Kiiker Nr. 53

RAHULIKKU PÜHADEAEGA,

TOREDAT AASTA LÕPPU JA

ÕNNELIKKU UUT AASTAT!

Sügisestes tormituultes ja poliitikute saamatuse valguses

Novembriks 2023 on selge, et peale Veeteede Ameti likvideerimist lokkab riigi merenduse halduses suur või väike segadus. Seda iseloomustab pidev riigiasutuste töövaldkondade ümberjaotamine, mis on kestnud siis kokku üle 3 aasta. Segadust lisas valitsuse vahetumisele järgnenud ministeeriumite ümberkorraldamine Senisest Majandus- ja kommunkatsiooniministeeriumi (MKM) merendusosakonnast sai Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna osakond. 1. juulil likvideeritud AS Eesti Loots on tänaseks andnud oma sadama, varad ja lootsilaevad üle Riigilaevastikule.

Kas ja milleks kõik need ümbermängimised, on jätkuvalt ebaselge. Riigilaevastik pole tänaseks mitte mingit laevade ristkasutust sünnitanud ja ei tegele ka pelgalt riigi laevadega, vaid hoopiski on tekkimas minikoopia Veeteede Ametist. Neile on üle läinud juba nii meremärkide hooldmine kui jäämurdeteenuse kavandamine jpm. Ülejäänud osa endise Veeteede Ameti funktsioonidest on jäänud Transpordiametisse (TRAM). Ehk siis efektiivsuse ja otstarbekuse asemel on selgelt näha täiendava dubleerimise tekkimine (hüdrograafialaevad on Riigilaevastikus, tööde juhtimine TRAM-s jm ) Juhtimiskulude kokkuhoiu asemel kasvab Riigilaevastiku administratisoonnagupärmitainas.

EMSA ei ole eelnevalt kirjeldatut tuimalt ja pelgalt kõrvalt vaadanud. Oleme korduvalt pööranud nii endise MKM kui ka poliitikute tähelepanu ebaotstarbekatele ja maksumaksjate raha raiskavatele reformidele – kahjuks tulutult. EMSA esimehena olen teemasid kajastanud mitmes ajakirja Paat numbris. Viimane on teatavasti üle 3000 tiraažiga merendusajakiri. Käesoleva aasta kevadel kirjutasin otse e-kirja tänasele kliimaminsitrile Kristen Michalile ja rahandusminister Võrklaevale. OlukordaolenkirjeldanudkaRiigikontrollileedastatudkirjatükkides.

4. augustil osalesin Kuressaare merepäevade raames korraldatud avalikul konve-

rentsil, kus tegin ettekande olukorrast Eesti merenduses. Oma ettekandes valgustasin nii arusaamatuid struktuurireforme kui ka segast olukorda Eesti merenduse riikliku arengukavaga. Teatavasti sai ainuke riiklik merenduse arengukava läbi aastakse 2020 ja uut pole tänaseni. Kuni käesoleva aasta juulikuuni oli Transpordi ja liikuvuse arengukava lisana ka merenduse riikliku arengukava jätkudokument, kuid alates augustikuust on selle asemel vaid üks väike üldsõnaline peatükk Transpordi ja liikuvuse arengukavas aastani 2035. Uus valitseja, Kliimaministeerium toetub mingile arusaamatu ja süsteemitu sisuga “Merenduse valgele raamatule”, kuid kahjuks ei ole see dokument leidnud ilmavalgust merendusvaldkonna organisatsioonide ühistööna, vaid selle lõppversioon on teadmata isikute isiklik vaimusünnitis.

Eesti Ohutusjuurdluskeskuses käib pretsedenditult süüdimatu tegevus ml Estonia hukkumise võimalike uute asjaolude väljaselgitamiseks. Süsteemne lähenemine ja metoodika, mida ja milleks uuritakse, puudub selle uurimise taasalgatamisest peale. Aegjarahakulub,villapolemiskit.Kurb.

Nüüd ka EMSA tegevuskronoloogiat 2023 maikuust alates

Aprillikuus, 14-ndal, olime sunnitud, peale üle aasta väldanud kollektiivläbirääkimisi, korraldama tunnise hoiatusstreigi TS Laevadel toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes Baltic Restaurant. Hoiatus ja Riikliku Lepitaja juures läbitud lepitusprotsess mõjus,ettevõtesõlmislõppudelõpuks meiega 18. mail kollektiivlepingu, mille alusel tõusid töötajate töötasud lisaks 2022.a. sügisel tööandja ühepoolselt tõstetatud 7%-le veel 2023.a. juunist 8% lisaks. Saime kokkuleppele ka suviste lisatasude osas vähemalt 12 kuud ettevõttes töötanud inimestele. Oli üks pikim kollektiivläbirääkimiste maraton.

Kogusuve,kuni23.augustinitegeles Riiklik Lepitaja veel ka ühe teise meie töötüliga,millestkajubaeelnevaltonKiik-

ris kirjutatud. Nimelt HHLA TK Estonia AS-ga ehk eelneva nimetusega Transiidikeskusega. Augusti lõpus lõpetas Lepitaja lepitusprotsessi erimeelsuste protokolliga, mis andis meile kui ametiühingule seadusliku aluse streikimiseks. Pretsedendituks kujunes asjaolu, et ei tööandja ega tema esindaja ei ilmunud isegi Riikliku Lepitaja juurde lepitusprotsessile ja lepitajapidivõtmavastuotsusenö.seljataga.

KahjuksagapoleettevõtteHHLATK,peamiselt muukeelsel töötajaskonnal käesoleva ajani julgust, et tööseisakust osa võtta ning meie ametiühinguna oleme justkui patiseisus – streigiõigus on, aga streikijaid pole. Ja seda vaatamata asjaolule, et tööandja eirab täiega meiega läbi rääkimist ja kollektiivselt kokku lepitavat palgfatõusu. Ettevõtte töötajad lepivad täna pisku, 4% palgatõusuga ja peavad suu. EMSA juhi positsioonilt vaadatuna on väga kahju, et sedavõrd palju aega ja energiat on kulutatud,agatulemusonnigel.

Omalt poolt on EMSA kaasanud Tööinspektsiooni ja viimane on algatanud väärteomenetluse HHLA TK Estonia vastu seonduvalt Ametiühingute seaduse §20 lg.4 rikkumise osas. Juriidilisele isikule on antud rikkumise tuvastamisel ette nähtud kuni 32 tuhande eurone trahv Eks näis, kui edukad me koos riigiga ühe tööandja korrale kutsumises suudame olla.

Üht-teist rõõmustavat on ka. Tallink tõi Tallinn-Helsinki liinile 12. oktoobril tagasi ml Victoria ja taas sai suur hulk meie liikmeid tagasi tööle Soome-Eesti vahelisele kruiisilaevale. Laevapere komplekteerimine toimus problemaatiliselt, sest laeva liinile paneku otsuse ja laevapere tööle asumise vahele jäid pelgalt mõned nädalad.

Ligi 300 töötajat Eesti lipu alla tagasi tööle on kitsal ajal suur asi. Seetõttu on mlVictoria sattunud tööle ka mõned lätlased, kelle eesti töökeele äraõppimisse püüame ka tööandjat survestades panustada.

Tallinki juhtkonnaga oleme kohtunud igakuiselt ja lahendanud mitmeid ülesse kerkinud probleeme, sealhulgas kajutite kontrolli ja laevast lahkumisel töötajate isiklike asjade ettenäitamise teemal.

Suurim teema, mille Tallinki esindajatega koos positiivselt lahendasime, oli 2. ja 3. haiguspäeva jätkuv, tööandja poolne hüvitamine. Teatavasti “unustas” Tallink peale 1.juulit, Haigekassalt vastava kohustuse

üle võtta ja kuni novembri alguseni ei hüvitatud graafikujärgsel tööajal haigestmise korral tööandja poolt 2. ja 3. päeva. Peale mõningasi seisukohtade vahetamisi, mille aluseks oli 2017.a. EMSA ja Tallinki vahel sõlmitud protokolliline kokkulepe, soostus tööandja jätkama haigushüvitise maksmist ka 2. Ja 3. haiguspäeva eest. Seda tagasiulatuvalt 1.juulist 2023.

Mis veel laiemat pilti vaadates murelikuks teeb ?

Jätkuvalt valdkondlik asjatundmatus ja mitmetel avaliku sektori töökohtadel töökoha vastutusrikkusele mittevastav kvalifikatsioon ning töökogemus. Seetõttu tuleb asju uuesti teha, struktuure ja otsuseid taas

ning taas muuta ning kõik selle maksame meiemaksumaksjatenakinni.

Novembrikuises tormis sai kannatada ml Victoria vöörikonstruktsioon. Laev jäi tormikahjustuste tõttu paariks päevaks Stockholmi. Juhus? Või siiski taaskord mõne kapteni uljus sõita liigse kiirusega otse ristlaines ja püüda jõuda õigeaegselt sihtpunkti. Kui see viimane peaks tõeseks osutuma, siis tuleb tõdeda, et mõni inimene ei õpi ikka elus mitte kunagi ei teiste ega ka enda eelnevatest õnnetustest.

JüriLember

EMSAesimees

27.novembril,Tallinnakontoris

SISUKORD:

Sügisestes tormituultes ja poliitikute saamatuse valguses

Kokkuvõte sügisesest laevade külastusest

Hansaliini peausaldusisiku nõuanne

EMSA ja Transiidikeskuse AS

Rahvuslipp müügiks

Laste laagrisuvi 2023

EMSA suvepäevad Varblas 2023

EMSA uus organisatsioonisekretär

Avaldus Töövaidluskomisjonile

lk. 2

lk. 4

lk. 5

lk. 5

lk. 6

lk. 7

lk. 8

ITF-i uudised

Meretranspordi sektsiooni koosolek

ITF Naiste konverents Senegalis

Milline näeb välja soolist võrdlusõiguslikkust ümberkujundav lähenemisviis kliimameetmetele naissoost transporditöötajate jaoks?

Usaldusisik Tiia Kiik

Usaldusisik Marina Seliverstova Vladimirovna Rektorist piraadiks

Octavius - 18. sajandi kummituslaev

Nalja nabani :)

Foto: EMSA esimees ja Eesti Saarte Kogu eestseisuse vanem Jüri Lember kohtumas Riigikogus saarte toetusrühmaga 05.12.2023

Kokkuvõte sügisesest laevade külastusest

EMSA uudised

Perioodil 11. september kuni 20. november külastasime Hansaliini peausaldusisiku Ülar Pärnaga laevade meeskondasi kümnel korral.

Külastuse eesmärgid on jätkuvalt informeerimine-konsulteerimine, ja mõnel puhul on laevakülastuse raames toimunud ka usaldusisikute valimised.

Informeerimise-konsulteerimiste nn tavapärased teemad olid töötajate haigestumise tõttu tekkiv sage töötajate puudus ja koormuse kasv, puuduva töötaja tõttu suurenenud koormuse kompenseerimine, ületunnitöö tegemine, tööaja arvestus, lisatasude maksmine, puhkustega seonduv, töörõivaste ja -jalatsite temaatika.

Lisaks sai septembris-oktoobris toimunud laevakülastustel puudutatud Victoria I Tallinn-Helsingi liinile naasmisega seotud personali värbamise teemasid, eriti just varasemalt või viimati Tallinkist koondatud inimeste kontekstis. Töötajate sagedasemad küsimused sellel teemal puudutasidlepingutepikkustjasisu.

Eraldi teemana käsitlesime suve lõpus ilmnenud probleemi, mis puudutas graafikujärgsest tööajast 2. ja/või 3. haiguspäeva hüvitamata jätmist tööandja poolt.

Nende päevade hüvitamine oli alates 2017.aastast EMSA ja Tallinki vahel tähtajatult kokku lepitud, kuid covid-pandeemia ajal võttis riik hüvitamise enda õlule. Riik loobus hüvitamisest 1. juulil käesoleval aastal ja kahjuks ka tööandja leidis, et tal samuti justkui poleks tänu 2018. aasta kollektiivlepingu lõppemisest tulenevalt enam kohustust 2. ja 3. päeva eest hüvitistmaksta.

EMSA, tuginedes asjaolule, et 2017. aastal sai nende päevade hüvitamine kokku lepitud nn protokollilise leppena väljapool Kollektiivlepingut, jäi kindlaks seisukohale, et tööandjal on jätkuvalt lepinguline kohustus kõnealuste päevade eest hüvitist maksta.

Tänu EMSA südikale juriidilisele survele on see vaidlus leidnud töötajate jaoks posi-

tiivse lahenduse ja tööandja on teavitanud, et hüvitab alates juulist 2023 graafikujärgses töövahetuses 2. ja 3. haiguspäeva tagasiulatuvalt. Väljamaksed on planeeritud ajaliselt koos novembri töötasuga detsembri alguses.

Üheks intrigeerivaks teemaks kujunes suve lõpus Baltic Queenil toimunud pretsedenditu töötajate isiklike asjade lauskontroll meeskonna vahetuspäeval laevast väljumisel tööandja sisekontrolli poolt See tekitas meeskonnaliikmeis hämmeldust ja suisa nördimust. Antud teemal tegi EMSA jurist Siiri Schneider õigusliku analüüsi, mis sai esitatud ettevõttejuhtidele.

Analüüsis tõdetakse, et kuna töötaja isiklikud esemed puudutavad eraelu, siis tekib kottide läbiotsimisel põhiseaduslik riive. Põhjaliku analüüsi kokkuvõttes ei ole välistatud, et tööandja poolt töökohal töötajate isiklike asjade läbiotsimine on seaduslik. Aga läbiotsimist võib teostada ainult kindla eesmärgiga ja see toiming peab olema proportsionaalne eesmärgi suhtes. Ka tööandja esindajate tõdemus oli, et kotikontrollid Baltic Queenil toimununäololidebakorrektseltteostatud.

Ka järgmine teema, mis laevades käsitlemist leidis, puudutab töötajate privaatsust. Teemaks töötajate kajutite sanitaarkontroll. Detailidesse laskumata saab üheselt öelda, et kajutite sanitaarkontrolli või ka muudel eesmärkidel kajuti kontrolli (v.a avariiolukorra/tulekahju jne kahtluse puhul) teostamisel tööandja esindajate poolt, peab alati juures viibima kajutit elamiseks kasutav töötaja Samuti tuleb töötajaid aegsasti teavitada plaanitava kontrolli toimumise ajast ning see tuleb planeerida selliselt, et häiriks võimalikult vähe töötaja vaba aja tegevusi, näiteks und.

