Kiiker Nr. 54

Nr. 54 aprill 2024

Soovime kõigile EMSA-katele sooja ja päikeselist kevadet!

2

Nr. 54, aprill 2024

Kevad 2024 Aeg on kokku võtta eelmine aasta.

EMSA volikogu kuulas tegevusaruannet 11. aprillil.

Konstateerisime, et suutsime vaatamata kolmandale kriiside aastale ja merendussektoris jätkunud koondamistele olla nii edukad kui objektiivsed asjaolud võimaldasid.

Peamiselt tulenevalt koondamistest OÜ-s Euro Work seoses ml Viking XPRS lahkumisega Eesti lipu alt Soome registrisse 2023. aasta märtsis koos orienteeruvalt 200 töökohaga, samuti täiendavast koondamisest AS Tallink Grupp augustis ning koondamistest sadamates opereerivates ettevõtetes, sh. peamiselt AS DBT (viimases likvideerus ka EMSA osakond) toimus liikmeskonna vähenemine.

Samas liitus EMSA-ga 2023. aastal 161 uut liiget. Välja arvati 496. 2023. aasta lõpuks oli liikmeid 2231 (2022.aastal - 2566).

Liikmemakse koguti 456 tuhat eurot (2022.a. 415,8 tuh. eurot, kasv 9,7 %).

Liikmemaksude laekumise kasvule aitasid suuresti kaasa koondamistasudest arvestatud liikmemaksud, kaubalaevastiku liikmeskonna kasv ja ka töötasude tõus meie liikmeskonnale tööd võimaldavates ettevõtetes.

Reservide hoiustamiselt ja laenude intressidelt teeniti tulu 2856 eurot. Finantstulud aktsiatelt ja fondide osakutelt moodustasid 7314.

Kinnisvara haldamise pealt laekus üüritulu 61,6 tuhat eurot, hoonestusõiguse tasu maksti 40 333 eurot ja kinnisvara halduskulu koos investeeringutega oli 25 412 eurot, millest suurim oli tuleohutuse alane ümberehitus ja kehtivatele nõutele vastavusse viimine auditi nõuete alusel summas 17 620 eurot. Elektrivarustuse efektiivistamiseks rajasime Pärnu mnt. 41A katusele päikesepaneelide pargi.

Toetusteks maksti liikmetele kokku 89,4 tuhat eurot, sh. Tallinki laevapere heaolufondi kuludena 28 825 (2022 .a. 76 tuhat eurot, kasv 17,6%). Seoses suurele hulgale liikmeskonnale töötutoetuse maks-

misega jätkati pikaajalise haigustoetuse maksmist alandatud, 10% määras. Riigile maksti toetuste raames makse 18 160 eurot.

2023. majandusaasta lõpetasime eelarves kavandatust 54 737 eurot suurema liikmemaksude laekumisega ja suutsime langeva väärtpaberituru olukorras säilitada tervikuna finantstulude ning kulude tasakaalu.

Suurim muudatus, mis eelmise aasta viimases kvartalis meie tegevust mõjutas, oli kindlasti peasekretäri lahkumine EAKL-i juhtima ja Hannes Roosaare siirdumine pensionile ehk organisatsioonisekretäri vahetumine. Esialgne otsus oli, et püüame hakkama saada ilma peasekretärita kaasates igapäevasesse juriidilisse nõustamisse meie senise koostööpartneri, vandeadvokaat Siiri Schneideri. Tänaseni on kõik toiminud tavapäraselt kui ehk esimehel on veidi suurem töökoormus, kuna osasid teemasid, mis nõuaksid peasekretäri ametikoha pädevusi, ei ole hetkel enam võimalik kellelegi delegeerida. Suure tõenäosusega on ikkagi vaja lähitulevikus leida juriidilise haridusega uus töötaja, kuna kollektiivläbirääkimiste maht seoses mitme osakonna lisandumisega viimasel paaril aastal, on kasvanud. Pean silmas Baltic Restaurants AS-i ja Traspordiametit, lisaks veel Eesti lipuprojekti nn. erirežiimi kaubalaevu.

Viimaste osas alustasime koos Hispaaania kolleegidega aktsiooni ml Nanto osas.

Viimane seilab Hispaania mandri ja Kanaari saarte vahelisel liinil. 21. veebruaril käisid hispaanlased Barcelona sadamas laeval ja tutvusid töösuhteid sätestavate dokumentidega. Meile edastatud töölepingute koopiatest avastasime hulgi seaduserikkumisi (vt. Kiikri lk.15) ja läbi Transpordiameti välja nõutud Meretöö konventsiooni deklaratsiooni ka veel kõrvalekalde riigi poolt laevale väljastatud dokumendis.

Kuidagi arusaamatult on jäänud iganädalaseks puhkeajaks märgituna 77 tundi, kuigi meie Meretöö seadus nõuab 84 tundi ja 77 on lubatud vaid vahiteenistuses töötajatele. Koordineerime omi tegevusi Hispaania kolleegidega ja 4. aprillil saatsime

Jüri Lember, EMSA esimees Postimehe stuudios üheaegselt pretensioonikirjad ml Nanto väidetavale omanikfirmale ja selle laeva meremeeste tööandjale, OÜ Lanemeri.

2023.a. kollektiivläbirääkimised, v.a.

HHLA TK Estonia AS-s, olid edukad: AS Tallink Grupp 2023-2027 - `23 - 13,5 -16,1%, palgavalem; Baltic Restaurants AS esimene / uus leping, 01.05.23 – 31.12.26 – `22-23 - 15,2%, palgavalem; AS Eesti Loots kuni 31.06.23 - lootsid 290, kaatrimehed 240, dispetšerid 190 ja autojuhid 150; DFDS ühekordne boonus 500 eurot, lepe 2024-ks + 17,5%; TRAM / LLJK 01.03.23 – 31.12.24 palgalepe +10% (2585 eurot); TS Laevad 3 aastane leping kuni 31.12.26, +4% - +6% - +5%, lisaks +15 hüvitiste kasv töövõimetuse korral; HHLA TK Estonia AS lepitusprotsess lõppes erimeelsuste protokolliga.

Pooleli on läbirääkimised TLG Hotellides, kuid loodame jõuda uute palgatasemete kokkuleppeni enne 1. maid. Teema muutis keeruliseks asjaolu, et tööandja oli eelmise palgaleppe kehtivuse ajal ühepoolselt tõstnud paljude töötajate töötasusid ja teistele jälle mitte. Tänaseks on lauas lepingu lisa töötasude tõstmine vahemikus

Nr. 54, aprill 2024

23 - 28% (olemasolevatele TL tasemetele +5 kuni 18,2% lisaks) ja seni kaheastmelise palgaskaala diferentseerimine 3-4 astmeliseks.

1. mail on kavas traditsiooniline avalikkusele suunatud reklaamüritus Vabaduse väljakul. Jagame teabematerjali ja lastele EMSA logoga õhupalle ning suhtleme meie

3

telki külastavate linnakodanikega. Oleme esitanud ettepaneku ka teistele ametiühingutele, kuid miskipärast pole sealtpoolt tõsisemat tagasisidet. Tundub, et teiste valdkondade töötajate esindajad ei taju 1. mai kui rahvusvahelise solidaarsuspäeva olulisust ületamaks uudiskünnist ka ametiühingute teemaga. Kahju. Sest kui sind ei ole avalikult kuulda ega näha, siis paljud

arvavad, et Eestis on ametiühinguliikumine olematu suurus. Ja küllap on nendel arvamustel piisavalt tõde taga.

Jüri Lember EMSA esimees Aprill 2024

EMSA viimaste tegevuste ülevaade Tallinki laevapere töötasu tõuseb: Tallinki laevapere töötasu tõuseb, tulenevalt eelmisel aastal sõlmitud kollektiivlepingust, alates 01.04.24 8,95%!

Toetasime Haridustöötajate streiki: Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) avaldas toetust streikivatele õpetajatele, märkides, et riik, kes ei panusta piisavalt haridusse, panustab peatselt vanglatesse.

«Tulenevalt asjaolust, et valitsus ei võta õpetajate poolt esitatavaid nõudeid piisavalt tõsiselt ja poliitikud on juba kümnekonna aasta jooksul andnud pedagoogidele ja avalikkusele katteta lubadusi, siis tuleb ühiskonnal ühismeelselt koonduda ning veenda valitsejaid, et nii jätkata ei saa. Õpetajate streik peab lõppema vettpidava ja soovitavalt pikaajalise kokkuleppega riigi ning haritlasi esindava ametiühingu vahel,» leiab meremeeste ametiühing.

«Meie laste kasvatamise ja koolitamisega tegelevate pedagoogide töö on sedavõrd oluline, et selle prioriteetsusest, sealhulgas eelisjärjekorras rahastamisest mööda

vaatamine on hoolimatus meie rahvusriigi tuleviku suhtes. Kahjuks ei jõua selle tõsidus piisava teravusega otsustajateni. Selleks tuleb streikida,» seisab meremeeste avalikus pöördumises.

Nii eelnenud iseseisvusaastatel kui ka praegusel hetkel haridusvaldkonda tegemata jäetud hädavajalikud kulutused kumuleeruvad merendusvaldkonna töötajate hinnangul kõikvõimalike probleemidega väga laias valdkondade spektris ja seeläbi ka hoomavatute rahaliste kulutustega lähitulevikus kui mitte piisavas ajahorisondis lahendamatute ülesannetega.

See seab ohtu kogu Eesti riigi kui rahvusriigi tuleviku.

EMSA esimees Jüri Lember märkis, et selle asemel, et tõsta pedagoogide töötasu tööjõuturul konkurentsivõimelisele tasemele, mis meremeeste hinnangul ei ole 120 protsenti Eesti keskmisest, vaid noorte ja elukutse valiku ees inimeste puhul vähemalt kaks Eesti keskmist palka, uputatakse näiteks sadu miljoneid tarbetusse Rail Balticu raudteetrassi läbi soode ja rabade.

EMSA uudised «Meil on raudtee olemas ja see kulgeb läbi Eesti haridusmeka Tartu ja viib Riiga juba täna. Teema ei ole mitte raha nappuses, vaid võimes eristada olulist ebaolulisest ehk rahastamise prioriteetide seadmises. Paneme ette lõpetada rumaluste rahastamine ja paigutada lõpuks vabanevad sajad miljonid meie inimkapitali edendamisse, mis on raudselt tasuvaim investeering rahvusriigi jätkusuutlikkuse kontekstis,» ütles Lember, meenutades riigimees Bismarki sõnu, et riik, kes ei panusta piisavalt haridusse, on peatselt sunnitud rahastama uute vanglate rajamist.

«Ja reaalses maailmas veel paljussegi muusse, millised kulutused oleksid välditavad, kui meie koolides hariksid ja kasvataksid meie lapsi ainult pühendunud ning selle kutse jaoks sobilikud isiksused nagu Tammsaare õpetaja Maurus,» ütles Lember.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing toetab õpetajate nõudmisi 100 protsenti ja kavandab toetusaktsioone kuni toetusstreikideni välja. «Kutsume ka teisi Eesti ametiühinguid andma oma liikmeskonnale

Merimies nr. 1/24 tõlkeartiklid

SISUKORD: Kevad 2024

lk. 2

EMSA suvepäevad 2024

lk. 14

EMSA viimaste tegevuste ülevaade

lk. 3

2023. aasta tulemused ja tuleviku väljakutsed

lk. 14

Suurepärane teade laevaperedele ja see pole aprillinali - esimesest aprillist palk tõuseb taas!

lk. 4

Eesti seaduste rikkumisest ml Nanto pardal

lk. 15

ML Nanto pretensioon

lk. 17

Kokkuvõte laevade külastusest

lk. 5 PRESSITEADE, 05.04.2024

lk. 18

Mida sadamatöötajad arvavad?

lk. 6 lk. 10

Isikuandmete töötlemisest töösuhtes, tööandja valvekaamerate kontekstis

lk. 18

EMSA Naiste Sektsioon ETF Naiste seminar Horvaatias

lk. 10

Tööaja lühendamisest

lk. 20

Merimies nr. 1/24 tõlkeartiklid

lk. 11

Nalja nabani :)

lk. 21

4

Nr. 54, aprill 2024

võimalust osaleda õpetajate toetuseks korraldatavatel toetusstreikidel,» ütles Lember.

