Kiiker nr. 52

Nr. 52 mai 2023

ON ILMUNUD TÄHTTEOSE EESTI MERENDUSE AJALUGU I KÖIDE

2

Nr. 52, mai 2023

Ilma võitluseta ei sünni ühtki tõsiseltvõetavat lepet Tänaseks on paigas uus Vabariigi Valitsus ja teada on ka koalitsioonileppesse sisse kirjutatud jama, mida enne valimisi ei lubanud sisuliselt mitte ükski erakond.

Kavas on tõsta nii tulu- kui käibemaksu 2%. Kaob maksuküür ehk siis suund on taas vaesemate suuremale maksustamisele. Lisaks veel kehtestada automaks. Ära soovitakse kaotada tulumaksuvabastused kodulaenu intressidelt ja laste pealt.

Queenil kui ka Euroopasse ujuvhotellideks saadetud ml Victorial ja ml Silja Europal. Nõudsime välja puuduvate töötajate töötasud Baltic Queenil.

Õnneks sai suur osa meie tehnilisest meeskonnast tööd Soome poolel Viking Line AB-s, aga teenindajatest pääsesid sinna tööle vaid üksikud. Loomulikult kaotasime taas liikmeid ja ühe juhatuse liikme, Meelis Naaberi.

Seega siit moraal ametiühingutele – ei saa jääda suuresti kõrvaltvaatajaks poliitikute tegemiste osas, sest see maksab valusalt kätte. Selle asemel, et maksustada luksust ja neid, kelle kätte on akumuleerunud suured ressursid, maksustatakse ikka ja jälle tavainimest.

Eelmine sügis kuni jaanuarini oli tavapäraselt kollektiivläbirääkimiste päralt. Olid keerulised läbirääkimised kuna 2021.aastal jätsime kriisiolukorra tõttu COVIDiga palgatõusu vahele. Aga elukallidus jätkas kasvamist ja keskmine brutopalk riigis samuti. Suurima tööandja Tallink Grupi puhul ei jäänud muud üle, kui kasutada viimast meedet – aktsioone. Õnnestunult korraldasime tunnise hoiatuse kolmel alusel, andes loa merel ainult teenindavale personalile ja kai ääres kogu laevaperele. Hoiatusstreigiks osalemise loa saanud töötajatest streikisid pooled.

See aitas ja näitas töötajaskonna üksmeelt. Aktsiooni tulemusena lisandus +3,6% seni lauas olnud 9,9%-lisele palgatõusule teenindajatel ja 12,5% tehnilisel personalil. Lisaks nelja aastane lepe koos palgavalemiga, mis seob Tallinki laevaperede töötasud kindlalt keskmise palga muutusega vabariigis.

Madalaim töötasu tõusis 1400 eurost üle.

Tallinki aluste puhul tuli sügisel tegeleda ka kollektiivlepingu mehituslisas toodud minimaalse laevapere arvuga seotud rikkumistega pardal. Seda nii ml Baltic

Ja nüüd, vahetult enne Munadepühi, saime teate ml Star meeskonnata välja prahtimisest, seega jälle töökohtade kadu. Kui palju, selgub lähpäevil.

AS Eesti Loots puhul läks veidi lihtsamalt, kuna eelarves olid soovitud palgatõusu vahendid olemas. Protsent, mille võrra töötasud tõusid, oli oluliselt madalam, aga palgatõus rahas samaväärne suurima laevafima töötasude kasvuga.

Kehv olukord sai detsembris selgeks meie liikmete teise suurema tööandjaga, ml Viking XPRS mehitusettevõtte Eurowork OÜ-ga. Nimelt otsustas emafirma, et viib hiljemalt 2023.a. märtsiks laeva tagasi Soome lipu alla ja kõik eestimaised töökohad koondatakse. Nii ka läks – 175 töökohta koondati 3. märtsil.

Rahvusvahelise koostöö osas oleme viinud sisse regulaarsed töökoosolekud meie lähimate kolleegidega Soomes ja Rootsis. Ühel korral oleme virtuaalkeskkonna kaudu nõu pidanud ja infot vahetanud ka Läti ja Leedu meremeeste esindajatega.

Novembris käisime Lätis pikendamas kollektiivlepingut Norra Laevaomanike Assotsiatsiooniga Norra meremehi esindavate ametiühingute osavõtul. Ka seal saime ohvitseridele palgalisa eelseisvaks aastaks saja dollari ulatuses.

Riigi merenduse korralduse osas jätkame osalemist merenduse ümarlaudadel ja nn. Merenduse Valge raamatu teemadel.

Ees seisab teatavasti uue riigiasutuse Riigilaevastiku loomine, kuhu peaksid tööle siirduma nii meie lootsid kui ka kaatrimehed AS Eesti Loots, mis kava

Nr. 52, mai 2023

kohaselt likvideeritakse. Oleme seda kava tõsiselt ja töiselt kritiseerinud ning kirjutanud ka artikleid avalikkusele, kuid seni tulutult.

Eks siis saame näha, mis hakkab toimuma 1. juulist alates, kui uus struktuur peaks täies mahus tööle hakkama.

14. märtsil,emakeele päeval, nägi ilmavalgust Eesti Merenduse Ajaloo koguteose I köide, millesse on koondatud meie merega seotud ajalugu muinasajast kuni 6. juunini 1940. EMSA oli antud teose välja töötamise sponsoriks ja paljuski ka igapäevase asjaajamise abimeheks.

3

Oleme välja saatnud hoiatusstreigi teate neljale kohalikule omavalitsusele ja tööandjale AS Baltic Restaurants Estonia (AS BRE), kelle territooriumil asuvad saartevaheliste parvlaevadega seotud sadamad.

2021.a. novembrist venivad läbirääkimised kollektiivBRE töötajate hoiatusstreik m/l Piret lepingu sõlmimiseks ei ole töötajaid ja ka meid EMSA-s ja sedagi tänu meie survele kirjvahetuse rahuldava tulemuseni viinud. Ka kaudu, ei rahulda arusaadavalt mitte Riiklikust Lepitajast polnud kasu. kedagi peale asutuse juhi ja tõenäoliselt ka omanike.

Võitlus jätkub. Loodame, et AS BRE inimestele saame +8% palgatõusu käesAmetiühingu võimekuse osas algab kõik olevaks aastaks, samuti loodetavasti ka suuresti liikmete julgusest ja hakkamisest kollektiivlepingu. oma huvide eest seista ja viimaste puudumisel kõik ka takerdub.

Riikliku Lepitaja juures on veel ka habemega lugu HHLA TK Eesti AS töötüli Positiivne on, et vähemasti eestikeelses osas. Tööandja keeldub põikpäiselt läbitöökeskkonnas on see julgus kasvnud. rääkimistesse astumisest väites, et neil Võitleme edasi! mingit töötüli ettevõttes pole ja töötajate usaldusisik, kellega on sõlmitud kolJüri Lember, lektiivleping, ajab asja ära küll. Meie EMSA esimees EMSA-s sama meelt ei ole. 4% palga9.aprill 2023 tõus, mis nüüd aprillis peaks aset leidma

SISUKORD:

Soome sadamatööliste streik

lk. 10

Ilma võitluseta ei sünni ühtki tõsiseltvõetavat lepet

lk. 2

400 000 Ukraina transporditöölist, kelle õlul lasub oma maa liikvel hoidmine, väärivad rahu

lk. 10

Hansaliini peausaldusisiku mõtteid

lk. 4

Appikutse ITF-ile India laevalt

lk. 11

HT Laevateeninduse peausaldusisiku mõtteid

lk. 5

Sajad 'kummitustankerid' Soome lahel ohustavad laevaliiklust

lk. 12

Annela Kütt uus usaldusisik

lk. 5 lk. 6

Covid aegsed piirangud merel ei ole ikka veel kadunud

lk. 12

Ametiühing saab tugevamaks ainult oma liikmete toel. Fakt.

lk. 7

ITF avaldab toetust prantsuse ametiühingutele nende võitluses president Macroni antidemokraatliku surve vastu tõsta pensioniiga

lk. 8

Peaaegu aasta pärast Venemaa agressioonisõja algust on Saksa Laevaomanike Liidu (VDR) andmetel Ukrainas endiselt lõksus 62 rahvusvahelist merelaeva

lk. 13

Kadri Jürgenson uus usaldusisik

Laev kaldus Šotimaa kuivdokis kummuli, tosinad töölised said viga

lk. 13

Kaks Ukraina meremeest leitud surnuna laeva pardalt

lk. 9 Töötaja varaline vastutus

lk. 14

Itaalia sadamatöötajad koos teiste sektorite ametiühinguliikmetega seisavad vastu imperialistlikeks sõdadeks mõeldud relvade ja laskemoona vedamisele Itaalia sadamate ja lennuväljade kaudu

lk. 9

EMSA suvepäevad 2023

lk. 15

EMSA toetused!

lk. 15

Nalja nabani :)

lk. 16

4

Nr. 52, mai 2023

Hansaliini peausaldusisiku mõtteid Esimese asjana soovin tänada neid julgeid meremehi, kes astusid mugavustsoonist välja ning julgesid nõuda kauaoodatud palgatõusu. “Koos suudame liigutada mägesid!“- tsiteerides klassikuid.

