Harku valla ametlik häälekandja. Ilmub kaks korda kuus.
Neljapäev, 14.07.2011 Nr. 13(285)
Projekt on koostamisel ning ehk aastaks 2013 saab hoone korda. ANNNE - LY M I T T Suurupi Seltsi esimees
Mailis Kess: pidu andis hinnangu meie tööle
Politsei jälgib korda ka rannas Kuigi Harku vallas ei ole ühtegi ametlikku supelranda, patrullivad politseinikud nii Vääna-Jõesuus kui mujal. Juuli esimesel päeval tabati Vääna-Jõesuus joobes alaealised. AL L AR VI I VI K vallaleht@harku.ee
Sündmus, milleks tuhanded noored aasta või rohkemgi valmistusid – XI Noorte Laulu- ja Tantsupidu – on läbi, emotsioonid ja tunded, mida see üldrahvalik ettevõtmine tekitas, elavad mälestustes veel kaua, kandes edasi meie kultuuri, rahvuslikke aateid ja väärtusi. Ü LO R USS AK vallaleht@harku.ee
Väike ei olnud ka Harku valla panus laulu- ja tantsupeo kordaminekusse. Kokku oli meilt laulmas, tantsimas või musitseerimas 11 kollektiivi ligi 250 noorega. Vähe oli omavalitsusi Eestimaal, kes nii võimsalt esindatud olid. Ometigi oli sõel esinema pääsemiseks tihe, mitte iga koor ega orkester ei pääsenud peole. Valla kultuurijuht Mailis Kess: “Selline üritus on loomulikult ennekõike võimas emotsionaalne pidu. Samas on see aga ka hinnang tööle, mida läbi aastate tehtud on. Ma arvan, et võime tulemustega vägagi rahul olla. Meil on oma muusikakool ja see andis kohe tunda. Tublid olid aga kõik!”
Võimas hinnang Muusikakoolis tehtavast tööst räägib kasvõi fakt, et Tabasalu Muusikakooli puhkpilliorkester sai atesteerimiskomisjoni ees esinedes kümnest võimalikust punktist 9,5 – rohkem kui ükski teine orkester. Ka rongkäigus marssides oli nende esindus võimas – koos Lätist külla sõitnud Kekava muusikutega marssis Tabasalu lipu all 65 noort muusikut, rohkem kui üheski teises orkestris. Orkestri dirigent Valdo Rüütelmaa oli ühtlasi ka laulupeo puhkpilliorkestrite üldjuhiks – seegi fakt kõneleb orkestri ja tema dirigendi tasemest. Kogunisti kolme Harku valla tantsurühma juhendas Astrid Väinzele. Temale oli see järjestikku kolmas kord tantsujuhina peol viibida. Astrid Väizene: “Kolme tantsurühma mul varem peol olnud ei ole. Kas siis üks või kaks. Nii et tõusvas joones. Mulle meeldib minu töö nii laste kui täiskasvanutega.
Rahvatantsu juhid Astrid Väizene (vasakul) ja Ülle Urb koos noorimate, esimese klassi tantsijatega. Lapsed vajavad rohkem korralekutsumist, selle eest õpivad ruttu, täiskasvanutelt saab aga kuhjaga emotsionaalsust.” Mudilaskoorides pääses esinema kokku 5000 last, 2000 pidi jääma aga harjutama ja järgmist laulupidu ootama. Vääna Mõisakooli 22-liikmeline mudilaskoor dirigent Katrin Järvlepa juhtimisel sai teise kategooria punktid ja pääses peole. Katrin Järvlepp: “Ettevalmistusi laulupeole pääsemiseks alustasime sügisel. Valisime mudilaskoori laste hulgast välja need, kes oma hääleulatusega küündisid laulupeo repertuaari laulma. Eks vanemate poolt natuke pahandamist oli – minu laps on ju nii musikaalne, miks siis... – tuli jääda põhimõttekindlaks.” Noodid käes ja lapsed valitud, alustati proovidega. Ikka kaks, vahel ka kolm korda nädalas. Nüüd ollakse ikkagi laulupeol esinenud koor. Eks see tõstab ka staatust.
