SEPTEMBER
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Etnokulp 2025 artistid ootavad publiku hääli
Pärimusmuusika patta kogunenud leem on tänavu mõnusalt rammus. 3. oktoobril jagatakse Pärimusmuusika Aidas kulbiga välja tunnustusi üheksas kategoorias. 36 albumi ja 30 aasta laulu saatjat ootavad, lusikad pihus, kellele langeb seekord osaks kõige heldem kõhutäis.
Tekst: KRISTJAN PRIKS, Eesti Pärimusmuusika Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht
Sel aastal 17. korda välja antavate pärimusmuusika auhindade ja publikuhääletuse eel on sobiv üle vaadata, mis on saanud varasematest Etnokulbi laureaatidest ning kuidas rahva ja žürii hääl on nende käekäiku mõjutanud. Neid nimesid teame me kõik. Aastate jooksul on enim aasta artisti, aasta albumi ja aasta laulu auhindu kogunud Trad.Attack!, Zetod, Puuluup, Mari Kalkun ja Curly Strings.
Aastate jooksul parima artisti auhinna saanud muusikutest on Trad.Attack! pälvinud kõikides kategooriates Etnokulpe kokku 15 korral ning on kujunenud Eesti üheks rahvusvaheliselt tuntumaks ansambliks, esinedes ligi 40 riigis. Esimesed viis Etnokulpi viisid nad koju juba 2014. aastal. Zetod , keda on pärjatud
Etnokulbiga 11 korda, tõid seto muusika uue energiaga laiema publiku ette ning on jäänud tänini üheks mõjukamaks noorema põlvkonna folkansambliks. Nemad said esimesed kolm kulpi kindlalt kätte juba kõige esimesel etnomuusika auhinnatseremoonial, 2009. aastal. Puuluup , üheksakordne Etnokulbi laureaat, on jõudnud oma huumorit ja elektroonikat põimiva muusikaga Euroopas tunnustatud lavadele ning on oodatud igas Eesti nurgas. Nende esimesed kolm kulpi said nende omaks 2018. aastal. Mari Kalkun , kelle looming on Etnokulbiga kolm korda esile tõstetud, on samuti saanud rahvusvahelises meedias rohkelt tunnustust, sealhulgas väljaandes The Guardian. Esimene kulp andis talle au 2013. aastal.
Kõigil neil laureaatidel on üks ühine joon: järjepidevus ja publiku armastus! Eesti Pärimusmuusika Keskuse väljaantav Etnokulp ei selgita aga üksnes võitjaid, vaid peegeldab, kui palju ja mitmekülgset pärimusmuusikat Eestis tehakse. Nähtavus, mida auhind esitajatele pakub, on toetanud žanri kestlikkust ja kinnitanud selle elujõulisust muusikamaastikul, kus traditsioonil ja kaasaegsel loomingul on palju kokkupuutepunkte.
Aastad pole vennad ja tänavune albumite hulk on rõõmustavalt suurem kui möödunud ja ülemöödunud aastal. Kõige oodatumale osale – oma lemmikule aasta artistile, albumile ja laulule saavad hääle anda kõik inimesed!
Publikuhääletus on avatud kuni 21. septembrini Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehel www.folk.ee Etnokulbi auhinnagala toimub 3. oktoobril Pärimusmuusika Lõikuspeo raames Viljandi Pärimusmuusika Aidas.
Eesti Noorsooteatri 74. hooaja
repertuaarist leiab nii nüüdisaegsete autorite teoseid kui ka klassikute tõlgendusi, mis pakuvad avastamisrõõmu ja mängulusti nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele
Hooaeg saab uhke avapaugu 7. septembril, kui esietendub lausa kaks uuslavastust. Esmalt jõuab lavale väikelastele suunatud Johan Elmi lavastus „Hingelind”, mis põhineb mitmeid põlvkondi saatnud Michal Snuniti samanimelisel raamatul. Lavastus räägib soovist mõista tundeid – nii enda kui ka teiste omi – ning julgustab neid õrnalt uurima ja usaldama.
Samal päeval jõuab lavale ka Hanna Junti lavastus „Gardeenia”, mille aluseks on Poola nüüdisautori Elżbieta Chowanieci debüütnäidend – teos, mida on saatnud menu nii kodu- kui ka välismaal. Lavastus põimib kokku ühe perekonna naisliini neli põlvkonda, kelle lood hargnevad alates teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.
Aja ja mälu kihid hakkavad tasapisi avanema, tuues nähtavale perekondlikud mustrid, mis võivad esmapilgul märkamatuks jääda.
