Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Kui hetkel tootmises kasutuses olev teras ei ole perfektne, proovi SSAB Laseri materjali.
Sellel materjalil on unikaalne tasapinnalisuse garantii enne ja pärast laserlõikust.
SSAB Laser® Plusi terased pakuvad veelgi paremat jõudlust. Nimi „Plus“ viitab suurenenud löögisitkusele ja paranenud painutusomadustele.
Suurenenud löögisitkus vähendab pragude tekkimise riski tootmise ajal ja lõpptootes.
SSAB Laser® Plusil on ka garanteeritud painderaadius 0,0–1,0 korda materjali paksus, sõltuvalt terasemargist ja mõõtudest. Garanteeritud minimaalne painderaadius on sama kõigis valtsimissuundades, võimaldades paindlikumat lõikekontuuride paigutust.
Parendatud painderaadius annab disaineritele rohkem vabadust luua keerukaid tooteid, mis vajavad vähem töötlemist. Vormimine keevitamise asemel on tõhus viis lühendada tarneaegu ja vähendada tootmiskulusid.
Investeeringud ja nähtavus maailmas
Eesti tööstus seisab mõneti teelahkmel. Meie ettevõtted on end koduturul tõestanud, kuid järgmine arenguhüpe eeldab julgust vaadata kaugemale ja investeerida nii tootmisse, tehnoloogiasse kui ka oma nähtavusse maailmas. Üks võtmeplatvorme selleks on rahvusvahelised messid.
Messidel osalemine ei ole vaid reklaam või „näituseboks“. See on strateegiline samm, mis loob otsekontakte potentsiaalsete partnerite ja klientidega, võimaldab jälgida konkurente ja trende ning testida oma toodete vastuvõttu eri turgudel. Paljud ettevõtted on saanud oma esimesed ekspordilepingud just tänu messil sõlmitud tutvustele.
Paraku kipub messidel osalemine olema kallis ettevõtmine – alates boksi ehitusest kuni reisi- ja logistika-
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
kuludeni. Seetõttu peaksid ettevõtjad ja riik ühiselt vaatama, kuidas kulusid jagada ja toetusi targalt kasutada. Kui tahame, et Eesti tööstus astuks suurema lisandväärtusega tootjate sekka, on vajalik süsteemne investeering oma kuvandisse ja turundusse.
Eesti tööstus vajab arenguks terviklikku vaadet – lisaks tootmise ja tehnoloogia uuendamisele tuleb tähelepanu pöörata ka rahvusvahelisele nähtavusele, oskustööjõu hoidmisele ning koostöövõimaluste kasvatamisele. Iga investeering uude seadmesse või digilahendusse peab käima käsikäes püüdlusega jõuda suurema lisandväärtuse ja tugevama turupositsioonini.
Edu ei sünni pelgalt koduturul, vaid uute sihtturgude ja partnerite leidmise kaudu. Oluline on siinkohal seegi, et Eesti ettevõtted oskaksid oma lugu
maailmas rääkida ning paistaksid silma kvaliteedi, nutikuse ja usaldusväärsusega. Nii saavadki meie töösturid astuda järgmise sammu, et väikesest koduturust kasvaksid suured võimalused.
Esikaane reklaami tõlge 4.–6. november 2025
Helsingi Messikeskus – Expo ja konverentsikeskus
TEKNOLOGIA25
Mess, kus kohtuvad tööstus, tehnoloogia ja tulevik Põhjamaade suurim tehnoloogia- ja tööstusüritus toob kokku uusimad nutikad ja kestlikud lahendused.
Alates tööstusprotsesside automatiseerimisest ja digitaliseerimisest kuni hoolduse, energiatõhususe ja tulevikutehnoloogiateni.
3D | Automatiseerimine | Elektroonika | Vesinik ja energia | Hüdraulika ja pneumaatika | IKT | Kvanttehnoloogia | Kaheotstarbelised tehnoloogiad | Masinaehitus | Hooldus | Robootika
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
LÕPUTULT VÕIMALUSI
TOOLEXPERT OÜ
Kukermiidi 10, 11216, Tallinn Estonia
Tel +372 651 6054 info@toolexpert.ee www.toolexpert.ee
Helsingi Messikeskuses kohtuvad tööstuse tulevikuloojad
Novembri alguses muutub Helsingi Põhjamaade tehnoloogiakeskuseks, kui 4.–6. novembril 2025 avab Helsingi Messikeskus uksed Põhjamaade juhtivale tehnoloogia ja tööstusmessile „Tehnoloogia 25“ („Teknologia 25“). Üritus, mille keskseks teemaks on „Tööstusmaastiku muutumine – TransformingtheIndustrial Landscape“, toob kokku enam kui 12 000 oma ala spetsialisti.
Tekst: Sigrid Aunap / Fotod: Messukeskus / Teknologia 25
„Tehnoloogia 25“ ei ole ainult näitus, vaid kohtumispaik, kus tööstusettevõtete juhid, insenerid, teadlased, teadusasutuste esindajad ja start-up-ettevõtjad saavad korraga laiendada oma teadmisi, jagada kogemusi ning jõuda ühe platvormi kaudu valdkonna juhtivate tegijateni nii Soomest kui ka lähinaabrite juurest.
Messi eesmärk on pakkuda külastajatele terviklikku ülevaadet uuematest tehnoloogiatest ja lahendustest, mis aitavad ettevõtetel tõsta efektiivsust, suurendada konkurentsivõimet ning valmistuda tulevikuväljakutseteks.
Külastajad saavad osa üle 170 ettekandest ja seminarist, kus käsitletakse teemasid alates tehisintellektist ja robootikast kuni energiatõhususe ja tööstusprotsesside digitaliseerimiseni. Lisaks toimub messil start-up-
ettevõtete väljapanek, kus noored innovaatilised tegijad tutvustavad oma uuenduslikke lahendusi ning osalevad konkursil, mille käigus valitakse välja aasta kõige paljulubavam tehnoloogiaettevõte.
Liitmess võimaldab kogeda mitmekesiseid lahendusi: automaatika, elektroonika, hüdraulika ja pneumaatika, energia, lehtmetall, masinaehitus, hooldus, robootika, ICT ja 3D. Uued teemad messil on kvanttehnoloogia ja kahekordse kasutusega tehnoloogiad.
„Tehnoloogia 25“ pakub inspiratsiooni nii ettevõtete juhtidele kui ka tehnoloogiahuvilistele, kes soovivad olla kursis tööstuse arengusuundadega ja mõista, kuidas digitaalsed lahendused ning tehisintellekt ettevõtte igapäevatööd mõjutavad.
Eestist korraldab erialakülastajatele messikülastusreisi teisipäeval, 4. novembril Profexpo.
„Tehnoloogia 25“ põhiteemad
h Säästev tööstus on tulevikuvundament, mis ühendab majanduskasvu ja säästva arengu. See võimaldab ettevõtetel oma tegevust täiustada ja vastata tuleviku jätkusuutlikkuse väljakutsetele.
h Tehnoloogia kui ohutuse edendaja: Tehnoloogial on keskne roll ohutuse edendajana nii füüsilises kui ka digitaalses maailmas. Tehnoloogilised lahendused on vajalikud ühiskonna stabiilsuse ja ettevõtete toimimise tagamiseks.
h Konkurentsieelis tehisintellektiga: Tehisintellekt pakub ettevõtetele võimalust tõhustada oma tegevust, parandada kliendikogemust ning arendada uusi innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Tehisintellekt on võtmetegur, mis aitab ettevõtetel kiiresti muutuvas tegevuskeskkonnas konkurentsis püsida.
h Vesinikumajandus ja tänapäevased energialahendused tööstuses on säästvama tuleviku suunas liikumisel otsustaval positsioonil. Samuti loovad need võimalusi uuendusteks ja edulugudeks tööstuses.
ABB suurinvesteering: Eestis avati korraga kaks unikaalset üksust
Tehnoloogiaettevõte ABB investeeris Eestisse pea üheksa miljonit eurot ja avas 17. septembril Jüri tehnoloogialinnakus kaks strateegilist üksust: globaalse tuulegeneraatorite hoolduskeskuse ning mootorite ja generaatorite tehases suurte sünkroonstaatorite tootmisliini. Mõlemad Eestis asuvad üksused on ühed vähestest omataolistest Euroopas.
Tekst: Sigrid Aunap / Fotod: ABB
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul näitab ABB otsus laiendada tootmist ning rajada üleilmne tuulegeneraatorite hoolduskeskus just Eestisse meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisust.
„Eesti inseneridele on usaldatud üks Euroopa keerukamaid tootmisprotsesse, mis tõestab, et meie kohalike ekspertide pädevus on maailmatasemel. Samuti on riigile olulised kümned uued kõrgemat lisandväärtust loovad töökohad, mis toetavad teadus- ja arendustegevuse kasvu ning tugevdavad Eesti positsiooni kõrgtehnoloogilise tootmise ja innovatsiooni keskusena,“ sõnas Keldo.
ABB ainus tuulegeneraatorite kompetentsikeskus
Eestis asuv hoolduskeskus on ABB kontserni ainus tuulegeneraatorite kompetentsi- ja teeninduskeskus, mis keskendub generaatorite renoveerimisele, testimisele ja moderniseerimisele, pikendades nende eluiga ning parandades tõ husust.
ABB Balti riikide ärijuhi Jukka Patrikaineni sõnul on Eesti ABB-s tööl vajalike oskustega inimesed, kellel on selles valdkonnas aastakümnetepikkused kogemused. „Lisaks on Eesti puhul unikaalne see sünergia, mis
tekib Jüris asuvas ABB tehnoloogialinnakus tänu sellele, et samal territooriumil on koos tuulegeneraatorite staatoreid tootev tehas ABB mootorite ja generaatorite tehase näol ning sama valdkonna hoolduskeskus. See teeb klientide jaoks tööprotsessi kiiremaks ja sujuvamaks,“ kommenteeris ta.
Globaalse teeninduskeskuse staatus pole kingitus „Eestis tegutsev ABB globaalne tuulegeneraatorite hoolduskeskus teenindab kogu Euroopat. Juba on tulnud tellimusi näiteks Taanist, Inglismaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Kaugem eesmärk on teenindada ka teisi regioone,“ kommenteeris Patrikainen.
Jukka Patrikainen
Tema sõnul on uue hoolduskeskuse suurimaks väärtuseks klientide jaoks efektiivsus, kiirus ja jätkusuutlikkus. „Uue seadme tootmine võtab vähemalt kaks korda rohkem aega kui põhjaliku hoolduse tegemine. Seadmete eluea
Täppismehaanika ja automatiseerimine terviklahendusena
Steelhouse Group Estonia OÜ ja 1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.
Mehaaniline lahendus kliendi vajadustest lähtudes
Steelhouse Group Estonia vastutas kogu mehaanilise osa projekteerimise, valmistamise ja paigalduse eest. Ettevõttel on üle 15-aastane kogemus metallitööstuses ning tootmispinda rohkem kui 5000 m². Mehaanika projekteeriti täpselt vastavalt kliendi tootmisele ja ruumilistele võimalustele. Klient ei pidanud oma tootmist kohandama turul saadaolevate standardseadmete järgi – lahendus töötati välja spetsiaalselt Estoveri meeskonna
Tark juhtimine ja nutikas automaatika
1UP Technology arendas välja kogu elektri- ja automaatikalahenduse, mis hõlmas elektriprojekti koostamist, juhtkilbi tootmist, tarkvara programmeerimist (sh PLC ja AI-põhised moodulid), liini monitooringut ning käivitusseadistusi.
Süsteem tagab töökindluse ka muutuva sisendi korral ning võimaldab operatiivset tootmise juhtimist.
Tulemus sünnib koostöös
Projekti arendus hõlmas eelprojekti koostamist, komponentide valikut, süsteemide monteerimist Estoveri tehases, kasutajate
koolitust ning lõppüleandmist.
Juhtimissüsteem töötati välja tihedas koostöös Estoveri meeskonnaga, kes tunneb oma tootmist ja vajadusi kõige paremini.
Lahendused, mis lähtuvad päris vajadustest
Steelhouse Group ja 1UP pakuvad sarnaseid terviklahendusi ka teistele ettevõtetele, kes soovivad oma tootmist uuendada vastavalt konkreetsetele vajadustele, mitte turul saadaolevatele standardlahendustele.
Koostöö võimekus katab kogu spektri – mehaanika ja automaatika projekteerimisest kuni digitaliseerimise ja käivitamiseni.
Kui ettevõte soovib tootmist kaasajastada, digitaliseerida või muuta efektiivsemaks, saavad Steelhouse ja 1UP olla usaldusväärseks partneriks kogu protsessi vältel – alates ideest kuni töötava lahenduseni.
pikendamine suurendab kogu tööstuse tegevustõhusust, vähendades materjalikasutust, jäätmeid ja energiatarbimist ning seda töökindluses järeleandmisi tegemata,“ rõhutas Patrikainen.
„Eesti meeskonna kompetents ja pühendumus on maailmas tipptasemel. Seetõttu ei ole globaalse teeninduskeskuse staatus meile lihtsalt antud – oleme selle vastutuse ühiselt välja teeninud ja valmis olema tuulegeneraatorite hoolduses eestvedajad. Meie töötajatel on aastakümnetepikkune kogemus nende seadmetega, oleme need ise tootnud ning nüüd on nad ringiga tagasi meil hoolduses, et nad töötaksid veel järgmised 20 aastat,“ lisas ta. Investeeringuga luuakse valdkonda juurde ka kümmekond uut töökohta mehaanikutele ja inseneridele.
Panus rohepöördesse ja ringmajandusse
ABB Eestis tegutsevad tootmisüksused (mootorite ja generaatorite tehas, sagedusmuundurite tehas ning globaalne tuulegeneraatorite hoolduskeskus) panustavad kõik oma tegevusega tööstuste rohepöördesse.
„Meie tooted on rohepöörde keskmes, aidates tööstustel olla energiaefektiivsemad ja panustades ringmajandusse kõrgeimal tasandil. Toome näiteks meie hoolduskeskuse, mis tegutseb just ringmajanduse ja kestliku äri valdkonnas: klient toob oma tuulegeneraatori hooldusesse, ABB hoolduskeskus võtab generaatori lahti ja teeb selle
kõikidele osadele hoolduse, vahetades vajadusel uute vastu välja ainult need generaatori osad (nt staator või rootor), mis tõesti vahetust vajavad,“ tõi Patrikainen kõneka näite.
„Meie kliendid soovivadki anda tuulegeneraatorile uue elu hoolduse, mitte generaatori väljavahetamise kaudu. Ligi 20 aastat tagasi toodetud tuulegeneraator töötab pärast õigeaegse hoolduse läbimist edasi veel vähemalt sama palju aastaid,“ toonitas ta.
