Issuu on Google+

el h a v T HV e s a n I! V Tä U S a j AGRI Harku valla ametlik häälekandja. Ilmub kaks korda kuus.

Neljapäev, 9.06.2011 Nr. 11(283)

250 inimest tundsid tõsist huvi paikkonna vanema ajaloo vastu. HE I NART PUHK I M Pärandiküla korraldaja

Politsei hoiab silma peal Harku valla puhkealadel

TÄNA LEHES

Põhja Prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna ja Paldiski kordoni ametnikud pööravad terve suve jooksul enam tähelepanu avalikule korrale Keila ja Harku valla mereäärsetel puhkealadel. Suve jooksul on plaanis korraldada mitmeid kontrollreide valdade mereäärsetel aladel. Tegevusse kaasatakse nii kohaliku omavalitsuse kui ka Riigimetsa Majandamise keskuse esindaja. 3. juuni õhtul nelja tunni jooksul kestnud kontrolli käigus fikseerisid politseiametnikud üle 20 rikkumise, mille puhul oli tegemist alaealistega. Suurem osa rikkujatest olid tarvitanud alkoholi ja mõnel neist oli alkohol kaasas.

Kumna kandis uudistamas Harku valla lõunaosa pealtnäha igavavõitu paikades on peidus nii sajanditevanused vaatamisväärtused kui kohaliku külaelu keskus Kultuuriait. / LK 2

Veetrassid rajatakse

Valla taotlus vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks Suurupi, Vääna-Jõesuu ja Viti küladele sai heakskiidu. / LK 3

Tabasalu vutipoiste edu

Müüdunud sügisel alustanud jalgpalliklubi 2002/2003 sündinud poisid võitsid juba oma esimese turniiri Kohilas. / LK 5

Lähiaastail on suuremaid ülesandeid rajada piisavalt lasteaedu ja korrastada koolivõrgustik. / LK 2 ANTI A AR EMA A Vallavolikogu liige

PÕHJA PR E F E KT UUR

Tabasalu koolis tunnustati õpilasi Esimesest valla laulu- ja tantsupeost võttis osa tantsutruppe üle valla.

Erakogu

Valla laulu- ja tantsupidu sai teoks! Möödunud pühapäeval toimus Murastes Harku valla 4. külapäev. Üritusel osales ligikaudu 40 vabaühendust, ettevõtet ja organisatsiooni. Külapäeva külastas 3000 inimest. K ATRIN RO M A N E N KOV vallaleht@harku.ee

Meeleoluka päeva emotsioone vahendavad valla kultuurispetsialist Mailis Kess ning valla I laulu- ja tantsupeo üldjuht Astrid Väizene. Vaata fotoreportaaži ja loe lisa lehe neljandalt ja viiendalt küljelt. Mailis Kess, Harku valla külade päeva idee algataja ja peavastutaja:

“Teemakülad teevad päeva põnevamaks.” Harku valla külade päev toimus neljandat korda. Ellu sai see päev kutsutud soovist saada kokku suure valla külade ja kantide ühendused, et nad saaksid enda olemasolust ja tegemistest teada anda nii

valla rahvale kui ka teistele ühendustele. Traditsiooniks on saanud, et kes jõukatsumised võidab, see korraldab ka järgmise aasta ürituse. Tänavuse ürituse korraldajaks on 2010. aasta võitja, Muraste Külaselts, kes nimetas ürituse Külapäevaks. Loomulikult on nelja aastaga korralduses ka muudatusi olnud, eks ikka positiivses suunas. Esindatus külade ja võistkondade osas on kasvanud, iga uue tegija liitumine aga muudab päeva sisukamaks ja mitmekesisemaks. Tänavu on ka vallamaja oma võistkonnaga esmakordselt väljas, mis mulle eriti rõõmu teeb. Kolleege utsitas välja tulema meie avalike suhete juht, Katrin Romanenkov. Nüüd saavad ametnikud külaelanikega rinda pista. Väga oluliseks pean meie valla laulu- ja tantsupeo ürituse käivitamist. See on esmakordne võimalus kõigile meie rahvatantsukollektiividele, kooridele ja orkestritele üheskoos esineda.

Seda ei saa kuidagi võrrelda võimalusega siin-seal valla kontsertidel esinemistega. Astrid Väizene, I Harku valla tantsupeo üldjuht, Tabasalu ÜG laste rahvatantsurühmade, Harku Harakad, Tammed ja Toomed juhendaja:

“Meie valla laulu- ja tantsupidu sai teoks!” Arvan, et Harku valla I Laulu-ja Tantsupidu läks igati korda. Siinkohal kohe suured tänud tantsuõpetajatele ja rühmajuhendajatele.

IGA UUE TEGIJA LIITUMINE MUUDAB PÄEVA SISUKAMAKS. Kui Küladepäeva peetakse juba mitmendat korda, siis laulu-ja tantsupidu oli ju esimest korda. Esimene kord on ju ikka veidi tagasihoidlikum ja korraldajad vaatavad, milliseid eesmärke järgnevateks aastateks seada, eks siis oligi selle aasta tantsupidu just õiget nägu. Paepinnas ei ole tantsija jaoks küll kõige parem põrand

ja eks mõnegi tantsusammu kvaliteet sai kannatada ja uued pastlad ehk augu kanda. Aga kui nägu naerul ja emotsioon taevas, siis on kõik hästi. Tantsukollektiive tegutseb Harku vallas juba päris mitu. Mäletan, kui tulin 2004. aastal Harku valda, siis oli tantsumaastik üsna hõre. Nüüdseks on kasvanud nii vald kui ka tantsurahvas Lastekollektiividest olid kohal Tabasalu ja Harkujärve rahvatantsijad ning rõõmsate kostüümidega andis särtsu Tibutare lasteaia võimlemisrühm. Täiskasvanud kollektiividest esinesid Harku Harakad, Tammed ja Toomed, Harkujärve õpetajad ning loomulikult siinne tantsu alustala Tantsumemmed. Programm sai seatud ikka nendest tantsunumbritest, mida rühmad tantsivad. Seega põimisingi tänavuse aasta I naistetantsupeo kavad, kuhu minemas Harku Harakad, XI noorte tantsupeo numbritega, kuhu minemas vallast kolm laste- ja kaks täiskasvanute rühma.

30. mail toimus Tabasalu Ühisgümnaasiumis pidulik direktori vastuvõtt, kus tunnustati kooli parimaid õpilasi ja õpetajaid. Sel aastal oli vastuvõtule kutsutud 70 õpilast ja 18 õpetajat. K AT R I N R OM ANE NKOV vallaleht@harku.ee

Direktor Carolin Kadaja andis tänukirjad üle neile õpilastele, kelle õpitulemused olid möödunud aasta jooksul olnud head ja väga head ning kes oli saavutanud kas maakondlikel aineolümpiaadidel 1.-6. koha, vabariiklikul aineolümpiaadil 1.-10. koha või piirkondlikul tasemel väljapaistvaid tulemusi oskusainetes. Tänukirja sai ka 18 õpetajat.

Fotol on tänukirja saanud matemaatikaõpetaja Lenneli Aasa ning tema õpilased Helen Pais (vasakul), kes saavutas üleriigilise matemaatikaolümpiaadi Harjumaa voorus 5. koha, ning Iiris Õunmaa, kes saavutas lisaks maakondliku olümpiaadi 3. kohale ka rahvusvahelisel matemaatika õpilasvõistlusel “Känguru” Eesti arvestuses 6. koha. “Kängurul” osales 14 300 Eesti õpilast ning ligikaudu 6 miljonit last üle terve maailma.


2 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST

Neljapäev, 9. juuni 2011

HARKU VALLAVOLIKOGU

Inimesed vallavolikogus – kes nad on?

