HVT 12.05.2011

!

A D E A U T S ATänase HVT vahe Harku valla ametlik häälekandja.

Ilmub kaks korda eht! l aialkuus.

Neljapäev, 12.05.2011 Nr. 9(281)

Kindlasti ei olnud Harku vald katsepolügooniks.

M ART L A AR Kaitseminister

Lõppes tegus rahvusvaheline noorsootööprojekt Sel suvel jõuab lõpule kaks aastat kestnud rahvusvaheline noorsootööprojekt CEBARE4YOU, mille juhtpartneriks on Harku vald. Mai alguses Tabasalus toimunud ühisseminaril tehti kokkuvõtteid ja meenutati ühiselt veedetud aega.

K ATR IN R OMAN E N KOV vallaleht@harku.ee

2.-4. maini olid Harku valda kogunenud kõik CEBARE4 YOU projektis kahe aasta jooksul osalenud – noorsootööga tegelevad inimesed ning meie noored Harku, Kiili ja Saku valdadest ning noorsootöötajad ja noored Soomest Sipoo vallast ning Rootsist Söderhamnist.

Kolme päeva jooksul toimus koos mitmeid ühistegevusi, osaleti ühisel seminaril ning peeti lõpetuseks südamlik lahkumispidu.

Kust kõik alguse sai Tegemist oli Harku valla initsiatiiviga, sest neil oli silmatorkav vajadus vaadelda lähemalt noorsootöö arengut, kuna puudus noorsootööarengukava ning oli suur vajadus uue noorsootöökeskuse järele.

Saku valla noorsootöötaja Külli Kiika sõnul on noorsootöö arengu juures viimasel ajal kõige märgatavamaks teguriks olnud noorte ajapuudus ning Tallinna kui suure linna lähedus.

Projekti eesmärgiks oli analüüsida erinevates omavalitsustes noorte tegelikke vajadusi ja probleeme.

Taheti uurida erinevaid võimalusi noorte vaba aja veetmiseks, analüüsida noorsootööd laiemalt, parandada erivajadustega noortele suunatud programmide kvaliteeti algkoolidele, organiseerida erinevaid koolitusi noorsootöötajatele, töötada välja kohalikes omavalitsustes noorsootöö arengukavad või neid täiendada, kavandada ja projekteerida Harku noorsootöökeskuse hoone.

Kahe aasta jooksul toimusid mitmed ühiskülastused ja seminarid, kus ajurünnakute käigus arutleti noorsootööd puudutavate teemade üle, sõnastati probleeme ning otsiti neile lahendusi. Toimusid ka erinevad laagrid ja teemanädalad koolides.

Praktilised tulemused Projektis osalenud noored tõid välja, et nad said palju uusi kogemusi ja teadmisi

Epp Leikop Projektijuht

Toredaid inimesed sinu ümber ei ole kunagi liiast. Just läbi omavahelise suhtluse tekivad uued ideed ja koostööprojektid ning leiavad lahenduse vanad mured ja probleemid. Usun, et see projekt lõi võimaluse kõigi osalenute jaoks leida uusi inimesi ja mõttekaaslasi.

Juba on õhus ideed jätkuprojektideks ning ma loodan, et selle projektiga alanud koostöö nii Saku kui Kiili vallaga, aga samuti Sipoo ja Söderhamniga ei vaju soiku, vaid toob palju uusi põnevaid tegemisi nii noorsootöötajatele kui ka noortele.

Projekti meeskond lõpuseminaril Tabasalu Ühisgümnaasiumis.

Enda Pärisma ning olulisena tuli projektis välja see, et noorte vaba aja veetmise probleemid ja eesmärgid on sõltumatud riigipiiridest. Harku valla jaoks on väga oluline, et projekti käigus algatati ja on kehtestamisel valla noorsootöökeskuse maaala detailplaneering, valmis ka noorsootöökeskuse eskiis ja sisekujunduseprojekt.

Samuti on koostamisel koos projekti meeskonnaga uus Harku valla noorsootöö arengukava. Lõpuseminaril jäid kõlama soovid jätkata noorsootööalast suhtlust ja miks mitte seda laiendada ka teistele valdkondadele omavalitsuste raames.

Projektist valmis samuti fotonäitus, mida saab hetkel näha Tabasalu Ühisgümnaasiumi aatriumis.

Koolikatsumine ja koolide katsumine Kui linnas käib pehmelt öeldes karm olelusvõitlus kõigi lubatud ja lubamatute vahenditega esimese klassi koolikohtade pärast, siis kuidas on lugu meie vallas? ÜLO RUSSAK vallaleht@harku

Kas kõik soovijad saavad ikka esimesse klassi kodulähedasse kooli? Pole kevad ju ainult lastele koolikatsumise aeg, see on paras katsumuste aeg ka koolidele. HVT võttis asja lähemalt uurida.

Ervin Jürisoo, valla haridusja kultuuriosakonna juhataja: Selle aasta sügisel peaks esimesse klassi minema meil 182 last. Kahe viimase aasta statistika näitab, et umbes ühe klassi jagu lapsi siirdub õppima ka mujale kui Harku valla koolidesse.

Klassid ei ole hetkel veel komplekteeritud, koolid võtavad avaldusi vastu 1. juunini, nimekirjad avaldatatakse 20. juuniks. Küll saan aga kindlalt öelda, et kõik valla lapsed, kes soovivad mõnes meie koolis õppida, saavad koha. Tabasalu Ühisgümnaasiumisse tuleb ilmselt viis esimest klassi, Harkujärvele kaks ja Väänasse üks.

Lisaks avatavatele üldklassidele pakutakse Tabasalu Ühisgümnaasiumi esimese klassi lastele võimalust süvendatud õppeks kahel õppesuunal: inglise keele õppesuund ja matemaatika-muusika õppesuund. Mõlema õppesuunaga klassi toimub vastuvõtt pingerea alusel, kandideerijad peaksid suutma arvutada 10 piires, neil tuleb kirjutada väike etteütlus ja lugeda trükitähtedes teksti.

Matemaatika-muusika õppesuunaga klassi soovija laulab lisaks ühe ettevalmistatud laulu ja plaksutab rütmi, inglise keele õppesuunaga klassi katsetel hääldab sõnu järgi.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Carolin Kadaja: Hetkel on komplekteeritud peaaegu 4 klassi 91 õpilasega.

Olemasoleva info põhjal arvan, et eeloleval õppeaastal avame viis, aga võib-olla isegi kuus esimest klassi. Kuigi

Pildil ronivad ja ripuvad Harkujärve lasteaed-algkooli lapsed (vasakult) Reena-Rebecca Int, Sigrid Suppi, Henri Leoke, Tristjan-Erich Karjus ja õpetaja Kaire Karik. . Ülo Russak ruumidega läheb järgnevatel aastatel aina pingelisemaks, püüame mahutada kõik soovijad ikkagi ära. On oluline, igal lapsel oleks võimalus kodu lähedal õppida ja hea haridus saada.

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMIS AVATAKSE INGLISE KEELE JA MATEMAATIKAMUUSIKA ERIKLASS. Vastuvõtutestid toimuvad 7. juunil inglise keele õppesuunaga ja 8. juunil matemaatikamuusika õppesuunaga 1. klassi kandideerijatele. Näha on, et vanemate huvi on suur ja katsetele on palju lapsi tulemas. Üldklassidesse meil vastuvõtukatseid pole.

Vääna Mõisakooli direktor Piret Jürna: Avaldusi esimesse klassi astumiseks võeti Vääna Mõi-

sakoolis vastu 2. maini. Kõik, kes avalduse esitasid, on oodatud meie kooli. Hetkel ei oska täpset õpilaste arvu öelda, kuna tulevased koolijütsid proovivad ka teistesse koolidesse.

Tõenäoliselt saab tulevane esimene klass olema Vääna Mõisakooli ajaloo suurima õpilaste arvuga. Enamik lapsi tuleb meile Vääna ja Adra külast, Tutermaa, Vääna-Jõesuu ning Muraste kandist. Võin kinnitada, et Vääna Mõisakooli pole eelnevatel aastatel sellist tungi olnud. Lapsevanemad tundsid huvi juba käimasoleva õppeaasta alguses.

Kooliküpsuse katseid tulevastele koolijütsidele meie ei korraldanud.

Harkujärve kooli direktor Külli Riistop: 1. klassi astujatele on meil koolikatsete päev 11. mail.

Hetkel on meil on küll eelnimekiri, kes sooviksid katsetele tulla, ja selles on rekordarv

lapsi, kusjuures kolmandiku moodustavad neist Tallinna lapsed.

Murelikud vanemad pelgavad, et laps ei saa Õismäe kooli ja igaks juhuks registreeritakse ka meie kooli ära – ikka lähem kui Lasnamäele!

Oma vallast on ka sel aastal paljusoovijaid. Nii et klassid on veel komplekteerimata, kuid oleme otsustanud avada kaks paralleeli, kummassegi 15 õpilast.

Sel juhul suudame pakkuda õpilaskoha kõikidele oma valla lastele, vabadele kohtadele võtame ka Tallinna või muu lähipiirkonna lapsi. Koolisaamise tingimuseks on meie kooli poolt korraldatud kooliminekumängul edukas osalemine.

Kontrollime siis lapse koolivalmidust. Tegemist pole eksamiga – laps lihtsalt pannakse mängu käigus olukordadesse, kus ta saab oma oskusi ja teadmisi näidata.

2 / HARKU VALLA TEATAJA / UUDIS VALLAVOLIKOGU VEERG AIN K ABA L Vallavolikogu maa- ja keskkonnakomisjoni esimees

Keskkonnahoid on täna kõige tähtsam

E

t valla maa-asjad oleksid korras ja kõik rajatav-ehitatav planeeritud, loodusobjektid kaitse all ja rohevööndid hoitud, keskkond vallarahvale mõnus ja ohutu, jäätmed õigel ajal õiges kohas – kõige selle eest seisab hea vallavolikogu 9liikmeline maa- ja keskkonnakomisjon.