Kogu Euroopa suurim aktiivkomponentide tootja
Paralleelselt hoolduskeskuse valmimisega on lõpule jõudnud ka ulatuslik laiendus mootorite ja generaatorite tehases, mis võimaldab toota komponente kuni 60-megavatistele mootoritele. Sellise võimsusega mootoreid kasutatakse näiteks suurte kaevandusmasinate, laevade ja pumbajaamade käitamiseks üle maailma. Mastaabilt on ABB Jüris asuv tehas omataolistest nüüd suurim ja võimekaim Euroopas.
„Mootorite ja generaatorite tehase kliendid on meil üle maailma. Eestis asuv tehas töötab sünergias koos Soomes Helsingis asuva tehasega – Eestis toodame mootorite aktiivkomponente ja Soomes pannakse kogu mootor kokku ning tarnitakse kliendile,“ selgitas ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht
Argo Aavik
Argo Aavik
„Niivõrd suuri sünkroonstaatoreid ehk mootorisüdamikke ei ole kunagi Eestis toodetud. Kui varasemalt tootsime ena -
masti 5-megavatise võimsusega staatoreid, siis hüpe 60 megavatile ei tähenda ainult suuremaid masinaid ega mõõtmeid, vaid ka seda, et Eesti inseneride kätte on usaldatud Euroopa üks oma valdkonna kõige keerukamaid tootmisi,“ sõnas Aavik. „Oleme nüüd võimelised valmistama sünkroonstaatoreid, millesarnaseid tehakse vaid üksikutes tehastes maailmas. See on tohutu usaldusavaldus ja samas ka väljakutse kogu meie meeskonnale.“ ABB mootorite ja generaatorite tehase uus tootmisliin alustas tööd juulis. Selle võimekusest annavad aimu toodete mõõtmed: kõige raskemad seadmed kaaluvad ligi 45 tonni ja kõrgeimad masinad ulatuvad 4,5 meetrini.
Uus tootmisliin seab Eesti inseneridele suured väljakutsed Nii globaalse hoolduskeskuse kui ka tehase puhul on tegemist oskustööga, mis eeldab pidevat töötajate koolitamist. „Kompetentsid staatorite tootmiseks ja tuulegeneraatorite hooldamiseks on ABB meeskonnas olemas juba aastakümneid – selles mõttes ei ole tegemist täiesti uute oskustega,“ ütles Aavik, kuid lisas, et suuremad gabariidid toovad kaasa ka uued töötegemise viisid või töövahendid, näiteks suurema tõstevõimega kraanad.
„Suurte sünkroonstaatorite tootmise puhul toimub töötajate väljaõpe tehases kohapeal, kuna tegemist on spetsiifiliste oskustega. Väljaõppe kestus on keskmiselt neli kuni kuus kuud ning väljaõppele järgneb ka pidev oskuste uuendamine ja juba õpitu meelde tuletamine, sealhulgas tööohutuse nõuete täitmise osas,“ kinnitas Aavik.
HÜDRAULIKA REMONT JA HOOLDUS
Eesti kaitsetööstus näitas
Londonis innovatsiooni tipptaset
13 Eesti ettevõtet osales koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) septembri keskpaigas Londonis toimunud maailma ühel suuremal kaitsetööstusmessil DSEI.
Toimetas:
Eestlased tutvustasid messil oma innovatsiooni, alustades küberkaitsest ja lõpetades droonitõrjesüsteemidega. Mess avab häid võimalusi kontaktide loomiseks üle kogu maailma, ent ka kitsamalt Suurbritannias.
Kaitsetööstuse ettevõtetel suur kasvupotentsiaal
„Mess „DSEI 2025“ on hea näide jõuliselt kasvavast valdkonnast, kus Eesti suudab globaalses vaates kaasa rääkida, meie teadmisi ja oskusi hinnatakse,“ ütles EIS-i ekspordi kaugturgude regiooni juht Piret Sauter. „Londonis esindas Eestit siinse kaitsetööstuse paremik, kes on end praeguseks juba mitmetesse edulugudesse kirjutanud. Ekspordi vaates on kaitsetööstuse sektori ettevõtetel suur kasvupotentsiaal.“
Messid tugevdavad julgeoleku mainet ja loovad koostöövõimalusi „Eesti kaitsetööstuse osalemine DSEI messil Londonis on suurepärane võimalus tutvustada meie ettevõtete innovaatilisi lahendusi rahvusvahelisele publikule. See näitab, et Eesti suudab pakkuda kõrgetasemelist ja konkurentsivõimelist kaitsetehnoloogiat,“ tõdes Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu klastrijuht Rene Ehasalu.
Rahvusvaheline koostöö on võtmetähtsusega sektori jätkusuutlikuks arenguks.
Sauteri sõnul on Eesti ettevõtete huvi Suurbritannia suunal elav ja sealne ettevõtluskeskkond atraktiivne: „Praegu tegutseb Suurbritannias mitmeid rahvusvahelise haardega Eesti ettevõtteid, kes on suunanäitajaks teistele. Lisaks toimuvad Londonis rahvusvahelise kaaluga sündmused, mis toovad üle maailma kokku õiged inimesed ja kiirendavad oluliste sidemete loomist.“
„Sellised sündmused aitavad tugevdada meie riigi julgeolekualast mainet ning luua väärtuslikke kon -
TASUB TEADA
takte koostööks, kuna rahvusvaheline koostöö on võtmetähtsusega sektori jätkusuutlikuks arenguks. Tööstuse edu toetab ka Eesti majandust, teadusarendust ja tehnoloogilist sõltumatust,“ jätkas Ehasalu.
Iga kahe aasta tagant toimuv DSEI toob kokku enam kui 90 riigi esindajad ja ligi 45 000 külalist, pakkudes militaar- ja tööstusliidritele võimaluse kohtuda valitsusesindajate ning teiste otsustajatega. DSEI-d peetakse üheks mainekamaks rahvusvaheliseks kaitse- ja julgeolekusündmuseks.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eesmärkideks on suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, arendada ettevõtlust ja elukeskkonda. EIS aitab ettevõtetel leida uusi eksporditurge ja seeläbi toetada Eesti majanduse taastumist. Messil osalemist kaasrahastas Euroopa Liit.
„DSEI 2025“ Eesti ühisstendil osalesid CybExer Technologies, Cybernetica, DefSecIntel Solutions, HEVI Optronics, KappaZeta, Marduk Technologies, Rantelon, Nordic Armoury, Samelin, SensusQ, Threod Systems, Toci, Vegvisir ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit.
Eesti delegatsioon kaitsetööstusmessil DSEI.
Sigrid Aunap / Fotod: EIS
Kaitsevõime kasvuplaan: üle 10 miljardi euro riigikaitsesse
Vabariigi valitsus kinnitas
järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia, millega suunatakse riigikaitse arendamisse üle kümne miljardi euro.
Toimetas: Sigrid Aunap
Õhukaitse ja droonivõimekuse tugevdamine
„Venemaa järjest hoolimatum käitumine Läänemere piirkonnas mõjutab otseselt Eesti julgeolekut, majandust ja inimeste turvatunnet, seetõttu peame kaitsevõimet järjekindlalt ning pikaajaliselt tugevdama,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. Üks olulisemaid prioriteete on õhukaitse: „Luuakse eraldi õhukaitsebrigaad ning täiendatakse nii lühi-, kesk- kui ka kaugmaa õhukait-
se võimekust, soetades juurde IRIS-T, Pioruni ja Mistrali laskeseadmeid ning moona.“
Rõhku pannakse ka droonide seire- ja tuvastamisvõime tugevdamisele. „Oleme juba hankinud märkimisväärses koguses laevatõrjerakette ja ründedroone ning uute eelarveliste vahenditega hangitakse võimeid juurde. Lisaks hangitakse madalate õhukihtide jälgimiseks mõeldud süsteeme. Arenduste eesmärk on kaitsta kriitilisi objekte ja elanikke ning tõrjuda efektiivselt rakette ja droone,“ lisas Pevkur.