Seni osaliselt lahtine on tööõnnetusi puudutav temaatika. EMSA ja Tallinki nägemused lähevad mõningatel puhkudel pisut lahku, millist vigastusega lõppenud juhtumit laevas tööl olemise perioodil käsitleda tööõnnetusena ja millist mitte. Oleneb ju sellesttöötajataastumiseajaltallemakstav

hüvitis. Tõdemus on, et haiguse tõttu töövõimetuslehel olles ei saa graafikuga töötaja(meremees)sagelikätte70%tööta-

sust vaid isegi vähem (tulenevalt graafikuga töötaja vs 40 tundi nädalas töötava töötaja puhul hüvitiste arvutamisest). Kahjuks kohtame ikka ja jälle inimesi, kes sissetulekute vähenemise hirmus on sunnitud tööle tulema poolpõdurana või lõplikult taastumata traumaga. EMSA nägemusel oleks probleemi üheks lahenduseks aastaid sahtlis olev tööandja kohustuslik Tööõnnetuskindlustus. Seni on selle seadustamine paraku jäänud tööandjate vastuseisu taha. Seoses sellega vaatame uuesti lootusrikkalt Ametiühingute Keskliidu poole, mida on oktoobri lõpust alates juhtimas EMSA kauaaegne peasekretär KaiaVask:).

Lõpetuseks üks soovitus, mille soovitaksin inimestel endale kasvõi tätoveerida:

Uute lepingute saamisel või olemasolevate uuendamise ettepanekul tööandja poolt on teil mõistlik aeg nendega tutvumiseks. Te ei pea neile kohe alla kirjutama! Samuti hoidke alles oma varasemad ja kindlasti ka viimane kehtiv leping, et oleks lihtsam võrrelda uue pakutavaga.

EMSA aitab oma liikmeid, kui tekib raskusi või küsimusi lepingu teemal.

Rahulikkujatasakaalukatkulgemist!

KaimarVapper

HTLaevateenindus,peausaldusisik

Kaimar Vapper Peausaldusisik, HT Laevateenindus

Hansaliini peausaldusisiku nõuanne

Laevu külastades on olnud üheks läbivaks mureks liigne teises vahetuses asendamas käimine. Seega on mõistlik aasta lõpus üle korrata, kuidas arvutada, kas teil on saada kaületunnitööeestlisatasu.

Tallinkiga sõlmitud kollektiivlepingus on kaksületunnitööregulatsiooni:

1. Kui töötaja tööaeg ületab töövahetuse jooksul keskmiselt 10,5 tundi päevas, siis loetakse need tunnid ületunnitööks ning hüvitatakse töötajale töövahetuse lõppemisele järgneval töötasu väljamaksmise päeval kollektiivlepingus kokkulepitud ulatuses (p.4.5.4.)

Teisisõnu tähendab see seda, et kui mõnel päeval rohkem tehtud tunde pole võimalik järgnevatel tööpäevadel puhkeajaga seaduse kohaselt kompenseerida, siis tuleb need tunnid järgmise palgaga välja maksta Puhkeajaga kompenseerimisel tuleb aga meeles pidada, et puhkeaega võib jagada maksimaalselt kahte ossa, s.t. kompenseeritavad tunnid tuleb anda kas puhkeaja alguses või lõpus. Mitte aga tekitada lisa puhkeaeg, mis hakib töötaja tööpäevakolmeks või enamaks osaks.

Et töövahetuse jooksul tekkinud ületunnitööd tagant järele välja nõuda, on vajalik tõene tunnitabel, mis allkirjastatakse töövahetuse lõpus. Kui töötabel tegelikkusele ei vasta, siis seda allkirjastada ei tohi, muidu välistate võimaluse raha nõuda. Õige käitumine oleks, et juhite otsese juhi tähe-

lepanu tabeli hälbele. Kui tabelit ei olda nõus tõeseks muutma, siis EMSA liikmed saavad pöörduda minu poole ning me kindlasti leiame lahenduse. On olnud juhtumeid, kus ülemus ütleb, et kui allkirja ei pane, siis palka sel kuul ei saa. SEE ON VALE!

2. Teine ületunnitöö juhus tuleneb sellest, kui töötaja töötab rohkem tööpäevi, kui tema tööaja norm ette näeb. Tööajanorm on meil kokku lepitud terve summeeritud tööaja arvestusperioodi kohta, mis on aasta. Tööaja normiks laevadel on 182,5 tööpäeva aastas ning liigaastas 183 tööpäeva. Tööaja normi vähendab tööajast viibimine puhkusel ning haiguslehel. Seega lugege oma palgalehtedelt kokku tööpäevadningvõrrelgesedanormtööajaga.

Näiteks, kui olete 10 päeva olnud tööajast puhkusel, siis ei tohiks teil kokku tulla üle 172,5 tööpäeva ning kui ikkagi peale puhkepäevade maha arvutamist tuleb tööpäevi kokku 182,5, siis on tekkinud ületunnitöö 10 päeva ulatuses ning hüvitatakse tehtud ületöö tunnid järgmise aasta alguses lisatasuga, mis on 50% töötaja töötasu määrast.

Tööandja tasub tavapäraselt rohkem töötatud päevade tasu uuel aastal jaanuari palgaga veebruaris.

Selle teise ületunnitööga on üles kerkinud ka mõned juhtumid, kus töötajatele pole ületunnitöödõigestiväljamakstud(maks-

tud osaliselt vmt) ning see on nõudnud EMSA poolset hilisemat sekkumist, et asjad korda saaksid ja töötajatele väljateenitudrahadväljamakstaks.

Seega järgmise aasta algul võtke ette oma palgalehed. Lugege kokku töötatud päevad ning võrrelge seda numbrit oma normtööajaga. Ületunnitöö eksisteerimise korral olge jaanuari palka kätte saades tähelepanelik ning kontrollige, kas ületunnitöö maksti teile välja. Mittemaksmise korral tasub ühendust võtta palgaarvestajatega ning neilt uurida, miks teie poolt väljateenitud tasu on jäetud hüvitamata. Loomulikult on EMSA teid nõu ja jõuga igakülgselt abistamas.

Soovin emsakatele jõulurahu südamesse ja uueks aastaks sära silma!

Parimatega, ÜlarPärn

OÜHansaliin,peausaldusisik

EMSA ja Transiidikeskuse AS

EMSA ja Transiidikeskuse AS / HHLA TK Estonia AS kollektiivläbirääkimiste suhete kronoloogia.

Uus EMSA osakond Transiidikeskuse AS-is (praegu HHLA TK Estonia AS) reorganiseeriti2012.aastal.

Esimesel aastal suutsime koguda ametiühingusse31ettevõttetöötajat.

2012–2023

Transiidikeskuse AS-i juhatuse esimees Erik Laidvee ütles 2012. aasta suvel toimunud ettevõtte ainsal tõelisel üldkoosolekul töötajatele: „Kõik on teie kätes“. Ja teatas kohe, et tema ettevõttes pole ametiühingut, sest ta ei näe seda.

Tööandja vallandas 2015. aasta oktoobris ebaseaduslikult töötaja ja ametiühingu usaldusisiku Sergei Mastepani, korraldades samal ajal kiiruga töötajate esindaja valimised ja allkirjastades ebaseaduslikult valitud usaldusisikuga kollektiivlepingu.

Tööandjal kulus mitu kohtuasja, mis kestsid 2015-2018, ja vähemalt 100 tuhat euro eest kohtukulusid, et ametiühingu olemasolus veenduda.

E. Laidvee asemele tulnud uus peadirektor Vladimiras Popovs oli sunnitud 2019. aasta jaanuaris istuma läbirääkimiste laua taha EMSA esimehe Jüri Lemberi ja ametiühingu usaldusisiku Sergei Mastepaniga

(Hamburgist tuli signaal mitte ainult ametiühingu usaldusväärse esindaja tööle ennistamiseks, vaid ka läbirääkimiste laua tahaistumiseks).

Kuid koostöö uue juhiga jäi lühiajaliseks, Anatoli Kanaev müüs ettevõtte HHLA-le. Senine juht, juhatuse esimees Riia Sillave näitas alguses üles suurt huvi ja head suhtumist EMSA-sse, külastades ametiühingu kontorit, kohtudes esimehe Jüri Lemberigajarääkideskorduvalttelefoniteel.

Loodeti, et uue juhi euroopalik mõtteviis kujuneb koostöös ametiühinguga kollektiivlepinguks,miskaitsebsadamaterminali töötajate töökohti. Kuid tänaseni pole läbirääkimisi toimunud.

Uut EMSA usaldusisikut Julia Sitkot hakati kutsuma dokkerite brigadiride koosolekutele, toimus mitu usaldusisiku ametlikku kohtumist Riia Sillavega, üks kohtumistest toimus isegi RTG-kraana kabiinis.

EMSA panustas igati ning püüdis olemasoleva kollektiivlepingu kaudu parandada

Aleksander Meier

Sadamatöötajate koordinaator ITF POC/ FOC Baltikumi koordinaator

kollektiivseidtöösuhteidjasiseregulatsioone, saates ettevõtte juhtkonnale kommentaare ja parandusi dokumentide tekstide kohta. Üheks tulemuseks oli näiteks jõuluhüvitise lisamine kollektiivlepingu teksti.

2022. aasta kevadel kogus ametiühingu usaldusisik koos töötajate esindajaga enamiku dokkerite, kraanameeste ja talitajate allkirjad kirjale, milles palus alustada läbirääkimisi eraldi töötasulepingu või töötasu käsitleva kollektiivlepingu lisa allkirjastamise üle.

HHLA TK Estonia AS-i juhatuse esimees Riia Sillave ja personalijuht Georgiy Ignatov olid valmis kohtuma vaid EMSA juhi Jüri Lemberiga, kuid keeldusid kohtumast ametiühingu täisdelegatsiooniga. Koosolekut ei toimunud.

Ametiühing esitas töövaidluse lahendamiseks taotluse riiklikule lepitajale. Üritasime koos Lepitajaga tööandjat läbirääkimiste laua taha kutsuda, kuid tulutult. HHLA TK Estonia AS juhiga ei õnnestunud riiklikul lepitajal üldse kohtuda. Tööandja Riia Sillave keeldus kõikidest koosolekukutsetest ja teatas ametlikes vastustes, et kollektiivsetel töösuhetel põhinevat töövaidlust ei ole. 2023. aasta veebruaris allkirjastas riiklik lepitaja „lahkarvamuse protokolli“.

Ametiühing sai seadusliku õiguse korraldada aktsioone ja streike. Kuid kuus päeva hiljem võeti tööandja kaebuse tõttu protokollid ja lahkarvamused tagasi ning mõlemal poolel paluti alustada uut kollek-

tiivlepingu läbirääkimiste vooru. See juhtus esimest korda Riikliku Lepitaja institutsiooni ajaloos, kui ühel tööandjatest õnnestus taolisel viisil korda rikkuda.

Selle aasta märtsis esitas EMSA delegatsioon Riikliku Lepitaja ettepanekul Riia Sillavele uue 2023 aasta ametipalkade tõstmisekollektiivlepingueelnõu(palkade kohta).

Tööandja reaktsioon ettepanekule oli ootamatu – tööandja vastas, et ametiühing saatis lepingu projekti ja ettepaneku valesse kohta.

Tuli pöörduda Tööinspektsiooni poole, et teha järelevalvet HHLA tööseadustiku toimingute üle, sest vastavalt ametiühinguseadusele peab tööandja alustama läbirääkimisi ajal, mil selline ametiühingu taotlus on olemas.

Pöördusime taas riikliku lepitaja poole palvega kas lõpetada taasalustatud lepitusmenetlus või viia võimalikult kiiresti läbi lepituskoosolek.

2023. aasta augustis tegi riiklik lepitaja mõlemale vaidluspoolele ametlikud ettepanekud. Selles märgiti ametlike palkade tõusu alates 01.10.2023 + 7% ja alates 01.04.2024+8%.

Ametiühingute delegatsioon andis nõusoleku ja allkirjastas riikliku lepitaja ettepaneku. Tööandja nõusolekut ei andnud ning Riiklik Lepitaja allkirjastas “Eriarvamuse protokolli” teist korda.

Oktoobris viisime ettevõtte töötajate seas läbi ametiühinguliikmete küsitluse. Vastavalt Riikliku Lepitaja augustis tehtud ettepanekule toetab 78% EMSA HHLA TK liikmetest jätkuvalt ametiühingu nõuet sõlmida 2023. ja 2024. aasta töötasu puudutav kollektiivleping.

Praegu on EMSA-l õigus kõikidele õigustoimingutele, avalikele üritustele ja streikidele, kuid ametiühinguliikmete vahel puudub ettevõttesüksmeel.Täna on HHLA TK-s 33 ametiühinguliiget.

HHLA TK personalijuht ametlikult ei kutsunud 09 11 2023 hommikul EMSA esindajat brigadiride kohtumisele ettevõtte juhtkonnaga, mis edaspidi toimub ilmaametiühingu esindaja osavõtuta.

09.11.2023 hommikul HHLA TK Estonia

AS personalijuht G. Ignatov teatas EMSA usaldusisikule ametlikult, et ametiühingu esindaja ei osale dokkerite brigadiride koosolekul. Brigadiride koosolekud ettevõtte juhtkonnaga toimuvad edaspidi ilma ametiühingu esindaja osavõtuta.

Selline käitumine ja ametiühingu väljaarvamine sotsiaaldialoogist ei saanud muud, kui pahameelt kogu HHLA kontserni ettevõtete töötajate ametiühingute esindajate üldkoosolekul, mis toimus samal ajal Tšehhi Vabariigi pealinnas Prahas.

Lühiettekanne HHLA esindajate töörühma koosolekult puudutab ametiühinguid. 8.–9.november 2023, Praha, Tšehhi.

Kohtumisel osalesid sadama ja raudtee ametiühingute esindajad Tšehhist, Saksamaalt, Itaaliast, Ungarist, Austriast ja Eestist.

Kohtumise üldisest õhkkonnast. Üllataval kombel oli isegi Saksamaa esindajatel mitmeid kaebusi ettevõtte sotsiaalse dialoogi kohta, rääkimata Tšehhi, Ungari ja Eesti asjade seisust.

EWC HHLA Töönõukogu esineja Stefan Koop andis ettekande kõigi kontserni ettevõtete jatöötajate arvu kohta.

Ettevõtete koguarv on 49, töötajate arv kokku 6311 inimest.

