Logistika (detsember 2025) by Delfi Meedia

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Võimalused, ent ka vastutus

Tehisintellekt pole logistikasektorisse niisama uksele koputamas –ta astub juba sisse. Küsimus on, kas valmistume muutust juhtima või laseme sellel meist üle sõita.

AI potentsiaal sektoris on märkimisväärne: nutikad süsteemid optimeerivad tarneahelaid reaalajas, ennustavad nõudlust täpsemalt kui kunagi varem ning vähendavad seisakuid. Laohalduses toetavad masinõppe algoritmid ruumi tõhusat kasutust ja täpseid varude prognoose. Autonoomsed sõidukid ja droonid ei ole enam ulme, vaid tehnoloogiad, mis jõuavad meie teedele ja õhuruumi juba lähiaastatel.

Ometi peame olema ausad: tehnoloogia olemasolu ei taga veel edu. AI kasutuselevõtt nõuab suuri investeeringuid – mitte ainult lahendustesse endisse, vaid ka inimeste koolitamisse, infrastruktuuri uuendamisse ja organisatsioonikultuuri muutmisse. Paljud

logistikaettevõtted seisavad silmitsi küsimusega: kuidas teha digipööret olukorras, kus igapäevane konkurents neelab niigi kõik ressursid?

Siin on võtmeroll avaliku ja erasektori koostööl. Targalt suunatud toetused, maksusoodustused ja avaliku sektori investeeringud on võtmetähtsusega, et sektor saaks tervikuna areneda. Samal ajal tuleb meeles pidada, et tehnoloogia on vaid tööriist, mitte eesmärk omaette. Logistikasektor on alati olnud inimeste sektor, kus kogemus ja oskusteave on hindamatu väärtusega – AI peaks neid oskusi täiendama, mitte asendama. Sektori eestvedajate vastutus on luua keskkond, kus innovatsioon saab areneda. See nõuab julgust investeerida, valmisolekut õppida vigadest ja avatust koostööks. AI revolutsioon logistikas ei ole tulevikumuinasjutt – see toimub praegu. Küsimus on, kas juhime seda muutust või vaatame kõrvalt.

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Sigrid Aunap

Reklaam: Margred Lilienbach margred.lilienbach@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

Foto: Shutterstock

Hübriidid annavad Eesti

autoturule uue käigu

Kuigi uute autode müük on viimase kolme kuu jooksul olnud tõusutrendis, pole turg pärast mootorsõidukimaksu kehtestamist veel täielikult taastunud –võrreldes mullusega oli sõidukite müük oktoobris 52,6% madalam. Samas on märgata kasvavat suunda uute sõidukite segmendis, kus üle 60% uutest autodest on hübriidid. SEB liisingujuhi sõnul on just hübriidid autoturu päästerõngaks.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: Pexels

„Hübriidide trend on olnud tugevas kasvutrendis viimased viis aastat. 2020 oli hübriidide osakaal 35% ja 2023. aastal 42% ning tänaseks on üle poole uutest autodest hübriidid, mis näitab selgelt, et tehakse teadlikumaid valikuid. Kui aasta esimeses pooles saime rääkida sellest, et müüki veavad ainuüksi kasutatud autod, siis nüüd on näha turul esimesi reaalseid paranemismärke, millele on andnud uutest autodest tõuke just hübriidide müük,“ rääkis SEB Liisingu juht Rein Karofeld.

Ta lisas, et praegu on võtmetähtsusega jälgida müügi dünaamikat just võrreldes eelmiste kuudega –nii üldiselt kui ka eri sõidukisegmentides –, et saada võimalikult täpne ülevaade turu arengutest.

Täielikult elektrifitseeritud autosid ei ole tarbija siiski omaks võtnud

Kuigi müügitrendid näitavad, et inimesed liigu vad üha enam sõidukit valides jätkusuutlike lahenduste poole, pole Karofeldi sõnul eestlased elektrifitseeritud sõidukeid endiselt täielikult omaks võtnud.

„Elektriautod on 10% müügipiiri ületanud täna vu vaid kahel kuul ja ka äsja

SEB korraldatud uuringust selgus, et sõidukit valides on jätkusuutlikkus hetkel veel üks kõige vähem olulisi kriteeriume. Pigem valitakse autot hinna, hoolduskulude ja varustatuse järgi. Samuti on oluline näiteks turvalisus,“ avas liisingujuht.