Esimesel advendil ärkab laval ellu kõigile tuttav puust poiss – Pinocchio. Mirko Rajase lavastus toob klassikalise loo vaatajate ette uues kuues ja uue hingamisega. Visuaalteatrile omaselt põimuvad elav dialoog, nukud, maskid, liikumine, tants ja laul, mille kaudu avanevad selle loo ajatud ja üldinimlikud väärtused.
Nukuteatrimuuseum pakub seiklusi muuseumimängus „Alice ja muuseumi imedemaa” ning rõõmustab publikut läbi hooaja erinevate ekskursioonide, töötubade ning haridusprojektidega.
Etnokulp 2024
Foto: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Näitlejate sügis sai hoo sisse
Von Krahli teatri näitlejad Liisa Saaremäel, Edgar Vunš ja Herman Pihlak veedavad proovisaalis pikki tunde ning sügis tuleb neil tegus. Aga pisikesed unistused mahuvad ka kõige kiirematesse päevadesse. Milline siis on näitleja sügis? Selgub, et kiire, põnev ja ootustest tulvil.
Tekst: EVE KALLASTE / Fotod: VON KRAHL
HERMAN PIHLAK:
äkki õnnestub lõpuks ka seenele minna
Sügis tõotab tulla üsna tihe, tegemisi on nii siin kui ka välismaal. Plaanid on järgmised: hetkel olen kogu täiega uue tüki proovides, mida lavastab Juhan Ulfsak ja mis esietendub 27. novembril Von Krahlis. Tegemist on meie teise ühislavastusega, kus idee väljatöötamisel osaleb kogu trupp.
Lisaks sellele külastame trupiga sügistalvel paaril korral Berliini, kus jagame proovisaali sealse trupiga Showcase Beat Le Mot, keda seob Krahliga ühine ajalugu 2000ndate algusest. Mis seal täp-
selt sünnib, seda näeb jaanuaris
Berliinis HAU-2 laval ja veebruaris ka Tallinnas. Berliinis olles kavatsen kogeda nii palju sealset kultuuri kui võimalik. Plaanis on külastada New Fearsi galeriid, teatris tahaks ära näha Volksbühne „Peer Gynti“, mis esietendub 25. septembril, ning Berliner Ensemble’i „K“, mis on Kafka „Protsessi“ ainetel.
Oktoobris tulen Saksamaalt tagasi ja kohe jätkuvad Ulfaski lavastuse proovid. Selle ajal mängime Krahlis „Jussikese 7 sõpra“ ja juunis esietendunud „Monoliit Estoniat“. Kui vähegi aega ja energiat on, proovin hoida silma peal ka sellel, mis toimub Paavli
Kultuurivabrikus, Kanuti Gildi SAAL-is, EKKM-is, rääkimata teistest teatritest ning galeriidest.
On ka midagi, mida proovin iga sügis teha, kuid mis erinevatel põhjustel ikka ja jälle ära jääb. Äkki sel sügisel läheb paremini ja mul õnnestub lõpuks ka seenele minna. Ega ma ole väga suur seeneline kunagi olnud, aga on üks kindel metsatukk, mida mulle kunagi tutvustati, kus on lademetes lehter kukeseeni. Neid on oma välimuse tõttu kõdunud lehtedest peaaegu võimatu eristada ja seda suurem on võidutunne, kui lõpuks mõnda märkad.
LIISA SAAREMÄEL:
natuke võiks
jääda aega, et ka lihtsalt lage vahtida
Sügis tuleb üsna töine. Mängin koos Erki Lauriga Marta Aliide Jakovski lavastatud
„Fundamentalisti“ Von Krahli teatris ja alustasime trupiga ka Juhan Ulfsaki uue lavastuse proove, mille esietendus on novembris.
Projekti tööpealkiri on „Tagasiside“ ja me uurime ühiskondliku tagasisidestamise võimalusi alates Instagrami postitustest kuni tänavarahutusteni.
Hetkel oleme proovisaalis ja juba paistab, et sellega tuleb väga põnev reis. Kuhu täpselt välja jõuame, seda saab novembris Von Krahlis näha.
Aga muidu, nagu ikka, tahaks PÖFFist maksimumi võtta ja jõuda ka häid kontserte kuulama, näiteks Paavli Kultuurivabrikusse. Ja kui veel millekski
aega üle jääb, siis vaatan, kaua kannatab sügiseste ilmadega võtta ette pikemaid otsi maanteerattal. Äkki õnnestub sattuda kohtadesse, kuhu varem pole sattunud. Natuke võiks jääda aega, et ka lihtsalt lage vahtida.