EMSA uudised

Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõusus 95 euro võrra: "Kui ei oleks olnud Covid-19 kriisi, siis oleks meie ametiühingu liikmeskond oluliselt suurem. Kaks aastat tagasi laevad seisid, osad laevad meie kõige suurema tööandja juures seisavad siiamaani. Sellest tulenevalt meie liikmeskond kahe Covid-19 kriisiaasta jooksul kahanes koondatud töötajate tõttu suurusjärgus 600 inimest.

Lisaks viidi üks laev 290 töökohaga Eesti lipu alt ära Soome lipu alla tagasi," rääkis EMSA esimees Jüri Lember.

Küsimusele, kuidas ametiühingutel läheb, vastas Lember, et solidaarsus ühiskonnas, mis on ka ametiühingute liikmeskonna

kasvu põhialuseks, on Eestis siiamaani olnud kehval pinnasel. "Meie ühiskonna küpsuse taset näitab see, kui paljud õpetajad iseendi sees suutsid üksmeelsed olla ja streikida. See, et osad inimesed ei streikinud, näitas, et inimesed ei saa aru sellisest mõistest nagu streigimurdja või oma kutsekaaslaste huvide vastu minek, sest nad läksid ühiste huvide vastu," tõi Lember näiteid õpetajate meelsusest streigi ajal.

Samas mõjus haridustöötajate streik ametiühingute üldise käekäigu seisukohalt Lemberi hinnangul pigem optimismi sisendavalt. "Ükskõik, kui hästi või halvasti rahalises vääringus streigi tulemus oli, see näitas ikkagi, et ühiskond ei jätka orjameelsuse geeni taustal edasi purjetamist, vaid on loota, et iga sellise üleriikliku aktsiooniga ikkagi saadakse aru, et ainult sellisel moel on võimalik pöörata vankrit õiges suunas," sõnas Lember.

Võimul olev koalitsioon peaministri erakonna näol kohe kindlasti ei reageerinud haridustöötajate nõudmistele adekvaatselt, märkis Lember. "Nagu Indrek Neivelt väga ilusti on öelnud, siis ei suudetud leida kümmet miljonit eurot selleks, et haridusvaldkonnas õpetajate järelkasvuga paremini oleks, aga samal ajal lastakse mitmesajal miljonil suurte aukude kaudu riigist välja voolata. Riigi juhtimine võimul oleva koalitsiooni poolt on ebaadekvaatne ja ebaprofessionaalne," sõnas Lember.

DFDS AS Eesti filiaal ja EMSA sõlmisid üheaastase kollektiivlepingu: Ml Sirena Seaways laevapere ametipalgad tõusevad alates 01.01.2024 keskeltläbi 17,5%. Kollektiivleping kehtib kuni 31.12.2024.

Suurepärane teade laevaperedele ja see pole aprillinali esimesest aprillist palk tõuseb taas!

Laevakülastustel on inimesi kõige rohkem huvitanud, kas palk tõuseb. Jah, tõuseb ja lausa 8,95%.

Kes ei tea, kust selline number tuleb, siis soovitan tutvuda kollektiivlepingu lisaga, kus meil on kokku lepitud valem kuni 2027. aastani: Alates 01.04.2024 ja edaspidi muudetakse laevapere liikmete päevatasumäärasid üks kord aastas lähtuvalt valemist: eelmise aasta Eesti Vabariigi Statistikaameti keskmise brutokuupalga muutuse protsendi ja järgmise aasta Eesti Panga poolt eelmise aasta detsembris prognoo-

situd keskmise brutokuupalga protsentuaalse muutuse aritmeetilise keskmise võrra. Kui valemi kogutulemus on negatiivne, säilitatakse eelmise perioodi päevatasumäär.

Näide: Statistikaameti keskmine muutus +8% ja Eesti Panga prognoos +8% = 16% : 2 = 8%.

Päevatasumäärade tabel kooskõlastatakse iga aasta hiljemalt 31. märtsiks.

Tööandja ja EMSA on ka kirjalikult selle aasta palgakasvu protsendi kinnitanud ja

laevadele peaksid jõudma lepingumuudatused uute päevatasudega.

Rahulikku merd ja rõõmsat meelt! Ülar Pärn Hansaliini peausldusisik +37253096330

OÜ VanaSäga pakub EMSA liikmetele ja pereliikmetele (EMSA liige on kaasas), liikmepileti esitamisel 20% soodustust veo- ja renditeenuselt Peugeot Boxer tüüpi kaubikutega.

Hinnad on järgmised: 24 tunni rent 35€+ km, rent koos juhiga 15€+km millest on miinus 20%. www.vanasaga.ee

Nr. 54, aprill 2024

5

Kokkuvõte laevade külastusest Perioodil 5.veebruar kuni 9.märts külastasime koos Hansaliini peausaldusisiku Ülar Pärnaga laevade meeskondasid kaheksal korral.

Külastuste eesmärgid on jätkuvalt informeerimine-konsulteerimine ja uutele töötajatele EMSA tutvustamine.

Allpool mõningad aktuaalsemad teemad, mis võivad puudutada laevapereliikmeid rohkemal või vähemal määral ja mida sai käsitletud suuremas kvoorumis.

Jätkuvalt ootab EMSA jaoks lahendamist 2023. aasta sügisel tõusetunud tööõnnetustega seonduv temaatika. Nimelt tänaseni käsitleb tööandja tööõnnetusena üksnes töö ajal laevapereliikmega juhtunud õnnetusi, aga EMSA leiab, et teatavatel puhkudel võiks tööõnnetustena käsitleda ka laevapereliikmega laevas puhkeajal toimunud õnnetusi. Tulenevalt ühest konkreetsest juhtumist laeval, esitas tööandja tööinspektsioonile selgitustaotluse, milles soovis selgitust, kas kõik laevas juhtunud õnnetused, kaasa arvatud puhkeajal juhtunud, on tööõnnetused.

Tuginedes Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) paragrahvi 22 lõikele 1, leidis tööinspektsiooni ametnik, et kui õnnetus juhtus töövälisel ajal, mil töötaja ei täitnud tööandja antud tööülesannet ega tegutsenud tema huvides, ei ole tegemist tööõnnetusega. Ka tööteel toimunud õnnetust ei loeta tööõnnetuseks. (TTOS par 22 lg (1): Tööõnnetus on töötaja tervise-

kahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.).

EMSA leiab, et TTOS ega ka muud EV regulatsioonid ei reguleeri laevapereliikmega laevas töövahetuses olles toimunud õnnetuste, vigastuste jms tervisekahjustustega seonduvat piisavalt.

Laevapereliige on laevas olles 24h tööandja huvides. Enamus laevapereliikmeid peavad ka puhkeajal olema valmis igal ajahetkel oma häirekohustusi täitma!

Seetõttu on EMSA seisukohal, et laevapereliikmega puhkeajal toimuvaid tervisekahjustusi tuleb täpsemalt menetleda. Kui tegu pole tahtliku tervisekahjustusega, oleks kohane registreerida sellised juhtumid nii, et laevapereliige saaks töövõimetuslehel viibides hüvitist sarnaselt tööõnnetuse puhul ette nähtud määras ehk 100%.

Kaimar Vapper Peausaldusisik, HT Laevateenindus

ses ulatuses ja eesmärkidel laevapereliikmete andmeid. Laevades on kaamerate kasutamine reguleeritud erinevate õigusaktide ja regulatsioonidega. Käesolevas artiklis ei hakka neid regulatsioone lahkama. Resümeeriks vaid Tallinki tütarettevõtete OÜ Hansaliini ja HT Laevateeninduse töökorraldusreeglites sätestatut: Kaamerate kasutamise eesmärgiks on tagada kõigi laevas viibivate isikute turvalisus ning kolmandate isikute ja tööandja vara säilimine nii laevas kui tööandja ruumides kaldal. Isikuandmeid sisaldavaid salvestisi kasutatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Õigusselguse saamiseks kaalub EMSA pöörduda õiguskantsleri või vajadusel ka kohtu poole.

Seega kaameratele juurdepääsu omavatel töötajatel on igasugune muu tegevus lubamatu ja Eesti Vabariigi regulatsioonide kohaselt ka menetletav ja sanktsioneeritav.

Üheks tõsisemaks probleemiks on laevades taas tõusnud laevapereliikmete kurtmised, et laevades olevate monitooringusüsteemide kaudu on nende kasutajad väidetavalt töödelnud ebaproportsionaal-

Varasemalt laevakülastustel puudutatud teemadest sai käsitletud taas inventuuride puudujääkide kinnimaksmist. Väidetavalt on ühes laevas puudujääkide nn kollektiivset maksmist nõutud töötajailt. See

6

teema on varasemalt läbi käidud ja sellist asja toimuda ei tohi. Puudujääk tuleb kinni maksta puudujäägi tekitajal tema süü tõendamisel.

Kuna aasta algul on aktuaalne, kas ja kui palju on osadel töötajatel tekkinud möödunud aastal ületööd, mis on seni tasustamata, siis sai taas selgitatud, milliste tegurite ilmnemisel tekib tõenäosus võimaliku ületöö olemasoluks. Ületöö tõenäosus tekib juhul, kui töötaja on väljapool oma töögraafikut (nö vastasvahetuses) käinud 10 või rohkem päeva tööl või lisaks sellele olnud oma graafikupõhisest tööajast töövõimetuslehel, puhkusel või reservõppustel. Suures plaanis on igal laevapereliikmel võimalik ületöö tuvastada ise. Täpsema arvestusega aitame mina koos Ülariga.

Nr. 54, aprill 2024

Ja muidugi erutavaim teema (ja mitte pelgalt) EMSA liikmeile, mida laevapereliikmed meilt kuulda soovisid, oli palgatõusuga seonduv. Kas ja kui palju. Lihtne vastus neile küsimustele oli: jah, vastavalt 2023. aasta algul EMSA ja Tallinki vahel sõlmitud kollektiivlepingu lisas 1 sätestatule. Ilmselt aprillikuu jooksul toimuvad ka palgalepingute muudatused.

Siinkohal teadmiseks ikka ja taas: Uute lepingute saamisel või olemasolevate uuendamise ettepanekul tööandja poolt on teil mõistlik aeg nendega tutvumiseks. Te ei pea neile kohe alla kirjutama! Samuti hoidke alles oma varasemad lepingud ja kindlasti ka viimane kehtiv leping, et oleks lihtsam

võrrelda uue pakutavaga. EMSA aitab oma liikmeid, kui tekib raskusi või küsimusi tööalaste lepingute teemal.

Lõpetuseks mõelgem kõik, eriti need, kes seni veel ei ole EMSA liikmed: kui suur on tõenäosus, et lähete paremate lepingutingimuste eest personaalselt tööandjaga läbi rääkima! Üksinda on raske. Üheskoos oleme tugevad!

Kena kevadet!

Kaimar Vapper Peausaldusisik HT Laevateenindus

Mida sadamatöötajad arvavad?

1. aprillil algab Soomes ametiühingute neljas nädal poliitilisi streike.

