TURVALIST SUVE























































Linnas või maal
Teel või kraavis
Libedal või karmil
Ehitusel või laohallis































Linnas või maal
Teel või kraavis
Libedal või karmil
Ehitusel või laohallis
Suvi on aeg, mil päikesekiired talveks pausile pandud elu taas käima lükkavad. Päevad venivad pikemaks, loodus ärkab täielikult ellu ja inimeste meeleolugi muutub kergemaks. Selles suvises rütmis on midagi ainulaadset. Midagi, mis kutsub rohkem liikuma, kogema, jagama ja märkama. Kui mõtleme turvalisusele suvel, kipume esmalt meenutama ohte, mis võivad peituda vee ääres, teedel või looduses. Kuid turvalisus pole ainult ennetav käitumine. See on ka teadlikkus ja kohalolu. See on oskus märgata nii iseennast kui ka teisi, anda ruumi rõõmule, kuid mitte unustada tasakaalu.
Turvaline suvi ei tähenda suve piiridesse surumist. Vastupidi, see annab vabaduse tunda end hästi ja kindlalt, et iga päev oleks päriselt nauditav. Turvalisus suvel tähendab, et meil on võimalus hoida oma argirütmideski kerget meelt ja avatud südant. See tähendab, et me hoolime nii endast, oma lähedastest kui ka maailmast enda ümber.
Tänavu kutsume sind nautima suve, mis on täidetud usalduse, teadlikkuse ja tähelepanelikkusega. Suve, mis ei ole kantud hirmust, vaid tarkusest. Rõõmust, mis tuleb lihtsatest hetkedest – tuules lendlevatest linadest, soojast liivast jalge all, hilisõhtusest jalutuskäigust, naerust sõprade seltsis.
Tänapäeva maailmas, kus tempo on kiire ja ootused kõrged, võib suvi olla haruldane aeg, mil lubame endal jälle olla lihtsalt inimesed. Mitte rollid, mitte ülesanded, vaid inimesed, kes vajavad puhkust, soojust ja rõõmu. Ja see ongi oluline. Et me ei unustaks, kui väga me vajame hetki, mil kõik tundub lihtne ja loomulik.
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Mariann Renee Vilbre, mariannrenee.vilbre@delfi.ee Reklaam: Margred Lilienbach, margred.lilienbach@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall
Et iga samm looduses pigem toidaks hinge kui väsitaks, tuleb hoolikalt läbi mõelda, mida selga panna, kotti pakkida ja mis koju jätta.
Toimetas: Sven Sula / Foto: Shutterstock
Eesti matkaradade rohkus, maastiku vaheldusrikkus ja võimalus, et ilm muutub, eeldab pakkimisel nutikust. Päevaretkeks piisab 10–20-liitrisest seljakotist. Sinna mahuvad veepudel, energiasuupiste, õhuke lisariie, tasku- või pealamp, väike esmaabikomplekt, aga ka istumisalus. Kui telefon täidab kaardi rolli, peab sel olema silmini täis laetud aku ja kotis kaasas akupank.
Riietus võiks järgida kihilise rõivastumise põhimõtet: hingavad alusriided, kiiresti kuivav särk, kerged pikad püksid ja ilmastikukindel jakk. Puuvill jäägu koju, sest ahmib endasse niiskust ja jahutab keha just siis, kui seda kõige vähem vaja. Villased või sünteetilised sokid aitavad vältida ville, mida pole põhjust taluda ka lühikesel rajal. Peakate ja päikeseprillid kuuluvad suvevarustusse sama enesestmõistetavalt nagu kompass polaarmatkale. Ja pane tähele – meriinovillane aluspesu kulub marjaks ära ka suvisel Eesti matkal.
Kaheks ja enamaks päevaks Kui retk kestab mitu päeva, saab seljakotist isiklik varjualune ehk sinu köök ja elutuba. Siin loevad grammid ja funktsionaalsus. Telk, magamiskott ja maga -
misalus – kergus ei tähenda nende puhul edvistamist, vaid teadlikkust. Söögiks piisab kuivtoidust ja võimalusest see soojaks teha. Matkapliidil valmib soe eine igas olus. Pott, kokkupandav kruus ja spork moodustavad kerge ning toimiva väliköögi. Soovitatav on kaasa võtta ka väike lapp ja loodussäästlik pesuvahend, sest puhtus ning kord on osa heast matkatavast.
Meriinovillane aluspesu kulub marjaks ära ka suvisel Eesti matkal.