EDGAR VUNŠ: kui üle keen, siis jalutan Algas meie teine hooaeg Von Krahli teatris. Hetkel oleme kogu trupiga uue tüki proovides, lavastajaks Juhan Ulfsak. Jätkuvalt on repertuaaris „Jussikese 7 sõpra“, varsti on tulemas ka „Monoliit Estonia“ etendused. Üsna pea lendame kogu trupiga Berliini jaanuaris esietenduva tüki proovidesse. Paralleelselt käivad järgmiste lavastuste ettevalmistused – tuleb tihe hooaeg. Mart Kangro suurepärane „Pantheon“, mida julgen kõigile soovitada, on samuti Von Krahli repertuaaris. Ise hoian silma peal elektron.arti, Ülase12, Sõpruse Kino, Kanuti Gildi SAAL-i ja Paavli Kultuurivabriku sündmustel. Varsti tuleb mul ka sünnipäev, juubel –mitte et see mingeid tugevaid tundeid tekitaks.
Kui üle keen, siis jalutan, tavaliselt samu trajektoore pidi. Nii jõuan pisemaid muutusi märgata, suurtest rääkimata. On, mida oodata!
Pühapäeviti püüan kalale jõuda. Ahvenad, hoidke alt!
David Wood
ETENDUSED KINGITUSE JA JÕULUVANAGA
DETSEMBRIS RAKVERE TEATRIS
Lavastaja Robi Varul (EMTA) Osades Tuuli Maarja Möller, Madis Mäeorg, Tarvo Sõmer, Johannes Richard Sepping, Liisa Aibel
Rahvusooperi 120. hooaeg toob publiku ette tõelised maiuspalad
„Don Pasquale“
Kas oled kunagi mõelnud, milline võiks olla ideaalne esimene ooperikülastus? Gaetano Donizetti helge, vahetu ja meelelahutuslik koomiline ooper „Don Pasquale“ pakub selleks suurepärase võimaluse. Teos ühendab endas kauni meloodiarikkuse, mängulise ja intriigirohke süžee ning vaimuka huumori, mis lavastaja Giorgio Bongiovanni käe all jõuab lavale värskes klassikalises võtmes. Tule ja naudi teatriõhtut, kus vaimustav muusika ja lavaline mängulisus loovad meeleolu, mis ei unune. NB! Sügishooajal vaid kahel korral: 11. ja 21. septembril.
„Alice Imedemaal“
Septembris ja oktoobris avaneb unikaalne võimalus rännata tagasi lapsepõlve, kui lavale jõuab Lewis Carrolli klassikast inspireeritud Gianluca Schiavoni vaatemänguline ballett „Alice Imedemaal“. See on lavastus, mis pakub tõelist visuaalset ja emotsionaalset seiklust igas vanuses vaatajatele – kohtud taas tuttavate tegelastega, nagu Märtsijänes, Kübarsepp, Unihiir ja muidugi uudishimulik Alice ise. Fantaasiarikas interaktiivne kujundus, kaasahaarav muusika ja põnev koreograafia viivad vaatajad lummavate seikluste keerisesse, kus kõik on võimalik!
„Anna Karenina“
Oktoobris ja novembris ärkab balletilaval ellu surematu maailmakirjanduse tippteos, armastuslugu, mis Marina Kesleri tundlikus, poeetilises ja sügavalt emotsionaalses lavastuses ei jäta kedagi külmaks. Võrratu lavaline esteetika ja sügav sisuline tasand toovad publiku ette naise, kes riskib keelatud armastuse ja õnne nimel oma sotsiaalse staatuse, abielu, sõprade ning perekonnaga. „Anna Karenina“ on hingepuudutav lugu kiusatusest, kirest, moraalsest konfliktist, unistuste poole püüdlemisest ning valikutest, millel on saatuslikud tagajärjed.
„Lohengrin“
Kui otsid sügisesse midagi suursugust ja raputavat, siis Richard Wagneri ooper „Lohengrin“ on just see teos, mida näha. Tegemist on romantilise suurvormiga, mille võimsus avaldub nii muusikas, lavapildis kui ka esituses. Michiel Dijkema lavastus pakub visuaalselt haaravat kogemust, kus iga detail on paigas, ning laval säravad rahvusvaheliselt tunnustatud solistid. See on monumentaalne ooper, mis jutustab müstilisest rüütlist ja igatsusest puhta armastuse järele, pannes proovile usu, lojaalsuse ning inimliku kahtluse. Elamus, mida tõelised ooperigurmaanid ei tohiks vahele jätta.
Kammerkontserdid
Rahvusooperi kammerkontserdisari pakub mõnusaid muusikalisi pärleid keskkonnas, kus iga kontsert on kui isiklik pühendus kuulajale. Kammersaali intiimne atmosfäär, suurepärased interpreedid ja hoolikalt loodud kavad muudavad need õhtud meeldejäävateks kohtumisteks. Ideaalne valik neile, kes hindavad detailides peituvat täiuslikkust ja soovivad kogeda muusikat sügavamal ning vahetumal tasandil.
„Peter Grimes’i“ kontsertettekanne
Ainult 26. ja 28. septembril avaneb võimalus osa saada Benjamin Britteni dramaatilise meistriteose „Peter Grimes“ kontsertettekandest, mida dirigeerib maestro Arvo Volmer. Koostöös suurepäraste Briti solistidega publiku ette jõudva psühholoogilise ooperipõneviku keskmes on mees, kes ei sobitu ühiskonda, kus erinevusi ei taluta. Kes on Peter Grimes? Mõrvar? Või väikelinna eelarvamuste ja kõikvõimsa mere ohver? Tõde selgub juba teatrisaalis.
„Forsythe & Looris“
Novembris esietenduv kaasaegne ballett kõige intensiivsemas, otsesemas ja julgemas vormis. Maailmakuulsa ko -
reograafi William Forsythe’i ikooniline „In the Middle, Somewhat Elevated“ ja Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi Linnar Loorise värske lavateos „30,75“ toovad lavale raju energia ja esteetiliselt nauditava power’ i. See visuaalne ja füüsiline plahvatus sobib ideaalselt kõigile, kes otsivad emotsionaalselt laetud elamusi.
Estonia ball
Tantsud tähtede säras!
Sügishooaja kulminatsiooniks on Estonia ball, mis tänavu on pühendatud tantsule! Ballikülalisi tervitavad tantsupõrandate ja ooperilavade säravaimad tähed, ettekandele tuleb eksklusiivne kontsertlavastus „Ood tantsule“ ning varuks on ka mitmeid üllatusi. Balli kunstilised juhid on Jaan Ots ja Reigo Tamm ning õhtut juhivad Reigo Tamm ja Ketlin Oja! Tantsuga uude aastasse!
Tule ja saa osa Rahvusooper Estonia juubelihooaja erilistest hetkedest, kui laval ja selle ümber kohtuvad traditsioon ja innovatsioon, klassika ning kaasaeg.
Kohtumiseni Estonias! Lisainfo ja piletid: www.opera.ee
Uus hooaeg Theatrumis
Theatrumi uue hooaja mängukava pakub nii dokumentaaldraamat, komöödiat, muusikalist rännakut kui ka klassikalist Shakespeare’i. Uuslavastusena etendub Norra nüüdisklassiku ja Nobeli kirjandusauhinna 2023. aasta laureaadi Jon Fosse uus näidend „Näitemäng“.
Theatrumi kunstilise juhi Lembit Petersoni käe all jõuab detsembris lavale Jon Fosse “Näitemäng”.
Foto: Ülar Mändmets
Põnev kuulamiseksperiment ootab ees 14. septembril Mustpeade majas, kus kinnikaetud silmadega publik saab koos Theatrumi näitlejate ja Taavi Kerikmäe kohapeal sündiva helikujundusega end sisse kuulata Karl Ristikivi kuuldemängu „Pimenägemine”.
Maria Petersoni „Erivajalik” on dokumentaallavastus, mis põhineb intervjuudel peredega, kes kasvatavad erivajadusega lapsi. Etendused on Theatrumi saalis septembris välja müüdud, kuid saadaval on piletid Tartu ERMi novembris 2025 ja Theatrumisse jaanuaris 2026.
Andri Luubi kirjutatud ja lavastatud komöödia „Soo” jutustab loo väikesest perekonnast, kes seisab silmitsi keerulise olukorraga, kui tütar teeb teadaande, mis seab kahtluse alla tema senise identiteedi. Lavastus pakub vaatajale küllaga kiiksuga huumorit. Etendused on kavas Theatrumi saalis septembris ja novembris.
Ivan Võrõpajevi näidend „Iraani konverents” toob oktoobri alguses lavale teadusliku sümpoosioni, mis tegeleb ida ja lääne kultuuride koostööga. Lembit Petersoni lavastuses astuvad Kopenhaageni ülikoolis üles maailma intellektuaalse eliidi esindajad,
kes hakkavad konverentsi käigus süvenema palju isiklikematesse teemadesse.
Lavastaja Maria Peterson: “Erivajaliku” lugudes on palju elutervet lähenemist. Need inimesed ei ole alati kannatajad, nad ei ela kuskil koopas omaette”.
Foto: Kalev Lilleorg
Florian Zelleri „Isa” jõuab oktoobris lavale viimaseid kordi. Maria Petersoni lavastus käsitleb tundlikult vananemise ja mälu kadumise teemat. Oktoobris etendub ka Lembit Petersoni lavastus „Armastuse klavikord”, mis põhineb Meelis Friedenthali näidendil ja käsitleb vana ja noort armastust, inimsuhteid ja pärandit. Lavastus ühendab draama ja barokkmuusika, mida esitavad Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe. William Shakespeare’i „Mõõt mõõdu vastu” (lavastaja Lembit Peterson) pakub novembris tõsisemat mõtlemisainet koos ohtra koomika ja muusikaliste vahepaladega. Detsembri alguses esietendub „Näitemäng”, Norra nüüdisklassiku ja Nobeli kirjandusauhinna 2023. aasta laureaadi Jon Fosse uus näidend, mis ühendab ootamatu huumori ja sügava eksistentsiaalse tasandi. Fosse loob siin maailma, kus elu, ootamine ja teater sulanduvad ühte – müstilisse ja samas äratuntavalt inimlikku kogemusse.
“Armastuse klavikordis” kõlab cembal d’amour, algsete jooniste järgi eritellimusel ehitatud barokiajastu muusikainstrument.
Lavastuse toob lavale Lembit Peterson, kes on varem Theatrumis lavastanud Fosse näidendid „Üks suvepäev“ ja „Ma olen tuul“. „Näitemäng” on nende teoste poeetiline jätk. See on näidend ootamisest. Aga mitte lihtsalt ootamisest, vaid sellest, mida inimene teeb, kui ta ei tea, millal ja kuidas midagi juhtub –teab ainult, et see juhtub kindlasti.
Theatrum ootab külastajaid! theatrum.ee
VOLDEMAR KUSLAP MEELIS PUNDER MAIT MALTIS KARL MADIS KATRIN KARISMA HEIDY TAMME IVO LINNA
Foto: Heikki Leis
*soodustus kehtib valitud kontsertidele
Sibulad müüdud, sügis käes
Nii võiks kõlada Sibulatee piirkonna vanasõna. Sibul kasvas sel aastal Peipsi ääres kena, osa on juba kodudesse jõudnud, osa alles ootab ostjaid. Kuhu siis minna ja kus osaleda?
Sibulatee puhvetite päev
31 puhvetit kogu Sibulatee piirkonnas avavad oma uksed 13. septembril. Kell 11-18 oodatakse külalisi, pakutakse parimaid palasid kohalikust toorainest ning muidugi saab koju kaasa viia nii hoidiseid, sibulaid kui teisi saaduseid. Puhvetid pakuvad näituseid, õpitubasid ja kontserte. Menüüdes on toite nii kalast, sibulast, looma- ja ulukilihast, on siguriga tehtud roogasid ja kitsejuustuga parimaid palasid. On vanaemade retsepte, mõjutusi mitme maa köögist ning muidugi vanausuliste traditsioonilisi toite. Ühe puhveti menüü on saanud inspiratsiooni sellest, mida 140 aastat tagasi pakuti Alatskivi lossi avamisel.
Puhvetite päeva lõpetab järelpidu “Oktoberfest tuleb Sibulateele ver4” Alatskivil.
Alatskivi lossi õhtusöök
26. septembri õhtul ootab muinasjutuline Alatskivi loss viiekäigusele õhtusöögile. Seekord seotakse imeliseid maitsed GMP peakoka Koit Uustalu poolt Itaalia veinimaja, Fontanafredda, rüübedega.
Sibulatee sügisjooks
Sibulatee II sügisjooks septembri viimasel pühapäeval toob starti nii lapsed kui suured. Varnja-Kasepää-Kolkja külatagusel ja külavahel kulgev rada ootab nii jooksjaid kui kõndijaid. Valikus on 6 või 12 kilomeetrit. Lastele on plaanis stardipaigas minijooksud. Vajalik kindlasti eelregistreerimine.
Sibulatee sündmuste kohta leiad lisainfot www.sibulatee.ee
Foto: Mariliis Lents