EMSA uudised

Kindlasti on inimesi, kes arvavad, et neljaks aastaks palgaleping olemas ja võime selleks ajaks jalad seinale panna, aga nii see ei ole.

Tegeleme töötajate igapäeva muredega ja jätkame ka igakuiste töökoosolekutega, kus leiame koos personaliosakonna juhtidega neile lahendusi.

Viimati kerkis Baltic Queeni naispere poolt mure, et sukapüksid, mida on paslik vormirõivastega kanda, on kulukad.

Saime esialgse lahenduse tööandaja poolse 5%-lise lisaallahindluse näol slabihinnast, kui soetad sukkpüksid laevast.

Lisaks on meil lõpetamisel pudelivee

eest maksmine, mis peaks asendatama dispenseritega, kust saab oma pudelit täita ka mulliveega.

Tuletan ka meelde, et oma ettepanekuid töökeskkonna parendamiseks saab teha nii laevas täites selleks ettenähtud vormi, kui ka otse mulle kirjutades ular.parn@tallink.ee või helistades +372 53 096 330.

Suurem töövõit peale palgatõusu on avastatud ja nüüdseks ka lõpetatud ebaseaduslik inventuuri puudujääkide kinni maksmine, mis on toimunud juba mitmeid aastaid. Tegelikult suurem mure on see, et aastate jooksul pole keegi sellest rääkinud ja vabatahtlikult on kokkuvõttes päris suuri summasid tasutud. Sellest tulenevalt jääbki mul natuke arusaamatuks mõningate inimeste suhtumine, et ametiühingu maks on jube suur, mille eest on sul pea igal aastal palgatõus, aga ebaseaduslikult nõutud raha makstakse vaikides ära.

Olen korduvalt liikmetelt kuulnud nurinat, et miks mitteliikmed saavad sama palgatõusu, kui nemad! Sellele kahjuks lihtsaid lahendusi pole tulenevalt Eesti Vabariigi seadustest, aga selle vastu saame võidelda ühe võimalusena nii, kui suunad uued töökaaslased laeva usaldusisiku juurde avaldust kirjutama, sest ei mina ega laeva usaldusisikud ei jõua kõigini selgitustööd tegema. Ülar Pärn Hansaliin OÜ peausaldusisik

OÜ VanaSäga pakub EMSA liikmetele ja pereliikmetele (EMSA liige on kaasas), liikmepileti esitamisel 20% soodustust veo- ja renditeenuselt Peugeot Boxer tüüpi kaubikutega.

Hinnad on järgmised: 24 tunni rent 35€+ km, rent koos juhiga 15€+km millest on miinus 20%. www.vanasaga.ee

Nr. 52, mai 2023

5

HT Laevateeninduse peausaldusisiku mõtteid Paar kuud tagasi lõppesid kollektiivlepingu läbirääkimised, mille peamiseks väljundiks sai neljaks aastaks sõlmitud palgalepe. Vaatamata tööandjate esindajate suurele soovile ja tugevale survele vähendada meeskondade minimaalseid koosseise, jäi see tänu EMSA delegatsiooni raudsetele ja järjekindlatele argumentidele toimumata. Tavaliselt enamus töötajaid suures palgaootuse tuhinas unustavad sellise esmapilgul pisiasjana tunduva teema. Paraku järeleandmine koosseisude vähendamisele oleks kõige otsesemalt tabanud just reatöötajaid.

Seda võitu ei tohiks seega pisendada ega unustada!

Läbirääkimiste protsessi kestel tegi meele rõõmsaks, et kõige kriitilisematel hetkedel julgesid lisaks EMSA liikmetele tulla eesliinile ühise võitluse nimel oma näo ja nimega paljud EMSA-ga mitte liitunud meretöötajaid. Suur tänu selle julguse ja solidaarsuse eest! Siiski, oleks täiesti ratsionaalsest aspektist vaadatuna mõistlik liituda oma kutsevaldkonnas tegutseva toimeka ametiühingu või kutseliiduga. Elu on ikka ja taas näidanud, et juriidiliste vaiete tekkimisel ei jõua valdav enamik töötajaist personaalselt

sageli ei teadmiste, rahaliste kui ka ajaliste ressursside piiratuse tõttu edukalt võidelda neile langenud ebaõiglusega.

Peale läbirääkimisi võiks eeldada, et nüüd on saabunud rahulikumad ajad.

Märgid näitavad, et elu jätkub seniste väljakutsetega siiski edasi. Põhjuseid on mitmeid. Ettevõtte personalipoliitika suvekuudeks lubab ennustada, et hakkab tekkima puudusi kvalifitseeritud mehitatuses. Üpriski määramatu pikemaajaline perspektiiv seni tšarteris viibivate laevade kontekstis tekitab ebakindlust laevadel töötavail meeskondadel. Nii Eesti kui maailma majanduses ja rahanduses toimuvaid sündmusi ja arenguid vaadates sooviks ju, et lihtinimesele ei tähendaks rohepööre helesiniste unistuste totaalset

Kaimar Vapper Peausaldusisik, HT Laevateenindus

purunemist ja musta masendust. Näiteid on küll ja veel.

Lõpetuseks tahaks märkida, et selle aasta esimene infopäev sadamas oli rõõmustav, kuna mõne tunni jooksul sai EMSA enda sõbralikku perre hulga uusi meremehi. Kindlasti paneks staažikamaile meremeestele südamele, et teadvustage oma värskeid kolleege meremeeste ametiühingust ja julgustage neid liituma.

Infopäevi tuleb kindlasti veel, nii sadamais kui laevadel. Seniks kena kevadet ja helinat hinge!

Kaimar Vapper Peausaldusisik HT Laevateenindus

Annela Kütt uus usaldusisik Igas organisatsioonis on olemas sellised inimesed, kes annavad sellele oma näo.

Nad on justkui organisatsiooni firmamärk, kelle kaudu teatakse organisatsiooni ka mujal. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu jaoks on sellisteks inimesteks laevadel ja hotellides töötavad usaldusisikud. Nemad on pidevalt kontaktis meie liikmetega ja alati eesliinil. Kui hästi me neid tunneme ja kui palju me nendest teame?

1. Nimi, kus sündinud, kus koolis käinud, kus elad?

Annela Kütt. Loksa I Keskkool. Tallinna Ülikool, geoökoloogia eriala. Elan Vihasoo külas, Kuusalu vallas.

2. Kellena töötad laevas ja milliseid ameteid oled enne pidanud?

Laevas töötan stjuardessina. Klienditeenindus ja inimestega suhtlemine on olnud minu põhitöö. Tänu sellele ametile on olnud lihtne ka mujal maailmas tööd leida näiteks Soomes ja Uus-Meremaal.

3. Kaua oled seotud ametiühinguga?

Viking xprs´i peal töötades olin ametiühingus umbes 2 aastat, kuid siis tuli mul sealt lahkudes ka ametiühinguga katkestus. Selle aasta kevadest olen ametiühingus tagasi.

4. Mida ametiühingutöö pakub sulle?

Seista meie laeva töötajate eest. Et nad

Annela Kütt

saaksid merel töötamise eest väärilist tasu ja et neil oleks alati hea meel jälle tööle tulla.

6

5. Kas Sul on eeskujusid?

Mulle meeldib Soome töötervishoid.

Seal väärtustatakse töötajate tervist.

6. Milline on olnud Sinu ametiühingulise tegevuse ajal kõige õnnelikum hetk sellega seoses?

Ametiühingu liikmeks vormistamise hetk oli väga tore tänu toetavatele töökaaslastele. Tundsin, et meil on ikka nii toredad inimesed tööl.

7. Nimeta kolm asja mida Sa oma töös muudaks kui Sul oleks selline võimalus?

1. Teeksin töökeskkonna tervislikumaks.

Kui mul oleks võimalus siis teeksin nii, et meie osakond saaks 2 -3 tundi rohkem ööund ehk 8 tundi võiks täis tulla.

Nr. 52, mai 2023

2. Kui vähegi saaksin, siis alandaksin mürataset meie laeva köögis. Tahan, et inimesed ei jääks kurdiks.

3. Paneksin konditsioneeri süsteemi toimima.

8. Kui Sa ei teeks seda tööd praegu siis millega Sa tegeleks kõige meelsamini?

Reisiks mööda maailma ringi.

9. Mis on Sinu lemmikmuusika, lemmikfilm, lemmiktoit?

Mulle meeldib väga erinevus ja varieeruvus. Hetkel meeldib mulle kevadine linnulaul, tunnen sellest merel olles puudust. Lemmikfilmi mul ei ole, tahan alati midagi uut näha. Toitudest meeldivad mulle meie laeva kokkade toidud. Muidu

aga hetkel isetehtud vitamiinirohked salatid.

