Issuu

ÄÄRMUSLIKUD ILMAOLUD

rikkusid lootustandva teravilja-aasta

UUS OAREKORD jäi napilt sündimata

Nisuvõitja ANNIKA

ISAND: edu alus on õigel ajal tehtud tööd ja meeskonnavaim

Viljelusvõistlus

11. detsember 2025 ♦ Nr 6 (123)

Foto:

juHTKIRI

Tõelised meistrid säravad keerulistel aegadel

Iga taimekasvataja teab, et põld ei hooli lubadustest ja nõuab hoopis tarkust, tähelepanu ning kannatust.

Just seetõttu on viljelusvõistlus alati olnud midagi enamat kui numbrite rida tabelis. See on austusavaldus neile, kes iga ilmaga astuvad põllule teadmisega, et loodus on nende partner, aga vahel ka väärikas vastane. Tänavune võistlus tõestas seda veenvalt.

Kuigi ootused olid kõrged ja ilm mängis mitmel pool kriitilisel hetkel vingerpussi, jõudis lõpptabelisse koguni 47 põldu –muljet avaldav näide Eesti põllumeeste sihikindlusest. Rekordid jäid sel aastal küll napilt püstitamata, ent just sellistel keerulistel hooaegadel paistavad tõelised meistrid eriti selgelt silma.

Tõnis Riisk oma põldoasaagiga jõudis pea rekordini ning kinnitas, et järjepidevus ja oskuslik agronoomitöö tasuvad alati ära.

Eriliseks tegi tänavuse aasta ka õlikanepi esmakordne lisandumine võistlusklassi. Iga uus kultuur avab uksed võimalustele ja loob põllumeestele täiendava väljundi oma teadmiste proovilepanekuks. Esimese katse puhul võib iga tulemust pidada omamoodi rekordiks – märgiks, et meie põllumehed on valmis uuendusteks ja julguseks oma tootmist mitmekesistada.

Sellised osalejad näitavad, et Eestis on kasvamas põlvkond põllumehi, kes ei pelga katsetada ega arendada oma erialast meisterlikkust.

Eriauhinnana välja antud stipendiumi pälvis Edith Saks –tunnustus, mis ei sümboliseeri ainult tänavusi saavutusi, vaid ka potentsiaali, millele Eesti põllumajanduse tulevik toetub. Ning loomulikult väärivad esiletõstmist kõik parimate tiitlid pälvinud viljelejad: igaühest neist saab käesolevast väljaandest pikemalt lugeda.

Tänavune viljelusvõistlus kinnitab, et Eesti põllumajandus on tugev, mitmekesine ja uuendusmeelne. Rekorditel on oma väärtus, kuid veel olulisem on püsivus, julgus ja oskus näha igas väljakutses uut võimalust. Just seda meie põllumehed tänavu tegid – ning see teeb neist kõigist võitjad.

maRju REITsaK

Äärmuslikud ilmaolud rikkusid

lootustandva teravilja-aasta

♦ Taliviljade kasvuperioodi algus tõi põldudele ebatavaliselt pika ja sooja sügise. Oras läks jõudsalt kasvama, tegi juba sügisel hulgaliselt külgvõrseid ja pehme talv hoidis need kõik kevadeks alles.

Oodati head saaki.

maRT TOOmsaLu METK taimekasvatuse konsultant

Nii tuli põllumeestel kevadel arvestada suuremate kuludega – tihe ja lopsakas taimik nõuab rohkem toitaineid ja tõhusamat kaitset.

Märtsi lõpp ja aprilli algus olid harukordselt soojad ja mitmel pool kardeti, et pärast lume sulamist võib korduda viimaste aastate kuivus. Väetama hakati varakult, et sulavee niiskus ära kasutada. Taimekaitses hoiti aga pigem tagasi – kui põuda kardad, pole mõtet taimi liigselt reguleerida ega haigustõrjega maksimumi peale minna.

Lõuna-Eestis läks ilm siiski keeruliseks. Suure vihmahulga kõrval mõõdeti Valgas ja Võrus aprillikuu kõigi aegade kuumarekord 27,8 kraadi.

Vihma tõttu jäid vajalikud tööd tegemata Maikuus tabasid kogu Eestit madalad temperatuurid ja öökülmad. Päikesepaistet oli vähe. Vihmane jahe ilm suunas teraviljad hoogsalt lehemassi ja kõrrepikkust kasvatama, viljapea areng jäi tagasihoidlikuks.

Sobivat ilma taimekaitsevahendite ja kasvuregulaatorite pritsimiseks oli pidevate vihmade tõttu raske leida. Kohati olid põllud nii pehmeks muutunud, et masinaga ei olnud võimalik põllule minna. Kõrge õhuniiskus, madalad temperatuurid ja taimestress lõid soodsad tingimused taimehaiguste levikuks ja hilisemaks vilja lamandumiseks.

Juunikuu oli viimase kaheksa aasta sademeterohkeim ja viimase seitsme aasta jahedaim. Need, kellel oli võimalik kevadel õigel ajal põllule pääseda ja teha

Sademete hulga võrdlus talinisu Pärlikee katsepõllul Kuusikul

Kuu sademed (katseaasta) Pikaajaline keskmine (1991–2020)

vajaliku efektiivsusega haiguste tõrje ning kasvu reguleerimise pritsimised, kandsid väiksemaid kahjusid. Paljudes piirkondades muld paraku traktoreid ei kandnud.

Juulikuus vajavad teraviljad õitsemiseks, viljapea täitumiseks ja küpsemisprotsessi alustamiseks mõõdukalt vihma, rohkem päikesepaistet ja kõrgemaid temperatuure. Sellel aastal oli ka juulikuus sademeid liiga palju. Kui juunis sa-

Juunikuu oli viimase kaheksa aasta sademeterohkeim ja viimase seitsme aasta jahedaim.

das Eestis keskmiselt 104 mm, siis juulikuus oli sademeid 90 mm. Keskmine temperatuur oli keskkonnaagentuuri andmetel juulikuus päris hea, 19,2 kraadi. Pikaajaline keskmine on juulis 17,8 kraadi.

Siin tulebki välja viimaste aastate ilmastiku suur probleemikoht. Ilmaolud muutuvad lühikese ajaperioodi jooksul väga kiiresti äärmusest äärmusse, samuti on ilmastik Eesti piires piirkonniti väga erinev. Kui vaatame pikaajalist statistikat, siis seal need probleemid ennast ei ilmuta. Saatan peitub detailides! Lisaks rohketele sademetele oli juulis sõltuvalt piirkonnast üks kuni kaks kuumalainet, mis tugevate vihmadega vaheldudes viisid taimede stressi ja haiguste

Vastutav toimetaja Marju Reitsak, marju.reitsak@maaleht.ee, 669 8030

Keeletoimetaja Kaire Puumets-Sõber, kaire.puumets-sober@delfi.ee

Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee

Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee

Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee, 5666 1049

leviku nii kõrgeks, et osa sorte läks varakult hädaküpsuse faasi. Põllud kaotasid kiiresti rohelise värvi ja muutusid kollakaks. Juulis ja augustis ei saanud enam olukorra parandamiseks põllul midagi ette võtta. Üle tuli elada ka vihmane ja jahe augustikuu ning püüda tabada viljakoristuseks õigeid momente, et vähemalt mõni nisupõld saaks toidunisu kvaliteediga koristatud. Mida järgnevatel aastatel silmas pidada?