Joogivee küsimus muutub kriitiliseks kohe, kui rada viib tihedamalt asustatud aladest kaugemale. Eestis leidub allikaid ja järvi, kuid ka neis võib leiduda mikroorganisme, mis lõpetavad retke kiiremini kui katkine varustus. Õnneks pole Eesti kõrb ja joogivee pärast muretsema ei pea, küll aga tuleb mõelda sellele, kust vett saab ja kui pikalt peab seda kaasa tassima.
Kõike pole vaja kaasa võtta Võrdväärselt oluline kaasa võetavaga on aga kõik see, mida koju jätta. Teksad, mis istuvad hästi kontoris, muutuvad märjaks saades piinavaks. Tossud, mis sobivad linnas löntimiseks, libisevad metsarajal. Lõhnastatud kosmeetika meelitab metsas ligi sääski, mitte komplimente.
Raamat võib pakkuda vaikust, aga olgu väike, kerge ja üksainus. Elektroonika, mis nõuab laadimist ja tähelepanu, võiks jääda koju – välja arvatud hädavajalik kaardirakendusega telefon. Muusika asemel võiks matkaja kuulata oma sammude häält, tuulesahinat ja linnulaulu. Need ei vaja kõlareid või levi.
Koju võiks jääda ka üleliigne moraalitsemine ja tänitamine, kuidas keegi „õigesti“ peaks käituma – piisab, kui iga matkaja on ise vastutustundlik.
Aga! Prügikott kuulub iga seljakoti varustusse küll.
Ettevaatust tulega!
Lõkke ümber istumine kuulub paljude jaoks matkaromantika juurde. Eestis reguleerivad seda konkreetsed reeglid.
Tuld tohib teha vaid ametlikus lõkkekohas, kus see ei ohusta ümbritsevat keskkonda. Kuiva ilma korral võivad kehtida piirangud, mille eiramine võib kaasa tuua peale trahvi ka ohtliku olukorra.
Sooja toidu valmistamiseks pakub juba varem mainitud matkapliit ohutut ja mugavat lahendust. Tuulevarjus, tasasel pinnal töötab see vaikselt ja efektiivselt. Õige pliit ei vaja palju ruumi ega
Kuhu minna?
Eesti loodus avaneb kõige paremini neile, kes liiguvad jalgsi. Matkaradade juurde viivad rongid, laevad ja vahel ka lühike bussiots.
Naissaarele on tund laevasõitu Tallinnast, aga liivarannad, paks mets ja militaarajalugu väärivad minekut. Saar sobib päevaseks seikluseks, ent pakub võimalusi ka ööbimiseks kämpingus või telgis.
Paunküla mägede ja paisjärvede vaheline matkapiirkond Harju ja Järva piirimail ühendab veetleva kõrgustiku ning inimkätega loodud veealad. Rajad kulgevad mööda vahelduvat reljeefi, läbides metsatukki, avatud lagendikke ja järvede kaldajoont. 14-kilomeetrine ringrada sobib hästi ühepäevaseks matkaks – algus ja lõpp jäävad samasse punkti. Tee ääres ootavad laudteed, varjualused ja vaateplatvormid, kust avaneb vaade üle peegelsileda vee.
Paldiski pankranniku 26-kilomeetrine rada ühendab tuult, paekaldaid ja ajalugu. Tuletorn, teise maailmasõja varemed, kiviklibune rand – siin sobib kõndida neil, kes armastavad avarust.
oskusi. Kui teed süüa lõkkel, kasuta kuiva puitu, hoia leek madal ja kustuta pärast tuli hoolikalt.
Allikad: Puhka Eestis, RMK
Radooni mõõtmine tööruumides, sh tööaega arvestavate seadmetega (mõõtmised vastavad kõikidele määrusest tulenevatele nõuetele)
Konsultatsioon
Erinevad lahendused radooni vähendamiseks tööruumides
Kas teadsid, et Eestis haigestub aastas radooni põhjustatud kopsuvähki rohkem inimesi, kui hukkub liikluses?
ARHITEKT
PROJEKTEERIJA
PLANEERIJA
Projekteerimine
Konsultatsioon
Maapinnast radooni mõõtmine
Kas sooviksid teada, kui palju on radooni sinu elu-, olmevõi tööruumides?
Pakume konsultatsiooni ja erinevaid lahendusi radooni mõõtmiseks ja vähendamiseks eluruumides.
EHITAJA
Radoonikile müük ja paigaldus
Radoonikaevude müük ja paigaldus
Maapinnast radooni mõõtmine
Ehitusjärgne kontrollmõõtmine
Konsultatsioon
Kuigi päikesevalgus on vajalik D-vitamiini sünteesiks ja avaldab positiivset mõju meeleolule ning unele, võib liigne päikese käes viibimine kahjustada nahka ja suurendada nahavähi riski. Päikesekaitsekreemide õige valik ja kasutamine mängivad olulist rolli naha tervise hoidmisel.
