaasa löömine. Hea võimalus ennast, oma seltsi või vallavalitsuse liiget rambivalguses näha on külateater, katkend ühest toredast külajandist “Hennu veli”, mille on kirjutanud August Kitzberg. Teatris osalemiseks võta ühendust etenduse korraldajaga, Kaari Kiitsak-Prikk kaari.kiitsak@gmail.com
Seni registreerunud teemakülad ja korraldajad. • Mõis ehk staap – Muraste Külaselts • Vallamaja – vallavalitsuse infotelk, vallavalitsus ja volikogu
Harkujärve põhikool ootab järgmisel õppeaastal 1. klassi pürgijaid KOOLIKATSUMISPÄEVALE 11. mail kell 14.00. Palume lastele selga panna spordiriided, sest Kooliminekumäng toimub sobiva ilma korral õues.
• Loodusküla – Külaseltsi tutvustus ja looduse salapärade selgitamine, Muraste Külaselts • Lasteküla – lastekaitsepäeva tähistamine, tegevused kogu perele, Harku Valla Lastekaitse Ühing • Külakool – Harku XX aastapäeva juubelialbumi “Juured maas, latv taevas” koostamine, valla raamatukogud • Kirik – koguduse tegevuse tutvustamine, EKEK Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kogudus • Käsitööküla – Külaseltsi ja projektide tutvustus, erinevad meisterdamise võimalused, Vääna Külakoda • Rannaküla – paadiehitus, ühingu ja projektide tutvustus, Rannamõisa Laevaselts, Ottemarina Jahtklubi • Pärandiküla – seltsi tutvustus, valla ajalooline tutvustus, Vääna-Jõesuu Selts, Harku Valla Ajaloo Sõprade Selts ja Külade Edendamise Selts • Terviseküla – terves külas terve vaim, Tabasalu Selts • Spordiküla – Külaseltsi tutvustus ja sport, sport, sport, Kumna Küla Selts • Digiküla – fotondusega seonduv, Suurupi Selts • Kaitse-looduse küla – relvanäitus, vibulaskmine jne, Tabasalu Looduspark, Kaitseliit • Muusikaküla – kooli ja tegevuse tutvustus, Tabasalu Muusikakool
Nõudmised sobivale kandidaadile • kõrgharidus (soovitavalt energeetikaalane); • teadmiste olemasolu kohaliku omavalitsuse tööst, planeerimisest ja keskkonnategevusest, ehitusest ja infrastruktuuridest; • väga hea analüüsi- ja sünteesivõime; • hea suhtlemis- ja meeskonnatööoskus; • algatusvõimelisus ja iseseisva töö oskus. • Pritsumehed – pritsivad vett, Vääna Vabatahtlike Tuletõrje Ühing • Kõrts – toitlustusettevõtjad • Kilakolaküla – kauplemisala • Äriküla – võimalus valla äriühingutel endale tasuta reklaami teha. Andke endast teada korraldajale!
Kilakolaküla Tule leia oma laste jalgrattale uus omanik või kuuluta kõigile, kui hea on Sinu tehtud käsitöö! Kilakola külla on oodatud müüma kõik tootjad ja käsitöölised. Oled professionaal või isehakanu – peaasi, et tegu on väärt kraamiga. Teretulnud on ka kasutatud asjade ja aiasaaduste müüjad. Müügiinventar müüja poolt, müüa võib ka autost. Registreerimine kuni 31.
mai e-posti aadressil martinka35@hotmail.com. Lisainfo telefonil 5649 1114, Martina Mamontov.
Kõrts Hea Harku valla kõrtsmik! Oled oodatud pakkuma head ja paremat. Anna endast teada kuni 20. mai! Martina Mamontov, tel. 5649 1114, e-post martinka35@hotmail.com. Külapäeva juhendiga on võimalik tutvuda Harku valla kodulehekülje kalendris, 5. juuni all ning Muraste koduleheküljel www.muraste.ee. MTÜ Muraste Külaselts, Aule Kikas, tel 525 3128 aule. kikas@gmail.com, Evelin Tiirik, tel 522 0226 evelin.tiirik@ mail.ee Harku vald, Mailis Kess, Tel. 5645 4162, mailis.kess@ harku.ee.