Aleksander Meier Sadamatöötajate koordinaator ITF POC/ FOC Baltikumi koordinaator

Nr. 54, aprill 2024

7

Meie, dokkerid, streigime, sest: - streigiõigust ei tohi piirata; - ametiühingu juhatajate positsiooni ei tohi õõnestada; - vallandamise kaitset ei tohi nõrgendada.

Pigem olen mõnda aega ilma gaasita, kui ilma korralike töötingimuste ja palgata elu lõpuni.

Õiglane tööelu on kaitsmist väärt

8

Nr. 54, aprill 2024

Transpordi ametiühingu AKT liikmed Soome dokkerid streigivad heauskselt, kuid samas on nad jätnud minimaalse võimaluse kaupade liikumiseks Eesti ja Soome vahel.

AKT ametiühing otsustas, et ro-ro-laevad ja reisiparvlaevad saavad Soome sadamates maha laadida iseliikuvaid seadmeid.

Kõik ülejäänud Soome kaubad lossitakse Eesti Muuga ja Paldiski sadamates.

Miks streigivad meie põhjanaabrite tööstusliidud? Tööalaste meetmete eesmärk on survestada parempoolset valitsust loobuma oma jõupingutustest tööõiguste ja sotsiaalkindlustuse vähendamiseks.

Reformid muudaksid töötajate vallandamise lihtsamaks, vähendaksid töötutoetusi, kaotaksid ära kohustusliku haigushüvitise alates haiguslehe esimesest päevast ja suurendaksid paindlikkust, et tööandjad peavad muu hulgas töötingimustes kokku leppima kohapeal, mitte järgima valdkondlike kokkuleppeid.

Pilt: Ismo Kokko, AKT esimees

Soome Tööstuse keskliidu (EK) hinnangul on streik läinud maksma juba umbes 2 miljardit eurot.

Tallinna Sadam loodab Soome seisanud hiidstreigist lisatulu.

Teoreetiliselt võivad asendus-vahesadamad asuda ükskõik kus kaubalaevade marsruutidel. Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles, et Soome sadamatesse suunduvate laevade omanikud on juba uurinud ka võimalusi oma laevu Tallinnas lossida.

Mulluse streigi ajal leidis tee Muugale kümmekond laeva, mille algne sihtkoht oli Soome. «Toona kestis streik umbes nädala.

Seega peaks meil siit tulu tõusma ka seekord. Igatahes oleme valmis, kogemus eelmisest korrast ja vaba kai on olemas.»

Erkki Erilaid, 13. märts 2024, 04:55 https://majandus.postimees.ee/7978417/tallinna-sadam-loodab-soomeseisanud-hiidstreigist-lisatulu

Pilt Tallinna sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Foto Sander Ilvest

Paldiski Sadam Sadama juhil on õigus – tööd on palju.

Sadam saab lisatulu.

Samuti saavad stividorifirmad ja sadamaoperaatorid tulu planeerimata kaubamahtude käitlemise eest.

Nr. 54, aprill 2024

Mida dokker saab?

Tsiteerin.

«See on lihtsalt p...e!» - nii algas meie vestlus nördinud sadamatöölisega.

«Ja seda kõige otsesemas mõttes - minu tagument on muutunud pidevast rooli taga olemisest üheksainsaks suureks sinikaks».

«Kui soomlased streigivad, siis peame ka meie midagi ette võtma.

Kõik Balti ametiühingud peavad toetama soome ametiühingud ja kaubavoogusid blokeerima. Ja nüüd on Soome sadamastreigiga lünk ja veos liigub».

«Tulen, istun juhiistmel ja töötan ilma vaheajata vahetuse lõpuni. Teen kolm korda rohkem kui tavaliselt,» - on dokker väga nördinud.

Püüdsime olukorda mõista: • Soome ametiühingud ei palunud abi, sest streik oli poliitiline ja igasugune väljastpoolt sekkumine oleks sekkumine Soome siseasjadesse.

• Eestis on poliitilised streigid ja nende toetamine keelatud.

• Kas dokker ise on valmis streikima?

Vaikus. Küsin, mida tööandja sellise pühendunud töö eest üle normi lubas? «...noh, äkki viskavad sulle sada eurot palka?!» – kahtleb töötaja.

Tööandja ei lubanud midagi, mingit kokkulepet üle normi kauba ümberlaadimise eest pole ja selle asemel, et öelda: „Stopp! Dokker on oma töö teinud, dokker jätkab nüüd tööd vaid lisatasu eest!“ - rügab meie dokker nii, et tagumik sinine.

Kunagi oli kokkulepe ja sadama dokker teadis kindlalt: • Kui kaua töötab.

• Kui palju lasti käsitleb.

• Kui palju raha ta teenib.

• Kes on süüdi ja mida teha?

Aga õiglane tööelu on kaitsmist väärt!

9

10

Nr. 54, aprill 2024

EMSA Naiste Sektsioon 8. novembril 2024 EMSA juhatusel loodi EMSA Naiste Sektsioon, mille peamine eesmärk on anda naistele võimalus rääkida avameelselt ja vajadusel konfidentsiaalselt oma tööalastest muredest ning leida üheskoos lahendused.

Sektsiooni eestvedajateks on EMSA sekretariaadi töötaja Jaana Põlts ja EMSA juhatuse liige Anne-Ly Tischler.

Loomisel on Facebooki grupp, kuhu ootame liituma EMSA liikmetest naisi. Grupis

hakkame jagama infot seoses naiste tööalaste teemadega Eestist ja üle maailma.

Sektsiooni plaan on aktiivi tekkimisel hakata kohtuma kord kvartalis. Mõttes on korraldada ka vabaaja veetmiseks meelelahutuslikke õhtuid, kus samuti rõõmudest ja muredest rääkida saame. Esialgu sektsiooni tegevuseks eraldi eelarvet ei planeerita.

Jaana Põlts EMSA sekretär-raamatupidaja

ETF Naiste seminar Horvaatias Osalesin 21.-23. veebruaril 2024 ETF Naiste Seminaril Horvaatias. Koos olid naised Kesk- ja Ida-Euroopast, kes vahetasid oma kogemuslugusid organisatsioonides ja andsid ülevaate riikides toimuvast.

Seminaril jagas oma teadmisi ning kogemusi värbamise ja tugeva organisatsiooni loomise teemal Ester Topolarova Poolast, kes oma koduriigis tegelebki otseselt organiseerimisega. Tema põhjalik teemakäsitlus oli minu jaoks täitsa koolituse eest.

Sain palju ideid ja häid näpunäiteid.

Veidi infot riigipõhiselt: Ungari – paljulapselistel naistel on küll maksusoodustused, kuid igapäevaelus ja tööle kandideerimisel ei ole kindlustunnet. Mehed ei tunnista naiste võrdväärsust piisavalt.

Enamasti valitakse tööle ikkagi mehed. Naised teenivad sama tööd tehes ca 25% vähem töötasu. Naised lepivad, kuna vajavad tööd. Naiste vajadusi arvesse ei võeta, mehed domineerivad. Ahistamine on suureks probleemiks.

Gruusia – transpordisektoris töötab vähe naisi. Näiteks – 18 000-st meremehest on naisi vaid 140, lennupiloote 260, naisi neist vaid 6. Ka Gruusias on ahistamine suur probleem.

Monte Negro – toodi näiteks kaks erinevat ettevõtet: - Palgad ja võimalused meeste-naiste suhtes ühesugused, kuid naistel pole erilist huvi asuda tööle nö meeste ametitele. Ametiühinguga ühinemise võimalus on hea.

- Teises ettevõttes aga täiesti vastupidine olukord. Mehed domineerivad, palgad sama töö eest erinevad. Naised liituvad ametiühingutega vähesel määral, neid ei lubata läbirääkimistelegi.

Bulgaaria – naistel on suhteliselt sarnased õigused ja võimalused, kuid koduvägivald on kujunenud väga tõsiseks probleemiks.

Sloveenia – kui viidi läbi küsitlus, siis vastati väites, et naistel-meestel on palgad samad, töötingimused samad. Kuid tegelikkus näitab midagi muud – näiteks, lapsehoolduspuhkusele jääb ikkagi naine, kollektiivlepingu läbirääkimistel osalevad vaid mehed, naisi ei kaasata.

Horvaatia – endiselt on seal suhtumine, et on naiste tööd ja meeste tööd. Kollektiivlepingu läbirääkimistel osalevad valdavalt mehed, kuid kui naiste osakaal ametiühingus on suur, siis kaasatakse ka naisi.

Ametiühingute liidrid enamasti mehed.

Palkade osas ebavõrdsust pigem ei ole.

Leedu – transpordis on naistöötajaid 25%.

Olemasolevad töötajad töötavad üle aja, kuna lisatööjõudu võtta ei ole. Tervis kannatab ja juhtuvad õnnetused. Naisbussijuhtidel pole töö ajal piisavalt või üldse pause. Pole ka elementaarseid hügieenivõimalusi.

Nr. 54, aprill 2024

11

aktuaalseid teemasid.

Itaalia esindaja tõi hea näite – kui kollektiivlepingu läbirääkimistel tööandja delegatsioonis ühtegi naist ei ole, siis kollektiivlepingut ei tule.

Iga osaleja pidi seadma endale eesmärgi, mida tahaks 2024.aasta lõpuks saavutada. Minu eesmärk sai kirja nii: EMSA Naiste Sektsioon on vähemalt 15 liikmega tugev grupp aktiivseid naisi, kes vahendavad infot, on ise julged ja julgustavad ka kolleege rääkima muredest töökohtadel. Koos leiame lahendusi, me toetame üksteist. Füüsiliselt saame kokku vähemalt ühe korra 3

Uute teadmiste, rohke info ja värskema motivatsiooniga lendasin tagasi Eestisse ja nüüd peame EMSA Naiste sektsiooni teise esindaja, Anne-Lyga plaane meie sektsiooni arendamiseks ja kasvamiseks.

Jaana Põlts EMSA sekretär-raamatupidaja kuu jooksul, onlines 1 kord kuus. Korraldame teemaõhtuid, käime koos lõunal või näiteks Bowlingus, ühtlasi saame arutada

Merimies nr. 1/24 tõlkeartiklid Alates märtsist sõidavad kõik "Viking Line'i" laevad Soome lipu all

et nende tööd hinnatakse, mis on laevatöötajale tähtis.

M/S "Viking XPRS" registreeriti Soome lipu alla aasta tagasi, 6. märtsil 2023. Laev viidi Eestist Soome, et muuta personaliasjade ajamist sujuvamaks.

Enamus ajutise töölepinguga töötajaid ihaldavad siiski alalise töölepinguga töötamist. Neid paneb nördima kuuldus, nagu kavatseks Soome valitsus muuta töölepinguseadust, nii et tulevikus võib tööandja töötajaga sõlmida tähtajalise töölepingu ilma, et selleks erilist alust oleks. See võtab ära viimase inimväärikuse: elu ebakindlus suureneb, rahaasjad lähevad veelgi keerulisemaks ja isegi pere loomine on riskantne.

Eesti lipu all sooritas laevameeskond töid läbi Eesti tööjõurendifirma. Kui laev Soome lipu alla läks, muutus "Viking Line" meeskonna tööandjaks ja viidi üle Soome palgasüsteemi.

Oktoobris 2023 teatati, et "Cinderella" viiakse üle Rootsi lipu alt Soome lipu alla.

Laev hakkab käesoleva aasta märtsist liikuma liinil Helsingi-Mariehamn-Stockholm.

Kõikide laevade Soome lipu all seilamisel tugevneb Soome mereliikluse varustuskindlus. Peale koroonapandeemiat ja Ukraina sõja ajal on see äärmiselt oluline.

XPRS-i meeskond on peamiselt soomlased, aga on ka eestlasi.