Peamine teema, mille juurde me pidevalt tagasi pöördusime ja mida juhendas Joseph Maurer – ETF, Kesk- ja Ida-Euroopa ning võrdõiguslikkuse juht, oli tööandjate ebasõbralik suhtumine Tšehhi ettevõtete töötajatesse.

Liikmete vähesus, töötajate hirmutamine, korraldajate töö takistamine (see on omaette struktuur, mille palkab ametiühing, ametiühinguväliste liikmete vastuseis), surve ametiühingu esindajatele.

Ettevõtluse Metrans DYKO ametiühingule koostati eraldi kaebus.

ETF-i dokkerite sektsiooni poliitiline sekretär Bernardina Tomasi esitas HHLA-le näitena aruande PSA tööde ja terminalide organisatsioonilisest skeemist.

Torben Seebold, HHLA AG personalijuht, saabus töötajaid toetama ja töökoha probleeme kuulama.

Torben Seeboldiga toimus vestlus ettevõtte juhtimisest ja Riia Sillavest, riikliku lepitaja ettepanekul ametiühingu poolt läbi viidud küsitlusest, ettevõtte juhtkonna ebaseaduslikust tegevusest seoses EMSA-

Rahvuslipp müügiks

Nii võib lühidalt kokku võtta kuskil aastal 2017 alanud protsessi, mida on nimetatud ka Eesti Vabariigi kaubalaevastiku taasloomise või ka lipuprojektiks.

Esimeses ja tänini ka viimases (kuna uut riiklikku merenduse arengukava pole poliitikute poolt peetud vajalikuks välja töötada ning eksisteerib pelgalt Transpordi ja liikuvuse arengukava aastani 2035, on üks õhuke peatükk ka Eesti merenduse kohta) riiklikus merenduse arengukavas Merenduspoliitika aastateks 2012-2020, oli omamaise laevanduse osas esimese prioriteedina kirjas, et Eesti laevandusettevõtetele tuleb luua võrdväärsed konkurentsitingimused vähemalt naaberriikide omadega. Sellega peeti silmas ennekõike Lättit, Soomet ja Rootsit kuna Venemaal omamaine kaubalaevastik lakkas peale Nõukogude Liidu lagunemist sisuliselt olemast.

Vaatamata sellele, mis oli kirjas ametlikus, riiklikku merenduspoliitikat käsitlevas

ga ja streigi võimalusest seaduse raames.

09.11.2023 hommikul esitati pärast ühistööd Ver.Di ametiühingu esindaja Susana Pereira Ventura ja HHLA Töönõukogu spiikri Stefan Koopi juhtimisel aruteluks ühisdeklaratsiooni eelnõu.

27.novembril toimus usaldusisikute Julia Sitko ja Riia Sillave kohtumine, mille käigus anti üle allkirjastatud “Teavitus” ametiühinguliikmete seas läbi viidud küsitluse tulemuste kohta ning tõstatati küsimusi palgatõusu läbirääkimiste, tööõnnetuste

kindlustuse ja kollektiivlepingu muudatusteüle.

Hetkel on Tööinspektsioonis käimas menetlus HHLA TK Estonia AS-i juhtimise üle järelevalve teostamiseks, seoses ametiühinguseaduse kollektiivläbirääkimiste punktide rikkumisega seoses EMSA-ga.

juhenddokumendis, asus seniteadmata poliitiline eliit ellu viima tänini arusaamatut protsessi, mille tulemusena vedas meie Veeteede Amet kaubalaevade lipuprojekti, mille eesmärgiks oli luua Eesti kui täielikult mugavuslipu laevaregistrile omane register ka Eestis.

Avalikkusele suunatud populistlik slogan oli väga hea – laevad tagasi Eesti lipu alla. Sisuliselt oli aga algusest peale selgelt hoomatav poliitiline suund hakata müüma meie sini-must-valget rahvuslippu koos

Eestis paikneva kodusadama nimetusega laeva ahtris ehk registrikannet võimalikult odava hinna eest. Õige nimetus sellele projektile, millel tänaseks on ka mõni üksik vili ehk neli üle 500 tonnist kaubalaeva erimaksustamisele allutatud registris, oleks pidanud alguseks peale olema Eesti lipp müügiks.

Viimane slogan kõlab aga juba palju halvemini. Samas vastab tegelikkuses aset

AleksanderMeier

Sadamatöötajate koordinaator ITF POC/ FOCBaltikumikoordinaator

leidnud sündmustele ehk koos mõned poliitilised ringkonnad, kelle hulgas ka merel ja rahvusvaheliselt turvateenuseid pakkuv suurettevõtja, on otsustanud müüki panna rahvuslipu ja neid inimesi ei huvita Eesti riigi rahvusvaheline maine kui ka riigi võimalikud otsesed ja kaudsed kulud seoses taolise lähenemisega.

Siinkohal ongi paslik meenutada, mis ja mikssiistegelikkusesasetleidis.

Peale pikki koosolekuid ja nö. asjaomaste organisatsioonide kaasamist, jõustus 1. juulist 2020 seaduste muutmise pakett,

millega anti võõramaistele residentidele sisuliselt piiramatu võimalus kasutada meie vastloodud uut laevaregistrit oma laeva registreerimiseks Eesti lipu alla. Sellistel laevadel töötavatele meremeestele rakendus tulu- ja sotsiaalmaksude erirežiim, mis oma olemuselt ei meenutanud ei Läti, ei Soome ega ka mitte Rootsi analoogiat. Nimelt viimastes ei ole tänini ära võetud meremeestelt ei ravikindlustatuse ega pensioni saamise võimalust, kuid samal ajal naudivad ka sealsetes registrites olevate laevade omanikud maksustamise erisoodustusi.

Meil seda tehti. Kogu lipuprojekti enda konkurentsivõime kavandati suuresti odava tööjõu ja meremeeste sotsiaalsete tagatiste arvelt. Tollase Veeteede Ameti projektijuht vastas ühele välismaise reederi küsimusele, et mis on minimaalne palgatase Eesti lipu all laeval, et tema teada vaid vabariigis kehtestatud miinimumpalk, mis tollel hetkel oli suurusjärgus 584 eurot. Tsiviliseeritud riigis oleks ametnik vastanud,etmeierahvuslipuallontöötasumäär määratletud sotsiaalpartnerite vahelise kokkuleppega ja alla selle, võttes arvesse, et rahvusvaheliselt on kollektiivlepingud meretranspordis sama hästi kui kohustuslikud,on suurusjärk 1500 eurot kuus.

Põhjala dimensioonis on see nii pretsedenditu kui ka arusaamatuks jääb, miks üldse oli vaja tonnaažimaksu, kuna meil ettevõtjatele, sealhulgas ka laevadega opereerivatele äriühingutele, ju iga-aastast tulumaksu pole nagu teistes riikides. On vaid tulumaks välja makstud dividendidelt, mis on üsna suur eelis võrreldes Euroopas tavapärase ettevõtte tulumaksuga.

Miks Eesti sedasi käitus? Põhjus on loomulikult elementaarne – püüti luua võimalikult liberaalne ja soodne ettevõtluskeskkond, mis siis oleks pidanud kohale meelitama võõramaised reedereid ja läbi registritasude ehk nn tonnaažimaksu oleks pidanud täitma riigikassat. Ehk siis a`priori oldi teadlikud, et tehakse nn. mugavuslipu registrit. Möödaminnes ei arvestatud meremeeste esindusorganisatsiooni EMSA märkusi, et see tegevus ei ole mitte kuidagi kooskõlas tollal veel kehtinud riik-

liku merenduspoliitikaga, mida eelnevalt sai mainitud. Soodsaid konkurentsitingimusi loodi eelkõige välismaistele laevaomanikele, mitte omamaistele reederitele. Seda vastupidiselt igasugusele tavaloogikale ja teiste juhtivate Euroopa mereriikide vastavatele initsiatiividele.

Mis on mugavuslipu register? See on selline laevaregister, milles registreeritud laevade puhul on registririigi ja laevaomaniku ning laeva kui riigi järelevalvele allutatud objekti vaheline side nõrk. ITF ehk Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon, mis ühendab täna üle 18 miljoni transporditöötaja üle maailma, töötas selle määratluse laeva registritele välja, silmas pidadades tsiviliseeritud lähenemist nii meresõiduohutuse, maksustamise kui ka meremeeste töötingimustele ja sotsiaalsetele garantiidele, 1948. aastal Oslos toimunud kongressil.

Muidu polekski sellest suurt häda, kui ka Eesti laevaregister kuulutataks mugavuslipu omaks kui et see on kavandatud siin, Euroopa põhjapiirkonnas, kus on tavaks arendada sotsiaalselt vastutustundlikku ettevõtlust. Nn. erimaksurežiimile allutatud Eesti laevadel töötavad meremehed ei hakka saama pensioni, sest arusaamatul 750 eurosel maksubaasil ei õnnestu riikliku pensioni saamiseks vajalikku pensionistaaži saada varem täis kui peale 15. aastast töötamist ja ka siis miinimumtasemel Puudub ka püsiv tervisekaitse, kuna seadus ei näe ette vastava maksu tasumist. Meremehe tervis on kindlustatud vaid merel olles tulenevalt rahvusvahelistest nõuetest. Kõigele lisaks on seni teadaolevate faktide põhjal teada, et selliste laevade pardal töötavad piiranguteta peamiselt kolmandate riikide meremehed, kes on madalalt tasustatud ehk siis madruse töötasu oli 2021. aastal pelgalt 680 euro kanti kuus. Samas põhjendati lipuprojekti selle seletuskirjades ka kui Eesti meremeeskonnale soodsat ja töökohti loovat tegevust! Teadlikult jäeti kõrvale Eesti meremeeskonna eriarvamused ja kriitika selles küsimuses. Aga kuidagi oli ju maksumaksjale vaja see ultraliberaalne ja pigem mõnele KeskAmeerika arengumaale kohane poliitiline

suund suupäraseks teha.

Seisuga november 2023 on meil neli üle 500 GT kaubalaeva, millele kohaldub kaubalaevadeerirežiim.

Laevanimi: ATLANTIS

Regaeg: 05.06.2023

Alus: Kinnistamisavaldus

Lipuõiguslikalus:LaevaRS §2 lg1 p2

Laevanimi:NANTO

Regaeg:27.06.2023

Alus: Kinnistamisavaldus

Lipuõiguslikalus:LaevaRS §2 lg1 p2

Laevanimi: SALLA

Regaeg:05.11.2022

Alus: Kinnistamisavaldus

Lipuõiguslikalus:LaevaRS§2lg2¹p2

Laevanimi: AGOT

Regaeg: 28.02.2020

Alus: Kinnistamisavaldus

Lipuõiguslikalus:LaevaRS§2lg2¹p2

Algselt oli lipuprojekti kavas väga ambitsioonikas ülesanne, tuua Eesti laevaregistrisse aastaks 2035 kuni 350 alust. Hiljem taandus see Transpordi ja liikuvuse arengukava lisas 50 aluseni. Number 350 laeva, mis algselt pikalt laual oli ja isegi ametlikesse dokumentidesse sisse kirjutati, et põhjendada maksumaksjale selle utoopilise projekti suurt tulusust, figureeris seal üsna mõnda aega ning näitas selgelt kas ametnikkonna rumalust või pealiskaudsust teemasse süvenemisel või allumist poliitilisele tellimusele või kes teab, mida veel. Ainukesena oli kaine mõistuse häält kuulda Rahandusministeeriumi mõne kogenud ametniku poolt.

Kurioosseks muudab teema aga ka asjaolu, et sellel ajal, kui nn. kaubalaevade lipuprojekti tõsimeeli menetleti, seilas Eesti äriühingutest reederite omanduses vähemalt 48 üle 500 tonnist kaubalaeva. Suurima reederi Hansashippingu värvides ja Malta lipu all olid nendest peaaegu pooled ja teine suurim laevafirma oli Amisco, mis oma 6-7 alust sõidutas Madeira ehk Portugalieraregistri lipuall.

Eelmainitud Eesti äriühingud ja reederid aga ei kiirustanud oma aluseid Eesti laevaregistrisse tooma ja neid pole siin tänini. Miks nii, tuleb küsida, kuna kogu kaubalaevade lipuprojek oleks ju loogiliselt võttes pidanud keskenduma just omamaiste reederite aitamisele. Nõupidamistel ja ka vahetul suhtlemisel selgusid tõsiasjad, et meie reederid ei usalda Eesti riiki, kuna õiguskeskkond on täna nii ja homme naa, mingit kindlust ei maksude ega muude regulatsioonidega reederitel oma laevade osas meie registris ei oleks. Teiseks ei soovi pangad meelsasti anda krediiti sellise noore ja ebakindla majanduskeskkonnaga riigi registris oleva laeva soetamisks, mille naabriks on julgeolekuoht Venemaa. Ehk tulenevalt kõrgendatud riskitasemest, oleks selline krediit äriühingule oluliselt kulukam. Suuresti seetõttu on ka kõigi Tallinki laevade esmaregister Küprosel ja nad on Eesti lipu alla toodud ilma meeskonnata laeva prahilepingute alusel. Lipuprojekti jõustumise hetkel puudus veel ka mereveoteenuste kui impordi pealt käibemaksuvabastus.

Nii saigi meie uue, erimaksurežiimile allutatud laevaregistrile osaks kõrgendatud tähelepanu just Venemaa päritolu kapitali ja vanade, tõenäoliselt juba välja ostetud laevade reedrite poolt. Ml Agot oli registrisse kandes 42 aastane, ml Salla üle 35 aastane ja viimane ml Nanto sinnasamasse eagruppi kuuluv. Kas hea võimalus nõrga administratiivse järelevalve võimekusega riigi lipu all rahapesuks ja mahhinatsioonideks? Mine tea, aga kindlasti hea võimalus omaenda riigi alamate maksuvabaks ja

peaaegupiirangutevabaks palkamiseks. Kõigil nendel nn lipuprojekti laevadel töötavad meile teadaolevalt madalapalgalised ukraina või vene meremehed. Meie meremehi esindava ametiühingu poole pole nad pöördunud ja seega pole nendel laevadel ka kollektiivlepinguid. Oleme ametiühingu poolelt püüdnud korduvalt nendega kontakti saada ja esitanud isegi ettepanekuid kollektiivläbirääkimisteks. Siiani suhteliselt tulutult ja seetõttu on kavas antud laevad viia ITF-I kaudu mugavsulipu laevadeks määratlemiseni, et siis hakkaks nendega tegelema kogu ITF-I inpektorite armee koos teiste riikide Port State Control-I ehk sadamariigi järlevalvetega.