Kuni 29 aastaste noorte hinnangul on elektriauto soetamisel peamiseks murekohaks laadimisvõimaluste vähesus kodus ja tööl (41%) ning sõidu ulatuse küsimus (36%) ja nad eelistavad sisepõlemismootoriga autot või hübriidsõidukit (41%).

Samas toodi elektriautode soetamisest hoidumise puhul muu hulgas välja ka tehnoloogia usaldamatust (14%), hõredat laadimisvõrgustikku (21%) ja kõrget ostuhinda (33%).

„Kui varem oli elektriautode vähese huvi taga eelkõige kõrge hind, siis viimase viie aastaga on nende hind teinud läbi märgatava languse ning seda näitavad ka inimeste vastused, kus kulu ei mängi põhirolli. Suuremad küsimused on aga jätkuvalt, kuidas lahendada laadimine eelmisel sajandil ehitatud magalarajoonides või kui vaba on inimene oma liikumises, kui sõiduulatus ja laadimiskohtade otsimine nõuavad endiselt planeerimist,“ lisas Karofeld.

Automüük oktoobris jäi mullusele tasemele alla

Oktoober oli müüginumbrite poolest uute sõiduautode turul küll tänavuse aasta kolmas parim kuu, kuid mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu oli langusprotsent suur.

Eestis müüdi oktoobris 1266 uut sõiduautot, mis jäi möödunud aasta oktoobrikuu, mil automaksu ootuses kasvas müük järsult, tulemustele alla 52,6%. Kümne kuuga on tänavu Eesti automüüjad andnud klientidele üle kokku 10 688 uut sõiduautot ehk 42,2% vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

Kosumise märke ei näita ka tarbesõidukite turg – oktoobris müüdi vaid 249 uut tarbe sõidukit, mida on 33,8% vähem kui mullu oktoobris. Kokku on tänavu kümne kuuga müüdud 2642 uut tarbesõidukit ehk 30,3% vähem kui möödunud aasta samal perioodil.

Oktoobris kasvas aga hübriidautode osakaal, mis moodustas 63,7% kogumüügist. Elektriautosid müüdi 77 ja nende osakaal oli 6,1%.

Allikas: AMTEL

Rein Karofeld

Foto: Jake Farra

Häid pühi ja turvalist sõitu!

Idufirma IT-juht:

AI roll logistikasektoris kasvab, kuid täielikku usaldust veel

Tehisintellekti võimekus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ja selle kasutus logistikas laieneb kiiresti. Suuremate protsesside juhtimist aga AI-le veel ei usaldata, kirjutab logistika-idufirma MyDello IT-juht Siimu Kaas.

Tekst: Siimu Klaas / Fotod: MyDello

pole

Logistikas on AI – praegu peamiselt masinõpe või suured keelemudelid – kasutusel juba üpris mitmel rindel, näiteks merenduses tarnegraafikute ennustamisel või saadetiste jälgimisel.

Agentidele ehk tarkvarale, mis kasutab tehisintellekti, et täita inimese asemel mõnd ülesannet, jäetud tööd on samas selgelt piiritletud: neil lastakse ennustada tellimuse saabumisaega, kontrollida selle andmeid või ühtlustada erinevatest allikatest tulnud infot. Samuti on nende toimimine paremini auditeeritav – kui kitsas mudel eksib, on võimalik vea tekkimise koht suhteliselt täpselt rekonstrueerida, erinevalt üldotstarbelistest mu

delitest, mille otsused on keerukamate seoste tõttu tihti raskemini jälgitavad.

Sellised kitsad mudelid töötavad hästi, sest ühelt poolt teevad nad ettevõtete töö efektiivsemaks, samas on aga nende ebaõnnestumisel kahju ettevõttele piiratud.

Aga kui panna AI juhtima tervet tarneahelat algusest lõpuni? Siin tekib juba suurem probleem – me tegelikult ei tea, kuidas need mudelid oma otsuseid teevad või millal nad võivad lihtsalt hallutsineerida. Meil on näiteid, kus partneri API ei tagasta agendile täit informatsiooni ja AIagent mõtleb ise täitsa seosetu sisu välja. Mida rohkem selliseid vigu ühte ahelasse satub, seda suuremaks läheb probleem. Ehk kui tehisaru teeb vea, ei saa me vaadata mudeli kapoti alla, et mõista, mis täpselt valesti läks.