10. Millega Sa tegeled tööst vabal ajal?

Tegelen matkamisega, ravimtaimede korjamisega ning eelmine aasta hakkasin ka tõhusamalt jõusaalis käima. Üritan kohtuda ka võimalikult palju oma kallite inimestega.

11. Sinu kõige suurem unistus?

Kunagi oli mul väga suur unistus minna Uus-Meremaale tänu Sõrmuste Isanda filmidele ning see unistus on mul täitunud. On paar unistust veel, aga nendest ma ei saa rääkida.

KIIKER

Ametiühing saab tugevamaks ainult oma liikmete toel. Fakt.

14. märtsil viisime sadamas läbi EMSA infopäeva. Suhtlesime 3 laeva vahetuspäeval inimestega, kes tulid töölt ja läksid tööle. Uurisime, kuidas oldi rahul värske palgatõusuga ja kas esineb muresid tööalastel teemadel.

Rõõm on, et enamus laevapereliikmetest on EMSA liikmed ja äsjane hoiatusstreik tõestas, et julgeid enese õiguste ja väärilise palga eest võitlejaid oli palju.

Küll aga teeb muret nende töötajate suhtumine, kes otsustasid streigimurdjateks olla või polegi üldse liikmed. Miks on neid veel ikka nii palju, kelle südame-

tunnistust ei kriibi teiste kolleegide, ametiühingu liikmete poolt välja võideldud palgatõus? Kuidagi nõutuks teeb suhtumine stiilis „Las teised teevad, mina vaatan nurga tagant ja pärast sageli veel parastan – näete, ka mina sain sama palgatõusu ja hoidsin veel ametiühingu maksult 15 eurot kuus kokku!“ Kahjuks on endiselt aegajalt kuulda hinnanguid, et EMSA-st pole piisavalt kasu ja justkui suurt midagi kritiseerija ootustele vastavat ei tehtavat. Jäägu see kritiseerija südametunnistusele, aga... raske on aru saada, miks kuidagimoodi ei jõua pärale, et EMSA ei ole ainult käputäis palgalisi töötajad selle kontoris. EMSA on eelkõige oma liikmete koos tegemise ja toimetamise koht ehk vahend selleks. Liikmete olemasolu, julgus, teadlikkus, eneseväärikus ja solidaarsus tegelikult ongi trump, et läbirääkimisdelegatsioon või meie sekretariaadi töötajad saaksid saavutada veel paremaid kokkuleppeid ja

töötingimusi, aidata raskustesse sattunud inimesi. Meie, need 5 inimest kontoris, oleme suunamudijad ehk meremeeskonna töösuhete ajukeskus, kirjade kirjutajad, nõustajad, andmebaasi haldajad, bürokraatiaga tegelejad, avalikkuse, ametkondade ja tööandjatega suhtlejad, info ja ootuste vahendajad liikmete ja tööandja vahel. Muidugi oleme me ka ise EMSA liikmed ja täpselt samadel tingimustel kõigi teiste liikmetega maksame ka liikmemaksu.

Kohati suhtutakse ametiühingusse kui mingit laadi „katuse pakkujatesse“, kes tööandjatega kavalaid plaane sepitsevad ja lihtsalt püüavad organisatsioonile raha teenida, millest siis ka endile palka maksta. Veider. Hästi ei mõista, kuidas küll nii vildakaid mõtteid mõnede peas liigub. Saamaühiskonna stereotüüpne mõttemall?

Nr. 52, mai 2023

7

töötajaile kümneid protsente madalamaid töötasusid, väärikaid töötingimusi näeks ehk vaid unes, seadusi eirates vähemmakstud töötasudest poleks paljudel aimugi. Oluliselt raskemates rahalistes raskustes oleksid ka pikkadel haiguslehtedel oma tervise eest võidelnud inimesed, kui EMSA poleks leidnud vahendeid ega saanud neid aidata.

Massiliste koondamiste puhul oleks ka töötute sissetulek olnud palju väiksem…

Ometi – kui poleks ametiühingut, siis makstaks tänase päevani ettevõtetes

Mis juhtuks, kui liikmeid juurde ei tuleks, „sest palgatõus tuleb ju naguniikõigile“...? Kui liikmelisus langeks alla kriitilise, organisatsioonina toimetuleku piiri? Ei taha selles suunas mõeldagi. Üks on selge – tööandjatel oleksid vabad käed töötasude- ja tingimustega väga paindlikult ringi käia. Kellele ja millal ja kui palju palka tõsta, see oleks vaid tööandja otsustada. Ilma liikmeteta poleks EMSA-t olemaski. Fakt.

Et teie töötasu kollektiivlepingutes oleks arvestatav ja hinnatõusudega ikka enamvähem sama sammu käiv, et töötingimused oleksid mõistlikud – selleks on vaja kõigi teie, meie laevaperede liikmelisust ja aktiivset osavõttu ka ametiühingu tegemistest! Ainult üheskoos oleme tugevad!

Soovin väga paluda liikmete abi veenmaks kolleegi astuma ametiühingusse.

Sest mida rohkem liikmeid on, seda arvestatavam on organisatsiooni jõud.

Seda enam me kõik koos suudame. See jõud ja saavutused on ju nii olulised!

Ennekõike just teile!

Soovin palju päikest ja rõõmsat meelt!

Jaana Põlts EMSA sekretär-raamatupidaja

Kadri Jürgenson uus usaldusisik Igas organisatsioonis on olemas sellised inimesed, kes annavad sellele oma näo.

Nad on justkui organisatsiooni firmamärk, kelle kaudu teatakse organisatsiooni ka mujal. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu jaoks on sellisteks inimesteks laevadel ja hotellides töötavad usaldusisikud.

Nemad on pidevalt kontaktis meie liikmetega ja alati eesliinil. Kui hästi me neid tunneme ja kui palju me nendest teame?

1. Nimi, kus sündinud, kus koolis käinud, kus elad?

Kadri Jürgenson, elan Pärnumaal, pisikeses Kulli külas. Põhikoolis käisin kohalikus Varbla põhikoolis, keskhariduse omandasin Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Praegune elukoht on LääneVirumaal, Roelas, metsade ja põldude vahel.

2. Kellena töötad laevas ja milliseid ameteid oled enne pidanud?

Töötan kelner-baarmanina, laevas alustasin tööd klienditeenindajana. Enne laeva peale tööle asumist olin Pärnus Strand hotellis klienditeenindaja. Erine-

vates ööklubides olen töötanud baariabi ja baaridaamina, restoranis ettekandjana ning mingil hetkel sai hotellis administraatori ametit ka proovida. Lisaks olen veel töötanud G4S`is turvatöötajana ja saanud ka vastava koolituse ja kutsetunnistuse.

3. Kaua oled seotud ametiühinguga?

Ametiühinguga olen seotud oma laevatöö esimesest aastast. Kui mu mälu mind ei peta, siis 2015. aastal astusin juba ametiühingu liikmeks. Nüüd 2023. aasta alguses valiti mind usaldusisikuks.

Kadri Jürgenson

4. Mida ametiühingutöö pakub sulle?

Ametiühingu töö on vägagi rahuldustpakkuv, mulle meeldib, kui saan inimesi nende küsimustega aidata ja nõustada.

5. Kas Sul on eeskujusid?

Reaalseid eeskujusid mul vast polegi. Kui väheke mõtlema hakkan, siis ainuke tegelaskuju, keda võiksin eeskujuna nimetada, on ühest minu lemmiksarjast üks naisuurija, kes on terava mõistuse ja hea huumorisoonega.

6. Milline on olnud Sinu ametiühingulise tegevuse ajal kõige õnnelikum hetk sellega seoses?

Kõige õnnelikum hetk oli siis, kui pärast pingelist palgaläbirääkimist ja hoiatusstreiki tulid kolleegid minu juurde ja tunnustasid mind ja ametiühingut, positiivse tulemuse saavutamise eest.

7. Nimeta kolm asja mida Sa oma töös muudaks, kui Sul oleks selline võimalus?

Muutustega on alati nii, et nendega

8

Nr. 52, mai 2023

harjumine võtab omajagu aega. Küll aga vahelduse mõttes sooviksin midagi uut proovida ja ennast arendada. Praegune töö on pehmelt öeldes ehk liigagi rutiinseks muutunud.

8. Kui Sa ei teeks seda tööd praegu siis millega Sa tegeleks kõige meelsamini?

Tõenäoliselt oleksin ma jurist ja prooviks oma praksist avada või seda juhtida.

Alustasin mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas õpinguid, kuid paraku jäi see haridustee poolikuks.

9. Mis on Sinu lemmikmuusika, lemmikfilm, lemmiktoit?

Lemmikmuusikat mul ei ole, kuulan sisuliselt kõike, mida Spotify mulle ette mängib. Lemmikfilmi mul veel ei ole, võib-olla seda pole veel tehtud. Aga mulle meeldib vaadata hästi palju krimisarju, praegune lemmik on Rizzoli & Isles, olen seda sarja vähemalt neli korda näinud, aga endiselt meeldib. Lemmiktoit on suvine grillitud liha ja värske salat sinna juurde ning muidugi maasikad, arbuus ja jäätis.