Sest tegelikkuses ei tea Eesti riik suurt midagi, mis nende aluste pardal toimub, sest näiteks Tööinspektsiooni vastutav töötaja on kinnitanud, et nendel puudub võimekus laevade (sest EV Tööinspektsioonis töötab ainult üks inspektor kõigi laevandus- ja sadmaettevõtete peale, kes juba füüsiliselt pole selleks võimeline), näiteks ml Nantio külastamiseks, mis seilab Kanaari saarte ja Hispaania vahet. Seega usaldatakse vaid pabereid, mida laevaomanik esitab. Aga laevaomanik on antud laeva puhul kummaline - Lanemeri OÜ, registreeritud Eestis aastapäevad ja peale tagasi ning omamata aastal 2022 majandustegevust ja sisuliselt ka mitte kapitali rohkem kui nõutud 2500 eurot. Äkki 2023. aastal sai see äritegevuseta osaühing suure mitmemiljonilise väärtusega konteinerlaeva omanikuks. Lanemeri omanikeks on aga äriregistris märgitud üks kaukaasiapärasenimegaisikjateinevägavenepärase nimega persoon.

Laste laagrisuvi 2023

EMSA liikmete laste laagrites osalemise finantsiline toetamine on EMSA-l pikki aastaid üheks südameasjaks olnud. Nii ka sel aastal.

Laagritoetusavaldusi laekus sel aastal miskipärast oluliselt vähem, kui tavapäraselt. Sel suvel toetasime 26 lapse laagris osalemist. Neist 16 last olid Tallinki ettevõtte töötajate lapsed. Nende laste laagrikulusid aitas hüvitada ka tööandja Tallink, mille eest oleme väga tänulikud.

Koos tulumaksuga oli EMSA laagritoetuste kuluks 2570 eurot. Võrdluseks – 2022. aastal maksime laagritoetuseid 4285 eurot (sh. maksud) ja 2021. aastal 3385 eurot (sh.maksud).

Laagreid, milles osaleti on igal aastal ikka erinevaid põnevaid – näiteks võrkpalli, tantsu-, hip-hopi, loodus-, ujumis-, korv-

Kas sellised laevad pole mitte maine või veel hullem julgeolekurisk Eestile? Kindlasti on, sest nagu eelpool kirjeldasin, riigil puudub efektiivne võimekus ja tahe nende alustega tegelemiseks, meremehed on loodetavasti mitte turult ostetud töödiplomitega, kuid kindlasti mitte Eesti Vabariigile lojaalsed persoonid, kuna neil pole meie riigiga mingit muud sidet kui tööandja poolt korraldatud kirje töötajate registris.

Kuna kõnesolevad ja eelmainitud neli laeva kannavad ahtris Eesti riigilippu, siis neid ei Eesti ega ka teistesse Euroopa Liidu sadamatesse sisenedes tavapäraselt ei kontrollita. Seega ei saa olla kindel, et ühel suvalisel päeval ei sisene mõni nendest alustest kurat teab kellega pardal kas meie Randa või miks ka mitte Soome Vabariiki, mis tänaseks on piiri Venemaaga sulgenud.

Kas Eesti lipp on tõesti nii odav, et me taolisel moel, mida lipuprojekti algusest peale propageerivad Eestis ärimehed, kelle jaoks mitte ükski raha ei haise, peame teda kui rahvusriigi sümbolit müüma? Ei usu. Aga karavan liigub edasi ja tänasel moel jätkates ei ole kaugel aeg, kui taaskord saame maailmameredel (loodetavasti mitte siin kodusel Läänemerel) kuulsaks mingi jamaga. Kui mitte muuga, siis Eesti kaubalaevade kuulutamisega mugavuslipu ehk odava lipu laevadeks.

Jüri Lember

EMSAesimees

Tallinnas,04.12.2023

palli-ja ka näiteks eesti keele laager. EMSA liikmete laste osalemine Merelaagris on aga kurvastuseks eriti tagasihoidlikuks kujunenud. Sel aastal aitasime lapse Merelaagri kulusid tasuda vaid ühel EMSA liikmel.Põhjusteioska arvata. Küllaga loodame, et järgmistel aastatel ikka rohkem „EMSA“ lapsi Merelaagrisse ja teistessegi laagritesse tee leiavad.

EMSA suvepäevad Varblas 2023

Mitmetel eelnevatel aastatel oleme oma suvepäevi pidanud erinevatel Eesti saartel. Möödunud suvel otsustasime seda tehamandril.

Kuna mere lähedusest ei ole kerge lahti lasta, siis valisime kohaks mereäärse Varbla Puhkeküla Pärnumaal.

Seal olime 2007. aastal ka ühed suvepäevad pidanud ja mäletasime juba tollest korrast väga häid kogemusi ja vastuvõttu.

Tänavuselgi aastal olid perenaine Marika ja tema tublid töömesilased meid lahkelt vastu võtmas ja aitasid meie suvepäevadel suurepäraselt õnnestuda.

Esimesel vahetusel oli ilm mõnus ja soe, vihma me ei saanud. Mängud õnnestusid, tants ja trall kestis ikka poole ööni. Teisel vahetusel paistis ilmataat pisut tujukam olevat ja viskas meile veidi vihma krae vahele, kuid sadu polnud õnneks tugev ega pikaajaline. Ei jäänud ka nüüd mängud mängimata ega tantsud tantsimata.

Mõlemal vahetusel oli tantsumuusikat tegemas meie üks suurimaid sõpru ja läbi aegadelemmikuimansambelMetsikLääs.

Oli ikka lõbus küll! Tore oli näha tuttavaid ja ka uusi nägusid. Veelgi rohkem tegi head meelt suvepäevaliste aktiivne osavõtt mängudestjatantsutrallist.

Aitähteile,vahvadsõbrad!

Aitäh,Marikajasinumeeskond!

Aitäh,ansambelMetsikLääs!

Aitäh,HannesjaAleksander,abieest suvepäevade läbiviimisel! Uute vahvate kohtumisteni!!!

Jaana Põlts

EMSA sekretär-raamatupidaja

EMSA uus organisatsioonisekretär

Minu nimi on Risto Raudkivi ja osad sõbrad teavad mind Sumo nime all. Elan Tallinnas, aga olen elanud mitmel pool Eestis, Vormsi saarest Järva-Jaanini. EMSA Organisatsioonisekretärina alustasin tööd 2023.a esimesel septembril.

Laevadega ja laevatööga väga kursis ei ole, olen töötanud kõrtsis, trükikojas, olnud aastaid professionaalne auhinnatud sumomaadleja ning pinnatöötluspetsialist. Viimasena mainitud tööalal värvisime enamjaolt tuulegeneraatoreid, nii Eestis, Soomes kui ka mujal. Sealtmaalt algas ka minu suheametiühingutega.

Ühenduses organisaator ning hiljem ka juhtorganisaator.

Aususe nimel pean tunnistama, et planeerisin teha seda, madalapalgalist ja heategevuslikku tööd vaid mõned kuud, et parandada oma teoreetilist karmavõlga. Sain väga kiiresti aru, et Eestis on töötajad alakaitstud. Piiratud oskustega oma õigusi kaitsta või ei tea Eesti kodanikena oma kodnikuõigusi – siiani tohutut muutust toimunud ei ole.

Riik on, minu arvates, suhteliselt töövõtja ehk palgatöötaja vaenulik. Vähemalt ei ole

Mind valiti FSP –Finnish Steel Painting´u usaldusisikuks ja ametiühingusse kuulus tol ajal 100% palgatöötajatest, kaasa arvatud juhid. Tolle aja suuremaks saavutuseks pean eelmise kriisi ajal saadud palgatõusu 18%, kui mujal töötasud langesid. Kui 2012. aastal otsustas ABB, et hakkab ise generaatoreid värvima, koondati nii mind, kui ka kõik ülejäänud töötajad.

Läksin Hispaaniasse, Katalooniasse puhkama ja ei olnud plaanis liiga kiiresti tagasi tulla. Kuid EMAF (praegune IMTAL) saatis minu CV, minu loal edasi Ametiühingute Keskliitu ja tol ajal EAKL-is töötav Hannes Roosaar helistas mulle ning kutsus mind töövestlusele.

Tulin plaanitust veidi varem tagasi Eestisse ja tegime töövestluse ning osutusin valituks. Minust sai alguses EAKL-s ja hiljem loodud Eesti Tööstusametiühingute

sõbralik, töötajate kaitse pole piisav ning trahvid, sunnirahad ega töötajate hüvitised piisavalt suured, et motiveerida tööandjaid seadusi järgima või pingutama selle nimel, et töötaja tunneks ennast piisavalt turvaliselt. Ametiühingusse kuulumine peaks olema elementaarne, kui oled palgatöötaja!

Kuna arusaam oli olemas ja esimesed kohtumised töötajatega tehtud, siis sain aru, et nii lihtsalt need asjad ei käi ja alustasin tööd enesetäiendamisega ning suuremate ja väiksemate organiseerimiskampaaniate läbiviimisega.

Olen aastast 2012 aidanud töötajatel luua kümneid ametiühingu osakondi ettevõtetes, sõlmida kümneid lepinguid tööandjatega, korraldada kümneid pikette nii Eestis kui väljaspool ja sai korraldatud mõned hoiatusstreigid ning streigid.

Risto Raudkivi

EMSA Organisatsiooni Sekretär

Üks suuremaid olid Nordea panga võitlus oma töötajatega, mis kulmineerus sellega, et sõlmiti leping ja Nordea pank on nüüd Luminorpank.

Asjalik oli ka Rakvere Lihakombinaadi töötajatestreik,kusstreigimurdjatelkästilihapirukat süüa. Nüüdseks on Rakvere LK ehk HKScan müüdud.

Väiksemad, aga mitte vähem meeldejäävamad streigid toimusid ENSTO-s ja Harmet-is.

Olen käinud erinevatel koolitustel üle maailma. Näinud uusi, suuri, tugevaid, väikeseid, nõrku, aktiivseid ja passiivseid ametiühinguid.

Olen käinud ise koolitamas ametiühinguid, nende juhte, aktiviste ning nendel koolitustel on osalenud inimesi üle terve maailma.

Mis ma siis õppisin: Eesti palgatöötajal ei lähe liiga halvasti, aga töötaja õiguste mõttes oleme ikkagi põhja- ja muu Euroopa koloniaalriik.

Eesti õiguskeskkond on, töötajate õigusi kaitsvas aspektist vaadatuna, pehmelt öeldes veidi niru. Ehk Eesti palgatöötajate õiguste garanteerimisel oleme maas nii Lätist, Leedust, Venemaast kui ka pooltest Aafrika riikidest, rääkimata põhjamaadest.

Usun, et Ametiühing annab võimaluse Eesti töötegijale seista oma huvide eest nii oma töökohal, riigis, kui ka Euroopas ning maailmas.

Põhjused, miks valisin EMSA-sse tööle tuleku: pean jagama kiitust - EMSA on üks Eesti tugevamaid Ametiühinguid, kes kaitseb oma liikmeid lõpuni välja, seda näitab niipikem,kuikalühemajalugu.

Suurem eesmärk oleks see, et iga Eesti inimene teaks, mis on EMSA ja miks on tarvis olla ametiühingu liige.

Teen koos EMSA ja EMSA liikmetega oma parima, et jõuaksime inim- ja töötajate õiguste kaitsmisega riigi tasandil vähemalt Läti tasemele ja parimal juhul Põhjamaade tasemele, kus iga Eesti inimene teab oma õigusi ja saab aru, milliseid õigusi saab ta juurdeollesAmetiühinguliige.

EMSA on Eesti Meremeeste Ametiühingu õigusjärglane ja tegemist oli ühe vanima ja

Avaldus Töövaidluskomisjonile

2023.a. detsembris esitas üks EMSA liige meie advokaadi vahendusel hagi Töövaidluskomisjonile, kuna talle tehti Eestis ühe töövahendaja poolt külma.

OÜ VanaSäga

Liikme mure seisnes selles, et talle ei hüvitatud lähetusega seotud kulusid ning samuti ei makstud päevarahasid.

tugevama ametiühinguga, kes mitte ainult ei elanud üle nõukogude aega, vaid suutis välismaal tegutsedes, hoida au sees Eesti pühad ja tähtpäevad samal ajal, kui need olid okupeeritud Eestis aastakümneid keelatud.

Kui oled Eestis või Eesti lipu all töötav Eestlane, aga ei ole Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu liige, siis ma ei saa väga hästi aru – miks ei ole!? Kui sul on päriselt mõni hea põhjus, siis palun saada see: risto.raudkivi@emsa.ee

Samas kasutan võimalust ja luban, et proovin täita oma suure eeskuju Hannes Roosare suuri jalajälgi nii hästi, kui suudan ja olla parim töökaaslane EMSA sekretariaadile ning loodan, et minu praegused ja tulevased teadmised aitaksid kõikidel EMSA praegustel ja tulevastel liikmetel saavutada parem tulevik!

Risto Raudkivi

EMSA Organisatsiooni Sekretär

Tööandja väitis hiljem, et tegemist ei olnud lähetusega, kuigi varasemalt oli tööandja e-kirja teel sõitu Soome just selliselt nimetanud.

pakub EMSA liikmetele ja pereliikmetele (EMSA liige on kaasas), liikmepileti esitamisel 20% soodustust veo- ja renditeenuselt Peugeot Boxer tüüpi kaubikutega.

Hinnad on järgmised: 24 tunni rent 35€+ km, rent koos juhiga 15€+km millest on miinus 20%. www.vanasaga.ee

ITF-i uudised

Alustaksin üllatavast uudisest, et 5.septembril 2023 kuulutas Vene Föderatsiooni peaprokuratuur Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni (ITF) ebasobivaks organisatsiooniks, kuna ITF-i tegevus kujutab endast ohtu Vene Föderatsiooni põhiseaduslikule korrale.

ITF lükkab sellise põhjenduse otsustavalt ümber Sellisel otsusel on aga märkimisväärsed tagajärjed enam kui 1,65 miljonile Vene Föderatsiooni transporditöötajatele, kes on ITF-iga seotud. Nende hulgas puudutab selline otsus ka ligi 200 000 Venemaa meremeest, kellest märkimisväärne osa sõidab ITF-i poolt heaks kiidetud kollektiivlepinguga kaetud laevadel.

ITF on jätkanud Venemaa meremeeste toetamist kogu käimasoleva Vene-Ukraina sõja vältel. Mitte ainult neid, kes on läbi kollektiivlepingute kaitstud, vaid ka neid, kes on töötasude väljanõudmisel ja repatrieerimisel otsinud ja saanud abi ITF-i inspektoritelt.