Toimetas: Kairi Prints
Fotod: Shutterstock
Päike on inimese elus väga tähtsal kohal. Peale selle, et päike tõstab meeleolu, soodustab und ja vähendab depressiooni, aitab see organismil toota ka vajalikku D-vitamiini. Samas tuleb arvestada, et päikesekiirgusel on ka oma varjuküljed. Liigne päikese käes viibimine ja ebapiisav päikesekaitsekreemide kasutamine suurendavad märkimisväärselt päikesepõletuse ja nahavähi tekke riski. Tuleb meeles pidada, et päikesekiirgusel on kumulatiivne toime – korra juba päikesepõletuse saanud nahaosa võib olla tundlikum edasiste päevituste ajal.
Ülemaailmse 17 aastat kestnud nahavähki haigestumise uuringu tulemused näitavad, et nahavähi esinemissagedus on kasvanud. Uuringu kohaselt oli nahavähi juhtumeid 2,5 korda rohkem kui kopsuvähki ja ligi kolm korda rohkem kui rinnavähki. Seetõttu on oluline enda kaitsmiseks kasutada päikesekaitsevahendeid korrektselt ja regulaarselt ning võimalusel kanda ka kaitsvaid riideid.
Mis vahe on UVA- ja UVB-kiirgusel?
Päikese ultraviolettkiirgus (UV) jaguneb lainepikkuse alusel kolme põhikategooriasse: UVA, UVB ja UVC. Neist maapinnale jõuavad ainult UVA- ja UVB-kiirgus. UVA-kiirgus põhjustab naha enneaegset vananemist, UVB-kiirgus aga päikesepõletust.
Ka Põhjamaades, kus päike võib tunduda nõrgem, võib UV-kiirguse tase olla päevasel ajal piisavalt kõrge, et põhjustada nahale kahju.
Mida pidada silmas päikesekreemi valides?
Päikesekaitsetoodet valides tuleks kindlasti tutvuda tooteinfoga ja järgida kasu-
tusjuhendit. Oluline on valida kreem, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest.
Pööra tähelepanu ka kreemi kaitsefaktorile ehk SPF-ile. Kaitsetegur näitab, kui kaua saab päikese käes viibida ilma nahka põletamata. Näiteks, kui inimesel tekib põletus 10 minutiga, võimaldab SPF 20 kaitseteguriga kreem viibida päikese käes 10 × 20 = 200 minutit.
Tuleb rõhutada, et isegi kõige kõrgema kaitsefaktoriga tooted ei taga täielikku kaitset UV-kiirguse eest. Õige kasutamise korral vähendavad need küll nahavähi riski, kuid lisaks tuleks vältida pikaajalist päikese käes viibimist, eriti keskpäeval, ning kaitsta end riiete, mütsi ja päikeseprillidega või viibida varjus.
Kaitse lapsi päikese eest puuvillaste või linaste riietega. Vali kõigile pereliikmetele sobiv päikesekaitsekreem.
Kanna kreemi nahale vahetult enne või kuni 30 minutit enne päikese kätte minekut.
Uuenda kreemi pärast ujumist. Ära hinga sisse pihustatavat päikesekaitsekreemi.
Pese kreem õhtul enne magamaminekut nahalt maha. Kasuta päikesekaitsekreemi vastavalt pakendil toodud juhistele.
Kolm müüti päikesekaitse kohta – PURUSTATUD!
Päikesekaitsekreemist räägitakse kui päästerõngast, mis kaitseb nahavähi eest, kuid see on ka kõige olulisem vananemisvastane toode, mida iial kasutad!
Müüt nr 1: „Ma päevitun hästi ja mul ei teki päikesepõletust.“
Igasugune päevitus on nahakahjustus. Kui pead suvel oma jumestuskreemi tooni kardinaalselt muutma, oled teinud karuteene oma nahale. Üsna kindlalt pead aastate möödudes hakkama võitlema sügavamate kortsude ja lõtvunud nahaga (või nendega leppima).
Müüt nr 2: „Mul ei teki tedretähne ega pigmendilaike.“
See, et neid praegu ei ole, ei tähenda, et neid ei või tekkida. Laigud, mis hakkavad alles nüüd end ilmutama, võisid naha all alguse saada juba 10–20 aastat tagasi. Kuna tumedamad täpid ja plekid tõmbavad ligi veel enam päikest, muutuvad esialgu õrnad ebatasasused kiiresti nähtavaks.
Müüt nr 3: „Ma ei vedele rannas ega armasta päikesereise.“ Põhjamaade inimeste nahk on eriti ohustatud, sest meile tundub, et peame vähestest päikeselistest päevadest maksimumi võtma. Pea meeles, et päike, mis langeb su näole läbi aknaklaasi, kui kontoris arvuti taga tööd teed, toimib samuti vanandavalt.
