Maamelu (juuni 2025)

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Loodus kutsub!

Suvi pole õige suvi, kui selle peab linnas veetma. Ikka maale tuleb minna ja nautida kõike seda, mida pakub Eesti loodus. Ja mitte ainult maale, vaid ka ikka Saaremaale. Mina olen sel kevadel juba kaks korda sel kaunil saarel käinud ja lähen peagi jälle – kuna südamesse on pugenud Saaremaa loomaaed. Maamelust saad lugeda, kuidas Saaremaa zoo alguse sai ja milliseid loomi seal näeb. Muidugi on Eesti suurimal saarel veel väga palju ägedaid kohti, mida külastada, nii et tasub end kiiresti praamijärjekorda panna!

Eestimaal pole kohta, mis poleks loodusele lähedal. Pole vaja veeta tunde autos, et roheluse keskele jõuda, isegi kui elad linnas. Enamasti piisab jalutuskäigust või lühikesest sõidust ühistranspordiga, et kivide vahelt loodusesse pääseda. Matkaradu leiab isegi

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Narva

jõelaev

pealinna piires, mis siis veel kogu Eestist rääkida. Selles väljaandes tutvustame paljusid matkaradu ka lähemalt. Loodust võib nautida üksi või seltskonnaga, kuid peamine on see, et me teda hoiame ja austame. Maamelust leiad info, kuidas on õige looduses käituda. Inimene ei ole looduse kuningas, vaid alam, ning meie kohus on tagada, et kogu floora ja fauna tunneks end meie juuresolekul hästi ning turvaliselt. Muidugi ei puudu Maamelust teave laatade, maarestoranide, muuseumide ja turismitalude kohta. Räägime ka, milliste uute hobidega võiks suvel alustada ja kus varvas – või isegi veesuusk! – vette pista. Võimalusi suvel maamelu nautida on lõputult. Mõnusat avastamist ja kauneid hetki Eestimaa looduses!

Prints

Toimetaja: Kairi Prints, kairi.prints@delfi.ee

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Tulge nautima rahulikku kulgemist mööda Narva jõge. Laevas on kohvik ja saab kuulata audiogiidi.

Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee Trükk: AS Printall

Reis ühest linnast teise kestab 1 h 20 min. Laev väljub Narva sadamast kl 10.00 ja 17.00 ning Narva-Jõesuu sadamast 12.00 ja 19.00.

Kairi

Suvel viivad kõik teed Saaremaa loomaaeda!

Suvi ja Saaremaa on alati väga hästi kokku sobinud – ikka tahaks meie ilusa suve jooksul oma jala ka mõnel saarel maha saada. Eesti suurimal saarel on palju põnevat pakkuda. Juba kolmandat hooaega on kirsiks tordil Saaremaa loomaaed, kus külalisi ootavad sõbralikud elanikud, nii inimesed kui ka loomad.

Saaremaa loomaaed sai alguse kahe noore inimese Mirge ja Risto unistusest ning pühendumisest. Kõik hakkas pihta 2020. aasta märtsis, kui COVID­19 pandeemia muutis nende elu ja tööelu tundmatuseni. Nad otsustasid mitte alla anda, vaid alustada millegi täiesti uuega: avastada maaelu, korrastada Risto vanaisakodu ja hakata kogu teekonda YouTube’i kanali „Risto Ränk Farming“ kaudu ka jagama.

Esialgne plaan oligi anda talule uus elu ja jagada selle arengut iganädalaste videote kaudu, kuid lühikese ajaga saavutas Risto YouTube’i kanal nii suure populaarsuse, et paar julges unistada veel suuremalt ning otsustas luua esimese päris loomaaia Saaremaal.

Zoo avas väravad 2023. aasta juunis. Praegu on see koduks üle 50 erinevale liigile ja pea 1000 loomale ning linnule. Elanike hulgas on nii eksootilisi liike kui ka armsaid koduloomi, et külalistele mitmekesist ja põnevat elamust pakkuda.

Tutvustame lugejatele mõnda looma, kellega on võimalik Saaremaa loomaaias tutvuda, miks mitte isegi sõbraks saada.

Kapibaara Klaara teab, et on staar Kapibaara tõid Mirge ja Risto Varssavist. Ta saabus Saaremaale koos kaamel Kallega, kes on samuti loomaaia suur täht ja kõigiga ülisõbralik. Noortel polnud

tegelikult üldse plaani kapibaarat osta, sest ta on väga kallis loom, aga Varssavis pakuti neile teda ülisoodsalt – 800 euroga.

Kapibaara populaarsus kerkis taevasse juba enne Gints Zilbalodise kuulsat filmi „Vooluga kaasa“. Nimelt oli see loom saavutanud suure edu TikTokis, nii et praegu algavad kapibaarade hinnad 4000 eurost. Juba enne, kui üldse oli reaalselt plaanis see elukas loomaaeda tuua, oli Ristol ja Mirgel nali, et mõtle, kui äge, kui linnutiigi ümber tatsaks ka kapibaara.

Tegelikult oli algul plaan kapibaara mujale elama panna, kuid noored viisid ta tiigi äärde, et ehk tahab korra ujuda – kuigi vaevalt, sest vesi oli ju külm. Aga Klaara hüppas kohe transpordipuurist välja ja sukeldus vette ning oli siis 15 minutit kadunud. Tekkis juba hirm, et äkki on loom uppunud, aga kiire guu

Mirge ja Risto koos kaamel Kallega.

Tekst: Kairi Prints / Fotod: Pilleli Läets, Kairi Prints

Linnutiigi staar kapibaara Klaara.

geldamine ütles, et kapibaara võib 15 minutit või kauemgi vabalt vee all olla... Kui oli selge, et tiik on Klaara lemmik, ehitas Risto tema maja hoopis tiigi kaldale. Ehk loom valis ise endale elukoha ja nali sai tõeks.

Mirge ja Risto iseloomustavad teda nii: „Ta tundub uimane, aga kui jooksma hakkab, on väga kiire. Vahepeal tormavad nad nagu kaks väikest siga meie Prantsuse buldogi Pontšikuga ringi –nad on suured sõbrad. Klaara on ka tujukas. Kui tal on suhtlemise päev, siis vaatab kohe, mis sa süüa tõid, ja sööb käest, aga mõnel päeval on tal täiesti ükskõik. Ta käitub nagu mõni kuulsus, teab, et on staar: „Ma tulen teie juurde siis, kui mina tahan, mitte siis, kui teie tahate.“ Lindudele ta ohtlik pole. Vahel söövad nad koos teri nii, et kapibaara istub söödakausis ja linnud siis proovivad kausi äärtest ka midagi noka vahele saada.“

Leemurid Lily ja Julian on valmis peret looma Leemurid olid Mirge suur unistus. Pererahvas tõi nad Varssavist, aga Lily on sündinud Praha loomaaias. Lily on

kolme ­ aastane ja Julian umbes kahene. Risto ja Mirge sõnul on leemurid üsna erineva iseloomuga. Julian on ettevaatlik ja kontrolliv ning jälgib kogu aeg, mida ta naine teeb. Kui Lily tuleb inimesele liiga lähedale, hakkab Julian

kohe hoiatavat häält tegema, nagu ütleks umbes „Oot-oot-oot, kuhu sa nüüd lähed?!“. Lily on väga julge – kui inimene tuleb, hüppab ta kohe juurde ja võtab toidu vastu, aga Julian nuusutab kõigepealt ettevaatlikult – ta peab veenduma, et pakutakse õiget asja –ja alles siis haarab pala. Risto ja Mirge hoiavad pöialt, et leemuripaar hakkaks peagi noorperele mõtlema – nad on selleks juba õiges vanuses. Loomad saavad peagi ka suurema kodu, mis pere loomist kindlasti soodustab.

Maarad tulid loomaaeda sel kevadel

Maara on üks kummaline loom, kelle loomisel oleks justkui midagi sassi läinud, naeravad Risto ja Mirge. Või siis pandi mitmest loomast üks kokku. Tal on kitse jalad, kehakuju nagu jänesel, nägu merisea moodi, saba asemel on lihtsalt nagu väike puupulk. Ta oskab nii kõndida kui ka hüpata – kui tal on kiire, siis hüppab nii, et kõik neli jalga on korraga õhus. Sel kevadel sündisid maaradel pojad. Maaraema valis poegimiseks nädalavahetuse päeva, kui loomaaed oli pak­

Lily ja Julian söövad käest.

sult rahvast täis. Loom tundis end nii turvaliselt, et tuli poegima otse inimeste silme ette. Kõik vaatasid pealt ega jõudnud ära imestada, et maarabeebid

loomaaias jälgida, kuidas neljaliikmeline perekond koos toimetab, ja kui olla kannatlik, tulevad maarad ka käest porgandit võtma.

Genetid Mara ja Makena –loomaaia kõige eksootilisemad kassid

Genetid olid loomaaia kõige esimesed eksootilised loomad. Risto ütleb genetiõdede kohta, et nad on sellised natuke salakavalad vibalikud kassid. Pai saab pererahvas neile teha ainult päevadel, kui see genettidele sobib. Mara on sõbralikum kui Makena, sest tema kasvas üles lutipudeliga.