10. Millega Sa tegeled tööst vabal ajal?

Mulle meeldib lugeda kriminaalromaane, käia jooksmas ja mängida Resident Evil`i mänge Xbox'i peal.

11. Sinu kõige suurem unistus?

Kõige suurem unistus on elada USA's ja teha tööd FBI agendina, kes on spetsialiseerunud sarimõrvarite tabamisele.

KIIKER

ITF avaldab toetust prantsuse Rahvusvahelised uudised ametiühingutele nende võitluses president Macroni antidemokraatliku surve vastu tõsta pensioniiga Prantslaste võitlus pensionireformi pärast Prantsusmaal on jõudnud uude etappi. President Emmanuel Macron asus 16. märtsil 2023 ilma hääletuseta Prantsusmaa parlamendis oma uut seadust vastu võtma.

Emmanuel Macron

President kasutas antidemokraatlikke põhiseaduslikke erivolitusi (mis sisaldub Prantsusmaa põhiseaduse artiklis 49.3), et edendada oma valitsuse plaani tõsta Prantsuse kodanike pensioniiga 62-lt 64le. Need volitused kehtestas president De Gaulle Viienda vabariigi alguses selge eesmärgiga piirata rahva tahet sellistel nn kriisihetkedel nagu praegu.

Macroni otsus kasutada seda vastuolulist põhiseaduslikku vahendit on otsene vastus võimsatele, ühendatud ja julgust saanud töö- ja sotsiaalsetele liikumistele Prantsusmaal. Need liikumised on mobiliseerunud, et võita pensionireformi vastuseisus avalik enamus, nii et valitsus

oleks seaduslikul parlamendihääletusel lüüa saanud, kui see oleks lubatud.

Prantsuse valitsus on läbi kukkunud – ja see läbikukkumine ainult rõhutab demokraatia eitamist, mis on iseloomustanud kogu senist pensionireformi protsessi.

Seaduseelnõu läbivaatamise ajal on valitsus otsustanud läbi suruda kiirendatud menetlused, keeldudes muudatusettepanekute üle hääletamast, avaldades parlamendiliikmetele survet ja tehes parempoolsetele järeleandmisi, püüdes kehtestada sügavalt ebapopulaarset poliitikat.

Seoses presidendi ebademokraatliku seadusandliku võimu haaramisega esitatakse Prantsusmaa parlamendis umbusaldusavaldus. Kui see ettepanek rahuldatakse, võetakse eelnõu tagasi ja valitsus tagandatakse.

See reform on ebaõiglane, põhjendamatu ja õigustamatu. Miljonid prantslased on nädalaid kestnud meeleavalduste ja streikidega jõuliselt kinnitanud oma vastuseisu. Neid massilisi mobilisatsioone toetab väga suur enamus elanikkonnast ja peaaegu kõik töötajad.

Valitsuse ja tööandjate ainsaks vastuseks

on repressioonid, sealhulgas rekvireerimised, politsei sekkumised töökohtadel, vahistamised, hirmutamine ja streigi põhiõiguse kahtluse alla seadmine.

Prantsuse ametiühingud on üksmeelselt sellele reformile vastu ja kutsuvad üles jätkama prantslaste mobiliseerimist valitsuse vastu.

Seda enneolematut sündmust silmas pidades kutsusid frankofoonilised ametiühingud Johannesburgis 17.–18. märtsil ITF-i raudteekonverentsil kokku ITF-i sidusettevõtteid kogu maailmas väljendama oma solidaarsust ja olema valmis eskaleeruma, kui valitsus jätkab sellel autokraatlikul ja antidemokraatlikul teel.

Kutsume kõiki ITF-iga seotud ametiühinguid üles toetama selle reformi tagasivõtmist ja tõelise demokraatliku valitsuse taastamist Prantsusmaal.

Lõpuks tsitaat Nelson Mandelalt: "Võitja on unistaja, kes ei anna kunagi alla."

Nr. 52, mai 2023

9

Kaks Ukraina meremeest leitud surnuna laeva pardalt Brasiilia tervishoiuasutused uurivad 26.veebruaril 2023 Amazonase jõe sadamasse Macapásse saabunud puistlaeva "Caravos Harmony" kaht salapärast surmajuhtumit.

Natalist ja Fortalezast ning hoidis kurssi ja kiirust järgmise viie päeva jooksul vastavalt Pole Stari edastatud AIS-i andmetele. Ta saabus Macapásse Amazonase suudmes 26. veebruaril.

"Caravos Harmony" lahkus 10.veebruaril Lõuna-Aafrikast Port Elizabethist ja asus teele Brasiilia poole. 21.veebruaril, kui laev oli Brasiilia Recife sadamast mitusada meremiili kaugusel, leiti laeva teine ja kolmas mehaanik oma kajutitest surnuna. Brasiilia uudisteväljaanne tuvastas, et hukkunud on Ukraina kodanikud Oleksiy Stavytskyy ja Denys Gutsu.

Kui laev saabus, saatsid Brasiilia riiklik tervisejärelevalveagentuur (Anvisa) ja riiklik rahvatervise agentuur (SVS) laevale uurijad, et teha kindlaks õnnetuse põhjus. G1 andmetel on teiste meeskonnaliikmete test COVID-19 suhtes negatiivne ja SVS teatas, et meeskonnal ei olnud muude haiguste sümptomeid.

Plaanis on täiendavad laboriuuringud. „Caravos Harmony" oli viimati uudistes 2019. aastal, kui ta riivas Briti Columbias

"Caravos Harmony" möödus Recife'st,

m/l Caravos Harmony

Vancouveri sadamas ankurdatud puistlaskurit "Pan Acacia". Mõlemad laevad said kahjustusi, sealhulgas märkimisväärselt läbitungimist ühes "Pan Acacia" lastiruumis. Kanada transpordiohutusamet süüdistas "Caravos Harmonyt" lootsi ja meeskonna vahelise sillaressursside haldamise, samuti vigase roolinurga indikaatori ja kompassi tõttu.

Itaalia sadamatöötajad koos teiste sektorite ametiühinguliikmetega seisavad vastu imperialistlikeks sõdadeks mõeldud relvade ja laskemoona vedamisele Itaalia sadamate ja lennuväljade kaudu Laupäeval, 25.veebruaril jälgisid Itaalia ametiühingud üleriigilist meresadamate streiki, millega nõuti sadamatöötajate turvalisust, palkade tõstmist ning imperialistlike sõdade relvade jaoks laskemoona vedamise lõpetamist Itaalia sadamate kaudu. Unione Sindacale di Base'i (USB) üleskutsel korraldati Genova sadamas meeleavaldus "Relvad maha, palgad üles!", et protesteerida Itaalia valitsuse kaasosaluse vastu sõjategevuses Ukrainas ja relvade üleandmisel läbi Genova sadama. Meeleavaldust juhtis Giorgia Meloni. Samal päeval tulid riigi suuremates linnades tänavatele antiimperialistlikud sektsioonid, sealhulgas vasakpoolsed parteid, nagu Potere al Popolo, mõistes hukka Ukrainas käimasoleva sõja ja kutsudes üles "eskaleerimise asemel läbirääkimistele".

Genova sadamatöölised on seisnud vastu Itaalia sadamate kasutamisele relvade varustamiseks imperialistlike konfliktide korral Ukrainas ja Jeemenis. Pisa lennujaama töötajad protestisid varem humanitaarabi kattevarjus relvade tarnimise

vastu Ukrainasse. Sadamatöölised on praegu ärevil ka Rooma Trieste ja Civitavecchia sadamate töötajate surma tõttu ning on nõudnud ametivõimudelt sadamatöötajate ohutuse tagamist. Töötajad nõuavad ka inflatsiooniga võrdset palkade tõstmist, et tulla toime jätkuva elukalliduse kriisiga.

USB-portide koordineerimise petitsioon säästva infrastruktuuri ja mobiilsuse ministeeriumile (MIMS) on nõudnud ohutusmeetmete kasutusele võtmist sadamates, palkade kohandamist reaalse inflatsioonimääraga, ametiühingute esindatust ja demokraatiat sadamahalduses ning avalikkuse taastamist. Samuti on oldud vastu igasugusele relvade ja sõjaväesõidukite salakaubaveole tsiviilsadamate kaudu.

Ametiühing ütles oma avalduses, et "Genova sadama töötajatena oleme aastaid võidelnud relvakaubanduse vastu, mis on samuti pannud meid mitu korda blokeerima relvi vedanud laevu.“

„25.veebruaril ühinesid meiega ka meeleavaldused, mis toimusid Sitsiiliast Niscemini, Sardiiniani koos meeleavaldusega Cagliaris, Berliinis, Londonis ja Pariisis, kus rahvusvahelised patsifistlikud ühendused otsustasid ühineda võitlusega, mis peab olema rahvusvaheline ja internatsionalistlik,” lisas sadamatöötajate ametiühing.