Erilise hoolega peab jälgima pikka ilmaprognoosi ja olema sealjuures mõõdukas pessimist. Üks väärtuslik tööriist on oma põllu ilmajaam. Sealt saab hetkeolukorra hinnangu ja neid andmeid koos ilmaprognoosiga analüüsi-

des on võimalik põllutöid optimaalsemalt planeerida. Üks põhilisi probleeme sellel aastal oli liigniiske muld, mis põhjustas hapnikupuuduse. Taimede toitumine ja ainevahetus oli seetõttu tugevalt häiritud. Seda probleemi saab mõnevõrra leevendada viljavahelduse ja erinevate mullaharimismeetoditega. Liblikõielised kultuurid, nagu põlduba ja hernes, parandavad vee liikuvust mullas. Samuti parandab mulda vahekultuuride ja haljasväetise kasvatamine. Kui maa ei ole väga kivine, siis aitab sügavkobesti mulla tihest lõhkuda ja vesi pääseb ülemistest kihtidest allapoole liikuma. Künni osakaalu oleks hea vähendada, aga päris ära jätta siiski ei saa. Sobiva mullastiku korral aitab tihenemist vältida otsekülv. Tähelepanu peaks pöörama ka drenaažile, mis on rajatud liigse vee põllult ärajuhtimiseks. Kevadise väetamise puhul on parem kasutada lämmastikväetisi, milles väävel ja lämmastik on taimedele sobivas vahekorras kokku segatud. Neid toitaineid eraldi põllule viies on leostumisrisk suurem. Sellisel vihmasel aastal nagu tänavu ei jää toitainetel aega mullas ühtlaselt seguneda. Sel aastal oli abi õigel ajal ja õiges koguses põllule pritsitud mikroelementidest ja aminohapetest, mis aitasid taimedel stressiga paremini toime tulla. Teraviljakasvatuses ei ole paraku ilmastikuga seotud riske võimalik lõpuni välistada. Muutuv kliima sunnib meid valmistuma äärmuslikeks ilmastikutingimusteks, mida oleme viimastel aastatel pidanud kogema.

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@delfi.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Väljaandja Delfi Meedia AS Trükk AS Printall

Liigvee kahjustusega talinisu Viljandi METK katsekeskuses 15. juulil 2025. Foto: Afra Univer

Tänavuse teraviljade kvaliteedi otsustas ilmastik, mitte sort ega väetis

♦ Teraviljade kvaliteeti

mõjutas 2025. aastal kõige enam juuli liigne sademete hulk ja augusti vihmane koristusaeg. See tõi kaasa mitme kultuuri kvaliteedinäitajate järsu languse, kõige rohkem sai kannatada talinisu.

EVELIn LOIT-HaRRO

Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppejõud

HELEn VEsIK METKi agronoom

SKõigile neljale toidunisu kvaliteedinõudele (valk, gluteen, mahumass, langemisarv) vastas sel aastal vaid üks proov.

tähendada märkimisväärseid erinevusi jahusaagis ja seega ka majanduslikes tulemustes. Näiteks annab 77 kg/hl mahumassiga nisu 72–74 kg püülijahu, kuid alla 74 kg/hl mahumassiga võib 100 kg teradest saada vaid 68–70 kg jahu.

lase tainal kerkida ning sai jääb tihke ja madal. Seetõttu vastas kõigile neljale toidunisu kvaliteedinõudele (valk, gluteen, mahumass, langemisarv) sel aastal vaid üks proov.

Tagasilöök tabas ka teisi kultuure

Saiajahu kvaliteeti tuli vaid ühelt põllult

Kõige suurema tagasilöögi sai langemisarv, mis näitab teradesse jäänud tärklise kogust. Augusti sadude ajal hakkasid paljud valminud terad peas idanema, ensüümid lagundasid tärklist ja muutsid selle küpsetamiskõlbmatuks.

Kõrgem mahumass on positiivses seoses jahu saagiga, mis

el aastal hinnati viljelusvõistluse talinisu kvaliteeti 13 proovi põhjal. Positiivse poole pealt olid valgusisalduse ja gluteeninäitajad väga head. Nisutera keskmine valgusisaldus oli 13,77%, mis ületas mullust tulemust (11,95%) ja paigutas suure osa proovidest toidunisu kategooriasse. Ka gluteenisisaldus oli kõrge, mis tähendab, et enamikust nisust olnuks võimalik küpsetada hästi kerkivat ja kohevust hoidvat saia. Probleemid ilmnesid aga seal, kus suurimat rolli mängib ilmastik, ehk mahumassi ja langemisarvu puhul. Mahumass näitab, kui täis ja tärkliserikkad on terad. Eesti tingimustes toimub taliviljade terade täitumine enamasti juulis, kuid tänavune suur sademete hulk katkestas täitumisprotsessi enneaegselt. Selle tulemusena kõikus talinisu mahumass võistluspõldudel 51,5–75,9 kg/hl, kuigi toidunisu miinimumnõue on vähemalt 74 kg/hl. Keskmine tulemus 68,4 kg/hl oli viimase kümne aasta madalaim.

tähendab, et veskid saavad samast nisukogusest rohkem jahu ja vähem kliisid. See mõjutab otseselt kasumlikkust, kuna nisuterade peamine väljund on saiaküpsetamiseks sobiv jahu. Isegi mõne kilogrammi suurune erinevus mahumassis võib

Tulemuseks oli sügav kvaliteedilangus: kui seitse talinisu proovi näitasid väga head tulemust (üle 275 sekundi), siis ülejäänud jäid 62–118 sekundi vahemikku, mis on toidunisu puhul lootusetult madal. Langemisarv mõjutab otseselt küpsetuskvaliteeti, sest lagunenud tärklisega jahu ei

Kuigi talinisu oli ilmastiku tõttu kõige nõrgemas seisus, ei pääsenud tagasilöökidest ka teised kultuurid. Talioder pidas sademetele paremini vastu, mahumass oli enamasti korralik ja idanemisriski vähem, kuid õlleodra tootmine jäi keeruliseks, sest valgusisalduse tõus ja ebaühtlane täitumine kahjustasid linnase omadusi. Aasta kõige stabiilsemaks kultuuriks osutus kaer, kuna talus niiskust nisust ja odrast paremini, hoidis head mahumassi ning kaotas kvaliteedis kõige vähem. Rapsi saagikus oli mitmel pool hea, kuid õlisisaldus jäi oodatust madalamaks ja seemnete täitumine ebaühtlaseks, mis vähendas saagi väärtust. Tänavune aasta kinnitas, et teravilja lõppkvaliteeti ei määra sageli ainult sort, väetamine või agrotehnoloogia, vaid lisaks ka see, kuidas jagunevad sademed kõige kriitilisemal, terade täitumise ja koristuse ajal.

Langemisarv sekundites mõjutab saiavilja kvaliteeti – mida suurem see on, seda ühtlasemalt sai kerkib. Foto: PerkinElmer

Ülevaade viljelusvõistluse põldude

Temera OÜ on veepumpade ja sulgarmatuuri hulgimüügiga tegelev ettevõte. Pakume statsionaarseid ja mobiilseid lahendusi.

PUMPADE KASUTUSVALDKONNAD:

• niisutussüsteemid

• tehnoloogiline vee pumpamine

• veesüsteemi rõhutõste

• heitvete (ka fekaalne) pumpamine

ESINDATAVAD KAUBAMÄRGID:

♦ Põllumehele on kõige olulisem, et tootmine oleks kasumlik ja võimalikult väikeste sisenditega saavutataks võimalikult tugev tulemus. Seetõttu jälgime igal aastal, kuidas kujuneb tulude ja kulude suhe. 2025. aasta võistluspõldude tulemuste põhjal saab teha mitmeid väärt tähelepanekuid.