Alates märtsist on kõik Viking Line'i laevakompanii laevad Soome lipu all ja kaetud Soome kollektiivlepingutega. M/s Viking XPRS-i meeskonnas on nii alaliste kui ajutiste töölepingutega töötajaid. Kõik on eluga soome lipu all rahul. Nad tunnevad,

ei tohi avaldada. Streigid ei ole lubatud. Me liigume diktatuuri poole. Saab näha, mis sellest kõigest välja tuleb.

Tankerid Soome lipu all Soome valitsus kavatseb tulevikus jätta haiguslehe esimese päeva tasustamata, mis toob kaasa selle, et inimesed tulevad tööle haigena. Haiged inimesed aga ei sobi tööks, see võib isegi mõjutada laevaohutust.

Ajaleht "Merimies" küsis, mida ootavad XPRS-i töötajad aastalt 2024?

- Rohkem palka. Elukallidus on tõusnud, eluase ja küte - kõik. Töötaja peab teenima oma tööga taolist elatist, millest ta suudaks ära elada ühes kõrgete hindadega külmas Põhjala riigis.

Mis teeb XPRS-i töötajatele enim muret oma riigis?

- Sõnavabadus on piiratud ja oma arvamust

2023. aasta lõpus läksid tankerid "Halti" ja "Saana" Soome lipu alla. Mõlemal tankeril on Soome ekipaaž (EU crew).

"Kütusetranspordi varustuskindluse tagamine Soomes Soome laevadega - ja eelkõige Soome meeskonnaga - on meie riigi jaoks kõige olulisem," kommenteerib OSM Thome'i peausaldusisik Turo Ihalainen. "Soome varustuskindluse laevastik peab kasvama. Soomel peavad olema oma tankerid ja soomlased Soome lipu all.”

Tankerid "Halti" ja "Saana" kuuluvad 2014. aastal asutatud Soome Service Safety Fleet'i.

Service Safety Center ja Ilmarinen ostsid koos Neste laevastikust viis tankerit ja

12

kolm terminali puksiiri. Tarneturvalisuse laevastiku jaoks loodi varahaldusfirma Navidom. Laevad olid prahitud tagasi Neste kasutusse pikaajaliste lepingutega.

Kokkuleppe eesmärk on kindlustada Soome kütusevarustuse järjepidevus ja teenuse usaldusväärsus kõigis tingimustes.

"Saana" on 2018. aastal ehitatud keskkonnasõbralik tanker, mille toiteallikaks on LNG ja biogaas. Aluse pikkus on 150 meetrit ja laius 22,8 meetrit ja ta suudab peale võtta kuni 18 000 tonni lasti. Üks paakauto suudab vedada 50 kuupmeetrit kütust. Ühe laevalasti transportimiseks on vaja umbes 360 paakautot.

Paakauto seevastu on 14 meetrit pikk, mis tähendab, et ühe naftalasti transportimiseks oleks vaja nii palju autosid, et neist võiks tekitada korraliku 5 kilomeetri pikkuse järjekorra!

Soome Riigikohus otsustas, et streigi piiramine oli põhjendamatu Kohus märgib oma otsuses, et Paberiliidu streigi laienemine UPM'i tehaste kaugkütte ja reovee töödele ei tekitanud sellist otsest, konkreetset ja tõsist ohtu kohalike elanike elule ja tervisele või keskkonnale, et streiki oleks võinud piirata turvameetmete määrusega.

22. detsembri otsus puudutas 112 päeva kestnud streiki UPM-i tehastes 2022. aasta alguses. UPM sai toona Helsingi ringkonnakohtu määratud kaitsemeetmega õiguse piirata streiki elektrijaamades ja veepuhastuses. Turvameetmete tulemusena pöördusid töötajad tagasi tööle UPM-i poolt ühepoolselt määratud töötingimustega. Turvatoimingute rakendus puudutas streigi keelamist kokku 186 töötaja töö suhtes, kusjuures streigi ulatus hõlmas ligikaudu 2200 ettevõtte töötajat.

Riigikohus märgib oma põhjenduses muuhulgas seda, et tööaktsioonimeetmete ulatus ja sihipärasus on põhiliselt ametiühingu otsustada.

Arvesse tuleks võtta põhiõigusena kaitstud streigiõiguse keskset tähtsust kutse-

Nr. 54, aprill 2024

ühinguõiguse tõhusa realiseerimise vahendina, mistõttu streigi piiramisse tuleks suhtuda vaoshoitult. Tõepoolest saab streiki pidada ebaõiglaseks ainult eriti kaalukatel põhjustel erandolukorras, kus streik ohustaks koheselt, konkreetselt ja tõsiselt teisi põhiõigusi, nagu elu ja tervis, märgiti Soome Riigikohtu otsuses.

Meretranspordi ettearvamatu maailm vajab infot Maailma olukord muutub üha ettearvamatumaks. Samal ajal suurenevad mereveo riskid ja häireolukorrad sagenevad.

"Soome mereklastrit tuleb paremini ette valmistada ja valmistuda häireolukordadeks. TOIVAR-projekti eesmärk on ettevõtete riskijuhtimise ja tarnekindluse parandamine," ütleb Turu Rakenduskõrgkooli erispetsialist ja projektijuht Sakari Kajander.

Turu Rakenduskõrgkoolis on käivitatud uuring, mille eesmärk on tagada Soome mereklasteri konkurentsivõime. Meretööstus vajab hädasti paremaid viise häireolukordadele reageerimiseks ja nendega toimetulekuks ning neist taastumiseks.

Möödunud sügisel alustatud TOIVARprojekti projektijuhi Sakari Kajanderi sõnul on uuritavat piisavalt, kuna meretööstust ähvardavate riskide arv on nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil tohutu.

Suuremad riskid hõlmavad muu hulgas pandeemiaid, Ukraina sõjast tingitud häireid tarneahelates, Punase mere kriisiolukorda ning laevakomponentide ja laevakonteinerite puudust.

S. Kajander rõhutab, et merealastes tööstustes tegutsevaid ettevõtteid ühendab võrgustumine, pikad tarneahelad ja vastastikune sõltuvus.

Koroonaaegsetes varustuskindluse uuringutes avastati, et eriti väiksematel ettevõtetel oli puudusi riskide kaardistamisel.

Selle uurimusega püütakse leida viise ettevõtete häireolukordadeks valmistumise arendamiseks.

Meriklastrisse kuuluvad meretööstuse, merenduse ja sadamategevusega seotud tööstusharud. Selle peamised tooted meretööstuses on laevad ja offshore-struktuurid ning laevaseadmed ja -süsteemid.

Soome merendusklasteri merendusalase kogukäibe kogumaht oli 2020. aastal umbes 11,7 miljardit eurot. Koroonapandeemia mõjude tõttu langes klasteri käive võrreldes eelneva aastaga 19 protsenti.

Merendusklasteri arvud on viimati kogutud põhjalikult aastal 2017. Siis kuulus sellesse umbes 500 ettevõtet, 9000 töötajat ja käive oli 2,6 miljardit eurot. Koroonapandeemia mõjutas ka merendusklasteri näitajaid.

TOIVAR-hanke juhtkomitee liikme ja Business Turu klientidehalduse juhi Tapio Karvose sõnul on merendusklasteri äritegevus juba naasnud koroonaeelsele tasemele.

Turu laevatehase tugev koht maailmas viib asju edasi. Uued laevad Soome-Rootsi liinil ja suurenenud merevedude maht on suurendanud liiklusvooge. Sadamaettevõtete kasvu oodatakse veel.

Tapio Karvose arvates on TOIVAR-hange vajalik, kuna merendusklasteri sarnast kaardistamist ei ole varem tehtud.

Turu laevatehases ehitatakse laevu range ajakava alusel ja ebameeldivusi, viivitusi või katkestusi lubada ei saa. Uuring pakub teavet nii laevatehasele kui ka võrgustikettevõtetele ning nii saab tulevast tegevust paremini ette ennustada ja probleemolukordadele varuabinõusid luua. „Peame oluliseks, et praeguses maailmaolukorras suudaks meie võrk valmistuda tarneahela häireteks. Selle projektiga soovime suurendada oma võrgustiku teadlikkust ja oskusteavet“, ütleb Meyer Turu hangete arendusjuht Pirjo-Liisa Aaltonen.

Kasuks tuleb projekti käigus saadud teave.

Paar aastat kestnud Icon-seeria ristluslaeva ehitus algas jaanuaris Turu laevatehases.

Tegemist on hetkel viimase tellimusraamatusse kantud ristlejaga, mistõttu teeb

Nr. 54, aprill 2024

laevatehase tulevik murelikuks ligi tuhandest ettevõttest koosneva allhankeahela.

Kuigi Tapio Karvonen näeb meretööstuse olukorda helgena, tuletab ta meelde, et häired mereliikluses on sagenenud. Sageli tabavad need ootamatult ja nendeks on raske ette valmistuda. Selle probleemi lahendamiseks oodatakse abi Toivari uuringust. „Küsimus on selles, kas me oleme liiga sõltuvad Hiina ja ülejäänud Aasia toodangust. Viimaste aastate trend on olnud selline, et kaupa ei ole hoitud, vaid on alati vastavalt vajadusele tellitud. Kui tootmine oleks Euroopas, oleksid logistilised riskid oluliselt väiksemad. Kuna hiljuti on kasutatud Ukraina sõda ja terrorirünnakuid kaubaliiklusele Punasel merel poliitilise surve vahendina, on ettevõtted sunnitud

13

veelgi rohkem mõtlema varustuskindlusele ja puhvervarudele“, ütleb Tapio Karvonen.

kes jagaksid koormust või näiteks personalipuudust. See tasakaalustaks olukorda“, ütleb Karvonen.

Soome naftatranspordid on ehe näide sellest, kui kiiresti muutuvad meretranspordi väljakujunenud tavad. Enne Venemaa agressioonisõda toodi valdav osa meie naftast Primorskist Neste rafineerimistehasesse Sköldvikis.

Tapio Karvosel oli seljataga 22-aastane tööstaaž Brahea keskuse mereharidus- ja teaduskeskuses (MKK). Eelmisel kevadel sulges Turu Ülikool Brahea keskuse. Samal ajal lõppesid nii MKK akadeemiline teadustöö Turus kui ka Tapio Karvoneni akadeemiline karjäär.

„Nüüd tuleb nafta Põhjamerest. Reisimist on palju rohkem olnud ja samal ajal on transpordiks vaja rohkem laevu. Sarnaseid olukordi võib tulevikus veel palju ette tulla“, tuletab Tapio Karvonen meelde. „Lisaks kaupade saadavuse parandamisele saaksid klastri ettevõtted koostöö tihendamise kaudu parandada töökindlust.

Võrgustikus oleks rohkem ettevõtteid,

„Pärast MKK lõpetamist pole teada, milline teadusüksus jätkaks näiteks MKK poolt läbiviidud mereklastri uuringuid järgmised 20 aastat. Paljud ettevõtted ja tööstusliidud imestavad juba, kust nad tulevikus infot saavad“, kahetseb Karvonen.

TOIVAR projekt lõppeb oktoobris 2024.

NOORTE LAAGRISUVI 2024 Jälle on aasta möödas ja käes on aeg planeerida suviseid tegemisi. Ärme siis unusta ka oma lapsi.

dusisikute käest, laadida alla meie kodulehelt www.emsa.ee või meie kontorist Pärnu mnt. 41a, 3.korrus.

Suvi on puhkuste ja lapsepõlve nautimiseks just parim aeg ning õnneks on laste suvelaagrid ikka veel populaarsed.

Täidetud avaldused palume saata tavavõi e-postiga, usaldusisikute vahendusel või tuua ise EMSA-sse hiljemalt 30. juuniks 2024. Sellele järgneval juhatuse koosolekul kinnitame toetuste määra ja limiidi vastavalt laekunud taotlustele ja meie eelarve võimalustele.