Potere al Popolo ütles: „Nõuame, et sõjaliste kulutuste suurendamiseks kavandatud miljardeid kasutataks meie riigi teenuste parandamiseks ja majanduse ökoloogiliseks muutmiseks; nõuame miinimumpalka vähemalt 10 eurot (10,56 USD) tunnis; tahame teha vähem tööd, töötada paremini ja ehitada meie kõigi jaoks õiglasemat tulevikku.“

10

Nr. 52, mai 2023

Soome sadamatööliste streik Juba kaks nädalat kestnud dokitöötajate streik on nüüdseks halvanud Soome väliskaubanduse, import ja eksport läbi riigi sadamate ei liigu.

Riiklik lepitaja Anu Sajavaara ei varjanud oma pettumust, sest Transporditöötajate Ametiühingu (AKT) ja Soome Sadamate Assotsiatsiooni vahelised päevi kestnud läbirääkimised dokkerite streigi lõpetamiseks ei andnud paljulubavaid tulemusi.

15. veebruaril alanud streik on sisuliselt peatanud impordi ja ekspordi läbi Soome sadamate. Tööseisaku tähtaega pole määratud ja ummikseisud näivad jätkuvat ka siis, kui vaidlevad pooled on lubanud kõnelusi jätkata.

Dokitöölised on tagasi lükanud kaks lepitusplaani, mida sadamaoperaatorid olid olnud valmis vastu võtma. Dokitöölisi süüdistatakse kogu Soome majanduse

"pantvangis" hoidmises.

Sõltumatu erasektori mittetulundusliku majandusuuringute instituudi ETLA (Etla) avaldatud andmed näitasid, et streik vähendab riigi sisemajanduse koguprodukti nädalas ligikaudu 0,35%, mis on ligikaudu 950 miljonit eurot.

Paraku ei saa soome dokkerid loota solidaarsusele teiste ametiühingute poolt.

Tööstusliidu ja tehnoloogiatööstuse tööandjate vaheline kollektiivleping on aastaid sillutanud teed teistele palgakokkulepetele. Nende veebruari alguses sõlmitud lepingu kohaselt tõuseb palk 1.aprillil 2023 3,5% ja 1.veebruaril 2024 2%.

Samuti lepiti kokku 400 ühekordne väljamakse.

Nüüd vaidlustavad dokitöötajad selle lepingu ja tahavad rohkem. Soome Transporditöötajate Ametiühing peab Soome tööturu mudelit "katkiseks" ja järgib põhimõtet, et iga ametiühing ja sektor saavad iseseisvalt palkade osas läbi rääkida.

Sellest tulenevalt nõuavad dokkerid, võttes eeskuju Saksamaa tööstustes sõlmitud lepingutest, järgmiseks kaheks aastaks 8,5% palgatõusu. Tööandjad on pidanud nõudmist vastuvõetamatuks.

400 000 Ukraina transporditöölist, kelle õlul lasub oma maa liikvel hoidmine, väärivad rahu • Ametiühingud nõuavad rahu, kutsuvad Venemaad ja Ukrainat läbirääkimisi uuesti avama • Transporditöötajad kogusid pagulaste ja laste toetamiseks 0,6 miljonit dollarit • Mure töötajate õiguste vastu suunatud rünnakute pärast • Ühe aasta möödumisel Putini ebaseaduslikust sissetungist Ukrainasse kutsuvad maailma transpordi ametiühingud Venemaad ja Ukrainat tagasi läbirääkimiste laua taha, et saavutada kestev rahu.

"Ukraina 400 000 transporditöötajat vajavad ja väärivad kiiresti rahu,” ütles Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni (ITF) president Paddy Crumlin. „ITF ja ETF on olnud vankumatult solidaarsed töörahvaga, kes on sellesse konflikti kaasatud.

See pole nende sõda.”

Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) president Frank Moreels ütles: "Isegi sõja ajal hoidsid meie Ukraina transporditöötajad oma riiki liikvel, päästes miljoneid oma kaasmaalasi, transportides neid lahingutsoonidest eemale või tarnides hädavajalikke kaupu.

Sajad töötajad või lapsed kaotasid selles sõjas elu. Ukraina transporditöötajad on ohverdanud kõik. Avaldame neile austust."

ETF president Frank Moreels

Kümned tuhanded transporditöötajad on käinud vabatahtlikult nii Ukraina kui ka

Venemaa relvajõududes. Kohalike ametiühingute andmetel on eelmisel aastal Ukraina sõjaväkke värvatud 9000 raudteelast, samal ajal kui eelmisel aastal on riigi ridadesse kuulunud veel 8400 meremeest.

Ukraina raudteeametite teatel on lahingutes või nende risttules seni hukkunud 353 raudteetöötajat. 819 raudteetöötajat on saanud vigastada, 11 on sattunud Vene vägede kätte vangi ja veel 32 on kadunud. Vanemateta on jäänud 200 raudteelaste last.

"Leiname kõigi selle kohutava sõjaga hõivatud transporditöötajate kaotust ja avaldame austust nende peredele, nende kogukondadele ja ametiühingutele," ütles ITF-i peasekretär Stephen Cotton.

"Rahu tuleb taastada, et transporditöötajad ja Ukraina inimesed saaksid oma

Nr. 52, mai 2023

11

tesaadavaid võimalusi sõja peatamiseks Ukrainas," ütles ta.

elu uuesti üles ehitada ja tulevikku planeerida. Niikaua kui sõda kestab, hukkunud töötajate arv ainult tõuseb.“ ETF-i peasekretär Livia Spera lisas: „Aasta tagasi, kui sõda algas, oli maailm šokeeritud. See konflikt on muutnud ukrainlaste elu igaveseks. Kuid selle mõju ulatub palju kaugemale, mõjutades kõiki töötavaid inimesi kogu Euroopas ja eriti transporditöötajaid.“ "See sõda ei too kellelegi kasu ja EL peaks täiendavalt uurima kõiki neile kät-

Viimase aasta jooksul on raudteelased evakueerinud neli miljonit ukrainlast raudteel, sealhulgas üle miljoni lapse, ohutusse kohta.

Ukraina dokkerid on tarninud elutähtsaid teraviljavarusid, et toita maailma ja toetada Ukraina majandust. Ukraina meremehed, kes on ülemaailmsete tarneahelate toimimise seisukohalt kriitiliselt tähtsad, on saatnud koju väga vajalikke rahalisi vahendeid sõja tõttu häiritud peredele ja kogukondadele.

Ukraina sadamad, raudteeliinid ja maanteede tarneteed: tegelikult on transporditöötajate töökohad olnud sõjaliste jõudude pidev sihtmärk.

"Selle konflikti ajal on transporditöötajad olnud erilises ohus," ütles Crumlin. "Kin-

nitatud ja kinnitamata teadetega tsiviiltranspordi infrastruktuuride sihtmärgiks on sõjaväelased, kes kavatsevad need varad sulgeda või nende üle kontrolli haarata," ütles ta. Ametiühingud kordasid üleskutseid teha kõik võimalik, et lõpetada sõda Ukrainas.

"Maailm on kaoses, kuid see ei ole tingitud transporditöötajatest. Oleme oma ühiskondliku lepingu lõppu kinni pidanud – nüüd peavad riikide juhid tegema oma tööd ja tagama püsiva rahu,” ütles ITF-i Cotton.

Cotton ütles: "Kõik osapooled, sealhulgas Venemaa ja Ukraina, aga ka kogu Euroopa ja NATO riigid, peavad tegema kõik endast oleneva, et leevendada pingeid ja otsida sellele kriisile rahumeelset diplomaatilist lõppu. ÜRO peab andma oma osa kõneluste vahendamisel. Ilma dialoogita ei saa olla rahu."

Appikutse ITF-ile India laevalt India laevakapten ja tema viieliikmeline meeskond on viimased neli aastat olnud Sri Lankal ja ei ole saanud sealt lahkuda laeva omaniku ja kohalike võimude vaheliste juriidiliste probleemide tõttu.

71-aastane kapten Mushtaq Ahmed Kapade ütles Rahvusvahelisele Transporditöötajate Föderatsioonile (ITF - rahvusvaheline ametiühing, kuhu kuulub umbes 20 miljonit meest ja naist 153 riigist. Sellel on ka kontor Colombos) esitatud kaebuses, et tema ja tema allesjäänud meeskond kogevad kirjeldamatuid raskusi ja on sunnitud sõltuma heategevusorganisatsioonide nappidest jaotusrahadest, et ellu jääda laeval, mis on praegu Colombo sadamas dokitud.

ITF-i pressiesindaja ütles Sunday Observerile, et India lipu all sõitev kaubalaev "M.V. Sai Arambh" koos 19-liikmelise meeskonnaga saabus Colombo sadamasse 2019. aasta lõpus ja peeti seejärel kohtumääruse alusel kinni pärast seda, kui meeskond kaebas muu hulgas palkade maksmata jätmise üle.

Ta ütles, et varem lahkus riigist Indiasse

15 meeskonnaliiget, kuid kapten ja ülejäänud meeskond ei saa merendusseaduste ja juriidiliste nõuete kohaselt laeva maha jätta.