RaIVO VETTIK

METK põllumajandusuuringute osakonna agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur

Suurima osakaaluga tootmiskulu oli masinatöökulu: põld uba ja kaer (52%), põldhernes 51%. Masinatöökulule järgnevad teraviljade ja rapsi puhul kulutused mineraalväetistele (23–33%), põldherne puhul kulutus külviseemnele (25%) ja põldoa puhul kulutused taimekaitsevahenditele (19%).

Mitmekesine mullaharimistehnoloogia Mullaharimistehnoloogia valik oli võistluspõldudel mitmekesine. Valdavalt kasutati randaalipõhist harimist (23 põldu), sellele järgnesid künnipõhised lahendused (14) ja väiksemal määral otsekülv (6). Samuti kasutati kobestit ja kombineeritud lahendusi, kuid oluliselt vähem.

Külvisenormide kohta võib öelda, et talirapsi hübriidsorte külvati 1,8–3, talinisu 175–240 ja taliotra 87–140 kilogrammi hektarile. Põldherne külvisenorm

ulatus 300–330 kilogrammini, kaeral jäi 200–240 ja põldoal 200–238 kilogrammi vahele. Talirukki hübriidsordi külviseemet oli 60–95, tavasordi seemet aga 170 kilogrammi hektari kohta. Kanepi külvisemäär oli 30 kilogrammi hektarile.

Koristusaasta kujunes varasemast keerukamaks. Kui eelmisel hooajal oli 39 põllu seas üheksa sellist, mille saagi niiskus jäi koristamisel alla kokkuostupiiri, siis

TOP 10

sel aastal oli 47 põllu hulgas neid vaid seitse. See tõi kaasa ka märgatavad kuivatuskulud: teraviljal ulatusid need kuni 32,2 euroni tonni kohta, rapsil kuni 28,5 euroni ja põldhernel ning põldoal 32,8 euroni.

Võistluspõldudel väetamiseks kasutatud põhiväetiste nimekirjas oli 21 erinevat mineraalväetist, millele lisandus 50 täiendväetist ja 9 biostimulaatorit/aminohapet. Mineraalväetiste osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem talirukki kasvatamisel (31,9%), järgnesid kaer ja talioder. Mineraalväetise laoturiga pealtväetati kuni neli korda, enim pealtväetati talinisu- ja talirapsipõlde. Orgaanilistest väetistest kasutati talirapsi-, talinisu- ja taliod-

Arvestuslik kasum hektari kohta

Kultuur Ettevõte Sort Arvestuslik kasum, €/ha

Taliraps Mällikvere OÜ ’Janosh’ 1103 Taliraps FIE Erki Plamus ’Texas’ 1038 Taliraps Temeter OÜ ’DK Expectation’ 940 Taliraps Estonia OÜ ’Janosh’ 894

Kanep Saare

Avispeamees OÜ ’DK Exentric’ 794

Talioder Ohtla Põld OÜ ’Kosmos’ 780 Taliraps Mägede OÜ ’Crocant’ 709

Lumepuhur Hecht (elektristarteri ja töötulega) + mootoriõli

Ega tali taeva jää! Mine talvele ja lumele vastu oma uue lumepuhuriga.Veel võidad hinnas ja anname ostuga kingitusena kaasa külmakindla mootoriõli, lisaks tasuta transport otse Sinu aadressile. Muidu aeganõudev ja raske töö on võimalik lumepuhuriga ära teha märksa kiiremini ja väiksema Kompaktneenergiakuluga.ja2-astmeline| töölaius56cm|4-taktiline196cm3 bensiinimootor|4käikuedasija1käik tagasi|tugevdatudterasraam| elektri-jakäsistarter|töötuli| kütuse eeltäitepump

TAVAHIND: 799 €

Soodushind: 595 € Tasuta transport üle Eesti

Lumepuhur Stiga ST 5266 P + mootoriõli Eriti võimas lumepuhur!Varustatud elektristarteri, töötulede ja käepideme soojendustega!

Lumepuhur Hecht 9555 + mootoriõli

Ega tali taeva jää! Mine talvele ja lumele vastu oma uue lumepuhuriga.Veel võidad hinnas ja anname ostuga kingitusena kaasa külmakindla mootoriõli, lisaks tasuta transport otse Sinu aadressile. Muidu aeganõudev ja raske töö on võimalik lumepuhuriga ära teha märksa kiiremini ja väiksema energiakuluga.Kompaktneja2-astmeline| 196töölaius56cm|4-taktilinecm3bensiinimootor|4käikuedasi ja1käiktagasi|tugevdatudterasraam| käsistarter|kütuseeeltäitepump

TAVAHIND: 599 €

Soodushind: 495 € Tasuta transport üle Eesti!

Puurkaevu-, sukel-, iseimevad ja tsentrifugaalpumbad

TAVAHIND: 1649 € Soodushind: 1419 € Tasuta transport üle Eesti!

Lumepuhur Stiga ST 5262 P + mootoriõliVarustatud elektristarteri, töötulede ja käepideme soojendustega! 2-astmeline|töölaius62cm| 2524-taktilinebensiinimootor|cm3/5,2kW|6käikuedasija2tagasi|14 SnowHogrehvid| Easy-Turntehnoloogiaga, st manööverdamisel vabastatakse automaatselt diferentsiaalilukk, mistõttu muutub vasakule või paremale pööramine kergemaks.

TAVAHIND: 1449 € Soodushind: 1239 € Tasuta transport üle Eesti!

Kõige tulusam kultuur oli sel aastal taas taliraps. Foto: Lii Sammler

kulude ja tulude kujunemisest

rapõllu väetamiseks vedelsõnnikut laotusnormiga 25–(25+25) t/ha. Tahesõnnikut kasutati väetisena ühel talinisu ja ühel taliodra põllul, laotusnorm oli 20–25 t/ha. Ühel põldhernepõllul kasutati puutuhka laotusnormiga 4 t/ha.

Täiendväetiste/biostimulaatorite osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem talirapsi kasvatamisel (2,7%), järgnesid talirukis ja talioder.

Taimekaitsevahendite nimekiri ulatus 119 nimetuseni. Kõige rohkem (46) oli nimekirjas erinevaid herbitsiide, järgnesid fungitsiidid ja kasvuregulaatorid. Taimekaitse osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem põldoal (19,2%), järgnesid taliraps ja põldhernes. Kõige intensiivsemalt (kuni üheksa korda) pritsiti talirapsipõlde, järgnesid talioder ja talinisu. Valdavalt oli koos taimekaitsevahendiga paagisegus ka täiendväetis ja/või biostimulaator.

Tootmiskulude struktuur 2025. aastal

Tulukus: mis muutus ja miks? Viljelusvõistluse põldude tulukuse hindamiseks arvutati iga põllu arvestuslik kasum, lahutades müügitulust tootmiskulud. Müügitulu määrates lähtuti konkreetse põllu saagikusest, saagi kvaliteedist ja Baltic Agro ASi 11. augusti 2025. aasta kokkuostuhindadest. Kuigi paljud tootjad olid juba varem sõlminud oma müügikokkulepped, annab selline metoodika siiski hea võimaluse erinevaid kultuure omavahel võrrelda.

Tänavune aasta tõi müügitulude selged erinevused: talirapsi ja põldoa keskmine müügitulu oli mullusest kõrgem, samas ülejäänud kultuurid pidid leppima madalamate tulemustega.

Talirapsi müügitulu suurenes koguni 53%, mis tulenes eelkõige suuremast saagikusest, kuigi

ka hind oli mõnevõrra kõrgem. Põldoa müügitulu kasvas 37%, kuid siin oli tõusu põhjuseks vaid saagikus, sest kokkuostuhind oli eelmisest aastast madalam.