Mõtteid tulevikuks Katrin Järvlepp: “Peo üks ülevamaid hetki oli kindlasti see, kui oma lauluga “Mis maa see on?” astus solistina üles Siiri Sisask. Soliste võinuks oll aga märksa rohkem olla – Tõnis Mägi, Riho Sibul... Ka võinuks koos noortega üles astuda meie noored “superstaarid”. See suurendanuks
laulupeo populaarsust noorte hulgas veelgi.” Valdo Rüütelmaa: “Mul on tunne, et puhkpilliorkestrite repertuaar oli natuke raske. Võinuks kergem olla – see suurendaks ka ala populaarsust. Ma ei ütle, et puhkpill noorte hulgas populaarne poleks, aga alati tuleb paremat tahta.” Astrid Väizene: “Laulu- ja tantsupeo ühildamine tegi peo küll terviklikumaks, aga tantsijaile füüsiliselt raskemaks. Pikk ootamise paus oli pühapäeval väsitav. Loomulikult andsid tantsijad kõik, et “Põhjamaa” koos lauljatega võimas oleks. Samuti võiks nuriseda ka väljaku osas, sest asfaltkate on tantsijate jaoks üks kehvemaid, algselt kavandatud kunstkate jäi tulemata. Aga peo sisu ja mõte olid head ja liigutasid tantsijate südameid ning tunded jäävad hinge veel kauaks.” Mailis Kess: “See, et ühildati laulu- ja tantsupidu, tegi kogu ürituse terviklikumaks ja emotsionaalsemaks. Kuulata meie rahva kaunemaid laule ja näha otse publiku keskel tantsimas rahvuslikes riietes noori on meeliülendav ja südamesse minev. Ja mul on hea meel, et Harku vald peo kordaminekusse nii suure panuse andis. Tahan siinkohal tänada kõiki, kes peo kordaminekule kaasa aitasid – eriti aga juhendajaid ja esinejaid.”
Valla kultuurijuht Mailis Kess. Ülo Russak
Arvi Eidisk
Tabasalu puhkpilliorkestri dirigent Valdo Rüütelmaa. Kalle Viks
Meie valla osalejad • Tabasalu Muusikakooli puhkpilliorkester (43 esinejat), dirigent Valdo Rüütelmaa. • TÜ Muusikakooli akordionistide ansambel (5), Sirje Roomet Päärmann. • TÜG vanem mudilaskoor (25), Elin Ots. • TÜG lastekoor (27), Marju Metssalu ja Piret Puusta. • TÜG I klassi rahvatantsurühm (18), Astrid Väizene ja Ülle Urb. • TÜG II-III klassi rahvatantsurühm (20), Astrid Väizene ja Ülle Urb. • Harku valla õpetajate rahvatantsurühm Tammed ja Toomed (16), Astrid Väizene. • Harkujärve kooli mudilaskoor (30), Ingrid Kajak. • Harkujärve kooli rahvatantsurühm (18), Kätrin Järvis ja Kaire Karik. • Harkujärve õpetajate rahvatantsurühm (16), Kätrin Järvis. • Vääna Mõisakooli mudilaskoor (22), Katrin Järvlepp.
Juuli esimesel nädalavahetusel läbi viidud kontrollkäik viis Lääne-Harju politseinikud 1. juulil Vääna-Jõesuu randa. Kohalikus parklas sattusid korravalvurid peale seltskonnale, millest osa ilmselt politsei saabumisest häirituna lahkuma asus. Politsei kontrollis noorte dokumente ja joovet ning selgus, et kaks seltskonnas viibinud alaealist olid alkoholijoobes. Vägijooke tarvitanud noorukid anti lapsevanematele üle. “Väga tore, kui noored veedavad aega looduses, kuid kindlasti ei tohiks alaealiste koosviibimisega kaasneda alkoholi tarvitamine. Sageli on just sellistest pidudest alguse saanud joobes olekus ujumine või kahtlaste seikluste otsimine, mis kahjuks ei pruugi hästi lõppeda,” selgitas Lääne-Harju politseijaoskonna juht Kaido Saarniit. Tema kinnitusel tehakse selliseid kontrollkäike regulaarselt ning need on ka tulemusi andnud. Mullu pidi politsei oma töö käigus kokku puutuma mitmete suvitajatega, kes rikkusid avalikku korda, tarvitasid avalikes kohtades alkoholi ja mõnel juhul lõhkusid puhkeala mööblit. “Lisaks üritati sageli autoga maksimaalselt merele lähedale sõita, tehti vales kohas lõket või jäeti pärast toredat ajaveetmist prügi koristamata,” kirjeldas Saarniit. “Tänavu on olukord oluliselt paranenud, seda suuresti tänu koos RMK-ga läbi viidud kontrollkäikudele ranna-aladel.” Millised on suuremad probleemid Harku randades? Politseiniku sõnul on tavalised juhtumid autoga metsa alla või liivarannale sõitmine, joomine, vargused autodest, rahu rikkumine ning käratsemine. Kevadest taas tööd alustanud veepolitsei jälgib liiklust merel. Et politseil oleks randadesse asja võimalikult harva, soovitab Saarniit arvestada kehtestatud parkimiskorraga ega pargitaks teid kinni. Samuti mitte sõita randa vee piirile. “Varguste vältimiseks ärge jätke väärtasju autosse,” õpetab Kaido Saarniit.
