Põllu- ja Metsatehnika (aprill 2025)

Tehnikamüüjad ootavad turu elavnemist Lk 8–9

Vallo Kivimägi: lihaveisekasvataja peab olema mitmekülgne Lk 19–21

Juurepess ründab, teadus aitab Lk 33–35

Põllu- ja Metsatehnika

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Maa ja mets on meie kindlustunne ning julgeolek

Kevad on käes ja hoolimata sellest, mis toimub maailmas, on kindel, et kevadtööd nii põllul kui ka metsas tuleb ära teha. Ja mitte lihtsalt ära teha, vaid igal aastal ikka leidlikumalt ja targemalt, mõeldes kõik liigutused hoolega läbi, sest nii põllu- kui ka metsatööst on tänapäeval saanud valdkond, kus tulemusi annab vaid teaduspõhine ja kalkuleeritud tegevus. Öeldakse, et ilm on maaettevõtja kõige olulisem koostööpartner, kuid paraku vägagi ettearvamatu. Heitlikud ilmaolud sunnivad leidma uusi lahendusi, täpselt töid ajastama, otsima uusi, põuakindlaid või ka soojalembeseid kultuure, mida saaks meie tingimustes kasvatada. Selles väljaandes ütleb LääneViru põllumees Vallo Kruusimägi, et väikesed ja keskmised farmerid ei saa jääda lootma vaid ühele

Väljaandja: Delfi Meedia AS

tegevussuunale. Edu tagab see, kui ettevõttel on ikka vähemalt kolm jalga. Kui ühel valdkonnal läheb halvemini, siis teised ettevõtmised aitavad need kehvad ajad üle elada. Ebakindlad ajad hoiavad ettevõtjaid tagasi suuremate plaanide teokstegemisest. Seda tunnetavad hästi põllumajandustehnika ja metsamasinate müüjad. Samas on julgustavalt mõjunud nii piima, liha kui ka puidu kokkuostuhindade kerkimine. Turg on justkui ootuses ja kõik positiivsed uudised muudavad seda elavamaks.

Eesti põllumehed on senini toime tulnud nii ilma kui ka erinevate kriisidega ja see annab praegusel äreval ajal ka kindlustunnet, et häda korral suudame end ise toiduga varustada.

Metsanduses ei näi vaibuvat vaidlused meie metsade majan-

damise ulatuse üle. Viimasel ajal valitsuse poolt väljaöeldu lubab arvata, et toetuspunkte on saanud metsamajandajad, mis ei sobi aga suuremate piirangute pooldajaile. Metsade juurdekasvu ja mõistlikku majandamist soovime kõik, kuid vaidlus käib peamiselt selle üle, kuidas see praktikas välja peaks nägema. Metsandus on pikkade traditsioonidega tegevusala ja meil on juba sajandi jagu koolitatud metsandusteadlasi. Ehkki metsade ja nende majandamise kohta on igal inimesel oma arvamus, ei tasuks siiski ala hinnata teadlaste seisukohti ega pidada neid osaliseks töösturite vandenõus metsade vastu. Arvamuste ja ideede paljusus on aga edasiviiv jõud ning tasapisi liigume ehk nii tõele lähemale.

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Maastikuvõimekas pikap

KGM MUSSO GRAND

Soodushind:

võimas diiselmootor nelikveoline diferentsiaalilukk veovõime 3000 kg veokasti pikkus 1610 mm 5 istekohta

rikkalik QUARTZ varustuspakett sõiduohutuse abisüsteemid

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee Trükk: AS Printall

Maamess toob kokku maaelu tegijad

Igakevadine maaelu suursündmus, järjekorras 31. Maamess, toimub sel aastal 24.–26. aprillini. Maamessi tuumikvaldkonnad on traditsiooniliselt samad: põllumajandus, metsandus, aiandus ja toit.

Maamessil näeb nii suurtootmisesse kui ka kodumajapidamisse sobivat tehnikat.

ARGO INGVER

Erinevalt mullusest on Maamessi toimumisaeg nihkunud aprilli lõppu, mis on tingitud sellest, et kevadine koolivaheaeg tõsteti varasemast nädala võrra ettepoole ning ka suur reede ja lihavõttepühad on sattunud 18. aprillile. Koolivaheaegadele ja pühadele suursündmusi aga planeerida ei tasu, siis eelistatakse tavaliselt perega olemist. Kuna valdav osa Maamessi väljapanekutest laiub välialadel, ei ole mõistlik messi toimumisaja viimine ka aprilli algusesse. Selge on see, et ilma mõttes on aprill alati üks suuremaid üllatajaid – Maamessi oleme pidanud nii lumesajus, lõikavate tuulte käes kui ka suvesoojusega.

See, et ettevõtete tooteportfellid aina laienevad ning ühtaegu pakutakse masinaid ja seadmeid nii ärikui ka erakliendi kasutusse, on süvenev tendents.

Maamessi aianduse pool ongi suunatud eeskätt lõpptarbijale ning seal annavad tooni väikeehitised, nagu saunad, suvemajad, väliköögid ja kasvuhooned, mille pakkujaid on iga aastaga üha rohkem.

Tõmbenumbriks on tehnika Maamessil on peamised valdkonnad kindlalt paigas, kuid neist hargnevad omakorda alateemad ning kõiki tootegruppe, mida Maamessil esitletakse, ei olegi tõenäoliselt võimalik kokku lugeda, sest neid on lihtsalt niivõrd palju. Eks Maamessi tuntakse eeskätt võimsa tehnikaväljapaneku poolest ning messil ringi käies hakkavad silma valdkonnaspetsiifilised masinad ja seadmed. Samas ei pea tehnika uudistamiseks olema nende erialadega tingimata tööalaselt seotud. Tänu Maamessi laiale temaatikale jagub uudistamist kõigile. Näiteks on messil põllu majanduse poole pealt suur farmidesse sobivate traktorite ja kombainide kõrval esindatud ka väiksemad kodukasutusse sobivad traktorid, võimsate metsaveomasinate kõrval koduses majapidamises rakendatavad halumasinad jne. See, et ettevõtete tooteportfellid aina laienevad ning ühtaegu pakutakse masinaid ja seadmeid nii äri- kui ka erakliendi kasutusse, on süvenev tendents.

FOTO:

HENRIK URBEL, Maamessi kommunikatsioonijuht

Taimede ja istikute müüjaid on aasta-aastalt jällegi vähem, sest Maamessi territoorium on üüratult suur ning siit ostetud taimede ja istikutega on pargitud autoni jupp maad kõndida. Eks Maamessilt ostetakse ka kaasa, eeskätt tooteid, mida on mugav kaasa haarata, olgu selleks aiandustarvikud või toit, mille tarvis ka tänavu püstitatakse eraldi 1200-ruutmeetrine paviljon, aga meie eesmärk on hoida Maamessil siiski rangelt messi formaati ehk põhirõhk on toodete ja teenuste tutvustamisel ning ärisuhete loomisel.

Igal aastal midagi uut Maamessi suurimateks uudisteks on see, mida eksponendid oma näitusealadel esitlevad. Eks kõigi eesmärk ole ikka kohale tuua kõige uuem tehnika. Külastajate jaoks on see ainult suur rõõm, et väljapanekute nimel pingutatakse ja need on tõepoolest sisukad. Masinaid ei pea vaatama kataloogist –Maamessil on need füüsiliselt kohal!

Maamessi hoiab värskena kindlasti ka see, et igal aastal on osa eksponentidest uued. Statistiliselt on kuidagi välja kujunenud, et uusi tulijaid on umbes neljandik. Meie mõistes on uus osaleja see, keda aasta varem kohal ei olnud. On ettevõtteid, kes osalevadki üle aasta või harvem, aga alati lisandub ka täitsa uusi tegijaid. On ju messi näol tegemist väga hea

Maamessi hoiab värskena kindlasti ka see, et igal aastal on osa eksponentidest uued. Statistiliselt on kuidagi välja kujunenud, et uusi tulijaid on umbes neljandik.

26. märtsi seisuga on Maamessile registreeritud 436 eksponenti, kellest 108 on uued. Riike on esindatud koos Eestiga üheksa (Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Austria, Saksamaa, Belgia) ning välismaalt on ettevõtteid kokku 42. Eksponentide koguarv saab prognoosi kohaselt olema 440–445. Tänu sellele, et Tartu Näituste messikeskuse territooriumi kõrval viidi mullu sügisel kõrgepingeliinid maa alla, tekkis meil võimalus näituseala 5000 ruutmeetri võrra suurendada. Eksponente arvuliselt seejuures lisandunud ei ole, sest ettevõtted vajavad üha suuremaid pindu – tootegruppe aina lisandub ja valik suureneb. Minevikus oleme Maamessil suutnud vastu võtta ka 500 eksponenti, aga ettevõtted broneerivad aina suuremaid pindu ja praegu laienemisruumi pole.

Läbimõeldud paigutus

75 000 ruutmeetrit, kiidetakse samas selle kompaktsust. Väljapanekud on valdkondade kaupa planeeritud ning lähestikku. Linnulennult on Maamessi väljak nagu New Yorgi Manhattani linnaosa, kus liikumine on väga lihtne ja

ühendavad kitsamad vaheteed. Sügisel lasime mõned vaheteed juurdegi teha, et territooriumil oleks veelgi mugavam liikuda. Traditsiooniliselt on Maamessil huvipakkuvate väljapanekute leidmisel suureks abimeheks messiväravates jumuspärastes kohtades, aga Tallinna-poolne messivärav on Fr. R. Kreutzwaldi tänavale varasemast lähemal, et seda oleks hõlpsam silmata. Palju tööd oleme teinud parkimiskorraldusega ning uudisena hakkavad Lõunakeskuse sid. Lõunakeskuse ning Tartu laululava alumised parklad on külastajatele tasuta. Eesti Maaülikooli ning Rohelise Pargi parklad on tasulised. Detailse informatsiooni avaldame messi eel Maamessi ametlikul veebilehel www.maamess.ee ning

Maamessi toiduhallist ei lahku vist keegi ilma ostu tegemata.

Tamsalu metallitööstus saab 75-aastaseks: tehnika, mis on loodud kestma

Eesti juhtiv rasketehnikatööstus Tamsalu EPT AS saab tänavu 75-aastaseks.

1950. aastal mehhaniseeritud metsakuivendustööde tegemiseks loodud ettevõtmine on arenenud orgaaniliselt läbi aastakümnete. Praegune võimekus ja rahvusvaheline haare on tõestus, et järjepidevus, oskusteave ja kohanemisvõime viib edasi ka keerulisemal ajal.

Juba 1950ndatel, sügaval nõukogude ajal, hakati Tamsalus toonase nime Tamsalu MMJ alt organiseerima metsakuivendustöid ja remontima selleks vajalikke masinaid – põhiliselt ekskavaatoreid ning traktoreid. Maaparandustöödes toimus tõeline murrang, kui kasutusele võeti profiilkopp, mis tõrjus oma võimekusega välja varem kuivendamisel kasutatud nõlvasiluja.

Tamsalu EPT müügijuht Timo Simonlatser meenutab uhkusega, et just nende tootmisettevõtte eelkäija valmistas Eestis esimese profiilkopa ja edaspidi varustati nendega juba kogu liiduvabariiki. Hea on ajas tagasi vaadata ka seetõttu, et kaheksakümnendatel tööstusliku tootmisega alustanud Tamsalu EPT eestvedajad on teinud järjepidevalt õigeid otsuseid – on osatud muutunud turutingimustega kohaneda ja tootmisvõimekust ettenägelikult laiendada. Juba Eesti taasiseseisvumise järel leiti Skandinaavia maadest, eelkõige Soomest ja Norrast, püsivaid koostööpartneid ning eksport sai üheksakümnendatel hoo sisse. Samal ajal alustati ka ekskavaatori eriotstarbeliste koppade tootmisega nii ehituse kui ka põllumajanduse tarbeks. Tänapäeval moodustavad need väärikas eas metallitööstuse toodangust lõviosa ja Tamsalus valmivat erinevat tehnikat müüakse lisaks Põhjamaadele kogu Baltikumis. „Tamsalu on väga kindel kaubamärk. Meie kopad peavad vastu suurele koormusele ja teevad tööd ka kõige raskemates ehitustingimustes. Neid on tõeliselt mugav kasutada ja kokkuvõttes vähenevad ka kasutaja kulud. Ekskavaatoritele ja laaduritele valmistame kokku rohkem kui mitutkümmet standardtüüpi koppa ja kasutame kvaliteetteraseid, nagu HARDOX ja STRENX. See teeb meie kopad töökindlaks ja annab neile pika ea,“ kinnitab Simonlatser, kelle sõnul on ettevõttel praegu suletud tootmispinda 4000 m². Tapa vallas ollakse üks vanemaid järjepidevalt tegut-

senud ettevõtteid üldse ning hinnatud tööandja võimekatele inseneridele ja oskustöölistele. „Loomulikult oleme avatud ka uutele koostööpartneritele nii kodu- kui ka välismaalt,“ kinnitab omalt poolt juhatuse liige Taavi Saart, kes peab Tamsalu metallitööstuse trumpideks just pikka valdkondlikku kogemust, kvalifitseeritud inimesi ja ettevõtte tahet pidevalt areneda. „Valmistame siin LääneVirumaal kõiki oma tooteid kõrgekvaliteedilistest keevitusmaterjalidest ja rangeid nõudeid järgides. Kuid sõltumata sellest, kas soovitud tooteks on kopp, sahk, greider, mingi metsatööriist või muu haagis, oleme alati olnud paindlik tellimuste täitja. Kui kliendil on vaja standardist erinevat lahendust, siis nii ka teeme. Arvestame alati rasketehnika edasimüüjate ja oma lõppklientide – põllu- ja metsameeste, samuti tee-ehitajate soovidega,“ kinnitab Saart. Investeerides nii inimestesse kui ka tootmisesse

Sellist ettevõtet, kes on suuteline tootma ühtviisi hästi nii mitutkümmet eriotstarbelist koppa, kuni 17-tonnise kandevõimega kallurhaagist kui ka hüdraulilist lumeroopa tera laiusega kuni kolm meetrit, ilmselt teist Eestis polegi. Ometi on viimaste aastate majandustulemuste kohal olnud pisut tumedam vari. Eesti metallitööstus pole kahjuks jäänud üleilmsetest kriisidest ja kodumaisest majandussurutisest puutumata. Ja et väljakutsetega rinda pista, on Tamsalu EPT võtnud jõuliselt suuna oma tootmist veelgi enam moderniseerida ja ettevõtte protsesse paremini toimivaks muuta. Et olla jätkusuutlik tööstus, toetatakse uuenduslikkust ja üha tõhusamaid lahendusi. „Tootearendus on luubi all ja tänu headele inseneridele kaasajastame järjepidevalt nii olemasolevaid tooteid kui ka töötame välja täiesti uusi lahendusi, mida turg nõuab või konkreetne tellija

vajab. Kokkuvõttes annab see kõik klientidele ja edasimüüjatele suurema tarnekindluse. Kvaliteetse tööriistaga saavutab klient omakorda suurema tootlikkuse ja seda lühema ajaga,“ räägib Simonlatser eelistest. Ettevõtte juhtide sõnul investeeritakse mitte ainult tehnoloogiasse, vaid ka oma inimestesse neid koolitades ja töökeskkonda uuendades. Lisaks positiivsetele muutustele organisatsioonis eneses, saab ka Tamsalu EPT bränd sel kevadel uue, kaasaegsema kuue, olles märgiks ettevõttele olulisest väärtusest –traditsioonidele toetuvast järjepidevast arengust.

Tamsalu eriotstarbelised kopad kestavad kaua Igat tüüpi kaevetöödeks arendatud Tamsalu kopad on tuntud nii oma erakordse vastupidavuse kui ka hea kvaliteedi poolest. Töö nendega on müügijuhi kinnitusel tõhus – ära jääb liigne kaevamine ja materjali saab kasutada säästlikult. „Kaevata on võimalik kiirelt ja täpselt, käsitsitööd pinnasega jääb tunduvalt vähemaks või pole üldse vaja teha ning kokkuvõttes on tootlus suurem,“ ütleb ta. Kaablikraavide kopad on näiteks ideaalne valik, et kaevata kitsastes oludes. Kaevekoppi ekskavaatoritele, laaduritele ja

muudele masinatele toodetakse aga mulla, liiva, kruusa ja muu pinnase kaevamiseks, teisaldamiseks või laadimiseks. Eri nurkadesse kallutatavad planeerimiskopad sobivad maapinna täpseks tasandamiseks, kallete kujundamiseks ja pinnase viimistlemiseks. Need on vajalikud tööriistad ehituses, maaparanduses ja keskkonnakorralduses. Ekskavaatorile mõeldud jäiga planeerimiskopa tugev konstruktsioon tagab näiteks pinnase täpse viimistlemise ja võimaldab teisaldada väiksemat hulka materjali. „Kallutada seda tõesti ei saa,

Oleme uhked, et meie juured ulatuvad sügavale Eesti tööstuse ajalukku ja et saame pakkuda kvaliteetseid metallitöötlemislahendusi nii Eestis kui ka rahvusvahelisel turul.

Täname südamest oma töötajaid, kliente ja koostööpartnereid, kes on selle teekonna nii tähelepanuväärseks muutnud! Jääge meiega!

Tamsalu EPT AS, 75

kuid suuremahuliseks tasandusja viimistlustööks on selline statsionaarne tööriist kindel ning kuluefektiivne valik,“ kommenteerib müügiesindaja. Ekskavaatoritele ja muudele masinatele kinnitamiseks toodetakse Tamsalus ka rotaatortüüpi koppi , mis pöörlevad vajadusel ümber oma telje 360 kraadi ulatuses.

Põllukraavikopad on samuti mõeldud tegutsemiseks kitsastes ja keerulistes tingimustes. „Põllumees saab kraave kaevata, neid korras hoida ja üleliigne vesi läheb ära.“

Sookraavikopp sobib ekskavaatorile lisaseadmeks, et kraave kaevata või hooldada märgalal. „Selline kopp on lai ja sügav – eemaldab tõhusalt muda, vett ja muud materjali ning on vajalik tööriist kuivendustöödel, eriti põllu- ja metsamajanduses, kus on vaja säilitada sobivat veerežiimi,“ selgitab Tamsalu EPT esindaja. Metsade kuivenduskraave kaevata ja puhastada soovitab ta aga spetsiaalse metsakraavikopaga, mis talub raskeid töötingimusi – puujuuri, kive või segatud pinnast. Laaduritele toodetakse Tamsalus nii eri suuruse ja kujuga frontaallaaduri koppi kui ka rataslaadurite koppi, et käsitleda raskeid materjale –laadida, teisaldada või transportida liiva, kruusa, saepuru või (ehitus)prahti.

Ehitaja, põllumajandusettevõtja või metsamees – kui vajad oma ekskavaatorile või muule rasketehnikale lisaseadmeid või erinevaid häid masinaid, haagiseid, otsi meid kindlasti üles! Leiame õige tootelahenduse, oleme paindlikud ja kiired. Asume Tamsalu linnas Tapa vallas Lääne-Virumaal aadressil Tehnika 2. Tutvu meie kodulehega www.tamsaluept.ee ja võta ühendust:

Tamsalu EPT juhatuse liikmed: Timo Simonlatser (vasakul) ja Taavi Saart.

Kopa keevitamine

Tamsalu EPT rotaator-tüüpi kopp.

