MEES
NOVEMBER 2025
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
ŽENJA FOKINIGA
Kuigi moemaailm kihutab täiskäigul ja pidevas muutumises, seisab stilist Ženja Fokin kahe jalaga maa peal ning leiab, et stiil ei tähenda mitte kiirtrendidele toetumist, vaid teadlikku eneseväljenduskunsti. Fokini pilgu läbi võib meestemoodi kirjeldada kui igaühe isiklikku kompassi, mis taotleb mugavuse ja isikupära tasakaalu – olgu sel teekonnal abiks siis alati toimiv klassika, värsked julged detailid või praktilisus ning soov end hästi tunda. Millises suunas aga meeste moemaailma GPS meid täna juhatab?
TOIMETAS: LIISBET ESTRA
FOTOD: DEICHMANN, TAAVI LUHAMAA, INDREK GALETIN
Kui panna meestemood kaardile, siis kus Eesti mehed praegu paiknevad?
Ausalt, arenguks ruumi on. Enne, kui moerallile asume, peame mõistma konteksti – meie juured asuvad sügaval parketis. Nõukaaja trauma viimased lainetused ehk tühjus letil on stiilide ning kümnendite virvarris asendunud lookas kaubanduse ning e-poodide assortiiga: rohkem küsimusi kui vastuseid. Aga alustuseks piisab uudishimust – on olemas siiski klassika, mille najal liugu lasta ning juurde lisada hetkelisi lemmikuid. Asukoht kaardil leitud.
Kas stiilne olla tähendab moega kaasas käia?
Mood ei ole miski, mis tähendab, et tuleb põlvetõstetega sitsida hetketrendide järele, sest päeva lõpuks on tegemist riietega, millele saab juurde lisada meelsuse – see moodustabki sinu isikliku stiili. Kui moes reeglitele mõelda, siis on rõhk tervikliku riietuse loomisel ehk näiteks mustriga triiksärgi juurde lisa kõik muu ühtses toonis. Sügis toob alati tagasi ka õdusa, paljuski loodusest inspireeritud värvigamma. Minu selle hooaja erilised lemmikud on kohvitoonid ja veinipunane. Eesti mehe raudne favoriit on muidugi tumesinine, mis sobitub kaheksast viieni graafikusse ideaalselt.
Meil tänapäeval lehvitavad mitmed asjapulgad erinevate kangatükkidega, üritades välja selgitada just sinule kõige paremini sobivate värvipalettide kombinatsiooni. Olles aga tiirelnud
MEES
moekarusellil juba intensiivsed 20+ aastat, olen stiliseerinud ajakirjade, elu tähtsündmuste ja tele muutumissaadete tarbeks tuhandeid inimesi ning pean ütlema – sulle sobib kõik, kui iseennast selles hästi tunned! Riietades klienti, tahan alati, et tema võidaks.
Stiil ja mugavus sammuvad alati ühte jalga.
Missugune on tänapäeva Eesti mehe stiil?
Peamiseks märksõnaks on praktiline. Kui naised reeglina lähevad efekti peale välja, siis meeste garderoobi täiustades on funktsionaalsus ning kvaliteet esmajärgulised – seda sellepärast, et poodi minek on paras ettevõtmine. Väga tabavalt on mehed pannud ka moe enda kasuks tööle: hästi istuv Šoti ruuduga pintsak, peenvillane kudum, konjakitoonis ombré-üleminekuga Chelsea saapad –kõik need esemed lisavad šarmantsust ja on tõelised komplimentide kogujad. Ja lillemustriga või roosa triiksärk ei saa kuidagi haavata su maskuliinsust, vaid pigem näitab, et sina oledki alfa. Flex less, live more!
Millest peaks mees oma stiiliteekonda alustama, kui ta tunneb, et vajab muutust?
Pole probleeme, on vaid lahendused! Naistel on kaalukauss sageli kreenis, kui on beebiga kodus oldud aja järel
Väljaandja: Delfi Meedia AS
Minu selle hooaja erilised lemmikud on kohvitoonid ja veinipunane.
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Mariann Renee Vilbre, mariannrenee.vilbre@delfi.ee
Reklaam: Moonika Põldmäe, moonika.poldme@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: Jolana Aru, Ester Liivak
Trükk: AS Printall
vaja tööturule naasta ja garderoob taas aktiivrööbastele seada. Mehed saavad karjääriredelil ronides riietumisega kenasti hakkama. Tee läheb künklikuks aga siis, kui on vaja näiteks sõpradega vaba aega veeta: bowling’ut mängima minnes triiksärki ju selga ei pane ja dressides ka vist ei lähe, või? Smart casual on siin see parim lahendus.
Kuidas leida tasakaal mugavuse ja stiili vahel?
Stiil ja mugavus sammuvad alati ühte jalga. Mood on täiustav tervik: kui king on ebamugav, proovi mõnda teist mudelit. Komplekte valides jätan mina näiteks rõivaesemed, mis juba eos kortsuvad, riiulisse. Riided ei pea tekitama stressi, elu pakub ise seda piisavalt.
Riided ei pea tekitama stressi, elu pakub ise seda piisavalt.
Millised on sinu tööpõhimõtted?
Millest lähtud klienti riietades ja mis aitab temaga suhestuda?
Enne poetuuri saadan kliendile ankeedi küsimustega ja kohtudes on juba kapselgarderoob ning nädala riiete jada valmis. Vastavalt lähtepunktile hakkame piire nihutama. Riided on justkui toit: kellele meist meeldis sushi esimesest ampsust või lõunapakkumisena (tühja kõhuga)? Kes julgeb katsetada ja proovida zoodle -pastat ehk
suvikõrvitsanuudleid? Ei, jääb ära! Riietega sama: tasa ja targu!
Kuidas on sinu enda maitse ja stiil ajas muutunud?
Riided ei ole piimatooted, neil ei ole parim enne kuupäeva juures. Meeldib kanda oma lemmikesemed ribadeks ning väljakutsena leida uusi stilistilisi lahendusi – alles peab jääma mängulust. Mood on minu liivakast ja kui müüja kaupluses soovitab jalanõudele hooldusvahendeid, siis ta ei kraaksu niisama metsaveerel, vaid ikka selleks, et jalavarjud kauem uuemaväärsed püsiksid. Ja kui keegi mõtleb, et ma ju selle komplektiga juba eelmisel aastal jõulupeol käisin, siis ups, aga mis sa kolm päeva tagasi lõunaks sõid? Keegi ei mäleta. Enjoy the ride!
Mees, ära stressa!
Vaimne heaolu ei ole üksnes terapeudi kabineti või eneseabiõpikute pärusmaa. Tugeva tervise aluseks on eelkõige meie igapäevased valikud ja harjumused: kvaliteetne uni, tasakaal töö ja puhkuse vahel, teadlik toitumine ning füüsiline aktiivsus loovad koos meie tervise vundamendi. Kuidas aga tänapäeva ühiskonnas stressi, ärevuse ja survega toime tulla ning miks öeldakse, et vaimne ning füüsiline vorm käivad käsikäes?
TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTOD: SHUTTERSTOCK Igapäevaste harjumuste roll vaimse tervise toetamisel Üheks olulisemaks vaimse tervise alustalaks peetakse kvaliteetset und. Teaduslikud uuringud viitavad, et inimesed, kes magavad regulaarselt 7–9 tundi ööpäevas, on emotsionaalselt stabiilsemad ja suudavad ka stressiga paremini toime tulla. Unekvaliteedi parandamiseks soovitatakse järgida kindlat une- ja ärkamisgraafikut, piirata õhtust ekraaniaega ning hoida magamistuba pimeda ja jahedana.
Sama oluline on aga ka tasakaalu leidmine töö ja vaba aja vahel: üksnes kohustuste ja ülesannetega täidetud päevad viivad kiiremini vaimse kurnatuseni. Uuringud näitavad, et töö- ja eraelu tasakaalu säilitamine suurendab üldist rahulolu ning vähendab läbipõlemise riski. Selline tasakaal võib tähendada oskust „ei“ öelda ja teadlikult eraldada aega iseendale, näiteks vähemalt 30 minuti pühendamist mediteerimisele, looduses jalutamisele või raamatu lugemisele.
Toitumine on vaimse tervise säilitamisel samuti võtmetähtsusega. Oomega-3-rasvhapped, B-vitamiinid (eriti B6 ja B12) ja magneesium on tõenduspõhiselt seotud vaimse tasakaalu säilitamisega. Soovitatav on lisada menüüsse rohkem rasvast kala, pähkleid ja rohelisi lehtvilju, samal ajal piirates suhkrurikaste ning töödeldud toitude tarbimist.
Praktilised strateegiad, mis aitavad Tugevad ja toetavad suhted on samuti vaimse tervise oluline komponent. Veeda aega lähedastega, helista sõbrale või korralda koosviibimine. Sotsiaalne toetussüsteem aitab eluraskustega paremini toime tulla ja tugevdab emotsionaalset heaolu.
Ka loovate tegevuste, nagu maalimise, käsitöö, muusika või loovkirjutamise kaasamine igapäevaellu vähendab ärevust ja aitab tundeid paremini väljendada. Loovusteraapia on tõhus täiendus traditsioonilistele ravimeetoditele.
Regulaarne füüsiline tegevus, näiteks jalutamine, jooga või tantsimine, soodustab endorfiinide vabanemist, mis suurendavad keha heaolutunnet, ja tõstab ka serotoniini- ning dopamiinitaset, mis parendavad nii meeleolu ja motivatsiooni kui ka mälu, und, seedimist ning motoorikafunktsioone. Liikumine vähendab aga organismis kortisooli ehk keha peamise stressihormooni taset. WHO soovitab tugevama tervise saavutamiseks liikuda vähemalt 150 minutit nädalas.
Samuti on aktiivsus oluline aju kognitiivsete võimete toetamisel: regulaarne sportimine ergutab uute närvirakkude teket ning aitab seeläbi parandada ka keskendumisvõimet, vähendada kognitiivset langust ja ennetada neurodegeneratiivseid haigusi, nagu Alzheimeri tõbi.
Sport kui enesearengu ja -kindluse allikas
Lisaks vaimse tervise tugevdamisele aitab regulaarne sportimine kaasa enesearengule. Füüsiline aktiivsus
nõuab distsipliini, järjepidevust ja pühendumist, mis kanduvad üle ka teistesse eluvaldkondadesse. Kui inimene seab endale eesmärke ja suudab neid täita, kasvab tema enesekindlus ning võime raskustega toime tulla. Treenimine aitab parandada ka minapilti ja füüsilist vormi, mis omakorda tõstab enesehinnangut. Kui inimene tunneb end füüsiliselt tugevama ja tervemana, on tal ka vaimselt rohkem energiat ning positiivsust.
Kuidas alustada, kui motivatsioon puudub?
Sageli on sportimise juures kõige keerulisem just alustamine ehk teekond diivanilt välisukseni. Parim viis enese motiveerimiseks on alustada väikeste sammudega: lühikesed jalutuskäigud, kerge venitamine või kodus tehtavad harjutused võivad aidata liikumisharjumust efektiivselt kujundada. Eelkõige on oluline valida liikumisviis, mis pakub sulle rõõmu ja millega tegelemises näed pikemat perspektiivi.
Mõne jaoks muutub sportimine lihtsamaks, kui see on sotsiaalne tegevus. Treeningpartneri või grupitreeningu leidmine aitab hoida motivatsiooni ja toetab järjepidevust. Samuti tasub endale seada realistlikud ja saavutatavad eesmärgid, mis aitavad säilitada motivatsiooni ning vältida frustratsiooni.
Kurnatus, närvilisus, ebamäärased valud –
need
nähud
Väga oluline on märgata positiivseid muutusi. Kui sporti tehakse regulaarselt, hakkavad paranema nii meeleolu, energiatase kui ka uni. Inimesel, kes mõistab, kuidas liikumine tema elu parandab, on lihtsam ka motivatsiooni hoida ning anda sportimisele püsiv koht oma igapäevaelus.
Allikad: Start; Tervis Plussi vaimse tervise eri; Nutritional medicine as mainstream in psychiatry; World Health Organization
Kuigi igapäevased harjumused ja tervislik eluviis toetavad vaimset heaolu, on oluline märgata, millal iseseisvast pingutusest enam ei piisa. Pidev kurnatus, ärevus või depressiooni sümptomid viitavad vajadusele otsida professionaalset abi. Varajane sekkumine suurendab oluliselt taastumise võimalusi ja aitab vältida probleemide süvenemist.
VitamiinB1puudusttuleb kindlastiravida.Vastasel juhulvõibsee lõppeda tõsise tervisekahjustusega.
võivad olla tingitud vitamiin B1 puudusest
Miks on vitamiin B1 tähtis?
Vitamiin B1 ehk tiamiin täidab organismis paljusid olulisi funktsioone Teda vajavad oma normaalseks tegevuseks paljud ainevahetuses võtmepositsioonil olevad ensüümid B1-vitamiinil on äärmiselt oluline roll süsivesikute ja veresuhkru ainevahetuses. Ta aitab ära hoida erinevate kahjulike ainevahetusproduktide liigset tekkimist ja kuhjumist. Vitamiin B1 on vajalik närvirakkude normaalseks talitluseks ja närviimpulsside edastamiseks Tiamiin on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks Lisaks eelnevale on B1vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel
Miks vitamiin B1 puudus tekib?
Vitamiin B1 puudus kaasneb mitmete erinevate krooniliste haigustega, näiteks diabeediga. Ka loomulik vananemine tekitab olukorra, kus organismis tekib selle vitamiini puudujääk.
Organismi vajadus vitamiin B1 järele suureneb rasketest haigustest taastumise perioodil ning paastumise, range dieedi või salenemiskuuride tagajärjel
Millised nähud viitavad vitamiin B1 puudusele?
• kestev väsimus, kurnatus
• mälu nõrgenemine, närvilisus, emotsionaalne ebastabiilsus
• külmad käed, jäsemete “suremine”
• säärelihaste krambid, ebamäärased valud
• unehäired
Vitamiin B1 puuduse põhjuseks võib olla ühekülgne toitumine, kange kohvi, sigarettide või alkoholiga liialdamine süsivesikuid sisaldavate toitude (saiad, pirukad, pitsad, hamburgerid) rohke tarbimine võib samuti viia vitamiin B1 puuduseni
Ka intensiivne kehaline treening rendab B1 vitamiini vajadust.
Efektiivne vahend vitamiin B1 puuduse raviks on benfotiamiin Tõhusaks vahendiks vitamiin B1 puu duse ravis on benfotiamiin – tiamiin rasvlahustuv vorm Tavaline veeslahu tuv B1-vitamiin imendub seedetrakti väga halvasti Tiamiini annuste suuren damisel tekib soolestikus selle vitamiin küllastuskontsentratsioon ning suurem osa sissevõetud ainest väljutatakse koo roojaga. Benfotiamiin seevastu imen dub rasvlahustuvuse tõttu täieliku ning kantakse tsirkuleeriva verega rak kudesse Benfotiamiini toimel paraneb organismi seisund ja vitamiinipuuduse sümptomid kaovad.
Benfotiamiin–mõistlikvalikvitamiinB1 puuduse raviks
Ilma retseptita on apteegist võimalik osta benfotiamiini sisaldavat ravimit
Benfogamma 50mg
Ööpäevas võetakse 1 ..3 kaetud tabletti. Toime saavutamiseks tuleb benfotiamiini võtta vähemalt 2 kuud järjest
Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24, 7 1034 Böblingen, Germany
Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti
Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee
og g
Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50
Benfotiamiin onpaljuvõimsama toimega kuitavaline veeslahustuv vitamiinB1, sest ta imenduborganismisparemini.
Benfogamma 50mg (benfotiamiin) on käsimüügiravim
1 kaetud tablett sisaldab 50mg benfotiamiini
Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte
Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga
MILLAL OTSIDA ABI?
Kas edukas karjäär eeldab
isiklikust elust loobumist?
Tänapäeva töömaailm on kiirem ja nõudlikum kui kunagi varem. Paljud inimesed tunnevad survet olla oma töös mitte lihtsalt head, vaid parimad – töötada rohkem, saavutada kiiremini, olla pidevalt saadaval ja tõestada oma väärtust nii ülemusele kui ka iseendale. Kuid mida tähendab anda endast kõik ja mis hinnaga see tegelikult tuleb? Kas edu tööelus eeldab alati isiklikust elust loobumist või on olemas viis, kuidas need kaks maailma tasakaalu viia?
TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Töö kui identiteet Paljudele on töö rohkem kui lihtsalt sissetulekuallikas. See on osa identiteedist, midagi, mis annab elule mõtte ja eesmärgi. Inimene tahab tunda, et tema tegevusel on väärtus, ja töö annab sellele konkreetse väljundi – ole sa arst, õpetaja, disainer või ettevõtja. Probleem tekib siis, kui töö muutub kogu elu keskpunktiks. Psühholoogid on korduvalt märkinud,
et tänapäeva kultuuris on „töö kui kutsumus“ asendunud „töö kui identiteediga“. Kui inimene samastab end täielikult oma ametiga, muutub iga tagasilöök tööl isiklikuks läbikukkumiseks. Selline mõtteviis viib paratamatult läbipõlemiseni.
Tööpsühholoogid rõhutavad, et inimese väärtus ei saa tuleneda ainult töö tulemuslikkusest. Samavõrd oluline on tunda end vajalikuna väljas-
Klaasist dušiseinad, köögi tagaseina klaasid ja kontoriklaasid meestepäeva nädalal –20%
pool töökohta – peres, sõprade seas, hobides ja isiklikus arengus. Just need valdkonnad loovad emotsionaalse stabiilsuse, mis aitab ka tööl paremini toime tulla.
Tasakaalu otsimine:
müüt või oskus?
Võib tunduda, et töö- ja eraelu tasakaal on pelgalt ilus loosung, mida reaalsuses on võimatu saavutada. Ent tegelikult on tegemist oskusega, mida saab teadlikult arendada. Tasakaalu leidmine ei tähenda, et mõlemale poolele tuleb jagada täpselt sama palju aega, vaid et mõlemad pooled saavad piisavalt tähelepanu, et inimene tunneks end terviklikuna.
Hea alguspunkt on aus eneseanalüüs. Kui palju energiat ja aega töö tegelikult nõuab ning kui palju me ise vabatahtlikult sellele lisame, sest tunneme süütunnet, kui ei tööta piisavalt? Paljud inimesed avastavad, et nad pingutavad üle mitte seetõttu, et keegi neid sunniks, vaid sest nad on endale loonud ebarealistlikud ootused.
Oluline on mõista, et efektiivsus ei kasva lõputult. Inimese aju vajab puhkust, et töötada loovalt ja teha häid otsuseid. Uuringud näitavad, et töötajad, kes võtavad regulaarselt puhkepause ja hoiavad selged piirid töö- ja eraelu vahel, on pikas pers -
pektiivis tulemuslikumad kui need, kes töötavad pidevalt üle.
Digiajastu lõks
Tänapäeva tööelu suurim paradoks on see, et tehnoloogia, mis pidi tegema töö paindlikumaks, on muutnud inimesed hoopis pidevalt kättesaadavaks. Töömeilid tulevad telefonile ka õhtul kell kümme, sõnumid kolleegidelt saabuvad nädalavahetusel ja ainult korraks sisse logimine tähendab sageli tundidepikkust töötamist.
Selline pidev valmisolek viib kiiresti vaimse väsimuseni. Üha enam ettevõt-
LIITUDA SAAB AASTARINGSELT
• Lapsed, noored, naised ja mehed
• algajatest edasijõudnuteni
• klassikaline poks
• kikkpoks
• taipoks
• rühma- ja personaaltreeningud
• iseseisev treening
• jõusaal
Tugevda oma keha ja vaimu poksitreeningute abil
IGA KUU
UUED KURSUSED
JA VÕIB KA LIITUDA KÄIMASOLEVAGA
Liivalaia | Tondi | Pirita | (Pärnu - avame 09.2026) poksiklubikalev.ee | info@poksiklubikalev.ee Liitumine ja broneerimine www.poksiklubikalev.ee
teid on hakanud kehtestama teadlikke piire – näiteks keelavad nad töötajatel töövälisel ajal e-kirju saata või soodustavad digipaastu, kus tööasjad jäetakse kontorisse. Kuid vastutus on ka meil endil: töö lõpetamine ei tähenda nõrkust, vaid tervet mõistust.
Kodu ja töö ei pea võistlema
Üks levinumaid vigu, mida inimesed teevad, on mõelda kodust ja tööst kui vastanditest. Tegelikult võivad need teineteist toetada, kui inimene oskab oma elu tervikuna juhtida. Tugev kodune tugi ja toimivad suhted loovad
emotsionaalse turvatunde, mis aitab tööl paremini keskenduda ja stressiga toime tulla.
Samamoodi võib rahuldust pakkuv töö anda energiat ja enesekindlust, mis peegeldub ka koduses elus. Tasakaal ei ole staatiline seisund, vaid dünaamiline protsess – mõnikord vajab rohkem tähelepanu töö, mõnikord pere. Oluline on osata oma piire kohandada ja neid teadvustada.
Kas anda endast kõik? Jah, aga mõistlikult Tööle pühendumine pole halb. Vastupidi – pühendumus ja kirg loovad väärtust, arendavad inimest ning toovad rahulolu. Kuid parima andmine ei tohiks tähendada enese kaotamist. Tõeline professionaalsus seisneb oskuses hoida tasakaalu: teha tööd südamega, kuid mitte oma tervise ja lähedaste arvelt.
Kui inimene suudab hoida oma töö ja elu harmoonias, ei võida ainult tema ise, vaid ka tema tööandja. Tasakaalus töötaja on loovam, stabiilsem ja motiveeritum. Seega on tasakaal mitte ainult isiklik, vaid ka majanduslik väärtus.
Allikad: hbr.org, forbes.com, betterup.com
POKSIKLUBI KALEVI VÕISTLUSSPORTLASED KASUTAVAD KIIREMAKS TAASTUMISEKS RECOVERY CLINICU TEENUSEID
MIS ON KÜLM A TERAAPIA ?
Kaasaegne taastumismeetod, mis on loodud põletiku vähendamiseks, taastumise kiirendamiseks ja elujõu taastamiseks lühiajalise, 2–3 minuti pikkuse kokkupuute kaudu –110-150°C külmaga (lämmastikuga).
KES SA A V AD SELLEST KASU ?
Alates sportlastest, kes taastuvad pärast treeningut, kuni inimesteni, kes tegelevad põletike, liigesevalu, reuma või nahaprobleemidega (nt rosaatsea, psoriaas, ekseem) — külmateraapia aitab leevendada ebamugavustunnet, parandada meeleolu ja toetada üldist heaolu.
Saadaval individuaal-ja grupiseanssidena.
Soodusajad igal tööpäeval kell 14:00-15:00 Broneerimine www.recoveryclinic.ee
Asume Ravi 5, Tallinn
Sõna saavad ISAD
Isaks olemine on üks elu sügavaimaid ja samas kõige praktilisemaid kogemusi – see kasvatab, õpetab ja paljastab meis tahud, mida muidu ehk kunagi ei märkaks. Sel korral andsime sõna isadele, kes on harjunud end väljendama laval ja loomeprotsessis, kuid seekord räägivad nad kõige isiklikumast rollist – isaks olemisest. Küsisime, mida on see teekond neile õpetanud, milliseid väärtusi nad soovivad lastele edasi anda ja kuidas nad ise hindaksid oma lapsevanemaks olemise oskusi.
Mihkel Mälgand, muusik
Mis on isaks olemise juures olnud sinu jaoks kõige suurem õppetund?
Lapsed tuletavad oma eheduses ja rikkumatuses meile meelde emotsioone sellistena, nagu nad algselt on. Kui oled vihane, siis kisad nii, et maja kajab, kui oled rõõmus, hüppad nii, et voodil vedrud väljas. Seega, kui tahad elada täiel rinnal, ole lihtsalt rohkem lapsik.
Mis on üks elutarkus või nõuanne, mille tahad kindlasti enda lastele edasi anda?
Pean väga oluliseks ausust nii teiste kui enda suhtes.
Kui su lapsevanemaks olemist mõõdetaks nagu sporditulemust, siis mis alal oleksid sa maailmameister ja milles vajaksid treenerit?
Ma suudan üsna kerge vaevaga ennast laste maailma häälestada ja neid naerma ajada. Nii et kulla saaksin klounina. Treenerit oleks hädasti vaja patside tegemisel ning ka päevarutiinist ja kellaaegadest kinnipidamisel.
René Vilbre, filmirežissöör
Mis on isaks olemise juures olnud sinu jaoks kõige suurem õppetund?
Kõige suurem õppetund isaks olemise juures on see, et lapsed kasvavad üles palju kiiremini, kui sa arvad, ja nendega koos olemise aeg lapsepõlves on tegelikult väga-väga lühike. Praegu tagasi vaadates tahaksin oma tööaegu kindlasti lühendada ja lastega olemise aegu pikendada!
Mis on üks elutarkus või nõuanne, mille tahad kindlasti enda lastele edasi anda?
Elutarkus – olge lastega lapsepõlves võimalikult pikalt koos ning laske neil teha ja mõelda, mis ise tahavad! Elu kavalus oma lastele – mida pikemalt te lastega lapsepõlves koos olete, seda suurem on võimalus, et nad lõpuks mõtlevad ja teevadki seda, mida teie tahate.
Kui su lapsevanemaks olemist mõõdetaks nagu sporditulemust, siis mis alal oleksid sa maailmameister ja milles vajaksid treenerit?
Ma arvan, et igat värvi huumoritunnetuse (alates mustast) õpetamises lastele olen maailmameister. Treenerit vajaksin kindlasti algtasemel täiskasvanud olemise õpetuses, tööõpetuses, ajajuhtimises ja ajujuhtimises.
Martti Meumers, muusik, ansambli Noorkuu liige
Mis on isaks olemise juures olnud sinu jaoks kõige suurem õppetund?
Olen isana õppinud, kui palju kannatlikkust ja päriselt kuulamist vanemaks olemine nõuab – ja kui palju mul selles veel areneda on.
Mis on üks elutarkus või nõuanne, mille tahad kindlasti enda lastele edasi anda?
Et elu ei pea võtma liiga tõsiselt – huumor, iseenda üle naermine aitab edasi ja hoiab pinnal ka keerulistel aegadel.
Kui su lapsevanemaks olemist mõõdetaks nagu sporditulemust, siis mis alal oleksid sa maailmameister ja milles vajaksid treenerit?
Treenerit vajan kuulamisoskuse ja kannatlikkuse arendamises. Maailmameister olen olmeliste ja organisatoorsete olukordade lahendamises – ja kui muretsemine oleks olümpiaala, oleks mul kuldmedal juba ammu käes.
Foto:
Erakogu
TOIMETAS: MARIANN VILBRE
Kuidas leida mehena oma stiil?
Stiil on äärmiselt universaalse tähendusega mõiste ja tõele au andes on igal inimesel üsna vabad käed kujundada see enda jaoks täpselt oma äranägemise järgi. Mida peaks tegema aga siis, kui mehena pole selget aimdust, millest üldse personaalse stiilitunnetuse vormimisel alustada?
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: UNSPLASH, FREEPIK
Meeste ilutoodete ja rõivamüügiga tegelev USA bränd Mad Viking Beard on oma blogis kokku koondanud üheksa olulisemat näpunäidet selle kohta, millest mehena individuaalse moeväljenduse loomisel alustada.
1. Eneseavastamine: oma eelistuste määratlemine
Esimese sammuna tasub mõelda sellele, mis sinu eelistustega tõeliselt resoneerub ja mida kõige meelsamini kannad. Kas kaldud pigem klassikalise ja ajatu, elegantsusest kõneleva välimuse poole või sammud reeglina vankumatult kaasa viimaste moetrendidega?
Mõtle oma olemasolevale garderoobile – kas sätid selga pigem vabamaid rõivaid või riietud formaalsemalt ja rafineeritumalt?
2. Stiiliinspiratsiooni leidmine
Inspiratsiooni leiab kõikjalt. Võid jälgida inimesi, kelle stiil sulle meeldib – olgu selleks siis mõni näitleja, muusik või hoopis kolleeg, kes paneb pidevalt kokku suurepäraseid riidekomplekte. Ideid väljanägemise värskendamise teemal leiab ka moeblogidest ja -ajakirjadest ning tänapäeval loomulikult sotsiaalmeediaplatvormidelt.
3. Garderoobi mitmekülgne sisustamine
Tugeva vundamendina võiks riidekappi soetada valge triiksärgi, mahedas toonis bleiseri ja hästi istuvad viisakad püksid, mida annab hõlpsasti kombineerida teiste riideesemetega. Üldiselt võiks kaaluda neutraalsetes värvitoonides riiete soetamist, sest neid saab mugavalt kombineerida erinevate värvide ja mustritega.
Selleks, et tõeliselt oma individuaalsus esile tuua, võid soetada ka elava mustri ja julgemate värvidega riideid ning silmatorkavaid aksessuaare.
4. Värvide kooskõla ja tasakaal
Värvide puhul soovitatakse üldiselt lähtuda põhimõttest, et vähem on sageli rohkem. Värve võiks kasutada strateegiliselt – näiteks kui valid mustrilise särgi, pane jalga ühevärvilised püksid, et luua harmooniline ja sidus tervik.
5. Aksessuaaride kasutamine
Aksessuaarid võivad märkimisväärselt iga riietuse väärtust tõsta, lisades isikupärase ja selgelt väljapaistva stiilipuudutuse. Elegantne ja muljetavaldava välimusega käekell ning korralik nahast püksivöö on mõned näited mõjusatest aksessuaaridest.
6. Istuvus ja rätsepatöö Üks kaalukamaid, ent sageli piisava tähelepanuta jäetavaid stiiliaspekte on see, kuidas riided seljas istuvad. Kui rõivad on õiges suuruses ja sobivad selga kui valatult, mõjub see silmale efektselt ja positiivses mõttes pilkupüüdvalt. See omakorda tõstab mehe enesekindlust.
VÄRVITEOORIA JÄRGIMINE
TALVERIIETE PUHUL
Talvemood ei tähenda, et inimene peaks vaid tumedaid värve kandma. Värviteooria mõistmine aitab luua kombinatsioone, mis harmooniliselt ja efektselt kokku sobivad. Sinise ja pruuni suhe demonstreerib seda suurepäraselt – need värvid loovad riietuses loomuliku tasakaalu, järgides värviõpetuse põhiprintsiipe. Tasub mõelda ka ühe tooni erinevate variatsioonide ühildamise mõjule. Tumepruun kampsun koos helepruuni jakiga annab sügavust juba ilma igasuguste täiendusteta. Kui lisad sellele kombinatsioonile ka sinised teksad, saad tulemuseks eheda näite tõestatud värvikombinatsioonist, mis töötab reeglina alati. Seda veelgi edasi arendades moodustavad burgundiapunane ja oliiviroheline teise mõjusa värvikoosluse talveriietuse puhul. Need maatooni värvid täiendavad teineteist loomulikult ning loovad nii silmale kui ka ajule tunde sihipärasest riidevalikust. Allikas: westwoodhart.com
Vajadusel võid täiusliku istuvuse saamiseks kaaluda ka teatud riideesemete rätsepa juures kohandamist.
7. Hoolitsetus ja hügieen Hügieeni eest hoolitsemine kõneleb sellest, kui palju mees oma välimusest tegelikult hoolib. Alusstandardina tasub hoolt kanda juuste, naha ja küünte eest, ent ka näiteks näopuhastusvahendite ja nahakreemide kasutamine, mis võivad pealtnäha kõlada pigem naiselike tegevustena, tulevad tänapäevaste väärtustega mehele ainult kasuks.
8. Eksperimenteerimine ja areng
Ära karda eksperimenteerida ja astu oma mugavustsoonist välja – haara võimalusest proovida uusi välimusi, võtta riske ja väljendada end oma unikaalse stiili kaudu.
9. Enesekindlus ja autentsus
Lõpuks on kõige olulisem end oma kehas hästi tunda. Seega toetu riietuse valimisel isiklikele eelistustele, ära muretse teiste arvamuse pärast ning ära lase tänavapildis vastu kumaval põhihoovusel seada piire oma tõelisele ja ehedale loomusele.
Allikas: madvikingbeard.com
Mida teha, kui jõusaal igavaks on muutunud?
Kas oled tundnud, et tavaline jõusaalitreening ei paku enam sama elevust ega rahuldust, mida siis, kui alles treeningutega alustasid? Sellisel juhul võib abiks olla alternatiivsete sportimisvõimaluste katsetamine ja oma liikumisrutiini täiendamine teistsuguste väljunditega. Kuidas aga leida trenn, mis oleks korraga füüsiliselt tõhus, vaimselt tasakaalustav ja ka piisavalt põnev, et sellest kujuneks püsiv harjumus? Näpunäiteid jagab Golden Clubi treeningute juht Mirjam Lehismets.
TEKST: LIISBET ESTRA / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kas ja kuidas on meeste treenimisharjumused viimastel aastatel muutunud?
Viimastel aastatel on meeste treenimisharjumustes märgata mitmeid selgeid muutusi. Kui varem oli motivaatoriks sageli konkreetne eesmärk – olgu selleks lihasmassi kasvatamine või sportlik tulemus –, siis nüüd kohtame järjest rohkem mehi, kes otsivad pigem heaolutunnet. Hea enesetunne, tervis, stressi maandamine ja igapäevase elukvaliteedi parandamine on saanud olulisteks märksõnadeks.
Meie Golden Clubis näeme, et eesmärgipärane treening ei ole kadunud. Üha rohkem mehi on teadlikud sellest, kuidas treening aitab toetada vaimset heaolu ja töövõimekust. Tihti kombineeritakse jõusaalitreeningut rühmatreeningutega, et saavutada paremaid tulemusi ning selle kaudu ennetatakse ka vigastusi.
Kui olulist rolli mängib meeste puhul treeningute juures sotsiaalne pool? Sotsiaalsus on meeste puhul tihti olulisem, kui sageli arvatakse. Treeneri toetus ja treeningkaaslased aitavad sportimisharjumusel püsida. Meie kogemusel annab näiteks
rühmatrennides osalemine meestele selge motivatsioonilaengu – olgu selleks ühiselt pingutamine, rütm või kerge võistlusmoment.
Samuti treenivad mehed üha enam personaaltreeneriga: kui varem tuldi jõusaali lihtsalt raskusi tõstma, siis nüüd soovitakse aru saada, miks ja kuidas midagi tehakse. Lisaks annab treeneri käe all treenimine tugevama distsipliini – kokku lepitud aeg motiveerib kohale tulema ja treeningusse päriselt panustama.
Mehed hindavad ka võimalust sportlikus keskkonnas sõprade või tuttavatega kokku saada ning omavahel mõõtu võtta. Just seetõttu on näiteks padel muutunud nii populaarseks – see ühendab füüsilise pingutuse, mängulisuse ja kerge võistlusmomendi.
Millised on kõige tulemuslikumad treeningviisid neile, kes soovivad tugevdada oma tervist ja füüsilist võimekust?
Tervise ja füüsilise võimekuse parandamisel toimivad kõige paremini kombineeritud treeningud – st need, mis arendavad korraga mitut valdkonda: jõudu, vastupidavust, liikuvust ja koordinatsiooni. Tõhusaim lähenemine on see, kui inimene kombineerib näiteks:
jõutreeningu (klassikaline jõusaal või funktsionaalne treening);
kardiotreeningu (nt rühmatrenn või aktiivne reketiala, nagu padel, tennis, sulgpall);
liikuvuse/painduvuse arendamise (Reformer Pilates , mobilty/ stretching). Viimaste aastate valguses võib uue trendina välja tuua just sellesama Reformer Pilatese, mis on ka meeste seas märkimisväärselt populaarsust kogunud. Alguses ollakse küll sageli skeptilised, ent pärast proovimist avastavad paljud mehed kiiresti selle kasulikkuse: keskendumine kehahoiakule, süvalihastele ja liikuvusele aitab paremini treenida ka muudes valdkondades.
Milliseid spordialasid soovitate inimestele, kes tahavad proovida midagi uut ja põnevat?
Kui soov on proovida midagi uut ja põnevat, siis tasub proovida järgmisi.
Padel – väga kaasahaarav reketiala, mis sobib igas vanuses ja erineva treenitustasemega harrastajale.
Tegemist on kiire, mängulise ja
sotsiaalse treeninguga, mis pakub suurepärast koormust ja mõnusat võistlusmomenti.
Reformer Pilates – ideaalne neile, kes soovivad süvendada kehatunnetust, tugevdada keretüve lihaseid ja arendada liikuvust. Hea täiendus igale treeningule.
Rühmatreeningud meestele – näiteks ringtreeningud, mis pakuvad motivatsiooni, arvestatavat treeningkoormust ja mitmekülgsust ehk arendavad nii jõudu kui ka vastupidavust.
Sulgpall – kiire ja lõbus ala, mis arendab reaktsiooni, koordinatsiooni ja vastupidavust. Sobib hästi neile, kes soovivad treeningusse rohkem mängulisust ja liikumisrõõmu.
Oluline soovitus: iga uue ala proovimisel või treeninguga alustamisel tasub teha koostööd selle ala personaaltreeneriga. Professionaalne juhendamine aitab õppida õigeid liikumismustreid ja tehnikat, vältida vigastusi, tagades selle, et treening oleks eriti tõhus.
Mirjam Lehismets
Foto: Erakogu
ASI ON MAITSES
ehk Eesti mehe teekond õllest džinnini
Mehe hea maitse ei sünni üleöö, see kujuneb koos kogemuste ja teadmiste kogunemisega. Kui aga rääkida mehe esimestest sammudest jookide maitsemaailmas, siis algab see enamasti õlleriiulilt valikuid tehes. Sellest kääritatud nestest algab ka arusaam, kuidas üldse erinevad joogid valmivad, kuidas vesi, oder, humal ja pärm loovad midagi erakordset ning elavat. Kuidas selle erakordse destilleerimine viib maitsed edasi uuele tasemele ja kuidas vaatidega on võimalik elamusi veelgi tõsta.
Aga õllel on võime õpetada seda esimest kannatlikkust ja austust tooraine vastu ja siit algabki teekond veelgi keerulisemate maitsete juurde. Kui arusaamine maitsest süveneb, hakkab mees märkama nüansse – kuidas kliima ja pinnas mõjutavad nii vilja kui viinamarjade maitset, kuidas linnastamine muudab odra magusaks, kuidas suitsuga kuivatamine lisab linnasele nüansse ja kuidas kääritamine annab joogile elu. Nii algab piltlikult öeldes teadlikkuse ajastu: maitse ei ole enam juhus, vaid teadlik valik.
Järgmine samm: destilleerimise kunst
Kääritatud joogis ei saa enam kuigi lihtsalt tehtud vigu parandada, ent destilleerimine annab meistrile nii-öelda uue võimaluse maitseid kujundada. Siin segatakse kokku nii alkeemia, täppisteadus kui (joogi)kunst. Järgmised sambad, mis õpetavad joogimaailma maitsete sügavust ja nüansse, on maailmakaardi eri nurkadest pärinevad kanged joogid: viski, konjak ja rumm.
Viski algab odrast – linnastatud ja suhkruteks muudetud terast, mis kääritatakse ning seejärel destilleeritakse. Kogenud tegija teab, et puhtus on siin võtmesõna: mida puhtam destillaat, seda vähem on vaja maitseid näiteks vaadiga parandada (tegelikult varjata). Viskit muudavad peamiselt valitud vaat ja aeg, mida antakse joogi ning puidu abiellumiseks. Vaat lisab aga joogile vägagi vajalikku karakterit: vaadi suurus, puidu tihedus ja hoidmiskoha temperatuur määravad, kui kiiresti jook küpseb ja kui sügavaks kujunevad maitsed. Nii sünnib pehme, ümar ja väärikas jook, mille iga lonks kõneleb aastate kogemusest.
Järgmine samm toob mängu aga elegantsi. Konjaki puhul justkui ei muutu miski, kuid samas absoluutselt kõik. Viinamari annab võimaluse konjaki tulevast olemust juba põllul sättima asuda, sõltuvalt kääritusest ja
destillatsioonist saab juhtida karakterit, mida hilisem vaadilaagerdus võiks joogile anda. Et mõista neid nüansse, tuleks enda maitsemeeled koolitada vähemalt bakalaureuse tasemel, kui mitte kõrgemal. Väikese vahepeatusena tasub uudistada troopilist ja vürtsikat, puhtast suhkrust sündinud rummi. Hea rumm sünnib suhkruroo melassist, mille kääritamisel saadakse intensiivne alkohol, mida hiljem vaadis taltsutatakse.
Põhjamaise iseloomuga odraviski
Eesti ei ole klassikaline viskimaa, kuigi meil on nii mõnigi reeglite järgi jook turule toodud. Ühe uue mõttena võiks kohalikku viskikultuuri aluseks saada kodusest ja maitselt pehmest odrast toodetud destillaat, mida siis erinevates vaatides arendada. Nii nagu inimene vajab toitu, mis on kasvanud temaga samas kliimas, sünnib ka parim Eesti viski kodusest viljast. Enda külvatud põldudel kasvatatud oder kääritatakse, destilleeritakse ja laagerdatakse erinevate maitsenüansside saamiseks erinevates vaatides. Odraviskit eristab asjaolu, et juba aastasena maitseb see pehmemalt kui näiteks nelja-aastane rukkiviski. Uues suunas väljendub samuti Junimperiumi mõtteviis, et maitse ei sõltu ainult ajast, vaid ka teadmisest, oskusest ja tehnoloogia õigest kasutusest.
Head maitset saab pidada mehe visiitkaardiks, mis ei piirdu aga ainult joogiga, vaid peegeldab tema suhtumist – tähelepanu detailidele, austust käsitöö vastu ja oskust hinnata kvaliteeti. Eesti käsitööjookide maailm on kiiresti kasvanud: meil valmistatakse nii viskit, konjakit, džinni kui toonikuid, mis suudavad konkureerida rahvusvahelisel tasemel. Need joogid ei ole pelgalt alkohol, vaid kultuuri ja iseloomu kandjad.
Tegemist on alkoholiga.
Junimperiumi uus peatükk Kui mees on aga jõudnud džinnini, ollakse jõudnud maitsetajumise kõrgpunkti. Džinn on puhas, täpne ja botaaniline jook, mille olemus seisneb alati tasakaalus. Junimperium on Eestis sellise maitsesuuna teejuhiks. Džinnid sünnivad hoolikalt valitud taimede ja destilleerimisprotsessi kooslusest, mis annab joogile nii oma pehmuse kui sügavuse. Junimperiumi uued vaadis laagerdunud džinnid lisavad kõigele veel uuemaid mõõtmeid – džinnile lisandub pähklisus, röstisus, vürtsikus ja küpsus. Londonis peetud maailma parima džinni valimisel tõi kõige kirkama tiitli sellel aastal Eestisse akaatsiapuust vaadis laagerdunud talviselt soe kirsidžinn, mis märgib selle uue peatüki esimest võitu.
Maitse arendamine tähendab aga pidevat õppimist. Hea jook sünnib siis, kui tegija tunneb kõiki protsesse – õlletootmist, veinitööd, destilleerimist ja vaadi mõju. Alles seejärel saab luua midagi uut, nagu teeb see, kelle kogemuste taga on aastatepikkune töö ja teadmised. Nagu öeldakse: asi ongi maitses ja mitte ainult selles, mida sa jood, vaid selles, kuidas seda mõista.
Uuri džinnikultuuri kohta lähemalt: junimperium.ee
Alkohol võib kahjustada teie tervist!
Valgud on meie keha kütus
Valgud on üks inimkeha põhilisi ehitusmaterjale, mille roll ulatub pelgalt lihaste kasvatamisest kaugemale. Iga lihas, elund, ensüüm ja hormoon vajab oma ülesannete täitmiseks aminohappeid – neid väikeseid molekule, millest valgud koosnevad. Kui organism ei saa toidust piisavalt valku, hakkab ta vajalikke aminohappeid hankima enda kudedest, eelkõige lihastest. See protsess muudab keha nõrgemaks ja aeglustab taastumist. Seetõttu ei ole valk oluline ainult sportlastele, vaid kõigile, kes soovivad hoida oma keha vastupidava, tugeva ja toimivana.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Toeta oma organismi
Alates 30. eluaastast hakkab meie lihasmass aegamööda vähenema. See mõjutab ainevahetust, kehalist jõudlust ja isegi immuunsüsteemi vastupanuvõimet. Regulaarne ja piisav valgutarbimine aitab seda loomulikku protsessi pidurdada ning säilitada lihastoonust ka siis, kui igapäevane liikumine ei ole väga intensiivne.
Valgud mängivad olulist rolli ka ainevahetuse kiiruse ja energiataseme
hoidmisel. Kõrge valgusisaldusega toidu seedimine nõuab organismilt rohkem energiat kui süsivesikute või rasvade seedimine. Seda nähtust nimetatakse toidu termiliseks efektiks – organism kulutab rohkem kaloreid juba seetõttu, et ta peab valke lagundama ja aminohappeid omastama.
See aitab hoida kehakaalu kontrolli all ja tekitab pikemaks ajaks täiskõhutunde. Just seetõttu on hommikusöök, kus on muna, Kreeka jogurt, kodu -
Munad ei ole pelgalt hea valguallikas, vaid sisaldavad
B12-, A-, D-, E-vitamiini ja
Grossi kauplustes üle Eesti 1.–7.12
S10 suuruses
juustu või kaeraga segatud proteiinipulbrit, oluliselt toekam kui tavaline sai või helbed.
Valgud ja immuunsüsteem Valgud ei toeta üksnes lihaseid, vaid on hädavajalikud ka immuunsüsteemi tööks ja kudede taastumiseks.
Keha kasutab aminohappeid uute
rakkude loomiseks ja kahjustatud kudede parandamiseks. Kui neid pole piisavalt, aeglustub paranemisprotsess ja organism taastub haigustest või treeningkoormusest aeglasemalt. Haigusejärgne nõrkus või pikaajaline väsimus on sageli seotud just sellega, et keha varud on ammendunud ja valgu tarbimine jäänud väheseks.
Mahenäksid
VÄIKESED, ENT VÄEKAD.
KAASA TÖÖLE, KOOLI, MATKALE!
KUIVATATUD MAHE
õrrekanade munad SOODUSHINNAGA!
KÖÖGIVILJA NÄKSID
Vabad piimast, munast, jahust, suhkrust ja lihast.
Kaupmees & Ko, Prisma, Selver, OG Elektra, Coop, A1000 Market
TOITUMINE
Kui palju valku on piisav?
Üldine soovitus on tarbida päevas umbes 0,8–1,2 grammi valku iga kehakaalu kilogrammi kohta, sõltuvalt kehalisest aktiivsusest ja vanusest. Vähema liikumisega inimene vajab pigem alumist piiri, samas kui sportlased, füüsiliselt aktiivsed inimesed ja eakad võiksid jääda ülemise vahemiku juurde. Oluline on, et valgud jaotuksid ühtlaselt päeva peale – mitte kogu kogus korraga õhtusöögiks. Keha omastab valku kõige tõhusamalt siis, kui seda saadakse mõõdukalt iga toidukorraga.
Kust valke saada?
Tervislik toitumine ei tähenda ainult liha söömist. Kvaliteetset valku leidub ka taimsetes allikates – läätsedes, ubades, kikerhernestes ja pähklites. Loomset päritolu valgud, nagu munad, kala, linnuliha ja piimatooted, sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid, mistõttu on need eriti väärtuslikud.
Parim tulemus saadakse mõlemaid allikaid kombineerides – näiteks kikerherneid ja muna sisaldav salat või täisterapasta koos tuunikalaga annab kehale nii energiat kui ka taastumiseks vajalikke aineid.
Allikad: toitumine.ee, healthline.com, medlineplus.gov
PORGANDIKOOGIPUDER
See valgurikas hommikupuder sobib hästi fitnessi fännidele.
Koostisosad:
D 40 g (täistera)kaerahelbeid
D 350 ml vett
D 60 g porgandit
D 5 g kuivatatud jõhvikaid
D 10 g väikeseid rosinaid
D 4 munavalget
D soola
D vanilli
D jahvatatud kaneeli
D ingverit
D 1 tl suhkrut soovi korral
Serveerimiseks:
D 10 g võid
D 4 Kreeka pähklit
D 1 tükike tumedat šokolaadi
Valmistamine
Riivi porgand peene riiviga. Pane helbed ja vesi potti ning lisa kohe ka porgand koos jõhvikate ja rosinatega. Keeda, kuni puder pakseneb ja porgand on pehme. Maitsesta.
Viimasena lisa peene joana munavalged ja sega hoogsalt. Nii saad kreemja pudru piima lisamata.
Tõsta valminud puder kaussi ja serveeri Kreeka pähklite, või ja šokolaaditükikesega ning naudi putru, mis maitseb nagu porgandikook.
Retsepti on koostanud ja pildi teinud Nami-Nami kasutaja Suzlik. Allikas: nami-nami.ee
VALGURIKAS
KODUJUUSTU-AHJUOMLETT
Ahjus küpsetatud valgurikas roog. Sobib nii hommikusöögiks, vahepalaks kui ka õhtusöögiks.
Koostisosad:
D 8 muna
D 250 g kodujuustu
D 1,5 dl 10% rõõska koort
D 150 g riivitud juustu
D 200 g suitsutatud peekonit
Valmistamine
Kuumuta ahi 225 kraadini.
Tee küpsetuspaber märjaks, pigista kuivemaks ja siis vooderda sellega 25 x 30 cm ahjuvorm. Haki peekon, laota ahjuvormi. Küpseta ahjus umbes 10 minutit või kuni peekon on kergelt pruunistunud.
Sega kausis omavahel munad, kodujuust, rõõsk koor ja riivitud juust. Kui peekon on kenasti pruunistunud, kalla munasegu vormi. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 25 minutit või kuni munaroog on pealt kenasti kuldne.
Allikas: nami-nami.ee. Retsept mugandatud aadressilt kotiliesi.fi.
puhaspuhasproteiin, jõud!
Dava WhitePRO™ munavalge sisaldab palju valku ja asendamatuid aminohappeid, aga ei ühtegi säilitus- ega lisaainet. Lisaks on see ka täiesti rasva-, suhkru-, gluteeni- ja laktoosivaba.
Dava WhitePRO™ sobib kasutamiseks pea igas retseptis alates valgurikastest smuutidest kuni putrude ja küpsetisteni.
SPINATI-AVOKAADOSMUUTI RETSEPT
Vaja läheb:
— 220 ml DAVA whitePRO™ munavalget
— 50 g spinatit
— pisut värskeid piparmündilehti
— avokaadot
— poole laimi mahla
Pane kõik koostisosad blenderisse ja surista, kuni smuuti on täiesti kreemjas. Serveeri värske piparmündi või laimiga.
Need võluvad vanad autod
Nooblid ja nobedad autod on eestlasi alati köitnud ning pedaaligi tallatakse üsna raske jalaga. Kuid autosid ka kogutakse – nagu maale või marke, pannes need kuiva valgustatud ruumi vaatamiseks välja. Ka Eestis on kollektsioone, milles mitukümmend pilkupüüdvat haruldust.
TEKST: KADRI HURT
Unikaalne tehnikapärand
Laitses
LaitseRallyParki vanade autode väljanäitus on ainulaadne, kuna nii vanu masinaid, pealegi ühes paigas korraga, Eestis rohkem ei ole. Ja kuigi vanu autosid on ka niisama tore vaadata, siis igal masinal on tegelikult eriline lugu. Mitmed sõidukid markeerivad maailma autoajaloo olulisi verstaposte ja eksponeeritud on ka auto, mida pole ette näidata ei Läti, Leedu ega Soomegi kogujail. Eriline on veel asjaolu, et Laitse kollektsiooni autosid hoitakse teadlikult sõidukorras. Aeg-ajalt laenutavad suursugusemaid vanu masinaid välja pulmalised, filmitegijad või osaleb mõni iludus teemapeol või kokkutulekul.
Vanade autode kogumine on kollektsiooni omaniku Üllar Suvemaa sõnul hea viis sõpruskonda laiendada ja erinevatel sündmustel osaleda ning neid ka ise korraldada. Jäädes veidi tagasihoidlikuks, tõrgub ta vastu arvamusele, nagu võiks ajalooliste autode kogumine ja nendega tegelemine olla midagi glamuurset – pigem on see midagi emotsionaalset ja meelelahutuslikku. Ilu ja väärtust nähakse uunikumide kogujate kitsas ringis ju seal, kus enamik inimesi tajub vaid kulu ja koormat.
Sajandivanune elektriauto
Detroit Electric LaitseRallyParki kogust on ligikaudu 125 aastat vana Ameerika Ühendriikides toodetud elektriauto, mida järelturul kohtab väga harva. Eestis on tegu ainueksemplariga, seda ei ole ka Soomes ega mujal Baltimaades. „Tehnilise passi järgi on auto väljalaskeaasta küll 1930, aga selle kere on valmistatud 20. sajandi alguse kohaselt. See meenutab pigem tõlda kui 1930. aastate autot. 1920. aastate USA suure börsikrahhi ajal läks autotootja kereliin nimelt pankrotti. Ettevõte ostis oma vanad autod tagasi, pani neile uued mootorid peale ning müüs uute pähe maha,“ selgitab kollektsionäär, kes märkas haruldast elektrisõidukit kunagi Saksamaal ühe väikelinna autopoe vitriinaknal. Üllatuslikult oli tegu elektriautoga ja esimese hooga polnud võimalust seda kohe Eestisse transportida. Käsiraha müüjale ära makstud, õnnestus kaubale järele minna alles kuu aja pärast. Hinnaliseks teeb konkreetse mudeli omaniku sõnul selle vanus ja asjaolu, et neid on väga vähe veel maailmas alles. Lisaks ka tehniline pool, kuna tegemist on ajaloolise elektriautoga, mis tänapäevalgi veel vajadusel liigub.
Maailma esimene auto
Laitse kogus on ka Benz Motorwagen, mis on pigem aparaat kui auto: sõitev, autentne koopia maailma esimeseks autoks tituleeritud masinast, millele Karl Benz võttis 1886. aastal patendi. Ainuke säilinud originaaleksemplar asub tänapäeval Münchenis Mercedese muuseumis. Kollektsionääride järelturul kaubeldakse masinatega, mida Mercedes-Benzi kontsern lasi ühel Inglise ettevõttel kunagi valmistada oma 50 aasta juubeli tähistamiseks. Neid toodeti 50 tükki ja spetsiaalselt muuseumite jaoks, et mäletada fakti, et sellise masinaga sõideti iseseisvalt omal jõul ühe sõiduga esimest korda sada kilomeetrit. See oli kriteerium, mille järgi selline tiitel Benz Motorwagenile anti.
„Säilinud koopiate maksumus jääb praegu ligikaudu 50 000 euro kanti. Ja kui teistel vanadel autodel on kaasas dokumendid, tehniline pass, millega saab neid registreerida kui sõidukit, siis sellel masinal sellist tehnilist dokumenti pole ning avalikel teedel liiklemiseks ta ei sobi,“ kommenteerib Suvemaa, lisades, et demosõiduks on see aga väga vahva vana masin.
Euroopa esimene turbomootor
Kahekümne teise BMW-ga rivis seisab muuseumis ka Eestis originaalina ainuke BMW 2002 Turbo, mis kogujate seas ihatud põhjusel, et seda mudelit toodeti üldse kokku vaid 1600 tükki. Praktikas on ka enam-vähem teada, kus alles jäänud autod asuvad; nende omanikel on isegi eraldi klubi. Eriliseks teeb BMW 2002
Turbo selle tehnoloogia – omal ajal oli see esimene müüki paisatud turbomootoriga auto Euroopas.
Hästi hoitud vanad autod Suvemaa kinnitusel hoiavad ka oma hinda ja haruldaste masinate väärtus ajas üldjuhul kasvab. Selle kunagi veidi üle 20 000 euroga Hollandist kohaliku auto ärika hoovist leitud heas korras BMW võiks täna oksjonile pannes maha müüa 100 000 eurot kallimalt, kuid eesmärk ei ole sellistest haruldustest muidugi loobuda.
Missiooniga Plekk-Liisu
Laitse kollektsiooni ligikaudu 70 vana auto hulgas on ka väärikas Ford T, mis tituleeritud eelmise sajandi autoks. USA-s Detroidi linnas tööstusrevolutsiooni käigus konveieril tootma hakatud autosid valmistati rohkem kui 15 miljonit eksemplari, kuid ülevoolavat suursugusust sellest mudelist otseselt otsida ei tasu, vastupidi, Ford T on hästi lihtne masin, mida kutsuti inglise keeles ka Plekk-Liisuks. Eriliseks teeb Ford T aga selle ajalooline pärand – just see auto pani inimesed liikuma. „Kui hobusega jõuti kunagi võib-olla 20 kilomeetri kaugusele, siis tänu hea hinnaga tõhusale masinale võis nüüd igaüks sõita tuhandeid kilomeetreid. See andis inimestele meeletu vabaduse, infoliikumise, kaubavahetuse. Henry Fordi eesmärk oma äri ajades oli, et iga töömees peaks suutma aastapalga eest endale auto osta,“ märgib LaitseRallyParki omanik. Ilmselt oli Ford T populaarsus ka põhjus, miks hinnalt kallim elektriauto aastakümneteks autoturult välja tõrjuti.
LINNASEALKEEMIA
Viski valmistamiseks pole vaja kuigi palju: linnaseid, vett ja pärmi, veel väikest masinaparki, mis koosneks käärimisnõudest ja destillaatorist, ning üht oskustega meest (või naist), kes suudaks alkeemiliselt kogu sellele nimistule lähenedes lasta torust nirisema kange läbipaistva virde. Tõeliselt väärtusliku viski loomiseks –selle õige aroomi ja maitse saamiseks – läheb aga vaja aastakümneid AEGA, mille jooksul toimub terve rida põnevaid abielusid.
TEKST: MARTIN HANSON / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Nii saavad kokku erinevad vaadid ja viskikangus, mis imeb vaatidest välja selle puiduseid aroome, samuti leotab destillaati kõik see, mida on konkreetses vaadis varem hoitud. Nii abielluvad ühiseks elamuseks kokku linnaste suitsumekk, erinevad lillearoomid ja vaadist pärinev nahasus. Aeg muudab joogi kreemiseks, pehmeks ja nauditavaks. Nii polegi lootust, et kolme- või ka kümneaastane viski annaks edasi neid naudinguid, mis selles joogis tegelikult peituvad.
Tuhandeaastane kogemustepagas
Destilleerimine kui tehnoloogia ulatub 9. sajandisse enne meie aega, kui sumerid ja vanad egiptlased seda ravimite ning kosmeetika valmistamiseks kasutasid. Esimesed alkohoolsed joogid destilleerisid araablased 9. sajandil aga juba pärast meie aega. Puskari valmistamist
alustatakse sellest, et valitakse tooraine – antud kontekstis räägime siis maisist või linnastest, mis on vastavalt USA või Euroopa viskide tooraineks. Need purustatakse, segatakse kokku 75-kraadise veega ja lastakse neis olevatel tärklistel suhkruks muutuda, seejärel pestakse segust välja magus virre, mis lastakse omakorda käärima. Tekkinud 5–7% alkoholisisaldusega n-ö õlu valatakse destillaatorisse, et sellest aurutada välja puhas alkohol.
Toorviski tootmiseks on parim variant padadestillaator ( pot-still ), mis suudab jätta destillaati alles tooraine erilised aroomid ja maitsed. Tihti kasutatakse hübriidtoru, millesse on kombineeritud nii pada- kui ka kolonnmeetodi parimad omadused. Virret tuleb destilleerida kaks-kolm korda, lõigata maha nii destillaadi pea ja saba ehk alguse metanoolirikkad ning hilisemad puskariõlirikkad osad. Tulemuseks
2016. aasta keskel sai Eestist viskimaa, sest tolle aasta 15. juunil pandi Moe Piiritusetehases vaati laagerduma esimene partii kodumaist rukkilinnase destillaati, mis on aastatega küpsenud viskiks. Vähemalt kolm aastat vaadis seismist (enne ei tohi reeglite kohaselt jooki viskiks nimetada) andis võimaluse seejärel vägijook ka nime Tamm ja Rukis all müüki paisata. Samal ajal andis vabrik piiratud hulgale võimaluse soetada mõned laagerduma pandud vaadid ka erakätesse ja nende omanikud moodustavad nüüd n-ö Eesti viski asutajate klubi: Estonian Whisky Founders Club. Kuna aga huviliste, täpsemalt Eesti viskiarmastajate ring, kes esimesele vaati pandud joogile (vaadi kaupa) käppa peale panna ei saanud, osutus üllatavalt suureks, pakub Moe täna kõigil võimalust osta endale vaat Eesti viskit: valida välja meeldiv vaat, see täita ja jääda ootama. Nii sündiski Vaadiomanike Klubi (Cask Club), mis käib kord aastas Moes koos, et isikliku viski arengul silma peal hoida.
on kirgas, läbipaistev, aromaatne naps, millel kangust kuni 70 alkoholiprotsenti. Edasi võib joogi kohe pudeldada ja lasta pisut rahuneda ehk laagerduda. Kuid alati on võimalik naps panna ka tamme- või mõnest muust puust vaati lisaiseloomu koguma.
Tipp, mille poole püüelda Pildigalerii viskist, mis silme ette kerkib, on ümaras snifter ’is loksuv kuldselt pruunikas vedelik, mis jätab klaasiseljale pikki n-ö jalgu. Seda hoiab mees, kes on äsja naasnud edukalt faasani- või rebasejahilt. Nüüd istub mainitud härra – väsinuna, kirest rammestununa – kübara ja pintsakuta hiiglasliku tuleleeke täis kamina ette asetatud massiivses nahktugitoolis, vaid selleks, et turgutada end jutuks oleva jumalate nektariga. Selliseid kujutelmi on loomulikult teisigi, kõigist neist kumab aga läbi 50 kuni paarisaja aasta tagune meheideaal, mis tänapäeval enam kedagi ei kõneta. Nii ongi hakatud otsima seda uut retsepti või maitsebuketti, millele 21. sajandi mehed saaksid alla kirjutada. Seetõttu püüavadki maailma kuulsaimad nimed – Johnnie Walker, Bruichladdich, Waterford – panna pudelisse marjasemat, kergemat viskit, mis Z-generatsioonile peale läheks. Otsitakse neid viskisid, mida saaks süümepiinadeta lisada kokteilidesse, aga mida nautida ka puhtalt ja lonksata põnevate toitude kõrvale.
EESTI KUI VISKIMAA
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
VETERINAAR KIIBISTAMINE VAKTSINEERIMINE KIRURGIA
KIIRABI PÜGAMINE UURINGUD
RÖNTGEN VEREUURINGUD ULTRAHELI
HAMMASTE HOOLDUS