Alates 2022. aasta jaanuarist on 11 405 Venemaa meremeest töötanud laevadel, mida ITF-i inspektorid on kontrollinud. Tänu inspektorite tööle on välja nõutud ligi 4 miljonit USA dollarit maksmata töötasusid. ITF kohtleb Venemaa meremehi jätkuvalt samamoodi nagu kõiki teisi meremehi, kes otsivad abi ja tuge oma murede lahendamiseks.

Seoses Vene-Ukraina sõjaga tuleb rääkida ka sellest, et meremeeste töötasude väljamaksmine/ülekandmine nende pangakontodele on tekitanud laevaomanikele parajalt peavalu. Mõned ettevõtted maksavad

töötasusid sularahas, mis on aga küllaltki tülikas nii laevaomanikule kui meremeestele, kui viimased peavad oma palgarahadega piire ületama.

Seega on välja töötatud ja meremeestele mõeldud nn e-rahakott (E-Wallet), mida juba paljud laevandusettevõtted ka kasutavad. Minu andmetel on üheks selliseks ettevõtteks firma nimega MarTrust Corporation Limited (www.martrust.com), mis on registreeritud Ühendkuningriigis.

Antud teenus võimaldab laevaomanikul maksta meremeeste palgad e-rahakotti ja meremees saab siis juba ise otsustada, millisesse panka ta oma raha edasi kannab. Samuti on meremehel olemas pangakaart, millega ta saab sularahaautomaatidest vajamineva summa välja võtta.

Kuna aga süsteem on uus ja suur osa meremeestest ei oma sellise teenuse kasutamise kogemust, on tulnud ette juhtumeid, kus meremees ei saa või ei oska e-rahakotist oma raha soovitud panka edasi kanda. Kindlasti soovitame enne sellise teenuse kasutuselevõttu teha meremeestele koolitus, kus nad saaksid praktilisi näpunäiteid,kuidas oma rahasid üle kanda.

Alates 2023. aasta oktoobrist on Venemaa ametnikud asunud küsitlema kõiki Ukraina kodanikke, kes saabuvad laevadel nende sadamatesse. Selleks viiakse Ukraina kodakondsusega meremehed laevalt sadamaruumidesse, mõnikord toimuvad küsitlused ka laeval, meremeeste endi kajutis. Seetõttu on Eesti üks suurim laevandusettevõte Hansa Shipping OÜ otsustanudUkrainakodakondsusegamere-

Meretranspordi sektsiooni koosolek

Küprose lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste sotsiaalkindlustus

Mitu Belgias, Rootsis, Saksamaal ja Hispaanias elavat meremeest, kes töötavad laevadel peamiselt Küprose lipu all, kuid ka Malta ja Madeira lipu all, teatavad, et neile ei saa osaks Küprose sotsiaalkindlustus-

süsteemi kaitse, hoolimata asjaolust, et Küpros on vaieldamatult pädev liikmesriik tema lipu all seilavate meremeeste suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisekohta)artikli11lõikele4.

Belgia Transpordiassotsiatsioon (BTB),

mehi oma laevadele enam mitte palgata, kunaantudprotseduurvõibviiaselleni,et Ukraina kodanikke võidakse kinni hoida kauem, kui on laeva seisuaeg, ning sellega laevaomanik riskida ei soovi. Viimaste uudiste põhjal aga keelatakse juba laeval, kus töötavad Ukraina meremehed, siseneda Venemaa territoriaalvetesse.

Seega asendatakse Ukraina meremehed Vene Föderatsioonist pärit meremeestega enne, kui laev suundub Venemaa sadamasse. Kuipalju see mõjutab Ukraina meremeeste tööhõivet, ei oska öelda, kuid selline suhtumine meremeestesse nende rahvuse põhiselt on kindlasti taunimisväärt.

Hoolimata keerulisest olukorrast maailmas, on merenduses ka häid uudiseid: ITF on laevaomanike esindaja IMEC-ga kokku leppinud meremeeste palgatõusu kahel järgmisel aastal kokku 6%. See on ITF-i märkimisväärne töövõit.

Soovin kõikidele meremeestele rahulikku Jõuluaega ja paremat Uut Aastat!

JaanusKuiv ITFinspektor

Saksamaa Ühendatud Teenuste Liitve.rdi, Hispaania Federación de Servicios a la Ciudadanía de CCOO (FSC-CCOO) jaRootsiTeenindus-jaKommunikatsioonitöötajate Liit (SEKO) soovivad esitada Euroopa Tööjõuametile Küprose vastu kaebuse ja paluvad Euroopa Komisjonil võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et

Küpros täidab oma sotsiaalõigusest tulenevaid kohustusi, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 883/2004 kõigi ühenduse meremeeste suhtes. suunas kõik ühenduse meremehed, kes seilavad tema sotsiaalkindlustusskeemi alusel.

Küsimus on lahendamata alates 2018. aastast. 2018. aasta juulis teavitas NSSO Küprose pädevat sotsiaalkindlustusasutust sellest 13Belgia meremehe probleemist.

Sotsiaalpartnerid esitasid kaebuse Euroopa Komisjonile, kuna Küpros ei täida oma kohustusi nende ees. Euroopa Komisjon lõpetas kaebuse menetlemise 4.12.2019, kuna Küpros oli kinnitanud, et asjaomaste meremeeste suhtes kohaldatakse Küprose sotsiaalkindlustust, ning kuna Küpros oli teatanud,etnadonvõtnudvajalikudmeetmed, ja võtnud ühendust asjaomaste laevandusettevõtjatega.

Siiani ei ole kinnitust selle kohta, et Küpros on teostanud mingeid seadustamisi, ning on väga ebatõenäoline, et probleem eksisteerib ainult Küprose lipu all laevadel töötavate Belgia meremeeste jaoks.

Juhtum antakse lahendamiseks Euroopa

Tööjõuametile ja paralleelselt kirjutatakse kiri eesistujariigile ja Belgia transpordiministeeriumile. Lisaks oodatakse Küprose aseministri. Vajadusel survestatakse komisjoni merenduse sotsiaalküsimusi käsitleval seminaril 17. jaanuaril.

Kaalutakse korraldada Euroopa Koolitusfondi seminar sotsiaalkindlustuse kohta meretranspordis Euroopa Tööjõuameti osalusel.

B. ELi meretranspordi komitee koosolek

Sotsiaaldialoogi läbivaatamine: ajakohastamine ja arvamuste vahetus. 25. jaanuaril 2023 teatas komisjon oma algatusest veelgi tugevdada ja edendada sotsiaaldialoogi riiklikul ja ELi tasandil. Sotsiaalpartnerid olid nende algatuste ettevalmistamissetihedaltkaasatud. Viimased uudised: Kõik parlamendi-

komisjonidpeavadtagama,etnendekoosolekutegaseotudkasvuhoonegaasideheitkoguseid vähendatakse 50% võrreldes 2019. aasta andmetega. See kehtib kõigi komisjoni korraldatud välisosalusega koosolekute kohta.

Konkreetsemalttähendabsee,et: Formaat: 2024. aastal peaks kolmest igaaastasest sotsiaaldialoogi kohtumisest üks olema täielikult veebipõhine, ainult üks võib olla füüsilise kohalviibimisega ja kolmas peaksolema veebipõhine/hübriidne.

Kasvuhoonegaaside heite 50% vähendamise eesmärk: kõigil parlamendikomisjonidel palutakse tagada, et 2024. aastaks vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 50 %. Sel eesmärgil on võrdluseks hüvitatud osalejate koguarvu vähendamine 50% võrra 2024. aastal võrreldes 2019.aasta andmetega.

Komisjonile rõhutati, et meretranspordi valdkondliku sotsiaaldialoogi komisjonis ei kasutata tõlget, seega aidatakse juba praegu palju kaasa kohtumiste kulude vähendamisele ja paluti võimalust suurendadatagasimaksetearvu.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi seminar laevanduse sotsiaalsete aspektide kohta

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat informeeris kavandatud seminarist laevanduse sotsiaalsete aspektide kohta. See hõlmab meremeeste elu- ja töötingimuste, hariduse ja koolituse mõju meresõiduohutusele. Üritus pidi algselt toimuma 5. detsembril 2023 Brüsselis ainult isiklikus vormis, kus osalevad meretranspordi sidusrühmad ning liikmesriikide veeteede ameti esindajad koostöös tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnaga.

17 jaanuaril 2024 toimub Meremehe elukutse seminar Brüsselis. ETF merendussektsioon on väljendanud huvi lisada arutelusse automatiseerimise ja digiteerimise ühe vaatenurgana automatiseeritud laevadega seotud arengud ning sotsiaalkindlustus ja -kaitse, samuti komisjoni uuring meretranspordi sotsiaalsete aspektide kohta.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töö

Komisjon esitas hiljuti (1. juunil 2023) viis seadusandlikku ettepanekut meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud veereostusevältimisekohta.

Ettepanekutepakettsisaldab:

· Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta

[COM(2023) 272]

Selged nõuded lipuriigi kontrollidele, mis põhinevad rahvusvahelistel eeskirjadel ning EMSA erikoolitused riiklikele haldusasutustele, et tõhustada liikmesriikide ametiasutuste kontrolli oma laevastike üle. Ettepanek hõlbustab lipuriikide vahelist teabevahetust nende poolt läbiviidavate kontrollide tulemuste ja vastavusküsimuste kohta üldiselt. EMSA toetab seda koostööd lipuriigi inspektorite läbivaadatud kutsealase arengu- ja koolitusprogrammi kaudu.

· Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli [COM(2023) 271]

Sadamariigi kontrolli laiendatakse, et hõlmata täiendavaid rahvusvahelisi eeskirju, nagu uued konventsioonid ballastvee ja setete ning vrakkide eemaldamise kotha.

· Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted [COM(2023) 270]

Sadamariigi kontrolli ja õnnetuste uurimise ulatust laiendatakse kalalaevadele, kus esineb endiselt olulisi ohutusprobleeme Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada sadamariigi kontrolli ELi sadamaid külastavate üle 24 meetri pikkuste kalalaevade suhtes.

· Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas krimi-

naalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest [COM(2023) 273]

Meresõiduohutust käsitlevate ettepanekute eesmärk on ka vältida igasugust ebaseaduslikku heidet Euroopa merre, mis on oluline meretranspordi keskkonnamõju vähendamiseks ja mere ökosüsteemi säilitamiseks. Selle saavutamiseks on vaja avastada ebaseaduslikud merreheitmised, jälitada rikkumisi ja karistada ebaseadusliku tegevuse toimepanijaid.

· Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Meresõiduohutuse Ametit ja millega tunnistatakse kehtetuks mää-

rus (EÜ) nr 1406/2002 [COM(2023) 269]

Ettepanekuga ajakohastatakse EMSA volitusi, et paremini kajastada ameti kasvavat rolli paljudes meretranspordi valdkondades, sealhulgas ohutus, saaste vältimine ja keskkonnakaitse, kliimameetmed, turvalisus, seire ja kriisiohje ning digiüleminek, sealhulgas käesolevast seadusandlikust paketist tulenevad uued ohutuse ja kestlikkusega seotud ülesanded.

Autasud mitmekesisuse ja kaasatuse eest merenduses:

Eesistujariik Belgia korraldab rahvusvahelisel naistepäeval (8. märtsil

ITF Naiste konverents Senegalis

Osalesin septembris 2023 Senegalis toimunud ITF-I naistransporditöötajate konverentsil. Konverentsil osales 216 inimest 65 riigist üle maailma.

Konverents avati tervitussõnadega, pärast mida lauldi koos Senegali hümni ja esitamisele tuli ka ametiühingute ühislaul, mis sellises tohutus koosseisus kõlas iseäranis võimsalt. Juba siis oli näha, kui ühtehoidvad erinevad rahvused on.

Konverentsi teine päev juhatati sisse lühikese etendusega India naiste poolt naiste õiguste eest võitlemise teemal (tualetid vaid meestele, vägivald, iganenud tehnika, jms)

Jätkati erinevate murede jagamisegaRebecca Kwashie, GTBCWU esindaja Ghanast rääkis suurest murest naiste pesemisvõimaluste osas.

Sissejuhatuseks erinevaid raskeid, sisukaid teemasid käsitlevale konverentsile, räägiti kogemustest ja näidetest naiste olukorrast töömaailmaserinevatesriikides.

Näiteks üks lennustjuuardess ütles, et mehed saavad peaaegu alati täiskohaga töö, naine aga mitte. Teine näide – naissoost meremees kaotas oma töö, kuna läks emapuhkusele. Indias aga on sadamatöötajateametikohad ainult meestele.

Louise Skrywer, Natau esindaja Namibiast jagas lugu vormirõivastest ja väljanägemise tingimustest lennunduses - eeldatakse, et naised kannavad valgeid kindaid ja kontsasid ning et naine näeb mingit kindlat moodi välja - noore, kõhna ja piltilusana. See mõjub naiste enesekindlusele, lisaks peavad seetõttu naised kulutama palju raha kosmeetikale. Naised peaksid saama tunda uhkust oma vormirõivastuse ja välimuse üle ning saama tunda end tööriietuses mugavalt.

Jane Jeffery, UNITE, Ühendkuningriigist –on algatatud kampaania turvalisuse ja võrdsuse tagamiseks töökohtadel ja teel töölekoju (oodates pimedal ajal ühistransporti ja sõites sellega). Ühe lahendusena võikstööandjapooltollakorraldatudtak-

2024) Brüsselis mainekas Egmonti palees ürituse, mille raames toimub erilineautasudeüleandmise tseremoonia. D&I autasud täiendavad 18. mail 2024 antavat auhinda "Naised merenduses", mis on suunatud peamiselt naistele ning keskendub valitsusväliste organisatsioonide ja liikmesriikide jõupingutustele. D&I auhindadega tunnustatakse meretööstuse jõupingutusi mitmekesisuse ja kaasatuse üldisel parandamisel. IMO on sellest D&I autasust teadlik ja tervitab seda kui head algatust nende auhinna tutvustamiseks.

soteenus, et naistöötaja jõuaks turvaliselt koju.

Geetha Shrestha Bhattarai, NETWON-i esindaja Nepaalist rääkis puhaste tualettide kasutamise kasinatest võimalustest. Lennujaamade naistöötajatel võiks olla võimalus kasutada privaatseid tualette, et ei peaks kasutama reisijatega samu ruume. Mind isiklikult tõsiselt šokeeris Indoneesia naise lugu – selles riigis peab lennunduses töötav naine tõestama, et tal on menstruatsioon! Kuni tõestatud pole, eeldatakse, et naine valetab.