Meie oleme endiselt siin oma liikmetele toeks - EMSA liikmed saavad taotleda oma kuni 16. aastaste (k.a.) laste suvelaagrikulude osalist hüvitamist.

EMSA laagritoetuse taotlemiseks tuleb täita avalduse vorm, mille saab kas usal-

tõendi esitamist.

Vanavanematele hüvitame laagrikulusid vaid juhul, kui vanavanem on lapse eestkostja.

Täiendava info sooviga ja laagritoetustega seotud küsimuste korral võtke meiega ühendust telefonil 6 116 391 või e-posti teel risto.raudkivi@emsa.ee.

Rõõmsat ja sooja kevadet soovides,

Toetused maksame taotlejale välja pärast juhatuse otsust, laagrikulude tasumist tõendava dokumendi ning ka lapse sünni-

Jaana Põlts EMSA sekretär-raamatupidaja

14

Nr. 54, aprill 2024

EMSA suvepäevad 2024 Varakevadeti alustame EMSA suvepäevade kavandamisega.

Hetkel on oleme saanud lukku kuupäevad ja toimumise koha – Hiiumaa. Käivad läbirääkimised turismitaluga. Lõplik asukoht selgub lähima kuu jooksul.

Kuupäevad saate meie vahva koosole-

mise puhuks oma kalendritesse juba ära broneerida: I vahetus 25.-26. juuli 2024 II vahetus 08.-09. august 2024 Täpsemat infot jagame nagu ikka usaldusisikute, meie facebook-i gruppide ja koduelehe kaudu. Registreerumine algab kohe, kui oleme saanud kava ja kokku-

lepped paika.

Seniks - broneerige kalendrites kuupäevad ära! Me väga soovime teid näha!

Rõõmsat ja sooja kevadet!

Jaana Põlts EMSA sekretär-raamatupidaja

2023. aasta tulemused ja tuleviku väljakutsed Eelmise aasta lõpus, 4.–5. detsembril toimus Tšiili pealinnas Santiagos ITF-i korraline Meremeeste ja Sadamatöötajate sektsiooni konverents. Sellele järgnes kohe (7.–8. dets.) ka ITF-i Fair Practice Commitee (Õiglase praktika komitee) konverents. Meie ühingut esindasin seekord mina.

Meremeeste sektsiooni konverentsil anti ülevaade merenduse olukorrast maailmas.

Eraldi toodi välja see, et 2023. aastal on seoses veetava kauba mahu langusega konteinervedude olukord oluliselt muutunud. Kuid vaatamata muutunud turule nõudlust konteinervedudele siiski on. Ka puistlastilaevade vedude mahud on langenud, kuid loodetakse peatset majanduskasvu, eriti Hiinas.

Lähituleviku peamiseks prioriteediks merenduses on lahenduste leidmine süsiniku jalajälje vähendamiseks. Et tagada õiglane üleminek, on ettevõtetel vaja teha koostööd ka ametiühingutega ja kasutada ära meremeeste kogemusi selles vallas.

oskustesse 3. Meremeeste vaimne tervis 4. Meremeeste Ohutuse tagamise komiteede tõhusam rakendamine laevadel 5. Tehnoloogiliste muutuste mõju 6. ILO ja IMO töö- ja ohutusstandardite täiendused.

Esitati ka aruanne ITF-i Seafarers Trusti tehtud tööst ning järgmise viie aasta strateegiatest ja tööplaanist, samuti ITF-i esindajate tegemistest ILO ja IMO koosolekutel.

Kuna ITF-i järgmine, 45. kongress toimub juba selle aastal, 13.–19. oktoobril Marokos Marrakechis, siis räägiti ka kongressiks ettevalmistumisest ning sellega seonduvatest dokumentidest ja resolutsioonidest.

FPC (Fair Practices Committee) peamisteks teemadeks olid:

Üheks konverentsi teemaks oli ka Meremeeste sektsiooni 2018–2024 tööplaani täitmine. Tööplaan kinnitati ITF-i 44. kongressil Singapuris ja see kätkes endas järgmisi teemasid: 1. Naiste ja noorte meremeeste edutamine ja merendusse kaasamine

2. IBF (International Bargaining Forum) läbirääkimised ja sellega seonduv

2. Investeerimine meremeeste karjääri ja

3. ITF-i kollektiivlepingute täiendused

1. ITF-i Mehhiko poliitika (Mexico City Policy) ülevaatamine

4. ITF-i FOC/POC (mugavuslippude/ sadamate) kampaania tulemused 5. ITF-i Welfare Fund'i (heaolufond) finantsaruanne.

ITF-i mugavuslipu kampaania aruandes toodi välja inspektorite möödunud aasta töötulemused. 2023. aasta novembrikuu seisuga oli tehtud 9785 laevakontrolli, millest 5740 olid rutiinsed kontrollid ja 1559 meremeeste nõudmistel tehtud kontrollid. Tulemuseks oli üle 47 miljoni dollari välja nõutud saamata töötasu ja kompensatsiooni.

Kokku on hetkel inspektoreid 138, kellest 21 on naised ja 11 nooremad kui 35 aastat.

Inspektorid asuvad 59 riigis.

Minu panus 2023. aastasse oli 91 laevakontrolli ning välja nõutud töötasusid või kompensatsioone 112 876 dollari ulatuses.

EMSA/ITF-i kollektiivlepingutega oli 2023.

Nr. 54, aprill 2024

aastal kaetud 72 laeva ehk 711 meremeest. Suurimaks eesti laevastikuks on jätkuvalt Hansa Shipping, kelle omanduses oli möödunud aasta seisuga 42 laeva.

Tänaseks on lisandunud veel 2 ehk nüüd on laevade koguarv 44.

Käesoleva aasta esimese kvartali jooksul on Eesti peamistes sadamates, Muugal ja Paldiskis olnud küllaltki palju laevu, mistõttu olen kontrollinud juba 37 laeva. Ja

15

nagu ikka, on tulnud lahendada ka meremeeste nõudeid nii palga kui kojusaamise osas. Viimaseks juhtumiks oli ühe meremehe kojusaatmine Türgi sadamast, kus laevaomanik ei soovinud meremehele maksta tema tehtud ületöötunde ning otsustas ta Istanbulist Varsavisse bussiga lähetada. See aga oleks tähendanud 4päevast reisi mitme ümberistumisega.

Lõpuks lendas meremees siiski koju lennukiga ning ka tema ületunnid said välja

makstud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et aasta on alanud tempokalt, juba on toimunud ja on ka tulemas palju rahvusvahelisi kokkusaamisi ning jätkuvalt jõuavad laevad ja meremehed ka meie sadamatesse.

Jaanus Kuiv ITF-i inspektor

Eesti seaduste rikkumisest ml Nanto pardal Meie lepinguline advokaat Siiri Schneider analüüsis, kas Eesti lippu kandval konteinerlaeval NANTO töötavatele laevapere liikmetele on tagatud töötingimused vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

nerlaev NANTO on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas peetavasse laevaregistrisse ja laeval on õigus kanda Eesti lippu. Laeva omanik ja vastutav isik on Eesti Vabariigi äriühing Lanemeri OÜ, registrikood 16234007.

Arvamuse andmise alusena on analüüsi-

Seaduse kohaselt kohaldatakse Eesti laevaregistrisse kantud laeval töötamisele meretöö seadust (MTööS § 2 lg 1). Laevapere liikme töösuhetele kohaldatakse töölepingu seadust (TLS) ja teisi töösuhet reguleerivaid õigusakte meretöö seaduses sätestatud erisustega (MTööS § 6). Meretöö seaduses ja teistes töösuhet reguleerivates õigusaktides sätestatust laevapere liikme kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud juhul, kui sellise kokkuleppe võimalus on meretöö seaduses ette nähtud (MTööS § 7).

tud ITF (International Transport Workers Federation) inspektori poolt (kes töötab Hispaanias, Barcelonas) EMSA palvel teostatud laevakülastuse järgselt saadetud dokumente, millised inspektor sai 2024. aasta veebruaris konteinerlaevalt NANTO sel ajal, kui laev viibis Barcelona sadamas. Eesti Vabariigi merelaevatunnistus nr 945 on saadud Eesti Vabariigi laevaregistrist.

Dokumendid: 1. NANTO IMO Crew list 21.02.2024 (konteinerlaev NANTO laevapere liikmete nimekiri 21.02.2024); 2. Seafarer's Employment agreement (nelja laevapere liikme meretöölepingud) 3. Standard terms and conditions governing seafarer's employment contract (meretöölepingu tüüptingimused); 4. Record of hours of work in January 2024 and rest of seafarers (kahe laevapere liikme töötatud tundide ja puhketundide tabel jaanuaris 2024); 5. Final wages account (kahe laevapere liikme palgalehed jaanuar 2024); 6. Eesti Vabariigi merelaevatunnistus nr 945; Eesti Vabariigi merelaevatunnistusest nr 945 (dokument nr 6) nähtub, et kontei-

Esitatud dokumente uurides saab väita, et konteinerlaeva NANTO meretöölepingutes esineb vastuolusid Eesti Vabariigi seadustega ja laevapere liikmete mõned töötingimused ei vasta Eesti Vabariigi seadustele.

1. Meretöölepingutes puudub inimese nimi, kes Lanemeri OÜ poolt on lepingud sõlminud.

Fakt: esitatud meretöölepingute (dokument nr 2) kohaselt on laevaomanik ja reeder Lanemeri OÜ, aga lepingutel puudub Lanemeri OÜ-d esindava füüsilise isiku nimi.

Rikkumine: käesoleval juhul ei ole kontrollitav, kes on reederi poolt meretöölepingu Lanemeri OÜ esindajana sõlminud

ja kas sellel isikul on üldse volitused vastavat lepingut sõlmida. Lepingu lõpus on sõna „Lanemeri OÜ“ järel näha mitteloetavat „konksu“. Meretöölepingut reederi poolt allkirjastanud isikut ei ole võimalik identifitseerida ja on küsitav, kas meretööleping üldse on sõlmitud Lanemeri OÜ poolt.

2. Meretöölepingutes puuduvad põhjused tähtajaliste meretöölepingute sõlmimiseks.

Fakt: Esitatud meretöölepingud (dokument nr 2) on kõik tähtajalised: üks meretöö leping 3+/-1 kuud, üks meretöö leping 4+/-1 kuud; kaks meretöö lepingut 8+/-1 kuud.

Rikkumine: Tähtajalise meretöölepingu võib sõlmida, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige kindlaksmääratud reis või reisid, töömahu ajutine suurenemine või navigatsiooniperiood (MTööS § 13 lg 1). Kuna käesoleval juhul meretöölepingust ei nähtu, et esineks põhjuseid sõlmida meretööleping tähtajalisena, siis eelduslikult on tähtajaliste meretöölepingute sõlmimisel rikutud meretöö seadust.

3. Osadele laevapere liikmetele makstakse töötasu alla Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammäära.

Fakt: Laevapere liikme D.A. meretöölepingus on baaspalk 482 eurot kuus, garanteeritud ületunnitöö tasu 301 eurot kuus, igakuine puhkusetasu 129 eurot kuus ja staažitasu 88 eurot kuus (dokument nr 2).

16

Laevapere liikme B.A.K. meretöölepingus on baaspalk 658 eurot kuus, garanteeritud ületunnitöö tasu 411 eurot kuus, igakuine puhkusetasu 175 eurot kuus ja staažitasu 56 eurot kuus (dokument nr 2).