Pressiesindaja lisas, et ITF koos Sri Lanka meremeeste riikliku liidu ja meremeeste missiooniga on meeskonnale abi andnud peaaegu neli aastat.

Laeva omanik SPS Marin, mis asub Mumbais, ei keeldunud mitte ainult meeskonna palga maksmisest, vaid keeldus ka koostööst, mille tulemuseks on nende aastate jooksul probleemi lahendamise viivitus.

Samuti hoiatas pressiesindaja, et alus on kiiresti riknev ning võib isegi vett sisse võtta ja tõenäoliselt uppuda, kui asi ei lahene varem.

Kaubanduslaevanduse peadirektor Ajith Wijesinghe ütles, et kaptenil ja meeskonnal ei ole luba laevalt lahkuda enne, kui on olemas asendus ning ametivõimudel ei ole rahapuuduse tõttu võimalik meremehi palgata, samas kui laevafirmad ei ole valmis uut meeskonda pakkuma.

"Viimase abinõuna pöördusime Sri Lanka mereväe poole sobiva meeskonna leidmiseks, kuid vastust pole veel tulnud.

Teisest küljest on ka Commercial High Courti teavitatud "MV Sai Arambhi" olukorrast. Meie suurim hirm on see, et laev võib igal ajal uppuda ja see oleks katastroofiline, kuna vraki päästmine on kohalike võimude ülesanne, millele kulub tohutult raha ja praegu pole meil selliseks operatsiooniks piisavalt ressursse."

"Vähe sellest, see takistaks ka sadamasse suunduvaid ja sadamast väljuvaid laevateid, mille tulemuseks oleks riigile elutähtsa tulu kaotus,“ ütles Wijesinghe.

Ta ütles, et laev oli kohtumäärusega juba umbes kaks kuud tagasi oksjonil müüdud, kuid kohalik pakkuja pole seni raha hoiule andnud.

12

Nr. 52, mai 2023

Sajad 'kummitustankerid' Soome lahel ohustavad laevaliiklust Tundmatud tankerid veavad naftat läbi Soome lahe pärast seda, kui G7 kehtestas Venemaa naftale 60-dollarilise hinnalae ning EL ja Ühendkuningriik kehtestasid Venemaa toornafta meritsi importimise keelu, sundides Moskvat suurendama pikamaavedusid, kasutades küsitavaid laevu.

Sadade halvas seisukorras tankerite saabumine niigi ülekoormatud Soome lahte on mitmekordistanud riske meresõiduohutusele ja keskkonnale. Õnnetuse ja naftareostuse korral võivad

kõik tagajärjed langeda sellistele riikidele nagu Soome ja Eesti, kuna võimud ei tea, kas "kummitustankerid" on piisavalt kindlustatud.

Sarnase sõnumi edastas Soome lahe rannavalve kaptenleitnant Tuomas Luukkonen: „Meie hinnangul on mõnel neist laevadest meeskond, kes ei pruugi olla varem selles piirkonnas sõitnud. See kujutab endast õnnetuse ohtu,” ütles Luukkonen Ilta-Sanomatele.

"Viimase poole aasta jooksul on lahele ilmunud suur hulk laevafirmasid, mille

kohta meil praktiliselt puudub teave," ütles Tallinna Tehnikaülikooli meretranspordi eriala dotsent Ulla Tapaninen YLE raadiole.

"Me ei saa teavet laevade meeskonna ega seisukorra ja vanuse kohta, kuna need ei peatu Euroopa sadamates," lisas Tapaninen.

Covid aegsed piirangud merel ei ole ikka veel kadunud Maailm elab üldiselt COVID-i järgses keskkonnas, kus elu on taas normaalne.

Mitte aga merel, kus mõned piirangud jäävad kehtima.

Ikka on veel meremehi, kes töötavad üle lepingute, samuti ei ole partneri ja lapse protseduur pardal täielikult naasnud pandeemia-eelsesse aega.

Enne 2020. aastat lubasid paljud laevafirmad teatud auastmetel võtta merele kaasa oma partnerid, samas kui kaptenil ja peamehaanikul võis olla kaasas ka laps. See poliitika peatus COVID-iga.

Kolmandatest isikutest laevahaldurite ühenduse Intermanageri liikmete seas läbiviidud küsitlus näitas, et 37%-l liik-

metest ei ole veel partnereid ja lapsi pardale lubatud. Meremehed talusid pandeemia ajal uskumatuid pingeid, töötades ettenähtust palju kauem ja sageli väga rangetes tingimustes.

Nelja ÜRO agentuuri, sealhulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) koos tööandjate ja töötajate organisatsioonidega loodud ühine tegevusrühm andis eelmisel kuul välja rea soovitusi transporditöötajate paremaks kaitsmiseks tulevaste tervisekriiside eest.

Soovitustes on sätestatud meetmed transporditöötajate kaitsmiseks, sealhulgas parandada seda, kuidas ÜRO organid ja agentuurid ning valdkondlikud organisatsioonid saavad kiiresti ja tõhusalt jaga-

da teavet ning koordineerida meetmeid rahvatervisega seotud hädaolukordade ajal. Samuti kutsuvad nad valitsusi üles võtma konkreetseid meetmeid transporditöötajate õiguste kaitsmiseks tulevaste rahvusvaheliste muret tekitavate rahvatervise hädaolukordade ajal, samuti seoses covidi pandeemia jätkuva mõjuga. „Covid-19 pandeemia on transpordisektorile esitanud märkimisväärseid ja kohati talumatuid väljakutseid, mis ohustavad sektorite jätkusuutlikkust ning töötajate elusid ja toimetulekut. Peame tagama, et oleme tulevasteks hädaolukordadeks paremini ette valmistatud,“ kommenteeris Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peadirektor Gilbert Houngbo.

Toila Spa Hotel pakub EMSA liikmetele ja nendega kaasas olevatele pereliikmetele EMSA liikmekaardi esitamisel järgmisi soodustusi: HOTELLI SOODUSTUSED • 10% soodustust majutusele • 10% soodustust tavahinnaga pakettidele • 15% soodustust ravipaketile Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

TOITLUSTUSE SOODUSTUS • 10% soodustust restorani Mio Mare a la carte menüüle Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

SAUNA- JA VEEKESKUSE SOODUSTUSED • 10% soodustust Toila Termide ja wellnesskeskuse Orhidee üksikpiletile

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud. EMSA edastab soodustuste kohta infot oma ajakirjas, kodulehel jm.

Nr. 52, mai 2023

13

Peaaegu aasta pärast Venemaa agressioonisõja algust on Saksa Laevaomanike Liidu (VDR) andmetel Ukrainas endiselt lõksus 62 rahvusvahelist merelaeva „Mõistame absoluutselt hukka Venemaa rünnaku Ukraina terviklikkuse ja suveräänsuse vastu ning (...) toetame föderaalvalitsuse, EL-i, USA, ÜRO sanktsioone," rõhutas Bornheim.

VDRi president Gaby Bornheim

„Nende hulgas on ka Saksa laev," ütles VDRi president Gaby Bornheim. Nendel laevadel on lõksu jäänud 364 meremeest. "Oleme väga mures meremeeste pärast, kes isegi pärast aastast sõda Ukrainas ei saa ikka veel koju naasta."

Bornheim pöördus kõigi asjaosaliste poole palvega lubada meremeestel naasta oma kodumaale. Vene väed ründasid Ukrainat 24. veebruaril 2022 ja on sellest ajast saati riigiga sõdinud.

Ukraina sõda avaldas mõju ka elule Saksa merelaevadel. Seal on endiselt umbes 3000 venelast ja 2000 ukrainlast.

Meeskonnad püsivad üllatavalt hästi koos, aga see on ka raske. Vaevalt oskab keegi ette kujutada, mida see tähendab, kui näiteks vene peamehaanik peab oma teisele Ukrainast pärit mehaanikule kurvalt teatama, et tema tütar hukkus pommirünnakus, ütles Bornheim. "Need on tegelikult olukorrad, mis toimuvad pardal." Mõned laevafirmad on seetõttu juba hakanud venelasi ja ukrainlasi pardal eraldama.

"Ukraina sõda on toonud kaasa ka olulisi muutusi kaubavoogudes ja liikluses," ütles VDR-i tegevdirektor Martin Kröger.

Näiteks 40 protsenti maailma kaubalaevastikust transpordib praegu energiat vedelal või gaasilisel kujul – ja see trend on tõusev.

"Loomulikult tunneb laevandus muret järgmiste probleemide pärast maailmas," ütles Kröger. Eelkõige mängib suurt rolli Hiina-Taiwani konflikt. Taiwani väin on üks tähtsamaid marsruute maailmas, eriti konteinerveo jaoks. 1839 üle 100 brutoregistertonniga laevaga on Saksamaa kaubalaevastik maailmas seitsmendal kohal ja konteinersektoris esimene, ütles Kröger.