Tarneahelate juhtimine on tugevalt ajakriitiline ja nõuab otsuste põhjendatavust – kliendile tuleb vajadusel selgitada, miks konteiner sadamasse jäi, miks vedaja vahetus või miks maksumus muutus. Logistikas, kus iga kaotatud tund ja iga hilinenud kontei

ner võib tähendada tuhandeid eurosid kahju, pole läbipaistmatus vastuvõetav.

Lahendus on olemas

Üks variant on ettevõtetel ehitada omaenda tehisintellekt, mis on treenitud kontrollitud andmeid kasutades ja mille tulem on selgemini ennustatav ning hallutsineerimine kergemini tabatav. Samas on see meeletult kulukas –esiteks nõuab see tohutult andmeid ja teiseks läheb tarvis spetsialiste, kes oskavad mudelit ehitada, treenida ja hiljem hooldada. Me räägime tipptasemel kompetentsist, mille hind on väga kõrge ja kättesaadavus piiratud.

Lisaks tuleb arvestada, et oma mudeli arendamine ei lõpe kunagi – seda tuleb pidevalt uute reeglite, partnerite, sihtturgude ja tarneahela muutustega kaasajastada. Põhimõtteliselt muutub ettevõte ise osaliselt tehnoloogiaettevõtteks, mis pole paljude logistikafirmade põhitegevus ega ambitsioon.

Mida keerulisem on äri, seda keerulisem ja kulukam on ka tehisintellekti loomine. Logistika on oma olemuselt

üks keerukamaid valdkondi: tegemist tuleb teha sadade vedajate, tuhandete saadetiste, sadamate, lennukitüüpide ja tolliformaalsustega. Just seepärast kasutab enamik ettevõtteid praegu pigem teiste loodud mudeleid. Need ei anna küll täit kontrolli, kuid aitavad kiiremini ja odavamalt tulemusi saavutada.

Kontroll peab jääma inimesele

See ei tähenda, et AI l pole logistikas tulevikku. Vastupidi – väikeste ülesannete jaoks kasutades teeb AI

töö kiiremaks ja odavamaks, kliendile elu mugavamaks ning ettevõtte töö kuluefektiivsemaks. Sellised asjad, mis varem võtsid ohtralt aega ja raha, lahenevad nüüd hetkega – näiteks hinnapäringute koostamine, dokumentide valideerimine, riskide eelsõelumine või tollikoodide soovitamine on ülesanded, mille puhul aitab AI kokku hoida nii aega kui ka vähendada vigu.

Hea näide on saadetiste jälgimine. Kui ettevõttel on sadu vedajaid, kellelt tuleb infot erineval kujul, on seda käsitsi hallata väga aeglane ja tülikas. AI suudab erinevad andmed kiiresti kokku panna, ühtlustada vastuolusid, näiteks kui sama sadam on eri süsteemides erineva koodiga, ja tulla toime ka eranditega, mida logistikas alati leidub. Nii muutub tööprotsess kiiremaks ja kliendil on kindel teadmine, kus tema kaup parajasti asub.

Samas ei saa kontrolli veel käest lasta. Seal, kus mängus on kulud või muud väga olulised otsused, kasutatakse turvalisuse mõttes mitut mudelit korraga ja võrreldakse tule

MÜÜB SOODSATE HINDADEGA

Uusi ja protekteeritud rehve, sisekumme ja velgi traktoritele, haagistele, sõidu/veoautodele, mootorratastele, tõstukitele, spetstehnikale ja kõikidele teistele liikurmasinatele.

• Suur valik kohapeal Valgas pidevalt olemas ja ettetellimisega Tartus soovitud kaup saadaval

• Rehvilõhede remonttööd lõhedega kuni 60 cm. Spetsiaalselt meetodil. Garantii

• Velje südamlike keevitustööd vastavalt kliendi soovile (MTZ, Valtra, Valmet, Donn jt.)

• Sõidu/veoauto ja suurte traktori rehvide montaaž pingil

• Rehvide, velgede vahetusvõimalused ja ost Kasutatud rehvide, velgede, sisekummide suur valik kohapeal

• Jae-hulgimüük — Küsi palun personaalset hinnapakkumist!

• Transport üle Eesti, tarne tellimisest 1-3 päeva laos olevale kaubale

• Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele (uued ja kasutatud)

• Kiire pidevalt täienev e-poe tellimus

• Tõstuki õhk-täisrehvide müük, montaaž

musi, et vigu vältida. Logistika liigub sammsammult täisautomaatsete saadetiste suunas, aga see saab juhtuda ainult siis, kui protsessid on ühtlustatud kogu sektoris ja paigas on protsessid, kuidas luulud kinni püüda.