Kui tihti tuleb päikesekreemi uuendada?
Päikesekreemi tuleb nahale kanda piisavas koguses ja hoolikalt ning uuendada seda regulaarselt. Soovituslik on kreem peale kanda 20–30 minutit enne päikese kätte minekut ning uuendada seda iga kahe tunni tagant – kindlasti ka pärast ujumist. Tootele märgitud kaitsefaktori saavutamiseks tuleks kanda nahale 2 mg kreemi iga ruutsentimeetri kohta. Täiskasvanu puhul tähendab see umbes 6 tl ehk 36 g kogu kehale.
Kuidas kaitsta lapsi päikese eest? Beebide ja väikelaste nahk on UV-kiirguse suhtes eriti õrn ning tundlik. Neil võib päikesepõletus tekkida juba pärast 20-minutilist päikese käes viibimist. Seetõttu tuleks lastel vältida keskpäeval päikese käes viibimist ning kasutada spetsiaalselt nende naha jaoks mõeldud päikesekreeme, järgides hoolikalt pakendil toodud juhiseid.
Allikad: Terviseamet, Anne & Stiil
Suviselt soojad ilmad toovad tänavapilti üha rohkem jalgrattaid, elektritõukerattaid ja pisimopeede. Kuigi nendega on mugav liigelda ja end kasvõi ühest linnaosast teise transportida, tuleb ülima hoolsusega kinni pidada liiklusreeglitest ning üldistest ohutut sõitmist puudutavatest soovitustest. Kuna nende sõiduvahenditega leiab aset aga märkimisväärne hulk liiklusõnnetusi, uurime siinkohal teemat lähemalt.
Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock
Esmalt on oluline välja tuua, kellel ja kus on üldse lubatud kergliikuritega sõita. Liiklusseadus sätestab, et kergliikuriga tohib sõita õuealal, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalg- ning kõnniteel. Sõidutee paremas ääres võib sõita ainult siis, kui eelnimetatud teed puuduvad.
Jalgratast tohib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni.
10–15-aastasel inimesel peab sõiduteel sõitmiseks olema jalgrattajuhiluba. 8–15-aastane noor, kellel jalgratturi juhiluba pole, võib kergliikuriga (mille alla liigituvad ka elektritõukerattad) sõiduteel sõita ainult täiskasvanu järelevalve all ning vaid siis, kui eelnevalt loetletud teed ja teeosad puuduvad. 10–15-aastane jalgratturi juhiloaga noor võib nende teede ja teeosade puudumisel sõita kergliikuriga sõidutee paremas ääres aga iseseisvalt.
Pisimopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik, kusjuures 14- ja 15-aastasel pisimopeedijuhil peab olema jalgratta juhtimisõigus. Vähemalt 16-aastaselt jalgratturilt või pisimopeedijuhilt jalgratta juhtimisõigust ei nõuta.
Adekvaatselt tuleb hinnata nii liiklusolusid kui ka oma oskusi Lisaks piirvanusega seotud reeglitele saab oluliseks see, kui hästi tunneb inimene liiklusreegleid ja ohutuid sõiduvõtteid, sest teatavasti ei garanteeri kõrgem vanus seda, et inimene oskab automaatselt reeglitepäraselt liikluses tegutseda.
Liiklusohutus ei alga ainult reeglitest, vaid suhtumisest ja hoiakust.
Transpordiameti liiklusohutuse eksperdi Darja Lukašenko-Tšistotini sõnul tuleks linnaliikluses populaarsete elektri tõukerataste ja pisimopeedidega sõites juhinduda mitmetest soovitustest. „Elektri tõukerattad ja pisimopeedid on mõeldud ainult ühele sõitjale, mitte kahekesi liikumiseks. Kahekesi sõitmine pole mitte ainult keelatud, vaid toob kaasa suurema õnnetusohu,“ sõnab ta. Lisaks tuleb tähele panna, et liigeldaks sõiduvahendile mõeldud teel. „Kui liigud
jagatud teel, jälgi hoolikalt, kummal poolel tohib liikuda. Lisaks on oluline meeles pidada, et pisimopeedijuht ei tohi sõita kõnniteel,“ ütleb ekspert.
Samuti tuleks Lukašenko-Tšistotini sõnul kasutada kaitsevarustust kiivri ja võimalusel ka põlve- ja küünarnukikaitsmete näol. Tähtis on tema sõnul hinnata ausalt olusid ja oma oskusi. „Tihe linnaliiklus, kitsad teed ja vahelduvad teeolud nõuavad kogenud ning vastutustundlikku juhti,“ sõnab ekspert. Eraldi rõhutab ta ka seadusest tulenevat nõuet olla ükskõik missugust liiklusvahendit juhtides kaine.
Kõige rohkem juhtub
ühesõidukiõnnetusi
Siiski ei ela me ideaalses maailmas ja neist soovitustest paljud liiklejad kinni ei pea. Selle tagajärjel tekivad liiklusõnnetused, kusjuures statistika näitab, et enim kergliikuritega aset leidvaid õnnetusi on ühesõidukiõnnetused. „See tähendab, et juht kaotab kontrolli oma sõiduki üle ilma teise liikleja osaluseta. Peamisteks põhjusteks on oma võimete üle hindamine, kaasliiklejatega mittearvestamine ja liigse kiiruse kasutamine,“ ütleb Lukašenko-Tšistotin.
Kuigi renditõukeratastel on kiirus sageli piiratud (nt 20 km/h), ei suudeta tema sõnul täpselt hoomata, et ka selline kiirus võib jalakäijate vahel manööverdamiseks olla ohtlikult suur. „Kitsastes
ja rahvarohketes kohtades manööverdusvõime väheneb ning õnnetuste risk kasvab,“ selgitab ekspert. Õnnetuste riski suurendavad tema sõnul ka joobes juhtimine ja kahekesi elektritõukerattal või pisimopeedil sõitmine. „Ootamatutes olukordades, näiteks kui keegi astub ootamatult teele, pole võimalik piisavalt kiiresti reageerida, pidurdada või tasakaalu hoida,“ kirjeldab Lukašenko-Tšistotin kahekesi sõitmisega kaasnevaid ohte.
Ekspert rõhutab, et liiklusohutus ei alga ainult reeglitest, vaid suhtumisest ja hoiakust. „Kui iga kergliikuri-, jalgrattaja pisimopeedijuht peab meeles, et nad juhivad päris sõidukit, mitte mänguasja ja et nende otsused mõjutavad nii enda kui ka teiste turvalisust, muutub linnaliiklus märksa turvalisemaks,“ lausub ta.
Allikad: transpordiamet.ee, riigiteataja.ee, eesti.ee
SMART2 MEERIKUTE PAIGALDUS PÄRNU, TALLINN, PÕLVA TEL 520 0993
Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg
Suvi toob endaga kaasa päikese, looduses viibimise ja vabaõhutegevused, kuid paratamatult ka suurema kokkupuute mitmesuguste putukatega. Ehkki suurem osa Eesti putukatest ei kujuta endast otsest ohtu elule, võivad nad siiski levitada nakkushaigusi või tekitada tugevaid allergilisi reaktsioone.
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
Puugid kannavad nähtamatut ohtu Puugid on ilmselt kõige kardetumad väikesed putukad Eestis. Nad ei lenda ega sumise, ei hüppa põõsast välja ega nõela, aga just selles peitubki nende salakavalus. Puugid ootavad oma ohvreid vaikselt kõrges rohus või metsarajal, haaravad riietest ja liiguvad mööda keha seni, kuni leiavad pehme ja varjatud koha – näiteks põlveõndla või kõhu. Kahjuks ei too puugihammustus kaasa ainult väikest punni. Eestis levivad nende kaudu kaks tõsist haigust: puukentsefaliit ja borrelioos. Puukentsefaliit on viiruslik haigus, mille vastu on võimalik vaktsineerida. Tegu on närvisüsteemi mõjutava infektsiooniga, mis võib kulgeda raskelt ja jätta püsivad kahjustused. Borrelioos seevastu on bakteriaalne haigus, mille sümptomid võivad olla väga erinevad –nahalööbest ja väsimusest kuni liigesevaevuste ning neuroloogiliste probleemideni. Borrelioos võib areneda märkamatult ja krooniliselt, mistõttu on oluline varajane diagnoos ja antibiootikumravi.
Et puukidega seotud ohte vältida, peab ennast vaktsineerima, kandma looduses liikudes sobivat rõivastust (pikad varrukad, püksid sokkide sees), kasutama tõhusaid puugitõrjevahendeid ja keha pärast metsas viibimist regulaarselt kontrollima.
Parmud ja sääsed rikuvad suveõhtu Kui on midagi, mis suveõhtul õues istumise ära rikub, siis on need sääsed ja parmud. Kuigi nende hammustused ei ole Eestis üldjuhul ohtlikud, võib nende sügelus olla piinav. Tundlikel inimestel võib tekkida tugev allergiline reaktsioon –suur turse, punetus ja isegi palavik.
Teame kõik, et pärast sääsehammustust tekib kehale väike sügelev punn. See juhtub sellepärast, et kui sääsk meie kehale maandub, torkab ta oma peene iminoka nahka ja imeb selle kaudu meie verd.