"Oleme laevade baasil kokku lugenud maailma suurima Saksamaa juhtimise all oleva konteinerlaevade laevastiku." Ta lisas veel, et nende osa maailmaturust on 10,7 protsenti. Umbes pool Saksamaa kaubalaevastikust oma ligi 300 laevafirmaga sõidab Saksamaa, Portugali, Küprose või Malta lipu all, teine pool Libeeria või Antigua ja Barbuda lipu all.

Saksamaal suurenes kaubalaevastiku pardal olevate naiste osakaal kuue protsendini, kellest enamus töötab kaptenite või ohvitseridena. Mujal maailma on see vaid kaks protsenti.

Laev kaldus Šotimaa kuivdokis kummuli, tosinad töölised said viga LONDON – Šotimaal kuivdokis kukkus suur laev ümber, vigastades 25 inimest, teatasid päästetöötajad.

Politsei ja päästeteenistus kutsuti Edinburghis asuvasse Imperial Docki pärast teateid, et laev on oma kohalt välja nihkunud. Šotimaa kiirabiteenistuse teatel viidi haiglasse 15 inimest ning veel 10 inimest said sündmuskohal ravi ja lasti seejärel koju. Kohalik politsei kutsus elanikkonda vältima piirkonda, et võimaldada juurdepääsu päästeteenistustele.

Sündmuskoha fotodel oli näha, kuidas laev kaldus 45-kraadise nurga all küljele. Kohalik ametnik Adam McVey säutsus Twitteris, et see nihkus tugeva tuule tõttu.

76-meetrine (250 jala) pikkune laev nimega "Petrel" oli uurimislaev, mille ostis ja varustas Microsofti kaasasutaja Paul Allen. "Petrel" on varustatud süvamere uurimise tehnoloogiaga ja on juhtinud mitmeid kõrgetasemelisi missioone ajalooliste laevavrakkide leidmiseks, seal-

hulgas USS Indianapolise avastamine 2017. aastal Filipiinide merest.

BBC teatas, et laev on COVID-19 pandeemia põhjustatud väljakutsete tõttu sildunud olnud alates 2020. aastast.

14

Nr. 52, mai 2023

Töötaja varaline vastutus Seda artiklit ajendas kirjutama käesoleva aasta alguses ilmnenud olukord, kus EMSA-ni jõudis informatsioon, et Tallinki laevadel nõutakse endiselt töötajatelt puudujääkide kinni maksmist, kusjuures sõlmitud ei ole ei varalise vastutuse kokkulepet ega pole vaevutud tõendama töötaja süüd kahju tekkimises. Seega kordamine on tarkuse ema ja siinkohal annan uuesti ülevaate varalise vastutuse regulatsioonist töölepingu seaduses.

Töötaja vastutuse üldpõhimõte on reguleeritud töölepingu seaduse paragrahvis 72, mis ütleb, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.

Seega peab tööandja tõendama töötaja süü kahju tekkimises. Juhul, kui süüd tõendada pole võimalik, siis töötaja kahju tekkimise eest ei vastuta.

Kui tööandja on suutnud süü tõestada, siis tuleb hinnata seda, millises määras on kohustatud töötaja tekkinud kahju hüvitama. Alati pole õigustatud tööandja nõue hüvitada kogu tekkinud kahju.

Appi tuleb jällegi töölepingu seadus, mille § 84 reguleerib kahju hüvitamise erisusi. Selle paragrahvi kohaselt vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest ainult juhul, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud. Seega peab kahju hüvitamisel hindama ka töötaja süülisuse astet. Kas tegemist on tahtlikult tekitatud kahjuga või hooletusega.

Kui töötja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale

tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks (§ 84 lg 2).

Tööandja võib kahju hüvitamist nõuda kolme aasta jooksul pärast kahju tekkimist, kuid mitte hiljem kui 12 kuud sellest, mil ta kahju tekkimisest teada sai.

Töölepingu seadus sätestab ka võimaluse, kuidas võib tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist ilma, et oleks töötaja süü kahju tekkimises tõendatud. Selleks peavad tööandja ja töötaja sõlmima varalise vastutuse kokkuleppe. Sellise kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.

Selleks, et varalise vastutuse kokkulepe kehtiks peavad täidetud olema viis tingimust:

• Kokkulepe on sõlmitud kirjalikult • Kokkulepe on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud • Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil • Kokku on lepitud varalise vastutuse rahalises ülempiiris • Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Kui mõni neist tingimustest pole täidetud, siis varalise vastutuse kokkulepe ei kehti ning lähtuda tuleb üldisest regulatsioonist. Tuleb tõendada nii töötaja süü kui süülisuse aste.

Lisaks veel meeldetuletuse, et tööandja võib oma nõuded tasaarveldada töötasuga, st töötaja töötasust teha kinnipidamisi ainult juhul, kui töötaja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kusjuures nõusolek tuleb anda iga juhtumi kohta eraldi. Seda nõusolekut ei saa ennetavalt kokku leppida töölepingus. Ilma nõusolekuta võib tööandja tasaarveldada ainult töötajatele makstud ettemakse ja töölepingu lõppemisel tasu välja töötamata põhipuhkuse eest.

Kaia Vask EMSA peasekretär, LLM

Nr. 52, mai 2023

15

EMSA suvepäevad 2023 Suveootuses on õige aeg jagada teile ka eelinfot EMSA suvepäevadest - need toimuvad ka sel aastal!

Seekord suundume Varbla Puhkekülla, kus oleme ühed suvepäevad, aastal 2007, juba ka pidanud.

Kuupäevad saate meie vahva koosole-

mise puhuks oma kalendritesse juba ära broneerida: I vahetus 20.-21. juuli 2023 II vahetus 03.-04. august 2023 Täpsemat infot jagame ja registreerimine algab hiljem, kui oleme saanud kava ja kokkulepped paika.

Seniks - broneerige kalendrites kuupäevad ära ja nautige kevadet!

KIIKER

valule lisandub rahamure. Või siis hoopis leiab aset rõõmus sündmus perelisa näol – ka siis on lisaraha alati vajalik.

Siinkohal kompaktsem ülevaade EMSA makstavatest toetustest ja nende taotlemise tingimustest.

EMSA on juba 28 aastat oma liikmetele toetuseid maksnud. See on meie üks oluline südameasi liikmete abistamisel.

Toetuste korda on küll aegade jooksul täiendatud ja muudetud, kuid põhimõte on ikka samaks jäänud.

Palun pane tähele, et oluline on lisaks tutvuda ka toetuste korraga, kus on kõik tingimused täpsemalt selgitatud.

Selle leiad EMSA kodulehelt https://emsa.ee/liikmetele/toetused/ KIIKER

EMSA toetused!

Elus võib ette tulla keerulisemaid hetki, kui tervisehädale või lähedase kaotuse

TOETUSE LIIK

TINGIMUSED

LAPSE SÜND

Aasta jooksul, ühele vanemale

LÄHEDASE SURM

3 kuu jooksul, 1. ringi lähedase surm

TÖÖTUTOETUS

Töösuhte lõppemine töötajast mitteoleneval põhjusel (koondamine, tervislikud põhjused)

ÜHEKORDNE TÖÖTUTOETUS PENSIONÄRILE

Õigus vanadus- või väljatöötatud aastate pensionile. TL lõppemine töötajast mitteoleneval põhjusel

PIKAAJALINE HAIGUS

TVL vähemalt 2 kuud, avalduse esitamine hiljemalt 1 kuu jooksul peale haiguslehe lõppu

LASTELAAGER

Taotlejaks lapsevanem/eestkostja

VÄLISTUSED

ESITATAVAD DOKUMENDID Toetusavaldus, lapse sünnitõend.

Toetusavaldus, surmatõend, vajadusel sugulust tõendav ja/või kuludokument Toetusavaldus, TL ülesütlemine/ koondamise teade, Töötukassas töötuna arvele võtmise otsus ja igakuised teatised Toetusavaldus, TL ülesütlemine/koondamise teade, vajadusel pensionitunnistus

TVL raseduse puhul, tööõnnetus

Toetusavaldus; haiguslehed, arsti tõend või väljavõte haiguslehtedest; usaldusisiku kinnitus Toetusavaldus, kuludokumendid, lapse sünnitunnistus

16

Nr. 52, mai 2023

Nalja nabani :) Jutukas ja närviline daam tüütab kaptenit oma lobaga: "Teate, härra kapten, üks pilk mässavale merele ja ma jään merehaigeks."

-"Ja miks te siis mere poole ei vaata?"toriseb kapten.

PUB

Junga ostab endale merendusterminite leksikoni. Selle läbi lehitsenud, ohkab ta kurvalt: "See on väga vähemahukas leksikon!

Siin pole ühtegi neist paljudest sõnadest, mida meie kapten iga päev tarvitab."

Kapteniabi Smith on just kapteniks ülendatud ja tähtsusest lõhki minemas.

Kuuldes koputust kajuti uksele, kutsub ta pootsmani sisse ja teeskleb, et samal ajal on tal pooleli tähtis telefonikõne ülemusega: "Just nii, härra admiral! Saab tehtud, härra admiral!"