Baaspalk on ette nähtud töötasuna töötamise eest täistööajaga, s.o. 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja see ei arvesta ületunnitööd, mis tasustatakse eraldi. Seega ei saa asjaolu kontrollimisel, kas laevapere liikmele on tagatud töötasu alammääras töötasu maksmine, ületunnitöö tasu arvesse võtta. Samuti ei saa puhkusetasu töötasuna arvesse võtta, kuna puhkusetasu ei ole töötasu komponent. Seega saab väita, et laevapere liikme D.A. töötasu on 570 eurot kuus (482+88) ja laevapere liikme B.A.K. töötasu on 714 eurot kuus (658+56).

Rikkumine: Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusega nr 113 kehtestati alates 01.01.2024 töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 820 eurot kuus. TLS § 29 lg 6 sätestab, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Reeder ei ole taganud laevapere liikmetele töötasu maksmist vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääras.

Laevapere liikme B.A.K. palgalehelt (dokument nr 5) nähtub, et täistööajaga töötamise eest maksti B.A.K.-le jaanuaris baaspalka 658 eurot ja staažitasu 56 eurot, seega kokku 714 eurot ehk alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. 3 4. Laevapere liikme poolt töötatud ületundide eest ei tasustada vähemalt 1,5 kordselt.

Fakt: esitatud meretöölepingutes (dokument nr 2) on ületunnitöö tasu fikseeritud summades ja fikseeritud ületundide arv on kõigis lepingutes 103 tundi.

Näiteks laevapere liikme D.A. meretöölepingus on kuu baaspalk 483 eurot ja fikseeritud ületunnitöö tasu 301 eurot (fikseeritud 103 ületunni eest).

Rikkumine: TLS § 44 lg 7 sätestab, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset tasu. Jaanuaris 2024 oli D.A. meretöölepingujärgne tunnitasu tema baaspalka arvesse võttes 2,62 eurot (baaspalk 483 eurot: jaanuaris täistööaja normi järgi töötatud 184 töö-

Nr. 54, aprill 2024

Ml Nanto, endise nimega ml Spica ja veel varem ml Aila.

tundi). Seega oleks seadusele vastav D.A. ületunnitöö tasu 103 ületunni eest jaanuaris 2024.a. 404,79 eurot (tunnitasu 2,62 eurot * ületunnitöö koefitsent 1,5 *103 ületundi), mitte 301 eurot. Laevapere liikmete meretöölepingud on ületunnitöö tasustamise summa osas ebaseaduslikud, kuna ei garanteeri laevapere liikmele ületunnitöö tasu koefitsendiga 1,5.

5. Laevapere liikme riigipühal töötamisel ei maksta 2-kordset töötasu.

Fakt: Laevapere liikme B.A.K meretöölepingust (dokument nr 2) nähtub, et tema baaspalk ühes kuus on 658 eurot. B.A.K. töötatud tundide ja puhketundide tabelis jaanuar 2024 (dokument nr 4) nähtub, et B.A.K. töötas muuhulgas ka 1. jaanuaril 2024.a. B.A.K. palgalehelt jaanuar 2024 (dokument nr 5) nähtub, et temale on jaanuar 2024 eest arvestatud baaspalk 658 eurot ehk summa, mis on meretöölepingus nimetatud täistööajaga töötamise eest, seega riigipühal töötamise eest temale jaanuaris 2024.a. 2-kordset töötasu makstud ei ole.

Rikkumine: TLS § 45 lg 2 sätestab, et kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Käesoleval juhul ei ole laevapere liikme 1.jaanuaril 2024 ehk riigipühal töötamisel 2-kordset töötasu makstud.

6. Laevapere liikmete diskrimineerimine Faktid: Esitatud meretöölepingutest (dokument nr 2) nähtub, et reeder kohtleb laevapere liikmeid ebavõrdselt. Ordinary Seaman (OS) ehk tavaline madrus D.A. kes on rahvuselt indoneeslane, kuu

baaspalk on 482 eurot, fikseeritud ületunnitöö tasu 301 eurot, igakuine puhkusetasu 129 eurot, staažitasu 88 eurot, kokku kogupalk 1000 eurot kuus. Teisel tavalisel madrusel B.M, kes on rahvuselt poola- kas, on kuu baaspalk 912 eurot, fikseeritud ületunnitöö tasu 450 eurot, igakuine puhkusetasu 212 eurot, igakuine puhkuse toimetuleku toetus 126 eurot, kokku kogupalk 1700 eurot kuus.

Rikkumine: EV Põhiseadus § 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Võrdse kohtlemise seadus § 2 lg 1 p 2 kohaselt on töötingimuste kehtestamisel ja töö tasustamisel keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvi tõttu. TLS § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele. Käesoleval juhul on sama tööd tegeva indoneeslase baaspalk 430 eurot väiksem kui sama tööd tegeva poola rahvusest laevapere liikme baaspalk (912-482=430). Indoneeslase baaspalk on 53% poola rahvusest laevapere liikme baaspalgast. Kogupalk on indoneesia rahvusest laevapere liikmel 1000 eurot, poola rahvusest laevapere liikmel 1700 eurot. Tegemist on diskrimineerimisega.

7. Reederi poolt meretöö lepingu ülesütlemise tingimused ei vasta seadusele.

Nr. 54, aprill 2024

17

Fakt: Esitatud meretöölepingu tüüptingimuste (dokument nr 3) punkt 11.1 kohaselt saab tööandja meretöö lepingu igal ajal üles öelda 30 päevase etteteatamise ajaga.

Rikkumine: TLS § 80 lg 1 sätestab, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumi-

sel. Tööandjal ei ole võimalik töölepingut (ei tähtajalist ega tähtajatut) igal ajal (ehk suvalisel ajal) ja ilma põhjuseta korraliselt üles öelda. TLS-st tuleneb, et tööandjal on õigus tööleping üles öelda ainult erakorraliselt TLS § 88 alusel (töötajast tuleneval põhjusel) või § 89 alusel (majandus-

likel põhjustel). Seega rikutakse töölepingu seadust.

Jüri Lember EMSA esimees

ML Nanto pretensioon EESTI MEREMEESTE SÕLTUMATU AMETIÜHING ESTONIAN SEAMEN’S INDEPENDENT UNION AFFILIATED TO THE ITF AND ETF

Dmitry Melkumyan Juhatuse liige Lanemeri OÜ, Tuukri tn.17, Tallinn 10152

Meie 1 - 211, 04.04.2024

Koopia: EV Tööinspektsioon, Transpordiameti merendusosakond, EV Kliimaministeerium, ml Nanto kaptenid ja laevapere, ITF London ja ITF-i inspektorid Hispaanias Seaduserikkumistest ml Nanto, IMO no.9083043 Lugupeetud tööandja ja reeder 21. veebruaril k.a. külastas ITF-i inspektor Barcelonas Teie ettevõttele kuuluvat alust ning tutvus laeva meeskonna töötingimuste ja töölepingutega. Antud laevakülastuse tulemusena oleme saanud tutvuda laevapere kehtivate töölepingute ja -tingimustega ning oleme tuvastanud nende mittevastavuse Eesti Vabariigis kehtiva õigusruumiga ( vt. käesolevale kirja lisatud dokumenti Arvamus, 01.03.2024).

Eeltoodut arvesse võttes palume koheselt sõlmida ml Nanto töötavate laevapere liikmetega korrektsed, Eesti Vabariigi tööseadusandlusele vastavad meretöölepingud (MTL) : 1. eesti-ja konkreetsele laevapere liikmele arusaadavas keeles; 2. millest nähtub, kes on füüsilise isikuna ja tööandja volitatud esindajana sõlminud meretöölepingu; 3. sõlmida tähtajatud MTL-d või tuua välja seaduslik alus tähtajalise lepingu sõlmimiseks; 4. sõlmida MTL-d, milles töötasu täistööajaga töötamise eest ( 40 tundi nädalas) ei ole väiksem kui 820 eurot kuupalga ja 4,86 eurot tunnitasu alusel töötajate puhul: 5. sõlmida MTL-d, milles ületunnitöö tasu vastab 1,5 kordsele tunnitasu määrale; 6. sätestada MTL-s töötajale üheselt arusaadavalt töötasu maksmine riigi pühadel kahekordses määras; 7. sõlmida MTL-d ametikoha põhiselt palgamäärades, millega on välistatud ühel ja samal ametikohal töötavate ja sama tööd tegevate laevapere liikmete diskrimineerimine töötasu erineva määra alsuel; 8. kaotada MTL-s tingimus, mille kohaselt saab tööandja (reeder) meretöö lepingu igal ajal üles öelda 30 päevase etteteatamisega.

Alates ml Nanto meeskonna tööle asumisest Eesti laevaregistris registreeritud alusele soovime, et teostaksite tagasiulatuvalt ja kehtivate õigusaktidega arvestades, kõik töötasu ümberarvestused, sealhulgas võttes arvesse Eesti Vabariigis kehtivat miinimumpalka (nendel, kellel ametipalk on olnud alla kehtiva miinimumpalga), ületunnitöö 1,5 kordset tasustamist, kahekordset töötasu riigipühadel ja ka riiklikku töö ajanormi. Peale vastavate ümberarvestuste tegemist palume koheselt teostada ka vajakajäänud töötasude väljamakse.

Täiendavalt ja vältimaks edaspidiseid arusaamatusi Eestis kehtiva meretöö korraldusega ja eelseisvate sadama (PSC) ning lipuriigi (FSC) kontrollidega, soovitame koheselt asuda Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga kollektiivläbirääkimistesse, et tagada rahvuslipu all seilaval laeval Eesti rahvuslikele kollektiivlepingu tingimustele vastavad palga-ja töötingimused.

Lugupidamisega Jüri Lember EMSA esimees e-post, otse : jlem@online.ee

Pärnu mnt.41a Tallinn 10119 ESTONIA

18

Nr. 54, aprill 2024

PRESSITEADE, 05.04.2024 Seaduslikkuse tagamisest Eesti riigilippu kandvatel kaubalaevadel 1. juulist 2020. aastast jõustus Eesti Vabariigis nn. erimaksurežiim kaubalaevadele, mille kaudu sooviti tuua Eesti laevaregistrisse juurde aluseid.

Tänase seisuga on selles laevaregistris Transpordiameti 24.11.2023 andmetel neli alust, ml Nanto, ml Salla, ml Atlantis ja ml Agot, aga meile teadaolevalt ka ml East, mis seisab Venemaa residentide varana juba mõnda aega arestituna Miiduranna sadamas.

Eesti Meremeeste Sõltumatul Ametiühingul (EMSA) on kõnesolevate laevadega Eesti riigi seadustele alluva töökeskkonna osas püsivad probleemid, kuigi riigiametid, mis vastutavad Eesti lipu all seilavate aluste kontrolli eest, kinnitavad jätkuvalt, et kõik on kõige paremas korras.

Seoses eeltooduga saatis EMSA problemaatikat kirjeldava pöördumise kliimaministrile ja välisministrile, kelle valdkonda rahvusvaheline kommertslaevandus kuulub.

EMSA esimees Jüri Lember: „ Rikkumised meretöösuhetes nn. lipuprojekti laevadel süvenevad. Nendel töötavad meremehed on rõhuvas enamuses võõramaalased, peamiselt Venemaa või Ukrainaga seotud muukeelsed meremehed, kes ei tunne Eesti õigusruumi. Lisaks seaduserikkumistele toimub ka diskrimineerimine töötasuga rahvuse alusel. Poolakas saab sama töö eest 700 eurot rohkem, kui indoneeslane.