ANTI A AR EM A A

M A RJ U A O L A I D

Elan Harku vallas 2002. aastast, mil jättes Nõmme männid järgnesime perega mere kutsele, et rajada uus kodu Muraste küla Pankranniku uusasumisse. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates olen tegutsenud ettevõtjana ja oman ka vastavat kõrgharidust. Igapäevane leib jõuab praegugi lauale oma firmat teenides. Volikogusse kandideerima ärgitasid mind kodukandi inimesed – ilmselt pidasid mind vääriliseks end esindama. Ajas tagasi minnes – Harku valla elanikuks sain ajal, mil kinnisvarabuum hoogu kogus. Toonased vallajuhid näisid otsuseid tegevat arendajate survele järele andes. See tingis olukorra, kus valla areng oli kaldu üksikute kantide poole ja enamike vallaelanike vajadustest vaadati hoolimatult mööda. Üks selline jumalast hüljatud kant oli meie Muraste küla, kuhu oli hooga rajatud maju ja teid, kuid puudus kõik muu, mis muudab asumi toimivaks külakogukonnaks. Nüüd võin julgelt kinnitada, et Muraste küla on kuldtähtedega kirjutatud Harku valla ja maailmakaardile. Kuid palju on veel teha. Muraste kandi asjade süviti tundmine aitab kaasa vallavolikogu kõigi kantide harmoonilise arengu tagamisele. Tähtis on arvestada otsuste tegemisel kogukondade esinduste initsiatiivi ja ettepanekutega. Muraste Külaseltsi algatatud Harku Valla Külade ümarlaud sai loodud just vallaüleste probleemide kaardistamiseks ja lahendamiseks. Ümarlaua töös osaleb aktiivselt ka vallavalitsus ja volikogu. Ühine infoväli loob eeldused ühiselt otsuste tegemiseks, mis volikogu liikmele annab mandaadi otsuse vormistamiseks. See tähendab, et minu töö volikogus on tulevikku vaatav ja tulemuslik. Senine volikogu tähtsaim otsus on kahtlemata elanike maamaksust vabastamine. Sellega saime suunanäitjateks kogu Eestile. Harku vald on noor, dünaamiline ja tulevikku suunatud nägemusega. Meie volikogu ei ole tulnud kokku oma aega n-ö ära istuma, vaid teeb julgeid otsuseid ja viib neid ellu. Kuna kinnisvarabuumile järgnes beebibuum, siis on lähiaastail volikogu üks suuremaid ülesandeid rajada piisavalt lasteaedu ja korrastada koolivõrgustik. Kavatsen isiklikult sellele hariduskomisjoni liikmena kogu jõu ja nõuga kaasa aidata.

Olen sündinud Eestimaa südames Paides. 1988. aastal lõpetasin Paide 3. Keskkooli, mõni aasta hiljem sain Tallinna Ülikoolist pedagoogika ja algõpetuse metoodika eriala diplomi. Teadsin juba üsna varakult, et tulevikus soovin end siduda valdkonnaga, kus on palju suhtlemist – olen pigem andja kui saaja. Kuus aastat töötasin koolis õpetajana. Elu tõi mind Tallinna ja tööle pangandusse, kus olin 15 aastat inimeste arendaja, koolitaja ja juht. Lühikest aega töötasin vanglateenistuses ning hetkel olen ametis Eesti Energias inimeste arenduse valdkonnas. Lisaks olen olnud EBS-is panganduse lisaeriala juhtiv õppejõud. Pikka aega on minu hobi ja töö olnud rahvatants – olen diplomeeritud rahvatantsujuht. Juhendada on olnud palju tantsurühmi, nii laste kui täiskasvanute omi. Ise olen pikalt tantsinud tantsuansamblis “Lee”. Harku valda tulin elama aastal 2001, vastehitatud elurajooni. Uue vallaelanikuna hakkas mind huvitama, mis vald see õigupoolest on, kuhu elama tulin. Eriti huvitasid mind laste hariduse saamise võimalused, kuidas ja kus vaba aega saab veeta jne. Eks seegi suunas mu huvisid, et mul on kodus kaks toredat poissi, 6- ja 12-aastane. Valla tegemiste ja juhtimise juurde viis mind uudishimu, tundsin, et minugi kogemustest oleks abi valla juhtimisel. Kui minult küsitakse, mida pean seniseks suurimaks saavutuseks, siis ausalt, ma rõõmustan iga kordamineku üle. Volikogu liikmena ja komisjoni esimehena on mul usaldusväärsed suhted koolide ja lasteaedade juhtidega, kes omakorda esindavad kollektiive, kes on südamega pühendunud meie laste õpetamisele ja kasvatamisele. Tore, et muutusi on näha Tabasalu Ühisgümnaasiumi arengus õpetamise kvaliteedi osas ning positiivne areng on toimunud ka lasteaia ja lastehoiu teemal kohtade lisandumisel. Olen kindel, et Harku valla lasteaedades ja koolides on parimad õpetajad! Suurim saavutus volikogu töös on kindlasti valla arengukava valmimine, kus suur osa on haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteemadel. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni esimehena pean väga tähtsaks, et esimesel võimalusel jõuaks volikogu ette Harku valla haridusvõrgu ja noorsootöö arengukava.

Vaatamistväärt KumnasTutermaal • Kolm mõisahoonet. • Kultuuriait. • Martin Lutheri monumendi infotahvel. • 1944. aasta sügislahingute mälestuskivi. • Lõhenenud kivi, aardeleidude kohad ning Kütke kultusekivid. • Vaata ka: www.kumna. ee. 7. mail peetud talgutel lammutati pastoraadi ümbrusest sinna aastakümnete jooksul ehitatud kuurid.

Allar Viivik

Vaid Kumnas saad imetleda kolme mõisa Harku valla lõunaosa moodustavad Kumna, Tutermaa ning Kütke külad. Pealtnäha igavavõitu paikades on peidus nii sajanditevanused vaatamisväärtused kui ka kohaliku külaelu keskus Kultuuriait. ALLAR VIIVIK vallaleht@harku.ee

Kumna ja Tutermaa kant on Tallinn-Keila maanteel liiklejatele suhteliselt tühjavõitu vaatepilt. Teele paistavad vaid Keila kirikumõis, alajaam, kaks mälestusmärki ning mõned hooned. Kuid süvenedes selle kandi lugudesse, avaneb sootuks huvitav pilt. Et saada ülevaade Kumna, Tutermaa ning Kütke vaatamisväärsustest, tegi HVT sealkandis ringkäigu. Teejuhid olid 2009. aastal loodud Kumna Küla Seltsi juhatuse liikmed Maarja Kaljurand, Katrin Hirvelaan ning Marko Kuusalu. Kõigepealt teevad nad selgeks, kus on Kumna ja Tutermaa küla piir. “Keila poolt Tallinnasse sõites jääb vasakule kirikumõisaga algav Kumna küla. Ühelt poolt on piir maantee, teisalt Keila jõgi,” ütles Marko Kuusalu. Tutermaa asub paremal pool maanteed. See algab Keila piiril asuvast bensiinijaamast. Külas asuvad endine Tallinna EPT hoone,

alajaam ning uued elamurajoonid. Kumnast Humala poole jääb väike Kütke küla. Kolme küla rahvarv on kokku veidi alla 700. Neist suurim on 288 elanikuga Kumna. Tutermaal elab 270 ja Kütkes 90 inimest. Kolme peale moodustatakse Kumna-Tutermaa kant.