Komisjoni etteotsa seadis volikogu mind. Püüan seda kohta õigustada, kuigi igapäevast leiba teenin juristina, aga õpitud ametist on komisjoni töös kasu ikkagi. Samas olen kasvanud talus ja tunnen enam-vähem kõiki talutöid rohkem kui vaid raamatust loetuna.

Ka praegu elan maal ja teen kõik, et mu enda ja kõigi vallaelanike elukeskkond puhtana ja mõnusana säiliks.

Komisjoni esimehe asetäitja kohuseid täidab Arno Hirtentreu, tublid kaasliikmed on veel Val Rajasaar, Kaido Kruusoja, Märt-Erlend Agu, Vello Viiburg, Rene Süld, Lembit Vaab ja Andrus Braunbrück.

Koos käime asju arutamas vastavalt vajadusele, reeglina korra kuus. Tõsi, vahel on mõne kuu koosolek vahele jäänud, siis pole volikogule esitatud otsuseprojekte, milles meie komisjoni seisukoha ärakuulamine vajalik oleks.

Sõrve kaitseala Maa- ja omandireform on praeguseks ajaks sisuliselt lõppenud. Mis tähendab, et kitsalt maaküsimusi on arutada üsna vähe. On kindlasti aja märk, et praegu keskendume enam keskkonnaküsimustele, oleme täna ju targemad ja hoolivamad nii üksteise kui looduse suhetes.

Komisjoniga oleme olnud looduse kaitsmisel koduvallas kaunis kompromissitud. Siiski valutab süda praegu ühe võimaliku looduskaitseala pärast, mille kaitse alla võtmisega riik pole seni hakkama saanud. Ma pean siin silmas Sõrve looduskaitseala loomist. Õnneks on see probleem ka valla arengukava projekti sisse kirjutatud ning vald kavatseb riigilt taotleda Sõrve looduskaitseala kinnitamist.

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKESSE PIIRKONDADESSE EI PLANEERITA TIHEASUSTUSALASID. Enamik valla planeerimisküsimusi läbib otsustusteekonnal meie komisjoni ning me oleme keskkonda puudutavates osades nõudlikud, kuid mitte kiuslikud. Komisjoni senises töös peangi sisulise poole pealt suurimaks saavutuseks seda, et keskkonnaküsimused erinevates planeeringutes on meie vallas võimalusi arvestades lahendatud suhteliselt hästi.

Vormiliselt pean suuri-

maks saavutuseks tõelise üksmeele olemasolu komisjoni liikmete hulgas keskkonnaküsimustes – oleme valitud volikogusse erinevate erakondade ja kodanikuühenduste nimekirjadest, aga seni on kõik komisjoni otsused vastu võetud ikkagi ühehäälselt.

Asum kokku loodusega Praegu on komisjoni töös põhimõttelistest asjadest olulisim valla arengukava arutelu – nagu see on kõigi vallavolikogu komisjonide töös.

Tuleb tunnustada arengukava tegemisse kaasatud inimeste head tööd, sest meie komisjonil polnud arengukava projektis vaja teha hulgaliselt lisandusi – eeltöö käigus olid keskkonnaküsimused arengukavas päris hästi arvesse võetud.

Mõni näide. Edaspidi peaks vallas elamupiirkondade planeerimisel eelistatama olemasolevate asumite laiendamist uute rajamisele.

Põhimõtteks on, et miljööväärtuslikesse piirkondadesse ei planeerita tiheasustusalasid ega planeerita piirkondadesse rohkem elamuid, kui seda lubab põhjavee ressurss.

Uutes arenduspiirkondades ühisvee ja -kanalisatsiooni rajamise ainuõigus antakse piirkonna vee-ettevõtjale ning rajamist finantseeritakse arendajate poolt tasutavatest liitumistasudest.

Kui rääkida meie valdkonna valupunktidest, siis komisjoni esimehena näen neid kahes vaates. Esiteks need, millel on pikk ja keeruline minevik: suured, kuid seni korralikult vee- ja kanalisatsioonitrassidega varustamata tiheasustusalad (lahendused on õnneks sageli projekteerimisel ja ehitamisel) ning paljusid valla elanikke puudutav kaevandustegevuse laiendamise võimalikkus Harku karjääris.

Teiseks tänase päeva eluolu ja tulevikku suundumus olemasoleva pinnalt – uusasulate (ka põliskülade) kvaliteetne integreerimine loodusega ning edukalt toimiv sotsiaalne koosolemine.

Omaette probleem on riiklik prahimajandus. Põhimõtteliselt on jäätmetega meie vallas lood sama hästi või halvasti kui terves riigis. Seadusandja valitud jäätmete kogumise ja käitlemise skeem ei ole piisavalt tõhus, see-eest aga kaunis kulukas.

Kole on vaadata paiku, mida mõni aasta tagasi üleriigilisel talgupäeval koristasime – mõni neist kohtadest on samasugune kui enne koristust.

Neljapäev, 12. mai 2011

Uus jäätmevedaja ja uued hinnad Alates 1. juunist 2011 on Harku vallas jäätmeveo ainuõigus järgneval kolmel aastal AS-il Veolia Keskkonnateenused ja seoses sellega toimub jäätmeveos mitmeid muudatusi, millest oli pikemalt kirjutatud eelmises Harku Valla Teatajas.

LEMBE REIMAN Keskkonnaspetsialist

AS Veolia Keskkonnateenused saadab kõikidele senistele jäätmeveo klientidele posti teel uue lepingu. Kõigil neil, kes ei ole saanud posti teel 17. maiks eeltäidetud lepingut, palume ühendust võtta AS Veolia Keskkonnateenuste klienditeenindusega, et täpsustada postiaadress, kuhu saata eeltäidetud leping.

Lihtsaim võimalus lepingu sõlmimiseks on saata oma andmed kodulehe kaudu – vastava ankeedi täitmiseks leiate Veolia kodulehelt www.veolia. ee, klikates vasakul servas “Korraldatud jäätmevedu” avaneb korraldatud jäätmeveopiirkondade loetelu, valite Harku valla veopiirkonna ja leiate lingi “saada meile oma andmed lepingu sõlmimiseks”.

Lepingu sõlmimiseks võib andmed saata ka tavapostiga Artelli tn 15, 10621 Tallinn, faksi teel 640 0899 või e-postiga: tallinn@veolia.ee. Võimalusel kasutada eelpool viidatud infokanaleid, korraldatud jäätmeveo rakendumise perioodil võib telefoni teel kontakteerumine olla raskendatud ja ootejärjekord pikaks venida.

Päevad muutuvad AS-i Veolia Keskkonnateenused poolt saadetavates eeltäidetud lepingutes on kirjas iga kinnistu kohta ka jäätmete veokuupäevad ja veosagedus.

Palume pöörata tähelepanu lepingus kajastatud kuupäevadele, sest uue vedaja tulekuga võivad suure tõenäosusega muutuda senised väljakujunenud ja harjumuspäraseks saanud jäätmeveo päevad.

Juhul kui jäätmete väljaveopäeval jäätmeid vedajale üle ei anta, on vedajal õigus esitada nn. tühisõidu arve. Palume tagada lepingus märgitud kuupäeval konteinerile ligipääs, tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev, sh ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee jms.

Eeltäidetud lepingutesse tuleb lisada kindlasti kontaktandmed – telefon, e-post ja leping allkirjastada ning postitada allkirjastatud lepingu üks eksemplar aadressile Artelli 15, 10621 Tallinn.

Keskkonnasäästlikkusest tulenevalt soovitame tellida AS Veolia Keskkonnateenused kodulehelt e-arve. Ühtlasi tuletame meelde, et vastavalt Harku valla heakorraeeskirja § 6 lõige 1 peavad kõik majad olema varustatud numbrisildiga.

Jäätmekogumine

Pakendid konteineritesse

Harku vallas alates 01.06.2011 kehtivad jäätmeveo hinnad

OÜ Adelan Prügiveod lõpetab 31.05.2011 ära Rohelise Kilekoti teenuse osutamise.

Edaspidi saab pakendeid viia avalikesse pakendikonteineritesse, mille asukohad on kirjas Harku valla kodulehel keskkonnainfo all. Uute pakendikonteinerite paigaldamiseks ootame kohalike elanike ettepanekuid võimalikele uutele asukohtadele.

Oma ettepanekust anna teada kerttu.ellermaa@harku. ee või telefonidel 600 3866 ja 606 8823.

Korraldatud jäätmeveo kohta saab küsida lisainformatsiooni Harku vallavalitsusest ja AS Veolia Keskkonnateenused klienditeenindusest.

Ohtlike ning elektroonikajäätmete kogumisring toimub laupäeval, 21. mail. Autod peatuvad järgmistes peatuspaikades: 09.30-09.50 Harkujärvel Germund Kaup esisel platsil 10.00-10.20 Harku alevikus Instituudi teel telefoni alajaama platsil 10.50-11.15 Tutermaal korterelamute piirkonnas 11.25-11.50 Kumnas endise poe esisel platsil 12.20-12.40 Väänas korterelamute esisel platsil 13.10-13.30 Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli katlamaja juures 13.45-14.15 Vääna-Jõesuus bussipeatuse taga oleval platsil 14.30-14.50 Muraste bussipeatuse juures 15.10-15.30 Pangapealse lasteaia parklas

Konteineri maht m3

Segaolmejäätmed Jäätmekott kuni 0,15 ja kuni 10 kg 0,14 0,24 0,37 0,60 0,80 2,5 4,5 Vanapaber 0,66 2,5 Biojäätmed 0,14 0,24 Suurjäätmed 1

FOTOLUGU TEGIME ÄRA, AGA MITTE LÕPLIKULT Vääna-Jõesuus oli 7. mail kodukanti koristamas rohkem kui 40 inimest – paras vägi. Oli noori ja oli veel nooremaid.

Talgutööl ei tundnud end vanana mitte keegi. Vallavalitsus ja RMK toetasid talgulisi suurte prügikonteineritega, kilekotid prahi kogumiseks andis OÜ Eesti Pandipakend.

Aga ega prügi tekitajadki papist poisid olnud. Ja abiks oli neil tõenäoliselt veoauto – nii palju oli olme- ja ehitusprahti Vääna jõe harujõe kõrgest kaldast alla kallutatud. Kolm tundi kestis halastamatu võitlus tühja taara, vanade kaltsude, ehitusjäätmete ja igasugu muu sodiga. Siis olid – ei, mitte talgulised võhmal! – suured prügikonteinerid, kokku 30 kuupmeetrit, otsast otsani prahti täis. Aga seda jäi sinna veel. “Ära tegime”, kiitis talgulisi üks eestvedajatest, Vääna Jõe külaseltsi esinaine Hiie Grauberg ja lisas siis: “Aga mitte lõplikult – prahti jäi veel.”

“Tahame rannaäärsesse metsa märgistada matkarajad, talvel sisse ajada suusarajad, selleks peab paik prahist puhas olema,” lisas Külade Edendamise Seltsi esimees Märt Elrend Agu. Puhtamaks sai nii Vääna Jõesuu rannaäärne mets kui maantee metsateed.

Veel tehti talgutööd Harkujärvel, Liikva külas, Kumnas, Türisalus ja mujal. Kokku oli väljas paarsada talgulist. Kui nii mõnelgi varasemal aastal jäid mustad kilekotid talgulistest tee äärde äravedajaid ootama, siis nüüd olid needki õhtuks õige paiga leidnud. Ülo Russak

Konteineri Konteineri tühjendus tühjendus EUR EEK 1,50 1,96 2,40 3,08 5,10 5,71 26,92 47,65 0 -3,84 0 0 0

23,53 30,65 37,55 48,32 79,74 89,41 421,20 745,68 0 -60 0 0 0

UUDIS / HARKU VALLA TEATAJA /

Neljapäev, 12. mai 2011

Vallavolikogus aprillis

KÜSITLUS

28. aprilli vallavolikogu istungil: • Moodustati Harku valla põhimääruse muutmise ajutine komisjon.

• Otsustati taotleda riigilt Harkujärve külas asuva Järvika kinnistu tasuta võõrandamist valla omandisse. Kõnealuse kinnistu omandamisega soovitakse tagada tulevikuks võimalus arendada sobiv liikluslahendus TallinnRannamõisa-Klooga maantee ja perspektiivse avalikult kasutatava Kaarle tee jaoks.

• Volitas volikogu vallavalitsust pidama läbirääkimisi Juhani 2 ja Juhani 2a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ja tehnovõr-

Laupäeval, 7. mail toimus järjekordne Teeme Ära talgupäev. Kus on Harku vallas kohad, mis vajaksid korrastamist ka pärast talgupäeva?

A RN E K A SK Tutermaa elanik

L

aupäeval korrastasime ligi 50-pealise talguliste seltskonnaga Kumnas pastoraadi ümbrust ning Tutermaal Lutheri monumendi asukohta. Puhastatud sai ka Alajaama tee serva.

Aga see oli vaid suurema koristuse algus ehk nö. fassaadi läikimalöömine. Sodi, saasta ja prahti on looduses piisavalt. Nii seisab mitte kaugel Alajaama teest väike prügimägi, kuhu on veetud autokumme, vrakkide osi ja muud rämpsu.

Ka Tutermaa elamurajooni ja Saue tee servas ning metsa veel prügi. Inimesed on ikka väga hoolimatud ja loobivad ülejäägid lihtsalt loodusesse.

P IRE T KU LD KE P P Tabasalu Rohujuure seltsimaja perenaine

T

abasalu asula on küll korras. Kuid kindlasti jätkub alati tööd Rannamõisa ja Tabasalu vahel asuvas looduspargis. Seal on tarvis maha võtta vanu puid ning saagida oksi. Aga ilma suuremate tööriistadeta seal suurt midagi ära ei tee.

Meie seltsimaja ning küpsetuskoja ümbruse hoiame ise korras. Oleme plaaninud maja ette ka välisterrassi.

Alused-katused on selleks juba olemas. Samuti ka tünnid, mida kasutada laudadena.

Võib-olla peakski välisterrassi ehitama valmis hoopis talgute korras.

K ATRIN O SSE P Vääna küla elanik

K

ogu vallas vajaksid suuremat tähelepanu teeservad ja kraavid.

Teeservades kipub vohama võsa. See aga ajab umbe suuremad ja väiksemad kraavid.

Vesi ei saa ära voolata.

Loomulikult kiputakse loopima teeservadesse või metsa alla prahti. See on probleem näiteks endiste suvilakooperatiivide maa-aladel ja naabruses.

Ikka kipub prügi- või prahikott kusagile mitte selleks ette nähtud kohta rändama. Ja kus juba midagi maas on, sinna tuleb ka juurde.

Tean näiteks Väänatammi tee servas vähemalt kahte kohta, kuhu prahti poetatakse. Talgute järel pole neid paiku veel vaatamas käinud.

3

kude väljaehitamise ning finantseerimise lepingu osas.

• Volikogu andis otsusega maanteeametile omapoolse arvamuse Tiskre ja Harkujärve külas asuvate kinnisasjade sundvõõrandamise kohta.

• Delegeeriti maatüki maksustamishinna arvutamine vallavalitsusele.

• Otsustati tagastada vaie Tabasalu põhjaosa VI kvartali detailplaneeringu kohta vaide esitamise tähtaja möödumise tõttu.

• Avaldati umbusaldust volikogu revisjonikomisjoni esimehele.

Järgmine volikogu istung toimub 26. mail kell 16.00.

K AT R I N R OM ANE NKOV

Vääna-Jõesuu külaseltsi logo-konkursi tulemused

Suurupi ristmiku teelõigul ületab ligikaudu 70% juhtidest lubatud kiirust.

Tee ületamine ohutumaks Möödunud aasta lõpus läbi viidud Tallinn-Rannamõisa-Klooga maantee liiklusohutuse auditile tuginedes otsustas maanteeamet tuleval aastal ehitada maantee kõigis ohtlikes lõikudes välja ohutussaared ja ülekäigurajad.

K ATRIN RO M A N E N KOV vallaleht@harku.ee

Tipptunnil ülitiheda liiklusega Klooga maantee on teeäärsete elurajoonide elanikele muret valmistanud juba kaua. Möödunud sügisel tellis maanteeamet enam kui 30 km pikkusele Harku ja Keila valda läbivale teele liiklusohutuse auditi, et selgitada välja kõige probleemsemad kohad ning leida lahendused maantee turvalisemaks muutmiseks nii autojuhtidele kui jalakäijaile.

Ületavad kiirust 2009. aasta liiklusloenduse andmete põhjal on TallinnaRannamõisa-Kloogaranna maantee algusosa liiklussageduse poolest Eesti neljas maantee – Tallinna piirist Tabasaluni on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ca 16 500 autot ööpäevas. Tee ääres olevad elurajoonid hakkavad Tiskrest alates tee koormust oluliselt vähendama, siiski sõidab ka veel Muraste kandis maanteel ööpäevas enam kui 7000 autot.

Aruande koostajad kirjutavad, et kuni Viti külani on

elamurajoonid peamiselt paremal pool teed ning seetõttu on hommikusel tipptunnil Tallinna suunduvale ühistranspordile saamiseks jalakäijate teeületusvõimalused suure liiklussageduse tõttu problemaatilised ning audit keskenduski peamiselt eelkõige jalakäijate liiklusohutuse parendamiseks mõeldud meetmete leidmisele.

ÜHEKSAST TEELÕIGUST SAID TERVELT SEITSE MÄRKE “ERITI OHTLIK TEELÕIK”.

Kakumäe püsiloenduspunktis mõõdetud tulemused näitavad, et Klooga maantee liiklussagedus linna suunduval poolel on hommikusel tipptunnil vahetult enne Tallinna piiri 1116 autot tunnis ehk 18,6 sõidukit minutis.

Maanteeameti auditist nähtub ka statistika, mille kohaselt sõidavad lubatust suurema kiirusega Klooga maanteel lausa pooled autojuhid, kusjuures teelõigul Murastest Vääna-Vitini koguni 70% autojuhtidest.

Spetsialistid soovitavad Maanteeameti spetsialistid kaardistasid liiklusõnnetuste statistika põhjal 30-kilomeetrisel teelõigul liiklusohtlikud kohad ning üheksast välja toodud teelõigust, kus viimase 3 aasta jooksul on toimunud liiklusõnnetusi, said tervelt seitse märke “eriti ohtlik teelõik”.

Maanteeamet

Auditi läbiviinud spetsialistid andsid kõigi kaardistatud probleemsete teelõikude, bussipeatuste ja ülekäikude turvalisuse parandamiseks ka konkreetsed soovitused.

Muuhulgas tehti ettepanek muuta eriti ohtlikes kohtades asuvate bussipeatuste asukohti ning kehtestada Tallinnast kuni Suurupi ristmikuni üldine kiiruspiirang 70 km/h.

Kõigi bussipeatuste lähedusse soovitatakse rajada teeületuseks ohutussaared ning valgustatud ülekäigurajad.

Samuti leiavad auditi läbiviijad, et Tiskrest ja Tabasalust kulub Haabersti ringini jalgrattaga sõites orieneteeruvalt 15 minutit ning tipptunni liiklussageduse juures tähendab see seda, et autoga ei saa sihtpunkti kiiremini.

Seega soovitavad nad tulevikus kaaluda “pargi ja reisi” teenuse rakendamise võimalikkust ning soovitavad rajada võimalusel turvaline jalgrataste parkla kohta, kust on mugav pääseda Tallinna linna ühistransporti.

Maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju sõnul on maanteeamet auditiga tutvunud ning võtnud plaani auditis tehtud ettepanekud ellu viia.

