Kiiker 51

Kiikrile 2022 aasta lõpuks

Elame jätkuvalt keerulistel aegadel. Oleme taastumas Covid pandeemiast, aga sõda Venemaa ja Ukraina vahel jätkub. Energia hinnad on laes ja inflatsioon ennustamatutes kõrgustes.

Keeruline on ka 2023. aastaks ennustada, mis täpsemalt hakkab toimuma tööjõuturul. Igatahes lähtume meie EMSA-s Eesti Panga viimasest, septembri lõpus avaldatud prognoosist. Seal on kirjas, et keskmine brutopalk jätkab kasvu 10% ulatuses ning ulatub 1883 euroni kuus ja töötus võib veidi kasvada tänaselt 6,8%lt 8% kanti.

Hetkel on ametiühingus väga kiired ajad, kuna nagu ikka, aasta lõpus käivad kollektiivlepingu läbirääkimised ettevõtetega, kus EMSA-l on liikmeskond. Suurim ja tõsiseim läbirääkimine ikka Tallinkis. Hetkel töötasude osas lõhe jätkuvalt suur selle vahel, mida pakutakse ja mida meie liikmeskond soovib. Baltic Restaurants ettevõttega on oht juba eelseisval esmaspäeval Riikliku Lepitaja juurde jõuda. DFDS Eesti laevaperede tööandjaga loodame kokkuleppele saada, lisaks ka AS Eesti Loots juhtkonnaga. Viimases küll jagub lepingut võib-olla vaid 6 kuuks, kuna ettevõte on kavas likvideerida. Töötasude protsentuaalne vahemik, mida juurde taotleme on 10-25 % vahel. Põhjus väga eluline – turumajandus toimib tõrgeteta vaid siis, kui ka tööjõu eest makstakse turul õiget hinda. Viimase nelja aastaga on tarbijahinnad kasvanud 30,1%, sealhulgas toiduained ainuüksi viimase aastaga üled 25%. Nii Tallink kui Viking Line soovisid 2021. aasta palgatõusu vahele jätta ja see ongi nüüd läbirääkimistel põhiprobleemiks, sest ühe aastaga tuleks tõsta palka kahe aasta eest.

Riigile kuuluv äriühing on kavas likvidee-

SISUKORD:

Kiikrile 2022 aasta lõpuks

rida seoses nn. uue riigilaevastikku haldama hakkava äriühingu moodustamisega. Kogu skeem lõhnab imelikult, kuna raha kokkuhoidu kavandati riigile kuuluvate aluste konsolideerimise kaudu ühte ettevõttesse ning nende ristkasutamiseks erinevate asutuste vahel. Viimase osas pole aga suudetud mitte mingit skeemi välja töötada. Kokkuhoidu kavandatakse pelgalt 50% väiksemate paatidekaatrite võõrandmise ehk ära müümise kaudu.

Suvest saati käib Revali Eramerekooli initsiatiivil jauramine ukrainlaste Eestis diplomeerimise temal. Äriühing on otsustanud ukrainlaste taskuid kergendada, pakkudes võimalust soetada Eesti Vabariigi meresõidudiplom. Tänaseks on ebapiisava seadusliku aluseta väljastatud Transpordiameti poolt juba kümmekond vanema juhtivkoosseisu meresõidudiplomit. Meil Eestis on seni seda tehtud minimaalselt 4 aastase õppe ja meresõidupraktika läbimise järgselt, ukrainlastele väljastatu 3 aastase bakalaureuse õppe pealt. Jätkame võitlust sellise haltuura lõpetamiseks.

Järgmine suurem ja riigi tasandil teema, mis venib nagu kaameli tatt, on nn. lipuprojekt. Teatavasti ei ole 2020. aasta 1. juulil jõustunud kaubalaevade erimaksurežiimi jõustamine viinud laevade Eesti lipu alla tulemiseni. Põhjus lihtne – tehti valmis midagi, mis ei lenda. Ja nüüd oleme teisel ringil, et leida üheskoos riigi ja reederitega ülesse need kohad, mida oleks vaja kohendada. Meie oleme nõus ületunnitöö režiimi muutmisega, et see sarnaneks rahvusvahelises laevanduses kasutusel olevaga.

Kindlasti on teatud eas meremeeskonnale oluline ka meie seisukoht, mille oleme edastanud soodustingimustel

Ühispöördumine Eesti Vabariigi presidenti poole

EMSA juhatusel arutati

Laevakülastustest

Hansaliini peausaldusisiku tegemistest

Uudiseid Muuga sadama ametiühinguosakondadest

Suurepärane töö EMSA jurist Siiri Schneideri poolt!

EMSA volikogu 06.10.2022

Üks kiirustades ning suuresti kabinetivaikuses valminud reform teise otsa

lk. 2 lk. 3 lk. 6 lk. 10 lk. 11 lk. 11 lk 14 lk. 15 lk. 17

Väljasõit Abrukale

vanaduspensionite ära kaotamise osas nii valitsusasutustele kui ka riigile. Soovisime, et kui midagi kaotatakse, siis peab midagi asemele saama. Aga karavan läheb edasi ja meie seisukohti, mille esitasime isegi koos reederite ja Mereakadeemiaga, pole arvesse võetud. Seega on meie tänane Riigikogu enamuses meremeeste vaenulik institutsioon.

Lisaks tegeleme veel merehariduse probleemistikuga, kus samuti aasta-aastalt kahaneb mereõppeasutuste lõpetajate arv. Kas see on pöördumatu protsess, seda näitab aeg. Igatahes püüame kastaneid tulest välja tuua ja meremehe elukutset ning merendust tervikuna promoda.

Ja lõpetuseks – selgus, et kaotame Eesti lipu alt 175 töökohta, kuna Viking Line Ab, Soome ettevõte, otsustas hiljemalt 2023. aasta märtsis laeva Viking XPRS ümber lipustada Soome.

Igatahes, kõigile võimalikult rahulikku Jõulukuud ja Uue Aasta pidulikku vastu võtmist. Meie EMSA-s jätkame lahingut eesti meremeeskonna õiguste ja heaolu eest.

Jüri Lember EMSA esimees

Kokkuvõtte aastast 2022

EMSA ettepanekud Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuete ning diplomeerimise korda puudatavele eelnõule

Tulumaksuvaba miinimum ja alampalk 2023. aastal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja selle kasu ametiühingutele

IMO peasekretäri Kitack Limi sõnum. Rahvusvahelised uudised Nalja nabani

lk. 20 lk. 23 lk 24 lk. 26 lk 27 lk 28 lk. 29 lk. 37

Ühispöördumine Eesti Vabariigi presidendi poole

EESTI MEREMEESTE SÕLTUMATU AMETIÜHING

ESTONIAN SEAMEN’S INDEPENDENT UNION AFFILIATED TO THE ITF AND ETF

Alar Karis Meie 14.10.2022.a. President Eesti Vabariik

Koopia: Riigikogu juhatus õiguskantsler Ülle Madise EV Haridus-ja teadusministeerium

Lugupeetud härra president

Pöördume Teie poole Eesti meremeeskonna murega. Riigikogu ja rahvaasemikele seaduseelnõusid ette valmistav ametnikkond ei järgi viimasel ajal ei seadusloome häid tavasid ega elementaarset vajadust kooskõlastada seaduseelnõusid valdkonda esindavate organisatsioonidega.

EMSA uudised

Riigikogu ees peetud avakõnes väitsite, et 1991.aastal oli lähtuvalt põhiseaduse mõttest presidendi institutsiooni ülesanne teha seadustele kvaliteedikontrolli. Arvasite ka, et kui taastatud Eesti Vabariigi Riigikogu alles asus tööle, oli sellist kontrolli ehk tõesti vaja, kuid nüüd on meie seaduste kvaliteet sedavõrd hea, et selleks vajadus puudub. Lubage sellises väites, vähemasti merendusvaldkonda puudutava osas, järgnevalt toodud faktide põhjal tõsiselt kahelda.

2022.aasta kevadel pöördus Teie poole Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing oma 12.04.2022 kirjaga nr.1-21, milles toodi välja Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja erinevate, eelnõuga seotud ministeeriumite ametnike ebakorrektse käitumine 06.05.22 seadustatud Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse menetlemisel (SE 241). Kirjas toodi välja seik, et kõnesolevat seaduseelnõu on menetletud demokraatlikku sotsiaalpartnerite kaasamisprotsessi eirates ja seadusloome häid tavasid rikkudes. Eelnõul puudus tõsiseltvõetav mõjuanalüüs ja meremehi esindavatele organisatsioonidele ei antud võimalust seaduseelnõule sisuliste ettepanekute tegemiseks. Seda vaatamata asjaolule, et antud seadusemuudatus laevapere töökohtade regulatsiooni osas puudutas ja puudutab väga otseselt Eesti meremeeskonda.

Analoogne pretsedent leidis aset käesoleva aasta suvel kui menetleti Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus 571 SE eelnõud, mis võeti vastu Riigikogu erakorralisel istungil 18.07.22. Ainuüksi antud Riigikogu istungi protseduuriline korraldus jättis tõsiselt soovida kuna ainukese istungile esitatud seaduseelnõu aruteluni ja küsimusteni isegi ei jõutud. Selle asemel vaieldi, kas Riigikogu on pädev vastu võtma otsuseid 97 liikmelise koosseisuga või peab selleks Riigikokku kuuluma 101 riigikogulast.

Viimasena mainitud eelnõu, mis algatati 04.04.2022, seletuskirjas on märgitud, et muudatustega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule.

Mitte sõnagi ei mainitud meremeeste diplomeerimisest. Ja ühtäkki, esimese ja teise lugemise vahel, tekib eelnõusse seitsme Riigikogu liikme muudatusettepanek nr.6, millega soovitakse Meresõiduohutuse seaduses teha järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 51 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule või isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO ja Euroopa Liidu poolt tunnustatud, tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses.“;

2) paragrahvi 20 lõiget 56 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses: „3²) isikutel, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, on enne käesolevas lõikes nimetatud hindamisi läbitud erialane täiendusõpe;“;

Muudetakse ka eelnõu seletuskirja, kuhu tekib üsna pikk, kohmakas ja vastuolusid täis selgitus, miks eelmainitud seadusemuudatust on vaja. Põhjenduseks kirjutatakse esmalt, et „hetkel kehtiva meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 20 lg 51 p 2 järgi ei oma Transpordiamet õiguslikku alust väljastada meresõidudiplomeid või kutsetunnistusi välismaalasele, kui meremees on asjakohase kutse omandanud välisriigis asuvas mereõppeasutuses.“ Ja seejärel sealsamas põhjenduses, et „muudatuse eesmärk on tagada parem kvaliteedikontroll ning kitsendada võimalike välisriigi meremeeste ringi, kes saaksid meresõidudiplomit või kutsetunnistust taodelda.“ Seletus on pikk ja täis tipitud viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele, millest lugupeetud Riigikogu liikmetel, kes muudatusettepaneku esitasid, pole endil suure tõenäosusega mitte mingisugust sisulist arusaamist.

Halb on see, et eelnõu seletuskirjas tehtud muudatuse koostaja eksitab Riigikogu fraasiga: „muudatusettepaneku eesmärgiks aidata Ukraina meremehi, kellele meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste väljastamine või nende dokumentide juurde kuuluva kinnituslehe pikendamine võib osutuda võimatuks olukorras, kus Ukraina meremehed ei saa saabuda kodumaale tööks vajalike tunnistuste uuendamiseks või Ukraina mereadministratsioon ei ole võimeline oma tööd teostama Venemaa agressiooni ja sõjategevuse olukorras. Tänaseks on Ukraina meremeestele ligilähedase iseloomuga teenuse avamas või avanud Poola, Kanada ja Türgi. Eesti atraktiivsus ja eelis on vähene bürokraatia ja hästi toimiv e-residentsusprogramm.“

Nimelt on Poola jt.riigid teinud ajutise erisuse vaid Ukraina meremeestele, mitte kogu maailma kodanikele ja sedagi ajutiselt ning mitte pelgalt e-residentsuse baasil.

Asjassepühendunutele on eraõigusliku koolitusfirma poolt selgitatud, et tegelik soov on hakata kolmandate riikide meremeeste pealt Eestis raha kasseerima ja ukraina meremeeskond on selleks hetkel väga sobiv kattevari. Seda kinnitab ka Riigikogu liikme Annely Akkermanni kõne eelnõu menetlemise põhjuste teemal eelmainitud 18.07.2022 Riigikogu istungil.

Vett ei pea seletuskirjas ka otseselt e-residentsusega seostatavad teiste riikide näited. Mitte üks riik ei söenda sellises tundlikus, otseselt meresõiduohutusega seotud valdkonnas nagu meremeeste konventsionaalne koolitamine ja diplomeerimine, laskuda kolmandate riikide õppeasutuste läbinutega suhtlema e-residentsuse kaudu. Mitte keegi eelnõu kooskõlastajatest majanduskomisjonis ka ei küsinud, mida peeti silmas fraasi all „ligilähedase iseloomuga teenus“ meremeeste diplomeerimise kontekstis. Nagu eelnevalt mainitud, siis Riigikogu erakorralisel istungil, diskussiooni võimalust üldse ei tekkinudki, küsimusi ja ettepanekuid ei õnnestunud saalist teha.

Märkimisväärne on, et majanduskomisjoni istungil, 31.05.2022 kui otsustati eelnõu suunata teisele lugemisele, eeltoodud eelnõud 571 SE samuti sisuliselt ei käsitletud, kuid võeti vastu menetluslik otsus: Otsustati: 4.1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 08.06.2022 (konsensus: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin). 4.1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin). 4.1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15.06.2022 (konsensus: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin).

Eeltoodud istungi protokolli alusel ei määratud ka muudatusettepanekute esitamise aega.

Sama märkimisväärne on, et sedasama eelnõu menetletakse edasi 06.06.22 majanduskomisjoni istungil, vaatamata 31.05.22 otsusele. Komisjoni esimees Kristen Michal märgib 06.06.22, „muudatusettepanekuid (ME) on seitse ning esimesed neli neist on nõuniku tähelepanekute alusel sõnastatud, viies ME on sisuline ja seitsmes ME on seotud kuuenda ME-ga. Menetluslikud ettepanekud tehti juba varasemalt 31.05. majanduskomisjoni istungil.“ Sealsamas on protokollitud riigikogulase Annely Akkermanni suu läbi eelnõu kiireloomulise menetluse peamine põhjus: „..et täiendkoolitajad on soovinud oma tegevust laiendada ning see muutus kiireloomuliseks seoses Ukraina sõjaga.“ Viide täiendkoolitajatele on seejuures ebatäpne kuna jutt käib vaid Revali Eramerekoolist ehk ühest probleemsest meremeeste täiendõppe korraldajast. Komisjoni nõunik P.Schultz oli sunnitud märkima kuuenda ettepaneku „väga kiiret sõnastamist“ ja sellega seonduvaid ebaselgusi. Ta nendib, et „antud ettepaneku osas on saadud arvamus ka MKM-ilt ja kuna see on kahetine“, is palub kohale kutsutud ametnike kommentaari. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand täpsustab, et „et hea praktika oleks see, kui sellised muudatused tehakse eraldi eelnõuna“, aga ka, et „osad meremeeste organisatsioonid oleksid soovinud teistsugust lahendust“

Tegelikkus on aga karm – mitte ühtegi Eesti meremehi esindavat organisatsiooni, kelle liikmeskonda Eesti Vabariigi meresõidudiplomite rahvusvaheline tunnustatus ning hea maine otseselt mõjutavad, antud seaduseelnõu kui sellise menetlusse ei kaasatud ning arvamuse avaldamiseks võimalust ei antud. Arvamust eelnõule ei küsitud meile suuliselt antud info kohaselt ei Eesti Mereakadeemialt ega Haridusja teadusministeeriumilt.

Faktiliselt viidi seega läbi mõistetamatu seaduseeelnõu kiirkorras menetlemine, mis on oma kolmandate riikide kodanike e-residentsusega seonduvalt sisult pretsedenditu ja seab meie hinnangul ohtu Eesti Vabariigi meremeeste konventsionaalse koolitamise hea maine ning rahvusvahelise tunnustatuse. Kõik suuresti, nagu võib dokumentide alusel väita, tänu seitsme riigikogulase vastutustundetule kiirustamisele ja asjatundmatusele rahvusvaheliste õigusaktidega reguleeritud meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimise valdkonnas ning üldse mõistetamatule kiirustamisele keset suvepuhkusi.

Palume härra presidendil teostada asjaolude väljaselgitamine ja anda hinnang Riigikogu ning tema liikmete käitumisele seaduseelnõu 571 SE, Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus, menetlemisel.

Meremehi esindavate organisatsioonidena oleme väga häiritud teatud huvigruppide võimekusest suruda Riigikogu tasemel läbi ning seadustada eelnõud, mis reguleerivad väga spetsiifilist ning neile sisult tundmatut valdkonda. Kõnesolevatel juhtudel puudutavad need otseselt suurt hulka igapäevaselt merel oma rasket tööd tegevaid kodanikke. Kõnesolevad ja vastu võetud seadusemuudastused annavad võimaluse kahjustada Eesti meremeeskonna huvisid, tekitavad küsitavusi meie meremeeste konventsionaalse diplomeerimise valdkonnas ning võivad olulisel määral kahjustada Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet antud valdkonnas. 1994.aastal Eesti lippu kandnud reisiparvlaeva hukkumise valguses on see aga meile ja riigile väga tundlik teema.

Eesti Meremeeste Sõltumatu ametiühing

Eesti Laevajuhtide Liit

Pärnu mnt.41a Tallinn 10119 ESTONIA

Eesti Kaptenite Klubi

Eesti Laevamehaanikute Liit

Täna 25 aastat hiljem

EMSA juhatusel arutati

I. pensionisüsteem peab tagama igaühele vanaduspõlves väärikat elu võimaldava ning tema panusele vastava sissetuleku;

Soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensioni reform Sotsiaalministeerium vastas EMSA kirjale viidates (dokument lisatud), et EAKL, Tööandjate keskliit ja SM on sõlminud hea tahte kokkuleppe, mis annab õiguse lõpetada 2030 ja 2035 soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensioni staaži arvestamise. EMSA koostab sellele kirjale vastuse. Jüri Lember tutvustas kirjas nimetatud Hea tahte kokkuleppe teksti (dokument lisatud). See kokkulepe ei kohusta poliitikuid millekski, kuid võimaldab pensionireformiga edasi minna. EMSA on Laevaomanike Liiduga samal seisukohal. EMSA ettepanek on jätkuvalt, et meremeestel tekitataks, praeguse soodustingimustel vanaduspensionite süsteemi kaotamise korral, teatud ametikohtadel töötamise puhul nn. 5 aastat varasem ehk eelpensionile mineku õigus, mis ka täna kehtib, tavakodanikust erinevalt ilma pensionit 10% ulatuse kärpimata, ilma pensioni määra vähendamata. Aleksander Meier märkis, et varem pensionile mineku õigus peaks jääma alles ka dokkeritele.

Lisa 2. HEA TAHTE KOKKULEPE SOODUSPENSIONITE REFORMIMISEKS

Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindavad tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (edaspidi nimetatud „Sotsiaalministeerium");

Eesti Ametiühingute Keskliit, registrikood 80115195, asukoht Laulupeo tn 24, 10128 Tallinn, keda esindab esimees Peep Peterson (edaspidi nimetatud „Ametiühingute Keskliit") ja Eesti Tööandjate Keskliit, registrikood 80036271, asukoht Kiriku tn 6, 10130 Tallinn, keda esindab tegevjuht Arto Aas (edaspidi nimetatud „Tööandjate Keskliit"); edaspidi koos nimetatud „pooled" ja eraldi „pool", võttes arvesse, et:

II. Eesti tööturg on kiiresti muutunud. Paljud varem levinud ametikohad on kadunud või ümber nimetatud ning juurde on tekkinud uued. Paljudel ametikohtadel on tööülesanded või töötingimused muutunud paremaks, aga mitte alati; III. kuivõrd muutused tööturul jätkuvad, peavad nii riik, töötajad kui ka tööandjad pöörama tähelepanu elukestva õppe võimaluste arendamisele ning karjäärivahetuse toetamisele;

IV. Eesti tööandjad ja töötajad on teinud suuri samme töökeskkonna parandamiseks, kuid paljudes töökeskkondades on jätkuvalt ohte tervisele;

V. Eesti rahvastik on kahanev ja vananev Eesti peab tagama sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse, on pooled kokku leppinud alljärgnevas:

1. Kokkuleppe eesmärgiks on pika üleminekuajaga (staaži kogumise tähtaeg vastavalt 2030. ja 2036. aasta lõpp) reformida soodustingimustel vanaduspensionit ja väljateenitud aastate pensionit.