Eesti seadustest tulenevalt on kõnesolevatel laevadel töötavatel meestel saamata topelt töötasu riigipühadel töötamise eest, ei järgita iganädalase kohustusliku puhkeaja nõuet ega tasustata ületunnitööd 1,5 kordselt jpm. Tööinspektsioon pole mitte midagi ette võtnud ja viimase laeva puhul kontrolliti vaid laevaomaniku poolt esita-

tud töölepingu vormi. 21. veebruaril palusime oma hispaania kolleege külastada ml Nanto, kuna viimane sõidab tänaseni ainult Hispaani mandri ja Kanaari saarte vahelisel liinil. Hispaania ametiühingu inspektorid tuvastasid kõigi meremeeste osas samad vajakajäämised, mis on esinenud ka teistel laevadel.“ EMSA, mis esindab ametiühingu organisatsiooni kaudu üle 2400 merendusvaldkonna töötaja, palub asjaomastel ministeeriumitel ja nende allasutustel teostada lõpuks asjakohane järelevalvemenetlus ning ml Nanto osas väljastada korrektne Meretöö konventsioonile vastavuse deklaratsioon.

Jüri Lember EMSA esimees Täiendav info : jlem@online.ee Tel. 5012507

Isikuandmete töötlemisest töösuhtes, tööandja valvekaamerate kontekstis Töösuhetes on tööandja, kes kehtestab reegleid ja valib töökorralduseks sobivaid vahendeid. Tööandja kohustuseks on tagada töötajatele ohutu töökeskkond ja sobivad tingimused tööülesannete täitmiseks arvestades isikuandmete kaitse põhimõtete ja reeglitega. Tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.

Videojälgimise kasutuselevõtmiseks töökohal on lubatud vaid väga konkreetsetel põhjustel. Suure tõenäosusega ei aita selline toiming ka mitte kuidagi kaasa hea atmosfääri loomisele töökeskkonnas. Töökeskkonna videojälgimine tekitab töötajates ebamugavustunnet ja stressi .

Kui tööandja otsustab tööruumides kasutada video või heli salvestusseadmeid, tuleb tal arvestada isikuandmete kaitse põhimõtetega, sest inimese tuvastatava kujutise ja hääle salvestamine tähendab tema isikuandmete töötlemist.

Isikuandmete töötlemine töösuhetes on väga tihedalt seotud töötaja privaatsusõigusega. Isikuandmete kogumine, säilitamine ja kasutamine võib kaasa tuua otseseid või kaudseid tagajärgi eraelu puutumatusele. Eksimine isikuandmete töötlemise reeglite vastu võib põhjustada tõsise töötaja privaatsusõiguse riive ja ohustada töötaja eraelu puutumatust.

Euroopa Inimõiguste Kohus on oma otsuses leidnud, et pelk eraelu puudutavate andmete kogumine kujutab endast juba isiku privaatsusesse sekkumist ning kogutud isikuandmete edasine kasutamine ei ole siin enam asjakohane. Töösuhte osapooltel tuleb igal ajahetkel teadvustada, et paljud rutiinsed tegevused töösuhtes toovad kaasa töötajate isikuandmete töötlemise, mõnikord isegi delikaatsete andmete töötlemise. Samas ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole töösuhted mõeldavad.

Andmete kaitsmine põhiõigustega ei tähenda veel andmete töötlemise keeldu,

vaid paneb riigile töötlemise reguleerimise ja selle vajalikkuse kaalumise kohustuse.

Töösuhtes isikuandmete kogumisel ja kasutamisel tuleb tagada töötajate privaatsus, iseäranis tuleb kaitsta privaatset võimalust sotsiaalseteks ja isiklikeks suheteks töökohal. Fatkiliselt on keelatud töötavate isikute püsiv videojälgimine, mis tähenab et kaamerad töökohal peaksid olema suunatud tööandja varale ja töökeskkonnale, mitte töötajatele.

Nii Euroopa Liit kui ka Eesti on kehtestanud andmekaitse reeglid ja põhimõtted, millega peab arvestama ka tööandja töötaja isikuandmeid töödeldes, tagamaks töötaja privaatsuse kaitse.

Isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida Isikuandmete kaitse seaduses (IKS) §-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, seda nii seaduse alusel kui ka töötaja nõusoleku alusel toimuval isikuandmete töötlemisel. Antud seadusesätete eesmärk on kaitsta isikuandmete töötle-

Nr. 54, aprill 2024

misel andmesubjekti liigse ja mittevajaliku põhiõiguste riive eest.

Andmekaitse Inspektsioon on öelnud, et isik on tuvastatav ka siis, kui jälgimisseadmete abil saadavalt pildilt ei nähtu isiku nägu; isikut on võimalik identifitseerida tema muude tunnuste kaudu – nt kehakuju, riietus, kaasas olevad asjad jne. Seega turvakaamerate kasutamisel on pea alati tegu isikuandmete töötlemisega ja seaduses määratletud isikuandmete töötlemise piirangutega.

Seaduslikult võib isikuandmeid töödelda kahel juhul – töötaja nõusolekul ja seaduses määratletud põhjustel. Töötaja nõusolekut saab isikuandmete töötlemiseks küsida vaid juhul, kui töötajal on reaalselt võimalus nõusolek tagasi võtta.

Seega saab turvakaameraid ettevõtte ruumidesse paigaldada üksnes isikute ohutuse ja vara kaitse eesmärgil, kuid need ei tohiks olla suunatud konkreetselt töötajate töö tegemise jälgimisele. Töö tegemise jälgimine ja töö kvaliteedi hindamine kaamerate abil ei ole seaduse mõistes lubatav tegevus.

Euroopa andmekaitseasutuste töörühm on arvamusel, et distantsilt töötaja jälgimine tema töö kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesmärgil ei ole üldjuhul lubatav. Aktsepteeritav on jälgimisseadmete kasutamine näiteks tööprotsesside ja tööohutuse tagamise vajadusteks, kuid sellisel juhul peaks eelnevalt konsulteerima töötajate usaldusisiku või ametiühinguga jälgimise täpsete asjaolude suhtes. Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et ainuüksi kvaliteedikontroll, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite tagamine ei ole piisavad õigustused jälgimissüsteemi rakendamiseks. Sisejuurdluseks on jälgimisseadmete kasutamine võimalik vaid juhul, kui tegemist on füüsiliste turvaintsidentidega, näiteks nagu volitamata sisenemine ruumidesse või territooriumile, vandalism, vargus, tulekahju või isiku ründamine. Seoses liigse sekkumisega privaatsusesse ei ole helisalvestamine turvakaameratega põhimõtteliselt üldse õigustatud.

Paratamatult jäävad kaamerate vaatevälja kohati ka töötajaid, mistõttu tuleb mingil

19

määral töötajate isikuandmeid siiski töödelda. Seetõttu peab turvakaamerate paigaldamisel arvestama, et isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks.

Kui juhtub intsident, näiteks midagi on varastatud, siis järelvaadatakse üksnes ajavahemikku, mil intsident aset leidis.

Tööandja poolt peab olema väga täpselt määratletud, kes võib kaamerasalvestisi vaadata. Kolmandatel isikutel peab olema välistatud kaamerasalvestistele ligipääs, v.a. teatud juhtudel õiguskaitse organite poolt.

Oluline on tagada andmete turvalisus (ligipääs paroolidega, kes kontrollib logisid jne), määrata, kui kaua salvestisi säilitatakse, kas need kustuvad automaatselt jms.

Nagu ka kõikidel teistel isikuandmete töötlemise juhtudel, on töötajal õigus tutvuda ka jälgimisseadmete abil tema kohta kogutud andmetega, sealhulgas salvestistega.

Töötaja võib paluda endale ka koopia väljastamist, kuid IKS § 19 lg 2 kohaselt väljastatakse isikuandmed andmesubjekti poolt soovitud viisil siiski vaid võimaluse korral.

Andmetega tutvumise ja neist koopiate saamise õigus on töötajal sõltumata sellest, kes andmed on kogunud, kas tööandja ise või tema poolt palgatud turvaettevõte.

Salvestisega tutvumise võimaldamise ning sellest koopia andmise korral tuleb aga arvestada, et salvestis võib sisaldada ka teiste isikute isikuandmeid. Salvestise näitamisest keeldumiseks see siiski alust ei anna – salvestisel tuleb lihtsalt kolmandad isikud muuta tuvastamatuks.

Töötajale salvestisest koopia andmisel tuleks kõik kolmandad isikud muuta tuvastamatuks, sest koopia väljastamisel ei saa ega pea tööandja kontrollima, mida töötaja selle koopiaga edasi teeb. Kui tööandja on koopia väljastanud, ilma et selleks oleks seaduslik alus, vastutab tööandja kolmandate isikute ees nende isikuandmete ebaseadusliku väljastamise eest.

Tööandja peab isikuandmeid töödeldes olema teadlik ka vastutusest, mis kaasneb isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisega. Andmekaitsealaste rikkumiste puhul on endise olukorra taastamine sageli või-

matu. Küll aga on vastutusega võimalik andmesubjektile tekitatud kahju hüvitada, edasisi rikkumisi ära hoida ja rikkumise või kuriteo toimepanijat karistada.

Eestis teostab andmekaitsealast riikliku järelvalvet Andmekaitse Inspektsioon.

Andmekaitse Inspektsioonil on andmekaitsealase rikkumise korral vastavalt IKS § 33 lg 1 p-le 3 õigus algatada vajaduse korral väärteomenetlus ja kohaldada karistust.

Kui tööandja on ebaseadusliku isikuandmete töötlemisega rikkunud töötaja õigusi, siis võib see kaasa tuua ka töötaja nõuded talle tekitatud varalise ja/või moraalse kahju hüvitamiseks.

Andmekaitsealaseks rikkumiseks tuleb lugeda nii juhuseid, kui töödeldi (näiteks avaldati) andmesubjekti kohta ebaõigeid andmeid, kui ka neid juhuseid, kui töödeldavad andmed olid küll faktiliselt õiged, kuid töötlejal puudus õigus andmesubjekti isikuandmete töötlemiseks.

Teatud juhtudel võib isiku privaatsusesse sekkumise negatiivne mõju olla puudutatud isiku elule ja tegevusele väga ulatuslik, seetõttu on mõned tegevused riigi poolt kriminaliseeritud ning vastavate tegude toimepanijaid võib oodata kriminaalkorras karistamine. On oluline, et ettevõttes otseselt isikuandmete ja nende töötlemisega kokkupuutuvad töötajad oleksid teadlikud nende tegevusega kaasnevast võimalikust karistusõiguslikust vastutusest, sest olenevalt rikkumisest ja teo toimepanija isiksusest, võivad toime pandud süüteo eest vastutada nii teo otseselt toime pannud isik kui ka juriidiline isik.

20

Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 14 lgle 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 14 lg 2 alusel ei välista juriidilise isiku vastutusele võtmine süüteo toime pannud füüsilise isiku vastutusele võtmist.

KarS § 137 alusel on karistatav eraviisiline jälitustegevus. Ebaseaduslikuks jälitustegevuseks on seadusliku õiguseta isiku poolt teise inimese jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil. Eraviisilise jälitustegevuse eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

Nr. 54, aprill 2024

Jälgimisena mõistetakse isiku korduvat või pikemaajalist varjatud visuaalset vaatlemist vahetult või tehniliste seadmete abil, sõnumite salajast läbivaatamist või pealtkuulamist, sõltumata sõnumite edastamise, läbivaatamise või pealtkuulamise viisist ning asjade või inimese kohta andmeid sisaldavate andmekogude salajast läbivaatamist. Samuti võib teatud juhtudel käsitleda eraviisilise jälitustegevusena ka töökohal töötajate pildistamist töökvaliteedi hindamise ja analüüsimise eesmärgil.

Tallinki ettevõtetes HT Laevateenindus ja OÜ Hansaliin on laevapereliikmeile tutvustatud isikuandmete töötlemise ja jälgimisseadmete kasutamise üldpõhimõtteid mõlema ettevõtte töökorraldusreeglites.