Äsja valminud Tamsalu frontaalkopp laaduri ees.

Põlluskannerite maaletooja: kui põld kasumit ei tooda, aitavad digitaalsed andmed mõista, miks

Kaamerapõhist täppisviljeluse seiretehnoloogiat ehk maakeeli põlluskannerit kasutatakse kohalike põllumeeste seas üha enam – nii taimede toiteainevajaduse mõõtmiseks otse põllul kui ka väetise viskamiseks asukohapõhiselt. Augmenta seadmete maaletooja Tarmo Heidemann räägib põllumajandusest ja andmehaldusest kui elustiilist, mis võimaldab tõhusaid põllutöid.

Augmenta põlluskannerit kasutatakse põldude reaalajas monitoorimiseks ja andmete analüüsiks. Kokkuvõttes võimaldab see põllumehel mitte ainult sisendkulusid kokku hoida ja suurt pilti näha, vaid on ka negatiivset keskkonnamõju kärpiv ehk maapinna ja seal kasvavate kultuuride hetkevajadusega arvestav lahendus. Skannerit saab kasutada nii traktori kui ka iseliikuva taimekaitsepritsi peal, millel on ISOBUS-i võimekus. Seda on lihtne paigaldada ja vajadusel ka teisele masinale ümber tõsta.

Lisaks kohalikule müügitoele on Augmenta skanneril tugev tagatuba: seade saab üle võrgu vajadusel kätte tarkvarauuendusi ning on uuenduste ja lisavõimaluste osas tulevikukindel, kuna on tootja poolt n-ö ületuunitud ehk võimekam, kui praegu vaja. Põllumajandusettevõtja jaoks on eeliseks ka see, et kui traktori roolis pole agronoom, näeb ka tema pilvepõhisest portaalist põllu pealt tulevat pilti. Põllumehed on rahul

Eesti põllumeeste tehnikapark on Smartfield OÜ juhataja Tarmo Heidemanni arvates juba nii võimekas, et skanner lisandväärtusena kasutusele võtta. Ka uuendusmeelseid põllumehi kasvab õnneks peale. „Kui brändi Augmenta ligikaudu viis aastat tagasi Eestis tutvustama hakkasin, oli juba mitu noort asjast huvitatud inimest, kes välismaa messil käinud ja sellisest tehnoloogiast teadlikud. Sealt edasi on hea sõna paljuski levinud – Eesti on piisavalt väike ja ümmargune. Ja kui näiteks aasta põllumees on skanneriga väga rahul ja juba esimese hooajaga on võimalik seadmesse investeerides plussi jääda, siis järelikult on temast kasu,“ ütleb ettevõtja.

Kord juhtunud sellinegi lugu, et kui Tarmo ühe suurettevõtte agronoomi käest telefonitsi tulemuste kohta küsis, et kas oled

jõudnud juba andmetega arvutis tutvuda, sai ta vastuseks, et pole arvutisse veel saanud, aga et käis äsja laos ja märkas, et 24 kotti väetist oli veel alles. Seda siis kogusest, mis standardnormi eeldades oli varutud, aga mida põld – arvestades kasvava talivilja tegelikku seisu – seekord ei vajanud. Ja kui mõelda, et tonni väetise hind küündis tol hetkel tuhande euro kanti, oli see ettevõtja jaoks arvestatav kokkuhoid. Selle juures kasvas vili senisest ju ühtlasemaltki, sest skanner „näeb“ sõltuvalt traktori kõrgusest põllul 8–12 meetrit ette, tuvastab mustad laigud ning annab masinale automaatselt käsu väetist vähem kasutada, et kiratsevaid lappe mitte kurnata. Tarmo selgitab seadme tööpõhimõtet, et AI-tehnoloogial põhinev skanner vaatab taimekasvu faasi. Jälgib, kas põllul on parasjagu ilus vili – olgu ta siis talinisu, raps või oder – või on talvekahjustused, ning teeb siis algoritmide põhjal otsused. Kui muidu tuleb ette võtta väetisekülviku pult, panna sinna väetisekogus 200 kilo hektarile ja tööle hakata, siis nüüd on tarvis sisestada visatav maksimumnorm 200 kg/ha skanneriga kaasas olevale tahvelarvuti ekraanile. Seade näeb traktori katuselt, et mõnes kohas on

tarvis kogust vähendada, siia tuleb panna näiteks 100 kg/ha ehk 50% etteantud kogusest, ning annab vastava käsu väetisekülvikule, et ole hea, kui siia kohta jõuad, viska vähem. „Ka väetisekülvik peab muidugi piisavalt taibukas olema. Enamik neist, mida Eestis kasutatakse, on hüdrauliliselt juhitavad, oskavad asukohapõhist väetamist teha, pluss tegijamatel on peal tuuleandur. Nii traktor, külvik kui ka skanner peavad omavahel ilusasti kokku sobima ja aru saama, mida miski tahab,“ selgitab ta.

Olles tipptehnoloogiat proovinud, isu selle järele tavaliselt kasvab

Põllumajandus ja andmehaldus on Tarmo sõnul tema elustiil, mitte müügimeetod. Ja kui PRIA toetusvoorud on kaasa aidanud sellele, et põllumehed on otsustanud skanneritesse investeerida, leidub mehe sõnul ka kaht-

lejaid, kes peavad tema maale toodud tehnoloogiat IT-inimeste pärusmaaks, kus mängus satelliidid. „Nii palju, kui on põllumehi, on ka erinevaid arvamusi. Aga asi on lihtsam, kui arvatakse. Ka telefonis on meil ju GPS. Google Maps ei tundu millegipärast IT. Põlluskanner pole hirmutav.“

Jäika ühesugust lahendust kellelegi peale ei suruta. „Anname kliendile seadme kätte, kasuta, vaata, mis sulle selle juures kõige rohkem sobib, mis ei sobi. Mõni aeg hiljem teeme vajadusel mingid korrektsioonid ja töötame edasi. Põllumajanduses toimib ikka pikem ja toetav koostöö,“ ütleb Tarmo, kes ka ise iga ilmaga põllule kipub.

Saades tol hetkel Kreekas toodetud skanneritele Eestis edasimüügiõiguse, võttis ta sellega aastaid tagasi üsna suure riski, sest teistsuguse ülesehitusega sensortehnoloogiat siin

juba pakuti. Kuid Smartfield OÜ on Augmenta kaamerapõhiseid skannereid müünud ligikaudu 12% kogu Euroopa turu ühikutest, mis on teiste riikide maaletoojatega võrdluses praeguseks parim tulemus. „Enamik minu klientuuri on nooremad põllumehed, 30 või pluss aastat, kes juba eos tahavad asju ajada läbimõeldumalt. Ja teine asi: kui midagi juba kasutama hakkad, siis see uuendusmeelsus tavaliselt jätkub.“ Uuendusmeelsel põllumehel, kes tahab asju pidevalt paremini teha (et kui ta näeb reaalselt, et sellest on kasu, et ongi kulud väiksemad ja tootlikkus suurem), Tarmo sõnul isu tehniliste seadmete järele ainult kasvab.

Põllumajandusettevõtjal peab olema pikem plaan Murekoht on, tõsi, olnud viimased kaks kehva aastat, mil põllumehe sissetulekud ja investeeringud pole olnud

korrelatsioonis. Kas oli põud või tegi talv liiga. Tarmo meenutusel oli eelmise talve järel põllumajandusettevõtteid, kus 700 hektarist 650 läks vett vedama. Et kui oled sügisel kulud kandnud ja lööd need kokku – külvamine, tööjõud, seeme, väetamine, pritsimine vm – ning kevadel on majandatud maa kõik must, algab hooaeg juba miinusega. „Näen, et kehvad ajad ongi õige hetk kasutada selliseid lahendusi, mis nõuavad küll investeeringuid, aga viivad ka tulemuseni. Kas need just väga kõvasti säästa aitavad, aga pigem aitavad teha targemaid otsuseid, vähendada sisendite kulu. Tänu sellele suureneb aga saagikus ja optimeerimine. Et kui mul on näiteks põld 75 hektarit, aga sellest 10 hektarit läks talvega nahka, lumi võttis rapsi ära, et siis ma ei väeta seda pinda täisnormiga. Kokkuhoid on alati positiivne, aga lisaks saan ka vaimse plussi hinge, et teen põllu peal ikka midagi õigesti.“ Põllumehel peab olema Tarmo hinnangul alati pikem plaan ja investeerida tuleks järk-järgult igal aastal, et kulud ootamatult ei paisuks. Kuidas põldu kasumlikuks teha, saab tänapäeval paljuski arvutada ja kontrollida.

„Minu kadunud vanaisa ütles alati: „Küll me saame, kui me teeme!“ See lause on mulle lapsepõlvest meelde jäänud ja alati meeldinud. Mulle on nt helistanud klient, et tere, Tarmo, mis meie eelmise aasta skanneri kokkuhoiunumbrid olid? Kui vastan, et null, järgneb küsimus: miks null? Aga kui ei tee, siis ju ei saa! Skanner ei hoia raha kokku, kui seda ei kasuta. Lihtsalt ostmisest ei piisa. Kasutama peab, olgu see siis skanner või mõni muu toode,“ ütleb Tarmo, kelle arvates peab põllumajandus pidevalt arenema. Optimeerimiseks saab kasutada andmeid, siis tuleb ka tulemus. Lisaks uuendustele on oluline osata ka olemasolevat tehnoloogiat kogu mahus ära kasutada.

Augmenta põlluskanneriga saab mõõta kasvufaasis taimede toiteainevajadust. Seadme töö põhineb viiespektrilisel 4K-kaamerasüsteemil ja valgusanduritel. AI-tehnoloogia arvutab taimedelt tuleva info põhjal välja õiged väetise- või taimekaitse kogused ja doseerib neid reaalajas vastavalt etteantud normidele. n Skanner ühildub kõikide traktorite ja ISOBUS-i seadmetega. n Taimede skaneerimine toimub masina sõidusuunas ja vastavalt implemendi töölaiusele.

n Sobivad enamik Eestis kasvatatavad kultuurid.

n Võimaldab lämmastikuga reaalajas väetamist (nii mineraalkui ka vedelväetisega).

n Võimaldab kasvuregulaatorit pritsida reaalajas.

n Info analüüsimiseks on olemas veebiplatvorm.

n Kabiini paigaldatava tahvelarvuti kaudu seadistatakse skanner vastava kultuuri, kasutatava seadme ning etteantud koguste järgi.

FOTOD: TARMO HEIDEMANN

Põllumajandustehnika müüjad ootavad turu elavnemist

Kui pärast koroonakriisi olid põllumajandusmasinate müügiturul tõelised buumiajad ja ostjad pidid soovitud masinaid kuude kaupa ootama, siis nüüd valitseb siin suhteline vaikus ja ollakse turu elavnemise ootuses.

Wihuri Agri müügijuhi Marek Peensalu sõnul on hetkel turg endiselt väga vaikne: „Võrreldes eelmise aastaga näitavad esimesed kaks kuud, et turg on ka eelmise aastaga võrreldes veel languses. Seega ei paista hetkel kusagilt, et midagi paremaks läheks. Talv on möödas ja lootust on, et talv ja kevad on taliviljade vastu helgemad ning seetõttu ka saagiootus suurem. Aga seda on paremini näha siis, kui koristusaeg käes. Lisaks uue tehnika müügile tuleb kõvasti rinda pista ka kasutatud tehnika müügiga. Hetkel on ka selles osas nõudlus nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides suhteliselt väike.“

Tehnikamüügi peamiseks vähenemise põhjuseks on paari viimase aasta kehv teravilja-

aasta, aga ka märkimisväärne hinnatõus ning ebakindel majandussituatsioon.

„Uus hooaeg on käes, aga see aasta on masinamüük väga raskelt käima läinud. Põhjused on näiteks, et kolme viimase aasta jooksul on masinate hinnad 30–40% tõusnud ja kahjuks ei ole põllumajandussektoril hetkel sellist võimekust, et masinaid soetada. 2024. aasta viljasaagid olid tagasihoidlikud ja põhimure oli ka tublisti langenud vilja kokkuostuhind,“ selgitab Intrac Eesti masinate müügijuht Endre Matros.

Kone Agro tegevjuht Toomas Tarang arvab, et põllumajandusmasinate turg on olnud kolm aastat languses ja pakkunud väljakutseid: „Viimane neist oli käibemaksu tõus ja ka automaks

Wihuri Agri toob uuel hooajal Eestisse John Deere 6M-i seeria traktorid, mis on mõeldud lihtsamateks töödeks, kuid varustatud väga moodsate täppisviljeluslahendustega.

on oma mõju jätnud, seda just eratarbijate ning väiketalunike hulgas, kus ostuotsuse aeg pike nes või ost lükati edasi. Talv oli pigem tagasihoidlikum, aga see oli seotud paljuski poliitiliste teguritega ja andis võimaluse uue aasta tegutsemisplaanid paika panna.“

Turul on ostjate aeg Marek Peensalu sõnul on Wihuri Agri müüduimaks kaubaks endiselt traktorid. Samuti on suhteliselt suure osakaaluga olnud kasutatud tehnika müük, kuid tuleb teha palju pingutusi, et kaup laost liikuma saada. „Masinate tarneajad on võrreldes müügibuumi aegadega muutunud küllaltki lühikeseks. Hetkel saame kõik kaubad, mis meie tootevalikus on, kätte 6–8 kuuga. Masinate laoseis on hetkel selline, et soetada saab traktoreid, ja mõned kombainid on ka saadaval. Soovitan siinkohal põllumeestel võtta ühendust oma piirkondliku müügiesindajaga ja küsida hea pakkumine,“ lisab ta.

„Intrac Eesti laoseis on mingis mõttes hea, kuna saime eelmisel aastal oma masinad, mis laos olid, müüdud ja ka

Praegu on meil tugevad ainult piimafarmid, kuna piima hind on hea ja on seda olnud juba pea kaks aastat. Samuti on näha, et see jääb nii ka sel ja järgmisel aastal. Ja kui ainult piimasektor on võimeline tehnikat soetama, siis on nendel minu arvates järjekord ukse taga neist, kes sooviksid sinna midagi müüa, ja siis hakkab ka hinnaralli pihta. Ehk kui klient on nii tark ja soovib hinnaga kaubelda, siis see, kel on veel laos kaks aastat seisnud masinaid, need ka kliendile hea hinnaga müüb,“ arutleb Matros.

Toomas Tarang Kone Agrost ütleb, et kõige enam on viimasel ajal neilt küsitud just keskmiste või pigem väiksemate traktorite kohta, mis tuleneb ka

Kone Agro tootevalikust: „Täna on tarneajad pigem lühikesed ja laoseisud suhteliselt suured. Ka kõige enam küsitud traktoreid on meil laos kohe saada ja ettevalmistustega ei pea pikalt ootama.“

Tehnika on üha kallim ja keerulisem

John Deere’i põllumajandustehnikat müüv Wihuri Agri toob uuel hooajal Eestisse 6M-i seeria traktorid, mis on mõeldud lihtsamateks töödeks, kuid on samas varustatud väga moodsate täppisviljeluslahendustega. „Eelmisel aastal tutvustasime uusi digitaalseid kombaine. Ka need hakkavad sel aastal Eestimaa põldudel kuldset saaki koristama. Moodsad kombainid

Masinate tarneajad on võrreldes müügibuumi aegadega muutunud küllaltki lühikeseks.

Hetkel saame 6–8 kuuga kätte kõik kaubad, mis meie tootevalikus on.

on senisest veelgi suurema tootlikkusega ning varustatud uusimate digitaalsete lahendustega. Satelliitsüsteemide abil teevad need saagikoristuse lihtsaks ning võimaldavad saaki koris-

tada väga väikese terakaoga,“ selgitab Peensalu.

Intrac Eesti pakub sel hooajal Massey Fergusoni uut traktorimudelit 9.S 285 jõudlusega kuni 425 hobujõudu. „Hakkame sellega alanud hooajal tegema esitlusi ja vaatame, kuidas kliendid selle vastu võtavad,“ teatab Matros.

Kone Agro uuendustest rääkides ütleb Tarang, et suurt vaeva näevad tootjad uute mudelite puhul masinate tehnoloogilise arendusega, kus pööratakse tähelepanu kasutaja mugavustele ja keskkonnasäästlikkusele. Uutest mudelitest on kindlasti kõige moodsam KIOTI HX-i

seeria, millel jõudlust 90–140 hobujõudu, ja KIOTI DK6020 (60 hj) mudelid.

Keerulisel ajal tuleb teha tarku otsuseid Marek Peensoo sõnul võib hetkel öelda, et ebakindlus kestab ja suuri põhjuseid, miks see peaks lõppema, pole näha: „Euroopasse saabunud suu- ja sõrataud ohustab kindlasti ka meie riiki ning see just olukorda lihtsamaks ei tee. Eelmine aasta oli keerukas, nagu ka üle-eelmine. Usun, et see on olnud piisavalt pikk periood, et teha parandusi oma riskide juhtimises ja efektiivsuse paranda-

mises. Tuleb tegutseda kulusäästlikult ja hoida kokku. See käib nii tehnikamüüjate kui ka põllumeeste kohta. Meie oleme ikka olemas ja saame oma täppisviljelustehnoloogiate abil aidata oma klientidel efektiivsemalt tegutseda, et sisendkuludelt rohkem kokku hoida. Kindlasti oleks mõistlik jagada oma riske nii hajutatud viljahindade fikseerimise kui ka sisendite ostu kaudu. Ka finantseerimise osas tasub raha kulu üle vaadata. See on see, mis rasketel aastatel põllumehi suuresti mõjutanud on. Oluline on hoida kokku ja vajadusel küsida nõu.“

Kone Agro uutest mudelitest on kindlasti kõige moodsam KIOTI HX-i seeria.

Intrac Eesti pakub sel hooajal Massey Fergusoni uut traktorimudelit 9S.

Odava õli kallis hind: põllumeeste varjatud kulu, mida saab vältida

Kevad on käes ja traktorid juba põllul. Peagi algab põllutööde tipphooaeg ja iga masin peab töötama nagu kellavärk. Kuidas tagada, et tehnika ei veaks alt just kõige kriitilisemal hetkel?

Aeg on raha – eriti põllul Põllumajanduses on aeg üks kriitilisemaid ressursse, eriti hooaja tippaegadel. Enamik põllumajandustehnika riketest juhtuvad paraku just hooaja kõrghetkel, kui masinad töötavad maksimaalse koormusega. Põllumajandustehnika on tohutu investeering, seda enam on üllatav, kui pärast sellise summa välja käimist üritatakse kokku hoida määrdeainete pealt.

Hooajaliste tööde ajastus on kriitiline – iga päev, mil masin seisab, võib tähendada tuhandeid eurosid saamata jäänud tulu. Külvi hilinemine, viljakoristuse venima jäämine või muud tööseisakud võivad tähendada kogu aasta sissetuleku vähenemist. Professionaalne määrdeaine tagab probleemivaba töö

Chevron Texaco Delo seeria määrdeained on välja töötatud just rasketes põllumajanduse tingimustes töötavate masinate jaoks. Need õlid tagavad tehnika murevaba töö, mis tähendab vähem tööseisakuid kiirel hooajal.

„Määrdeaine peab toimima tõhusalt igas olukorras – nii külmadel kevadistel hommikutel kui ka kuumadel suvepäevadel,“ selgitab Lubteci asutaja Jaanus Lember. „Kvaliteetne õli ei muuda oma omadusi temperatuuri kõikudes, kaitseb hammasrattaid ja laagreid raske koormuse all ning hoiab ära korrosiooni tekke.“

See on eriti oluline just põllumajanduses, kus masinad puutuvad pidevalt kokku tolmu, niiskuse ja muude raskete keskkonnatingimustega.

Praktikas tõestatud usaldusväärsus

Lubteci kogemus näitab, et õigesti valitud määrdeaine võib päästa raskest olukorrast. „Plfingeri kraana hakkas ilma remondita tööle pärast Texaco Rando HDZ sisse panekut,“ toob Lember näite. „Muuga sadamas lõppes merekonteinerite laadurite diferentsiaalide lagunemine pärast suure jõudlusega 80W140 transmissiooniõli kasutuselevõttu.“

Pole siis ime, et Lubteci usaldavad sellised suured ettevõtted nagu Tallink, Enefit Power, Swecon (Volvo), TS Laevad, Toftan ja CityMotors. Põllumajanduses on usaldusväärsus veelgi olulisem. Masinad töötavad sageli teeninduspunktidest kaugel ja

iga rike võib tähendada pikka seisakut.

Kevadine hooldus ja odava õli riskid Kevad on ideaalne aeg põllumajandustehnika põhjalikuks hoolduseks. Masinad on tavaliselt talvel vähem kasutuses ja ees ootab aktiivne põllutööde hooaeg. Õigel ajal tehtud hooldus ennetab probleeme, mis võivad tekkida hooaja keskel.

„Lisaks õlivahetusele tuleks kevadhoolduse käigus kindlasti kontrollida filtreid, jahutussüsteemi, elektrisüsteemi ning pidureid ja rehve,“ soovitab Lember. „Need on kriitilised komponendid, mis talvel võivad saada märkamatult kahjustada.“

Ebakvaliteetse määrdeaine kasutamisel võivad tagajärjed olla karmid ja kulukad. Odav õli põhjustab sageli masinaosade kiiremat kulumist, suurendab kütusekulu ja lühendab masina eluiga.

„Kvaliteetne määrdeaine võib lahendada probleeme, mida muul viisil oleks väga kulukas parandada,“ selgitab Lember. „Näiteks põlevkivi vagunikallutussüsteem ei töötanud talvisel ajal korralikult, kuid hakkas taas töötama pärast Texaco Starplex HT 1 kasutuselevõttu selle keskmäärimissüsteemis. Samuti on meil kogemus, kuidas taksode mootorites lõppes mootoriõli polümeriseerumine pärast Texaco Havoline’i õli kasutusele võtmist.“

Sellised probleemid võivad põllumajanduses viia märksa suuremate kahjudeni. „Hooaja tippaegadel võib ühe masina rike põhjustada nii suure kahju, et selle summa eest võiks osta peaaegu uue traktori,“ hoiatab Lember.

Põllutehnika ja määrdeained –mis kuhu sobib?

Kaasaegne põllutehnika vajab igas sõlmes spetsiifilist määrdeainet. Traktori ja kombaini mootorisse sobivad Texaco Delo 400 või Texaco Delo 600 sarja tooted, mis kaitsevad mootorit kütuse ebaühtlase kvaliteedi puhul ja säilitavad oma omadused temperatuuri kõikudes. „Kuna masinaid toodetakse erinevate kliimavöötmete jaoks, tasub tehniline dokumentatsioon kriitilise pilguga üle vaadata ning valida mootoriõli viskoossus just meie kliima järgi,“ jagab Lubteci müügijuht Janek Kokla õpe -

tussõnu. „Erilist tähelepanu tuleb pöörata tootja poolt mootoriõlile esitatud kvaliteedinõuetele. Lubtec saab abiks olla kogu masinaparki katva määrdeainete kaardi koostamisel.“

Transmissioonisüsteemidesse tuleb suhtuda erilise tähelepanuga, kuna sõltuvalt masinast on seal kasutusel tüübilt täiesti erinevad õlid. Paljudel juhtudel on nõutud hüdrotransmissiooniõli, mida tootjad markeerivad lühendi UTTO (Universal Tractor Transmissioon Oil) abil. Tegemist on määrdeainega, mis täidab lisaks transmissiooniõli funktsioonile ka hüdraulikaõli nõudeid, tagades samal ajal nn märgade pidurite (wet brakes) töö. Vastava toote leiab Lubteci tootevalikust nime Texaco 1000THF all.

„Kui haakeseadmeid kasutatakse erinevatel masinatel või renditakse välja, on oht, et tavaline hüdraulikaõli (HLP või VHLP) ja hüdrotransmissiooniõli segunevad ning võivad põhjustada transmissioonide purunemise,“ hoiatab Kokla.

Universaalsed STOU (Super Tractor Oil Universal ) õlid, millega püüti põllumeeste elu lihtsustada, pakkudes toodet, mida saab kasutada nii mootoris, hüdrosüsteemis kui ka transmissioonis, on harvem kasutusel. Lubteci valikus on selline toode Super Universal Tractor Oil 10W-30/10W-40.

Hüdraulikasüsteemides, kus tootja nõue on HVLP/VHLP, on usaldusväärne valik Texaco Rando HDZ 32/46/68 , mis on loodud töötama külmades tingimustes. „Nimetatud toodet soovitame kasutada masinates, mis leiavad rakendust ka talvel. Kombainid, mis töötavad vaid suvel, saavad kasutada HLP-tüüpi hüdraulikaõli. Lubteci valikus on see nime Rando HD 32/46/68 all,“ räägib Kokla. „Mõningatel juhtudel on hüdrosüsteemides nõutud mootoriõli. Tasub olla tähelepanelik!“

Laagreid ja liikuvaid osi kaitseb nii traktorites kui ka kombainides Texaco Starplex EP 2 määre, mis säilitab oma omadused ka märjas ja tolmuses keskkonnas. Tegemist on liitiumkompleksmäärdega, omades EP (Extra Pressure) koormust taluvat lisaainestust.

„Määrdeainete valik on sarnane riiete valikuga – see peab vastama aastaajale ja töö iseloomule,“ selgitab Lember. „Valesti valitud määrdeaine on nagu vihmamantli kandmine kuumal

Jaanus Lember on tegutsenud määrdeainete valdkonnas juba üle 30 aasta. Ta on lõpetanud TEMT-is autoremondi ja hoolduse eriala ning Tartu Ülikoolis keemia eriala. Jaanuse huvi tehniliste lahenduste vastu ei ole juhuslik –ta isa töötas laevamehaanikuna, ja nii sai temagi juba noorena veemotospordiga tegeledes esimesed kogemused määrdeainete valdkonnas. Jaanuse poeg Joonas tegeleb samuti veemotospordiga ja on valitsev Euroopa ning maailmameister. „Minu jaoks ei ole määrdeained lihtsalt toode, vaid võimalus lahendada keerulisi tehnilisi probleeme,“ selgitab Jaanus oma pühendumust. „Olen näinud korduvalt, kuidas õige määrdeaine valik võib päästa suure investeeringu või taaskäivitada tootmisprotsessi ilma kuluka remondita.“ Enne Lubteci asutamist 2013. aastal aitas ta Addinoli brändi arendada nii Eestis, Ukrainas

suvepäeval – ebamugav ja ebaefektiivne.“

Õige hoolduse majanduslik kasu

Põhjalik hooldus kvaliteetsete määrdeainetega toob kaasa selged majanduslikud eelised. Vähenevad tööseisakud kiirel ajal, paraneb igapäevane töökindlus ja tööde õigeaegne lõpetamine on paremini tagatud. Madalam kütusekulu ja pikem masinate eluiga on samuti otseselt seotud õigete määrdeainete kasutamisega.

„Iga põllumees teab, kui palju kütuse peale hooajal kulub. Õige määrdeaine võib seda kulu märgatavalt vähendada,“ selgitab Lember. „Kõige olulisem on see, et õige hooldus tagab masinate pikema eluea ja väiksemad remondikulud. Pikendatud hooldusintervallid omakorda tähendavad vähem tööaega hooldusele ja rohkem aega põllutöödeks.“

kui ka Bulgaarias. Ta on pidanud rahvusvahelisi loenguid ja seminare määrdeainete teemal ning on tunnustatud ekspert kogu Baltikumis. „Asutasin Lubteci, sest soovisin pakkuda klientidele just nende vajadustele vastavaid lahendusi, mitte järgida standardseid juhiseid,“ räägib Lember oma ettevõtte sünnist. Praeguseks on Lubtecist saanud suurim merenduse määrdeainete müüja mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis.

Lubtec eristub konkurentidest just oma sügavate teadmiste ja laialdase kogemusega. „Meil on võimalus pakkuda lahendusi kõikidele määrdeainete vajadustele alates mootoriõlist kuni kõige spetsiifilisemate määreteni välja,“ räägib Lember. „See on eriti oluline põllumajanduses, kus ühe ettevõtte masinapark võib sisaldada väga erinevaid seadmeid, millel kõigil on omad nõudmised.“

Professionaalide tugi ja targa põllumehe valik Lubtec on Chevron Texaco ametlik esindaja Baltimaades ja pakub laialdast tuge õigete määrdeainete valimisel. Lubteci eripära on terviklik lähenemine – alustades põhjalikust konsultatsioonist, pakkudes professionaalset nõustamist õigete määrdeainete valimisel ja lõpetades kiire tarnega, vajadusel otse põllule. „Meie meeskond on töötanud määrdeainete valdkonnas aastakümneid,“ ütleb Lember. „Iga masin on erinev ja töötab erinevates oludes. Meie ülesanne on leida igale kliendile just tema tehnikale sobiv lahendus.“ Põllumajanduses, kus iga päev loeb, on masinapargi töökindlus sama oluline kui ilm või seemne kvaliteet. „Kui masin seisab, ei saa töö tehtud ja kogu aastane investeering võib olla

ohus. Meie ülesanne on tagada, et ükski põllumees ei peaks muretsema määrdeainetest tingitud rikete pärast.“

Pikaajalise kogemusega meeskonna tugi on saadaval igal sammul. „Väga sageli on määrdeaine vahetamine vaid osa lahendusest,“ selgitab Lember. „Pakume ka tehnilist nõustamist, et leida probleemide juurpõhjus ja vältida nende kordumist.“

Kokkuvõttes on õige õli ja regulaarne hooldus tunduvalt soodsam kui ootamatud remondid ja tööseisak keset hooaega. See on kindel viis, kuidas hoida oma tehnikapark töökorras ja kulud kontrolli all.

Lubtec OÜ Tel: (+372) 5621 0046

E-post: texaco@lubtec.ee www.lubtec.ee

Aadress: Pärnamäe tee 190, Viimsi vald Ametlik Texaco esindaja Baltimaades.

Jaanus Lember ja Lubtec

Aasta noortalunik Teele Eskor: talupidamine pole meile äri, vaid elustiil

Paevälja talu Lääne-Virumaal

Kõrkkülas võiks olla justkui võrdkujuks eestlaslikule visadusele ja maaarmastusele. Siin on üle elatud kõik kriisid ja raskused ning visalt edasi rühitud. Kolme põlvkonna talu elujõudu näitab kasvõi seegi, et noored ei püüa siit linna põgeneda, vaid on talupidamise uuele tasemele viinud.

Paevälja ja kõrval asuv Raja talu on Eskorite sünnipaik ning talupidamisega alustati veel enne Eesti taasiseseisvumist. Maad pole siin paepealsel rannikul kuigi viljakad ja nii tuli leida kõige sobivam tegevus, milleks osutus piimakari. Kogu sööda saab enda talust, lisategevusena on kasvatatud ka lihaveiseid ja lambaid.

Kolm aastat tagasi tabas Paevälja lüpsilauta tulekahju ja selles õnnetuses sai hukka pea kolmkümmend looma. Isegi see ei pannud peret talupidamisest loobuma. Hoopis vastupidi –õnnetuse järel ehitati üles uus ja kaasaegne lüpsilaut ning nüüd

peetakse lüpsikarja suurendamise plaane. Eskorite talu on peretalu ja ehkki selliseid jääb Eestis järjest vähemaks, näevad nad selles võimalust anda kogu perele elatist ja sealjuures ka oma tegevusest rõõmu tunda. Talus on harjutud lootma iseendale ja saada hakkama sellega, mis on antud. „Minu eelnevate põlvkondade mõtteviis on olnud selline, et põllumajandustoetused pole mitte õigus, vaid võimalus. Ja hakkama tuleb saada ka siis, kui neid pole,“ selgitab Teele Eskor, kes 22-aastase veterinaaria üliõpilasena on asunud esivanemate loodud talu arendamist jätka-

ma. Tema tublidust ja peretalu erilisust märgib seegi, et Teele nimetati eelmisel aastal aasta noortalunikuks.

Naine tunnistab, et kui oled kord juba sellisesse tallu sündinud, siis on maaelu ja loomad see kõige loomulikum keskkond ning tunned end selle osana: „Minu vanemate ja ka minu jaoks pole talu niivõrd äri, kuivõrd elustiil. Kõigil – nii suurtel kui ka väikestel, noortel ja vana-

del – on oma koht peretalu toimetamistes. See, et ma üldse nii palju asjas sees olen, ei olnud üldse planeeritud. Aga asjad lihtsalt jooksid nii. Tegelikult ju olen siin üles kasvanud ja kogu aeg nende talutegemiste keskel sirgunud, juba varasest lapseeast kusagil tööde juures saanud käed külge panna. Vanemad pole kunagi meid kõrvale jätnud – kõike oleme alati koos teinud. Mina ja vennad saame

kõik siin tegeleda asjadega, mis meid huvitavad. Minu tähelepanu all on lehmad, vennad tegelevad tehnikaga. See teebki meie pere ühtehoidvaks.“

Seetõttu on ka üsna loomulik, et Teele otsustas õppida veterinaariks ja nüüd, kui paar aastat on veel lõpetamiseni, peab end jagama maaülikoolis õppimise ning kodutalus tegutsemise vahel. „Minu eeliseks on see, et saan oma veterinaariteadmisi

SSA-500E elektrimootoriga lõhkumisjõud 15 t palgi Ø kuni 50 cm manuaalne sae juhtimine mehaanilised etteanderullikud hüdrauliline väljaveo lintkonveier HIND: 7890 €

SSA-400Z kardaanajamiga lõhkumisjõud 10 t palgi Ø kuni 38 cm manuaalne sae juhtimine mehaanilised etteanderullikud hüdrauliline väljaveo lintkonveier

HIND: 6290 €

SSA-400G bensiinimootoriga lõhkumisjõud 10 t palgi Ø kuni 38 cm manuaalne sae juhtimine mehaanilised etteanderullikud hüdrauliline väljaveo lintkonveier HIND: 6790 €

koduses lüpsilaudas rakendada. Õpingud Tartus tähendab palju sõitmist kodu ja Tartu vahel. Teen kaugtööd, sest on ka palju võimalusi, et teha laudatööd arvuti kaudu.“

Vaja on nii suuri kui ka väikeseid piimakarju Eesti mõistes on Paevälja lüpsikari päris väike. Hetkel on lüpsil veidi üle 32 lehma, aga praegusel poegimisperioodil tuleb neid järjest juurde. 2022. aastal tabas talu suur tuleõnnetus, kus hukkus pea kolmkümmend lüpsilehma, ellu jäid teises laudas olnud mullikad ja üks väike vapper vasikas, kes end põlevast laudast välja võitles. „See oli väga raske löök ja me päriselt ka ei teadnud, mis edasi saab. Aga see meie visadus pääses ikka võidule ja otsustasime jätkata. Alustasime uue lauda ehitamist ja karja juurde kasvatamist. Eelmisel suvel sai värske, 139-kohaline laut valmis ja loodame selle aegamööda ka täis saada,“ selgitab Teele. Ta lisab, et eri suurustes lüpsi farmid muudavad kogu meie piimatootmise pildi mitmekesisemaks. „Enamik piima toodetakse küll suurtes farmides, aga kui meiesugused maal toi-

SSA-500G bensiinimootoriga lõhkumisjõud 15 t palgi Ø kuni 50 cm manuaalne sae juhtimine mehaanilised etteanderullikud hüdrauliline väljaveo lintkonveier HIND: 7490 €

SSA-400GH-PRO/S bensiinimootoriga lõhkumisjõud 10 t palgi Ø kuni 38 cm hüdrauliline sae juhtimine hüdrauliline etteande kettkonveier hüdrauliline väljaveo lintkonveier HIND: 7990 €

SSA-400EH-PRO/SZ elektrimootori ja kardaanajamiga lõhkumisjõud 10 t palgi Ø kuni 38 cm hüdrauliline sae juhtimine hüdrauliline etteande kettkonveier hüdrauliline väljaveo lintkonveier HIND: 8990 €

Teele Eskor Paevälja talu uue lauda juures, mis sai valmis eelmisel suvel.

metavad, on siin piirkonnas ka elu alles. Meie piirkonda on tulnud elama noori, tekib uusi töökohti ja teenuseid.

Teiseks on küsimus ka toidujulgeolekus. Kui farmid paiknevad hajutatult ja on väiksemad, on ka kahjud, mis näiteks suuja sõrataudi puhkemise korral meid tabavad, väikeses farmis pisemad.

Suures farmis on süsteemid selgemad, kogu tegevus on suunatud maksimaalsele toodangule. Meie aga ei kasvata piimakarja niivõrd rahateenimiseks, kuivõrd see on meie elustiil, mitme põlvkonna poolt sisse käidud tee, mis ka mulle sobib.

Minu eeliseks on see, et saan oma veterinaariteadmisi koduses lüpsilaudas rakendada.

Muidugi on nii väikesed karjad, nagu meil, hääbuv nähtus. Paljudes Euroopa riikides ja ka Soomes see nii ei ole – seal on kuni sajapealised, kahe robotiga lüpsilaudad üpris tavapärased. Loodan siiski, et inimesed hakkavad mingil ajal hindama ka seda, et piim või juust, mida nad toiduks tarvitavad, on pärit väiketootjalt, laudast, kus elavad terved ja õnnelikud lehmad. Meie talu on E-piima ühistu liige, kus osatakse piima kvaliteeti hinnata. Piimaauto käib meil üle päeva ja võtab meilt peale umbes 1600 kg piima.“

Lehmad oma lauda vasikatest Paevälja kari on väike ja pärast tuleõnnetust on hakatud seda suurendama oma ellujäänud mullikate järglastega. Kevadisel poegimisperioodil toob peaaegu iga päev mõne uue vasika juurde ja nii kasvab kari tasapisi oma vasikate arvel. Siin kulgeb tema kogu elutsükkel – vasikast mullika ja lüpsilehmani. Kui Eestis keskmiselt püsib kõrge toodanguga lehm karjas kolm aastat, siis Teele sõnul on neil laudas ka kümneaastaseid lehmi, kellega võib täitsa rahul olla. „Ma ei saa kunagi öelda, et meie laudas on kõik perfektne. Aga oma karjas tahan näha iga looma individuaalsust. Väiksema loomade arvu puhul saan igale lehmale läheneda tema eripärasid arvestavalt ehk teisisõnu öeldes saan ma igaühte nunnutada ja vajadusel ka erikohtlemist pakkuda, näiteks poegimise või uuslüpsi perioodil. Need on lehmadele kriitilised hetked ja saan neid jälgida ning vajadusel toetada. Mul ei ole küll karjahaldustarkvara, mis monitooriks, kuidas on lood toitumise või mäletsemisega, kuid sama saan oma laudas teada loomi palja silmaga jälgides. Sel moel hakkavad loomad sind usaldama ja hiljem on koostöö nendega palju lihtsam, kui neid on näiteks vaja ühest kohast teise toimetada või ka veterinaarseid protseduure teha. Samuti näeb siin, kuivõrd erinevad on lehmade iseloomud. Mõni lausa ihkab inimesega suhelda ja hellitusi, mõni on jälle teiste lehma-

MUDATÕKKEPLAADID KOPLISSE JA

KARJAMAALE:

• 50 × 50 cm

• kergesti paigaldatavad

• lihtsalt ümbertõstetavad

• hõlpsalt transporditavad

• ümbertöödeldud plastikust

• libisemisvastane

hanit.ee

de suhtes üleolev ja püüab hierarhiaid paika seada. Oma laudas kasvanud looma iseloomu saab aga sobiva kohtlemisega kujundada ja ma ei tea, et meie laudas oleks üles kasvanud riiaka iseloomuga või inimeste suhtes agressiivseid loomi,“ selgitab Teele.

Paevälja lehmad elavad tõepoolest unelmate elu, sest perenaine on võtnud eesmärgiks, et loomad oleksid terved, rahulolevad ja püsiksid karjas kaua: „Toodang peaks olema sellistes piirides, mis poleks looma tervisele ohtlik, kuid piima valguja kuivaineprotsent oleks võimalikult kõrge. Viimasel ajal on kokkuostjad hakanud ka seda hindama ja piima hind on sellevõrra kõrgem. Veterinaari seisukohalt tahaksin, et lehmadel oleksid sellised elutingimused,

mis aitaksid kõiki terviseprobleeme ennetada.“

Lisaks kaasaegsele laudale ja loomadele vajab piimatootmine veel mitmesuguseid investeeringuid. Hiljuti soetati lauta uus söödamikser ja plaanides on veel uue silohoidla ning noorkarja lauda ehitus, samuti vajab alati täiendamist tehnikapool.

Robot meeldib lehmadele Uue lauda sisseseadmine võttis veidi aega, niisamuti ka lehmade harjumine uue elukoha ja ka lüpsirobotiga. Nüüd võib öelda, et pea kõik on sellega harjunud ja robot isegi meeldib neile. „Kartsin algul rohkem, et lehmadel võtab robotlüpsiga harjumine kauem aega, aga kõik läks märksa lihtsamini. Nüüd näen, et enamik lehmadest näivad isegi robotlüpsi nautivat, sest lüps-

misel vabaneb loomadel õnnehormoone ja sealt saab tasuks ka meelepärast maiust. Olen märganud, et lüpsirobot põhjustab isegi armukadedust ja nii seisavad lehmad isegi järjekorras, et kes saab roboti alla minna. Vaid üksikud on näidanud üles vaenulikkust, üritades seadet jalaga tabada. Mulle aga annab lüpsirobot võrratult rohkem vaba aega, mida saan kasutada teiste oluliste talutööde tegemiseks, samuti õppimiseks ja tulevikus ka oma veterinaaritöö tegemiseks,“ leiab Teele. Noortalunik ütleb, et üleminekuga seoses oli loomadel siiski stressi piisavalt, mis väljendus ka piimatoodangu vähenemises, samuti selles, et lehmadel esines udarapõletikke ja sigivusprobleeme: „Praeguseks oleme süsteemid paika saanud ja

kõik toimib nii, nagu see algselt meie nägemuses oli.“ Suvel on enesestmõistetav, et kari käib karjamaal. Lauda uksed on avatud ja kui õige aeg tuleb, jalutavad loomad iseseisvalt lauta kas lüpsile, jooma, mineraale limpsima või ka lihtsalt niisama pikutama.

Noored näevad maaelu perspektiivi Teele Eskor jagab oma teadmisi ja kogemusi ka mittetulundusühingus Noortalunikud, mille juhatuse liige ta on. MTÜ Noortalunikud ühendab alles alustavaid noori talunikke. „Peamine ongi meie omavaheline suhtlus, kogemuste ja info vahetamine. Leiame koos erinevaid koolitusi ja eriti populaarsed on meie külaskäigud erinevate põllumajandustootjate juurde, sest just neilt, kel on hästi toimiv talu, saavad ka noored kõige praktilisemaid teadmisi. Kuna suhtlen ise paljude noorte talunikega, siis näen, et neid on päris palju juurde tulnud. Samas aga pole see ikkagi piisav, et kõikjal põllumajanduses saaks põlvkondade vahetus toimuda. Tänapäevane põllumajandus vajab aga rohkem teadmisi tehnikast ja kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis just noorematele inimestele pinget pakub.“ Teele sõnul on lisaks tegevpõllumeestele ühinguga liitunud ka mitmeid noori, kellel ei ole küll oma talu, kuid kes on maaelust väga huvitatud. Seegi näitab, et maal elamises ja töötamises peitub palju võimalusi ja võlusid ning see on kõige lahedam valdkond, kus toimetada.

Väikeses laudas on iga lehm isiksus, keda saab nunnutada ja kellele individuaalselt läheneda.

Anna lüpsiplatsile hoogu juurde

Kui aeg uue lüpsiseadme jaoks pole veel käes, siis tasub mõelda olemasolevale lüpsiplatsile jõudluse lisamise peale.

Meie uus DeLavali lüpsiautomaatika sobib ükskõik millise tootja lüpsiseadmega, millega praegu töötad. Töö lüpsiplatsil muutub ladusamaks, saab hõlpsasti kasutusele võtta kaasaegseid uuendusi ja panna alus veelgi enam andmepõhisele lüpsitööle.

Kõigiti kasulik KANEP

Aastal 2022 oli Eesti Euroopas suuruselt teine kanepikasvataja

Prantsusmaa järel, kanepit kasvatati PRIA andmetel kokku 7120 hektaril ja see kasvupind on iga aastaga laienenud, olles juba võrdne kartulikasvatuse pindalaga.

Tööstuslik kanep on väga vana kultuur ja pakub tänapäevalgi mitmekesist toorainet, sealhulgas kiudu, seemneid ja proteiini. Samuti on kanepikasvatus väga kasulik keskkonnale. Nii näiteks on leitud, et üks hektar kanepit seob 9–15 tonni süsinikdioksiidi ehk enamvähem sama palju kui noor mets, samas võtab kanepi kasvamine aega vaid viis kuud. Külvikorrasüsteemis kasvatamisel aitab kanep katkestada taimehaiguste elutsükleid. Lisaks ei saa umbrohud kanepipõllul kasvada, kuna kanep kasvab kiiresti ja varjutab teised taimed. Sel moel saab kanepist looduslik pinnakate, mis vähendab veekadu ja kaitseb mullaerosiooni eest. Kanep katab maa vaid kolme nädalaga pärast idanemist.

Kanep õitseb juulist septembrini ja sel perioodil väga palju taimi enam ei õitse, kuid kanep toodab suures koguses õietolmu. Kanepiseemned on toiduks lindudele ja loomadele. Leitud on sedagi, et kanepil puuduvad looduslikud kahjurid, mistõttu ei ole enamikul juhtu-

Kanepitaimede kiire kasv, ulatuslik juurestik ja suur biomass aitab tõrjuda umbrohtu, parandab mulla struktuuri ja aitab seeläbi tõsta järgmise põllukultuuri saagikust.

del vaja kasutada taimekaitsevahendeid.

Kanep vahelduvatel külvikordadel Kanepi kasvatamisel vahelduvatel külvikordadel on põllupidaja jaoks mitmeid eeliseid. Kanepi juurestik on laiaulatuslik, juured võivad ulatuda kuni 200 cm sügavusele. Nende suur biomass ja võime kasvada sügavamatesse mullakihtidesse mõjuvad mulla viljakusele ja struktuurile positiivselt. Taimede kiire kasv, ulatuslik juurestik ja suur biomass aitab tõrjuda umbrohtu, parandab mulla struktuuri ja tõstab seeläbi järgmise põllukultuuri saagikust.

Kanepi pikad juured ulatuvad sügavamatesse mullakihtidesse, seetõttu on neil ligipääs seal asuvatele toiteelementidele ning kuivema ilma korral ka niiskusele. Mõningate allikate väitel muutuvad sügavamatest kihtidest ammutatud fosfor ja kaalium pärast kanepi juurte lagunemist mullas kättesaadavaks ka järgnevatele kultuuridele.

Kanep ei ole mulla suhtes nõudlik ja talub hästi erinevaid tingimusi, mistõttu on see suurepärane vahekultuur toitainete ringluse taastamiseks ning mullaviljakuse parandamiseks. Selline mitmekülgsus teeb kanepist väärtusliku täienduse igasse külvikorda.

Kanepi kasvatamine on kasulik

Kõige olulisem kanepist saadav kasu on seemned. Suurim osa kanepiseemneid kasutatakse koorimata kujul loomasöödaks, sellele järgnevad õli pressimiseks kasutatavad seemned ja seejärel kooritud seemned inimtoiduks. Söödana kasutatakse kanepitaime peamiselt neljas vormis: kanepiseemned, kanepi seemnekook, kanepiseemneõli ja kogu taim.

Tööstusliku kanepi kiud on tugevad ja paindlikud ning sellel on potentsiaali asendada mittetaastuvaid toormaterjale.

Tööstuslikul kanepil on mitmeid häid kasutusvõimalusi. Selle sitkest kiust saab valmis-

Suurim osa kanepiseemneid kasutatakse koorimata kujul loomasöödaks, sellele järgnevad õli pressimiseks kasutatavad seemned ja seejärel kooritud seemned inimtoiduks.

tada nii rõivaid, esmatarbekaupu (paberit, seepi), ehitusmaterjale (plokke, plaate, villa, värvi, isolatsioonimaterjale), biomassi, õli kui ka toitu. Vajadus tööstusliku kanepi järele on viimastel aastatel maailmas jõudsalt suurenenud ning arvatakse, et Euroopa kannabidiooli (CBD) turg on järgmise nelja aasta jooksul kasvamas lausa 400 protsendi võrra.

Külvikorrasüsteemis kasvatamisel aitab kanep katkestada taimehaiguste elutsükleid. Lisaks ei saa kanepipõllul kasvada umbrohud, kuna kanep kasvab kiiresti ja varjutab teised taimed.

Kanepi kasvatamine on üks võimalus pikendada põllumajanduslikku hooaega, kuna koristusaeg on küllalt hiline. Üldiselt on teised põllukultuurid selleks ajaks, kui kanepikoristus pihta hakkab, koristatud ja kuivatatud. Tänu sellele on võimalik kombaini ja kuivatite töid hajutada pikema aja peale ega ole vaja leida eraldi ressursse ajal, kui tegeletakse teiste kultuuridega. Kui seeme on valmis, siis korjatakse see tavalise viljakombainiga. Võtmesõna on aeglane koristamine, kuna kanep võib olla kombainile üsna kurnav, ummistades heedrit.

Üks Eesti ja koguni terve Euroopa suuremaid kanepikasvatajaid on Nordic Hemp TÜ, mille asutasid 2017. aastal Eesti viis suuremat kanepikasvatajat. 2018. aastal ehitati nüüdisaegne kanepiseemne töötlemistehas, kus on võimalik kanepiseemneid sorteerida ja koorida ning pressida kanepiseemnest õli. See on Euroopa suurim kanepiseemnete koorimistehas, kus ühtlasi toimub ka jäätmevaba

tootmine. Eesti on Euroopas suuruselt kolmas kanepitootja ning enam kui poole kogu riigi saagist toodab Nordic Hemp koos oma partneritega. Kokku kasvatatakse kanepit enam kui 6000 hektaril.

Sobivad kanepisordid Kanepi kasvatusel tuleb esmalt määratleda, millist saaki soovitakse. Kiu saamise eesmärgil tuleb valida sordid, mis on are-

tatud just selle eesmärgi saavutamiseks. Kuna Eestis ei ole hetkel veel ühtegi kiudu töötlevat tehast, mis sellist saaki kokku ostab, siis mõeldakse pigem seemnekanepi kasvatusele. Kiukanepi kasvatamine on Eesti kliimas iseenesest võimalik ja Euroopas enim levinud sorte on Eestis edukalt kasvatatud.

Kindlasti tuleb enne seemneostu aru saada, et kanepile ainuomase tegurina tuleb

arvestada THC-sisaldusega taimes ja hiljem ka saagis-seemnetes. EL-i põllumajanduses on lubatud maksimaalne THCsisaldus kanepitaimes 0,3%. Seda kontrollitakse riiklikult ning kasvatajal on kohustus teavitada PRIA-t kanepi õitsemise algusest, midagi enamat tegema ei pea. PRIA ametnikud käivad põllul, koguvad taimedest proovid ning analüüsid tehakse Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi laboris. On suhteliselt tõenäoline, et kõigis nende sortide taimedes, mis on EL-i sordilehes registreeritud, on THC-sisaldus alla 0,3%. Teine koht, kus tuleb THCsisaldust jälgida, on kanepitoodete, sealhulgas täisteraseemnete müük toiduks. Kuna toiduks realiseerimine on põhiline eesmärk, siis on see ülioluline. Siin kehtib reegel, et THC-sisaldus ei tohi olla suurem kui 3,0 mg/kg ehk 0,0003%. Nii madala THCsisaldusega seemneid ei ole kaugeltki kõik sordid võimelised kasvatama.

Eesti on Euroopas suuruselt kolmas kanepitootja ning enam kui poole kogu riigi saagist toodab Nordic Hemp koos oma partneritega. Kokku kasvatatakse kanepit enam kui 6000 hektaril.

Kui rääkida Eestis kasvatatavatest kanepisortidest, siis ainus, mille seemnetes on THC-sisaldus kindlasti alla 3 mg/kg, on Estica. Tegemist on täna ainsa Eesti sordiga, mille omanik on Nordic Hemp TÜ. Teiste EL-is registreeritud sortide kasvatamine on Eestis igati seaduslik, kuid seemnete

toiduks realiseerimine on tihtipeale liiga kõrge THC-sisalduse tõttu ebaseaduslik.

Kanepile sobivad tingimused

Kanepile sobivad nõrgalt happelised kuni neutraalsed, huumusrikkad, kerge ja keskmise lõimisega mullad, nagu ka enamikule teistele kultuuridele. Üheks eripäraks on ehk see, et väga hästi kasvab kanep mustal madalsooturbal, selle eelduseks on muidugi, et veerežiim lubab sellist põldu harida. See annab omakorda tunnistust sellest, et kanepile sobib kõrge orgaanilise süsiniku sisaldusega kasvusubstraat.

Kanep külvatakse kevadel ja koristatakse sama aasta sügisel, talikanepi sorti teadaolevalt veel aretatud ei ole. Põllu valikul tuleks arvestada, et kevadel oleks võimalik põllutöödega külvini jõuda ligikaudu mai keskpaigaks. Veerežiim peaks aga samas olema selline, mis lubab koristada sügisel oktoobri keskpaigani või isegi oktoobri lõpuni. Keskmine saagikus on kanepil 1000–1200 kg/ha ja saadud on ka 1500 t/ha.

Nagu paljudele kultuuridele, nii ei meeldi ka kanepile tihenenud mullad. Kanepi juured on heades tingimustes väga pikad, kuid ei suuda tihenenud mullast iseseisvalt läbi tungida.

Kanepipõllu rajamine Muld peaks olema kobestatud kogu künnikihi ulatuses, et tekitada piisavalt väikese lasu-

EM-SERV JA MECALAC ESITLEVAD MESSIHITTE – VÄIKESED LAADURID!

MECALAC MCL4/4+, MCL6/6+ MECALAC AT1050 HOOVILAADUR

UUS – 5 AASTAT GARANTIID HINNA SEES

OSALEMINE MAAMESSIL

EM-Serv ja Mecalac osalevad 24.–26. aprillil 2025 Tartu näituste messikeskuses toimuval 31. rahvusvahelisel Maamessil, kus tutvustatakse uusimaid väikelaadureid ning tehakse messikülastajatele erihinnaga pakkumisi. Erihind kehtib tellimustele kuni Maamessi 2025 lõpuni. Külastage Maamessi (EM-Serv stendis VP-31), et tutvuda lähemalt Mecalaci laaduritega ning saada osa erihinnapakkumistest, mis on saadaval ainult messi ajal.

* Messihind kehtib tellimustele kuni Maamessi 2025 lõpuni. LISAVARUSTUS

Mecalaci laadurid on toodetud Saksamaal. Pakutavatel Mecalaci toodetel on hinna sees 5 aastat garantiid tasuta. Mecalaci masina ostmisel saad kindlustunde ja meelerahu teadmisega, et Sinu investeering on kaitstud pikaajalise garantiiga.

UUED MECALAC MCL4/4+, MCL6/6+ VOLDITAVA VARIKATUSEGA JA MECALAC AT1050 TELESKOOPLAADUR

Mecalac MCL4/4+ ja MCL6/6+ väikelaadurid on nüüd saadaval uue volditava varikatusega, mis võimaldab siseneda kitsastesse ruumidesse ja transportida laadurit kompaktsemalt. Samuti on masinal multifunktsionaalne joystick, mis võimaldab poomi, tööriistade ning masina kiiret ja mugavat juhtimist. Masinal on hüdrauliline kiirliide Weidemann. Kõikide rataste vedu ja 11-kraadine keskliigendi pendelnurk tagavad masina pideva kontakti maaga, suurepärase rataste veojõu ja masina stabiilsuse.

LIISINGUVÕIMALUS KOOSTÖÖS SWEDBANKIGA

Mecalaci väikelaadur on võimalik soetada liisinguga*, mille sissemakse

4,9% masina maksumusest. Allpool toodud näidistabelis on

sissemaksed erinevatele

Kui kanepiseeme on valmis, korjatakse see tavalise viljakombainiga.

Nordic Hemp ja Eesti Maaülikool otsivad võistlusega uusi võimalusi kanepi väärindamiseks

Tartus Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskuse ja Euroopa suurima mahekanepitootja Nordic Hemp eestvedamisel toimus rahvusvaheline häkaton „Hemp Hack: Innovate to Elevate“, et leida uuenduslikke lahendusi küsimusele, mida teha kanepitoodete tootmisel üle jäävate kõrvalsaadustega.

Sündmuse korraldaja ja üks žüriiliige, Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kepp ütles, et sellised ideede arendusvõistlused on väga hea viis luua täiesti uusi ringbiomajanduslikke lahendusi. „Reeglina lahendatakse seal just ettevõtete pakutud probleeme. 96% küsitletud probleemipakkujatest on öelnud, et nad on leidnud sellise võistluse käigus oma probleemile paljulubava lahenduse. Sel korral otsib Nordic Hemp kui tootja ideid, mida teha kanepitööstuses tekkivate kõrvalsaadustega, näiteks kanepivartega. Need jäävad praeguses tootmisprotsessis lihtsalt üle, liigitudes biojäätmete hulka. Nende äraviskamine tähendab otseses mõttes ressursi raiskamist. Soovimegi leida uusi väärindamise võimalusi kanepikiule, -luule ja -tolmule. Neid võimalusi on praegu kas väga vähe või puuduvad need üldse,“ selgitas Katrin Kepp. Häkatoni esimeses etapis oli osalejaid kuuest riigist ja kokku pakuti kanepi kõrvalsaaduste väärindamiseks 16 erinevat lahendust. Eestist osales viis meeskonda. Esimeses etapis valiti lahenduse pakkujate seast seitse ideed.

vustihedusega kasvukeskkond.

Seda on võimalik teha näiteks künni või tüükultivaatoriga.

Kui ollakse kindel, et künnikiht ei ole tihenenud ja viimane sügavam harimine on olnud viimase aasta jooksul, siis võib piirduda ka pindmise harimisega, kui just künd pole hädavajalik umbrohtude tõrjeks. Maheda harimise puhul võib see pahatihti nii olla.

Kanep esimese kultuurina pärast rohumaad või püsirohumaa ülesharimise järel on näidanud häid tulemusi just kevadkünniga. Sügiskünni puhul võib tihti juhtuda nii, et umbrohud jõuavad kevadel juba kasvama hakata ja külvieelne kultiveerimine ei hävita neid piisavalt efektiivselt.

Kuna kanep on heades tingimustes kiire tärkamise ja aren-

guga, siis on esmane kasvuspurt ilma umbrohtude konkurentsita edasise edu võti. Hiljem ei ole umbrohtudel enam võimalik konkureerida, kuna kanep varjab mullapinna väga suures osas valguse eest.

taimede tärkamist võib väga halvasti mõjuda. Kirjandusest võib küll leida hoiatusi, et värskelt tärganud kanepitaimed on kevadise öökülma suhtes väga hellad, kuid praktikas see pigem nii ei ole.

tada väga sügavatest mullakihtidest. Väetamisel tuleks lähtuda mullas olevatest toiteelementidest. Kanepi väetamise puhul tuleb lähtuda mulla lõimisest, mullatüübist ja mulla toitainevarust. Lähtudes põhimõttest, et kõik elemendid, mis on plaanis saagiga põllult ära viia, tuleb kasvuajal mullale ka anda. Kanep külvatakse kevadel ja koristatakse sama aasta sügisel, talikanepi sorti teadaolevalt veel aretatud ei ole.

Külviaeg on sõltuvalt aastast aprilli lõpust kuni mai lõpuni. Kindlasti tuleks vältida külvi enne suuri vihmasid, kuna mullakooriku tekkimine enne

Kanep on suure toitainenõudlusega kultuur, reageerib hästi orgaanilisele väetisele ning tänu oma tugevale juurestikule suudab toitaineid omas-

Kindlusta saak

Kui kanepiseeme on valmis, siis korjatakse seda tavalise viljakombainiga.

Šaroleed kasvavad kiiresti, on rahuliku loomu ja ilusa väljanägemisega. FOTO: TRIIN LAANEMÄGI

Vallo Kruusimägi: väiketootja peab olema mitmekülgne

Vallo Kruusimägi põllumajandusettevõtted on LääneVirumaal tegutsenud juba pea kolmkümmend aastat. Tema loodud ja juhitud firmad tegelevad nii teravilja- kui ka seakasvatusega, ent peamiselt teatakse teda Charolais’ tõugu lihaveiste maaletooja ja kasvatajana.

Pea kolmekümne tegevusaastaga on nähtud maaelu igast küljest, elatud üle kriise ja nähtud asjade paremaks muutumist. Kogemusi on saadud piisavalt ja nüüd arvab Vallo, et võib rahuliku südamega hakata oma elutööd järgmisele põlvkonnale üle andma: „Meil on praegu kõikide aegade parim meeskond, kellega võib iga kell kasvõi luurele minna. Kui teised siin otsivad palehigis endale farmitöötajaid ja traktoriste, siis minul on sellega praegu kõik hästi. See ongi nii, et kui oled kord juba endale asjaliku töötaja leidnud, siis tema juba ise kutsub lisaks enda sõpru ja nii on ka minul meeskond komplekteerunud.“

Vallo poja Marko hooleks on pärast maaülikooli agronoomia eriala lõpetamist jäänud põllutööde organiseerimine ja teraviljakasvatus. Suurt tuge tunneb mees aga noorest farmijuhatajast Sandrist, kes on töö veiselaudas uutele alustele viinud: „Sander on pea aasta siin

töötanud ja innuga asja juures. Tema põhimure on see, et loomi on väheks jäänud. Meil on 145–150 amme, koos noorloomadega on kõiki kokku 250. Praegu on poegimiste aeg ja sadakond vasikat on sündinud või kohekohe sündimas. Ammede arv on meil seoses keerukate aastatega vähenenud. Meie probleem ei ole mitte söödanappus, vaid see, et oleme põhiliselt teraviljatalu ja viimased kaks aastat on olnud erakordselt kehvad saagiaastad. Selleks et oma kohustustega hakkama saada, olime sunnitud loomi müüma, prakeerides kehvemad loomad välja – need, kellel olid näiteks udara-, sõra- või sigivusprobleemid või olid muudmoodi kehvakesed. Nüüd on loomade kokkuostuhinnad tõusnud ja võiks müüa, aga pole loomi. Lihaveise üleskasvatamiseks kulub kaks aastat. See ongi tõestus, et väga keeruline on väikesel tootjal toime tulla siis, kui ettevõttes on ainult üks tootmissuund. Väikesed teraviljakasva-

tajad jäävad kehval aastal ikka päris miinusesse. Siis oleks hea, kui sul on kõrval mõni teine valdkond, mis aitab need ikalduse aastad üle elada. Nii on ka ainult lihaveiseid kasvatades –üksnes nendega majandada on ikka paganama keeruline. Teraviljakasvatuse kõrval lihaveistega tegelemisel on mitu eelist –põldudel saame korralikku viljavaheldust rakendada ja meestel on ka talvel töö olemas.

Lihaveistega oleme siiamaani olnud enam-vähem nullis. Eelmine aasta oli esimene, mil plussi jõudsime.

Lihaveistega oleme siiamaani olnud enam-vähem nullis. Eelmine aasta oli esimene, mil plussi jõudsime. Lihaveiste pidamisel on ennekõike oluli -

ne, kuidas sõnniku laudast välja saab. Meie saame laudas kasutada sügavallapanu, kuna põldudelt tuleb oma põhk. Sügavallapanu võiks kasvada ka mitme meetrini, kuid meie oleme 2–3 korda talve jooksul välja vedanud ning uuega põhuga asendanud. Saame seda lubada, kuna põhku on piisavalt. Tahesõnnik on sisuliselt kulla hinnaga, kuna läheb oma põldudele tagasi ja on seega mulla huumusbilansi hoidjaks.“

Puhtatõulise karja eelised Vallo on veendunud, et alla 150 ammega lihaveisekarja ei tasu üldse pidada, aga kui ruumi on, võiks neid olla 200. „Praegu oleme otsustanud jätta kõik oma sündinud vasikad kasvama. Oleks teadnud, et asjad nii soodsa pöörde võtavad, oleksin juba eelmisel aastal kõik alles jätnud. Tänase seisuga on juba kasulik hakata pullikuid siin kohapeal nuumama. Kui ruumi on ja oma sööt olemas, tasub nuu-

mamine tänaste kokkuostuhindade juures juba ära. Varem realiseerisime võõrutatud pullikud ja ka lehmikud enamasti Türki ja Poolasse, kuna sealsed kokkuostuhinnad olid kõige soodsamad.“

Nurmetu farmi võib pidada puhtatõuliste šaroleede farmiks. Algaastail oli karjas ka simmentali ja limusiini ristandeid. Kari oli nii värvuselt kui ka väljanägemiselt päris kirju. Aastatega oleme saanud

Vallo Kruusimägi jälgib videokaamera pilti laudast, kus paar lehma on poegimas. FOTO: ERAKOGU

aga kogu karja puhtatõuliseks, kuna alates neljandast põlvkonnast loetakse ka ristandid puhtatõuliseks, ristates ammesid tõupuhta pulliga. „Hetkel on karjas kolm tõupulli. Täna on keeruline meil tõuloomi sisse tuua, sest igal pool on piirangud peal – taudide oht on suur. Kuna ammede arv nendele kolmele pullile on liiga suur, tuli

hakata teisi võimalusi otsima. Tellisime Prantsusmaalt tipppullide spermat. Läbi seemenduste soovime selliselt uusi liine sisse tuua, et edaspidi oleks tõuloomade müük lihtsam,“ selgitab talupidaja. Vallo lisab, et ühtlasi tuleb ka mõelda, millist tüüpi loomi aretada. Tema tõi oma esimesed loomad 26 aastat tagasi

Šaroleed on väga rahulikud ja flegmaatilised,

nad ei lase end millestki häirida.

Rootsist ja sealsed loomad olid rohkem Kanada ning USA tüüpi ehk kõrgemad ja sihvakamad. Teine liin on šaroleede kodumaa Prantsusmaa, kus loomad on hästi jässakad, madalamad, pika kere ja tugeva lihasusega. Vahe ongi selles, et üks tüüp kasvatab suuremaid ja ümaramaid, teist tüüpi loomad aga pikemaid lihaseid.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu korraldab ka pullide testimist. Pullid valitakse välja ja söödetakse teadlaste välja pakutud ratsiooniga, et siis välja selgitada, millised tõud väärindavad sööta kõige parimini.

„Tegime ka karjasisese haiguste uuringu ja maaülikooli laborist saadud tulemused näitasid, et meil on kõik loomad

terved. Samuti osalesime ETKÜ pakutud genoomtestimises, mis tehti Saksamaal. Tulemused on veel teadmata, aga kui need saabuvad, saame oma karjast laiema pildi ja infot nii loomade liha kui ka näiteks järglaste omaduste kohta,“ selgitab farmijuhataja Sander.

Sööda väärindamise ja rahalises mõttes on šarolee ekstensiivne tõug. Püüdleme selle poole, et saavutaksime rümba kaalu 350 kg 14–16 kuuga.

Šarolee on rahulik ja kasulik

Šaroleede juurde jõudis Vallo seeläbi, et pärast EPA lõpetamist oli ta pisteliselt Rootsi farmides tööl. „Rootsis on šarolee valdav, seal nagu muid tõuge eriti polegi. Ka mulle hakkasid nad meeldima, mistõttu plaanisin just selle tõuga Eestis proovida. Esimese pulli tõin Rootsist ja Leino Vessartilt ostsin esimesed limusiini ja musta-valgekirju ristandmullikad. Limusiinid tundusid kuidagi kiuslikud ja närvilised, ei söönud ise ega lasknud teisi sööma. Šaroleed on aga väga rahulikud ja flegmaatilised – nad ei lase end millestki häirida. Kui oled pulli ise üles kasvatanud ja

Suvel on veised nagu ikka karjamaal ja selleks on ümbruskonnas maad piisavalt.

FOTO: TRIIN LAANEMÄGI

pidevalt temaga tegelenud, siis on ka pull rahulik. Meil on näide ka Saksamaalt ostetud pullidega – üks oli rahulik, temaga oldi tegeletud, teine aga oli kuidagi õel, hakkas kohe peaga vehkima, kui lähenesid. Nüüd on ta meie juures samuti rahulikumaks muutunud. Kui loom ründab, siis ta kardab. Ettevaatlik peab olema kõigi loomadega, eriti poeginud ammedega. Esiteks on neil stress ja teiseks kaitsevad oma vasikat – see on kaitse refleks,“ iseloomustab Vallo seda tõugu. Liha kohta ei oska ta aga teiste tõugude võrdluseks palju öelda: „Tean, et turunduses rõhutakse palju liha marmorlusele. Aga lihade maitsmisel on tihtipeale selgunud, et liha maitse sõltub ikka kõige rohkem kokast. Šarolee kasvab natuke kauem, kuni tal rasvasus lihaste vahele tekib. Kui ta on aga täis kasvanud, on ta jällegi liiga suur. Tapamajad soovivad 300–350 kg rümpa, kuna üle 400 kg rümbad lõhuvad nende liine ja ka tarbijad soovivad väiksemaid väärttükke. Šarolee liha ongi ses mõttes veidi taisem ja kuivem. Nii-öelda mahlasem on mullikate liha – nende kasv ei ole ka nii kiire. Sööda väärindamise ja ka rahalises mõttes on šarolee ekstensiivne tõug. Püüdleme selle poole, et saavutaksime rümba kaalu 350 kg 14–16 kuuga.“ Suvel on veised nagu ikka karjamaal ja selleks on ümbruskonnas maad piisavalt. „Üks piimakari siin lõpetas ja saime sealt rentida soomaid. Teraviljale sobilikule maale ei raatsi kar-

ja panna. Kultuurrohumaadel kasvaksid vasikad küll kiiremini, aga see polegi väga oluline. Meil on farm ka Läänemaal, kus saame kasutada Kasari luhta nii karjatamiseks kui ka heina varumiseks. Loomad kasvavad ja šarolee saab seal väga hästi hakkama. Luhal tehtud heina on meil seega piisavalt, et seda kasutada loomadele ka allapanuks või müüa. Luhtadel karjatamisel on veel see hea külg, et saame ka keskkonnatoetusi pärandniitude hooldamise eest.“

Klubi on suhtluseks vajalik Šaroleekasvatajatel on oma klubi, mis koondab ühiste huvidega inimesi. „Lihaveisekasvatajate selts läks ühel hetkel väga suureks. Kui liikmeid oli juba üle 200, valgusid teemad väga laiali ja nii tegime seltsi alla omad tõuklubid, mis tegelesid meid huvitavate spetsiifiliste küsimustega. Enne koroonat oli meil vähemalt 2–3 kokkusaamist kellegi kasvataja juures –käisime loomi, põlde ja tehnikat vaatamas, kutsusime kellegi loengut pidama. Koroona järel on suhtlus kuidagi soikunud. Kogu lihaveisekasvatus hakkas veidi kiiva kiskuma. Toetusi jagub rohkem piimatootjatele, lihaveisekasvatajad on siin pigem vaeslapse osas. Paljud lihaveisekasvatajad ongi hakanud käega lööma. Väikesed karjad ei tasunud enam kuidagi ära, kõik sisendid läksid kallimaks. Paljud on andnud oma maad rendile – see annab rohkem kasu, kui lihaveiseid nendel maadel pidada,“ möönab Vallo.

Luhtadel karjatamisel

on veel see hea külg, et saame ka keskkonnatoetusi pärandniitude hooldamise eest.

Oma farmi tulevikku vaadates arvab ta, et tänapäeval on farm investeeringutega üsna hästi kaetud, aga üht-teist oleks ikka vaja: „Kogu tehnikat ei pea ka ise omama, palju on sellist, mida saad teenusena sisse osta. Näiteks siloteenuse ostame sisse. Meie võime silo teha veidi hiljem, mis sobib ka teenusepakkujatele. Meie silo ei pea olema

nii proteiinirikas, kui seda vajavad lüpsilehmad. Muidugi saaks oma elu veelgi paremaks, kui suudaks farmide ja töökoja ümbruse ära asfalteerida ning vald muudaks ka juurdepääsuteed tolmuvabaks… Ehk kunagi ikka saab! Kui tahaksime farmi suurendada, vajaksime uut hoonet. See võiks olla hästi lihtne –kolme seinaga varjualune näi-

teks pullide nuumamiseks. Investeeringu mõttes tuleb silmas tuleb pidada ka pakkumisele tulevate maade ära ostmist. Kasutusel olevatest maadest on meil veidi üle poole oma maad. Kui näiteks rendimaad ära läheksid, tuleks kogu tootmine ja ka kasvatatavate loomade arv üle vaadata,“ kirjeldab Vallo oma tulevikuvisioone.

Baltic Vianco Trading OÜ

Sänna küla, Rõuge vald, 66710 Võrumaa +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE

Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine, nuuma- ja tapaloomade ost

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE

TRANSPORDITEENUS

Hetkel on Nurmetu karjas kolm tõupulli, kuid neid on plaanis juurde hankida.

FOTO: TRIIN LAANEMÄGI

Pelletiküte murrab ka ehituse ja tööstuse maastikule

Pelletid kui kütus tundub rohkem nagu eraisikute mängumaa. Väike katel keldris, kamin elutoas, isegi mõni köögipliit töötab pelletitega. Kõik on harjunud, et pelletikotid seisavad ehituspoes kohe kassa kõrval ja kui vaja, siis mõned kotid auto pakiruumi tõsta ei ole suur probleem. Rohkem ette vaatavad inimesed tellivad pelletid koos koju toomisega ja on toasoojaga varustatud kasvõi kogu hooajaks. Sellega ollakse harjunud ja niimoodi kütavad oma kodusid rohkem kui 5000 peret Eestis.

Aga tööstus, ehitus või isegi põllumajandus – kuidas on pelletid seotud selliste valdkondadega? Väga lihtsalt ja ühemõtteliselt: pelletid on peaaegu ainus alternatiiv fossiilsetele kütustele ka suurte tarbijate jaoks. Mida aeg edasi, seda teravamalt vajadus vahetada fossiilkütused taastuvate energiaallikate vastu üles kerkib. Valikus on mitmeid võimalusi, aga suurtarbijatel on ka suured nõudmised. Tööstuses võib energiavajadus muutuda lühikese aja jooksul väga palju, seega peab kütteseade olema ülikiire reaktsiooniga ja väga suures ulatuses reguleeritav ning efektiivne.

Oleme kaardistanud tööstuse vajadusi juba aastaid ja selle tulemusena välja töötanud kaks uut seadet, mis meie arvates sobivad täitma samu ülesandeid, mida siiani on täitnud eranditult fossiilsel kütusel töötavad seadmed.

Pelletid ja ehitus. Kuna ehitatakse palju ja aasta ringi, on üks suur valdkond, kus mobiil-

Pelletid ja ehitus, pelletid ja tööstus, pelletid ja põllumajandus – sellised seosed ei ole meil veel päris tavapärased, kuigi võiksid olla. TERE TULEMAST! www.pelltech.eu

seid kütteseadmeid kasutatakse, pooleliolevate ehitiste talvine kütmine. Kui hoone ei ole veel nii valmis, et seda võiks linnatrassiga ühendada, kasutatakse kas vedelkütusel või -gaasil töötavaid soojapuhureid. Selle monopoli murdmiseks töötasime välja pelletitel töötava portatiivse ja teisaldatava soojapuhuri PC250. Nagu nimi vihjab, suudab see toota kuni 250 kW soojusenergiat tunnis. See on moduleeriva võimsusega, suudab töötada kas välisõhku soojendades või ka ruumist võetavat õhku ringluses hoides. See on täisautomaatne, võimeline töötama ilma järelevalveta ja nii toas kui ka õues. Üle interneti saab nii omanik/ kasutaja kui ka hooldaja kogu tarviliku informatsiooni, mida ta vajalikuks peab.

Põhimõtteliselt on tarvis vaid tühjendada seadme tuhakasti. Kõige muuga saab seade ise hakkama. Ja see ei sobi mitte ainult ehitiste soojendamiseks. Kasvuhooned, laoruumid, tööstushooned, kus on kütet vaja vaid ajuti, teraviljakuivatid jne – kõigis neis saab uut PC250 kasutada. Üks oluline asi veel – see ei karda külma. Jõulupuhkuse ajaks jätad selle oma telefoni kaudu seisma ja kolmekuningapäeval paned uuesti tööle. Lihtne!