2. Sotsiaalpartnerid töötavad 2022. aastal koostöös välja karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi eesmärgiga toetada tööalaseid üleminekuid kuni viieaastase perioodi jooksul, mis ei halvenda karjäärivahetajate olukorda ja mis kinnitatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel vastuvõetava uue tööhõiveprogrammiga.

3. Sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad 2022. aasta lõpuks kokku tööst põhjustatud haiguste (sh kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes. Uut tööst põhjustatud haigestumise hüvitamise toetust rakendatakse täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast.

4. Tervise tõttu tööhõivest väljalangemise ennetamiseks töötatakse koostöös sotsiaalpartneritega välja ja rakendatakse alates 1. aprillist 2024 uut töövõimetuse ennetamise süsteemi, mille hulgas kaalu-

takse tervisekahjustusega töötajale pikaajalise haiguslehe ajal võimaluse andmist terviseseisundiga kohandatud tingimustes jätkata töötamist, saada sel ajal palgavahe hüvitist ja töötamist toetavaid teenuseid.

5. Tulenevalt rohepöördest pikendatakse põlevkivitööstusega otseselt seotud erialadel (põlevkivi kaevandamine, põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia) sooduspensioniks vajamineva staaži kogumise aega 31. detsembrini 2049.

6. Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga ja kaasates sotsiaalpartnereid koostab ja esitab 2022. aasta novembris Vabariigi Valitsusele pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi, milles tehakse ettepanekud tööandjapensioni kogumise soodustamiseks ja varasema kasutamise lihtsustamiseks, töösuhete paindlikumaks muutmiseks ja töörände piirangute vähendamiseks, et suurendada süsteemi jätkusuutlikkust.

7. Sotsiaalministeerium esitab soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele.

8. Sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad hiljemalt 2022. aasta jooksul kokku töötuna arvel olijate aktiivsusnõuete muudatustes, mille tulemusena muutuks aktiivsuskontroll sisulisemaks.

9. Kokkuleppes käsitletakse lahendusi selliselt, et need ei kujune tööandjale ja töötajale otseselt ega läbi maksukoormuse kokkuvõttes kulukamaks kui olemasoleva süsteemiga jätkamine.

10. Kokkuleppe osalised vastutavad kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamise eest oma pädevuse piires.

11. Poolte volitatud esindajateks kokkuleppe täitmisega seotud küsimustes on:

1. Sotsiaalministeeriumis tööala asekantsler;

2. Ametiühingute Keskliidus esimees;

3. Tööandjate Keskliidus tegevjuht.

12. Kokkulepe kehtib kuni kokkuleppes toodud ülesannete täitmiseni.

13. Kokkuleppe muutmine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel.

14. Kokkuleppega seotud vaidlused,

mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse õigusaktidega sätestatud korras.

15. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt.

Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu /allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Ametiühingute Keskliit /allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Tööandjate Keskliit /allkirjastatud digitaalselt/

Merenduse Valge raamat – Merehariduse nõupidamine MKM, laevaomanikud, EMSA ja Merendusnõukoda olid ühel meelel, et mereharidust tuleb käsitleda eraldi ning vajalik on merehariduskontseptsioon. Haridusministeerium ei saanud aru, miks see on vajalik. Samuti ei saanud Haridusministeeriumi esindaja aru, miks on vaja meremajandust käsitleda eraldi majandusharuna. EMSA koos Merendusnõukojaga soovib Merendusklastri organisatsiooni moodustamist selleks, et riigitasandil oleksid formaalsed struktuurid kaasamiseks, et riigis tekiks organisatsioon, mis ühendab merendussektori erinevaid institutsioone ühtsete poliitiliste suuniste loomiseks. Kehtivas riiklikus arengukavas, Transpordi ja liikumise arengukava 2021-2035, on öeldud, et merenduse valge raamat peaks valmis saama 2022. aastal. Kaupo Läänerand lubab, et valge raamat saab valmis käesoleva aasta jooksul. Dokument hakkab sisaldama huvigruppide ootusi, kuid see pole kellelegi kohustuslik. EMSA aitab Mereakadeemial teha merehariduskontseptsiooni. Mereakadeemia soov on, et riigi ja ülikooli vahel sõlmitavasse halduslepingusse saaks sisse klausel, mille alusel eraldab riik sihtotstarbelisi eraldisi just mereharidusele.

Riigilaevastik

Ministeerium ei ole tänaseni vastanud 5. mail saadetud e-kirjale. Jüri Lember vestles sellel teemal asekantsler Kaupo Läänerannaga. Asekantsler lubas kiiresti EMSA kirjale vastata. Praegu toimub projekti finantsanalüüs.

Tallink

Toimus kokkusaamine, mille käigus lepiti kokku muuta 27. jaanuaril sõlmitud kokkulepet, mis nägi ette palgatõusu tingimused käesoleval aastal ning toodi palgatõus varasemaks 01. maile. Teine probleem on üleval Silja Euroopa mehitusega seonduvalt, kus on puudu kelnerbaarmane ja stjuardess-klienditeenindajaid. Seda probleemi arutatati 09. juunil toimuval kokkusaamisel tööandjatega. EMSA teeb tööandjale kirja seoses kollektiivlepingu rikkumisega. Regal Star –kokkade ületunnitööd. Reet Ratas kinnitas, et ületunnid makstakse välja ning lisaks pannakse üks töötaja juurde.

TS Laevad

Kokkusaamine toimus 09.juunil. Kokkusaamisel osalesid EMSA poolt Jüri Lember ja Aleksander Palomets. Kokkusaamisel andis tööandja ülevaate hetke olukorrast. Tekimeeskond on loobunud lisatöötaja nõudest. Lisaks soovib tööandja arutada vahimadruse kvalifikatsiooni nõuete kergendamist, et oleks lihtsamalt võimalik tööjõudu leida.

HHLA TK Estonia

Töötüli on saadetud Riiklikule Lepitajale lahendamiseks. Tööandja on Riiklikut Lepitajat eksitanud ja väitnud, et ei tea midagi töötajate poolt allkirjastatud kirjast, kus sooviti töötasude indekseerimise kollektiivset kokkuleppimist. Riiklik Lepitaja ütles, et jätkab lepitusprotsessiga. Riia Sillavee on mõjutanud töötajate usaldusisikut ja too on koostanud töötajatele kirja, kus palub töötajatel anda seisukoht teema jätkamisele. Kogutud on üle 100 allkirja. Aleksander Meier avaldas arvamust, et neid allkirju võidakse kasutada Riikliku Lepitaja juures EMSA vastu.

DBT

Töötajate töötasu vähendati töötasu alammäärani. Paljud töötajad, sh usaldusisik ütlesid oma töölepingu üles § 37 lg 5 alusel. Ettevõttesse jäi tööle 10 EMSA liiget. Aleksander tegeleb uue usaldusisiku otsimisega ettevõttes.

Ülevaade ETF-i kongressist Kaia Vask andis ülevaate ETF-i kong-

ressist. Sektsioonide kokkusaamisi sellel kongressil ei toimunud. Plenaaristungid kestsid kolm päeva. Uuendusena kasutati kongressil elektroonilist hääletamist. Kongressil anti ülevaade ETF-i tegevusest kongresside vahelisel perioodil. Valiti president, peasekretär ja volikogu. Kongress otsustas liikmemaksude tõusu järgmisel viiel aastal. Muudeti ETF-i põhikirja, kuhu tehti 80 parandust, et põhikirja kaasajastada. Lisaks muudeti noorte ja naiste komitee ülesehitust. Mõlemad komiteed muudeti sarnaseks sektsiooniga, mille liikmeteks on automaatselt kõik organisatsioonid, kes noori või naisi esindavad. Kongress võttis vastu ETF-i tegevuskava järgmiseks 5 aastaks. ETF-i volikogusse valiti üheks Baltikumi esindajaks Kaia Vask.

Augustikuu juhatusel:

Tallink

Grupp

Toimuvad regulaarsed kohtumised. Infovahetus on paranenud. EMSA-t informeeriti mõni tund enne börsiteate avaldamist laevade minekust tšarterisse. Kaasa lähevad ainult tehnilised meeskonnad. Töötasu on tšarteris 25% kõrgem. Hollandisse lähevad Galaxy ja Silja Europa. Plaanitakse Galaxy lipu vahetust Eesti lipu vastu. 26. juuli nõupidamisel räägiti tihedamast töölkäimisest (nädal üle nädala), eesti keele õppest ja võõrtööjõust, tööajagraafikute etteteatamisest, suvistest lisatasudest ja usaldusisiku kaasamisest laeva juhtkonna koosolekutele, kui arutlusel on laeva meeskond või töökorraldus. Järgmine kokkusaamine on 6. septembril. EMSA lubas siis esitada esmase nägemuse kollektiivlepingu läbirääkimistest ja võib-olla ka palganumbrist. Enne peaks kokku tulema usaldusisikute kvoorum, et arutada, milline võiks palgatõus olla.

Viking XPRS

Euro Work viivitab viimasel ajal liikmemaksu ülekandmisega juba 2 kuud. Jüri Lember suhtles Hans Jonassoniga, kes lubas asjaga tegeleda. Vaatamata sellele pole probleem tänaseni lahenenud. Jüri Lember tegi ettepaneku esitada tööandjale kogusumma peale viivise nõue. Laojuhataja soov saada kõrgemat tasu töö-

andja heakskiitu ei saanud. Laojuhataja pöördus EMSA poole. EMSA vastas, et EMSA ei räägi läbi üksikliikme palgatõusu osas.

SMU, SEKO ja EMSA Teamsi koosolek toimus 09.augustil kell 14:00. EMSA ei toeta Galaxy ümberlipustamist Eesti lipu alla. Koostööd tuleb teha rootslastega, sest nemad kaotavad oma töökohti. Paika tuleks panna kolmepoolsed põhimõtted selles osas, milline peaks olema laeval õiglane palgatase, kuna rootslased oma töökohtadest ilma jäävad.

DFDS

Üleval on Optima Seaways probleem. Meeskonna liikmed on kaevanud purseri peale, et toimub töötajate tagakiusamine purseri poolt ja purser ei suuda tööd korraldada ning 3 inimest on juba meeskonnast lahkunud. Jüri Lember rääkis Peeter Ojasaarega, kes ütles, et on teemast teadlik. Laeva külastusel selgus, et tööaega ei panda tööaja tabelitesse, meeskonnaliikmed elavad ilma loomuliku valguseta kajutites.

HHLA TK Estonia

Kollektiivlepingu läbirääkimised on Riikliku Lepitaja juures. Lepitaja on EMSA-ga kohtunud ja vestelnud Riia Sillaveega. Riiklik Lepitaja tegi ettepaneku, et Jüri Lember võiks pidada tööandjaga neljasilma vestlusi. Jüri Lember sellest keeldus, sest see ei ole seni asju edasi viinud. Tööandja soovib ametiühingut ja töötajaid eraldi hoida ning neid mitte ühe laua taha lasta.

Tallink Hotels

Juulis esitas EMSA tööandjale kirjalikud küsimused, millele ootame vastust ja lahendusi, sest tegemist oli peamiselt töökorralduslike probleemidega.

DBT

1. augustist saavad kõik töötajad jälle põhipalka ja 200 eurot lisatasu. Graafik on sama nagu vähendatud tööaja korral – 1 päev tööl ja 3 vaba. 10 koondatud inimesest 7 võtsid end töötuna arvele. 3 on tööle saanud. Aleksander Meier rääkis Grigori Mihhailiga, et ta hakkaks uueks usaldusisikuks.

Valge raamat ja merehariduskontseptsioon

Jüri Lember, Meremeeste liidu ja EMSA ühise esindajana tegi Merehariduse lähteülesandele kommentaarid. Laevaomanikud, ministeerium ja Jüri Lember survestasid Mereakadeemiat, et selle teemaga ka suvel edasi tegeletaks. Valge raamatu esimene versioon saadeti kooskõlastusringile ja oodati märkusi. Jüri Lember kirjutas sellele 10 lehekülge kommentaare. Dokument oli ebaühtlase kvaliteediga, tendentslikult koostatud ja suurte puudustega. Pärast seda kutsuti Jüri Lember ministeeriumisse, et tehtud märkusi arutada. Kriitikat valge raamatu osas tegid ka teised organisatsioonid. Nende kriitika seisnes peamiselt selles, et nende arvamusi polnud dokumenti üldse sisse pandud.

Riigilaevastiku konsolideerimine Toimus selle teemaline kokkusaamine, kus osalesid Jüri Lember, Raul Kleinson, Ivo Tiits ja ministeeriumi ja töögrupi esindajad. Konkreetseid vastuseid küsimusele, mis on selle konsolideerimise eelised, ei saadud. Kokkuhoid peaks 10 aasta peale olema 50 miljonit eurot. Vastata ei osatud küsimusele, kas lootsid ja kaatrimehed on riigiametnikud või töötajad. Kaupo Läänerand andis hiljem tehtud telefonikõnes teada, et lootsid ja kaatrimehed saavad olema uues asutuses töötajad.

Meremeeste soodus- ja väljateenitud aastate pension Laevaomanikud, laevajuhid ja EMSA plaanivad minna koos ministeeriumisse, et selgitada veel kord meremeeste pensionite osas eritingimuste vajalikkust. Plaanis on võtta ühendust Teatriliiduga, kes on samuti teinud nendes küsimustes tugevat lobitööd.

EAKL

Valiti uus juht Jaan Henrik Toomel, kes on saanud väga negatiivse ajakirjanduse tagasiside. Äripäeva artiklist tuleb välja, et tegemist on Peep Petersoni käepikendusega, kes jätkab senist poliitikat. EAKL-i esimehe kohta pakuti Kaia Vasele, kes nii lühikeseks ajaks (järgmise aasta sügiseni) ei olnud nõus kandideeri-

ma. Keskliidu kuvand ajakirjanduses on nõrk ja iseloomutu ning see kahjustab kõikide keskliidus olevate haruliitude mainet. Kaia Vask selgitas, et ta andis nõusoleku kandideerida Ametiühingute Kesliidu esimeheks järgmisel kongressil.

Astromat Crewing

25. juulil toimus kokkusaamine ettevõtte esindajatega, et arutada kollektiivlepingu sõlmimist. Soomlased sundisid nad kollektiivlepingu läbirääkimiste laua taha. Meremehed töötavad iga kuu 273 tundi, mis annab madruse tunnipalga määraks 5.34 eurot. Võrdluseks Tallinki madruse tunni palk on 9.26 eurot. EMSA andis tööandjale kaubalaevade lepingu põhja. Tööandja pidi sellega tutvuma ja siis võtma meiega uuesti ühendust.

Baltic Restaurants Estonia

Kollektiivläbirääkimised venivad, kuid vaatamata sellele on viimase kohtumise tulemusena selge suund leppe sünnile ja tööandja suuline nõusolek ka välja pakutud palgatõusule. Järgmine kohtumine peaks toimuma augusti lõpus.

Volikogu kokkukutsumisest ja selle päevakord Otsus: Kutsuda volikogu kokku 06.10.2022 kell 11:00 alljärgneva päevakorraga:

1. Arutelu olukorrast ametiühinguliikumisega Eestis (kutsutud külalised)

2. Lühiülevaade EMSA tegevusest volikogude vahelisel perioodil

3. Ülevaade eelarve täitmisest ja prognoos aasta lõpuni (lisaeelarve)

4. Lähiaastate personali muudatustest

ILO Meretöö konventsiooni muudatustest

Kaia Vask andis ülevaate ILO Meretöö konventsiooni muudatustest, mis võeti vastu ILO konverentsil käesoleva aasta juunis. Põhiliselt on tegemist konventsiooni täiendamisega. Näiteks kohustus informeerida meremehi kindlustuse olemasolust, millega hüvitatakse mehituskontorite poolt tekitatud kahju. Laevaomanikele pandi kohustus tagada meremeestele interneti kasutamise võimalus. Lisandusid tulenevalt COVID-19 pandeemiast nõuded arstiabile laeva pardal

ja kaldal, kaitsevahenditele. Laeval toimunud meeskonnaliikmete surmajuhtumite osas peavad riigid pidama arvestust ning raporteerima need ILO peasekretärile. Ministeerium ootab EMSA seisukohta nendele muudatustele 30. septembriks.

Sügisel toimub Euroopa Merenduse sotsiaaldialoogi komitee, kus hakatakse neid muudatusi samuti arutama, et otsustada, kas viia muudatused sisse ETF-i ja ECSA vahel sõlmitud kollektiivlepingusse. Selle kollektiivlepinguga võeti Meretöö konventsiooni tingimused üle EL õigusesse ning konventsiooni muutmisel tuleks muuta ka sõlmitud lepingut, et see oleks jätkuvalt asjakohane.

Käesoleva sügise kollektiivläbirääkimistest ja majandusprognoosidest Jüri Lember tutvustas Eesti Panga majandusprognoosi. THI kasv 2021 ja 2022. aastal 19,7%, kui lisada ka 2023. aasta, siis on hinnatõus kokku 24%. Tallinkis on palgad 2022. aastal tõusnud ainult 5%, mis tähendab, et palgatõus peaks olema vähemalt 19%. EMSA nägemused palgatõusu osas ei pea olema samasugune Tallinkis ja Vikingis, kuna Viking XPRS pardal on töötajate arv väiksem ja palgad kõrgemad. Tallinki usaldusisikud kutsutakse kokku kollektiivlepingu läbirääkimiste nõuet arutama 25. augustil kell 12:00.

Läbirääkimised võiksid alata Eesti Lootsis oktoobri alguses. Palgatõusu võimalikuks suuruseks 5%-10% vahel. Raul Kleinson räägib Merelootside ametiühingu esimehega, et leppida kokku kohtumine, et positsioone arutada. Läbirääkimised võiksid alata oktoobri algul.

Septembrikuu juhatusel:

Info olukorrast ettevõtetes, kollektiivläbirääkimistest jm.

Tallink Grupp

Alustame läbirääkimistel 25 %-st. Tallink mõistab, et number peaks olema kahekohaline. Euroopas olevatel laevadel

makstakse juba praegu veerandi jagu rohkem. Nt DFDS-s on keskelt läbi 10 % palk kõrgem. Hetkel Tallinki osas laual 1 aastane lepe. Likviidsuse tagamiseks võetud laenud on tänaseni kasutamata, mis tähendab, et pole vaja olnud miinust katta. 27.septembril on loodetavasti esimene voor. Delegatsioon – võiks olla nii teenindajate kui ka poole pealt vähemalt üks inimene Aga võiks olla veel inimesi laevade pealt. Tallinkis on 26 lätlasest liiget Isabella peal. Nendega on seis keeruline. Nad on lähetatud töötajad, Eestile tuleks tasuda nende pealt tulumaksu. Maksuametiga Jüri suhtles.

Hotellid

Elementaarsed töökorralduslikud teemad, ühes hotellis töötajaid vähe, teises liiga palju. Hotellide juhiga on arutatud.

Viking

Alustame läbirääkimisi kui Tallinki läbirääkimistel on mingi edu.

DFDS

Oktoobris ilmselt teeme ettepaneku palgalepe lahti teha, sest 4 % järgmiseks aastaks on ilmselgelt liiga vähe. Konflikt purseri ja alluvate vahel, kuna purser ei suutnud tööd korraldada. Ähvardati trepist alla lükata. Purser kaebas kaptenile ja lahkus töölt ähvarduste tõttu.

Transiidikeskus

Tööandja ei soovi meiega laua taha läbirääkimistele tulla. Asi pooleli riikliku lepitaja juures. Arutasime J.Sitkoga, et uurida liikmetelt, kas ajada asi edasi ja teravamaks või lasta lõpetada kokkuleppega. Ootame inimeste arvamust.

Pensionid Sots.min. Selgisega on saadud kokkuleppele, et tema ja asekantsleri kokku saamine toimub EMSA-s 22.09.2022. Lisaks osalevad ka Janno Laende, ELJL, Rein Õnnis, Kaptenite Klubi ja Jaan Kalmus, ELL.

Transpordiameti parvlaeva hanke võitis 300 tuhande eurose pakkumisega Soome ettevõte. Sisuliselt tegemist uue parvlaeva spetsifikatsiooni koostamisega, millega oleks pidanud hakkama saama

meie endi spetsialistid Eestis ja jääb arusaamatuks, miks raisati aega ja hulga raha rahvusvaheliseks hankeks. TS Laevadel oli aastatagune samasisuline töö olemas, kuid TRAM-i see ei huvitanud.

Revali Merekool

Kui meie diplomeid väljastatakse ukrainlastele, siis peavad nad ka teadma Eesti seaduseid. Reval ei ole selle nõudega rahul ja jätkuvalt püüab raha kokku kühveldada ukraina meremeestele nii täiendusõppe kui ka diplomite vahetamise teenust osutades.

Lootsid

Peame mõtlema läbirääkimiste osas. Raul suhtles liikmetega (lootsid), huvitatud ollakse muidugi palgatõusust. Mõte oleks summana 175 eurot, mis oleks ca 5 %. Kaatrimehed eeldavad kahekohalist protsenti.