Kõige suurem langus tabas põldhernest, mille müügitulu vähenes väiksema saagikuse

ja madalama hinna tõttu 44%. Talinisu tulemus jäi mullusest 30% võrra kehvemaks, kuna saagi kvaliteet viis hinna alla ja saagikuski oli veidi väiksem. Talirukki müügitulu langes 26%, peamiselt just madalama saagikuse tõttu, kuigi hind oli sel aastal parem.

Tootmiskulud arvutati põlluraamatutesse kirja pandud sisendite koguste ja hindade alusel, kasutades Baltic Agro, Scandagra Eesti, Kevili, Linas Agro, Viru Seemne ja Puide talu hinnakirjadest võetud jaehindu. Kuludele lisati ka masinatööde maksumus, mis leiti maaelu teadmuskeskuse masinakulude kalkulaatorite abil.

Arvestuslike kasumite võrdlus näitab selgelt, et kõige tulusam kultuur oli sel aastal taas taliraps. See on olnud tavapärane ka varasematel aastatel, välja arvatud perioodil 2022–2024, mil esikoht kuulus talinisule. Selle aasta parim talirapsipõld andis tulemuseks 1103 eurot hektari kohta. Kui talirapsi arvestuslik kasum kasvas eelmise aastaga võrreldes 5,4 korda ja põldoa kasum 2,8 korda, siis talinisu kukkus 5,9 korda, jäädes seekord tulukuselt alla nii põldoale kui ka taliodrale. Põldherne kasum vähenes samuti märgatavalt – tervelt 5,8 korda. Kokkuvõttes näitavad võistluspõldude tulemused selgelt, kui suure mõjuga on sisendkulude juhtimine. Masinatööd, väetised ja taimekaitse moodustavad märkimisväärse osa kogukulust, ent nutikate valikute ja hästi ajastatud töödega on võimalik saavutada stabiilsem ja kasumlikum tootmine isegi keeruka ilmaga aastatel.

Põlduba Kaer

Põldhernes Talirukis

Talioder Talinisu Taliraps

Põllumeeste usk talirapsi taastus

♦ Kui mitu viimast aastat on ilm rikkunud rapsisaagi ja pannud osa põllumehi selle kasvatamisele käega lööma, siis tänavune rapsiaasta tõi usu sellesse kultuuri tagasi. Rapsist saadi nii häid saake kui ka korralikku hinda.

LII sammLER

lii.sammler@maaleht.ee

Viljelusvõistluse parim talirapsisaak oli 5,1 tonni hektarilt ja selle kasvatas Põltsamaa lähedal Mällikvere põllumajandusühistus Taniel Eensalu.

Mällikvere põllud on laiali mõlemal pool Tallinna-Tartu maanteed, kuivatitornid aga paistavad maanteele ära. Kokku on ettevõttel maad 1670 hektarit, sellest oli tänavu koristatavat pinda 1400.

„Viimastel aastatel oleme hakanud kasvatama ka vahekultuure,“ lisab Eensalu. Peamisteks vahekultuurideks on tema selgitusel tatar, keerispea ja päevalill, mille järel külvatakse kevadel

põlduba. Eelmisel aastal koristati kombainiga oma tarbeks isegi natuke päevalilleseemet.

Põldudest peab olema hea ülevaade

Põlde jälgitakse, väetatakse ja lubjatakse Agriconi mullakaartide abiga. Eensalu selgitab, et täppisviljeluse pikk plaan on ajada happelisus ja toitainete bilanss paika, et põllud oleksid ühtlaselt viljakad ja saak aastate lõikes stabiilsem. Lisaks on täppisviljelusel tema sõnul ka majanduslik pool: väetised on väga kallid, nende kasutamine peab muutuma oluliselt efektiivsemaks.

„Täna on näha, et põllud on Eestis väga kirjud ja ühetaoline

väetamine kindlasti parimat tulemust ei anna. Sügisel jäi meil 30 tonni kaaliumväetist tänu täppisväetamisele alles, samas põllud, millel oli kaaliumidefitsiit, said ikkagi vajaliku koguse kätte,“ toob taimekasvatusjuht esile.

Sort valiti põldkatsete alusel

Talirapsi võidupõld oli üks võistluse suurimaid: 107 hektarit. Eelviljaks oli talioder, mis andis saagiks 8,4 tonni hektarilt. Enne

külvi tehti umbrohu- ja varisetõrje. Võidusaagi andis sort ’Janosh’.

„Mullu olid meie põldudel Linas Agro rapsikatsed,“ selgitab agronoom. „Mitmed teised sordid läksid välja, see aga talvitus hästi, nii et oli lihtne otsust teha.“

„Talirapsi puhul katsetame palju ise koostöös välisekspertidega, otsime uusi lahendusi, hoiame meele avatuna ja teeme ka n-ö kastist välja põllukatseid, mis esmapilgul võivad skeptikule tunduda veidrana.“

TanIEL EEnsaLu

Külviaeg oli 15. august, mida Eensalu peabki optimaalseks. Sama meelt on ka Eesti põllumehi inspireerinud nõustaja Rene Brand, kellega ettevõte teeb koostööd. Külvinormiks oli 50 idanevat tera ruutmeetrile. Ettevõte hindab Väderstadi masinaid, nii et külv tehti Väderstad Spiritiga. Sügisel sai põld NPK-väetist YaraMila 10-6-21, 400 kg hektarile, lisaks leheväetist. Juba sügisel tehti ka haigustõrjet ja reguleeriti kasvu.

Kevadel tuli lisaks väetamisele ja kasvu reguleerimisele tegelda kahjuritega. Näiteks tegid tuska varre-peitkärsakad. Nagu kogu Eestis, nii oli Mällikvere kandiski ohtralt vihma – aprillist juulini tuli seal kokku 374 mm sademeid. Koristus kestis 15.–18. augustini. Saagiks tuli 5,1 tonni hektari kohta, õlisus oli ca 45% ja arvestuslik kasum 1103 eurot/ha. Taniel Eensalu on Mällikvere PÜ taimekasvatusjuht seitsmendat aastat. Lisaks taimekasvatusjuhi tööle teeb ta ise väetamistöid ja on viimastel aastatel olnud ka kombainer.

Viljelusvõistluse lõpukonveretnsil jagas Taniel Eensalu oma teadmisi, kuidas häid saake kasvatada. Foto: Anni Õnneleid

Nisuvõitja Annika Isand: edu alus on õigel ajal tehtud tööd ja meeskonnavaim

♦ Tänavuse viljelusvõistluse talinisu kategooria võidu viis koju Annika Isand Halinga OÜst, saavutades 8,8 t/ha saagikuse sordiga ’Etana’. Tulemus sündis agronoomi eestvedamisel, kuid nagu ta ise rõhutab, on sellise võidu taga meeskonna järjekindel töö.

maRju REITsaK marju.reitsak@maaleht.ee

„Tegelikult ma ju võitma ei tulnud,“ tunnistas Isand võistluse lõpukonverentsil muiates. Tema eesmärk oli pigem pakkuda konkurentsi naabrimehele, viljelusvõistluse tuntud osalejale Erki Plamusele. Ent juhuslikust mõttest kasvas välja tänavuse võistluse üks edukamaid talinisupõlde.

Võidu tõi mitu erinevat tegurit

Halinga OÜ on suur ja kompleksne tootmisettevõte, kus 3600 hektarit põllumaad teenib eelkõige ettevõtte 1800 lüpsi-

lehma ja 1600 noorlooma sööda- ja allapanu vajadusi. Sellises mahus tootmise korral ei sünni ükski tulemus ühe inimese pingutuse najal. „See on meie kõigi võit,“ märkis agronoom.

Võidupõllu edu aluseks oli mitme teguri koosmõju.

♦ Eelviljaks kasvas lutsern, mis parandas mullanäitajaid ja andis hea lähtepositsiooni järgnevale kultuurile.

♦ Augusti keskel anti põllule sõnnikut, toetades mullaviljakust ja taime algset kasvujõudu.

♦ Külv toimus 7. septembril, normiga 435 idanevat tera / m², mis on sordi ’Etana’ jaoks agronoomiliselt tugev ja stabiilne alustuspunkt.

Isandi sõnul pole masinapargi nimekiri niivõrd oluline – oluline on pigem see, et tööd tehakse õigel ajal. „Meil on masinaid igale maitsele ja igat värvi,“ muigas ta ja jättis täpsemalt

„Ühte põldu võib ju poputada,

aga meie siht on saada ühtlane ja kõrge keskmine saak kõigilt maadelt.“

annIKa Isand

oma talinisu põldu. Foto: Marju Reitsak

märkimata, millistega neist 31,9 hektari suurusel talinisu võistluspõllul tööd ära tehti. Neli pritsiringi oli strateegiline valik Tavapraktikas tehakse Halinga OÜ talinisumaadel kaks kuni kolm pritsiringi, kuid seda võistluspõldu otsustati rohkem poputada – potentsiaali tundus olevat. Igas paagitäies sisaldusid leheväetised, mille eesmärk oli hoida taimed võimalikult kaua terved ja tugevad.

„Ühte põldu võib ju poputada, aga meie siht on saada ühtlane ja kõrge keskmine saak kõigilt maadelt,“ selgitas Annika Isand. Ta rõhutas, et taime tugev tervis on võtmetegur, mis määrab saagi – olgu aasta milline tahes. Isand usub, et võiduni ei vii mitte agressiivne väetamine, vaid õigesti ajastatud tööd, külvikorra järgimine, leheväetised ja tugev meeskonnatöö. Ta nentis, et meeskonnatöö tähtsus tuleb kõige paremini esile just kee-

VÕITjad Talinisu

1. Annika Isand, Halinga OÜ, ’Etana’ 2. Markus Rouhiainen, Lõpe Agro OÜ, ’Informer’ 3. Erki Plamus FIE, ’KWS Universum’

Veel üks tiitel

Annika Isand pälvis tänavu teraviljakultuuridega ka tiitli „Mullasõber 2025“. Tema talinisupõld hinnati võistluse kõige süsinikuneutraalsemaks. Samuti on ta oskusliku agronoomitööga hoidnud oma majandatavaid muldi ja parandanud nende üldseisundit.

rulistes ilmastikutingimustes:

„Mida halvem ilm, seda rohkem tuleb kokku hoida.“

Halinga OÜ tänavune võidupõld näitab, et suur saak ei ole juhus, vaid süsteemne tulemus, kus ühinevad teadlik agronoomiline valik, õigel ajal tehtud tööd, mulla tervise eest hoolitsemine ja professionaalne meeskond. ’Etana’ sort tõestas end taas tugevana, ent lõplik edu sündis tänu sellele, et iga töövõte oli läbi mõeldud ja toetatud ettevõtte põhimõttest „Vähem võib olla rohkem – kui seda tehakse õigel ajal ja õigel põhjusel“.

Juubeliaasta puhul tähistasime ka rukkikrahvi Friedrich Georg Magnus von Bergi 180. sünniaastapäeva kelle panus Eesti põllumajanduslukku on jätkuvalt hindamatu. Ajalooline teekond sai alguse 1875. aastal, mil krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas Sangaste mõisas talvekindla, suure tera ja erakordse vastupidavusega talirukkisordi. ’Sangaste’ sai kiiresti rahvusvaheliselt tunnustatud ning sellest kujunes meie sordiaretuse nurgakivi ja Eesti leivaviljakultuuri sümbol, mis kasvab meie põldudel tänaseni.

Vaid nädal varem seisti Tallinnas laulukaare all, lauldes koos kümnete tuhandetega – hääled ja hinged ühes rütmis. Me kõik tunneme veel selle väe järellainetust. Kui oled kord laulnud „Me peame looma sillad“, siis tead: sillad ei sünni üksnes helidest, vaid ka südamest ja tegudest. Ja just rukkipõld on üks neist sildadest – sild, mis ühendab mineviku külvajad, tänased põllumehed ja homsed leivaküpsetajad. Rukis on rohkem kui leivavili. Ta on rahu, järjepidevuse ja eestlase sitkuse sümbol. Ta kasvab raskes mullas, trotsib tuult ja vihma ning seisab sirgelt – nagu meiegi, kui laulame „Mu isamaa on minu arm“. Eesti Rukki Seltsi ülesanne ei ole üksnes seemnete säilitamine. Me hoiame elus mälu, väärtusi ja väärikust. Me loome sillad laulu ja leiva, meele ja maa, hääle ja hoolimise vahel. Tänavu tähistab Eesti põllumajanduse uhkus – maailma vanim talirukkisort ’Sangaste’ – oma 150. sünnipäeva.

Juubeliaasta tähistamiseks toimus 17.–19. juunil Tartus rahvusvaheline rukkikonverents RYEST 2025, kus keskenduti rukkiaretuse ja -geneetika arengule ning tulevikule. Konverentsi korraldas Maaelu Teadmuskeskus (METK) koostöös EUCARPIA-ga, tuues kokku teadlased ja sordiaretajad Eestist, Lätist, Soomest, Poolast, Saksamaalt, Austriast, Taanist, Rootsist, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest.

12. juulil kogunesime Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kaunis miljöös. Seal avaldasime austust krahv von Bergile ja tema imelisele loodule, talirukkisordile ’Sangaste’.

Tänavune Eesti Rukkipäev oli eriline veel ühel põhjusel.

Agronoom Annika Isand näitab võistluse ekspertidele

Taliodra saagikus oli muljetavaldav, kvaliteet jättis aga soovida

♦ Kuuldused, justkui oleks oder Eesti põllumeeste hulgas tasapisi tagaplaanile jäämas, kipuvad noore Läänemaa taimekasvataja Villem Rehkalti värske viljelusvõistluse võidu valguses tagaplaanile jääma. Ohtla Põld OÜ agronoomi tulemused näitavad, et ka kehval aastal saab muljetavaldavaid saaginumbreid.

maRju REITsaK marju.reitsak@maaleht.ee

Rehkalti tööpaigaks olev

Ohtla Põld kasvatab teravilja 2600 hektaril, kuid võistluspõld, mis sel korral taliodrale hiilgava tulemuse tõi, moodustas sellest vaid 17 hektarit. Üksnes maht ei tee imet, kinnitab Rehkalt.

Tema sõnul kasutatakse ettevõttes valdavalt John Deere’i traktoreid ja mullaharimiseks mitmesugust tehnikat, ent konkreetset põldu harides ei olnud vaja midagi erakordset ette võtta. Kui üldse midagi esile tõsta, siis sügisel kasutatud biostimulaatorit ja herbitsiidi, mis andsid taimedele hea stardi.

Taliodra eelkultuuriks oli sel hooajal hernes Külv toimus 8. septembril, 300 idanevat tera ruutmeetrile, sordiks valiti KWS ’Kosmos’.

Rehkaltil pole keerulist põhjendust, miks ta just sellise külvinormi kasuks otsustab – tema sõnul on see seni stabiilselt hea tulemuse andnud. Sedagi enam, et tänavune saak oli 11 tonni hektarilt. Huvitava nüansina ei kasutanud ta võidu toonud odrapõllul üldse NPK-väetist, vaid pani rõhu koos külviga antud starterväetisele, mis jäi taimedele ka ainsaks kaaliumi ja fosfori allikaks.

Sügisel kujunes taliodra taimik tugevaks. Korra tehti seenhaiguste tõrje koos leheväetistega ja agronoomi hinnangul läks kultuur talvele hästi vastu.

Kevadel anti viljale esimesel võimalusel turgutust fosforkaaliumväetisega, mis kohalike katsete põhjal pidi tagama kõige kindlama tulemuse. Normid peavad aga agronoomi sõnul olema julged. Kasvu oli vaja reguleerida kaks korda ja seenhaiguste tõrjet teha koguni kolm

VÕITjad

Talioder

„Polegi midagi erilist lisada: põld sai õigel ajal koristatud ja tulemus ületas ootusi.“

VILLEm REHKaLT Elusloomade kokkuost (sh piimaveised) Nuum- ja tapaloomad (sh piimaveised) Transport

Asume Valgamaal Karjatnurmes

Helista ja küsi lisa: Rando, 512 8770 Viktoria, 5661 4996 info@veis.ee

korda, iga pritsimisega said taimed ka veidi leheväetist. Kuigi kasv ja saagikus kulgesid üle ootuste, ei osutunud võiduvilja kvaliteedinäitajad siiski säravaks, paigutudes alles 4.–6. kohale. Kõigil üheksal võistluspõllul kannatas liigsete sademete tõttu kõige vähem taliodra saagikus, probleemiks osutusid hoopis kvaliteedinäitajad, eelkõige mahukaal.

Esikoht tulukuse arvestuses

Samas näitas Rehkalti osavus kulude juhtimisel selgelt kätte hoopis teise tugevuse – tulukuse arvestuses tuli talle samuti esikoht. Agronoom ise ütleb, et polegi midagi erilist lisada: põld sai õigel ajal koristatud ja tulemus ületas ootusi.

Ometi jääb tema sõnul õhku veel üks väljakutse. Taliodra ametlik rekord pärineb aastast 2015, mil Aivar Treiberg saavutas 12tonnise hektarisaagi. Rehkalti jaoks on siht selge – rekord tuleb ületada. „Ega siin teist varianti ole,“ muigab ta, vihjates, et kahe silma vahele see tal kindlasti ei jää.

Villem Rehkalt oma taliodra võidupõllul. Foto: Margus Ameerikas

1. Villem Rehkalt, Ohtla Põld OÜ, ’Kosmos’

2. Vardo Lund, Avispeamees OÜ, ’Kosmos’

3. Annika Isand, Halinga OÜ, ’Jakubus’

Krahv Bergi auks võistles viis rukkipõldu

♦ Viljelusvõistlusele registreerus tänavu seitse rukkipõldu, lõpuni jõudis neist viis.

Parima saagi koristas Raplamaa viljakasvataja

Andrus Lund –8,4 tonni hektarilt.

Kevadel lootsid korraldajad, et krahv Bergi 180. sünniaastapäeva auks saab tema aretatud sordiga ’Sangaste’ teha omaette alavõistluse. Võistlema pakutigi seitset rukkipõldu, ent kuus neist olid hübriidrukkid. ’Sangastega’ võistles vaid üks ettevõte ja sedagi peamiselt missioonitundest – maaelu teadmuskeskus.

Keskmine hübriidide saak oli seitse tonni hektarilt, mis on hea tulemus, kuid varasemate aastate stabiilselt üle kümnetonniseid saake seekord ei tulnud ja Raido Allsaare käes olevast 12tonnisest rekordist jäi puudu lausa neli tonni.

Uus nimi võitjate hulgas FIE Andrus Lund Raplamaalt Paaduotsa külast on viljelusvõistlusel osalenud erinevate viljadega juba mitu aastat. Kvaliteedi poolest on tema tulemu-

„Meie ilmastik on viimastel aastatel olnud natuke keeruline ja sellised tingimused vajavad kogemusi, mida raamatutarkusest ja raamatunõustajate käest ei saa.“ andRus Lund

sed alati olnud väga head, seekord tuli ka üldvõit. Nagu Lund viljelusvõistluse lõpukonverentsil ütles, on ta FIEna tegutsenud juba alates 1997. aastast. Oma talus töötab ta peamiselt üksi ehk on ettevõtjana iseenese peremees. Haritavat pinda on tal ligi 300 hektarit. Tänavu kasvas 95 hektaril talinisu (keskmine saak 6,6 t/ha), 80 hektaril taliraps (keskmine saak 4,2 t/ha), 75 hektaril rukis (keskmine saak 7,7 t/ha) ja 40 hektaril hernes (keskmine saak 1,3 t/ha, kuna

SUURE TOOTLIKKUSE JA TUULETRIIVI KINDLUSEGA DANFOILI PRITSIGA ON TÖÖ KIIREM NING TULEMUS TÄIUSLIK

• pritsimine õhusurve abil

• pihustite üksikjuhtimine

• igaks tööks üks pihusti

• veekulu 30–50 l/ha

• lubatud pritsida tuulekiirusega kuni 6 m/s

• taimekaitse tipptehnoloogia

Uued mudelid – 4000 l ja 6000 l paagiga järelveetavad ConCorde pritsid

lamandus). Rukis läks toiduvilja klassi ja talinisu oli teise kategooria toiduvili.

„Paadu talu on minu isapoolsete esivanemate talu, kus olen sündinud ja üles kasvanud. Esimese künnivao tegin kümneaastaselt künnimeistrist isa Kustas Lundi juhendamisel, eks sealt põllumajandus külge hakkas,“ rääkis Andrus Lund.

Kuigi tal pole siiani taskus veel ühtegi viljelusvõistluse võitu, on ta ise põllumajandusega seotud ringkondades teada ja tuntud. Pikka aega kuulus ta

VÕITjad Rukis

1. Andrus Lund, FIE, 8,4 t/ha

2. Raido Allsaar, Mägede OÜ, 7,7 t/ha

3. Enno Feldveber, Suislepa Vili OÜ, 6,1 t/ha

osaühingu Estonia juhtkonda, hiljem rakendas oma teadmisi nõustajana mitmes viljakasvatuse ja -kaubandusega tegelevas

firmas. Tema põldudel Raplamaal Paadus on korraldatud mitmeid põllupäevi. Rukkikasvatus on lihtne Nagu tavaks, tutvustavad viljelusvõistluse kultuuride võitjad oma tegemisi ja kogemusi lõpukonverentsil ettekandega. Andrus Lund tegi seda lühidalt ja kokkuvõtlikult, lõpetades ettekande sõnadega „Nii lihtne see rukkikasvatus ongi“.

Võidu saavutas ta sordiga ’Jethro’. Võistluspõllu suurus oli 27,61 ha. Eelvili oli talinisu, põld hariti Amazone randaaliga. Rukis külvati 1. septembril ja sügisel tehti põllule umbrohutõrje. Kevadel sai põld ühe korra Yara NPK-graanulväetist, teise korra lämmastikväetist Yara Axan, mis on koos väävliga, ja korra ka leheväetist. Kevadperioodil reguleeriti kaks korda kasvu ning tehti ka kolm taimekaitseringi umbrohu ja haiguste tõrjumiseks.

„Meie ilmastik on viimastel aastatel olnud natuke keeruline ja sellised tingimused vajavad kogemusi, mida raamatutarkusest ei saa,“ rääkis rukkivõitja. Ta rõhutas, et sorte valida ja tööde üle otsustada tuleb vastavalt muldadele, kuhu külvad, ja ilmastikule. „2025 oli minu põldudel väga hea aasta ja sortide valik sobis,“ oli mees tulemustega rahul.

Andrus Lund koristas rukki võidusaagi. Foto: Margus Ameerikas

Kaeravõidu tõi suurepärane sort

♦ Tänavuse viljelusvõistluse kaeravõit läks noorele põllunaisele Ly Nurmele. Sort oli ’Apollon’ ja saaki saadi 6,5 tonni hektarilt.

LII sammLER lii.sammler@maaleht.ee

Ületamata jäi küll Ly isa Ahti Nurme käes olev kaerarekord 8,6 t/ha aastast 2022, mis saavutati sama sordiga, kuid tänavu oli tütre tulemus isa omast tonni jagu ees.

’Apollon’ on üks Eesti põllumeeste lemmikkaer, mis on siin häid tulemusi andnud juba kümme aastat. Kõrge saagikuse ja kvaliteediga sort talub hilist külvi ja sobib pea igale põllule. See on keskvalmiv ning kiire kevadise arenguga, suure, tuhande tera massi ja mahukaaluga. Tera on ilus kollakas, väga hea kooritavusega ja hästi värvi hoidev. Need omadused teevad ’Apollonist’ hea toidukaera. Mitmendat põlve põllumees

Ly Nurmele kuulub osaühing Frago, mis tegeleb nii vilja- kui ka maasikakasvatusega. Frago on Ly jaoks hüppelaud ise põllumajanduses ja taimekasvatuses majandamiseks, õppimiseks ja hakkamasaamiseks. Suurteks

toetajateks ja õpetajateks on talle olnud vanaisa Mati, isa Ahti ja nõustaja Janne Ehte. Nüüdseks on noorel põllunaisel maaülikoolist käes bakalaureusekraad ja ta omandab ma-

„Võidu tõid pidev põlluseire ja targalt tehtud otsused kogu hooajal.“

LY nuRm

PC250

VÕITjad

Kaer

Ly Nurm kasvatas parima kaerasaagi.

gistrikraadi. Selle kõrval saab ta hakkama nii väiksemate kui ka suuremate masinatega, omab traktorijuhiluba ja töötab hooajal iga päev põllul. Künd on ettevõttes au sees, ka Ly kündis oma 58hektarise põllu ise ja käis kevadel kultivaatoriga üle. Pidev seire ja tööde ajastus

Külviga sai alustada 24. aprillil vihmade vahelt. Külvisenormiks valiti 500 idanevat tera ruutmeet-

rile. Ly hinnangul on see tavapärane külvitihedus. Kui vili aga tänavu vihmade mõjul hooga võrsuma hakkas, oli peagi selge, et kasvu tuleb pidurdada ja kõrt tugevdada. Nii sai põld kümnepäevase vahega lausa kaks kasvuregulaatorit. „Käisime iga nädal põllul kaera paitamas ja kontrollimas, kas vetrub,“ selgitas võitja, et midagi ei tehtud umbropsu. Lisaks kõrre tugevusele vaadati taimi ja avastati, et väga palju on siginenud lehetäisid.

Tihe taimik nõudis nii putukakui ka haigustõrjet. Väetist kaer väga ei küsi, võit saavutati lämmastikutasemega 107 kg/ha. Koristuspäeval 5. septembril Ly ise kombainiroolis polnud, küll aga töötas laadimiskärul ja jälgis kogu aeg, mis põllult tuleb. Tuli 6,5 tonni hektarilt. Ka kvaliteedi ja tulukuse numbrid olid head ning sellest võiduks piisas. Ly hinnangul tõi võidu hea sordivalik. Oluline oli ka õigeaegne haigustõrje, kuna viimas-

1. Ly Nurm, Frago OÜ, ‘Apollon’ 2. Ants-Endel Sõrra, Kämara-Antsu talu, ‘Caddy’ 3. Ahti Nurm, Puide talu, ‘Lion’

Veel üks tiitel

Eelmine nädal tõi Nurmede perre tunnustust lisaks: nimelt selgus, et Ly Nurme oapõllu süsinikujälg oli kõige väiksem, ja ta pälvis mullasõbra tiitli. Põllul saavutati väga hea süsiniku sidumine tänu suurele biomassile ja saagikusele koos mõõduka sisendite kasutusega. Hinnati mulla süsinikubilanssi ja huumusesisalduse muutust, seda, kas mullas on taimedele piisavalt ja õiges tasakaalus toitaineid, samuti mullaharimist, viljavaheldust, põllu hoidmist aastaringse taimkatte all, lupjamist, saagikust, kvaliteeti ja tulukust.

tel aastatel on Eesti kaerapõldudel suure hooga levima hakanud rooste. Ly põllul tehti kaks haigustõrjet ja rooste levikut suudeti ennetada, tänu sellele ei kaotatud ei saagis ega kvaliteedis. „Võidu tõid pidev põlluseire ja targalt tehtud otsused kogu hooajal,“ võttis kaeratšempion tulemuse kokku.

– mobiilne soojapuhur, mis toob soojust sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse

Tööstus, põllumajandus ja ehitusmaailm seisavad sageli silmitsi sama väljakutsega: kuidas tagada töötingimused, mis ei sõltu ilmast ega hoone valmidusest? Kuidas kütta suuri ruume kiiresti, tõhusalt ja keskkonnasäästlikult? Just sellele küsimusele vastab PC250 –uus mobiilne kuumaõhupuhur, mis töötab pelletikütusel ja on loodud Eesti oludele mõeldes.

Soojus, mis liigub koos sinuga

PC250 ei ole lihtsalt kuumaõhupuhur. See on mobiilne küttepartner, mis liigub sinna, kus parasjagu vaja. Olgu selleks kasvu- või laohoone, pooleli ehitusobjekt või teraviljakuivati – PC250 suudab pakkuda stabiilset ja võimsat soojust ka kõige nõudlikumates tingimustes.

Tänu oma kompaktsusele on seadet lihtne transportida ja paigaldada. Ei mingeid keerulisi torustikke ega püsipaigalduse vajadust – lihtsalt too kohale, ühenda pelletimahuti ja naudi soojust.

Pellet – puhas energia

PC250 töötab pelletikütusel, mis on üks CO2-neutraalsemaid energiaallikaid, mida tänapäeval kasutada saab. Pelletid on valmistatud puidutööstuse jääkidest – saepurust ja höövlilaastudest – ning nende põletamisel eralduv süsinik on sama, mis puu kasvades atmosfäärist sidus. See tähendab, et pelletiküte ei suurenda süsinikujalajälge, vaid aitab seda hoopis vähendada.

Lisaks keskkonnasäästlikkusele on pelletid ka taskukohased ja kergesti kättesaadavad, muutes PC250 kasutamise majanduslikult mõistlikuks valikuks nii väiketalunikele kui ka suurtootjatele.

Töökindlus, mis ei vea alt PC250 on ehitatud vastupidavusest lähtudes. Selle metallkorpus talub karmimaidki töötingimusi, automaatne pelleti -

söötur tagab ühtlase põlemise ja nutikas juhtsüsteem võimaldab reguleerida temperatuuri vastavalt vajadusele. Seadet on testitud Eesti kliimas – nii niiskes sügises kui ka krõbedas talves – ja näidanud end igati usaldusväärsena.

Tutvustatud ISH 2025 messil Frankfurdis PC250 tegi oma avaliku debüüdi ISH 2025 messil Frankfurdis, kus valdkonna professionaalid said seda oma silmaga näha, käega katsuda ja tööpõhimõtteid uurida. Huvi oli suur – ja põhjusega. Sellist paindlikku, keskkonnasäästlikku ja võimsat küttelahendust on oodatud kaua. Kui otsid lahendust, mis ühendab liikuvuse, võimsuse ja rohelise mõtteviisi, on PC250 just see, mida vajad. Küsi lisa, uuri võimalusi ja kasuta kõige sõbralikumat küttelahendust –lisaks sellele, et ta on loodushoidlik, on ta ka rahakotisõbralik.