Parmurünnaku tagajärjed on sageli aga märksa valusamad ja seda seetõttu, et parm ise on oluliselt agressiivsem putukas. Tema hammustus on valulik, kuna ta ei ime verd õrnalt nagu sääsed, vaid närib nahka, tekitades väikese haava, mille kaudu veri välja voolab. Seejärel lakub ta verd haavast. Parmu süljes leiduvad antikoagulandid ja ensüümid võivad esile kutsuda tugevaid lokaalseid põletikureaktsioone –turse, punetus ja sügelus kipuvad olema märksa intensiivsemad kui sääsehammustuse korral. Eriti tundlikel inimestel võib reaktsioon kujuneda ulatuslikuks ja vajada meditsiinilist sekkumist.
Nii sääskede kui ka parmude vältimine õues aega veetes on aga kahjuks üsna keeruline. Siiski on abi tihedamatest riietest, pea katmisest ning keemilistest tõrjevahenditest.
Puukborrelioosi sümptomid
Puukborrelioosile on iseloomulikud: palavik; peavalu; üldine nõrkus; pearinglus; liiges- ja lihasvalu; kaalulangus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku. See tekib 60–80%-l nakatunutest puugihammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.
Herilased on kurjad ja äkilised Herilased ei vaja pikemat tutvustust. Nad on lärmakad, äkilised ja sageli lihtsalt närvilised. Kui mesilane nõelab tavaliselt vaid enesekaitseks, siis herilased võivad rünnata ka provokatsiooni korral –näiteks kui oled sattunud nende pesale liiga lähedale või haaranud kogemata lonksu magusast joogist, kus herilane juba sees oli.
Herilase nõelamine on valulik, aga tõsist muret tekitavad allergilised reaktsioonid. Mõnel inimesel võib nõelamise järel tekkida anafülaktiline šokk –eluohtlik seisund, mille korral on vajalik viivitamatu arstiabi ja adrenaliinipliiats. Herilaste vältimiseks tuleks hoiduda magusate toitude ja jookide lahtiselt hoidmisest õues, samuti kanda neutraalseid lõhnu ja vältida äkilisi liigutusi nende läheduses. Kui tead, et sul on herilasemürgi vastu allergia, kanna alati kaasas vastavaid ravimeid.
Märkamine ja kiire reageerimine Olgu tegu puugi, sääse, parmu või herilasega – igaühe kontakt võib vallandada erineval määral allergilise reaktsiooni. Tavalised sümptomid on sügelus, lööve, paistetus ja punetus. Raskemad juhtumid vajavad aga kiiret arstiabi. Allergilise reaktsiooni süvenemine võib kujuneda eluohtlikuks isegi seni tervel inimesel. Tugev hingeldus, turse näos või kurgus, nõrkus, pearinglus ja teadvusekaotus on märgid, et tuleb kutsuda kiirabi.
Allikad: terviseamet.ee, healthline.com, tai.ee, zbi.ee
• Kõikide lendavate, hammustavate ja verdimevate putukate vastu — puugid (sääsed, täid, lutikad, kihulased, mesilased, herilased, kärbsed jne.)
• Eriti sobilik allergikutele, beebidele/lastele, rasedatele, imetavatele emadele, tundliku nahaga inimestele. Emulsioon sisaldab Aloe Vera’t ja E-vitamiini.
• Sisaldab looduslikku, innovatiivset toimeainet (IR3535), mida soovitab kasutada Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO).
• Toimeaeg kuni 8 tundi.
Kasutage biotsiidi ohutult!
Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!
Saadaval kõigis hästi varustatud apteekides üle Eesti. JUUNIS, JUULIS ja AUGUSTIS kampaaniahinnad! AJAB KA
Olgu loomad meile kui tahes kallid, kõigil meil on ka muud kohustused ja tahes-tahtmata peab loom mõnikord ka üksinda kodus olema. Ajavahemik sõltub mitmest asjaolust, kuid üks on selge: looma baasvajadused peavad olema rahuldatud ja värske vesi alati saadaval.
Tekst: lemmikloom.ee
Koer üksi kodus
On üldlevinud arusaam, et koer ei tohiks üksinda kodus olla korraga kauem kui kaheksa tundi. See, kui tihti ta aga tegelikult õue vajab, sõltub tema vanusest, elustiilist ja perekonna harjumustest. Rusikareegel, millest iga uus koeraomanik oma harjumuste kujundamisel lähtuda võib, on „üks tund iga lisandunud elukuu kohta“ ehk kahekuune kutsikas peab üksinda kodus vastu kaks tundi ja kuuekuune suudab edukalt üksinda olla juba umbes kuus tundi päevas. Siiski ei tasu oma kutsikat pikaks ajaks üksinda jätta ja
lõputuna näivad päevad koduseinte vahel võiks olla pigem erand kui reegel. Ka eakas koer võib tihedamini õue vajada kui noor, elujõuline ja terve koer. See kõik sõltub koera vanusest ja tervislikust seisundist. Vajadus häda teha ei ole aga ainus, millega arvestada tuleb. Paljud kutsikaeas koerad kipuvad üksi olles pahandust tegema. Kui loom liiga pikaks ajaks üksinda jääb, hakkab tal igav ja ta otsib endale ise tegevust. Tagajärjed on meie jaoks enamasti ebameeldivad ja nii mõnigi kord võib õhtul koju astudes leida põran-
dalt katkise kinga või tükkideks rebitud prügikoti. Seetõttu on oluline veenduda, et kõik, mis kodus hommikul laokile jääb, on koerale ohutu.
On tõuge, kes vajavad rohkem füüsilist tegevust kui teised Kui tegemist on väga aktiivse koeraga nagu noor borderkolli või Saksa lambakoer, ei piisa talle pelgalt hommikusest
kiirest pissiringist. Vaid juhul, kui koera baasvajadused on rahuldatud ja ta on väsinud, on ta võimeline üksinda kodus olema. Kui koerale on tagatud piisav füüsiline ja vaimne tegevus, pole tal reeglina üksinda kodus olemise vastu midagi. Tegemist on siiski üldistusega, mistõttu on oluline oma koera vajadusi tunda. Iga koer on erinev ja pelgalt tõu põhjal tehtud järeldused ei kehti iga isendi puhul ühtemoodi.
Loeb ka ruum, kus koer üksinda olles viibib
Kui elad eramajas, millel on korralik aed ümber ja koeral õues liikumiseks võimalus olemas, saab ta muidugi kauem üksinda hakkama kui koer, kes oma päeva linnakorteris veedab. Sama reegel kehtib ka selle kohta, kas lemmik on avaras korteris või puuris.
Kui sinu koer on üksinda olles harjunud puuris olema, puudub tal võimalus pahandust teha ja kallis kingapaar jääb terveks. Samas on ta liikumine oluliselt piiratud. Täiskasvanud koer võib puuris olla küll umbkaudu kuus tundi, kuid see kehtib vaid juhul, kui puur on tema jaoks piisava suurusega ja koera kõik vajadused on rahuldatud. Kui loom on harjunud puuris olema ja magab üksinda olles rahulikult, ei ole puuris olemine tema jaoks probleem. Oluline on aga meeles pidada, et ta saaks piisaval hulgal füüsilist ja mentaalset stimulatsiooni. Ka värske vesi peab alati saadaval olema.
Kõik koerad on erinevad See, kui pikalt just sinu koer üksinda olla suudab, sõltub tema vanusest, tõust ja sinu perekonna elustiilist. Kui koer peab tööpäeviti üksinda olema, siis jälgi, et ta saaks töövälisel ajal piisavalt sinu tähelepanu. Kui koer kipub üksinda olles pahandust tegema ja muutub ärevaks, küsi endalt, kas tema vajadused on ikka
rahuldatud. Väsita koer eelnevalt ära ja jäta talle päevaks alati tegevust. Erinevad mänguasjad, närimislelud ja maiusepallid on head vahendid, kuidas lemmiklooma pahandustest eemal hoida.
Kass üksi kodus
Kass on küll iseseisev loom, kuid see ei tähenda, et ta saaks pikka aega omaette hakkama.
Kui plaanid kodust päeva või isegi paar ära olla, tuleb oma kassi heaolu hoolikalt ette planeerida. Mõned päevad võib kass üksiolemist taluda, aga ainult teatud tingimustel.
Esmavajadusteks on vesi ja toit
Kassi ei tohi jätta koju ilma värske joogivee ja piisava toiduta. Parim on kasutada automaatset söötjat ja veepurskkaevu,
mis hoiavad ninesise värskena ning kergesti kättesaadavana. Toidukausside täislaadimine võib küll tunduda mugav, aga näiteks konserv kuivab kiiresti ja seisnud vesi ei meelita jooma.
Puhas liivakast
Enne äraminekut tuleb liivakast kindlasti puhastada. Vastasel juhul võib kass hakata stressi ja mustuse tõttu end mujale kergendama.
Emotsionaalne heaolu
Kassid armastavad rutiini. Omaniku kadumine võib loomas tekitada ärevust ja üksindust. Mõned kassid võivad ka toidust keelduda. Kui tead, et sinu kass on sotsiaalne või kergesti stressi minev, pole mõistlik teda mitmeks päevaks täiesti üksi jätta.
Tegevus
Et igavus ei muutuks probleemiks, jäta kassile mitmesuguseid mänguasju – eriti selliseid, mis pakuvad vaimset tegevust, näiteks pallirajad või krõbinatega täidetavad mõistatustooted.