2 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST
Neljapäev, 14. juuli 2011
Sõbrad, puhkus ja natuke tööd
HARKU VALLAVOLIKOGU
Inimesed vallavolikogus – kes nad on? lisest täitmisest veel rääkida ei saa, on algatused ja üldine suund kahtlemata õiged ning leidnud külarahva toetuse. Seetõttu saime 30. juunil peetud volikogu koosolekul südamerahuga kinnitada valla 2010. majandusaasta aruande, mida märkusteta toetas audiitori hinnang ning revisjoniakt. AIN K ABAL
Sünnilt olen Pärnu poiss (10. juunil 1962), sealsamas lõpetasin ka keskkooli. Edasi tuli Tartu ja sealse ülikooli õigusteaduskond, mille lõpetasin 1985. aastal. Tartu Ülikooli juures sai kaugõppe korras läbi tehtud ka aspirantuur. Esimene töökoht peale ülikooli lõpetamist oli Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Teadusliku Uurimise Laboratooriumis kriminalistika vanemeksperdina. Käesolevast aastast olen Viru Keemia Grupi õigusosakonna juhataja. Mul on au olla Sri Lanka aukonsul Eestis. Vahepeale jäävad aastad advokaadibüroosid juhtides, juristitöö, kaubandus- ja äriõiguse õpetuse jagamine erinevates kõrgkoolides ja töö Erakonna Eestimaa Rohelised peasekretärina. Harku valla täieõiguslik kodanik olen aastast 1995, kui jõuluks oma Rannamõisa koju kolisime. Oleme abikaasaga kasvatanud suureks 3 last, üks neist on meid teinud juba ka õnnelikeks vanavanemateks. Kaks nooremat järeltulijat alles õpivad – üks Londonis ülikoolis kulinaariat ja teine Tartu Ülikoolis juristiks. Proua Marika Kabal tegeleb patsientide ehk siis meie õiguste eest seismisega tervishoius. Harku vallavolikogu liikmeks saamine ei olnud mulle kindlasti eesmärk omaette. Tahtsin lihtsalt saada reaalset kaasarääkimis- ja otsustusõigust oma külarahva nimel. Kandideerisin koos mõttekaaslastega viimastel kohalike omavalitsuste valimistel Erakond Eestimaa Rohelised nimekirjas. Saime vallaelanikelt suhteliselt suure toetuse ning tänu sellele on meie vald kindlasti rohelisem ja inimsõbralikum kui nii mõnigi teine. Et rohelistest osutusin valituks mina üksi, siis sõlmisime teiste valla arengust huvitatud poliitiliste jõududega koostööleppe edasise tegutsemise osas, kuhu sai kirja enamik roheliste valimislubadusi. Ligi kaks aastat juhtisin volikogu maa- ja keskkonnakomisjoni, äsja valis volikogu mind revisjonikomisjoni esimeheks. Volikogu paneb paika valla arengusuunad ning tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Iga-aastaselt kinnitatakse eelarve, mis toetab tegevuskava. Minu hinnangul on see töö meil päris hästi korraldatud, seda suuresti ka tänu huvigruppide sisulisele kaasamisele. Kuigi tegevuskava 100 %-
“Seltsi ruumid saab sisustada ilmselt aastaks 2013 ülemise tuletorni generaatorimajja,” räägivad Anne-Ly Mitt (paremal) ning Kristiina Rasina-Lõhmus. Allar Viivik
JAANUS HÄRMS
Olen sündinud 1973. aastal Tallinnas ning hetkel 38-aastasena noorim Harku vallavolikogu liige. Kooliteed alustasin Mustamäel, sealt edasi läksin TSIK-i korvpalli erialale. Korvpallis olen mitmekordne Eesti noortemeister ning mänginud ka Eesti noortekoondises koos Martin Müürsepaga. Tavaelus töötan kohtutäituri abina, vallavolikogus olen aga kolme komisjoni (ehitusja planeerimis-, majandusning revisjonikomisjoni) liige. Harku vallaga olen seotud sünnist alates – meie pere suvekodu on Vääna-Jõesuus. Püsivalt asusin siia elama kuus aastat tagasi, nüüd juba Vääna küla elanikuna. Peres kasvab kolm toredat poega, kellest kaks vanemat käivad juba koolis. Volikogu liikmeks kandideerisin meie Vääna küla toredate inimeste innustusel. Tahtsin kaasa rääkida ka terve valla tuleviku asjus – et säiliks kõik see, mille pärast me siia elama oleme tulnud, et planeeringud ja investeeringud oleksid mõistlikud, jätkusuutlikud ja meie kodanikele suunatud. Juba enne volikokku minemist üritasin oma inimeste heaks üht-teist ära teha ja õnnestuski Vääna küla kortermaju maaküttele üleminekuga energiatõhusamaks muuta. Volikoguski olen tegutsenud põhimõttel, et meie tegevuse tulemus oleks inimeste elujärje paranemine. Volikogu otsustest rääkides ei saa neid liigitada olulisteks ja vähemolulisteks – iga otsus on kellelegi oluline ja vajalik, kuigi vahel võib see mõnele ka valus olla. Kõige rohkem rõõmu tunnen aga sellest, et kaotasime kodude maamaksu, vallas on ehitatud palju korralikke kohalikke teid ja oleme saanud juurde ning saame veelgi uusi lasteaiakohti. Teha on aga ka palju: kehtestamist vajab valla uus üldplaneering. Suures plaanis on aga tähtis jätkata alustatuga, eriti sellega, mis on seotud lasteaiakohtade, asumite heakorra ja meie rahva heaoluga üldiselt.