Ristole ja Mirgele öeldi ostutehingu ajal, et Mara sööb juba liha, aga kui koju Saaremaale jõuti, selgus, et ega ikka söö küll. Noored tegid Mara suu lahti ja nägid, et sahtel on veel täitsa tühi – kuidas see loom siis liha sööb, kui tal pole hambaidki suus! Mirge saatis otsekohe Kuressaarde lutipudelit tooma oma isa, kes oli pabinas, kas oskab ikka õiget pudelit osta. Aga oskas. Mara kasvaski kuu aega kassipiima peal enne, kui tema menüüsse sai ha ­

Eksootiline kass genett.

Kõigi Saaremaa loomaaia asukate kohta saaks kirjutada ägeda loo, aga kuidagi ei mahu ära. Uuri Saaremaa loomaaia kohta edasi nende veebilehelt saaremaazoo.ee ja seejärel on aeg praamipilet broneerida!

Alpakafarmis on külastajatel võimalus alpakasid lähemalt näha, silitada ja neile talu poest ostetud porgandiviile sööta. Lisaks alpakadele elavad farmis ka laamad, guanakod, kääbuskitsed, minilambad, merisead, kanad ja küülikud.

Meie käsitööpoest leiad endale uue lemmik alpakavillatootе!

Maarapere toimetab alati koos.

Diagonaalis läbi Eesti

Keskeakriisi üheks tundemärgiks on soov pääseda „teele“, millegi uue ja kordumatu suunas. Riskantsemal ja räigemal juhul on selleks uus naine, sportauto, tätoveering. Pisut tasasemat pääsu argivõnkest pakub aga otseses mõttes teele asumine. 2023. aasta lõpus otsustas sõber Teet jalutada Eesti diagonaalis läbi – täpsemalt Soome lahe veerelt Ahijärvest läbi Aegviidu Läti piiril paiknevasse Perakülla. Ametliku RMK matkatee 812 kilomeetril saab nautida metsi ja poldreid, soid ja rabasid, heinamaid ning kauneid vaateid.

Sissepääsupilet 7 €

• Põnevad elamused suurtele ja väikestele

• Avar kohvik ja laste mängunurk

• Mugav ligipääs ja parimad tingimused

Tekst: Martin Hanson / Foto: RMK

Üksi on igav minna – nagu enamiku asjadega siin maailmas – ja nii kutsus idee algataja appi terve rivi entusiastlikke klassivendi. Kuna rännata tuleb kultuurselt, siis palveränd „Vaata Eestit“ toimub etapiti (tempoga ligi kolm jalutust aastas) ja kolme päeva kaupa: päevad veedetakse jalutades, õhtud saunas, ööd puhaste linade vahel. Nii palju, kui see võimalik on. Matk saab oma ideaalse lõpu Läti piiril ehk nii 2030. aasta paiku, kuid kiiret pole kuhugi ja võib absoluutselt väita, et siin on teekond olulisem kui sihtpunkt.

Mälestused „esimeselt“

250 kilomeetrilt

Peraküla ­ Ähijärve rada läbib kokku üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib rohkesti Eestimaa imelisi maastikke – ilusaid liiva­ ja kliburandu Läänemaal, süngeid laasi Harjumaal, kauneid viljavälju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning kodumaiseid „kõige-kõige-kohti“ Võrumaal. Esimesel „veerandil“ jäid näiteks teele sellised

Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.

kohad nagu Kõmmaste, Ohtu, Nõmbra, Noku, Napu.

Jalgsi matkamise valu on see, et loodus, pinnavormid ei muutu nii kiiresti, et jätta selget, koheselt mõistetavat muljet. Loomulikult on muutust tunda, kui pääseda tuuliselt rannikult metsade vahele,

kuid loodus ise on igal pool üsna sarnane. Kuni ... hakkad ühel hetkel kui aeglustatult tajuma nüansse: puudekooslus metsas muutub, taimestik muutub, juurde tuleb tõuse, pinnas läheb vesisemaks, loodus metsikumaks, siis pargilikumaks, jõed on ületatavad, siis jälle pole ...

REISIJATE VEDU & EKSKURSIOONID

tel 526 2232

info@kultuurireisid.ee

BUSSIREIS TALLINNAST

19.–20.07Vanadlegendidjauuedelamused ootavad Saaremaal! Reisi hind 185 € * *hindsisaldabmajutustjakõikidekülastatavatekohtadepääsmeid.

GiidStassiŠois

SAAREMAA–rohkemkuituulikudjakraatrid! Ükssaar,kakspäeva,kümneidlugusid–seepole lihtsaltbussireis,vaidseiklusläbiviikingiteaegade, meteoriidikraatrite,nõukogudeKEK-ajastujatänase huumorirohke maaelu.

26.07 teatrireis

Meie„piimaring“viibsindmöödaSaaremaaiseloomulikkepaiku–seal,kuslambadseisavadkivistjalossidpeidavadendkivimüüride taha.

ReisivürtsitabgiidStassiŠois,kellemahlakadjutustused,kohalik huumorjahaaravadlegendidmuudavadigakilomeetrielamuslikuks.Stassieiloegiiditekste–taelabneidiseläbijaräägibotse südamest.

Kuulemevanulugusid,näemeuusivaateidningnaudime Mändjalaööd,milkadakadsosistavadjatähedloovadtaevas omaette etenduse.

TulejakogeSaaremaadomasmahlas–täisloodust,ajalugu, muhedathuumoritjauusielamusi!

• Saaremaa–rohkemkuituulikudjakraatrid!

• Ükssaar,kakspäeva,kümneidlugusid!

• VanadlegendidjauuedelamusedootavadSaaremaal!

• Viikingid,KEKjameteoriidid–seepoletavalinereis!

• Piimaringviibsuajaloosthuumorini!

• Lambadkivist,lossidkivimüüritaga– Saaremaaomasmahlas

• Mändjalaöö–kuikadakadsosistavadjatähedsäravad

Tallinnast Kiidjärvele ja tagasi „ROHELISED NIIDUD“ 150 € ISTEKOHAD 12., 13., 14., 15. reas

Väljasõit kell 15.00, tagasi Tallinnas orienteeruvalt

Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

kell 2.00 (peatused: Puhu rist, Adavere, Mäeküla, Kuivajõe ja Tindimäe parkla, Tallinnas Tartu mnt, Estonia teater, Balti jaam, Vene kultuurikeskus).

Mida meenutada? Kui Keila taga Valingul jooksis koer metsa ega tulnud pool päeva tagasi, tuli lõke üles teha ja lihtsalt oodata. Eriline koht on Rummu karjääri tagune metsikus, öömajadest Eesti omapärasemaid „disnilände“ Viikingite küla, kus ka õhtueine on seiklus. Ning loomulikult Viru raba, mis nii maastiku kui ka atmosfäärina on üks imelisemaid, maagilisemaid paiku Eestis.

Enamik jalutusest toimub meditatsiooni kaudu: sammumine lükkab käima mõtte, rahustab hinge ja rebib lahti argijamadest, mis kui pesumasina trummel peas keerleb. Loomulikult on teel olles palju vestlusi ja põnevaid jutuajamisi (parim osa kogu matkast), samuti naeru, kirumist ja pingutust. Aga kogu matka katab vihmavarjuna üks termin: „olemine“.

Jalanõud, hargivahe ja pits „vanakest“ Julge hundi rind on rasvane, mis tähendab, et üle pole vaja mõelda: pange marsruut paika, haarake kodukappidest kõik vajalik (pole oluline, et tegemist on vana ja isegi ehk mittesihtotstarbelise vahendiga) ja minge lihtsalt teele. Vigu saab ka hiljem parandada, sest need ilmnevad alles matkal. Tõsi ... suhtuge

siiski tõsiselt kolme varustuselementi. Esiteks: halvad jalatsid võivad kogu matka pekki keerata, niisiis sukelduge nende valiku kirevasse maailma. Teiseks: ostke poest liibuvalt hargivahet katvad spordilühkarid (tänate mind taevani!) – mida värvilisemad, seda parem. Ja kolmandaks ... pistke kotti paar minipudelit Vana Tallinna, sest kurbus,

väsimus ja „haigus“ võivad ootamatult tabada.

Humoorika kokkuvõtte rebu on tegelikult lihtne: tuleb lihtsalt minna teele. Pole vahet, kas sajab, on tuuline, lumi põlvini või palav kui põrgus. Muuseas, need ekstreemsused ongi just need, mis meelde jäävad, rõõmu valmistavad ja korda lähevad.

Kuidas valida matkajalatseid?

Mõned head mõtted enne ostu: matkasaapad ei tohiks kunagi pigistada ja neis peab saama varbaid liigutada. Enne ostu passita valikus olevaid jalanõusid sokkidega, mida plaanid matkal kanda. Samuti tee saabastega poes kergeid „jalutusi“: vaid nii saab aru, kas, nagu öeldakse, on „käsi kindas“ või mitte.

Oluline on ka valida saapad kindlale matkale, hooajale ja ilmastikule. Suviseks matkaks, mis kulgeb pigem hooldatud aladel, võiks mugavuse ja hingamise eesmärgil valida matkakingad või sandaalid. Need on kerged, painduvad ja mugavad. Kui on aga teada, et teekond viib ka läbi võpsiku, niitude ja muu ennustamatu, tuleks ikkagi sõlmida kinni kõrgema äärega saapad, mis aga oleks hingavad ja mitte liiga jäigad.