Kasuks tuleb • eelnev töökogemus energeetika valdkonnas; • vähemalt ühe võõrkeele oskus; • ArcGIS-i programmi tundmine. Omalt poolt pakume • mitmekülgseid arengu- ja koolitusvõimalusi; • huvitavat ja arendavat tööd kaasaegses töökeskkonnas; • toetavat meeskonda. Kandideerimise tähtaeg on 31. mai 2011. Tööle asumise aeg on 1. juuli 2011. Kandideerimiseks palume saata sooviavaldus ja teised avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse astumiseks esitatavad dokumendid (elulookirjeldus, tunnistuse või diplomi ärakiri hariduse kohta, omakäeline kinnitus, et kandidaat vastab teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele) Harku vallavalitsuse personalispetsialistile aadressil Ranna tee 1, Tabasalu alevik, 76901 Harju maakond või e-posti aadressil aune.ariko@harku.ee. Erialastele küsimustele vastab vallamajanduse osakonna juhataja Mait Kornet, tel 600 3850.
Neljapäev, 28. aprill 2011 Aedade ja väravate ehitus, väravaautomaatika ja uksetelefonide paigaldamine, avamine mobiilist, lipud ja lipumastid ja palju muud, vaata kodulehelt www.lounaekspert.ee.
Tel 509 7627
SEA OMA MURUNIIDUK KEVADEKS KORDA! Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014, www.muruniidukiabi.ee
Emadepäeva üritus pensionäridele 07. mail, 2011 algusega kell 12.00 toimub Harku valla pensionäridele ja klubi Hõbehall liikmetele EMADEPÄEVA KONTSERT Tabasalus, Ühisgümnaasiumi saalis (Kooli 1, Tabasalu alevik).
Kavas: tervituskõne vallavanemalt, kontsert, emadepäeva üllatus, tort, kohv,tee.
Bussigraafik 10.30 Kumna (endise poe 10.58 Muraste vastas) 11.00 Ranna tee bussipeatus 10.33 Tutermaa bussipeatus 11.02 Maasika bussipeatus 10.40 Vääna (Vääna ristteelt 11.05 Rannamõisa kirik Keila-Joa poole) 11.08 Nõudepeatused 10.45 Türisalu (Kooli ja Rannamõisa-Harku teel Türisalu bussipeatus) 11.15 Tabasalu ÜG 10.48 Viti 11.35 Harkujärve koolimaja 10.51 Vääna-Jõesuu (kiriku kaudu) 10.53 Vääna-Viti 11.40 Bioloogia bussipeatus 10.55 Suurupi teerist 11.45 Tabasalu ÜG Kohal palume olla peatustes 10 minutit varem. Tagasi väljub buss Tabasalu ÜG parklast kell 14.15 . Info telefonil 600 3867, Tiia Spitsõn
TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / Akende pesemine,
hoolduskoristus, suurpuhastus, piirdeaedade remont ja korrastus, remondijärgne puhastus, vaipade masinpesemine, põrandate vahatamine, muru niitmine jne.
Vääna Mõisakool avaldab sügavat kaastunnet Anneli Pikmale
Tel/faks 661 1600, Enn 502 9295 e-post: kuldsedkaed@neti.ee www.kuldsedkaed.ee
surma puhul.
Laupäeval, 7. mail, kell 18.00 toimub Harkujärve Peokeskuses juubelikontsert “Tabasalu Kammerkoor 10” Dirigendid Mai Ainsalu, Kaido Tani, klaveril Ädu Laur.
Kaastegevad: Tabasalu Muusikakooli plokkflöödiansambel, Natalja Kostrõkina, Tabasalu Muusikakooli puhkpilliorkester, Valdo Rüütelmaa. Kavas: Busto, Durufle, Matamoros, Rodgers, Tallis, Ehala, Kreek, Mägi, Tormis. Sissepääs PRII
EMA
1. mail 2011.a Vääna Külakoja esisel platsil kell 14.00-15.00 koerte ja kasside marutaudivastane tasuta vaktsineerimine, soovi korral ka tasulised kompleksvaktsiinid. Loomaarsti kontakttel: 506 2814
8. mail 2011.a Harku vallamaja esisel platsil kell 10.00-12.00 ja Vääna-Jõesuus kohvik Mango ja kauplus Maksise vahelisel parkimisplatsil kell 13.00-15.00 koerte ja kasside marutaudi-vastane tasuta vaktsineerimine, soovi korral ka tasulised kompleksvaktsiinid. Loomaarsti kontakttel: 506 2814
Autasustatakse võistluskeskuses kell 14.00 iga vanusekategooria 3 paremat ja 6 suurema punktisumma kogunud perekonda, kusjuures perearvestuses summeeritakse oma vanuseklassis saavutatud koha punktid alljärgnevalt : I koht annab 50 punkti, II koht 40 punkti, III koht 35 punkti, IV koht 32 punkti, V koht 30 punkti, VI koht 29 punkti jne. iga järgnev koht 1 punkti vähem. Info: www.tri.ee, tel. 603 2141, 5669 8670, 5695 1593. Toetajad Harku vallavalitsus, Prolexplast, Tarplani Kaubanduse AS, Warren Safety OÜ, Freesport Trade, Lucca restoran, BabyBack Ribs & BBQ, Tabasalu Spordikompleks, Eesti Lasteteater, Nukumuuseum, Oska Koolitused, Osman Gebab Grill, Baggins, Osvaldi Kohvik.