Naiste puhul on ka palju muid erisusi, millega tuleks töökohtadel arvestada –rasedus, rinnaga toitmine, kasvõi menopaus.

Kuidasneidmuresidlahendada? Kõige tähtsam – naised peavad olema kaasatud läbirääkimiste laua taha, saama või-

malused kaasa rääkida. Lisaks ootavad naised, et mehed osaleksid naiste õiguste eestvõitlemisel.

Konverents keskendus neljale teemale Need teemad kajastavad ITF-i naiste tööprogrammi prioriteete, mis kiideti heaks 2018. aastal toimunud ülemaailmsel ITF-i kongressil ja mis kajastavad naissoost transporditöötajate praeguseid väljakutseid:

1. Naissoost transporditöötajate majandusliku võimu suurendamine: naiste tõrjutuse kaotamine inimväärsest ja turvalisest tööst ülemaailmses transpordi- ja logistikatööstuses. Naissoost transporditöötajad on uhke osa tööjõust, mis hoiab maailma liikumas. Kuid naisi on sageli vähe ja nad töötavad suurema tõenäosusega madalamapalgalistel ja ebakindlamatel töökohtadel ning töötingimused on sobilikud pigem meestele (nt ohutu juurdepääsu puudumine korralikele sanitaarruumidele, meeste kehale mõeldud vormiriietus jne). Tööandjate ja ametiühingute juhid on valdavalt mehed. Soolised müüdid ja stereotüübid, kultuurilised hoiakud ja võimaluste puudumine võivad takistada naiste tööhõivet transpordisektoris. Transport saab olla sootundlik ainult siis, kui tööstuses töötab naisi igal tasandil. Oluline on luua inimväärsed ja turvalised töövõimalused, mis julgustavad ja toetavad naisi ning takistavad kutsealast lahterdamist. Ametiühingud peavad tuvastama ja likvideerima takistused naiste õiglasele kohtlemisele, luues sidemeid partneritega, kes võitlevad õiglase transpordi ja naiste inimõiguste eest – kampaaniate kaudu ja läbirääkimislaua taga ning toetades neid teadusuuringute ja poliitikaga.

2. Ametiühingute tegevuse mõjuvõimu suurendamine naistransporditöötajate vastase vägivalla lõpetamiseks ülemaailmselt, piirkondlikult, riiklikult ja valdkondlikult. Töövägivald on ülemaailmses transporditööstuses jätkuvalt endeemiline probleem ning naisi rünnatakse verbaalselt, füüsiliselt, psühholoogiliselt, seksuaalselt. Vägivald ja ahistamine ei ole ainult naiste probleem, kuid see on suur takistus naiste võrdõiguslikkusele.

3. Ametiühingute tegevuse mõjuvõimu suurendamine, et tagada tehnoloogiliste muutuste sisseviimine viisil, mis soosib soolist võrdõiguslikkust. On märke, et naiste tööhõive transpordisektoris võib olla paigalseisus või isegi languses. Uued tehnoloogiad võivad tuua kasu naistöötajatele, näiteks luues uusi töövõimalusi. Naiste töökohad piletimüügi ja klienditeeninduse valdkonnas võivad automatiseerimise tõttu olla eriti suures ohus. Juhutöömajanduses töötavad naised seisavad silmitsi suurema vägivalla ja ahistamise ohuga. Linnades ja transpordis töötatakse välja uusi ideid, kontseptsioone ja lähenemisviise, et kohaneda uute oludega ning parandada teenuseid, jätkusuutlikkust jaohutust.Tehnoloogiavõib ebavõrdsust veelgi süvendada. Sageli ignoreeritakse tehnoloogiat käsitlevates aruteludes sugu. Ametiühingud peavad püüdma tagada, et uus tehnoloogia tooks kasu naissoost trans-

porditöötajatele ja organiseerunud naistöötajatele.

4. Naiste osalemise ja juhtpositsioonide suurendamine transpordialaste otsuste tegemisel. Kui naisi ei kaasata otsuste tegemisse, siis suure tõenäosusega ei käsitleta probleeme, millega naised silmitsi seisavad, piisavalt.

Konverentsi eesmärgid

ITF-i naistransporditöötajate konverentsil hinnatakse ITF-i soolise võrdõiguslikkuse alase töö mõju alates viimasest kongressist 2018. aasta oktoobris ja kavandatakse ITFi naistransporditöötajate tööprogrammi järgmiseks kongressidevaheliseks perioodiks. See hõlmab 6. oktoobril 2024 Marrakechis toimuva ITFi kongressi resolutsioonide ja prioriteetide kokkuleppimist, milles keskendutakse naissoost transporditöötajate liikmesuse, aktivismi ja juhtimise tagamisele.

Tähistatakse ka 25 aasta täitumist ITF-i võitluses naiste õiguste eest. Ülevaade 25 aasta jooksul tehtust ja toimunust.

Ülevaadeliikmelisusest:

9.augusti 2023. aasta seisuga: 715 liitunud ametiühingut 152riigist Deklareeritud liikmeskond kokku: 6 936 796

Tegelik liikmeskond:18 348 612

Naised moodustavad 15% kõigist deklareeritud liikmetest. Noored moodustavad 26% kõigist deklareeritud liikmetest.

Kokkuvõtteks – naiste tööalaste murede lahendused on olemas, need vajavad vaid tegutsemist.

Mulle jäävad seda konverentsi meenutama head,tugevasõnumigaütlused: “Strong companies need strong woman!” “This is our world too!”

Lisaks, üks India naine on öelnud – “Nii nagu linnud on mõeldud lendama, on naised mõeldud olema vabad”.

JaanaPõlts

EMSAsekretär-raamatupidaja

Milline näeb välja soolist võrdlusõiguslikkust ümberkujundav lähenemisviis kliimameetmetele naissoost transporditöötajate jaoks?

Transpordisektor tekitab 23% kõigist ülemaailmsetest kasvuhoonegaasidest ja peab 2030. aastaks vähendama süsinikdioksiidi heitkoguseid 45%, et pidada kinni teaduslikest soovitustest piirata ülemaailmset temperatuuri tõusu. Transpordisektorid vajavad radikaalseid muutusi, et tulla toime süsinikuheite vähendamise väljakutsetega.

Kliimakriis mõjutab eriti transporditöötajaid. Nemad on need, kes töötavad üleujutuste, kuumalainete, põudade ja muude äärmuslike ilmastikunähtuste all ning kes lõpuks maksavad selle eest, kui õiglast üleminekut ei toimu.

Kõigil transporditöötajatel on tulevikuvisiooni loomisel lahutamatu roll, nemad tunnevad tööstust. 2019. aastal kutsus ITFi juhatus üles taaskäivitama säästva transpordi tööprogrammi.

Programmi eesmärk on luua õiglane üleminek säästvale transpordisektorile, mis parandab transporditöötajate ja kogukondade tingimusi. On vaja investeerida klii-

Usaldusisik Tiia Kiik

Igas organisatsioonis on olemas sellised inimesed, kes annavad sellele oma näo. Nad on justkui organisatsiooni firmamärk, kelle kaudu teatakse organisatsiooni ka mujal. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu jaoks on sellisteks inimesteks laevadel ja hotellides töötavad usaldusisikud. Nemad on pidevalt kontaktis meie liikmetega ja alati eesliinil. Kui hästi me neid tunneme ja kui palju me nendest teame?

1. Nimi, kus sündinud, kus koolis käinud, kus elad?

Tiia Kiik, sündinud olen Tallinnas, lõpeta-

masõbralikesse töökohtadesse, koolitusse, tervise ja ohutuse kaitsesse, töökohtadejaümberpaigutamisetagatistesse, võrdsusesse ja sotsiaalkaitsesse. ITF seadis endale eesmärgi töötada välja jätkusuutlik transpordipoliitika ja tegevuskavad kõigi transpordisektoriteja-piirkondadejaoks. Praeguseks on loodud ITFi säästva transpordipoliitika raamistik, kliimapeatükk inimeste ühistranspordipoliitikas, noorte töötajate säästva transpordi seisukohavõtt, säästva laevanduse seisukohavõtt, lennundussektori süsinikuvaba tulevik ja piirkondlikudnõudmisedAafrikale.

Põhirõhk on nõudel teha kindlaks naissoost transporditöötajate konkreetsed probleemid seoses õiglase üleminekuga. Tuleb paika panna konkreetsed tegevused ja meetmed, mille kaudu naissoost transporditöötajad on esindatud säästva transpordi üle peetavate arutelude ja läbirääkimiste juhtimises ning edendatakse sooliselt võrdõiguslikku õiglast üleminekut, et suurendada kõigi transporditöötajate mõjujõudu.

Sooline võrdõiguslikkus on ITFi säästva transpordiprogrammipeamineprioriteet,

tagamaks, et edasised sammud tunnistavad naissoost transporditöötajate süsteemset tõrjutust ja olemasolevat mõjuvõimu tasakaalustamatust transpordisektorisningvõitlevadsellevastu.

Kliimamuutused ei ole sooneutraalsed –on tõestatud, et naised on oma erineva sotsiaalse rolli, diskrimineeriva ja ebavõrdse juurdepääsu tõttu ressurssidele, otsuseid tegevatele organitele ja tehnoloogiale haavatavamad kliimamuutuste mõjudesttulenevaärakasutamisesuhtes.

Naistöötajatel peab olema võrdne juurdepääs transpordiga seotud töökohtadele ning tööstuse juhtivatele ja võimupositsioonidele. Õiglane üleminek saab toimuda ainult siis, kui tegeleme selle ebavõrdsusega kohe.

JaanaPõlts EMSAsekretär-raamatupidaja

nud Tallinna Ülikooli kultuurhariduse eriala. ElanMõigus.

2. Kellena töötad laevas/töökohal ja milliseid ameteidoledennepidanud?

Enne laeva tööle asumist olin kunstiline juht ja viipekeele tõlk. Laevas töötan kruiisijuhina.

3.Kauaoledseotudametiühinguga?

Olen olnud seotud ametiühinguga üsna selle algusest, olnud ka aastaid tagasi usaldusisik, nüüd liitusin ametiühinguga taas peale pikemat pausi.

4.Midaametiühingutööpakubsulle?

Ma olen lahendustele orienteeritud inimene ja väljend “võõras mure” pole minu leksikonis. Siit ka EMSA.

5.KasSuloneeskujusid?

Ma imetlen inimesi, kes on intelligentsed ja siirad. Õppida on kõigilt midagi.

6. Milline on olnud Sinu ametiühingulise tegevuse ajal kõige õnnelikum hetk sellega seoses?

See kõlab ilmselt hullusti, aga EMSA poolt toetatud laste merelaagrid olid nii edukad, et mu lapsed tahtsid teisel laagrisuvel olla kõigis viies vahetuses ja kolmandal aastal ei tulnud vanem laps isegi mitte vahetuste vaheaegadellaagristära.EMSAjuristiabiga olen aga säilitanud oma tööstaaži, mida ähvardas katkemine ühest allüksusest teise üleviimisel. Sama liigutusega õnnestus päästaveelmõnekruiisijuhistaaž.

7. Nimeta kolm asja mida Sa oma töös muudaks kui Sul oleks selline võimalus?

Kuidagi iseenesest on kujunenud nii, et Helsingi-Tallinn-Helsingi kruiisliinil on kruiisijuhi töö muutunud ja kasvanud just selliseks nagu minule sobib. Mul on suurepärased kolleegid ja kuigi uue meelelahutusmeeskonnaga oleme koos töötanud vaid paar vahetust, tundub, et jälle on inimestega vedanud. Sellepärast jään ka antud küsimusele vastuse võlgu. Kui tekib vajadus muudatusteks, siis usun, et mul pigemONkuiOLEKSselleksvõimalus.

8. Kui Sa ei teeks seda tööd praegu siis millegaSategelekskõigemeelsamini?

Ilmselt seisaksin kai peal ja ootaksin valget laeva. Mis tähendab üsna ühemõtteliselt, etarmastanomatööd.

9. Mis on Sinu lemmikmuusika, lemmikfilm, lemmiktoit?

Lemmik muusikastiil on slow rock. Filme, mida vaatan korduvalt, on palju, alates Harry Potterist John Wickini ja Oskar Lutsu ekraniseeringutest King's Speech'ini. Lemmiktoit on hästi valmistatud maksa-

pasteet mustsõstramoosiga ja Kiievi kotletile ei suuda ka selga pöörata.

10.MillegaSategeledtööstvabalajal?

Koon, peamiselt põnevaid sokke, sest suurteks kudumiteks pole kannatlikkust. Planeerin ja eelarvestan puhkusereise, koostan huviväärsuste kohta põhjalikke ülevaateid ja loen need audiofailidena sisse. Loen. Olen lihtsalt laisk.

11. Sinu kõige suurem unistus? Unistada võib jupiiranguteta?

Tööga seotult oleks see töötamine ikka oma kodusel kruiisiliinil, aga sellisel laeval, kus on lisaks showbaarile, diskole ja pubile veel üks paarsada inimest mahutav lava ja tantsupõrandaga baar, kaks bändi pluss trio igapäevaselt. Jätkuvalt Soome parimad artistid, väljakutseid esitavad charterid ning palju reisijaid. Silja Europast unistan ka.

KIIKER

Usaldusisik Marina Seliverstova Vladimirovna

Olen sündinud Eestis 28.08.1983. Põhikoolis käisin 12. koolis, keskkooli läbisin 25. koolis. 2 aastat õppisin Rakenduskunsti Kõrgemas erakoolis. Elan Tallinnas, Lasnamäerajoonis.

Olen töötanud mitmes erinevas ametis. Olen kirjutanud lugusid rock bändidele ja luuletusi. Joonistanud ka inimeste portreesid. Töötasin tordipoes, parfüümide poes, olen pidanud ka postiljoni ja valvuri ametit. Samuti olen olnud ka politsei abi. Oman ka köögis ja laos töötamise kogemust. Lisaks olen teinud erinevaid töid Tauno Kangro galeriis. Olen pidanud oma baari. 3 aastat töötasin Moldova vanalinnas Tavernas. Nüüd viimased 8 aastat Tallinnkis - hotellide lobby baarides.

Ametiühingus olen olnud umbes 7 aastat. Eeskujusid mul veel ei ole.

Kõige rõõmsamad hetked ametiühingu usaldusisiku rollis on olnud hotellide külastused Ristoga.