Kuna kvaliteetne matkajalats pole enamasti odavate killast, peaks saama ühtedega hakkama. Sellisel juhul võiks valik langeda sellistele, mis hoiavad sooja, kuid lasevad niiskust jalatsist välja, on jäigema tallaga ja alati number jalast suurem: sokiga saab olukorda „tihendada“, kuid oluline, et jalg saaks saapas mängida (paistetada, kuivada jne). Fakt on see, et keskpärase jalatsiga võib ka kõige paremini korraldatud matk katkeda. Samas kui ideaalselt istuva saapaga võiks kasvõi paljalt läbi orasepõllu joosta.

Simisalu vaatetorn

Foto: Kylli Tedre-Gavrilov

Sibul, rääbis ja kila-kola

19. JUULIL 2025

Ra hva le nii võ rd hing e pug e nud Mih k li la at toob ra hva koha le te r ve st m a a konn a s t ning kaug em a lt k i veel Nii on g i l a at läbi aast ate kas vanud üha suu re m ak s ja suu re ma ks

M IHK L I LA AT

on Pärnumaal toimuv suurüritus, mida on korraldatud väga pikka aega ning mis toimub tänavu juba 35 korda. Laat toimub igal aastal juulikuu kolmandal laupäeval, sedapuhku

19. JUULIL 2025

MIHKLI KÜLAS

MIHKLI KIRIKU PLATSIL

Lisaks tavapärasele laadamelule toimub ka KULTUURIPROGRAMM , mille käigus astuvad üles erinevad muusikud ja tantsutrupid ning leidub ka põnevaid üllatusi Toimub traditsiooniline RAMMUMEES ning tänavu leiab laadaalalt ka VANATEHNIKA väljanäituse!

Laadad on olnud eestlaste elu osa juba keskajast ja nii rikkalikud, et sealt saavat kõike peale ema-isa.

Toimetas: Sven Sula / Foto: Liis Seljamaa

Eesti esimesed kaubakogunemised toimusid 13. sajandi linnades ja kirikukeskustes. Kuid laat ei olnud kunagi lihtsalt turg, vaid ka suhtlemise, kuulujuttude vahetamise ja pidutsemise koht. Tuldi kokku, et kuulata muusikat, laterdada vanade tuttavatega ja vahel isegi kosjavärki sättida. Praegu peetakse igas Eesti nurgas eriilmelisi laatu. Antiigi­, käsitöö­, kala­ ja sibulalaatadest kuni Poti laadani. Siin siis väga väike valik selle suve laatadest.

5. juuli – antiigi- ja vanavaralaat „Kila-kola“, Seidla, Järvamaa Traditsiooniline vanavarakogujate pidupäev Seidla mõisas toimub juba 27. korda. Antiigi­ ja vanavaralaat toob kokku

PIKKNURME KÄSITSI

HEINANIITMISE

VÕISTLUS

05.07.2025

Algusega kell 12.00

MILLES PEITUB AGA MIHKLI LAADA FENOMENAALSUS? SELLEKS TULE LAADALE JA SAA TEADA!

LAADAPÄEV algab kell 9, SIMMAN kell 20

Toimuvad heinategemisega seotud õpitoad

Esineb kandlemees Sander

Rahvatantsijad

Võistlejate eelnev registreerimine ja info tel 507 6496

ligi kolmsada kauplejat, sealhulgas külalised Lätist, Leedust ja Soomest. Müügiks on vanavara, ehtne Eesti käsitöö ja saab ka talutoitu.

12. juuli – Mustvee suur suvelaat, Jõgevamaa

Peipsi ­ äärsel Mustvee suvelaadal leidub käsitööd, taimi, toitu ja pudukaupa, samas kui lastelinnak ning laadarong pakuvad tegevust noorematele. Kultuuriprogramm nagu laulupidu! Päeval esinevad Tanja ja Kunda Linnaorkester, aga õhtusel kontserdil astuvad üles Mait Maltis, Getter, Nancy ja 2 Quick Start. Saab ka laevaga Peipsil sõita.

12. juuli – Kihnu kaluritepäev, Kihnu sadam

Hoopis riigi teises otsas käib pidu samal päeval kui Mustvees. Kihnus peetakse kaluritepäeva, mis toob kokku nii kohalikud kui ka massakad. Avatud on käsitöö ­ ja toidulaat, mõõtu võtavad kalurid ja osalejatele on mitmeid õpitube ning näitusi. Õhtul algab rahvamaja juurest motikate paraad ja liigub sadamani. Järgneb meeleolukas õhtu

Agulipoiste ja Audru Jõelaevanduse Pundiga. Tants ja muusika kestavad kuni kojuminekuni.

19. juuli – Rääbise Sõprade festival, Kasepää, Peipsiäär

Nagu nimigi ütleb, sätitakse sel päeval fookusse suve ihaldatumaid maiuspalu, rasvane rääbis. Aga ka muu Peipsi kala. Kohal on piirkonna parimad toidutegijad ja külastajad saavad nii maitsta

kui ka kaasa osta värsket ja suitsutatud kala. Päeva täiendavad kalandusõpitoad, samas kui laval astuvad üles Avinurme Puhkpilliorkester, Juhan Uppin ja Singer Vinger.

23. august – Lüübnitsa sibula- ja kalalaat, Võrumaa

Suvise hooaja lõpus toimub Lüübnitsas üks oodatumaid Peipsi ­ ääre laatu. Kohalikku sibulat, küüslauku ja kala müüakse seal nii kilo kaupa kui ka vanikutena. Leidub ka hoidiseid, käsitööd ja kohalikku toitu. Lisaks toimub rikkalik kultuuriprogramm, mis peegeldab piirkonna vene ja setu kogukondade traditsioone.

30. august – Kallaste kala- ja sibulalaat, Tartumaa

Augusti viimasel laupäeval peetakse Kallaste keskväljakul Peipsimaa suvelõpu suurlaata. Kohalikud müüjad pakuvad sibulat, küüslauku, hoidiseid, suitsuliha ja käsitööd. Kohapeal saab nautida sooja toitu, küpsetisi ja taimetoitu. Lisaks leidub ka tööstuskaupa ja vanavara, mis annavad laadale mitmekülgse iseloomu.

Pole ehk liigne öelda, et jaanipäev on Eesti rahva üks olulisemaid tähtpäevi. Sellega seotud tegevused ja traditsioonid on mõneti nii ühtmoodi, kuid just sellisena oodatud ning mõjuvad rahvustunde ankruna muidu kiirelt muutuvas igapäevaelus. Jaanipäev tähistab küll suvehooaja algust, kuid paljudele ka töisema perioodi lõppu ja algavat puhkeaega.

Kui midagi on olemas olnud pea veerand sajandit jutti, on selle kõrval kasvanud terve põlvkond, kelle jaoks ilma selleta maailma tegelikult ei eksisteerigi. Ilmselgelt ei räägi me siin jaanipäevast, mida tähistasid juba kauged esiisad, vaid – nagu pealkirigi lubab – Avinurme tünnilaadast. Sel aastal XXIV korda toimuv jaanilaat on kasvanud inimeste südamesse ja päris paljude jaoks kujunenud ilmselgelt korraliku jaanitähistamise kohustuslikuks osaks.

Avinurme tünnilaat on lähemal ja kaugemal tuntud kui omanäoline käsitöölaat. Selle võlu peitub pärandkultuuris ja esivanemate

TÜNNILAADATA JÄÄB JAANIPÄEVAST MIDAGI PUUDU

oskustes, mida uued põlvkonnad on hella uhkusega hoidnud ja edasigi arendanud. Avinurmes on õhuski tunda puidutöö hõngu ja maarahva vaimu, mille keskel end juurtele lähemal tunda, ning millal veel siis juurtetunnet otsida kui esivanemate jaoks suisa maagilisel jaaniajal.

Kuigi sama kaupa võib saada teisteltki laatadelt või samad esinejad näitavad oskuseid teistelgi üritustel, siis tünnilaada erilisus ongi selle kompaktsuses. Iga tegevus, esineja, näitus või müügitelk on nagu oma kohal pusletükk, milleta tervikpilti kokku ei saagi. Nii on ka sel aastal olemas absoluutselt kõik Avinurme tünnilaadale omased asjad ja nagu ikka ootame just jaanilaupäeval tähistama suurimat rahvuspüha meiega koos.

Lisaks heale kaubavalikule on vabaõhulaval kultuuriprogramm, mille peaesinejaks on sel aastal lustakas Nedsaja Küla Bänd. Traditsiooniliselt toimub kell 14.00 kirikukontsert, kus annab võrratu kontserti Lenna Trio. Üle terve küla ootab väiksemaid

ja suuremaid rohkelt tegevusi – laadakohvikud pastoraadis ja Apteekri puhvetis, praktilist puidukäsitööd ja maitseelamusi Puiduaidas, näitused kultuurikeskuses, vanavara ja pärandkultuuriga tutvumine Ajavaka majas. Valmis võib olla üllatusteks ja lisaatraktsioonideks ning päeva juurde kuuluvad veel Avinurme Suveteatri uue tüki „Hoia oma nahk, kui sa meid ei vali!“ esietendus ja õhtune jaanituli, kus tantsutab ansambel Regatt. Tantsida saab ikka õigel moel jaanihommikuni DJ Ringo Saare juhatusel. Loomulikult on laadapäeval võimalik sõita ka Avinurme rongiga kitsarööpmelisel raudteel ehk teha läbi üks nostalgiline seiklus, mis viib tagasi aega, mil elu tuksus teises rütmis, kuid jaanipäeval oli ikka koht kõigi südames.