Me tegelikult ei tea, kuidas need mudelid oma otsuseid teevad või millal nad võivad lihtsalt hallutsineerida.

Seega saavad AIagentidest logistikasektori abimehed, kuid inimest ei suuda nad veel asendada. Pigem töötavad inimese assistendina, suurendades saadetiste hulka, mida üks inimene suudab korraga hallata. Seega jääb lähiaastateks realistlikuks stsenaariumiks hübriidlahendus: väikesed spetsialiseeritud AI agendid, mille kõrval seisab inimene, kes teeb lõplikud otsused seal, kus vead on kõige kallimad.

GARANTII

Julgeolek tõstab

taristuinvesteeringuid: fookuses sõjaline liikuvus

Eesti taristuehitusel on ees murranguline aeg: julgeolekuvajadus ja sõjalise liikuvuse tagamine on saanud võtmeargumendiks, mis tõstab investeeringuid ja seab valdkonnale uued ootused, rõhutati Eesti Taristuehituse Liidu konverentsil „Teedepäev 2025“.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: Transpordiamet

Uued rahastusallikad ja selge julgeolekufookus

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on just viimastel kuudel tehtud olulisi edusamme valdkonna rahastamises. „Kui ma märtsis ministriks sain, oli selge, et esimene pakiline probleem on raha. Nüüd oleme astunud mitu sammu edasi ja juba järgmisel aastal kasvab riigiteede säilitamise ning arendamise eelarve. Näeme taristut mitte kulu, vaid investeeringuna Eesti ohutusse ja kaitsevõimesse.“

Hea ja turvaline tee pole enam ambitsioon, vaid tänapäevane baasvajadus.

Leis rõhutas ka Euroopa Liidu võimalusi: sõjalise liikuvuse eel arve plaanitakse perioodil 2028–2034 tõsta 1,7 miljardilt eurolt lausa 17,7 miljardile. Ka Euroopa Komisjoni jätkusuutliku transpordi ja turismi voliniku kabineti liige Helena Hinto märkis, et idapiiri riigid, sh Eesti, on julgeolekukontekstis saanud eelistatud partneriteks.

Taristuehituse liidu juhatuse esimees Indrek Pappel kirjeldas, et sektor on jõudnud murdepunkti. „Valitsuse investeeringute kava on samm õiges suunas, ent aastaid kestnud alarahastus on jätnud sügava jälje.“ Üle 2000 kilomeetri riigiteid on endiselt halvas seisus, kehvas korras on ka 169 riigiteede silda. Suur osa sildadest on üle 50 aasta vanad ja vajavad kiiret uuendamist.

Teehoiukava näeb ette umbes 260 miljonit eurot aastas, kuid transpordiamet hindab tegelikku vajadust vähemalt 350 miljonile. „Hea ja turvaline tee ei ole enam ambitsioon, vaid tänapäevane baasvajadus. Ambitsioonikaks võiks pidada hoopis Tallinna–Helsingi tunneli rajamist,“ lisas Pappel, tuues välja vajaduse seada sihid aastani 2040.

Investeeringute kava on samm õiges suunas, ent aastaid kestnud alarahastus on jätnud sügava jälje.

Majanduse võimestaja ja regionaalse arengu tugi Kliimaministeeriumi transpordi asekantsler Sander Salmu märkis arutelupaneelis, et taristu on ühiskonna toimimise alus: „See on võimestaja ja võimaldaja – loob ühendusi, toetab ettevõtteid ja tugevdab kaitsevõimet. Raha, mille taristusse paneme, tuleb majandusse ringiga tagasi.“ Ta rõhutas, et taristu koos kaitsevaldkonnaga oli üks vähestest, mis tänavustel eelarveläbirääkimistel raha juurde sai. Paide linnapea Kaido Ivask rõhutas julgeolekuaspekti kõrval ka regionaalse mõõtme olulisust. „Tänapäevane taristu loob inimestele võimaluse elada ja töötada ka väljaspool suurlinnu. Näiteks Paide üks unistus 2+2 maantee näol on täitunud,“ rääkis Ivask, tuues aga ühe tõrvatilgana välja, et neljarajalise kiirtee ehitusega on nüüd kohalike jaoks loodud olukord, kus selleks, et Paidest saada Mäos kiirbussi peale, tuleb kõndida kohaliku bussi pealt 800 meetrit teise bussipeatusesse, sest mingid normid näevad nii ette. Ivask märkis, et rohkem on siiski ka häid kogemusi, kasvõi jalgrattateede rajamisega.