Hoia silma peal
Kui oled kodust eemal rohkem kui 24 tundi, on mõistlik paluda sõbral või naabril vähemalt kord päevas läbi astuda. Nii saab loom mitte ainult värsket toitu ja puhast liiva, vaid ka pisut suhtlust, mis vähendab üksildust. Kuigi kass ei vaja pidevat tähelepanu nagu koer, vajab ta siiski hoolt ja turvatunnet. Mida rohkem sa oma kassi iseloomu tead ja tema heaolu ette planeerid, seda rahulikumalt saad ise kodust eemal olla.
Allikad: lemmikloom.ee, cuteness.com
Suvel liigume rohkem jalgsi, jalg- ja tõukerattaga ning
raudteed ületades tuleb olla ekstra ettevaatlik, sest tegelikust rongi kiirusest saame aru alles siis, kui see silme eest mööda vuhiseb.
Tekst: Eve Kallaste
Levinud vead
Suurim viga, mida liiklejad –eriti jalgratturid – raudteeületusel teevad, on selle pidamine tavaliseks sõiduteeks. Kuid rongi liikumiskiirust pole võimalik inimsilmal objektiivselt hinnata. Veelgi enam, rongi pidurdusteekond on umbes kümme korda pikem kui autol ja vedurijuht ei saa õnnetust vältida, kui keegi ootamatult rööbastele astub.
Tamo Vahemets, Operation Lifesaver
Estonia MTÜ juhatuse esimees-tegevjuht.
Foto: Erakogu
Avalike raudteeohutusalaste tegevuste eestvedaja ja Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees-tegevjuht Tamo Vahemets rõhutab, et jalgratturitel ei ole
õigust ülekäigul rattaga sõita. „See võib ohustada nii neid endid kui ka jalakäijaid. Samuti võib ratas rööbastesse takerduda,“ hoiatab ta.
Kõrvaklapid kui ohuallikas Vahemets rõhutab, et liikluses on oluline ka kuulmine. „Kõrvaklapid võivad olla traagiliste õnnetuste põhjuseks, kuna need eraldavad liikleja helikeskkonnast. Klappide tõttu ei märgata foorisignaale ega kuulda rongi lähenemist või vedurijuhi hoiatussignaali.“
Seetõttu käivitati juba 2014. aastal kaks kampaaniat: „Tule rattalt maha“ ja „Võta
klapid peast“, mille eesmärk on liiklejatele ohutuid harjumusi kujundada. „Kõik kampaaniad on saanud alguse traagilistest sündmustest. Erandiks ei ole siinkohal ka kõrvaklappide kandjad,“ räägib Vahemets. Koostöös koolide ja vabatahtlike raudteeohutussaadikutega viiakse teadlikkuse tõstmiseks läbi raudteeohutuse koolitusi ning tehakse teavitustööd ka avalikel üritustel.
Kiirused tõusevad, riskid samuti Hetkel on Eesti raudteedel levinumaks kiiruseks 120 km/h, kuid Vahemets ütleb, et aasta lõpuks on oodata lõike, kus rongid hakkavad liikuma juba 160 km/h. „Sellest tulenevalt muutub ka taristu – ülesõidukohtadele paigaldatakse topelttõkkepuud, platvormidele märgitakse laiem ohuala ja ootealad ehitatakse ümber, panustatakse helisignaalidega fooridesse, piiretesse ja visuaalsetesse hoiatusmärkidesse.“
Vanemaealised on riskigrupp
Statistika näitab, et eakate seas on traagiliste raudteeõnnetuste arv kasvutrendis. Peamiseks põhjuseks on vale ajastus –hinnatakse valesti nii rongi kiirust kui ka enda liikumisvõimekust. „Turvalisuse tagamiseks oleks parim lahendus eritasandiliste ülekäikude rajamine, ent see eeldab poliitilist tahet ja rahastust,“ ütleb Vahemets.
Kuna inimeste harjumusi on väga raske muuta, on just eakate puhul eriti oluline selgitustöö. Siin on tähtis roll nii omavalitsustel kui ka lähedastel, kes aitavad teadvustada raudtee ületamisega seonduvaid muutunud olusid ja uusi ohutusmeetmeid. Raudteetaristud teevad kohalike omavalitsustega tihedat koostööd ja otsivad koos lahendusi, kuidas raudteeliiklusega kaasnevaid ohte maandada ning inimeste elukeskkonda turvalisemaks muuta.“
Sinu uus on kellegi vana.
Kas sa tead, kellel veel on sinu uue kodu võtmed?
Uus ja turvaline ukselukk jätab kutsumata külalised ukse taha. abloy.ee
Aulex
Luku-Expert
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee toode@toode.ee
AS Toode katusemeistrid aitavad Sinu katuse muuta ohutuks ja toimivaks tervikuks. Käiguteed, katuse– ja seinaredelid, turvasiinid ja lumetõkked teras–, kivi– ja eterniitkatustele. 2025 aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele ja turvatoodetele TASUTA 1–aastane lisagarantii!