„Kaitseväe üheks ülesandeks on tagada, et Eesti õhukaitse ja droonivõimekus areneks julgeolekuolukorra halvenemisega samas tempos. Kavandatud investeeringutega suurendame kaitsevõimet tervikuna ja loome
eeldused paremaks kaitseks, täites liitlasena oma kohustusi NATO kollektiivkaitses,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo.
Kaitseeelarve ja varustuse soetamine
Uues riigieelarve strateegias plaanitud vahenditega täidab Eesti NATO väevõime eesmärgid. Üle poole kaitseeelarvest läheb kaitseotstarbelise varustuse soetamiseks. Jätkub laskemoona hankimine – aastatel 2022–2029 on juba soetatud või soetamisel erinevat moona kokku üle viie miljardi euro eest.
Kasvav kaitsevägi eeldab ka täiendavaid personaliotsuseid: täita tuleb mehitamata ametikohad ning suurendada tegev- ja reservväelaste arvu. Samuti korraldatakse rohkem reserv-
väelaste õppekogunemisi, et luua uusi võimeid ja hoida olemasolevad võimed valmiduses.
Diviisi arendamine ja uued üksused
Diviisi arendamisel keskendutakse kaug- ja täppislöökide, juhtimisvõime ning üksuste kaitstuse
suurendamisele. Luuakse luure- ja tulejuhtimispataljon ning pioneeripataljon, mis võimaldavad avastada ja mõjutada vastast tema sügavuses, tagades manöövervabaduse ja üksuste kaitse.
Brigaadid ja maakaitseüksused saavad mehitamata õhuründerühmad ning täiendavad ründedroonid, aren-
datakse droonitõrjet ja elektroonilise sõjapidamise võimekust. Lisaks luuakse raketikaitserühmad ja alustatakse C-RAM-süsteemide loomist, et kaitsta üksusi ja kriitilist taristut rakettide, suurtükimürskude ning miinipildujatule eest.
Investeeringud väljaõppesse ja innovatsiooni
Samuti suurenevad investeeringud väljaõppealade, lasketiirude, õppehoonete, hajutatud juhtimispunktide ja Balti kaitsevööndi rajamisse ning juhtimis- ja sidevõimekustesse. Liitlaste kohaloleku tagamisele kulub üle 67 miljoni euro.
Kaitsetööstuse ja innovatsiooni arendamisse suunatakse ligi 51 miljonit eurot, eesmärgiga muuta Eesti kaitsetööstus 0,5 miljardilt 2 miljardi euro suuruseks sektoriks aastaks 2030. Rajatakse kaitsetööstuspark, koolides käivitatakse drooniõpe ja luuakse kaitseväe tulevikuvõime ning innovatsiooni väejuhatus, et tuua uusi tehnoloogiaid kiiremini kaitseväe kasutusse.
Foto: Maido Parv
Hanno Pevkur
Valitsus kehtestas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
Valitsus kehtestas augusti lõpus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu, millega luuakse kaitsetööstuspargid Pärnumaal Ermistus ja IdaVirumaal PõhjaKiviõlis. Riik investeerib kaitsetööstusparkide baastaritusse üle 50 miljoni euro.
Toimetas: Sigrid Aunap
„Mulon hea meel, et oleme veidi enam kui aastaga suutnud kiirendatud tempos läbi viia eriplaneeringu menetluse, sealhulgas teinud nõutud uuringud ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Lisaks oleme välja töötanud kompensatsioonimeetmed kohaliku elu edendamiseks,“ kommenteeris kaitseminister Hanno Pevkur valitsuse otsust. Kaitseministri sõnul on nüüd võimalik edasi minna projekteerimisja ehitustegevustega.
Panus piirkonda ja majandusse
„Kaitsetööstuspargi rajamine on Eesti jaoks oluline nii julgeoleku kui ka majanduse elavdamise vaatest. Ettevõtete huvi pargi vastu on suur ja loodetavasti saame juba lähiajal jõuda esimeste lepinguteni. Seni peetud läbirääkimised annavad lootust, et eraettevõtete koguinvesteeringud võivad ulatuda 300–400 miljoni euroni, mis panustab omakorda kohaliku piirkonna ja kogu Eesti majandusse,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul mõistab kaitsevaldkond,
Kaitsetööstuspargi arutelu Tõstamaa rahvamajas.
et kaitsetööstuspargil on mõju kohalikule keskkonnale.
Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse erinõunik Indrek Sirp lisas, et esimese tootmiseni jõutakse kaitsetööstuspargis loodetavasti juba järgmise aasta lõpus ning kõik ettevõtted peaksid täisvõimsuse saavutama 2027. aastal. „Arvestades ettevõtete suurt huvi kaitsetööstuspargi vastu, oleme valmis arendama nii Ermistu kui ka Põhja-Kiviõli alasid,“ rääkis Sirp.
Kompensatsioonimeetmed kaitsetööstuspargi rajamisel Looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks Ermistus koostati koostöös kliimaministeeriumi ja keskkonnaametiga kompensatsioonimeetmete kava. Kava viib ellu kliimaministeerium koostöös kaitseministeeriumiga.
Esimese tootmiseni jõutakse kaitsetööstuspargis loodetavasti juba järgmise aasta lõpus.
parendamiseks ligi kolme miljoni euroga.
Kaitsetööstuspargi rajamine on Eesti jaoks oluline nii julgeoleku kui ka majanduse elavdamise vaatest.
Pärnumaal Ermistu kaitsetööstuspargi rajamisega seoses on kaitseministeerium varem otsustanud toetada kohaliku omavalitsuse ja ühingute ettepanekuid piirkonna maanteede ja Tõstamaa avaliku varjumispaiga
„Kompensatsioonimeetmete valikul oli meie jaoks esmatähtis arvestada Pärnu linna, Tõstamaa osavallakogu, erinevatelt ühingutelt ja ka eraisikutelt laekunud ettepanekutega. Meetmed on valitud nii, et kompenseerida pargi rajamisega seotud mõju. Näeme, et kaitsetööstuspargi rajamisel teede kasutus piirkonnas tõesti suureneb, ja seetõttu tahame anda oma panuse teede olukorra parandamisse,“ ütles Sirp. Eelvalikualade seast osutusid sobilikuks ka alad Läänemaal Piirsalus ja Ida-Virumaal Aidus. Need alad jäävad hetkel reservi ja kui tekib vajadus kaitsetööstusparkide alade laiendamiseks, saab ka nendega edasi liikuda.
Foto: Rauno Volmar
KAUBANDUSKOJ A L II KMELI SU S
O N GARA NT I I MÄ RK. KUI OLED
LIIGE, VÕ I B S IND USALDADA.
IVAR DE M BO VSKI
RAI T AS JUHATUSE ES IMEES
LIIT U EEST I KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAGA – EEST I SU URIMA
J A MÕ JUKAIM A ETTEVÕTJAT E VÕRGUSTIKUGA, MI S SEISAB
SIN U ÄRIHUVID E EES T NI I EES TI S KU I RAHVUSVAHE LI SELT.
koda.ee
Päikesepaneelide, kliimaseadmete ja teiste seadmete paigaldamine lamekatusele –mida on oluline silmas pidada?
Lamekatustele paigaldatakse üha rohkem päikesepaneele, kliimaseadmeid, ventilatsiooniseadmeid, antenne, reklaame, et muuta hooned energiatõhusamaks ja mugavamaks, funktsionaalsemaks. Sageli ei mõelda aga sellele, et katuse kaudu tehtud läbiviik on potentsiaalne riskikoht, kui seda ei tehta õigesti. Samuti võib jääda märkamata, et katuse üldine seisukord ei pruugi olla valmis seadmete paigaldamiseks.
Kas katus on valmis seadmete paigaldamiseks?
Enne seadmete paigaldamist lamekatusele tasub hinnata katuse üldist seisukorda ja valmisolekut Olulised aspektid on siinkohal: kandevõime ja koormustaluvus: päikesepaneelid, seadmed ja hooldusliikumine lisavad katusele lisakoormust. Vanem või amortiseerunud katus ei pruugi taluda täiendavat raskust ega seadmete kinnituste mõju; katusekatte ja soojustuse seisukord: kui katusekate on pragunenud, vill on märgunud või katusekate kulunud, võivad läbiviigud ja kinnitused tekitada täiendavaid lekkeohtusid;
katuse äravool ja kallete toimimine: seadmed ja nende kinnitused võivad takistada vee äravoolu katusel, kui katus pole planeeritud arvestama seadmete paiknemisega; garantiitingimused: kui katusele kehtib garantii, tuleb seadmete paigaldamisel konsulteerida katuse ehitanud või seda hooldava ettevõttega, et paigaldus ei rikuks garantiitingimusi.
Mis on läbiviik lamekatusel?
Läbiviik on koht, kus katuse kaudu viiakse läbi kaabel, toru, ventilatsioon, antenn, konditsioneer või muu seade, mis vajab ühendust hoone sisemuse ja välise keskkonna va-
hel. Läbiviigu korrektne ehitus ja tihendamine on ülioluline katuse veepidavuse ja töökindluse säilitamiseks.
Miks on läbiviigud lamekatusele kriitilise tähtsusega?
Katuse peamine ülesanne on kaitsta hoonet sademete, tuule ja külma eest. Mittekorrektne läbiviik katusel võib põhjustada veekahjustusi ja lekkeid – valesti tehtud läbiviik võib hakata vett sisse laskma ja kahjustada katuse konstruktsiooni ning soojustuskihti; soojuskaod ja külmasillad – ebakorrektselt tehtud läbiviikude kaudu võib tekkida soojuskadu, mis tõstab energiakulusid;
kondenseerumine – ebapiisava isoleerimise korral võib läbiviigu pindadel tekkida kondensaat ja sellest tingitud tilkumine; katuse tööea vähenemine – lekked ja niiskuskahjustused lühendavad katuse eluiga ja toovad kaasa kallid remonttööd; garantii kehtetuks muutumine – valesti tehtud läbiviigud võivad rikkuda katusegarantii tingimusi.
Kuidas tagada läbiviikude ja seadmete paigalduse kvaliteet?
Hinda katuse üldist seisukorda enne paigaldust – vajadusel telli katuse ülevaatus ja hinnang spetsialistilt, et ennetada hilisemaid kahjustusi; kaasa katusespetsialist – seadmete paigaldamist planeerides konsulteeri katuseehitaja või -hooldajaga;
Kortermajad Tartus, Kvartsi tänaval
kasuta kvaliteetseid materjale ja lahendusi – läbiviikude puhul kasuta lahendusi, mis sobivad sinu katusekatte tüübiga (PVC, BS, EPDM); tee hooldus ja järelkontroll –pärast seadmete paigaldamist kontrolli üle läbiviigud ja katuse veepidavus.
Miks valida lamekatuse
läbiviikude tegemisel
partneriks Evari Ehitus?
Evari Ehitusel on üle 30 aasta kogemust lamekatuste ehitamisel ja hooldamisel. Pakume terviklahendusi, et päikesepaneelide ja teiste seadmete paigaldus katusele toimuks nii, et katuse veekindlus säilib; katuse tööiga ei lühene; läbiviigud on tuule- ja tormikindlad; anname tehtud tööle garantii.
Soovid seadmeid katusele, aga pole kindel, kas katus on selleks valmis?
Enne seadmete tellimist või paigaldamist võta meiega ühendust ja viime läbi tasuta esmase konsultatsiooni, et saaksid paigaldada seadmed oma katusele ilma lekete ja teiste muredeta
Loe läbiviikude kohta lähemalt siit: evari.ee/labiviik.
Hendrik Türk
OÜ Evari Ehitus
Tel 5902 4761
E-post: hendrik@evari.ee
Renoveeritud kortermaja Tartus, Tähe tänaval
Kagukeskus Võrus
Tartu Ülikooli Delta keskus
Eesti eksport Koreasse kasvab, aga see on alles algus
Välisministeeriumis toimus septembri keskpaigas LõunaKorea ekspordipäev, mis tõi Tallinnasse kokku Eesti ettevõtted ja LõunaKorea partnerid ning eksperdid, et avada uusi koostöövõimalusi ning jagada teadmisi Korea turule sisenemiseks.
Toimetaja: Sigrid Aunap / Fotod: Egert Kamenik
Äriseminari avas välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik, kelle sõnul on koostöö Eesti ja Korea vahel viimastel aastatel oluliselt tihenenud. „Me avasime Soulis saatkonna 2020. aastal ja ettevõtluskeskuse 2023. aastal ning Tallinnas
on sellest aastast ka Korea saatkond,“ rääkis Ratnik.
Ettevõtteid tervitasid ka Eesti suursaadik Koreas Tanel Sepp, Korea suursaadik Eestis Ileung Kim ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ekspordiosakonna juht EvaKristiina Ponomarjov. Ülevaate Korea majandusest ja ärivõimalustest andis Korea investeeringute ja kaubandusorganisatsiooni KOTRA Helsingi peadirektor Samsik Lee.
Ühekordsed projektid ära ei tasu
Eesti eksport Koreasse on paari aastaga kasvanud pea 50%. Ratniku sõnul on uue sektorina tugevalt pilti tõusnud kaitsetööstuse koostöö. „Hea näide on Lõuna-Korea lennundus- ja kaitsetööstusettevõte Hanwha Aerospace, kel koostöölepped nii Milremi kui ka Nortali ja SensusQ-ga,“ loetles Ratnik. Endiselt on fookuses ka puit ja puitmajad, energiasektor, merendus
ja laevaehitus, biotehnoloogiad ning toidu- ja joogisektor.
Koeralased kutsuvad end hellitavalt „korterite vabariigiks“, sest enam kui 50% elanikkonnast elab korterites. Paljud elamud aga vajavad juba uuenduskuuri ja Lee sõnul tähendab see häid võimalusi Eesti puidusektori ettevõtetele.
Kaitsetööstusele keskendunud vestlusringis osalesid Hanwha Aerospace Romania vanem asepresident Peter Bae, Milremi tööstuspartnerluste direktor Paul Clayton ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu klastrijuht Rene Ehasalu. Arutelu juhtis Eesti
Ileung Kim
Mariin Ratnik
Eesti allkirjastas kaubavahetuseks olulised piima ja kala toiduohutuse protokollid Hiinaga
Hiina tolliameti aseministri visiidil Eestisse allkirjastati piima ja kala protokollid, tänu millele on Eesti ettevõtetel võimalik pidada kaubavahetust Hiinaga. Visiit leidis aset septembri keskpaigas.
Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) peadirektor Raimo Heinam ütles, et äridiplomaatia on üks olulisemaid instrumente ettevõtete toetamisel välisturgudel ning meie valitsuse üks prioriteete. „Loodan, et allkirjastatud protokollid aitavad ekspordi edendamisele kaasa ja toovad positiivseid tulemusi,“ rääkis Heinam.
„Avamere kalatoodete lepinguga loome täiendavaid võimalusi Eesti kaugpüügisektori toodete ekspordiks Hiina turule ja laiendame eksporditavate toodete nimekirja,“ sõnas PTA piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlakas. Ka piimatoodete protokoll laiendab eksporditavate toodete nimekirja. „Oleme Eesti ettevõtjatelt saanud indikatsioone, et lepinguid oma äritegevuse laiendamiseks on oodatud pikisilmi,“ lisas Pihlakas.
Eesti peamised ekspordiartiklid on jätkuvalt piim, kala ja teravili, kus isevarustatuse tase on kõige kõrgemal tasemel, vaatamata erinevatele kriisidele põllumajandussektoris ja laiemalt.
2025. aasta seitsme kuuga eksporditi Hiinasse 22,5 miljoni euro väärtuses Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupa, millest ligi 60% olid kalad, koorikloomad, molluskid, 25% kakao ja kakaotooted, 8% külmutatud puuviljad, 4% vadak ja 3% linnaseõlu.
Allikas: Põllumajandus- ja toiduamet
Lõuna-Korea saatkonna asejuht Carmel Tellis.
Arutelus osalejad olid ühel meelel, et usalduse loomise alus on näost näkku kohtumised ning ühise kasu leidmine – oluline ei ole otsida ainult kliente, vaid partnereid. Küsimuse peale, kas korealased tulenevalt oma geopoliitilisest asu kohast ei karda Eestisse investeerida, vastas Hanwha Aerospace’i esindaja, et investeeringuteks on palju variante – olgu see lihtsalt kauba tellimine, ühine arendustegevus, otseinvesteering või hoopis ühisettevõte. Ta julgustas Eesti ettevõtteid Hanwhaga koostööd tegema.
Rene Ehasalu kinnitas, et õigete partnerite leidmine on Koreas kriitilise tähtsusega ning ühekordsed projektid ära ei tasu. Milremi esindaja nõustus oma kogemuse põhjal, et koostöö partneritega on nagu tants. Kõigepealt jälgitakse ja hinnatakse, kuidas tants ehk siis koostöö sujub, ja siis saab astuda samme koostöö tihendamiseks. Paul Clayton tõdes, et Korea partneritega on lihtne koostööd teha,
Kaitsetööstusele keskendunud vestlusring.
sest mõlemad pooled on väga pragmaatilised.
Tähtis on jõuda pilootprojektidest edasi Rohetehnoloogiate ja energiasektori arutelu juhtis EIS-i Aasia piirkonna turgude juht Marek Roostar. Osalesid Samsung C&T vanem asepresident Jung E. Kim, Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemets ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
Arutelu keskendus koostöövõimaluste leidmisele ja räägiti oma näidetest, kuidas jõuda esimestest kokkupuudetest püsiva koostööni. Ristkok rõhutas, et kõige tähtsam on pilootprojektidest edasi jõuda ja äri skaleerida.
EIS-i Lõuna-Korea ekspordinõunik Soyoung Im ja Eesti Souli saatkonna juures tegutseva ettevõtluskeskuse projektijuht Hyejeong Yu tutvustasid saatkonna ja EIS-i 2025.–2026. aasta plaane, kus ettevõtted saavad osaleda,
ning kutsusid üles kõiki Korea turust huvitatud ettevõtjaid ühendust võtma. Päeva lõpetuseks toimusid sektoripõhised kiirkohtumised, kus osalejad said arutada konkreetseid koostööideid ja küsida nõu nii Eesti kui ka Korea ekspertidelt.
Üritust rahastati Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Allikas: Välisministeerium
PUIDUTÖÖSTUSE INSTRUMENTIDE HOOLDUS JA MÜÜK
MADIX TERITUS OÜ hooldab ja müüb:
• saekettad piki- ja ristipuu lõikamiseks
(MADIX, FABA, FREUD, KANEFUSA, CEDRO)
• lintsaelindid puidutööstuse jaoks laiusega 13–206 mm (stelliteeritud, tongitud, räsatud, HM)
• lintsaelindid metalli lõikamiseks (laiusega 13/20/27/34/41 mm)
Küsi hinnapakkumist ja telli MADIX-i kullerauto kohale!
5691
| info@madixteritus.ee | Kaarhalli, 61615 Meeri, Tartumaa
Eksportijad leiavad uusi sihtturge
Kuigi kaitsetollid tõid kaasa ebakindlust, elavnes üleilmne kaubandus selle aasta esimesel poolel. Ehkki meie kaubanduspartnerite seas pole see täiendavat nõudlust kaasa toonud, on eksport kokkuvõttes hoogustunud paljudel tegevusaladel ja eksportijad leiavad ka uusi turge.
Ekspordi kasv teises kvartalis jätkus, kuid tagasihoidlikumalt kui aasta alguses. Maksebilansi andmetel kasvasid teises kvartalis nii kaupade ja teenuste väljaveokäive kui ka sisseostukäive 6%.
Aasta esimesel poolel paranes nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele nii euroalal kui ka väljaspool seda. Kaubaeksport kasvas teises kvartalis enamikus olulistes kaubagruppides ja sihtriikides. Tähtsamatest kaubanduspartneritest rääkides kasvas Eesti eksport kõige rohkem Poola ja Leetu, vaikselt kosub ka Saksamaa turg.
Teenuste ekspordi stabiilne kasv
Positiivne on see, et eksportijad leiavad kaupadele uusi turge, näiteks on kasvanud müük Prantsusmaale, ka oluliste sihtriikide ring on laienenud. Asendatakse ennekõike seni Põhjamaadesse suundunud eksporti, sest Soome, Rootsi ja Norra turu nõudlus kiratseb endiselt. Kaubagruppidest panustasid kasvu kõige enam masinate ja seadmete, puidu- ja puidutoodete ning toiduainetööstuse toodete eksport.
Majandus saab endiselt tuge teenuste ekspordi stabiilsest kasvust. Teises kvartalis kasvas teenuste eksport aastataguse ajaga võrreldes 8%. Seda veavad kaks olulisemat gruppi: 14% suurenes telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste ekspordikäive ning 10% äriteenuste ekspordikäive. Kevadsuvine turismihooaeg suurendas reisiteenuste ekspordikäivet 11%. Transpordi ekspordikäive aga vähenes edasi, suuresti maanteekaubavedude kahanemise tõttu.
Tunnetatakse olukorra paranemist
Tööstuse ja kogu majanduse elavnemine kasvatab vajadust sisendite ja tooraine järele ning suurendab importi, seega kasvas kaupade impordikäive teises kvartalis 3,2%. Kõige rohkem panustasid sellesse masinate ja seadmete ning elektroonikakaupade sisseost. Aasta esimesel poolel mõjutasid kaubaimporti ka kapitalikaupade ühekordsed ostud kaitsevaldkonnas. Teenuste impordikäive kasvas samuti ja oli 11% suurem kui aasta eest.