TELLIMUSVEOD ÜLE SOOME SADULVEOKID TAVA- JA MEGAHAAGISEGA

LIINIVEOD IGA PÄEV

LIINIVEOD 4 × NÄDALAS

tel 501 0218

info@saxamer.ee

saxamer.ee

Metrosert avas Euroopas ainulaadse

mobiilse autonoomsete sõidukite labori

Eesti rakendusuuringute keskus ja metroloogia keskasutus Metrosert avas 11. novembril autonoomsete sõidukite katselabori. Euroopas unikaalne mobiilne katselabor võimaldab korraldada teste seal, kus töötab kliendi arendusmeeskond või kus sõiduk reaalselt kasutusele võetakse. Tänu sellele on testimine võrreldes statsionaarsete laboritega paindlikum ja soodsam.

Tekst: Sigrid Aunap / Fotod: Metrosert, Joanna Jõhvikas

„Klassikalistes, statsionaarsetes katse laborites on isejuhtivate sõidukite tehnoloogia testimine pigem jõukohane vaid suurtele ettevõtetele. Metroserdi eesmärk on teha testimine kättesaadavaks ka väikestele ja keskmise suurusega arendajatele. Nii toetab katselabor siinsete tehnoloogiaettevõtete ekspordivõimekust ja panustab ka turvalisema tulevikuliikluse kujundamisse Eestis,“ ütles autonoomsete sõidukite valdkonnajuht Taaniel Tigas.

Mobiilne labor teeb testimise kättesaadavamaks

„Tootjal, kes soovib oma toodet ELi tüübikinnitatuna turustada, on kohustus testida seda vastavalt ELi mää

rusele 2022/1426. Testid hõlmavad liiklussituatsioonide simuleerimist, et hinnata sõiduki või mõne selle detaili tööd. Liiklussimulatsiooni ohutuks korraldamiseks on mõistlik kasutada robotkandureid koos mudelitega –sel viisil on tagatud katse ohutus ka juhul, kui sõiduk eksima peaks,“ selgitas Tigas.

Metroserdi eesmärk on teha testimine kättesaadavaks ka väikestele ja keskmise suurusega arendajatele.

„Enamasti pakuvad sarnast teenust vaid statsionaarsed laborid Kesk ja LõunaEuroopas ning nende teenused on väga kulukad, arvestades investeeringuid testväljakutesse ja arendusmeeskondade lähetuskulusid. Kuna autonoomsete sõidukite testid toimuvad tänapäeva tehnoloogia arengujärgus madalatel kiirustel, on paljusid teste võimalik läbi viia sisuliselt platsil. Kui kliendil on juurdepääs väljakule, siis Metroserdi

Taaniel Tigas

mobiilne labor suudab oma varustusega testimist pakkuda ettevõttele soodsamalt ja arendusmeeskonna lähedal,“ tõi Tigas välja mobiilse labori plusspooli.

Vajalik ka välismaistele ettevõtetele

Loodava labori vastu tunnevad huvi ka välismaised sõiduki ja komponenditootjad, kelle silmis on Eesti tugevuseks paindlik regulatsioon, vähene bürokraatia ja siinne kliima. Eesti neli aastaaega ja pidevalt muutuvad teeolud on autonoomsete sõidukite maailmas väga väärtuslik katsekeskkond. PõhjaEuroopa turule suunduvate sõidukite puhul on erinevates ilmastikuoludes testimine möödapääsmatu ja siin on ettevõtetel seda väga mugav teha.

„Klientidel on olnud huvi tänu uudsele, ressurssi säästvale lahendusele –see hoiab kokku aega ja tagab ka diskreetsuse, kui soovitakse testida midagi väga innovaatilist,“ sõnas Tigas.

Uus tase katsetamise kvaliteedis

Metroserdi autonoomsete sõidukite labori rajamiseks tehti ligi 900 000 euro suurune alginvesteering. Labori varustus võimaldab taasesitada katseks loodud liiklussimulatsiooni täpselt ja ükskõik kui mitu korda –

näiteks jalakäija, jalgratturi, looma või teise sõiduki ootamatut ilmumist või teise sõiduki äkkpidurdust.

Laboris kasutatakse Austria tootja 4activeSystems robotkandureid, mis liiguvad vajadusel ja ideaaltingimustes kiirusel kuni 100 km/h. Robotkandurite ja spetsiaalsete mannekeenide abil on võimalik imiteerida kümneid erinevaid liiklejate tüüpe alates lapsest ja tõukeratturist kuni metslooma, mootorratturi ja täismõõtmetes sõiduautoni.

Tehnoloogia abil saab labor testida sõiduki käitumist potentsiaalselt liiklusohtlikes olukordades ja vajadusel korrata sama katset täpselt samadel tingimustel seni, kuni autonoomne sõiduk saavutab vajaliku ohutustaseme. Metroserdi läbi viidud mõõtmine on sisendiks transpordiametile, et otsustada, kas sõiduk on piisavalt ohutu liiklusesse lubamiseks.

Labor liigub akrediteerimise suunas

„Metroserdi rakendusuuringute keskuse üks töösuund on teadusarendus, mis tähendab, et panustame

Häid jõule ja edukat uut aastat!

SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL

SMART2 MEERIKUTE PAIGALDUS

PÄRNU, TALLINN, PÕLVA TEL 520 0993

Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg

pidevalt oma testimismeetodite uuendamisse. Soetatud laborivarustusega sarnaste seadmetega on varasemalt läbi viidud juhi assistentsüsteemide katseid. Tuginedes praktikale ja hoolimata assistentsüsteemide väga kiirest arengust, on soetatud seadmete laadsed laboriseadmed päevakohased olnud pikka aega ning jäävad selleks, kuniks meie liiklusruum praeguse sarnasena säilib,“ rääkis Tigas.

Lahendus säästab aega ja tagab ka diskreetsuse, kui soovitakse testida

Transpordiamet on Eestis tüübikinnitus ja ka registreerimisasutus, kes vastutab selle eest, et uued sõidukitüübid vastaksid kõigile kehtivatele nõuetele ja oleksid liiklusesse lubamiseks valmis. Metroserdi testlabor toetab protsessi, hinnates sõidukite ohutust senisest täpsemalt ja

suurema katsevalimiga. Metrosert on alustanud ka labori akrediteerimisprotsessi, et saada transpordiameti tunnustatud tehniliseks teenistuseks, mille testitulemused on võrdsed teiste Euroopa laborite omadega.

„Labori töömetoodikate akrediteerimine on Metroserdi kohustus, kui soovime taotleda tüübikinnitusasutuse (transpordiameti) poolset tunnustust tehnilise teenistusena. Akrediteerimine ise on mahukas protsess ja Metrosert tegeleb sellega hetkel. Kui autonoomse sõiduki katsed on tehtud akrediteeritud laboris, on arendajal või ettevõttel kindel teadmine, et positiivsed testitulemused on kasutatavad ka sõiduki tüübikinnituse menetluse käigus. Tüübikinnitatud sõiduki turustamine on oluliselt lihtsam ja kiirem üle kogu Euroopa Liidu,“ täpsustas Tigas.

Autonoomsed sõidukid on tulevik

Teadaolevalt alustavad esimesed täisautonoomsed sõidukid Euroopas robottakso kommertsteenuse osutamist 2026. aasta aprillis Saksamaal. Tegu

Rahulikke jõule ja edukat uut aastat!

pole enam piloot ega demoprojektiga – robottaksoteenust plaanitakse pakkuda kolme linna väiksemates piirkondades, mõnekümnest autost koosnevate autoparkidega.

„Autonoomsete sõidukite kasutuselevõtt sõidujagamis , robottakso või kullerteenusena lähiaastatel Euroopas laieneb. Euroopa Liidu ülene regulatiivne raamistik on loodud, lisandumas on rakendamise praktikat. Metroserdi autonoomsete sõidukite labori näol loome Eestisse riikliku pädevuse, mis aitab tagada liiklusohutust isejuhtivate sõidukite liiklusesse integreerimisel,“ selgitas Metroserdi rakendusuuringute keskuse autonoomsete sõidukite valdkonnajuht Taaniel Tigas.

„Metrosert on juba panustanud Eesti õigusloomesse ja kindlasti peame oluliseks panustamist koostöös transpordiametiga. Peamiselt näeme sisendi andmise võimalust avalike teede testsõitude läbiviimise järel tehtud ja liiklusohutust puudutavate järelduste näol,“ toonitas ta lõpetuseks.