Foto: Marika Parv

Põldoa kasv jättis eksperdid sõnatuks

♦ Essi Agro OÜ asutaja Tõnis Riisk ütleb, et tema talu lugu ulatub kaugele – aastani 1875, mil esivanem Joosep Riisk alustas maade mõisast väljaostmist. Traditsioonid on tugevad, kuid nende kõrval elab ettevõttes edasi pragmaatika: teha vajalik, hoida kulud kontrolli all ja lähtuda mulla ning piirkonna vajadustest.

maRju REITsaK marju.reitsak@maaleht.ee

Aastal 2025 oli Essi Agros kokku 1200 hektarit kombainitavat pinda. Valdav osa sellest on rendimaad, mis paiknevad 15kilomeetrise tegevusraadiusega kokku kolmes maakonnas: Jõgevamaal, Järvamaal ja Viljandimaal.

Rohkem panustatakse piirkonda ja inimestesse Põhiliselt kasutatakse randaalipõhist minimeeritud maaharimist ja tööde teostamisel on suureks abiks vahetatavate agregaatidega külvik Horsch Focus. „See külvik on meie pinnasele ideaalne ja võimaldab rohkelt töid teha. Meie filosoofia on olnud see, et katsume masinatehaseid ja panku vähem nuumata ning piirkonda ja inimestes-

se rohkem panustada,“ selgitab Riisk, miks Essi Agros ei ole masinapargi uuendamine ja innovatsioon iga hinna eest prioriteet. Kuigi masinapark ei hiilga uhiuute seadmetega, on Essi Agros täppisviljelusega tegeletud kaua ja süsteemselt. Kõik põllud on Agriconiga kaardistatud ja Riisk ütleb, et oli selles osas Eestis üks esimestest. Juba kümmekond aastat on kasutusel ka Yara N-Sensor ning fosforit ja kaaliumi on jaotatud paiklikult monoväetistega. „Meil on innovatsioon ära tehtud: parematel aastatel oleme kasutanud otsekülvi ja kasvatanud näiteks 100 hektarit mesikat. Aga need ajad on hetkel

„Selle aasta innovatsioon on, et ostsime adra!“

TÕnIs RIIsK

möödas – nüüd tuleb rohkem rahakotti vaadata,“ tõdeb Riisk.

Tööde optimeerimiseks kasutatakse korraga kaht Amazone rippes väetisekülvikut, millest üks on paigutatud traktori esiossa – nii saavad fosfor ja kaalium põllule korraga. Iseliikuva Amazone pritsi taga veetakse tsisterntäishaaget, mis hoiab oluliselt kokku veevedamise aega ja kütust.

„Selle aasta innovatsioon on, et ostsime adra!“ Kuigi Eestis püütakse kündmist aina enam vältida, otsustas Essi Agro tänavu just adra kasuks. „Igal aastal me kindlasti kündma ei hakka, aga meie muldades on tihesega probleeme ning kõrreliste umbrohtudega samuti – miski peale kündmise tegelikult ei aita,“ põhjendab Riisk.

Põlduba, mis oleks peaaegu rekordi löönud Tänavune põldoa ’Lynx’ põld pani viljelusvõistluse eksperdid tõsiselt imestama – taimed olid kohati üle kahe meetri kõrgused ja ka ülemised kaunad olid täitunud.

Labori tulemused näitasid koristushetkel 20,5% niiskust ja 2,4% prahisust. Arvutuste järgi kujunes puhtaks saagiks 6,6 t/ha,

VÕITjad Põlduba

3. Ly Nurm, Frago OÜ, ’Iron’

mis jäi vaid napilt alla viljelusvõistluse rekordile – 6,8 t/ha, mille püstitas 2022. aastal Erki Plamus.

Võidupõllu eelviljaks oli talioder. Sügisel käidi üle ainult Claydon Harrow’ põhukammiga ja teostati umbrohutõrje, kevadel lisati 4 tonni puutuhka hektarile ja randaaliti muld sõmeraks. Külvinormiks oli 40 tera/m² ja seemne alla pandi väetis 15-1515 + 10S. Kasutati herbitsiidi ja kärsaka tõrjeks insektitsiidi.

„Selle oa kasv oli mulle endalegi üllatus – siit tuleb C1-seemne kvaliteedivahe selgelt välja,“ nendib Riisk. Kuna tegu oli seemnepõlluga, kasutas ta ka fungitsiidi, kuigi muidu eelistaks seda pigem vältida, et oa kasvuaega mitte pikendada. Lisaks anti paaril korral boori ja üldpilti parandas leheväetis YaraVita Brassitrel Pro. 13,4hektarine võistluspõld koristati 23. septembril. Lisaks põldoavõistluse üldvõidule ja suurimale saagikusele oli Riiski põlduba ka kõige parema kvaliteediga. Ja siinkohal on paslik meenutada, et jätkuvalt kuulub Tõnis Riiskile ka viljelusvõistluse suvinisu saagirekord –8,4 t/ha (2015).

TERVIKLAHENDUSED LAMEKATUSTELE

Lisaks teeme katuste seisukorra hindamist, lume ja jääpurikate eemaldamist, katuste ja pööningute soojustamist villaga, SBS-materjali ja vihmaveerennide paigaldamist.

Lamekatus OÜ peamine ehitusvaldkond on lamekatuste ehitamine, puitkonstruktsioonide ehitus, plekitööd, kandvate proﬁilplekkide paigaldus. Kuna teeme plekitöid, siis valmistame ise ka serva- ja liiteplekke.

PLEKITÖÖD KATUSTE RENOVEERIMINE KATUSETÖÖD

KÜSI PAKKUMIST 528 6294 info@lamekatus.eu

VAATA LISAKS lamekatus.eu

Tõnis Riisk oataimedega, mis on temast kõrgemaks sirgunud.

Foto: Margus Ameerikas

1. Tõnis Riisk. Essi Agro OÜ, ’Lynx’

2. Erki Uustalu, Sipa Seeme, ’Loki’

10 põhjust, miks lisada söödaratsiooni

Vähendab lämmastiku eritumist

Nitrogen

Optigen suurendab vatsas lämmastiku sidumise efektiivsust

Vähendab lämmastiku eritumist

Optigen suurendab vatsas lämmastiku sidumise efektiivsust

Vähendab lämmastiku eritumist

Optigen suurendab vatsas lämmastiku sidumise efektiivsust

Ettevõttele kasumlikum ratsioon

rohkem piima/liha igast kilost söödast

Ettevõttele kasumlikum ratsioon rohkem piima/liha igast kilost söödast

Optigen tagab kiudu lõhustuvatele vatsabakteritele vajaliku STABIILSE AMMONIAAGI TASEME ööpäevaringselt

Suurendab mikrobiaalse proteiini hulka ja võimaldab langetada proteiini taset ratsioonis

Ettevõttele kasumlikum ratsioon rohkem piima/liha igast kilost söödast Ratsioonis

Optigen võimaldab suurendada koresööda osakaalu ratsioonis

Optigen tagab kiudu lõhustuvatele vatsabakteritele vajaliku STABIILSE AMMONIAAGI TASEME ööpäevaringselt

Suurendab mikrobiaalse proteiini hulka ja võimaldab langetada proteiini taset ratsioonis

Ratsioonis rohkem RUUMI PÕHISÖÖTADELE

Optigen on suurepärane vatsas lõhustuva MV proteiiniallikas

Sojajahu

Optigen Sojajahu U

Optigen tagab ühtlase lämmastiku vabanemise vatsas, toetab mikrobiaalse proteiini sünteesi ja tõstab sööda kasutuse efektiivsust

Optigen võimaldab tõsta toitainete kontsentratsiooni ratsioonis ja säilitada kõrget toodangut ka kuumastressi perioodil

Suureneb piimatoodang ning piimarasva ja -valgu süntees