Maksebilansi põhjal oli 2025. aasta teise kvartali jooksevkonto 52 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis moodustab 0,5% SKP-st. Jooksevkontot toetas see, et kaupade konto puudujääk oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes väiksem ja teenuste konto ülejääk oli suurem nii aastases kui ka kvartaalses vaates.
Ettevõtjad leiavad, et eksporditellimustega on olukord parem kui aasta alguses, kuid nende hinnangud püsivad pessimistlikud. Suvekuudel muutusid aga märgatavalt ettevõtjate hinnangud enda konkurentsivõimele – tunnetatakse, et olukord on paranenud just väljaspool Euroopa Liitu asetsevatel turgudel.
Mari Rell, Eesti Panga ökonomist.
Eesti allkirjastas kaubavahetuseks olulised piima ja kala toiduohutuse protokollid Hiinaga.
Foto: Mihkel
Leis
Foto: Eesti
Pank
LAI TOOTEVALIK –TÕSTUKID JA LAORIIULID
• Vastukaalutõstukid
• Virnastajad
• Aluseteisaldajad
• Komplekteerijad
• VNA tõstukid
• Vedukid
Kasutajamugavus Kõrge töökindlus Maksimaalne ohutus Efektiivsus
Ülevaade:
tööstusettevõtted on oma kasvuväljavaadete suhtes muutunud ebakindlamaks
Töötleva tööstuse tootmismaht on selle aasta seitsme kuuga suurenenud aastases võrdluses küll 4,5% ja ka juulis näitas see 3,5% kasvu, kuid selle tõusu taga on paljuski eelmise aasta madal võrdlusbaas.
Tekst: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Eestis
Töötleva tööstuse tootmismahu põhi jäigi eelmise aasta esimesse poolde. Vaatamata tootmismahu aeglasele paranemisele oli juulis selle majandusharu tootmismaht 18% allpool 2022. aasta kevadesse jäänud tipptasemest.
Nii nagu kuu varemgi, aitasid ka juulis töötleva tööstuse tootmismahu kasvule kõige enam kaasa veesõidukite tootmine ja laevaremont. Kõige suurema piduri panid aga selle majandusharu kasvule toiduainete ja puittoodete tootmise vähenemine.
Müük ekspordiks suurenes taas kiiremini kui müük koduturule ning juulis tuligi enamik müügitulu kasvust ekspordist. Töötleva tööstuse ettevõtted müüsid juulis ekspordiks küll ligi 65% oma toodangust, kuid viimastel aastatel on see osakaal veidi vähenenud.
Laenumahu hoogne kasv peaks üha rohkem peegelduma investeeringutes Tööstusettevõtete kindlustunne on aastatagusega võrreldes parem, kuid
Tõnu Mertsina Foto: Jake Farra
Foto: Pexels
viimastel kuudel on toimunud väike tagasilöök. Ühest küljest on ettevõtete lähikuude ootused tootmise kasvatamiseks halvenenud, samas kui hinnang eksporditellimuste kohta paraneb.
Küll on aga tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul erakordselt pessimistlik. See halvenes järsult 2022. aasta teisel poolel, koos Vene turu kadumise ja kiire inflatsiooniga, ning pole siiani taastunud. Töötleva tööstuse ettevõtete tootmisvõimsuste rakendatus on küll eelmise aasta alguse madalseisuga võrreldes veidi paranenud, kuid on ikka veel tublisti madalam pikaajalisest keskmisest.
Vaatamata kindlustunde halvenemisele on intressimäärade langus suurendanud töötleva tööstuse ettevõtete laenunõudlust. Nende uued laenud on aastases võrdluses lausa kahekordistunud, mis on vähemalt viimase kümne aasta suurim laenumaht. Laenukasv peaks aga üha rohkem peegelduma investeeringutes.
Vaatamata kindlustunde halvenemisele on intressimäärade langus suurendanud töötleva tööstuse ettevõtete laenunõudlust.
Välisnõudlus tasapisi paraneb Euroala majandus, kuhu suunatakse Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist, kasvas aasta esimesel poolel küll üsna hästi, kuid selle taga peituvad suured sektoripõhised erinevused ja töötleva tööstuse jaoks on olukord endiselt keeruline.
Euroala eksport USA-sse moodustab veidi alla 3% SKP-st, mis teeb selle USA tollimaksude suhtes vähem haavatavaks. Vaatamata sellele on sektoreid, mida tollimaksud tõenäoliselt rohkem mõjutavad – näiteks, auto-, terase-, alumiiniumi- ja farmaatsiatööstused.
Kuigi töötlev tööstus euroalal kosub aeglaselt, on pilt ka riikide järgi erinev (Saksamaal näitab töötleva tööstuse ostujuhtide hinnang jätkuvalt majandusaktiivsuse vähenemist) ning ettevõtete jaoks on üha kasvavaks probleemiks tootmissisendite hindade tõus. Ettevõtete kasvuväljavaateid ei halvenda mitte ainult ekspordibarjäärid USA-sse, vaid ka suurenev konkurents Aasia riikidest.
Tõnu Mertsina Foto: Swedbank
Vaatamata USA kaubanduspoliitikast ja kõrgematest tollimaksudest põhjustatud pingetele ja nende negatiivsele mõjule Eesti kaubanduspartnerite kasvuväljavaadetele, peaks välisnõudlus tasapisi paranema. Selle aastaga võrreldes on Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ja Saksamaal oodata järgmisel aastal, paljuski sisenõudluse toel, majanduskasvu paranemist.
Eesti päritolu kaupade eksport on nõrgenemas
Statistikaameti andmetel oli juulikuine kaupade ekspordi kasv Eestist küll tugev, suurenedes aastases võrdluses 9%, kuid selle taga oli ligi veerandi võrra kasvanud reeksport, peamiselt imporditud mineraalsete toodete ja transpordivahendite taasväljavedu. Eesti päritolu kaupade eksport aga vähenes protsendi. Viimati vähenes Eesti päritolu kaupade eksport möödunud aasta augustis. Vaatamata juulikuu langusele suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aasta esimese seitsme kuuga 5%,
Tootjahinnaindeks langes kolmandat kuud järjest
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta augustis võrreldes juuliga 1,6% ja langes võrreldes eelmise aasta augustiga 1,6%.
Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi analüütiku Jelena Jurkova sõnul langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks aastases võrdluses kolmandat kuud järjest. „Võrreldes 2024. aasta augustiga mõjutas indeksit enim elektrienergia ja kütteõlide tootmise hinnalangus. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus,“ rääkis Jurkova. Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku oli hinnalangus 0,1%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 3,7%.
Võrreldes juuliga mõjutas augustis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises. Samuti mõjutas indeksit puit- ja metalltoodete tootmise ning masinate ja seadmete remondi hinnalangus.
Ekspordihinnaindeks tõusis augustis võrreldes juuliga 0,8%. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, rõivaste ning tööstusmasinate ja -seadmete hinnad. Enim langesid hinnad paberil ja pabertoodetel, põllumajandussaadustel ning mäetööstuses. Võrreldes 2024. aasta augustiga langes ekspordihinnaindeks 0,4%.
Impordihinnaindeks tõusis augustis võrreldes juuliga 1,9%. Enim tõusid elektrienergia, naftasaaduste ja põllumajandussaaduste hinnad. Kõige rohkem langesid hinnad mäetööstuses, paberil ja pabertoodetel ning elektriseadmetel. Võrreldes eelmise aasta augustiga langes impordihinnaindeks 1,1%.
Allikas: Statistikaamet
mida kannustas peamiselt tugev esimene kvartal.
Oluline mõju ekspordi vähenemisest USAsse
Kõige enam mõjutasid juulis ekspordi vähenemist puittoodete ja tööstuslike õlide väljaveo vähenemine, mille taga oli ka nende kaupade hinnalangus. Enim aga suurenes elektriseadmete, eelkõige mobiilsideseadmete väljavedu. Mobiilsideseadmete eksport suurenes peamiselt Rootsi ja Mehhikosse, kuid vähenes enim USA turule. Mobiilsideseadmete eksport on pikemas ajavaates olnud üsna volatiilne. Viimane väljaveo tipp jäi möödunud aasta oktoobrisse. Tänavu juuliks
oli mobiilsideseadmete eksport vahepealse ajaga kukkunud 36%, USA-sse aga lausa 97%.
Riikide järgi tuli tugevaim kasv Gibraltarile veetud tööstuslikest õlidest, kust need ilmselt mujale edasi liikusid. Samuti suurenes eksport suuremal määral veel Rootsi ja selle taga olid peamiselt mobiilsideseadmed. Lisaks tõusid esile raud- ja terastoodete ning kokkupandavate ehitiste väljavedu. Enim langes Eesti päritolu toodete eksport aga Singapuri ja USA-sse. USA-suunalise kukkumise taga oli juba mainitud mobiilsideseadmete, Singapuri suunal aga tööstuslike õlide väljaveo vähenemine.
Vaatamata juulikuu langusele suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aasta esimese seitsme kuuga 5%.
mise taseme, kuid on veel endiselt nõrgem 20 aasta keskmisest. Eestis tehakse aga 97% piiriülestest tehingutest euros ja dollaris jääb see osakaal alla 2%.
Riikide järgi tuli tugevaim kasv Gibraltarile veetud tööstuslikest õlidest, kust need ilmselt mujale edasi liikusid.
Euro tugevnemine dollari suhtes muudab imporditud tootmissisendid soodsamaks Euro tugevnemine dollari suhtes mõjutab küll üksikuid tegevusalasid ja ettevõtteid Eestis, kuid selle otsene mõju kogu majandusele ei ole suur.
Euro on USA dollari suhtes tugevnenud küll üle kümne aasta kesk-
Ühest küljest mõjub dollari nõrgenemine antud valuutas ekspordile kahjulikult, kuid see muudab ka dollaris sisse ostetud kaubad soodsamaks. See peaks, vähemalt osaliselt, kompenseerima nõrgenenud dollari kahjulikku mõju ekspordile.
Samas, kuigi see kehtib kogu majanduse kohta, võib see üksikuid ettevõtteid erinevalt mõjutada, kuna dollaris eksporditud ja imporditud kaupade osakaalud võivad olla väga erinevad.
PUIDULÕIKEINSTRUMENTIDE
TEENUSED:
• treimine, freesimine, lihvimine
• lõikeinstrumentide staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine
• puidulõikeinstrumentide teritus, remont, valmistamine ja müük
Tule kohale või saada töö välja meie aadressile.
KÜSI HINNAPAKKUMIST!
Oleme avatud E–R 8.00–17.00
Ringtee 1, 51013 Tartu
Tel 736 2388
Tel 5330 7155 (müük)
Tel 515 7287 (hooldus)
E-post: info@terituspartner.ee
Töötleva tööstuse mahud on kasvanud seitse kuud järjest
MKMi peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul iseloomustasid juulis töötleva tööstuse toodangu arenguid üldiselt samad märksõnad, nagu eelnevatel kuudel. Toodang kasvas aastaga 3,5%, nii ekspordi kui ka siseturu müük suurenesid samas tempos. Tootmine on kasvanud viimastel kuudel ka meie lähiriikides – Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus.
Suurematest tööstusharudest süvenes langus toiduainete tootmises. Hinnatõusu tõttu püsis rahaliselt toodangu maht eelmise aasta tasemel, eksport kasvas isegi kümnendiku võrra. Kõige rohkem on vähenenud muude toiduainete (näiteks šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete) tootmine, kuid samas ka liha- ja kalatoodete tootmine. Joogitootmise langus on pigem hooajast tingitud, aasta tagasi olid juunis ja juulis vastupidised arengud.
Siseturg viis juulis puidutööstuse langusesse, eksport püsis aastatagusel tasemel. Mitmete puittoodete tootmine, näiteks saematerjal, graanulid, puitkiudplaadid, spoon, liimpuit, oli suurem kui aasta varem, vähenes aga vineeri tootmine, mis kuu varem kasvas oluliselt.
Põlevkiviõli tootmine on pidevalt suurenenud. Juulis toodeti kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem, kuid hindade languse tõttu ei kajastu selline kasv siiski müügitulus.
Üsna kiire kasv (ligi 8%) jätkus elektroonikatööstuses ning masinate ja seadmete remondi ning paigalduse tegevusalal, kus tootmismaht kasvas enam kui veerandi võrra. Kõige tempokamad arengud olid endiselt muude transpordivahendite, nagu laevade, paatide, ujuvkonstruktsioonide, droonide tootmises, kus tootmine kasvas aastaga kaks ja pool korda, müüdud toodangu maksumus veelgi enam.
Languses oli jätkuvalt masinatööstus, kus toodang vähenes aastaga enam kui kümnendiku võrra. Siingi on hinnatõus aidanud hoida toodangu maksumust eelmise aasta tasemel.
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal pole tööstusettevõtete esindajate hinnangutes viimastel kuudel suuri muutusi toimunud. Jätkuvalt on peamiseks probleemiks vähene nõudlus, kuid tõusetunud on ka tööjõu puuduse teema.
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
TRABIFLEX
SEE ON HÜDRAULIKA
TRABIFLEX OÜ valmistab Keilas tellijatele hüdrovoolikuid ka ootetööna. Samuti valmistame hüdrovoolikuid Vene tehnikale.
LAI VALIK hüdrosilindreid kohapeal olemas. Teleskoopsilindrid otse tootjalt tellimisel.
Maksimaalne lõigatava detaili suurus 3000 x 6000 mm, kasutusel kuni 4 lõikepead
Hüdrojaamade komplekteerimine.
TULE JA KÜSI LISA!
LEPINGULISTELE KLIENTIDELE SOODUSTUSED!
Saadame kaupa ka kulleriga.
ASUME KEILAS
Rõõmu Kaubamaja kõrval aadressil Haapsalu mnt 57d. tel 5551 0930
Foto: Pexels
ELEKTRIMOOTORID, SAGEDUSMUUNDURID,
OHUTUSTESTRID
Kogenud inseneride nõu ja abi ajamilahenduste valikul, projekteerimisel, tüübikatsetel ja sertiftseerimisel aitab vältida kulukaid vigu, säästab aega ja raha ning kiirendab teie tootearendust. Seda võivad kinnitada meie kliendid CERN, Cleveron, Inox Baltic, Helsingi Linnatransport jpt.
ENERGIATEHNIKA OÜ PAKUB
• tööstusautomaatikat, elektriseadmeid
• elektrimõõteriistu ja testsüsteeme
• projekte ning erilahendusi masinaehitusele ja töötlevale tööstusele
Teid nõustavad kogenud elektriinsenerid, kes kasutavad professionaalseid vahendeid, et leida nõuetekohased tehnilised lahendused, need dokumenteerida, seadistada ja testida.