USA sanktsioonid survestavad

Venemaa naftasektorit ja kergitavad hindu

Oktoobri lõpus USA poolt Venemaa suurimatele naftaettevõtetele Rosneftile ja Lukoilile kehtestatud sanktsioonid on praeguseks täielikult jõustunud ning nende mõju Venemaa majandusele on selgelt nähtav.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: Pexels

Sanktsioonide tulemusena väheneb Vene naftatoodete jõudmine maailmaturule, teisalt on nende ettevõtete blokeerimise tõttu oodata valmistoodete hindade tõusu.

Sanktsioonid löövad Vene naftasektorit valusalt

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on sanktsioonide mõju juba mitmel pool ilmne. Näiteks on blokeeritud Soo

mes tegutseva Lukoili tütarettevõtte Teboili tegevus, Lukoili suurosalusega West Qurna 2 naftaväljal Iraanis on töö peatatud ja välja on kuulutatud force majeure , kuna Iraak külmutas kõik maksed Lukoilile. Samal ajal valmistub Bulgaaria võtma riigi kontrolli alla Lukoilile kuuluva riigi suurima rafineerimistehase, Lukoili välisvarade müük Kremli käpikuks nimetatud Gunvor Groupile on takerdunud ning küsimärgi all on nii Rumeenias oleva Petrotel Lukoili kui ka

Hollandis paikneva Zeelandi rafineerimistehaste saatus.

„USA samm sanktsioneerida Rosnefti ja Lukoili on märgilise tähtsusega, sest tegemist on kahe suurima Vene naftahiiuga ja meetmed mõjutavad Venemaa naftaeksporti märkimisväärselt,“ selgitas Sassi. „Sanktsioonide tegelik mõju sõltub sellest, kui paljud välisettevõtted ja naftaostjad hakkavad nende

USA samm sanktsioneerida Rosnefti ja Lukoili on märgilise tähtsusega, sest tegemist on kahe suurima Vene naftahiiuga.

ettevõtetega koostööd vältima, ent praeguseks tehtud sammud annavad kinnitust, et nende sanktsioonide mõju saab olema laiaulatuslik.“

Maailmaturu pinged jõuavad kütusehindadesse

Samas võib Vene nafta veelgi otsustavam ära lõikamine maailmaturust tähendada nafta ja naftatoodete hinnatõusu. Türgi kütusetarnija Guzel Enerjii on juba hoiatanud oma kliente eelseisva diislikütuse hinnatõusu eest,

mille põhjuseks on Venemaavastased sanktsioonid, mis on tekitanud tarnehäireid ning tõstnud kindlustus ja finantseerimiskulusid.

„Toornafta hind on kuu algusest veidi alanenud ja Brenti toornafta kaupleb 64 USA dollari piirimail barreli kohta, kuid valmistoodete hinnad on kasvufaasis. Hinnatõusu toetavad nõudluse kasv, USA ja Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonid, Ukraina edukad rünnakud Vene naftatööstuse ja impordiraja

Valmistoodete hinnad on kasvufaasis – turule jõuab vähem kütust ja nõudlus püsib kõrge.

tiste vastu ning rafineerimistehaste hooldusperiood LõunaEuroopas, mistõttu jõuab turule vähem valmistoodangut,“ loetles Sassi.

Vene nafta vastu suunatud sanktsioonid on teinud ettevaatlikumaks Hiina ja India rafineerimistehased, mistõttu on need hakanud otsima uusi tarnijaid. Näiteks teatas Vene toornafta ostmise peatamisest Hiina rafineerija Yamchang Petroleum.

Samal ajal on sügisega maailmas kätte jõudnud mõningane tarbimise langus, mis võib hinnakasvu aeglustada. Saudi Araabia Aramco langetas oma Aasia klientidele detsembris tarnitava Arab Lighti klassi toornafta ametlikku hinnataset, mis on märk sellest, et Aasia suunal on nõudlus nafta järele madal.

Rahulikku jõulumeeleolu ja edukat uut aastat!

Sõiduõppe ABC veoautojuhi ja bussijuhi kiirendatud ametikoolitus 140 h kood 95 koos C1-, C-, CE- või D-kategooria juhilubade omandamisega.

Täienduskoolitused 35 h kutselistele juhtidele.

ADR koolitused. Tõstukijuhi koolitused.