Peaks ära saatma info, et soovime alustada läbirääkimisi. Jüri küsimus – kas koos kaatrimeestega või eraldi? Sest kui eraldi, siis esimesena leppe saanute numbrid kehtestatakse ka teistele.

Eelarve täitmine 8 kuud Tulud kokku 332480,27 ( sh. finantstulu 12099,18), sh. äritulude laekumine +7% ehk 31080 eurot rohkem kui kavandatud.

Kulud 373223,59 (v.a. amortisatsioon ja sh. finantskulu 42309.27)

Rahade liikumisest kahjum - 10533 eurot ehk peamiselt toetustega seotud (makstud 66821 ehk proportsionaalne 8.kuu ülekulu 11808 eurot)

Kahjum koos aktsiahindade langusega ehk arvestuslik 40 743,30 Ilma aktsiate hinnalanguseta vastavalt +1565,97 eurot.

Samas teenitud aktsiatesse investeeritud vahenditelt +3,57% ehk 7845 eurot ( -47287/+172203).

KIIKER

Laevakülastustest

Peale kevadistele laevakülastustele järgnenud põgusat pausi oleme koostöös Hansaliini peausaldusisiku Ülar Pärnaga taas käimas laevadel vahetamaks laevaperedega infot.

Peamiseks teemaks on olnud kollektiivlepingu läbirääkimised. Siiski pole kadunud ka muud teemad. Läbirääkimiste sisul ei hakkaks siinkohal pikemalt peatuma. Küll aga tooks esile laevapereliikmeilt vahetult saadud indikatsiooni, mis puudutab läbirääkimistel käsitletavat palga temaatikat. Mõningad näited:

• palgakasvu miinimumprotsent olgu kahekohaline, kui maksud maha arvata;

• Alla 10% pole nõus!;

• palgatõus olgu 10-20%, mitte mingil juhul 2-3%!;

• mehaanikute palk peaks olema konkurentsis Viking XPRS-l vastavate positsioonidega;

• palgatõus peaks olema 250-300 eur neto;

Edasi muudest aktuaalsetest laevaperedelt kuuldud teemadest.

Näiteks seoses Mystari liiniletulekuga liiguvad paljud senistel laevadel töötanud inimesed kas uuele laevale või mõnele tööandja teisele laevale. Nagu tavaliselt, tekitab selline liikumine vastakaid emotsioone. On neid, kes hea meelega vahetavad laeva, aga ka neid, kes mingil juhul ei sooviks seniselt laevalt mujale minna, lisaks leidub nimesi, kes igal juhul sooviksid seniselt laevalt minna uuele laevale, aga ei võimaldata. Kuid on ka neid, kes ei näe muud alternatiivi, kui ettevõttest lahkumine. Loomulikult, valik on vaba, parafraseerides ühe kunagise kõrge aukandja sloganit. Siiski, olles kuula-

nud äraminekumõtteid mõlgutavate inimeste argumente, tundub, et üksikuil puhkudel on tegemist sundvalikuga. Õnneks (või kahjuks) on inimesel endal võimalus teha rohkem või vähem halbade valikute puhul isiklikule taluvusele tuginedes otsuseid.

Uue laeva saabumise valguses on paslik märkida laevaperelt tulnud arvamust, et mõistlik oleks uuele laevale meeskondi moodustades otsustajatel (personaliosakond / laeva juhtkond / kontor / muud kõrged aukandjad / otsustajad) tungivalt kuulata ka osakonna- /allüksuse juhtide arvamusi, soovitusi, tähelepanekuid meeskondade komplekteerimisel. Eeskätt sujuvama, pingevabama, professionaalsema töötulemuse ja sissetöötamise eesmärgil.

Nii mõnegi laeva teenindava personali kollektiivist on esitatud küsimusi koondamise teemadel. Ikka ja jälle on vajalik töötajaile selgitada, et tööandjad tavaliselt koondavad töötajaid juhul, kui pikema perioodi perspektiivis pole tööd senises mahus pakkuda. Väide, et koondama hakatakse selle pärast, et töötajad soovivad konkurentsivõimelist töötasu, on jabur Selge on see, et lühikest aega on võimalik kasutada konkurentidest tuntavalt madalama töötasuga töötajaid, aga kindel on ka see, et peagi lahkuvad sellisest ettevõttest ennast väärtustavad inimesed.

Aktuaalsed teemad on ka laevade liinidega ja tšarteritega seonduv. Muret tuntakse Stari graafiku peatse muudatusega ja mehitatusega seonduvalt. Samuti kerkis korraks üles Baltic Queen jätkamine Tallinn-Stockholmi liinil. Loomulikult huvitab paljusid töötajaid ka Victoria I ja Silja Europa opereerimisega seonduv.

Ilmselgelt liinide ja tšarteritesse puutuvaisse küsimustesse saavad kõige objektiivsemat infot anda tööandja esindajad, mitte EMSA. Paraku on nii mõnelgi korral tul-

nud EMSA-l otse tööandja poole pöörduda, kinnitamaks või lükkamaks ümber kuuldusi teatud muudatustest liinide ja laevadega seonduvalt. Viimatine säärane seonduski Baltic Queeniga. Arusaadav, et ettevõttel on seoses tegevusega ärisaladusi. Siiski võiks olla mingi toimiv kommunikatsioonimehhanism, mis väldiks töötajate „infovaakumis“ olemisest tingitud ärevust ja sellega kaasnevat.

Edasi. Ehkki seoses laevade tšarterisse minekuga on hetkel laevade teenindava personali koosseisud nö üle täidetud, siis seoses peagi liinile tuleva Mystari mehitusvajadusega kardetakse taas vana probleemi tekkimist. Nimelt töötajate puudust, eriti nädalavahetustel ja pühadega seotud reisijate arvu järsu kasvuga. Varasemalt on teenindavas olnud nö puhver nädalalõputöötajate näol. Laevadelt saadud info põhjal enam selliseid töötajaid pole. Seega, kui juhtub (ja päris kindel on, et juhtubki), et mõni töötaja haigestub või ei saa tööle tulla muul põhjusel, siis koheselt kasvab ka töölolevate töötajate koormus.

Tööandjale seda infot edastades on EMSA saanud vastuseks, et koormuse järsu kasvu puhul on osakonna juhil õigus otsustada, et mõni töö jääb sellisel puhul tegemata. Seega, egas muud kui „meest sõnast…“. Hoiame silmad lahti!

Nende sõnadega ja rahusoovidega, igas mõttes, siinkohal panekski punkti. Olge terved!

Kaimar Vapper Peausaldusisik, HT Laevateenindus

Kaimar Vapper Peausaldusisik, HT Laevateenindus

Hansaliini peausaldusisiku tegemistest

Järjekordne tegus aasta hakkab läbi saama ja on aeg sellele tagant järele vaadata.

Üks suuremaid muudatusi varasemate aastatega on uue personalijuhi Age Vanajuure initsiatiivil algatatud igakuised töökoosolekud, kus lahendame laevaperelt laekunud muresid ning ettepanekuid.

Kõiki käsitletud teemasid ei hakka siin välja tooma, aga üks olulisemaid lahendusi oli Burger Kingi töötajate töötasu muudatus. Minuni jõudis korduvalt mure, et Burger Kingi ei taha keegi tööle minna, kuna töö on seal raske, intensiivne ning klienditeenindajad teevad ka koka tööd. Edastasime personali-

juhtidele laevast tulnud ettepaneku tõsta Burger Kingis teenindajate töötasu. Tulemus ei lasknud ennast kaua oodata ja alates novembrist on Burger Kingi klienditeenindajatel senisest kõrgem päevatasu.

Veel ootab lahendust klienditeenindajate tööjalanõude osalise kompenseerimise teema ning leida võimalus kogu meeskonnale tasuta pudeldatud joogiveele.

Töökoosolekud personalijuhtidega jätkuvad ka tuleval aastal ning sellest tulenevat kutsun tublisid Emsakaid julgelt mulle teada andma, millistele murekohtadele järgmistel kokkusaamistel tähelepanu pöörata.

Uudiseid Muuga sadama ametiühinguosakondadest

Konteinerterminal HHLA TK Estonia AS

"Võimatu missioon" - koguda dokkerite kollektiiv ühtseks tervikuks. Apaatia, mis on dokkerite peas võimust võtnud, on praeguses olukorras igati mõistetav: koletu hinnatõus, hirm ainsast töökohast ilma jääda, aina sagedasemad tööõnnetused, tööandja ebaõiglus - see kõik ei

taga turvalisust töökohal ja ei motiveeri töötajat tööviljakust tõstma.

Globaalse kontserni HHLA ettevõtte juhatuse esinaine Riia Sillave on ühest küljest tavatöötajatega väga avatud ja jutukas. Kuid teisest küljest tundub, et keelebarjäär on liiga kõrge, et mõista dokkerite töö- ja eluolusid, mõista neid inimesi, kes teenivad ettevõttele põhikasumit.

Kahjuks kummitab mittemõistmine ja empaatia puudumine saatusliku needusena kõiki selle ettevõtte juhte.

Erik Laidvee ütles 2012. aasta suvel, ettevõtte ainsal tõelisel üldkoosolekul töötajatele, et "kõik on nende kätes". Ja ta lisas kohe, et tema ettevõttes pole ametiühingut, 'sest ta ei näe seda'. Oli vaja mitut kohtuvaidlust aastatel 2015 –2018 ja palju tuhandeid eurosid, et juhtkond näeks ametiühingu olemasolu.

Kuigi veel 2015. aasta sügisel mitte ainult ei varastatud ametiühingult kollektiivlepingu eelnõud, vaid ka allkirjastati koos

Ülar Pärn, Hansaliin OÜ peausaldusisik ja EMSA volikogu esimees

Rahulikku aasta lõppu ja rõõmsa kohtumisteni uuel aastal!

Ülar Pärn Hansaliin OÜ peausaldusisik

ebaseaduslikult valitud töötajate usaldusisikuga.

Erik Laidvee asemele tulnud Vladimiras Popovs oli sunnitud 2019. aasta jaanuaris istuma läbirääkimiste laua taha Jüri Lemberi ja Sergei Mastepaniga. Kuid koostöö uue juhiga jäi üürikeseks.

Saksamaalt pärit HHLA kontsern ostis Anatoli Kanajevi äri ja asendas Popovsi peagi Riia Sillavega.

Ametiühingu üldkoosolek valis omakorda uueks usaldusisikuks konteinerkraana (RTG) operaatori Julia Sitko.

Ametiühingu usaldusisik Julia Sitko tööpostil.

Aleksander Meier Sadamatöötajate koordinaator ITF POC/ FOC Baltikumi koordinaator

Mittemõistmise ja empaatia puudumise barjääriga ümbritses ennast ka Riia Sillave. Barjääri ületamiseks oli EMSA sunnitud pöörduma abi saamiseks riikliku lepitaja poole, et saada tööandja läbirääkimiste laua taha. See asi on endiselt lahtine.

Kõik see toimub HHLA kontserni globaalsete uudiste taustal:

Ametiühing VERDI sõlmis kollektiivlepingu Saksamaa sadamaoperaatorite liiduga. Tulemus on, et konteinerterminalide puhul 1,20 euro suurune tunnitasu tõus, igaaastase fikseeritud hüvitise suurenemine 1500 euro võrra ja 700 euro suurune lisatasu inflatsiooni leevendamiseks.

Tavalise dokkeri jaoks võrdub see esimese 12 kuu jooksul 9,4% töötasu tõusuga. Järgnevatel kuudel tõstetakse töötasu 3,1% pluss 0,30 senti tunnis. See on kokku 4,4%. Kui keskmine inflatsioon tõuseb üle 4,4%, tõstetakse töötasu automaatselt kuni 5,5%. See on eelduseks, et 2023. aasta keskmised sadamakäitlemisnäitajad oleksid vähemalt võrdsed 2021. aastaga.

Praegu taotleb usaldusisik informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmist tööandja poolt.

Juhtum "Töökorralduse reeglitega", mil juhtkond kiitis töökollektiiviga nõu pidamata heaks uue korra ja keeldus ametiühingu poolt väljatoodud dokumendis esinevaid ebaseaduslikke paragrahve parandamast, näitab ilmekalt, et ka ettevõtte uut juhti tabas seesama needus, mis Erik Laidveed. Jääb mulje, et selles ettevõttes elab igaüks nii hästi kui oskab, hierarhiaredeli kõige ülemiselt kuni kõige alumise pulgani välja - iga mees ainult iseenda huvide eest.

Taolistes oludes on väga raske näidata üles solidaarsust ja luua dokkerite seas ühtsust. Kuid leidub julgeid ja tegusaid inimesi, kes on valmis võitlema inimväärse elu ja õiglase palga eest. Just need inimesed loovad HHLA TK Estonia AS-is ametiühingu tuumiku. Aitäh neile.

Aleksander Meier Tõlge: Raul Siniallik

Saksa valitsuskabinet kiitis heaks Hamburgi sadama terminali osaku müümise Hiina riigiettevõttele Cosco. Otsus tehti mitmete Saksa ministeeriumite ja kantsler Olaf Scholzi koalitsioonikaaslaste kriitika kiuste. Scholz on varem olnud Hamburgi linnapea.

Saksa valitsus toetas Hamburgi sadama terminalist 24,9 protsendi müümist Hiina ettevõttele Cosco.

Algselt plaaniti Coscole müüa 35 protsenti sadama terminaliärist, vahendas Reuters.

https://www.err.ee/1608766585/saksavalitsus-kiitis-heaks-hamburgi-sadamaosaluse-muugi-hiina-ettevottele

Kontserni konteineriterminalid Hamburgis, Odessas, Tallinnas ja Triestes käitlesid jaanuarist septembrini 4,9 miljonit TEUd konteinereid.

Alates veebruari lõpust Ukraina Odessas asuva terminali tegevuse lõpetamise mõju kompenseeris osaliselt tugev mahukasv Eestis ja lisanduvad mahud Itaalias.

HHLA Groupi 9 kuu müügitulu kasvas aastaga 8,7%, 1,17 miljardi euroni.

https://infranews.ru/logistika/contai neri/60748-oborot-terminalovhhla-snizhaetsyazheleznodorozhnyx-servisov-rastet/

23. novembril sildus Muuga sadama kaheksandal kail puistlastilaev ANTAKYA M. Tegemist on teise laevaga viimase poole aasta jooksul. Ettevõtte omanik AS DBT pandi sanktsioonide alla seoses Venemaa sõjategevusega Ukrainas. Terminali juht E. Mashkov on alates 1. maist halastamatult personali vähendanud. Dokkereid, kes on viimased kakskümmend aastat panustanud ettevõtte arngusse, pole enam vaja.

Üks on selge, et kõik väetised, mis AS-is DBT ladustatakse, tuleb enne aasta lõppu välja viia. Dry Bulk Terminali tulevik on ebakindel.

Järeldus kogu AS DBT EMSA osakonna ajaloost aastatel 2004-2022 on, et seni, kuni töötajad ei võta kollektiivsete töösuhete kontrolli enda kätte, ei saa keegi tagada inimväärset töökohta.

Töökohtade vähenemine sadamates on tänavu täheldatav kõigis stividorfirmades. Kusagil kaob üks-kaks töökohta ja kuskil suletakse osakonnad. Näiteks seoses uute sõidukite transiidi seiskumisega Paldiski Põhjasadamas likvideeriti kogu sõidukite Venemaale saatmiseks ettevalmistamise ja pakkimise töökoda. Paarkümmend inimest kaotas töö.

60-st dokkerist jääb aasta lõpuks alles vaid 8 inimest. Tegelikult on EMSA osakond oma tegevuse lõpetanud ja need, kes tööle jäävad, ei ole oma tuleviku suhtes kindlad. Tööandja mingit informatsiooni ei jaga.

DBT-s koondatud EMSA liikmed saavad ametiühingu poolt täiendavat töötutoetust. Osa koondatud töötajatest leidis uue töökoha ja otsustas jätkata EMSA liikmelisust.

Valgevene ja Moldova välistööliste brigaadid on kadunud. See on hea uudis, sest ebaprofessionaalsed, kogenematud ja vastutustundetud töötajad suurendavad riske ja tööõnnetusi.

Aleksander Meier Sadamatöötajate koordinaator ITF POC/ FOC Baltikumi koordinaator

Dmitri Kudrjavtsev vs Alekon Cargo OÜ

Head uudised!

Harju Maakohus rahuldas Dmitri Kudjavtsevi hagi Alekon Cargo OÜ vastu täielikult, tuvastas, et Alekon Cargo OÜ poolt töölepingu ülesütlemine oli tühine ja mõistis Dmitri Kudrjavtsevile hüvitise 5971 eurot. Menetluskulud jättis kohus Alekon Cargo kanda ja nende suuruse, mis Alekon Cargo peab hüvitama, määrab kohus kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist.

Case sisu:

Alekon Cargo OÜ 2020. aastal alandati erikorraldusega laotöötajate lisatasu. 2020. aasta suvel hakkas tööde maht kasvama. Töötajate allkirjastasid ettevõtte juhtkonnale pöördumise palvega taastada lisatasu.

Dmitri Kudrjavtsev viis kirja ettevõtte kontorisse. Varsti pärast seda lõpetati Dmitriga tööleping. Kui Dmitriga tööleping lõpetati, koguti kõik töötajad olmeruumi ja tuli tööandja. Ta ütles, et lisatasu maksma ei hakata, et kes tahab rohkem teenida, peab kauem töötama ja, et selliseid kirju, nagu Dmitri tõi, ei oleks enam.

Alekon Cargo OÜ tegi apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 30.06.2022 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtusse.

Tallinna Ringkonnakohtu istung Dmitri Kudrjavtsev vs Alekon Cargo OÜ toimub 31.01.2023.

Vjatšeslav Semuhhin vs Ocean Fleet Management OÜ 20.03.2021 meretöölepingut muudeti ühepoolselt ja suuliselt ning uueks töötamise kohaks sai punkerlaev EAST Kuna uuel laeval tõusis ka töötasu, siis lubas vastaspool töötajale korduvalt, et vormistab meretöölepingu muudatuse ka kirjalikult, aga ei teinud seda. Vastaspool jättis töötajale tähtaegselt välja maksmata töötasu 2022 märtsikuu eest, mis oleks tulnud välja maksta hiljemalt 10.04.2022. Kui 15.04.2022 töötasu ikka laekunud ei olnud, küsis töötaja kapteni käest, miks ta töötasu ei ole saanud. Selget vastust ta ei saanud.

Töötaja küsis järgnevatel päevadel korduvalt, et miks talle töötasu on välja maksmata. Kuna laev pidi suunduma teadmata ajal Peterburi, siis ütles töötaja kaptenile, et juhul, kui temale töötasu enne Peterburi sõitu välja makstud ei ole, siis tema Peterburi ei sõida ja ütleb töölepingu enne Peterburi sõitu erakorraliselt üles. Olemasoleva töölepingu p. 1.5 kohaselt oli tema töökoht määratud Eesti Vabariigi rannikuvetes sõitev punkerlaev.

25.04.2022 varahommikul andis kapten teada, et laev sõidab 26.04.2022 Peterburi. Töötaja ütles seepeale kaptenile, et kui temale töötasu koheselt välja ei maksta, siis ta ütleb töölepingu SAMAL PÄEVAL erakorraliselt üles ja Peterburi ei sõida. Muuhulgas oli avaldaja jaoks probleem ka selles, et tal ei olnud isegi töölepingut laeval EAST töötamise kohta. Kapten läks kontorisse. Töötaja lootis, et probleem laheneb, ja ootas tööpäeva lõpuni, kontrollis, kas töötasu on välja makstud ja kuna ei olnud, siis ütles kirjaliku ülesütlemisavaldusega töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p.2 alusel.

Eelpooltoodud põhjusel võtab töötaja keskmise palga arvutamisel aluseks tema pangakontole kantud netosummad ja palub töövaidluskomisjonil välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses netosummana 7174,98 eurot (ühe kuu keskmine neto töötasu: 14349,99 : 6 = 2391,66 eurot).

Töövaidluskomisjon, tutvunud esitatud tõenditega asus seisukohale, et vastaspool ei ole tõendanud väidet, et töötaja töölepingu ülesse ütlemisest tingituna jäi laev mitmeks päevaks seisma. Tööandja ei ole pidanud vajalikuks töölepingu töötajapoolset erakorralist ülesse ütlemist vaidlustada, seega nõustus tööandja ülesütlemisavalduses tooduga. Töövaidluskomisjoni hinnangul on töötajale kogu igakuise töötasu väljamaksmisega kahe nädalane viivitamine oluline rikkumine. Asjaolu, et tööandja on jätnud maksed maksmata, ei anna tööandjale õigust asuda rikkuma töölepingust tulenevat töötasu maksmise kohustust. Töötajale jääb õigus sellisel juhul öelda tööandja rikkumise tõttu tööleping erakorraliselt üles. Komisjon lähtus hüvitise määramisel töösuhte pikkusest, rikkumise ulatusest ja kestvusest ning pidas mõistlikuks hüvitiseks töötaja kahe kuu keskmise töötasu suurust hüvitist netosummas 2391,66 eurot.