Kolme häärberiga küla Kandi huvitavamad vaatamisväärsused on kolm mõisahoonet-häärberit. Parimas seisus on kõige uuem, vahetult enne Esimest maailmasõda valminud kivihoone. See rajati 20. sajandi alguses neoklassitsismi tõusulaine ajal. Hoone oli mõeldud eeskätt pidulikeks vastuvõttudeks. Viimastel nõukogude võimu aastatekümnetel tegutses mõisas Ranna sovhoosi Keila osakonna kontor. Kuid 1990ndate alguses oli hoone tühi. Praegu tegeleb Kumna mõisa uue peahoone taastamisega MTÜ Kumna Mõis, kasutades selleks nii omavahendeid kui ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Taastatud on hoone tiibosa, kus saab korraldada pidulikke üritusi. Täieliku valmimiseni läheb veel paar aastat. Lõppeesmärk on eksponeerida hoonet ja looduskaitsealust mõisaparki kohalikele ja turistidele, korraldada suurüritusi. Või-

malik püsinäituse teema on “Eestimaa ja Liivimaa ajaloolistel kaartidel ja graafilistel lehtedel”. Mõis on ka sobiv koolituspaik. Kui uus mõis elab uut elu, siis vana puitpitsiga venepärane puumõis on nukras olukorras. Uhkeim hoone asub aga paarsada meetrit Keila suunas. Tegemist on 1797. aastal valminud kirikumõisaga. Hoone on Eesti üks silmapaistvamaid pastoraate. Aastakümnetega unustusse jäänud hoone taastamiseks on loodud sihtasutus ning pastoraadi siseruumides on lammutatud vaheseinad-laed.

KANDI HUVITAVAMAD VAATAMISVÄÄRSUSED ON KOLM MÕISAHOONET. Kirikumõisaga kuulub kokku ka Eesti ainus Martin Lutheri monument, mis asus Tutermaal, Alajaama tee alguses. Alates eelmise aasta juunist on monumendi koht tähistatud. Samamoodi on kiviga tähistatud ka 1944. aasta septembrilahingute paik Kumna teeristil.

Kultuuriait on keskuseks Kumnas pole poodi ega söögikohta. Vähem kui kümmekond aastat tagasi suleti kauplus. Tutermaal asub auto-

tarbeid pakkuv Lepsoni äri, kus on müügil ka toiduained. Majutuskohti Kumnas ega Tutermaal ei ole. Samuti puuduvad tähistatud matkarajad. Küll jätkub põnevaid vaatamisväärsusi. Nii leiti 1965. aastal Kumna ja Kütke vahel, endise Poolaka talu maal põldu kividest puhastades hõbeaare. Leiukoha juures on suur lõhenenud kivi. “Kolm aastat hiljem, kevadise põllutöö ajal, tulid umbes samas kohas nähtavale veel kaks käevõru, kee koos loomapeaotsalise ripatsi ja medaljoniga, katkine spiraalvõru ja pronksist kaalukapsel,” teab Maarja Kaljurand. Kuigi Kumna Küla Selts loodi kaks aastat tagasi, on kohaliku rahva kooskäimise koht ehk kultuuriait avatud juba aastast 2003. Tegemist on vana magasiaidaga, milles Nõukogude Eesti ajal olid näiteks garaažid ja laut. “Külaelanikud saavad seal kasutada internetti, lugeda ajalehti ning ajakirju, mängida lauatennist, koroonat, piljardit või lauajalgpalli. Kultuuriaidas on toimunud kontserdid, tantsuõhtud, jõulupeod, seminarid ja koosviibimised,” loetles Kaljurand. Majast saab ka turismiinfot. Kultuuriaida ees on korvpalli- ning võrkpalliplats. Kõrval asub laste mänguplats ning jalgpalliväljak, kus suviti peetakse mitmeid sõpruskohtumisi.


UUDISED / HARKU VALLA TEATAJA /

Neljapäev, 9. juuni 2011 KÜSITLUS Millised on muljed tänavuselt Harku valla külade päevalt?

AU LE KIK A S Korraldaja, Muraste külaseltsi esinduse juht

E

ks me eelmisel aastal võitsime ja “tänuks” pidime siis suure ürituse korraldama. Aga eks korraldaja rõõm ole see, kui kõik osalised ja külastajad rahule jäävad. Ja täna pole siin kurbi nägusid näinud. Meie korraldame viktoriini ja oksjoni, kuhu iga kant on midagi müüki pannud. Saunaküla näiteks saunapileti, Vääna Külakoda keraamikat. Meilt on Euroämber ja selles palju ehtsat Euroopa kaupa – kreeka pähklid, iiri õlu, portugali veinid...

M A RIN A MAMONTOV Kilakola küla korraldaja

K

ilakola külas on müügil igasugu kaupa ja see ei pärine kõik sugugi meie vallast. Kauplejaid on tulnud üle Eestimaa, kokku ehk poolsada. Saadaval on istikuid ja taimi, ehteid, keraamikat, punutisi, talutooteid. Kilakola külal kasvuks ruumi veel jätkub, aga tore, et ka kaubandus on nüüd meie külapäeval oma koha leidnud. Järgmisel aastal ootame juba rohkem osalejaid.

TO O M A S E RISTE Harku valla Püha Stefanuse kiriku preester

M

eie oleme siin väljas – ja just keset platsi – kirikukülaga. Nii et kirik keset küla. Aga peab ju ka kirik väljas olema, kuna Harku vallas on õige mitu kirikut. Ja arvan, et meie tegevus, olla koos vallarahvaga külapäeval, on Jumalale vägagi meelepärane. Eks kirik pea ajaga kaasas käima. Jumalasõna me siin aga inimestele ei loe. Näitame hoopis puutöökunsti.

Kui sul on idee või teema, millest vallalehes peaks kindlasti kirjutama, anna teada vallaleht@harku.ee.

Brüssel uskus siiski... Veel kord veest 23. veebruaril kirjutasime pealkirja all “Brüssel pisaraid ei usu” Suurupi, Vääna-Jõesuu ja Viti külade vee ja kanalisatsiooniprobleemidest: vald saaks Euroopa Liidu toetusfondidest raha trasside väljaehitamiseks, kui oleks ka kohalike elanike soov trassid rajada. Ü LO RU SS A K vallaleht@harku.ee

HVT võttis uurida, kuidas on asjalood kulgenud. KIK-i (SA Keskonnainvesteeringute Keskus) poolt seati rahastamistingimuseks (tol hetkel oli projekti arvestuslikuks maksumuseks ligi 400 miljonit krooni), et vähemalt kaks kolmandikku selle paikkonna kinnistuomanikest annab projektile oma toetuse. Vald esitaski KIK-ile vastavad dokumendid. Vastab OÜ Strantum spetsialist Indrek Väärtnõu:

Kas nüüdseks on KIK-i toetusrahad trasside rajamiseks olemas? Selles piirkonnas on ligi 3500 kinnistut. Meil oli vaja rahastamiseks saada vähemalt 2/3 omanike toetus ja selle me ka saime. Esitasime KIK-ile vastava aruande. KIK-ist tuli neil päevil kinnitus, et meie taotlus on aktsepteeritud ja projekti rahastamisperioodi pikendatud 2014. aasta lõpuni. Selleks ajaks peavad kõik tööd tehtud olema.

Kas midagi on juba ka teoksil, nii mastaapse ettevõtmise jaoks ei ole 2014 enam sugugi kaugel? Praegu on koostamisel kolm projekti, kaks torude vedamiseks ja üks reovee puhastusprojekt. Järge ootab omanikujärelevalve lepingu sõlmimine.

Mis läheb projekt maksma vallale, mis valla kodanikule? Kokku on projekti maksumus 24 miljonit eurot, millest vald peab tasuma 16%. Valla kodanikule hüvitatakse liitumistasu vastavalt kehtivale korrale, mittekodanikule, kel antud piirkonnas kinnistu, maksab liitumine 383 eurot.

Kas inimene peab ka ise midagi tegema, et projektiga liituda? Praegu saadavad projekteerijad inimestele kirju palvega näidata, kuhu maaomanik sooviks liitumispunkti. Nendele kirjadele paluksin vastata – pärast on ümberehitust keerulisem ja kallim teha, kui kohe kõik õieti lahendada. Kes kirja pole saanud või on muid probleeme, võib ühendust võtta minuga aadressil indrek.vaartnou@

strantum.ee. Koos leiame ikka lahenduse.

Kui mõni elanik ei soovi ühineda, arvab näiteks olemasoleva lahenduse odavama olevat? Kedagi ühinema ei sunnita, võõra maa peale vägisi ei minda. Mis hinda puutub, siis ega olemasolevad veetrassid ega kaevud kuskile kao. Ka kõik seni olemasolev jääb toimima. Inimesel tekib lihtsalt valikuvõimalus, millist vett kasutada.

KEDAGI ÜHINEMA EI SUNNITA, VÕÕRA MAA PEALE VÄGISI EI MINDA. Veevärgi vett näiteks majapidamises, kaevuvett aga aia kastmiseks. Aga kanalisatsioonita see piirkond enam areneda ei saa. Mitukümmend aastat tagasi rajatud reoveesüsteemid on kõik aegunud. Ja iga inimene peaks mõtlema ka tulevikule – kui tema ei taha veevärki, tahavad ehk tema lapsed. Kinnistu väärtus veetrassidega liitudes tõuseb igal juhul. See on tulevikku suunatud projekt, mille me Euroopa Liidu toetusrahaga valmis ehitame.

3

Pakendikogumine OÜ Adelan Prügiveod lõpetas alates 31.05.2011 Rohelise Kilekoti teenuse osutamise ja vallavalitsus otsib võimalusi antud teenuse jätkumiseks. Praegu saab aga ära andmata jäänud pakenditega täitunud Rohelised Kilekotid ja eraldi sorteeritavad pakendid viia Harku valla jäätmejaama Tabasalus Kooli tn 5a või avalikesse pakendikonteineritesse, mille asukohad on kirjas Harku valla kodulehel keskkonnainfo all. Uute pakendikonteinerite paigaldamiseks ootame kohalike elanike ettepanekuid võimalikele uutele asukohtadele. Oma ettepanekust anna teada kerttu.ellermaa@harku.ee või telefonidel 600 3866 ja 606 8823. Segapakendi konteinerisse sobivad: • Plastpakend – kile, plastkarbid, jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja puhastustoodete pakendid jm puhtad plastpakendid. • Joogikartong – kartongist piima- ja mahlapakendid jm puhtad kartongpakendid. • Metallpakend – konservpurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning -korgid jm. puhas metalltaara. • Klaaspakend – värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja purgid. L E M BE R E I M AN Keskkonnaspetsialist

Alasniidu lasteaed sai kasutusloa Vääna-Jõesuu majaomanik Romanas Vaasa on ühisveevärgist huvitatud. Siis kasvab ärimehe kinnitusel ka kinnistu väärtus. Ja saab valida, millist vett kasutada toidu tegemiseks, millist aia kastmiseks. Ülo Russak

Vastukaja Tere hr Ülo Russak Kirjutan Teile seoses eelmises Harku Valla Teatajas ilmunud joogivee artikliga. Kas Te üldse enne artikli kirjutamist uurisite toodud andmete õigsust joogivee kvaliteedi osas? Meie (Kumna küla elanikud) teame, et Kumna joogivesi ei ole joogikõlbulik (Colibakterite arv nulli asmele 35), aga samas selle jaoks, et veekvaliteeti parandada pole keegi midagi ette võtnud. Vastust ootama jäädes, S I R JE N I R K

Vastab OÜ Strantum vee- ja kanalisatsiooniosakonna juhataja Vaido Valing Kumna asula ühisveevärk kuulub Harku vallale. Selle piirkonna vee-ettevõtjana võttis OÜ Strantum 1.08.2011 Harku vallavalitsuse soovil Kumna ühisveevärgi opereerimise üle seniselt operaatorilt AS-lt Metsaküla Piim. 6. oktoobril 2010 võeti OÜ Strantum tellimusel Kumna puurkaevpumplast Terviseameti Kesklabori poolt joogivee proov, mille analüüsitud näitajad vastasid joogiveele esitatud nõuetele. Tavaolukorras kontrollitakse sellise tarbimismahuga asulate joogivett kord aastas ning järgmine korraline Kumna joogivee kvaliteedinäitajate kontroll oli planeeritud käesoleva aasta III kvartalis. 1. mail pöördus meie poole Kumna elanik, kelle tellimusel oli AS Tallinna Vesi laboris teostatud Kumna joogivee analüüs, mille tulemused olid ärevusttekitavad, sest analüüsi tulemusel avastati võetud proovist Coli-laadseid ja Eschericia coli baktereid. Paraku ei olnud antud analüüs esinduslik, sest proovivõtjal puudus vajalik atesteering. Küll aga oli kliendi poolt esitatud analüüs

piisavaks aluseks meiepoolse analüüsi tellimisele, mille proovi võtjaks ning teostajaks oli taaskord terviseameti kesklabor. Proov võeti Kumna asulat joogiveega varustavast puurkaev-pumplast ning analüüsi tulemusena selgus, et vees esineb enterokokke. Tegemist ei ole otseselt haigusetekitajatega, kuid näitaja on indikaatoriks, et joogivees võib esineda Escherichia coli-st vastupidavamaid haigusetekitajaid ning seega on olemas oht inimeste tervisele. Analüüsi tulemustest teavitati elanikke ja terviseametit. Ühtlasi saadeti terviseametile ülevaade tekkinud olukorrast ning meetmetest selle lahendamiseks. Toimus ka kohtumine terviseameti esindajaga. Pärast analüüsitulemuste selgumist viidi OÜ Strantum poolt läbi intensiivne vee pumpamine puurkaevust ilma seda ühisveevärki juhtimata. Pärast mainitud tegevust 19.05. võetud joogivee mikrobioloogiline analüüs vastas nõuetele. Lisaks võeti meie tellimusel proov ka 23.05., kuid selle tulemused ei ole käesoleva kirja kirjutamise ajaks minuni jõudnud. Kuna hetkel on alust arvata, et probleem joogivee kvaliteediga on põhjustatud puurkaevu konstruktsiooni ehitusveast või amortiseerumisest, mis võimaldas kevadisel sulaveel puurkaevu sattuda, siis edasise tegevusena on Strantumil plaanis puurkaevu uuringu ja rekonstrueerimisprojekti tellimine. Uuringu ja projekti koostamise käigus selgub ka järgnev tegevusplaan ning ajakava. Lõpetuseks sooviks siiski rõhutada, et antud juhul ei olnud tegu OÜ Strantum poolse tegevuse või tegevusetusega, mis põhjustas joogivee halva seisukorra, vaid ootamatu olukorraga, mille võimalikult kiireks lahendamiseks tehakse kõik vajalik ja võimalik.

2. juunil väljastas Harku vallavalitsus Arco Varale kuuluvale Alasniidu LA OÜ’le Alasniidu lasteaia kasutusloa. Selle aasta augusti alguses avatav lasteaed on 144-kohaline, võimaldades moodustada kuus rühma. L E M BI T TAM PE R E Arco Vara juhatuse liige

Vallavolikogus 26. mai istungil: • Muudeti osaühing Strantumi põhikirja. Osaühingu osakapital ja osa arvestati kroonidest ümber eurodesse ja põhikiri kinnitati uues redaktsioonis. • Harku vallavolikogu majanduskomisjoni esimehe ettepanekul muudeti komisjoni koosseisu uueks liikmeks kinnitati Marju Aolaid. • Seoses maa- ja keskkonnakomisjoni esimehe tagasiastumisega muudeti osaliselt Harku vallavolikogu 26.11. 2009 otsust nr 109 Harku vallavolikogu maa- ja keskkonnakomisjoni moodustamise kohta. Uueks komisjoni esimeheks valiti Arne Kask. • Moodustati Harku vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjon. Otsusega tunnistati kehtetuks Harku vallavolikogu 26.11.2009.a. otsused nr 105 ja 106 ning 25.03.2010 otsus nr 47, millega oli varasemalt moodustatud eraldi haridus- ja kultuurikomisjon ning sotsiaalkomisjon ja kinnitatud komisjonide liikmed. • Osaliselt muudeti ka Harku vallavolikogu 26.11. 2009 otsust nr 107 revisjonikomisjoni moodustamisest ning valiti uus revisjonikomisjoni esimees ja täiendavad liikmed. HVT


4 / HARKU VALLA TEATAJA / KÜLADEPÄEV

Neljapäev, 9. juuni 2011

Harku valla külade päev 2011 sõ 5. juunil Murastes toimunud külade päev oli järjekorras neljas. Seekordne üritus sai suuremalt ette võetud seoses Harku valla taasloomise 20. aastapäevaga. M AI L I S K E S S Kultuurispetsialist

Koos valla ühingute kokkusaamise ja jõukatsumisega toimus tänavu ka Harku valla esimene laulu- ja tantsupidu. Valla lastekaitseühingu poolt korraldatav traditsiooniline lastekaitsepäeva pereüritus, tänavu juba kümnes, toimus

seekord samuti külade päeva raames. Külade päeva loomise algne idee oli külaliikumise hoogustamine vallas, mis täitis igati oma eesmärgi. Peale esimese külade päeva toimumist aastal 2008, mil vallas tegutses vaid viis piirkondlikku ühendust, kanti ainuüksi üritusele järgneva aasta jooksul äriregistrisse meie vallast kuut küla liitvad ühendused, st ühingud moodustati pigem kandipõhiselt. Tänaseks on valla 21 külast ja kahest alevikust teadaolevalt vaid ühel veel puudu oma selts. See tähendab, et meie


VABA AEG / HARKU VALLA TEATAJA /

Neljapäev, 9. juuni 2011

sõnas ja pildis valla igas piirkonnas on aktiviste, kes oma vabast ajast ja tahtest korraldavad oma kodukandis tegemisi, mida linnades, asulates ja alevikes teevad huvikoolid, noortekeskused, kultuurimajad ja koolituskeskused. Piirkondlike ühenduste koostöövormiks on saanud eelmisel aastal Muraste Külaseltsi algatusel käivitatud Külade ümarlaud.

Uued osalejad Tänaseks on külade päevast saanud vahva kokkusaamine, kus kõigil on võimalus tutvustada oma tegevusi, katsuda jõudu ja panna proovile teadmised koduvallast. Valla tublide kodanikeühendustega liitusid ka Muraste politsei- ja piirivalvekolledž ja Sisekaitseakadeemia, Kaitseliit, Naiskodukaitse, EKEK Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kogudus, Vääna pritsumehed, Harku lasteaed, Tabasalu muusikakool ja raamatukogu. Laval lõid kaasa Vääna Mõisakooli, Harkujärve kooli, Tibutare ja Rannamõisa lasteaedade ning Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja muusikakooli laulu- ja tantsukollektiivid. Samuti Tabasalu kammerkoor ja rahvatantsu memmed, Suurupi koor, Rannamõisa Laevaseltsi orkester ning külaliskoorid Rae ja Nissi vallast. Osalejate koguarvu on väga raske hinnata, kuid on teada, et esinejaid oli kokku ligi 500, teemakülade korraldamisega seotud inimesi üle paarisaja, laada ja toitlustamise korraldusega seotud inimesi samuti 200 ringis.

Rekordarv võistlejaid Seega ainuüksi korraldusmeeskond ulatus 1000 inimeseni. Tõenäoliselt oli seekord külastatavus valla juubeliüritusele igati vääriline 25003000 osalejat. Võistlusalasid oli seekord seitse: jalgpall, noorte jalgpall, võrkpall, viievõistlus, heategevusoksjon, külateater ja mälumäng. Võistkondasid 14, mis on kõikide aastate rekord. Osadel aladel oli mõnel võistkonnal rinda pistmas mitu meeskonda. Aktiivsemateks olid Muraste Külaselts, Ilmandu Vanatehnika- ja Saunaklubi, Kumna Külaselts, Tabasalu Selts ning Vääna Külakoda. Heategevusoksjoni tulu oli seekord 261 eurot. Parima hinna saavutas Suurupi Seltsi poolt välja pandud suur raamitud foto “Suurupi rand”, mille müügihinnaks kujunes 65 eurot. Teise koha saavutas Ilmandu Vanatehnika- ja Saunaklubi poolt välja pandud kinkekaart müügihinnaga 40 eurot ning kolmandale kohale tuli EKEK Harkujärve koguduse poolt esitatud puidust istepink müügihinnaga 30 eurot. Suurimateks annetajateks ostusid Robert Kreutzwald (70 eurot), Merle Rump (65 eurot), Are Meriloo (55 eurot) ning Allar Kuppart (55 eurot). Oksjoni tulust korraldatakse juunis meie valla puuetega lastele pereüritus, mille korraldab Anneli Habicht.

Pallivõistlustel osales kokku 15 võistkonda: viievõistluses 8, mälumängus 6. Külateatri näitlejaid oli viis, kõik koos laval ühise etteastega. Tublimaks osutus Kumna Küla Seltsi esindaja Sigrid Sinnep. Teemakülasid oli seekord 17 ning neis oli esindatud kokku 21 erinevat ühingut ja asutust. Kõik andsid endast parima põnevate tegevuste korraldamise, info jagamise ning kogu ürituse põnevaks ja sisukamaks muutmise nimel. Nendest vahvatest ettevõtmistest võiks kirjutada lehekülgi. Kedagi rohkem esile tuua oleks ülekohus kõigile teistele tublidele vaevanägijatele! Suured tänud teile! Tänavuse ürituse peakorraldajaks oli “Parim küla 2010” tiitli saavutanud Muraste Külaselts. Täname kõiki, kes aitasid üritust korraldada või osalesid aktiivselt tegevustes, sh peakorraldaja Muraste Külaselts, meie valla esimese laulu- ja tantsupeo eestvedajad Mai Ainsalu ja Astrid Väizene, pallimängude turniiride korraldajad Marju Tulva ja Are Habicht, hommikumatkajuht Eddi Tomband, mälumängu koostaja Terje Urbanik, oksjonihaamer Deiw Rahumägi, külateatri sõnasepp Anneli Habicht, kõik esinejad, koorijuhid ja dirigendid, päevajuht Arlet Palmiste, teemakülade korraldajad ja tegevuste läbiviijad, samuti kaupmehed, toitlustajad, turvemehed, helimees, ootamatusteks valmis bussifirmad “Tederreisid” ja “Onumatireisid” ja kõik-kõik, tänu kellele see päev kujunes nii toredaks ja omanäoliseks!