Kui mul oleks võimalik oma töös midagi muuta, siis tõstaksin palka 9 euroni (brutto) tunnis, kuna jootraha me enam ei saa, sest kliendid maksavad enamasti pangakaardiga. Või luua süsteem, nagu näiteks Soomes - mingi protsent igast 50+ eurose väärtusega tehingust lisada automaatselt arvele ja seejärel siis teenindaja palgale. Taastaksin50%soodustusedtöötajatele.

Töö osas ma valiv ei ole, aga tahan inimestelemidagiheadteha.

Mul on rikkalik lemmikroogade nimekiri, samamoodikamuusikajafilmidega.

Vabal ajal veedan aega oma pojaga, kes on 17,5 aastane. Samuti tegelen oma kahe koera ja kassiga. Tegemist jagub ka suvilas ja pereäriga, mis pakub õpilastele toitlustustust Mehaanika koolis.

Minu kõige suurem unistus? Hea küsimus. Teha oma elus midagi tähtsat teistele inimestele ja eelkõige oma perele. Midagi,

mida kõik mäletaksid. Soovin leida omale õige,heapartneri.

KIIKER

Rektorist piraadiks

(Kergemat lugemist aastavahetuseks. Andmete vähesuse ja nende mõneti kaheldava tõepärasuse tõttu on see artikkel kirjutatud rekonstruktsioonina, mitte biograafiana)

Esimene jaanuar issanda aastal 1400, Helgolandirannik.

Kaks koge, üks suurem ja kohmakam, teine väiksem ja kiirem, purjetasid pärituules avamere suunas. Esimese laeva kapten, aastavahetuse tähistamisest veidi pohmellis, vaatas silmi kissitades teda jälitava laeva lipu värve. Hea meelega teeks ta seda kiikrit kasutades, aga paraku ei olnud taoline riistapuuveelleiutatud.Selles,etteinelaev järgi jõuab, ta ei kahelnud, kuna seal olid peal ainult reisijad, kelledeks juhuslikult olid verejanulised piraadid. Samas, kui tema laeva trümm oli ääreni täis tina, rauda ja head flandria kalevit.

nõiduda?

Kapten ajas sellal endale selga rasket rõngassärki. - "Aita." Suur meremees tõmbas ennast väikese-kasvulise kapteni ees kühmuningpingutasrihmu.

-"Kaskavatsevadvastuhakata?"

Hele habemepõõsas lõhenes naeratuses kaheks.

- "Võtavad purjeid vähemaks, kaptentundub,ettahavadrääkida."

Kapten, kes rasket jäika mõõgavööd kinnitas, muheles. Rääkida ta armastas. Ja oskas.Oo,kuidasoskas!

Kajutist väljudes märkas ta, et laevad juba peakõrvution.

- "Meie kapten kutsub magistriisandat pardale, et arutada allaandmist!" - hõigati teiseltlaevalt.

Magistriks nimetatud kapten irvitas. Ei, teistkordatasamarehaotsaeiastu!

Õnneks lõi tuulepuhang jälitaja lipu rohkem lahti ning kapten nägi sellel kergendustundega veripunast piitsa ja kirjasulge valgel taustal. Ta andis käsu purjeid rehvida.

Samal ajal astus teise laeva kaptenikajutisse hiiglasekasvu meremees, unustamata enne viisakalt ust kriipida. Korra oli ta selle veidra kombe unustamise eest juba peksa saanud,teistkordaenameitahtnud. -"Kapten,hakkameneilejärgivõtma!" Kajutis laua taga raamatut lugev mees noogutas napilt, lõi köite plaksti kinni ning tõusis. Meremees vaatas raamatut aukartusega. Kuigi nende kaptenit hüüti 'seitsme kunsti meistriks', ei olnud meeskonnal aimugi, mis need seitse kunsti olla võiksid. Aga kindlasti oli nõiakunst peamine ja tühja nende teistega! Nii et ehk on see raamat nõiapiibel, millega soodsamat tuult saab

- "Teie kapten on teretulnud minu kajutisse veidikeseks jalga puhkama tulema!"

Kaubalaevlaskispaadivette.

Enne, kui minna jutuga edasi ja hakata selgitama, kes oli see magister Wigboldiks kutsutud laevakapten, väike vigadeparandus. Loomulikult ei saanud kaubalaeva kapten olla pohmellis aastavahetuse tähistamisest, kuna seda keskajal ei tehtud. Lepime kokku, ettaolilihtsaltpohmellisjalähemeedasi.

Vähe on teada magister Wigboldi rahvuse kohta. Oletatakse siiski, et ta oli Skandinaavia, eelkõige Taani päritolu. Seega viikingiteveri.

Samuti ei ole teada tema sotsiaalne päritolu. Tema hilisemad partnerid ohtliku äri alal - Klaus Störtebeker ja Gödecke Michels - olid peaagu kindlasti proletaarlastest talupoegade järeltulijad Põhja-Saksamaalt. Wigboldist on aga täpselt teada, et ta õppis ühes Taani kloostris ja läks pärast seda edasi haridust täiendama Euroopa ühte kõige prestiižemasse ülikooli Oxfordi Seega pidi tema vanematel raha jalaga segada olema, sest haridus oli tollal kallis. Väga kallis. Järelikult pidi ta olema kas jõukama kodanluse seast või isegi jõukama talupoegkonna hulgast. Jah, isegi keskaja Euroopas oli selliseid. Umbes viis protsenti talupoegadest. Nagu näiteks Jeanne d'Arci vanemad.

Oxfordis saigi Wigbold meistriks seitsme kunsti alal, nagu neid tollal kutsuti - grammatika, geograafia, aritmeetika, astronoomia, muusika, retoorika, loogika Kõik ühele tulevasele piraadikaptenile väga vajalikud kunstid. Tõenäoliselt võis ta ka ise õppejõuna teenistust leida.

Üksluisele akadeemilisele rutiinile pakkusid vaheldust külaskäigud ühte ülikooli lähedal paiknevasse kõrtsi, kus õllepruuli lesk, isuäratav ja prullakas Maud London,Oxfordiparimatõlutpruulis.

Millele mõtles auväärt õpetlane selle suurepärase rüüpe juures? Vahest ta kuulas kõrtsikülaliste ballaade ja lugusid Robin Hoodist ja tema lõbu-satest poistest? Mitte, et ta oleks unistanud ise Robin Hood olla. Tema nägemine oli raamatute lugemisest veidi kehvapoolseks jäänud... Hea, kui ta oleks üldse märklauale pihta saanud. Pealegi olid tolleaegsed inglise pikkvibud temast pikemad ja nende vinnatõmbamiseks oli

vaja rakendada viiekümne- ja isegi seitsmekümnekilost tõm-bejõudu. Kindlasti ei tahtnud ta olla ka Väike John, see igavene tümikas ja alaline opositsionäär. Vahest ehk Will Punakuub, kirjaoskajast põhjakäinud aadlik? Jah, ega seal rohkem kedagi ei jäänudki... Ega siis ometi mitte neitsi Marian, taeva pärast! Kindlasti pani ta kõrva taha selle, kuidas Robini jõuk ümbruskonna elanikud oma kaasosalisteks tegi, jagades nendega oma röövitud varandust. Millinesuurepäranenüke!

Aga ehk mõtles ta hoopis ilmalikemate asjade peale. Ehk mõtles ta, kui kurvalt põhja on Inglismaa majandus nende türanliku peaministri.. vabandust!- kuningas Richard Teise valitsuse all käinud... See majanduskriis mõjutas ka ülikooli, kus uute üliõpilaste juurdevool masendavalt kokku oli kuivanud.

Ei, aitab! Ta virutas rusikaga lauale, nii et õlu kannust pritsis ja külalised häiritult pead kokku pistsid ning sosistasid, et auväärt magistrihärra end seekord õite vinti on võtnud.

Noor õppejõud oli oma otsuse teinud. Ta läheb sinna, kus elatakse tõelist elu, kus tegutsevad tõelised mehed ja voolavad tõelised rikkused! Aga kuhu? Loomulikult merele. Kuhu siis veel?

Aasta 1395 leiab magister Wigboldi Läänemerelt nüüd juba laevakaptenina ei kellegi muu kui kurikuulsate vitaalivendade seast.

Vitaalivennad olid selleks ajaks Hansa Liidu

teenistuses olevates ausatest kaapritest ehk eramereväest, muutunud ausateks mereröövliteks, kes röövisid nüüd kõiki laevu vahet tegemata ning mitte ainult ei hammustanud oma endise peremehe kätt, vaidhaukasidlausapaarsõrmeküljest.

Magister Wigbold leidis oma Robin Hoodi kuulsamais vitaalivennas Klaus Störtebekeris, kelle tõmbenumbriks polnud küll mitte täpne silm, vaid see, et ta suutis üheainsa sõõmuga endale neli liitrit õlut hinge allapanna.

Magister tutvustas kuulsale pealikule Visbyl Gotlandil, mille vitaalivennad olid vallutanud ja oma pesaks teinud, ühes sadamakõrtsis oma grandioosseid plaane ning tulevikuvisioone. Teisisõnu - rääkis merekaru, kes peale head kanget hamburgi õlut niigi pehme oli, veelgi pehmemaks, nii et see talle laeva koos meeskonnaga andis. Kuidas siis kohe nii kõrge amet ühele maarotistintelligendile?

Kui te arvate ehk, et tolle aja kapten seisis piip hambus rooliratast keerutades või vaatas sekstandiga tähti, eksite. Tollal polnud Euroopas ei sekstanti ega tubakat. Isegi mitte rooliratast. Ja tegelikult isegi mitte kaptenit. Kõik see tuli alles sajandeid hiljem. Laevapealik oleks ilmselt täpsem nimetus. Aga jäägem selles artiklis lihtsuse mõttesendiseltkaptenijuurde.

Kapten otsustas laeval peamiselt militaarsete, poliitiliste ja majanduslike küsimuste üle, navigeerimiseks oli tal keegi, keda

võiks tinglikult nimetada navigaatoriks või lootsiks.

On teada lugu, kus see loots ütles Wigboldile, et nende laev madalikule võib joosta. Wigbold ei kuulanud teda ja laev jooksiski madalikule, kust vabasse vette saamine nõudis kogu hinnalise röövsaagi üle parda viskamist. Wigbold lasi selle meremehe masti külge siduda ja ihunuhtlust anda. See küsis - miks Wigbold teda karistab, kui ta ju ometi hoiatas? Wigbold vastas, et ta ei teinud seda piisavalt veenvalt, nii et kapten uskuma oleks jäänud. Niimoodi mokaotsast võib mühatada mõnele kõrtsilibule, et küsida, palju raha tahetakse või teisele madrusele,etseepealtuulehoiaks,kunata kavatseb kohe oma põie üle parda tühjendada. Nüüd aga vedas ta oma ignorantse käitumisega alt mitte ainult oma kaptenit, vaidtervetmeeskonda.

Loost võib oletada, et magistril võis algul oma meeskonnaga oma autoriteedi maksma panemisega veidi probleeme olla. Aga see talle muret ei teinud. Oxfordi ülbed tudengid, paljud neist aadliperekondade nooremad võsud, olid samuti algul temaga nagu tuvid - üritasid kõigepealt kõrgelt ülevalt pähe lasta, aga hiljem sõid maast või peo pealt teri... Küll ta ka oma merekarud paikapaneb.

Lugude ja legendide järgi tundub, et ta tõestas oma meeskonnale veenvalt, et nad on kamp lolle, kes ei oskaks ilma temata isegi lusikat oma suumulgu juurde tõsta. Ja et ainult nende kapteni tarkus teeb heaks oma alluvate lollused. Ja meeskond jäigi seda uskuma, et nad on lollid ja laiskvorstid ning üritasid meeleheitlikult vastupidist tõestada.

Seetõttu leppisid nad ka tema kombega kinnipüütud kaubalaevaga enne võitlust läbirääkimisi pidada, andes sõna neid mitte päris paljaks riisuda, vaid üks kaheksandik laevalastist alles jätta. Pluss veel boonuseksmuiduginendeelud.

Samuti tundus tal puuduvat huumorimeel. Vitaalivendade armastatuima meelelahutuse peale - vangivõetud laevameeste toppimine tünnidesse ja vaatidesse, et need siis kinninaelutatuna merre heita,

kortsutas tema vaid kulmu ja pidas loengu majandusest. Tühi taara on ju palju targem kaupmeestele maha müüa, kes need siis täidavad heeringate, või, soola, õlle ja veiniga, et ausad mereröövlid omakorda seda kõike uuesti vägivaldsel teel omandada võiks.

gi rünnakuid linnadele ja lossidele. Lõpuks hukutas vitaalivendu nende julmad kombed ja neid tabas Saksa Ordu raske raudrusikas. Klaus Störtebeker, Gödecke Michels ja magister Wigbold põgenesid aastal 1398 Põhjamerele ning muutsid oma nime likedeeleriteks ehk 'võrdselt jagajateks',

Ükskord oleks ta oma kires läbirääkimisi pidada peaaegu vangi langenud. Sellal, kui ta kaubalaeva kapteniga tema kajutis läbirääkimisi pidas, laskis see salamahti taas purjed heisata, et koos kuulsa mereröövliga minema purjetada. Tema taltsutatud meeskond aga päästis oma juhi. Lustakalt tõid nad trümmist tühjad vaadid ja naelad lagedale, lootes et vähemalt nüüd kapten reeturlikke kaupmehi kombekohaselt karistab. See aga piirdus seitsme kaheksandiku asemel üheksa kümnendikuga konfiskeeritavastkaubast.

Meeskonnale hakkas pikapeale selline humaanne poliitika meeldima. Võidelda oli muidugi vahvam, aga mõnikord võis seejuures oma heast ruhvikaaslasest sõbrast ilma jääda, kes sulle pealegi veel raha võlgu oli. Ja mis veel hullem, võis ju ka ise kirvega silmade vahele saada... Sõber sõbraks - aga mindmilleeest?Niieioleüldsehuvitav!

Ja kui nad siis kord sattusid laeva peale, mille kapten nürimeelse jonnakusega oma kõrvad magistri ilukõnele sulges ja Wigboldi meeskond järgnenud lahingus raskeid kaotusi kandis, nii et vihane magister ellujäänud vaenlased eesotsas nende totaka kapteniga vaatidesse naelutada laskis, võttisõnnelikmeeskondtalõplikultomaks.

Kolm aastat tegid vitaalivennad magister Wigboldi kavalate ning julgete plaanide jär-

mis oli muidugi ülikooliharidusega Wigboldi idee.