06.09.2022 OFM on Vjatšeslav Semuhhinile TVK poolt väljamõistetud raha arvele kandnud, nii et see case lõppenud.

Liikmeskond

• liikmeskond seisuga 30.09.22 – (01.12.21-2563) 2613 liikmeid värvatud välja

• uusi 113, 63 m/l Isabelle kuhu kuuluvad 26 Läti Vabariigi

• uus osakond kodanikku, kes töötavad sellel laeval, valitud usaldusisik

• EMSA-st on lahkutud erinevatel põhjustel (enamus seoses lahkumisega Tallinkist või mõnest muust ettevõttest) 63 liiget liikmeskonna kasvatamise osas on 50 uut liiget.

• positiivne saldo

Kollektiivläbirääkimised

• kestavad Baltic Restaurants, lõppfaasis, esimene k.leping ja palgatõus 15 -20 %?;

• HHLA Eesti As, tüli RL vahendusel, hetkel kirjavahetus (täna tööandja kohtumine brigadiride ja usaldusisikuga);

• alustatud Tallink, järgmine voor 17.okt., palgatõusu nõue +25%;

• alustatud As Eesti Loots, kohtumist pole veel toimunud;

• kavas Eurowork ja DFDS (kehtiv leping 23-nda lõpuni, kuid +4,5% tõusuga. mida on liiga vähe)

Infovahetus, nõustamine

• 2 numbrit ajakirja„Kiiker“ja tulemas on jõulunumber

• üks„Kiikrike“

• läbi meie FB gruppide ja kodulehe kaudu infot rahvusvahelistest allikatest, eelkõige ITF ja ETF uudiste voogudest.

• otsepostitusena usaldus- ja tugiisikutele info, mis puudutab olukordade selgitusi nende ettevõtetes ja majandusprognoosi tuleviku osas EP poolt

• valmistatud üks videoklipi dokkerite sooduspensionite teemadel, mida levitasime meie hallatavates veebikanalites

Org.tegevus, usaldus- ja tugiisikute süsteemi arendamine ja tugevdamine

• aasta algusest kuni oktoobrini on toimunud 14 Usaldusisikute neljapäeva koosolekut (osad vaid Tallinki usaldus- ja tugiisikutele).

• koosolekute raames on usaldus- ja tugiisikutele pakutud koolitust TLS muudatuste teemal (8.09.2022) ja nõustamist juriidilistes ja organisatsioonilistes küsimustes

• suhtlus usaldusisikutega FB konto vahendusel

Liikmete heaolu, sh.toetused, jm.

• toetusi on liikmetele makstud 2022.a. 9.k. 66851 eurot;

• 2.06 Kernu ketasgolfi rajal ja tenniseväljakul EMSA spordipäev liikmetele;

• augustis EMSA liikmetele 2 väljasõitu Abruka saarele purjekal „Hopet“;

• Haapsalu Spa Hotell Laine lõpetas koostöölepingu EMSA-ga, viidates omaniku muutusele ja ebaselgusega tuleviku osas;

• esimese astme pos.kohtuotsus ebaseaduslike koondamiste asjas Alecon Cargo endise töötaja kasuks, hüvitis 5971 eurot. Edasi kaevatud, arutamine teise astme kohtus on 31.01.2023. ;

• TVK otsus Ocean Fleet Management OÜ endise töötaja kasuks ja saamata jäänud hüvitis 2391, 66 eurot netosummas TL ebaseadusliku ülesütlemise eest tööandjapoolsete rikkumiste tõttu

Org.tegevus,

kohtumised ettevõtetes ja laevadel

• Laevade külastused ja kohtumised liikmeskonnaga (regulaarselt Tallinki alustel, vajadusel mujal)

• EMSA infopäevad sadama D terminali juures koos usaldusisikute ja peausaldusisikutega 7-8.06.2022

• 15.09. orgsekretäri ja TLG Hotel usaldusisiku infopäev Tallink City Hotellis.

• 20.09, koostöös Hansaliini peausaldusisikuga infopäev ja ettevõtte külastusega Burger King maapealsed söögikohad

• konsultatsioonid koondatud sadamatöötajatele DBT-st ja Palsteve-st.

• individuaalsed konsultatsioonid usaldusisiku ja tugiisikuga, et taastada usaldus HHLA terminalide dokkerite vahel

• Vikingi ja Eсkerö reisiliinidel laevapuhastusteenust pakkuva ettevõtte SOL AS töötajate koosseisu ja töötingimustega tutvumine, konsultatsioon usaldusisikuga

Org.tegevus,

töö noortega

• Valitud EMSA noorte esindaja ja korraldatud väike sissejuhatav koolitus

• Lähetatud osalema rahvusvahelisel kliimateemalisel koolitusel Brüsselis

Avalikud üritused

• Märtsis toimusid 2 piketti Riigikogu ees Toompeal seoses välismaalaste seaduse vastuvõtmisega

• 1 mail oli avalik infopäev Vabaduse väljakul seoses Rahvusvahelise Töötajate Solidaarsuspäevaga

• Infostend avalikus ruumis meie esinduse juures seoses „Tööõnnetustes hukkunute Rahvusvahelise mälestuspäevaga“

Rahvusvaheline koostöö

• ETF-i merendussektsiooni EL komitee ja erakorraline sektsiooni koosolek 14.09.2022, nimetati uued esindajad juhtorganitesse tagasiastunud isikute asemele (sektsiooni aseesimees, FPC juhatuse liige ja naiste esindaja).

• EL komitee päevakorras oli järgmisel päeval toimunud Euroopa tasandi sotsiaaldialoogi kokkusaamise ettevalmistamine, sõda Ukrainas ja see, kuidas see mõjutab meremehi (nii Ukraina kui ka Venemaa), COVID-19 – meeskondade vahetus, vaktsineerimine ja kaldale pääs. Jätkub Euroopa mereruumi kontseptsiooni propageerimine. Anti ülevaade käimasolevatest projektidest WESS ja SkillSea.

• kolmepoolsed teams-i koosolekud SMU ja SEKO presidentidega

• suhtlus Läti ja Leedu meremeeste ametiühingutega

• suhtlus Venemaa ja Norra meremeeste aü-ga

• esitasime ETF-ile taotluse õppereisi rahastamiseks kogemuste vahetamiseks Saksamaa ametiühinguga VERDI.

Koostöö teiste organisatsioonidega

• osalemine Kapten Uno Lauri Merekultuuri SA tegevuses + mereajaloo koguteose temaatika, üliõpilastööde konkurss

• osalemine Mereakadeemia nõunike kogu töös, mereh.kontseptsiooni lähteülesanne

• artiklid ajakirjale Paat ja kolleegiumis osalemine

• koostöö ajakirjaga Meremees

• osalemine/kaasatus ml Estonia uue uurimise projekti OJK/Riigikantselei

Toila

HOTELLI SOODUSTUSED

• 10% soodustust majutusele

• 10% soodustust tavahinnaga pakettidele

ITF inspektoraadi töö

• EMSA/ITF Uniform TCC kollektiivlepinguga kaetud laevu 65, millest 37 laeva Hansa Shipping´u omanduses. Kol. lepingutega kaetud ca 600 meremeest

• Selle aasta esimese poolaastaga lisandus HS-le 5 laeva ja sõlmisime lepingu AMISCO 9-le laevale.

• 2022 a. poolaastal on tehtud 33 laevakontrolli. Back pay´de, e. väljanõutud maksmata palkade kogusumma 418´475,87 USD, millest üks surmajuhtumi kindlustuse väljamakse (104´866USD) ja reisilaeva Astoria Grande meeskonna palgad (300´000USD).

Merenduspoliitika ja seadusandlus

• Merenduse ümarlauad MKM-s, 2.korral

• Riigilaevastiku loomise kava ja korduvad kohtumised MKM-i merenduse osakonnaga ja asekantsleriga

• Lipuprojekti töörühm

• Soodus-ja väljateenitud aastate pensionite kaotamise kavatsus, kohtumine SoM-i esindajatega koos ELL ja Meremeeste Liidu esindajatega

• MSOS seaduse muutmise problemaatika, e-residendid ja nendele Eesti dipolimite väljastamise kavatsus

• Osalemine Transpordi-ja logistika kutsenõukogu töös

OLULINE

• kasvatame jätkuvalt liikmeskonda, kuid tempo on aeglane

• merenduse Valge raamat on jätkuvalt varjusurmas

• lipu-ja laevaregistrite projektil on lootusts edeneda

• poliitilisel maastikul on raske oma seisukohti kaitsta kuna võimul on jätkuvalt lausliberaalne valitsus

• Eesti reederite hallatava kaubalaevastik on kasvanud

• 15% soodustust ravipaketile Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

TOITLUSTUSE SOODUSTUS

• 10% soodustust restorani Mio Mare a la carte menüüle Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

SAUNA- JA VEEKESKUSE SOODUSTUSED

• 10% soodustust Toila Termide ja wellnesskeskuse Orhidee üksikpiletile

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud. EMSA edastab soodustuste kohta infot oma ajakirjas, kodulehel jm.

Üks kiirustades ning suuresti kabinetivaikuses valminud

reform teise otsa

Oktoobri lõpus kirjutasid Eesti suuremad päevalehed, et ametnikud, kel vaja merele pääseda, hakkavad edaspidi laevateenust saama vastavalt vajadusele ning neile tagatakse arendatud, hooldatud ja vajadusel ka mehitatud veesõidukid. Luuakse uus riigiamet ja nn. riigilaevastik hakkab haldama ligi 300 veesõidukit, asutuses saab olema üle 200 töötaja: laevameeskonnad, merelootsid, navigatsioonimärgistuse töötajad, tehnilised ja muud kaldastruktuuri töötajad. 2023. aasta 1. jaanuarist peab uut Riigiametit tööks ettevalmistav käivitusmeeskond peadirektori, kvaliteedijuhi, peajuristi, personalijuhi, planeerimise ja tehnilise halduse direktori ning finantsjuhi näol tööl olema. Käivitamiseks kulub ligi miljon eurot.

Loetust selgub ka, et nn. riigilaevade ristkasutussüsteemi, kuidas täpselt hakkab käima laevade kasutusse andmine neid vajavate ametite ja asutuste töötajatele, on jäetud praegu otsitava tippjuhtkonna ülesandeks.

Asjasse pühendunutel tekib õigustatud küsimus, kuidas siis nii. Oli ju laevastiku ristkasutuse küsimus kogu riigilaevastiku efektiivsema toimimise üks võtmeküsimusi. Nüüd, kui isegi Vabariigi Valitsuse tasemel otsus tehtud, selgub, et Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi ideede generaatoritel ja projektijuhtidel jäi nuppu napiks. See „väike“ vajakajäämine ei saanud ju ometi saada takistuseks suurejoonelisele riigilaevastiku reformile ja leidlikud ministeeriumi tippjuhid leidsid, et las selle kaelamurdva küsimuse lahendab hoopiski jaanuarist palgatav uus tegevjuhtkond. Sama taktikat, jätta lahendamata küsimused uue juhtkonna lahendada, kasutati ka ühtse Transpordiameti loomisel, mille kõrgepalgaline juht üsna nobedalt oma ametist jalga lasi, kuna välja ei kukkunud päris see, vähemasti merenduse valdkonnas mitte, mida suisa Riigikogu majanduskomisjonile lubati.

Ellu rakendatav riigilaevastiku kontsept-

sioon on arusaamatu lähenemine riigi avaliku halduse reformi näol võrreldes sellega, mida seadusandja 2020. aastal vastu võetud riigireformi kavas ette nägi. Tundub, nagu oleks tegemist sovhooside taasasutamisega, kes veel nõuka ajast mäletab, mis need riigile kuulunud ühismajandid endast kujutasid.

Riigikorraldusse süvenenud targad pead Jüri Raidlaga eesotsas, nägid 2020. aastal seadustatud riigireformi eesmärgina vajadust omanikutunde süvendamiseks oma riigi suhtes, riiklike struktuuride korralduse optimaalseks muutmist ja seeläbi ka valitsussektori töötajate arvu vähenemist. Samas riigireformi kavas nähti ette ka efektiivsuse saavutamiseks tugiteenuste konsolideerimise jätkamist valdkondade sees ja valdkondade üleselt ning riigiasutuste konsolideerimist tugevateks pädevuskeskusteks, mis suudavad lahendada kompleksseid küsimusi.

Riiklikus merenduse korralduses minnakse uhke riigireformi lipu all uut riigiametit ja laevastikku luues nüüd aga hoopis teises suunas. Mitte midagi Riigikogu 2020. aasta suuniste sarnast pole kavaski ellu rakendada. Merenduse valdkond taandati kitsaks transpordi korraldamiseks, mereadministratsioon likvideeriti ja asi ants.

Kogu merenduse riikliku korralduse mõistetamatut reformi alustati tänase Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri transpordivaldkonna asekantsleri ametis töötamise ajal ning on läinud maksumaksjatele juba üsna kulukaks. Merenduse riikliku korralduse muutustes töökoha säilitanud töötajad on oma oskuste ja teadmistega tormituulte meelevallas, sest pädevaid juhte napib.

2021. aasta 1. jaanuari seisuga lõhuti ainuke valdkondlik ehk merenduse tugistruktuur Veeteede Ameti näol, milleks kulutati 1,4 miljonit eurot maksumaksja raha ja lisaks teadmata summa Töötukassa vahendeid, mis kulusid merendus-

spetsialistide koondamisele. Likvideeritud riikliku mereadministratsiooni jäänused ühtse ning ühendatud Transpordiameti koosseisus pole tänini samaväärselt Veeteede Ameti struktuuriga tööle hakanud. Põhjuseks asjaolu, et osakondade juhid, kellele merendusspetsialistid alluvad, ei jaga ööd ega mütsi merest ega meresõidust. Vertikaalses juhtimisstruktuuris aga merenduse administreerimise juht puudub. Kurioosne on ka uue transpordivaldkonna ühendameti loomise eel koondatud Maanteeameti juhi Priit Sauksi naasmine aastapäevad hiljem taas ühendameti juhi kohale.

Kas pole mitte kummaline tegevus likvideerida üsna mitmes mõttes kulukal moel üks valdkondlik ja suur riigiamet Veeteede Ameti näol, koondada suurusjärk 50 ametnikku ja kaks aastat hiljem hakata taas suuresti samade funktsioonidega suurt riigiametit miljoni euroga ja 200 töötajaga taaslooma? Kui uskuda ajalehes kirjutatut, siis sisuliselt taasluuakse vähemalt kahte endise Veeteede Ameti ühendosakonda. Viimases oli üks suurim osakond laevastiku osakond ja teine hüdrograafia ning meremärkide osakond, millised nüüd taasluuakse uues riigiametis. Uues riigiametis saavad olema ka sadama ja jäämurdeteenusega tegelevad osakonnad, täpselt samuti, nagu need eksisteerisid Veeteede Ametis. Kas me oleme oma riigireformis hakanud kilplasteks? Kes sellise kahjurluse ja jama eest vastutab ?

Riigikogu poolt arutatud ja heaks kiidetud riigireformi kavas on kirjas, et riigi

osaluste osas tehakse inventuur ja tehakse strateegilised valikud, millistes valdkondades on riigi osaluse omamine otstarbekas. Kaalutakse turukonkurentsis tegutsevate riigi äriühingute erastamise võimalusi. Mitte midagi sellelaadset pole riikliku merenduse reformimises senini näha.

Nüüd loeme ajalehest, et uus riigiamet hakkab konkureerides erasektoriga pakkuma teenust teistele osapooltele, sealhulgas hakatakse ülikoolidele pakkuma veesõidukite tehnilise haldamise, arendamise ja mehitamise teenust. Huvitav, mida sellisest lähenemisest arvavad valdkonna ettevõtjad ja Riigikontroll? Tuleb ju erasektori ettevõtetel, kes täna laevade ning nende seadmete hooldamise ja remondiga tegelevad, hakata konkureerima samasugust teenust osutada kavatseva riigiametiga.

Ka tänase riigi äriühingu AS Eesti Loots likvideerimine on selgelt vastupidine suund kavandatud riigireformi ideele. Kui efektiivselt ja kvaliteetselt seejärel Eesti lootsiteenistus peale tänase hästi toimiva AS Eesti Loots likvideerimise toimima hakkab, ei tea mitte keegi ja see ei tundu ka mitte kedagi suurtest riigilaevastiku reformijatest mitte huvitavat.

Mida selline uue riigiameti loomine sisuliselt tähendab? Esiteks seda, et jätkatakse Eestis 30 aasta jooksul ülesse ehitatud merenduse riikliku korraldamise süsteemi läbimõtlematut lõhkumist ja võetakse hoopis teine kurss – suund taas riigistamisele. Sõnum on selge –see, kuidas senini toimetati, on olnud justkui vale tee ja nüüd pühib uus luud ja tuuled puhuvad hoopis teisest suunast. Üleöö on sündinud „uued ja targad“ ideed.

AS Eesti Lootsi kui riigi äriühingu loomisele 2000. aastal eelnes pikk ja põhjalik diskussioon ja arutelu kõigi asjaomastega, sealhulgas lootsidega. Leiti, et riiklik äriühing on parim võimalik ja efektiivseim vorm kvaliteetse lootsiteenistuse korraldamisel. Nüüd on keegi tarkpea

leidnud, et riigi äriühing ei ole ühtäkki parim moodus, kuigi on tänaseni väga edukalt hakkama saanud. Lootside käest pole mitte keegi üldsegi mitte küsinud, mis nemad uuest riigilaevastiku moodustamisest arvavad. Viimane omakorda viitab väga ärevaks tegevale uudsele tavale Eesti poliitikakujundamisel. Teemat detailideni valdavate asjassepuutuvate isikute ega ka klientide käest ei vaevuta riigiisade poolt üldse enam nõu küsima, kuidas võiks targalt edasi astuda.

on oma iseloomult samaväärne sõiduautode pargi hooldusega ehk siis hooldus- ja remont tellitakse mudelipõhiselt ja üldjuhul tootjafirmade esindusõiguslikult firmalt. Kuidas on seda võimalik konsolideerida?

Nagu ajalehtedest selgub, pole kavandatud riigilaevastiku konsolideerimise seisukohta küsitud ka riigi omanduses olevate parvlaevadega opereerivatelt äriühingutelt, kellele on selline lähenemine suureks üllatuseks ja vastuvõetamatu.

Riigilaeva nina pööratakse suunda, mis tekitab arusaamise, et oluline ei ole enam mitte peremehetunde taastamine oma riigis ja riiklike vajaduste parim võimalik halduskorraldus, vaid nõukaaegse riigikorralduse taastamine merenduses. Viimases teatavasti oli kõik ühine, ennekõike tootmisvahendid, millel polnud ei konkreetset peremeest ega ei huvitanud ka mitte kedagi see, kui kaua miski asi vastu pidas või maksis. Mitte kedagi sisuliselt väga ei huvitanud, mis ja kui palju maksab, mida saab ise ära teha ja mis tuleb sisse osta. Nüüd kavandatakse Eesti Vabariigis midagi sarnast riigile kuuluvate, peamiselt väikelaevadega, mõni suurem alus sekka. Kusjuures reformi põhjendatakse nn. mastaabiefektiga justkui meil oleks üüratu suurte merelaevade armaada, mida hallata. Reaalsuses moodustavad enamiku üle 200-st alusest mootorpaadid ja kaatrid, mille haldamine

Sündmus, mis ilmestab merendusvaldkonna riigireforme esimeses etapis juhtinud juhtivametnikke, juhtus Hundipea sadamas kuskil 2020.a. sügisel. Värskelt 480 tuhande euro eest renoveeritud ja nüüd pooltühjana seisvat sadama administratiivhoonet külastasid Maanteeameti juhtivad ametnikud. Hoone nurga taga, kaide ääres baseerus Veeteede ameti laevastik. Kohale jõudes ja ümber hoone nurga kiigates avaldasid maanteerotid valjuhäälset imestust, et Veeteede Ametil on laevad. Uuriti, milleks neid vaja on.

Lisaks arvati ka, et laevad, see on probleem. Küllap arvasid suurt transpordivaldkonna reformi juhtinud Maanteeameti bossid, et veeteedel saab samuti hakkama ratastranspordiga. Muud ei oska koomilist olukorda pealt näinud ja kuulnud meremehed arvata.

