Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Uued kodud Manufaktuuri Kvartalis on valmis sissekolimiseks!
APRILLI LÕPUNI KEHTIVAD 1-TOALISTELE KODUDELE SOODSAMAD HINNAD!
hepsor.ee/manufaktuur/m7
Industriaalse võluga suurlinlikud kodud ajaloolises
Manufaktuuri Vabrikus!
LOO OMA PLANEERINGUGA
KODU PÕHJA-TALLINNA SÜDAMESSE!
hepsor.ee/manufaktuurivabrik
Hubased kodud Kristiine südames on sissekolimiseks valmis! SAADAVAL VEEL VIIMASED KODUD!
hepsor.ee/lillekylakodud
Uued ajalooga kodud. Väärikas Manufaktuuri kvartalis.
MÜÜK ON ALANUD!
hepsor.ee/manufaktuur/m12
Kinnisvaraturg liigub Tallinnas ja Harjumaal 2025. aastal justkui kahe jõu kokkupuutepunktis. Ühelt poolt mõjutavad sektorit keerulised makromajanduslikud olud – maksutõusud, tarbijate vähenenud ostujõud, geopoliitilised pinged. Teisalt toob alanud aasta kaasa ka selgeid võimalusi – madalamad intressimäärad, kasvav nõudlus energiatõhusate kodude järele ja suurem keskendumine kvaliteetsele elukeskkonnale. Kõik see kujundab nii arendajate kui ka koduostjate otsuseid.
Tallinna ja Harjumaa uusarenduste eelistatud piirkondade edetabelis paistab silma eelkõige kesklinn, aga ka Põhja-Tallinn – näiteks Noblessneri ja Kalamaja piirkond, kus ajalooline atmosfäär, mere lähedus ja arenenud infrastruktuur loovad unikaalse elukeskkonna.
Arco Vara ja Uus Maa eksperdid tõdevad, et nendesse piirkondadesse on koondunud märkimisväärne osa uutest korteripakkumistest.
Harjumaal kogub populaarsust „kuldses ringis“ elamine – märksõnad on siinkohal Kiili, Saue, Laagri ja Jüri. Samuti tõmbavad
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
järjest rohkem tähelepanu linnalähedased mereäärsed alad. Muutuvate tööharjumuste, nagu kaugtöö, taustal otsivad inimesed rohkem ruumi, rohelust ja vaikust.
Koduostjate jaoks pole enam esikohal vaid soodne hind. Järjest enam väärtustatakse terviklikku elukeskkonda: energiatõhusust, nutikodu lahendusi, kvaliteetset siseviimistlust ja hästi läbi mõeldud hooviala.
„Kodu ei alga korteriuksest, vaid juba hoovi või tänavale sisenedes,“ rõhutab Eesti aasta maakler 2024 Jaan Trofimov. Sama kinnitavad ka arendajad, kes pööravad suuremat tähelepanu korterite planeeringule – populaarsed on avatud köögid, suured rõdud, lisapanipaigad ja majapidamisruumid.
Arendajad otsivad aina enam tasakaalu hinna, asukoha ja kvaliteedi vahel. Reterra müügidirektori Kaspar Markuse sõnul otsustatakse ellu viia vaid projekte, mille puhul suudetakse olla konkurentsivõimelised nii hinna kui ka kvaliteediga – turul lihtsalt „ilus olemisest“ enam ei piisa.
Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee
Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Käesoleva aasta suurimad mõjutajad kinnisvaraturul on käibemaksu tõus ja euribori langus. Maksutõus kergitab uusarenduste hindu alates juulist, mis võib tehingute tegemist lühiajaliselt kiirendada. Samal ajal lubab madalam euribor kergemini laenu saada, mis toob turule tagasi nii koduostjad kui ka investorid. Pangalaenutingimused on jätkuvalt soodsad noortele peredele ja esmakordsetele ostjatele – näiteks võimaldab EIS-i käendus väiksema omafinantseeringuga laenu. Samuti suunab laenunõustamine üha rohkem kliente valima energiatõhusamat kinnisvara.
Kuigi kinnisvarainvesteeringuid tehakse praegu vähem kui mõni aasta tagasi, nähakse stabiilsuse märkamise korral tagasipöördumist ka sellesse segmenti. Kasumlikkuse aluseks on siiski realistlik üürituru analüüs ja konservatiivne lähenemine finantsidele. Pikas plaanis on energiatõhus ja heas kohas paiknev uusarendus alati mõistlik valik – olgu koduks või varaks.
Eve Kallaste
Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall
Kortermajade kahjuritõrje on seni sõltunud keerulisest logistikast, koostööst kõikide elanikega ja meeskondade ajagraafikutest. Nüüd pakub Control Lab OÜ Eesti turul aga esmakordselt team-free- ehk iseteeninduslikku kahjuritõrjet, mis muudab kogu lähenemise lihtsamaks, kiiremaks ja soodsamaks – ilma kompromissideta tõhususes.
Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock
Miks kinnisvarahaldurid ja korteriühistud seda eelistavad?
Ligipääs igasse korterisse . Üüripinnad, tühjad korterid või koostööst keeldumised ei takista enam tõrjet. Elanik saab ise paigaldada kapslid sobival ajal ja ilma kõrvalise sekkumiseta.
Oluliselt kiirem teostus. Ei ole vaja planeerida külastusi või oodata meeskonda – pakett postkasti ja töö võib alata.
Soodsam kui traditsiooniline teenus. Meeskonna- ja transpordikulud puuduvad – see teeb lahenduse taskukohaseks ning sobivaks ka suuremates majades.
Diskreetne ja esteetiline disain. Kapslid on kompaktse, neutraalse välimusega, ei torka silma ega häiri korteri üldilmet. Sobivad ka modernsetesse ja visuaalselt nõudlikesse keskkondadesse.
Paketi sisu ja hind Iseteeninduspakett sisaldab kuut geelkapslit, mis on spetsiaalselt välja töötatud maja- ja paberisoomukate tõrjeks (tootja: Bayer). Iga kapsel katab 14–20 m², on tõhus 80–100 päeva ja ohutu kasutamiseks laste ning lemmikloomadega kodudes. Hind: 26,70 eurot (sisaldab 6 kapslit) + kehtiv käibemaks
Kuidas kasutada?
Puhasta pind kapslite paigalduskohas – eriti liistud ja põrandaservad.
Ava kapsel – keerates aktiveeruvad sissepääsud putukatele.
Kinnita kapsel sobivasse kohta (nt köögikappide alla, vannituppa, WC-sse).
Unusta probleem – kapsel hakkab kohe tööle ja hoiab kahjurid eemal.
Kas sinu korteriühistu on valmis liikuma tuleviku suunas?
Iseteeninduslik lahendus on kaasaegne, tõhus ja mugav viis teha kah -
juritõrjet ilma segaduse, logistika ning kõrgete teenusekuludeta. Control Lab on selle võimaluse esmakordselt Eesti turule toonud ja kinnisvarahaldurid on selle juba soojalt vastu võtnud.
Telli iseteeninduspaketid juba täna ja vii kahjuritõrje uuele tasemele –professionaalne tulemus ilma meeskonnata.
Control Lab OÜ Kaluri tee 5, Haabneeme, 74001 Viimsi vald Tel (+372) 5592 2680 info@controllab.ee
Uusarenduste turg Eestis on sisenenud faasi, kus optimism põimub ettevaatlikkusega. Turu dünaamikat kujundavad ühtaegu inflatsioon, intressimäärad, geopoliitilised riskid ja tarbijate muutuvad eelistused.
Uus Maa meediajuht Igor Habal ja Arco Vara kinnisvarabüroo tegevjuht
Elari Tamm andsid põhjaliku ülevaate uusarenduste seisust ning suundumustest.
Mahud kasvavad
Viimastel aastatel on uusarenduste maht olnud kasvutrendis, kuid selle põhjused peituvad sügavamal kui pelgalt kasvavas nõudluses. „Veel 2022. aasta keskel oli Tallinna uusarenduskorterite laojääk 1500 korteri juures, sealt alates on see suurenenud 2700 korterini,“ toob Habal välja. Tema sõnul tulenes see peamiselt varasemate heade aegade optimismist: „Kui müük oli kiire ja pakkumist vähe, olid arendajad varmad turule tooma senisest suuremas mahus kortereid. Paraku on kinnisvara arendustsüklid niivõrd pikad, et headel aegadel ehitama hakatud kinnisvara peab müüma hoopis muutunud turutsüklis.“
Tamm rõhutab samuti mahu kasvu, kuid osutab huvitavale nüansile: „Uusarenduste maht möödunud aastal kasvas ja käesolev aasta ei saa olema erand. Aasta on alanud pigem tempokalt.“ Tamm näeb selle taga ka käibemaksu muudatust, mis on turule toonud hirmu, et hinnad tõusevad, mistõttu ei taheta ostutehingutega enam viivitada.
Esikohal on endiselt kesklinn ja Põhja-Tallinn
Nii Habal kui ka Tamm toovad esile, et Tallinnas domineerivad endiselt kesklinn ja Põhja-Tallinn. „Tallinnas troonivad enam kui 600 uue korteripakkumisega kesklinn (641 uut korterit) ja Põhja-Tallinn (638 uut korterit),“ selgitab
Habal. Harjumaa populaarsemad piirkonnad on tema sõnul Saue, Kiili ja Jõelähtme vald.
Tamm täpsustab, et arendajad on praegu kogunenud suures mahus Haabersti piirkonda, kuid samas on kõik Tallinna lähiümbrused aktiivseid pakkumisi täis. Ta osutab ka sellele, et väljaspool Tallinna on areng olnud aeglasem: „Väikelinnades ja alevikes on arenduste likviidsus langenud.“
Hinnamuutused viitavad arendajate optimismile Kinnisvarahinnad on püsinud Tallinnas stabiilsed, kuid mõningate kõrvalekalletega. Habal märgib, et Tallinnas on mediaanhinnatase kõikunud
4200 €/m² ümber, samas kui „ainus hind, mis on tõusnud, on müümata jäänud ehk varus seisva korteri hind“, mis tema sõnul viitab arendajate optimismile. Tamm toob esile, et keskmised hinnad kasvasid 2024. aastal valdavalt 2–4% võrra võrreldes 2023. aastaga, ent rõhutab, et piirkonniti esines ka väikest langust või stagnatsiooni. See kinnitab turu üldist jahtumist, kus kasv toimub valikuliselt ja ettevaatlikult.
Muutunud ostueelistused
Viimase kümnendi jooksul on ostjate eelistused märgatavalt muutunud. Habal rõhutab, et vähenenud ostujõu tõttu eelistavad inimesed kompaktsemaid kortereid, kusjuures pole ha -
ruldane ka vähem kui 60 m² suurune kolmetoaline korter. Tema sõnul pööratakse üha rohkem tähelepanu energiatõhususele ja kõrvalkuludele: „Nii mõnigi tehing on kõrgete kõrvalkulude tõttu jäänud katki.“
Tamm kinnitab trendi, kuid lisab, et huvi on liikunud ka järelturu poole: „Eelistatakse madalama hinnaklassiga või kvaliteetsemat järelturuvara.“
Sinna hulka kuuluvad ka korterid 1960ndatest ja 1980ndatest. Samuti on kasvanud huvi elamuturu ja linnalähedaste alade vastu, mis viitab jätkuvale valglinnastumisele.
Alanud aasta trendid
Alanud aasta olulisematest suundumustest tõstab Habal esile energiatõhususe ja targa kodu lahendused, mis on muutumas ostuotsuste mõjutajateks: „Järjest enam küsitakse näiteks jahutust, mis aitab leitsakulised ilmad üle elada.“ Ta osutab ka Põhja-Tallinna kasvavale populaarsusele: „Sealsed arendusalad suudavad omavahel kombineerida kodus olemise, töötamise ja vaba aja.“
Tamm näeb turu konsolideerumist ja kvaliteedi esiletõusu: „Keskendutakse väiksemamahulistele ja likviidsematele projektidele, kus energiasäästlikkus ja kvaliteet on olulisemad kui kunagi varem.“ Lisaks märgib ta, et uus üürihindade kasvutsükkel võib suurendada investorite huvi.
Kirsiõue on uusarendus looduslähedases ja turvalises Saku alevikus, kus elu kulgeb rahulikus rütmis, lapsed saavad nautida lapsepõlve ja kõik eluks
ning avarad rõdud ja terrassid loovad valgust täis ja õdusa elukeskkonna.
mugavustega.
rada ja ujula. Saku tugev kogukonnatunne, aedlinlik rahu ja looduse lähedus
Tutvu lähemalt: bonava.ee/
Kvaliteetsed, A-energiaklassi linnakodud on sissekolimiseks valmis. Pikaliiva Kaarmaja pakub hubast elukeskkonda Harku järve ääres, rahulikul kõrvaltänaval. Sooja puidu ja modernse klaasi õhulises kombinatsioonis moodustub neljast elamust poolkaar, mille südameks on puhkealade ja mänguväljakutega reljeefne hooviala. Igal kodul on rõdu või terrass, kus nautida puhkehetki. A-energiaklassi korterite hoolikalt läbimõeldud planeeringuid ilmestavad kaasaegsed walk-in garderoobid ja majapidamisruumid, tänu millele on uus kodu alati korras. Suur osa parkimiskohti asub maa-aluses parklas, lisades hoovialale avarust ning pakkudes elanikele igapäevast mugavust. Võta ühendust ja tule tutvuma!
Uus kodu alates 1 90 €
Tutvu lähemalt: bonava.ee/pikaliiva
köögimööbel ja 000 € sisustamiseks
koht aktiivse elustiiliga inimesele, kes soovib elada mitmekülgsete võimalustega piirkonnas, kuid hindab oma kodu ümbruses rahulikku ja kaasaegset keskkonda. üheksa erineva mänguväljakuni aktiivsetele linnaelanikele. Iga korteri hinnas sisaldub ka eraldiseisev panipaik, valmis või alles valmivas A-energiaklassi elamus, kus saad veel kaasa rääkida
Tutvu lähemalt: bonava.ee/mustamae
Tutvu lähemalt: bonava.ee
Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturg on pidevas muutumises –klassikalised eelistatud piirkonnad püsivad nõutud, kuid esile kerkivad ka uued tõmbekeskused.
Tekst: Eve Kallaste
Kinnisvaraturu hetkeolukorrast ja peamistest suundumustest räägib kutseline maakler, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aasta maakler 2024, Tallinna Majanduskooli kinnisvaramaakleri õppekava arendaja ning erialaainete õpetaja Jaan Trofimov. Ta ütleb, et ostjate valikuid mõjutavad nii majanduslikud tegurid, nagu maksutõusud ja euribori langus, kui ka elukeskkonna terviklikkus ja energiatõhusus.
Millised on hetkel kõige nõutumad piirkonnad Tallinnas ja Harjumaal? Tallinnas on jätkuvalt nõutud Kesklinna, Kadrioru ja Kalamaja piirkond, mis paistavad silma oma ajaloolise miljöö, hea infrastruktuuri ja elukeskkonna poolest. Samuti on Põhja-Tallinn, eriti Noblessneri ja Kopli piirkond, tõusnud esile tänu uutele arendustele ning mere lähedusele.
Harjumaal on eelistatud elamupiirkonnad, mis jäävad nn kuldsesse ringi ehk Tallinna ringtee mõjualasse, sest need on Tallinnast optimaalse autosõidu kaugusel, näiteks Loo, Lagedi,
Jaan Trofimov on kutseline maakler ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aasta maakler 2024, Tallinna Majanduskoolis kinnisvaramaakleri õppekava arendaja ja erialaainete õpetaja.
Jüri, Kiili, Saku, Saue, Laagri ja Keila. Samuti on nõutud linnalähedased mereäärsed piirkonnad.
Kas ostjate eelistused on viimastel aastatel muutunud?
Jah, ostjate eelistused on viimastel aastatel pidevalt muutunud. Pandeemia ja kaugtöövõimaluste suurenemise tõttu otsiti suuremaid elamispindu, sageli äärelinna või linnalähedastesse piirkondadesse, kus on rohkem ruumi ja rohelust. Euribori ja energiahindade kasvu tõttu aga hakati eelmainitut ümber hindama. Kulude kasvades vahetatakse kodud vastavalt reaalsetele vajadustele. Samuti on tõusnud huvi energiatõhusate ja säästlike lahenduste vastu. Praegu on paljude objektide huviliste esmane küsimus, et kui suured on ülalpidamiskulud ehk kommunaalarved.
Millised peamised tegurid mõjutavad ostjate piirkondlikke valikuid?
Üheks oluliseks teguriks on kindlasti hind ehk millist kinnisvara endale lubada saab vastavalt pere vajadustele. Perede puhul hinnatakse koolide ja lasteaedade lähedust. Oluline on ka olemasoleva töö kaugus ja aeg sinna sõiduks. Saabunud automaksuga on üle vaadatud perede autopargid. Võimalusel on loobutud teisest autost.
Kas uusarenduste puhul mängib ostjate jaoks suuremat rolli asukoht või pigem hind ja kvaliteet?
Ostjad otsivad tasakaalu asukoha, hinna ja kvaliteedi vahel. Kesklinna piirkondades ollakse valmis maksma kõrgemat hinda prestiiži ja mugavuste eest, samas kui äärelinnas või Harjumaal oodatakse soodsamat hinda ning suuremat elamispinda, kuid kvaliteedist ei olda valmis loobuma.
Järjest olulisemaks on muutunud arenduste keskkond tervikuna –selle ümbrus, maja välimus, üldkasutatavate alade hubasus/kodusus. Sest kodu ei alga korteriuksest, vaid juba hoovi või tänavale sisenedes.
2025. aasta toob kinnisvaraturule mitmeid olulisi muutusi, mida mõjutavad peamiselt maksutõusud ja euribori langus. Need kaks tegurit mängivad olulist rolli nii uusarenduste müügis kui ka turuaktiivsuses üldiselt.
Millised on maksutõusude mõjud?
Alates 1. juulist 2025 tõuseb käibemaks 22%-lt 24%-le, mis mõjutab otseselt uusarenduste hindu. Kuna uusarenduste korterid on käibemaksukohustuslikud, tähendab see ostjatele märgatavat hinnatõusu. See võib viia
selleni, et enne maksutõusu suureneb uusarenduste müük, kuna ostjad soovivad vältida kõrgemaid hindu. See omakorda võib tuua turule rohkem järelturukortereid, mis mõjutab pakkumist ja hindu.
Lisaks sellele tõusis 2025. aasta alguses tulumaksumäär 20%-lt 22%le, mis tähendab väiksemat netosissetulekut palgasaajatele. See võib osaliselt pidurdada ostujõu taastumist, kuna tarbijatel jääb vähem vabu vahendeid laenu- ja sissemakseteks.
Kas euribori langus toob laenuturu elavnemise?
Euribor on juba langenud ja prognooside kohaselt jätkab langustrendi. Näiteks kuue kuu euribor oli märtsis 2025 langenud 2,331%-ni, võrreldes veebruari 2,536%-ga, analüütikute hinnangul võib see 2025. aasta lõpuks langeda isegi 1,9%-ni.
Madalamad intressimäärad tähendavad, et laenude igakuised maksed vähenevad, mis omakorda parandab inimeste ostujõudu ja kasvatab turuaktiivsust. Kui laenuvõtjate kindlustunne paraneb, suureneb ka nõudlus kodude järele. Kui euribor langeb järsult ja laenuturul tekib positiivne meeleolu, võib see tasakaalustada maksutõusu mõju ja hoida kinnisvarahinnad stabiilsena või isegi kergelt tõusuteel. Lisaks on euribori langus toonud turule tagasi ka flippijad – kinnisvarainvestorid, kes ostavad vanemaid kortereid renoveerimiseks ja edasimüügiks. Kuna renoveeritud korterite nõudlus on kasvanud, võib see suurendada järelturu aktiivsust ja tõsta hinnataset renoveeritud korterite segmendis.
Mida on oodata 2025. aastal?
Aasta esimene pool: kinnisvaraturg on aktiivne, sest ostjad soovivad enne maksutõusu soetada kinnisvara soodsamatel tingimustel. Kuigi maksutõusueelne ostuaktiivsus võib kasvada, ei ole oodata sama mastaapset tehingute kasvu nagu enne automaksu kehtestamist autode turul.
Aasta teine pool: pärast maksutõusu võib uusarenduste müük aeglustuda, kuid euribori langus võib samal ajal järelturu aktiivsust elavdada.
Flippijate naasmine: madalamad intressimäärad ja tugevam ostujõud on taas muutnud lühiajalised renoveerimisprojektid tasuvamaks.
Tulumaksutõus piirab ostujõudu: kõrgem tulumaks vähendab inimeste netosissetulekuid, mis võib pidurdada ostuotsuseid ja hoida hinnakasvu kontrolli all.
Hinnad: sõltuvalt nõudlusest ja pakkumisest võib kinnisvarahindade dünaamika muutuda – uusarendused võivad pärast maksutõusu kallineda, samas kui vanemate korterite hinnad võivad jääda stabiilseks või kergelt tõusta.
A-energiaklassiga 29 - 123 m² modernsed korterid Kristiine aedlinnas, Tallinnas.
Maaküte ja katusel asuvad päikesepaneelid tagavad väiksema energiakulu.
Argielu muudavad mugavaks 2 li i, kaetud parkla, rattaruum ja panipaigad.
5
Kinnisvarasektoris on viimased aastad olnud tormilised – oma mõju on avaldanud pandeemia, sellele järgnenud järsk inflatsioon ning nüüd jahtuv majandus. See kõik on omakorda toonud kaasa sisendhindade tõusu ja teatud sektoriülese ebakindluse, mis mõjutab ka hindu.
Tekst: Gerli Ramler
Reterra müügi- ja turundusdirektor Kaspar Markus nendib, et märgatav otseste sisendhindade tõus ning üldise ebakindluse taustal kõrgenenud kolmandad kulud dikteerivad, et soovitud kasumimarginaali saavutamiseks tuleb projektid realiseerida varasemast kallima hinnaga, mis omakorda tähendab kõrgemat hinda ka lõpptarbijale ehk koduostjale. „Kui kriisi alguses olid hinnatõusud järsud ja kiired, siis tänaseks on siiski tekkinud mõningane stabiilsus ega esine enam olukordi, kus näiteks puidu hind tõuseb üleöö kümneid protsente. Niisamuti on mõningast stabiilsust näha tööjõukulude arvestuses, kus vahepeal peatumatult ülesmäge liikunud palgakulud on naasnud normaalse kasvukõvera juurde: palgad on küll jätkuvalt kasvutrendis, kuid see trend pole enam plahvatuslik,“ toob Markus näiteid. Siiski ei suuda tema sõnul ükski arendaja praegu liiga enesekindlalt väita, et see olustik jääb püsima ka järgnevate aastate jooksul, mistõttu lähenetakse projektidele ettevaatlikumalt ja kaalutletumalt kui veel mõne aasta eest.
Reterra müügi- ja turundusdirektor Kaspar Markus.
See teatav ettevaatlikkus väljendub Markuse hinnangul lisaks üldistele hinnastuspõhimõtetele ka selles, mida otsustatakse ehitada ja kuidas lähenetakse turundus- ja müügitegevusele. „Võib täiesti kindlalt väita, et peaaegu kõigi arendajate sahtlitest leiab projekte, mis on pandud paremaid aegu ootama, kuna hetkel ei ole nende elluviimine lihtsalt äriliselt mõistlik. Niisamuti on muutumas tavalisemaks, et ehituseelne müügiperiood kasvab pikemaks: arendajad üritavad enne ehitustegevuse algust võimalikult täpselt valideerida, kas hinnastus on turule vastuvõetav ja kas soovitud viisil projekti elluviimine on majanduslikult mõistlik.“
Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja lisab, et viimasel aastal võib uusarenduste puhul tuua välja tööjõu- ja materjalikulu kui kaks suurimat kuluartiklit maakomponendi kõrval. Ja mõlemad kulud on möödunud aasta jooksul veidi suurenenud.
Kinnisvarasektoris kiireid hüppeid oodata ei ole Rääkides koostööst ja kitsaskohtadest omavalitsuste ja arendajate vahel, ütleb Laanoja, et Bonava on tegutsenud pikemalt Tallinna piires, kus viimase aasta jooksul on koostöö kohaliku omavalitsusega muutunud selgelt konstruktiivsemaks. „Oleme aktiivses dialoogis,“ kinnitab ta. „Murekohaks on mõistagi aga planeeringute ja ehituslubade menetlusajad.“
Markus möönab, et on raske viidata omavalitsusele, mis ei sooviks oma elanikkonda kasvatada ja linna või valla oma kodupaigaks valinud inimestele võimalikult nauditavat elukeskkonda pakkuda. „Bürokraatia on ajalooliselt olnud miski, millega elamu arendajad peavad toime tulema, ja on naiivne arvata, et punane teip kunagi täielikult kaoks,“ arvab ta. „Saab vaid loota, et mida aeg edasi, seda efektiivsemaks muutuvad protsessid, kiiremaks menetlusajad ja avatumaks suhtlus – vaid nii saab tagada, et kinnisvaraettevõtted suudavad vastata tarbijate vajadustele täna, mitte viie või kümne aasta pärast, mil turuolukord ja inimeste ootused on juba märgatavalt muutunud.“
Ta lisab, et kinnisvarasektor ei ole siiski koht, kus silmaga nähtavad arenguhüpped toimuvad tavainimesele hõlpsalt hoomatavas tempos. „Kui vaadata näiteks kortermaju väliselt, siis on need täna suures pildis täpselt sellised, nagu need olid ka viis aastat tagasi: kauni arhitektuuriga, kaetud krohvi või puiduga, kenade suurte
akendega. Kus aga võib juba muutuseid tunnetada, on kõiges selles, mida palja silmaga ei näe. Kõige suurem areng toimub tehnosüsteemides, mis muutuvad aina nutikamaks ja säästlikumaks. Näiteks on iga aastaga paremad kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, niisamuti on järjest enam Eesti elamuarendusse jõudmas nutikodulahendused, mis võimaldavad koduomanikul oma korterit hõlpsamalt ja efektiivsemalt hallata.“
Aga see, et kinnisvarasektoris ei toimu välkkiireid arenguhüppeid, ei ole Markuse sõnul halb asi, sest kodu soetatakse aastateks või aastakümneteks. Kasutades selle loomisel tehnoloogiaid, töövõtteid ja lahendusi, mida pole olnud aega mõistlikult valideerida, tekitatakse selge risk. Ta sõnab, et oluline on leida tasakaal vajaliku konservatiivsuse ja edasiviiva innovaatilisuse vahel ning järjest enam tundub, et Eestis ollakse seda kuldset keskteed leidmas.
Bonavas on mitmeid initsiatiive, kus võetakse arvesse klientidelt laekuvat tagasisidet, et pakkuda kõrgemat väärtust. Laanoja sõnul pööratakse täna enim tähelepanu noorte perede vajadustele nii korterite planeeringute kui ka hoovialade kujundamisel. Tehnilise poole pealt on üheks näiteks kindlasti viimaste aastate vältel radiaatorküttest loobumine vesipõrandakütte kasuks. Osa majades kasutatavast energiast tuleb päikesepaneelide kaudu ning ka ventilatsioonisüsteemid on muutunud efektiivsemaks, võimaldades kodudesse eelkõige kvaliteetsemat sisekliimat, lisaks on see aidanud saavutada hoonete kõrgemat energiamärgist.
Uus tase Loo alevikus on peagi tõelisus. Aleviku südames, Saha tee 8 aadressil, kerkib piirkonna kõrgeim maamärk – kaasaegne ja turvaline kortermaja mugavate kodudega. Tallinna kesklinn jääb vaid 12 minuti kaugusele. www.viieaia.ee
Uus kaasaegne ja energiasäästlik maja. Taskukohase hinnaga uued korterid koduks või investeeringuks. Valib sügisel 2025.
peagi algamas – registreeri huvi.
Tallinn on jõulise linnauuenduse keskmes ja kaasaegsed kinnisvaraarendused muudavad üha enam linna ilmet ning elukeskkonda. Ühendades arhitektuurse tipptaseme, jätkusuutlikkuse ja mugava elustiili, toovad kaks silmapaistvat projekti, Hipodroomi Kvartal ja Stellar, pealinna täiesti uue kvaliteedi.
Tekst: Eve Kallaste
Hipodroomi Kvartal, mis kerkib endise hipodroomi alale, kujundab ümber ühe olulise Tallinna piirkonna. See jalakäijasõbralik ja rohelusse sulanduv arendus pakub rohkem kui tuhandet uut korterit ning elavat äripindadega linnaruumi. Kvartal järgib 15 minuti linna kontseptsiooni, kus kõik vajalik on käeulatuses, muutes elu mugavamaks ja keskkonnasäästlikumaks.
Stellar seevastu on luksuslik 16-korruseline kõrghoone, mis lisab Tallinna südamesse elegantsi ja innovatsiooni. Muljet avaldavate panoraamvaadete, A-energiaklassi ja nutikate kodulahendustega hoone toob pealinna luksuskinnisvara turule uued luksusstandardid. Asukoht Kompassi asumis tagab, et elanikel on vaiksemale kõrvaltänavale jäädes ligipääs parimatele linnateenustele.
Mõlemad arendused toovad Tallinnasse tulevikulinna lahendused –roheluse, parema liiklusühenduse, madalama energiakulu ja arhitektuurilise läbimõelduse. Need projektid ei muuda Tallinna mitte ainult nüüdisaegsemaks, vaid ka kestlikumaks ja inimkesksemaks.
Tallinna südalinna kerkiv Stellar on ainulaadne 16-korruseline kõrghoone, mis ühendab luksusliku elustiili, tipptasemel arhitektuuri ja keskkonnasäästlikud lahendused. Stellari arenduse taga seisev Novira meeskond rõhutab suurt projekti tutvustades, et eesmärgiks on luua tänapäevane elukeskkond, kus on tasakaalus kvaliteet, mugavus ja energiatõhusus. Stellari teevad eriliseks ka mitmed uuenduslikud disaini- ja tehnoloogilised lahendused, mis toovad Tallinna kinnisvaraturule uue kvaliteedistandardi.
Arhitektuur ja elustiil
Stellar eristub Tallinna teistest kõrghoonetest eelkõige oma avaruse, monoliitse konstruktsiooni ja panoraamvaadetega. Hoones puuduvad tavapärased kandvad postid, mis võimaldab elanikel nautida avaraid vaateid linnale ja merele. Oluline on ka see, et vastavalt Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringule ei saa tulevikus ükski hoone Stellari kõrgemate korruste vaateid varjutada.
Hoone arhitektuuri ja sisekujunduse on loonud Eesti tippdisainerid, keskendudes elegantsust ja ajatut disaini ühendavale funktsionaalsusele. Materjalidena on kasutatud tumeda savitooniga fassaaditellist ning kvaliteetseid alumiiniumkomposiitpaneele, mis tagavad nii visuaalse kui ka praktilise kestvuse.
Lisaks on Stellar kavandatud vastama A-energiaklassile ja sertifikaadi LEED Gold nõuetele, mis tagab madalad kõrvalkulud ning keskkonnasõbralikkuse.
Mugavus ja funktsionaalsus Stellar pakub oma elanikele nüüdisaegset ja mugavat elustiili. Kõrgete lagede, suurte akende ja hoolikalt valitud kvaliteetsete viimistlusmater-
jalidega korterid loovad ruumi- ja valgusküllase elukeskkonna. Rohelust täis sisehoov pakub elanikele võimalusi nii lõõgastumiseks kui ka aktiivseks ajaveetmiseks.
Hoolimata asukohast südalinnas on Stellar suuremast liiklusmürast eraldatud ja pakub rahulikku elukeskkonda. Täiendav müraisolatsioon on tagatud ajakohaste ehitusmaterjalide ja heliisolatsiooni tagavate spetsiaalselt valitud akendega.
Nutitehnoloogiad ja energiatõhusus
Tänapäeva luksuskinnisvara olulised aspektid on nutikad tehnoloogilised lahendused ja energiatõhusus. Stellar on selles eesrindlik:
Korterites on tipptasemel nutikodulahendused, mis võimaldavad juhtida kütet, jahutust, valgustust ja turvasüsteeme mobiilirakenduse kaudu.
Hoone on ühendatud kaugjahutussüsteemiga, mis tagab suvel mugava sisekliima ja vähendab energiatarbimist.
Katusele paigaldatakse päikesepaneelid, mis aitavad elektrienergia kulusid optimeerida.
Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem tagab värske õhu ja madalad küttekulud.
Asukoht ja linnaruumi areng
Stellar paikneb Kompassi asumis, mis on üks Tallinna kiiremini arenevaid piirkondi. Selle arendusega kaasneb ka lähiala infrastruktuuri parendamine, sealhulgas uued jalgrattateed, haljastuslahendused ja autovaba ala loomine, mis tõstab piirkonna elukvaliteeti.
Asukoht tagab suurepärase ligipääsu nii südalinna meelelahutus- ja kultuuriasutustele kui ka erinevatele äripiirkondadele. See sobib ideaalselt inimestele, kes hindavad linnalikku elustiili, mugavust ja kvaliteetset elukeskkonda.
Täiendus Tallinna linnapildile
Stellari modernne ja ajatu arhitektuur lisab Tallinna kõrghoonete siluetile uue silmapaistva täienduse. Hoone on projekteeritud sulanduma nii ajaloolise linnasüdame kui ka teiste uute kõrghoonetega, järgides linna arhitektuurseid ja planeeringunõudeid. Tänu kõrgusele ja unikaalsele disainile on hoonel potentsiaal kujuneda südalinna uueks maamärgiks.
Tulevikuperspektiiv
Tallinna luksuskinnisvaraturg liigub üha enam energiatõhusate ja nutikate lahenduste poole. Kõrgkvaliteetset elukeskkonda, innovaatilisi tehnoloogiaid ja ajatuid arhitektuurilahendusi pakkudes vastab Stellar igati ootustele.
Hoone koosneb kahest osast: kuuekorruselisest tiivast ja 16-korruselisest tornist, millel on eraldi sissepääsud. See võimaldab ostjatel valida korterit vastavalt oma vajadustele, olgu see kodu, investeerimisobjekt või nende kahe kombinatsioon.
Ehitusprotsess kulgeb plaanipäraselt ja hetkel käivad vaiamis- ja kaevetööd. Hoone valmimine on kavandatud 2027. aasta suveks. Korterite hinnad sõltuvad korrusest ja suurusest, kusjuures suurim nõudlus on kõrgemate korruste eksklusiivsete korterite järele, mis pakuvad ainulaadseid vaateid Tallinnale ja merele. Stellarist on saamas üks Tallinna südalinna kõige ihaldusväärsemaid elupaiku.
HIPODROOMI KVARTAL KUI
TERVIKLIK ELUKESKKOND
Tallinnasse kerkiv Hipodroomi Kvartal on ambitsioonikas kinnisvaraarendus, mis kujundab ümber olulise linnapiirkonna. Projekti keskmes on tänapäevane ja keskkonnasäästlik elukeskkond, mis arvestab nii jalakäijate kui ka ratturite vajadusi ning vähendab autokeskset liikluslahendust. Arenduse taga on Reterra ning müügidirektor Kaspar Markus räägib kvartali visioonist ja selle mõjust Tallinna linnapildile.
Uue kvartali visioon
Hipodroomi Kvartali visioon haakub Tallinna strateegiaga muuta linn kompaktsemaks, jalakäijasõbralikumaks ja rohelisemaks. Projekt viib autod täielikult maa alla, luues jalakäijatele ja ratturitele mugava ja ohutu keskkonna. Täiendavaks eeliseks on Hipodroomi tunneli rajamine, mis ühendab Merimetsa tee ja tulevase Hipodroomi tänava, vähendades piirkonna liikluskoormust ning avades ala, mis oli varem linnarahvale ligipääsmatu.
Hipodroomi Kvartali arendus muudab oluliselt piirkonna ilmet – varem paiknesid seal hipodroom, mis jäi enamiku ajast avalikkusele suletuks, ning trollipark, mis kolitakse tulevikus mujale. Kvartali rajamisega avaneb linlastele uus elukeskkond, mis seob Stroomi pargi ja rannapiirkonna Tallinna kesklinnaga.
Arhitektuur ja jätkusuutlikkus
Hipodroomi Kvartali arhitektuur on mitmekesine, kuna iga arendusetapp on loodud erineva arhitektuuribüroo poolt. Samas tagatakse terviklikkus, kuna kõik osapooled teevad koostööd ja lähtuvad Tallinna linna soovitustest. Arhitektuurilised lahendused järgivad kontseptsiooni, et kvartali keskel on
mitmeid haljasalasid ja mida enam liikuda Stroomi pargi poole, seda rohkem domineerib rohelus.
Keskkonnasäästlikkus ja energiatõhusus on projektis võtmetähtsusega. Kõik hooned vastavad A-energiaklassi nõuetele ning ärihoonete puhul taotletakse LEED-rohesertifikaati.
15 minuti linn
Hipodroomi Kvartali kontseptsioon järgib 15 minuti linna põhimõtet, mida Reterra ise nimetab „kõnnitavaks linnaks“. See tähendab, et kõik igapäevased teenused alates töökohtadest ja haridusasutustest kuni vaba aja veetmise võimalusteni on jalutuskäigu kaugusel.
Kvartalisse on planeeritud mitmeid teenuseid ja mugavusi, sealhulgas kohvikud, restoranid ja erinevad teenusepakkujad. Lisaks rajatakse avar keskväljak, mille suurus on võrreldav Raekoja platsiga. See loob võimaluse korraldada hooajalisi turge ja erinevaid üritusi, muutes kvartali atraktiivseks nii elanikele kui ka külastajatele.
Mõju Tallinna kinnisvaraturule Hipodroomi Kvartali arendamine toob Tallinna kinnisvaraturule üle tuhande uue korteri, mis laiendab elamispindade valikut ja suurendab piirkonna
atraktiivsust. Lisaks tõstab uus linnak ka naabruses asuvate kinnisvaraobjektide väärtust, kuna lisanduvad uued teenused ja paremad ühendused. Tallinna elanikud otsivad üha enam terviklikke elukeskkondi, kus kodu, töö, vaba aja veetmise võimalused ja igapäevased teenused on lähedal. Hipodroomi Kvartali kontseptsioon meenutab Telliskivi piirkonda, mis on üks Tallinna populaarsemaid elukeskkondi just tänu kõnnitava linna põhimõtetele.
Tulevikuideed
Hipodroomi Kvartali esimese etapi ehitus on juba alanud ning esimesed sada korterit valmivad 2026. aasta kevadel. Teise etapi raames alustatakse esimese suurema ärihoone ja järgmise 300 korteri ehitust. Olulise tähtsusega on ka Hipodroomi tunneli rajamine, mille ehitustööd algavad juba 2025. aasta aprillis ja mis valmib järgmisel kevadel. Pikas perspektiivis saab Hipodroomi Kvartalist elukeskkond, kus töötab ja elab rohkem inimesi kui näiteks Kuressaare linnas. Tegemist on Tallinna ühe olulisema ja mastaapsema kinnisvaraprojektiga, millel on kaugeleulatuv mõju nii elukvaliteedile kui ka linna arengule.
Uue korteri puhul ootab ostja asju, mis veel mõni aasta tagasi olid luksus. Elementaarsed nutilahendused on uusarendustes saanud osaks standardist, mitte lisatasu eest pakutavaks.
Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock
Nutikodu kontseptsioon ei tähenda tänapäeval pelgalt keerulisi tehnoloogilisi seadmeid, vaid lihtsat ja loogilist igapäevaste süsteemide juhtimist.
Sõna „nutikodu“ võib kõlada tehnoloogiliselt, kuid sisuliselt viitab see sellele, et kodu süsteeme – kütet, ventilatsiooni, valgustust ja muud saab juhtida nutikalt, sageli otse mobiilirakendusest. Olulisem kui tehnoloogia ise on selle kasutusmugavus ja praktiline väärtus.
Nutikas kodu ei tähenda, et kõik peab olema automaatne või „ise mõtlev“. Olulisem on süsteemide omavaheline koostöö ja nende keskne hallatavus. Terviklikkus tähendab, et küte, ventilatsioon, valgustus ja turvalisus töötavad kooskõlas ning on sageli juhitavad ühest rakendusest. Nutikodu peab olema sujuv osa elukeskkonnast, mitte eraldiseisev süsteem, mille kasutamine nõuab tehnikaspetsialisti oskusi.
Nutikad lahendused sisekliima juhtimiseks Kõige levinum nutilahendus uusarendustes on tsoonipõhine kütte reguleerimine. Iga ruumi puhul – olgu selleks elu-, magamis- või vannituba – saab juhtida eraldi nii temperatuuri kui ka ajastust. See võimaldab paremat sisekliimat ja energiatõhusust.
Ventilatsioonisüsteemid on muutunud targemaks – need jälgivad süsihappegaasitaset ja reguleerivad õhuvahetust automaatselt, ilma et elanik peaks sekkuma. Niiskusandurid vannitubades lisavad täiendava kihi mugavust ja ennetust, parandades õhuvahetust, kui keegi näiteks on parasjagu duši all.
Valgustus kui osa tervikust
Valgustuslahendused arenevad samuti. Kuigi täielik nutivalgustuse süsteem pole igas arenduses vaikimisi kaasas, võimaldavad mitmed lahendused valguse hämardamist, ajastatud sisse- ja väljalülitamist või liikumisanduritega juhtimist. Need funktsioonid integreeritakse sageli samasse süsteemi, millega juhitakse ka teisi kodu funktsioone, tagades, et kodu on ühtselt juhitav ja loogiliselt toimiv.
Integreeritud turvalisus ja ennetus
Turvalisus ei piirdu enam ainult sissepääsukontrolliga. Nüüdisaegne nuti kodu sisaldab laiemat spektrit turva- ja ennetuslahendusi, mis on suunatud eelkõige probleemide vältimisele, mitte ainult reageerimisele. Uusarendustes leiab üha sagedamini veelekkeandureid, mis annavad varakult märku lekkeohtudest. Arvestades, et veelekked on Eesti kodudes üks levinumaid kahjujuhtumeid, on nende ennetamine oluline nii rahaliselt kui ka mugavuse seisukohalt. Lisaks on kasutusel liikumis-, ukse-, suitsu- ja vinguandurid ning kaugjuhi -
tavad valvesüsteemid. Nutisüsteemid võimaldavad kodu öösel valvestada viisil, mis lubab sees liikumist –kasulik näiteks lastega peredele. Lemmikloomade olemasoluga on arvestatud spetsiaalsete anduritega, mis ei reageeri väiksematele loomadele. Valgustust saab ajastada nii, et see jätaks mulje, nagu keegi oleks kodus –see tõstab turvatunnet eemal olles. Nutipistikute kaudu saab distantsilt juhtida seadmeid, näiteks välja lülitada unustatud radiaator või käivitada boiler just siis, kui vaja. Kõiki turva- ja ennetuslahendusi saab hallata rakenduse kaudu, kus teavitused jõuavad kasutajani reaalajas. Paljusid neist lahendustest pakutakse tänapäeval ka renditeenusena, mis tähendab väiksemat alginvesteeringut.
Ülevaade tarbimisest
Nutikodu ei lõpe juhtimise ega automaatikaga. Arvulised andmed tarbimise kohta on muutunud nähtavaks ja kergesti jälgitavaks. Uusarendustes on levinud lahendused, kus vee-, elektri- ja küttetarbimist saab jälgida reaalajas – kas juhtimispaneelilt või äpist.
See info ei ole ainult huvitav – see aitab ka märgata kõrvalekaldeid, hallata tarbimist ja lõpuks säästa raha. Mõned süsteemid võimaldavad ka võrdlust teiste korterite või majadega samas piirkonnas, mis aitab hinnata, kas pere tarbib energiat keskmisest rohkem või vähem.
Laadimisvõimekus jõuab parklatesse
Parkimiskohtade puhul on elektriautode laadimine muutumas vaikimisi võimaluseks. Uued arendused rajavad juba ette taristu, mille külge saab hiljem laadimisseadmed ühendada. Selle kõrval pakutakse ka nutikat laadimisjuhtimist – näiteks elektritarbimise ajastust öiseks ajaks või koormuse jagamist kortermaja sees, vältimaks ülekoormust.
Tänapäeva uusarendustes ei küsita enam, kas kodu on nutikas, vaid kuivõrd hästi see nutikus töötab. Ostjad ootavad, et kõik süsteemid oleksid juhtmevabalt hallatavad, töötaksid koos ja oleksid lihtsasti mõistetavad. Nutikodu ei tohiks nõuda keerulisi teadmisi ega tehnilist tausta – see peab lihtsalt tegema elu sujuvamaks.
Kas ja miks on kodu soetades mõistlik eelistada uusarendust? Millised on uusarenduse eelised pangast laenu taotledes ja kas uusarendus on kasulik otsus ka investeeringu mõttes? Erinevatele laenuteemalistele küsimustele vastavad SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ja Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Toimetas: Liisbet Estra Foto: Shutterstock
Miks eelistada uusarendust
juba kasutatud elamispinnale?
Anne Pärgma leiab, et uusarendused pakuvad sageli ajakohasemat ja energiatõhusamat ehitust, mis tähendab ka soodsamaid kütte-, elektri- ja haldusarveid. „Uusehituses on energiakaod väiksemad ning üldiselt kaasneb uusarendusega ka rohkem mugavusi: liftid, isiklikud parkimiskohad ja panipaigad. Uutes arendustes on tavaliselt kasutatud ka paremaid ehitusmaterjale ja tehnoloogiaid, mis tagavad pikemaajalise vastupidavuse. Korterites on parem sisekliima ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid võimaldavad tagada stabiilsema sisetemperatuuri ning piisava õhuvahetuse. Samuti ei ole uusarenduste puhul vaja lähiajal tegeleda remondi- ega renoveerimistöödega, välja arvatud ehituse garantiiremont, kui miski tõesti kohendamist vajab,“ selgitab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht põhjalikult.
Pärgma kogemusel on uusarenduste puhul ka ruumid sageli avaramad ja planeering läbimõeldum: „Peetakse silmas, et igast ruutmeetrist tuleks maksimaalne kasu: köögis on tavaliselt ruumi kõikidele kaasaegsetele kodumasinatele ja vannituba -
des pesumasinatele ning kuivatitele. Suuremates korterites on tihti arvestatud ka eraldi majapidamisruumiga.“
Kas uusarendusse investeerimine on kasulik?
Ka SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang tajub, et järjest enam pööravad kliendid kodu ostmisel tähelepanu energiatõhususele –seda pakuvad täna aga peamiselt uusarendused. Lisaks tasub SEB spetsialisti hinnangul kinnisvara ostes lisaks ostukuludele hinnata, millised on kodu omamisele lisanduvad jooksvad kulud: „Potentsiaalselt tähendab amortiseerunud või vähese energiatõhususega kinnisvaraobjektide ostmine täiendavaid kulutusi kinnisvara parendamisele ja energiatõhususe tõstmisele tulevikus. Vanemate ja renoveerimata kortermajade puhul võib tulla ette olukord, kus korteriühistu võtab maja renoveerimiseks laenu ja need kulud tuleb katta tulevikus korteriomanikel. Nendele aspektidele pööravad tähelepanu ka meie laenueksperdid ja aitavad kliendil kaasa mõelda, kui soovitakse osta mitte kõige paremas korras ja amortiseerunud kinnisvara.“
Sille Hallang tõdeb, et investeerimise eesmärgil ostetakse kinnisvara hetkel pigem vähe, ent tunnistab, et olukord võib muutuda, kui euribori langustrend jätkub ja üüritootlused sellega seoses paranevad.
Foto: Jake Farra
„Kui inimene vajab kodu, siis kodu ostuks on alati õige aeg,“ kinnitab Pärgma. „Kui võtta ka kodu ostu investeeringuna, siis tasub see kindlasti ära, kui kinnisvaraturg on tõusulainel,“ lisab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht. Pärgma leiab, et pikas perspektiivis loeb palju ka oma kinnisvara omamisega kaasnev paindlikkus: „Neile, kel on plaan jääda pikemaks ajaks samasse piirkonda, on ostmine igati mõistlik valik.“
Uusarendusse investeerimine üüritulu teenimise eesmärgil võib Pärgma sõnul samuti pikas perspektiivis kasulik olla, eriti kui kinnisvara väärtus ajas tõuseb ning üüriturg stabiliseerub. Samas rõhutab spetsialist, et üürikinnisvara soetades tuleb hinnata ka üürimisega kaasnevaid plusse ja miinuseid ning kui vara soetamisel on kasutatud laenu, siis tasub analüüsida, kas ja millistel üüriturutingimustel see veel kasumlik on. „Küll aga tuleb ar-
vestada sellega, et üürihinnad võivad majanduskliima muutudes kõikuda ning ostmisega kaasneb suurem vastutus,“ lisab spetsialist.
Kas noored pered ja esmakordsed koduostjad saavad uusarendust ostes mingit lisatuge?
„Eestis pakub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS ehk endine KredEx) võimalust soetada kodu väiksema omafinantseeringu määraga, pakkudes laenule käendust,“ räägib Pärgma.
„Minimaalne nõutav omafinantseering kinnisvara ostmisel kodulaenuga on 15%. EIS-i käendusega on võimalik väikseim omafinantseeringu määr 10% või lasterikka pere sihtrühma kuulumise korral alates 5%. EIS-i käendust kasutades tuleb silmas pidada, et lisandub käendustasu 2–3% käenduse summalt. Lisatagatise olemasolul on võimalik saada kodulaenu ka ilma omafinantseeringuta,“ annab Hallang tingimustest põhjaliku ülevaate.
„EIS-i käendust kasutavad aktiivselt noored pered ja noored spetsialistid, kuid muu hulgas on eraldi sihtgrupp ka energiatõhusa vara ostja/ehitaja. See tähendab, et kõik uusarenduse ostjad kvalifitseeruvad juba EIS-i käendust kasutama. Uusarendus on energiatõhus valik, mistõttu on see positiivne pea kõikides aspektides,“ võtab Pärgma vastuse kokku.
Uue elamise soetamisega samaaegselt kerkib tavaliselt päevakorda küsimus, millises mahus kindlustus valida ja millised potentsiaalsed kahjud selle raames hüvitatakse. Kui tegemist on korteriga uusarenduses, siis tuleb olenemata kindlustuse sõlmimisest kaasa ka ehitaja või arendaja garantii. Mida uue korteri garantii endas sisaldab ja millistele muredele garantiikorras lahendust siiski ei pakuta, uurime lähemalt.
Toimetas: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock
Kaamos Ehituse garantiitööde juht
Heljor Hõlpus nimetab need puudused ja kahjustused, millele kindlasti kehtib ehitaja antav garantii. „Garantii katab garantiiperioodil tekkivad hoone kuivamisest ja vajumisest põhjustatud viimistluspuudused, näiteks erinevad pisipraod või katki läinud viimistlusplaadid. Samuti tehnosüsteemidega seotud probleemid, kui mured on tekkinud näiteks kütte, jahutuse, ventilatsiooni, tarbevee või kanalisatsiooniga,“ tutvustab Hõlpus. Siiski tuleb tehnosüsteemide puhul arvestada sellega, et need peavad olema hooldatud vastavalt juhenditele ning mitte harvem kui ettenähtud perioodi tagant, toonitab ta. Samuti kehtib toodetega tekkivate probleemide puhul tootja- või tarnijapoolne garantii, kuid ka siin on Hõlpuse sõnul oluline järgida juhendeid. „Kui esitatud puuduste me -
netlemise või defekteerimise käigus selgub, et tooteid on kasutatud valesti või on nende hooldust läbi viidud puudulikult või valesti, siis ei kuulu need üldjuhul garantii alla,“ lausub ta.
Seega ei lähe Hõlpuse sõnul garantii alla näiteks ventilatsiooniseadme vahetamata filtritest tingitud probleemid ja hooldamata jäänud vee äravoolutrapid. Samuti tuleb hoolikas olla kolimisel ning mööbli kodus ümberpaigutamisel – nimelt ei hüvitata garantiikorras ka mehaanilisi vigastusi ehk näiteks seda, kui kolimise käigus on rikutud seinaviimistlust, ust või selle liiste, lisab ekspert.
Kahjustused parandatakse hiljem
Tähele tasub panna ka seda, et paljud vead ja kahjustused kuuluvad parandamisele alles garantiiperioodi lõpus. „Kui garantiiperioodil avastatakse näiteks viimistluspragu, siis lepitakse paranduse teostamine kokku alles garantiiperioodi lõpuks. Jätkusuutlikkuse ja keskkonna seisukohast ei ole igal aastal selliste parandustööde tegemine põhjendatud, sest need võivad uuesti tekkida,“ selgitab Hõlpus ja lisab, et Kaamosest korterit ostes kehtib kolmeaastane garantii alates hoone valmimisest.
Just hoone kuivamisest ja vajumisest tingitud viimistluspraod seintes, lagedes ja avatäidete ümber on Hõlpuse sõnul üheks uues korteris enim levinud kahjustuseks. Ta lisab, et vahel harva võib katki minna ka mõni keraamiline plaat, näiteks vannitoas. „Rohkem puudusi ei tohiks praktiliselt tekkida, kui hoone on ehitatud kvali -
teetselt ning järgitud on hooldus- ja kasutusjuhendeid,“ ütleb ta. Kuidas aga enne ostu sooritamist veenduda, et maja on tõesti kvaliteetselt ehitatud? Hõlpus selgitab, et Kaamosest korteri ostjale antakse kaasa vastav dokumentatsioon, millega ta peab eelnevalt tutvuma, seejärel tehakse koos korteri ülevaatus ning kasutuskoolitus. „Ülevaatuse ja koolituse käigus kontrollitakse üle kogu korter, tutvustatakse ostjale kõiki
tehnosüsteeme ning seda, kuidas üleüldiselt korteriga seonduvat hooldada ja kasutada. Lepingus toome välja, millistele kvaliteedinõuetele vastavalt on korter ja terve kortermaja ehitatud, ning anname ka selle hindamiseks juhendi, kus on olulisim välja toodud. Samuti teostame enne korteri lõplikku üleandmist ise ehitajana täieliku kvaliteedikontrolli veendumaks, et kõik lõpetatud tööd vastavad kokku lepitud standardile,“ räägib ta.
Kindlustus aitab katta ka õnnetuste tagajärjed
Kodukindlustusega seotud küsimustele vastab If Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteüksuse juht Veiko Sepp.
1. Miks tasub uusarenduses vaatamata olemasolevale arendajapoolsele garantiile siiski ka kodukindlustus sõlmida?
Ehitaja garantii annab kaitse hoone ehituslikele aspektidele ja nendest tulenevatele potentsiaalsetele vigadele, aga ootamatult tekkinud õnnetustele garantii ei laiene. Näiteks, kui pliidiplaat saab kannatada köögikapist kogemata alla kukkunud lillevaasi tõttu või laps on palli mängides visanud mänguhoos katki teleri. Sellistes olukordades on abiks kindlustus ja oluline on kindlustusleping sõlmida selliselt, et kaitse kehtiks nii hoonele endale (sh siseviimistlusele) kui ka kodusele varale.
2. Mida tuleks kindlasti (uusarenduses) kodukindlustuse sõlmimisel jälgida? Nii uusarenduse kui ka pisut vanema eluhoone või korteri kindlustamisel on oluline üle kontrollida, et kõik vajalik oleks kindlustuskaitse all. Üldjuhul on kindlustusandjad kliendile elu kergemaks teinud, pakkudes koguriski põhimõttel kindlustuskaitset. See tähendab, et kaitse all on kõik, mis pole otseselt kindlustustingimustega välistatud. Oluline on jälgida, et kindlustusleping kataks ootamatud kahjud nii hoonele/korterile, kodusele varale kui ka kolmandatele isikutele. Viimane tähendab, et valitud on ka vastutuskindlustus, mis aitab näiteks naabritele tekitatud kahjude korral muretumalt kuludega toime tulla.
Küsige pakkumist: brem@brem.ee tel 680 1335
Haldusteenus korteriühistule – personaalne ja kvalifitseeritud kinnisvarahaldur nõustab, korraldab üldkoosolekud ning planeerib hooldus- ja remonttöid ning on teie jaoks alati olemas:
• personaalne haldur
• raamatupidamisteenus
• üldkoosolekute korraldamine
• kommunaalkulude arvestus ja arvete koostamine
• tasuta nõustamine
• õigusabi konsultatsioon
• laekumiste kontroll ja võlgnikega tegelemine
• Sise- ja välikoristus • Eripuhastustööd • Akende ja fassaadide pesu
• Haljastusteenused • Muud heakorratööd
• Lume- ja libedusetõrje ning äravedu
24H
Küsige pakkumist: puhastus@brem.ee tel 512 8946 avarii@brem.ee
• Lepinguliste klientide teenindamine eelisjärjekorras
• 24 h avariiteadete vastuvõtmine ja registreerimine
• Avarii tekkepõhjuste väljaselgitamine
• Avariide lokaliseerimine 4 h jooksul (santehnilised tööd, veeavarii ummistused)
• Elektrisüsteemi peaautomaadi sisselülitamine
• Avariijärgsed remonttööd ja avariieelse seisukorra taastamine
Ilmselgelt tuleb kodu valida sisetunde alusel, selle järgi, kui mõnus on mingites silma jäänud ruumides olla. Mängu tulevad loomulikult ka rahakott ja võimalused ning kindlasti peaks tutvuma sellega, mis seis on parkimisega, kuidas lahendatud muud logistikasõlmpunktid, kus on pargid ja mis kell naaber pillimängu harjutab. Tihti aga unustatakse mõelda ühele: kas see koht vastab ka minu elustiilile?
Küsi küsimusi: mida ma uue kodu aknast näen?
Kas kolmanda korruse akendest näeb vaid naabermaja aknaid?
Tundub triviaalne, kuid lõpuks fundamentaalne: kas rannarajoon oma laiskuse ja pikutuskultuuri, tuule ja rahuga on koht, mis mulle istub. Võimalik, et sotsialiseerumisnälga ja tegutsemisvajadust rahuldab hoopis kesklinn, mis iial ei maga. Tahaks tihti jalgrattaga sõita, joosta ja ujuda, kus ma saan seda teha nii, et ei peaks autoga sõitma? Olen jalgrattahunt, kuid Jürilt on kesklinna keeruline vändata. Küsimused, millel lihtsad vastused. Elustiil on see, mis peaks määrama paljuski asukoha, kuid ka selle, milline on konkreetne pind. Kui on rattaid, siis kuhu need panna, kui on maalihobi, siis kas on selleks eraldi ruum, inspireerivad vaated jne.
Uued arhitektuurilahendused
1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter ütleb, et ühelt poolt dikteerivad olukorda pangad, mis soovivad hoone -
tele aina kõrgemat energiamärgist. See tuleb erinevatest regulatsioonidest ja projekteerimistingimustes peavad kõik uued majad olema A-klassi tasemel. See paneb omakorda paika reeglid, mis majades olema peab: jahutus, ventilatsioon, kindlad materjalid ja nii edasi. Eks see kajastub omakorda ka hindades.
„Inimesed aga vaatavad väga tõsiselt hoonete esteetilist poolt: nagu ikka, et maja oleks ilus, ümbrus meeldiv ja olemas kõik eluks vajalik. Loomulikult on aga kõige olulisem siiski auskoht ja hind. Meie hetke ainukene arendus kesklinnas, Juhkentali tänaval, on osutunud õigeks otsuseks, sest inimestel on raha selleks, et linnasüdamesse kolida. Lisaks pole kesklinnas palju konkurentsi, kuna enamik uusi elamispindu pakkuvaid arendusi kerkib Haaberstis ja mujal linna äärealadel,“ selgitab 1Partneri juht.
Kas mu rõdule paistab mingil ajal ka päike? Korteri asukoht majas ei pruugi uusarenduses korterit ostes kohe endale selge olla. Siin aitab kogenud maakler, kes saab kohapeal ka alles ehitusjärgus hoone juures näidata, kuhupoole täpselt sinu tulevase kodu aknad jäävad. Sama oluline on näiteks ridaelamuboksi ostu kaaludes aru saada, kas see suur ja mõnus terrass on päriselt ka õhtupäikese nautimiseks või saab siin hoopis hommikukohvi kõrvale päikesetõusu vaadata.
Allikas: domus.ee
Siiski saab tuua välja ühe selge arengu: kuna hinnad on üldiselt kasvanud, siis soovitakse kortereid, kus vähemate ruutmeetrite peale on projekteeritud rohkem tube: lastetoad ei pea olema suured, kuid need peavad olema eraldi. Kui vanasti oli Õismäel kolmetoaline korter ligi 70 ruutu, siis nüüd on sellise korteri suurus 50 ruutu või on samal pinnal neli tuba. Vajadused on samad, kuid raha, et osta suurem korter, pole. Trend oli vahepeal vähendada ka panipaiku ja parkimiskohti, kuid see areng on nüüd tagasi keeratud: inimesed va -
javad ruumi, kuhu asju panna, seda on mõistetud.
„Kui aga on raha, siis on projekteerimisjärgus võimalik teha hoonetesse ka erilahendusi. Juhkentali tänava arenduses tegime viimasele korrusele eritellimusena viietoalise korteri. Ühes meie teises projektis sooviti korterit läbi kahe korruse. See kõik on võimalik, see maksab muidugi rohkem, kuid on võimalik. Ning inimesed kasutavad seda võimalust,“ lisab Vahter.
Lisad kortermajades?
Kinnisvaraekspert ütleb, et eksperimenteeritakse igasuguste lahendustega – suuremad aatriumid, ühisruumid ja nii edasi –, kuid kõik taandub ikkagi hinnale. „Kas inimesed on nõus need lisandid kinni maksma? Üldiselt ikkagi pole ja kliendid ootavad esmalt siiski korterit, mitte erinevaid lisandeid. Hoone olemus on ülioluline, disain, modernsus, õhulisus ja ka aatriumi olemasolu, kuid need asjad pole ostuotsuses prevaleerivad,“ selgitab Vahter. Lisaks peab arvestama, et kõik erilised lahendused nõuavad lisakulusid halduselt: koristus, küte. See kõik on ka kulu, mille elanikud peavad kinni maksma. „Igasugused ühissaunad ja peoruumid ei toimi nii, nagu loodame, lõpuks neid ikkagi ei kasutata. Samuti pole karta, et hakataks otsima kortereid, kus pole kööki: üksikul inimesel seda ehk pole vaja, kuid lastega pole köögist pääsu,“ lisab ekspert.
„Oleme küll harjunud eritellimusmööbliga, ent vähem mõeldakse sellele, et ka ruumi valgustus on ideaalne siis, kui tegemist on just sellele konkreetsele keskkonnale loodud valguslahendusega,“ ütleb 4ROOM-i esindussalongi eestvedaja Anne Jaanus.
4ROOM on valgusinspiratsiooni allika ja disainvalgustite loojana kodukujundajate ning sisearhitektide hulgas juba aastakümneid kõrgelt hinnatud. Eesti ettevõte 4ROOM pakub unikaalseid valguslahendusi alates ettevõtete valgustuse planeerimisest kuni erakliendile loodud kodumaise disainvalgustini välja. „4ROOM-i tehas teeb väga palju eritellimusi ja sel moel saab ruumi ja valguse eriti kaunilt kokku kõlama panna.
Võib-olla üldises plaanis pole nii põhjalikud ja läbimõeldud valguslahendused ning valgustite disainid maailmas veel levinud, aga meie ettevõtte ja muidugi peadisainer Tarmo Luisu jaoks on disainvalgustite loomine tavapärane juba paarkümmend aastat.“
Anne Jaanus ütleb, et sisekujundus ja interjöör on alati seotud moe ning tehnoloogia arenguga. Et innovatiivseid võimalusi maksimaalselt ära kasutada, soovitab ta ruumi luues valguslahenduse peale juba varakult mõtlema hakata.
Kõik algab planeerimisest
„Kui sisearhitektil on olemas põnev valgustusega seotud idee, siis sellega, kuidas see täpselt ellu viia, tegelevad juba meie insenerid. Elame LED-ide ajastul ja see valgusallikas võimaldab teha põnevaid ning varasemast väga erinevaid lahendusi.“ Jaanus rõhutab, et mida varasemas ruumide planeerimise järgus valgustite peale mõtlema hakata, seda puhtam ja põnevam on tulemus.
„Paljusid tõeliselt häid valguslahendusi saab kasutada vaid siis, kui nende jaoks on juba ehitusjärgus loodud tehnilised võimalused. Kui pärast ruumi valmi-
mist avastada, et hubasust ja mahedust võiks lisada seinavalgustiga, tuleb arvestada sellega, et seinale jääb kaabel rippuma. Võib-olla on sellisel juhul põrandal veel ka pikendusjuhe ja niimoodi tekib ruumi soovimatu visuaalne müra.“
Olulist rolli mängib ka valgusallika funktsioon. Vannituba, esik, trepihallid, lastetoad, magamistuba – kõik need nõuavad spetsiifilist lähenemist. „Elutuba on tänapäeval omaette teema, seal tasub lisaks üldvalgusele varakult paika panna, missugused valgusega esiletoodud funktsionaalsed tsoonid ruumis paiknema hakkavad. Näiteks kuidas valgustada välja söögilaud või lahendada töötegemiskoha valgustus nii, et saaks ka silmade tervist hoida.“
Jaanus rõhutab, et alati tasub ruumide valgust planeerides mõelda, kes selles ruumis elavad ja kas valguslahendus toetab nende igapäevast heaolu. „Väga palju on inimesi, kes on valgustemperatuuri, kvaliteedi ja tugevuse osas tundlikud – hea valguslahendus toetab inimeste erinevaid vajadusi nii kodus, koolis kui ka tööl. Õnneks saab tänapäeval valgustugevust ja valgustemperatuuri mugavalt reguleerida.“
Välisturgudelt saame eriti palju kiita eriliseks peetava individuaalse rätsepatöö eest, aga meile on see tavaline juba paarkümmend aastat. 4ROOM-i meeskond ja Tarmo Luisk loovad rõõmuga kõnekaid valgusteid ning jätkuvalt sünnivad klientidega koostöös unikaalsed valgustid.“
Mis siis praegu moes on? Jaanus ütleb, et hästi trendikad on praegu kõiksugu kihilised valgustid. „Meie toodetest on nendeks Spirit ja Spirit Royal, Croissant. Viimane sobib hästi just trepihallidesse ja kõrgete lagedega ruumidesse.“
„Sobiva valgustusega ilusas ruumis on hea olla.“
Selliste kihiliste valgustite värvivalikuid on neljakümne ringis ja eriti efektne on erinevate metallikvärvide ja valgusti metallosade koosmõju koduse furnituuri metallosadega – vask, messing, matt hõbe ... ainuüksi metallosade tavavalikus on neliteist tooni. Sisearhitektidel on võimalik aga lausa sadade värvide, mustrite ja kangaste hulgast valida.
Ajalik ja ajatu disain on leidnud tee kaugele piiri taha 4ROOM-i disainvalgustid on suuresti tänu messidele leidnud tee ka laia maailma. „Jah, neid müüakse ja tellitakse pea kogu Euroopas, sh Šveitsis, Monacos ja suure lombi taga Kanadas.
4ROOM-is on ka tavakliendil võimalik oma valgusti ise disainida. Jaanus ütleb, et seda kasutatakse praegu päris palju nende hulgas, kellele meeldib, et kodu stiil jätkuks ka valgustil. „Iga klient võib enda kangaga tulla. Või siis lihtsalt mustriga, mida soovib kangale kanda. Ja et i-l oleks ikka täpp peal, saab vastavalt soovile valida valgustile sobiva värvi ja pikkusega kangaskaabli,“ tutvustab Jaanus disainvalgusti loomise lõputuid võimalusi. „Sobiva valgustusega ilusas ruumis on hea olla.“
4ROOM aitab luua kodude ja ettevõtete valguslahendusi algusest lõpuni.
Tellijal on võimalik oma valgusti ise disainida.
4ROOM-i valgustid disainitakse ja valmistatakse Eestis.
Kaasaegne elutuba ei ole pelgalt puhketuba ega ka esinduslik ruum külaliste vastuvõtmiseks. Elutuba on muutunud hoopis mitmeotstarbeliseks igapäevaelu südameks, mis võiks pakkuda võimalusi nii lõõgastumiseks kui ka töötamiseks, söömiseks ja sotsiaalseks suhtluseks. Seetõttu on ka sisekujundus muutunud oluliselt funktsionaalsemaks ja keskendub lisaks esteetikale ka praktilisusele, mugavusele ning keskkonnateadlikkusele.
Toimetas: Liisbet Estra Fotod: Shutterstock
Mööbel: modulaarne ja mitmekülgne
Mööbli kujundamisel on esikohale tõusnud modulaarne ja mitmefunktsiooniline lähenemine. Mooduldiivanid võimaldavad sisekujunduses suuremat liikumisvabadust, kuna neid saab kohandada vastavalt ruumi suurusele ja pere vajadustele. Diivani osadest saab moodustada nii L- kui ka U-kujulisi lahendusi või eraldiseisvaid istmeid, mis muudavad elutoa kergesti ümberkujundatavaks ka külaliste võõrustamisel. Lisaväärtust loovad ka peidetud panipaigad. Näiteks võimaldavad nutikat
ruumikasutust diivanite või tumbade sisse integreeritud hoiukastid, eriti korterites, kus igal ruutmeetril on kaal. Üha levinum on ka mööbli kasutusotstarbe muutmine – näiteks kohvilauad, mida saab reguleeritava kõrguse tõttu kasutada söögilauana, või nutikad tugitoolid, mille käetoed on varustatud USB-laadijate ja valgustusega. Materjalidest domineerivad looduslikud ja vastupidavad variandid. Tamm, saar ja pöök toovad interjööri soojust ja looduslähedust, samas metallkarkassid ja minimalistlikud vormid pakuvad visuaalset tasakaalu ning struktuurset
tugevust. Vormiliselt on populaarsed puhtad jooned ja integreeritud lahendused, mis rõhutavad lihtsust, ent ka ümardatud servad ja retrohõngulised vormid naasevad taaselustatuna tänapäevasesse disaini.
Kangad ja tekstiilid: esteetika, vastupidavus ja funktsionaalsus
Elutoa kangaste valik ei ole samuti pelgalt dekoratiivne, vaid mängib olulist rolli ka ruumi puhastusmuga -
vuses ja visuaalses sidususes: kaasaegne interjöör eeldab kangastelt nii praktilisust kui ka esteetilist kvaliteeti. Polsterduseks kasutatakse üha enam mikrokiudkangaid, mis on plekikindlad ja kergesti puhastatavad ning pakuvad sobivat lahendust ka laste ja lemmikloomadega peredele. Samet ja veluur –eriti tumedates toonides – lisavad interjööri luksuslikkust ning sügavust. Aknakatete osas on märgata kihilise ülesehituse populaarsuse kasvu. Päevakardinaid tasuks kasu -
tada koos pimendavate külgkardinatega, et oleks võimalus reguleerida valguse hulka ja säilitada privaatsust. Minimalistlikuma lähenemise eelistajatele sobivad voldikkardinad ja rulood, mis on visuaalselt tagasihoidlikud, kuid võimaldavad täpset valgusjuhtimist. Värvilahendustes domineerivad neutraalsed alatoonid, nagu hall, beež ja kreem, mida täiendavad aktsentvärvid, nagu roosteoranž, oliivroheline või sinepikollane. Populaarseks on muutunud ka loodusmotiivide ja geomeetriliste mustritega kangad, mis lisavad ruumile iseloomu ja isikupära. Lisaks arvestatakse kangaste valikul üha enam värvipsühholoogiaga, et kujundada elutuba vastavalt soovitud meeleolule: sinised ja rohelised toonid loovad rahustava keskkonna, samas särtsakad ja erksad värvid muudavad ruumi atmosfääri energilisemaks.
Põrandad ja vaibad: struktuur ja soojus Elutoa põrandakate määrab olulisel määral ruumi üldise mulje ja kasutusmugavuse. Klassikaline naturaalne parkett on tänu oma vastupidavusele ja ajatule esteetikale endiselt üks eelistatumaid materjale. Uusarendustes leiab sageli kasutust ka betooni või kivi imiteeriv plaatmaterjal, mis sobib ideaalselt industriaalset või modernistlikku sisekujundust hindavale elanikule.
Põranda täiendamiseks saab kasutada suuri vaipu, mis ühendavad istumisala visuaalselt ja lisavad ruumile akustilist pehmust. Looduslikest materjalidest vaibad, näiteks džuut või vill, on jätkusuutlikud ning toovad interjööri looduslähedust. Viimasel ajal on tõusnud trendiks ka struktureeritud tekstuuridega vaibad, mille
eri kõrgusega karvad või reljeefsed mustrid loovad visuaalset mitmekesisust ja annavad ruumile kolmemõõtmelise iseloomu.
Valgustus: kihilisus ja nutikus Valguslahendused on elutoa sisekujunduses keskse tähtsusega, sest mõjutavad oluliselt ruumi atmosfääri ja ka kasutusvõimalusi. Kaasaegne lähenemine põhineb kihilisel valgusdisainil, kus kasutatakse erinevat tüüpi valgusallikaid: üldvalgus, suunav valgus ja aktsentvalgustus. Üldvalgust loovad sageli süvistatud LED-lambid või dekoratiivsed laelambid, mis täidavad kogu ruumi pehme valgusega. Lugemiseks või töötegevusteks mõeldud aladel saab kasutada suunatud põranda- ja lauavalgusteid, samas seina- või riiuli-
valgustid rõhutavad arhitektuurseid elemente ja kunstiteoseid. Oluliseks aspektiks on ka valguse reguleeritavus. Hämardatavad lambid võimaldavad sama ruumi kasutada erinevate tegevuste tarbeks – alates filmiõhtust kuni pereõhtusöögini. Tehnoloogiline areng on toonud turule ka nutikad valguslahendused, mida saab juhtida mobiilirakenduse või häälkäskluste abil.
Akustika ja helikeskkond Elutoa avatud planeering ja kõvad pinnad loovad sageli helidest kumiseva keskkonna. Selle vältimiseks pööratakse üha enam tähelepanu akustikale. Pehmest materjalist pinnad – tekstiilid, mööbel või kardinad –aitavad helilainet summutada ja pa -
randavad ruumi helikeskkonda. Üha rohkem kasutatakse ka spetsiaalseid akustilisi paneele, mida saab paigaldada seina või lakke ning mis võivad samas toimida ka dekoratiivse disainielemendina. Need aitavad eriti tõhusalt kaasa mürataseme vähendamisele elutoas, kus sageli toimub samaaegselt mitmeid tegevusi.
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus
Elutoa sisustuse planeerimisel on järjest olulisemaks muutunud ka keskkonnasäästlik lähenemine. Tarbijad eelistavad materjale ja tooteid, mille tootmine on läbipaistev ja vastutustundlik. Mängu tulevad spetsiaalse sertifikaadiga puitmaterjalid ning standardile vastavad tekstiilid, mis on vabad kahjulikest kemikaalidest. Samuti kasvab nõudlus taaskasutatud materjalidest toodete järele, näiteks plastpudelitest valmistatud kangad või vanade mööbliesemete restaureeritud versioonid. Ringdisain ja tooted, mida on lihtne ümber kujundada või uuesti kasutusele võtta, pakuvad tänapäevasele keskkonnateadlikule elanikule põnevat alternatiivi masstoodangule. Ajakohane elutuba on dünaamiline mitmeotstarbeline ruum, mis peab vastama nii koduomaniku esteetilistele kui ka funktsionaalsetele nõuetele. Tänapäevased sisustuslahendused toetavad paindlikku ja mugavat elustiili, ent rõhutavad samal ajal kvaliteeti, materjaliteadlikkust ja keskkonnahoidu. Uusarenduste puhul võimaldab kaasaegne lähenemine luua elutoa, mis ei ole lihtsalt visuaalselt kaunis, vaid ka praktiline, multifunktsionaalne ning jätkusuutlik.
Allikad: Industville.co.uk, Renderexpo.com, Wickes.co.uk
Juba aastaid pole köök enam pelgalt toiduvalmistamise paigaks, vaid kodu keskpunktiks, kus saavad kokku igapäevased tegemised, esteetika ja sotsiaalsed suhted. Sel aastal see suund küll jätkub, kuid tooni annab ka individuaalsuse, materjaliteadlikkuse ja funktsionaalsuse kombinatsioon.
Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock
Köögimööbel kui funktsionaalsuse ja isikupära kandja
Köögimööbli disain ei allu enam universaalsetele standarditele. Kohandatud lahendused lähtuvad pigem elanike igapäevastest harjumustest ja eelistustest. Mööbel ei pea täitma üksnes panipaiga rolli, vaid muutub osaks kodu üldisest atmosfäärist.
Isikupärasus väljendub mööbli proportsioonides, värvides ja paigutuses, kuid samavõrra ka selles, kuidas mööbel varjab või rõhutab köögi funktsioone. Näiteks on üha tavalisemad spetsiaalselt kohandatud kappidesse peidetud seadmed, mille abil säilitatakse ruumi puhtad jooned. Disainerid töötavad välja liug- ja taskuuksi, mis võimaldavad teatud tsoone vajadusel täielikult sulgeda. Tulemuseks on visuaalselt harmooniline ruum, mille kasutusmugavus ei kannata, vaid pigem paraneb.
Lisaks esteetikale võib mööbli puhul tähele panna ka selle modulaarset iseloomu. Kasutaja vajadustele ko -
handuvad kapid, tööpinnad ja riiulid aitavad optimeerida iga sentimeetrit. Köögimööbel ei ole enam staatiline, vaid arenev struktuur, mis peab painduma elu muutuvate nõudmiste järgi.
Materjalid: looduslik, vastupidav ja ajatu
Materjalivalikus kajastub üha enam jätkusuutlikkus ja teadlik tarbimine. Looduslikud ja taaskasutatavad materjalid on eelistatud nende kestvuse, hooldatavuse ja esteetilise kvaliteedi tõttu. Näiteks loovad looduslikud kivid, nagu marmor ja graniit, ajatu visuaalse efekti. Samas on nad ka vastupidavad ja sobivad hästi intensiivseks kasutamiseks. Puitmaterjalidest eelistatakse sooje toone ja elavaid tekstuure, mis loovad köögis hubasust ja sideme loodusega.
Samal ajal on muutunud populaarsemaks ka metallide, eriti roostevaba terase kasutamine. Teras ei ole enam pelgalt tööstuslik funktsionaalne materjal, vaid osa disainikeelest. Selle
abil luuakse „töököögi“ tunnetus, mis sobib hästi inimestele, kes hindavad korrastatust ja efektiivsust. Kombineerides terast näiteks naturaalpuidust kappide või kivist tagaseintega, tekitatakse tugev kontrast ja visuaalne pinge, mis toob esile köögi kui iseseisva sisekujundusliku terviku.
Värvid ja detailid, mis annavad isikupära Köögivärvide puhul on aasta 2025 toonud kaasa uue julguse. Valge ei ole küll täielikult kadunud, kuid enam ei ole see domineeriv. Mängu tulevad soojad neutraalsed toonid, loodusest inspireeritud rohelised ja sinised ning tummised maatoonid. Need annavad ruumile sügavust ja soojust, aidates samas luua rahuliku ja hubase keskkonna. Üha enam kasutatakse kontrastseid toone köögisaarte puhul, mis tõmbavad tähelepanu ning on ruumi visuaalseks keskpunktiks.
Lisaks värvidele annavad isikupära ka väiksemad detailid: erineva viimist-
lusega käepidemed, julged segistid ja isegi trendikad tapeedid. Need võimaldavad väljendada omaniku stiili ja lisavad köögile elu, ilma et oleks vaja suuri ümberehitusi. Tähelepanu detailidele on märgiline – see näitab, et disain ei ole enam ainult suurte elementide mäng, vaid läbimõeldud tervik, kus iga komponent teenib eesmärki ja loob karakterit.
Tõhus ruumiplaneerimine kui ajatu väärtus Funktsionaalsus on iga hea köögi alustala. Hoolikalt läbi mõeldud ruumiplaneering tagab, et köök ei ole pelgalt ilus, vaid toetab ka igapäevast elu. Kõik algab ruumi loogikast – kus paiknevad tööpinnad, kui pikk on liikumisteekond külmiku, pliidi ja kraanikausi vahel ning kui hästi on korraldatud panipaigad. Hea planeering tagab sujuva töövoo ja vähendab tarbetut liikumist. Eriti oluline on see väiksemates köökides, kus iga ruutsentimeeter loeb.
Kuid tõhus ruumiplaneering ei piirdu vaid tööprotsesside toetamisega. Arvestada tuleb ka sotsiaalset kasutust – kas köök võimaldab vestlusi, laste tegevusi või tööd. Multifunktsionaalsus, mis tuleneb heast planeeringust, annab köögile ajatu väärtuse. Just see aspekt eristab lihtsalt trendikat kööki sellisest köögist, mis toimib aastakümneid –mitte tänu väljanägemisele, vaid otstarbekusele.
Allikad: architecturaldigest.com, decorilla.com
Kui renoveerid vana korterit või otsid uut, kerkib enamasti ka küsimus, kas tualett võiks olla vannitoaga koos või eraldi. Lisaks tuleb val ida plaadid, segistid, otsustada valdava stiili üle. Aitame sul neid valikui d teha.
Tualett ja vannituba koos või eraldi?
Arvamusi on erinevaid — üks eelistab ruumi säästa ja ehitada multifunktsionaalse tualett-vannitoa, teine ei kujuta ette, et peaks suure perega hommikuti vannitoa ukse taga järjekorras seisma. Levinumad väited tualettruumi ja vannitoa ühendamise vastu peituvad hügieenis. Kui 19. sajandil tõstis teadus esile arvukaid bakteriteooriaid, siis muutus ka rikka lääne inimese vannituba steriilseks haiglaruumiks, kus kõik pinnad kaeti kergesti puhastatavate portselan- või kiviplaatidega ning mõistagi olid tualettruum ja pesuruum teineteisest eraldatud. Ka siis, kui Eestisse jõudsid esimesed kanalisatsiooniga vannitoad, oli trendiks ehitada vannituba ja tualettruum eraldi ning hilisem nõukogude elamuarhitektuur järgis sama loogikat. Paarkümmend aastat tagasi, kui moodi läks avar planeering, hakati vannitube ja tualettruume kokku ehitama. Ka paljudes renoveeritud vanades korterites on nende tubade funktsioonid ühendatud ning hirm bakterite ees aastatega hajunud. Samas ei tasuks aga pisikutesse liiga hooletult suhtuda, sest mitmete uuringute põhjal võib hambaharjadelt leida tualettpotist sinna kandunud mikroorganisme. Seega tasub vanni -
toaga ühendatud tualettruumis usinasti tualetikaant kasutada või veel parem – paigutada hambaharjad ja hügieenitarbed selleks ettenähtud kappi.
Järjest enam armastatakse suuri ja avaraid vannitube, mis on kui ruum ruumis, st vannitoas on kaks klaasidega eraldatud „kasti“, millest ühes tualett ja teises dušikabiin. Aga see sobib rohkem suurematesse elamutesse, mitte tavalisse perekorterisse.
Kõige kuumemad vannitoatrendid aastal 2025
Aastal 2025 ei ole vannitoad mitte ainult funktsionaalsed ruumid, vaid neist on saamas isiklikud pühapaigad, kus kohtuvad stiil ja jätkusuutlikkus. Moes on uuenduslikud disainielemendid ja keskkonnasäästlikud lahendused. Anname kümme nippi, kuidas muuta oma vannituba mugavaks ja stiilseks lõõgastumise paradiisiks.
Vannituba kui koduspaa. Kujuta ette, et astud oma vannituppa ja tunned, nagu oleksid sisenenud luksuslikku spaasse. Vannitubade sisustamisel on järjest populaarsemad mullivannid ning auru- ja massaažidušid, vannituppa integreeritakse kõlarid, et saaks muusikat kuulata, oluliseks muutuvad kvaliteetsed käterätikud, küünlad, luksuslikud kehahooldustoo -
Viis asja, mis võiksid hästi toimivas ja mugavas vannitoas kindlasti olemas olla
Erinevad hoiupaigad
Kui vannituba kasutab mitu inimest, on seal palju asju. Kui seda kasutavad ka lapsed, siis on oluline, et ka neil oleks oma asju kuskile panna. Selline koht peaks asuma madalal. Kõrgemal võiksid olla esemed, mida lapsed ei pea kätte saama.
Kraanikausi segisti olgu lihtsasti kasutatav
Eelista segistit, kus saad vee temperatuuri reguleerimiseks keerata kangi ühele ja teisele poole. Seda on lihtsam kasutada kui eraldi külma ja sooja vee kraani. Ka lastele on see turvalisem, sest nii on väiksem tõenäosus, et laps kuuma veega käed ära põletab.
Lihtsasti puhastatavad pinnad ja seinad
Kui üht vannituba kasutab palju inimesi, vajab see ka tihedamat puhastamist. Seetõttu eelista juba targu selliseid materjale, mida on kerge puhastada. Vali siledad pinnad.
ted. Mis oleks mõnusam, kui tunda end koduses vannitoas nagu uhkes spaas.
Jätkusuutlikud materjalid. Jätkusuutlikkus on disainis jätkuvalt olulisel kohal ja 2025. aasta vannitoatrendid ei ole siinkohal erandiks. Sellised materjalid nagu bambus, taaskasutatud puit või klaas ja looduslik kivi ei näe mitte ainult head välja, vaid aitavad vähendada ka meie ökoloogilist jalajälge.
Julged mustrid ja tekstuurid Ära karda julgeid mustreid ega tekstuure. Sisustuselemendid geomeetrilise mustriga plaatidest tekstuurse või värviplahvatusena mõjuva tapeedini on väga moes, lisaks on vannituba ideaalne koht, kus minna veidi hulluks ja näidata oma isikupära, kasutades mustreid ja värve, mis kodu teistes ruumides tunduksid natukene liig.
Metallide segamine . Metallmaterjalide, nagu messingi, kroomi ja mattmusta segamine on trend, mis annab vannitoale sügavust ning iseloomu. Messingist valgustid lisavad soojust ja elegantsi, samas pakub kroom elegantset poleeritud viimistlust. Mattmust loob teiste metallidega silmatorkava kontrasti ning muudab kogu koosluse stiilseks ja elegantseks.
Allikad: Good Housekeeping, Moodne Kodu
Kergesti puhastatavad põrandad
Kui välimuselt meeldib puit, eelista põrandaplaate, mis näevad välja täpselt nagu puitparkett. Ettevaatlik tasuks olla aga valgete vuukidega, sest need kipuvad kergemini määrduma ja valgena hoidmiseks on neid vaja pidevalt spetsiaalse kodukeemiaga töödelda.
Nagid
Kui peres on palju inimesi, on ka palju erinevaid rätikuid. Laste nagid võiksid olla madalamal, et nad ulatuksid oma rätikut võtma.
Uusarendustes pööratakse esiku kujundusel erilist tähelepanu esteetikale ja funktsionaalsusele. Kaasaegne kodu visiitkaart on märk elanike heast stiilitunnetusest.
Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock
Multifunktsionaalne mööbel aitab ruumi säästa
Esikud on sageli piiratud ruumiga, mistõttu on oluline valida mööbel, mis täidab mitmeid funktsioone. Näiteks jalatsikapid, mille peal saab istuda, ja peeglid, mille taha on peidetud riiulid, aitavad ruumi maksimaalselt ära kasutada. Sellised lahendused tagavad, et esik on korras ja organiseeritud, ilma et see kaotaks oma stiilset ilmet.
Looduslähedased materjalid ja värvid loovad sooja atmosfääri
Jätkusuutlikkus ja looduslähedus on praegu sisekujunduse märksõnad.
Naturaalsetest materjalidest valmistatud mööbel toob esikusse sooja ja koduse atmosfääri. Samuti on populaarsed loodusest inspireeritud toonid – pehmed rohelised, sinised ja neutraalsed beežid kingivad külalistele soojalt tervitava esmamulje.
Õige valgustus muudab esiku säravaks
Kuna esikud on sageli ilma loomuliku valguseta, on õige valgustus eriti oluline. Mitmetasandiline valgustus, mis hõlmab nii üldvalgustust kui ka suunatud valgusteid, aitab luua avarama ja kutsuvama ruumi. Peeglite strateegiline paigutamine aitab valgust peegeldada ja ruumi visuaalselt suurendada.
Sobiv värvivalik tõstab tuju
Värvid mõjutavad oluliselt meie meeleolu ja ruumitaju. Esikusse sobivad pehmed ja rahulikud toonid, mis loovad tasakaalustatud ning meeldiva õhkkonna. Näiteks helehallid ja beežid toonid annavad esikule elegantse ning ajatu ilme, soojad pastelltoonid lisavad aga hubasust ja sõbralikkust.
Esiku ergonoomika ja praktilisus
Kaasaegse esiku kujundamisel tuleb arvestada ergonoomikat – ruumi läbi -
käidavus peaks olema sujuv ja mööbli paigutus võimalikult praktiline. Näiteks on soovitatav paigutada võtmekapp ukse lähedusse, jalanõude hoiustamiseks võiks olla eraldi ventilatsiooniga riiul ja üleriietele võiks olla piisavalt hoiukohti, et vältida ülerõivaste kuhjumist. Esikus olev kinnine garderoob hoiab üldmulje puhtamana.
Isikupära ja stiilielemendid
Esik on ideaalne koht kodule isikupära lisamiseks. Kunstiteosed, dekoratiivsed vaibad, unikaalsed peegliraamid või omapärased valgustid annavad esikule omanäolise ilme. Samuti võib tapeedi või seinapaneelidega lisada ruumi sügavust.
Kestlikkus ja keskkonnasäästlikud lahendused Keskkonnateadlikud lahendused muutuvad aina populaarsemaks. Taaskasutatud materjalidest valmistatud esikumööbel, ökoloogilised
seinavärvid ja energiasäästlikud LEDvalgustid on suurepärased valikud rohelisema kodu loomiseks.
Esiku kujundamine
Esik peaks harmoneeruma ülejäänud eluruumidega. Minimalistlikus kodus võiks esik olla selgete joonte ja neutraalsete toonidega, Skandinaavia stiilis elamises aga heledates toonides ja naturaalsest puidust elementidega. Klassikalise interjööri puhul võib rõhku panna sügavatele värvidele ja luksuslikele detailidele.
Esiku korrashoid
Esik on üks kodu kõige suurema liiklusega alasid, mistõttu on selle puhtana hoidmine eriti tähtis. Mustuse vältimiseks on soovitatav välisukse ees kasutada porivaipa, mis püüab kinni tolmu ja niiskuse. Samuti tasub regulaarselt korrastada jalanõude ja üleriiete hoiukohti, et vältida liigset segadust.
Kaasaegsed nutiseadmed muudavad esiku mitte ainult stiilseks, vaid ka funktsionaalseks. Siin on mõned kasulikud lahendused:
Nutikas uksekell – kaameraga varustatud uksekell võimaldab reaalajas näha, kes on saabunud, ja külalistega saab suhleda ka eemal olles.
Automaatne valgustus – liikumisanduriga LED tuled süttivad automaatselt, kui keegi esikusse siseneb. Lahendus on mugav ja energiasäästlik.
Nutikas lukusüsteem – turvaline ja paindlik nutilukk võimaldab avada ning lukustada kodu ukse nutitelefoni kaudu.
Infoekraan – väike seinamonitor kuvab reaalajas ilmaprognoosi ja päevakava, aidates paremini päeva planeerida.
Küttega põrand või põrandaosa – hoiab jalanõud soojad ja kuivad, eriti kasulik talvehooajal.
Nutikas panipaik – automaatselt avanevad ja suletavad sahtlid võtmetele, rahakotile ja muudele igapäevastele esemetele aitavad hoida esiku organiseerituna.
50 korterit kuni -50 000 €
Me oleme avatud uuele. Ole Sina ka. 50 uut kodu erihindadega.
Pakkumine kehtib kuni 310525
KUUPÄEV KUU AASTA
Soovid tulla arendustega tutvuma? Võta ühendust!
Helena-Laura Lesment
Müügi projektijuht
Hipodroomi, City Torn,
helena-laura@reterra.ee
+372 512 5439
Kristjan Kama Müügi projektijuht
Raadimõisa Pargimajad, Aviaatori Kodud
kristjan@reterra.ee
+372 5684 7715