Tule ja tee jaanipäev täielikuks 23. juunil Avinurmes!

Lisainfo nii külalistele kui kauplejatele leiad Facebookist, Instagramist või avinurme.ee.

Foto: Raivo Tasso

Vesi tõmbab hullama!

Eesti on tänu oma rikkalikele veekogudele erinevate veespordialade harrastamiseks ja katsetamiseks suurepärane koht. Milliseid liikumisviise aga vee peal üldse proovida saab ja kuidas just endale sobilikud variandid välja sõeluda? Teeme levinumatega tutvust.

Toimetas: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock

Naudi aerusporti kauni looduse keskel

Aerutamine, sealhulgas süsta ­ ja kanuusõit, on Eestis populaarne tänu meie mitmekesistele siseveekogudele ning jõgedele. Tegemist on spordialaga, mida naudivad nii need, kes soovivad rahulikus tempos kulgeda, kui ka need, kes ihkavad kehalist väljakutset ja adrenaliini. Samuti võimaldab aerusport uudistada kaunist loodust ja avas­

tada uusi meelispaiku, mida on teisi veespordialasid harrastades ehk keerulisem kogeda.

Aerutamine on jõukohane igas vanuses inimestele, ent sobib eriti neile, kes hindavad kvaliteetaega looduse keskel ning mõõdukat liikumist. Ka lapsed ja eakad saavad aerumatkast rõõmu tunda, eriti kui sõiduvahendiks valida laiem ja stabiilsem paat.

SUP-boarding ehk aerusurf võib olla nii trenni kui ka puhkuse eest

Aerusurfilauaga sõitma õppimine on jõukohane eri vanuses ja ettevalmistusega harrastajatele, sest ei nõua spetsiifilist tehnikat. Ka aerusufivarustus on nii laenutamise kui ka isikliku ostmise tarbeks kättesaadavam ja tunduvalt soodsam kui purjevõi lohesurfil.

SUP­ boarding on eriti ideaalne neile, kes soovivad nautida rahulikku liug­

Adrenaatori seiklused AIDU KANALITEL

Kaatri- ja safarimatkad Aidu karjääris, juunist oktoobrini väljumised igal laupäeval, gruppidele aasta ringi ettetellimisel.

Giidiga kaatrimatkal mahutame kahte kaatrisse korraga 38 inimest, kuid kombineerides teiste seiklustega, võtame vastu ka suuremaid gruppe!

Kui soovid Aidus veetegevusi nautida väiksema seltskonnaga või üksi, saad kaatrimatkale osta ka üksikpileti. Matkad toimuvad laupäeviti, lisainfo kodulehel.

Rendime kanuusid ja SUP-laudasid, et karjääri omal käel avastada.

Marsruudisoovitused ja kogu varustus meilt!

lemist järvedel, jõgedel või madalamas merevees. SUP ­ lauaga on võimalik surfata ka tormisel merel ja kiirevoolulistel jõgedel, ent see eeldab juba suuremat kogemust ja oskusi lauaga ümber käia.

Wakeboarding ehk veelauasõit ja veesuusad pakuvad adrenaliini Wakeboarding sarnaneb lumelauasõiduga, kuid seda saab harrastada vee peal ja tross veab surfarit edasi. Eestis on olemas mitmed kaablipargid, kus saab liikuda elektriliselt, ent võimalik on sõita ka nt kaatri taga, kus tempot ja trajektoori dikteerib kaatrijuht. Wakeboarding arendab nii tasakaalu, jõudu kui ka koordinatsiooni.

Veesuusatamine on veelauaspordist vanem, klassikaline versioon – liigutakse samal põhimõttel, ent sõidetakse suuskade, mitte lauaga. Need spordialad sobivad hästi treenitud ja aktiivsetele inimestele, kes adrenaliini ei pelga. Väikestele lastele ja neile, kes kannatavad põlve ­ või seljaprobleemide käes, ei ole aga wakeboarding ega veesuusatamine kõige mõistlikumad valikud.

Purjelauasõit ja lohesurf eeldavad koolitust

Purjelaua puhul on tegemist surfilaualaadse plaadiga, mille külge kinnitub puri ning kasutaja juhib lauda keharaskuse ja purje abil. Eestis sobivad selleks hästi tuulised rannikualad, näiteks Pärnu, Kakumäe ja Saaremaa lõunatipp. Purjelauasõit nõuab aga aerusurfiga võrreldes paremat tasakaalu, koordinatsiooni ja ka head füüsilist vormi, mistõttu sobib see ala sportlikule inimesele, kes naudib väljakutseid. Algajatel on soo­

vitatav võtta appi instruktor, et esimene kogemus liiga keeruliseks ei osutuks.

Ka lohesurf ühendab endas tuulejõu ja veeliikumise: surfar seisab lühikesel laual ja teda veab edasi suur tuulelohe. Eesti on algajatele lohesurfaritele suurepärane alguspunkt, kuna vesi pole siin kuigi sügav ja tuul on mõõdukas. Ka lohesurf nõuab head füüsilist vormi, kiiret reageerimisvõimet ja tugevat koordinatsiooni. Ohutus on siinkohal võtmetähtsusega – enne sõitma hakkamist on vaja nii koolitust kui ka varustust.

Kas sellest võiks saada sinu uus hobi?

Suvise soojaga süveneb üha enam soov rohkem aega väljas veeta ja päikesepaistet nautida. Selleks aga, et ei peaks pidevalt pead vaevama küsimusega, mida ette võtta, tasub mõelda mõne vahva suvise hobi peale. Äkki leiad sinagi järgmisest nimekirjast endale uue kire?

Toimetas: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock

Matkamine ja jalgrattasõit Eesti loodus pakub lõputult võimalusi matkamiseks ja jalgrattasõiduks ning loodussõpradele jagub avastamisrõõmu Põhja­Eesti männimetsadest kuni Soomaa veeteede ja Võrumaa matkaradadeni välja. Uusi loodusradu avastades saab peagi välja valida ka oma lemmik­

telkimisplatsid, kuhu edaspidigi sõprade või perega lõket tegema ja grillima minna. Eriti maagilised on matkamiseks suvised ööd – miks mitte võtta osa öisest räätsamatkast või suunduda jalgrattamatkale siis, kui tähistaevas särab eriti selgelt?

Seiklus- ja elamussport

Loomulikult ei puudu Eesti suvest ka erinevad sportlikud võimalused adrenaliinihuvilistele ja aktiivsetele liikumissõpradele. Äkki on just sel aastal aeg benji ­ või langevarjuhüpe esimest korda ära proovida? Või köidab sind hoopis Eestis leiutatud ekstreemsport kiiking? Samuti on Eestimaa eri nurkades võimalik osaleda orienteerumismängudes ja ellujäämiskursustel, tõsistel spordivõistlustel ning meelelahutuslikes mängulistes ettevõtmistes.

Pühenda aega raamatutele

Lugemine on ajatu hobi, mis laiendab silmaringi ja arendab empaatiavõimet. Olgu lemmikžanriks ajalugu, teadus, ilukirjandus või eneseabi – iga raamat pakub uusi teadmisi või perspektiivi.

Lisaks vaimsele stimulatsioonile aitab lugemine parandada ka keskendumisvõimet ja mälu – ning mis peamine – tegemist on hobiga, mida saab nautida pea igal ajal ja igas kohas.

Meisterlikkus ja loovus köögis

Ehk peitub sinu veel avastamata kirg hoopis köögis? Kokkamine on igavesti kasulik oskus, mis võimaldab katsetada erinevaid retsepte ja toiduvalmistamise tehnikaid ning valminud roogi teistelegi serveerida. Miks mitte korraldada iga kuu või nädal mõnus perekondlik koosviibimine, kus igaüks saab oma kokaoskused proovile panna ja hiljem ühiselt maitsvat toitu ning kvaliteetaega nautida?

Kolme kultuuri kohtumispaik.

Millal Sibulateele

minna?

Sibulatee – see on üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri. Piirkond Kesk-Peipsimaal, kus elavad kõrvuti nii eestlased kui ka venelased ning kus külastajana saad tutvuda nii Kodavere, vene vanausuliste kui ka baltisaksa mõisakultuuriga.

Millega Sibulatee sel suvel üllatab?

Voronja suvegalerii näitab Kalli Kalde väljapanekut „Metsik aed, metsik aeg“, muidugi on avatud ka muinasjutuline galeriiaed. Samovarimaja on oma kogusse juurde saanud põnevaid samovare ja pakutavate Ivan­Tšaide maitsevalik muudkui täieneb.

Peipsimaa Pärimuskeskus Kolkjas kutsub avastama rändava rääbise Rääbu maailma ja osalema erinevates käsitöö õpitubades. Kodavere kultuuri tutvustav pärimuskeskus Palal on oma suviste

Muusikainstrumendid

Pillimäng toob endaga kaasa mitte ainult loomingulise eneseväljendusvõimaluse, vaid ka kognitiivsete oskuste hüppelise arengu. Muusika – nagu kokkamine või seiklussport – pakub naudingut nii endale kui ka teistele ja annab võimaluse nende oskustega ka hiljem raha teenima hakata.

Enesesse vaatamine ja mindfulness

Kuigi suvel on küllaldaselt võimalusi, et lõbutseda ja sportida, on see tegelikult ka suurepärane aeg, mil keskenduda iseendale ning enese heaolule. Oma meelerahu ja sisemise tasakaalu taastamiseks võid liituda mõne joogakursuse, meditatsioonirännaku või koguni laagriga, kus hulganisti uusi teadmisi koguda ja vanu täiendada. Jooga ja meditatsiooni kõrval tasub proovida ka hingamisrännakuid, heliteraapiat või vaikuselaagrit, mis võimaldavad sügavalt enesesse vaadata ning tasakaalu saavutada. Ära pelga enesega kontakti luua!

Allikad: Tervis Plussi meeste eri (2024), Suve Ootel (2024)

tegevustega sel aastal rohkem kohaliku toidu lainel. Alatskivi lossi hoovil saab vaadata suveetendust „Öö õigus“ ja piirkonnas toimuvad mitmed traditsioonilised sündmused: Alatskivi vanavaralaat, festival „Eesti kirjanik“, murdemuusika kontserdid. Turgi talu korraldab kolmel korral rehe all taas ka rustikaalset ja samas romantilist kontserdi­ ja gurmeeõhtut. Augustikuine festival „Peipsi filmiradadel“ kutsub filmihuvilisi tervele tegevusi täis päevale.

Sibulateel ringi uitajatele on samuti uudiseid. Kallaste kesklinn muudkui areneb ja valminud Kaldakaar pakub imelisi vaateid Peipsile. Kindlasti selle suve üks pildistamise koht! Matkajatele on loodud Navicupi äpis aga kolm erinevat marsruuti „Kodavere rännuteed“ kohaliku kultuuripärandi avastamiseks.

Suvi on Sibulateel seiklemiseks! Lisainfo: www.sibulatee.ee/uudised/ suvi-2025-sibulateel/

Kardemonivahvlid on Voronja galerii kaubamärk. Foto: Maria Kilk

SIBULATEE

Mis on glämping? Kas seda saab kogeda ka Eestis?

Võõrapärase nime taga on kaks ingliskeelset sõna – „glamorous“ ja „camping“ –, millest saabki kokku „glamuurne telkimine“. Glämping on seega tavapärasest mugavam telkimine: loodusesse paigutatud suur telk, kus sõltuvalt tasemest on sees nii voodid kui ka diivanid, nii kamin kui ka dušš ja muugi meelelahutus. Mugavused just nagu hotellis, kuid tegelikult viibid õues.

Toimetas: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock

Glämping kui ööbimisvõimalus on Eestis justkui üleöö populaarseks saanud. Ehkki mugavuste pakkujaid oli turul ka varasematel aastatel, on just nüüd valik märgatavalt suurenenud. Glämping ei kuulu kindlasti enam eksootilise ööbimise alla – pigem on see üks lisavõimalus muude ööbimiste kõrval.

Glämping ei tähenda tingimata ka klassikalist riidest telki: see võib olla ka mõnest teisest materjalist valmistatud (ajutine) hoone, mis laseb sul tunda end kui õues, kuid samas hoiab sind

tuule, külma ja putukate eest. See on väga hea võimalus minna korrakski kodust välja loodusesse, kuid ööbida siiski mugavalt, mitte kõval madratsil öö läbi viseldes.

Ajalooliselt on glämbitud sajandeid Ehkki glämpingu nimetus on uudne, on luksuslikult telgitud aastasadu: seda nii puidust onnikestes, tugeva kangaga safaritelkides jne. On teada, et sada aastat tagasi armastasid ameeriklased reisida Aafrikasse, et käia safaril ja tutvuda sealse loodusega – siis ööbitigi mugavalt sisustatud telkides.

Möödunud sajandi alguses reisis Ameerika Ühendriikide president Theodore Roosevelt oma pojaga Mombasasse – ööbimiseks kasutasid nad luksuslikke telke, kus oli sees nii mullivann kui ka näiteks väike raamatukogu.

Räägitakse, et 16. sajandil püstitati

Inglismaa kuninga Henry VIII ja Prantsusmaa kuninga Francois I kohtumise tarbeks üle 2400 luksustelgi, mis olid valmistatud siidist ja õmmeldud kullaniidiga. Janukustutuseks olid püstitatud purskkaevud, milles voolas vee asemel punane vein.

Eestis on üle kuraditosina glämpinguvõimaluse, mõni neist erilisem kui teine: Mereoja kämping

Viru-Nigula vallas asuv Merioja kämping on üks kaunima vaatega ööbimiskohti Eestis. Seal saab ööbida nii glämpingus kui ka moodsas kämpingumajas. Mugavas telgis on neljale inimesele ühekohalised voodid, kapike asjade hoidmiseks ning riidepuud. Jahedamatel öödel aitab telgis sooja hoida elektriradiaator.

Viirelaiu glämping

Viirelaid on üks omapärane koht, kuhu saab tulla nautima unikaalset elamust nii kahekesi kui ka suurema grupiga. Hooaeg kestab maist augustini. Kahekesi majutujatele võiks sobida unikaalne vee peal ujuv elamusmajutus KUUL (klaasist). Erilised on ka 12 ruutmeet ­

ri suurused kuubikmajad, mille üks sein on klaasist – ilus vaade loodusele on garanteeritud.

Torma Puhkemaja

Torma Puhkemaja Glämping asub Jõgevamaal Torma vallas ja ootab külalisi ka talveperioodil – pakub luksuslikke telke nii kamina­ kui ka elektriküttega. Mõnusaid telkmaju rajatakse juurde ja võimalik on ööbida nii perega kui ka veeta romantiline puhkus kahekesi. Tegevusi on nii suurtele kui ka väikestele.

Peipsi Glamping

Peipsi Glampingul on luksuslikud, mugavustega telgid, mis asuvad Metsanurga küla maalilises õunapuuaias. Nii saab nautida romantilist puhkust igal aastaajal! Telgis ootab sind lai voodi, sooja annab kamin ning vajadusel on olemas ka pleedid ja villased sokid. Igas telgis on ka kõik vajalik söögi valmistamiseks. Õdusate õhtute sisustamiseks on telkides ka mõned mängud.

Allikas: Puhka Eestis

STRAUCHI PUHKEMAJA

Mesinikud tähistavad suve esimest mett küllakutsega

Meetarud pärnapuude all, ümberringi liigirikkad niidud ja taamal metsalagendikud. Iga suve alguses on ärev ootus, et kuidas see kõik lõpuks meepurgis maitseb ja kuidas esimesest meevõtust saab pidupäev.

Pärnumaa meepäev 28. juuli 2025

Värske suvealguse mesi otse purgist –kellele see ei meeldiks! Pärnumaa rannaniitude mesi on kui purki püütud päike, mis jääb meenutama kuuma suve. Eelmisel aastal Romantilise Rannatee ja Eesti Mesinike Liidu ühise unistamise tulemusena alguse saanud Pärnumaa meepäevad kutsuvad ka sel aastal kõiki huvilisi Pärnumaale. 28. juulil avavad oma uksed mesindustalud ja kohvikud, et pakkuda temaatilist erimenüüd ning tutvustada, kuidas saab mesi purki, kuidas elavad mesilased ja mida kõike head pakub üks mesitaru.

Mida näha saab?

Mesindustaludes saab uurida, kuidas elavad mesilased, kuidas vurritatakse mett, võrrelda erinevate mete maitseid, süüa kodukohvikutes meega valmistatud toite ja uurida, mis on põnev apiteraapia. Viimast tutvustavad koguni kaks mesilat: Panga talu ja Tõntsu mesila Mesilates külas käies tekib arusaam, kuidas mesilased ja mesinikud elavad. On ju väga huvitav uurida, kuidas see vedel kuld tarust purki saab. Minge külastage ka Tamme talu ürdiaeda ja poodi, sest just neil on Baltimaade kõige suurem kollektsioon põnevaid taimi, mis on ka mesilaste lemmikud.

Eesti pole just rikas maavarade poolest, aga meil on väga mitmekesine loodus, suvine õitsemisaeg on napp ning

taimed koondavad kogu oma väe sellesse lühikesse aega. Ja just selles segamees on super maitsed koos!

Rikkalik maitse

Meil on siiras rõõm, et nii mitmestki Romantilise Rannatee kohvikust ja restost leiate toite, kus on kasutatud mett. Seda kohalikku supertoiduainet võiks söögitegemisel tarvitada palju julgemalt, mitte ainult viiruste hooajal tee sees või lisandina pannkoogile. Rikkaliku maitsega mett sobib panna nii kookidesse kui ka soolastesse toitudesse. Kõik teavad, kui hea koosluse moodustavad Kreeka jogurt mee ja hapukate marjadega. Tugevad juustud saavad meega täiesti uue maitse, soolakas kitsejuust meega

Pärnumaa meepäeval, 28. juulil kell 11–18 avavad oma uksed

Mesilad:

Panga talu mesila ja apiteraapia maja, Ura küla, Lääneranna vald

Aasa mesi, Jaani, Lõpe küla, Lääneranna vald

Puusepa mesindustalu, Uulu, Häädemeeste vald

Tõntsu mesila ja apiteraapia maja, Tõntsu talu, Silla küla, Paikuse osavald

29. juulil avab uksed

Meetalu Aeglane Hetk , Kastna küla, Tõstamaa osavald

Meega kooke ja soolaseid toite pakuvad:

Täkupoiss Toris

Vana Kooli kohvik Lindil Audrus

Anu Pagar Tõstamaal

Nurmeotsa talu Häädemeestel

Metsaluige resto Häädemeestel

Baar Väljas Tõstamaal

on lihtsalt imeline. Mesi on asendamatu salatikastmetes, kus ta rõhutab taimsete koostisainete loomulikku magusust. Köögi­ ja juurviljaroogades aitab ka väike meekogus parandada ning värskendada viljade maitset ja aroomi. Kodumaised marjad saavad täiesti uue maitse ja nende aroomid hakkavad elama koos mõõduka meelisandiga. Nirista pisut mett näiteks maasikatele või punastele sõstardele ja ära sega – lase hapukal ja magusal seguneda alles suus. Samuti annavad marjad meekihile ahvatlevaid värve.

Ka musta leivaga võib mesi olla paras paar. Meile võib nende koosmaitse tuttav olla röstitud riivleivaga valmistatud kihilistest tassimagustoitudest, kuid meie põhja­ ja lõunanaabrid määrivad mett ka musta leiva katteks. Mesi on mõnus röstsaialgi.

Liharoogadele võlub mesi ainulaadse maitse ja rõhutab samas liha enda aroome. Ahjupraed ja ­ribid on maitsvamad ning jäävad mahlasemad, kui niristada enne küpsetamist nende pinnale veidi mett või mee­ ja sinepisegu. Broileri küpsetamisel on just mesi see salajane koostisosa, mis teeb liha pinna ahvatlevalt kuldseks. Lisaks võib mett proovida soola­ ja graavilõhega, isegi salaami ja tilgakese mee kooskõla suupistevõileibades võib põnevate maitsete otsijale pakkuda meeldiva üllatuse. Häädemeestel teeb aga Hoidised Riinalt klassikalist mädarõikahoidist meega.

romantilinerannatee Koduleht: rannatee.ee

Saared, mida sel suvel avastada

Eestis on 2317 saart, millel on olnud määrav roll meie rahva ajaloos ja meie pärimuskultuuri loomisel. Vaata, milliseid neist sel suvel külastada!

Tekst: puhkaeestis.ee / Fotod: Shutterstock

Muhu

Teel Saaremaale läbitakse Muhu saart tavaliselt peatumata, kuid see on idülliline väikesaar, mis väärib pikemat peatust. Muhu on koht, kus aeg puhkab. Saare aastasadu muutumata külamiljöö ja maastik lihtsalt kutsuvad sellega tutvuma. Vahemaad eri vaatamisväärsuste vahel ei ole pikad ja seetõttu on suurepärane võimalus liikuda ka jalgrataste, hobuste ning paatidega. Muhus on esile toodud rannarahva kultuur muinas­

ajast tänapäevani. Saarel väärtustatakse ka ökoloogilist tasakaalu ja looduslähedast mõtteviisi.

Mida vaadata: Pädaste mõis, Käsitööpood Liiva külas, Muhu seikluspark, restoran Alexander, Muhu jaanalinnufarm, Üügu pank, Muhu Katariina kirik

Kuidas kohale saab: Muhu saarele pääseb mandrilt (Kuivastu sadam) praamiga või Saaremalt üle silla.

Vormsi

Romantilise jalutuskäigu või jalgrattasõidu ajal ümber Vormsi saare on endiselt näha Rootsi meresõitjate mõjutusi, kes asusid Vormsi saarele elama sadu aastaid tagasi – mõjutusi on nii arhitektuuris kui ka kohanimedes. Kuni 1944. aastani asustasid saart peamiselt rannarootslased. Vormsil asub maailma suurim rõngasristide kogu. Tänapäeval elab saarel umbes 450 inimest. See on suurepärane puhkusekoht neile, kes otsivad puutumatut loodust või kellele meeldib rannarootsi elustiil ja ajalugu.

Mida vaadata: Vormsi kalmistul asub maailma suurim rõngasristide kogu, 13. sajandist pärit Vormsi Püha Ola ­

vi kiriku eripäraks on torni puudumine, Saxby tuletorn, Rumpo matkarada, Vormsi talumuuseum.

Kuidas kohale saab: Vormsi saarele (Sviby sadam) pääseb mandrilt praamiga, parvlaev Ormsö viib üle nii autod kui ka jalakäijad.

Kihnu

Kihnu on ainulaadne saar, kuna selle elanike elustiil ja kultuur on osa UNESCO pärandiloendist. Saareelanike ajalooline elustiil on endiselt elus –naised kannavad igapäevaselt traditsioonilist esivanemate riietust ning ka mehed ja lapsed riietuvad traditsiooniliselt. Elanikud laulavad traditsioonilisi

laule ja tantsivad tantse, praktiseerivad iidseid käsitööoskusi ning hoiavad vanu traditsioone ja rituaale elus nii pulmapidustustes kui ka igapäevastes tegevustes, nagu käsitöö või kalapüük.

Ühelt poolt on Kihnu suuruselt seitsmes Eesti saar, kus on palju vaatamisväärsusi, kuid teisalt ka piisavalt väike, et olla ideaalne koht jalutamiseks, kalapüügiks, jalgrattasõiduks ning sõbralike saareelanikega tutvumiseks. 19. sajandil pöördus enamik saareelanikke õigeusu poole, mis on Kihnut ja selle elanikke veel üks eristav tunnusjoon.

Mida vaadata: Kihnu muuseum, Kihnu Püha Nikolai kirik, Kihnu käsitööpood, Kihnu tuletorn.

Kuidas kohale saab: Kihnu pääseb mandrilt parvlaevaga Virve, mis sõidab Munalaiu ja Kihnu sadama vahel ning võtab vastu nii autosid kui ka jalakäijaid.

Ruhnu

Kuuekümne elanikuga Ruhnu saare kogukond kasvatab hobuseid, lambaid ja lehmi ning oma väiksusest hoolimata on seal ilmajaam, lennujaam, postkontor, arst, raamatukogu ja kaks poodi. Lõunapoolseim saar Eestis on tuntud ka

kui Liivi lahe pärl. Kuni 1944. aastani oli saarel tugev rootsi kogukond, kuid teise maailmasõja ajal lahkusid nad Rootsi elama. Ruhnu on koduks vanimale puidust ehitisele Eestis ja ka meie vanimale säilinud puidust pühakojale, kirikule, mis ehitati 1644. aastal.

Mida vaadata: Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis Ruhnu Püha Magdaleena puukirik ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda, Ruhnu tuletorn ja Ruhnu muuseum.

Kuidas kohale saab: Ruhnu pääseb kahe transpordivahendiga. Oktoobrist aprillini saab Pärnust ja Kuressaarest lennukiga ning maist oktoobrini parvlaevaga Pärnust, Roomassaarest (Saaremaa) või Munalaiust.

Hoia loodust – meie ühisvara

Eesti loodus on meie kõigi ühisvara. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui ka maaomanikule ja -valdajale kohustuse hoida loodust puhta ning kaunina.

Toimetas: Kairi Prints / Fotod: Shutterstock

Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele.

Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest loodusega seovad, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie esiisad ja mis tuginevad nii tavadele kui ka seadustele. Teeme selgeks, mida võib looduses ja eramaal teha ning mida mitte.

Kus telkida?

Kus võib lõket teha?

Lõket võib teha ainult maaomaniku loal. Kui on olemas selleks ette valmistatud ja tähistatud koht, võib eeldada, et maaomanik lubab lõket teha. Lõkketegemisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid.

Kus võib seeni ja marju korjata?

Lõkketegemisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid.

Telkida tohib tähistamata või piiramata eramaal kuni üks ööpäev ja riigimaal selleks ette valmistatud kohtades. Kui on tegemist piiratud või tähistatud kinnisasjaga, tohib telkida ainult omaniku nõusolekul. Oluline on, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavusja kuuldekaugust.

•Käsitöö- ja toidulaat

•Kodukohvikud

•Popkoor Kari

•MS Vintage ajalooline näitus „Härrasmehe buduaar“, näituse avamine ja kuraatorituur

•Tuuli Jõesaar loeng vana maja renoveerimisestraamatu

„Meie vana maja“ ainetel

•Ekskursioon mõisahoone tagatubades ja mõisa abihoonete tutvustav ringkäik

•Vestlusringis "Kuidas jõuab raamat lugejani?" Kertu Soans, Maarja Undusk, Malle Pajula, Anni Mäger

•Raamatukangelase Lotte programm lastele

•Ületee talli hobused jt taluloomad

•Rahvatants ja line tants

•Gato õuemängud

Loodussaaduste (näiteks marjade, seente ja pähklite, dekoratiivoksade, ravim ­ ja dekoratiivtaimede) korjamine on piiramata ­ tähistamata eramaal ja riigimetsas lubatud. Loomulikult tuleb silmas pidada, et metsaomaniku huvid ei saaks kahjustatud.

Käitumine veekogude ääres

Kõikidele avalikele või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudele peab olema ligipääs ning kallasrada avatud

Järvakandi Klaasimuuseumis...

...on põnevad väljapanekud Eestis kasutusel olnud ajaloolistest klaasesemetest, töövahenditest ja seadmetest. Eraldi paikneval avahoidla näitusel on väljas 2800 klaasist eset. Külalisnäitusena on sel hooajal klaasikunstnik Mare Saare klaasi näitus. Ringsõidud Järvakandi tööstusalevis tutvustavad 3 erinevat kaasaegset klaasitööstust. Teadmistepõhistel giidiga ringkäikudel ja haridusprogrammidel räägime teile palju huvitavat klaasi ajaloost, valmistamise tehnoloogiatest. Giidituurid ettetellimisel 518 2610.

www.klaasimuuseum.ee

Klaasimuuseumi kompleks asub Järvakandis 1. mai 2a. Avahoidla näitus ettetellimisel Järvakandis Pargi 1 II korrus.

kuni nelja meetri laiuselt veekogu piirist. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud. Kallasrada puudub eraveekogude ääres.

Mida teha looduskaitsealal?

Looduskaitsealal tuleb arvestada sellega, et seal kehtib vastava ala kaitse­eeskiri, mis määrab ära ka selle, kas üldse ja kus tohib telkida või lõket teha. Kui looduskaitseala asub eramaal, ei või maaomanik sellel liikumist piirata, kui kaitse­eeskiri seda lubab.

Looduses ei või mitte kuskil häirida linde ja loomi, kahjustada nende elupaiku, vigastada puid ning põõsaid, saastada ega prügistada.

Allikad: kliimaministeerium, Delfi Reisijuht

Anna oma panus!

Selleks et Eestimaal oleks veel kaua võimalik meie mitmekülgset ja põhjamaist looduskeskkonda nautida, tuleb õrna kooslust kaitsta. Looduse kaitsmisesse võib oma panuse anda igaüks – igapäevastes toimetamistes tuleb alati jälgida ka meie väärtuslikku looduskeskkonda, et me sellest lihtsalt üle ei sõidaks.

Eesti looduskaitse ajalugu on rohkem kui sada aastat vana, selle alguseks loetakse 1910. aastal lindude kaitseks moodustatud Vaika saarte kaitseala moodustamist. Tänapäevane looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele eelkõige elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele. Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me

varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega.

Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on võetud kaitse alla 19,4% Eesti maismaast ja 27% territoriaalmerest. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on kehtestada kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud kaitseeesmärgid.

E–P 11–22 Näituse 7, Tartu info@redchilli.ee 5191 9119

Restoran Red Chilli

E–N 11–22, R 11–23, L 12-23, P 12-22 Võru 132a, Tartu info@redchilli.ee 5780 0407

Yellow Chilli restoran

E–L 11–22 Mõisavahe 34C, I korrus info@redchilli.ee 516 0406

Green Chilli Restoran

Viis omanäolist Eesti muuseumi

Eesti muuseumimaastik on mitmekesine ja piirkonniti tugevalt eristuv. Suuremate linnaasutuste kõrval leidub väiksemaid paiku, kus tähelepanu pole ainult eksponaatidel, vaid ka keskkonnal, kus need asuvad.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Kalame talumuuseum ehk

Sagritsa muuseum

Karepa külas asuv Kalame talu on üks väheseid säilinud ajaloolisi rannatalusid Põhja ­Eestis. Selle kõige väärtuslikumaks kihiks peetakse seotust maalikunstnik Richard Sagritsaga, kes veetis siin suure osa oma elust ja ammutas inspiratsiooni kohalikust loodusest. Talu oli 19. sajandi lõpul kunstniku isa rendi­

kohaks, hiljem kujunes sellest kunstniku suvekodu ja töökeskkond.

Muuseumina on Kalame talu avatud alates 2000. aastast. Kompleksi kuulu­

vad mitmed hooned, sealhulgas haruldane silmuköök, mille kaudu avatakse kalurikultuuri praktilist poolt. Säilinud on ka kunstniku abikaasa rajatud kiviktaimla, mis lisab muuseumile koduloolise mõõtme. Sagritsa muuseum kuulub Virumaa muuseumite koosseisu ja töötab hooajaliselt.

Sagadi metsamuuseum

Lahemaa rahvuspargis asuv Sagadi mõisakompleks on üks paremini säilinud mõisakultuuri näiteid Eestis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui poole aastatuhande taha ning praeguseks on ansambel põhjalikult restaureeritud. Mõisa juures tegutseb metsamuuseum, mille eesmärk on tutvustada metsa kui keskkonda, majandusressurssi ja kultuurinähtust.

Sagadi metsamuuseum on hariduslik, visuaalselt mitmekesine ja kaasajastatud.

Karepa külas asuv Kalame talu on üks väheseid säilinud ajaloolisi rannatalusid Põhja-Eestis.

Püsinäitus „Metsane teekond“ räägib metsade rollist kliimasüsteemis, metsatöödest ja puidu kasutusvõimalustest. Külastaja saab tutvuda ka traditsioonilise metsanduse, jahinduse ja tööriistade arenguga. Muuseumi kuulub mitmeid interaktiivseid elemente, sealhulgas harvesteri simulaator.

Ants Laikmaa muuseum

Läänemaal Kadarpiku külas asuv Ants Laikmaa majamuuseum asub kunstniku enda projekteeritud kodus, mis valmis 1930. aastatel. Tegemist on rahvusromantilises stiilis hoonega, mis ühtib mehe loomefilosoofiaga: isiklik, looduslähedane ja oma ajast eristuv.

Muuseumis on säilinud Laikmaa ateljee, tema eluase ja hulgaliselt isiklikke esemeid. Samuti on välja pandud mitmed tema tööd ja visandid. Kompleksi kuulub ka suur pargiala, mille haljastus on osaliselt kunstniku enda kavandatud. Majamuuseum avati juba 1960. aastal ja kuulub Eesti Kunstimuuseumi alla. Tegemist on eelkõige biograafilise iseloomuga muuseumiga, mis aitab mõista Laikmaa kohta Eesti kultuuriloos.

Lahemaa rahvuspargis asuv Sagadi mõisakompleks on üks paremini säilinud mõisakultuuri näiteid Eestis.

Punane torn

Pärnu vanalinnas asuv Punane torn on 15. sajandist pärit keskaegne nurgatorn, mis on ainus säilinud osa Pärnu kunagisest linnamüürist. Torn on tugevalt rekonstrueeritud, kuid säilitab oma ajaloolise iseloomu. Tegemist ei ole klassikalise muuseumiga – palju kasutatakse kaasaegseid lahendusi ja ajalugu tutvustatakse audiovisuaalsete vahenditega.

Pärnu vanalinnas asuv Punane torn on ainus säilinud osa Pärnu kunagisest linnamüürist.

Torni ülemisel korrusel asub kümneminutiline ringpanoraamkino, kus linastub animafilm, mis annab ülevaate piirkonna ajaloost alates jääajast kuni tänapäevani. Torni sisemuses saab tutvuda keskaegse linnaelu, karistusviiside ja arhitektuursete lahendustega.

Allikad: salm.ee, virumaamuuseumid.ee, puhkaeestis.ee

SA Eesti Kaevandusmuuseum

Võimalused:

• ekskursioonid nii maa all kui maa peal

• konverentsi ja seminari ruumid nii maa all kui maa peal (15 - 200 kohta)

• retromajutus (34 kohta)

• saun (15 kohta)

• kohvik ja catering (toitlustamine nii maa all kui maa peal)

• territoorium suurürituste korraldamiseks

• meeskonnakoolitused, ühisüritused

• karjäärisafari, veematkad, seiklusmatkad jne.

Elamuste kaleidoskoop maarestodes

Suvine harmoonia tekib tihedate väljasõitudega loodusesse, tuuridega Eesti kaunites paikades. Jalutades, rattaga sõites, miks mitte rongi või laevaga linnakeskkonnast lahkudes. Ilma söömata pole aga lootustki neid sulnilt kõlavaid seiklusi rõõmsa meelega kogeda. Nii tuleb enne lahkumist kaardistada, kus saab kodumaa kaugemates ja erilisemates paikades einestada.

Tekst: Martin Hanson

Nagu igal kevadel, saab ka sel aastal rõõmuga viidata tõdemusele, et restorane ja põnevaid bistroosid on maasektorisse jälle juurde tekkinud – põnevalt eksperimentaalseid kõrvuti argiste ja pop-up’idega. Kuid mis ehk isegi põnevam, juba pikemalt avatud einelad on asunud klientide üllatuseks eksperimenteerima. Sõber rääkis just Elva keskuses paiknevast toidukohast, kus serveeriti suitsukala püreesuppi: kõlab veidralt ja kahtlusi äratavalt, oli aga maitsenud nii hästi, et käsi tahtis tõusta uue tellimuse järele.

Metsagurmee

Millal – või äkki üldse – sõite viimati piimas hautatud kõhre? Seda liigestes kahte luupead kaitsvat katteainet. Laulasmaal asuvas restoranis Hiis pakkus seda ühel eriõhtusöögil külaliseks olnud tippkokk Hiro Takeda: maitse oli veidralt kodune, tekstuur austri ja vedela klimbi vahepealne, elamus aga maksimaalne.

Olgugi et igapäevaselt kuni tosinakäigulisi õhtusööke Hiies pakkuv kokk Danius Aas (muuseas, tunnistatud Michelini noorkokaks 2023. aastal) kõhre ei paku, siis elamustest puudu ei jää.

Foto: Toomas Tuul

Karoliina Jaakkola

Loodusega ühte hingav, jätkusuutlikku gastronoomiat harrastava koka menüü on selline, mida peab elus vähemalt korra proovima: raputus mittekohalikele, taastutvus eestlastele. Selles on üllatusi igas ampsus. Eine vahele saab teha jalutuse Taju Journey kompleksis põhjapangal, vaadata merd ja mõelda mekitule.

Soo restoran ajab sama rida ja uue peakoka Karoliina Jaakkola käe all pakutakse heas mõttes „veidraid maitseid“.

Maidla Nature Resorti tasub minna selliselt, et broneerida tuba ühes kaunis metsamajas, võtta aega õhtusöögiks ja järgmise hommiku jalutuseks mõisamaadel. Toiduelamus, rammus ööuni, loodushõllandus ja vererõhk on taas normis.

Kuplite vahele

Eesti „mägismaale“ sõitmiseks on nii talvel kui ka suvel sadu põhjuseid – suusarajad, puutumatu loodus – ja põnevad toiduelamusedki on nimekirjas kõrgel kohal. Muna ­ nimeline resto Suure Munamäe tornijalamil on koht, kust tuleks igal suvel korra läbi astuda: kohalikud maitsed, ruraalne ja aus lähenemine toidule. Kui põrutada sealt aga talvepealinna, siis just Nuustakul on uut hingamist saav Ugandi Resto, mis pikalt Norra mägedes toitu valmistanud uue peakoka Silver Illaku käe all eksperimenteerib ideega, et kohalik saab olla korraga nii peen kui ka lihtne.

Loodusega ühte hingav, jätkusuutlikku gastronoomiat

harrastava koka menüü on selline, mida peab elus vähemalt korra proovima.

Öeldakse, et elus on kindel vaid surm ja maksud. Suvises Eestis tuleks sellele nimekirjale lisada keset Karula rahvusparki paiknev restoran Kolm Sõsarat, millest läbi astumine on kohustuslik. Kaunid „kolme õe“ maitsed on justkui lakmuspaber sellest, mis on tegelikult hea ja väärtuslik: pealinnas pusime tühja mingit välist ilu taga ajades, samal ajal kui Lüllemäel saab mekkida ausaid kohalikke maitseid, sedasi, nagu neid on seal sajandeid pakutud.

NB! Ja kui saartele, siis Hiiumaale ja seal Viscosa Art Cafésse, mis avatud vaid suvel ja kus korraga saab söönuks nii ihu kui ka hing.

Foto: LAURI LAAN

Foto: Restoran Hiis

23 põnevat punkti Eesti Veiniteel

Kohalik veinimaastik on kasvanud kui pärmil seisu, kus 2025. aasta suvine Eesti Veinitee pakub põnevaid maitseid juba 23 erinevas veinimajas või veinikultuurile olulises punktis. Aastaga on tekkinud juurde kolm uut veinikoda, uusi maitseid on joojate rõõmuks toonud turule aga ka kõik „sisse soolatud“ kääritajad üle Eesti. Veinitee võib olla üks viis, kuidas suvel kodumaal tuuritada.

Tekst: Martin Hanson / Fotod: Eesti Veinitee

Veinitee kodulehel on Eesti jagatud põnevalt neljaks ja neis geograafilistes piirides märgitud kõik seal asetsevad veinimajad ning loodud hõlbus trajektoor nende läbisõitmiseks. Paigas on järjekord, samuti antakse teavet, palju võiks aega seikluseks kuluda, ja nii edasi. Veinimaju on pisikesel kodumaal juba sellises mahus, et nädalagagi ei jõua kõiki väisata. Tõeline veinimaa see Eesti. Soovitus on kindlasti sel suvel võimalikult paljudesse jõuda, kuulata veinimeistrite lugusid ja mekkida veine, mis kvaliteedilt, sortimendi variatiivsuselt ja omadustelt on väärt tundmist. Muuseas, veiniteele on end peitnud ka mõdukoda. Millal te viimati mõdu mekkisite? Kui soovite proovida vaid viinamarjaveine, tuleb keerata ninaga Muhu saare poole. Pange ka see teadmine kõrva taha.

11 naist

Eesti on unikaalne, sest veinimajade asutajate ja veinimeistrite hulgas on väga suur naiste osakaal. Tervelt 11 veinimaja saavad oma stiili, suuna ja maitsed perenaistelt. Nende majade seas on nii Allikukivi veinimõis, Murimäe veini talu,

Valgejõe veinivilla, Habaja viinavabrik, Hirveaia veinikelder, Pindi veinitalu, Uue­Saaluse veinitalu, Aru mõis, veinitalu RÜÜP ja nii edasi. Neid on veel mitmeid ja tuleb aina juurde.

On ilmselge, et naiste ja meeste maitsemeeled ning stiilid on erinevad ja Eesti veinis on tunda teatavat naiselikku pehmust. See ei pruugi väljenduda tihti otseselt maitses, pigem oskuses detailirohkelt ja järjepidevalt oma veine arendada. Mehed on äkilisemad, soovivad kiiremaid tulemusi – vein aga ei armasta kiirustamist, mitte üheski selle arengukaare osas. Mõelge sellelegi detailile, kui tõstate pokaali Eesti veini huulile: mida tunnete, kas naiselikku elegantsi?

Uued tulijad

Tervelt 11 veinimaja saavad oma stiili, suuna ja maitsed perenaistelt.

Rooswald Red on korraga nii vein kui ka veinimaja, mis sai alguse üles öeldud mustikatellimusest, mis oli vaja kiirelt realiseerida: aasta oli 2016 ja käärima läks mustikavein, mis on praegu Eestis üsna unikaalne. Peamiselt seetõttu, et pole piisavalt toorainet. Källomäe veinikoda pakub ühena vähestest nii võilille ­ kui alõtšaveini – kaks toorainet, mis nõuavad oskust, aga ka julgust neid pudelisse lukustada. Lüganuse veinikodagi on tegelikult juba aastaid toimetanud, kuid laiemale avalikkusele veel tundmatu. Samas, kaugel see Lüganuse ikka on? Kaks veini ja kohal.

Kolm mainimisväärset uut tulijat Eesti Veiniteel on Källomäe veinikoda, Lüganuse veinikoda ja Rooswald Red. Igaühe teekond veinideni on olnud erinev ja sellest tulenevalt ka veinid, mida pakutakse.

Kohalik veinimaastik on kirju kui setu kuub, maitseid on äärmiselt erilisi: võib sõita kõik majad läbi, mekkides vaid peeneid vahuveine, mida pannakse pudelisse nii rabarberist, rohelisest sõstrast kui ka põhjamaade sidrunist ehk ebaküdooniast. Sõita võib ka vaid Pärnumaale või Lõuna ­ Eesti kuplite vahele. Eesti vein on elus ja suvi annab võimalusi seda avastada.

SPORDIKLUBI EDU-DO kutsub teie lapsi

EESTI PARIMATESSE LAAGRITESSE PUHKAMA!

Suur kogemus laagrite korraldamises, kaunis loodus, huvitav kava!

LINNALAAGRID:

2 vahetus 17.06–25.06.2025

3 vahetus 26.06–2.07.2025

4 vahetus 3.07–9.07.2025

5 vahetus 10.07–16.07.2025

6 vahetus 17.07–23.07.2025

Pakkuge oma lapsele unustamatu puhkus meie laagrites!

7 vahetus 24.07–30.07.2025

8 vahetus 4.08–8.08.2025

9 vahetus 11.08–15.08.2025

10 vahetus 18.08–25.08.2025 INFO: +372 52 58 372

SUVELAAGRID:

2 vahetus

«Mõistatuste maraton ja laagri saladus»

19.06–24.06.2025

Karepa, Lääne-Virumaa

3 vahetus «Hollywoodi

Kinostuudio»

26.06–1.07.2025

Valgemetsa, Põlvamaa

4 vahetus

«Unistajad Imedemaal»

3.07–10.07.2025

Lohusalu, Laulasmaa

5 vahetus

«Muistsa templi aarded»

13.07–18.07.2025

Pärlselja, Pärnumaa

6 vahetus

«XXI Sajandi

Gladiaatorid»

20.07–25.07.2025

Kurgjärve, Võrumaa

7 vahetus

«WOW-Puhkus!»

28.07–2.08.2025

Varemurru, Pärnumaa

8 vahetus

«Laagri möll»

7.08–12.08.2025

Kloogaranna, Harjumaa

9 vahetus

«Seikluste Saar»

13.08–18.08.2025

Puide, Valgamaa

10 vahetus

«Loovuse teekond»

23.08–28.08.2025

Holstre-Polli, Viljandimaa

WWW.SUVELAAGRID.EE

Avasta

Võru

uus kodu!

Freinholdi Maja külalisko erid –ajaloo ja mugavuse kohtumine

2024. aastal kapitaalselt renoveeritud ajalooline Freinholdi Maja pakub avaraid ja valgusküllaseid 2- ja 3-toalisi külaliskortereid, millest paljudel on oma privaatne saun. Selles eriliselt põnevas hoones ei saa peatumine olla lihtsalt ööbimine – see on väike elamus, mis ühendab traditsiooni ja tänapäeva mugavused.

Tule ja koge Võru südamikku unikaalses miljöös – ideaalne nii perepuhkuseks, sõpradega aja veetmiseks kui ka tööreisiks.

Asukoht: Freinholdi Maja, Võru

Broneeri juba täna tel 518 1888

Rohkem infot: freinholdimaja.ee