Uut riigi merenduse korraldamise taset, peale Veeteede Ameti likvideerimist, ilmestavad järgnevad faktid. 2021. aasta sügisel jäid talveks merre 21 hooajalist poid 67-st, poide- ja meremärkide õigeaegse hooldamisega on tõsised probleemid, kuna selleks napib kütust ja tööd on tõenäoliselt kavandamata. Tallinna esimese ja kõige olulisema meremärgi, Tallinna 1-se poi 100 meetrised ketid katkevad üksteise järgi ja jäävad koos ankrutega merepõhja. Nende asemele paigaldatakse aina uued, kuna õigeaegne hooldus- ja järelevalve on juhtide poolt ära muudetud. Eesti rannikumerre sisenejad ja siin navigeerijad peavad lootma pigem Neptuni heale tahtele kui riigi poolt paigaldatud meremärkide olemas-

olule ja õigele asukohale. Navigatsiooniohutus rannikumeres on jäetud vahelduva eduga unarusse, kui uskuda meeste juttu, kes siiani on selles valdkonnas tööd rabanud.

Transpordiametist merendusnõukoja asjakohasele küsimustikule saadetud vastusest selgub veelgi huvitavaid seiku. Üle 95% merealade mõõdistustest on üle 10 aasta vanused ja Transpordiameti juhtkond leiab, et mõõdistusandmete puhul on eelkõige oluline nende kvaliteet ning vanus ja oluliselt vähema tähtsusega on asjaolu, et rõhuv enamus mõõdistamata alast asub madalas ehk alla 10 m sügavusega meres (loe: seega loetakse asjakohaseks kvaliteetmõõdistusi merealal, millel pole laevade meresõiduohutusega meres mitte mingit pistmist ja tõenäoliselt ei mõisteta, et rõhuva enamuse veesõidukite süvise ei küüni isegi 10 meetrini). Üle mõnekümne meetri vett on aga mõõdetud korduvalt.

Loetelu, millega ollakse teel rappa, võiks jätkata, kuid kõige kahjulikum, millega hakkama saadi, on merendusvaldkonna kompetentsi halvamine ja oluline vähenemine igapäevastel merendusküsimuste otsustustasanditel „universaalses“ Transpordiametis. Nüüd on siis lõppjärgus kava anda teine kabelimats riigi merendusvaldkonna võimekusele ja täna veel mingilgi määral aktsepteeritavale avalike teenuste kvaliteedile.

Lokkab ebakompetentsus ja ebaprofessionaalsus mitmetel otsustustasemetel ja soovimatus üldse kuulda võtta, mida igapäevaselt merega sina peal olevad spetsialistid arvavad. Ei ole mõistetud, milles seisnes Jüri Raidla ja Riigikogu tasemel kavandatud riigireformi mõte ja kuidas oli kavas seda sisuliselt läbi viia, et tegelikkuses saavutada nii mastaabiefekti, standardiseerimist kui ka läbivat kompetentsete otsuste tegemist konkreetses valdkonnas koos efektiivsuse kasvuga.

Riigilaevastiku reformiga seotud ja avalikkusele tundmatutelt erafirmadelt tellitud uuringute materjalid olid mõnda aega asjassepuutuva tippametniku poolt mitteametlikult salastatud ja merendusorga-

nisatsioonidega neid ei jagatud. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing küsis neid korduvalt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerilt, et saada ülevaade, mida, miks ja kuidas teha kavatsetakse. Ainult tänu kõlakale, et keegi kirjutas antud teemal artikli, jagati erafirma poolt koostatud, rohkem küsimusi kui vastuseid tekitavat materjali novembrikuu alguses ka ametiühingule.

Juhtuma hakkab nüüd see, et senini konkreetse peremehe, kelleks oli üks või teine riigiametnik või riigi äriühingu töötaja, võetakse ära tema tööks vajalik tootmisvahend – rõhuvas enamuses kaater, paat või väikelaev, ja liidetakse see sohvoositaolise monstrumi nö. laevastikuga. Need hakkavad nüüd käima külakorda või antakse rendile koos meeskonnaga.

Peamise põhjendusena tuuakse justkui rahaline võit 34 miljoni euroses suurusjärgus järgneva kümne aasta jooksul. Selle rahalise võidu analüüs on aga segane. Juba esimeste aastate kulubaas sisaldab kordades väiksemat tööjõukulude ja hindade kasvu, kui tegelikult Eestis prognoositakse. Ja selle põhjal kavatsetakse taotleda eeldatavasti ka raha riigieelarvest ehk siis planeeritakse ette vaestemaja.

Tasub ka märkimist, et finantsanalüüsi eest sunniti arvet tasuma AS-i Eesti Loots, kuigi äriühing ei olnud uuringu tellija rollis.

Nagu eelnevalt mainitud, siis püütakse pidevalt jätta valet muljet, et justkui oleks riigilaevastiku puhul tegu üüratult suure laevastikuga, mis vajab suurt hooldusbaasi ja haldamiseks kompetentsi. Tegelikkuses nii ei ole. Tegelikkus on paarsada eri tootjate paati ja kaatrit, mis seisavad kuskil kas Päästeameti või Keskkonnaameti angaaris ja ootavad sõidukile taha haakimist, et kuskil vajalikus kohas veekogusse lasta.

Lisaks on mõni suurem alus Transpordiameti laevastikus, sh. jäämurdja Tarmo ja kaks hüdrograafialaeva ning lootsikaatrid.

Jah, ka saarte ja mandri või suursaare vahelist ühendust pidavad väiksemad parvlaevad on riigi omanduses, aga need on välja prahitud äriühingutele ja riik nendega ju üldse ei tegele.

Kuskohas see suur ja kulukas riigilaevastik siis on, millega kogu reformi on püsivalt avalikkuse ees õigustatud? Äriühingud TS Laevad ja Tuule Liinid OÜ, nagu võib aru saada, ei kavatse oma parvlaevasid riigilaevastiku koosseisu anda, kuna näevad selles selget põhjendamatuid lisakulusid ja ohtu nende poolt pakutava teenuse kvaliteedile.

Mida tuleks kiiresti teha ? Vaja on koheselt peatada läbimõtlematu ja mitmes mõttes kulukas ning riskantne uue riigiameti loomine. Transpordiametis on vaja taasluua selge vertikaalse juhtimisstruktuuriga Veeteede Talitus ehk taastada esmane, 2020. aasta lõpus ajakirjanikele ja Riigikogu majanduskomisjoni liikmetele tutvustatud merenduse riikliku korraldamisega seotud juhtimisstruktuur või siis taastada eraldi mereadministratsioon.

Mitte mingit riigilaevastiku haldamisega tegelevat kallihinnalist superametit pole vaja juurde luua, sest Transpordiametis on sisuliselt juba täna olemas riigile kuuluvate alustega tegelevad osakonnad, mis tuleb lihtsalt konsolideerida Veeteede talituse koosseisu, et tagada kõigi riiklike tsiviilstruktuuride alustele vajalikud tugiteenused.

Ja lisaks ning tulevikku silmas pidades, vajab Vabariigi Valitsus sõltumatut merendusvaldkonna asjatundjate ekspertkomisjoni ning süstemaatilist merendusteemade riigi valitsemise tasemel arutelu, et selliseid läbimõtlematuid arenguid eos elimineerida.

Kapten Jüri Lember,

Merendusnõukoja liige, endine Mereakadeemia rektor, EMSA juhatuse esimees

Väljasõit Abrukale

"Hoppetiga" merele

Kaljas "Hoppet", mis ootas meid Kuressaare sadamas, aga mille ahtripeeglile oli märgitud kodusadamaks Haapsalu, mõjus seal kail samasuguse võõrkehast turistina nagu meie lõbus seltskondki. Ilmselt sellepärast me hakkasimegi omavahel nii hästi läbi saama. Igatahes reisijate vastuvõtt pardale toimus suurejoonelisemalt kui kõige uhkematel kruiisilaevadel, mis suvel Tallinna külastavad. Kõigile pisteti kohe algul pihku pokaal suurepärase kohaliku siidriga. Heeringasalat, kaljase kapteni isiklikult oma vanaema retsepti järgi valmistatud soolakurgid, värske suitsulest... Ei, kruiisilaevade turistid olid meie kõrval ühed viletsad vennikesed!

Kaks tundi meresõitu lendasid kui linnutiivul. Võis tutvuda laeva sisemusega, laeva meeskonna elu-oluga, noorem põlvkond katsetas mastironimist, tehti isegi ujumispeatus. Kuigi kiilu all oli kuus meetrit sügavust, oli meri nii tuulevaikne, et kui keegi oleks valanud merre piiritust, ei oleks ainsatki mulli tekkinud. Seetõttu oli neid, kes julgelt otse pardalt ülisooja vette hüppasid, ohtrasti. Leidus aega isegi infotunni jaoks, mille meie esimees korraldas, viies EMSA liikmeid kurssi värskemate uudiste ja läbirääkimistega.

Abrukal Abruka sadamakail ootas meid juba meie võõrustaja, saarevaht Rein ja transportis puhkemajadesse.

Üldse tundub, et Abruka inimeste seas aunimetusi ja auastmeid taga ei aeta. Iga mees ja iga naine teab ise, palju ta väärt on ja nad piirduvad tagasihoidlike nimetustega nagu saarevaht või sadamavaht, kes meie laeva vastu võttis. Vaht - see on midagi suurejooneliselt lihtsat. Keegi kes valvab ja hoolitseb millegi eest, mitte ei käsuta ega kamanda. Ettevõttevaht ei kõla ju pahasti, riigivaht veelgi paremini...

Peale majutamist kehastus saarevaht ümber giidiks ja viis meid saare vaata-

misväärsustega tutvuma. Ülimalt hoolitsetud saare surnuaia juures vestis giid meile lugusid saare ajaloost. Nälgivatest vene sõduritest, kes pidid komissari käsul omaenda seltsimehe ja sõbra maha laskma. Vene ja saksa lahingulaevade vahelisest kokkupõrkest saare juures, mille tõttu üks saare vanamees sai oma maja sisse suure augu ja jäi ilma oma tuliuuest võrgupuust, mille ta äsja metsast koju oli toonud. Ja kuidas vanamees siis läbi mürsuaugu majast välja ronis ning vaenutsevate osapoolte ja kogu maailma poole rusikat näitas, et need oma räpase sõjaga tema koju on tikkunud.

Järgmine peatus tehti metsa vahel, kus oli lausa troopiliselt vaikne ja lämbe. Keset metsa kasvava ülimalt muhkliku ja iidse suure puu poole viidates, jutustas giid meile, et kohalikud seda puud 'akadeemikute' puuks kutsuvad. Nimelt olevat akadeemik Mikk Titma isa oma väikese poja ühele selle puu oksale istuma sättinud, et see metsas ära ei kaoks sellal, kui ta ise teadustööga tegeleb.

Lisaks kuulsime ka lugusid kohalikust floorast ja faunast. Eriti just faunast. Olime mööda sõitnud mitmest veidra väljanägemisega puurist, mis, nagu nüüd selgus, ilvesepüügiks olevat mõeldud. Meie giidist saarevaht pidi neid regulaarselt kontrollimas käima, kas saare vana suur isailves ehk lõksus ei istu.

Olles teinud peatused veel kohaliku seltsimaja ja pritsimaja juures, oligi saarele meie suureks üllatuseks ring peale tehtud.

Tagasi jõudes nägime, et Aleksander ja Hannes ei olnud aega raisanud ja olid õhtuseks spordivõistluseks põhjalikke ettevalmistusi teinud.

Rõngaste, diskide, pallide, noolte ja isegi saabaste heitmise pillerkaaril koos keeruka punktisüsteemi ja auhindadega, näitasid erilist tarmu meie EMSA naissoost liikmed ja noorem põlvkond.

Tõsisem rassimine ootas ees viieliitrise veepudeli üleval hoidmisel. Seal osutus suurimaks üllatajaks hoopis meie esimees, kes olles võistluse ametlikku osa heasüdamliku naeratusega jälginud, peale võistluse lõppu oma stopperit hoidvale pojale demonstreeris, kuidas isa suudab kõige paremat aega kahekordselt lüüa. Otsemaid hakkas levima kuulujutt, et esimees olla nii heas vormis sellepärast, et ta seda harjutust igal hommikul tegevat...

Peale võistlust prooviti järgi nii sauna kui ka kümblustünni mõnud, mida lahke pererahvas juba ette oli valmistanud ja kus mõnusalt lõõgastuda sai. Kaks minu isiklikku kõige eredamat elamust sellest väljasõidust.

Kirjanike saar Minule kui suurele kirjandusesõbrale oli omaette elamus külastada kirjanike Jüri ja Ülo Tuuliku kodusaart. Olin ju viimati EMSA-ga käinud Kõinastu- ja Muhumaa väljasõidul ja külastanud Juhan Smuuli lapsepõlvekodu. Oli tõeline üllatus teada saada, et Juhan Smuul nende kaksikutest Abruka kirjanike tädipoeg oli. Väga järjepidev...

Bussipeatus lumememmega keset karjamaad

Ühel saarel, kus kunagi polnud regulaarset bussiliiklust olnud, mõjus see ühe kohaliku huumorimeelega elaniku poolt loodud ehitis lausa liigutavalt megalomaanselt.

Millegipärast meenus mulle seda nähes üks muistne šoti klannipealik väikesel kaljusaarel, kes igal hommikul laskis oma lossimüüril pasunat puhuda ja teatada, et nende pealik on asunud hommikust söö-

ma ja ülejäänud maailmal on nüüd vaba voli sedasama teha.

Ja "Hoppetiga" tagasi

Peale ohtrat hommikusööki laeva pardal oligi aeg otsad anda ja purjed heisata.

Tegelikult heisati puri küll alles avamerel, sest eelnevalt eelmisest päevast puhus tugev pärituul, mis kaljase kiiremini tagasi Kuressaarde tõi, kui oleksime osanud oodatagi.

Tänusõnad

Tänasime tookord nii saarerahvast kui laevameeskonda ohtrasõnaliselt toreda reisi eest.

Ja siinkohal tahan öelda eraldi tänusõnad korraldajatele Hannes Roosaarele ja Aleksander Meierile, kelle organisaatorivõimed, logistilised oskused ja raugematu energia selle väljasõidu - tegelikult kaks väljasõitu - nii nauditavaks tegid.

See näitab veel kord, milline potentsiaal peitub meie EMSA aktiivis, olgu selleks siis lõbureisi või töövõitluse organiseerimine.

Raul Siniallik

Kokkuvõtte aastast 2022 ITF uudised

Covid-19 pandeemia tõttu ei toimunud viimasel kahel aastal silmast silma kokkusaamisi ei ITF-i inspektorite ega ametiühingute vahel. Arutelud toimusid vaid virtuaalselt ja just seetõttu oli suur heameel kohtuda kolleegidega oktoobri alguses Riias. 3.-6. oktoobrini toimus Läti pealinnas ITF-i Läänemeremaade inspektorite seminar. Seminari teemad olid:

1. Topelt raamatupidamine meremeeste palgaarvestustes. Kuidas seda vältida ja millised väljakutsed siin on.

2. Töösuhted. Inspektor kui meremeeste nõustaja. Inspektorite võimalused meremeeste abistamisel.

3. Töö- ja puhkeaeg merel. Töö- ja puhkeaja graafikute võltsimine ja kuidas seda vältida.

4. Uued väljakutsed ja riskid Läänemere regioonis. ITF vrs International Seafarers` Union (ISU) ehk „kollane“ ametiühing, mis sõlmib Kreeka laevaomanikega kollektiivlepinguid mugavuslippe kandvatele laevadele.

5. ITF andmebaasi CRM uuendused ja kuidas laevakülastuste raportid saaksid paremini kajastatud. Inspektoraatide töö ülevaade.

6. Kuidas eelpool toodud teemad paremini töösse saada. Tööplaanid järgnevaks aastaks.

Selle aasta teises pooles on inspektorite laevakülastused saanud sisse oma tavapärase hoo. ITF viis koostöös Seafarers´ Rights Internationaliga (SRI) läbi Meretöökonventsiooni (MLC 2006) kontrollikampaania.

Kampaania eesmärk oli koguda laevadelt

OÜ Tervise Paradiis

vahetut teavet selle kohta, kui tõhusalt MLC konventsiooni kogu maailmas rakendatakse. Selles kampaanias osalesid kõik ITF-i koordinaatorid, inspektorid ja kontaktisikud ning selleks, et seda kampaaniat paremini läbi viia, saadeti mõned inspektorid ka regioonidesse, kus ITF-i inspektoreid alaliselt ei tööta.

Lisaks tavapärastele laevakontrollidele täitsid ITF-i inspektor iga kontrollitud laeva kohta ka eraldi küsimustiku, mis koosnes 24 küsimusest. Paljud neist olid seotud meremeeste töö- ja elutingimustega, töölepingute ja töötasu arvestuse ning maksmisega, samuti töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise, väsimuse ning diskrimineerimisega.

Kontrollisime ka MLC-ga seonduvate dokumentide olemasolu laeval ning nende kättesaadavust meremeestele ehk kas on laeva messis avalikult kättesaadavad DMLC Part I ja Part II ja Standard A2.5.2 ja A4.2.1. Põnevamateks küsimusteks olid:

1. Kas meremehed maksavad mehituskontoritele/vahendajatele, et laeval tööd saada?

2. Kas meremehed on saanud kasu valitsuse poliitikast riiklikul tasandil, et edendada tööhõivet ning soodustada karjääri ja oskuste arendamist?

Antud kampaania toimus 1.-25. novembrini k.a. ja ma loodan, et õige pea saame kokkuvõtte kontrolli tulemustest.

ITF-i inspektorina olen sellel aastal kontrollinud ning juhtumitega tegelenud

ja AS Sanatoorium Tervis

Pärnus

EMSA liikmetel on koos liikmepileti ja isikut tõendava dokumendi esitamisel võimalik kasutada järgmiseid teenuseid Pärnus:

- TERVISE PARADIISI UJULA;

- TERVISE PARADIISI JÕUSAAL;

- TERVISE PARADIISI VEEPARK;

- TERVIS RAVISPAAHOTELLI SAUNA-JA VEEKESKUS;

- TERVIS RAVISPAAHOTELLI JÕUSAAL.

80-l laeval. Selle töö tulemusena on meremehed saanud maksmata jäänud töötasu kogusummas 418 ´976 USD, milles sisaldub ka kindlustuse väljamakse meremehe surma korral ning ühe kruiisilaeva kogu meeskonna ühe kuu palk.

Kollektiivlepingute poole pealt on käesoleva aasta seis ka üsna hea. Sellel aastal on EMSA-ITF-i kollektiivlepingutega kaetud 67 mugavuslipu all sõitvat Eesti reederite/operaatorite omanduses olevat kaubalaeva. Suurema osa neist moodustavad Hansa Shipping´u (37 laeva) ja Amisco AS (9 laeva) laevad.

Vaatamata pandeemiale ja sõjale Ukrainas on meremeeste töö laevadel jätkunud ning tänu neile jõuavad meieni kõik igapäevaseks eluks vajalikud toiduained ja tarbeesemed.

Tänud teile, meremehed!

Jaanus Kuiv ITF inspektor

Teenuste hinnad täiskasvanu puhul -10% kehtivast hinnakirjast. Soodustus ei laiene sooduspiletitele ja kampaaniahindadele. Klient saab kasutada teenust esitatud „EMSA liikmekaardi“ ja isikut tõendava dokumendi alusel. Klient tasub teenuse eest kohapeal sularahas või kaardimaksena. Teenuse Osutajate hinnakirjad asuvad kodulehe aadressil www.spa.ee

EMSA ettepanekud Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuete ning diplomeerimise korda puudatavele eelnõule

EESTI MEREMEESTE SÕLTUMATU AMETIÜHING ESTONIAN SEAMEN’S INDEPENDENT UNION AFFILIATED TO THE ITF AND ETF

Jaak Viilipus

Meie 03.10.2022 nr.1 - 58 Merendusosakonna juhataja Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium

Koopia: meremehi esindavad organisatsioonid EV Haridus-ja teadusministeerium Vabariigi Presidendi kantselei

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord", eelnõu 13.09.2022, muutmisest

Tulenevalt asjaolust, et ei Eesti meremehi esindavate organisatsioonide ega ka mitte Eesti Mereakadeemialt ei küsitud arvamust k.a. augustikuus Riigikogu poolt erakorralisel istungil 18.07.2022 vastu võetud Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 20 muudatuste osas, mis puudutasid välismaiste e-residentide diplomeerimist ja nendele esitatavaid nõudeid, siis leiab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA), et kogu kõnesolev määrus on välja töötatud ja oma sisult mõttetu võttes arvesse meie riigi meremeeskonna ja ka reederite tänaseid vajadusi. Üllatav on e-residentidele Eesti meresõidudiplomite väljastamise seadustamine ka sellest aspektist, et Eesti Laevaomanike Liit on oma vastuses Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumile kinnitanud, et muudatus ei ole otseselt vajalik ja toonud välja terve hulga kaasnevaid riske, sh. mainerisk ja Transpordiametis vajaliku ressursi puudumine ja plaan protsessi toestamiseks.

EMSA uudised

Oleme seisukohal, et nii MSOS-i muutmisel kui ka käesoleva määruse välja töötamisel ei ole arvestatud Eesti Vabariigi kui riigi huvidega ega riskidega, mis antud õigusaktide muudatused võivad endaga kaasa tuua. Tegemata ja arvestamata on jäetud riigi haldussüsteemi võimekus ning täiendavalt tekkivad võimalikud kulud. MSOS muutmise eelnõu seletuskirjas on ära märgitud vaid ühe ametniku täiendava palkamise kulu, mis on selgelt ebapiisav ja suurusjärgu võrra väiksem tegelikult tekkida võivatest riigipoolsetest halduskuludest, rääkimata riskist riigi meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise süsteemi IMO akrediteeringule.

STCW-78/95 konventsiooni artikkel IV, Informastiooni edastamine, nõuab, et osalisriik edastab peasekretärile koheselt seaduste, määruste, käskkirjade, eeskirjade ja teiste, konventsiooni raames mitmesugustes küsimustes kehtestatud õigusaktide tekstid. MSOS seaduse muudatused on vastu võetud Riigikogus 2,5 kuud tagasi, kuid meile tedaolevalt ei ole Rahvusvahelisele Merendusorganisatsioonile (IMO) veel midagi edastatud.

Eeltoodut arvestades ja võttes arvesse, et kõigi maailma riikide e-residentidele teatud tingimustel Eesti meresõidudiplomite väljastamine on pretsedenditu juhtum, tuleks esmalt oodata ära IMO peasekretäri ametlik reakstioon ja arvamus kuna kõnesoleva MSOS muudatusega muudeti olulisel määral Eesti Vabariigi senist meresõidudiplomite väljastamise korda ja riivatakse iga IMO osalisriigi, kes diplomeid väljastab, kohustust oma riigi haldussüsteemi kaudu teostada STCW-78/95 konventsiooni kohast administratiivset järelevalvet ja kontrolli konkreetse riigi meremeeste koolituse, eksamineerimise kui ka esialgsete dipolomite väljastamis süsteemi vastavuse osas nii konvnetsiooni kui ka STCW koodeksi nõuetele. Ennekõike puudutab see konventsiooni lisa reegleid I-6, I-7,I-8 ja I-9 ( vt.lisatud väljavõtet õigsuaktist). Eeltoodud nõuete delegeerimise võimalust teisele osalusriigile STCW-78/95 rahvusvaheline konventsioon ette ei näe.

EMSA leiab, et minimaalne, STCW-78/95 konventsioonist johtuv Eesti Vabariigi poolne kohustus, peab kvaliteedisüsteemi nõuete tagamiseks olema konkreetse IMO osalisriigiga, kelle meresõidudipolmid on rahvusvaheliselt ja EL-s tunnustatud, sellesama konventsiooni sätete alusel IMO poolt, Selles kokkuleppes peab olema vähemalt ja täpselt sätestatud, sõlmitud vastavasisuline koostöölepe. kuidas toimub vastastikune, konventsiooni lisades I-6, I-7,I-8 ja I-9 ning vastavates STCW koodeksi reeglites sätestatud standardite

järgimine, riigipoolne järelevalve ja kontroll. Pelgalt IMO STCW konventsiooni nn.Valgel lehel paiknemine ei taga süstemaatiliselt ja pidevalt nõutud, iga osalisriigi kohustust, tema poollt väljastatavate konventsionaalsete meresõidutunnistuste süsteemi IMO nõuetele vastavuse osas, st. ennekõike süsteemi osiste standarditele vastavuse alast järelevalvet ja kontrolli.

IMO osalisriigi mereadministratsiooni poolne kontroll ei saa ka seisneda ainuüksi ühe või teise IMO liikmesriigi dokumentaalsetel tõenditel meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise süsteemi STCW-78/95 nõuetele vastavuse osas, vaid peab olema tagatud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga järelevalve ametnike poolt, mis antud e-residentidele Eesti Vabariigi ametlike kutsetunnistuste/meresõidudiplomite väljastamise protsessi kontekstis tähendab iga konkreetse riigi, kelle kodanikuks e-resident on või millises riigis on ta oma merehardiuse omandanud, järelevalvet ja kontrolli Eesti ametnike poolt.

Kahtleme, kas Eesti Vabariigi Transpordiamet on valmis eeltoodud funktsioone täitma. Lisaks pädeva ametnikkonna nappusele, ei ole sellise ülemaailmse järelevalve ja kontrolli protsess mitte millegagi põhjendatud.

Konkreetse ja meile esitatud määruse eelnõu osas on juba terve mõistuse vastane ja vastuolus kogu Eesti haridusseadustikuga eelnõu § 78, mis näeb ette välisriigis välja antud mereõppeasutuse diplomi vahetamise Eesti mereõppeasutuse samaväärse diplomiga.

KOKKUVÕTTEKS on EMSA ettepanek kõnesolevat määruse eelnõu edasi mitte menetleda, senikaua kui on kõrvaldatud kõik meie poolt välja toodud kitsaskohad ja saadud IMO peasekretärilt Londonist heakskiit massilisele, e-residentsuse alusel konventsionaalsete meresõidudiplomite väljastamisele.

Lugupidamisega

Jüri Lember

EMSA esimees /allkirjastatud digitaalselt/

LISA

Reegel I/6

Väljaõpe ja hindamine Osalisriigid tagavad, et: .1 konventsiooni kohase meremeeste väljaõppe ja hindamise korraldus, kontroll ja järelevalve toimub vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/6 sätetele, ja .2 konventsiooni kohase meremeeste väljaõppe ja pädevuse hindamise eest vastutavatel isikutel on vastavat liiki ja vastava tasemega väljaõppe andmiseks ning pädevuse hindamiseks vajalik ettevalmistus, vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/6 sätetele.

Reegel I/7

Teabe edastamine

1 Lisaks IV artiklis nõutud teabele edastavad osalisriigid peasekretärile STCW koodeksi jaotises A-I/7 määratud ajal ja vormis koodeksis nõutava muu teabe konventsiooni täielikuks ja lõplikuks kehtestamiseks võetud meetmete kohta.

2 Pärast IV artiklis ja STCW koodeksi jaotises A-I/7 nõutud täieliku teabe saamist, mis kinnitab konventsiooni sätete täielikku ja lõplikku kehtestamist, esitab peasekretär vastava aruande mereohutuse komiteele.

3 Pärast seda, kui mereohutuse komitee on vastavalt oma kodukorrale otsustanud, et saadud teave kinnitab konventsiooni sätete täielikku ja lõplikku kehtestamist:

.1 määratleb mereohutuse komitee osalisriigid, keda see puudutab; .2 vaatab mereohutuse komitee läbi konventsiooni vastavate sätete täieliku ja lõpliku kehtestamise kohta teabe edastanud osalisriikide nimekirja ning jätab nimekirja üksnes osalisriigid, keda see puudutab, ja .3 on teistel osalisriikidel, kes täidavad reeglite I/4 ja I/10 sätteid, õigus põhimõtteliselt tunnistada lõikes 3.1 määratletud osalisriikide poolt või nimel väljaantud tunnistuste konventsioonile vastavust.

4 Konventsiooni ja STCW koodeksi muudatuste suhtes, mis jõustuvad pärast kuupäeva, mil peasekretärile edastati või edastatakse teave vastavalt lõikele 1, ei kohaldata jaotise A-I/7 lõikeid 1 ja 2.

Reegel I/8

Kvaliteedinõuded

1 Osalisriigid tagavad, et: .1 vastavalt STCW koodeksi jaotisele A-I/8 kontrollitakse pidevalt kõiki valitsusväliste asutuste või nendele alluvate üksuste teostatud väljaõppe, pädevuse hindamise, diplomeerimise, sh tervisetõendite andmise ning tunnistuste kinnitamise ja pikendamisega seotud toiminguid kvaliteedisüsteemi abil, et tagada määratletud eesmärkide, sh koolitajate ja hindajate erialast ettevalmistust ja kogemusi käsitlevate eesmärkide saavutamine, ja

2 Samuti tagavad osalisriigid, et vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/8 sätetele toimuvad regulaarsed hindamised vastava kvalifikatsiooniga isikute poolt, kes ise ei ole kõnealuste toimingutega seotud. Hinnatakse kõiki konventsiooni ja STCW koodeksi

muudatustega kooskõlla viimiseks tehtud siseriiklike eeskirjade ja kordade muudatusi, mis jõustusid pärast peasekretärile teabe edastamise kuupäeva.

.2 kui valitsusasutused või -üksused teostavad selliseid toiminguid, kohaldatakse kvaliteedisüsteemi.

3 Lõike 2 kohaselt läbiviidud hindamise kohta esitatakse peasekretärile aruanne STCW koodeksi jaotises A-I/7 ette nähtud vormis.

Reegel I/9

Tervisenõuded

1 Osalisriigid kehtestavad meremeeste tervisenõuded ja tervisetõendite väljaandmise korra vastavalt käesoleva reegli sätetele ja STCW koodeksi jaotisele A-I/9.

2 Osalisriigid tagavad, et meremeeste nõuetekohase tervisliku seisundi hindamise eest vastutav isik oleks arst, keda asjaomane osalisriik on tunnustanud tegema STCW koodeksi jaotise A-I/9 sätete kohast meremeeste tervisekontrolli.

3 Meremehel, kellel on konventsiooni kohaselt välja antud tunnistus ja kes teenib merel, peab olema ka käesoleva reegli ja STCW koodeksi jaotise A-I/9 sätete kohaselt välja antud kehtiv tervisetõend.

4 Tõendi taotleja: .1 on vähemalt 16 aastat vana; .2 esitab piisavad tõendid oma isiku kohta ning .3 vastab asjaomases osalisriigis kehtivatele tervisenõuetele.

5 Tervisetõend kehtib maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui meremees on alla 18- aastane, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta.

6 Kui tervisetõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni järgmise sihtsadamani, kus on olemas asjaomase osalisriigi poolt tunnustatud arst, tingimusel et see aeg ei ole pikem kui kolm kuud.

7 Kiireloomulistel juhtudel võib administratsioon lubada meremehel töötada ilma kehtiva tervisetõendita kuni järgmise sihtsadamani, kus on olemas asjaomase osalisriigi poolt tunnustatud arst, tingimusel et: .1 sellise loa kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud ning .2 asjaomasel meremehel on olemas hiljuti aegunud tervisetõend.

Pärnu mnt.41a Tallinn 10119

ESTONIA

Tulumaksuvaba miinimum ja alampalk 2023. aastal

2023. aasta toob muudatusi nii tulumaksuvaba miinimumi suuruses ja süsteemis kui ka alampalgas.

Alates 2023. aastast on Eestis kasutusel kaks maksuvaba tulu. Senisele sissetuleku suurusest sõltuvale tulumaksuvabale miinimumile lisandub maksuvaba tulu pensioniikka jõudnud inimestele. Selle maksuvaba tulu määr on võrdne keskmise vanaduspensioni suurusega ja seda sõltumata tulu suurusest. Seda maksuvaba tulu määra rakendatakse ka inimesele, kes jõuab vanaduspensioni ikka kalendriaasta jooksul. Eelduslikult on selleks maksuvabaks tuluks 704 eurot kuus. Täpne summa selgub riigieelarve seaduse vastuvõtmisel. Seda maksuvaba tulu vanaduspensionieas arvestab Sotsiaalkindlustusamet inimese vanaduspensionile ja kui pension jääb alla selle summa, siis inimeses avalduse alusel arvestab tööandja kasutamata ülejäägi ka töötasule või muudele tuludele.

Uuest aastast tõuseb ka teiste töötajate tulumaksuvaba miinimum senise 500 euro pealt 654 euro peale. Samas ei muudeta maksuvaba tulu kahanemise süsteemi ja üle 14400 euro aastatulu (1200 eurot kuus) pealt hakkab maksuvaba tulu kahanema. Töötajad, kes teenivad kuus kuni 1200 eurot saavad selle muudatuse tulemusena kätte 31 eurot rohkem kui seni. Seega peaksid nüüd aasta lõpus üle vaatama tööandjale tehtud tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks tehtud avaldused ning kui seal on tulumaksuvaba miinimum fikseeritud numbriliselt siis tegema vajadusel uued avaldused. Eriti puudutab see töötajaid, kes teenivad vähem kui 1200 eurot kuus või kes on vanaduspensioni eas või jõuavad sellesse 2023. aasta jooksul, sest vastasel juhul arvestab tööandja maksuvaba tulu endises määras vaatamata sellele, et tulumaksuvaba miinimum on tõusnud või süsteem muutunud.

5. septembril sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate keskliit töötasu alammäära kokkuleppe 2023. aastaks. Selle kokkuleppe kohaselt tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist töötasu alammäär 10,9 % 725 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on järgmisest aastast 4,3 eurot. Kasv võrreldes täna kehtivaga 11,4%.

Vask

EMSA peasekretär, LLM

Kaia

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja selle kasu ametiühingutele

Käesoleva aasta algul nimetati mind Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajana Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) liikmeks, kuna endine esindaja kahjuks lahkus meie hulgast.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodi 1957. aastal Euroopa Liidu lepinguga ning selle ülesandeks on abistada nõuandva pädevusega Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

Komiteesse kuulub praegu 329 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist ning iga riigi liikmete arv sõltub nende rahvaarvust sarnaselt Euroopa Parlamendiga. Liikmed esindavad tööandjaid, ametiühinguliikmeid ning sotsiaal-, kutse-, majandusja kultuuriorganisatsioone. Liikmed nimetab liikmesriikide ettepanekute alusel ametisse nõukogu viieaastaseks ametiajaks. Eestil on komitees 7 liiget –2 ametiühingute keskorganisatsioonidest, 2 tööandjate keskorganisatsioonidest ja 3 esindavad teisi organisatsioone (põllumajandus, puuetega inimesed, vabaühendused).

Komitee annab huvirühmadele võimaluse esitada ametlikke arvamusi ELi seadusandlike ettepanekute kohta. Selle kolm peamist ülesannet on: aidata Euroopa Liidu poliitikat ja õigusakte paremini kohandada kohapealsele majanduslikule, sotsiaalsele ja ühiskondlikule tegelikkusele, abistades selleks Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Euroopa Komisjoni oma liikmete kogemusi ja esindatavaid organisatsioone, dialoogi ja jõupingutusi kasutades, et saavutada üldhuvi teeniv üksmeel; edendada Euroopa Liidu arenemist kaasavamaks ja rohkem rahva arvamust arvestavaks, toimides institutsioonilise foorumina, mis esindab ja teavitab organiseeritud kodanikuühiskonda, edastab selle seisukohti ja tagab dialoogi sellega;

Kõik EMSK liikmed kuuluvad ühte kolmest rühmast – tööandjad, töötajad või muud huvirühmad.

Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon konsulteerivad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega erinevates küsimustes. Samuti koostab komitee arvmusi omal algatusel. Komitee liikmed töötavad EL-i nimel ning on sõltumatud oma riikide valitsustest.

Euroopa Komisjonil ja nõukogul on teatud juhtudel kohustus Komiteega konsulteerida. EMSK koostab aastas keskmiselt 170 nõuandvat dokumenti ja arvamust (millest ligikaudu 15% on omaalgatuslikud). Kõik arvamused edastatakse ELi otsustusorganitele ja avaldatakse seejärel Euroopa Liidu Teatajas. Komitee tööd korraldab juhatus, mida valitakse iga kahe ja poole aasta järel. Sinna kuulub president ja kaks asepresidenti, kes valitakse rotatsiooni korras igast kolmest rühmast. Järgmiseks komitee presidendiks järgmise aasta kevadel saab senine töötajate rühma president Oliver Röpke.

Reeglina tuleb komitee täiskoosseisus kokku üheksa korda aastas täiskogu istungjärgul. Istungjärkudel võetakse arvamused vastu lihthäälteenamusega sektsioonide arvamuse alusel. Sektsioone on komiteel kuus – majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon, ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon, transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon, põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon, välissuhete sektsioon. Lisaks on komitee struktuuris ka tööstuse muutuste nõuandekomitee. Nende riikide liikmed, kus esindajaid on vähe, võivad osaleda kuni kolme sektsiooni töös, teised kahe sektsiooni töös. Mina olen kolme sektsiooni liige. Nendeks on tööhõive, põllumajanduse ja keskkonna ja välissuhete sektsioonid. Sektsiooni arvamusi koostavad uurimisrühmad, kus on tavaliselt 12 liiget. Enne, kui arvamus läheb täiskogu istungile vastuvõtmiseks, arutatakse seda

sektsiooni koosolekul ning võetakse seal samuti vastu lihthäälteenamusega.

Täiskogul vastu võetud arvamused edastatakse ELi institutsioonidele ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Seega vastates nüüd küsimusele, mis kasu on EMSKist ametiühingutele siis seda on sama palju, kui on EMSKist kasu kõikidele EL elavatele või töötavatele inimestele. EMSK annab kodanikkonna sisendi peaaegu kõikidele õigusaktide eelnõudele ning selle arvamusega arvestatakse õigusakti edasisel menetlemisel. Samuti koostab arvamusi ühiskonna jaoks olulistes sise- ja välispoliitilistes küsimustes ning Euroopa Liidu erinevate poliitikate osas.

Ametiühingute esindajatel pea kolmandikuna EMSKI liikmetest on väga tugev hääl ning kõikides arvamustes on alati arvestatud EL töötajate ja elanike huvidega. Senise lühiaegse kogemuse põhjal võin üsna kindlalt väita, et ametiühingute esindajad on teistest gruppidest ühtsemad. Kui on vaja arvamustesse muudatusi sisse viia, et töötajate huvid oleksid paremini esindatud, siis seistakse muudatuste eest nagu üks mees ja dokumendid saavad parandatud meile sobivas suunas. Kaia Vask EMSA peasekretär EMSK-i liige

IMO peasekretäri Kitack Limi sõnum. 2022. aasta meremehe päeva teema: "Sinu reis - siis ja praegu. Jaga oma teekonda"

Daamid ja härrad,

Kaheteistkümnendat korda tähistame rahvusvahelist meremeeste päeva 25. juunil.

Alates selle käivitamisest 2011. aastal on see päev suunanud avalikkuse tähelepanu meremeeste panusele kogu ülemaailmsesse kogukonda ning selle aasta teema tähistab merereise ja teekondi.

Iga päev on laevadel töötamas sajad tuhanded meremehed, samal ajal kui teised peavad oma väljateenitud pausi –valmistudes järgmiseks reisiks.

Nende laevad on maailmakaubanduse peamised liigutajad ja maailmamajanduse mootorid, transportides selliseid kaupu nagu toit, ravimid, elektroonika ja palju muud.

Ilma meremeesteta ei oleks laevandust ja see päev annab meile igal aastal võimaluse tunnustada ja avaldada austust meremeestele kõikjal, olenemata nende merereisist.

Laevandus ja ookeanide kutse moodustavad eluviisi. See on sisukas ja oluline karjäär, mis annab tugeva aluse elule ning pakub lõputult võimalusi õppimiseks ja arenemiseks.

See üllas amet on midagi, mida ma hoian südamelähedasena ja paljudele meist on meie merereisid elukestva teekonna algus.

OÜ VanaSäga

Minu enda teekond merel on rikastanud mu elu. See võimaldas mul omandada meremehena oskusi laevadel ning seejärel rakendada neid teadmisi ja kogemusi kaldal. Minu teekond viis mind Korea Mereakadeemias kadetina teenimisest õppimiseni Maailma Mereülikoolis.

Teenisin Korea Vabariigi Ookeanide ja kalanduse ministeeriumis ning esindasin delegaadina oma riiki IMO kohtumistel. Seejärel läksin edasi Busani sadamasse, kus ma olin selle president, enne kui jõudsin oma praegusesse peasekretäri rolli.

Iga meremehe teekond on ainulaadne. Ometi on paljud väljakutsed ja võimalused ühised.

Pärast kahte aastat pakub COVID-19 pandeemia endiselt keerulist töökeskkonda, kus on jätkuvalt raskusi meeskonnavahetuste läbiviimisel ning arstiabi ja kaldapuhkuse kättesaadavusel. IMO kutsub riike jätkuvalt üles toetama meremehi, määrates nad võtmetöötajateks, et iga meremehe teekond merel saaks liikuda sujuvamatesse vetesse.

Sellel meremehe päeval vaatame ka tulevikku. Uued tehnoloogiad, uued seadmed ja vajadus muuta laevandus keskkonnahoidlikumaks pakuvad uusi väljakutseid ja võimalusi. Olen kindel, et astute nendele väljakutsetele vastu ja eelolevatel aastatel sillutate teed säästvamale laevandusele.