Suurupis jätkub vaatamist Harjulased teavad Suurupi kanti ennekõike kahe tuletorni järgi. Huvilised leiavad siit suurel hulgal muudki huvitavat: rannaastanguid, merekindluse rajatisi, matkaradasid ning mõisahooneid. ALLAR VIIVIK vallaleht@harku.ee
Suurupi kant on Harku valla põhjapoolseim ning hõlmab kogu samanimelise poolsaare. Sinna kuuluvad loomulikult Suurupi asula, naaber Muraste ning tinglikult ka ka VäänaViti. Elanikke on kandis kokku peaaegu 2700, mis on kordi rohkem kui Eesti väikseimas linnas Mõisakülas. Kui Suurupi kandist rääkida, ei saa kuidagi mööda kahest tuletornist: ülemisest ja alumisest. 1760. aastal valminud paetorn ulatub 22 meetrini maapinnast. Merepinnast on tuli koguni 66 meetrit kõrgusel. Aastal 1859 ehitati paetornist kaks kilomeetri eemale mereranda alumine, puidust tuletorn. Tänaseks on see Eesti vanim töötav puittuletorn. Ülemise tuletorniga on tänaseni seotud praegused Suurupi Seltsi eestvedajad, õed Anne-Ly Mitt ja Kristiina Rasina-Lõhmus. Aastatel 19491978 töötas majakavahina nende vanaonu Elmar Kares, aastatel 1978-1998 nende isa Peet Pajus. Hiljem pidas vahiametit ema Helle Kares. Tänaseks juhib mõlema torni elu automaatika.
Merekindlus jättis jälje Kuid inimesed pole meresõidu mälestusmärke unustanud. Igal suvel peetakse tuletorni päeva. Kui kõik hästi läheb, avatakse Suurupi ülemine torn järgmisel suvel ka külastajatele.
Mida veel võiks rattaga, autoga või jalutav turist Suurupis vaadata? Naiste sõnul on poolsaarel palju Peeter Suure Merekindluse osi: tunneleid ja blindaaže, rannapatareide, varjendite, kahurialuste ja punkrite varemeid. Looduses on jälgitavad veel omaaegse kindlusraudtee haruteede tammid ning alles on ka väike jaamahoone. “Kandil on ka kolm mõisahoonet. Vana-Pääla ehitati 17. sajandil ning seal on elamu,” räägib Mitt. Muraste mõis seisab aastast 2001 varemetes, Vääna-Viti mõisas asub lasteja noorte turvakodu. Huvitavad on ka lootsijaama säilmed, udusireeni hooned, muul, munakiviteed, Suurupi ülemine ja alumine pangaastang, hiidrahnud, elamud ning matkarajad. Ülemises tuletornis töötab ka veebikaamera, läbi mille saab seltsi kodulehelt vaadata kogu kanti ja kaugemalegi ning lisaks on torni lähedal ka kohalik ilmajaam.
KUI KÕIK HÄSTI LÄHEB, AVATAKSE ÜLEMINE TORN JÄRGMISEL SUVEL KÜLASTAJATELE. Transport teiste valla osadega kulgeb mööda vana ja uut maanteed. Läbi asula sõidab marsruuttakso, suurel maanteel peatuvad Lohusalu, Laulasmaa ning Keila-Joa bussid. Kauplusi Suurupis ja Murastes pole. Vitis töötab bensiinijaam ning sealt saab osta toidukaupu. Süüa saab ka Murastes Mummi Trahteris.
Selts saab kodu Oma seltsi asutamiseni jõuti aastal 2003, kuid aktiivsem aeg algas kohalikel neli aastat tagasi. Esimene suurem sündmus oli seltsi korral-
Suurupi kandi vaatamisväärsusi • Ülemine tuletorn (ehitatud 1760, taastatud pärast sõjapõlengut 1951, kapitaalremont aastatel 1998-2003). • Alumine tuletorn (ehitatud 1859. korrus lisatud 1885, kapitaalremont aastal 1998). • Kaks looduskaitseala ning Suurupi pangaastangud. • Mõisahooned. • Merekindluse rajatised ning nende varemed. • Ninamaa neem, lootsijaama säilmed ning muulid. • Vaata ka www. suurupiselts.ee. datud Harku valla fotokonkurss. “Tänavu on tulemas juba väike juubel ehk konkurss toimub viiendat korda,” ütleb Anne-Ly Mitt. “Aga ega me aastaringi palju asju ei korralda. Ikka orienteerume rohkem suvele – tuletornipäevale ja teistele vabaõhuüritustele.” Aktiivseid seltsiliikmeid on mõnikümmend. Tänavu kevadel asutati ka Suurupi “Meretule” laulukoor. Põhipõhjus, miks selts aastaringi üliaktiivselt tegutseda ei saa, on seltsimaja puudumises. “Aga asjad juba liiguvad. Saime endale tuletorni kõrval asuva endise generaatorimaja. Projekt on koostamisel ning ehk aastaks 2013 saab hoone korda,” räägivad Mitt ja Rasina-Lõhmus. Sinna on plaanitud seltsi kooskäiguruumid. Samuti tuleb majja ka väike mere ja tuletorni muuseumituba.
27. juunist 1. juulini toimus MTÜ Arengukeskuse GENECA 1.-4. klassi õpilaste päevalaager. Laager toimus Politsei- ja Piirivalvekolledžis, laagriliste kasutuses oli avar klassiruum, kus oli palju ruumi kõikide tubaste tegevuste jaoks. Laager algas tutvumise ja mängudega. Üheskoos mõeldi välja laagri reeglid ning meisterdati laagri maskott – igalt lapselt üks kehaosa (vt foto). Igasse päeva kuulus ka mõni tund korrastustöid kooli heaks. Kunstitegevustest meeldis lastele kivide korjamine ja värvimine, põnevaks osutus ka maskide valmistamine. Väikesed jalutuskäigud kuulusid igasse päeva – nii avastati mere äärest kivistunud “draakoni selg” ning korjati materjale looduspildi tarbeks. Iga päeva lõpetuseks kirjutasid lapsed oma päevategemistest. Laagri lõppedes sai iga laps kaasa oma kirjutatud, kaunistatud ja köidetud laagripäeviku. Matkapäeval mindi läbi “nõiametsa”, kus saatjaiks üksjagu sääski ja sipelgaid. Lapsed leidsid teel kümmekond suurt sipelgapesa, puhkepausi sisustasid erinevad nuputamismängud ja ülesanded. Neljas päev oli väljasõidupäev Nahkjalga. Laagrilised said mängida ja omavahel võistelda. Kõige põnevamaks osutus laste jaoks see, et nad said lähemat tutvust teha kodulindudega ja -loomadega. Mitte lihtsalt tavalised valged või pruunid kanad ja kuked, vaid erinevat tõugu kanad, pardid, haned, kalkunid – üks toredam kui teine, lisaks küülikud, lambad ja kitsed. Viimasel päeval peale tööd kooli õuel ootas lapsi veel üks huvitav meisterdamine – valmisid looduslikest materjalidest pildid. Pisut klassi korrastamist, pealelõunane peaproov laagri pidulikuks lõpetamiseks ning kõik oligi valmis vanemate vastuvõtuks. Kõikidest laste töödest ja tegemistest oli vanematele üles pandud näitus. Vahvaks kujunes laagriliste korraldatud “eksam” vanematele, kes pidid lahendama pantomiimülesanded laagris toimunust. Siinkohal kasutame juhust, et tänada Harku vallavalitsust, Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledžit, kelle toel ja abil selline vahva laager toimuda sai, ning Ege Puustusmaad, kes laagrilised väljasõidupäeval oma kodus lahkesti vastu võttis! M AR GE E NS L I NG MTÜ Arengukeskus GENECA juhatuse esimees, laagri õpetaja M AR GE K ANNE laagri õpetaja
Erakogu
TEATED, SPORT / HARKU VALLA TEATAJA /
Neljapäev, 14. juuli 2011 Juunikuu viimasel päeval toimunud Harku vallavolikogu istungil: • kinnitati Harku valla 2010. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne; • kehtestati määrus, mis reguleerib Harku vallas elavate füüsiliste isikute 2012. a. maamaksust vabastamise ja maamaksu vabastuse taotlemise korda; • kehtestati määrus, mis reguleerib Harku vallas elavatele füüsilistele isikutele maamaksu toetuse andmise ja maamaksu toetuse taotlemise korda 2012. aastal; • otsustati taotleda riigilt Rannamõisa külas Keila metskond M-72 ja Keila metskond M-73 kinnisasjade Harku vallale tasuta võõrandamist; • otsustati korraldada eelläbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmine Tabasalu alevikus Staadioni 7 ja staadioni 3a kinnistutele; • võeti vastu Vääna-Jõesuu külas Sõmera kinnistu ja lähiala detailplaneering; • kehtestati 3 detailplaneeringut (Tabasalu alevikus Metsa tänav 1 detailplaneering; Tabasalu alevikus Ranniku tee 10, Tammede allee 2 ja Tammede allee 2a detailplaneering; Rannamõisa külas Sulevi kinnistu ja lähiala detailplaneering); • muudeti Harku vallavolikogu 26.05.2005. a. määrust nr 13 “Harku valla jäätmehoolduseeskiri”; • otsustati mitte algatada Harku valla Vaila küla Uus-Kimsu maaüksuse detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamist; • muudeti Harku vallavolikogu 26.05.2010.a. määrust nr 11 “Lapse Harku valla hallatavasse lastehoidu vastuvõtu ja väljaarvamise kord”; • võeti teadmiseks revisjonikomisjoni 27.12.2010.a. aktid nr 6 ja nr 7; • otsustati maksta vallavanemale preemiat; • otsustati lähetada volikogu esimees ja vallavanem augusti lõpus/septembri alguses toimuvatele VI Soome-Eesti sõprusomavalitsuste päevadele Soome.
Harku vallavalitsus teatab • 28. juuni 2011. a korraldusega nr 618 on algatatud Tabasalu alevikus Kustavi 16/Madise 6 kinnistu detailplaneeringu koostamine eesmärgiga selgitada välja võimalused kinnistule kehtiva detailplaneeringuga määratud hoonestusala muutmiseks vastavalt olemasolevale olukorrale. Planeeritav ala piirneb Keila metskonna maatükiga nr 9, Kustavi tn 14, Kustavi ja Madise kinnistutega. Planeeritava ala suurus on 1583 m2.
3
Triatlon on suve sümbol! Suvi 2011 on toonud Tabasalu Triatloniklubi liikmetele palju võistlemisvõimalusi, suurepäraseid saavutusi ja tahet veelgi paremaks saada.
Alasniidus peeti võrkpallilahinguid
T I I N A PA L L A S
Seni toimunud mitmetel basseinitriatlonitel, karikasarja I ja II etapil Mellistes ja MulgiJaanis ning teatetriatloni meistrivõistlustel oleme saavutanud mitmeid märkimisväärselt häid tulemusi. 25. juunil Paides toimunud Eesti meistrivõistlustel (EMV) teatetriatlonis õnnestus Tabasalu Triatloniklubil võtta nii üldvõit kui ka EMV-i arvestuses I ja II koht. Teatetriatlonis võisteldi Rahvusvahelise Triatloni Liidu (ITU) poolt kinnitatud võistlusformaadis. See tähendab, et neljaliikmelise võistkonna iga liige järjekorras naine-mees-nainemees läbis triatlonidistantsi (0,3 kilomeetrit ujumist + 8 kilomeetrit jalgrattasõitu + 2 kilomeetrit jooksu).
Tabasalule kaks medalit Võistlustulle asus tosin võistkonda. Võistluse võitis ja Eesti meistriteks krooniti Tabasalu Triatloniklubi I võistkond koosseisus Alma Sarapuu, Siim Kauge, Liis-Grete Arro ja Hannes Poolamets. Üldarvestuses teise koha saavutas TTÜ SK/ Viru SK ühendatud võistkond. Selle koosseisus olid Helen Schmidt, Harri Sokk, Liisi Rist ja Mart Suurkivi. Et võistkond ei koos-
Juba kolmandat korda toimus 18. juunil kohalikul palliplatsil “Alasniidu Karikas Rannavolles”. I VO LUK K
Esikoha võitnud Tabasalu Triatloniklubi I: Alma Sarapuu, Liis-Grete Arro ja Siim Kauge (pildilt puudub ankrumees Hannes Poolemets). nenud ühe klubi liikmetest. Seepärast võitis EMV II koha üldarvestuses kolmandana finišeerunud Tabasalu Triatloniklubi II võistkond. Selles võistlesid Laura Kallas, Margus Heintalu, Rahel Kallas ja Lauri Otsmaa. Et Tabasalus on triatlonitreeningutega tõsiselt tegeletud juba 16 aastat, olid tulemused ka igati ootuspärased.
Teatetriatlon olümpiale! Teatetriatloni Eesti MV korraldati esmakordselt. Korraldajatel õnnestus igati tõestada, et teatetriatlon väärib edasiarendamist, huvi ala vastu on olemas ning oma vaatemängulisuse poolest vääriks teatetriatlon kohta suveolümpia programmis.
Võitja võistkonna ankrumees Hannes Poolamets toob oma võistkonna esimesena finišisse xx erakogu
Autasustamisel. Seni on olümpial kavas vaid triatloni individuaalvõistlus (distantsil 1,5 kilomeetrit ujumist – 40 kilomeetrit rattasõitu – 10 kilomeetrit jooksu). Kuid ITU teeb selle nimel kõvasti tööd, et riikidevaheline teatetriatlon just Paides toimunud formaadis jõuaks 2016. aastal olümpiaalaks. Ametlikud tulemused on üleval: www.triatlon.ee. Triatlonisuvi Eestimaal jätkub.
Osa võttis seekord kaheksa võistkonda. See on küll vähem, kui eelmisel aastal, kuid selle võrra läksid mängud libedamalt ja päev ei veninud liiga pikaks. Ka “Vanajumal” oli seda päeva õnnistanud kena ilmaga ja kohaletulnud said ilusat ja sportliku päeva nautida. Favoriitid olid võistkond “C-connect”. Nad on karika kahel eelneval aastal koju viinud. Kolmandat korda karika võitnu oleks selle saanud päriselt endale. Kuid kõva konkurentsi pakkus neile võistkond nimega “Seltskond”. Seekordses duellis osutus lõpuks võitjaks ja sai rändkarika aastaks enda valdusesse “Seltskond”. Võistkonda kuulusid: Peeter Mäeker, Tanel Viirmann, Kristel Männik, Iris Õuekallas (kapten). Turniiri parimaks mängijaks valis zürii võitjavõistkonnast Tanel Viirmanni. Kolmandale kohale tuli võistkond “Türisalu VK”, kes võitis kolmanda koha mängus “Harku Vanglat”.
--------------------------------------------------------------------------------------Harku vallavolikogu kehtestas 30. juunil 2011 järgmised detailplaneeringud: • otsusega nr 30 on kehtestatud Tabasalu alevikus Metsa tänav 1 detailplaneering; • otsusega nr 31 on kehtestatud Tabasalu alevikus Ranniku tee 10, Tammede allee 2 ja Tammede allee 2a kinnistute detailplaneering; • otsusega nr 32 on kehtestatud Rannamõisa külas Sulevi kinnistu ja lähiala detailplaneering. --------------------------------------------------------------------------------------• 22. juulist kuni 04. augustini 2011 toimub Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu) Tabasalu alevikus Ranna tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek. Planeeritava ala suurus on 1484 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, 1 ärimaa ja 1 transpordimaa krundi moodustamine ning ehitusõiguse määramine kaasaegse automaattankla rajamiseks. Planeeritaval ärimaa krundil võib paikneda automaattankla ehitusaluse pinnaga kuni 150 m2 ja kõrgusega kuni 4,5 m. Tankla suurim lubatud korruselisus on 1 ning katuse kalle 0-25 kraadi. Nimetatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. • 22. juulist kuni 04. augustini 2011 toimub Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu) ja Viti külas Viti tankla kaupluses Viti külas Hoolekandeküla detailplaneeringu avalik väljapanek. Planeeritava ala suurus on ca 4,2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalus Hoolekandeküla rajamiseks Viti külas Vääna Noortekodu kinnistul ja ehitusõiguse määramine. Sotsiaalmaa sihtotstarbega krundile planeeritakse lisaks olemasolevale hoonestusele juurde 5 erihooldekodu hoonet. Hoonestuse maksimaalne kõrgus maapinnast on 13,0 m ja korruselisus kuni 3. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind on 530 m2 ning katuse kalle 0-35 kraadi. Nimetatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. • 22. juulist kuni 18. augustini 2011 toimub Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu) ja Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu bussipeatuses Vääna-Jõesuu külas Sõmera kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek. Planeeritava ala suurus on 2587 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, 1 elamumaa, 1 maatulundusmaa ja 1 transpordimaa krundi moodustamine ning ehitusõiguse määramine. Planeeritaval elamumaa krundil võib paikneda maksimaalselt 3 hoonet (1 ühepereelamu ja kuni 2 abihoonet) ehitusaluse pinnaga kuni 300 m2. Hoonestuse maksimaalne lubatud kõrgus on 7,5 m, korruselisus 1 ja katuse kalle 0-15 kraadi. Nimetatud detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.