Detailsemalt on isikuandmete töötlemise ja jälgimisseadmete kasutamisega seondu-

vat kirjeldatud tööandja laevade töökorraldusreeglites.

Seoses infotehnoloogia ning tehnikavaldkonna kiire ja pideva arenguga on töötajate jälgimist ja kontrollimist võimaldavad tehnilised lahendused muutunud tööandjate jaoks järjest kättesaadavamaks. Jälgimise järjest lihtsamaks ja odavamaks muutumine ei tohiks olla põhjuseks selle kergekäeliseks ja kontrollimatuks kasutamiseks tööandjate poolt.

Kaimar Vapper HT Laevateenindus OÜ peausaldusisik

Tööaja lühendamisest 20. märtsil 2024 edastas EMSA Tallinkile alljärgneva kirjaliku nägemuse (koostaja Siiri Schneider) riigipühade eelsete tööpäevade alandatud tööaja normi arvestamisest lähtuvalt : Analüüs summeeritud tööajaga töötajate riigipüha eelsel päeval töötamisel Tallinki laevadel.

TLS § 53 lühendab tööaega Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval (edaspidi siin nimetatud „riigipühale eelnev tööpäev“) kolme tunni võrra.

Tallink ja EMSA kollektiivlepingu punktides 4.5.1 ja 4.5.2 on kokku lepitud tööajanorm reisiparvlaevadel summeeritud ajaga töötajatele, mis erineb tavapärasest tööajanormist.

Kui võtame aluseks kollektiivlepingu p. 4.5.1 (töötaja tööaeg töövahetuse jooksul reisiparvlaeval on keskmiselt 10,5 h päevas) ja p. 4.5.2 (tööaja arvestusperioodi tööajanorm kaetakse 182,5 (liigaastal 183) tööpäeva jooksul kalendriaastas, siis 2024.a. kokkulepitud tööaja norm reisiparvlaeva töötajatele on 1921,5 tundi, kui töötaja ei töötanud riigipüha eelsel töö-

päeval. Arvutus: 10,5*183=1921,5 Kuna tööandja peab lühendama riigipüha eelneval tööpäeval tööajakava järgselt töötava töötaja tööaega kolme tunni võrra, siis sellise töötaja kokkulepitud töötunnid (tööaeg) vähenevad TLS §-s 53 toodud tundide võrra.

Töötajatel, kel tööajakava järgselt ei ole riigipühale eelnev päev tööpäev, kokkulepitud töötundide arv (tööaeg) ei vähene.

Seega töötajate kokkulepitud tööaeg võib erineda vastavalt sellele, kas pühadele eelneval päeval töötatakse või mitte ja kas pühade eelne päev oli kalendaarne tööpäev või mitte.

Kui arvestusperioodi lõpus tekib kokkulepitud tööaja vähenemise tõttu ületunde, tuleb tekkinud ületunnid töötajale hüvitada.

Näide töötaja kohta, kes töötab 2024. aastal Tallink laeval summeeritud tööaja arvestusega kõigil neljal riigipühale eelneval päeval.

Kuna võidupüha eelne päev oli laupäev, siis võidupüha eelsel päeval töötamine tööaja normi ei mõjuta.

Ülejäänud kolm riigipüha eelset päeva olid kalendaarsed tööpäevad, seega väheneb töötajaga kokkulepitud tööajanorm 9 tunni võrra. Arvutus: 3 tundi *3 riigipüha eelset tööpäeva=9 tundi Sellise töötaja kokkulepitud tööajanorm aastas on 1912,5 tundi. Arvutus: 1921,5 tundi - 9 tundi = 1912,5 tundi. Juhul, kui töötaja töötas 2024. aastal 1921,5 tundi (vastavalt tööajakavale), siis tööandja peab sellisele töötajale üheksa ületundi hüvitama.

EMSA ettepanek on, et tööandja maksaks nendele töötajatele, kes töötavad riigipüha eelsel tööpäeval, kolme ületunni eest juba järgmise kuu töötasu maksmisel analoogselt nagu nendele töötajatele, kelle tööaeg vahetuse jooksul ületab keskmiselt 10,5 tundi päevas. Need tunnid hüvitatakse nagu ületunnid järgmise kuu töötasu maksmisel (kollektiivlepingu p 4.5.4).

Kaimar Vapper HT Laevateenindus OÜ peausaldusisik

Nr. 54, aprill 2024

21

Nalja nabani :) Meresoolane naljanurk: - Kes valetab rohkem, kas poliitikud või kalamehed?

- Poliitikud, sest nemad valetavad nii enne kui ka pärast valmimisi, kalamehed ainult pärast kalalkäiku!

Tark ülemus Üks ülemus teisele: „Bob esitas lahkumisavalduse, sest me ei tõstnud tema palka…Aga pidime kaks inimest tema asemele palkama…!“ - vaikus ...

Teine: „Aga vaatame helgemat poolt!

Me näitasime Bobile, kes boss on!“ Tööintervjuu vs töö!

Tööintervjuul küsiti minult, et kas saan aru, kui vastutusrikas mu töö on?

Küsiti, et kas ikka saan aru, et on tarvis intelligentset kõrgharitud inimest?

Küsiti, et kas mõistan ikka, et vajavad töötajat, kellel on loovus nagu Da Vincil, kogemust nagu kuninganna Elizabethil!?

Ja päris töö…Nagu lööks haamriga naelu… igapäev… koguaeg…

Kuidas keeta kala? Öeldakse, et kala tuleb keeta nii soolases vees, kui ta püütud on! Välja arvatud magevee kalad… Nendest keedetud supile peab ikka korralikult soola panema!

Miks jätad mind?

- „Ma arvasin tõsiselt, et sa hoolid minust! Ma tegin sinu jaoks kõik ja nüüd sa lähed lihtsalt minema?

Palun jää! Me mõtleme midagi välja!“ - „Maksa mulle normaalset palka!“ - „Mis värk teil, töötajatel, on selle rahaga? Alati on asi selles!“ Elementaarne nahaalsus!

Sõidab linnahärra jalgrattaga mööda rannateed ja järsku märkab rannakalurit, kes seisab spinning käes ja tamiili ots vees.

Linnahärra jääb seisma ja küsib: “Mis teed, vanamees, kala püüad we?“

Kalur vaatab korra mitmevärvilise ja üleoleva ratturi poole ning jätkab rahulikku kalapüüki.

Rattur: “Kurja! Kurt oled we?

Ma küsisin, et kas püüad kala we?“ Habetunud vana ei tõsta enam pilku, vaid kerib vaikselt tamiili, isegi vunts ei liigu.

Rattur sõimleb, ropendab ja ähvardab vanameest, et kes tema selline on, et ei vasta. Lõpuks väsib rattur ära, ning asub rattale tagasi, mitte rahulikult, vaid ikka ropendades ja käte vehkides.

Sõidab rattur mõnesajad meetrid või isegi kilomeetri ja kuuleb miskit lärmi, kuulatab ja vaatab tagasi. Seljataga kaugel vehib kalur kätega ja karjub midagi hirmsal kombel.

Rattur sööstab tagasi ning küsib: “Mis juhtus vanamees?“ Kalur tõstab oma elunäinud silmad, vaatab ratturile otsa ning küsib: „Noh linnahärra, mis teed? Sõidad rattaga vöi?“ Liiga kallis hambaarst Vana meremees läheb hambaarsti juurde ja küsib: „Kui palju teil hamba välja tõmbamine maksab?“ Arst vastab, et 190€. „Miks nii kallis?“, - küsib meremees.

Arst vastab: „Tuimestus, abiline, kogemus, rent, röntgen, kõik maksab!“ „Aga kas ilma nendeta ei saaks?“, küsib meremees.

Arst: „No saaks küll, aga siis mingit garantiid ei anna, et on õige hammas

või õige ravi. Tuimestus ja väljatõmbamine 100€.“ Meremees selle peale: „Aga palju ilma tuimestuseta?“ Arst vaatab ja mõtleb: „Meremees näeb kange välja, aga tõesti mitte liiga rikas ja samas on mõned meditsiinitudengid, keda oleks tarvis koolitada…“ Arst vastab meremehele: „Olgu, teeme üks hammas 10€ ilma tuimestuseta!“ Meremees naeratab ja vastab: „Väga hea, pange kolmapäevaks mu naisele aeg kinni!“.

10 Pindist õlut Liival juhtunud kord selline lugu. Läinud linnahärral kord jalgratas katki ja astunud ta kohalikku kõrtsi. Rahvast täis kõrtsis köhatas linnahärra kurgu puhtaks ja teatas: „Ma olen kuulnud, et siin pidavat õige kõva kõriga mehed olema.

Kes kümme pindist õlut järjest suudab ära juua, saab 500€ peo peale!“ Kõrtsirahvas jäi vait, keegi ei võtnud pakkumist vastu, üks külastaja isegi lahkus kõrtsist.

Kümne minuti pärast astus lahkunud külastaja uksest sisse, läks linnahärra juurde ja ütles: „Tere minu nimi on Gordei. Kas su pakkumine on ikka jõus?“ Linnahärra noogutas ja tellis letile 10 pinti kohalikku rüübet. Gordei alustas joomist ja ilma igasuguse pingutuseta jõigi järjest kõik kümme toopi tühjaks.

Rahvas hõiskas ja linnahärra vaatas uskumatu pilguga ja küsis: „Kui teil midagi selle vastu pole, härra Gordei, siis - kus te käisite see kümme minutit, kui te väljas olite?“ Gordei vastas: „Ma polnud kindel, et ma sellega hakkama saan ja käisin teises kõrtsis proovimas!“ KIIKER

22

RAUL KLEINSON EMSA aseesimees, Lootside usaldusisik EMSA juhatuse liige GSM 508 8107 raul.kleinson@gmail.com

ÜLAR PÄRN Hansaliin töötajate peausaldusisik Tel. 640 9946, GSM 53 096 330 ular.parn@emsa.ee

RISTO RAUDKIVI Organisatsioonisekretär GSM 557 1897 risto.raudkivi@emsa.ee

Nr. 54, aprill 2024

EMSA aseesimees on valitud EMSA juhatuse poolt ja EMSA esimehe kohustusi täidab ja õiguseid kannab esimehe äraolekul aseesimees.

Peaesindus: Osmussaare 5, 13619 Tallinn

Kalev Spa pakutavad teenused EMSA liikmetele • Veekeskuse hommikune korrapääse 1,5h (kuni kell 15.00) 8 € • Veekeskuse korrapääse 2h 12 € • Spordiklubi korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal) 7,50 € • Täisteenuse korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal, veekeskus) 17,50 € • Täisteenuse kuupääse 3h (spordiklubi ja veekeskus) 84,15 € • Ujumise kuupääse 1,5h 76,50 € • Ujumise 10x pääse 1,5h 84,15 € • Spordiklubi kuupääse 3h 50,15 € • Sauna-Oaas 3h (sisaldab veekeskuse pääset) E-R / L-P 22 € / 28 € • Veekeskuse perepääse 3h (2 täiskasvanut + 3 last 1-16.a. k.a) E-R / L-P 42,50 € / 50,15 € • Täiskasvanute ujumiskursused 10x 123,25 € (registreerumine spordiklubi@kalevspa.ee) • Ilu- ja tervisekeskuse teenused -15% • Restoran Allee menüüst -10% www.alleerestoran.ee • Hotell -5% soodustus kodulehe hinnast (v.a eripakkumised ja majutuspaketid) Täiskasvanute ujumiskursuste lisainfo: kalevspa.ee/spordiklubi/taiskasvanute-ujumiskursused

Keila Tervisekeskus OÜ pakub EMSA liikmetele soodustust -15% teenuste letihindadest, liikmepileti esitamisel.

Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud.