Start (sügis 2023)

MÄGIRONIJA KUNNAR KARU: Everest polegi nii raske!

Mis peab

olema füüsiliselt aktiivse inimese

TOIDULAUAL?

PICKLEBALL –mäng, millest satub sõltuvusse

Sügis 2023

SPAAD EESTIS, 5 kus saab aktiivselt puhata

Õilme Võro

PANEB KÕIK MÄNGU

KUIDAS LEIDA SOBIV TREENINGKOORMUS?

Kaanel: ÕILME VÕRO

Foto: ANNI ÕNNELEID

Riided ja tossud: SPORTLAND (NIKE)

Ela oma energia välja ja sa oled

PAREM INIMENE!

See tsitaat on pätsatud meie eduka sprinteri Õilme Võro suust, kes sinu käes oleva ajakirja veergudel räägib oma karjäärist ja ellusuhtumisest. Ta usub, et liigne eesmärkidesse kinnijäämine piirab meie potentsiaali –kui aga keskenduda sellele, et anda endast maksimum, võime saavutada seda, millest ei oska unistadagi. Inimese potentsiaal on lihtsalt niivõrd suur!

TOIMETUS

Peatoimetaja: KAIRI PRINTS

Kujundaja: MARJU VILIBERG

Keeletoimetaja: JOLANA ARU

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

REKLAAM

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee

KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

VÄLJAANDJA

AS DELFI MEEDIA

TRÜKK

Õilme ellusuhtumine on väga motiveeriv ja ta oskab innustada ka inimesi, kes tahavad muuta oma eluviisi aktiivsemaks. „Et liikuma saada, polegi muud võimalust, kui lihtsalt sellega alustada,“ julgustab sportlane. „Mine lihtsalt kohale – jooksma või jõusaali või kuhu oled plaaninud minna –, tee see trenn ära ja pärast seda saad aru, kui hea tunne see on. Jäta see tunne meelde ja selle pealt saad end taas motiveerida.“

Lisaks teab sprinter, et füüsiliselt aktiivsed inimesed on rahulikumad ja tasakaalukamad. „Kui sul on energiaülejääk, hakkad otsima muid kohti, kus seda maha laadida, ja see võib toimuda kellegi peale vihastades. Nii et minu soovitus on: mine trenni, ela oma energia välja ja sa oled parem inimene.“

Tean omast käest, kui lihtne on veeta terveid päevi vedeledes –võin nädalavahetusel terve päeva ja veel pool ööd takkapihta järjest põnevat raamatut lugeda. Kodukontoripäevadel on samuti lihtne koguda päeva jooksul vaid nii palju samme, kui trajektooril külmkapp-pliit-vannituba kulub. Mul on väike korter, nii et ei kulu palju neidki.

Omast käest tean sedagi, et Õilmel on õigus – kui ikka liikuma saad, on tunne nii palju mõnusam kui pärast pikaaegset istumist või lamamist, olgu kaaslaseks olnud raamat või filmid nii põnevad kui tahes. Olengi viimasel ajal proovinud järgida reeglit, et käin kodukontoripäeval vähemalt jalutamas ja nädalavahetusel võtan aega ka enda põhjalikumaks füüsiliseks liigutamiseks.

Suvel on see lihtne, sest meri, jõed ja järved on nii kutsuvad, et neis ujumiseks või mõne veespordiala harrastamiseks ei pea üldse pingutamagi. Sügisel ja talvel on veidi raskem, aga võin oma kogemusest öelda, et tunne pärast tundidepikkust matka tormi, paduka või tuisu käes lihtsalt on maailma parim. See emotsioon jääb meelde ja annab motivatsiooni.

Ajakirjast Start! leiad palju motivatsiooni, et ennastki diivanilt püsti ja liikuma saada. Selle vapustavalt hea tunde eest, mis sind pärast valdab, võid meid hiljem tänada.

Toimetuse aadress

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti

PRINTALL Ajakiri Start! on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Kairi Prints

Ajakirja Start! peatoimetaja

Õilme Võro läheb igale võistlusele hea tujuga

Õilme Võro on erinevatel sprindidistantsidel 13-kordne Eesti meister. Kohtume Õilmega Kumu kunstimuuseumi kohvikus, kus see särav naine sisse astudes pead pöörama paneb. Seljataga väga edukas hooaeg, valmistub ta järgmisteks võistlusteks.

Kuidas sul praegu treeningutega läheb? Kas oled järgmisteks võistlusteks valmis?

Hooaja alguses sai pisut palju järjest võisteldud, mis päädis väikese vigastusega – see pole pikas plaanis midagi hullu, aga võttis mind korra rajalt kõrvale, nii et hetkel on veel küsimärgi all, milliseks see hooaja lõpp nüüd kujuneb, et kas saan oma endisesse vormi tagasi või jäävad uued rekordid uude hooaega. Kuid teen iga päev täiega tööd selle nimel, et saaksin parimasse vormi.

Kas sa treenid iga päev?

Iga päev ma midagi teen küll, aga tugevamad trennid on mul hooajal 4–5 korda nädalas. Kaks päeva nädalas tegeleme taastusraviga.

Tavainimese jaoks oleks huvitav teada, kuidas üldse ühe sprinteri trenn välja näeb. Sprinditrenn, mida me nimetame tehnikatrenniks, näeb välja selline: kõigepealt on soojendus ehk erinevad harjutused, nagu näiteks pingi lükkamine maksimaalse jõuga. Välitreeningus kasutame lükkamise-tõmbamise harjutuseks näi-

teks kumme. Lisaks teeme kiirustrenni –kasutame märke, et saada kõrget asendit ja aktiveerida närvisüsteemi.

Starditrennile järgneb tund aega põhiosa ehk sprinti ajavõtusüsteemiga, jooksen tippkiirust kümne meetri kaupa ja siis vaatame kiirust ning tehnikat ja analüüsime, kuidas saada paremini. Trenni lõpus on tavaliselt pikad sprindilõigud, 120 või 150 meetrit. Üks tehnikatrenn kestab umbes 2 tundi ja 20 minutit. Lisaks on nädalas veel vähemalt kaks jõutrenni, mis sisaldavad lisaks klassikalisele jõutreeningule palju plüomeetriat ja hüppeid reaktsiooni peale, et pöid hästi kiirelt tööle saada.

Kas vigastuse tõttu oled pidanud midagi ka teistmoodi tegema?

Tänaseks on jalg enam-vähem korras, aga olen pidanud end palju piirama tõesti, kolm nädalat oli sprintimisest täielikku

pausi. Üritasin teha kõike muud, näiteks treenida närvisüsteemi aktiivsust, mis on sprindis väga oluline. Lisaks tegin rööbaspuudel õhusjooksu ja kummiga kätejooksu, et kiirus aju ja lihaste vahel säiliks. Kui aga uuesti jooksma hakkasin, tundsin ikkagi, et need kolm nädalat olid teinud oma töö. Kiirust tuli natuke maha.

Ja samas me ei räägi siin mingitest meeletutest vahedest kiiruses, vaid sekundi murdosast?

Absoluutselt, jaa! Neile, kes pole kergejõustikus sees, võib see tunduda

TEKST: Kairi Prints FOTOD: Anni Õnneleid RIIDED JA TOSSUD: Sportland

täiesti olematu vahe, aga tegelikkuses on nii, et kui ma nüüd paneksin sind istuma sinna tribüüni peale ja jookseksin kahte eri aega, siis sa saad kohe aru – need sajandikud ja kümnendikud on väga hästi näha.

Mängin nüüd spordireporterit – sa jääd Eesti rekordile saja meetri jooksus alla vaid sekundi murdosa jagu. Millal rekordi endale saad?

Seda küsimust on tõesti palju küsitud ja ma saan aru, miks. Suvehooaja alguses hakati minult jälle seda küsima ... Sel talvehooajal oli see Eesti rekord mu jala küljes nagu pomm või ahel ja tundsin, kuidas ma selle survega ise liiga palju kaasa läksin. Lõpuks pärsib

see sportlase tulemust, kui keskendud mingile ajale, mitte sooritusele. See võib kõlada vastuolulisena, aga sprindis on kõige tähtsam lõdvestus – mida lõdvestunumana sa suudad selle plahvatusliku liigutuse ära teha, seda kiirem sa oled. Kui sul on kasvõi üks häiriv mõte, mis ei

lase sul keskenduda, tulemus kehveneb. Sel hooajal olen naljaga pooleks ajakirjanikele öelnud, et see, kui palju mul Eesti rekordist puudu jääb, on teie töö välja arvutada. Mina jooksen oma jooksu ja millega see lõpuks päädib, saame näha.

Tippspordis tuleb ikka ette ka ebaõnnestumisi, nagu see sinu hiljutine vigastus. Kuidas sa nendest üle saad, mis aitab raskel hetkel?

Üks põhilisi asju on kogemus. Mul on elu jooksul vigastusi juba omajagu olnud ja need on pannud küsima, miks ma üldse teen seda, mida ma teen, ja miks on seda vaja. Nii et need asjad on mul läbi mõeldud. Tähtsaim, mida olen õppinud, on see, et ei tohi ebaõnnestumistesse kinni jääda. Noore alustava sportlasena on see väga raske. Oleks palju lihtsam, kui oleks juba siis see teadmine, et ma teen kõik, et sellest välja tulla, aga kui ei õnnestu, siis järelikult nii peabki olema. Lisastress, et pean ruttu vormi tagasi saama, ei aita kindlasti taastumisele kaasa, pigem tehakse selle tõttu rumalaid valikuid – üritatakse liiga palju ja surutakse valust läbi, aga see hoopis pikendab taastumisprotsessi. Teine asi, mis rasketel perioodidel aitab, on mitte identifitseerida end kui ainult sportlast – ka muu elu on ju olemas. Kui on keeru-

Nike roheline pusa 79,95 €

Nike rohelised ratturipüksid 47,95 €

Tossud 134,95 € (NIKE AIR MAX SYSTM)

RIIDED: Sportland

Teen iga päev täiega tööd selle nimel, et saaksin parimasse vormi.

lisem periood, siis tulekski teha rohkem muud, muidugi ka tegeledes vigastusest taastumisega. See ongi probleem, mis võib sportlasel seoses pikemate vigastustega ette tulla – tekib identiteedikriis, et kui ma pole sportlane, kes ma siis üldse olen?

Sul on siis hea, et sul on ka teine eriala – iluvaldkonnast. Sa töötad spordi kõrvalt jumestajana. Kas see annab tasakaalu?

Absoluutselt! Iluvaldkond on alati olnud minu teine pool ja eks ma olen seda natuke sidunud ka spordiga. Mulle meeldib, et kui on võistlus, siis ma ikkagi natuke löön ennast üles. Minu jaoks on ülioluline võistluspäeval olla ka välimuse poolest parim versioon iseendast. See tekitab mingi teistsuguse enesekindluse ja aitab kaasa ka tulemusele. Sportlased ju võistlusperioodil väljas ei käi, nii et kus ma siis veel ennast lille löön kui mitte staadionil. (Naerab.) Arvan, et ilu on spordis üha tähtsam – seda tendentsi on näha ja ise üritan olla selle eestvedaja.

Kumb tuli sinu ellu enne, ilu või sport? Kindlasti sport, ma olen juba väga noorest saadik spordiga tegelenud. Iluteemad tulid selles vanuses, kui tüdrukud hakkavad end meikima –siis avastasin, et see on nii põnev maailm.

Nike

pusa 79,95 €

Nike rohelised ratturipüksid 47,95 €

Nike pikk mantel 184,95 € Ketsid 134,95 € (NIKE AIR MAX SYSTM)

RIIDED: Sportland

Kui palju jääb sul aega jumestajatööd teha?

Varasemalt oli hooaegadel üsna keeruline, kuna mu töö- ja spordihooaeg langevad ühele ajale – suvel on ju pulmad ja lõpetamised ning samal ajal ka võistlused. Talvel on sama lugu: jõuludel ja aastavahetusel on palju tööd jumestajana ning toimuvad ka võistlused. Olen vahel pidanud arvutama, et kui ma nüüd lähen sellele võistlusele, siis kui suur miinus see minu jaoks on. On olnud olukordi, kui olen pidanud otsustama töö kasuks, mitte minema välismaale võistlema ja punkte koguma. Kuna jumestajatöö on minu leib, siis selle abil olen katnud ka spordikulusid.

Kuidas sa seda kõike jõuad? Kas saad niimoodi spordile pühenduda?

See aasta on natuke teistsugune – kuna mul läks talvehooaja võistlustel väga hästi, siis mingid uksed mu ees avanesid ja sain proovida tippsportlase elu. Varem olen öelnud, et võin teha mõlemat – nii tööd kui ka tippsporti – ja see mu tulemust ei mõjuta. Aga näen nüüd vahet, olles teinud kevadise ettevalmistuse tippsportlasena. Läksin niimoodi laagrisse, et ei pidanud muretsema, et ei saa kolm nädalat tööd teha. Ma olen elus väga vähe laagrites käinud, sest see oleks tekitanud liiga suure miinuse mu

roheline

Nike hall jooksupluus 64,95 € Nike mustad treeningretuusid 69,95 € Nike jooksutossud127,95 € (PEGASUS 40)

RIIDED: Sportland

Ebaõnnestumistesse ei tohi kinni jääda. Noore alustava sportlasena on see väga raske.

eelarves. Kui sain sel aastal aga minna, tegeleda ainult spordiga ja mul polnud mingit stressi selle pärast, kuidas toime tulen, oli treeningkvaliteet ikka palju parem. Olen väga tänulik oma toetajatele ja Team Estoniale – sain C-kategooria toetuse, millest on tohutult palju abi ja olen saanud keskenduda spordile.

Nii et nüüd paned kõik mängu?

Ma olen 27. Tavaelus on see noor, aga sportlasena on see vanus juba karjääri lõpufaas. Kuna nüüd on mu karjääri viimased aastad, kavatsen panustada nii palju kui vähegi võimalik, kasutada kõiki võimalusi ja vaadata, mis mu maksimum on.

Aga kas sul pole nii, et lõpetan karjääri siis, kui „selle“ saavutan – olgu see siis mingi medal, tiitel, rekord vms?

Ei, selline eesmärk hakkaks samamoodi pärssima nagu see Eesti rekordi asi. Üks sprinter, kelle karjäär oli pikk ja täis higi, verd ning pisaraid, rääkis kunagi, et tema elueesmärk oli saada olümpiamedal. Ja ta ütles, et kui talle lõpuks see medal kaela pandi, oli tal tühjem tunne kui kunagi varem. See juhatas sisse süngeima perioodi ta elus.

Ma olin selleks ajaks, kui seda kuulsin, ka juba ise selleni jõudnud, et pole mõtet püüelda elu eest mingi tiitli pole. Tiitlit saavutada on liiga lihtne, ainult sinnapoole püüeldes võtad endalt sihi. See, mida tahad saavutada, peaks olema abstraktsem. Ma sain juba üsna noorena aru, et tiitlijaht on liiga piirav. Sõnastasin oma eesmärgi selliselt, et soovin saada endast välja maksimumi. Tiitel on väga lahe, aga see ei tee mind paremaks inimeseks. Minu eesmärk on ikkagi oma vorm maksimumini realiseerida, mitte panna ennast raami.

Jakk 139,95 € (NIKE AIR WOMEN’S MODEST CROPPED WOVEN JACKET)

Püksid 99,95 € (NIKE AIR WOMEN’S HIGH-RISE WOVEN PANTS)

Topp 54,95 €

Ketsid 99,95 € (NIKE COURT VISION ALTA WOMEN’S SHOES)

RIIDED: Sportland

Ilu on spordis üha tähtsam – seda tendentsi on näha ja ise üritan olla selle eestvedaja.

See pole ju nii ainult spordis, vaid kogu elus?

Jah, milleks end eesmärkidega piirata, kui meis on nii palju avastamata potentsiaali ja me võime saavutada enamat, kui suudame välja mõelda. Mina olengi avastanud selle teadmatuse võlu. Kui ma praegu võistlemas käin, lähen igale võistlusele hea tujuga, põnevusega, et vaatame, mis saab. Inimesed võiksid tihemini sellele teadmatusele positiivselt vaadata. Ei taha kõndida nagu mingil rööpal punktist A punkti B.

Kui ma hakkaks niimoodi mõtlema, et à la 29-aastaselt ma pean spordiga lõpetama ja selleks ajaks seda või toda saavutama, oleks ma tohutu surve all ning igasugune tagasilöök mõjuks palju negatiivsemalt. Sest aeg muudkui tiksub. Aga kui pole ajalist määratlust, on mul rohkem võimalusi. Olen mõelnud, et aeg on meie sõber ja vaenlane. Sõber selles mõttes, et aeg alati parandab kõik – see on kõige uskumatum ravitseja. Vaenlane on aeg aga nendel hetkedel, kui paneme endale piirangud ega anna n-ö ajale aega.

Minu soovitus on: mine trenni, ela oma energia välja ja sa oled parem inimene.

Kui inimesed on pinges, et midagi saavutada, ei juhtu mitte midagi. Parimad asjad tulevad ootamatult, kui lased asjadel loomulikult kulgeda.

Mulle meeldib väga sinu mõttemaailm, oled hea eeskuju. Palun näita eeskuju ka lugejatele – mida sa ütled täiesti spordikaugele inimesele, kes tahaks oma eluviisi aktiivsemaks muuta? Kuidas alustada?

Motivatsioon on keerukas asi. Ma saan täiesti aru nendest inimestest, kes käivad igapäevaselt tööl ja kasvatavad lapsi – ongi raske leida aega sportimiseks. Et liikuma

saada, polegi muud võimalust, kui lihtsalt sellega alustada, isegi kui tundub ebamugav. Mine lihtsalt kohale – jooksma või jõusaali või kuhu oled plaaninud minna –, tee see trenn ära ja pärast seda saad aru, kui hea tunne see on. Jäta see tunne meelde ja selle pealt saad end taas motiveerida.

Kui hakkad regulaarselt treenima, saad aru, kui palju sportimine vähendab stressitaset. Mul on endal olnud selliseid perioode, kus näiteks nädal aega pole saanud treenida, ja olen juba selle ajaga tundnud, kuidas mu stressitase tõuseb. Ma muidugi üritan oma ärevusega mõtetes tegeleda, aga mitte ükski asi ei aita nii nagu hea trenn. Füüsiliselt aktiivsed inimesed on rahulikumad ja tasakaalukamad. Kui on energiaülejääk, hakkad otsima muid kohti, kus seda vallandada, ja see võib toimuda kellegi peale vihastades. See on väga huvitav – olen tundnud enda puhul, et kui ma ei saa trenni teha, siis ma muutun nõmedaks. (Naerab.) Energiaülejääk teeb inimesega nii – ta peab leidma koha, kus see maha laadida. Nii et minu soovitus on: mine trenni, ela oma energia välja ja sa oled parem inimene. n

Nike treeningsärk 44,95 €

Mustad Nike ratturipüksid 44,95 €

Nike jooksutossud 149,95 € (FREE RUN FLYKNIT NEXT NATURE)

RIIDED: Sportland

PICKLEBALL –mäng, mida on lihtne alustada, kuid raske lõpetada

Kas tead, mis ühendab Bill Gatesi, Kim Kardashiani, Leonardo DiCapriot ja nüüdseks ka sadu eestlasi? Õige vastus on pickleball – spordiala, mis on jõukohane igale huvilisele.

Põneva nimega spordiala taga peitub 1960. aastatel Ameerikas välja mõeldud reketimäng, mis on tehniliselt lihtsam kui tennis ja sobib kõigile. Seega saab mängu nautida juba esimestest harjutuskordadest alates. Ja nii nagu harrastajad väidavad – tegemist on mänguga, mida on lihtne alustada, kuid raske lõpetada.

Võlub ka kuulsuseid

Kõnekas fakt on seegi, et pickleball on võitnud nii mitmete endiste kui ka praeguste tipptennisistide, nagu Andre Agassi, Kim Clijsters, Naomi Osaka, südame.

Pickleball’i üks suuremaid fänne on ka maailma üheks rikkamaks meheks tituleeritud Bill Gates. Tema endine abikaasa Melinda Gates sõnas ühes intervjuus: „Me oleme suured pickleball’i fännid. Just see mäng oli see, mida Bill mulle põnevusega tutvustas, kui me esimest korda kohtusime.“

Ka Hollywoodi kuulsused on leidnud pickleball’i üles. Nii on näitlejast George Clooneyst ja tema naisest Amal Clooneyst saanud sedavõrd suured entusiastid, et nad ehitasid oma Los Angelese kojugi pickleball’i-väljaku. On teada, et kui näitleja ei ole just võtetel, siis armastab ta pere ja sõpradega väljakul palli taguda.

Sotsiaalmeedia kaudu on ka teada, et pickleball’i käivad mängimas ka seltskonnatäht Kim Kardashian ja näitleja Leonardo DiCaprio.

Kogub populaarsust ka Eestis!

Seega pole imestada, et üle maailma järjest enam populaarsust kogunud mäng hakkab kanda kinnitama ka Eestis. „See mäng võlus mind nii, et ehitasin 2019. aastal Noarootsi Spithami külla esimese pickleball’i-väljaku,“ räägib selle mängu maaletooja ja Eesti Pickleball Liidu asutaja Jaanus Arnover.

Tema esmane kokkupuude kõnealuse spordialaga oli ookeani taga – Ameerikas.

TEKST: Triin Tisler FOTO: Shutterstock

„Eestisse jõudis mäng nii, et käisin poeg Joonasega USA-s tennisevõistlustel ning tuttavad tennisemängijad kutsusid mind mängima pickleball’i,“ meenutab Arnover ja lisab, et mäng paelus teda kohe. „Nägin sellel potentsiaali ka Eestis.“ Ta lisab, et pickleball on jõukohane tõesti igale huvilisele. „See sobib alates viiendast eluaastast ja mängida võib nii kaua, kui jõutakse reketit käes hoida.“

Mehe sõnul hakati pickleball’i Eestis tõsisemalt harrastama alles möödunud aastal, mil saadi püsiaegadega harjutada Tondiraba sulgpallihallis. „Sinna saavad täna ka kõik teised pickleball’i huvilised proovima tulla,“ julgustab ta.

Märkimisväärne on seegi, et ka turistid USA-st on Eesti väljakud üles otsinud. „On olnud turiste, kes on Eestis ühe päeva ja kel on olnud kindel soov siin maha pidada üks pickleball’i-mäng. Tundub ebareaalne, aga selliseid turiste on olnud seitsmel korral kuue kuu jooksul,“ rõõmustab Arnover.

Hetkel on huvilisi Eestis sadakond, kuid ka nende arv pidevalt kasvab. Nii toimusid augustis ka Eesti esimesed meistrivõistlused pickleball’is.

Mängukohti, kus seda proovida ja harrastada saab, leidub üle Eesti – Tallinnast Saaremaani.

Kõik huvilised leiavad infot mänguväljakute ja ürituste kohta veebilehelt www.pickleball.ee või FB lehelt: „Pickleball Eestis“.

„Reeglid on selged ja pole vaja aastaid õppida!“

„Soovitan absoluutselt kõigil pickleball’i proovida,“ räägib pea aasta seda mänginud Viktoria. Praegu jõuab ta väljakule nädalas kaks korda.

„Mulle väga meeldib pickleball, kuna see on üsna lihtne, aktiivne ja isegi natuke hasartmäng. Reeglid on selged ja pole vaja aastaid õppida, kuidas reketiga õigesti lüüa, et pall õiges suunas

lendaks nagu tennises,“ loetleb ta mängu eeliseid.

Naise sõnul on suureks boonuseks ka lahe meeskond, kellega koos treenida. „Selles mängus pole vahet, mis vanuses sa oled ja kui palju sul reketimängude kogemusi on. Pickleball’i oskavad hästi mängida nii koolilapsed kui ka täiskasvanud.“

„See mäng tekitab väga palju emotsioone!“

„Juba esimesest korrast alates tundus see kuidagi väga õpitav ja lõbus mäng,“ meenutab aastatagust esmakohtumist uue spordialaga Imre, kes oli tennisemängust saadud vigastuse tõttu olnud mitu aastat väljakult eemal.

Kuna pickleball ei vaja nii palju intensiivset liikumist kui tennis, vaid pigem reageerimist, saigi sõbra soovitusel uut ala proovitud. „See mäng peaks sobima kõigile, kes on mõnda reketiala harrastanud. Näiteks mina mängisin lapsena palju lauatennist ja pickleball’is hoian reketit ka samamoodi, sest see mäng meenutab rohkem lauatennist.“ Seega saab seda harrastada täpselt nii, kuidas endale kõige mugavam tundub.

„Kuna enamasti mängitakse paaris, pole vaja palju joosta, vaid just kiiresti reageerida ja head taktikat vastase üle kavaldamiseks,“ räägib Imre, kes üritab väljakule jõuda kaks korda nädalas.

„See mäng tekitab väga palju emotsioone lisaks õnnele või ebaõnnele. Näiteks saad lihtsalt platsil naerda, kuna mõned punktid tulevad väga koomiliselt. Punkte mängida on niivõrd palju eri viise, mis minu jaoks on põhiline erinevus tennisega.“ n

PERSONAALTREENER –kellele ja miks?

Kui mõelda personaaltreeneritele, kerkivad esmalt silme ette Madonna või Beyoncé, kelle hea vormi „süü“ võib ajada just nende müstiliste tegelaste kaela.

Tegelikkuses pole enam ammu hea vormi saavutamine oma ala spetsialisti kaasates vaid rikaste ja kuulsate pärusmaa, millele peab kulutama tuhandeid eurosid. Tänapäeval võib igaüks meist saada korraliku stardipaketi terve ja treenitud keha saavutamiseks. Piisab vaid otsusest.

Kõige levinum põhjus, miks personaaltreenerit ei kaasata, on see, et see võib tunduda mõttetu kuluna. Tegelikult võiks mõelda hoopis valesti treenimisest saadud vigastustele või üle- või alatreenimisele, mis parema vormini ei vii.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et saad ise kõigega hakkama, on tegelikkuses iga masina ja harjutuse puhul

omad raskused ning sooritussoovitused. Nii võib ühel hetkel ülesandega silmitsi seismine tunduda nii üle jõu käiv, et sa ei tee midagi.

Miks valida personaaltreener?

Soov oma vormi parandada on sageli nii suur, et omal käel alustades võib kasu asemel hoopis kahju teha. Seepärast peaks alustama tagasihoidlikult. Just siin tulebki appi personaaltreener, kes aitab paika panna sobiva treeningkava ja just sinule piisava intensiivsuse ning sobivad harjutused.

Seega võiks vähemalt alguses kaasata treeneri, kellega kolm esimest tundi baasharjutused läbi teha ja selgeks saada.

Personaaltreener aitab paika panna just sinule piisava intensiivsusega treeningkava.

Ta motiveerib

Kõik, kes on kunagi trenni teinud, teavad, et mõnikord on väga raske end motiveerida diivanilt tõusma ja treeningsaali minema, kuid palju lihtsam on see siis, kui keegi sind juba ees ootab.

TEKST: Triin Tisler FOTOD: Shutterstock

Teadmine, et sul on ees järgmine kohtumine professionaaliga, aitab säilitada motivatsiooni treenimiseks ja toob kiiremini soovitud tulemused. Üksi treenides on lihtne sattuda mugavustsooni.

Treener aitab iganädalasi eesmärke seada ja seejärel regulaarselt kontrollida, kuidas sul läheb, ning hoida sind motiveerituna, et eesmärkide poole pürgida. Samuti annab jõudu juurde see, kui oma ala professionaal märkab sinu esimesi samme ja kiidab soorituste eest.

Ta leiab just sinule õiged harjutused

Meil kõigil on harjutusi, mis meeldivad rohkem kui teised. Kui arvasid seni, et hea vormi saavutamiseks on vaja kohe kindlasti teha kükke, mis ei ole just sinu

lemmikud, siis personaaltreeneri abiga võid sa neist hoopis „pääseda“. Näiteks võib ta pakkuda sulle alternatiivina kükkhüpete või istesse tõusude sooritamist – personaaltreeneri ülesanne on treeningplaani kohandada nii, et see tegijale sobiks ja meeldiks.

Paljud harjutused tunduvad pealtnäha lihtsad, kuid nõuavad tegelikkuses nii õiget vormi ja oskusi kui ka jõudu.

Vaheldus

Samuti tajuvad treenerid hästi, kui klient on treeningrutiinist väsinud, ning seejärel valivad nad harjutused, mida oleks vaheldusrikkam sooritada.

Just sel põhjusel palkavad personaaltreeneri aeg-ajalt ka need trennihundid, kel on oskused juba olemas –

lihtsalt selleks, et saada uut vaatenurka ja jätkata oma eesmärkide poole pürgimist.

Tulemus on kiirem

Sageli juhtub, et isegi kui end iga päev treeningsaalist leiad, ei näe sa edusamme. Siinkohal tulebki appi personaaltreener, kes vaatab üle treeningkoormuse ja annab nõu, kuidas tõhusamalt treenida. Kui koormus on liiga väike, ei näe sa ka tulemusi, ja kui treenid liiga agaralt, võid endale hoopis viga teha.

Vähendad vigastuste ohtu

Valed harjutused ja valesti valitud koormus toovad endaga sageli kaasa treeningvigastusi, millest tuleb kaua taastuda. Heade tulemuste saavutamiseks ja vigastuste ennetamiseks on vajalik treener, kes teab harjutuste sooritamiseks õiget kehahoiakut ja valdab tehnikat. Ta tagab, et kliendid sooritavad harjutusi õigesti ja tõhusalt, et maksimeerida tulemusi ning vältida vigastusi.

Sageli kardavad ka need, kel on varasemad vigastused, uuesti treeningutega alustada. Personaaltreener oskab vanade vigastustega uue treeningplaani koostamisel arvestada ning leiab parima lahenduse, et treenimisega jätkata.

Kas sulle ei meeldi jõusaal?

Ära muretse, paljud ei tunne end jõusaalis hästi! Personaaltreenerid leiavad sageli ka alternatiivseid kohti, kus treenida. Näiteks võivad nad luua sulle ka treeningkava, mida saad edukalt kodus teha. n

Treener tagab, et sooritaksid harjutusi õigesti ja end vigastamata võimalikult tõhusalt.

SPORDIGEELID LIHASPINGETE JA LIIGESTE HOOLDUSEKS

Saadaval ka MASSAAŽIOTSIKUTEGA TUUBIS!

Kuidas leida sobiv TREENINGKOORMUS?

Kas teed küll usinalt trenni, ent tulemusi pole näha? Võimalik, et selles on oma roll kas liigtreenimisel või hoopis liiga laisal treeningrutiinil, millega keha ei saa plaanitud koormust ja soovitud tulemused jäävad saavutamata.

TEKST: Triin Tisler

Kuna me kõik soovime tulemusi näha võimalikult kiiresti, levib eksiarvamus, et rohkem treenides saavutatakse vastavad tulemused rutem. Paraku on kurb tõsiasi, et üle treenides tehakse endale karuteene ja tulemused lasevad end veelgi kauem oodata. Kuidas aru saada, milline treeningkoormus on piisav? Nii nagu mitmel teisel elualal, kehtib ka sportides tasa-ja-targu-põhimõte. Treeningutega tuleks alustada mõõdukalt.

„Alustava treenija treeningkoormus nädalas võiks olla esialgu kaks korda – see on piisav, et keha saaks uue koormusega harjuda. Sageli võivad just alustajad üle pingutada, treenides liiga tihti, mis võib kaasa tuua mõne vigastuse või halvemal juhul ületreeningu,“ ütleb personaaltreener Janika Koch-

Mäe. „Ületreeningu tunnusteks on töövõime ja jõu langemine, huvi puudumine, st tunne, et ei taha enam trenni minna. Samuti tekivad isutus, unehäired, puhkepulsi tõus kuni kümne löögi võrra ja aeglasem pulsi taastumine pärast koormust, suurenenud vastuvõtlikkus erinevatele viirushaigustele,“ räägib ta ja lisab, et sageli jäävadki inimesed end üle koormates lihtsalt haigeks – organism annab märku, et samal kursil edasi minna ei saa.

Treeneri sõnul võiks koormust tõsta alles mõne kuu pärast, mil võib lisada treeningkavasse ka kolmanda treeningkorra. „Optimaalseks loetakse treenimist vähemalt kolmel korral nädalas, et oleks näha ka arengut,“ loetleb Koch-Mäe ja lisab, et treeningute vahele peaksid jääma taastumiseks kindlasti ka vabad päevad. „Seega oleks hea treenida näiteks üle päeva.“

Millal treeningkoormust langetada?

Koch-Mäe sõnul peaks treeningkoormust langetama, kui tunned pidevat väsimust ja keha ei taastu viimasest koormusest. „Esialgu on mõningane lihasvalu ja kangus igati ootuspärane, aga kui see jääb pidevaks, tuleks vaadata üle nii treeningute arv nädalas ja puhkus kui ka konkreetse treeningu koormused.“

Arenguks vajab keha pidevat stiimulit. „Näiteks kui treenime suurte koormustega, aga ainult korra nädalas, siis samuti pikas perspektiivis arengut ei toimu – kahe treeningu vahele jääb liiga pikk paus ja keha jõuab liiga kaua taastuda,“ selgitab Koch-Mäe.

„Kui rääkida koormustest konkreetses treeningus, siis raskuste valikul jõusaalis võiks tekkida iga seeria lõpus kerge väsimus, kus 2–3 viimast kordust seerias võiksid olla sellise raskusastmega, et sooviks veidi puhata.“

Kui aga teed ilma suurema pingutustundeta kõik seeriad ära ja seeria lõpus väsimust ei teki, on personaaltreeneri sõnul koormus liiga väike. „Vastupidiselt aga, kui juba esimesed kordused on väga suure pingutusega – on koormus liiga suur. Muidugi sõltuvad koormused ja seeriate pikkused treeningu eesmärgist ning iseloomust.“ n

Janika Koch-Mäe

Kuidas valida SOBIVAD RIIDED SPORTIMISEKS õues ja siseruumides?

Kas oskad valida treenimiseks parimaid spordiriideid? Tasub meeles pidada, et olulised pole firmamärgid või uusim mood, vaid see, et treenimine oleks võimalikult mugav.

Pärast rasket treeningut tunned end ilmselt kurnatuna ja hellade lihastega ning oled üleni higiga kaetud, aga olemine on fantastiline. See on kindlasti veel fantastilisem siis, kui kannad ka mõnusaid riideid. Usu või mitte, aga rõivad, mida treeningul kannad, mõjutavad päris palju seda, kuidas sa end pärast füüsilist pingutust tunned. Õigete trenniriiete valimisel on mitu aspekti: kui mugavad need on, mis kangast need on valmistatud ja kas need sobivad sinu treeningtüübile.

Mõned kangad juhivad treeningu ajal higi nahast eemale ja teised imavad seda endasse. Treeningriiete puhul tuleb valik teha olenevalt spordiala tüübist, õues liikumise korral muidugi ka olenevalt ilmast.

Sünteetilised treeningriided

On palju hingavaid sünteetilisi kangaid, mis viivad higi nahast eemale, aitavad sel kiiresti aurustuda ja hoiavad keha jahedana. Sellised on näiteks polüpropüleeni sisaldavad kangad. Hingavad sünteetilised treeningriided tasub valida treeninguks ja muudeks tegevusteks, mille korral sa tõenäoliselt palju higistad, et rõivad jääksid kuivaks ega muutuks seljas ebameeldivalt niiskeks ja

Puuvillased treeningriided

Puuvillased treeningriided seevastu ei juhi higi nahalt eemale ega aita sel kiiresti aurustuda, vaid imavad higi endasse. Seetõttu võivad puuvillased treeningriided muutuda intensiivse trenni ajal seljas niiskeks ja ebamugavaks. Rahuliku trenni, lõõgastava

venituse või jooga jaoks on need jällegi hea valik, sest on naha vastas soojad ja pehmed.

Väldi kangaid, mis ei hinga Ära kunagi kanna trennis riideid, mis on valmistatud kummi- või plastipõhistest materjalidest, kuna need takistavad higi aurustumist ja hoiavad kehatemperatuuri treeningu ajal liiga kõrgel.

Sobivate treeningriiete valimine Selleks, et treeningriided sobiksid sinu kehale ja kavandatud spordialale, võta arvesse järgmisi nõuandeid: Kanna trenniriideid, mis ei ole liiga ümber, et ennast liigutada oleks vaba ja mugav.

Kui sinu trenn sisaldab jooksmist või jalgrattaga sõitmist, väldi laia säärega pükse, mis võivad pedaalidesse või jalgadesse takerduda.

Jooga või pilatese puhul on hea valik hästi venivad kangad, et need ei takistaks sind võtmast erinevaid poose. Kasuks tuleb ka, kui sa ei vali sellise treeningu jaoks liiga nappe riideid, et ei peaks muretsema mõne piirkonna liigse paljastumise pärast trenni käigus.

TEKST: Kairi Prints FOTO: Shutterstock

Õues treenides arvesta aastaaega ja ilmastikutingimusi

Kui treenid õues või harrastad hooajalisi spordialasid, peaks riietus muutuma vastavalt aastaajale. Kui valmistud õues treenimiseks, pea silmas järgmisi nõuandeid:

Soojadel suvekuudel vali kindlasti riided, mis võimaldavad nahal hingata ja juhivad higi eemale. Kanna jahedaid ja mitte liiga ümber rõivaid, mis võimaldavad sul vabalt liikuda. Külma ilmaga tuleb loomulikult riietuda soojalt, kuid samas pea ka meeles, et sa teed trenni ja see tõstab su südame löögisagedust ning kehatemperatuuri. Riietu õues külmaga treenides kihiliselt, et saaksid vastavalt enesetundele kihte eemaldada. Alumise kihina tasub kasutada kehast higi eemale juhtivat riietust ja pealmised kihid peaksid olema soojahoidvad. Kata külma ilmaga õues treenides alati oma pea, kõrvad ja käed, et kaitsta neid külmakahjustuse eest.

Märja või tuulise ilma korral tuleb treeninguks riietuda eriti hoolikalt. Kui saad treenides vihma käes läbimärjaks, on treening kohe rikutud. Märja ilma korral peab treeningriiete pealmine kiht olema kindlasti vett tõrjuv.

Pea meeles, et olenemata sellest, milline temperatuur õues on, hakkad sa trenni ajal tõenäoliselt ikkagi higistama. Et seda vältida, tasub alati treeningriietuse alumise kihina kanda higi nahalt ära juhtivast materjalist esemeid.

T R E N N I R I I D E D , M I S

M O T I V E E R I V A D

L I I K U M A

S H A K E N r e t u u s i d o n :

k õ r ge v ä r v l i ga j a h o i a v a d k õ h u s e e s

v e n i v a s t j a p e h m e s t m a t e r j a l i s t

h i gi k i n d l a d

s u u r t e t a s k u t e ga

k ü k i k i n d l a d

V a l i k u s t l e i a d k a f u n k t s i o n a a l s e d

p l u u s i d j a s p o r d i r i n n a h o i d j a d

Ükskõik kas sa treenid siseruumis või õues, kas eelistad rahulikku või aktiivsemat trenni – õiged treeningriided muudavad trenni palju paremaks. Kui sul endal tekib raskusi õigete riiete valimisega, siis sinu treener või spordipoe müüja oskab alati parimat valikut soovitada.

Üldiselt on rusikareegel treeningriiete valimisel ikkagi see, et need ei tohiks kuidagi trenni segada või ette jääda ning et need võiksid su naha vastas olla mõnusad – lausa nii mõnusad, et unustad, et need üldse sul seljas on. n

Allikas: Everyday Health

K o o d i ga

S POR T

s ä ä s t a d - 1 5 %

Toidulisand ei asenda tasakaalustatud ja täisväärtuslikku toitumist ega tervislikke eluviise.

JALGRATTATRENN pole lihtsalt sadulasse ja punuma

Jalgratas on hea vahend, et end liikuva ja tervena hoida. Selleks piisab, kui paar-kolm korda nädalas tund-poolteist sõita.

Juba tõsisema eesmärgi nimel –osaleda näiteks mõnel rattamaratonil – võib käia üle päeva sõitmas kuni paar tundi korraga. Ja kilomeetreid ei olegi vaja eriliselt jälgida, sest distants sõitjat ei treeni, seda teevad vaid intensiivsus ning aeg.

Missugune ratas trenniks valida?

Moekatest linnaratastest on üks vingem ja kurvikam kui teine ning need on suurepärased liikumisvahendid, kui aga treeningust rääkida, sobivad märksa paremini maastiku- ja maanteerattad. Hädapärase trenni saab tehtud ka hübriidrattaga, mis on üsna universaalne ja võimaldab sõita nii asfaldil kui ka kruusa- ja metsateel, kuid mitte mägisemal metsamaastikul. Sinna sobib ikkagi maastikuratas.

Maanteeratas kui selline on juba tõsisematele tegijatele, kuid hakatuseks tasub sellega püsida ikkagi kergliiklusteedel ja terviseradadel. Konkreetse jalgratta vali-

Spetsiaalne rattaking hoiab jalga libisemast ja hoogu saab anda ka jalga üles tõstes.

miseks võib sammud seada rattapoodi ja kui jalg juba trenniga harjunud ning isu kasvab, on mõttekas lasta endale ehitada päris oma ratas. See pole odav lõbu, kuid tasub sportlikele saavutustele pühendumisel kindlasti ära. Igal juhul on ülitähtis lüli mehaanik, kes ka tehasest tulnud ratta kokku paneb, sest sedagi on võimalik

teha ülejala. Ja kui juba spordiks kisub, siis igal ratturil võiks olla peale ratta ka päris oma mehaanik.

Ülejäänud varustus

Rattavarustuse kõige tähtsam ese on kiiver – odavaim elukindlustus, nagu armastatakse öelda. Internetiavarustes ringleb video, kus rattur avariis peadpidi korraks bussiratta alla satub ja tänu kiivrile ellu jääb. Otsi välja ja näita sõbrale või lastele, kes räägivad, et kiiver on jura. Kiiver, mis tol korral ratturi elu päästis, polnud kindlasti säästupoe kaup – seda võiks arvestada endale kiivrit ostes.

Sõidumugavust silmas pidades tasub muretseda ka geelpehmendusega rattakindad ja -püksid. Esimesed aitavad tagada ka ohutust, kui peopesad higistavad ja libisema kipuvad. Korralike kinnastega on haare tugevam ja ka sõita on mugavam.

Kes plaanib veidigi tõsisemalt rattatrenni tegema hakata, võiks kaaluda kohe rattakingade ja klipp-pedaalidega

TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shuttertsock

sõitmist. Näiteks metsas pori ja vihmaga vurades kipub jalg pedaali pealt ära libisema ning nii võib tõsiselt haiget saada. Klipp lukustab aga kinga pedaali külge ja jalad ei tule lahti. Enamik arvab, et rattaga saab sõita vaid pedaali vajutades, kuid see pole sugugi nii. Just nende pedaalidega saab jalalihased tööle panna 360 kraadi ulatuses – minek on parem ja lihased arenevad rohkem.

Hakkame tasapisi sõitma

Kes varem veidi rattasõitu n-ö nuusutanud, teab hästi, et üpris kiirelt jääb selg kangeks ning siis tahaks selle ratta saata kus kuuskümmend. Alguses annabki selg paar nädalat tunda, siis hakkab seljalihas arenema ja sõit läheb kergemaks. Turja kangeks jäämise vastu aitab regulaarne trenn. Kui talvel rattaga ei sõida, tasub lihastoonuse säilitamiseks käia sõitmas trenažööril. Selleks võib julgelt mõningaid jõuharjutusi lisaks teha. Kestvussportlastele, nagu rattur on, leidub päris oma harjutuskavu internetis.

Kui

Väga tähtis on õige sõiduasend –maastikurattal tuleb keha hoida rohkem ettepoole. Kui sadulal istudes kandadega pedaalid, peab jalg alumises asendis mõlemal pool sirgeks minema nii, et puusad sadulas ei liigu. Ja juhtraud peab olema sellisel kõrgusel, et näeksid üle selle esiratta keskosa. Kuna inimesed on erinevad, esineb ka sellest skeemist kõrvalekaldeid ja just siin tuleb mängu see päris oma mehaanik, kes ratast seadistada aitab. Kui minna ratast ostma spetsiaalsesse rattapoodi, aidatakse enamasti seal ratas ka õigeks seadistada.

Kuidas hoiduda vigastustest?

Lihaste äratõmbamist või liigeste väljaväänamist rattatrennis naljalt ei juhtu. Enamik vigastustest saadakse kukkumisel. Selleks, et mitte kukkuda või mitte valusasti kukkuda, ongi mõistlik minna sõitma metsa alla, kus pehmem maanduda. Asfalt riivib keha üsna korralikult. Sõita tasub vähemalt kahekesi, sest kui midagi juhtub, saab kaaslane kohe reageerida.

Ratturiks nädalaga ei saa. Kestvusspordi vundamenti laotakse aastaid, isegi mitte kuid. Seepärast alusta tasa ja targu, et mitte lõpetada koormavaid treeninguid visiidiga südamearstile. Seda juhtub üsna tihti, et keskmisest kerekamad mehed, kes vahepeal peale ränga töö ja õllejoomise suurt midagi teinud pole, enda tervise lühikese ajaga ratta seljas veel rohkem tuksi keeravad.

Südame hoidmiseks aitabki nn rohelises pulsitsoonis sõitmine, siis suudab süda verd hapnikuga rikastada. Muidu tekib

MIS ON MIS?

• MAASTIKURATAS

Kõige universaalsem ja vastupidavam. Sobib nii metsas müttamiseks, maastikul kui ka isegi linnas treenimiseks.

• MAANTEERATAS

Kõige püssim ratas ja teadliku treenija valik. Sobib sõitmiseks asfaldil kiiresti ja pikki vahemaid. Sageli täienduseks ja kilometraaži kogumiseks maastikusportlase teine ratas.

• HÜBRIIDRATAS

Kooslus, milles kasutusel maastikuratta käigud ja maanteeratta parema veerevusega rehvid. Selle püstisema sõiduasendiga rattal võib teha ka lihtsamaid treeninguid.

hapnikuvõlg ja kui selles vaeguses pika aja jooksul edasi pumbata, võib oodata ka tagajärgi. Nii et enne tõsisemat harjutamist tasub käia spordiarstiga konsulteerimas. Rattaga saab lõppude lõpuks ikka ju sõita, lihtsalt omas tempos. n

Allikas: Tervis Pluss

talvel rattaga ei sõida, tasub lihastoonuse säilitamiseks käia sõitmas trenažööril.

Igal ratturil võiks olla peale oma ratta ka päris oma mehaanik.

Mägironija

Kunnar Karu:

kartsin, et Everest on raskem

Seitsmenda eestlasena maailma „lae“ – Everesti mäetipu vallutanud Tartust pärit alpinist Kunnar Karu ütleb oma seiklustest pajatades otse välja: ta kartis ja arvas, et need 8848,5 meetrit on raskemad, kui tegelikult olid. Oma edu paneb mees pikaaegsete kogemuste ja väga sisuka ettevalmistuse arvele. Ise ta uuesti Everestile minema ei kipu, aga kui keegi ütleb, et „maksan kõik kinni, tule kaasa“, võtaks lennu Nepali uuesti kohe ette.

„Ma ei saa öelda, et ma olen kuidagi muutunud pärast seda, kui Everest sai vallutatud. Samuti ei ole hetkel veel tunda, et muus elus see saavutus mingeid uksi pauguga avama oleks hakanud. Aga mingi garandi või kullaproovi lisab see siiski mu järgmistele ronimistele, kas siis üksi või mõne grupi juhina,“ leiab Karu, kes igapäe-

vaselt juhib erinevaid matku, korraldab Euroopas suusavõistlusi ja tegeleb järgmiste mägironimisplaanidega. Nii on 2024. aastal kavas vallutada Okeaania kõrgeim tipp, 2025. aastal aga minna Antarktika tippu. Nende ronimistega saab mees käidud kõik maailma seitse kõrgeimat tippu, seitsmel mandril.

Alpinist tunnistab, et kartis Everesti rohkem, kui see seda väärt oli. Mitte et

mägi oleks lihtne või seal kannatamine kuidagi lust – kaugel sellest. Küsimus on pigem selles, et tal on 20 aastat mägironijakogemust, lisaks valmistus Karu nii füüsiliselt kui ka vaimselt väga korralikult. Midagi ei jäetud juhuse hooleks – teistel mägedel harjutati läbi kõik võimalikud stsenaariumid.

„Kuna vorm oli hea, sain ma seda ronimist nautida, olin pidevalt „kohal“

TEKST: Martin Hanson FOTOD: Kunnar Karu

ja teadsin, mida teen. Nägin paljusid ronijaid, kes polnud valmis selleks katsumuseks, kes poolkoomas olles mäkke veeti. Tippu jõudes löödi paar korda labakäega põskede pihta, et pilt ette tuleks ja foto jaoks naeratada jaksaks. Mis sellise ronimise mõte on? Loomulikult oli aklimatiseerumistel tüütu vahel päevade kaupa mitte midagi teha. Istud telgis 6000 või 7000 meetri kõrgusel ja ootad, et keha harjuks,“ räägib mägironija.

Kuulus Belgia ilmaennustaja

Kui tipuaken ehk Everesti jõudmiseks soodsaim ilm saabub, panevad kõik korraga minekule. Nii tekib poe järjekorda meenutav kilomeetrine rivi kõigist, kes tahavad taevalael ära käia. Karu meelest on see tüütu ja nautida pole seal midagi: ootad kellegi selja taga, hingad maskis lisahapnikku ja lased külmal end võtta. On aga veel teine võimalus.

„Everestil tegutseb kuulus belglasest ilmaennustaja, kes 500 euro eest sosistab sulle kõrva, mis ilma on mäel oodata. Otseselt kõrva ta ei sosista, kuid igale inimesele maksab see informatsioon selle konkreetse summa. Mees ütles, et sellel ja sellel hommikul kell kaks jätab torm Everesti tipus oma räsimise. Võtsimegi siis riski ja usaldasime ennustaja juttu,“ mainib Karu.

Risk tasus end kuhjaga ära ja Everesti tõus oli Karule väga soodne: torm kadus kui võluväel tund hiljem, kui ilmaennustaja oli lubanud, Everesti tipp paistis kätte kui peopesal ja kuna teised ronijad polnud tormi taandumisse usku-

nud, oli Karu seltskond mäes sel hetkel pea ainuke. Kui tavaliselt viibitakse tipus 15 minutit, tehakse kohustuslikud pildid, vaadatakse ringi ja minnakse kiirelt alla, siis nemad said tipus olla terve tunni. Istuti ja vaadati maailma, kuni – konkreetselt – hakkas lausa külm.

„Vaate kohta pole kuidagi väärilisi sõnu võimalik ritta panna. Võimas, maaliline ja uskumatu. Kuid eks see pingutus sinna jõudmiseks ole kehas ja vaimus tunda. Kui lõpuks tipust alla tulema hakkasime, ei saanud enam pidama ja tulime otsejoones baaslaagrisse välja. Kaks kuud pingutust oli saanud oma lõpu, kuid see oli seda igati väärt,“ kinnitab kogenud alpinist.

Kui on raha, on ka mägedes restoran Mägironimine pole mingi puhkus: magatakse pisikeses telgis, ümberringi lumi, ja mida kõrgemale lähed, seda külmem ning tormisem on. Pikalt tuleb molutada erinevates aklimatiseerumislaagrites, kus pole midagi eriti teha. Söömisega on ka nii, nagu on: madalamates laagrites pakutakse ühisköökides süüa, kõrgemal peab ise hakkama saama. Karu võttis matkaga alla üheksa kilogrammi. Miks kaal langes?

Mees ütleb, et mäes on kõik palju raskem: seal on külm, mis tähendab, et keha peab pidevalt end soojendama;

seal on raske hingata, mis tähendab, et ka seda peab kuidagi kompenseerima. See aga tähendab, et telgis vaid pikali olles ja oma „tipuakent“ oodates kulutab keha ligi 4000 kilokalorit päevas. Ning kui veel olla selle juures aktiivne – nii vaimselt kui ka füüsiliselt –, kahekordistub see number üsna kiiresti. Lisaks pole kõrgustes isu, ajab iiveldama ja pole kuigi lihtne ka süüa: söögi valmistamine on keeruline, lisaks kannad hapnikumaski, mis on mütsi, prillide ja kapuutsi all.

„Kui aga matk sai läbi ja jõudsime tagasi Kathmandu linna, astusime kohe sisse restorani. Tellisin esimese asjana kaks Caesari salatit, seejärel kaks pitsat, nende vahele rüüpasin paar õlut. Seejärel sõin veel kolm magustoitu ja võtsin veel ühe salati,“ kirjeldab Karu hämmastavat nälga, mis hapnikurikkasse linna sattudes teda tabas. 63 kilogrammi, mis mehest oli alles jäänud, vajas kiiret turgutust.

Kuid kõik ei ela ka Everestis mainitud elu. „Kui raha on, on elu ka Everestil ilus. Baaslaagrist lendas helikopter linna tihemini, kui Koplist käib tramm. Kui maksad oma seikluse eest 300 000 või miljon eurot, on ka eeldused mugavusteks midagi muud. Nii elasid „rikkad“ baldahhiinvooditega suurtes glämpingutes. Mööda minnes paistis ühest telgist mitme käpaga professionaalne espressomasin, järg-

misest massaažilaud. Suurest telgist oli tehtud restoran: lauad-toolid, portselan, kogu klaasi- ja noa-kahvlivalik,“ räägib mägironija.

Toidud lennutatakse vahel kohale isegi tipprestoranidest üle maailma, mõnikord tuuakse kohale ka kokk koos oma meeskonnaga. Tooraine lendab mäkke samuti vaid parimatest kohtadest planeedil: homaar, austrid, wagyu- veiseliha, samuti parimad veinid ja konjakid. Kui on raha, on ka elu Everestil kui puhkus. Muuseas, ka Karul olid lisaks Kalevi šokolaadidele kaasas neli pudelit Primitivo marjast punast veini – nendega tähistati olulisemaid sündmusi Everestil ronimisel.

Sellise rikkalikkuse leiab aga vaid baaslaagrist (u 5000 meetrit merepinnast), mis on pigem kui väikene linn. Samas nii kui on minek kõrgematesse laagritesse, hakkab „luksus“ kiirelt kaduma. Kuna tingimused on karmimad (kõva tuul, pakane, lumesadu) või veelgi hullemad, on toiduks ikkagi priimusel keedetud supid, nuudlid ja muu kiirtoit. Kõik selleks, et saada sisse kiire soe vedelik koos mingi kaloriga. Peenutsemist liigselt ei ole, kuid nagu kaalukaotus ka Karu puhul näitas, pole söömine prioriteet. Eks rohkem maksnud ronijal on ka kõrgemates laagrites elu teistsugune, kuid mängu tuleb jällegi isu: tõenäoliselt süüakse ikkagi laadimiseks, mitte nautimiseks.

Surm on lähedal, kuid samas ikkagi kaugel

Kõige ohtlikum koht Everestil on tõenäoliselt baaslaagri järgselt Khumbu liustik, mille ületamine on põnev, kuid ka ohtlik. Karu räägib, kuidas nende seltskonnast eespool oli keegi ühte jäälõhesse kukkunud – 65 meetrit otse alla. Kukkumine oli aga nii õnnelik, et mees ei saanud isegi kriimustada, kuid oli lehtrina kitsenevas lõhes rinnuni lumes ja kõvasti kinni. Nii ehitati tema välja tõmbamiseks vintsidest plokisüsteem ja pärast korralikku pusimist saadi ronija lõhest kätte. Selgus, et plastist ronimissaapad olid jäässe kiilunud ja alpinist tõmmati neist sokkipidi välja.

„Päästeoperatsioone oli umbes kuus või seitse sellel ajal, kui me ronisime. Küll oli kellelgi mõistuse segamini löönud, kes oli kuskil jääseinal kinni ja nii edasi. Iseenesest oli see ju kellegi õnnetus, kuid meile andis võimaluse millegagi tegeleda,“ mainib Karu.

Mägedes peab olema isekas – egoism on see, mis päästab sinu ja vahel ka mõne teise elu. Surm on mägironimisel aga alati lähedal, kuid sellele ei tohi mõelda. Sellest tuleb üle olla, muidu halvab see tunne kogu tegevuse. Mägironija ütleb, et baaslaagris levis ikka jutte, kuidas keegi oli eelmisel õhtul telki läinud, kuid hommikul sealt välja enam ei tulnud.

„Minule jõudis see surma lähedus kohale jälle siis, kui kõrgematesse laagri-

tesse minnes hakkasid meile vastu tulema „rulli“ keeratud inimesed. Siis saad aru, et nalja siin ei ole, ja peab käituma väga teadlikult, tunnetama oma piire ning kuulama, mida keha ütleb,“ sõnab kogenud alpinist.

Vahetult enne Everesti tiputõusu ette valmistades hakkas Karu aga köhima, raskelt ja terve kopsuga. Üldiselt võiks sellisel juhul asjad kiirelt kokku pakkida ja elupäästmise mõttes mäest ruttu kaduda. Karu hindas aga olukorda ja leidis, et on võimeline ikka tipu ära tegema.

„Ma köhisin mitte külmetusest või viirusest, vaid ärritusest: nädalaid hingad kuiva õhku, pool sellest läbi maski. See kõik oli hingamisteid ärritanud ja ma köhisin koledasti, kuid see polnud valus, ei kopsus ega kõris. Kogemus ütles mulle, et see pole ronimisel probleemiks. On ebamugav, ajab närvi ja pole meeldiv, kuid ronimist ei sega,“ vastab Karu, kui uurin, kui kaugele ta oleks riskiga läinud ja oma elu ohtu seades ikkagi tippu roninud.

Kuhu edasi, kui enam kõrgemale ei saa?

Nagu juba eespool mainitud, siis 2024. aastal on Karul plaanis vallutada Okeaania kõrgeim tipp Puncak Jaya, mille 4884 meetrit asuvad Indoneesias. Tegemist on ainsa tipuga troopikas, millel on püsiv liustik. 2025. aastaks aga kavandatakse reisi Antarktikasse, kus allutada sealne kõrgeim tipp Mount Vinson, mis asub 4892 meetri kõrgusel. Kui need kaks retke ka tehtud, saab Karu öelda, et on vallutanud kõrgeimad tipud kõigil planeedi seitsmel kontinendil.

„Plaan on hetkel selline, kuid reaalsuses tähendab seda, et kuskilt on vaja leida kaks korda 50 000 eurot, et need ka ellu viia. Usun, et koos oma heade partnerite ja sponsoritega saame ka need unistused teoks teha,“ lisab mees.

Enam kui 500 tippu vallutanud mägironija on pärit riigist, kus kõrgeim tipp on 318 meetrit ja ühtegi reaalset orgu meil pole. Nagu Kelly Sildaru, on ka Kunnar Karu täiesti ebaloogilised Eesti staarid, kes murravad müüti meist kui lauskmaa inimestest. n

Relax Sleep Refresh – vali looduse abil valmistatud tooteid, mis aitavad lõdvestuda, uinuda ja taas end värskena tunda!

NutriRegular Relax N20 (gluteeni- ja laktoosivaba)

Relax tabletid põhinevad kahel võimsal taimel humalal, mis soodustab lõõgastumist ja uinumist (ka stressi korral) ja sidrunmelissil, mis lisaks lõõgastumisele soodustab head meeleolu. See on tõhus ekstraktide kooslus, mis tänu humala ja melissi sünergilisele toimele vähendab ärevust ja soodustab und. Spastiline toime on kasulik lihas- ja närvipingega seotud ärevusseisundite korral.

Unesprei - Sonno Spray 20ml (gluteeni-, laktoosi- ja melatoniinivaba)

Piisav uni on lapse arenguks hädavajalik. Nii une kvaliteet kui kvantiteet on olulised, sest see on keha jaoks peamine puhke- ja taastumisaeg. Imikud peaksid magama 12–15 tundi, väikelapsed 11–14 tundi, koolieelikud 10–13 tundi, koolilapsed 9–11 tundi ja teismelised vähemalt 8–15 tundi, 9 tundi igal ööl. Kummeliõied on looduslikud rahustajad. Kalifornia läänemagunil on rahustav toime kesknärvisüsteemile, kutsudes esile und. Sel põhjusel peetakse escholziat rahustava toimega fütokompleksiks, kuid erinevalt mooni alkaloididest ei põhjusta see sõltuvust ega kõrvaltoimeid.

Pärna õisikud sisaldavad flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid. Flavonoidid vastutavad rahustava toime eest. Melissi kasutatakse selle rahustava ja anksiolüütilise toime tõttu, eriti une algfaasi raviks, kui seda häirib ärevushäire komponent. Need looduslikud ekstraktid toimivad sünergiliselt NutriRegular Sonno Spreis, mis on ideaalne vahend tõrelevatele beebidele ja väikelastele, kes ei suuda maha rahuneda ja uinuda. Vastavalt vanusele võib kasutada 2 – 8 pihustamist.

Mushroom Coffee Selection Box London Nootropics N12

Proovige kahte adaptogeenset kohvisegu, mis aitavad teil püsida tasakaalus ja nautida kogu oma päeva. Mojo abil saate energiat, Flow abil vaimset selgust ja hea keskendumisvõime. Kõik kohvid on säilitusainete ja kunstlike magusainete vaba ning koostisosad on puhtad ja looduslikud.

Lion’s Mane (lõvilakk-korallnarmik) on iidne ravimseen, mis aitab teadaolevalt toetada mälu, süvenemist ja keskendumist. Rhodiola Rosea ekstrakt (roosilõhnaline kuldjuur) on võimas adaptogeen, mis on tuntud oma mõju poolest stressitasemele ja ajutalitlusele.

Kordiseps seen (Hiina kedristõlvik) toetab teadaolevalt energiat ja vastupidavust, võib suurendada hapniku voolu lihastesse, parandada aeroobset võimekust ja vastupidavust väsimuse puhul. Samuti on leitud, et kordiseps on tugev antioksüdant ja immuunsüsteemi tugevdavate omadustega. Siberi ženšenn on võimas adaptogeen, mida on idas kasutatud tuhandeid aastaid ning on tunnustatud oma võime eest aidata teil kohaneda füüsiliste ja vaimsete stressiteguritega ning suurendada vastupidavust.

Tilia cordata

Hericium erinaceus

Melissa officinalis

Humulus lupulus

Cordiceps militaris

Chamomilla recutita

FÜÜSILINE KOORMUS JA BEEBIOOTUS –käsikäes või mitte?

„Naised, kes liiguvad ja on aktiivse eluviisiga ka raseduse ajal, on kindlasti tervemad ning palju väiksemate kaebustega kui need, kes liiguvad vähe,“ kinnitab Lääne-Tallinna Keskhaigla vastutav ämmaemand Merit Tammela.

Millised on peamised rasedusaegse treenimisega seotud müüdid või väärarusaamad, mida olete pidanud ikka ja jälle kummutama?

Tihti räägitakse, et harjutused, mida tuleb teha käte ülestõstega, on ohtlikud, kuna põhjustavad nabaväädi keerdumist ümber loote kaela – see tõdemus on nüüd küll müüt. Kui loode tahab ennast emaüsas keerutada ja on üsna aktiivne, siis nii ehk naa ta keerutab seda nabavääti, kuidas tahab, ja kui on piisavalt pikk nabaväät, saab ta ka mitu keerdu ümber oma telje teha.

Olen veel kuulnud, et lapseootel naistel ei soovitata ujuda lahtistes veekogudes, kuna sealsed bakterid võivad neil põhjustada enneaegset sünnitust või põiepõletikku. Sellele ei ole tõestust ja vastupidi, rasedad võiks käia vees palju, eriti need, kellel on tekkinud seljavalud seoses lapseootusega, kuna vesi aitab kõhtu kanda ja naine saab raskusest oma kehale puhkust. Nii veekogus kui ka ujulas on lubatud naistel käia ujumas kuni lapseootusaja lõpuni.

Kindlasti

harjumuspärast trenni. Kõike tuleb teha mõõdukalt ja võib teha kuni sünnituseni.

Kui naine on olnud enne lapseootust sportlik, käinud jooksmas ja jõusaalis, siis kas ja kui kaua võiks ta seda jätkata?

Kindlasti ei pea naine raseduse tõttu ära jätma harjumuspärast trenni. Kõike tuleb teha mõõdukalt ja võib teha kuni sünnituseni. Kui naine trenni tehes avastab, et mõni harjutus on muutunud tema jaoks raskesti tehtavaks või ta tunneb mõnes piirkonnas ebamugavustunnet, saab ta olemasolevaid harjutusi kindlasti muuta lihtsamate vastu. Peaasi, et naine tunneks end ka rasedana füüsiliselt hästi.

Naised, kes ei ole olnud sportlikud ka varasemalt – kas ja kui palju tuleks neil lapseootuse ajal füüsilisele aktiivsusele rõhku panna?

Kunagi ei ole hilja alustada füüsiliselt aktiivset elu, ka last oodates. Kui naine saab oma rasedusest teada ja pole varem olnud aktiivne liikuja, siis nüüd seda lausa soovitatakse. Igapäevaselt tuleks võtta endale eesmärgiks teha kasvõi mõni pikem jalutuskäik, et parandada oma kehalist aktiivsust ja füüsilist vormi.

Kuidas teie ämmaemandana hindate – kas ja kuidas võivad erineda lapseootus ning sünnitus neil naistel, kes on heas füüsilises vormis ja spordiga sina peal, võrreldes nendega, kes pole väga sportlikud?

Naised, kes liiguvad ja on aktiivse eluviisiga ka raseduse ajal, on kindlasti tervemad ning palju väiksemate kaebustega kui need, kes tõesti liiguvad vähe. Rasedusaegne liikumine ei aita naisel ainult valmistuda sünnituseks,

TEKST: Triin Tisler FOTOD: Shutterstock

ei pea naine raseduse tõttu ära jätma

vaid ka sünnitusjärgne taastumine on kergem.

Naised, kes on mingilgi määral oma raseduse ajal liikuvad, oskavad ja teavad, kuidas oma keha juhtida ning seeläbi ka kergemalt sünnitada. Nad tunnetavad oma keha hästi ja neil on hingamine ning liikumine sünnituse ajal kontrollitav. Õige hingamine sünnitusprotsessi ajal aitab lihastel lõõgastuda ja lapsuke saab sünnitusteedes paremini edasi liikuda.

Raseduse ajal tuleks pigem vältida selliseid spordialasid, kus on oht saada traumasid, lööke kõhupiirkonda ja kukkuda. Neid alasid saab asendada teistega ja sporti ei pea oma elust välja jätma, vaid tuleb end liigutada nii, et see poleks ohtlik endale ega lapsele.

Kindlasti on sünnitajad erinevad, sest juba looduski on naisi vorminud erinevalt, kuid see ei ole vabandus, et end mitte liigutada. Iga naine peab enda eest hoolt kandma ja üks võimalus on olla kehaliselt aktiivne. Kehaline aktiivsus aitab paremini puhata, parandab vereringet, hoiab ära suurema kehakaalutõusu, ja kui lapseootel naine tunneb ennast hästi, on ka beebil hea olla.

Kéa: nüüd oskaksin aktiivsust üheksa kuu jooksul paremini ajastada

„Enne beebiootele jäämist pidasin end üsna aktiivseks inimeseks. Jalutasin iga päev ja käisin aeg-ajalt jõusaalis. Lisaks sellele tegelesin laulmisega nii maal kui ka kruiisilaeval, mis tähendas igaõhtust liigutamist ehk tantsimist lava- show ’des. See on võrreldav ühe korraliku trenniga,“ naerab noor ema ja lauljanna Kéa

Esinemas käis naine ka siis, kui oli juba rase. „Paraku kimbutas iiveldus mind iga päev kuni viienda kuu alguseni. Sain kiiresti aru, et sellise tempoga ma jätkata ei saa.“ Pideva kehva enesetunde tõttu ei suutnud ta ka treeningutega edasi minna. „Esimesed neli kuud möödusid kindlasti mõtteviisiga „üks päev korraga“. Liigutamist jäi aina vähemaks.“

Jõutrenni tegi naine teisel trimestril ja sedagi minimaalselt, siiski püüdis tulevane ema jalutada nii palju, kui tervis lubas. „Tugivöö kandmine kergendas jalutuskäike ja trenne kindlasti,“ jagab ta nippi.

„Nüüd ilmselt oskaksin aktiivsust üheksa kuu jooksul paremini ajastada. Muidugi sõltub kõik enesetundest ja olen ikkagi seda meelt, et keha tuleb kuulata. Trenni jõuab elus alati teha ja tuleb puhata, kui keha raseduse ajal pausi peaks soovima!“

Helen Randmets: rasedused on olnud väga erinevad Hiljuti oma neljanda lapse saanud lauljanna Helen Randmets meenutab, et enne lapseootele jäämist käis ta regulaarselt ehk kolm korda nädalas jõusaalis ja tegi ka pilatest kord nädalas. „Rasedused on erinevad. Kui ootasin oma kolmandat poega, käisin jõusaalis kuni kaheksanda kuuni,“ meenutab naine ja lisab, et jõusaali tagasi kippus ta toona juba kaks kuud pärast sünnitust.

„Kui ootasin oma viimast last –tüdrukut, siis ma küll üritasin jõusaalis käia, kuid see hakkas mulle millegipärast väga vastu.“ Helen otsustas kuulata oma keha ja puhata, sest tundus, et keha vajas seda. „Jätkasin kõndimist ja tegin seitsmenda raseduskuuni ka pilatest.“ Ka praegu ei kiirusta naine jõusaali tagasi, et mitte end liigselt väsitada. Pigem on ta aktiivne kodus ja rakendab oma energiat lastele. n

Raseduse ajal tuleks pigem vältida selliseid spordialasid, kus on oht saada traumasid, lööke kõhupiirkonda ja kukkuda.

Kéa

Helen Randmets

ERAKOGU

Teie organismile vajalikud taimsed oomegarasvhapped!

Green Oil – oomega 3, 6 ja 9 rasvhapete kompleks

taimses kapslis puhtast loodusest.

Oomega-rasvhapped on rakumembraanide põhikomponendid ja seetõttu olulised kõigi elundite, sealhulgas aju, südame ja veresoonte normaalseks toimimiseks. Neist kaks – oomega 3 ja oomega 6 – peaksime saama toiduga, sest keha ei suuda neid ise toota. Seepärast täiendavad paljud inimesed oma toitumist oomegarasvhapetega, tarbides kalaõli. Kuid kasutades Green Oili, saate sajaprotsendiliselt taimse alternatiivi,mis on saadud erinevatest seemnetest ja sisaldab külmpressimise teel saadud oomega 3, 6 ja 9 reasvhappeid. Green Oilil pole kala maitset ega lõhna ning seda saavad tarbida ka taimetoitlased ja veganid. Vajalikud oomegarasvhapped Oomegarasvhapped on keha rakkude lahutamatu osa ja on seetõttu eriti olulised tervise, heaolu ja välimuse seisukohalt. See kajastub nii naha kui üldise organismi seisundis. Mõni taim sisaldab looduslikult suures koguses rasvhappeid. Tavaliselt saadakse oomega 3 rasvhapped kalaõlist, kuid taimseks omega 3 rasvhapete allikaks on linaseemned. Terviklikku ja tasakaalustatud rasvhapete kompleksi täiendavad rapsiseemne ja kuningakepi seemneõlid, mis sisaldavad oomega 6, 9 rasvhappeid. Kunigakepi seemneõli on pikka aega kasutatud nii väliselt kui ka seespidiselt kasutatavate ilutoodete valmistamisel. Kuningakepi

seemneõli parandab naha elastsust, hoiab naha niiskust ja pehmust.

Alfa-linoleenhape (ALA)

Green Oil on valmistatud külmpressitud linaseemne-, rapsiseemne- ja kuningakepi seemneõlidest, mis sisaldavad organismi jaoks olulisi oomega 3, 6 ja 9 rasvhappeid. Üks neist on ALFA-linoleenhape (ALA), mis aitab säilitada vere normaalset kolesteroolitaset, kui seda tarbida 2 g päevas. Samuti on oluline mitmekülgne, tasakaalustatud toitumine ja tervislik eluviis.

Toiduained, mis sisaldavad rohkelt oomega 3 rasvhappeid - kas tarbid mõnda neist igapäevaselt?

Skumbria

Sardiinid

Anšoovised

Chia-seemned

Linaseemned

Kui sinu vastus nendele küsimustele on enamasti „EI“ siis Green Oil on kindlasti see, mida peaksid proovima.

Pingevabam elu magneesiumiga!

VALI ENDALE SOBIV DOPPELHERZ® MAGNEESIUM:

HEA ENERGIALE LIHASTELE NÄRVIDELE

DOPPELHERZ® AKTIV

MAGNEESIUM 400 + B1 + B6 + B12+ foolhape

Magneesiumi, B-vitamiinide ja foolhappe kompleks ühes tabletis. Saadaval ka suur 80 tabletiga perepakk.

DOPPELHERZ® AKTIV

MAGNEESIUM 400 + B6 + B12 + Foolhape DIRECT

Sidrunimaitselised suuslahustuvad mikrograanulid portsjonpakikeses vedelikuta sissevõtmiseks. Kiirelt ja lihtsalt manustatav sportides, reisil või kui tablettide sissevõtmine on raskendatud.

DOPPELHERZ® SYSTEM

MAGNEESIUM 500

Depot + B-vitamiinid

Kahe-faasiline magneesiumtsitraadiga kahekihiline depootablett varustab organismi magneesiumiga kogu päeva jooksul, et tagada parallelselt toitainete kiire ja pikaajaline vabanemine.

Tootja: Queisser Pharma GmbH & Co. KG, Saksamaa Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS

Põhjusi, miks inimene äkki liigeseid tundma hakkab, on mitmeid. Valu võib sisse lüüa mitte ainult füüsilise pingutuse järel, vaid ka esmapilgul nii süütus olukorras nagu kükist püsti tõusmine. Hiljem põlvevalu arstile kurtma minnes selgub, et tegu on meniskirebendiga.

Liiges tahab LIIGUTAMIST

Mida eakam sportlane, seda tõenäolisemad on liigeseprobleemid, sest aastatega liigesed kuluvad. Mida aeg edasi, seda vastuvõtlikumad on ka treenitud inimesed kõigi muude vigastuste kõrval ka liigesetraumadele. Noored taastuvad ka ülekoormusest kiiremini, aga vanema inimese liigesed ja organism tervikuna vajavad taastumiseks pikemat aega.

Üks sagedasemaid liigesevigastusi, aga ka sporditraumasid, on hüppeliigese vigastus, rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juhataja dr Leho Rips aasta tagasi Maalehe taskuhäälingus „Tervist“. Tema sõnul on Eestis hüppeliigese piirkonna kaebustega patsiente tuhandeid. „Traumapunkti pöördujatel esineb hüppeliigese vigastust väga palju. Samas, suurem osa vigastanutest ei pruugi erakorralisele vastuvõtule üldse pöörduda,“ rääkis ta, lisades, et paljudel paranevad vigastatud hüppeliigesed ilma igasuguse meditsiinilise vahelesegamiseta, kuid mitte alati.

Ehkki mitmed spordivigastused võivad äratada rohkem huvi, tuleb ka liigesehädade korral siiski valdavalt tegeleda vähese aktiivsuse tõttu tekkinud haiguste või krooniliseks muutunud haiguste raviga. Aktiivse eluviisiga inimesi on Ripsi hinnangul lihtsam ravida, kuna nemad tulevad kergemini kaasa ravimeetoditega, mis ei ole tabletid, süstid ja nuga, vaid aktiivne võimlemine.

Just aktiivse eluviisiga inimestel ravitakse liigese- ja kõõlusehaigusi kõige tõhusamalt. Oma füüsilist võimekust ei taastata aga nädalatega. Kui oled 10–15

aastat istudes mööda saatnud, läheb aastaid, enne kui oled võimeline tervist säästvalt sportima-liikuma. Tasuks meeles hoida vana tõde, et alustada ei ole kunagi hilja, aga tark ei torma.

Seitset peamist liigesevalu põhjust on tutvustanud Kristina Traks ajakirjas Tervis Pluss.

1. Ülekoormus. Ülekoormusvigastuse võib saada liiga suure koormusega treenides, samuti sobimatute jalanõude, valede treeningvõtete, liiga üksluise treeningu või ka ekstreemse toitumisega. Muidugi võivad vigastuse taga olla ka geneetiline eelsoodumus ja anatoomilised iseärasused. Kõhre ülekoormusvigastustest ligi kolmandik on põlvekedra ja reieluu vahelises liigeses. Ülekoormusvigastused on üldjuhul välditavad.

2. Ägedad vigastused ehk traumad, näiteks kukkumine või väänamine. Kõik liigesetraumad vajavad paranemiseks palju enam aega kui lihasevigastused. Kunagi saadud trauma võib aastaid või koguni terve elu endast aeg-ajalt märku anda. Kõhres puudub verevarustus ja

TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shuttertsock

Tasuks meeles hoida vana tõde, et alustada ei ole kunagi hilja, aga tark ei torma.

seetõttu on selle taastumisvõime tagasihoidlik. Kui kõhres on juba midagi ära rikutud, siis sajaprotsendiline taastumine on väga raske, et mitte öelda võimatu.

3. Süsteemsed sidekoehaigused ehk rahvakeeli liigesereuma. Tänapäeval esineb liigese klassikalisi reumaatilisi kahjustusi suhteliselt harva. Süsteemsed sidekoehaigused mõjutavad liigesekapslit, kus tekib põletik, mis omakorda aktiveerib liigesekõhre kahjustavad fermendid. Liiges on turses ja valulik ning need haigused võivad haarata kõigepealt just väikesi liigeseid (sõrmeliigesed).

4. Puukborrelioos. Selle haigusega satub organismi spetsiifiline nakkus, mis võib kahjustada liigeseid sarnaselt süsteemsete sidekoehaigustega.

5. Uudismoodustised ehk kasvajad. Kui mingi liigesepiirkond valutab, tuleb alati mõelda ka sellele variandile, eriti juhul, kui valuga kaasneb turse või on ebatavalises kohas märgata kühmukest.

6. Laste nn kasvuvalud. Lastel võivad liigesevalud tekkida kiire kasvu perioodil (12–15-aastaselt), kui nende füüsiline

koormus on suur. Rahvakeeli nimetatakse seda nähtust kasvuvaluks, kuid tegelikult on tegemist kõhre ülekoormusvigastusega. Laste liigesed on palju koormustundlikumad ja eriti kiire kasvu perioodil tekib neil kergemini ülekoormusvigastus. Kui lapsel hakkavad liigesed valutama, on see märk valest koormusest.

7. Ülekaal ja passiivne elustiil. Passiivse elustiiliga inimestel tekivad probleemid, kui tuleb äkki rohkem liikuda, näiteks võetakse ette pikem rattasõit või matk. Nende tugiliikumisstruktuur pole pingutuseks valmis. On ka inimesi, kes keskealisena otsustavad hakata tõsisemalt spordiga tegelema. Siis on ülekoormusvigastuse oht väga suur.

Kui oled 10–15 aastat istudes mööda saatnud, läheb aastaid, enne kui oled võimeline tervist säästvalt sportima-liikuma.

Kuidas vältida?

Tuleb valida sobiv sportlik tegevus. Liigeste seisukohalt on parimad need alad, kus pole hüppeid ega järske pöördeid, vaid toimub dünaamiline liikumine – näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.

Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse läheb kogu päevane liikumine – ka jalgsi poodiminek, aiatööd või muruniitmine.

Oluline on mitmekülgsus. Kui liigesed annavad tunda, on soovitatav võtta sügisest kevadeni D-vitamiini. Liigesed peavad ka puhkust saama.

Millal pöörduda arsti poole?

Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus. Kas valu tekkis koormusega või n-ö tühjalt kohalt?

Kas valu on tasapisi hullemaks läinud või ilmus korraga ja kiiresti? Kui valu on tekkinud järk-järgult pikema aja vältel, peaks nõu pidama arstiga. Kui valu tabas järsku seoses mingi tegevusega, on esimene soovitus anda liigesele puhkust. Võib kasutada ravigeele või panna peale külma. Kahe-kolme päevaga peaks olema näha, kas valu taandub. Kui valu ei kao, vaid suureneb ja liiges paistetab, peaks minema arsti juurde. n

Üks tänapäevane võimalus

liigeste, muu hulgas hüppeliigese hädade diagnoosiks ja raviks on artroskoopia

Protseduur traumeerib tunduvalt vähem kui tavaline operatsioon. Nimelt teeb ortopeed uuritava liigese piirkonda väikesed nahahaavad ja sisestab liigesesse 2–5-millimeetrise läbimõõduga pilti edastava instrumendi. Sellise meetodiga on võimalik arstil näha liigese kõhrepindade seisundit, liigese sidemeid ning selgitada vigastuse ulatust ja kõrvaldada patoloogilisi muutusi.

Algul kasutati artroskoopiat vaid diagnoosimiseks.

Tänu instrumentaariumi ja operatsioonitehnika arengule on paljud patoloogilised seisundid nüüd ka ravitavad artroskoopilist meetodit kasutades.

KES LIIGUB, VAJAB MAGNEESIUMI

Inimese kehas leidub magneesiumi kõige rohkem südame- ja skeletilihastes ning maksas ja neerudes. Vähesel määral magneesiumi kannab endas ka vereplasma, kus see on pidevas ringluses ning kehale kiiresti kättesaadav.

Magneesium on ehituskiviks rohkem kui 300 ensüümile, mis on vajalikud valkude ja süsivesikute metabolismiks. Samuti mängib see mineraalaine olulist rolli hammaste ja luude normaalses funktsioneerimises.

Zechstein Inside tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas tervele kehale!

Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) pärineb 250 miljonit aastat tagasi eksisteerinud Zechstein´i merest, mis pragu asub umbes 1600 m sügavusel. See iidne meri laiub Põhja-Inglismaalt Venemaani, kuid kõige kõrgemas konsentratsioonis ja puhtaimana on selles magneesiumkloriid säilinud Hollandi all, kus toodetakse ka nimetatud sarja.

Artroskoopilise uuringu haavad on tagasihoidlikud ja paranevad ruttu.

Tootesarja kuuluvad:

• Magneesiumõli ja magneesiumigeel nahale määrimiseks

• Magneesiumihelbed jala- ja ülekehavannide tegemiseks Magneesiumigeel ja -õli sobivad otse pinges olevatele piirkondadele kandmiseks, sealhulgas treeningjärgseks kasutamiseks. Kõik tooteid võivad kasutada ka rasedad ja imetavad emad.

Tooted on saadaval nii apteekides kui ka looduspoodides.

VÕILEIVATORT SURIMIGA

Värviline võileivatort valmib kiiresti ja lihtsalt. Täidise teeb maitsvaks VIČI surimi – saad kasutada oma lemmikut, olgu selleks siis lumekrabi, Classic surimipulgad või surimi Kama pulgad. Võid kindel olla, et keegi ei lahku enne, kui tort on otsas!

Põhi:

• 300 g musta või rukkileiba

• 80 g sulatatud võid

Täidis:

• 150 g VIČI surimipulki

• 50-100 g VIČI külmsuitsulõhet

• 5 želatiinilehte

• 1 laimi mahl

• 3 dl vahukoort

• 400 g toorjuustu

• Peotäis tilli

• Soola ja pipart

• Törts vet

Kaunistuseks:

• 1 keedetud muna

• ½ avokaadot

• 10 cm jupp kurki

• 100 g Viči surimipilki

• 1-2 dl idusid

• söödavaid lilli

Purusta leib blenderis ja sega hulka sulatatud või. Suru leivasegu küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale.

Valmista täidis. Aseta želatiinilehed külma vette ja sega kuni need lahustuvad.

Haki lõhe peeneks, sega toorjuustuga. Haki surimipulgad ja till. Pigista laimist mahl välja ja kuumuta see mikrolaineahjus keemiseni.

Vahusta vahukoor ning sega kõik täidise koostisosad omavahel.

Vala täidis pidevalt segades tordi põhjale. Lase vähemalt paar tundi külmikus seista. Kaunista tort.

Mis peab olema FÜÜSILISELT AKTIIVSE inimese toidulaual?

„Füüsiliselt aktiivsed inimesed peaksid kindlasti oma toidulauale erilist

tähelepanu pöörama – lisaks makrotoitainetele on väga olulised ka mikrotoitained,“ tõdeb toitumisnõustaja

Kärolin Vallimäe ja jagab nõuandeid, milliseid vitamiine ning mineraale peaks iga spordilembene inimene tarbima.

Toitumisnõustaja sõnul peaks vajalikud toitained kätte saama söögist ja seejärel, kui vaja, tuleks appi võtta toidulisandid.

Sportimise ja higistamisega

kaotad vajalikke mineraalaineid

Pärast füüsilist pingutust on oluline oma organismi toetada elektrolüütidega (magneesium, naatrium, kaalium, kaltsium). Keha vajab elektrolüüte, sest need reguleerivad närvi- ja lihasfunktsioone ning taastavad vedeliku tasakaalu organismis.

„Aktiivset eluviisi harrastavad inimesed arvavad, et toidulaud peab olema väga valgurikas. Jah, sportlik eluviis eeldab ka suuremat valgutarbimist, aga 1,8 – 2 g kehakaalu kohta on hobisportlase jaoks täiesti piisav. Valk on praegu väga populaarne toidugrupp ja sageli koosnevad toidulauad ainult valguallikatest, eriti loomsest toidust,“ räägib Vallimäe ja lisab, et aktiivse eluviisiga inimene ei tohiks oma menüüst välja jätta köögija puuvilju ega marju.

„Need on ühed paremad kiudainete allikad, sisaldavad antioksüdante ning rohkelt vitamiine ja mineraalaineid. Kui menüü on väga valgurikas ja teisalt

Enne toidulisandite kasutamist tuleks lasta teha vereanalüüs ja lähtuvalt sellest vajalikke lisandeid juurde võtta.

kiudainevaene, siis pikaajaline proteiini liigtarbimine koormab neere. Kui toidulaud on aga kiudainete poolest kesine, mõjutab see eelkõige seedimist ja tekivad reaktsioonid kõhutervises (nt kõhupuhitus, seedeprobleemid), millega paljud aktiivsed inimesed silmitsi seisavad.“

TEKST: Triin Tisler FOTOD: Shutterstock, erakogu

Kärolin Vallimäe

Sinu tervise toetuseks!

Crampex — tõhusam kui lihtsalt magneesium

Apteq Crampex on unikaalne ja tugev kombinatsioon hästi absorbeeritud magneesiumtsitraadist ja kliiniliselt testitud

B-vitamiini kompleksist (B12-B9-B6-B2-B1).

• Magneesiumtsitraat soodustab lihaste ja närvisüsteemi normaalset toimimist.

• Crampexi ainulaadne koostis mõjutab nii lihaseid kui ka närvisüsteemi.

• Magneesium aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

• B-vitamiinid aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

• Saadaval kapsli ja apelsinigreibimaitselise vees lahustuva tabletina.

• Ideaalne enne sportlikku tegevust või jalakrampide korral.

• Taimne toidulisand.

C+D+Tsink — tugevdab immuunsüsteemi

Apelsini- ja astelpajumaitselised C+D+Tsink närimistabletid. Loodud immuunsüsteemi toetamiseks ja normaalse vastupanuvõime hoidmiseks.

• C-vitamiin ja tsink on antioksüdandid, mis aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

• C- ja D-vitamiin aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

• D-vitamiin aitab hoida luude ja lihaste talitlust normaalsena.

• Täiendab tervislikku toitumist.

• Ei sisalda laktoosi, pärmi, gluteeni, soja, želatiini.

tagamiseks

• Hästi imenduv kollageeni vorm.

• C-vitamiin soodustab kollageeni tootmist ja imendumist.

• Biotiin aitab hoida naha ja juuksed tervetena.

• Vask aitab säilitada naha normaalset pigmentatsiooni.

• Kollageen aitab säilitada niiskust kudedes ning kaitseb nahka.

• Ei sisalda laktoosi, gluteeni, soja, suhkrut ega želatiini.

shop.meditsiinigrupp.ee

Enne toidulisandite kasutamist tuleks lasta teha vereanalüüs ja lähtuvalt sellest vajalikke lisandeid juurde võtta.

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle, valgusünteesile, energiavahetusele ning vähendab väsimust ja kurnatust. Lisaks aitab magneesium hoida luid ja hambaid. Magneesiumi sisaldavad lehtviljad, oad, kaerahelbed ja erinevad seemned. Magneesiumi peetakse äärmiselt oluliseks mineraalaineks, mida keha peab saama toidust, kuna organism ei suuda seda ise sünteesida.

Kaltsium aitab kaasa lihaste normaalse töö tagamisele ning toetab luid ja liigeseid. Kaltsiumiallikad on näiteks piimatooted, maitseürdid, mandlid ja luudega kalad.

Lihasnõrkuse ennetamiseks on oluline roll kaaliumil. Parimad kaaliumiallikad on taimse päritoluga toidud, eriti kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid, seemned, kapsas, rohelised köögiviljad, peet, banaan.

Sportliku elustiili ja rohke higistamise käigus kaotab keha ka olulist mineraalainet– naatriumi. Naatriumi defitsiidi sümptomid on lihaskrambid, isutus, imendumishäired. Naatriumi headeks allikateks on liha, köögiviljad, puljong, heeringas. Vee sisse võib lisada näiteks Himaalaja soola.

Sportlikku eluviisi harrastades tuleb hoolitseda ka luude ja liigeste tervise eest. Liigesevalu võib tuleneda põletikest, seega võiks süüa võimalikult palju toite, millel on põletikuvastane toime, näiteks rasvane kala, Kreeka pähklid, lina-

Apteq kollageen on spetsiaalselt loodud naha ja liigeste elastsuse

või kõrvitsaseemned, mis sisaldavad kasulikke oomega-3-rasvhappeid.

Oomega­3 on asendamatu rasvhape, mis tähendab seda, et peame seda saama toidust või toidulisandist. Rasvast kala tuleks süüa iga nädal 2–3 korda ja vähemalt 75 g ühes portsjonis.

Kollageen on kehas kõige laialdasemalt leiduv valk, mis annab nahale, kõõlustele, ligamentidele ja luudele elastsuse. Üheks tuntumaks ja rikkalikumaks kollageeniallikaks on loomade või lindude kontidest keedetud puljong. Kollageeni võib tarvitada ka pulbrite või lisandite näol. Kollageeni paremaks toimimiseks on vaja kindlasti ka C-vitamiini.

C­vitamiin on võimas antioksüdant, mis tõstab organismi vastupanuvõimet haigustele. C-vitamiini parimad allikad on puu- ja köögiviljad, marjad –näiteks kibuvitsamarjad, paprika, mustad ja punased sõstrad, astelpajumarjad.

Lisaks eelmainitud toitainetele võib aktiivse eluviisiga inimene vajada lisa-

toetust aminohapete ja -suhkrute näol. Näiteks glükosamiin on aminosuhkur, mida keha toodab kõhrede, kõõluste ja ligamentide moodustamiseks ning sünoviaalvedeliku niisutamiseks. Kahjuks kaotame palju glükosamiini nii tugeva sportimise kui ka raskuste tõstmine tõttu. Kui glükosamiini toidulisandina tarvitada, tuleks valida selline vorm, mis sisaldab vähem soola, näiteks glükosamiinhüdrokloriid. Aminohapetest on oluline glutamiin, millel on kehas palju funktsioone. See on valgu ja immuunsüsteemi kriitilise osa ehitusmaterjal ning sellel on meie sooletervises oluline roll. Meie keha on suuteline seda aminohapet tootma loomulikult ja seda leidub ka mitmetes toitudes. Inimesed, kes aga tegelevad regulaarsete treeningutega, võivad vajada L-glutamiini oma sporditulemuste või enesetunde parandamiseks. Glutamiin on lihaste ülesehitamisel ülioluline. Headeks allikateks on näiteks muna, veiseliha ja tofu. n

Kodusta MOTIVATSIOON

Kuidas leida motivatsiooni, et saavutada oma treeningeesmärgid, ja mida teha siis, kui lihtsalt ei viitsi trenni minna? Uurisime neilt, kes oma hea vormi ja distsipliiniga silma paistavad.

Küsimused:

1. Kui tähtis on sinu jaoks motivatsioon?

2. Millal viimati tundsid, et ei viitsi trenni minna, ja kuidas olukorra lahendasid?

3. Mida soovitad neile, kellel pole motivatsiooni trennis käia või motivatsioon on väga kõikuv?

Pärast trenni saabuv tunne

Kristiina Kaits, personaaltreener ja toitumisnõustaja

1.

Minu jaoks on motivatsioon äärmiselt oluline. Sõltumata sellest, mida ma elus saavutada tahan, algab kõik soovist ja motivatsioonist. Seda on vaja, et tegutseda, olla energiline ja positiivne. Varem seadsin endale terveks aastaks eesmärgid, kuid ei saanud sellest rahulolu. Tänaseks on minu peamine eesmärk kõigest hoolimata nautida igat päeva ja proovida teha midagi kasulikku nii endale kui ka teistele. Siis saan aasta lõpus „linnukese“ kirja panna.

2.Igasugune sport toob rahuldustunde. Kui laiskus on peal, tuletan endale meelde, et tunnen ennast pärast trenni palju paremini. Seda tunnet ei saa võrreldagi sellega, kui oleksin jäänud diivanile lesima.

3.Mõtle välja, mis sind motiveerib. Olgu selleks siis kokkulepe sõbraga, uued dressid või midagi muud. Esimesse trenni tulla ja sellest vaimustuda ei ole keeruline, sest see toob eufoorilise seisundi. Raskeks läheb just järgmiste trennidega. Seepärast soovitan esimeses trennis mitte endast viimast nn välja pigistada, vaid jätta väike jõuvaru. Vastasel juhul valutavad lihased mitu päeva ja nii on järgmine trenn juba väga raske.

Väldi ülemõtlemist ja lihtsalt mine trenni

Nele Laev, maratoonar ja tulevane triatlonist

1.Väga tähtis. Sel aastal õppisin selgeks kaks uut spordiala – maanteeratas ja ujumine –, kuna osalen Tallinna Ironmanil. Täiskasvanuna on raskem uusi asju õppida. Kui ujumine alguses ikka üldse välja ei tulnud, „motiveerisin“ ennast sellega, et basseinis keegi ei näe, kui mul peaksid frustratsioonist pisarad jooksma hakkama.

2.

On olnud hetki, kus olen tahtnud vähem trenni minna, aga mul pole kunagi olnud päeva, mil ma üldse ei viitsiks trenni minna. Rasked on näiteks pimedad talveõhtud, kuna kihtide selga panemine tüütab lõpuks ära, samas, kui ikka korraliku tuisuga on hea trenn tehtud, on meel tagasi jõudes rõõmsamgi kui heade oludega. Need trennid jäävad meelde.

Töötab kindlasti entusiastlike trennikaaslaste leidmine, sest meie ümber olevad inimesed motiveerivad. Mina liitusin triatloni treeninguteks spordiklubiga Up43 ja sain juurde ühe väga toreda spordipere. Üksi oleks sel teekonnal kindlasti raske olnud. Vahel tasub ennast proovile panna ja võtta eesmärgiks mõnel spordivõistlusel osalemine. Alati töötab uue varustuse nipp, sest siis on tee jälle pehmem. Tasub vältida ülemõtlemist ja lihtsalt trenni minna. Esimene samm on kõige raskem, sealt edasi juba tekib õige tunne.

3.

TEKST: Teele Teder FOTOD: erakogu

Eesmärk motiveerib

Polina Mattisen, jõusaali- ja personaaltreener

1.Ma tegutsen enda motiveerimiseks, mitte ei vaja motivatsiooni, et tegutseda. Enda eluväärtuste hoidmiseks ja enda seatud eesmärkide täitmiseks keskendun sellele, keda ja mida ma tahan hoida ning elus saavutada. Pühendumise, järjepidevuse ja distsipliiniga saab igaüks end motiveerida.

2.

Me kõik oleme inimesed, ka treenerid pole rauast. Vabandusi, et mitte minna trenni ja täita oma seatud treeningkava, võib ajust vahel läbi joosta terve hulk. Just mõni nädal tagasi tundsin, kuidas olin vaimselt väga väsinud. Valmistun hetkel enda esimeseks täispikaks maratoniks ning tol väsinumal päeval oli plaanis jooksutrenn. Vaim ütles: „Diivanile!“ Mina: „Sul on eesmärk, mine ja tegutse!“ Panin jooksusussid jalga ja mõtlesin kasvõi 7 km joosta, jooksin aga hoopis 15 km. Keha jaksab oodatust rohkem! Jah, meie vaim võib olla vahel väga väsinud, kuid tea, et sinu keha jaksab ja ihkab füüsilise koormuse järele. Sellega annad ka ajule hea signaali ja enda mõtlemisele positiivse laengu.

3.Siinkohal soovitan seada mõtted sinnapoole, mida trenn sulle annab. Trenni ja liigutamise kasutegureid on väga palju, alustades enda mõnusast enesetundest ja nii keha kui ka vaimu heaolust, lõpetades eeskujuks olemisega järgnevatele põlvkondadele, enda lastele. Tahame elada elutervelt ja rõõmsalt? Siis polegi need numbrid, mis on kehalise aktiivsuse normideks, utoopilised. Kui ei tea, kuidas või mis trenniga alustada, soovitan konsulteerida mõne hea, pädeva personaaltreeneriga.

Tehtud trenni pole keegi kahetsenud!

Marko Tooming alias Joker, personaaltreener ja kulturist

1.Motivatsioon on trenniks kindlasti tähtis ja aitab kaasa, kui soovime kindlaid eesmärke saavutada, olgu see siis kaalutõstmine lihaste arvelt, kaalu langetamine keharasva arvelt, võistlusteks valmistumine või lihtsalt tulemuste parandamine. Motivatsioon aitab keskenduda kiiremale ja paremale tulemusele ning loomulikult on nii lihtsam oma eesmärke täita, kuna oleme motiveeritud.

Minu jaoks on trenn juba pigem kujunenud elustiiliks või sarnaseks rutiiniks, nagu näiteks hammaste pesemine. Liigutan oma keha, et seda enam-vähem vormis ja seega ka loomulikult tervema ning nooremana hoida.

2.Kui eesmärgiks pole ekstreemne kehamuutus või võistlusteks valmistumine, on igasse trenni minna raske. Lahendus ongi see, et see on väljakujunenud rutiin ja lihtsalt käingi ära. Pole ilmselt ühtegi inimest, kes oleks trennis ära käinud ja siis jubedalt kahetsenud. Lisaks aitab ka teadvustamine, et kui ei tee trenni ära üks kord, sest ei viitsi, ja ka teine kord, võid olla ühel hetkel olukorras, kus uuesti alustada on juba väga raske.

3.Ega saagi midagi soovitada, kui pole motivatsiooni hea välja näha. Pigem tuleks mõelda sellele, et mida vanemaks saame, seda enam tuleks end vormis püsimiseks liigutada. Kindlasti on vaja teadvustada, et mida rohkem me oma keha käest laseme vanemas eas, seda raskem on seda tagasi vormi saada. Motivatsioon võiks olla see, et lihtsam on hoida vormi, kui käest lastud keha uuesti vormi viia.

Kui rääkida kulturismist ja jõusaalist, on kindlasti üks hea motivaator esitada endale väljakutse – minna võistlema. Kui see otsus tehtud, peaks motivatsiooni kuhjaga jätkuma. Samas, eks see kehtib kõigi spordialade puhul – miks mitte maraton, Ironman vms. Tee elu põnevamaks! n

T1 keskuse 2. korrusel  E–P 10–20

HC PRO – KÕIK JÕUSAALITARVIKUD ja TOIDULISANDID ÜHEST KOHAST

Kas plaanid teha toimiva ja inspireeriva koduse jõusaali?

Koduse jõusaali süda on kükipuur ja sellele juurde käivad reguleeritav pink ning kang ja kettad.

Kükipuuri alla läheb 4–6 kummimatti ja edaspidi vaatad juba enda eesmärkide ja ruumide järgi, kas lisada Scotti pink või laiendada kükipuuri lisavarustusega või lisada kardioseadmeid. HC PRO kontseptsioon on pakkuda kvaliteetset varustust taskukohase hinnaga. Sellepärast on meie klientide hulgas nii tuhandeid eraisikuid kui ka börsil noteeritud ettevõtteid ja kliente nagu USA merevägi, Eesti Kaitseliit, Soome piirivalve jne.

Tavahind: 897 €

Soodushind: 448 €

Kas plaanis on ilusam keha ja järgmiseks suveks kindla peale vormi saada?

SELFi tooted sobivad selleks ideaalselt. SELF on sertifitseeritud toidulisandite bränd Põhjamaadest, mis lubabki täpselt seda, mida purgis pakutakse. Kompromissivaba toodete seeria, mis toimib.

Tavahind: 1190 €

Soodushind: 897 €

Tavahind: 397 €

Soodushind: 320 €

Ideaalseks puhkuseks loodud valem: magneesium parandab une kvaliteeti, melatoniin lühendab uinumiseks kuluvat aega, looduslikud antioksüdandid soodustavad head hormoonide sünteesi une ajal ja parandavad närvifunktsiooni.

• vähendab põletikku

• parandab immuunsust

• suurepärane aju kognitiivsete funktsioonide jaoks

• vähendab südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid

Oomega-3-rasvhapped on keha ja tervise jaoks asendamatud. Keha neid rasvhappeid ei tooda, seetõttu tuleb neid toiduga sisse võtta.

Oomega-3 aitab säilitada meie keha heaolu ja tervislik toit peaks sisaldama just neid rasvhappeid. Pähklid, sardiinid, lõhe, krevetid, muna, oliiviõli ja avokaadod sisaldavad oomega-3. Oomega-3 defitsiit võib põhjustada väsimust, naha kuivust, kehva vereringet, meeleolumuutusi ja mäluprobleeme. See toode võimaldab teil kiiresti ja lihtsalt tarbida optimaalses koguses oomega-3.

Portsjon (3 kapslit) sisaldab: oomega-õli 3000 mg; EPA 540 mg; DHA 360 mg

Kasutamine: 3–6 kapslit päevas

Tavahind: 14,90 €

Soodushind: 12,90 €

al 19,97 € 10,90 €

Jooksurajalt mullivanni või golfirajalt tipprestorani –

5SPAAD EESTIS, KUS SAAB

AKTIIVSELT PUHATA

Kui ka sina oled üks neist, kes vajab täiuslikuks puhkuseks nii hedonistlikke naudinguid kui ka aktiivset liikumist ja sportlikke sooritusi, on järgnev ülevaade just sulle!

Väljaanne Start! valis välja viis spaad Eestis, kus on võimalik nii mugavalt lõõgastuda kui ka aktiivselt puhata.

Mäetaguse von ROSEN spa

Mäetaguse von ROSEN spa on väike mõisahotell Ida-Virumaal, mis asub imekauni mõisapargi servas. Tegemist on Eesti esimese üle 18-aastastele ehk ainult täiskasvanutele mõeldud hotelliga, kus privaatsus ja rahu käivad käsikäes. Kuid mitte ainult – nii hotellis kui ka selle ümbruses võib leida hulgaliselt põnevaid võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks. Näiteks on Mäetaguse spaa juurde kuuluvas soojas supelmajas kaks 25 m pikkust ujumisrada, massaažibasseinid ja mitmed saunad.

Mäetaguselt leiab ka multispordiväljaku, kus saab suvel end proovile panna saalihokis, tennises, jalg- ja

võrkpallis. Samuti asub seal Eesti üks paremaid kettagolfiparke, kus on lausa kaks rada.

Hotellimajast viieminutilise jalutuskäigu kaugusel saab rakendada nii jõudu kui ka proovida midagi tõeliselt uut. Nimelt sai kohalik ettevõte tänu Alutaguse vallale oma käsutusse kirveviskajatele ja vibulaskjatele mõeldud võimsa sisehalli.

Kalev Spa Hotell & Veekeskus

Selleks, et puhata ja sportida käsikäes, ei pea isegi pealinnast välja sõitma. Kõik võimalused on selleks olemas ka uuenenud Kalev Spa Hotellis & Veekeskuses.

Kalev Spas saad magada täiuslikult magusa une, hoolitseda oma keha ja vaimu eest spordi-, ilu- ning tervisekeskuses.

Tallinna vanalinnas asuv Kalev Spa on üks Põhja-Eesti suuremaid veekeskuseid, kus on ka piirkonna suurim ning sügavaim 50-meetrine bassein.

Auväärse ajalooga ujulast, mis avas oma uksed esimest korda juba 1965. aastal, on tänaseks saanud mitmekülgne veekeskus, mis pakub sauna- ja veemõnusid igas vanuses ning erinevate eelistustega külastajatele.

Lisaks sellele asub majas ka hästi varustatud spordiklubi, mis pakub võimalust treenida nii omal käel kui ka personaaltreeneri abiga.

Soojas supelmajas on kaks 25 m pikkust ujumisrada, massaažibasseinid ja mitmed saunad.

Kalev Spa on üks Põhja-Eesti suuremaid veekeskuseid, kus on ka piirkonna suurim ja sügavaim 50-meetrine bassein.

TEKST: Triin Tisler

GoSpa

Saaremaale sõit võib olla juba iseenesest puhkus, sest nii nagu saarlased ütlevad: kõik mured jäävad juba Muhus maha. Kuid saab veel paremaks minna!

Kuressaares asuv GoSpa sobib hästi neile, kes tahavad saada head emotsiooni kõigest – pingutusest, puhkusest ja keskkonnast.

Lisaks ilu- ja saunakeskusele, väikesele, kuid hästi varustatud jõusaalile ning hotelli siseõuel asuvale tenniseväljakule pakub GoSpa eraldi paketti ka golfimängijatele, sest just Kuressaares on üks Eesti paremaid golfiväljakuid. GoSpa asub golfiradadele tõesti lähedal.

Spaa hea asukoht soosib ka kõiki jooksusõpru. Nii saad oma õhtuse või hommikujooksu teha otse mere kaldal. Jooksutiirul võid läbi põigata ka lossipargist ja -hoovist, et hingetõmbepausiks peatuda ja imetleda ka Kuressaare linnust.

Pühajärve Spa & Puhkekeskus

See puhkekeskus asub kõikide aktiivsete puhkajate rõõmuks väga heas asukohas. Just sealt, Pühajärve äärest algavad matka- ja suusarajad, kus talverõõme nautida ning suviti Eesti kaunimas järves ujuda ning parandada tervist ka aktiivse puhkusega värskes õhus.

Varahommikust hilisõhtuni on spaakülastajate käsutuses neljarajaline 25 m bassein koos Soome ja aurusauna, lastebasseinide ning mullivanniga. Kahel korral nädalas saavad kõik spaa külastajad osaleda ka joogatundides.

Peale selle asub keskuses nelja mängurajaga bowling’u-saal ja järvepoolses otsas vaatega Pühajärvele on Techno-Gymi masinatega jõusaal. Pühajärve spaal on oma liivarand, tenniseväljakud ja korvpalliplats, otse ukse eest algavad talvepealinna Otepää palju kiidetud tervise- ja matkarajad.

Tervis Ravispaahotell

Tegemist on Eesti suurima ravispaahotelliga, mis asub vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel Pärnu rannast. Lisaks spaakeskusele on hotellis ka vabaajakeskus, kust on võimalik laenutada erinevaid vahendeid aktiivseks tegevuseks nii õues kui ka siseruumides.

Spaahotellis pakutakse võimalust mängida sulgpalli, koroonat, lauatennist ning petanki. Kel soov teha mõnusa koormusega kiire tervislik jalutuskäik Rannapargis, mererannal või promenaadil, saab laenutada käimiskepid.

Spaakeskuse kasutuses on ka uuenenud spordisaal, mis pakub võimalusi erinevate alade harrastamiseks, sh korvpall, võrkpall, saalihoki, sulgpall ja aeroobika rühmatreeningud. Laienenud on ka jõusaal, kuhu on lisandunud on nii jõutreeningu- kui ka kardioseadmeid, samuti vabaraskuseid jms. Lisaväärtusena on jõusaalis ka täiesti eraldi ruumina venitusala. n

Just Kuressaares on üks Eesti paremaid golfiväljakuid ja GoSpa asub golfiradadele tõesti lähedal.

Eesti suurim ravispaahotell asub vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel Pärnu rannast.

Puhkekeskus, mis asub kõikide aktiivsete puhkajate rõõmuks väga heas asukohas.

Julge ehteid kanda!

Tänapäeval on olla väga lihtne moekas! Tähtis on see, et kõik, mida seljas või kõrvas kannate, eesmärk on ainult üks – kanda neid asju välja ja tunda end hästi. Kui te selles suunas liigute, siis oletegi enesekindel ja moekas. Me kõik elame tarbimisühiskonnas. Paljudel asjadel pole enam seda väärtust, mis oli 20 aastat tagasi. Olen elupõline klienditeenindaja ja nüüd ühe väikese �irma omanik. Näen päevast päeva, kuidas ühiskond muutub kaasaegsemaks. Kuid kohtudes klientidega üle leti – ikka jälle imestan, et soovitakse ehteid, mida saab kanda 24/7. See põhimõte on lausa kohutav. Kuhu on jäänud meie areng seisma? Oleme teinud suuri hüppeid kosmeetika vallas. Kõik teavad, et kui hommikul meigitakse, siis õhtul võetakse see maha! Kui me läheme peole, siis eelistame ilusaid riideid, nende riietega me ei tee kodutöid ega lähe põllule peenraid harima. Igaks elujuhtumiks kasutatakse erinevat riietust. Kuidas me siis oma ehteid ei hinda ega väärtusta piisavalt? Üks õige daam valib hommikul oma riietuse juurde sobivad ehted ning koju naastes võtab need esimesena ära ja vahetab riided! Kindlasti see harjumus võtab algul aega, aga teie ehete eluiga pikeneb ja teie ehted teeksid teile pai. Küll mul on kahju vaadata sõrmuseid sõrmes – eriti väärismetallist –, mis on kriibitud, muljutud ja vahel lausa mõni kivi puudub. Tänapäeval ei lähe me ju tänavale, kui meil on sukkpüksid katki. Järjest rohkematel klientidel on välja veninud kõrvaaugud! Miks? Tegelikult nad pole olnud teadlikud, et kõrvarõngad (eriti kui neid ei ole ööseks ära võetud) venitavad aja jooksul kõrvaaugud välja. Väärikamas eas on vahel isegi kõrvalest muundunud. Eriti ohtlikud on raskete ripatsitega kõrvarõngad! Juhul kui kõrvarõngaaugud on välja veninud, siis ei tasu loota, et need mingi aja jooksul taastuvad – seda kahjuks ei juhtu.

OSA SINU ELUST!

Yesehted

Suur osa klientidest põhjendab, et nad ei võta kõrvarõngaid ära sellepärast, et ei oska neid avada. Ma olen päris kindel, et kui te pöördute selle murega lähimasse ehtepoodi, siis ulatakse teile sõbrakäsi ja saate väikese konsultatsiooni lukkude avamise kohta. Tänapäeva ehtemaailmas on nii palju uusi võimalusi, et ennast hästi tunda ja samas ei pea sugugi suuri summasi välja käima. Vahel ikka ütlen – pange kapist mõni kleit selga, lisage pross või pärlid või hoopis mõni ehtekomplekt ning teie kleit saab uue väljanägemise. Kallid naised, kui te tulete oma mehega ehtepoodi ja soovite, et ta aitaks teile valida sobilikud ehted, siis see on täpselt sama, kui viia naised tööriistapoodi ja lasta valida neil parim trell. Lihtsam on klienditeenindaja käest küsida, sest just tema on huvitatud, et ostu sooritades oleksite rahul ja külastaksite poodi jälle. Tänapäeval on nii palju erineva hinnaklassiga ehteid. Ehte väärtus ei seisne ainult hinnas. Ehk pole te tänapäeva ehtepoode üldse külastanud ja pole teadlik pakutavast sortimendist? Hoidke oma ehteid ilusti! Naine on kui üks suur ehe, mida hoidma peab! Ootame tutvuma meie pakutava ehtevalikuga Tartu Lõunakeskuse Yes Ehte poodi.

Lõunakeskus : Lääneringtee 39, Tartu

Teie Maarika Tover

Saa Yes Ehete Facebooki sõbraks!

Üldkehaline ettevalmistus alates 3-ndast eluaastast

Karate

Tule karated õppima! Ole esimene!

Ujumine

UJUMA ÕPPIDA ei ole kunagi hilja

Alles täiskasvanueas ujumisega alustavad inimesed kurdavad tihti, et neil on veega seoses väga ebameeldivaid mälestusi lapsepõlvest. Kõik säärased hirmud on aga ületatavad ja neid, kes kohe üldse ujumist selgeks ei saa, on kaduvvähe.

Ühest küljest peaks ujuda oskama lihtsalt sellepärast, et vette sattudes ära ei upuks, aga teisest küljest on regulaarne ujumine ka tervisele hea. Ujumine parandab veresoonkonna toimimist, annab hea koormuse kõigile lihastele, koormab mõõdukalt südant, sest vees on inimene kergem ja ujudes ollakse mugavas horisontaalasendis. Jooksmist, hüppamist, maadlust või jõusaali ei kannata nõrgem süda välja, ujumist aga küll.

Umbes kümne individuaaltreeninguga saab paremate eeldustega inimene krooli ja rinnuliujumise selgeks. Esimene ja kõige tähtsam ülesanne on õppida vette hingama. Oskus pead vette panna on ujuma õppimisel elementaarne. Kel selg haigevõitu, võtku teadmiseks, et pea veest väljas hoidmine tekitab selga pinget, seetõttu tasub õppida ujuma, pea vees. Seejärel hakatakse harjutama

jalgade tööd, abivahendina kasutatakse lesti, ja nii ta tasapisi tuleb.

Mida ujumine annab?

Esimese asjana paraneb kardiovaskulaarne tervis. Ujumine on suurepärane südame-veresoonkonna treening, mis tugevdab südant ja tõstab selle vastupidavust ning aitab vähendada südamehaiguste riski. Kuna hõlmatud saavad mitmesugused lihased, sealhulgas käed, jalad, selg ja tuharad, tugevnevad keha erinevad piirkonnad.

Ujumine sarnaneb sirutustega ja võib parandada paindlikkust, eriti kui kasutatakse erinevaid ujumisstiile. Paraneb ka kehatunnetus ja tasakaal. Ujumine põletab ka kaloreid, aidates kaalu langetada või tervislikus kaalus püsida.

Vees olemine üldse ja sinna otsa ujumine lõõgastavad ning võivad seega aidata vähendada stressi ja ärevust.

Ühtmoodi alustavad kõik –noored ja vanad

Ujumistreenerid kinnitavad, et laste ja täiskasvanute ujuma õpetamise metoodikas pole suuri erinevusi. Kuigi keskealisel pole ujujaks saamine kerge, aitavad kaasa varasemad sportlikud hobid, mis tulevad ujuma õppimisel kindlasti kasuks. Paraku pole mõni säärane algaja mitukümmend aastat sporti teinud. Pidev treenitus on aga suur pluss, eriti selline, mis kasvatab aeroobset vastupidavust ehk rahvakeeli võhma. Määravam on siiski eelsoodumus kui musklid. Kellele on loodus ujumisande andnud, see taipab rutem. Vanusega kaasnevad muidugi mõned omapärad. Mõni on kangeks jäänud, mõnel on jalg töntsimaks muutunud – nii on pehmet jalalööki raskem saavutada. Õnneks õpib inimene ujumise ära ka täiskasvanuna, võib alustada kasvõi 70-aastaselt.

Kui tihti ujumas käia?

Paras annus ühele algajale oleks pärast kursuste lõpetamist käia ujumas kaks korda nädalas 45 minutit korraga. Samas võib ujuda lausa iga päev. Meeles tasuks pidada, et 15 minutit ujumist võrdub 30 minuti jooksuga. Algajal on 45-minutilise trenni lõpuks käed-jalad täiesti väsinud.

TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shuttertsock

Millises tempos ujuda, on täiesti individuaalne. Mõni ujub sada meetrit kahe minutiga, teisel läheb poole rohkem aega. Alustada võiks näiteks ühe kilomeetri läbiujumisega. Pihta võiks hakata väikeste pausidega – esimestel nädalatel teha paus iga 200 meetri, siis 400 meetri järel, seejärel proovida korraga läbi ujuda terve kilomeeter. Võiks jõuda nii kaugele, et ujud 45 minuti jooksul kaks kilomeetrit.

Seitse sammu iseõppijale

1. Alusta rinnasügavuses vees, proovi vee alla kummardudes hoida mõni aega hinge kinni, siis proovi nn korki, hoides kätega ümber põlvede ja pea vastu põlvi. Tee meritähte – siruta käed ja jalad nii, et jäsemete asendist moodustub X. Püüa lamada veepinnal. Mida lõdvemalt suudad kogu kere lihaseid hoida, seda kergemini pinnal püsid.

2. Libisemine. Nüüd asu edasiliikumist ehk ujumist õppima. Oluline on meelde jätta, et kui tõukad ennast libisemiseks edasi, siis ikka liikumise suunas, mitte põhjast üles. Libisemise ajal hoia käsi väljasirutatult ees kõrvuti koos ja kogu keha koos jalgadega sirgelt. Libisemine on hea ära õppida nii rinnuli- kui ka seliliasendis.

3.

Hakka lisama jalgade tööd. Nii rinnuli kui ka selili kroolides on jalgade tööpõhimõte sarnane. Väldi jalgade põlvest kõverdamist ja liiga suurt liigutuste amplituudi. Samas ei pea jalad põlvest jäigalt sirutatud olema. Hea on harjutada jalgade tööd, istudes basseini äärel. Harjutust õigesti sooritades ei pritsita kuigi palju vett. Pea meeles: jalgade töö käib vee all, lõhkudes veepiiri kas kandade või varvastega. Libisemisel jalgade tööd õppides peaks nägu olema vees, kõrvad vastu käsivarsi.

4. Alusta kätetöö õppimist kuival maal. Käte liikumise trajektoor on ringjoonesarnane, käed on sirged ja tuleb vältida ülakeha kallutamist külgedele. Alguses peaks kuival tegema liigutusi ühe käega, siis teise käega ning lõpuks juba mõlema käega.

5. Rinnuli kätetöö õppimisel kalluta ülakeha veidi ette ja imiteeri käte vette viimist, sirutades käsi pikalt ette. Et tagada paremat haaret vees, peavad peopesad olema püsivalt liikumissuunaga risti. Seliliujumise käteliigutuste õppimisel kuival tuleb hoida kere otse ja püüda kätega sooritada ringikujulisi tõmbeliigutusi, sirutades üles. Vees on mõistlik alustada kätetöö õppimist, seistes veidi ette kummardudes rinna- või vöösügavuses vees.

6. Seliliujumise kätetöö õppimist oleks kõige lihtsam alustada, hoides ennast varvastega kinni basseiniääre torust (kui selline on olemas) või kasutades kaaslase abi. Vaade peaks olema suunatud lakke, kõrvad peavad olema vees. Vii käed vette rahulikult, väldi lahmimist.

7. Soovitav on esimestes ujumistrennides kasutada näiteks krõpskinnitusega randmepatja vasakul käel, et käed alla ei vajuks. Head on ka vesiaeroobikas ja laste ujuma õpetamisel kasutatavad nn nuudlid, mis ujuma õppides hoiavad puusi üleval.

8. Kehva ujumisoskusega inimesele on tõhusaks toeks lestad. Need ei tohi olla suured, soovitatavad on väikese labaga lestad. Lestad on imevahendid –nendega ujumine annab südamele koormust, kuna jalgu tuleb tugevamalt liigutada ja end rohkem pingutada. Tasuks on rõõm, et liigud vees kiiresti edasi, ja jalgade tunnetuse saab lestadega ujumisel väga hästi kätte. n

100 g piimašokolaadi

(550 kcal) = tund aega tempokat ujumist

Alustada pole kunagi hilja.

Hea abimees basseinis on nutikell, mis loeb otsi ja jälgib koormust südamele.

ALKOVABA ÕLUT võib juua spordijoogina

Pole midagi imelisemat, kui tugeva pingutuse järel, kuivava kurguga kallutada suule vahutav ja kergelt külmast „higistav“ õlleklaas. Emotsionaalselt lisab iga lonks sporditeole vägevust juurde, kehale aga teeb see konkreetne vedelik pigem karuteene. Spordist taastumiseks tasub ja peabki õlut jooma, kuid sellist, millel alkohol välja võetud.

Pärast tugevat pingutust jõusaalis, jooksurajal või tenniseväljakul tuleb taastada seal kaotatud vedelik. Parim vahend selleks on vesi, millele lisatud erinevaid aineid, millest on kehaline aktiivsus inimese vabastanud: erinevad elektrolüüdid (soolad), vitamiinid ja muud mikroained, kuid ka ained, mis annavad energiat, tõstavad toonust ja vähendavad spordi tekitatud kahjustusi.

See tähendab seda, et pärast pingutust peaks jooma kõiki mainitud aineid sisaldavat spordijooki, aga ka puhast vett. Soolade mõte spordijoogis on soodustada vedelikuvahetust rakutasandil, kalorid annavad kehale energiat ja muud ained tõhustavad lihaste taastumist. Niisiis … unustame loomulikult ära alkoholiga õlle, milles olev alkohol nullib ära kohe jutuks tulevate polüfenoolide kasuteguri ja mis on diureetik ehk soodustab veelgi kehast vee välja viimist.

Miks võib alkovaba õlut pidada spordijoogiks?

Hulk uuringuid on tõestanud alkoholivaba õlle positiivset mõju treeningujärgse taastumise osana. 2012. aastal tehti uuring Müncheni maratonist osavõtjatega: 277 meest jõid enne võistlust kolme nädala jooksul kas alkovaba õlut või samu aineid sisaldavat vett/spordijooki. Õlles olevad polüfenoolid vähendasid õllejoojatest maratoonarite jooksujärgseid põletikke (peamiselt hingamisteedes) enam kui kolm korda.

Alkoholivabas õlles on vähe kaloreid, kuid joogist saab samas kiireid süsivesikuid, et taastada esmane energiavajadus. Kuna õlu on enamasti vesi, aitab see viia kehasse ka vajalikke vedelikke.

Õllel on veel kaks olulist eelist spordijookide ees: sel on parem maitse kui kokteilina kokku segatud spordijookidel.

Õlu on ka 100% naturaalne toode, kääritatud odrast ja veest: seda naturaalsust on treeningujärgsete jookide maailmas

raske leida. Lisame sellele elektrolüüdid, polüfenoolid ja B-vitamiinid ning tulemuseks on üsna korralik „spordijook“.

Millal alkoholivaba õlut juua?

2016. aastal läbi viidud uuring näitas, et enne treeningut alkoholivaba õlut joonud sportlased olid pärast rasket trenni vähemas vedelikupuuduses kui veejoojad. Uuring leidis, et õlu suudab säilitada ka trenni ajal keha elektrolüütilise homöostaasi (vedelikuvahetus rakutasandil) ehk õlu on pigem hea nii-öelda taastusjook. Kuna aga õlu on kihisev, on parim aeg end õllega turgutada ikkagi kohe pärast treeningut, miks mitte saunalaval.

Fakt on see, et õlu ei ole imejook. Kuid erinevate sooladega rikastatud spordijoogi kõrval võiks alkoholivaba õlu olla osa treeningujärgsest taastumisest. n

Allikad: Washington Post, journals.humankinetics.com, impossibrew.co.uk, journals.lww.com

TEKST: Martin Hanson FOTO: Shutterstock

TOIDULISAND, mida on vaja peaaegu kõigil

Kollageeni tähtsust on raske alahinnata, sest tegemist on kõige levinuma valguga meie kehas. See on põhiline „ehituskivi“, millest moodustatakse luid, nahka, lihaseid, kõõluseid jms. Samas leidub kollageeni ka teistes kohtades kehas, sealhulgas veresoontes, hammastes ja isegi silma sarvkestas. Kõige sagedamini öeldakse kollageeni kohta, et see on kui liim, mis hoiab meid sõna otseses mõttes koos. Aktiivse eluviisiga inimesele on kollageen suureks abimeheks, aidates hoida nii luude, liigeste, kõõluste kui ka lihaste head seisukorda.

Aga kust me saame seda väga vajalikku kollageeni? Vananedes väheneb organismi võime kollageeni toota. See saab alguse juba 25-aastaselt. Kollageeni tootmist vähendab ka liigne päevitamine ja solaariumikülastustest saadud

ultraviolettkiirgus. Samuti intensiivistab kollageenikadu suitsetamine. Kindlasti peaks vältima ka liigset suhkru- ja rafineeritud süsivesikute tarbimist, sest need kahjustavad kollageeni struktuuri.

Kõige parem kollageenisort, mida toidulisandina tarbida, on hüdrolüüsitud kollageen ehk kollageeni hüdrolüsaat. Seda lihtsalt sel põhjusel, et selle imendumisprotsent on teistega võrreldes kõige suurem. Lisaks näitavad uuringud, et just hüdrolüüsitud kollageeni manustamine stimuleerib ka meie naha loomulikku kollageeni tootmist. Kollageeni tarbimise tulemuseks on naha parem elastsus ja vähem kortse, tugevamad küüned ja juuksed, suurem liigeste liikuvus ning kollageeni puudusest tingitud liigeste valu vähenemine.

Lisainfo: www.iconfit.ee

Hüdrolüüsitud ehk puhas kollageen

See toode sobib neile, kes soovivad just ainult kollageeni oma menüüsse lisada. Hüdrolüüsitud kollageen on võrdlemisi maitsetu, mis tähendab, et sobib kõige p aremini smuutidesse, putrudesse, mahladesse jne.

Joint Collagen

Stefani Ldinin

Personaaltreener ja ühe lapse ema

Kasutan Iconfit Jointi kollageeni mitmel põhjusel. Olen imetav ema, kes tegeleb aktiivselt spordiga. Kollageen toetab minu liigeste ja luude tervist ning on äärmiselt kasulik ka juustele, küüntele ja nahale. Imetamine põletab päevas keskmiselt 300–500 kcal ja seetõttu on organismi toetamine ülivajalik. Iconfiti tooted on koostiselt ühed puhtamad ja maitselt suurepärased.

Sellesse tootesse on lisaks kollageenile lisatud ka mangaani, kaltsiumi, tsinki, magneesiumi, C-vitamiini, glükosamiini, hüaluroonhapet, kondroitiini, MSM-i ja india viirukipuu vaigu ekstrakti. Joint Collagen sobib kõige paremini neile, kes tahavad lisaks kollageenile ka mitmekülgset valikut vitamiinidest ja mineraalidest, millel kõigel on teaduslikult tõestatud positiivne mõju meie kehale. Joint Collagen on saadaval kolme erineva maitsega, lisaks maitsestamata kujul. See teeb tarbimise lihtsamaks, sest piisab lihtsalt veega segamisest. Joint Collagen kui tootesegu on 100% ulatuses välja töötatud ehk arendatud, toodetud ja pakendatud Eestis.

Kasuta veebilehel www.iconfit.ee sooduskoodi START15 ja saad kogu tootevalikult 15% soodustuse. Sooduskood kehtib kuni 31.12.2023.

KUNDALINI JOOGAGA HAAPSALUS!

Jooga ei tee sind imeliseks.

Jooga teeb sinust sinu.

Yogi Bhajani

Sügisene Kundalini joogapakett leiab aset

22. – 24. septembril Fra Mare Thalasso SPAs!

190 € ühele / 2 ööd

Joogatunde juhendab  Kaili Leht/Siri Atma Kaur.

Joogatunnid toimuvad eesti keeles  uues TERVENDAVAS JOOGAMAJAS.

NB! Joogakursus alustab, kui broneerijaid on vähemalt 6 inimest.

Jooga paketti kuulub:

• 4 x 1,5t joogatundi

19. mail, reedel kell 18.00 – 19.30

20. mail laupäeval kell 8.30 – 10.00

20. mail, laupäeval kell on jooga 15.00 – 16.30  21. mail, pühapäeval kell 8.30 – 10.00

• majutus kaks ööd hotelli kahekohalises toas, (ühekohaline tuba lisamaksuga)

• 2 bu�et hommiku- ja õhtusööki

• hommikumantli kasutus

• 3  hoolitsust: 2 x  massaaž 25 min, 1 käte- või jalgade para�in

• hommikuujumine Thalasso Day SPA mereveebasseinis

• kepikõnd/hommikuvõimlemine metsas/mere ääres

• Thalasso Day Spa basseini- ja saunapargi kasutust (3 tundi) lahtiolekuaegadel

Pakett algab saabumispäeval kl 15 ja lõpeb viimasel päeval kl 12.00.

Info ja broneerimine: Fra Mare Thalasso SPA framare@framare.ee

Ranna tee 2, Haapsalu 90403 www.framare.ee

„HOMME ALUSTAN!“

ehk Kuidas end motiveerida

liikuma ja liigutama?

Mida teha, kui lubadus „homme alustan“ on veninud juba nädalate-, kuudevõi isegi aastatepikkuseks mantraks? Nõu annavad sportlikud Eesti naised, kes kõik teavad üht – motivatsiooni pole mõtet ootama jääda! TEKST:

Kerttu Tänav

„Seega liigun mõnuga iga päev –enamasti kuuluvad päevadesse nii lihastreening kodusel pilatesematil või jõusaalis kui ka kardioliikumine tennise, sörkjooksu, rattavõi kõnniringi näol.

Vormis püsimiseks püüan hoida oma liikumismenüüd piisavalt mitmekesisena, et ei tekiks tüdimust, ja piisavalt tihedana, et ei peaks üleliia suhu pistetava pärast muretsema.“

Kerttu usub siiralt, et suured teod ja saavutused saavad alguse väikestest sammukestest, mistõttu soovitab ta ka kehalise aktiivsuse sütitamiseks alustada pisikestest jõukohastest liikumisampsudest.

„Pean tunnistama, et täna, 37-aastasena, annab mu keha juba võrdlemisi häälekalt märku nii sellest, millised on tema vajadused, kui ka sellest, mis talle ei sobi,“ räägib pilatesetreener Kerttu. Ta lisab, et passiivsus ei ole tema keha sõber ja kehaline aktiivsus on talle vajalik kui õhk.

Ta tõdeb ka seda, et sügis on suurepärane aeg uuteks algusteks ja uue hooga pealehakkamiseks. „Rääkides aga motiveerimisest, siis nii, nagu ei oota ma õhtuti ega hommikuti motivatsiooni hammaste pesemiseks, ei oota ma seda ka treenimiseks – lihtsalt pesen hambad nii hommikul kui ka õhtul ning teen iga päev ära oma trennid ja liikumised,“ ütleb endine võistlustantsija.

„Mis oleks, kui teeks kasvõi naeruväärselt pisikese pingutuse viie küki või kodutänava lõpuni kõndimise näol? Elu on näidanud, et süües kasvab isu ka liikumise puhul. Jõudes sinna kodutänava lõppu, võib vabalt juhtuda, et kui mitte samal päeval, siis juba mõnel järgmistest tahame me kõndida natukene kaugemale; olles teinud viis kükki, on tõenäoline, et tunned, et võiksid teha veel viis; käinud trennis korra nädalas, võib keha juba järgmisel nädalal küsida teise korra järele jne.“

Lisaks soovitab naine ka „liikumisampsud“ juba ette oma nädalakalendrisse ära planeerida ja oma keskkonna vastavalt soovitud harjumusele kujundada. „Mina panen näiteks juba õhtul hommikuse treeningmati valmis või jooksuringiks kõrvaklapid laadima ja tossud nähtavale kohale.“

„Sügis on suurepärane aeg uue hooga pealehakkamiseks!“

Helen Tulp

Helen Adamson

seotud. Mina soovitan üle vaadata selle, mis elus puudu on või mis ei toimi,“ juhendab ta.

hea välja näha. Ma treenin, sest see on eluks vajalik.“

Lauljanna ja sisulooja Helen Adamson sõnab, et perfektses maailmas, kus tal on aega enda jaoks, üritab ta kolm-neli korda nädalas kindlasti trenni teha. Naise trennirütm koosneb hommikusest joogast ja meditatsioonist ning hilisemast jõutreeningust. „Mul on enda jõutrennikava, mida ma teen kodus, sest mulle jõusaalid üldse ei sobi ega meeldi. Seejärel käin päevasel ajal jooksmas, jalutamas, sõidan rattaga või matkan.“ Talvisel ajal asendab ta jooksmise jalutamise, suusatamise või mäesuusatamisega.

Helen tõdeb, et aasta pimedaimal kuul, novembris, mil suvised energiavarud enamasti kasutatud on, annabki talle energiat just liikumine. „Ma ei kujutaks ette, kui ma siis ka jalutamas ei käiks või trenni ei teeks – ma läheks tõesti hulluks vist,“ naerab naine, kes leiab motivatsiooni liikumiseks seetõttu, et hoida oma keha ja tervis tugevana. „Minu jaoks on motivatsioon see hea tunne, mida ma tunnen, kui mu keha on tugev, kui ma ei jää haigeks ja mul on jõudu-jaksu ning lihased on heas toonuses.“

Neile, kes lükkavad liigutamist homse varna, soovitab lauljanna enda sisse vaadata ja uurida, miks ei ole piisavalt jõudu ega tahtmist alustada. „Meie emotsioonid ja keha on omavahel väga

Helen soovitab seejärel alustada vaikselt, näiteks kõndimisest. „Esmalt liigu iga päev 20–30 minutit. Kui muutused hakkavad kuude möödudes tunda andma, on erinevused nii suured võrreldes eelneva eluga,“ teab ta omast käest ja lisab, et liikumisel on äärmiselt suur roll ka vaimse tervise hoidmisel. „Minu jaoks on see üks väga-väga suur motivaator.“

Kaisa Kuusnõmm

Neile, kes kipuvad „homme alustama“, soovitab Kaisa võtta vastu otsuse ja hakata tegutsema kohe. „Homsest saab järgmine esmaspäev, järgmine kuu, järgmine aasta jne. Sa tead ise ka, et seda tegevust mitte kunagi sellele ei järgne.“

Anni Rahula

Bikiinifitnessi sportlane

Kaisa treenib viis korda nädalas jõusaalis ja teeb iga päev vähemalt kümme tuhat sammu. „Enda vormis hoidmiseks olengi aktiivne, jälgin täpselt enda toitumist, und, stressitaset ning hoian oma mindset’i positiivsena.“

Kaisa sõnab, et tema ei usu sellist asja nagu motivatsioon. „Motivatsioon on nagu mingisugune ükssarvik, mida enamik inimesi ootab, et siis tegutsema hakata. Mina ei oota – ma tegutsen.

Kui ükssarvik tuleb, siis tuleb, kui mitte, siis mitte – peaasi, et asjad tehtud on. Trenni tegemine hoiab nii mu füüsilist kui ka vaimset tervist ja ma ei treeni, et

Anni tõdeb, et temal on kohustus olla vormis oma töö tõttu –jalgpallikohtunikuna. „See tähendab, et au sees on igasugused võhma arendavad jooksutreeningud, samuti teatud jõutreeningud, mis kiirust toetavad. Ma olen väga rahul, et mu hobitöö nõuab mult vormis olemist. See annab lisamotivatsiooni.“

Kahe lapse emana teab naine, et laste kõrvalt on energiat treenimiseks teinekord väga raske leida „Kui ikka üldse ei viitsi, aga peab, panen kodus hommikul jooksuriided selga ja reegel on selline, et enne ära ei võta, kui pärast jooksu pessu minekuks – see paneb korralikult sundseisu!“ jagab naine toredat nõuannet.

Anni toob paralleeli sportimise ja liigutamisega oma unistuste elluviimise, investeerimise või kvaliteetaja veetmisega kallite inimestega. „Sa hiljem tahad, et oleksid eile alustanud. Tee seda kohe!“ n

„Olen väga rahul, et mu hobitöö nõuab mult vormis olemist.“

„Motivatsioon on nagu ükssarvik, mida enamik inimesi ootab, et tegutsema hakata.“

„Ainus asi, mis mulle novembris energiat annab, on liikumine!“

Erakogu

Erakogu

Erakogu

SANS SOUCIS HELLITAB NAHKA RIKKALIKU BADEN-BADENI TERMAALVEEGA

Eestisse jõudis Saksa kosmeetikabränd Sans Soucis, mille toodete südameks ja ilu allikaks on eksklusiivne Baden-Badeni termaalvesi, mis sisaldab rohkelt mineraal- ja mikroelemente.

Termaalvesi annab nahale unikaalse heaolutunde ja uue hingamise. Fookuses on toodete nahataluvus, nahasõbralikkus ja tulemused. Sans Soucise nahahooldustooted valmistatakse Saksamaal.

Sans Soucise põnevad sarjad on mõeldud naha värskendamiseks, niisutamiseks, puhastamiseks ja noorendamiseks. Enda nahatüübile sobiva lahenduse leiab igas vanuses naine.

Tooted on saadaval nii Startlani e-poes startlan.ee kui ka I.L.U. Rocca al Mare ja Kristiine kauplustes ning MyLooki e-poes.

MILLEST SÕLTUB UJUMISPRILLIDE ELUIGA?

Mõnusad ujumisprillid on hea treeningu alus. Vahel meil lihtsalt ununeb varustuse eest hoolitsemine ning järgmisel hetkel näeme, kuidas prillid võivad kuluda ootamatult kiiresti.

Siinkohal toomegi välja kasulikud nipid, kuidas tõsta oma ujumisprillide täisväärtuslikku eluiga. Esiteks tuleb valida õige suurusega silmakatted. Teiseks, kuigi kõigil Speedo ujumisprillidel on kasutusel uduseks muutumise vastane tehnoloogia, siis tasub vältida prilliklaaside katsumist – vastasel juhul need lihtsalt kuluvad ja kaotavad oma kasulikke omadusi.

Võib ehk kõlada üllatavana, aga tegelikult peaks prille iga ujumise järel pesema leige vee all. Ning seegi pole veel kõik: pärast treeningut pane prillid alati spetsiaalsesse karpi või kotti, mitte ära viska neid muude trenniasjadega ühte hunnikusse. Väljaspool treeninguid tasub ujumisprille hoida ka otsese päikesevalguse eest.

TIPPSPORDISÜNDMUSEID, millest osa saada

Saabuval sügistalvisel perioodil on spordivõistluste graafik üle maailma märkimisväärselt tihe. Nii Eestis kui ka välismaal leiavad aset juba pikalt toimunud tippspordisündmused, millele on võimalik kaasa elama sõita. Millised täpsemalt stardipaugu saavad ja kuidas ka ise neist osa võtta?

Anname ülevaate rahvusvahelistest üritustest, kuhu kindlasti minna võiks.

TEKST: Hedvig Kaing FOTOD: Shutterstock

Tallinna maraton

Tallinna maratoni korraldatakse tänavu 13. korda ja see toimub 8.–10. septembril. Tegemist on meie kodumaa ühe suurema rahvusvahelise üritusega, kuhu tuleb inimesi üle maailma. Tallinna maratoni programmist on võimalik ise osa saada täismaratonil, poolmaratonil, Nike noortejooksul, Rimi Sügisjooksul ja Limpa lastejooksudel. Selleks saab stardipileti kinnitada veebilehel jooks.ee

Pealtvaatajana jooksjatele kaasa elamine ja omade toetamine on tasuta ning vahva ühistegevus, mida koos pere või sõpradega ette võtta.

Aasta 2023 on Eestis nimetatud ka liikumisaastaks, mistõttu kutsutakse kõiki maratoni programmist osa saama! Tallinna maratoni kõrvalüritusena toimub

terve septembrikuu vältel ka virtuaaljooks, millega võivad liituda kõik, ka need, kes maratoni ühe päevaga läbida ei soovi, kuid teistmoodi väljakutsele avatud on. Info virtuaaljooksu kohta leiab samuti jooksuvõistluste kodulehelt jooks.ee.

Tartu suusamaraton

„Eestimaa talvine laulupidu“ ehk Tartu suusamaraton tähistab 16.–18. veebruaril 2024. aastal toimuva maratoniga 50. aastapäeva. Tartu maratonile on oodatud igas vanuses spordihuvilised: valida saab klassikalise, vabatehnika- ja vintage-sõidu vahel, traditsioonide kohaselt toimub ka teatemaraton. Maratonile saab kaasa haarata ka pere pisimad alates kolmandast eluaastast, et neile

lastesõidul suusatamise võlu tutvustada. Lapsega koos on rajale kaasa lubatud minna ka tema vanemal.

Ajavahemikul 16.01.–16.03.2024 on kõigil võimalik osaleda suusamaratoni virtuaalsõidul. Kahe kuu jooksul saab omal valikul läbida kas 63-, 31- või 16-kilomeetrise distantsi.

Registreerimisvõimaluse ja muu olulise programmiga seonduva info leiad ürituse kodulehelt tartumaraton.ee

Tennisevõistlus

European Open Kes soovib pikema spordile pühendatud reisi ette võtta, võib vaadata kodumaa piiridest kaugemale. Väljasõitu korraldades tuleb endale lisaks ürituse ligipääsule tagada ka ööbimine. See tasuks aegsasti välja valida ja broneerida, sest

Maailma

välismaistele spordiüritustele tuleb kokku rohkelt rahvast ning hotellid ja muud majutusasutused on rohkem hõivatud kui tavaliselt.

15.–22. oktoobril Belgias Antwerpenis toimuv European Open toob kokku tennise professionaalid üle maailma ning alguse saab nädalapikkune „festival“, mis lisaks tenniseturniirile on ka justkui suur sotsiaalne üritus. Turniirinädalale on ära jaotatud üksik- ja paarismängud ning nädala lõpupoole mängitakse juba pool- ja veerandfinaali matše. Kes täpsemalt omavahel mõõtu võtma hakkavad, avalikustatakse augustikuu jooksul nende veebilehel. Pileteid mängudele ja eksklusiivsetele lõuna- ning õhtusöökidele saab soetada leheküljelt europeanopen.be Koha platsi äärde saab tagada nii terveks nädalaks kui ka endale meelepärasteks päevadeks. Soovitused mugavaima transpordi kohta ja vastused tekkinud küsimustele on samuti mugavalt ürituse kodulehele koondatud.

Euroopa jalgpalliliigad

Euroopas toimub tihedalt jalgpalliturniire, mille vaatama minek võiks olla vahva väljasõit näiteks koos sõpruskonnaga. Sügisel on oodata 2023/24. hooaja Euroopa meistrivõistluste valikturniiride mänge Belgia, Aserbaidžaani, Tai ja Rootsiga, kellega Eesti meeste A-koondis loosi tahtel samasse valiksarja valiti. Mängi-

takse nii Eesti kui ka vastasvõistkonna kodustaadionitel.

Omadele kaasa elama minemiseks leiab täpsemad mängude toimumise ajad ja kohad Eesti Jalgpalli Liidu kodulehelt jalgpall.ee. Ka ülejäänud Meistrite liiga alagrupimängud toimuvad sel sügisel üle Euroopa ning enda lemmiktiimi mängude ajad võid leida lehelt uefa.com uudiste kategooria alt. UEFA ehk The Union of European Football Associations korraldab mänge pea kõikidele vanusegruppidele ning jagab nende tegevuse ja mänguseisude kohta infot oma veebilehel.

NBA mängud

Ameerika korvpalliässad seisavad sügisel silmitsi eelmängudega 2023/24. hooajaks. NBA suurte mängude eelhooaeg jääb oktoobrikuusse. Novembris alustatakse ametlikult 2023/24. hooaja mängudega ja toimuvad esimesed NBA hooajasisesed mõõduvõtud, kus osalevad kõik 30 Ameerika korvpallitiimi. Loosi tahtel on meeskonnad jaotatud viiestesse alagruppidesse, millesiseselt üksteisele vastu astutakse. Kuuest alagrupist kõrgeimate tulemustega mänginud tiimid ja kaks loositud meeskonda saavad omavahel võimaluse mängida NBA hooajasisese turniiri võidutrofeele.

Mängude täpsemad toimumisajad ja muu vajalik informatsioon on kirjas

veebilehel nba.com. Piletid oma lemmik Ameerika korvpallitiimi ühele mängule või kõigile hooaja mängudele leiad nende oma lehelt nbatickets.nba.com

Ametlikult lehelt pileteid ostes saad olla veendunud oma kohas publiku seas ning jääd võltsitud piletite pettusest puutumata.

USA National Hockey League’i mängud

Sel sügistalvel köetakse jääväljad taas kuumaks. Juba oktoobris mängitakse esimene 2023/24. aasta National Hockey League’i hooaja mäng ning kokku on neid sel hooajal 1312. NHL-i uuest hooajast saavad osa suured tiimid, nagu Chicago Blackhawks, Vegas Golden Knights, New York Rangers ja paljud teised. Mängud toimuvad kodustel jääväljakutel Kanadas ja Ameerikas. Suurtele mängudele saab pileteid soetada veebilehelt nhl.com, kust võid endale vaatamiseks sobiva mängu leida lemmiktiimi või sobivat kuupäeva arvesse võttes.

NHL-i globaalse seeria mänge tullakse aga 16.–19. novembril mängima Stockholmi Avicii Arenale. Omavahel asuvad mõõtu võtma Detroit Red Wings, Ottawa Senators, Toronto Maple Leafs ja Minnesota Wild. Naaberriigis toimuvale mänguseeriale saad pileti soetada näiteks leheküljelt gigsberg.com, otsides „NHL Global Series Challenge Tickets“. n