Uus pesapaik leiti Friisimaal, tänapäeva kirde-Hollandis, kus saagi jagamisega võideti kiiresti kohaliku rahva südamed, kes vastutasuks pakkusid neile nii varjupaika kui infot.

se hingetõmbeni ei olnud võidelnud. „Mis see peaks olema, mingi talupoeglik alaväärsuskompleks või?“, pidi magister Wigbold ilmselt mõnikord tujutult mõtisklema.

Viimaks aga jõudis Hansa Liidu pikk käsi neile ka Põhjamerele järele. Aastal 1401 langes nende ataman Störtebeker ühes merelahingus vangi ja hukati. Ma isegi ei hakka siin kordama kaunist legendi peata ratsanikust ja kaheteistkümnest meetrist. See peaks minu teada isegi ühe õllepudeli sildil olema kujutatud. Juhist ilma jäänud magister ja Gödecke põgenesid mõneks ajaks Norrasse. Nad purjetasid endiselt koos, aga vana vimm hõõgus edasi ning ühendavat pealikut neil enam polnud Nagu ballaadis. Kui Robin Hood suri, läksid Väike John ja Will Punakuub omavahel tülli.

Ehk hakkas meie magister tollal mõtlema, et oleks taas aeg kurssi muuta. Ehk mõtles ta, kas see Oxfordi särtsakas lesk Maud London ikka veel leseseisuses on ja kas tasuks oma varandus mõnelt üksikult saarelt välja kaevata ning talle kosja minna. Kui ta peakski olema taas abiellunud, ei ole see samuti mingi probleem ühele piraadikaptenile, kes on varemgi naisi uuesti leseks teinud. Või ehk hoopis minna külastama merest kaugel asuvat Boheemiat, kus üks teine magister nimega Jan Hus väga huvitavaid jutlusi pidas, mis nii kangesti sarnanesid John Balli ja Wycliffe'i õpetustele, mida ta ülikoolis mõnuga luges.

Mõnda aega elati taas idüllilist mereröövli elu ning nauditi menu pikakasvuliste ja heledapäiste friisitaride seas oma jõukuse ja helduse tõttu.

Ainuke, mis magister Wigboldi häiris, oli Sörtebekeri parema käe Gödecke Michelsi, selle jõhkardi ja kolumatsi, pidev kadetsemine ja magistri plaanide mahategemine. Gödecke Michelsil oli kombeks allaandnud meeskond isegi mitte tünni toppida, vaid lihtlabaselt mättase lüüa selle eest, et nad vaprate meeste kombel viima-

Me ei tea, mis toimus tema peas, aga me teame, mis juhtus tema peaga. Aasta hiljem, 1402, püüti ka tema koos Gödeckega lõksu, hukati ning nende pead naelutati pikkade sindlinaeltega võlla kaagi külge. Störtebekeri kõrvale. Lõpuks said kolmkaptenittaas kokku.

Nutikas magister Wigbold tegi ainult ühe, ehkki nii väga levinud vea. Ta ei suutnud õigel ajal lõpetada. Ainult ühe vea. Aga meri vigu ei andesta.

Artikli autor Raul Siniallik

Octavius - 18. sajandi

Octavius oli 18. sajandi kummituslaev, mis avastati Gröönimaa ranniku lähedalt 1775. aastal. Pärast selle avastamist arvati algul, et see oli tühi, ent pardale minnes ootas jahmatav vaatepilt.

Octaviuse avastas 11. oktoobril 1775 vaalapüügilaev Herald. Vaalapüüdjad töötasid külmades vetes, kui märkasid kauguses triivivat alust, mille purjed lehvisid endiselt.

Pärast seda, kui laevale anti signaali ja vastust ei saadud, korraldati pardaleminek. Meremehed hüppasid Octaviuse pardale, lootes kohtuda selle meeskonnaga, kuid nende üllatuseks tabas neid õudne vaikus ja tühi tekk.

Selgus saabus teki all. Ja see, mida nad nägid, raputas neid hingepõhjani.

Kõik 28 meeskonnaliiget leiti täiesti külmununa. Kapteni kajutist avastati naine ja noor poiss, kes olid samuti täielikult jäätunud, ning nende juures kapten, kes istus oma laua taga, sulepea külmunud näppude vahel, logiraamat tema ees lahti.

Sinna oli kirjutatud logi viimane sissekanne, dateeritud 11. novembril 1762. Laeva viimane märgitud asukoht oli umbes 250

kummituslaev

miili põhja pool Utqiagvikist Alaskas, kohast, mida tänapäeval tuntakse Point Barrow nime all.

Kummituslaev oli enne avastamist kolmteist aastat triivinud ja tiirutas sihitult sadu miile.

Hirmunud mehed rebisid logiraamatu lehed kapteni käte vahelt ära ja sööstsid laevalt maha.

Vaalapüügilaevale tagasi jõudes õnnestus neil kätte saadud asjadest kokku panna lugu Octaviusest.

Enne meeskonna kahetsusväärset surma lahkus Octavius 1761. aastal Inglismaalt reisile Hiinasse. Seal laadisid nad oma lasti maha ja plaanisid koju naasta uute, eksootiliste kaupadega, mida Briti turgudel müüa.

Just sel hetkel tegi nende kapten saatusliku vea.

Kasutades ära tolle aja kohta erakordselt sooja ilma, võttis kapten suuna tollal avastamata Loodeväila poole. Riskantne hasart… Võib vaid ette kujutada tema unistusi kuulsusest ja hiilgusest. Laeva ei nähtud aga enam kunagi ja lõpuks kuulutati see merel kadunuks.

Seda jäist mereteed polnud varem kunagi läbitud (ja seda ei juhtunud enne 1906. aastat). Ümber Alaska põhjapoolseima tipu ja sisenedes kitsastele, jäistele sirgetele, sattus Octavius tõenäoliselt merejää lõksu ega pääsenud enam liikuma.

See tähendab - mitte kunagi elusalt liikuma. Kui legend kummituslaevast Octavius tõele vastab, oli selle meeskond postuumselt läbinud Loodeväila – esimene, kes sedategi.

Tõde Octaviuse taga on raske kindlaks teha. See on üks maailma kummalisemaid mõistatusi, ja kuigi näib, et üksikasjad on aastakümnete jooksul välja tulnud, on seda lugu kirjeldav esmane allikas endiselt väga puudulik.

Lisaks pole kunagi välja ilmunud ametlikest allikatest pärinevat lisateavet ega laevalt pärit esemeid – nagu kapteni logiraamat.

Kui kuulujuttude põhjal leitaks Loodeväila väljapääsu lähedalt laev külmunud meeskonnaga, võib ette kujutada, kuidas aeg võis sellise loo muuta legendaarseks müüdiks.

Pärast seda, kui Heraldi meeskond kummituslaeva tekilt põgenes, ei nähtud Octaviust enam kunagi. Uskudes, et see on neetud, jätsid vaalapüüdjad laeva maha, vaadates, kuidas see ookeani meelevallasminematriivib.

Laeva tegelik asukoht – lõplik puhkepaik – on teadmata. Alust pole leitud jatõenäoliselteileitasedakunagi.

Kui Octavius ja tema külmunud meeskond tõepoolest eksisteerivad, siis näib, et nad on määratud meie jaoks jääma igaveseks kadunuks Kuid legendnendestelabikkagiedasi.

Allikas:HistoryDefined.

Nalja nabani :)

Enne, kui pihta hakkab!

Vana meremees tormab sadamakõrtsi ja hüüab:„Vala kähku 6 pitsi enne, kui pihta hakkab!”

Kõrtsmik valab kiiresti pitsid täis ja vaatab kuidas meremees need omale sisse valab.

Meremees lõpetab kuuenda pitsi ja ütleb:„Kiiresti veel kuus enne, kui pihta hakkab!”

Kõrtsmik valab kiiresti veel kuus pitsi täis ja vaatab kuidas need kaovad vana merekaru kurku sama kiiresti, kui eelmised.

Meremees:„Kiiresti veel kuus enne, kui pihta hakkab!”

Kõrtsmik hakkab valama ja samal ajal küsib, et millal meremees maksma hakkab?

Meremees:„hakkas pihta“!

Kala teooria!

Kaks madrust vestlevad:

Madrus 1: „Ma kuulsin, et kala on väga hea ajutoit.“

Madrus 2: „On küll, ma söön kala koguaeg“

Madrus 1: „No jälle üks hea teooria allavett!“

Ametialane viisakus

Arst, hambaarst ja advokaat olid koos paadis, kui tuli laine ja uhtus nad kõik üle parda.

Kuna nad ei saanud tagasi paati, otsustasid nad, et kaks hoiavad paadist kinni ja kolmas ujub abi saamiseks kaldale. Nad märkasid, et nende ja maa vahel oli sadu haisid

Advokaat hakkas, sõnagi lausumata, kalda poole ujuma! Ja kui ta ujus, siis haid ujusid rahulikult eest ära.

Hambaarst karjus: "See on ime!" "Ei," ütles arst, "see on ametialane viisakus!"

Kallis norskamisravi

Naisel sai kannatus otsa – igal õhtul norskas tema abikaasa nii valjult, et see ei lasknud tal üldse magada.

Ta otsustas helistada perearstile, et uurida, kas saab midagi ette võtta, et tema öiseid kannatusi leevendada.

"Noh, ma saan teha ühe operatsiooni, mis ravib teie mehe norskamise välja," ütles arst, "aga ma pean teid hoiatama, et see on üsna kallis See maksab teile 15 000 eurot sissemakse ja 1000 eurot iga kuu, 48 kuu jooksul, millele tuleb juurde veel raha lisade eest.

"Issake!" hüüdis naine "See kõlab nagu ma ostaksin jahi!"

"Hmm," pomises arst, "liiga ilmselge, jah?"

Mida uustulnuk kiprile ütles?

Algaja: "Väga ilus jaht, kas sellised jahid upuvad väga sageli?"

Kipper: "Ei, tavaliselt ainult ühe korra.”

Ja ei valanud tilkagi maha.

Vana kapten ja tema esimene tüürimees meenutavad koos oma päevi Teise maailmasõja ajal, Arktika konvoidel Kapten: „Kogu nende kohutavate, pime-

date ja tormist räsitud ööde jooksul ei jätnud te mulle kordagi öövalves auravat kruusitäit teed toomata. Kuidas pagan sa sellega hakkama said, ilma et oleksid tilkagi maha ajanud?“

Esimene tüürimees: "No hästi härra, kuna te küsisite, imelihtne, ma võtsin kambüüsis suure lonksu teie teed suhu ja sülitasin selle siis tagasi kruusi, kui teie ukse taha jõudsin."

Mustkunstnik ja kapteni papagoi

Mustkunstnik töötas Kariibi mere kruiisilaeval Publik vahetus igal nädalal, nii et mustkunstnik tegi ikka ja jälle samu trikke.

Oli ainult üks probleem: kapteni papagoi nägi etendusi igal nädalal ja hakkas aru saama, kuidas mustkunstnik oma trikke tegi ja hakkas keset esinemist karjuma: "Vaadake, see pole sama müts" "Vaadake, ta peidab lilled laua alla." "Hei, miks kõik kaardid on potiässad?"

Mustkunstnik oli raevus, kuid ei saanud midagi teha, see on ju ikkagi kapteni papagoi.

Ühel päeval juhtus laevaga aga õnnetus ja see uppus Mustkunstnik leidis end koos papagoiga keset ookeani puutükil triivimas Nad vahtisid üksteist vihaselt, kuid ei lausunud sõnagi. See kestis ühe päeva, siis teise ja veel ühe.

Nädala pärast ütles papagoi: "Olgu, ma annan alla. Mida sa laevaga tegid?"

Kõrtsi astub meremees

Sadama kõrtsi astub vana madrus, võtab istet ja hakkab jooma.

Ta kummardub tema kõrval oleva tüübi poole ja ütleb: "Hei semu, kas sa tahad kuulda merenalja?"

Kutt vastab: "Enne kui nalja hakkad rääkima, las ma ütlen teile midagi: ma olen kaks meetrit pikk ja kaalun 120 kilo ja ma olen mereväes, mu sõber on kaks-kümme pikk ja kaalub 130 kilo ja on samuti mereväelane, kolmas mees on 135 kilo puhast lihast ja 2,20 pikk, ka tema on mereväes Nii et pidage seda silmas, kui tahate ikkagi seda nalja rääkida?"

Vana madrus jääb minutiks mõtlema, ja ütleb mehele: "Näh, las jääb, ma ei taha seda nalja 3 korda seletada”

RAUL KLEINSON

EMSA aseesimees, Lootside usaldusisik EMSA juhatuse liige GSM 508 8107 raul.kleinson@gmail.com

ÜLAR PÄRN

Hansaliin töötajate peausaldusisik

Tel. 640 9946, GSM 53 096 330 ular.parn@emsa.ee

RISTO RAUDKIVI

Organisatsioonisekretär

GSM 557 1897 risto.raudkivi@emsa.ee

EMSA aseesimees on valitud EMSA juhatuse poolt ja EMSA esimehe kohustusi täidab ja õiguseid kannab esimehe äraolekul aseesimees.

Peaesindus: Osmussaare 5, 13619 Tallinn

Kalev Spa pakutavad teenused EMSA liikmetele

• Veekeskuse hommikune korrapääse 1,5h (kuni kell 15 00) 8 €

• Veekeskuse korrapääse 2h 12 €

• Spordiklubi korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal) 7,50 €

• Täisteenuse korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal, veekeskus) 17,50 €

• Täisteenuse kuupääse 3h (spordiklubi ja veekeskus) 84,15 €

• Ujumise kuupääse 1,5h 76,50 €

• Ujumise 10x pääse 1,5h 84,15 €

• Spordiklubi kuupääse 3h 50,15 €

• Sauna-Oaas 3h (sisaldab veekeskuse pääset) E-R / L-P 22 € / 28 €

• Veekeskuse perepääse 3h (2 täiskasvanut + 3 last 1-16 a. k a) E-R / L-P 42,50 € / 50,15 €

• Täiskasvanute ujumiskursused 10x 123,25 € (registreerumine spordiklubi@kalevspa ee)

• Ilu- ja tervisekeskuse teenused -15%

• Restoran Allee menüüst wwwalleerestoran ee -10%

• Hotell soodustus kodulehe hinnast (va eripakkumised ja majutuspaketid) -5%

Täiskasvanute ujumiskursuste lisainfo: kalevspa ee/spordiklubi/taiskasvanute-ujumiskursused

Keila Tervisekeskus OÜ pakub EMSA liikmetele soodustust -15% teenuste letihindadest, liikmepileti esitamisel. Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud.