HVT 23.02.2011

Harku valla ametlik häälekandja.

Ilmub kaks korda kuus.

Kolmapäev, 23.02.2011 Nr. 4(276)

See on Harku vallale nagu eesti rahvale Kalevipoja kojutulek.

S UL E V R OOS Volikogu aseesimees

Ida-Mathilde Ladvik: “Praegune Eesti riik on...”

Homme, 24. veebruaril saab Eesti Vabariik 93 aastat vanaks, 9. veebruaril täitus aga IdaMathilde Ladvikul sada eluaastat. HVT sai vanaproualt eksklusiivse intervjuu.

Vana koolitarkus ütleb küll, et “Kõik, kõik on uus septembrikuus!”, aga Vääna vanas mõisahäärberis lihtrahva tarkused ei kehti.

Mida noorpõlvest mäletate?

Ida-Mathilde Ladvik: Sündisin Võrumaaal, Lepistu vallas, Restu külas. Peres oli meil kokku 8 last. Palju tuli tööd teha. Noorest peale hakkasin karjas käima, hiljem tulid põllutööd.

Sünnijärgne nimi on Teil Rüütel. Kas riigimees Arnold Rüütel on ka sugulane?

Ei ole. Aga paljud teised tuntud riigimehed on sugulased.

Endine põllumajandusminister ja riigikogu liige Harri Õunapuu, ajakirjanikest riigikogulased, vennad Toivo ja Ülo Tootsen on ka meie soost.

Kõige rohkem kasu on aga ikka olnud vennapojast, kes on taksojuht.

Taksojuhti on iga riigikorra aegu vaja.

ÜLO RUSSAK vallaleht@harku.ee

Sotsiaalosakonna juhataja Tiia Spitsõn sätib juubilari õlgadele valla kingitud rätiku. Ülo Russak Teie olete üks väheseid Eestimaal, kes suudab öelda, kumb Eesti riik siis parem on, kas too Pätsi aegne või...

Praeguses Eesti riigis on väga hea elada. Lapsed ja lapselapsed on kõik ümber, aitavad. President Toomas Hendrik Ilves saatis õnnitluskaarti.

Päts ei saatnud mulle kunagi kirja. Ü LO RU S S A K

Harku valla teenetemärgi saab 4 inimest Harku vallavolikogu kinnitas, arvestades vallavalitsuse ettepanekut, tänavusteks teenetemärkide saajaks: • Kaido Taberland – Tabasalu Looduspargi korrastaja ning paikkonna elu edendaja; • Vello Valing – elupõline kommunaaltöötaja;

Mõisakool – see kõlab uhkelt

• Armin Karu – ettevõtja ja ürituste ning heategevusprojektide toetaja; • Arvi Eidisk – ettevõtja, Kumna Kultuuriaida loomise mõtte algataja ja elluviija, paikkonna elu edendaja.

Teenetemärk omistatakse vallale osutatud eriliste teenete eest. H VT

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Harku Vallavolikogu Harku Vallavalitsus

Siin on uus kõik selle aasta algusest. 1. jaanuarist kannab mõisamajas asuv kool uut uhket nime ja kooli juhib uus direktriss. Kooli nimeks on nüüd Vääna Mõisakool.

Kas nüüd ootab ees kohtumine tõsiselt range direktori, nagu ehtsa mõisaprouaga? mõtleb ajakirjanik direktori kabinetti astudes. Tuleb pettuda. Heas mõttes pettuda. Terekäe pistab ajakirjanikule pihku mõisapreili. Parimas mõttes mõisapreili, kellel ainult etnilise kaunistusega pihtkleit meenutab, et ta sakste soost pole, vaid inimene meie keskelt.

“Piret Jürna,” ütleb ta tutvustuseks. “Direktor 1. jaanuarist. Selles koolis töötan aga alates 1998. aastast.

Võimlemisõpetajana.”

Nüüd saab selgeks mõisapreili figuuri saladus – ikkagi tosin aastat võimlemisõpetajana. Enne seda aga Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskond. Ka ujumis ja kergejõustikutreeningud. Kooli direktoriks kandideerimine oli seega loomulik jätk õpetajaametile. Vaja oli uusi väljakutseid.

Miks mõisakool?

“Kui ma aga näen, kuidas lapsed mõisaparki suusatama lähevad, tahaksin jälle koos nendega seal vanade puude all olla,” ütleb värske direktor.

Kooli saalis ta nii väga võimlemistunde taga ei igatse – koolil puudub korralik spordisaal.

Miks ja kes aga endisest lasteaed-algkoolist mõisakooli tegi? Ei saanud see olla ju uue direktori esimene töö – muuta asutuse nime.

“Kooli hoolekogu ja eriti Kaido Kruusoja ajasid Haridusministeeriumiga nimevahetust. Ministeeriumis leiti, et sõnad “lasteaed-algkool” ei pea uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi tingimata kooli nimes sees olema. Pealegi – mõisakool, see kõlab ju hästi,” on direktor kindel.

Vääna Mõisakooli (endine Vääna Lasteaed-Algkool) direktriss Piret Jürna peab hea seisma ka selle eest, et soojaks oleks köetud mõisahoone 22 ahju. Ülo Russak Aga mis ütlevad lasteaialapsed, õigemini nende vanemad? “Eks vanemadki tea, et lapsed algkoolist peatselt mõisakooli lähevad – ja see neile meeldib,” on direktor kindel.

Et lastele ja vanematele see kool meeldib, seda kinnitab ka kasvav õpilaste arv.

Koolis pole enam ühtegi liitklassi, iga vanuseastme lapsed õpivad eraldi klassis.

Kokku on õppureid 68.

“Kõige õpilasterohkem on teine klass – kokku 16 õpilast.

Väikseim aga 5. klass – vaid 6 õpilast,” räägib direktor.

22 ahjuga maja Peale hariduse andmise on direktori mureks ka mõisamaja korrashoid ja renoveerimine. Ikkagi 156 aastat ajalugu. Ajalugu tähendab enamasti aga ka ahjusid ja ahikütet.

“Majas on kokku 22 ahju, neist 16 on taastatud esialgsel kujul. Aastas kulub sada ruumimeetrit puid. Palgal on kolm koristajat-kütjat. Aga ka lapsed löövad kaasa, kevadel on meil puuladumistalgud,” kiidab direktriss õpilasi..

“Mõisakool ja puuladumistalgud?” ei saa ajakirjanik jätta imestamata.

“Moodne mõisnik peab kõike oskama,” teab pedagoog. “Lasteaia lastele õpetame näiteks leivategu, suurematele on plaanis eetika tunnid.

Varsti saavad lapsed ka sellised sinised etnilise kaunistusega koolivormid. “Tahame väga selle ajastu vaimu ja suursugusust, mida see maja kannab, lastele edasi anda,” lausub Jürna. Eeskuju mõisapreili olemisega direktrissi näol on lastel olemas.

SÜNDMUS

Olgu ikka tarmukust ja tervist Laupäeval, 19. veebruaril kogunesid Tabasalu Ühisgümnaasiumi saali eakad inimesed. Tulijaid oli valla igast otsast – buss tegi vallale ringi peale, et kõik soovijaid ikka külma ilma kiuste kohale jõuaksid.

Kui saalis oli poolsada ja natuke rohkem inimest, Estonia kontsertklaver valla juhtivate jõudude, volikogu esimehe Helikar Õepa ja vallavanem Kaupo Rätsepa abil õigesse paika nihutatud, võis traditsioonilise vabariigi aastapäeva aktusega alata. Üritusel ütles avasõnad ning avaldas kõigile kohalviibijaile lugupidamist ja tänu oma riigi sünnipäeva meelespidamise eest Harku valla sotsiaalosakonna juhataja Tiia Spitsõn.

Volikogu esimees Helikar Õepa: “Meie riigi 93. sünnipäeval on, mille üle uhkust tunda ja mida meenutada.

Meie edusammud majanduse arendamisel on toonud meile rahvusvahelise tuntuse ja välisinvestorite usalduse. Harku vallal pole riigi arengus sugugi väike roll – oleme üks tugevamaid omavalitsusi Eestimaal. Ka valla sotsiaalseks arenguks on palju ära tehtud, aga palju on veel teha. Ehitamist ootab valla eakate hooldekodu, lõpliku otsuseni pole vald veel jõudnud, kas rajada see Harkusse või Tabasallu, igal juhul mitte kaugele valla südamest.”

Volikogu esimehe mõtet jätkas vallavanem Kaupo Rätsepp: “Harku valda peetakse õigusega üheks majanduslikult tugevamaks omavalitsuseks Eestimaal. Samas ka nooruslikumaks vallaks – nii palju sünnib meil lapsi. Ei tohi unustada ka neid, kes meie heaolule aluse on pannud. Ja nendest inimestest paljud on täna siin saalis.

Aitäh teile – olgu teil ikka tarmukust ja tervist ja tegutsemislusti.”

Eakate nimel tänas vallavalitsust tehtu eest endise tootmiskoondise Ookean kauaaegne peadirektor Hugo Maide.

Meeleolukat muusikat pakkus kohalolijaile Vanemuise kontsertansambel Con amore solist Kaljo Johannsoniga. HVT

2 / HARKU VALLA TEATAJA / UUDIS VALLAVOLIKOGU VEERG A ADU K AN A Ehitus- ja planeerimiskomisjoni esimees

Ehitus- ja planeerimiskomisjoni tegemistest

E

hitus- ja planeerimiskomisjon on üks vallavolikogu kuuest komisjonist ja kui vaadata volikogu istungite päevakorda, siis juhtivkomisjoni rollis rohkem kui teised.

Komisjoni liikmeskond on suur, kokku 11 inimest. Komisjonis on Harku vallavolikogu liikmetest Sulev Roos, Meelis Härms, Jaanus Härms, Kaido Kruusoja, Priit Kotkas, Allan Kiil, Aadu Kana, vallavalitsust esindavad Erik Sandla ja Andrus Braunbrück ning väljastpoolt vallavalitsust ja volikogu Armin Mutle ning Ekvart Nurme.

Komisjoni esimees on Aadu Kana ja aseesimees Sulev Roos.

Vallavolikogu 26. novembri 2010. aasta otsusega määratleti komisjoni tegevusvaldkonnad ja kinnitati koosseis.

Komisjoni istungid on vastavalt kinnitatud reglemendile reeglina üks kord kuus, kuid kui pakilised asjad nõuavad, siis ka tihedamini.

Komisjoni nimi määratleb ka, et põhiline tegevus on vallavalitsuse poolt volikogule esitatud detailplaneeringute algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste eelnõude läbitöötamine ja soovituste esitamine volikogu istungil kaasettekannetena.

Valla üldplaneeringust Kõige tõsisem ülesanne on hetkel aga Harku valla üldplaneeringuga seotud küsimuste lahendamine.

Täna veel kehtiv valla üldplaneering aastast 1996 on selgelt ajast ja arust ning juba 2002. aastast algatatud uus üldplaneering vajab kiiresti kehtestamist. Tänaseks on uus üldplaneering volikogu poolt vastu võetud, keskkonnaameti poolt koos KSH-ga kooskõlastatud ja nüüd saadetakse see maavanemale lahkhelide lahendamiseks.

Loodame, et sel sügisel on aeg käes, mil üldplaneering kehtestatud saab.

Harku valla uus arengukava ja tegevuskava lähevad veebruari volikogu istungile esimesele lugemisele.

Paljud meie komisjoni liikmed osalesid arengukava erinevates töörühmades ja lõpparutelul juhtrühmas.

Veebruari komisjoni koosolekul anname sellele lõpliku hinnangu, mis on volikogu jaoks soovituslik.

Märkimist väärib, et arengukava on koostatud kandipõhisena ja annab tasakaalustatud arengusuunad igale kandile, piirkonnale, asumile – ükskõik, kuidas seda nimetada.

Arengukavas on arvesse võetud lisaks valla registrisse kantud elanikele mobiilse positsioneerimise uuringu tulemusel selgunud tegelik elanike arv, mis on 20 % võrra suurem. Sellest johtuvalt võtab arengukava arvesse tegeliku

vajaduse sotsiaalse ja tehnilise taristu järgi.

Tänaseks on vallavalitsus kaardistanud kõik algatatud, vastu võetud ja kehtestatud detailplaneeringud, et selgitada välja nendega antud ehitusõigused ja võimalikud arengusuunad.

Sellest lähtuvalt on hea arvestada taristu vajadusi ja ka liiklusprobleeme kandipõhiselt.

Tabasalu keskusest Eraldi probleemiks on Tabasalu aleviku keskuse areng, mille aluseks on valminud arhitektuurikonkursi võidutöö ja valla spetsialistide poolt välja töötatud detailplaneeringu eskiislahendus. Tänaseks on sellel alal algatatud juba 4 detailplaneeringut ja eraldi tuleb hinnata äri- ja teenusevajadust ning siit tulenevat ehitusvajadust – arhitektuurikonkurss toimus majandusliku tõusu ja ehitusbuumi ajal.

Vaatamata žürii (kus oli Arhitektide Liidu 5 esindajat koos Soome arhitektiga) seisukohale on tänase Eesti majandusseis ja arusaamad muutunud.

Kui arvestada , et Tabasalu Rimi ja Säästumarketi vahele tuleb tulevikus teenindus- või mõni muu maja, siis on õhus küsimus, millest tegelikult on täna Tabasalus kui Harku valla keskuses puudu? Mis tuleb Klooga maantee äärde ja vallamaja ette? Ettevõtlus, kuid milline?

Eelmise volikogu koosseisu analoogse komisjoni nimi oli ehitus- ja kommunaalkomisjon. Ka tänase komisjoni tegevusvaldkondadeks on muu hulgas joogivee ja kanalisatsiooni küsimused.

ERALDI PROBLEEMIKS ON TABASALU ALEVIKU KESKUSE ARENG. On kuulda arvamusi, et Harku valla põhjavee varu on ammendumas ja kui Tabasalu ja selle lähipiirkond ei ühine Tallinna Veega, siis on plaanitud elamuarengud vaja seisatada.

Uurides vee erikasutuslubade määra, tänast tarbimist, Tallegi uut tehnoloogiat jne, siis nii hull see seis veel ei ole.

Ka see küsimus tuleb arutamisele järgmise komisjoni koosolekul.

Vallavalitsus alustas ja komisjon jätkab valla ehitusmääruse kaasajastamist seoses seaduste muudatustega ja selgema regulatsiooniga ehitusõiguse taotlemise protsessis.

Kolmapäev, 23. veebruar 2011

Kuivad kraanid ehk Brüssel pisaraid ei usu 2008. aastal esitas Harku vald Keskonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotluse Suurupi ja Vääna-Jõesuu kandi külade ühtse veevärgi ja kanalisatisoonitrasside väljaehitamiseks. ÜLO RUSSAK vallaleht@harku.ee

Vaatamata kallile maksumusele – projekti hinnaks kalkuleeriti ligi 400 miljonit krooni – saadi KIKilt toetav otsus.

Nüüd saaks veeprobleemid lahendada Euroopa Liidu rahade toel, aga...

Tegelikult algas kõik varem kui 2008. aastal. Algas palju varem – siis, kui inimpõlv tagasi hakati Vääna-Jõesuu kanti suvila- ja aianduskooperatiive rajama. Vesi pere tarbeks või peenarde kastmiseks vinnati siis vändaga sahtkaevust või saadi paremal juhul naabri puurkaevust. Samamoodi oli reovee ärajuhtimisega – see läks kas kogumiskaevu või...

Nüüd on paljud tolleaegsed majakesed tõsisteks häärberiteks kasvanud, saunsuvilatest saanud uhked eramud.

Mis aga muutunud pole, on paikkonna veevarustus. See käib ikka vanaviisi, vändaga.

Kuigi arvestuse järgi elab selles kandis alaliselt või mõnes majas ka ajutiselt 3355 peret – täpselt nii palju on kinnistuid.

Oodatakse allkirju Vallavanem Kaupo Rätsepp: “Selle paikkonna veeprobleemide lahendamiseks tegi vald esmakordselt KIKile taotluse 2004. aastal. Siis koos Keila, Saue ja teiste valdadega.

Projekti nimeks oli Vääna jõgikonnna veemajandusprojekt. See projekt paraku ei realiseerunud.”

PUUDU ON VEEL 16% ALLKIRJADEST EHK 560 KINNISTUOMANIKU NÕUSOLEK. Vallavalitsus ei jätnud aga jonni. 2008. aastal esitati uus taotlus. Siis ainult oma valla nimel. Harku vald võttis ka kohustuseks – nagu Euroopa Liidu rahadest finantseeritavate projektide puhul ikka võtta tuleb – rahastada omalt poolt veetrasside rajamist 16,2% ulatuses ehk 62 miljoni krooniga. See taotlus kiideti ka heaks.

Harku vald saaks VäänaJõesuu kandi külad, täpsemalt Suurupi, Vääna-Jõeuu ja Viti varustada vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Seda Euroopa Liidu rahadega, aga...

Kaupo Rätsepp: “Meile seati üks tingimus. Kaks kolmandikku kinnistute omanikest peab andma nõusoleku trassiga liitumiseks.”

Praeguseks on nõusolekut kinnitanud umbes pooled maaomanikest, puudu on veel 16%

allkirjadest ehk 560 kinnistuomaniku nõusolek. Tähtaeg aga läheneb – KIKis oodatakse valla kinnitust projekti elluviimiseks märtsi lõpuks. Siis peavad allkirjad koos olema.

Kaupo Rätsepp: “Ümber ei saa ainult meie vallale antud aeg. Ümber saab hoopis enam – otsa saab meie üleminekuaeg Euroopa Liiduga ühinemisel.

See tähendab, et alates 2015. aasta lõpust Euroopa tõukefondidest enam selliseid projekte ei rahastata.”

Liitumine tasuta Brüssel, nagu vanasti ka Moskva, pisaraid ei usu. Eriti nüüd, mil endal eurovarud kuivavad, rahamured kasvavad. Tuleb teha nüüd ja kohe, või jääbki see projekt tegemata.

Kaupo Rätsepp: “Sellepärast ootamegi inimestelt kiiret tagasisidet. See oleks suurim rahasumma, mis Harku valda eurorahadest tulnud on. Kindlasti üks suurimaid toetusi ka Harjumaale.”

Mida tähendab aga kinnistuomanikule allkirja andmine projekti toetuseks?

Kaupo Rätsepp: “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine on kõigile vallakodanikele tasuta. Kes vallakodanik ei ole, peab liitumise eest maksma 6000 krooni. Samas võib igaüks koos liitumissooviga saata ka avalduse vallakodanikuks saamiseks – nii et kõigile soovijaile on see praktiliselt tasuta. Tuleb maksta ainult veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse eest ühistrassist oma eramuni. Spekuleerida ei taha, aga ütlen et summa jääb vahemikku 10 000-20 000 krooni. Olenevalt kaevendi pikkusest.”

Mida selline ühistrass aga inimesele, piirkonnale, tervele vallale, tervele Euroopale annab, et seda rahastama peaks?

Kaupo Rätsepp: “Inimesele, perele tagab see kvaliteetse joogivee – igal kellajal, iga ilmaga. Ja reovee äravoolu.

Paikkonnale puhtuse, reovee keskkonnanõuetele vastava utiliseerimise. Vallale – võimalused edasiseks arenguks, detailplaneeringute edaspidiseks kehtestamiseks. Vastasel juhul jäävadki need piirkonnad igavesti “aianduskooperatiivideks”, potipõllumeeste pärusmaaks vändaga kaevu ja loodust reostava reoveemahutiga. Pealegi – sõiduteed, mille alt või kõrvalt trass kulgeb, saavad ehituse käigus korralikuma katte. Meile kõigile tähendab aga projekt, et meie merevesi, meie ilusad liivarannad jäävad puhtaks. Kõigil on hea meile külla tulla, ükskõik millisest riigist Euroopas.”

Kraan jääb kuivaks Ikka aga tekivad küsimused nagu roostes veetilgad vanast kraanist... Kas inimeste endi puurkaevud peale liitumislepingu allkirjastamist suletakse?

Vääna-Jõesuu Külaseltsi esimees Hiie Graubergil on koduõues küll kaev, aga ikka tahab ta, et ühistrassi vesi majja tuleks. Ja reovesi ära voolaks. “See loob kindlustunde tuleviku suhtes,” ütleb ta.

2x Ülo Russak

Ühine ja sõida muretult reisima • Veel on projektipiirkonna kinnistuomanikel võimalik anda oma panus projekti õnnestumisse ja saata OÜ-le Strantum küsitlusleht oma arvamusega.

• Vald koos OÜ-ga Strantum loosib kõigi, hiljemalt 30. märtsiks 2011 liitumissoovi avaldanud elanike vahel välja 2 Estraveli kinkekaarti summas 1000 eurot. Kaardi kasutamise aeg – aasta 2011. Piirkond – piiramatu.

Enne võidu kättesaamist peab kinnistuomanik olema end registreerinud Harku valla kodanikuks.

• Lisaks rajatakse kolmele liitujale tasuta trassid ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist eramuni.

• Loosimine toimub 31. märtsil.

Kaupo Rätsepp: “Reeglina ei pane puurkaeve keegi kinni, kuigi mõnes kohas võidakse vee kasutust piirata. Inimesel peab jääma valida, millist vett tarbida – kohaliku puurkaevu vett näiteks aia kastmiseks, veevärgi vett aga oma tarbeks.”

Kraan aga tilgub: valla investeering koos OÜ Strantumiga on 62 miljonit krooni.

Kust see raha tuleb?

Kaupo Rätsepp: “Praeguseks on projekti maksumus 380 miljonit krooni. Sellest 16,2% ehk 62 miljonit krooni on valla ja OÜ Strantum poolt panustatav osa, mis ei tule korraga välja käia. Meie 200 miljoni kroonise eelarve juures me leiame selle raha. Osaliselt tuleb ka laenu võtta.”

Kraan nagu olekski kuivaks saanud. Aga mitte lõplikult. Üks pisike piisk on veel.

Kui vald ikkagi ei ühine, mis siis kõige mustema stsenaariumi järgi juhtuda võib?

Kaupo Rätsepp: “Suur rahaline toetus, suurusjärgus

Vallavanem Kaupo Rätsepp: “Teist korda meile sellist võimalust ei pakuta – ehitada Euroopa Liidu rahade toel veevärk ja kanalisatsioon. Peame tegutsema nüüd ja kohe!”

5000-6000 eurot kinnistu kohta, jääb saamata. Aga mis kõige hullem – inimpõlv tagasi rajatud reovee mahutite kasutusiga hakkab läbi saama.

Vaevalt Keskkonnaamet enam uute rajamiseks loa annab.

See aga tähendab – ka veekasutuseks pole enam luba.”

Kraan ongi kuiv. Ja võibki kuivaks jääda. Igaveseks.

UUDIS / HARKU VALLA TEATAJA /

Kolmapäev, 23. veebruar 2011 KÜSITLUS Kas oled käinud suustamas-kelgutamas?

KE N T M Ä N N IK Jalgpallitreener

I

kka suusatan, sest olen Tabasalu suusakuuris tööl.

See käib ameti ja elukutse juurde. Tavaliselt teen sõite Tabasalu ümbruses. Aeg-ajalt põikan sõite tegema ka näiteks Harku metsa. Muid talispordialasid väga ei harrasta.

Jalgpallitreeningud käivad põhiliselt saalis. Aga tunde peame ka lumisel staadionil.

Nii et suvistest aladest ei pääse ka keset talve.

VE LLO M A LKE N Muraste elanik

S

uusatasin viimati 14 aastat tagasi. Küll matkan ning tahan võtta osa 23. veebruari öömatkast kodukoha lähedal. Kui see just pakase tõttu ära ei jää.

Kolmel korral nädalas käin Tabasalus ujumas. Ja seda iga ilmaga, sest ujula on katuse all.

P IRE T A RSLA M OV Muraste elanik

O

len käinud lastega kodu lähedal kelgutamas ning niisama müramas ja talvemõnusid nautimas.

Suurupi ja muud ümbruskonna metsad on selleks väga head kohad. Suusatanud ma tänavu talvel veel kahjuks ei ole. Lihtsalt pole vaba aega tööst ning muudest tegemistest üle jäänud. Aga plaanis on sõita perega Otepääle, kui vähegi võimalust ja tahtmist on.

Viis küsimust maamaksu kohta Vallavalitsus on menetlenud kõik laekunud maamaksuvabastuse taotlused ning on enamuse neist ka rahuldanud. Vastav info on edastatud Maksu- ja Tolliametile.

K ATRIN RO M A N E N KOV vallaleht@harku.ee

Logides sisse e-maksuametisse, on igal maaomanikul võimalik näha enda maamaksuinfot. Teavet on võimalik saada ka vallavalitsuse telefonil 600 3865. Kuna Maksu- ja Tolliamet on asunud väljastama 2011. aasta maamaksuteatisi, siis on käes aeg, kus hakkame vastu võtma taotlusi maamaksutoetuse saamiseks.

Järgnevalt lühike selgitus selle kohta, miks osad maamaksuvabastuse taotlused jäid rahuldamata ning millistel tingimustel saab taotleda maamaksutoetust.

Miks jäi osa maamaksuvabastuse taotlusi rahuldamata?

Maamaksuseadusest tulenevalt sai maksuvabastust anda vaid ühe elamumaa eest, millel asuv elamu oli ühtlasi maaomaniku elukohaks. Taotlused jäid rahuldamata, kui taotluses märgitud maaüksusel asuv elamu ei olnud rahvastikuregistri andmete kohaselt maaomaniku elukohaks

O

len küll tänavu talverõõme nautinud. Olen kelgutanud ja ka lihtsalt väga palju väljas jalutanud. Kuna elan Murastes, oleme kelgutamas käinud Hamletimäel. Sealt on hea kelguga alla lasta. Talv on ilus ja hoolimata pakasest ja lumerohkusest soovitan kõigil talvest maksimum võtta – suusatada, kelgutada või harrastada kepikõndi. Ka see on sport.

Talisport on mõnus. Kui vaadata meie kandis talvel sportijaid, siis neid on palju.

Kui suudetaks meie n.ö. promenaadi lumest puhtana hoida, oleks sportimist ja spordiga tegelejaid palju rohkem.

Kui suures ulatuses toetust saab?

Toetuse suuruseks on 90% toetusõigusliku maa maamaksust.

Kuidas taotleda maamaksutoetust?

või kui taotluses märgitud katastriüksuse sihtotstarve ei olnud elamumaa.

Näiteks taotleti maksuvabastust elamumaa asemel maatulundusmaa eest.

mine lõppes 31. detsembril 2010. Nüüd on võimalik vallavolikogu 8. novembri 2010 määruse nr 20 alusel taotleda maamaksutoetust.

Kas praegu saab ka maamaksuvabastust taotleda?

Kes saab taotleda maamaksutoetust ja millise maa eest?

Enam ei ole võimalik taotleda maamaksust vabastust 2011. aastaks. Taotluste esita-

Isikutel, kes ei ole saanud maamaksuvabastust, on võimalik taotleda ühe maaüksuse

Toetuse taotlemise eelduseks on toetusõigusliku maaüksuse eest 2011. a. maamaksu täielik tasumine.

Taotlus koos sellele lisatavate dokumentidega tuleks esitada vallavalitsusele hiljemalt 31. detsembriks 2011. a.

Täpsemaid tingimusi ja nõuetele vastavust palume kindlasti lugeda 8. novembri 2010 Harku vallavolikogu määrusest nr 20, mis on leitav Harku valla õigusaktide registrist, veebiaadressil harku. estlex.ee/.

Noorsootöö arengukava koostatakse koos noortega Taas on kätte jõudnud aeg, kui tuleb üle vaadata tulevikuplaanid Harku valla noorsootöö osas. Seoses CEBARE4 YOU projektiga on sel korral noorsootöö valdkonnale avatud ka arengukava koostamisel suuremad võimalused.

K ATRIN RO M A N E N KOV vallaleht@harku.ee

ILO N A SIE G E R Tabasalu Rimi juhataja

eest maamaksu toetust. Toetust saab taotleda füüsiline isik, kelle elukoht on 2010. aasta lõpu rahvastikuregistri andmete kohaselt Harku vallas ja kellele kuulub Harku valla territooriumil asuv elamumaa sihtotstarbega maa, millel ei asu elamut.

Toetust saab taotleda ka füüsiline isik, kelle elukoht on 2010. aasta rahvastikuregistri andmete kohaselt Harku vallas asuval, talle kuuluval maatulundusmaa sihtotstarbega maa õuemaal asuvas elamus.

Toetust saab taotleda kuni 1 ha suuruse maatüki eest.

Nii ongi ennast ühise laua tagant leidnud Harku valla koolide esindajad, valla ametnikud, noorsootöötajad, projekti koostööpartnerid Kiilist ja Sakust ning meie kõigi suureks rõõmuks ka noored ise. Arengukava koostamist juhib Cumulus Consulting OÜ.

Tänaseks on toimunud juba mitmed kohtumised pika laua taga. Paika on pandud ka esimesed põhisuunad ja noorsootöö valdkonnad. See kõik on toimunud väiksemates töörühmades ning tuliste, kuid sõbralike vaidluste käigus.

Rõõm on tõdeda, et põhilised erimeelsused ongi pigem terminoloogia kui põhiprintsiipide vallas. Näitena võiks tuua viimasest kokkusaamisest tekkinud vaidluse teemal millisteks inimesteks peaks noorsootöö aitama noortel kasvada. Üks töögrupp oli

kasutanud ka sõna “edukas”.

Paljudele teistele aga tundus, et tänapäeval on sõna “edukas” liiga materiaalse ja kuulsust nõudva alatooniga. Nii saigi see asendatud sõnadega “elus hakkama saav”.

Mitmeid ideid ning ettepanekuid on tulnud ka noorte endi poolt. Arengukava koostamisel löövad aktiivselt kaasa Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilasnõukogu esindajad. Näiteks on neil väga konkreetne soov, et jätkuksid valla tasemel rahvusvahelised projektid, mis kaasaksid ka noori.

Samuti on neil soov, et Harku valda loodaks noorte volikogu, kellel oleks võimalus kaasa rääkida ka valla noori puudutavates poliitilistes otsustes.

See näitab, et noored soovivad ja tahavad vastutada.

Uus arengukava annab selleks kindlasti ka suuremad võimalused, sest ühe osana näeb uus arengukava ette ka seda, et vald omalt poolt hakkaks noorte endi poolt tulevasi algatusi ka materiaalsest küljest toetama.

Mitmed põnevad ideed on veel õhus, ees ootavate koosolekute ja kohtumiste käigus saavad needki kindlasti konkreetsema kuju. Esialgne variant Harku valla noorsootöö arengukavast aastani 2016 on plaanis kaante vahele saada juba veebruari lõpuks.

Arengukava koostamise esimene koosolek.Katrin Romanenkov

3

KONKURSS

Algab konkurss Vääna-Jõesuu külaseltsi logo leidmiseks Konkursi eesmärk on luua külaseltsile sümboolika, mida kasutatakse Vääna-Jõesuu kanti ja külaseltsi tutvustavatel üritustel, veebis, meedias, erinevatel trükistel ning meenetel.

Võistlusülesanne: • Vääna Jõesuu Külaseltsi logo võiks viidata kandi eripärale (kaunis loodus: mererand, jõgi ja pankrannik üheskoos jne).

• Logo peab olema maksimaalselt kolmevärviline, lihtne ja meeldejääv • Logo võiks soovitatavalt sisaldada nime Vääna-Jõesuu.

Töö esitamine: • Oodatud on logokujundused valmiskujul. Eriti suurepärane on, kui originaaltöö on valminud vektorgraafikas.

• Töö tuleb esitada digitaalsel kujul nii originaalvärvides kui must-valgena.

• Logo peab olema kasutatav värvilise ja mustvalgena, paberil ja kangal trükituna, võimaldama vähendamist ning olema kasutatav veebikeskkonnas.

• Kõik logo detailid peavad olema nähtavad kuni logo pikima külje vähendamiseni kümne millimeetrini ehk logo peab selgesti arusaadav olema ka 1 cm suurusena.

• Esitatud tööle tuleb lisada kaaskiri selgitusega, miks antud töö kõige paremini Vääna-Jõesuu kanti iseloomustab.

• Võistlustööle lisada teostaja nimi, kontakttelefon, eposti aadress.

• Võistlustööd tuleb esitada hiljemalt 10. aprillil 2011 e-posti aadressil info@ vjkulaselts.ee Otsustamine: • Parimatele kena kingitus ning ristiemale või ristiisale lisaks teadmine, et külaselts elab ja toimetab just nende väljamõeldud logo all.

• Konkursi võitnud tööd selgitatakse välja Vääna Jõesuu Külaseltsi üldkoosolekul.

• Konkursi võitud tööde kasutamis-ja autoriõigused jäävad Vääna Jõesuu Külaseltsile.

• Osalejatega võetakse ühendust ja võitnud ning tunnustust pälvinud tööd kuulutatakse välja hiljemalt 20. aprillil.

Täiendavat infot saab info@vjkulaselts.ee või tel 512 0025 (Hiie) ja 511 9333 (Heinart).

Kui sul on idee või teema, millest vallalehes peaks kindlasti kirjutama, anna teada vallaleht@harku.ee.

4 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST

Kolmapäev, 23. veebruar 2011

TALV

Muraste nakatus suusapisikuga Veebruari alguses toimus Murastes suuremat sorti suusavõistlus, kus osalesid nii mudilased kui ka täiskasvanud.

Ligi 70 osalejast vähemalt pool olid lapsed, kellest noorimad suusatajad suisa 2-3-aastased. Mudilased sõitsid Muraste mõisa väljakul ning suuremad suusatajad 2,5 km pikkusel metsarajal. Korraldajate tänu pälvib põline Muraste suusaveteran Kunnar Süld, kes igal talvel sõidab sisse rajad, trotsides ilma ja lund.

Väikestest võistlejatest oli kõige kiirema suusaga 2-3aastaste vanuseklassis GreteLiisa Pärnik. Veidi vanemas vanuserühmas Mirtel Korbelainen, Kaspar Rõõmussaar

ning Saskia Rior. 13-16-aastaste vanuserühma sõitjatest oli kiireim Heinz Tinno. Naistest Jaana Lukanen ning meestest Avo Rõõmussaar. Üritusel osalenud Alo Laud kiidab suusaradasid ning tunneb rõõmu, et üritusest said osa võtta ka lapsed.

Muraste külaselts tänab kõiki osalejaid ning Harku vallavalitsust, Tabasalu ujulat, Pinsporti, Tarplani Kaubandust, Rohujuurt, Netiemmet, Nikonit, Toomas Silda, Katrin Metsurit, Muraste looduskooli ja Studio Viridist, Tädi Kristi Lapsehoidu, Springmari, Akriibiat, EMT-d, Tallinki ning restorani Berlin.

M A RTIN A M A M O N T OV

Raske talv ja lõbumootorid Praegu on metsloomadel raske aeg. Mitmel pool meie vallas sõidetakse aga metsas mootorsaanidega, mis heidutavad niigi raskes olukorras metsloomi ja sunnivad neid mõttetuks põgenemiseks energiat raiskama ja lumekoorikul jalgu veristama. Lisaks on meil tiheda liiklusega teed ja oht autoliiklejatele.

Üleskutse mootorsaanimeestele: praegusel aastaajal tuleb vältida mootorimüra metsades ja oma lustisõidud teha lagedatel aladel. Metsades tuleks mootorimüra ja bensiinihõngu vältida. Ei ole ju tegemist möödapääsmatute päästetöödega, vaid lihtsalt lõbusõiduga.

VA L RA J A S A A R

VALIMISED Juhul kui Teid valitakse Riigikogu liikmeks, kas usute, et sellel ametikohal on võimalus teha midagi ka koduvalla heaks? Ja kui, siis mida?

ALLAN KIIL Reformierakond

K

üsimusele, kas mina Riigikogu liikmena saaksin midagi teha oma koduvalla heaks, on vastus kindlasti – jah. Riigikogu reguleerib läbi seadusandluse elu kogu riigis, seepärast on oluline, et vastuvõetavad otsused oleksid kõigile mõistetavad, hästi rakendatavad ning aitaksid hõlbustada kõikide kohalike omavalitsuste, seal hulgas ka Harku valla elu.

Esiteks, täna toetavad vallad peamiselt kinnisvaraarendajate plaane uute elamupiirkondade rajamisel, eesmärgiga tuua valdadesse uusi elanikke, sest üksikisiku tulumaks on ju teatavasti kohaliku omavalitsuse üks peamisi tuluallikaid lisaks maamaksule.

Samas puudub valdadel täna huvi ja ka vahendid ettevõtluse aktiivseks meelitamiseks oma haldusterritooriumile, sest see ei mõjuta otseselt valla tulusid.

Maksusüsteemi muutmise teel saaks riik toetada ettevõtluse arengut valdades. Elanikele koduvallas töökohtade tekkimine tooks valda juurde uusi elanikke ning looks eeldused tervikliku elukeskkonna tekkeks. See omakorda looks soodsa pinnase erinevate sidusettevõtete – huvikoolide, kaupluste, lasteaedade jne,

tekkeks. Samuti on kindlasti võimalik leida riiklikke mehhanisme, mille kaudu soodustada valla haridusasutuste konkurentsivõime tõstmist ning huvitegevuse arengut.

Teiseks, kõikide inimeste jaoks on oluline õigustatud ootus oma väljaminekute osas – maksudega ei mängita! Pikaajaliste kohustuste võtmiseks tehakse peres sageli otsuseid arvestades riigi poolt antud lubadusi, mis toetavad nende kohustuste täitmist ning aitavad pikemas plaanis kogu rahva elujärge parandada.

Kodu soetamise või hariduse omandamise toetamine riigi poolt on ettenägelik samm, mille tulemusi näevad ehk alles järeltulevad põlved.

Valimisvõitluse käigus näeme sageli selliseid loosungeid, mis lubavad suurendada rahva kindlust võetud kohustustega toimetulekuks.

Samas võib kohalikul tasandil tuua mitmeid näiteid, kus elanike õigustatud ootust on rikutud, tõstes näiteks lasteaia kohamaksu või muusikakooli õppemaksu, mis mõjutab kindlasti pere väljaminekuid ja valla poolt pakutavate avalike teenuste kättesaadavust.

Kolmandaks on võimalik riigieelarve ja seaduste kaudu mõjutada energia tarbimise ning seeläbi ka vallaelanike elamiskulude vähendamisele suunatud projektide soodustamise jätkumist tagastamatu abi ja soodsate laenude abil.

Neljandaks on riigi ja valla koostöös vaja välja arendada mugav, kindel ja usaldusväärne ühistranspordisüsteem.

Vallaelanikel peab olema võimalus kasutada ühissõidukit, mis väljub kindlal ajal ja on taskukohane.

Kalevipoega tulemas ei ole. Küll on abivallavanem Erik Sandla aga jahutustsehhis takseerimas, et kõik vastavalt vallavalitsuse ja Talleggi vahelistele kokkulepetele toimiks. Broilerite lihakehade jahutus peab käima õhkjahutuse süsteemide abil, mitte enam veega, nagu varem.

6x Ülo Russak

Kalevipoja kojutulek

Ennemuistsel ehk siis viimasel vene ajal oli Harjumaal kanu kasvatamas kaks kanget – Tallinna Näidislinnuvabrik ja Ranna sovhoos. Ühe peakontor oli ühel pool pealinna, Loo alevikus, teisel jälle teisel pool Tallinnat, Tabasalus. ÜLO RUSSAK vallaleht@harku.ee

Lool peeti peamiselt munejaid kanu, Harku järve taga, Tabasalus kasvatati aga lihalinde ehk broilereid. Turg oli kenasti jaotatud – tööd jagus kõigile.

Põllumajanduse reformimise käigus 90ndate algul reformiti Ranna sovhoos aktsiaseltsiks Ranna Linnukasvatus, mis sattus aga raskustesse ja läks pankrotti. Konkurendi ostis siis juba Talleggi nime kandev linnuvabrik. Kontor ja lihatööstus, mis andsid Tabasalus tööd vähemalt 80 inimesele, kolisid Loole, minema viidi ka labor.

Harku valla territooriumile jäid vaid broilerikasvatus ja tapamaja. Kõige paremini mäletab seda aega ehk Ranna sovhoosi endine melioraator, tolleks ajaks Harku vallavanemaks tõusnud Sulev Roos.

Õuduste aeg Endine Harku vallavanem Sulev Roos: “Kahlasin ühel varajasel jaanuarihommikul

läbi pimeduse ja lumetuisu vallamajja tööle. Mõtlesin ise – miks nii paljud aknad veel pimedad on, miks inimesed tööleminekuks tubades tuld ei süüta. Siis taipasin – inimestel pole ju kuskile minna, linnukasvatus on pankrotis.”

Aastanumbriks kirjutati siis 1994. Pankrot jättis Tabasalus tööta ligi sadakond inimest, kümnendiku tollastest tööealistest. Küsimus oli aga paljudele valusam kui ainult töökoha kaotus. Sovhoosist erastamise käigus saadud osakutega olid töötajad erastanud korterid, ülejäänud osakud aga paigutanud tootmisse tagasi – nii oli tollase direktori Kalev Joakiti erastamisplaan ja soe soovitus oma töötajatele – saada läbi osakute tootmise peremeheks.

Sulev Roos: “Kõik me teadsime, et Ranna sovhoos on oma ala parim Eestimaal, üks parimaid terves N Liidus. Peale kaasaegsete lindlate oli meil moodsate Hollandi seadmetega tapamaja, lihatööstus, kulinaariatsehh. Sõnaga – kõik oli esmaklassiline. Igal juhul olime Tallinna Näidislinnuvabrikust kõvasti üle. Neil olid suured võlad.”

Ja siis korraga pankrot...

Sulev Roos vangutab sellele mõeldes nüüdki pead: “Ei osatud seda tol ajal täpselt seletada ja vaevalt me 16 aastat hiljemgi targemad oleme.”

Põhjusi võib vaid oletada: broilerikasvatus nõudis palju jõusööta, jõusööda hind hüppas aga turumajanduse tulles

järsult lakke; Tallinna Linnuvabrikust oli saanud siis välisosalusega Tallegg ja koos välisosanikega oli tulnud ka tootmise arenguks nii vajalik raha; AS Ranna Linnukasvatus juhatusse oli sokutatud Talleggi poolt “oma mees”, kes siis konkurendi pankrotile kõigiti kaasa aitas...

Sulev Roos: “Arvan, et ega sel pankrotil ühest põhjus ei olnudki. Asjaolud langesid kokku.”

Kindlasti oli üks pankroti põhjuseid ka puhtalt objektiivne – kaht suurt kanakasvatajat Harjumaale lihtsalt enam ei mahtunud, üks pidi lahkuma.

Igal juhul jäi selles halastamatus võitluses kaotajaks AS Ranna Linnukasvatus.

Kuhu linnud lendasid?

Aastad on aga nagu linnud – ei püsi paigal, aina lendavad.

Kuhu on endist Tallinna Linnuvabrikut ja Ranna sovhoosi ühendav Tallegg oma tootmise ja arenguga jõudnud praeguseks ajaks?

AS Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm: “Põllumajanduse reformimise käigus, Talleggi ja Ranna ühendamisel kujunes nii, et Tabasallu jäi tapamaja ja muist lindlaid, Loole aga tuli lihatööstus, söödatehas, munasorteerimiskeskus, kontor ja labor.”

Ka on Saha-Lool lisaks veel Tellivere farm koos noormunejate lindudega, Kulli farm munejate kanadega, 6 saali noorsugulinde, 17 broilerifarmi. Kokku tegeleb kana-

kasvatuse ja linnuliha töötlemisega Loo kandis ligi 150 inimest. Nüüd aga tahetakse kolida lihatööstus Loolt tagasi Tabasallu.

Teet Soorm: “Kanakasvatuses on kord nii, et kõige keerulisem ja kallim ehitus on tapamaja, lihatööstus ja tapamaja peavad aga kokku kuuluma – nii on see igal pool maailmas. Lihatööstuse ärakolimine Loolt Tabasallu, Jõelähtmelt Harku valda on pikalt ette planeeritud protsess. See pole kanal pea mahakõksamine – kõks ja valmis.”

TÖÖDE MAHT, MIS TABASALUS TEHAKSE, ON 230 MILJONIT KROONI. Kolimisega on seotud inimeste töökohad, valla sissetulek, paikkonna sotsiaal-, olmeja keskkonnaprobleemid. Lisaks lihatööstusele kolib Loolt ära ka labor ja kontor, see tähendab administratiivosakond, müügigrupp ja raamatupidamine. Lähiaastatel kaotab Loo alevikus töö vähemalt 120 inimest.

Miks aga Lool kanakasvatuse täistsüklit, tibupoja koorumisest letilinnuks saamiseni välja ei arendata?

Loo alevik oleks geograafiliselt kanakasvatuse Meka, kuhu on logistiliselt lihtne pääseda igast suunast – asub ju alevik Peterburi maantee ja Tallinna ringtee ristumiskohas. Vaevalt et Tabasalu lo-

VALLAST / HARKU VALLA TEATAJA /

Kolmapäev, 23. veebruar 2011

5

VALIMISED Juhul kui Teid valitakse Riigikogu liikmeks, kas usute, et sellel ametikohal on võimalus teha midagi ka koduvalla heaks? Ja kui, siis mida?

K AUPO R ÄT S E PP IRL

T Neid isoleeritud torusid pidi Vallo Kruusimägi selja taga peab külm õhk jahutustsehhi jõudma.

SULEV ROOS: MINA PEAN TALLEGGI TAGASIKOLIMIST TABASALLU ÄÄRETULT TÄHTSAKS.

TEET SOORM: MEIE PRAEGUSES ASUKOHAS LOOL PUUDUVAD VÕIMALUSED ARENGUKS.

MARGUS VENELAINE: KEL TOOTMINE EI KASVA, SEL VÄHENEB PARATAMATULT TURG.

gistiliselt Loole vastu seista saab. Seda enam, et Tallegg piilub idaturu suunas. Miks ei taheta Loole jääda?

Teet Soorm: “Meie praeguses asukohas, Loo alevikus, puuduvad võimalused arenguks. Maad napib. Koostöö vallaga ei laabu. Mida üks vallavalitsus on otsustanud, seda järgmine ei tunnista. 6 aastat pole saanud Loo territooriumi detailplaneeringuga edasi liikuda. Kogu töö on vallavalitsuse otsustamatuse taga. Pea võimatu on pikemaid arenguplaane teha. Üks vallavalitsus otsustab ära, annab positiivse nägemuse. Tuleb uus ja hakkab uusi plaane ja ettepanekuid tegema. Ka Harkus on võimupöördeid olnud, aga kokkulepetest ettevõtjatega peetakse raudselt kinni. Saab arengut planeerida.”

Plaanid on Talleggil aga suured.

Natuke müüme ka Euroopa Liidu teistesse riikidesse ja Aasiasse.”

Teet Soorm: “Eks venelastest äri- ja muud mehed ole käinud siin õige mitu korda viina viskamas, äriasju arutamas.”

Viinaviskamise peale käib ka kanaliha. Ja see maitseb vene ärimeestele vägagi. Kui jutt aga taldrikul olevalt kanakintsult kanaliha ekspordile pöördub, leitakse küllaga põhjusi, mis Talleggi kanatooted ei kõlba – küll ei voola vihmavesi tapamaja katuselt õieti ära, küll on desovannid vale koha peal, küll...

Teet Soorm: “Põhjused on otsitud, poliitilised. Kaitstakse oma turgu. Ja ega me ise ka sinna väga kippunud pole – tootmise mahtu ei jätku.”

Nüüd aga, mil Tabasalu tapamaja on rekonstrueeritud ja 2013. aastal uus lihatööstuski valmis saab, tahab Tallegg mitte ainult Baltikumi turuosa laiendada, vaid ka Venemaale jõuda.

Margus Venelaine: “Selleks ajaks saame rekonstrueeritud ka Väike-Maarja Kaarma lindlad, nii et võime aastas lihaks teha 12 miljonit broilerit.

Praegu on meie võimsus 9,6 miljonit broilerit.”

tsehhi uuendamine, veepuhastusjaama rajamine, lihatööstuse hoone ehitamine.

AS Tallegg juhatuse liige, tootmisdirektor Vallo Kruusimägi: “Uus jahutustsehh on valmis. Enne jahutas äsja tapetud linnud allapoole 4 kraadi vesi, nüüd õhk. Säästame uue jahutussüsteemiga vähemalt kolmandiku vett.”

See tähendab ennekõike olulist vee kokkuhoidu. Kui piiratud ressurss on kiiresti kasvavas paepealses piirkonnas vesi, pole vaja minna ekspertidelt küsima. Peatselt käiku minev veepuhastusjaam vähendab aga Tallinna Vesi koormust – tapamajast tuleva reovee esmapuhastus tehakse ära kohapeal. Puhastatud vesi suunatakse edasi linna kanalisatsiooni.

Vallo Kruusimägi: “Tänapäevane kanakasvatus ja töötlemine ei reosta loodust rohkem kui väiketootmine. Tekkiv gaasiline ammoniaak lendub, kanasõnnikule on talunikest aga järjekord ukse taga.”

2013. aasta märtsis peab uus lihatööstus valmis olema, büroohoone peab valmima 2014. aastal. Siis on kogu liha tootmine ja töötlemine Tabasalus jälle tagasi.

Sulev Roos: “Eks iga suurtootmine too enesega ka probleeme kaasa, see on paratamatus. Mina pean Talleggi tagasikolimist Tabasallu aga ääretult tähtsaks. Nii emotsionaalselt – saame tagasi selle, mis tegelikult meile kuulus –

Kes ei kasva, see kahaneb Talleggi juhatuse liige, äridirektor Margus Venelaine: “Linnuliha tarbimine kasvab.

Järelikult peab ka tootmine kasvama. Kel tootmine ei kasva, sel väheneb paratamatult turg.”

Tallegg on tootmismahult Baltimaades praegu teine firma, esimene on Leedu kontsern KG GroupKaunase, kes Rannamõisa kaubamärgi all oma toodangut ka Eestis müüb.

Margus Venelaine: “Meie praegune eesmärk on olla tugev Baltikumis, eeskätt Eestis.

13 miljonit arenguks Kogu tööde maht, mis Tabasalus tehakse, on 230 miljonit krooni ehk 13 miljonit eurot. Investeeringute hulka kuulub ka tapamaja tapasaali seadmete vahetus, jahutus-

VALLO KRUUSIMÄGI: KANAKASVATUS EI REOSTA LOODUST ROHKEM KUI VÄIKETOOTMINE.

äpselt seadusetähte tõlgendades – mitte midagi ei teeks. Ma ei kandideeri selleks, et seal valla asju ajada. Toompeal aetakse riigi asju: tehakse seadusi, koostatakse eelarvet – tehakse kõik, et riik efektiivselt toimiks.

Siit edasi mõeldes aga – kui me riigil läheb hästi, ei saa ka Harku vallal halvasti minna. Me oleme ju osake Eesti riigist. Järelikult riigi huvides tööd tehes, töötan ma edasi ka Harku valla heaks.

Veel edasi mõeldes – Harku vallal on mitmeid kogemusi, mida tuleks üle riigi levitada. Alates elamualuse maamaksu kaotamisest, kuidas koostöös eraettevõtjatega käivitada vajalikke sotsiaalsete objektide ehitust, kuidas meie valla territooriumile on oma tootmise toonud või on toomas mitmed edukad ettevõtted. Meil on, millest Riigikogu saalis kõnelda Harku valla kogemustele toetudes.

Siiski on meie vallal, nagu ka mitmel teisel omavalitsusel, muresid, mille lahendamisel vajaksime riigi poolset tuge.

AS Tallegg • AS Tallegg asutati 1956. aastal (Siis Tallinna Näidilinnuvabrik).

• AS Tallegg kuulub HKScan OY kontserni, mis on Soome börsil noteeritud Euroopa 6. lihatööstuskontsern.

• Kontserni kuuluvad veel lihatööstus-, seaja linnukasvatusettevõtted Soomes, Rootsis, Taanis ja Poolas.

• HKScan Balti kontserni kuuluvad lisaks ASle Tallegg veel AS Rakvere Lihakombinaat, AS EKSEKO seakombinaat, Lätis Rigas Miesnieks ja Jelgava Lihakombinaat ning Leedus Klapiedas Maistas.

• AS Tallegg kasvatas 2010. aastal 9,6 mln broilerit, tootis 74 mln muna ning müüs 20,1 mln kg linnuliha ja valmistooteid.

• AS Tallegg 2010. aasta käive oli 690 miljonit krooni. Ettevõttes saab tööd 485 inimest. kui majanduslikult: meil tekib jälle töökohti, vallale tulu. See on Harku vallale nagu eesti rahvale Kalevipoja kojutulek.”

PR I I T S I I TAN Sotsiaaldemokraatlik erakond

O

len kindel, et Riigikogu liikmena saan koduvalla heaks nii mõndagi ära teha. Arvestada tuleb sellega, et Riigikogu tasandil ei lahendata üksikute omavalitsustega seonduvaid probleeme. Tuleb leida lahendused kõiki omavalitsusi vaevavatele muredele ja sellega toetada kaudselt ka Harku valda.

Milline on hetkeolukord kohalikes omavalitsustes ja kuidas Riigikogu saaks läbi otsuste neid aidata?

Harku vald külgneb Tallinnaga ja teda loetakse üheks paremini toimetulevaks omavalitsuseks, kuid vaatamata sellele oleks elanike elukeskkonna parandamiseks tegemisi küllaga. Kahjuks iseloomustab paljusid omavalitsusi kvaliteetsete avalike teenuste piiratud kättesaadavus, tööjõu, aga ka loodus- ja ajalooliskultuuriliste ressursside (elukeskkonna) alarakendatus, nõrk ettevõtlus, oluliselt suuremad tööpuuduse, heitumuse ja püsiva töövõimetuse näitajad ning haridus-kultuuriline mahajäämus.

Meil on vaja Harkujärvele kooli, vanuritele hooldekodu, ja teistesse kantidesse peale Tabasalu teenindus- ja ärikeskusi. Ühe seadusevitsaga ei saa aga lüüa Harkut ja Aegviidut, Viimsit ja Vasalemmat, Tallinna ja Tapa linna. Paraku see täna nii on.

Omavalitsustele kehtivad hetkel kõik ühesugused seadused – vaatamata nende tulubaasile, rahvaarvule, suurusele.

Minu sõnum on, et seadusandlus peab võimaldama omavalitsusi eraldi käsitleda.

Ei saa nõustuda tänase rahandusministri väitega, et Tallinna ümbritsevad vallad saagu ise hakkama, et nad on ise süüdi, et seal nii palju rahvast on, et ei suuda oma sotsiaalset taristut arendada.

Seadus peab võimaldama toetada ka selliseid omavalitsusi, kus rahvaarv viimase 5-10 aastaga on näiteks kahekordistunud, Harku vald on selline, saada riigipoolset tuge, aitamaks ehitada lasteaedu, koole ehk võimaldama täita ülesandeid mida riik ise on omavalitsustele pannud.

Meil on kandipõhise arengu kogemused olemas. Tahan ka neid Riigikogus tööd tehes edasi arendada Nii et minu vastus küsimusele, mida teeksin Riigikogu liikmena Harku valla heaks, on ühene – edasi anda Harku kogemusi Riigikogus ja kasutada Toompealt saadud teadmisi valla heaks läbi IRL Harku osakonna.

Eesti regionaalpoliitika on otsustamise ja vastutuse tasandil tugevalt riigikeskne ja paljudele valdadele ning linnadele antud funktsioonide edukas täitmine sõltub eelkõige rahalistest vahenditest.

Mina Riigikogu liikmena realiseeriksin esimesena Sotsiaaldemokraatliku erakonna lubaduse taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi 2008. aasta tasemel. Selleks on vaja suurendada füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusele laekuvat osa 11,4%-lt 11,93-ni, suurendame tasandusfondi mahtu 91,4 miljoni euroni (ca 1,43 miljardit krooni).

Laekuvatest summadest kindlustame vahendid Harku valla haridus-, kultuuri- ja spordiinvesteeringuteks.

Tulubaasi suurenedes Harku vald võiks rajada lasteaedu, noorte vaba-aja veetmise keskusi, laiendada kergliiklusteede võrgustikku. Lisaks tuleks leida võimalusi vallas elavate laste huvialade ringides osalemise või spordiga tegelemise kulude kompenseerimiseks.

Loodus on õnnistanud Harku valda imeilusa rannaga Vääna-Jõesuus. Aga mida pole, on tasemel teenindus (rannakohvik) ja lastele huvitavad atraktsioonid.

Seega, üheks oluliseks küsimuseks Riigikogu jaoks oleks kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Küll juba kohalikud elanikud oskaksid vallajuhtidele anda soovitusi, kuhu elukeskkonna parandamise nimel rahalisi vahendeid suunata.

6 / HARKU VALLA TEATAJA / ELU

Kolmapäev, 23. veebruar 2011

Targalt ja tervelt suureks 7.-12. veebruarini toimus Tabasalu Ühisgümnaasiumis teemanädal “Targalt ja tervelt suureks”.

JANI K A OJAM ÄE 11. klass

Harju Jalgpallikooli treenerid ja noored kasvandikud.

Harju JK

Harju Jalgpallikool tegutseb ka Harku vallas Harju Jalgpallikool on Eesti jalgpallimaastikul üks uuemaid ning värskemaid tegijaid – seda nii klubi nooruse kui innovatiivsete ideede poolest.

Klubi on asutatud 2009. aastal ning viib läbi jalgpallitreeninguid üle Harjumaa. Harju Jalgpallikool pakub lastele võimalust saada tippsportlaseks ning treenida ka harrastaja tasemel.

Klubi alustas aktiivse treeningtööga 2010. aastal sügisel ning klubi liikmeks astus ligi 700 noort jalgpallurit.

Tegutseme Tallinna, Saue ja Keila linnas ning Harku, Raasiku, Saue, Keila, Rae ja Kernu vallas. Suuremad keskused asuvad hetkel Sauel, Keilas, Tabasalus, Arukülas ja Laagris.

Harju Jalgpallikooli liikmetele korraldatakse igal aastal palju erinevaid üritusi (perepäevad, treeninglaagrid, välisreisid, turniirid jne).Samuti korraldab Harju Jalgpallikool rahvusvahelisi noorte jalgpalliturniire (SpringCup, Harju Cup, Winter Futsal Cup). Harju Jalgpallikooli sõprusklubideks on HIFK ning Espoo Honka Soomest.

Harku vallas tegutseb Harju Jalgpallikool kolmes lasteaias (Tibutare, Rannamõisa ja Pangapealse) ning avatud on ka treeninggrupp koolilastele. Hetkel on treeninggrupi lapsed (sünd. 20032004) osalenud juba mitmetel võistlustel – klubisisene turniir, Quattromed Cup Tartus, Tallinna meistrivõistlused ning viimati Winter Futsal Cup, kus saavutati III koht ning turniiri parimaks mängijaks tunnistati Harju Jalgpallikooli Tabasalu treeninggrupi mängija Steven Pärnasalu.

Tänavu on plaanis osaleda veel paljudel turniiridel ning juunis külastada preemiareisi raames ka meie sõprusklubi HIFK-d Helsingis.

Samuti avab Harju Jalgpallikool 2005. aastal sündinud laste treeninggrupi 14.veebruaril Muraste Piirivalve Kolledžis. Treeningud hakkavad toimuma esmaspäeviti, algusega kell 19.00.

Kui tekkis huvi liituda Harju Jalgpallikooliga, võtke ühendust e-maili teel: info@ harjujk.ee. Jalgpallikooli tegemistega saate kursis olla www.harjujk.ee. H A RJ U J K

Noored saavad teada, kuidas teeb oma tööd märulipolitsei.

Tabasalu kool avab uue õppesuuna 2011. aasta sügisest avab Tabasalu Ühisgümnaasium koostöös Sisekaitseakadeemiaga tulevastele 10. klassi õpilastele uue õppesuuna – sisekaitselise eelkutseõppe.

Lisaks teooriatundidele Tabasalu koolis käivad õpilased politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti erinevates struktuuriüksustes. Ees ootavad õppekäigud häirekeskustesse, lennusalka, merepäästelaevadele jm. Õpingute käigus antakse ülevaade sellest, mida õpetatakse Sisekaitseakadeemia neljas kolledžis, milline on maksuametnike, tollitöötajate ja vanglapersonali töö ning vajalikud teadmised ja oskused.

Eelkutseõppe edukalt läbinud õpilastel on võimalik jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemias, sest erialaste baasteadmistega noor on teadlikum ja paremini motiveeritud.

Kahtlemata sirgub taolise eelkutseõppe läbinust aktiivne ning silmapaistev kodanik, kes mõistab ja suudab kaasa rääkida turvalisema Eesti edendamisel.

Mis on eelkutseõpe?

See on Sisekaitseakadeemias õpetatavate erialade 3aastane eelkutseõpe. Tundide eesmärk on anda õpilastele teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud avaliku korra kaitsmisel, riigipiiri valvamisel, tuletõrje- ja päästetegevusel ning maksuametniku, tolli- ja vanglatöös.

Mida õpetatakse?

Tabasalu koolis läbiviidav õpe jaguneb kahte suuremasse rühma – esiteks politsei- ja

Erakogu

piirivalve ning teiseks päästetegevuse valdkondadega seonduvad teemad. Politseija piirivalve valdkonda hõlmava õppe käigus õpitakse tuvastama võltsitud dokumente, jäädvustama kuriteojälgi, kasutama politsei relvastusse kuuluvaid eri- ja enesekaitsevahendeid.

valvekolledži Paikuse koolis.

Laagris toimub teoreetilise info kinnistamine põneval moel – käiakse õppepolügoonidel, kustutatakse tuld, päästetakse kannatanuid, otsitakse kadunud asju ja inimesi ning peetakse kinni “kurjategijaid”.

EELKUTSEÕPPE LÄBINUD ÕPILASTEL ON VÕIMALIK JÄTKATA ÕPINGUID SISEKAITSEAKADEEMIAS.

Eelkutseõppe edukalt lõpetanul avaneb võimalus sooritada abipäästja ning abipolitseiniku eksam. Kõik sisekaitselises eelkutseõppes osalenud õpilased saavad tunnistuse.

Mis aga kõige olulisem – eelkutseõppe tulemuslikult läbinud õpilased on Sisekaitseakadeemiasse sisseastumisel eelisolukorras, kuna neil on esialgsed erialased teadmised ja oskused juba omandatud.

Käsitletakse ka piiripunktide töid ja tegemisi ning heidetakse pilk salakaubanduse värvikasse maailma. Õppe üheks vaieldamatuks lemmikosaks on teenistuskoerte treenimine ja õpetamine.

Päästetegevuses käsitletakse erinevate päästetööde korraldamise põhimõtteid, õpitakse kasutama esmaseid tulekustutusvahendeid ning omandatakse esmaabioskused õnnetusjuhtumite korral.

Räägitakse ka sellest, mis on reostustõrje ja kuidas tegutseda mürgiste kemikaalide või gaasidega seotud päästetööde puhul.

Lisaks antakse põgus ülevaade sellest, mida õpetatakse Sisekaitseakadeemia teistes kolledžites.

Kuidas õpet läbi viiakse?

Kolme aasta jooksul osalevad õpilased nii teooria- kui praktikatundides Tabasalu koolis, Politsei- ja Piirivalveametis ning Päästeameti erinevates struktuuriüksustes.

Kahe õppeaasta lõpus toimub õpilastele mitmepäevane õppelaager Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja päästekoolis ning SKA politsei- ja piiri-

Teemanädala raames toimusid põnevad loengud, koolitused ja meelelahutuslikud ettevõtmised erinevas vanuses kooliõpilastele. Lapsed said osa võtta elustamis- ja meediakoolitusest, kuulata loenguid suhete ja internetis targalt tegutsemise kohta, osaleda töötubades.

Nädala lõpetas suur perespordipäev laupäeval, 12. veebruaril, kus ürituse patroonina osales ka Eesti läbi aegade edukaim kahevõistleja Allar Levandi.

Laupäeval võis kell 10 näha esimesi õpetajaid spordirõivastes koolimaja uksest sisse astumas. Osa neist oli juba staadionil ettevalmistusi tegemas, teised jälle metsarajal finišijoont märkimas.

Vahepeal kogunes kooli fuajeesse terve hulk lapsevanemaid, sest tol päeval oli võimalus tutvuda koolimajaga, näha meie kaasaegset sööklat, tutvuda sealse kiipkaardisüsteemiga, käia ringi ka mujal koolimajas ning esitada küsimusi juhtkonnale.

Kui kell sai 11 avati lõpuks suusakuur, suundus tööpostile

ka õppejuht Tiina Mänd, kes laenutas suuski. Algklasside majas oli abiks õigeid suuski valimas ja nõu andmas kooli vene keele õpetaja Ilana Veltbach.

Inimesed, kes olid kogunenud kooli ette, tutvusid päevakavaga, kus oli märgitud, milliseid spordialasid peagi näha võib: 1. ja 2. klassile pikim liug ja teatevõistlus, 3.-4. klassile teatevõistlus, köievedu ja suusatamine staadioni kõrval, 5.-7. klassile pushpall, suusatamine ja köievedu, 8.-12. klassile suusatamine, köievedu ja pushpall.

Kell 12 koguneti staadionile. Kogu suur plats sai ühe hetkega inimmassiga täidetud. Soojenduseks tantsiti Astrid Väizene juhtimisel kõigile tuntud tibutantsu, siis lausus tervitussõnad meie kooli direktor Carolin Kadaja, ürituse patroon, 1988. a Calgary olümpiamängude pronksmedalist suusatamise kahevõistluses Allar Levandi.

Pärast spordipäeva avamishetki suundusid 8.-12. klassid ühiselt metsarajale, kus algas suusavõistlus. Väiksemad jäid staadionile, et selgitada välja parimad pikimas lius, teatevõistlustes, pushpallis ja köieveos. Metsas tegi esimese sõidu kaasa ka Allar Levandi ning seejärel järgnesid õpilased ükshaaval 15 sekundi järel.

Miks on see mulle kasulik?

Keda ootame õppima?

Kandideerima ootame 9. klassi lõpetajaid, kes soovivad osaleda mitmekülgses õppeprogrammis ja arendada oma sportlikke võimeid heade võimalustega Tabasalu Spordikompleksis.

Kui tahad sisekaitselisest eelkutseõppest rohkem teada saada ja õpitingimused oma silmaga üle vaadata, oled oodatud 9. märtsil kell 13-16 Tabasalu Ühisgümnaasiumi (Kooli tn 1, Tabasalu).

Infopäeval on võimalus tutvuda 2011. sügisel avatava sisekaitselise eelkutseõppeprogrammiga. Koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga korraldatakse ka põnev Sisekaitseakadeemiat tutvustav etteaste. Täpsem info kooli kodulehel www.tabasalu.edu.ee või telefonil 5153077. TABAS ALU ÜHISGÜMNAASIUM, SISEK A I TS E AK ADE E M I A

“Tülitsejad rohevindid”.

Indrek Vendelin

Žürii valis parimad fotod 5. veebruaril toimus MTÜ Suurupi Seltsi poolt korraldatud Harku valda kajastava fotokonkursi tööde hindamine.

ANNE - LY M I T T MTÜ Suurupi Selts

Kogunes žürii koosseisus Val Rajasaar (fotograaf ja loodusemees), Rein Kooli (Harku valla esindaja, aktiivne hobifotograaf), Aivar Pihelgas (EestiFoto fotokooli ja Nikon Schooli fotoõpetaja), Rene Mitt (Nikoni esindaja) ja Anne-Ly Mitt (MTÜ Suurupi Selts esindaja ja Nikon Schooli juhataja).

Laste klassis osutus võitjaks 15-aastane Uku Kala fotoga “Ämblik saagiga loojangu ajal”. Uku saab endale auhinnaks Nikoni kompaktkaamera COOLPIX S5100.

Täiskasvanute klassis saavutas võidu Indrek Vendelin

fotoga “Tülitsejad rohevindid”. Indrekule on auhinna välja pannud Nikon, peegelkaamera D3100 18-55 VR KIT näol.

Rahvahääletuse võitis Uku Kala fotoga “Ämblik saagiga loojangu ajal”. Tema saab endale Nikon School fotopoe 20% sooduskupongi.

Zürii valis veel lisaks välja 16 fotot, mida peeti äramärkimise vääriliseks ning need pannakse koos võidutöödega näitusele.

Konkursi autasustamistseremoonia ja näituse avamine toimub pühapäeval, 27. veebruaril, algusega kell 12.00 Vääna külakojas. Autasustamispidu on kutsetega ning sinna on oodatud kõik konkursil osalenud. Näitus on Vääna külakojas üleval kuni 26. aprillini. Konkurssi toetavad Nikon ja Harku vald.

Suur tänu Vääna külakojale!

TEATED / HARKU VALLA TEATAJA /

Kolmapäev, 23. veebruar 2011

Selgusid meistrid suusatamises Veebruari teise pühapäeva pakane ja tuul pelutasid mõned kindlasti koju.

Osales 26 kanget.

EDDI TOMBAND korraldaja

Kaido Taberland MTÜ-st Tabasalu Looduspark andis rajamasinaga viimase lihvi ja noorematest alustades kihutatigi rajale. Mõnele kulus marjaks ära ka stardis pakutav pidamismääre.

Silmapaistvalt kiiresti sõitsid oma vanuseklasside võitjad Robert Siimer, Dominic Taal, Klara Taberland, Robert Kutsar, Heikko Peeniksaar ja eriti Karel Hussar. Naistest oli omaette klass Aureelika Rass, kes läbis 5,3 km 24.50-ga.

Meeste esimene Kaidar Hussar sai ajaks 35.38, järgnesid Reedik Kikkas 39.07 ja Stanislav Zelentsov 39.31.

Kõik tulemused https:// sites.google.com/site/ turisalusk/uudised. Üritusele panid õla alla Osvald Catering ja RMK. Järgmisel aastal ootame kõiki suu-

VABANDUS

10. veebruari lehes ilmus MTÜ Külade Edendamise Seltsi üleskutse Suurupi ja Vääna-Jõesuu külade elanikele piirkonna arendusprojektide osas kaasa rääkimiseks ekslikult Harku vallavalitsuse ametlike teadaannete kujunduses. Üleskutse oli Külade Edendamise Seltsi algatus ning ei väljenda Harku vallavalitsuse seisukohta.

Vabandame eksituse pärast.

Võtame vastu teateid ja reklaame HARKU VALLA TEATAJASSE Kui soovid avaldada reklaami või kuulutust Harku valla ajalehes, võta ühendust meili teel myyk@harjuelu.ee või telefonil 646 2214.

Klara Taberland sõitu lõpetamas Erakogu sahuvilisi, kes meie vallas elavad. Tähtis pole võidu nimel hingetuks sõit, vaid mõnus sportlik päev kodu lähedal vabas õhus.

Looduspargi rahval on plaanis rada laiemaks teha ja siis saaks ehk eraldi päevadel teha klassika- ja vabastiili.

Harku Valla Teataja ilmub 2 korda kuus, järgmine number jõuab valla elanikeni 10. märtsil. Reklaami saatmise tähtaeg on 6. märts. reakuulutus (reas 45 märki) 2 eur / 31,3 kr 1 moodul (44x42 mm) 19 eur / 297,3 kr 2 moodulit 38 eur / 594,6 kr 1/8 lehekülge 112 eur / 1752,4 kr 1/4 lehekülge 215 eur / 3364,0 kr

9.30 9.33 9.35 9.40 9.45 9.50 9.53 9.55 9.57 10.00 10.05 10.10 10.15 10.20 10.25 12.25 12.30 12.35 12.40 12.50 12.55 12.53 12.58 13.00 13.04 13.08 13.15 13.18 13.23 13.25 13.30

Vääna peatus (Vääna teeristis kortermajade juures olev bussipeatus) Adra küla – Väljaotsa talu väravas Adra küla – Matsu talu väravas Adra küla – Õie talu väravas Humala kuivati Humala küla – Humala mõis Kütke küla – Jaanisauna talu väravas Metsaküla farmi väravas Kumna küla – Kumna tee 37 maja juures Kumna küla keskuses (endise kaupluse juures asuv parkimisplats) Kumna 35 maja juures Tutermaa küla (uute majade juures) Keila linn (peatus on Kiriku juures) Keila linn – Jaama peatus Keila linn – Rõõmu Kaubanduskeskus Selver Selver Rõõmu Kaubanduskeskus Keila linn – Jaama peatus Keila linn – Kiriku juures Tutermaa küla (uute majade juures) Kumna 35 maja juures Kumna küla keskuses – endise kaupluse juures asuv parkimisplats Kumna tee 37 maja juures Metsaküla farmi väravas Kütke küla – Jaanisauna talu väravas Humala külas – Humala mõis Humala kuivati Adra küla – Õie talu väravas Adra küla – Matsu talu väravas Adra küla – Väljaotsa talu väravas Vääna peatus

Alasniidu Selts kutsub oma liikmeid ja teisi selle kandi külade inimesi (Harkujärve, Tiskre, Laabi) rahvakoosolekule 2. märtsil kell 18.00 Harkujärve peokeskusesse, et arutada kandi arengukavaga seonduvat ning andmaks ülevaadet arengukava hetkeseisust. Lisainfo Andrel Lokna, telefon 516 3494, e-post: andrel@hot.ee.

Tabasalu Teelahkme Lasteaed kuulutab välja konkursi rühmaõpetaja ametikohale (1,0) põhikohaga õpetaja lapsehoolduspuhkuse ajaks.

Vajalikud dokumendid – avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad – esitada 10. märtsiks 2011 aadressil Hämariku tee 1/5, Tabasalu , Harku vald, 76901 või e-postile teelahkme lasteaed@mail.ee. Info telefonil 677 2075.

Harku valla elanikel on taas võimalus kontrollida nägemist ning tellida või osta uued prillid.

OÜ SILMARÕÕM võtab patsiente vastu 3. märtsil 2011 alates kella 10-st Tabasalu Eakate Päevakeskuses (Teenuste 2, Tabasalu). Arsti vastuvõtt on tasuline ja maksab 6,40 eurot; prillide tellijale visiiditasu ei ole.

Info ja eelregistreerimine tel 603 2171.

Jaanuarist 2011. a. laienes hajaasustuspiirkonna pensionäridele ja puuetega inimestele mõeldud transporditeenus Adra küla-Keila linn ka Vääna piirkonna elanikele.

Arvestades elanike soove, muutuvad graafikus bussi väljumisajad peatustest, samuti on juurde lisatud peatusena kauplus Selver.

Endiselt jääb kehtima see, et peatustes palume kohal olla veidi varem ja talvel arvestada talviste teeoludega. Buss võtab antud marsruudil peale ka pensionäre ja puudega inimesi, kes nõudepeatustest peale tulevad. Antud teenust osutab vallale Mulgi Reisid AS ja nimetatud marsruudil toimub teenuse osutamine igal teisipäeval.

Uus graafik hakkab kehtima 1. märtsist 2011.

9.25

On alanud laste eelregistreerimine Harkujärve kooli 1. klassi. Kõiki registreerunuid oodatakse koolimängupäevale 11. mail algusega kell 14.00.

Ootame õpilasi ka 2. klassi vabanenud kohtadele (2 kohta).

Registreeruda saab telefonitsi 657 5374 või saata kiri aadressile marika@harkujarve.edu.ee

SILMADE KONTROLL

EAKATE JA PUUETEGA INIMESTE TRANSPORDITEENUSE GRAAFIKUS MUUDATUSED

7

Harku vallavalitsus teatab

10. märtsil 2011 kell 17.30 toimub Harku vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna koosolekute saalis (Ranna tee 1, Tabasalu) Vaila külas Põrgupõhja tee 8, Põrgupõhja tee 6 ja Põrgupõhja tee 1 kruntide detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamise avalik arutelu.

Planeeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.

Harku vallavalitsus teatab 27.12.2010-30.01.2011 oli Tabasalus Ranna tee 1 ja Sõrve külas Sõrve bussipeatuses avalikul väljapanekul Harku vallas Sõrve külas Kadaka kinnistu detailplaneering. Sellel ajavahemikul esitati detailplaneeringule kaks vastuväidet.

Nimetatud planeeringu avalikustamise järgne avalik arutelu toimub 10. märtsil kell 16.00 Harku vallamajas. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.

Harku vallavalitsus teatab • 09. märtsist 2011 kuni 23. märtsini 2011 toimub Harku vallamajas asukohaga Ranna tee 1, Tabasalu Tabasalu alevikus Metsa tänav 1 detailplaneeringu avalik väljapanek. Planeeritava ala suurus on 3722 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva elamumaa krundi jagamine kaheks, transpordimaa krundi moodustamine ning planeeritavale alale jäävate kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine ühepereelamute rajamiseks. Elamumaa krundil võib paikneda üks hoone. Ühepereelamu maksimaalne kõrgus maapinnast on 9,0 m ja korruselisus kuni 2. Hoone suurim lubatud ehitusalune pind on 425 m2 ning katuse kalle 10-45 kraadi. Nimetatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854.

• 09. märtsist 2011 kuni 05. aprillini 2011 toimub Harku vallamajas asukohaga Ranna tee 1, Tabasalu ja Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu bussipeatuses Vääna-Jõesuu külas Doora ja Salme maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek. Planeeritava ala suurus on ca 2,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, 3 elamumaa krundi moodustamine ning planeeritavale alale jäävate kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine. Elamumaa krundil võib paikneda maksimaalselt 3 eraldiseisvat hoonet (üks ühepereelamu ja kuni kaks abihoonet). Hoonestuse maksimaalne kõrgus maapinnast on 9,0 m ja korruselisus kuni 2. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind on 600 m2 ning katuse kalle 20-45 kraadi. Nimetatud detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee.

Koduleht: www.harku.ee

Toimetaja: Katrin Romanenkov, tel 606 3830, katrin.romanenkov@harku.ee.

Reklaam ja müük: Ingrit Eylandt-Kuure, tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.

Kujundus ja kirjastaja: Kirilille Kirjastus AS. Trükk: AS Printall.

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM

Kolmapäev, 23. veebruar 2011

Tabasalu lasteaed Tibutare kuulutab välja konkursi muusikaõpetaja ametikohale (1,0) põhikohaga õpetaja lapsehoolduspuhkuse ajaks.

Vajalikud dokumendid – avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad – esitada 1. märtsiks 2011. a. aadressil Lasteaia 7, Tabasalu, Harku vald, 76901 või e-postile juhataja@ tibutare.edu.ee. Lisainfo telefonil 603 2211.

TEATED • Haljastusprojektid, haljastuse eskiisprojektid ja haljastusalane konsultatsioon. Tel 507 6731, dendrodisain@gmail.com • Lumekoristus katustelt ja hoovidest, lume äravedu, jääpurikate eemaldamine.

Korvtõstukid, traktorid (Bobcat), lumepuisturid, labidad olemas, samuti väga tublid töömehed koos korraliku turvavarustusega. ABC Building, tel 5620 2233, 5355 9380 • Kõik pottsepatööd, ka remont ja puhastamine. Materjalide vedu. Garantii 5a. Tel 5665 1812 • Müüa küttepuud 40l võrkkotis: toores lepp 1,92 EUR / 30 EEK kott, toores kask 2,49 EUR / 39 EEK kott. Tellimisel: toores lepp ja kask 40cm, 60l kott. Transport: üks tellimus 5,11 EUR / 80 EEK. Ostja transpordi korral hind soodsam. Asukoht Viitna. Tel 503 5508 • Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).

Tel 5674 0940 • Pakun kodukoristust. Tel 5664 6986, Inna • Pottsepatööd: ahjud, pliidid, soemüürid.

Tel 5648 4951, www.ahjumeister.ee • Puitbrikett. Pelletid. Kojuvedu üle Eesti. www.brikett24.ee

• Probleemsete ja ohtlike puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan raskesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõstukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse.

Tel 5648 2680 • Settekaevude ja mahutite tühjendamine.

OÜ Norringsen. Tel 5662 1300 • Sõitvate autode ja autoromude kokkuost.

Tel 5819 0200 • Talukartul kohaletoomisega. Eri sordid, transport tasuta. Info ja tellimine. Tel 5598 7622 • Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, konteineird ja transport. Hinnad on head.

Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055

Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded, vanad perioodid – OÜ, KÜ, MTÜ Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee www.erten.ee