PereEkspress (Mai 2025) by Delfi Meedia

PEREEKSPRESS

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MAI 2025

Turvaline mängumaa, kus lapsed saavad olla lihtsalt lapsed

Peotoa broneerimisel sooduskoodiga „EKSPRESS001“ kõik peotoad 30% soodsamad!

Tule avastama Happy-Fly Batuudikeskust, mängutuba, kus iga laps – nii väike kui suur –leiab endale põnevat tegevust! Meilt leiad suure batuudiala, eraldi turvalise mänguala väikelastele, suure ronimislinnaku, vinged mänguautomaadid, sõiduvahendid, takistusraja ja isegi sisejalgpalliväljaku!

Vanematele on olemas mugav puhkenurk ja ema-beebi tuba, kus saab rahulikult imetada või last mähkida. Kui mängimise kõrvalt kõht tühjaks läheb, ootab sind maitsvate roogade ja jookidega mängukeskuse kohvik.

Sünnipäev plaanis?

Korralda meeldejääv pidu Happy-Flys! Valikus on 6 erinevat temaatilist peotuba ja võimalus tellida kõik peolauast kaunistusteni mugavalt kohapealt.

Soodustus kehtib kuni 31.08.2025.

Kasutades

kassas salasõna „EKSPRESS001“ on päevapilet 5 €.

Vaata lähemalt ja broneeri: happy-ﬂy.ee

LIISU MILLER: katsun

oma hirme lastele mitte üle kanda

On selge, et 21. sajandil on inimeste elutempo sageli kiire, kohustusi palju ning pidevalt tuleb end jagada erinevate projektide, hobide, unistuste ja inimeste vahel. Liisu Milleri näol on aga tegemist naisega, kelle käes tundub kõik see justkui mängleva kergusega käivat.

Kuigi Liisu tegutseb nii sisulooja, kunstniku, ettevõtja kui ka turundajana, ei soovi ta end tegelikult üldse oma ettevõtmiste kaudu sildistada. „Tunnen, et see paneb mind automaatselt mingitesse raamidesse ja tekitab ümberkaudsetes inimestes liiga suuri ootusi või sageli ka eelarvamusi,“ nendib naine. Liisu armastab hoopis öelda, et ta on üks ettevõtlik ja uudishimulik inimene, kellele meeldib kõiges kätt proovida, uusi oskusi õppida ning pidevalt leiu

tada põnevaid viise, kuidas elu mõnusamalt elada. „Õnneks saan seda kõikide oma erinevate projektide, st ettevõtluse, kunsti ja turunduse kaudu ka igapäevaselt teha!“ tunnistab ta õnnelikult.

Elu on kui klotsidest torni ladumine Lisaks erinevatele karjääriväljunditele on Liisu ka kolme lapse ema ja abikaasa. Niisugusest Hunt Kriimsilma elustiilist kuuldes võib aga kõrvaltvaatajatel tekkida küsimus, kuidas on üldse

võimalik end kõigi nende tegemiste vahel jaotada. „Harjutamine teeb meistriks!“ muheleb naine ja lisab, et tema puhul laabub kõik seetõttu, et ta pole nendesse rollidesse üleöö ega korraga sattunud.

Liisu illustreerib oma rööprähklevat elustiili hoopis luulelise metafooriga: „Elu on natuke nagu klotsidest torni ladumine: kõigepealt laod baasi ja kui see on tugev, siis püsivad ka kõik järgmised klotsid kindlalt üksteise peal.“ Esimeseks ja kõige olulisemaks klotsiks peab ta heaks inimeseks kasvamist ja oma väärtuste kujundamist. „Seejärel tuleb mängu paarisuhte loomine inimesega, kellel on samad väärtused,“ nendib naine. „Tegelikult mängibki hea ja tugeva paarisuhte klots siin kõige olulisemat rolli, et järgmised klotsid, nagu emadus ja karjäär, üldse omavahel kuidagi toimiksid. Mida kõrgemaks oma torni ehitada, seda rohkem on ka üleval tuule käes kõikumist, ent kui baas on tugev, siis kukkumisohtu pole,“ võtab Liisu metafoori kaunilt kokku.