“Hetkel on käimas TallinnRannamõisa-Klooga maantee ümberehituste projekteerimine ning tööde teostamiseni jõuame 2012. aastal,” kinnitab ta. “Siis saavad kõik auditis välja toodud ohtlikud lõigud ülekäigurajad ja ohutussaared, samuti piiratakse nendes kohtades kiirust 50 km/h.”

Vääna-Jõesuu külaselts kuulutas 28. veebruaril valla lehe vahendusel välja logokonkursi.

Võistlusülesandeks oli luua logo, mis viitaks kandi eripärale, oleks maksimaalselt kolmevärviline, lihtne ja meeldejääv ning sisaldaks soovitatavalt nime VäänaJõesuu.

Tähtajaks, 10. aprilliks laekus konkursile 8 ideekavandit 5 esitajalt.

17. aprillil toimunud Vääna-Jõesuu külaseltsi üldkoosolekul selgitati välja parimad tööd.

Täname kõiki osalejaid kenade logokavandite eest!

Konkursil kaotajaid tegelikult ei olnud, aga enim meeldis žüriile siiski Sirje Piiri poolt esitatud kavand, mille loomisel lähtus autor järgmisest: külaseltsi elu on ühendatud ühe mütsi alla (VäänaJõesuu), pankrannik-rand (kollane, meeste nägu), ilus loodus (roheline, naiste nägu), jõgi sinine (kõigile puhas vesi). Kokku üks kogukond.

Võidutöö, mille põhjal hakatakse välja töötama lõplikku külaseltsi logo.

Rohkem hääli said ka Jaana Särg-Räni ja Ene Urbla tööd. Konkursi võitjatega võetakse ühendust. Konkursil osalenud töid on võimalik näha külaseltsi kodulehel www. vjkulaselts.ee.

Kandi sümboolika disaini ja kasutusjuhendi (sümboolika käsiraamat) koostamisega tegeleb disainifirma.

Projekti elluviimist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

VÄÄNA- JÕE S UU K ÜL AS E LT S I JUHAT US

KUTSE SUVELAAGRISSE Otemarina Jahtklubi kutsub 9-12aastasi tüdrukuid ja poisse Tilgu sadama alal toimuvatesse suvelaagritesse.

Laagrite eesmärk on õpetada Tabasalu kandi lastele turvalist läbikäimist merega.

• võimalikult palju tegevusi vees ja veel • tutvumine lastele mõeldud purjekatega • rännakud lähikonna matkaradadel ja Naissaarel Rannaliival mängitakse ka palli ja õpitakse lihtsamaid nippe, et olla tugev sooti tõmbama ja laineid trotsima.

Laager lõpeb telkimisega looduskaunis metsapargis koos emade-isadega.

I vahetus 25.-30. juulil II vahetus 22.-27. august Täpsem info ja registreerimine laagrisse e-aadressil enn@tktk.ee. Kiirusta! NB! Need lapsed, kel tekib tõsisem huvi purjetamise vastu, võivad Otemarina Jahtkubi noorliikmetena alates septembrist tasuta kasutada Tabasalu ujulat ja spordisaale üldkehalisteks treeninguteks. Sõltuvalt edenemisest saavad lapsed järgmisel suvel istuda ka purjeka rooli.

4 / HARKU VALLA TEATAJA / ELU PROJEKT

Harku valla vabaühenduste ümarlaud 2010. a novembris Muraste külaseltsi algatusel kokku kutsutud Harku valla vabaühenduse ümarlaud on saanud sisse täishoo.

AULE KIK AS Projektijuht

Igakuised kokkusaamised on andnud kinnitust taolise koostöövormi vajalikkusele ning see omakorda loonud eeldused edasiseks tulemuslikuks tegevuseks. Ümarlaua ühise ettevõtmisena algatatud projekt “Juured maas – latv taevas” osutus edukaks ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital otsustas selle elluviimist toetada.

Oma osalusega panustab projekti ka Harku vald.

Projekti peamine eemärk on parandada Harku valla vabaühenduste omavahelist koostööd, kujundada ühiseid väärtushinnangud ja põhimõtted, mille teadvustamise ning vastastikuste kohustuste, õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemise kaudu saavutatakse ühtne laiapõhjaline infoväli ja ollakse hea partner teistele vabaühendustele, kuhu on kaasatud aktiivsed kodanikud, samuti kohalikule omavalitsusele.

Projekt koosneb viiest osast: 1. Harku valla aktiivsete kodanike ja vabatahtlike tegevuse kaardistamiseks viime läbi küsitluse, mille tulemusena saame ülevaate aktiivsetest kodanikest, kes on valmis panustama vabatahtliku tegevusega ja oma kompetentsiga kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduste tegevusse. Töörühma juht on Andrus Saliste (tel 506 8602, e-post asaliste@ hotmail.com).

2. Projekti raames töötatakse välja “Harku valla vabaühenduste koostöö arendamise programm aastateks 20122016”, mis annab annab tegevussuunad järgnevate aastate koostööks Harku valla vabaühenduste ja omavalitsuse vahel. Töörühma juht on Andrus Saliste (tel 506 8602, e-post asaliste@hotmail.com).

3. Koolitustega (seitse koolituspäeva mahus 49 akadeemilist tundi) saame ühised arusaamad avaliku võimu koostööalustest, kohustustest, õigustest väärtushinnangutest, tegevusprioriteetidest, kodanikeühenduste ja KOV vahelisest koostööst kodanikuühiskonna valdkonnas. Koolitusjuht on Evelin Tiirik (tel 522 0226, e-post evelin.tiirik@ mail.ee).

4. Töötame välja vabaühenduste ja kodanike motiveerimiseks tunnustamisstatuudi.

Töörühma juht Martina Mamontov (tel 5649 1114, e-post martinka35@hotmail.com).

Esimene koolitus Esimesel koolitusel, 28. mail kell 11.00 Vääna Külakojas, koolitaja Ivi Proos: “Tulemuslik kaasamine kogukonnas”, käsitletavad teemad: • Kogukonna arenguetapid.

• Erinevad sihtrühmad kogukonnas, sihtrühmade vajadused ja nende väljaselgitamine.

• Ühistunde loomine ja selle hoidmine, ühiste eesmärkide seadmine.

• Mida tähendab juhtimine ja milliseid oskusi selleks vaja on?

• Mida tähendab kaasav juhtimine?

• Kaasamise erinevad metoodikad (ümarlauad jne).

• Meetodid: lühiloengud, rühmatööd, ühisarutelud.

Kontakt: Aule Kikas, tel.

525 3128, e-post: aule. kikas@gmail.com.

5. Anname välja trükise Harku valla vabaühenduste edulugudest, suurendades seeläbi külakogukonna tunnetust. Töörühma juht on Martina Mamontov (tel 5649 1114, e-post martinka35@hotmail. com).

Kutsume kõiki ümarlaua liikmeid ja teisi huvilisi osalema nii töörühmade tegevuses kui ka omandama teadmisi tasuta koolitustel. Töörühmades osalemiseks võtke palun ühendust vastava valdkonnavõi projektijuhtiga.

Eriti kiiret reageerimist ja registreerimist ootab koolitusjuht (tel 522 0226, e-post evelin.tiirik@mail.ee) juba laupäeval 28. mail kell 11.00 (1x kuus, nädalavahetusel) algavatele koolitustele.

NB! Projekti abikõlbulikkuse tagamiseks on oluline, et koolitusel osaleja läbib kogu koolitusprogrammi täies mahus.

Koolitusprogramm hõlmab järgmiseid teemasid: • 28. mai – tulemuslik kaasamine kogukonnas.

• 11.juuni – demokraatiakool kohalikul tasandil.

• 3. päev – seadusandlus ja asjaajamine mittetulundusühendustes.

• 4. päev – omatulu teenimise võimalused ühendustes.

• 5. päev – organisatsiooni suhtekorraldus.

• 6. päev – koostöö kodanike ja omavalitsuse vahel.

• 7. päev – tasuvusarvestus, finantsprognoosimine ja turundus.

Neljapäev, 12. mai 2011

Mart Laar: Harku vald pole katsepolügooniks ÜLO RUSSAK vallaleht@harku.ee

Mart Laar, teie esimese valitsemisaja loosungiks peaministrina (M. Laar oli valitsusjuhiks esmakordselt 1992-1994 – Ü.R.)) oli “plats puhtaks”. Tolle aja kontekstis tähendas see, et vanad tegijad ja vanad kombed eest ära – mis peale sovetiaja lõppu ka ennast õigustas. Mida uut valitsuse ja koalitsiooninõukogu liikmena tahate ellu viia nüüd?

Kakskümmend aastat tagasi olime postsovetlik IdaEuroopa väikeriik, mida tuli demokraatlikult toimivaks turumajandusega riigiks hakata ehitama. Enne tuli aga vana taak maha saada igast eluvaldkonnast. Eks seda see “plats puhtaks” tähendaski.

Nüüd oleme täiesti normaalselt toimiv riik, kus sellised järsud poliitilised muutused enam vajalikud pole. Vastupidi – järsud muutused oleksid võimatud, nii tihedalt oleme integreerunud Euroopa Liitu.

Integreerumine Euroopaga oli minu teise valitsemisaja üks põhilistest (aastatel 19992002 – Ü.R.) eesmärkidest.

Ometigi on ka mõte elanike maamaksust vabastamine uudne, vähemalt Euroopa kontekstis. Kas Harku vald oli enne valimisi katsepolügooniks? Toimus ju Harkus maamaksust vabastamine juba novembris, neli kuud enne valimisi.

Kindlasti ei olnud Harku vald katsepolügooniks, IRL inimkatseid ei korralda. Idee vabastada elanikud elamualuse maa maksustamisest – mitte kogu maa maksustamisest!

– on meie erakonna vana idee.

Loomulikult arutasime seda ideed väga põhjalikult väga paljude inimestega.

TASUTA KÕRGHARIDUS – SEE POLE AINULT KOHUSTUS RIIGILE. Maaomanikele – olid nad siis pensionärid, õpetajad või ettevõtjad – see mõte ka meeldis, leidis toetuse. Et Harku vallas on ühest küljest palju maaomanikke, teisest küljest aga ka palju elanikke, kes polnud ennast valla kodanike ja maksumaksjatena määratlenud, otsustaski vallavolikogu tõenäoliselt selle idee juba enne riiklikuks poliitikaks saamist ellu viia. Ühest küljest võita nii uusi kodanikke juurde, teisalt vabastada inimesed koormavast maksust.

Harku kui tugeva eelarvega vald kannatab maksuvabastuse välja, ehk isegi võidab uute kodanike tulumaksu näol, aga mida peavad ütlema teised omavalitsused – Aegviidu, Padise, Kernu...?

Kaks kanget: kaitseminister Mart Laar oma kabinetis ning tema selja taga Suur Tõll Jüri Arraku maalil võitlemas lohega. Ülo Russak Kas ei teki neist veelgi suurem elanike äravool, sest omavalitsused pole lihsalt jätkusuutlikud?

Kodualuse maa maksu alt vabastamine arvutati koalitsiooniläbirääkimistel põhjalikult läbi ning veenduti, et enamikul omavalitsustest sellega probleeme praktiliselt pole, sest maksult seni saadav sissetulek on sedavõrd väike, et sellest ilmajäämine omavalitsuste huve ei kahjusta.

OMAVALITSUSTEL ON VÕIMALUS MAKSUKOORMUST NIHUTADA ÜHES VÕI TEISES SUUNAS. Tegemist on ju ikkagi mitte maamaksu täieliku likvideerimisega, vaid üksnes kodualuse maa maksuvabastusega.

Kindlasti arutatakse sama küsimust põhjalikult ka Riigi-

kogus vastava seaduse vastuvõtmisel. Kõigil omavalitsustel on võimalus maksukoormust nihutada ühes või teises suunas. Maksustada võib näiteks äritegevust.

Harku vald on noor vald, teine IRL-i valimisratsu – tasuta kõrgharidus – läks enim peale just noortele.

Kas see idee sai valimislubadusest punktiks koalitsioonileppes?

Jah. Plaanis on see ellu viia järk-järgult, 2014.-2015. aastaks. See aga tähendab, et esimesed sammud tuleb astuda juba järgmisel aastal – valmistada haridusministeeriumis Riigikogu jaoks ette vastavad seaduseelnõud, täpsustada ja laiendada riiklikku tellimust spetsialistidele, kirjutada selle maksumus sisse riigieelarvesse.

Tasuta kõrgharidus – see pole ainult kohustus riigile.

See on suuremad kohustused ka õppureile ja õppejõududele.

Maksumaksja raha eest keegi igavesti studeerida ei saa. Pingestuma peab stuudium, efektiivsemaks muutuma õpetamine. Aga võimaluse kõrgkoolis õpinguteks peavad saama kõik noored.

Reformierakond on andnud mõista palgaarmee vajalikkusest Eestile. Kas see on nüüd ka valitsuse eesmärk?

Harkus on palju poisse, kes selles küsimuses selgust ootavad Ei. Palgaarmeed ei tule.

Arvestades ajaloolist ja praktilist kogemust, on Eesti jaoks siiski parim kaitsesüsteem, mis põhineb ajateenistujate ja reservväe kooskõlastatud tegevusel. Koalitsioonileppesse on selles küsimuses kirjutatud IRL-i seisukohad. Oleme selles küsimuses saavutanud täieliku konsensuse.

VALLAST / HARKU VALLA TEATAJA /

Neljapäev, 12. mai 2011

Perespordipäeva võitis perekond Bondarchuk Harku valla sportlik perepäev on hoopis midagi enamat kui tavaline sündmus : perega koos sportimine põhimõttel üks-kõigi-kõik-ühe-eest süvendab kokkukuulumistunnet.

T IINA PALLAS Tabasalu Triatloniklubi

Tabasalu 19. jooks, võistluskeskusega Rannamõisa lasteaia juures, oli suur pidu, kuhu olid oodatud kõik – mudilastest kuni väärikate seenioriteni. Kavas oli tibatillukeste laste 500 m jooks, natuke suuremate laste jaoks 1,5 km distantsil ja kõigile ülejäänutele 5 km distants.

Rajal oli rohkelt liikumisrõõmu nautivaid spordisõpru, tulemuse finišiprotokollis sai kirja 172 jooksusõpra.

1. mail Tabasalu Triatloniklubi korraldusel toimunud 19. Tabasalu jooksu 500 m distantsil võistlesid kuni 7-aastased lapsed, kiireimad tüdrukud olid Anette Valge, Laura Roots ja Mirtel Korbelainen ning kiireimad poisid Märt Aolaid, Aksel Tingas ja HansKristjan Van Der Hoeven.

Et sellel distantsil olid korraga jooksurajal nii oma elu esimesi samme tegevad lapsekesed koos juba hasardiga trenni suhtuvate jooksusõpradega, siis kindlasti omas suuremat tähtsust osalemisrõõm kui sportlik tulemus.

Kui lastel jooksuaeg kirjas, jätkus nende sportlik perepäev koos jääkaruemandaga Rannamõisa lasteaia hoovis palli mängides.

1,7 km distantsile asusid jooksma 8-11-aastased lapsed, kellest suuremal osal on seljataga juba rikkalikud trennikogemused ja kindel tahe anda endast jooksurajal parim.

Jooksu võitis korraldava klubi, Tabasalu Triatloniklubi esindaja Martin Kasemets Karl-Erik Puki ja Heikko Peensaare ees.

Kiireimad tüdrukud olid Marie-Elisabeth Martinson, Grete Raudsepp ja Silja Stoi-

lescu. Rajal oli tunda tugevat tahet ennast ületada ja tõestada, et suurim võit on võit iseenda üle.

5 km distantsi stardijoonele kogunes väga erinevate sportlike eesmärkidega startijaid. Oodatult saabusid finišisse esimestena Tabasalu Triatloniklubi noormehed Hans Korman ja Hannes Poolamets, vastavalt aegadega 15.56 ja 16.38. 3. koha saavutas Margus Heintalu (aeg 16.39).

Kiireim neiu, veel noorteklassi kuuluv Laura Kallas finišeeris ajaga 19.13.

Et sportlikel perepäevadel peetakse arvestust 14 erinevas vanusekategoorias, jagus auhinnalisi kohti nii vanaemadele-vanaisadele kui lastelastele. Mida rohkem oli peres startijaid, seda suurem võimalus oli kokku saada konkurentidest suurem punktisumma.

Perede arvestuses saavutas esimese koha perekond Bondarchuk Harkust, kogudes 6 pereliikme kohapunktide summas 191 punkti. Ainult ühe punktiga jäi neist maha perekond Kotkas ja kolmanda koha perede arvestuses saavutas 157 punktiga perekond Rebas.

Harku valla perespordipäev sai teoks tänu Harku vallavalitsuse ja valla lahkete firmade Prolexplasti, Tarplani Kaubanduse AS, Tabasalu Spordikompleksi, Freesport Trade, Actual Printi, Warren Safety OÜ, Lucca restoran, BabyBack Ribs & BBQ, Osman Kebab Grilli, Bagginsi kringlimeistrite, Osvaldi Kohviku toetusele. Auhinnalauda aitasid katta ka Eesti Lasteteater, Nukumuuseum, Oska Koolitused, M.I.Massaažikool ja Electrolux Eesti AS. Järgmine Tabasalu Triatloniklubi korraldusel toimuv spordisündmus Tabasalus on 4. juunil, siis võisteldakse basseinitriatlonis. Kõik tõeliselt sporti armastavad lapsed on oodatud ka Tabasalu Triatloniklubi treeningutele!

Info ja Tabasalu jooksu protokollid : www.tri.ee.

5

UUDISED

Koolilõpetaja toetuse maksmisest Peagi on helisemas viimane koolikell meie koolides neile, kes lõpetamas põhikooli või gümnaasiumi.

T I I A S PI T S ÕN Valla sotsiaal-ja tervishoiuosakonna juhataja

Tabasalu kooli 5. klassi käsitööõpetuse tund.

Käsitööõpe muutuvas ajas Sellest sügisest rakendub Tabasalu Ühisgümnaasiumis uus riiklik õppekava. Esialgu 1., 4. ja 7. klassist, järgnevatel aastatel ka teistes klassides. See annab koolile ja õpetajatele aega end uuendustega kurssi viia.

PILLE RIIMAA Tabasalu Ühisgümnaasiumi käsitöö- ja kodundusõpetaja

Uus õppekava toob paljudes õppeainetes muudatusi – käsitööõpetuses muutub nii aine nimetus kui suurel määral ka õppesisu. Uues õppekavas on suurem tähtsus kodundustundidel – õppeaine nimetus on nüüdsest käsitöö ja kodundus.

Väga selgelt on välja toodud käsitöö ja kodunduse tundide mahud ning tehnoloogiaõpetusega lõimumine.

1.-3. klassini on tööõpetus poistele ja tüdrukutele ühine (õpitakse algtõdesid), neljandast klassist jagunevad õpilased oma soovide ja huvide põhjal õpperühmadesse, valides õppeaineks kas käsitöö ja kodunduse või tehnoloogiaõpetuse. Õpperühmadeks jagunemine ei ole soopõhine – see võimaldab igal õpilasel süvendatult tegelda teda huvitava õppeainega.

Rõhk rahvuslikkusel Käsitöö ja kodundus koosneb igal õppeaastal neljast osast: käsitöö, kodundus, teh-

noloogiaõpetus ja projektõpe.

Igal õppeaastal (välja arvatud 4. ja 9. klass) vahetavad õpilased vähemalt neljaks õppenädalaks õpperühmad. Tehnoloogiaõpetus asendub kodundusega ning käsitöö ja kodundus tehnoloogiaõpetusega.

Uues õppekavas on suur tähtsus tööprotsessil, loomingulisusel, töö teostamisel, esitlemisel, analüüsil. Tunduvalt väiksem osakaal on erinevate töövõtete omandamisel. Õpilane peab tundma rahvuslikku omapära ja väärtustama rahvakunsti. Käsitöö ja kodunduse tund pakub hulgaliselt võimalusi teoreetiliste teadmiste rakendamiseks praktikas, ainekavas on kokkupuutepunkte nii matemaatika, loodusõpetuse, keemia, füüsika kui ka teiste õppeainetega.

ÕPILANE PEAB TUNDMA RAHVUSLIKKU OMAPÄRA JA VÄÄRTUSTAMA RAHVAKUNSTI. Käsitööga tegelemine peab tooma õpilasele loomisrõõmu, olema heaks praktikaks meeskonnas ja rühmas töötamisele, andma praktilisi oskusi elus toimetulekuks ja eelkõige tekitama positiivse eduelamuse. Tähtis on oma töö planeerimise oskus ning vastutuse võtmine tähtaegade osas.

Loovus annab õpilasele

Erakogu

võimaluse millegi käega katsutava ja silmaga nähtava loojana. See on on eriti oluline praeguses, üha virtuaalsemaks muutuvas maailmas.

Kiire elutempo ja võimaluste rohkus erinevate asjadega tegelemiseks seab õpetajale ülesande anda sobiva ajakulu ja raskusastmega töid, mis samas oleksid ka huvitavad teostada.

Tabasalu ajast ees Käsitööõpetajana tean kui oluline on hea õppekeskkond.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi 25-aastase ajaloo jooksul on kõik senised juhtkonnad mõistnud oskusainete olulisust ja toetanud igati õpetaja tegevust, aidanud soove ellu viia.

Kodundustunnid poistele, mis paljudes koolides olid kuni uue õppekava loomiseni vaid unistuseks jäänud, said Tabasalu koolis alguse juba aastakümneid tagasi. Kuigi käesolevast õppeaastast see traditsioon lõppes, annab uus õppekava võimaluse kodundusõpet jätkata. Kõigile õpilastele võrdsete arenguvõimaluste tagamiseks paneb uus õppekava koolile (kooli pidajale) konkreetsed kohustused õppekeskkonna loomisel.

Lisaks hästisisustatud õppeklassile ja õppeköögile on vajalikud ka rahalised vahendid õppevahendite ja materjalide ostuks. Loodame vallavalitsuse ja juhtkonna toetavale suhtumisele ka edaspidi.

Laste kooli lõpetamine toob perre palju rõõmu, kuid kooli lõpetamisega kaasnevad väljaminekud.

Harku vald toetab peresid, kus laps või lapsed lõpetavad põhikooli või gümnaasiumi ja pere sissetulekud pereliikme kohta jäävad alla 231 euro kuus. Toetuse taotleja (ema või isa) ja koolilõpetaja elukoht rahvastikuregistri andmetel peab olema Harku vald.

Makstava toetuse suurus on 64 eurot.

Koolilõpetaja toetuse saamiseks on vaja esitada avaldus Harku vallavalitsusele (avalduse vorm saadaval Harku valla kodulehel ja valla infolauas) ja pereliikmete sissetulekuid tõendavad dokumendid (viimase 6 kuu töötasu tõendid).

Avaldusel palume kindlasti märkida avalduse esitaja arveldusarve number, kuhu toetuse summa kanda, kontakttelefon, lõpetaja ees- ja perekonnanimi ning kool ja klass. Informatsioon telefonil 600 3867.

Aeroobikapäev 20. aprillil toimus Tabasalu Ühisgümnaasiumis südamenädala raames mitu üritust. Soovijad said mõõta oma keha rasvaprotsenti ja toimus sportlik aeroobikapäev motoga “Südamest südamele”.

E NE L I PÕL D

Esitaidlejatena astusid üles kolm treenerit, kes pooleteise tunni jooksul andsid südame eest hoolitsejatele jõukohast tegevust.

Alustati aeroobika üksikelementide läbitöötamisega, seejärel sooritati tantsulise liikumise kombinatsioon ning päeva lõpetas liikumine, mis nõudis head koordinatsiooni.

Silma jäi gümnaasiumi noormeeste individuaalsus liikumiselementide sooritamisel, mis oli mõnus vaatepilt pingutavate sportlaste kõrval.

Käesoleval aastal on Tabasalu Ühisgümnaasium koos kaheksa välisriigi kooliga seotud Comeniuse projektiga “Outside and Inside”, mis hõlmab õppetegevusi koolis ja väljaspool kooli. Projekti koduleht asub www.outsideandinside.net . Toimunud ürituse valguses võime öelda, et Comeniuse projekt on andnud panuse ka südame heaks.

Nimelt aitas see projekt täita meie aeroobikapäeva auhinnalaua, kust parimatele ja rõõmsameelsematele taidlejatele jagati sportlikke auhindu.

Lapsed said teadlikumaks ja saavad nüüd juba iseseisvalt jätkata oma südame eest hoolitsemisega.

6 / HARKU VALLA TEATAJA / ÜRITUS

Valla taasloomise XX aastapäev “Juured maas – latv taevas”

Kümme aastat Tabasalu Kammerkoori Laupäeval, 7. mail toimus Tabasalu Kammerkoori juubelikontsert Harkujärve peokeskuses.

K ALLE V IKS

Meeleolukal kontserdil kõlas valik möödunud aastakümne repertuaarist ja ka spetsiaalselt koori juubeliks õpitud teoseid. Kaasa lõid ka Tabasalu Muusikakooli õpilaste kollektiivid.

Kammerkoor loodi Tabasalus 2001. a. septembris Tabasalu muusikakooli õpetajate segaansambli baasil. Lauljateks olid esialgu peamiselt muusikakooli õpilased ja vilistlased, aga peagi liitus ka lapsevanemaid ning teisi lauluhuvilisi.

Koori dirigendiks ja eestvedajaks on olnud algusest peale Mai Ainsalu, kes on Tabasalu Muusikakooli õpetaja ja õppealajuhataja. Esimesel kahel hooajal tegutses abidirigendina sama kooli solfedžoõpetaja Moonika Klaas ning kontsertmeistriks oli seitse aastat klaveriõpetaja Ädu Laur. Ühe hooaja jooksul on koori tegemisi juhtinud ka Tõnno Piigli ja Villem Freiman. Nüüd on juba teist hooaega Mai Ainsalu kõrval koori teiseks dirigendiks Kaido Tani, kellel hetkel veel käimas koorijuhtimise õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Esimene etteaste Päris esimest kooriproovi septembris 2001 meenutab dirigent Mai Ainsalu nii: “Kokku oli tulnud umbes 15 inimest: kolleege muusikakoolist, õpilasi muusikakooli vanematest klassidest, aga ka teisi, mulle tundmatuid uudistajaid. Mäletan selgelt, et kogunenud inimeste nägudel oli elevus ja ootusärevus. Minu sisemust täitis aga kimbatus.

Tore on küll mõelda, et kutsume rahva kokku, hakkame kontserte andma ja läheme laulupeole, aga seistes nüüd silmitsi koorilauluhuvilistega, tundsin korraga suurt vastutust selle ees, et kohaletulnutele ka mingeid väärtusi pakkuda ja et nende valitud hobi poleks üksnes seltskondlik aja surnuks löömine. Vastutust selle ees, et hakataks koos käima sisemisest vajadusest koos muusikat teha.

Kümneid küsimusi keerles peas. Milliseid laule laulda?

Mil määral vokaaltööd teha?

Millised on üldse lauljate ootused? Rahuliku ühisstardi huvides valisin meie esimeseks lauluks ühe vanamuusika kaanoni “Dona nobis pacem”.

Selline algus võimaldas laulda

Tabasalu kammerkoor.

Neljapäev, 12. mai 2011

ühehäälselt üksteist toetades ja kuulates, samas igal lauljal oma häält ja selle ulatust avastada.

Kokkukõla oli sedavõrd kena, et lugu jäi meie kontsertidele mitmeks aastaks kõlama. Sama kaanoni laulame algusaegade meenutuseks ka koori sünnipäevakontserdil.“

Seoses Harku valla taasloomise XX aastapäevaga toimuvad juunist novembrini mitmed toredad teemapäevad nagu noorte-, spordi-, tuletorni-, eakate, mere-, vallamaja ja Tabasalu päev.

Kaugemal ja lähemal

Iga-aastane külade päev on märksa mahukam ja sisutihedam üritus kui seni. Ühe suurürituse raames toimuvad nii lastekaitsepäeva tähistamine, külade päev kui ka Harku valla I laulu- ja tantsupidu.

Aastapäevapidustuste tähtsündmuse, 5. juunil toimuvate ürituste kava ilmub järgmises Harku Valla Teatajas.

Koori repertuaar on kujunenud vaheldusrikkaks, ulatudes vanamuusikast, vaimulikest teostest ja rahvalauluseadetest kuni modernsete džässirütmide ja popmuusikani. Kuna lauljate hulgas on alati olnud professionaalseid instrumentaliste, on koori kontsertide loomulikuks osaks tihti ka erinevate meloodiapillide kõlavärviga rikastatud koorilauluseaded.

Eesti autoritest on enim lauldud Veljo Tormise, Olav Ehala ja Piret Ripsi teoseid.

Tabasalu Kammerkoor on oodatud esinejaks erinevatel Harku valla üritustel ja kaugemalgi.

Osaletud on konkurssidel Eestis ja Poolas, esinetud Soomes ja Venemaal, lisaks antud kontserte ka mitmetes Tallinna kontsertsaalides ja Harjumaa kirikutes. Üldlaulupeol on koor käinud kahel korral, lisaks EestiSoome laulupeol Poris. Esinetud on Tartu Hansapäevadel, laulupeo tuletoomise tseremoonial, kaasa löödud öölaulupidudel ja aasta tagasi augustis toimunud esimesel internetilaulupeol Ühtelaulmine.

Igal hooajal antakse vähemalt üks kontsert koos Tabasalu Muusikakooli lastega. Üheks armastatumaks ettevõtmiseks koorilauljatele ja nende peredele on olnud lastekaitsepäeval toimunud kontserdid, kus laulude või pillilugudega esinevad ka lauljate lapsed ja kammerkoor astub üles lihtsama ja lõbusama kavaga. Päris tihe on kammerkoori koostöö Tabasalu Lions Klubiga – esinetud on mitmel heategevuslikul üritusel.

Ajaloolise faktina väärib mainimist, et aastatel 19861996 tegutses Tabasalus samuti kammerkoor, mille eestvedajaiks olid Priit Pajusaar ja Heikki Põhi. Oleme kindlad, et praegusel kokkukasvanud ja kokkulaulnud koosseisul on jaksu astuda ka teise aastakümnesse. Laulurõõmu ja tegutsemislusti igatahes jätkub.

Tabasalu Kammerkoor tänab südamest Harku vallavalitsust ning kõiki häid koostööpartnereid ja sponsoreid!

Erakogu

Spordipäev, 4. juuni Harku valla rahvas on spordirahvas. Kõik spordisõbrad on oodatud osalema jalgvõi võrkpalli turniiril 4. juunil ja Külapäeva võistlusaladel 5. juunil, et Külapäeva parim 2011 tiitel oma õuele tuua.

Meeskondade registreerimine on juba alanud. Jalgpallihuviliste kontakt: Are Habicht (are@ehituskool.ee, tel 5354 4281) ning võrkpallihuvilistel Marju Tulva (klerike@ hot.ee, tel 5645 7117).

Külapäev, lastekaitsepäev Pühapäeval, 5. juunil 2011 Murastes, endises paekarjääris.

Külapäev on üles ehitatud 18 erinevast teemakülast, mida korraldavad Harku valla külaseltsid ja teised ühendused ning asutused, samuti Kaitseliit ja SKA Politsei- ja Piirivalvekolledž.

Tegevust jätkub nii mudilastele, emadele-isadele kui ka vanaemadele ja vanaisadele. Teemadena võib välja tuua: vallavalitsuse info, fotonäitused ja fotograafia, meisterdamine ja käsitöö, paadiehitus, tervis, looduskaitse, relvanäitus, sportmängud, tuletõrje, politsei ja piirivalvekolledži ja tehnika tutvustus, muusika ja tants ning palju muud põnevat.

Toimub lõbus viievõistlus, külateater, viktoriin ja heategevuslik oksjon.

Teemakülade täpsem loetelu ja sisu on kajastatud Harku valla Teajas nr 8.

Heategevusoksjon. Harku vald on koduks ligi 50 puudest tingitud erivajadustega lapsele ja noorele. Harku valla Külade päeval on kujunenud traditsiooniks koguda oksjoniga vahendeid pereürituste korraldamiseks just neile erilistele peredele.

Senise kolme ürituse raames on kogutud kokku 454 eurot. Külapäeva korraldustoimkond ootab vaimukaid, “oma looga” oksjoniesemeid igalt Külapäeva Teemaküla korraldajalt.

Ja kui oksjonihaamer 5. juunil kõlama hakkab, on ka vallarahval võimalus rõõmu luua.

Esimene oksjonite rahadest korraldatav üritus toimub käeoleval aastal Muraste külaseltsi ning erivajadustega tütre ema, Anneli, eestvedamisel.

Kilakolaküla. Tuletame meelde, et kevad on suurpuhastuse aeg! Tule leia oma

laste jalgrattale uus omanik või kuuluta kõigile, kui hea on Sinu tehtud käsitöö! Kilakola külla on oodatud müüma kõik tootjad ja käsitöölised. Oled professionaal või isehakanu – peaasi, et tegu on väärt kraamiga.

Müügiinventar müüja poolt, müüa võib ka autost.

Registreerimine kuni 31. mai e-posti aadressil martinka35@ hotmail.com. Lisainfo telefonil 5649 1114, Martina Mamontov.

Tähtaegadest korraldajatele!

13. mai – teatada korraldajatele teemaküla tegevuste tutvustus ja ajakava ning sealsete võistluste diplomivajadus.

15. mai toimub teemakülade korraldajate koosolek, individuaalne ajagraafik www.muraste.ee.

20. mai – toitlustajate registreerumine osalemiseks; Martina Mamontov, tel 5649 1114, e-post martinka35@ hotmail.com.

23. mai – võrkpallis ja jalgpallis ning viievõistluses osalejate registreerimine.

31. mai – registreerimine kilakolaküla müügis osalemiseks.

MTÜ Muraste Külaselts, Aule Kikas, tel. 525 3128, aule. kikas@gmail.com.

Evelin Tiirik, tel. 522 0226, evelin.tiirik@mail.ee.

Harku vald, Mailis Kess, tel. 5645 4162, mailis.kess@ harku.ee.

Lastekaitsepäeva tähistamine vallas on tavapäraselt toimunud juuni esimesel pühapäeval Tabasalus. Seekord on Harku Valla Lastekaitse Ühing oma traditsioonilist pereüritust läbi viimas ühes-

koos külade päevaga Murastes.

• Ootame kõiki lapsi ja peresid erinevatesse töötubadesse meisterdama ise või koos ema-isaga, õppima midagi uut või meelde tuletama vanu, aga armsaks saanud tegevusi.

• Tulge vahetama häid kogemusi pereühistegemistest ja positiivsest kasvatusest.

• “Märka ja Aita” – kes, kellele, millal ja kuhu saab teatada abivajavast lapsest ja perest – info ja ettepanekute ning heade ideede nurk.

• Toimub “Sõbralik laps 2011” tunnustamine.

Harku valla I laulu- ja tantsupidu Esinema tulevad Tabasalu Kammerkoor ja muusikakooli koor ja puhkpilliorkester, Suurupi koor, Rae Kammerkoor, Tabasalu Ühisgümnaasiumi poiste-, laste- ja mudilaskoorid ning rahvatantsurühmad, Nissi poistekoor, Vääna Mõisakooli mudilaskoor, Harkujärve kooli õpetajate ja laste rahvatantsurühmad ning rahvatantsurühmad Tabasalu Memmed, Harku Harakad ja segarühm Tammed ja Toomed.

Esinejate registreerimine on lõppenud. Laulu- ja tantsupeo korraldamisega näevad vaeva Mai Ainsalu Tabasalu muusikakoolist ning Astrid Väizene Tabasalu Ühisgümnaasiumist.

Neljapäev, 12. mai 2011

TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / Täika Vääna-Jõesuu kämpinguplatsil 14. mail 2011. a. 10.00-15.00.

Pangapealse Lasteaed otsib oma meeskonda teotahtelist KOKKA, ametikohaga 1,0, kes valmistab eelkooliealistele lastele tervislikke toite, järgides tehnoloogiliste kaartide kalkulatsiooni.

Tööaeg E-R 7.00-15.00 ja korraline suvepuhkus 35 kalendripäeva.

Pakume kaasaegseid töötingimusi, erialaseid täiendõppe võimalusi, sportimise võimalust valla spordikompleksis ja rõõmsameelset ning ühtehoidvat kollektiivi. Saada oma CV koos kaaskirjaga kairi@pangapealselasteaed.ee, info tel 609 8230, 609 8231.

Ootame kõiki huvilisi täikale ostma, müüma, vahetama. Kui Sul on mittevajalikku kraami seisma jäänud, mida endal enam vaja ei lähe, siis saad pakkuda leidmis- ja osturõõmu teistele. Info ja registreerimine 5391 5733.

Harku vallavalitsus teatab

SURNUAIAPÜHAD 5. juunil kell 13.00 KORVI KALMISTUL

• 09.03.-12.04.2011 oli Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu alevik) avalikul väljapanekul Harku vallas, Tabasalu alevikus asuva Metsa tn 1 detailplaneering. Sellel ajavahemikul planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Nimetatud detailplaneering esitatakse planeerimisseaduse § 24 sätestatud korras Harku vallavolikogule kehtestamiseks.

• 04.04.-18.04.2011 oli Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu alevik) ja Rannamõisa lasteaia hoones (Merepiiga tee 8, Rannamõisa) avalikul väljapanekul Harku vallas, Rannamõisa külas asuva Sulevi kinnistu ja lähiala detailplaneering.

Sellel ajavahemikul planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Nimetatud detailplaneering esitatakse planeerimisseaduse § 24 sätestatud korras Harku vallavolikogule kehtestamiseks.

• 04.04.-18.04.2011 oli Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu alevik) avalikul väljapanekul Harku vallas, Tabasalu alevikus asuva Ranniku tee 10, Tammede allee 2 ja Tammede allee 2a kinnistute detailplaneering. Sellel ajavahemikul esitati detailplaneeringu kohta üks vastuväide. Nimetatud planeeringu avalikustamise järgne avalik arutelu toimub 25. mail 2011 kell 16.00 Harku vallamajas. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.

• 09.03.-27.04.2011 oli Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu alevik) ja Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu bussipeatuses avalikul väljapanekul Harku vallas, Vääna-Jõesuu külas asuva Doora ja Salme maaüksuste ning lähiala detailplaneering. Sellel ajavahemikul esitati detailplaneeringu kohta kaks vastuväidet. Nimetatud planeeringu avalikustamise järgne avalik arutelu toimub 25. mail 2011 kell 17.00 Harku vallamajas. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.

19. juunil kell 11.00 RANNAMÕISA KALMISTUL

Harku valla Tabasalu Teelahkme Lasteaed kuulutab välja konkursi LASTEAIAÕPETAJA (puhkuse asendaja) ametikohale.

Kandidaadilt eeldame: eelkooliõpetaja kvalifikatsiooni, nõuetele vastavat haridust, meeskonnatöö oskust, kohusetunnet, rõõmsameelsust.

Kandideerijatel esitada: • avaldus; • elulookirjeldus, sh töö-või teenistuskäik; • isikut tõendava dokumendi ärakiri; • haridust tõendava dokumendi koopia; • muud dokumendid, mida peab oluliseks (täiendkoolitused, projektid jne).

Dokumendid esitada 31. maiks 2011 Teelahkme Lasteaiale aadressil Harjumaa, Tabasalu, Hämariku tee 1/5, 76901. Info 677 2075 küsida direktorit. teelahkme.lasteaed@mail.ee www.teelahkme.ee

Harku vallavalitsus teatab

Harku vallavalitsus teatab

• Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Vääna-Jõesuu külas Lennuki tee alguse lõigule, mis algab Hiie teelt ja kulgeb kirdesuunas kuni Saare I maaüksuseni, nimeks Vanasaare tee (senise Lennuki tee leviala muutmine).

Valminud on Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) täiendatud aruanne.

• Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata nimekomisjoni 20.01.2011 istungil esitatud Otsa tee nime asemel osaliselt Vääna külas ja osaliselt Vahi külas kulgevale teele nimeks Otsatalu tee.

• Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Vahi külas ja Liikva külas seni nimetutele teedele nimed järgmiselt: 1) Vahi külas Kiia-Vääna-Viti kõrvalmaanteelt algavale lõunasuunas kuni Väliloo maaüksuseni kulgevale teele nimeks Väliloo tee, samas kõrval Kullerkupu maaüksuse majapidamiseni viivale teele nimeks Kullerkupu tee ning turbatootmisala suunas kulgevale teele nimeks Turbavälja tee.

2) Vahi külas Kiia-Vääna-Viti kõrvalmaanteelt algavale kirdesuunas Kanastiku maaüksuseni kulgevale teele nimeks Kanastiku tee, Jõeääre maaüksuseni viivale teele nimeks Jõeveere tee ning Kiia-Vääna-Viti kõrvalmaanteelt lõunasuunas Natka maaüksuseni kulgevale teele nimeks Natka tee; Puukooli teelt algavale läänesuunas kuni Vabriku I maaüksuseni kulgevale teele nimeks Vabriku tee ning Puukooli teelt algavale kagusuunas läbi Nugise maaüksuse kuni Tammi maaüksuseni kulgevale teele nimeks Nugise tee.

3) Osaliselt Vahi külas ja osaliselt Liikva külas kulgevale teele nimeks Puukooli tee.

• Harku vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Suurupi külas ja Vääna-Jõesuu külas teenimed järgmiselt: 1) Suurupi külas kulgevale seni ametliku nimeta teele nimeks Vana-Klooga maantee.

2) Osaliselt Suurupi külas ja osaliselt Vääna-Jõesuu külas kulgevale seni nimetule teele nimeks Sompaugu tee ning Suurupi külas seni nimetutele teedele nimeks Loiguääre tee ja Kangru tee.

3) Suurupi külas seni nimetutele teedele nimeks HansuTooma tee, Uuerehe tee ja Hindreku tee.

Eelnõudega saab tutvuda Harku valla koduleheküljel www. harku.ee ning Harku vallamajas.

Detailplaneeringu eesmärk on maa sihtotstarbe määramine, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine, juurdepääsutee, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuga ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju.

Muraste külas Sidekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneering ja antud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Harku vallavolikogu 24. septembri 2009. a. otsusega nr 95. Detailplaneeringu lähteülesanne kinnitati Harku vallavalitsuse 6. oktoobri 2009 korraldusega nr 1235.

Otsuse ja detailplaneeringu lähteülesandega on võimalik tutvuda Harku vallavalitsuses tööpäeviti tööajal või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.harku. ee.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Harku vallavalitsus (Ranna tee 1 Tabasalu), koostaja on KBT Ehitusprojekt OÜ (Kadaka tee 44a Tallinn, kontaktisik Anu Vaarpuu 515 4319, e-post anu@kbt.ee), kehtestaja on Harku vallavolikogu (Ranna tee 1, Tabasalu). Detailplaneeringu strateegilist keskkonnamõju hindamist viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) (Liivalaia 21-40 Tallinn, kontaktisik Kaupo Heinma tel 611 7695, e-post kaupo@environment.ee).

Türisalu Külaselts kutsub Türi Lillelaadale Väljasõit Türisalust kooli parklast laupäeval, 21. mail kell 9. Tagasi oleme kell 18. Registreerumine tel 5695 7822. Seltsi liikmetele sõit 2, mitteliikmetele 7 eurot. Vaata ka www. tyrisaluselts.ee

Ootame Türisalusse kuulijännile Toimub pühapäeval, 22. mail kell 17 kooli staadionil.

Kavas kuulijänn , kettaheide ja laste pallivise. Täpsemalt http://sites.google.com/site/ turisalusk/.

Matk “Tunne oma koduvalda”, SuurupiVääna-Jõesuu, 22. mail Alustame Suurupi tee peatusest kell 8.08, kui sinna jõuab Tabasalust kell 7.57 väljuv buss nr 108.

Vääna-Jõesuus katsume kella 11-se nr 122 bussiga tagasi saada. Teele jääb majakas, Mereside Keskus, Peeter Suure Merekindluse objektid. Põhirõhk on siiski lindudel.

Matka pikkus on 10 km.

Vahepeal puhkame jalga ka. http://sites.google.com/site/ turisalusk/

HARKU VALLA PENSIONÄRIDE KÄSITÖÖNÄITUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda ajavahemikul 11. mai-01. juuni 2011 Harku vallavalitsuses (Ranna tee 1 Tabasalu), KBT Ehitusprojekt OÜ kontoris (Kadaka tee 44a Tallinn), ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40 Tallinn), Harku vallavalitsuse veebilehel www.harku.ee keskkonnainfo > keskkonnamõju hindamised all ja ELLE OÜ kodulehelt www.environment.ee alajaotusest Avalik Teave.

10. maist kuni 27. maini 2011 on avatud Eakate Päevakeskuses (Teenuste 2, Tabasalu alevik) Harku valla pensionäride KÄSITÖÖDE NÄITUS.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab KSH aruande kohta esitada kuni 01. juunini 2010 ELLE OÜ-le posti (ELLE OÜ, Liivalaia 21-40, Tallinn 10118) või e-posti (kaupo@environment.ee) teel.

Näitust on võimalik külastada: Esmaspäeval 11-17 Teisipäeval 11-16 Kolmapäeval 11-16 Neljapäeval 11-17 Reedel 11-16

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 02. juunil 2011 algusega kell 16.00 Muraste külas asuva Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži auditooriumis A-300.

7

TEATED • Aia-, metsa- ja puhastustehnika hooldus ja remont. OÜ Lemmitz, tel 5326 4468, tehnikaabi@tehnikaabi.eu • Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491 • Klassikaline üld- ja spordimassaaž Tabasalus, samuti kupu- ja tselluliidimassaaž. Soovi korral tulen kliendi koju. Hind 12 eur/h, kojukutsel min.15 eur/h. Info tel 563 6308 E-R 10-20, P kokkuleppel • Must muld koos transpordiga, kuni 6 tonni.

Must kasvumuld on suure huumusesisaldusega, turba ja sõnnikuga kompostitud ning kivideta. Sobib hästi kasvuhoonesse ja haljastuseks. Hind 99 eur / koorem. Tel 525 2632, mullavedu@hot.ee • Müüa küttepuud, puitbrikett, pelletid.

Kojuvedu üle Eesti. Tel 5649 9499, www.polarheat.ee • Ohtlike puude langetamine ja kändude freesimine. Tel 5347 4029 • Ohtlike puude turvaline langetamine, kruntide puhastamine, puujäätmete äravedu, raie. tööd. Tel 525 0893, 5626 0344 • Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).

Tel 5674 0940 • Otsime koduabilist eramusse Vääna-Jõesuus, nii sise- kui õuetöödele, aastaringselt.

Maja ca 150 m2, aed ca 5000 m2. Kirjuta ajaemail@yahoo.com või helista 507 2191 • Otsime lapsehoidjat 1 a 10 k vanusele poisile Vääna-Jõesuusse. Vajadusel kindlustame transpordi. Tel 501 7137, Kaie • Pakun küttepuude lõhkumise tööd 15 rm.

Tel 502 3689, Märt • Probleemsete ja ohtlike puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan raskesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõstukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse.

Tel 5648 2680 • Settekaevude ja mahutite tühjendamine.

OÜ Norringsen. Tel 5662 1300 • Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, konteineird ja transport. Hinnad on head.

Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055 • Vanem proua soovib üürida 2-toalise korteri Tabasalus. Tel 510 5263 • Väikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992

Reklaami või kuulutuse tellimine

e-mail myyk@harjuelu.ee telefon 646 2214

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854.

Toimetaja: Katrin Romanenkov, tel 606 3830, katrin.romanenkov@harku.ee.

Reklaam ja müük: Ingrid Eylandt-Kuure, tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.

Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee.

Koduleht: www.harku.ee Kujundus ja kirjastaja: Kirilille Kirjastus AS. Trükk: AS Printall.

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM

Neljapäev, 12. mai- 2011

Tel 5650 8701

Pakume Teile soodsatel tingimustel usaldusväärset kinnisvara haldus- ja hooldusteenust. Meie klientideks on nii korteriühistud, ärihooned, eraisikud kui ka firmad. Moodustame vajadusel korteriühistu.

• Veo- ja tõsteteenused • Kaeve- ja planeerimistööd • Täitematerjali, mulla, liiva ja killustiku müük

Maastikuhooldus ja -ehitus, muruniitmine, teede ja platside rajamine, terrasside ehitus.

OÜ Aireco Grupp info@aireco.ee tel 5645 5705

Kontakt: info@majahoidja.ee, tel 662 2776, www.majahoidja.ee

Aedade ja väravate ehitus, väravaautomaatika ja uksetelefonide paigaldamine, avamine mobiilist, lipud ja lipumastid ja palju muud, vaata kodulehelt www.lounaekspert.ee.

Tel 509 7627 Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded, vanad perioodid – OÜ, KÜ, MTÜ Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee www.erten.ee