Pelletid ja tööstus. Tööstusel on väga erinevad tahtmised ja vajadused. Kõigile neile ei ole pelletid kindlasti väljapääs, aga on mõned valdkonnad ja võimsused, kus pelletid saavad asendada fossiilseid kütuseid kergemini ning tulemuslikumalt, kui

esmapilgul arvata võib. Meie teine selle aasta uudis on suure võimsusega pelletipõleti PV2000. See on välise põlemiskambriga pelletipõleti, milles kogu põlemisprotsess toimub katlast väljaspool ja katlasse suunatakse ainult leek. Selli-

se konstruktsiooni eelis on see, et seda põletit on võimalik tööle panna väga erinevate kateldega. Lisaks tavapärastele kuuma vett tootvatele keskküttekateldele saab PV2000 suurepäraselt hakkama ka aurukateldes. Tööstusliku auru tootmises on väga oluline, et katel suudaks tarbimisega ühte sammu käia –kiiresti reageerida nõudluse muutusele. Töösoe pelletipõleti PV2000 suudab tõsta oma väljundvõimsuse miinimumist maksimumini ainult loetud minutite jooksul ja vastupidi.

Maailmas on pelletid juba ammu saanud tööstuslikuks kütuseks ja neid kasutatakse kõikjal, kus on vaja suurt võimsust ning kiiret reaktsiooni: toiduaine- ja tekstiilitööstuses, asfaldi tehastes, pesumajades, viljakuivatites, vahtrasiirupiaurutites, pelletitega kuivatatakse nii liiva kui ka betooni, nii lupja kui ka teelehti. Piiriks on vaid kujutlusvõime.

Eestis toodetakse palju kvaliteetseid pelleteid ja meie tahame anda oma panuse, et võimalikult palju sellest suurepärasest kütusest ka Eestis ära kasutataks.

Tel. 5634 4807 või kaevuabiou@gmail.com

BIOPUHASTITE,

VEE-

• PUHASTAMINE, SÜVENDAMINE, KAEVAMINE, REMONT

• KAEVUPEALSETE VALMISTAMINE

• ÜLE EESTI

Küsi hinnapakkumist: Ülo Kaevud OÜ tel 5594 9130 • ulokaevud@mail.ee

Müügil kanade, tibude ja vuttide täissööt. Lisaks linnupidamise tarvikud: sööturid, jooturid, vitamiinid ning mineraalid jne. Koeratoit 3 ja 15kg pakendites. Küülikute täiendsööt firmalt Dobele.

@kanala.ee • Tel 503 8325

Pood asub Suure-Jaanis, Pärnu tn 1a Avatud T–L kl 10–15

Telli lindude ja loomade sööt ning kõik vajalik nende pidamiseks e-poest!

REHVID

Maasoojuspuuraugud Puurkaevud Puurk aevud Biopuhastid Septikud Mahutid rohkem kui

KÕIKIDELE MASINATELE

(autod, traktorid, laadurid, haagised jm)

Näiteks, uute rehvide hinnad koos

käibemaksuga: Mtz82 ette/taha: 210/435 €/tk

T-40AM: 210/370 €/tk

T16/25: 75/210 €/tk

RS-09: 75/230 €/tk

Rehvid on koos sisekummidega.

Küsida võib kõiki rehve!

Asuvad Tartus.

Rehvide transport üle Eesti.

KVALITEETSED VEE-, KANALI- K VALITEE TSED K ANALIJA MAAKÜTTESÜSTEEMID JA MAAKÜT TESÜSTEEMID www.puurkaevumeistrid.ee w w w.puurk aevumeistrid.ee või küsi lisainfot +372 5199 2900

Tänapäevane ametlik metsastatistika põhineb statistilisel metsainventuuril (SMI), mis kasutab proovitükkide süsteemi.

Mets on mitmekesisem kui metsastatistika

Eesti metsade seisukorra ja ulatuse hindamine nõuab põhjalikku mõõtmist. See on aga mitmel põhjusel keeruline ja kulukas protsess.

ALLAN SIMS, metsastatistika ja metsandusliku modelleerimise kaasprofessor, Eesti Maaülikool

Metsa mõõtmist raskendab näiteks asjaolu, et mets pole üheselt defineeritav objekt. Lisaks katavad metsad ligi poole Eesti maismaast ning on tihti mosaiikselt läbi põimunud muud tüüpi maastikega, mis muudab ühtse ülevaate saamise ja mõõtmistööd eriti mahukaks.

Üks suuremaid väljakutseid on metsa piiride täpne määratlemine. Eesti metsade hinnanguline piirijoon ulatub ligi 220 000 kilomeetrini, kuid selle täpne asukoht looduses on sageli ebaselge. Isegi väike, vaid ühemeetrine eksimus piiri määramisel võib mõjutada metsa statistilist kogupindala kuni 22 000 hektari võrra. Nüüdisaegsete kaugseirevahendite, nagu satelliidipildid (pikslisuurus ~10 m) ja ortofotod (pikslisuurus ~20 cm), kasutamist piirab nende lahutusvõime, mis ei pruugi alati olla täpseks piiritlemiseks piisav.

Seetõttu põhineb tänapäevane ametlik metsastatistika statistilisel metsainventuuril (SMI), mis kasutab proovitükkide süsteemi. Selle meetodi puhul toimub proovitükil kõikide tunnuste täpne mõõtmine. Kuigi SMI-meetodiga kaasnevad statistilised veahinnangud, annab see metsa kogupindala (ja ka muude tunnuste) kohta usaldusväärsema tulemuse kui pelgalt kaugseire abil piiride määratlemine. Seetõttu on SMI tänapäeval kõige täpsem meetod, millega saada riigi tasemel metsastatistikat.

Metsainventuur proovitükkide meetodil Proovitükipõhine metoodika seab piirangud ka metsas toimuvate iga-aastaste muutuste täpsele hindamisele. Mõõtmised jaotuvad viieaastasele tsüklile, mis tähendab, et igal aastal

Kuigi SMI-meetodiga kaasnevad statistilised veahinnangud, annab see metsa kogupindala (ja ka muude tunnuste) kohta usaldusväärsema tulemuse kui pelgalt kaugseire abil piiride määratlemine.

mõõdetakse üle vaid viiendik (20%) proovitükkidest.

SMI on rahvusvaheliselt levinud meetod ning teistes riikides on tulemused seni avaldatud valdavalt SMI-perioodi lõpus. Nüüd avaldatakse suurenenud ühiskondliku huvi tõttu igaaastaseid hinnanguid. Nende tõlgendamisel tuleb aga olla ettevaatlik: kahe järjestikuse aasta võrdluses põhineb muutus vaid 20% uuendatud andmetel, samas ülejäänud 80% puhul kasutatakse varasemaid andmeid. See võib luua eksliku mulje, nagu poleks suuremal osal alast muutusi toimunud.

Siit võib tekkida ootuspärane küsimus, kas täpsemate mõõtmistega saaks usaldusväärseid tulemusi kogu metsa kohta ka igal aastal. Paraku seab siin piirid looduse mastaapsus. Hinnanguliselt kasvab Eesti metsades viis miljardit puud

ning nende kõigi detailne igaaastane ülemõõtmine on praktiliselt teostamatu.

Metsade juurdekasvu hindamine

Suurt huvi pakub ka metsade aastase juurdekasvu täpne hindamine. Ka siin põrkutakse mõõtmispiirangutele. Juurdekasvu hindamiseks tuleks teada, kui palju iga puu tüvi aastas jämedamaks kasvab. Arvestades Eesti metsade hinnangulist viit miljardit puud ja nende tüvede kogupindala (umbes 8,7 miljardit m²), tähendab isegi ühe miljoni tihumeetrine aastane juurdekasv vaid keskmiselt 0,11 mm paksuse puidukihi lisandumist tüve pinnale. Sellise juurdekasvu mõõtmiseks miljoni tihumeetri täpsusega peaks puude läbimõõtu mõõtma 0,22 mm täpsusega. Nii väikeste muutuste usaldus-

Viimase 20 aasta jooksul on lageraiete aastane pindala moodustanud 1–1,5% kogu metsamaast ning koos hooldusraietega ulatub raietega mõjutatud ala aastas maksimaalselt 3%-ni.

väärne iga-aastane mõõtmine on äärmiselt keeruline isegi kontaktmõõtmisega, rääkimata kaugseirest, mis hindab puid vaid ülaltvaates võra järgi. Just seetõttu mõõdetakse samu proovi tükke vähemalt viieaastase intervalliga – selle aja jooksul on puude läbimõõdu muutused piisavalt suured, et mõõtmistulemusi saaks paremini arvesse võtta. Kuigi metsastatistika pakub meie metsadest olulisi koondülevaateid, on tähtis mõista, et need kõik on üldistused. Tegelik olukord nende numbrite taga on sageli märksa mitmekesisem ja nüansirikkam. Heaks näiteks on metsade liigitamine enamuspuuliigi järgi. Sageli moodustab see domineeriv liik puistust vaid umbes 65%, mis tähendab, et ligikaudu kolmandiku moodustavad teised, kaasnevad puuliigid. Seega on sellised metsad tegelikult liigi-

liselt mitmekesisemad. Näiteks, kui statistikas on kirjas kaasik, kasvab sel metsatükil tõenäoliselt kaskedega kõrvuti ka kuuski ja teisigi puuliike.

Metsade ruumiline mosaiiksus Lisaks iseloomustab Eesti metsi suur ruumiline mosaiiksus. Metsi kirjeldatakse eraldiste ehk sarnaste tunnustega metsaosade kaupa, need on metsamajandamise põhiüksused. Kuid eraldised on keskmiselt vaid veidi suuremad kui üks hektar. Selle mosaiiksuse tõttu on eraldiste vahel palju piirialasid, kus kohtuvad erinevad puuliigid ja kasvutingimused. Hinnanguliselt võivad ainuüksi kümne meetri laiused üleminekualad eraldiste vahel moodustada kokku ligikaudu 15% Eesti metsamaa pindalast. Need piirialad on olulised elurikkuse hoidjad, toimides mitmekesiste metsakooslustena isegi siis, kui külgnevad ühe liigi enamusega puhtpuistutega. Kokkuvõttes võib öelda, et metsastatistika on metsamajanduslike tegevuste planeerimisel oluline sisend. Samas tuleb arvestada, et inimtegevus, peamiselt raied, mõjutab aastas vaid väikest osa metsamaast. Viimase 20 aasta jooksul on lageraiete aastane pindala moodustanud 1–1,5% kogu metsamaast ning koos hooldusraietega ulatub raietega mõjutatud ala aastas maksimaalselt 3%-ni. See tähendab, et valdaval osal (ligikaudu 97%) Eesti metsadest toimuvad muutused peamiselt looduslike protsesside tulemusena, mida inimene saab vaid piiratult suunata.

Viimase 20 aasta jooksul on lageraiete aastane pindala moodustanud 1–1,5% kogu metsamaast ja koos hooldusraietega ulatub see aastas maksimaalselt 3%-ni. FOTO: ESTER VAITMAA

Metsaistutusmasin teeb tööd kiiresti ja korralikult

Võimsad metsaistutusmasinad

võimaldavad istutada kõiki puuliike.

FOTO:

Mõni aasta tagasi ilmusid metsamasinate turule uudsed metsaistutusmasinad, mis automatiseerisid kogu metsauuendusprotsessi.

Esimese põlvkonna metsaistutusmasinail pannakse istikud spetsiaalsesse kassetti ja masin pistab need maasse. Nüüdseks aga teeb tööd juba metsaistutusmasinate järgmine põlvkond, mille arvutisüsteem kaardistab istutusala, annab ülevaate seal valitsevatest puude asukohtadest ja arvutab välja vajaliku istikute arvu. Samuti hoolitseb see noorte taimede väetamise ja kastmisvajaduse eest. Seetõttu on istutusmasinad hakanud kiiresti käsitööd asendama. Põhjuseks ikka see, et nende töö kvaliteet on käsitsi istutusest ühtlasem, taim jääb alati kinni, tööde juhtimine ja logistika on lihtsam. Samal ajal pikeneb ka puude istutamiseks sobiv periood.

Kõige enam on meie metsamehed kasutanud Soome firma Risutec istutusmasinaid.

Efektiivne ja kiire töö Risuteci toodangus on erineva jõudlusega mudeleid, kuid kõik töötavad ekskavaatori poomi külge ühendatult. Risutec PM-i seeria masinatel on ümmargune trummel, kuhu saab panna 120–160 taime kassetti, kokku kuni 720 taime ühe laadimise kohta. Esimese operatsioonina kultiveerib masin istutatava pinna ja tõmbab välja mätta. Seejärel tekitab mättasse taime jaoks augu, surub taime kohale ning tihendab istutuskoha ümbruse spetsiaalsete käppade abil.

Vastavalt vajadusele saab reguleerida nii istutusaugu sügavust kui ka tihenduskäppade survet. Masina lisavarustuse hulka kuulub integreeritav kastmissüsteem, mille abil on võimalik taime vajadusel istutusjärgselt kasta ning anda seemikule stardiväetist, mis parandab taime juurdumist ja ellujäämist. Samuti saab juba istutamise käigus anda spetsiaalse laotusseadmega seemikule boorväetist, teha TRICO-ga hirve- ning männikärsaka tõrjet.

Dokumentatsioonisüsteem

ASTA pindade ja taimede tiheduse jälgimiseks töötab Androidi toega mobiiliseadmes. Pärast istutamist koostab masin ka istutuskaardi, kust on täpselt näha istutatud taimede arv, asukoht ja kuupäev.

Istutusmasinad on hakanud kiiresti käsitööd asendama. Põhjuseks ikka see, et nende töö kvaliteet on käsitsi istutusest ühtlasem, taim jääb alati kinni, tööde juhtimine ja logistika on lihtsam.

Istutamiseks sobiv aeg pikeneb Masinad on metsaistutuses murdnud palju vanu tõekspidamisi. Üldiselt on arvatud, et metsaistutuseks sobib vaid kevad, mil pinnases on noorte taimede juurdumiseks piisavalt niiskust. Masinaga saab metsa edukalt istutada veel sügiselgi. Eriti just kergematel turbastel muldadel polnud sügisene istutamine varem tulemuslik, sest külm kergitab taime välja. Masinistutusel aga surutakse taim tihedalt maasse, seetõttu pole ka kerkimist karta. Kastmisvõimalus lubab kevadist istutusaega pikendada, sest pole tarvis peljata, et põud võiks taimedele liiga teha. Masin suudab istutada ühes vahetuses hektarile kuni 2200 taime ja istutada võib ühtviisi kõiki meil kasvatatavaid puu-

liike. Sama masinaga on võimalik taimed ka langile viia, nii saab tõesti vaid üks mees ja üks masin kogu suure töö tehtud. Hilisemad uuringud on näidanud, et kolme kasvuaasta möödudes on kasvama jäänud ligi 90 protsenti kõikidest taimedest. Sellele aitab kaasa masinaga istutades taime piisavalt sügavale mättasse surumine, mis vähendab külmakerke ja põua negatiivset mõju.

Metsaistusmasinate tasuvus

Hiljuti avaldasid Ida-Soome ülikooli teadlased uuringutulemused metsaistutusmasina Risutec PM-160 töö kohta. Sel masinal kulus ühe hektari kuusetaimede istutamiseks potitaimedega üheksa tundi. Ühe taime jaoks mätta tekitamine ja sinna taime istutamine võttis keskmiselt ligi

Samuti on hakanud metsaistutusmasinaid ostma metsaühistud ja metsaomanikud on hakanud märgatavalt sagedamini ühistult ka istutamistööde korraldamist tellima.

14 sekundit. Andmeid kogusid teadlased istutusmasina külge kinnitatud GPS-seadme abil, mis fikseeris iga taime istutuskoha ja eri töölõikudele kuluva aja. Autorid möönavad, et masina tõhusus sõltus istutusala tingimustest. Töö läks ladusamalt raidmetest koristatud ja vähem kivistel raiesmikel. Teadlased võrdlesid ka PM-160 töö rentaablust kahe n-ö tavapärase metsauuendusviisiga. Esimesel juhul teostas mätastamise roomikekskavaator, iga mätas eraldi. Teisel juhul tekitati mättad metsa kokkuveotraktori ehk forvarderi haakes oleva spetsiaalse adraga. Mõlema meetodi puhul istutas taime mättale inimene. Viimane meetod osutus kolmest kirjeldatust kõige kulutõhusamaks noore metsakultuuri rajamise viisiks.

Teadlaste sõnul peaks masin mehhaniseeritud metsaistutuse majandusliku tasuvuse saavutamiseks mulda kasvama pistma üle 200 puu tunnis ja kokku peaks masin aastas istutama ligikaudu 140 hektarit. Istutatavate alade keskmine suurus peaks sealjuures olema üle ühe hektari.

Senine kogemus on positiivne

Metsamehed, kel masinaga istutamisel juba kogemusi, märgivad, et masinistutuse kvaliteet on ühtlasem ja ka logistika pealt saab olulise kokkuhoiu, sest vaja on vaid üht operaatorit, kes täidab kasseti taimedega ja istutab taimed maha.

Ekskavaatorikabiinis istuv operaator ei pea muretsema ka ilma pärast ega vihmasaju ajaks tööd katkestama.

Et tegu on küll efektiivse, kuid võrdlemisi kalli masinaga, siis iga metsaomanik sellist soetama kindlasti ei kipu. Küll aga ostavad neid masinaid metsatöid teenusena pakkuvad firmad, kui on näiteks võitnud mõne hanke ja metsastamistöid on vaja teha suurtel pindaladel. Samuti on hakanud metsaistutusmasinaid ostma metsaühistud ja metsaomanikud on hakanud märgatavalt sagedamini ühistult ka istutamistööde korraldamist tellima.

Muidugi jääb alati alles ka käsitsi istutamine, eriti väiksematel pindadel, kus kasvama on vaja panna sadu, mitte tuhandeid taimi.

Farma Classic haagised on loodud selleks, et pakkuda teile, kui kasutajale parimat ökonoomilist ja jätkusuutlikku lahendust ning seda aastast aastasse.

T6 / T7 / T8 / T9F / T10F

Farma G2, tugevad forvarder stiilis haagised! Kasutajana kogete uuenduslikku disaini kui ka tehnilisi lahendusi, mis viib teid kiiremini oodatud eesmärgi poole.

G2 / T12 G2 / T14 G2

Farma topeltraamiga haagised on mõeldud kasutajatele, kes veavad suuri koormaid nii maanteel kui ka maastikul.

Metsaistutusmasina tööd koordineerib arvuti.

Vaid mõne aasta möödudes on põlvekõrgustest noortest puukestest saanud paarimeetrised puud ja juba varsti mühab sealsamas noor terve mets.

Metsade pidev muutumine on normaalne

Metsade majandamine muudab maastikupilti, kuid see on paratamatu. Metsandust puudutavaid otsuseid peab tegema teaduspõhiselt, populiste tuleb otsustusprotsessidest eemal hoida. Muutuv kliima mõjutab metsi, püsiva kvaliteetse puiduressursi tagamiseks on vaja metsi targalt majandada.

JÜRGEN AOSAAR, metsakasvatuse kaasprofessor, Eesti Maaülikool

Viimastel nädalatel on metsasõja leeki püütud jälle heleda leegiga põlema puhuda. Raielangile ja Tallinna südalinna veetakse küünlaid ja hauakive hukkunud loomade ning puude mälestuseks. Peetakse kõnesid, lauldakse laule ja kirjutatakse nõretavaid luuletusi. Kahjuks ei vii sellised populistlikud aktsioonid elu Eestimaal edasi, vaid suurendavad ühiskondlikku lõhet. Looduse kaitsmise sildi all õhutatakse ühiskonnas vaenu metsandusinimeste vastu ajal, mil Ukrainas asetatakse sõjas hukkunutele iga päev kümneid ja

sadu tõelisi hauaplaate. Kellele selline teguviis kasulik on, võib igaüks ise hinnata. Minu silmis lähenevad sellistes radikaalsetes kampaaniates osalevad organisatsioonid äärmusele, välistades nii igasuguse mõistliku ja sisukatele lahendustele suunatud metsandusliku arutelu. Sama tulutu oleks proovida arukat debatti pidada end lennuradadele liimijate või kunstiväärtusi värviga loopivate tegelastega. Seda peaksid arvesse võtma ka otsustajad, kui valivad, kellelt küsida nõu või keda kaasata metsandusega

seotud kaalukaisse aruteludesse.

Taolisest käitumisest on muidugi tõsiselt kahju, sest tegelik looduse kaitsmise vajadus muutuvas kliimas on ilmselge. Senised levinud lahendused –majandamise lausaline keelustamine üha suurematel pindaladel või metsa hävitamine mõne teise ökosüsteemi taastamiseks –ei ole riiklikust seisukohast jätku suutlikud. See tekitab vastu seisu maaomanikes, õõnestab meie ühiskondlikku heaolu ja selle kaudu riiklikku julgeolekut.

Minu silmis lähenevad sellistes radikaalsetes kampaaniates osalevad organisatsioonid äärmusele, välistades nii igasuguse mõistliku ja sisukatele lahendustele suunatud metsandusliku arutelu.

Puitu läheb endiselt vaja Puude raiumine võib meeldida või mitte, kuid inimkond on puitu kasutanud läbi aegade ja kasutab edasi. Tänapäeva maailmas, kus kliimamuutused on ilmsed ja süsiniku õhku paiskamist peaks vähendama, on just puit väga sobilik materjal eluliselt oluliste toodete valmistamiseks. Või ka laiemalt sõnastades – kiiresti arenevas biomajanduses on puit ülimalt oluline sisend. Puit ei saa otsa, seda kasvab pidevalt juurde ja see on süsinikuneutraalne ehk lagunemisel või põlemisel vabaneb sealt sama kogus süsinikku, mis sinna puu kasvu ajal talletus. Kvaliteetse puidu piisav olemasolu ei ole enesestmõistetav. Loomulikult uuenevad, kasvavad ja arenevad metsad omasoodu ning inimese sekkumist ei ole metsale mingil moel vaja. Kuid ei saa ignoreerida tõika, et inimesel on metsa ja puitu vaja! Seetõttu teemegi metsas enda vaatevinklist sobilikke tegevusi – valime istutamiseks sobiva puuliigi, hooldame noori ja keskealisi metsi, raiudes neid hõredamaks ja valides välja parimad puud, raiume vana metsa maha just siis, kui puit on veel piisava kvaliteediga, et seda saaks kasutada parimal viisil jne. Mets, mis kasvanud omatahtsi, on kindlasti looduslikult väärtuslik, kuid sealt saab ühiskond rohkem kütteks sobilikku puitu kui näiteks ehituspalki. On meie endi valik, milliseid metsi soovime näha ning mida metsadest saada. Valides vähem majandatud metsad, ei maksa ka nuriseda selle üle, miks nii palju puitu läheb ahju, selmet toota pikalt kestvaid puittooteid.

Jürgen Aosaar, EMÜ metsakasvatuse kaasprofessor.

FOTO: ANNI ÕNNELEID

FOTO: ARGO INGVER

Kliimamuutustele vastu astumiseks peab metsade uuendamiseks ja majandamiseks rakendama parimaid

Noor mets kasvab kiiresti Mõistetav on inimeste nördimus metsade majandamise tulemusel muutunud maastiku üle, kuna pikaajalised harjumuspärased vaated või seenemarjakohad võivad raietöö

tulemusena üsna kiiresti radikaalselt muutuda. Samas peab alati meeles pidama, et seal, kuhu raie tulemusena tekkis lagedam plats, hakkab enamasti õige pea kasvama noor mets.

Jälgin ise juba aastaid mõnd kindlat noort metsa just selle pilguga – vaid mõne aasta möödudes on põlvekõrgustest noortest puukestest saanud paarimeetrised kiirelt kasvavad puud ja juba varsti mühab sealsamas noor

terve mets. Justkui teame küll, et puud sirguvad aeglaselt, kuid samas on metsa kasv ja muutuse kiirus hämmastav.

Iga vana metsa juures tuleb meenutada, et ka see ala oli kunagi noorte puudega mets.

Tänapäeva maailmas, kus kliimamuutused on ilmsed ja süsiniku õhku paiskamist peaks vähendama, on just puit väga sobilik materjal eluliselt oluliste toodete valmistamiseks.

Praegu kasutame meie seda puitu, mida meie eelkäijad meile hoolika töö tulemusel pärandasid. Meie peame oma laste peale mõeldes samuti metsa targalt kasvatama, mitte jätma tulemust juhuse hooleks.

Metsandus ja kliimamuutused on seotud Kaasajal on metsandus ja kliimamuutused lahutamatult seotud. Kas Eesti metsad seovad piisavalt süsinikku? Sellele küsimusele on hea vastata küsimusega: kui palju on piisavalt? Peab mõistma, et me ei saa loota, et metsad suudaksid siduda kõiki kasvuhoonegaase, mida me mujal sektorites õhku paiskame. Ei aitaks ka see, kui kõik metsad korraga majandamisest välja jätta. Näiteks järeldas rahvusvaheline teadlaste rühm, et ka kogu planeedi metsade majandamise peatamine oleks emissioone

tugevalt vähendamata väga tagasihoidlik meede kliimamuutuste leevendamiseks. Mis siis veel meie tillukese riigi metsadest tahta.

Ajal, mil mitmel maailma suurriigil on tegemist kõige muu kui kliimaprobleemidega, ei aita seda päästa ka meie metsade kasutamise lukkukeeramine ega sellega eeskuju näitamine. Pealegi, tänaseks on statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel Eestis metsi, kus igasugune majandamine keelatud, juba 430 000 hektarit, lisaks on majandamine väga tugevalt piiratud veel üle 300 000 hektaril. Riigimetsas on majandamine kas täielikult keelatud või tugevalt piiratud juba ligi poolel kogupindalast.

Majandamisest välja jäävate hektarite hulk on viimastel kümnenditel jõudsalt kasvanud. Võrdluseks, ühe jalgpalliväljaku pindala on umbes 0,7 hektarit. See tähendab, et meie kaitstavate metsade pindala on umbes sama suur kui ühel miljonil ja neljakümne kahel tuhandel jalgpalliplatsil!

Muidugi on kaitsealused metsad olulised elurikkuse toetamiseks, selle vastu ei vaidle keegi. Kuid ka majandusmetsas elab väga palju erinevaid liike, sealhulgas neid, keda soovitakse kaitsta. On ju aegade jooksul kaitse alla võetud just majandusmetsi.

Kõik metsas käivad ja seal töötavad inimesed tunnetavad ja näevad kliimamuutuste mõju metsale. Teisenevad olud annavad tunda näiteks varem

teadmisi. FOTO: MARI KARTAU

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte

Kuuskede surnuaed. Hiljutine pilt ühest Lõuna-Eesti sihtkaitsevööndist ehk metsast, kus majandamine on keelatud. Kuuskede koha on üle võtnud sarapuu ja teised vähem väärtuslikud lehtpuud, mille kingime oma lastele. Kas asetame hauaplaadi? FOTO: JÜRGEN AOSAAR

saabuvas kevades ja soojemates talvedes, kuid muidugi ka sagenevates tormides, laienevates üraski- ja seenkahjustuste kolletes jne. Samas näeb ühiskond metsa ühena olulistest süsiniku sidujatest, mis saab natukenegi aidata kliimamuutusi leevendada. Kliimamuutustele vastu astumiseks peab metsade uuendamiseks ja majandamiseks rakendama parimaid teadmisi.

Siit jõuamegi kliimatarga metsanduse (ingl climate-smart forestry) käsitluseni.

Kliimatarga metsanduse kolm sammast Kliimatark metsandus põhineb kolmel olulisel sambal. Esiteks kasvuhoonegaaside heit koguste vähendamisel ja süsiniku sidumisel, et aidata leevendada kliimamuutusi. Teiseks metsade majandamise

Meie peame oma laste peale mõeldes samuti metsa targalt kasvatama, mitte jätma tulemust juhuse hooleks.

kohandamisel, et need oleksid vastupidavamad muutuvale keskkonnale. Kolmandana lisandub siia aktiivne ja tark metsamajandus, mis tagab metsade tootlikkuse ja mitmekülgsed hüved ühiskonnale. See lähenemine aitab hoida metsad elujõulisena nii ökoloogilisest, majanduslikust kui ka sotsiaalsest vaatenurgast. Kehvas seisus metsadel on raske täita ka neile pandud ootusi.

Uuendusraieid majandatavates kaasikutes, kuusikutes, sanglepikutes, haavikutes ei tohi edasi lükata. Nende puuliikide puistutes hakkavad metsa vananedes levima puitu mädandavad seened ja suurenevad tormikahjustuse riskid.

Süsiniku sidumine on suurem kiiremini kasvavates ehk tootlikumates metsades. Majandamine peab tagama ka metsade hea tervisliku seisundi ja vastupanuvõime häiringutele. Vaid nii on metsad tootlikud ja seovad tublisti süsinikku ning sealt saadav kvaliteetne puit võimaldab süsiniku hoiustamist pikaealistes puittoodetes.

Selle eesmärgi saavutamiseks peame tõhustama metsakasvatuslikke tegevusi, nagu näiteks metsade uuendamine ja hooldusraied. Puidu varumiseks tuleb teha raied õigeaegselt. Uuendusraieid majandatavates kaasikutes, kuusikutes, sanglepikutes, haavikutes ei tohi edasi lükata. Nende puuliikide puistutes hakkavad metsa vananedes levima puitu mädandavad seened ja suurenevad tormikahjustuse riskid. Nii on tõenäoline, et saame vähem kvaliteetset puitu ja seome vähem süsinikku.

Näiteks on Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased Eesti kuusikuid analüüsides selgitanud, et mädanike tõttu saamata jäänud tulu metsaomanikule ulatub 8,5 miljoni euroni aastas. Sellele lisandub veel kogu puidu

väärindamise ahelas saamata jääv tulu ja loomata töökohad ning puit tuleb asendada nafta või muust taastumatust allikast pärinevaga.

Lisaks peame hoiduma metsade pindala vähenemisest, st raadamisest. Kuigi muidugi ei saa seda ka täielikult välistada, näiteks riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks või oluliste taristuobjektide ehitamiseks. Metsamaa pindala ei vähene majandamise tõttu, seal kasvav mets vaid teiseneb ajas.

Looduse kaitsmine metsades peab olema selgelt läbi mõeldud, mitte tuginema populistlikele hõigetele ega survestamisele. Me ei saa endale riigina lubada kergekäelist ressursside majandamisest eemaldamist. Tänapäeva maailmas on riikliku iseolemise seisukohast väljakutseid enam kui küll, nendele vastu astumiseks peab riigil olema vahendeid. Meie vaenlasi ei huvita karvavõrdki see, kas mõnes metsas on loodusväärtused või mitte. Vaid väga heal järjel riigis saab olla pendel tugevalt looduskaitse poole kreenis. Meie kohustus on tegeleda metsade majandamise ja kaitsmisega läbimõeldult.

Juurepess on okaspuumetsade üks ohtlikumaid vaenlasi

Juurepess on Eestis ja kogu Euroopas metsade kõige ohtlikum haigustekitaja, mille tagajärjel hukkub või jääb põdema sadade hektarite kaupa okaspuid. Eesti Maaülikooli metsapatoloogide hinnangul võib juurepessu tekitatud kahju kuusikutes olla maaomanikele ligikaudu 8,5 miljonit eurot aastas.

Juurepess mõjutab metsi ja nende majandamist nii olulisel määral, et sellele tähelepanu juhtimiseks kuulutas Eesti mükoloogiaühing ta koguni tänavuseks aasta seeneks. Juurepess on muutunud meie metsades tõeliseks probleemiks ja kliimamuutuste kontekstis võib selle levik veelgi intensiivistuda. Seetõttu soovib mükoloogiaühing suurendada teadlikkust selle ja teiste patogeensete seeneliikide olemasolust ning kahjude ennetamise võimalustest.

Eestis on levinud kaks juurepessu liiki: männi-juurepess ( Heterobasidion annosum ) ja kuuse-juurepess ( Heterobasidion parviporum). Kuuse-juurepessu peremeestaimeks on harilik kuusk ja harilik mänd, männi-juurepessu on leitud lisaks eelmainitud liikidele ka harilikul kadakal, arukasel ja puhmastaimedel. Juurepess levib õhus edasi kanduvate eoste abil ja liigub maa sees puult puule ühendatud juurte kaudu. Seeneeosed levivad õhu kaudu kändu-

dele ning puude juure- ja tüvehaavanditele. Soodsate tingimuste olemasolul võib seen levida ka juurekontaktide abil, nakatades nii ka lähedal asuvaid terveid puid.

Rohkem kahju kuuskedele Harilikul männil kahjustab juurepess peamiselt juuri ja mädanik tõuseb harva kõrgemale kui 20–30 cm, levides perifeerselt piki maltspuidu välisosa ja kahjustades puule eluliselt olulisi kambiumirakke. Välisteks haigustunnusteks on männil okaste värvuse muutus, hõrenenud võra, vaigujooks tüvel, haigestunud puudel pidurdub ka kasv ning puud hukkuvad rühmiti.

Juurepess levib

õhus edasi kanduvate eoste abil ja liigub maa sees puult puule ühendatud juurte kaudu.

Kuusel võib juurepess kallal olla aastaid nii, et puu ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni. Haigusetekitaja levib puus varjatult pikka aega, pärssides puu kasvu, mis võib olla nähtav võra hõrenemisena, mõnel juhul võib puudel esineda vaigujooksu, aga männi puhul on selgelt nähtav okastiku värvimuutus ja reeglina puu hukkub mõne aasta möödudes.

Kuigi juurepessu esineb nii kuusel kui ka männil, siis majanduslikku kahju toob seen rohkem kuuskedele, kuna mädanik levib kuuskedel kõrgemale, rikkudes ka väärtuslikku puitu. Seennakkusega puud on nõrgestatud, mistõttu muutuvad nad tormihellaks ja vastuvõtlikumaks välistele kahjuritele, näiteks kuuse-kooreüraskile.

Segapuistutes on juurepessu vähem Juurepessu levikuks on sobivaimad tingimused viljakates jänesekapsa- ja sinilillekuusikutes, pohla- ja jänesekapsa-

ning jänesekapsa-pohlamännikutes ning nendega piirnevates kasvukohatüüpides.

Juurepessu levikut uurides on jõutud järeldusele, et tunduvalt vähem esineb kahjustusi neis puistutes, mis on looduslikult tekkinud või on puistu koosseisus lisaks harilikule kuusele ka teisi puuliike, näiteks lehtpuid. Juurepessu leviku osas on välja kujunenud seaduspärasus: mida intensiivsem raie, seda rohkem on puistu juurepessu poolt nakatunud.

Järeldatud on ka seda, et juurepessuohu tõttu pole mõistlik puuistandusi rajada endistele põllumajandusmaadele ja eelistada tuleks varem juurepessust kahjustatud puistute asemele uusi istandusi rajades okaspuu puhtkultuuridele lehtja segapuistuid. Varasemalt oldi veendunud, et juurepessu ohjeldamiseks tuleks raieid teha üksnes talvel (tähtis on mitte vigastada kasvama jäävaid puid), kuna miinustemperatuuride korral on kändude nakatumise oht väiksem. Paraku näitas maaülikooli metsateadlaste

hiljuti avaldatud uuring, et ka pehmemal talvel tehtud raied ei välista kändude nakatumist juurepessuga ning et pessu eosed levivad ka külmemate ilmadega, s.o eelkõige talvistel sulaperioodidel.

Juba nakatunud puistut ei saa ravida, kuid metsa majandamise võtetega saab juurepessu levikut oluliselt piirata.

Juurepessuvastased abinõud

Juba nakatunud puistut ei saa ravida, kuid metsa majandamise võtetega saab juurepessu levikut oluliselt piirata. Juurepessuvastase biotõrjevahendina kasutatakse meie metsadeski leiduva seene hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea) baasil valmistatud preparaati Rotstop. Biotõrje tähendab, et juurepessu levikut püütakse

Juurepessu poolt kahjustatud kuusetüvi. FOTO: SHUTTERSTOCK

HUVITAV TEADA

Aasta seene tiitel läks tänavu perekond juurepessule.

2025. aastal on aasta seene tiitel antud tervele seeneperekonnale – perekond juurepessule, ladina keeles Heterobasidion spp

Kuigi juurepessu esineb nii kuusel kui ka männil, siis majanduslikku kahju toob seen rohkem kuuskedele, kuna mädanik levib kuuskedel kõrgemale, rikkudes ka väärtuslikku puitu. Eesti Maaülikooli metsapatoloogide hinnangul võib juurepessu poolt tekitatud kahju kuusikutes olla ligikaudu 8,5 miljonit eurot aastas.

Aasta seene valib Eesti mükoloogiaühing, tänavu toimus see juba üheksandat korda. Juurepess on Eesti metsades levinud patogeen ning kliimamuutuste kontekstis võib nende levik veelgi intensiivistuda. Seetõttu soovib mükoloogiaühing suurendada teadlikkust selle ja teiste patogeensete seeneliikide olemasolust ning kahjude ennetamise võimalustest.

Juurepessu kahjustatud kändude vahetusse lähedusse peaks istutama või looduslikult laskma tekkida puuliikidel, mida juurepess ei nakata.

takistada teise organismi, antud juhul seene abil. Preparaati kantakse värskelt raiutud kändudele, et see pärsiks kännus juurepessu arengut. Nii saab vähendada juurepessu eoste edasikandumist järgmistele kändudele.

Hiidkoorik on saprotroofne puidulagundaja ja sar-

naselt juurepessuga levib ka hiidkoorik pärast raiet värsketele kändudele, aga elavatele puudele hiidkoorik ei levi ega kahjusta neid. Biopreparaati Rotstopi pritsitakse pärast raiet kändudele, takistades nii kuuse-juurepessu edasist levimist tervetele puudele.

Biopreparaat on saadud hiidkooriku tööstusliku paljundamise käigus ja selle eesmärk on kahe elusorganismi vaheline konkurents, preparaadi kasutamine on kesk konnale ohutu.

Kände pritsitakse Rotstropi preparaadiga harvesteri lõikepea külge kinnitatud seadme-

METSAMASINATE LINTIDE MÜÜK

COMBY TRACK

Mõeldud metsatöödeks tihti vahelduva ja muutliku pinnasega maastikul.

Lindilabad on pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm. Mitmekülgsete omadustega lindid aitavad teil metsatöid teostada ka väga kiiresti muutuva pinnasega metsas.

CLT TRACK

Mõeldud metsatöödeks kuiva, kivise ja mägise pinnasega maastikul.

Lindilabad on pikkustes 820, 1000, 1100 ja 1200 mm. Maksimaalse vedavusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga mägisel pinnal.

ECV KANDVAD LINDID

Maksimaalse kandevõimekusega.

Lindilabad pikkustes 1000, 1100 ja 1200 mm. Aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.

ECV AGRESSIVE

Ülimalt kandvad ja ka suurpärase haardeomadusega.

Lindilabad pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm.

Maksimaalse kande- ja haardevõimekusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.

Juurepess võib pärast puude raiet elada veel kuni pool sajandit puude kändudes ja juurtes.

ga puu langetamisel. Preparaat pärsib juurepessu eoste arengut värsketel kändudel ning kiirendab kändude ja juurte lagunemist. See omakorda takistab juure pessu arengut puude juuresüsteemis.

Kindlasti on vaja preparaati kasutada juhul, kui raie-

perioodil, sõltumata raieliigist, on ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle viie plusskraadi, kuid arvestades juurepessu eoste aktiivsust juba madalamatel temperatuuridel, on soovituslik vahendit kasutada, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on juba ühe kraadiga plusspoolel.

PK Oliver AS on 1993. aastal asutatud hakkpuidu tootmise ja müügiga tegelev ettevõte. Meie peamisteks klientideks on katlamajad ja koostootmisjaamad, kellele tarnime aastas ligikaudu 500 000 kuupmeetrit biokütust. Pakume oma partneritele usaldusväärset ja pikaajalist koostööd.

PK Oliver AS ostab

Kontakt: tel 521 9230 Logistik@pkoliver.ee

Juurepess on ohtlik isegi aastakümneid mulla sees ootel olles.

GPS-i andmed aitavad hoida tulevase metsapõlve tervist

Eesti Maaülikooli kaasprofessor JÜRGEN AOSAAR

Norra teadlased on püüdnud leida juurepessu ja külmaseene kahjustatud puude levikumustreid kuusikutes, kasutades selleks metsalangetusmasinate ehk harvesteride töö käigus kogutud infot.

Norras kasvavates kuusikutes leidub juurepessu ja külmaseene põhjustatud mädanikku igal viiendal kuusel. Teadlased jaotasid statistilise analüüsi põhjal uuritud kuusikud mädaniku leviku iseloomu põhjal kolme klassi. Ühte klassi kuulusid kuusikud, kus mädanikuga puud paiknesid grupiti, teise klassi aga need, kus kahjustusega puud paiknesid hajusalt üle pindala. Kolmanda klassi moodustasid kuusikud, kus mädanikuga puude paiknemise mustrit ei olnud võimalik statistiliselt eristada. Puistutes, kus mädanikuga puud kasvasid grupiti, esines mädanik igal kuuendal kuusel. Sellistes puistutes kasvas ligikaudu 700 puud hektari kohta. Puistutes, kus mädanikuga puud paiknesid hajusalt, oli mädanikuga kuuskede osakaal statistiliselt usutavalt suurem, ületades 20 protsendi piiri. Samas olid sellised puistud veidi hõredamad, seal kasvas ligi 550 puud hektari kohta. Seejuures kuuskede osakaal kahe klassi puistutes oli mõlemas veidi üle 90 protsendi.

Mädanikuga puude gruppi kuulus keskmiselt kuus puud ja grupi keskmine läbimõõt oli 12 meetrit.

Lisaks juurepessule põhjustab puude mädanikke ka külmaseen, kuid antud uurimuses mädanike põhjustajaid teadlased laboratoorselt ei eristanud.

Siiski hindasid teadlased kahjustuse iseloomu järgi, et valdavalt oli kuuskedes mädaniku tekitajaks juurepess. Seda

Mullas peitub suurel hulgal erinevate puude juuri, mis omavahel ka kokku kasvavad. Juurekontaktide kaudu levib juurepess ühelt puult teisele.

hinnangut toetavad ka varasemad Norra uuringud.

Juurepess on pikaealine Juurepess võib pärast puude raiet elada veel kuni pool sajandit puude kändudes ja juurtes. Seega, kui istutada mädanikuga kändude vahele ja lähedusse uued noored kuused, ühinevad noorte ja vanade puude juurestikud ning nii kandub juurepess edasi ka järgmisse metsapõlve.

Kui on teada mädanikuga vanade puude asukohad, saab järgmise metsapõlve rajamist täpsemini planeerida. Sedasi saab vältida haiguse kandumist järgmise metsapõlve puudele. Juurepessu kahjustatud kändude vahetusse lähedusse peaks istutama või looduslikult laskma tekkida puuliikidel, mida juurepess ei nakata. Noori kuuski soovitavad uuringu autorid mädanikuga kändudest istutada vähemalt nelja meetri kaugusele.

Kohtades, kus vanade kuuskede kändudel mädanikku ei esine, võib aga istutada

BISON GRAB

• Haarad avanevad kuni 1400mm

• Sobib taludesse, kui ka metsatöödeks

• Kaal: 100 kg

BISON M700 MÄTASTAJA

• Tera 700 mm lai ja vahetatav

• Valmistatud Hardox terasest

• Kaal: 410 kg

ka kuuski. Kuuskede asenduseks sobiva puuliigi valik sõltub mitmest asjaolust, nagu muld ja ka vanades kändudes elutseva juurepessu liik.

Haigete puude määramine harvesteriga

Teadlased kogusid andmeid Lõuna- ja KeskNorras, kokku 273 puistust, millest enamiku koosseisus oli üle 80 protsendi kuused. Kuusikutes tegid raieid ja kogusid andmeid Komatsu harvesterid, mille lõikepea külge ühendatud GPS-seade salvestas iga lõigatud puu asukoha. Töö autorite väitel on just Komatsu harvesteride GPS-positsioneerimine omalaadsete hulgas täpseim.

Andmete kogumiseks registreeris harvesteri operaator iga puu langetamisel, kas tüves esines mädanikku või oli puu terve.

Harvesteri lõikepea küljes oleva GPSseadme täpsus kännu asukoha määramisel võib olla poole- kuni kolmemeetrise veaga. Kuigi töö autorid möönavad, et mädanikuga puude leviku kaardid ei pruugi olla väga täpsed, saab kaardistust siiski rakendada metsade targemaks ja täpsemaks majandamiseks.

Harvesteride kogutud andmeid mädanikuga kändude paiknemise kohta saab üle kanda puude istutusmasinatele, mis n-ö teavad, kuhu noori kuuski istutada ja kuhu mitte.

Töö autorid toovad välja, et ilmselt levis grupiti mädanikuga puudega puistutes seenpatogeen juba eelmises metsapõlves, olles aja möödudes levinud juurkontaktide kaudu algsest allikast ümbritsevatele puudele. Kuid puistutes, kus mädanikuga kuused paiknevad hajusalt, on puud pigem nakatunud sama metsapõlve jooksul. Seda tõenäoliselt suviste harvendusraiete tõttu, mida kuusikutes kindlasti soovitada ei saa.

Harvesteri andmete põhjal koostatud mädanikuga kuuskede paiknemise kaart

Mädanikuga puude gruppi ümbritsev puhver

Mädanikuga puu känd

Juurepessule resistentse puuliigi istutamise koht Kuuse istutamise koht

BISON MAXI REHA

• tööde järgseks koristuseks

• Laius: 2500 mm

• Kaal: 660 kg

• Sobib kasutamiseks metsas, niitudel, erinevates ladudes

• Taga paiknev plaat aitab lisaks pinda siluda

• Valmistatud Hardox terasest

BISON 300 PRO VÕSAGILJOTIIN

• Haarad avanevad kuni 1200 mm

• Vahetatav tera on valmistatud kulumiskindlast Hardox terasest

• Parem ligipääs hüdrovoolikutele

• Sobib 9–21 t ekskavaatoritele

• Kaal: 600 kg

BISON TITAN GRIP

Toodame 1,57–57t ekskavaatoritele, 5t–12t ekskavaatoritele, 12t–18t ekskavaatoritele

BISON 230

• Sobib 9 t ja väiksematele ekskavaatoritele

• Vahetatav tera on valmistatud kulumiskindlast Hardox terasest

• Kaal: 300 kg

Allikas: Lara et al. 2024

Metsandustoetused toetavad edaspidi rohkem elurikkust ja väikemetsaomanikke

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) uuendab erametsanduse toetusi, et suurendada elurikkust Eesti metsades ning suunata toetused eelkõige väikemetsaomanikele, kes vajavad metsa majandamiseks kõige enam tuge.

Uue lähenemise kohaselt lisatakse metsandustoetustesse elurikkust soosivaid komponente ning piiratakse suurte juriidiliste isikute toetuse saamist. Toetust ei saa enam ettevõtted, kus on üle kümne töötaja või mille käive ületab 500 000 eurot.

„Metsade elurikkus ei ole ainult ilus silmale või number statistikas – see on meie metsade ellujäämisküsimus kliimamuutuste tingimustes,“ ütles kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming 24. märtsil Keskkonnainvesteeringute Keskuses toimunud erametsanduse toetuste uue kontseptsiooni tutvustusel. „Mitmekesisem mets on vastupidavam nii põudadele, tormidele kui ka kahjustajatele. Me vastutame täna selle eest, millised on meie metsad poole sajandi pärast, ja peame tegema otsuseid, mis tagavad nende elujõulisuse ja kliimakindluse ka tulevikus.“

„Tulevikumetsade paremaks käekäiguks on käimas mitme uue toetusmeetme väljatöötamine, sealhulgas loodus- ning põlismetsade vabatahtliku säilitamise meede, püsimetsakava toetus, metsastamise toetus, mitmekesise ja kliimakindla

metsa rajamise toetus ning noore metsa kujundamise toetus,“ selgitas KIK-i metsaosakonna juht Gunnar Reinapu.

Uue toetusena käivitub sel aastal metsastamise toetus, mille eelarve on 710 000 eurot.

„Arvestades kasvupinnast, toetame selliste puistute rajamist, mis on mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised, sisaldades ka elurikkusele väärtuslikke liike, nagu haab, pärn, pihlakas ja must lepp. Metsastamiseks sobivate alade osas täpsustamine käib, loodame meetme tingimustega välja tulla aasta teises pooles,“ kommenteeris Reinapu.

Varasematest toetusmeetmetest jätkuvad muutmata kujul vääriselupaikade toetus, pärandkultuuri toetus, üraskikahju ennetamise toetus, väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamine ning Natura 2000 erametsade elurikkuse soodustamise toetus, mille määr sihtkaitsevööndites ja metsaelupaikades tõusis sel aastal 134 eurolt 160 eurole hektari kohta.

KIK plaanib seoses uute toetustega koolitada ka metsanduskonsulente, kes aitaksid levitada infot uute nõuete kohta ning

Mitmekesisem mets on vastupidavam nii põudadele, tormidele kui ka kahjustajatele.

oleksid väikemetsaomanikele abiks mitmekesiste metsade kujundamisel. Lisaks soovitakse tõsta teadlikkust püsimetsanduse võimalustest, mis samuti aitab kaasa elurikkuse säilimisele.

FOTO: MARI KARTAU

2024. aastal maksti erametsaomanikele pea 11 miljonit eurot toetusi. Uus oli veel ka see, et metsa uuendamise ja metsameetme toetuse taotluste esitamine kolis uude e-PRIA keskkonda ning sellest aastast alates saab esitada uues e-PRIA-s ka metsameetme maksetaotlusi.

2025. aastal suurenes Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse eelarve 6,2 miljonilt 7,2 miljonile eurole aastas.

Metsahooldus on võtmetähtsusega

Elurikkuse säilitamise võimalustest kirjutas Gunnar Reinapu artiklis „Metsa elurikkuse säilitamisest on metsaomanikul vaid võita“: „Hooldamised on elurikkuse loomisel võtmetähtsusega, sest kui metsa õigel hetkel targalt ei suuna, vallutavad kiiremakasvulised puud valguse endale, piirates nii enda kui ka teiste liikide arengut. Siin algab metsaomaniku kriitiline roll metsa eluringis – tema otsused kujundavad tulevikus metsa koosseisu.“

Läbimõeldud lahendused loovad tasakaalu majanduslike eesmärkide ja elurikkuse vahel ning tagavad nii tulusate kui ka haruldasemate liikide elujõulisuse. Nii saab leevendada muret liigilise koosseisu vaesumise pärast, toetada liikide püsimist ja samal ajal säilitada ka metsa tervist.

Selleks et osata liigirohkust märgata ning varakult mõelda selle peale, kuidas peapuuliigi kõrval ka vähem levinud puuliikidele metsas kasvuvõimalus luua, on vaja puuliike tunda. Paljud väärtuslikud puuliigid, nagu näiteks tamm, ei suuda karmis konkurentsis võistelda kiiremini kasvavate liikidega, mistõttu peabki osav metsaomanik hooldusraie käigus neid

Laialehelised puud toetavad nii metsa liigilise koosseisu taastumist kui ka nt putukate, sammalde ja samblike säilimist, mis aitab metsaomanikul metsa tervist säilitada.

toetama ja sobivad tingimused looma – sest iga puu on oluline! Loodus pakub metsas mitmekesisuse säilitamiseks loomulikke mosaiike. Üksikute elusate vanade säilikpuude ümber tekivad sageli juurkonkurentsist mõjutatud alad. Kui pinnast pole näiteks maapinna ettevalmistamise käigus kahjustatud, kujuneb neis kohtades omapärane keskkond, nn struktuurne tasku, kus teatud liigid saavad eelise.

Laialehelised puud toetavad nii metsa liigilise koosseisu taastumist kui ka nt putukate, sammalde ja samblike säilimist, mis aitab metsaomanikul metsa tervist säilitada. Äärmiselt lihtne on need väärtuslikud üksikpuud kõrvuti valgete leppadega hakkpuitu või kütteriitadesse saata, kuid sama lihtne on teha otsus need metsa kasvama jätta ning seeläbi ohtralt võimalusi tagada.

„Vajame muutust mõtteviisis: tuleb osata märgata, mis on elurikkuse seisukohalt väärtuslik loodusele, kuid ka tulukas metsaomanikule, ning suhtuda mõlemasse vastutustundega. Struktuurne tasku säilitab elurikkust ning pakub varjupaika ja sidusust loodusele, samal ajal kui selle ümber saab kogu metsa eluringi jooksul teadlikult majandada tulundusmetsa,“ leiab Reinapu.

Mitmekesisem mets on vastupidavam nii põudadele, tormidele kui ka kahjustajatele.

Üksikute elusate vanade

Mullafrees / motoplokk

Hecht 7100 + järelkäru + kummirattad + adapter + rattaraskused + mootoriõli

Hecht 7100 koos paljude lisadega! See mullafrees sobib hästi nii väiksemate kui ka suuremate pindade harimiseks. Mullafreesil on 3 edasi- ja 1 tagasikäik töö sujuvaks tegemiseks ning võimas 212 cm3 bensiinimootor. Komplektis olev tugev piduritega metallist järelkäru koos istmega, suured 12”kummirattad, rattaraskused ja rootorid teevad sellest mullafreesist tõsise abilise erinevate tööde tegemiseks. TAVAHIND: 1649 € Soodushind: 1349 €TasutatransportüleEesti!

Murutraktor Stiga Tornado 398 + järelkäru + haagisekonks + multšikate + mootoriõli Lisaks soodushinnale kingime kaasa haagisekonksu, multšikatte ja mootoriõli. Tornado 398 on moderne murutraktor seal, kus soovite kasutada multšimist või külgväljaviset. Külgväljaviskega murutraktoril on kahe lõiketeraga vastupidav niidukorpus laiusega 98 cm; jalgpedaaliga juhitav hüdrostaatiline ülekanne ja Stiga mootor võimsusega 7,5 kW.

TAVAHIND: 2399 € Soodushind: 2140 €

Tasuta transport üle Eesti!

Murutraktor

Stiga Tornado 398 M + haagisekonks + multšikate + mootoriõli

Varajasetellijapakkumine!Lisakssoodushinnalekingime kaasahaagisekonksu,multšikattejamootoriõli!Murutraktoril Tornado398Monkahelõiketeragavastupidavniidukorpus Stigalaiusega98cm;manuaalkäigukast(5edasija1tagasi)ja Esituledmootorvõimsusega7,1kW. hämarastagavadnähtavuse töötamisel või halbades ilmastikuoludes.

TAVAHIND: 1999 € Soodushind: 1785 € Tasuta transport üle Eesti!

0-pöörderaadiusega

Hecht 5107 + järelkäru + mootoriõli

murutraktor

Varajase tellija pakkumine! Soodushinnale lisaks kingime kaasa suure ja 300 kg kandevõimega järelkäru. Lisaks mootoriõli ja tasuta transport üle Eesti! Nullpöördega Hecht 5107 on vastupidav ja paindlik masin, mis tagab kiire ja hõlpsa niitmise.Varustatud võimsa mootoriga, tugeva 107 cm niiduseadmega,laiuse hüdrostaatilise ülekandega kõrgendatudjaComfort istmega.

TAVAHIND: 4549 € Soodushind: 3495 € Tasuta transport üle Eesti!

info@metsakaupmees.ee E–R 9–17.30

• Ohtlike puude langetamine ja okste lõikus

• Raskesti langetatavate puude raietööd

• Kändude freesimine

• Alusmetsa puhastamine võsast ja metsaraie

• Kraavide ja kruntide puhastamine võsast

• Kasvava võsa raieõiguste ost

K OIT M A A

M E T S A K ORRALD U S

Metsamajandusk avade koostamine

Tark metsaomanik alustab metsa majandamist ise, hea metsamajandamiskava on selle aluseks

ww w.koitmaa.ee

KUIV 30 CM LEPP võrgus 40 l 4 €

traktoritele, laaduritele, veo-, sõidu- ja pakiautodele, põllu-, tee-, metsatöömasinatele ja haagistele. Samuti Vene tehnikale heade hindadega

K UIV 30 CM KASK võrgus 40 l 4.70 € PREMIUM PELLETID 6 ja 8 mm 975 kg

Kohalevedu

MÜÜA

Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, terrassi- ja värvitud voodrilauda.

Vedu tasuta.

Tel 528 2268 www.mppuit.ee

Metsahake OÜ ostab

METSAKINNISTUID

KASVAVA METSA RAIET

KASVAVAT VÕSA

EHITUSLIKKU SAEMATERJALIerinevad pikkused ja ristlõiked, transport kokkuleppel SISE- JA VÄLISVOODRILAUDA, TERRASSI-, PÕRANDA- JA TUULEKASTILAUDA 30-60 CM KÜTTEPUIDlepp, kask, haab, okaspuu VALMISTAME erinevas mõõdus kaubaaluseid

Tel 5667 0688 OÜ Kagumets

AMI KOR

KALLURKRAANA väikse kopa ja Bobcati teenus SAEMATERJALI MÜÜK PALGILÕIKUS PALGI JA OKSA VÄLJAVEDU (raiejäägid)

VÄLJAVEDU TRAKTORIGA

METSALÕIKUS SAEMEHEGA GILJOTIINLÕIKUS

Info tel 5683 7161

pakkumised@vvh.ee • tel 507 9084 www.metsahake.ee

RAIEJÄÄTMEID JA VIRNASTATUD VÕSA

TR OÜ ootab oma meeskonnaga liituma kogemustega HARVESTERI ja FORVARDERI OPERAATORIT

Nõutav eelnev metsatöökogemus ja vähemalt B-kat juhiluba. Töökoht asub Rootsis.

Lisainfo ja küsimused tel 503 5462 või kaido.leiten@amikor.ee

OHTLIKE PUUDE RAIE, RAIEJÄÄTMETE UTILISEERIMINE, HEKKIDE PÜGAMINE JA ISTUTAMINE, VILJAPUUDE HOOLDUS JA KÄNDUDE FREESIMINE, SAERAAMITEENUS SUUREMÕÕTMELISTE PALKIDE LÕIKUSEKS.

KK Forest OÜ

Tel 5657 3060 kkforest.ee

KK Forest

Komplektide kogus piiratud!

üraskipüüniseid!