„Õnneks on mul olnud aega igasse uude rolli sisse elada, olukorraga harjuda ning nuputada välja, kuidas see muu eluga toimima panna,“ tõdeb sisulooja ja tunnistab, et kerge pole see kindlasti olnud, ent siiski huvitav ja lõbus. „Lisaks jagan ma ju vastutust, muresid ja rõõme abikaasaga, kes inimesena tahab ning suudab vastutust jagada,“ tunnistab Liisu tänulikkusega abikaasa toe olulisust.

Mulle meeldib pidevalt leiutada põnevaid viise, kuidas elu mõnusamalt elada.

Tekst: Liisbet Estra / Fotod: Erakogu

seadnud. „Kogu meie pere hindab kõrgelt aktiivset elustiili, trenni ja liigutamist. Kolme poega kasvatades on tegelikult meie kõigi vaimse tervise huvides oluline maksimaalselt palju värske õhu käes aega veeta, et katus sõitma ei hakkaks,“ naljatab naine.

Selleks et perega ühiselt kvaliteetaega veeta, on vanemad välja mõelnud hulganisti tegevusi: „Meile meeldib kõik, alates rattasõidust ja rullitamisest kuni ronimise, mäesuusatamise ja jalgpallini välja.“ Kõige ideaalsemaks puhkepäevaks on Liisu arvates aga see, mil pole ühtegi plaani ja saab minna rabasse piknikut pidama, puukaikaid mööda metsa ringi vedada ja jäätist süüa: „Seda ei juhtu kahjuks eriti tihti, sest nädalavahetustel on lastel jalgpalliturniirid, mida nad ise tohutult naudivad, aga mis palju aega võtavad ja Kolme poega kasvatades on tegelikult meie kõigi vaimse tervise huvides oluline maksimaalselt palju

värske õhu käes aega veeta, et katus sõitma ei hakkaks.

korraliku logistilise väljakutse esitavad. Meie vaba aeg käib enamasti just laste huvide ja hobide tempos, aga seni, kuni lapsed ise naudivad, oleme Robertiga valmis nende jaoks olemas olema ning uhkuse ja tänutundega nendest asjadest osa saama!“

Samuti peavad Liisu ja Robert väga oluliseks naturaalselt värvilist toidulauda, mis on pereema jaoks lausa südameasi: „Näen palju vaeva, et lastel oleks võimalik süüa palju värsket. Eelistan väljas söömisele alati kodust toitu ja loodan, et minu pingutused kannavad vilja ning loovad lastele tulevikus head harjumused.“

Toetava kaaslase kõrval on elu tunduvalt nauditavam

Nagu Liisu juba mainis, on klotside metafoori põhjal tugev paarisuhe tuule käes kõikumise trotsimiseks kõige olulisem. „Robert on olnud minu kalju absoluutselt kõiges. Mulle küll meeldib arvata, et olen tugev, iseseisev ja kange Eesti naine, aga aus vastus on see, et toetun peaaegu kõiges temale. Tal on võime minu närvisüsteemi maha rahustada ja ta julgustab mind seal, kus vaja. Lisaks paneb ta mulle igasugu hullumeelseid mõtteid pähe, mille peale ma oma peaga iial ei tuleks.

Aga iga kord, kui ta seda teinud on, on sellest midagi vägevat kasvanud!“ tunnistab Liisu enda ja Roberti puhul teineteist täiendavate omaduste harmoonilist koosmõju.

See on see, mis teeb lapsed õnnelikuks

Laste kasvatamise juures peavad Liisu ja Robert kõige olulisemaks seda, et lapsed kasvaksid inimesteks, kes suudavad teha vahet õigel ja valel ning heal ja halval. „Kui sul on see teadmine alateadvuses, siis saavutad kõik oma unistused ja eesmärgid ning suudad neid päriselt ka nautida!“ nendib naine. „Räägin ikka päris tihti lastele, et kui saavutad midagi „üle laipade minnes“ või saad endale midagi ebaausal teel, siis sa ei saa saavutatu üle kunagi päriselt täiel rinnal rõõmu tunda,“ viskab Liisu õhku paradoksaalse, ent ilusa mõtte.

Tegelikult tunneb ta, et lapsed vajavad kõige enam ikkagi hoolt ja armastust: „Meie lapsed vajavad kõige rohkem seda, et me vanematena poleks nagu teemantilihvijad, kes pidevalt nende nurki enda nägemise järgi sobivaks lihvivad, vaid rohkem nagu aednikud, kes vaatavad, et kasvupinnas oleks rikkalik, taimed kastetud ja näoga päikese poole suunatud.“

Kui on vaja vaielda

Juhtub, et lahkuminekuga ei kaasne üksnes südamevalu, vaid ka juriidiline vaidlus. Kuidas jagada vara, millised on vanemate kohustused laste ees ja kuidas kaitsta lapse huve olukorras, kus üks vanem ei täida oma rolli? Need on küsimused, millega puutuvad kokku paljud Eesti pered.

Tekst: Eve Kallaste

Selles artiklis esitavad juristile oma küsimusi inimesed, kes seisavad silmitsi isiklike, kuid paraku ka üpris levinud olukordadega: elatisraha määramine ja muutmine, ühisvara jagamine kooselu lõppemisel, lapse välismaale viimine ilma teise vanema nõus olekuta, hooldusõiguse ümbervaatamine ning lapse perekonnanime vahetamine. Küsimustele vastab kogenud vandeadvokaat Keijo Lindeberg, kes aitab mõista, millised on seadusest tulenevad õigused ja milliseid samme saab astuda, et kaitsta oma huve ja, mis kõige olulisem, lapse heaolu.

Elatisraha suuruse vaidlus pärast vanemate lahkuminekut

„Olen kaheksa-aastase poja ema ja meie lapse isa maksab kohtumääruse alusel elatisraha miinimummääras. Vahepeal on tema sissetulek märgatavalt kasvanud, samas aga on ka lapse kulud suurenenud – lisaks koolile käib ta trennis, vajab prille ja tal on toitumisprobleemid, mis eeldavad erimenüüd. Isa keeldub vabatahtlikult elatist tõstmast, väites, et maksab juba niigi piisavalt. Kas mul on võimalik kohtus nõuda elatise suurendamist ja kuidas seda põhjendada?“

Vastus: Elatise suuruse muutmist saab taotleda alati, kui asjaolud on vahe

OLEME PÜHENDUNUD

LASTE, NOORTE JA TÄISKASVANUTE VAIMSE

TERVISE TOETAMISELE

Keijo Lindeberg on Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat ja juhtivpartner, kellel on 15 aasta pikkune kogemus vaidluste lahendamisel.

peal muutunud. Eelkõige on küsimuseks lapse vajaduste suurenemine ja kui lahus elava vanema sissetulekud võimaldavad tasuda rohkem elatist, saab seda kohtus nõuda. Kindlasti peab arvestama sellega, et nõudes elatist üle miinimumi, tuleb lapse kulusid tõendada. Seega on

mõistlik esmalt koguda kuludokumente ja seejärel esitada elatise suurendamise nõue.

Ühisvara jagamine pärast kooselu lõppemist „Olin elukaaslasega koos 12 aastat. Me ei abiellunud, kuid ostsime koos korteri, mille sissemakseraha tuli minu vanematelt. Laenu võtsime koos, mina olen kaastaotleja, korter on tema nimel. Nüüd on meie suhe läbi ja ta tahab mind korterist välja tõsta, öeldes, et see on tema isiklik vara. Jah, tema arvelt on küll läinud laenumaksed, aga olen talle ka oma osa (mõnikord pool, mõnikord vähem) iga kuu andnud – vahel arvele, vahel sulas. Minu arvelt on läinud ka kõik meie igapäevakulud ja minu igakuised kulutused meie pere ning kodu heaks on tegelikult olnud tema kuludest suuremad. Olen korterisse panustanud ka nii raha kui ka aega remondi ja kodu sisustamise näol. Kas mul on üldse mingeid õigusi sellele varale, kui ma polnud seaduslik abikaasa?“

Vastus: Sellises olukorras on õiguslikult tegemist seltsinguga. Omandit

Täisteraviljad – valmista neist putrusid, vali täisteraleib, söö tatratangu, lisa pannkookidele või küpsetistele. Täistera sisaldab kiudaineid, sealt saame rohkem mineraalaineid ja püsivama energia. Ka pitsapõhja võib teha täisterajahust.

Fermenteeritud tooted – hapukapsas, jogurt, keefir, mis toetavad seedimist ja immuunsust.

Maitseürdid – rohkem vitamiine ja mineraalaineid, lisaks aitavad need vähendada soola tarbimist.

Tervislikud toidurasvad – seemned, pähklid, oliiviõli, avokaado. Iganädalaselt vähemalt kolmel korral peaks olema menüüs ka kala. Rasvu vajame me erinevate kehaprotsesside jaoks: aju ja närvisüsteemi, südametervise jaoks, vitamiinide omastamiseks jne. Hästi oluline on, et saaksime iga päev just oomega3rasvhappeid.

Lisaks muidugi kvaliteetne valk, lisaks kalale näiteks muna. Samuti võiks rohkem tähelepanu pöörata taimsele valgule, näiteks kaunviljadele. Uskuge mind, lapsed söövad suurima hea meelega läätse pasteeti, eriti kui nad saavad seda ise valmistada!

Kas on ka midagi, mida ei tohiks lubada lastel või ka endal süüa? Mina ei poolda ühegi toidu täielikku

keelamist. Oluline on selgitamine ning piiride ja tasakaalu kehtestamine. Kui midagi keelata, võib see mõjuda vastupidiselt – keelatud vili on ju magus. Mul on näiteks oma elust kogemus sõbranna lapse sünnipäevalt, kus laps, kellele kodus täielikult keelati kartulikrõpse süüa, istus lauas krõpsukausi ette ja enne ei lõpetanud, kui kõik otsas oli. Üldiselt võiks aga piirata näiteks töödeldud maiustuste, karastusjookide ja erinevate näkside tarbimist. Ma ei poolda ka sünteetiliste magustajate kasutamist laste toidulaual. Sageli arvatakse, et kui lapsel on ülekaal, võiks tavalise koola või muu karasutusjoogi asemel

TERVES MUNAS

TERVE VAIM!

pakkuda suhkruvaba karastusjooki, pidades seda justkui tervislikumaks. Mina sellist valikut ei toetaks –pigem jätaksin sellised joogid üldse menüüst välja. Nende valikute tegemisel on oluline ikkagi tasakaal – me tohime vahel ka kommi süüa või kiirtoidukohtades einestada, kui igapäevaselt valime, mis meie keha päriselt toetab.

Kuidas saada üle sellest stigmast, et „lapsed ju ei söö kõike“?

See on väga levinud uskumus, aga üsna sageli on see seotud sellega, kuidas ja millal toite tutvustatakse. Vanemate rahustamiseks ütlen, et kõik

lapsed läbivad oma elus valiva söömise perioodi. Kui olla järjekindel, siis ühel hetkel on nad valmis taas oma toidulauda laiendama. Maitseharjumusi saame kujundada korduva kokkupuutega. Toit võib vajada vähemalt kümmet või isegi enamat tutvustamiskorda enne, kui see meeldima hakkab. Lapsed söövad rohkem, kui nad saavad ise valida ja olla kuidagi osalised – nt aidata toitu valmistada või ka kasvatada.

Oluline asi veel: kui tahta last paremini sööma saada, ära kunagi sunni teda sööma, sest see mõjub alati vastupidiselt. Mõtle, äkki on sul endalgi mõni toidutrauma, mõni toit, mida sa ei söö, sest sind sunniti seda kunagi sööma? Pigem julgusta ja ole eeskujuks: vaadake, katsuge, kirjeldage seda toitu ja siis proovige, pange kasvõi keel vastu.

Kuidas hinnata seda, kas toidulaud on saanud perele tervislik ja terviklik? Kui pere toidulaud on tervislik ja terviklik, siis ka meie energiatase, meeleolu ning seedimine on korras. Toidulaual on esindatud kõik põhitoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Ei ole liigseid näksimisi. Aga vaadata võib ka seda, kas pere naudib koos söömist ja toiduhirmu asemel on toidurõõm. Igasuguste muutuste tegemine võtab aega. Selleks et pere toidulauda muuta, tuleb sinnapoole liikuda sammhaaval või ... ampshaaval.

Uue-Harmi mõis, Harmi küla, Kose vald, Harjumaa, Tallinnast 45 km

Tel 511 9366

info@harmi.ee harmi.ee uueharmi harmi.ee

LASTE SÜNNIPÄEV UUE-HARMI MÕISA SPORDIKOMPLEKSIS JÄÄB MEELDE PIKAKS AJAKS. Kompleksis on spordisaal, staadion ja korvpalliplats. Mõisapargis on võimalik korraldada maastiku- ja seiklusmänge.

Kaupmees & Ko, Prisma, Selver, OG Elektra, Coop, A1000 Market

PNEUMOKOKKNAKKUSE VAKTSIINI KLIINILINE

UURING LASTEL JA NOORTEL

Pneumokokknakkus on sage ägeda keskkõrva-, põskkoopa- ja kopsupõletiku tekitaja lastel. Umbes 30–50% kõikidest kõrvapõletikest on põhjustatud pneumokokkide poolt.

WHO andmetel haigestub igal aastal maailmas pneumokokknakkusesse ligi 10,6 miljonit alla 5-aastast last. 10–30% lastest on selle bakteri kandjad.

Pneumokokknakkuse põhjustatud haigusi saab ennetada vaktsineerimisega.

Ootame lapsi ja kuni 17-aastaseid noori osalema uudse pneumokoki vaktsiini toimet Eestis litsentseeritud vaktsiiniga võrdlevas uuringus.

www.meditrials.ee

Huvi korral ja täpsema info saamiseks pöörduda:

MEDITRIALS KLIINIK, MÕISAVAHE 34C, TARTU e-post: info@meditrials.ee Telefon 5555 6847

Oleme avatud E–R 8.00–16.00

Meiega kontakteerumine ei tähenda, et peate uuringuga liituma ega garanteeri uuringus osalemist.

Kas ja milline loom koju võtta?

Kodulooma võtmine on otsus, mis mõjutab kogu pere elu –see võib tuua rõõmu, tugevdada sidemeid ja pakkuda väärtuslikke õppetunde vastutusest. Samas ei saa tegemist olla pelgalt lapse soovide täitmisega, vaid teadliku otsusega, mis eeldab eeltööd ja hoolikat kaalumist.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Koduloom mõjub hästi vaimsele tervisele

Mitmed rahvusvahelised uuringud on käsitlenud laste ja lemmikloomade suhet. Näiteks Ameerika Lastepsühholoogia Assotsiatsiooni uuringud näitavad, et lemmikloomadega üles kasvanud lapsed on suurema tõenäosusega kõrgema

sotsiaalse pädevuse ja enesekindlusega. Lisaks sellele, et loomad pakuvad lapsele seltsi, leiavad noores lemmikuga mängides või teda paitades aset ka psühholoogilised muudatused. Neljajalgsega suhtlemisel on täheldatud stressihormooni kortisooli taseme langust ja dopamiini ning oksütotsiini (õnnehormoonide) vabanemist.

Paljude laste jaoks on lemmikud ka ustavad sõbrad. Karvased kaaslased ei haava kunagi lapse tundeid, ei jäta teda mängust välja ja pööravad talle alati tähelepanu. Just seepärast ongi lemmikloom üksilduse vastu üks paremaid ravimeid. Eriti nende laste jaoks, kel on veidi keerulisem sõpru leida või kes elavad naabruskonnas, kus mängukaaslasi nõnda palju ei ole. Lisaks ei ole loom lapsele mitte ainult sõbra eest, vaid ka suur paar kõrvu. Paljude laste jaoks, kes tunnevad, et neil ei ole kedagi, kellele oma muresid kurta, muutuvad lemmikud usaldusisikuteks. Just nooremate seas on see eriti levinud, et tunded

ja mõtted arutatakse koera, kassi, jänese või deeguga läbi ning tuuakse sedaviisi enda sisemaailma selgust.

Arendab empaatiat ja kaastunnet

Kuna lemmikloomad sõltuvad otseselt omanikest, kes nende eest hoolitsevad, äratab see lastes sageli ka empaatiat ja kaastunnet. Lemmikuga koos elades õpivad lapsed märkama teisi elusolendeid enda ümber ja neil avaneb võimalus ette kujutada, mis tunne oleks olla kellegi teise kingades, olgu see teine kasvõi neljajalgne.

Veel loob kodune karvapall mugavad tingimused rääkimaks, kuidas teine

elusolend end tunda võib, kui talle liiga tehtaks või kui teda ignoreeritaks. Teiste peale mõtlemine on esimene samm empaatia suunas ja lemmikloomad aitavad emotsionaalsele intelligentsusele suuresti kaasa.

Milline loom sobib millisele perele? Kodulooma valik ei peaks lähtuma üksnes lapse soovist, vaid pere võimalustest ja valmisolekust. Oluline on arvestada mitut aspekti.

Elutingimused: Korterielu seab piiranguid näiteks suurtele koertele või mürarohketele lindudele. Tihedalt asustatud elamupiirkonnas võib kassi pidamine olla lihtsam ja sobivam.

Allergiad ja tervis: Kasside ja koerte puhul tuleb arvestada võimalike allergiate ning karvadega seotud probleemidega. Näiteks võivad allergikud paremini taluda küülikuid või roomajaid, kuigi ka nende puhul tuleb kontrollida võimalikke tundlikkusi.

Aja- ja rahakulu: Loomad vajavad toitu, hooldust, arstivisiite, mänguasju ja tähelepanu. Suur koer vajab rohkem liikumisvõimalusi ja trenne kui näiteks hamster või merisiga.

Lapse vanus ja iseloom: Väikelastele sobivad paremini rahulikud ja vastupidavad loomad. Näiteks merisiga on väikestele lastele tihti sobivam kui närviline kass või hüperaktiivne koer.

Lemmiklooma eest vastutab vanem Kuigi lemmiklooma koju toomisel on mitmeid positiivseid aspekte, tuleb see otsus siiski väga hoolikalt läbi mõelda. Üks asi, mida nooremate laste puhul meeles tuleb pidada, on see, et kogu vastutus looma eest ei saa langeda lapse õlule. Lemmiku koju toomisel peavad vanemad mõistma, et tegelikult on ikkagi nemad need, kes enda majapidamisse looma toovad. Looma eest hoolitsemine jääb seega esialgu alati vanemate kanda ja lapsele saab järkjärgult anda tema arengutasemele vastavaid ülesandeid. Näiteks võib kuueaastane laps hakata looma jootma või söötma vanema järelevalve all, samas kui kümneaastane võib juba võtta rohkem vastutust jalutamise või puuri puhastamise näol. Sageli arvatakse ka, et loom aitab lapsel „kasvada“ vastutustundlikuks iseenesest. Tegelikult vajab lapse kasvatamine paralleelselt ka vanema tuge, juhendamist ja eeskuju. Kui vanemad ise looma ei austa ega hoolitse tema eest, ei õpi seda tegema ka laps. Samuti ei tohiks looma võtta lapsele „preemiaks“ või „karistuseks“ – see seob elusolendi vääralt kasvatustehnikaga. Oluline on teha pereülene otsus, kus iga liige mõistab oma rolli looma heaolus.

Allikad: apa.org, parents.com, animalhumanebc.ca, verywellfamily.com

Kabli looduse õpperada

Kauni rannikumere ääres Kablis asub mitmekesiseid maastikke ja vääriselupaiku tutvustav 1,8 km pikkune õpperada. Looduse õpperada saab alguse Kabli külastuskeskusest, mille juures asub ka Priivitsa lõkkekoht. Lõkkekohas saab teha puhkepausi või jääda ööseks telkima. Puidust laudteega raja läbimiseks kulub 1–2 tundi. Õpperajal on kaks linnuvaatlustorni ja kogu teekond on varustatud infotahvlite ja õpetlike pesakastidega, mis on ka seotud raja nutimänguga. Raja äärde jääb ka Kabli linnuvaatlusjaam, kus rõngastatakse linde ja uuritakse nende rännet.

Kaisma terviserada

PõhjaPärnumaal asuv Kaisma Suurjärv on 1,2 km² suurune rabajärv. Sellega on ühenduses rabade keskel asuv Kaisma Väikejärv ning nende kahe järve vaheline ala on ehedaks näiteks puutumatust loodusest. Kuue kilomeetri pikkune terviserada kulgeb ümber Kaisma Suurjärve, saab nautida järveäärset

ilu, raba ja metsakeskkonda. 1,5 km rajast on kaetud laudteega. Rajale jääb mitmeid loodust tutvustavaid infotahvleid ja vaatetorn. Järveäärselt puhkealalt saab laenutada paadi ja minna järvele sõudma. Samuti saab seal ööbida ja teha sauna, telkida või peatuda karavanautoga.

Viru raba õpperada

Viru raba on üks parema ligipääsuga sooradu Eestis, läbides Lahemaale omast metsa ja rabamaastikku. Rada on 3,5 km, ringi pikkus 6 km. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Rada on tähistatud ja viidastatud. Lapsevankriga liikujatele sobib kasutamiseks laudtee kuni vaatetornini (1400 m).

Majakivi-Pikanõmme õpperada

Seitsme kilomeetri pikkune rada Lahemaa rahvuspargi lääneserval algab poolsaare idaküljel kulgeva Hara Ju

minda teeäärsest parklast. Kaheksakujulise raja kogupikkusest 2 km on laudtee, mis on mugav lapsevankriga läbimiseks. Õpperada on tähistatud valge roheliste märkidega puudel, rajal asub kolm suurt ja üheksa väikest infotahvlit ning vaatetorn. Rada läbib Juminda poolsaare kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa ja sooribade põimumine loob ainulaadse vaheldusrikka maastiku. Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi, kuhu saab ka redelil üles ronida.

Tudu rabajärv ja metsaonn

Tudu metsaonn asub maalilise Tudu rabajärve kaldal, Tudusoo looduskaitsealal Lääne Virumaal. Kunagine jahionn pakub meelepärast puhkust ja suurepärast supluskohta suvel. Sealsesse loodusesse on kätketud põhjamaa looduse omapära. Rada parklast metsaonnini on ehitatud sobivaks lapsevankriga ja ratastooliga liikujatele ning vaegnägijatele on paigaldatud käsipuu. Matkarada jätkub järve ümber

KASULIKUD NIPID VÄIKELAPSEGA AUTOREISILE MINEKUKS

Et neisse looduskaunitesse kohtadesse kohale jõuda, on vaja kõigepealt väike autoreis teha. Kuigi Eestis pole vahemaad väga pikad, võivad pere pisimad ka paari-kolmetunnise autosõidu protestiaktsiooniks muuta. Kuidas lapsi autos ohjes hoida?

Reisid rohkem kui ühe lapsega? Ära pane neid kõrvuti istuma!

Üks suuremaid väljakutseid mitme väikese lapsega reisides on see, kuidas hoida neid kaklemast. Sa pole veel oma tänavanurgalt

õieti välja keeranudki, kui nad juba üksteise peale kaebavad. Maanteele jõudes polegi enam midagi teha – kaklus on alanud. Kõige kindlam viis olukorra vältimiseks on eraldada lapsed üksteisest.

Planeeri reisi marsruuti lastega arvestades

Pikka sõitu on parim alustada varahommikul. Suure tõenäosusega magavad lapsed autos edasi. Lapsed saavad autos süüa kaasa pakitud hommikusööki – paar tundi lähevad nii tõesti kiirelt. Ideaalis ei

tohiks laste lõunaune ajal ühtegi peatust teha, sest siis riskid sa lapse ülesajamisega ja pead ülejäänud päeva pahura mudilasega tegelema.

Lase lastel liikuda

Pikalt autos istumine on paras väljakutse kõigile, aga eriti väikelastele. Veendu, et peatused tehakse kohtades, kus laps saab ringi liikuda. Mänguväljak on ideaalne kõige pisematele; lühike matk või piknik meeldib igas vanuses lapsele. Otsi lastele mõeldes liikumispausideks

asuval soisemal alal. Tudu kompleks on varustatud lõkkekoha, lõkkepuude ja tualetiga ning tasuta kasutamiseks on avatud ööbimisvõimalustega metsaonn. Tudu kandis elab mitmeid haruldasi liike, nagu metsis, must toonekurg ja lendorav.

Loode tammiku loodusõpperada Loode tammikust leiad vana tammiku, puisniidu ja karjamaa ning rannaniiduna hooldatavad alad, haruldased taime ja loomaliigid. Võib oletada, et Loode tammiku vanima põlvkonna moodustavad puud, mis jäid järele Peeter I algatatud laevastikuehituse kampaaniast. Puudest seltsivad tammega arukask, sookask, haab, saar ja pihlakas. Tammikust on leitud 14 erinevat orhideeliiki. Mets on looduskaitse all 1955. aastast. 2003. aastal avati seal linnuvaatlustorn. Loode tammik on meil üks väheseid säilinud loodusliku tekkega tammikuid Eestis.

Allikad: Puhka Eestis, Pere ja Kodu

parke, mänguväljakuid või teeäärseid atraktsioone – kõike, mis sobiks sõidust puhkamiseks.

Paki nutikalt

Autoreisi edukus sõltub väga suurel määral targalt pakkimisest. Lauamängud, rasvakriidid, näksid, audioraamatud –veendu, et need kõik asuksid käeulatuses. Mõistlik oleks ka tagavarariideid hoida kergesti kättesaadavas kohas, siis ei pea sa tervet autotäit asju ümber pakkima, kui peaks mõni õnnetus juhtuma.