Tänavuse meremehe päeva teemaks on "Sinu reis - siis ja praegu. Jaga oma teekonda" ja ma kutsun teid üles jagama sotsiaalmeedias fotosid oma esimesest ja viimasest reisist.

Võite olla selles ametis uus või võib-olla olete seilanud aastakümneid.

Me tahame teist kuulda. Palun märgistage oma postitustes IMO, et saaksime näha, kui kaugele olete oma teekonnal jõudnud - ja tähistage oma edusamme.

Kutsume kõiki kasutama teemaviidet #SeafarerJourney, olenemata sellest, kas olete ise meremees või avaldate neile austust.

Ootan huviga teie pilte, loen teie kommentaare ja naudin koos teiega meie merereisi.

pakub EMSA liikmetele ja pereliikmetele (EMSA liige on kaasas), liikmepileti esitamisel 20% soodustust veo- ja renditeenuselt Peugeot Boxer tüüpi kaubikutega. Hinnad on järgmised: 24 tunni rent 35€+ km, rent koos juhiga 15€+km millest on miinus 20%. www.vanasaga.ee

IMO peasekretär Kitack Lim

Helge tulevik Hersoni Riikliku Mereakadeemia kadettidel

Tänu ITF Seafarers' Trusti, Ukraina Meretranspordi Tööliste Ametiühingu (MTWTU), Hersoni Riikliku Mereakadeemia (KSMA) ja Leedu Mereakadeemia ühisprojektile on 50 Ukraina kadetil võimalik merendusõpinguid lõpetada ja omandada Leedu ja Ukraina pädevustunnistused.

Jätkuv sõda on Ukrainas riiki traumeerinud ja maailma raputanud. Pikaleveninud vaenutegevus on mõjutanud paljusid tööstusharusid ning mõjutanud oluliselt kaubalaevandust ja maailma majandust. Alates 24. veebruarist 2022 Ukrainas kehtestatud sõjaseisukord on seni takistanud Ukraina meremeestel laevadele liikumast ja avaldanud dramaatilist mõju laevade meeskondadele.

Hersoni Riiklik Mereakadeemia on üks Ukraina juhtivaid merendusõppeasutusi, mis on sõja laastavaid mõjusid omal nahal tundnud. Alates märtsi keskpaigast on Hersoni piirkond olnud okupatsioonivõimude kontrolli all. Hõivatud olid ka akadeemia ruumid ja rajatised, mis ehitati aastate jooksul MTWTU ja merendussektori toel. Sellegipoolest õnnestus akadeemia administratsioonil luua kaugõppe vorm.

Rahvusvahelised uudised

MTWTU ja ITF Seafarers' Trust on teinud meremeeste ja nende perede toetamiseks tihedat koostööd konflikti algusest peale ning otsustasid pöörata tähelepanu kadettide raskele olukorrale.

"Oleme täielikult pühendunud oma Ukraina vendade ja õdede toetamisele sellel kohutaval perioodil. Tavaliselt keskendub Trust rohkem heaolule kui koolitusele, kuid need on erandlikud asjaolud. Oleme ülimalt uhked, et saame aidata neil noortel õpingud lõpetada ja oma püüdlusi ellu viia.“ ütles ITF Seafarers' Trusti juhatuse esimees Dave Heindel.

https://www.itfseafarers.org/en/news/brig ht-future-cadets-kherson-statemaritime-academy

Meremeeste kriis on probleemiks merendussektorile

Covid-19 pandeemiast tingitud meremeeste kriis raskendas laevandustegevust kogu maailmas.

USA Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoni (USITC) teatel jäi blokaadi, piiride sulgemise ja muude piiravate meetmete tõttu 2021. aastal laevade pardale kuni 250 000 meremeest või ei saanud 2021 aastal uutele laevadele minna.

Pandeemiast tingitud häirete tõttu meretööstuse tootmisprotsessis vähenesid uute laevade tarned 2020 aastal 12%. Isegi kasutatud laevade suurenenud kasutamise korral aitas vähene laevade pakkumine kaasa laevadega varustatuse puu-

dusele ja piiras ülemaailmse laevandusvõimsuse laienemist 2021 aastal. Üks näide kujunenud olukorrast on firma Pangea Logistics Solutions. Paljudes maailma riikides vastu võetud tõkestamismeetmed ja karantiinipiirangud on oluliselt mõjutanud meeskonnaliikmete ja selle ettevõtte meremeeste pardalemineku ja sealt lahkumise võimalusi.

Selle tulemusena on Pangaea Logistics Solutions alates Covid-19 puhangust ja kuni 2022. aasta keskpaigani kogenud pikki viivitusi ja sellega seotud keerukusi oma laevadele meeskonna pealeminekul ja laevalt lahkumisel, mis on veelgi suurendanud tegevuskulusid ja vähendanud

tulusid. Covid-19 pandeemia meremeeste kriis raskendas veelgi ülemaailmse laevandustööstuse tegevust.

2021. aastal koges ülemaailmne laevandus ka ajaloolisi sadamate ummikuid USA-s, Aasias ja Põhja-Euroopas, mis häiris laevade sõidugraafikuid. Umbes 80% ülemaailmsetest sadamate ummikutest tekkisid Põhja-Ameerikas, millest suurem osa oli seotud Los Angeles-Long Beachi sadamakompleksiga.

https://www.opportimes.com/seafarerscrisis-complicated-maritimetransportation/s

Malaisia Merekaitse Amet (MMEA) pidas Tanjung Kidurongi lähedal kinni meeskonna, puksiirlaeva ja praami

Malaisia merekaitseamet (MMEA) pidas 5.09.2022 kella 11 paiku Tanjung Kidurongist umbes 1,6 meremiili kaugusel kinni puksiiri, selle viis meeskonnaliiget ja

liivaga koormatud praami. MMEA Bintulu tsooni direktori kapten Mohd Khairol Anuar Saadi sõnul peeti puksiir ja meeskond kinni pärast seda, kui puksiiri kip-

per ei esitanud ühtegi kehtivat dokumenti, mis on seotud liivaga koormatud puksiiri ja praamiga. "Ka puksiirlaeva ja praami meeskonnaliikmetel olid aegunud töö-

load," ütles ta tänases avalduses. Ta lisas, et kõik meeskonnaliikmed, sealhulgas kapten, olid 31–56-aastased indoneeslased. Mohd Khairol ütles, et puksiir, praam ja meeskonnaliikmed saadeti edasiseks uurimiseks Bintulu merevööndi

laevade kinnipidamiskeskusesse. Juhtumit uuritakse 1952. aasta kaubalaevandusmääruse ja 1967. aasta tolliseaduse alusel, mis näevad süüdimõistmisel ette rahatrahvi ja vangistuse. Mohd Khairol tuletas merenduskogukonnale meelde, et

nad peavad enne merel tegutsemist järgima seadusi.

https://www.theborneopost.com/2022/09/0 5/mmea-detains-crew-tugboat-barge-neartanjung-kidurong/

Ühendkuningriigi meresõiduohutuse nädal 2022

Nautilus International mängis Ühendkuningriigi meresõiduohutuse nädalal 2022 aastal silmapaistvat rolli. See toimus 4.–8. juulil Ühendkuningriigi transpordiministeeriumi toetusel ja keskendus sel aastal ohutuse parimatele tavadele. Jon Parkin ja Rob Coston raporteerivad:

2021. aastal ajakirjas British Medical Journal avaldatud meremeeste uuring näitas, et nelja aasta jooksul kannatas 6,31 igast 1000 meremehest kutsevigastuste ja kutsehaiguste tagajärjel. Uuringust järeldus, et meretöölistel on kõrge suremus, vigastused ja haigused ning nad töötavad ohtlikus keskkonnas võrreldes kaldatöötajatega. See ei tule üllatusena neile, kes on kunagi meretöökohale sattunud. Selle aasta meresõiduohutuse nädala eesmärk oli selle sünge statistikaga midagi ette võtta. Nädala raames tuli kokku hulga organisatsioone, et jagada teadmisi ja üksteiselt õppida. Osalejaid oli valitsusasutustest kuni merendusega tegelevate tööandjate, heategevusorganisatsioonide ja liikmesorganisatsioonideni,

sealhulgas loomulikult Nautilus. Nautilust esindas peasekretär Mark Dickinson. Oma kõnes rääkis ta ka ametiühingute ja tööandjate vahelise suhtluse vajalikkusest, et meretöötajatel oleks turvaline suhtluskanal, et jagada tuvastatud ohutusprobleeme. Seda seisukohta kordas nädala jooksul Ühendkuningriigi Laevanduskoja tegevjuht Sarah Treseder, kes nõustus, et head ohutustavad on saavutatavad ainult siis, kui laevaomanikud, MCA ja ametiühingud teevad koostööd ja jagavad teavet avalikult.

"Meie tööstus, kuigi strateegiliselt elutähtis, on endiselt ohtlik," ütles hr Dickinson kohalviibijatele. "Töövigastused on liiga tavalised ja mõnikord kaotatakse traagiliselt elusid. Peame tunnustama ettevõtet Port Skills & Safety tehtud töö eest ametiühingute, tööandjate ja ohutusekspertide kokkuviimisel nende probleemide lahendamiseks. Ainult sidusrühmade vahelise konstruktiivse dialoogi kaudu saame tagada, et meie sadamad on meie inimestele turvalisemad töökohad.

Oma kõnes tõstatas hr Dickinson ka tähelepanuväärse küsimuse: kellel peaks olema lubatud konteinerlaevades konteinereid kinnitada? „Meremeeste kasutamine lasti kinnitustöödel tekitab veel ühe ohutusprobleemi. Nautilus usub, et seda peaksid tegema koolitatud stividorid, mitte ületöötanud ja väsinud meremehed. Lastitööd, kinni- ja lahtisidumine, on dokkerite töö.

https://www.nautilusint.org/en/newsinsight/telegraph/safety-onboard-ameeting-of-minds-at-maritime-safetyweek/

Meeskonna päästmine pärast kaubalaevade kokkupõrget

Põhjamerel 09.09.2022

Taani merevägi lõpetas otsingu- ja päästemissiooni seitsme meremehe osas, kes olid pärast Põhjamerel toimunud laevade kokkupõrget sunnitud oma laeva maha jätma. Hollandi üldkaubalaeva Helge meeskonnale andis kapten korralduse laev maha jätta ja siirduda täispuhutavasse päästepaati, nad päästeti rasketes ilmastikutingimustes mereväe helikopteriga.

Rootslasele Eric Thunile kuuluv 5000 dwt puistlastilaev Helge väljus Antwerpenist ja sõitis põhja poole piki Taani rannikut Norra suunas Uurimine püüab välja selgitada, millist lasti ta parajasti vedas, kuid Taani meedia teated viitavad sellele, et laeval oli

Põhjamere ilmastikuoludes raskusi

Helge ja Bahama lipu all sõitnud 10 000 dwt külmkaev Wild Cosmos, mis sõitis Lõuna-Aafrikast Durbanist Eestisse, põrkasid kokku umbes 20 meremiili kaugusel Taani linnast Ringkøbingist Jüütimaa läänerannikul

Taani ametivõimud said hädaabikõne kell 5.40 ja kapten teatas, et nad on Helget maha jätmas Taanlased saatsid välja kaks helikopterit ja kolm alust ning teatasid, et päästetöödel on valmisolekus ka Norra kaitsevägi. Piirkonnas olid abiks ka kommertslaevad

https://maritimeexecutive.com/article/video-rescue-of-crewafter-cargo-ships-collide-in-the-north-sea

Nautiluse peasekretär Mark Dickinson

Lastiomanikud süüdistavad laevaomanikku m/l Ever Given Suessi kanali intsidendis

Rühm lastiomanikke süüdistab Ever Giveni Jaapani omanikku Shoei Kisen Kaishat mullu märtsis toimunud rahaliselt katastroofilises laeva intsidendis Suessi kanalis.

Pärast Egiptuse meteoroloogiaameti prognoosi, et "liiva ja tolmu tuuled… häirivad merenavigatsiooni", viitasid mõned kanalist pärit teated 23. märtsi 2021 hommikul tuule kiirusele üle 45 sõlme. Hoolimata sellest, et kaks laeva, Al Nasriyah ja Cosco Galaxy, sõitsid ees, püüdis Ever Given kanalit läbida vaid kahe lootsiga sillal.

Hagejad rääkisid kohtus aga laeva otsusest sõita kanalil üle lubatud kiiruse –mis ületas 12 sõlme piirangut. Seega oleks puksiiri kasutamine sellistes oludes olnud võimatu.

Laeva tohutu suurus ja pikkus koos kiiruse ja kere tuulepinnaga muutsid juhtimise peaaegu võimatuks, ütles hr Barber. “Nii pikk laev… võtab palju pühitavat ala, sest laeva pööramise pöördepunkt ei ole keskel, nagu inimesed arvavad. See pöördepunkt liigub ümber vastavalt laeva kiirusele ja igasugustele muudele teguritele.“

Kohtus selgus, et kui tuule poolt tuuseldatav laev kaldus ühest suunast teise, püüdsid Suessi kanali ametiasutuse (SCA) pealoots ja tüürimees seda kompenseerida roolimise ja kiiruse suurendamisega.

Bloombergi eelmise aasta juunis avaldatud raporti kohaselt läksid kaks SCA lootsi sel ajal tülli: "Nad võisid vahetada solvanguid araabia keeles".

Raportis, mida SCA kindlalt eitab, seisis järgmine: „Teine loots üritas tellimust tühistada ja vahetati rohkelt vihaseid sõnu. Kapten Kanthavel sekkus ja pealoots vastas kohtu tõendite kohaselt ähvardusega laevalt lahkuda: Vahepeal aga pöördus alus oma suuruse tõttu nii raskelt, et selleks ajaks, kui ta ühele roolimiskäsule reageerima hakkas, pidi tüürimees alustama järgmist. Tuultest räsitud suurel kiirusel kanalil kallutades muutus alus sisuliselt juhitamatuks. "Niisiis vajasid nad palju roolimist tagumises otsas, mille jaoks neil ruumi ei olnud, nii et laev ise oleks peale selle, et ta ei reageerinud roolile, jätkanud liikumist kaldale lähemale," ütles Barber

Õnnetuse järel nõudis SCA Ever Giveni vabastamiseks 1 miljard dollarit tasu ja kahjutasu. Eelmise aasta Lloyd's Listi hinnang näitas, et kuue päeva jooksul, mil Ever Given kanalit blokeeris, läks see maailmakaubandusele maksma 9,6 miljardit dollarit päevas.

Varasemad kohtuasjad Ever Giveni vastu panid süü lootsidele ja meeskonnale.

See viimane juhtum näib aga iseloomustavat

vahejuhtumit teises valguses, kuna hagejad ütlesid kohtule, et nende arvates olid laevaomanikud "hoolimatud", "tegutsesid ilma mõistliku hoolsuse ja oskusteta rikkudes oma kohustusi". Ajalooliselt on laevaõnnetused seotud meeskondade ja kaptenitega, kes võivad kanda pikki vanglakaristusi. Kuid hr Barber, paljude õnnetuste uurimise veteran, rõhutas, et peaaegu alati olid mängus ka muud tegurid.

„Isegi laevaomanik ei ole tegelikult lõplik otsustaja. See, kes teda palkab, avaldab survet ja seejärel avaldab ta meeskonnale survet. Ja nii see lähebki, mööda ketti. Liiga paljud asjad peatuvad meistril ja vaene peremees hoiab relva pea küljes, mis on täiesti ebaõiglane. Jah, ta tegi vigu, kuid tõenäoliselt mõjutas tehtud otsust midagi muud.

https://gcaptain.com/cargo-owners-blameshipowner-for-ever-given-grounding-insuez-canal/

Ametiühingud nõuavad häbistatud P&O Ferriesi bossi eemaldamist Interferry esinejate nimekirjast

Nautilus International ja Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon (ITF) on väljendanud oma nördimust igaaastase Interferry konverentsi korraldajatele pärast seda, kui nad kutsusid häbistatud P&O Ferriesi tegevjuhi Peter Hebblethwaite'i Seattle'i üritusele esinema. Hr Hebblethwaite on pärast ettevõtte tegevust 2022. aasta märtsis seisnud silmitsi korduvalt üleskutsete tagasiastumisega kogu poliitilise spektri esindajatelt, sealhulgas toonase transpordivaldkonna riigisekretäri Grant Shappsi ja endise peaministri Boris Johnsoni poolt.

Hr Hebblethwaite tõi ettevõttele halva maine, koondades Zoomi kaudu kokku ligi 800 Ühendkuningriigi meremeest, kes asendati lühiajaliste lepingutega renditöötajatega, kelle tööhind on keskmiselt 5,15 naela tunnis ja alla Ühendkuningriigi miinimumpalga. Seda tehti ilma ette teatamata või ametiühingutega konsulteerimata ning riigisekretäri teavitamata, nagu seadusega ette nähtud.

Tegevjuht tunnistas hiljem parlamendi erikomisjonile, et teadis, et see on ebaseaduslik, ja otsustas seda teadlikult teha ning teeb sama uuesti. Ühendkuningriigi maksejõuetusteenistus jätkab praegu ettevõtte tegevuse kohta tsiviiluurimist.

Hebblethwaite valiti sellest ajast peale selle aasta mais Budapestis toimunud Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) kongressil Euroopa halvimaks tööandjaks. Interferry tegevjuhile Mike Corriganile saadetud kirjas palus ITFi merenduskoordinaator Jacqueline Smith tal kaaluda hr Hebblethwaite'ile saadetud kutse tühistamist. "Peter Hebblethwaite teatas Ühendkuningriigi parlamendi ametlikul istungil, et teadis, et tema tegevus on ebaseaduslik. Seetõttu pean ma arusaamatuks, et teda kutsutakse esinema ametlikule paneelile, mida reklaamib tööstuskontsern... See edastab täiesti vale sõnumi mitte ainult meremeestele, vaid ka avalikkusele ja tööstusele laiemalt,“ kirjutas ta.

„Loodame, et mõtlete selle üle, kaalute parvlaevasektori mainet ja profiili, eelkõige töökohana, ning vaatate uuesti läbi hr Hebblethwaite'ile saadetud kutse. Me palume vaid, et meremehi koheldaks väärikalt ja lugupidavalt.

Nautilus Internationali peasekretär Mark Dickinson ütles: "Tööstus ei tohi P&O Ferriesi tegevust normaliseerida. Interferry peaks viivitamatult tagasi võtma oma kutse Peter Hebblethwaite'ile ja saatma oma teistele liikmetele tugeva sõnumi, et see ei ole parvlaevafirmale vastuvõetav käitumisviis.

"Meremehed, ametiühingud kogu maailmas ja Euroopas, avalikkus ja kõigi Ühendkuningriigi poliitiliste parteide parlamendiliikmed olid Peter Hebblethwaite'i ja tema võimaldajate ja kaaslaste peale õigustatult nördinud. Interferry peaks seda tähele panema ja vastavalt tegutsema. „Nautilus ootab jätkuvalt maksejõuetusteenistuse otsust P&O Ferriesi ja selle direktorite kohta. Minu arvates on seletamatu, et Interferry kutsub oma konverentsile esinema tegevjuhi, kelle kohta praegu uuritakse.

https://www.nautilusint.org/en/newsinsight/news/unions-call-for-disgraced-poferries-boss-to-be-booted-off-interferryspeakers-list/

Rahvusvahelised meremehed kannatavad Austraalia vetes 65 miljoni dollari suuruse palgavarguse all aastas

Austraalia vetes välisriigis registreeritud kaubalaevadel töötavad meremehed seisavad silmitsi seaduslike lünkade ja tööstandardite lõdva jõustamise tõttu regulaarselt palkade ja muude õiguste vargustega, selgub Austraalia Instituudi tulevikutöö keskuse avaldatud uuest uurimisaruandest. Aruandes pealkirjaga röövitud merel uuritakse viimase kümnendi jooksul Rahvusvahelise Transpordiföderatsiooni (ITF), ülemaailmse merendus- ja muude ametiühingute föderatsiooni palgakontrollide andmeid. ITF sponsoreerib väikest 4-liikmelist inspek-

torimeeskonda Austraalias, et viia läbi meie sadamaid külastavate rahvusvaheliste laevade pistelist kontrolli.

Võtmepunktid: Viimase kümnendi jooksul leidis ITF Austraalia sadamates peaaegu 5000 kontrolli käigus, et 70% laevadest ei vastanud rahvusvahelistele miinimumstandarditele palgamaksete ja muude põhiliste tööstandardite osas – sellest tulenevad sissenõudekorraldused kogusummas selle aja jooksul 38 miljonit dollarit.

Kuid ITF-i meeskond suudab kontrollida vaid väikest osa kõigist Austraalia sadamaid külastavatest välismaistest laevadest: umbes 450 aastas ehk vaid 2,5% välisriigis registreeritud laevade külastustest selle aja jooksul. Tuginedes mõistlikele eeldustele palgavarguste levimuse kohta teistel, kontrollimata laevadel, prognoosi-

Meretranspordi 2021. aasta kokkuvõte

Ülevaade meretranspordist 2021 väitis, et ligikaudu 80% rahvusvahelise kaubavahetuse mahust toimub meritsi. 12 kuu jooksul kuni 1. jaanuarini 2021 kasvas ülemaailmne kommertslaevanduslaevastik 3 protsenti. Ülemaailmselt on meresõitjaid umbes 1,9 miljonit. Maailmas, kus inimeste unistused aina kasvavad, kasvavad meremeeste võimalused jätkuvalt.

BIMCO/ICS Seafarer Workforce 2021. aasta aruande (BIMCO/ICS 2021) andmetel oli 2021. aastal üle maailma 1 892 720 meremeest, kellest 857 540 olid ohvitserid ja 1 035 180 reakoosseis.

Suurim tarnija nii ohvitseride kui ka reitingute jaoks oli Filipiinid, millele järgnesid Vene Föderatsioon, Indoneesia, Hiina ja India. Koos andsid need riigid 44 protsenti ülemaailmsest meremeeste

tööjõust. ICS 2021. aasta tööjõuaruanne tuvastab 2026. aastaks 26 000 ohvitseri puudujäägi!

https://www.sundayobserver.lk/2022/10/23 /towards-most-preferred-seafarer-status

takse aruandes rahvusvaheliste meremeeste palgavarguste kogusummaks Austraalia laevandustööstuses ligi kaudu 65 miljonit dollarit aastas.

Välisriigis registreeritud laevadel (sageli töö- ja maksueeskirjadest kõrvalehoidmiseks mugavuslipu all sõitvad) meremehed on tavaliselt pärit madalapalgalistest arengumaadest ning neil on vähe jõudu, et seista vastu ebaeetiliste laevaomanike, tööandjate ja alltöövõtjate poolsele ekspluateerimisele.

Sadamariikides (nt Austraalias) on vaja rangemaid eeskirju, et pakkuda suuremat kaitset Austraalia vetes viibimise ajal.

Kuid aruandes tuvastati mitmeid lünki ja jõustamisvigu, mis selgitavad, miks neid meremehi rutiinselt ära kasutatakse isegi siis, kui nad toimetavad lasti ühest Austraalia sadamast teise.

https://www.miragenews.com/international -seafarers-suffer-65-million-in-862275/

Kaks hukkunud, kaks kadunud pärast praamide kokkupõrget Hollandi vetes

Reedel, 21. oktoobril Hollandi põhjaosas Wadden Sea'is toimunud laevade kokkupõrkes hukkus kaks inimest ja veel kaks jäid kadunuks.

Intsident leidis aset reedel kella 07.15 paiku kohaliku aja järgi, kui kiirparvlaev Tiger ja veetakso Stormloper põrkasid kokku Hollandi mandriosa ja Lääne-Friisi saarte vahel, Terschellingi vetes. Löögi tugevuse tõttu sattusid kõik kaheksa Stormloperil viibinud inimest vette.

Kaks veetakso reisijat tunnistati hiljem surnuks. Kapten ja veel vähemalt üks

inimene said kriitilisi vigastusi. Kahe kadunud isiku hulgas on täiskasvanud mees ja 12aastane poiss. Kiire parvlaeva meeskond teatas, et neil endal ega 27 reisija seas vigastatuid ei olnud. Otsingu- ja päästetegevuses (SAR) osalesid ka paljude agentuuride, sealhulgas Hollandi Kuningliku merepäästeasutuse ja Madalmaade rannavalve alused ja helikopterid. SAR-operatsioon peatati reedel pärast seda, kui päästeteenistuse töötajad jõudsid järeldusele, et veetakso kaks kadunud reisijat leitakse väikese tõenäosusega veel elus. Hollandi mereohutusametnikud ja

https://www.bairdmaritime.com/work-boatworld/passenger-vessel-world/ferries/twodead-two-missing-after-ferries-collide-indutch-wadden-sea/

Uuring leidis, et naismeremeeste diskrimineerimine on vastuvõetamatu

WISTA International avalikustas laiaulatusliku veebiküsitluse tulemused soolise diskrimineerimise ja ahistamise levimuse kohta merel ning tulemused on kainestavad.

1128 naissoost meremehest, kes vastasid uuringu küsimustele, teatas 60%, et on oma laevadel kogenud soolist diskrimineerimist ja 66% on olnud ahistamise tunnistajaks. See on kõrgem kui sageli tsiteeritud statistika naiste kohta. Varasemad uuringud näitavad, et USA-s on töökoha soolise diskrimineerimise määr umbes 40%.

25% küsitlusele vastanutest ütles, et on isiklikult kohanud pardal ahistamist, näiteks liiga tuttavaid märkusi või kutset meeskonnaliikme salongi. Veel 25% teatasid vääritutest märkustest, keha häbistamisest ja ebamugavast veenmisest. Umbes 90% nendest suhtlustest toimus meessoost meremeestega.

Vaatamata peaaegu universaalsele ettevõtte poliitikale, mis keelab pardal ahistamise (97%), ütles vaid väike vähemus vastajatest, et on teatanud oma ettevõte-

tele juhtumitest kas vihjeliini või otsese ülemuse kaudu. Uuring kogus valdava enamuse andmetest (90%) kruiisilaevadel teenivatest naistest, mis peegeldab nais meremeeste suurt kontsentratsiooni kruiisisektoris.

"Hiljutine aruanne paljastas vastuvõetamatud arvud naiste kohta, kes seisavad silmitsi soolise diskrimineerimise, ahistamise ja kiusamisega merel.

Laevandussektor on uute talentide puudumise tõttu ohus," ütles WISTA India

asutaja ja kaasesimees Sanjam Sahi Gupta. WISTA Internationali mitmekesisuse komitee liige. "Kiiresti on vaja luua mitmekesisem, kaasavam ja õiglasem merenduskogukond, kus nais meremehed vääriksid lugupidavat ja ohutut töökeskkonda."

https://maritimeexecutive.com/article/survey-findsunacceptable-discrimination-againstfemale-seafarers

kohalik politsei alustasid juhtunu kohta juurdlust.

Umbes 50 000 Filipiinide meremeest võivad ELi laevadel töö kaotada

Kui Filipiinid ei järgi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse standardite rahvusvahelist konventsiooni, ( STCW) on ohus paljude uute filipiinlastest meremeeste lähetamine ELi laevadele. Lisaks sellele võivad töö kaotada veel 50 000 filipiinlast, kes hetkel töötavad laevadel, mis sõidavad Euroopa Liidu riikide lippude all.

Komitee teatas, et Euroopa Meresõiduohutuse Agentuuri (EMSA) lõplik hinnang Filipiinidel STCW järgimise kohta on

määratud novembrisse, kus ELi toimkond võib väidetavalt tühistada Euroopas asuvate laevade ohvitseride ametisse nimetatavate filipiinlastest meremeeste kvalifikatsiooni tunnustamise, kui ta leiab, et mitu aastat tagasi tõstatatud probleemid on jätkuvalt lahendamata.

https://www.marineinsight.com/ shipping-news/about-50000philippine-seafarers-might-lose-theirjobs-on-eu-vessels/

Ameerika kalatraaler uppus pärast kokkupõrget MSC konteinerlaevaga

Ameerika kalatraaler uppus reedel 28.10.2022 pärast kokkupõrget konteinerlaevaga Virginia ranniku lähedal, umbes 63 miili Chincoteague'st kagus.

Kõik kolmteist pardal olnud inimest päästeti USA rannavalve ja hea samariitlaste laevade poolt. Virginia rannavalvesektori valvurid said reedel umbes kell 2 öösel kõne 115-jalaselt kalalaevalt Tremont, milles teatati, et nad osalesid kokkupõrkes 1000-jalase Panama lipu all sõitva konteinerlaevaga MSC Rita. Tremon 13 inimesega pardal on uppumas ja meeskond hülgas laeva.

Sündmuskohale saadeti MH-60 Jayhawk helikopteri meeskond ja HC-130 Herculesi lennuki meeskond rannavalve õhujaamast Elizabeth City, samuti rannavalvejaama Chincoteague 47-jalane mootorpaat koos päästemeeskonnaga.

Sündmuskohale saabusid abi andma kaks hea samariitlase laeva, R/V Atlantis ja M/V Drystan. Atlantis lasi oma väikelaeva vette, et viia 12 laeva maha jätnud Tremonti meeskonnaliiget Drystani. Seejärel päästis kopteri meeskond Tremonti kapteni uppuvalt laevalt.

Meremeeste õnneindeks taastub, kuigi hoolekandeprobleemid püsivad

Meremeeste õnneindeks ja tööga rahulolu tõusevad aasta alguses nähtud rekordmadalalt tasemelt vaikselt ülespoole, kuna nende elu mõjutavad COVID-19-ga seotud probleemid taanduvad. Mission to Seafarers avaldab oma 2022. aasta III kvartali meremeeste õnneindeksi aruande tulemused, mis koostati Standard Clubi ja Idwali toetusel, viidates edusammudele, samas hoiatades, et töötingimuste ja meeskonna heaoluga seotud püsivamad probleemid on jätkuvalt päevakorral.

Avaldatud aruande kohaselt saavutas meremeeste õnnelikkuse skaalal 10 taseme 7,3, võrreldes eelmise kvartali 7,21ga. See on osa meremeeste rahulolu püsivast tõusust pärast selle aasta esimeses kvartalis registreeritud rekordiliselt madalat 5,85.

"Optimism on merel tasapisi meremeeste ellu naasmas, kuid me peame meeles pidama, et need kasutegurid võivad kiiresti kaduda, kui me rasket tööd ei jätka," ütles The Mission to Seafarers

programmidirektor Ben Bailey. "Ikka on olulisi probleeme, mis nõuavad viivitamatut tähelepanu ja millest tuleb üle saada, et meremeeste põhivajadusi ei jäetaks tähelepanuta – alates toiduvarudest kuni korraliku WiFi-juurdepääsu ja töökoormuse probleemideni.”

Organisatsioonid omistavad suure osa tagasilöökidest teguritele, sealhulgas juurdepääsule kaldalt puhkusele ja meeskonnavahetusele. Selle kvartali suurim hüpe rahuloluskoorides oli kaldapuhku-

sele pääsemisel, kusjuures õnnetunne tõusis 4,8-lt 5,87-le. Kuigi teatud piirkondades, näiteks Hiinas, kehtivad endiselt mõned piirangud, on COVID-19 mõju meremeestele suuresti vähenemas. Nad teatavad palju kindlamalt, et saavad õigel ajal koju minna, mis aitab kaasa nende tööõnnelikkusele. Samuti saavad nad nüüd rohkem kasutada hoolekandekeskusi, võimaldades meremeestele kaldal olles juurdepääsu toiduainetele ja meelelahutusele. Uuringu korraldajad hoiatasid siiski, et see on suures osas normaliseerumine pärast viimast kaheaastast pandeemiapiirangut. Kuigi andmed on suures osas positiivsed, jätkuvad sellised probleemid nagu toiduga varustamine, palgad, töökoormus, stress. Missioon ütleb, et rahuloluks pole ruumi ja palju tööd on veel teha.

Võimalust võtta ühendust pereliikmetega tõstetakse alati esile meeskondade võtmeprobleemina ning meremehed olid kolmandas kvartalis merel olles pere ja lähedastega suhtlemise üle õnnelikumad. Hea ja kulutõhus WiFi-ühendus on meremeeste jaoks ülioluline ja sellel on tohutu positiivne mõju nende vaimsele tervisele. Küsitlusele vastanud tegid ka selgeks, et ühenduvuse võimalus pigem aitab kaasa kui takistab sotsiaalset ühtekuuluvust pardal, sest meremehed on õnnelikumad, kui saavad kodus olevate sõprade ja pereliikmetega kontakti luua. Paljud meremehed teatasid, et nad seisavad endiselt silmitsi aeglaste, kallite ja halva kvaliteediga ühendustega, mis on neile tohutult pettumust valmistav. Uuring näitas, et üks peamisi probleemseid valdkondi on füüsiline tervis ja heaolu.

Toit oli probleemiks paljudele meremeestele, kes kaebasid värske ja kvaliteetse toidu pakkumise üle pardal.

Teine heaolu takistus oli vabaaja vähesus vaimse seisundi vormis hoidmiseks. Meremehed teatasid, et nad tunnevad end suure töökoormuse tõttu väsinuna ja stressis, mis mõjutab nende võimet treenida, seda siis, kui nende laeval oli jõusaal, ja muud treenimiseks vajalikud rajatised olemas.

https://maritimeexecutive.com/article/seafarer-happinesscontinues-to-rebound-while-welfare-issuespersist

Taani merendusametnikud esitavad ITF-ile kaebuse sobimatute tegevuste kohta enne Svitzeri streiki

Taani merendusametnikud (DMO) esitasid kolmapäeval 2.11.2022 kaebuse Rahvusvahelisele Transporditöötajate Föderatsioonile (ITF). Kaebus puudutab Taani ametiühingut CO-SEA, kes avalikustab laevaomanikele ametiühinguteabe enne ITF-i kollektiivset tegevust. COSEA esimees Ole Philipsen teatas Svitzeri emaettevõttele Maersk kuid ette, et ITFi ametiühingute sidusettevõtted plaanivad streiki Svitzeri vastu Austraalias. Selle teabe avalikustas esimees ühisel kohtumisel Danish Shippingu, DMO, Taani Inseneride Liidu ning laevaomanike Maerski, Tormi ja Esvagtiga.

„CO-SEA esimees Ole Philipsen peaks kollektiivlepingute sõlmimise ajaks oma ametist ITF-i ametliku ja mitteametliku meremeeste esindajana taanduma. Tema tegevus rikub otseselt tema kohustusi ITF-i, Taani ametiühingute ja meremeeste ees,” ütleb Jens M. Sorensen, tüürimees ja Taani mereohvitseride ametiühingu esimees.

Sorensen rõhutab, et tema info kohaselt ei ole mingit viidet sellele, et laevaomanikud oleksid seda teavet kasutanud kuid ma olin šokeeritud,

nähes, et ametiühingu esindaja ilmutab sellist ebalojaalsust meremeeste ja ametiühinguliikumise suhtes,“ ütleb ta.

Teave kavandatava streigi kohta lekkis DIS-i kontaktkomitee (Taani merendusliitude, laevaomanike ja Taani laevaomanike liidu komitee, mis koguneb regulaarselt, et arutada kõiki merendusküsimusi) koosolekul.

Koosoleku protokoll Koosoleku protokolli kohaselt teatas Philipsen, et "Svitzer näib olevat ITF-i vastu, kes üritab nende elu keeruliseks teha" ja sellele järgnes avalduse, millega avalikustati ITF-i plaanid korraldada streik Austraalia Svitzeri töötajate seas.

Peale seda sai Sorensen kinnituse endise DMO esimehe Bjarne Cæsar Jensenilt, et Philipseni selline käitumine on regulaarne.

CO-SEA saab Taani laevaomanikelt umbes 5 000 000 Taani krooni (umbes 660 000 USD) aastas, et olla Taani ametiühingute esindaja, kui laevaomanikud peavad läbirääkimisi kollektiivlepingute üle teiste riikide, näiteks India või Filipiinide ametiühingutega. „Usaldus, mida teised ametiühingud omavad CO-SEA esimehe vastu on kahjuks sügavalt vale," ütleb Sorensen.

https://www.hellenicshippingnews.com/ danish-maritime-officers-file-complaintwith-itf-on-improper-practices-prior-tosvitzer-strike/

Jens M. Sorensen

Taani mereohvitseride ametiühingu esimees

Nalja nabani :)

Jõulude eel pöördub naine mehe poole: "Tead, ma nägin öösel unes et sa kinkisid mulle pärlitest kee Ei tea, mida see võiks tähendada?"

"Varsti saad teada," ütleb mees salapärase ilmega. Naine ootab suure põnevusega. Jõululaupäeval ulatab mees naisele galantselt väikese pakikese. Põksuva südamega avab naine paki ja leiab sellest unenägude seletaja.

Naine on kogu aasta kurtnud, et tal pole mitte midagi selga panna. Jõuluks on mehelt suur pakk. Naine teeb selle lahti, pakis on seljakott!

oled uus või?

„Miks sa nii morn oled?"

"Ah...Tead, viimasel ajal ei anna naine mulle enam põrmugi rahu" "Jah?"

"Juba kolm kuud ajab ta oma jora, kõrvad juba kumisevad!"

"Mida ta siis sinu käest tahab?" "Tahab, et ma jõulukuuse välja viiksin...”

Mees läheb televiisoriparandusse ja kurdab: "Telekas on katki: pilt on, häält ei ole" „???"

Mees seletab edasi: "Noh, vaatasin eile telekat, surkisin naelaga kõrvaauku ja äkki käis plaks ja telekas ei teinud enam piiksugi.”

„Kaks aastat järjest õnnestus mul oma tütrele ühe ja sama asjaga jõulurõõmu valmistada."

"Mis moodi sa nii kergesti välja tulid?"

"Möödunud jõuludeks kinkisin ma talle klaveri, aga sel aastal müüsin selle maha."

„Meie isa käis eile turul ja ostis jõuluks pool siga!“ - kiitleb väike Veiko hoovis. „Siis ta tegi küll vale ostu!“ - arvab Juku. „See ei saa ju seista ega joosta – kogu aeg kukub pikali!“

Kiri jõuluvanale: „Kallis jõuluvana, palun kingi mulle jõuludeks väike vend.“ Aasta pärast uus kiri jõuluvanale: „Kallis jõuluvana! Eelmisel aastal kinkisid sa mulle väikese venna. Aitäh sulle! Aga ole nüüd sel aastal nii hea ja võta ta tagasi!“ Täheke nr 12 2018

Politseinik peatab tänaval purjus mehe ja küsib: "Kust te tulete?"

Mees vastab: "Jõulude tähistamiselt."

Politseinik: "Aga praegu on juba aprill." Mees: "Noh, naine muretsebki juba."

Jõulude ajal toimub ikka palju rööve. Noh, üks pere uue aasta vastuvõtuks valmis, ootavad jõulumeest Äkki kuulevad, et keegi üritab ust lahti teha. Tuli kustutatakse, mees läheb panniga ukse juurde Uks tuleb lahti, ning mees virutab tulijale selle panniga pähe. Kõik on muidugi hirmul, ei julge tuld tagasi põlema panna. Istuvad siis tuppa tagasi ja ootavad ikka jõuluvana. Jõulumees ei tule ega tule. Jälle lastel näod nutused ja naine pahane: "Njahh, Jaak, Sinu pärast oleme juba kolmandat aastat jõuluvanast ilma!”

Heategevusorganisatsiooni esindaja külastab jõulude eel vanglat. "Ma mõistan, kui raske teil on," - pöördub ta ühe kinnipeetava poole "Aga ma loodan, et jõulude ajal külastavad teid vähemalt teie sugulased"

"Mina seda küll ei looda!" - lööb vang käega.

"Aga miks siis?"

"Vaevalt, et valvur neid oma kongidest välja laseb."

anud ema y

Pagan, jälle sokid!

Kas

ÜLAR PÄRN

Hansaliin töötajate peausaldusisik Tel. 640 9946, GSM 53 096 330 ular.parn@emsa.ee

• Veekeskuse hommikune korrapääse 1,5h (kuni kell 15 00) 8 €

• Veekeskuse korrapääse 2h 12 €

• Spordiklubi korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal) 7,50 €

• Täisteenuse korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal, veekeskus) 17,50 €

• Täisteenuse kuupääse 3h (spordiklubi ja veekeskus) 84,15 €

• Ujumise kuupääse 1,5h 76,50 €

• Ujumise 10x pääse 1,5h 84,15 €

• Spordiklubi kuupääse 3h 50,15 €

• Sauna-Oaas 3h (sisaldab veekeskuse pääset) E-R / L-P 22 € / 28 €

• Veekeskuse perepääse 3h (2 täiskasvanut + 3 last 1-16 a. k a) E-R / L-P 42,50 € / 50,15 €

• Täiskasvanute ujumiskursused 10x 123,25 € (registreerumine spordiklubi@kalevspa ee)

• Ilu- ja tervisekeskuse teenused -15%

• Restoran Allee menüüst wwwalleerestoran ee -10%

• Hotell soodustus kodulehe hinnast (va eripakkumised ja majutuspaketid) -5%

Täiskasvanute ujumiskursuste lisainfo: kalevspa ee/spordiklubi/taiskasvanute-ujumiskursused

Keila Tervisekeskus OÜ pakub EMSA liikmetele soodustust -15% teenuste letihindadest, liikmepileti esitamisel. Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud.

Kalev Spa pakutavad teenused EMSA liikmetele

Rahulikke Jõule ja Rõõmurohket Uut Aastat!