Võistlustulemused • Jalgpall I koht Kumna Küla Selts II koht Muraste Külaselts III koht Tabasalu Selts • Jalgpall noortele I koht Muraste Külaselts, võistkond 1 II koht Muraste Külaselts, võistkond 2 III koht liitvõistkond erinevate külade noortest • Võrkpall I koht Kumna Küla Selts II koht Türisalu Külaselts III koht Ilmandu Vanatehnika- ja Saunaklubi • Viievõistlus I koht Muraste Külaselts II-III koht Suurupi Selts ja Tabasalu Selts • Oksjon I koht Suurupi Selts II koht Ilmandu Vanatehnika- ja Saunaklubi III koht EKEK Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kogudus • Külateater I koht Kumna Küla Selts II koht Muraste Külaselts III koht Ilmandu Vanatehnika- ja Saunaklubi • Mälumäng I koht Harku vallavalitsus II koht Ilmandu Vanatehnika- ja Saunaklubi III koht Tabasalu Selts • “Parim Küla 2011” tiitli võitis Muraste Külaselts II koht Kumna Küla Selts III koht Tabasalu Selts

5

Poiste jalgpall ruulib! Eelmise aasta sügisel otsustas Tabasalu jalgpalliklubi treener Kent Männik luua poiste treeninggrupi, kus mängiksid esimese ja teise klassi poisid. K E N T MÄNNI K Tabasalu jalgpalliklubi

Seda 2002. ja 2003. aastal sündinud poiste treeninggruppi kutsuti treenima jalgpalli ringkondades hästi tuntud Risto Sarapik. Et poistele pisut õiget jalgpalli maiku maitsta anda, alustati peagi ka sõpruskohtumistega. Esimene mäng Keila JK vastu tõi võidu 12:4. Selline edukas tulemus andis poistele ja treenerile indu osaleda ka teistel jõuproovidel. Poiste kiirest arengust annab pildi alljärgnev.

Kohilast kullaga Veebruaris toimunud turniiril Keila Cup, kus osalesid ainult 2003. aastal sündinud poisid, sai Tabasalu JK 5. koha, kuid märtsis toimunud turniirilt Kohila Cup tuldi tagasi juba kullaga. Lisaks võideti esikoht enda korraldatud kodusel võistlusel Tabasalu Cup, kus pandi välja kaks võistkonda. Ikka selleks, et kõik trennis käivad poisid saaksid kogeda adrenaliinirohket võistlusmomenti. Käesoleva aasta kevadel on Harku valla poistest koostatud treeninggrupp pidanud sõprusmatše ja võistelnud turniiridel igal nädalal. Hetkel on käimas Eesti meistrivõistlused, kus meie poisid on pidanud neli jalgpallilahingut, millest seni on võidetud kaks. Kuna Tabasalu poisid on treeninud alles pool aastat, siis kaotused võistkondadele, kus poisid on trennis

Tabasalu jalgpalliklubi 2002-2003 sündinud poisid. käinud juba 3-4 aastat, ei valmista mingil juhul pettumust. Vähemalt treenerile mitte. Treener Risto Sarapiku sõnul on esimesed Eesti meistrivõistlused meie poistele pigem füüsilise ja vaimse trenni eest, kuid kindlasti minnakse igat mängu alati võitma! Poiste juhendaja on arvamusel, et liigsel nõudlikkusel sellises vanuses laste vastu ei ole kohta.

Jelgavast hõbedaga “Lastele peab jätma võimaluse tunda mängust rõõmu! Poisse on vaja tunnustada õnnestumiste eest ja olla aus nende arengukohtade osas. Liigume edasi sammhaaval, meil pole vaja kiirustada,” arvab Risto. Tabasalu JK 2002-2003 poisid on võimelised saavutama väga häid tulemusi, mida tõestab võimas tulemus esimesel rahvusvahelisel turniiril Lätis Jelgavas. Volvo Truck Latvia Cup 2011 nime kandnud turniiril võistlemiseks moodustati

Erakogu

ühismeeskond koos FC Tiigritega. Jelgavasse olid kokku tulnud erinevate vanuserühmade parimad võistkonnad kõikidest Balti riikidest. Mängud olid laste kohta küllaltki agressiivsed ja jõulised, valati sõna otseses mõttes nii higi kui ka pisaraid. Tulemus aga vääris seda: meie poisid hoidsid turniiri lõppedes hõbedast karikat oma peade kohal. Esimene rahvusvaheline turniir andis poistele kindlapeale hindamatu kogemuse. Aga käimasolevatel Eesti meistrivõistlustel on mängida veel 10 vooru ning meistrivõistlused lõppevad alles 25. septembril. Hoidkem Tabasalu JK-le pöialt ja tulge mängudele kaasa elama! Info mängude kohta ja hulgaliselt pilte leidub Tabasalu JK Facebooki lehel: TabasaluJK-2002-03. Infot leiab ka Eesti Jalgpalli Liidu kodulehelt www.jalgpall.ee. Tabasalu JK mängib E2 alagrupis.

H E IN A RT P UH K I M Pärandiküla korraldaja

Tabasalus toimus koolilõpumöll

Vähemalt 250 inimest tundsid väga tõsist huvi paikkonna vanema ajaloo vastu. Tutvustasime Ilmandu väljadel toimunud arheoloogiliste kaevamiste materjale. Meile olid abiks Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna prof. Valter Lang ja Doktorant Helena Kaldre. Ilmselt toimuvad lähema paari aasta jooksul Ilmandu kandis uued arheoloogilised väljakaevamised. Terje Urbaniku Harku vallaga seotud autoripoolne raamatute tutvustus oli pärandkultuuri telgi üks keskne osa ja pakkus oma kohalike juurte otsijatele väga suurt huvi. See huvi oli vahetu ja siiras ning andis veelkord kinnitust, et originaalne ja hästi koostatud ajalooline trükisõna on endiselt hinnas. Ligitõmbav oli Sigrid Saarepi koostatud fotonäitus – mitmed paikkonnaga seotud inimesed lubasid kontakti võtta ja mõningaid vana aja fotosid saata. Üks põhiline küsimus oli: kas Muraste, Ilmandu, Suurupi ja Tabasaluga seotud pilte rohkem ei ole? Aga ilmselt tehakse nendes uuemates asundustes ajalugu praegu ja pilte imetlevad järgnevad põlved. Peaasi, et põlvkondade järjepidevus säiliks! Asjast huvitatutele pakkus palju Kaja Hõimoja Keila kihelkonna ja sellega seotud rahvariiete tutvustus ja nende valmistamise lugu. Mitmed asjast huvitatud kaalusid endale kodukoha rahvariiete soetamist, sest nüüd teatakse, millised need on ja kuidas on võimalik neid ise teha. Tundub, et võimalikult originaalilähedaste oma kodukoha rahvariiete otsijate inimeste hulk suureneb. Sirli Okase ja Sven Mitmani poolt pakutud laste mängulaud ja kujude värvimine pakkus kunstihuvilistele noortele professionaalset tegevust. Vabaõhuürituste kontekstis on selline tegevus eriti tänuväärne. Paljud külastajad olid siiralt üllatunud, nähes kui ilusaid ehteid võisid Harku valla kandi prouad kanda tuhande aasta eest.

Neljapäeval, 2. juunil toimus Tabasalus seninägematu suurejooneline koolilõpumöll lastele, et tähistada koolilõppu ja suvepuhkuse algust. Ürituse korraldajaks oli Harku valla noorsootöö keskus. Imeilus päev soosis üritust ning kohal oli rohkelt lapsi. Põnevaid tegemisi ja meelelahutust leidus mölluplatsil igas vanuses lapsele ja noorele. Osaleda sai paljudes erinevates töötubades, näiteks paberist origami kujukeste valmistamine, kipskujude maalimine, järjehoidjate ja kaisuloomade valmistamine jms. Erakosmeetikakooli telgis said kõik soovijad tasuta näomaalingu ja patsisoengu, Noorkotkaste telgis sai lasta vibu ja õhupüssi. Kasulikku informatsiooni jagas Eesti Seksuaaltervise Liit ning karjäärinõustamist pakkus Keila noortekeskus. Eesti Politsei infolaua juures said huvilised kogeda, kuidas võetakse sõrmejälgi ning millised on politsei töövahendid. Muusikute valikul oli korraldaja lähtunud ideest, et oleks igale maitsele midagi. Kokku esines viis noortebändi, igaüks neist omanäoline ja oma stiili harrastav. Kohal oli ka Harku sõprusvalla Eura noortebänd Soomest. K AT R I N R OM ANE NKOV

Koolilõpumöll Tabasalus.

Erakogu


6 / HARKU VALLA TEATAJA / VABA AEG

Kristina Maria Jaamul (keskel). Erakogu

Harku tüdruk – Eesti parim ujuja Kristina Maria Jaamul võitis Eesti 11-aastaste tüdrukute parima ujuja tiitli Noortesarjas. Kristina Maria seeria Noortesarja finaalis oli: 50 m vabalt 2. koht, 50 rinnuli 2. koht, 50 m liblikat 2. koht, 100 m kompleksi 1. koht. See andis kokkuvõtte esikoha. Sarja populaarsusest annavad aimu järgmised numbrid: osalejaid kõigil etappidel kokku oli umbes 800, finaalist võttis osa 250 noort ujujat. ANDR US JA A M U L

Laste spordipäev 26. mail toimus Harku lasteaias spordipäev, kuhu olid kutsutud lapsed koos vanematega. Õhkkond oli soe ja mõnus. Iga lapsevanem sai endale sedeli ja koos lapsega alustati ringkäiku. Esimeses punktis pidime kokku lugema kõik kuused, mis kasvavad lasteaia mänguplatsil. Pisikesed mudilased nautisid seda, et neil oli võimalus näidata ka oma oskusi. Järgnevates punktides toimusid erinevad võistlused: jooks, keks, jalgpall, bowling ja kõike seda tehti koos vanemaga. Meie perekonnale meeldis väga sportmäng, milles laps pidi vanemat juhendama. Vanemal olid silmad kinni. Harku lasteaias toimunu ei olnud tüüpiline spordipäev, kus võisteldakse esimese koha peale, vaid see oli tore ja asjalik perekondlik vaba aja veetmise võimalus. Alati räägitakse, et sport on elu alus ja teeb organismi tugevaks. Sport peaks ja võikski olla alati tore ja meeldejääv kogemus, mis annab lastele positiivse pisiku sellega ka edaspidi tegelda. Iga osaleja sai diplomi spordipäeval osalemise eest. Pärast toredat sportimist suundusime oma rühma juurde, kus saime osa kosutavast piknikust. See üritus on kauaks meeldejääv tänu toredatele lasteaiatöötajatele ja nende suurele pingutusele. KR ISTINE LA A N ISTO Tänulik lapsevanem

Neljapäev, 9. juuni 2011

Ilmameister Harku vallast

NÕUANNE

Laenu võtmine muudab reisi kulukamaks Laenuraha eest reisile minek teeb puhkuse laenuintressi ehk umbes paarikümne protsendi võrra kallimaks. Seetõttu tasub reisi pikemalt ette planeerida, et jõuaks raha kokku saada laenu või krediitkaarti kasutamata.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilane Käroli Kullamaa saavutas hiljuti Hispaanias toimunud maailmakarika etapil rühmavõimlemises III koha. Lisaks kannab Käroli 2009. aastast ka maailmameistritiitlit.

HE L I L E HT S A AR minuraha.ee toimetaja

K ATRIN R O M A N E N KOV vallaleht@harku.ee

Rühmavõimlemisega on Käroli Kullamaa tegelenud kümme aastat ning hetkel kuulub ta Piruett Janika koondrühma. Võistkonna omapärane nimi tuleneb sellest, et sinna on koondatud kahe erineva võimlemisklubi neli parimat võimlejat, kes esindavad Eestit rahvusvahelistel võistlustel. Tüdrukud on siiani teinud seda väga hästi. Hiljuti Hispaanias peetud World Cup II võistlusel saavutati väga pingelises konkurentsis 3. koht ning aastal 2009 tuli Käroli oma rühmaga Austrias toimunud maailmameistrivõistlustel esikohale. Aega ja vaeva kulub selliste tulemuste saavutamiseks palju. Käroli räägib, et treeningud toimuvad tavaliselt kuus korda nädalas. “Üks trenn kestab tavaliselt 2,5-3 tundi ja nädalas on vaid üks vaba päev, laupäev,” ütleb Käroli. Sageli toimuvad ka nn tihendatud nädalalõpud, kus toimub ühtekokku neli trenni – kaks laupäeval ja kaks pühapäeval.

Head hinded aitavad Uurin, kas sellise koormuse juures tüdimust ei teki, vahel tahaks ju puhata ja niisama olla ka? Käroli vastab, et tüdimust ei teki, aga suur väsimus mõnikord küll. “Siis peab lihtsalt puhkama ja uuesti motivatsiooni üles leidma,” on ta optimistlik. Suurimaks motivaatoriks peab Käroli reisimist ning võistlustel võidetud medaleid. “Samuti aitab positiivselt kaasa see, kui koolis on head hinded, siis tean, et ei pea tingimata peale kooli koju õppima

Käroli Kullamaa.

Piruett Janika koondrühm. minema, vaid saan ka tippspordiga tegeleda. Kui hinded on korras, siis on ka tuju hea ja tahtmine trenni teha,” sõnab ta.

KUI HINDED ON KORRAS, SIIS ON KA TUJU HEA JA TAHTMINE TRENNI TEHA. Koolielu ja trenni ühendamisel on Kärolil enda sõnul väga vedanud sellega, et tal on mõistev pere ja sõbrad ning väga toredad õpetajad: “Õpetajad on mulle alati toeks ning ma olen selle eest väga tänulik!”

Koolitöö lennukis Kevadine koolilõpp ja tihe treeningute graafik tähendavad tegelikult väga suurt koormust. Käroli ütleb, et ta jõuab õhtul tavaliselt koju kella 22.30 paiku ning hakkab siis õppima. Kuna ta plaanib

2x erakogu

peale keskkooli lõppu ka kindlasti ülikooli minna, siis lõdvaks lasta ennast ei tohi. Võistluste tõttu tuleb koolist sageli puududa. Õnneks on lennujaamas ja lennukites veedetud tundidel ka oma plusspool – seda aega saab kasutada koolitööde tegemiseks. Tulevikuplaanid on Kärolil suured. Peale kooli lõpetamist on kindel plaan minna õigusteadust õppima, selleks tuleb esmalt riigieksamid hästi sooritada. Lisaks toimuvad juunikuus Tartus maailmameistri võistlused, kus Käroli rühm tahab kindlasti saavutada medalikoha. Sealt edasi tulevad juba juulis esinemised Šveitsis ja Taanis ning sügisel Kreetal, talv toob Hong Kongi ning järgmine suvi Kanadasse sõidu. Graafik on tihe ja pingeline, aga Käroli ütleb, et kui väga tahta, siis leiab kõigeks aja.