Uus suund toob tulemusi: Omniva kolmanda kvartali puhaskasum 1,7 miljonit eurot

Eesti riigile kuuluva posti- ja pakilogistika kontserni

Omniva majandustulemused näitavad selget paranemist: 2025. aasta kolmandas kvartalis teenis kontsern 1,7 miljonit eurot puhaskasumit, võrreldes eelmise aasta 3,7 miljoni euro suuruse kahjumiga.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: Omniva

Finantstulemused paranesid esmajoones tänu paki mahu ja pakiteenuste müügitulu kasvule. Kontserni pakimaht kasvas võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 14%, ulatudes 13 miljoni pakini. Müügitulu kasvas samal perioodil 13%, ulatudes 38,8 miljoni euroni.

Rahvusvaheline transiit ja optimeerimine tõstsid kasumlikkust

Pakiteenuste kasvu vedas taas rahvusvaheline transiit (pakimahu kasv 29%, müügitulu kasv 47%), kuid stabiilset kasvu näitas ka koduturg (pakimahu kasv 9%, müügitulu kasv 10%). Kasv koduturul tuli siiski

KOGU HARJUMAA PIIRES

TASUTA KONSULTATSIOON

Täishaldusteenus

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu teostamine

Korrashoiu korraldamine

Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus

Tehnohoolde korraldamine

Tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende ning nende üksikute osade ja tehnosüsteemide seisundi vastavuse ettenähtud nõuetele

Leedust ja Lätist, kuna Eestis pakimaht langes. „See peegeldab paraku siinset keerulisemat majanduskeskkonda ja vähenenud tarbimist,“ sõnas kontserni juhatuse esimees Martti Kuldma.

„Tihe konkurents ja tugev hinnasurve on aktuaalsed kõigis kolmes riigis – mitmed konkurendid on oluliselt laiendanud Balti turul oma pakiautomaatide võrgustikke ja rakendanud ka üsna agressiivseid hinnastrateegiaid. Olen rahul, et meil õnnestus sellest hoolimata säilitada oma turupositsioon, tõsta nii mahte ja müügitulu kui ka parandada oluliselt kasumlikkust. See on keerulises keskkonnas tubli töö Omniva tiimilt,“ lisas Kuldma.

Kontserni finantstulemusi toetas ka kevadel käivitatud optimeerimiskava: automatiseerimine ja üldkulude vähendamine, millega kaasnes 20% tööjõukulude kokkuhoid tugifunktsioonides. „Reorganiseerisime kontoritöö efektiivsemaks. Kusjuures teises ja kolmandas kvartalis mõjutasid tulemusi veel sellega kaasnenud koondamiskulud, seega alles nel

jandas kvartalis ja 2026. aastal näeme optimeerimiskava täit mõju,“ lisas Kuldma.

Üheksa kuuga teenis Omniva 5,2 miljonit eurot puhaskasumit, võrreldes eelmise aasta 4,4 miljoni euro suuruse kahjumiga. Korrigeeritud puhaskasum ühekordsete tuludeta oli 0,1 miljonit eurot, mis on märkimisväärne paranemine võrreldes eelmise aasta 5,5 miljoni euro suuruse korrigeeritud puhaskahjumiga.

Postiteenused vajavad uut lähenemist

Vastupidiselt pakiteenuste tugevatele finantstulemustele jätkavad posti teenused langust. Universaalse postiteenuse maht langes aasta esimese üheksa kuuga 16% ja perioodika maht 12%, tuues Omnivale kokku 3,5 miljonit eurot kahjumit.

Eesti ei erine sellega ülejäänud Euroopast, paberkirjade ja lehtede tarbimine väheneb stabiilselt kõikjal ning posti jätkusuutlikkuse tagamine on ühine murekoht. Lahendused on riigiti erinevad – näiteks Taani otsustas uni

versaalteenuse kohustusest loobuda, Leedu aga seadustas pakiautomaatide kasutamise posti ja perioodika kandeks.

Usume, et parim võimalik lahendus on langeva mahuga posti- ja tõusva mahuga pakivõrkude ühendamine.

„Omniva nägemus on, et postiteenus on paljudele Eesti inimestele jätkuvalt oluline ja tuleb säilitada. Usume, et parim võimalik lahendus on langeva mahuga posti ja tõusva mahuga pakivõrkude ühendamine. Kolmandas kvartalis astusime selles suunas ka olulise sammu edasi – alustasime kogukonnaautomaatide tootmist üleeestilise kodulähedaste automaatide võrgustiku loomiseks. Usume, et abiks oleks ka postiteenuste konsolideerimine lähiriikides – Omniva osaleb universaalteenuse osutaja konkursil Leedus perioodiks 2027–2035,“ ütles Kuldma.