• Aia-, metsa- ja puhastustehnika hooldus ja remont. OÜ Lemmitz, tel 5326 4468, tehnikaabi@tehnikaabi.eu • Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491 • Käes on kevadise aiahoolduse aeg. Nõuanded ja abi tel 513 8553 (Murastes), www.enelahaljastus.ee • Must muld koos transpordiga, kuni 6 tonni. Must kasvumuld on suure huumusesisaldusega, turba ja sõnnikuga kompostitud ning kivideta. Sobib hästi kasvuhoonesse ja haljastuseks. Hind 99 eur / koorem. Tel 525 2632, mullavedu@hot.ee • Ohtlike puude langetamine ja kändude freesimine. Tel 5347 4029 • Ohtlike puude turvaline langetamine, kruntide puhastamine, puujäätmete äravedu, raie. tööd. Tel 525 0893, 5626 0344
• Otsime suveks kohusetundlikku ja karsket abilist aiatöödele. Asume Harkus, Laabi külas. Tel 527 7858 • Puitbrikett. Pelletid. Kojuvedu üle Eesti. www.brikett24.ee • Probleemsete ja ohtlike puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan raskesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõstukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse. Tel 5648 2680
Harku valla sportlik perepäev Pühapäeval, 1. mail 2011
Vanuseklassid ja distantsid I 500 m jooks – start kell 11.00 • 2004. a. sündinud poisid ja tüdrukud • 2005. a. sündinud poisid ja tüdrukud • 2006. a. sündinud poisid ja tüdrukud • 2007. a. sündinud poisid ja tüdrukud • 2008. a. ja hiljem sündinud poisid ja tüdrukud II 1,5 km jooks – start kell 11.30 • 2002.-2003. a. sündinud poisid ja tüdrukud • 2000.-2001. a. sündinud poisid ja tüdrukud • 1998.-1999. a. sündinud poisid ja tüdrukud III 5km jooks – start kell 12.00 • 1996.-1997. a. sündinud neiud ja noormehed • 1994.-1995. a. sündinud neiud ja noormehed • 1992.-1993. a. sündinud neiud ja noormehed • 1972.-1991. a. sündinud naised ja mehed • 1962.-1971. a. sündinud naised ja mehed • 1952.-1961. a. sündinud naised ja mehed • 1951. a. ja varem sündinud naised ja mehed
TEATED
• Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta). Tel 5674 0940
Tabasalu XIX jooks Koht Rannamõisa Lasteaia esine parkla. Eelregistreerimine Facebookis (tri.ee/jooks) ja e-maili teel info@triatlon.ee. NB! Peredel palun registreeruda ühise e-mailiga: perekonnanimi, eesnimed, kõigi täpne sünniaeg. Stardimaterjalide väljastamine võistluskeskuses kell 10.00-11.30. Lastega mängivad ja joonistavad muinasjutukangelased.