III Alasniidu karikaturniir tänavakossus toimub laupäeval 23. juulil kell 11.00 Tiskre külas Alasniidu tee 23a mänguväljakul. Eelregistreerimine kuni 20.07.11 aadressil eriksandla@hot.ee tel 501 6304 (palume teatada võistkonna nimi ja esindaja kontaktid). Täpsem info www. alasniiduselts.ee.
Korraldab Alasniidu Selts Toetab Harku vallavalitsus
Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854. Toimetaja: Katrin Romanenkov, tel 606 3830, katrin.romanenkov@harku.ee. Reklaam ja müük: Ingrid Eylandt-Kuure, tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee. Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee. Koduleht: www.harku.ee Kujundus ja kirjastaja: Kirilille Kirjastus AS. Trükk: AS Printall. Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.
4 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM Rannamõisa lasteaed võtab tööle lasteaiaõpetaja, kes on innukas ja loov, sõbralik ja soe, tark ja toetav, kellel on lasteaiaõpetaja haridus, valmisolek töökas meeskonnas end teostada. CV ja motivatsioonikiri palun saata 25. juuliks aadressil margit@rannamoisa.edu. ee. Tööleasumise aeg on 8. august 2011.
General Security Service OÜ pakub tööd vetelpäästjatele ja turvatöötajatele Tabasalus. Kandidaadilt ootame: • head suhtlemisoskust eesti keeles • head füüsilist ja vaimset vormi • positiivset ellusuhtumist. Pakume: • häid töötingimusi • konkurentsivõimelist palka • vajadusel väljaõpet. Kontakt: gsm +372 5305 2349 või saata CV info@general.ee
Võtame vastu teateid ja reklaame HARKU VALLA TEATAJASSE Kui soovid avaldada reklaami või kuulutust Harku valla ajalehes, võta ühendust meili teel myyk@harjuelu.ee või telefonil 646 2214. Harku Valla Teataja ilmub 2 korda kuus, järgmine number jõuab valla elanikeni 28. juulil. Reklaami saatmise tähtaeg on 22. juuli. reakuulutus (reas 45 märki) 2 eur / 31,3 kr 1 moodul (44x42 mm) 19 eur / 297,3 kr 2 moodulit 38 eur / 594,6 kr 1/8 lehekülge 112 eur / 1752,4 kr 1/4 lehekülge 215 eur / 3364,0 kr
Neljapäev, 14. juuli 2011
Tabasalu Lemmikloomade Keskuses töötab LOOMAARST. Koera ja kassi toidupood avatud E-R 10.00-18.00, L 10.00-15.00; P suletud Vastuvõtt toimub igal kolmapäeval 09.30-19.30. Info ja registreerimine tel 5636 6971. Asume Kallaste keskus 4 (vallamaja vastas).
Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded, vanad perioodid – OÜ, KÜ, MTÜ Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee www.erten.ee
Akende pesemine, kodukoristus, kontorikoristus,
Kui sul on idee või teema, millest vallalehes peaks kindlasti kirjutama, anna teada vallaleht@harku.ee.
võtab tööle
LIINITÖÖLISI
suurpuhastus, remondijärgne puhastus, põrandate vahatamine, vaipade masinpesemine, muruniitmine, piirdeaedade remont ja korrastus jne...
Tabasallu. Töö on tähtajaline – kuni detsember 2011. Info tel 610 7092 või saata CV aadressile: pille.peenemaa@tallegg.ee
Tel/faks 661 1600, Enn 502 9295 e-post: kuldsedkaed@neti.ee www.kuldsedkaed.ee
CARSTOP on 8-aastase kogemusega autode kiirteeninduse kett, kuhu kuuluvad valdkonna kogenuimad spetsialistid eri piirkondades üle kogu Eesti.
Pakume tööd AUTOREMONDILUKKSEPALE Nõudmised kandidaadile: vähemalt 3-aastane töökogemus, erialased oskused, koostöövalmidus, pingetaluvus. Ettevõte pakub head kollektiivi, täiendkoolituse võimalusi, motiveerivat palgasüsteemi ja konkurentsivõimelist palka. Töölesoovijail saata CV e-posti aadressil info@falmek.ee, lisainfo tel 520 0540.
Aedade ja väravate ehitus, väravaautomaatika ja uksetelefonide paigaldamine, avamine mobiilist, lipud ja lipumastid ja palju muud, vaata kodulehelt www.lounaekspert.ee.
Tel 509 7627 SEA OMA MURUNIIDUK KORDA! Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014, www.muruniidukiabi.ee
TEATED • Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491 • Maja projektid. Hoone mõõdistamine. Paberite korrastamine. Ilupildid. Tel 522 0023, Marek • Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta). Tel 5674 0940 • Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300 • Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, konteineird ja transport. Hinnad on head. Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055 • Väikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992