Arukas majandamine algab oma rahaasjade planeerimisest. Kui sul on ette teada, et plaanid suvel nädalaks puhkama sõita ning oled ka sihtkoha ning umbkaudse hinna välja selgitanud, on viimane aeg oma rahaasjades inventuur teha. Kas su säästudest piisab, et reisile sõita? Kui sääste pole, siis kalkuleeri, kui palju saaksid iga kuu kõrvale panna, et reisiks vajaminev summa kokku saada. Mõtle ka võimaluste üle, kuidas võiksid oma sissetulekut suurendada – ehk on võimalik leida näiteks ajutine lisatöö? Täpse pildi oma tuludest ja kuludest saad siis, kui koostad eelarve – kui palju teenid, kui palju kulutad ning millele kulutad. Eelarve analüüsimine annab ka hea võimaluse üles leida kohad, kust oleks võimalik säästa. Säästmiseks on mõned head nipid. Esiteks ära hoia säästmiseks mõeldud raha oma arvelduskontol – nii vähendad riski, et raha kogemata lihtsalt ära kulutad, samuti on arvelduskontole makstav intress väiksem näiteks hoiuse omast. Üks võimalus on säästetav summa kanda teisele kontole, kust sa igapäevaseid arveldusi ei tee. Kui soovid oma sääste ka veidi kasvatada, võid uurida erinevate hoiuste tingimusi, sest nii teenib su raha intressi. Lisaks tähtajalisele hoiusele, kust üldjuhul enne tähtaja lõppu raha välja võtta ei saa, ilma et intressi kaotaksid, võid kaaluda ka kasutus- või kogumishoiust, kuhu saad raha regulaarselt juurde maksta. Üldjuhul on kasutus- või kogumishoiusele pakutav

intress madalam tähtajalise hoiuse omast. Praegu jääb näiteks kuuekuulise tähtajalise hoiuse aastaintress sõltuvalt summa suurusest ja pangast vahemikku 0,95-2,6%. Alustuseks võiks mõelda, kas laenatud raha eest reisimine on mõistlik? Laenu võttes läheb reis kokkuvõttes kallimaks, sest laenu eest küsitakse intressi ning maksta tuleb ka lepingutasu, samuti ei ole reisilt naastes tore hakata laenu tagasi maksma. Kui oled pärast põhjalikku kaalumist siiski laenamise kasuks otsustanud, siis erinevad pangad pakuvad reisimise rahastamiseks erinevate nimetustega laene: väikelaen, soovilaen, tarbimislaen. Reisilaene või järelmaksu võivad pakkuda ka reisibürood, kes vahendavad mõne panga konkreetseid tooteid. Kuid ükskõik, mis nime ka selline laen või järelmaks ei kannaks, on nende ühine joon lühem laenuperiood ja üsna kõrge aastaintress, mis võib jääda tavaliselt 14-26% kanti. Näiteks kui võtad aastaks 640 eurot väikelaenu, mille intress on 18%, maksad pangale kokku tagasi veidi üle 700 euro. Kindlasti ei tasu mõeldagi kiirlaenu ehk SMS-laenu võtmisele, kuna selle intress on väga kõrge. Näiteks kui laenad kuuks ajaks 200 eurot, kohustusega kuu pärast tagasi maksta 250 eurot, teeb see aastaintressiks lausa 300%! Krediitkaart on välismaale sõitmisel teinekord hädavajalik – omal käel reisides näiteks hotelli või lennupiletite broneerimiseks ja nende eest maksmiseks. Siiski ei tasu krediitkaardilt kulutatud summade tagasimaksmisega viivitada – eriti käib see vaba tagasimaksega või püsimaksega krediitkaardi kohta, mille puhul on võimalik tagasimaksmist suhteliselt paindlikult korraldada. Määratud tagasimaksega krediitkaart on ehk kõige paremini distsiplineeriv, sest kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kokkulepitud maksepäeval sinu arvelduskontolt maha.


Neljapäev, 9. juuni 2011

TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded, vanad perioodid – OÜ, KÜ, MTÜ Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee www.erten.ee

Aedade ja väravate ehitus, väravaautomaatika ja uksetelefonide paigaldamine, avamine mobiilist, lipud ja lipumastid ja palju muud, vaata kodulehelt www.lounaekspert.ee.

Tel 509 7627

7

TEATED • Aitame Teid kauni ja hubase õueruumi loomisel. Haljastus- ja eskiisprojektid, aiahooldus, haljastuse rajamine, rõdu- ja terrassihaljastus, kalmude kujundamine ja hooldus. Erialane haridus Luua Metsanduskoolist. Tel 507 6731 või dendrodisain@gmail.com • Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491 • Korstnapühkija. Tel 5372 4993

Türisalu Õuevõrkpall 19. juunil kell 17.00 Keila-Joa SIK staadionil

• Must muld koos transpordiga, kuni 6 tonni. Must kasvumuld on suure huumusesisaldusega, turba ja sõnnikuga kompostitud ning kivideta. Sobib hästi kasvuhoonesse ja haljastuseks. Hind 99 eur / koorem. Tel 525 2632, mullavedu@hot.ee

Ootame eelkõige oma valla harrastajaid. Väljakul vähemalt 2 naist. Registreerumine edditomband@hot.ee ja tel 5695 7822, Eddi Tomband, Türisalu Spordiklubi.

• Müüa küttepuud, puitbrikett, pelletid. Kojuvedu üle Eesti. Tel 5649 9499, www.polarheat.ee

Rannamõisa lasteaia juht otsib endale abilist, kel on soovi, oskust ja visiooni mõelda ja tegutseda nii pedagoogiliselt kui majanduslikult. Motivatsioonikiri saata 30. juuniks e-aadressil margit@rannamoisa.edu.ee.

• Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta). Tel 5674 0940 • Probleemsete ja ohtlike puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan raskesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõstukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse. Tel 5648 2680 • Raplas Lõuna t. müüa 2 kõrvuti kinnistut (970 m2, millel vana elumaja, kaev, kuur, ja eramukrunt 973 m2). Det. pl. Hind kokku 42 000 eurot; võimalik osta ka eraldi. Otse omanikult. Tel 501 7614 • Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300 • Soovin suveperioodil töötada lapsehoidjana. Tel 5692 1901

Tel 5650 8701

• Veo- ja tõsteteenused • Kaeve- ja planeerimistööd • Täitematerjali, mulla, liiva ja killustiku müük

Pakume Teile soodsatel tingimustel usaldusväärset kinnisvara haldus- ja hooldusteenust. Meie klientideks on nii korteriühistud, ärihooned, eraisikud kui ka firmad. Moodustame vajadusel korteriühistu. Kontakt: info@majahoidja.ee, tel 662 2776, www.majahoidja.ee

Võtame vastu teateid ja reklaame HARKU VALLA TEATAJASSE Kui soovid avaldada reklaami või kuulutust Harku valla ajalehes, võta ühendust meili teel myyk@harjuelu.ee või telefonil 646 2214. Harku Valla Teataja ilmub 2 korda kuus, järgmine number jõuab valla elanikeni 9. juunil. Reklaami saatmise tähtaeg on 5. juuni. reakuulutus (reas 45 märki) 2 eur / 31,3 kr 1 moodul (44x42 mm) 19 eur / 297,3 kr 2 moodulit 38 eur / 594,6 kr 1/8 lehekülge 112 eur / 1752,4 kr 1/4 lehekülge 215 eur / 3364,0 kr

• Vahetada renoveeritud, keskküttega korter Pärnus (45,50 m2, I korrus, avatud planeering, vannituba ja WC ühes, põrandaküte kööginurgas ja vannitoas) keskküttega korteri vastu Tabasalus. Tel 5552 6862 • Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, konteineird ja transport. Hinnad on head. Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055 • Väikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992 • Väljaõppinud puudelangetaja teostab ohtlike puude ja okste raiet. Teostan puude kujunduslõikust. Tööd teen tõstuki ja köistehnikaga. Puude üldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel 5616 9864

Reklaami või kuulutuse tellimine e-mail myyk@harjuelu.ee telefon 646 2214

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854. Toimetaja: Katrin Romanenkov, tel 606 3830, katrin.romanenkov@harku.ee. Reklaam ja müük: Ingrid Eylandt-Kuure, tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee. Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee. Koduleht: www.harku.ee Kujundus ja kirjastaja: Kirilille Kirjastus AS. Trükk: AS Printall. Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.


8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM SEA OMA MURUNIIDUK KORDA! Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014, www.muruniidukiabi.ee

MERIKE HUNT HAMBARAVI. HAMMASTE RAVI JA PROTEESIMINE. TABASALU, RANNA TEE 2-203. INFO JA REGISTREERIMINE TEL 604 8082 JA 503 2292. KUNI 19. A. LASTE JA NOORTE RAVI TASUTA.

Neljapäev, 9. juuni 2011


HVT 09.06.2011