7
• Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300 • Talukartul, erinevad sordid. Info ja tellimine tel 5598 7622
Kutsume Rannamõisa talgupäevale Kõik huvilised on oodatud osalema Harku vallavalitsuse, MTÜ Tabasalu Looduspark, MTÜ Rannamõisa Laevaselts ja MTÜ Tabasalu Kultuuriselts korraldatud Rannamõisa talgupäevale! Koristustalgud Rannamõisa tulevase kultuuriküla alal on laupäeval, 7. mail kell 10.00-14.00. Rannamõisa kultuuriküla maaalal on toimunud Interreg IV A rahvusvahelise noorsooprojekti CEBARE4YOU (2009-2011) raames eelnevalt 2 talgupäeva ( 2009 sügisel ja 2010 kevadel). Talgupäevadel on tühjendatud prahist vanad paekivihooned ja pargialune, raiutud võsa jne. 07. mai talgupäeval on plaanis lõigata ja põletada võsa. Vajalikud töövahendid on võsalõikur, mootorsaag, oksakäärid, reha, töökindad. Palume eelnevalt teavitada, kellel on võimalus kasutada võsalõikurit ja/või mootorsaagi. Korraldaja on tellinud konteineri. Planeeritud osalejate arv on umbes 60 inimest, kellele pakutakse kell 14.00 talgusööki. Talgute lõpus esineb lauluansambel “Tritoonika”! Parkida soovitame Rannamõisa lasteaia parklasse. Noorsootööprojekt CEBARE4YOU raames soovime talgutöödel osalejatega sõlmida lepingud. Palume mõistvat suhtumist! Lisainfo: Helve Keel, tel 600 3868 ja e-post helve.keel@harku.ee. Epp Leikop, projektijuht CEBARE4YOU 2009-2011
• Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, konteineird ja transport. Hinnad on head. Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055 • Vannide emailimine. Tel 5592 7376
Reklaami või kuulutuse tellimine
e-mail myyk@harjuelu.ee telefon 646 2214
Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854. Toimetaja: Katrin Romanenkov, tel 606 3830, katrin.romanenkov@harku.ee. Reklaam ja müük: Ingrid Eylandt-Kuure, tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee. Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee. Koduleht: www.harku.ee Kujundus ja kirjastaja: Kirilille Kirjastus AS. Trükk: AS Printall. Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.
8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM
Neljapäev, 28. aprill 2011
Suurim kevadekuulutaja potsatamas postkasti Ilmumas on traditsiooniline erileht
Alates maikuust asub Tabasalu Lemmikloomade Keskuses tööle uus loomaarst. Vastuvõtt toimub igal kolmapäeval 09.30-19.00. Info ja registreerimine tel 5636 6971. Asume Kallaste keskus 4 (vallamaja vastas).
Sellekevadises aialehes tuleb juttu: uusimad puuvilja- ja marjasordid aeda – ' mille järgi ja kuidas valida; rannaäärsel või pangapealsel koduhoovil on ' tuuline ja külm – mida ette võtta; mutid murus pole paratamatus - kuidas ' kahjureid peletada;
' mis kasu on aiapidajal kastmissüsteemidest; ' maitsetaime-paradiisiaiast; ' asjalikust aiatehnikast; ' ühe tuntud inimese toredast hobist. Kevad ja Aed on parim võimalus reklaami avaldamiseks kõigile selles mitmepalgelises valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ja firmadele – puukoolidele, lillekasvatajatele, haljastajatele, aiakujundajatele, arboristidele, aiatehnika ja tööriistade müüjatele. Kevad ja Aed ilmub 6. mail koos Harju Eluga (trükiarv 4000) ja 12. mail koos Harku Valla Teatajaga (trükiarv 7000). Kokku 11 000 eksemplari – see on suurima levikuga kevadekuulutaja Harjumaa piires. Küsige lisainfot – peame nõu! Tel 646 2214, ekiri aadressile myyk@harjuelu.ee.
Laulasmaa Spaa pakub tööd järgmistele ametikohtadele: SPA: • Taastusravi arst • Füsioteraapia õde • SPA administraator • Massöör • SPA teenindaja (väljaõpe kohapeal) • Maniküürija / pediküürija • Treener KÖÖK: • Kokk, nõudepesija, koristaja
Koostööpartner Luige kevadlaat.
info@laulasmaa.ee
Pangapealse Lasteaed otsib oma meeskonda
teotahtelist KOKKA, ametikohaga 1,0, kes valmistab
RESTORAN: • Baarman, kelner, ettekandja HOTELL: • Müügijuht, müügiassistent • Vastuvõtu administraator, portjee Puhkekodu 4, Laulasmaa küla 76702 Keila vald, Harjumaa
eelkooliealistele lastele tervislikke toite, järgides tehnoloogiliste kaartide kalkulatsiooni.
Tööaeg E-R 7.00-15.00 ning korraline suvepuhkus 35 kalendripäeva. Pakume kaasaegseid töötingimusi, erialaseid täiendõppe võimalusi, sportimise võimalust valla spordikompleksis ja rõõmsameelset ning ühtehoidvat kollektiivi. Saada oma CV koos kaaskirjaga kairi@pangapealselasteaed.ee, info tel 609 8230, 609 8231.
OÜ Potipoiss: korstnapühkija-pottsepatööd, küttekehade remonttööd.
Pepe Sussen pepe@potipoiss.ee www.potipoiss.ee 558 8671