Siis paneb ta toru käest ja küsib pootsmanilt: - "Milles asi?"

- „Teie telefon on tumm, tulin seda parandama.”

Avamerel haigestub laeva tüürimees.

Arst vaatab ta läbi ja jääb siis sügavalt mõttesse.

"Kas on midagi tõsist?" - küsib kapten.

"Ei,"- vastab arst, - "ma püüdsin lihtsalt meelde tuletada, kas meil peale tema veel keegi laeva kurssi oskab määrata."

SEA

Brian oli väga õnnelik, ta oskab nüüd navigeerida Sõbrannad omavahel: - "Kümme aastat oli meie abielu täiesti õnnelik."

- "Ja siis?”

- "Siis loobus mu mees kaugsõidu tüürimehe ametist.”

Tüürimees on hädas täiskarsklasest kapteniga, kes tema kallal muudkui norib. Enne merele minekut teeb tüürimees vaid tagasihoidliku lahkumisnapsi, aga kapten kirjutab logiraamatusse, et tüürimees oli purjus. Järgmisel päeval on tüürimehe kord logiraamatut täita. Kui kapten seda loeb, läheb ta vihast lillaks. Logiraamatus seisab: "Täna on kapten kaine.”

Erik, kas Sa ütlesid midagi?

Kapteniabi kontrollib õhtul laevale tagasipöörduvaid madruseid. Ühel madrusel on kummaski käes viinapudel.

"Seis!" - röögatab kapteniabi. "Ma panen nüüd silmad kinni ja loen kolmeni. Kui olen öelnud kolm, pean kuulma kahte sulpsatust. Selge? Üks ... kaks ... kolm!"

Kostab kaks sulpsatust.

"Väga hea, nii ei tule asjatut pahandust," ümiseb kapteniabi, vaatab siis eemalduvale madrusele järele ja hüüab: - "Kuule, mees, lisaks sellele, et viina sisse tahtsid tuua oled sa ju puhta palja jalu!"

Laev läheb põhja. Ellu jäävad üks madrus ja pootsman, kes hakkavad ujuma.

- "Kuhu me ujume?" - küsib madrus pootsmanilt.

- "Ma ei tea, see kuramuse meri on nii lage, et siin pole ühtki mändi näha," vastab pootsman.

- "Miks meil merel mändi tarvis läheb?"

- "Sest mina tean vaid ühte ilmakaarte määramise moodust: männil kasvab põhjapoolsel küljel sammal.”

Pootsman saab pruudilt pildi, mis kujutab teda üksinda mererannas, sel ajal kui kõik teised noored on paarikaupa.

Pootsman näitab uhkusega pilti sõpradele: - "Näete, kui truu pruut mul on!"

Siis jääb mees aga mõttesse: "Aga kes pildistas?!"

Nr. 52, mai 2023

17

Saarlane ning hiidlane ootavad seltsis PRIA ukse taga. On juba tükk aega vaikuses istund, kui saarlane lõpuks hiidlase poole vaatab ning pisut juttu teeb ja küsib: „Hiiumaalt, neh?“ Hiidlane vaid noogutab.

Saarlane võtab jälle jutuotsa üles ning küsib: „No pailu teitel sääl siis ka lambaid on?“ Hiidlane on tüki aega vait, lööb siis pilgu maha, ohkab südamest ning lausub vaikselt: „Enamus.“

Parkimine keelatud Mustkunstnik töötab Kariibi merel sõitval lõbulaeval. Et laeval on iga nädal erinev rahvas, siis lubab ta endale iga nädal samu trikke korrata. Kapteni papagoi näeb aga mustkunstniku esinemist iga päev ja hakkab lõpuks nippidele pihta saama. Kui ta lõpuks kõigest aru saab, pistab ta karjuma: "Vaadake, see pole seesama kaabu! Ta peitis lilled laua alla! Kuule, miks sul kõik kaardid poti ässad on?!"

Mustkunstnik satub raevu, aga et tegemist on ikkagi kapteni papagoiga, siis ei saa ta midagi teha. Ühel õhtul jookseb laev karile ja upub.

Mustkunstnik jääb ainsana ellu ja leiab end lõpuks koos kapteni papagoiga mingi puutüki peal istumas. Seal nad siis istuvad, üksteise peale vihased ega räägi ühtki sõna. Kolmandal päeval ütleb papagoi: „Okei, okei, annan alla. Ütle, kuhu sa laeva peitsid?”

Vana pootsman läheb sadamasse ja pakub seal välja geniaalse äriidee mõni vana laev koos meeskonnaga merele saata, seal põhja ajada ja siis vanarauaks müüa.

"Ei nii ei lähe," - vastatakse talle, "juba meeskonna päästmine tuleb kallim kui asjast saadav kasu."

"Aga kes teile ütles, et meeskond päästetakse?" - imestab selle peale pootsman.

Pootsman tutvub veetleva neiuga, kes kannab rinnas märki, mis meenutab signaallippu. Neiu kinnitab, et selle kinkis talle endine kallim ja see signaal tähendavat "Ma armastan sind".

Pootsman muigab: - "Mul on kahju teie illusioone rikkuda, aga tegelikult tähendab see signaallipp muud - "Lubatud sügavalt ankrusse heita".”

Omal ajal käinud hiidlased ikka Saaremaal poes ning kōige soodsam seda teha üle jää. Nii läindki üks Hiiu proua märtsi lõpu poole Leisi poodi ja olles kauba välja valinud ulatas poemehele kinnise ümbriku. Teinud see siis selle lahti ja loeb: “ Hää sõber, ole hea mees ja anna mo eidele kõik see kaup, mis ta tahab. Tasun kevadel, kui jää läind. Ei julgend raha eidega kaasa panna, jää juba nii õhuke ... “

Hiidlane kukkunud sillalt vette ja palunud sillal olnud saarlaselt, et see viskaks talle köie otsa. Saarlane lahke mees, visanud mõlemad otsad hiidlasele ja öelnud, et ega ma kade ole - võta mõlemad!

Kaks saarlast ja hiidlane lähevad koos paadiga merele kala püüdma. Püüdnud tuulevaikuses kala tunnike-paar ütleb üks saarlane järsku "jah".

Läheb tunnike mööda ning siis ühmab teine saarlane "jah".

Püüavad kala edasi ja mõne aja pärast lausub hiidlane "jajah".

Jõudnud lõpuks saagiga maale tagasi eemalduvad saarlased ja arutavad omavahel: "järgmine kord hiidlast küll kaasa ei võta, räägib teine liiga palju!"

Hiiumaa olevat alguse saanud sellest, kui üks Saaremaa kalur olla mõrra merre unustanud. See hakanud igasugust sodi korjama ja nii see saar, mida täna kutsutakse Hiiumaaks, alguse saanudki.

Olla üks Saaremaa põline loomapidaja viinud isetekkelisele saarele oma lambad suveks vabapidamisele. Unustanud need sinna ära ja sellest tekkinud Hiiumaa saarele püsielanikud, hiildased.

18

RAUL KLEINSON EMSA aseesimees, Lootside usaldusisik EMSA juhatuse liige GSM 508 8107 raul.kleinson@gmail.com

ÜLAR PÄRN Hansaliin töötajate peausaldusisik Tel. 640 9946, GSM 53 096 330 ular.parn@emsa.ee

Nr. 52, mai 2023

EMSA aseesimees on valitud EMSA juhatuse poolt ja EMSA esimehe kohustusi täidab ja õiguseid kannab esimehe äraolekul aseesimees.

Kalev Spa pakutavad teenused EMSA liikmetele • Veekeskuse hommikune korrapääse 1,5h (kuni kell 15.00) 8 € • Veekeskuse korrapääse 2h 12 € • Spordiklubi korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal) 7,50 € • Täisteenuse korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal, veekeskus) 17,50 € • Täisteenuse kuupääse 3h (spordiklubi ja veekeskus) 84,15 € • Ujumise kuupääse 1,5h 76,50 € • Ujumise 10x pääse 1,5h 84,15 € • Spordiklubi kuupääse 3h 50,15 € • Sauna-Oaas 3h (sisaldab veekeskuse pääset) E-R / L-P 22 € / 28 € • Veekeskuse perepääse 3h (2 täiskasvanut + 3 last 1-16.a. k.a) E-R / L-P 42,50 € / 50,15 € • Täiskasvanute ujumiskursused 10x 123,25 € (registreerumine spordiklubi@kalevspa.ee) • Ilu- ja tervisekeskuse teenused -15% • Restoran Allee menüüst -10% www.alleerestoran.ee • Hotell -5% soodustus kodulehe hinnast (v.a eripakkumised ja majutuspaketid) Täiskasvanute ujumiskursuste lisainfo: kalevspa.ee/spordiklubi/taiskasvanute-ujumiskursused

Keila Tervisekeskus OÜ pakub EMSA liikmetele soodustust -15% teenuste letihindadest, liikmepileti esitamisel.

Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud.