KRISTIINE LÄÄN-VANTSI: EMASÜDA VALIB ALATI LAPSED

MIKS ON TAL NII RASKE ÕPPIDA? JAGA LAPSELE DIGIJA RAHATARKUST


KRISTIINE LÄÄN-VANTSI: EMASÜDA VALIB ALATI LAPSED
MIKS ON TAL NII RASKE ÕPPIDA? JAGA LAPSELE DIGIJA RAHATARKUST
34 Kuidas lastele rahatarkust õpetada?
37 Kuidas rääkida teismelisega digimaailmast?
41 Väikese lastetoa nutikad lahendused
Haruu looja Kristiine LäänVantsi: kui tuleb südamest, avab elu nagunii uksed!
Kui laps ei räägi selgelt
Sisukas suvevaheaeg ei tähenda, et hetkekski igav ei
45 Läbi armastuse ja sisetunde
48 Perega puhkama! Aga kuhu?
51 Miks küll õppimine lapse jaoks nii raske on?
57 Maru suvi on turvaline suvi
58 Kui allergiad kimbutavad...
60 Tervisepuhver teismeeaks
62 Mugav ja praktiline suvegarderoob
66 Kujunda beebile tervislikud uneharjumused
69 Imetamise rõõm ja vaev
Pereköök
73 Maitsev suvi
81 Lemmikloomade tsirkus
Kaanel: Anni ja Tarvo Keskülla pere
Foto: Kristiin Kõosalu
Meik: Liis Hindriks
VÄLJAANDJA Delfi Meedia AS
ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE OSAKONNA JUHT: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
PEATOIMETAJA: Eve Kallaste eve.kallaste@delfi.ee
KUJUNDAJA: Marju Viliberg
KEELETOIMETAJA: Jolana Aru
REKLAAM
Kadri Kuningas, 5647 2473 kadri.kuningas@delfi.ee
Heldin Jegis, 504 7929 heldin.jegis@delfi.ee
Kelly Saarepera, 5816 9050 kelly.saarepera@delfi.ee
Kristel Vilms, 5556 2233 kristel.vilms@delfi.ee
Rachel Branten, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee
Andra Kivissaar, 552 1528 andra.kivissaar@delfi.ee
TRÜKK Printall
NORDICSWAN ECOLABEL
Kui sulle käesolev eriväljaanne meeldis, saad järgmise väljaande tellida postkasti siit:
Pere ja Kodu kevadsuvises erinumbris räägime eelkõige sellest, kuidas hoida tugevat peresidet, märgata laste vajadusi ja olla enda ning pere jaoks olemas ka siis, kui kõike tundub olevat liiga palju.
Meie kaaneloo kangelased Anni ja Tarvo Keskülla on oma seitsmele lapsele loonud kodu, kus pere, töö ja paarisuhe ei ole vastandlikud suurused, vaid üksteist toetavad tugipunktid. Anni räägib jagatud vanemlusest, kodustest rollidest ja sellest, kuidas olla abikaasaga teineteise jaoks olemas ka keerulisematel hetkedel. Nende kogemus on julgustav igale perele, kus tuleb igapäevarutiinis leida ruumi nii endale, suhtele kui ka lastele.
Töö ja pereelu põimimisest pajatab ka Haruu rõivabrändi asutaja Kristiine LäänVantsi. Kolme lapse ema ja ettevõtjana avab ta lugejale, milliseid valikuid ning teadlikke kokkuleppeid on vaja, et säilitada rahu keset mitmekihilisi kohustusi. Kõik ei pea olema perfektne, aga kui töö ja pereelu on läbi mõeldud, leiab lahenduse igale olukorrale.
Kolme poja kasvatamise kogemust jagab Liisu Miller, kes räägib, miks tuleb vahel endale ausalt tunnistada, et ongi vaja aega ja tuge. Tema kogemus näitab, et pere üldise heaolu vundament saab olla tugev siis, kui vanematel on jaksu olla kohal.
Pöörame tähelepanu ka laste arenguteemadele: räägime väikelapse kõne arengust, lisaks vähe kajastatud, ent lapse kooliteed oluliselt mõjutavatest spetsiifilistest õpiraskustest (düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia). Need lood aitavad vanemal paremini mõista, kuidas last märgata ja toetada ning õigel ajal professionaalset abi otsida.
Muidugi tuleb juttu ka mitmest suveteemast ja paljust muust. Avastamist ootavad ka Henry Jakobsoni kolumn, beebijutud, retseptinurk ja lastejutt.
Loodame, et meie kevadsuvine number pakub sulle tuge, teadmisi ja inspiratsiooni, aitab teha teadlikke valikuid ning kasvatab oskust elurütmidega kohaneda.
Eve Kallaste
Järgmine number ilmub juba 6. augustil ja selle vahel on kingitusena kaasas eriväljaanne Kooli!.
Henry Jakobson (44) jagab juba 12 aastat enda ja oma pere tegemisi blogis „A mida Henry teeb?“. Kodus, kus on kaksikud (9) ja veel üks poeg (11) ning abikaasa (42), juhtub alatasa midagi. Eriti nüüd, kui perre on lisandunud ka kaks karvast tegelast.
„Mingit koera siia majja ei tule!“ oli abikaasa resoluutne, kui ma taas koerast juttu tegin. „Kassi võite maal paitamas käia. Meie elamisse ei tule ühtegi kassi!“ olin mina kindla hoiaku võtnud.
TEKST: HENRY JAKOBSON FOTO: ERAKOGU
Mnjah. Nii palju siis kindlameelsusest. Meil on nüüd peres koer Kusti ja kass Kenji. Olles taas värsked vanemad nendele kahele beebile, võin kindlalt öelda, et loomad võtad endale elamisse ehk laste pärast, kuid nende eest hoolitsemine langeb täielikult sinu õlule.
Koera eest hoolitsemine ongi lust. Need ülevoolavad emotsioonid, milles ta ujub, kui keegi koju saabub! See rõõm, mida ta väljendab, kui keegi teda kõhu alt sügab! See kompenseerib kogu selle ebamugavuse, mis loomapidamisega kaasneb. Junnide üles korjamine ja varahommikune jalutuskäik ei ole ebameeldiv kohustus, vaid miski, mida sa teed rõõmuga, sest ta pakub sulle nii palju vastu.
Ja siis on kass. See tüüp, kes vaatab sinu suunas ainult siis, kui sa teda piisavalt tüütad, et visata sulle see etteheitev pilk. See tegelane, kes seisab su sülearvuti ekraani taha, et see pauguga kinni vajutada. Mitte sellepärast, et tähelepanu saada, vaid sellepärast, et tal on käpp ja sellega saab vajutada. Kui koera puhul on selgelt aru saada, kui väga üks hing sind jumaldab, siis kass jätab iga keharakuga tunnetuse, et ta ei vihka sind. Ta talub. Seni, kuni sa teda toidad, ta talub.
Kuid kõikidest asjaoludest hoolimata olen ma vaikselt kassiinimeseks saamas. Just see püüe saavutada selle uudishimuliku, kuid ükskõikse loomaga kontakt, paneb mind hindama seda iseloomu ja tõrksust. Kõik need väikesed võidud – olgu selleks silitus, mis ta nurruma paneb, või kaisutus, ilma et ta sulle küüned põske lükkaks.
Ka noore mehena ööklubis valisin alati nende neidude tähelepanu püüdmise, kes minust vähimalgi määral huvitatud polnud. Ostsin neile jooke ja tegin juttu. See pingutus, et vallutada kellegi kinnine süda, oli jahi põnevaim osa. Kõik see meenutab püüdlusi, mida ma kassi puhul kogen. Pärast poolt aastat oli lõpuks esimene kord, kui kass mulle ise sülle tuli ja end silitada lasi. Mitte kauaks, umbes 20 sekundiks, aga võit ju seegi.
Koer on aga nagu see sõbratsoonis õnnetuke, kes sind jumaldab ja oma südame jäägitult sulle on kinkinud, aga kuna tema võlumiseks ei tule teha ühtegi pingutust, siis pole ka jahti. Kuid sellegipoolest oled sa temaga õnnelik, sest kogu tema elu mõte on sind rõõmsaks teha.
Minu veendumus, et olen puhtalt koerainimene, on ümber lükatud. Ma ei ole ka mao ega tarantliinimene ja las ollagi nii. Meil on nüüd koduloomade kvoot täis.
AINULT KINODES 23. MAIST
Anni
ja Tarvo Keskülla koduaias kilkavad lapsed, köögiakna all kekslevad ponid ja pliidil valmivad lõhnavad road. „Meie jaoks on kõige tähtsamad armastus ja kohalolu,“ ütleb pereema.
TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU MEIK: LIIS HINDRIKS
Viljandimaa roheluse keskel elava Kesküllade pere argipäevad sarnanevad värvikale ja eripalgeliste tegelastega muinasloole. Anni (33) ja Tarvo (33) kodus kasvab seitse last: Alissa (13), Jonatan (12), Jonas (7), Robin Lukas (6), Larsen (5), Anna Lovisa (3) ja Lasse Rasmussen (1). Anni ütleb, et kuigi iga päev toob uusi väljakutseid, jagub nende kodus tähelepanu ja ärakuulamist kõigile.
„Meil on kindel päevakava, aga päevad pole sellegipoolest kunagi ühesugused,“ kirjeldab pereema kodust argielu. Hommik algab Kesküllade armsas kodumajas värske kohvi, pudruportsu ja kooliminejate teele saatmisega. Nooremate lastega, kes koju jäävad, asjatavad emaisa kodus kordamööda – pisikestega joonistatakse, meisterdatakse, õpitakse. Silma hoitakse peal ka ühisel pereettevõttel. Nad on loonud epoe ja välja andnud oma lauamängu „Segasummasuvila seiklused“, mis on inspireeritud pere reisiseiklustest Euroopas.
Päeva jooksul püüavad nad kindlasti iga lapsega ka eraldi aega veeta. „See võib olla tunnike koosolemist Viljandisse sõidul või ühine lugemisaeg – oluline on lapse jaoks päriselt kohal olla,“ ütleb Anni. Ta ei näe tegemistest ja sündmustest tihedat pereelu sugugi koormana. „Me ei tee asju kohustusest, vaid armastusest,“ ütleb ta leebelt.
Jagatud armastus, jagatud vastutus
KALLISTAME, KIIDAME JA KUULAME TEINETEIST IGA PÄEV.
Kodused rollid ei ole neil kahel sugugi kivisse raiutud. Näiteks on just Tarvo see, kes meelsasti vaaritab, ja Annile meeldib lastega meisterdada. Mõlemad teevad ka tööasju – vajadusel vahetustega. „Küsimus pole selles, kes mida teeb, vaid millal kellel on rohkem aega või jaksu. Meil on olnud varasemalt ka töiseid kontoriaastaid, mil saime alles õhtul hilja kokku ja siis läks kogu energia laste peale. Sellist elu me enam tagasi ei igatse. Praegu annab väike pereettevõtlus meile võimaluse olla teineteise jaoks igapäevaselt olemas ja toeks.“
Ka tülide ennetamine on paarile ajaga selgeks saanud. „Kui mõnel pereliikmel on vaja suure pere igapäevaelu virvarrist pausi, siis vahel tähendab see mõne lapse trennipäeva ära jätmist, teinekord aga lihtsalt hingetõmbepausi iseendale,“ räägib naine. Juhtub ka, et Annil ja Tarvol on vaja hoopis ühist aega kahele, kasvõi filmiõhtut, et saaks pärast laste magamajäämist ka omavahel koos olla.
KOOS OLLES ON KÕIK PAIGAS JA TOIMIB TÄPSELT NII, NAGU PEAB.
„Vahel pole esile kerkinud probleemil või tülil isegi konkreetset põhjust – lihtsalt väsimus on see, mis turri ajab. Seda näeme laste pealt iga päev ja oskame seda juba ka enda puhul märgata. Mõnikord ongi vaja lihtsalt puhata, aeg maha võtta ja üks mõnus õhtusöök vaaritada. Aga ma hindan väga ka meievahelisi pisikesi märkamisi terve päeva jooksul. See on nii tore, kuidas nõudepesu ja lastega toimetamise vahel ütleb üks pilk rohkem kui tuhat sõna. Ma olen väga tänulik, et me saame asju koos teha ja väikeseid hetki jagada.“
Anni ja Tarvo on olnud koos 16 aastat (neist 14 abielus) ning selle ajaga on neis kinnistunud teadmine, et tugeva pere aluseks on justnimelt tugev paarisuhe. „Kallistame, kiidame ja kuulame teineteist iga päev,“ ütleb Anni. „Me ei karda öelda head sõna ega teha komplimenti – see hoiab meid ühenduses.“
Anni on mõelnud, et suhtesse pressivad erimeelsused enamjaolt sellest, et mehel on raske mõista naise koormat ja vastupidi. „Meil on Tarvoga kogu vastutus võrdselt jaotatud, kumbki ei tunne, et teine talle liiga teeks. Tarvo teab, mida tähendab lapsega öösel üleval istuda, ja mina tean, mida tähendab poole ööni töötamine ja vastupidi. Me oleme jagatud vanemluse fännid! Kõik probleemsed olukorrad räägime ja lahendame kohe ära.“
Kui on üks asi, mille eest Anni Tarvot iga päev imetleb, siis selleks on mehe kindlameelsus.
„Ta ongi nagu meie pere kindlus ja sadam. Kui mina hüppan päeva jooksul ühelt teemalt teisele ja planeerin juba uusi seikluseid, siis tema on see, kes aitab kohal olla. Tihti võrdleme teineteist pusletükkidega – koos olles on kõik paigas ja toimib täpselt nii, nagu peab, aga eraldi oleme justkui kaks eksinud hinge.“
KUI LAPS TEAB, ET TA ON HOITUD JA
Anni teab, et erinevas vanuses lastega elamine tähendab ka oskust tähelepanu jagada ja ootusi kohandada. „Üldised väärtused on meil alati samad, aga lähenemine sõltub lapsest. Mõni vajab rohkem tuge, mõni on iseseisev juba väikesest peale. Me ei suru arengut peale, vaid ootame ära, millal laps on valmis. Igaühel on oma rütm.“
ARMASTATUD, SIIS SEE JÄÄB TEMAGA KOGU ELUKS.
Kesküllade kasvatuspõhimõtted on lihtsad: iga laps on eriline ja väärib kuulamist. „Me räägime alati teost, mitte inimesest. Laps ei ole halb – tegu võib olla halb,“ teab Anni. „Meie lapsed teavad ka seda, et kui keegi kellegi peale häält tõstab (olgu selleks siis õpetaja, treener, lapsevanem või eakaaslane), tuleks hääletõstjal endal peeglisse vaadata.“
Mis puudutab paljude lapsevanemate poolt kurja juureks peetavat sotsiaalmeediat, siis Instagramis on küll vahva leht @annikfamily, kus kajastatakse nii argiseid tegemisi kui ka seiklusi, aga üleliia seal siiski aega ei veedeta. Lastel on nutiseadmete kasutamine piiratud – suurematel on mängimiseks aega vaid tundkaks nädalas. Muul ajal keskendutakse loomingule, õuesolekule ja muusikale. „Tahame, et neil oleks sotsiaalmeedia pingetest vaba lapsepõlv,“ ütleb suure pere ema.
Üheksa hingega majapidamises ei saa kunagi kõike täiuslikkuseni ette planeerida. Aga Anni jaoks on olemas üks lihtne ja võimas lause, mis teda ka kõige väsinumal hetkel toetab:
„Koos saame kõigega hakkama“ ei ole lihtsalt ilus mõte – see on praktiline ellujäämisstrateegia. See tähendab:
ф et üksi ei pea keegi pingutama viimase piirini;
ф et kui üks kukub, siis teine aitab püsti;
ф et kõik pereliikmed loevad – ka need, kes alles vaevu käima õpivad.
„See on mu mantra,“ ütleb Anni. „Kui väsimus võtab võimust, siis ma lihtsalt tuletan endale meelde, et ma pole selles peres kunagi üksi. Me oleme koos – ja see annab tohutult jõudu.“
Elus muutub kõik, kuid on asju, mis peaksid alati jääma muutumatuks. Üks neist on hoolitsus oma tervise eest. Suuõõne hooldusvahendite sarja – SPLAT PROFESSIONAL hambapastad on loodud just teile ja teie individuaalsetele vajadustele.
SPLAT PROFESSIONAL WHITE PLUS aitab saavutada loomuliku valge naeratuse, puhastades hambaid õrnalt; MEDICAL HERBS hoolitseb teie igemete eest; BIOCALCIUM kompenseerib mineraalide kadu ja vähendab hammaste tundlikkust. Tutvuge selle sarjaga ja valige just see, mis teile kõige paremini sobib!
Saadaval kõikides hästivarustatud kaubanduskettides
Aeg iseendale
Anni usub, et igaühel võiks elus olla mingi oma asi. Tema jaoks on see fotograafia. Naine naudib nii pildistamist kui ka arvutis töötlemismaratoni tegemist. „See pakub mulle tõesti rõõmu, sest töö on minu jaoks ühtlasi eneseteostus! Vahel olen naljatanud, et kui kõik muu siin elus on pidevas muutumises, siis vähemalt tootepiltidel saan ma kontrollida kõike tolmukübemeni välja. Võibolla sellepärast see mulle nii väga meeldibki!“
Veel armastab ta pere loomadega tegelemist, eriti ponide eest hoolitsemist ja koertega jalutamas käimist. „See on kindlasti üks mu lemmiktegevusi!“ Kuna pere kahele koerale võeti lisaks ka kutsikas, siis treenimist ja jalutuskäike jagub.
Tähtpäevad on tähtsad
Sünnipäevad ja pühad on Kesküllade peres erilised. Iga sünnipäev algab hommikulauluga, millele eelneb vanemate öine askeldamine – koogi küpsetamine, kingituste pakkimine ja toa kaunistamine. „Me tahame, et laps tunneks end erilisena kohe päeva alguses,“ ütleb Anni.
Sünnipäevalaps saab tähtsal päeval ise valida, kuhu seiklema minna – ja terve pere tuleb kaasa. Tavaliselt kestab tähistamine mitu päeva, sest lisanduvad ka vanavanemad ja sõbrad.
KÕIK EI
PEA OLEMA IDEAALNE, AGA KÕIGEL
PEAB OLEMA TÄHENDUS.
Ka erinevate pühade tähistamine on peres aukohal. „Loome oma pere traditsioone – selliseid, mis kestaksid ka siis, kui lapsed on juba suured ja neil on oma kodud. Kui laps teab, et ta on hoitud ja armastatud, jääb see temaga kogu eluks.“
Reisid liidavad
Kesküllad armastavad reisimist. Nad on veetnud ratastel lausa kuid ja pere seiklustest erinevates riikides on valminud mitu hooaega telesaateid „Segasummasuvila ratastel“. Anni on veendunud, et autoga reisimise kogemused on õpetanud lastele kannatlikkust, empaatiat ja koostööd. „Muidugi tuleb ette ka nääklemisi, aga lõpuks naeravad ikka kõik koos. Ja need hetked jäävad meelde.“ Reisil on tore, aga oma kodu on ka kallis. Lapsed on Annile öelnud, et iga kord armastavad nad Eestit tagasi tulles veel rohkem. Ja see on suur asi.
Anni ja Tarvo ei välista sedagi, et veedavadki perega millalgi pikema perioodi välismaal, et lapsed saaks rahvusvahelises keskkonnas kasvamise kogemuse. „Tahame, et neil oleks veel üks koht maailmas, kus nad tunnevad end koduselt ja turvaliselt.“
Elu on Kesküllade perele õpetanud, et unistuste elluviimine ei nõua ideaalseid tingimusi, vaid julgust. „Me abiellusime 19aastaselt ja paljud ei uskunud, et see kestab. Aga me ei loobunud unistamisest – ja siin me oleme.“ Anni kõige olulisem sõnum peredele kõlabki nii: „Pere ei vaja täiuslikkust, vaid armastust, kuulamist, koosolemist. Ära kuula teisi rohkem kui iseennast. Usalda oma südamehäält – see juhatab õigele teele. Kõik ei pea olema ideaalne, aga kõigel peab olema tähendus.“
Pereettevõttes on piire töö ja eraelu vahele tõmmata küll keeruline, kuid mitte võimatu, teab eduka rõivabrändi Haruu looja Kristiine Lään-Vantsi. „Praeguseks suudame neid juba natuke rohkem tõmmata või õigemini lapsed tõmbavad,“ naerab kolme lapse ema.
TEKST: TRIIN TISLER FOTOD: ERAKOGU
Oma teekonnal pole Kristiine peljanud suurelt unistada –nii on ta jõudnud Haruuga ka New Yorgi moelavale ja saanud võimaluse jagada oma maailma ka telesaates „Vaprad ja moodsad“.
Intervjuu alustuseks toon Kristiinele näiteid veebikommentaaridest, kus mitmed emad tunnistasid, et ei suudaks ka ühe lapse kõrvalt teha seda, mida Kristiine kolme väikese lapse kõrvalt.
„Eks seda lauset kuuleme me tihti ja sellistel hetkedel tunnen, kuidas tahaks justkui kogu maailmale öelda, et palun ärge saage valesti aru: me ei ole mingid imeinimesed!
Mul ei ole kunagi olnud kindlaid strateegiaid ega Exceli tabeleid, kus on tasakaalukalt ära jaotatud äri ja pereelu. Oma inimesed teavad, et pea kõike oma elus loon ma tunde pealt,“ on naine emotsionaalne.
Sellegipoolest tuleb ette neid hetki, kus on keeruline ajaliselt kõigele vastu pidada. Kuidas teha nii, et äri toimiks, lapsed oleksid rõõmsad ja enda tass kasvõi natukenegi täidetud?
Rahu toob lahendused „Näiteks oli mul üks periood, kus kuu aega järjest keskendusin uute toodete loomisele – lõiked, proovid, detailid… ja lõpuks, kui kauaoodatud kangas Vietnamist saabus, selgus, et see oli täiesti vale. Mitte hingav ja looduslik, nagu Haruule omane, vaid hoopis kastide viisi sünteetilist polüestrit,“ meenutab Kristiine, kes seisis korraga kahe tule vahel.
Kristiine püüab alati jälgida siis ühte reeglit.
„Kui kalendris on ühel päeval palju tööga seotud toimetusi ja oleme alles hilja õhtul kodus ning laste jaoks olemas, siis proovin järgmisesse päeva jätta võimalikult vähe või üldse mitte tööasju.“
Peres on just reedesed päevad nö vabad. „Siis ma lapsi õuehoidu ei vii, vaid olen terve päev nende päralt. See aga tähendab, et näiteks neljapäeval olen võtnud täienisti tööpäeva, et paljud asjad ära teha,“ avaldab ta oma ajaplaani.
„Ühel pool äriline segadus ja vajadus kiiresti kauge tarnijaga asjad selgeks rääkida, teisel pool sain samal ajal hoiust kõne, et meie keskmine laps istub nukralt ja nutab, öeldes, et tahab ainult emmet. Ta ei lubanud kellelgi teisel ennast isegi puutuda,“ räägib Kristiine ja lisab vaikselt: „Sellistel hetkedel lihtsalt tõmbab juhtme kokku. Mõlemad olukorrad karjuvad tähelepanu järele, mõlemad on tähtsad… ja siis pead lihtsalt otsustama.“
Ta ei kahtle hetkegi, kumb peale jääb: „Emasüda valib alati lapsed. Aga samal ajal tuleb sul ka ettevõtjana lahendada olukord, mis keerab kogu päeva pea peale.“
Neil hetkedel peab naine kõige olulisemaks rahu säilitamise. „See on ka asi, mida kohati siiani õpin. Nii kui kaoses oma kestast välja lähed, läheb kõik muu ka kohe lappama.“
Hiljuti oli taas üks selline proovilepanek. „Just üleeile sain kõne meie veebiarendajalt, et nelja kuu jooksul valminud uus koduleht ei saagi valmis. Selgus, et inimene, kes seda tegi, otsustas päevapealt loobuda, sest meie soovid olid tema sõnul liiga detailsed. Ta lihtsalt ütles, et tema rohkem ei tee. See oli täielik šokk nii meile kui ka meie arendajale, kes ka ise vabandas ette ja taha.“
Kristiine meenutab, et varasemalt oleks ta sellises olukorras tõenäoliselt paanikasse sattunud, aga seekord oli teisiti. „Tegin endale sisimas meeldetuletuse: rahu, Kristiine! Ütlesin kõva häälega: okei, ju siis tema ei olnud selle projekti jaoks õige inimene. Leiame lahenduse,“ sõnab ta.
Elu teises rollis – iseendana Emotsionaalne kurnatus ei ole ka Kristiinele võõras. „Kui ühte hetkesse saab liiga palju, on see paratamatu. Ma olen ka inimene ja on hetki, kus lihtsalt enam ei jaksa.“
SA ISE OLED, SEDA
KIIREMINI TULEVAD
KA LAHENDUSED.
„Seda sisemist rahu tundsin päriselt. See tuli kohale. Sest olen aru saanud – kui hakkad rapsima ja paanitsema, ei tule ühestki asjast head välja. Sama kehtib ka emana – kui mina kaotan rahu, siis ei saa lapseltki oodata, et tema jääks tasakaalukaks. Me oleme siin elus üksteise peeglid. Ja ma püüan olla see peegel, mis näitab lastele: emotsioone on okei tunda, aga mida rahulikum sa ise oled, seda kiiremini tulevad ka lahendused.“
Sellistes olukordades aitab teda kõige rohkem ausus – nii iseenda kui ka teiste vastu. „Olen õppinud, et ei peagi kõike korraga jaksama. Ja veelgi olulisem – tuleb leida need väikesed hetked iseenda jaoks, mis sind taas laevad.“ Kristiine jaoks on üheks selliseks tema armastatud bailatinotrennid. „Käin kaks korda nädalas. Tund aega tantsimist on nagu teraapia! Ma saan pea sõna otseses mõttes tühjaks tantsida. Tagasi koju tulles tunnen kohe, et olen parem ema, rõõmsam abikaasa ja palju tasakaalukam inimene,“ tõdeb naine.
„Vahel piisab ka 45minutilisest jalutuskäigust lemmikmuusikaga või lihtsalt üksi olemisest. Ma tean emasid, kelle jaoks on ka üksi poeskäik nagu väike teraapia, ja ma mõistan seda nii hästi. Me oleme emarollis pidevalt olemas teiste jaoks. Aga vahel on tohutult oluline ka endale lubada hetk teistes rollides –lihtsalt iseendana.“
Kogupere suvelavastus mängupaikades üle Eesti!
14.06.2025 kell 18.00 – Elva laululava
15.06.2025 kell 16.00 – Põltsamaa lossihoov
27.06.2025 kell 18.00 – Türi laululava
28.06.2025 kell 18.00 – Toila laululava
10.07.2025 kell 18.00 – Tõrva Tantsumägi
11.07.2025 kell 18.00 – Rakvere Vallimägi
12.07.2025 kell 18.00 – Keila lauluväljak
24.08.2025 kell 16.00 – Põlva Kultuurikeskus
noorsooteater.ee
Teadlikud kokkulepped. Punkt. Tasakaalu leidmine pere ja ettevõtte vahel on teema, millele naine läbi roosade prillide ei vaata. „Olen aus: see ongi kohati väga keeruline. Näiteks kui käime ühistel reisidel, siis ideaalis tahaks küll terve aeg täielikult perele pühenduda, aga reaalsus on see, et töö ei jää lihtsalt ootele.“ Lahendus? Jagatud vastutus. „Kui üks meist päeval töötab, siis teine on lastega. Õhtud oleme aga alati broneerinud pere kvaliteetajaks.“
Eestis olles aitavad rutiini luua teadlikud kokkulepped. „Oleme otsustanud, et vähemalt kord kuus võtame nädalavahetuse täiesti vabaks, kas läheme kuhugi või oleme lihtsalt Võrtsjärve ääres suvilas. Ja neil päevadel me ei vasta ei töömeilidele ega kõnedele. Punkt.“
Kristiine abikaasa Virko on ka Haruu äripartner ja disainer ning ka see toob pereellu omaette väljakutse. „On olnud palju õhtuid, kus jõuame voodisse ja hakkame tööasju arutama. Nüüdseks oleme aga kokku leppinud, et kui üks meist ei ole valmis tööst rääkima, siis on okei öelda: praegu ei ole see hetk.“
„Virkot see alguses häiris. Ta küsis: „No aga millal siis üldse on see hetk?““ meenutab naine. „Siis sain aru, et asjad
KUI TUNNE TULEB
SÜDAMEST, AVAB ELU NAGUNII UKSED.
jäävadki õhku. Nii otsustasime, et kui ütled „praegu ei saa“, siis paned ka uue aja paika –kas pärast laste magamapanekut või järgmisel hommikul.“
On ka olnud hetki, mil töö ja pere vahel tuleb teha raskeid valikuid. „Meie lapsed on veel väikesed ja ma püüan alati neid esikohale seada. Kui olen seda unustanud, olen enda peale ausalt öeldes päris pahane olnud,“ tunnistab Kristiine. „See aeg läheb nii kiiresti ja ma ei taha, et nad tunneks, et töö on tähtsam. Kui see on juhtunud, siis võtan õppust ja järgmine kord teen paremini.“
Lapsed on olnud Haruu sünnist peale osa igast sammust – tooteproovid, disainid, Haruu House’i telgitagused. „Nad on uudishimulikud ja kaasas –ja see ongi kõige ägedam. Meie bränd ei ole ainult meie oma – see on kogu meie pere lugu.“
Teekond oma rõivabrändini ei olnud Kristiine jaoks mitte hirmutav, vaid hoopis elevust tekitav. „Virko küsis mult ühel hetkel, kas ma olen kunagi unistanud oma brändist. Vastasin kohe: „Jah, kindlasti!“ Tema ütles seepeale: „No teeme siis ära.““
Nelja kuu pärast oli Haruu epood avatud. „Ma olen elu suhtes hästi usaldav olnud. Kui miski on päriselt õige, siis see tuleb kerguses. Kui oleksin tundnud hirmu, siis see olnuks minu jaoks pigem märk, et äkki pole see päris minu tee.“
Tema soovitus teistele naistele, kes unistavad oma ettevõttest, on lihtne: „Vaata enda sisse. Kas see soov tuleb päriselt sinu seest või lihtsalt välisest inspiratsioonist, et keegi teine teeb? Kui tunne tuleb südamest, avab elu nagunii uksed.“
Kodus teostatav püsiv karvaeemaldus on lihtne, mugav ja kiire viis soovimatutest karvadest vabanemiseks. Järgnevalt saad rohkem teada, mida tähendab püsiv karvaeemaldus IPLseadmega, millised on selle eelised, miks valida püsiv karvaeemaldus kodus ja palju muud kasulikku.
Mis on püsiv karvaeemaldus?
Püsivast karvaeemaldusest räägitakse palju, aga mida see täpsemalt tähendab?
Püsiv karvaeemaldus on üldine termin, mis ei tähenda karvade püsivat eemaldamist. See on hetkel võimatu. Õige termin on karvakasvu pikaajaline vähendamine. Selles kontekstis on karvaeemalduse IPL-seade üks parimaid lahendusi karvavaba naha nautimiseks. Näiteks saad pärast Philips Lumea IPL-seadmega tehtud 12 protseduuri nautida siledat, karvavaba nahka* kuni 12 kuud.
Püsiv karvaeemaldus IPL-seadmega
Püsiv karvaeemaldus IPL- (intensiivsete valgusimpulsside) seadmega toimib sarnaselt salongis tehtava laserepilatsiooniga. Kahe epileerimismeetodi erinevus seis-
neb valguse tüübis. IPL-tehnoloogia hõlmab lairiba-impulssvalgusallikat, samas kui laser on koherentne monokromaatiline valgusallikas. Mõlemad meetodid mõjutavad karvanääpsu melaniini ja annavad pikaajalisi tulemusi. Korduvate hoolduste tegemisel karvanääps nõrgeneb, karvad langevad loomulikul teel välja ning nende tagasikasv pidurdub.
Koduse IPL-seadmega püsiva karvaeemalduse eelised
Kui valid püsiva karvaeemalduse kodus, kasutades IPL-seadet, saad nautida mitmeid eeliseid:
• privaatne – ükskõik, kas ees seisab spontaanselt korraldatud pidu või valmistud puhkuseks, ikka võib juhtuda, et käik ilusalongi pole võimalik. Kui otsustad teha kodus karvaeemalduse
IPL-seadme abil, ei pea Sa sileda naha saamiseks aega broneerima. Kodus saad enne IPL-seanssi võtta sooja vahuvanni ning panna taustaks mängima oma lemmikmuusika. Koduse püsiva karvaeemaldusseadme kasutamise peamine eelis on see, et see kohandub Sinu vajadustega ja annab Sulle rohkem privaatsust kui salongis;
• valutu – kas epilaatori või vaha kasutamine on Sinu jaoks valus? Sulle teeb kindlasti rõõmu teadmine, et karvaeemalduse IPL-seade põhjustab minimaalset ebamugavustunnet. Töödeldud piirkond võib vahetult pärast epileerimist punetada ja tunduda puudutamisel kergelt valulik, kuid need nähud on mööduvad. Võrdluseks – traditsioonilised meetodid, nagu vahatamine või karvade kitkumine, põhjustavad valu ja tundlikkust, eriti kaenlaalustes või bikiinipiirkonnas. IPL-karvaeemaldusseade on Sinu naha vastu õrnem. Seda kasutades tunned kerget soojust, mis on palju mugavam kui vaha kasutamisest tingitud valu;
• ohutu – püsiv karvaeemaldus IPL-seadmega on ohutu ja pikas perspektiivis efektiivne nii näol kui ka teistes keha-
piirkondades kasvavate karvade puhul. Seadet saab ohutult kasutada jalgade, käte, kõhu, näo, kaenlaaluste ja bikiinipiirkonna jaoks;
• kiire ja tõhus – koduse püsiva karvaeemaldusseansi pikkus sõltub piirkonnast, mida sellega töödelda soovid. Jalgade hooldusele kulub keskmiselt 8,5 min, bikiinipiirkonnale keskmiselt 2 min ning kaenlaaluste ja näopiirkonna hoolduseks keskmiselt 1,5 min. Aega pole vaja kokku leppida ja tegutseda saad kohe;
• vähendab karvade kasvu – IPL-fotoepilaator annab karvajuurele õrnu valgusimpulsse, tekitades soojust ja stimuleerides folliikulite nõrgenemist, mis lähevad puhkefaasi. Selle tulemusena langevad karvad loomulikul viisil välja ja regulaarsed hooldused ei lase neil tagasi kasvada. Isegi kui märkad mõnda kasvanud karva, on nende kasvutempo aeglustunud ning saad mitmeid nädalaid järjest nautida siledat ja siidpehmet nahka. See on üks enim kasutatavaid karvade püsiva vähendamise viise, mis on parem ja tõhusam kui epilaatorid või raseerijad;
• hoiab ära sissekasvanud karvade teket – raseerija või vaha kasutamine võib põhjustada väikeste punnide ilmumist nahale ja pead hakkama ootama, et karva ots nahast läbi tungib. Võrdluseks – karvaeemaldus IPL-seadmega ei põhjusta aga üldse karvade sissekasvamist;
• efektiivne peaaegu kõikidel nahatüüpidel – karvaeemaldus IPL-seadmega annab tulemusi kõikide nahatüüpide korral, v.a tumedama nahatooniga inimestel. Nahas leiduva melaniini ja karvafolliikulite vahel peab olema kontrast. Tumeda nahaga inimestel on oht, et valgus neeldub hoopis nahka, kuna tume nahk sisaldab rohkem melaniini;
• soodne – salongihooldused on kallid, Sul on vähem privaatsust ja tuleb leida vaba aega, mis on tiheda graafiku korral väljakutse. Seega on kodune epileerimine IPL-seadme abil soodsam.
Püsiva karvaeemalduse saladused kodus vs. salongis Kodusel püsival karvaeemaldusel on märkimisväärne eelis võrreldes salongiprotseduuridega – seadmed on vähem
Minu kogemus Philips Lumea seadmega on läbinisti positiivne! Tõsi küll, mu nahk ei ole suuremate iseärasustega. Üldiselt mõjuvad erinevad protseduurid mu nahale kiirelt ja see oli ka kogemus Lumeaga. Pärast esimest kasutuskorda olid juba laigud, kuhu tagasi ei kasvanud enam midagi, ning karvakasv aeglustus märgatavalt, mis oli kõige rõõmustavam selle juures! Iga kasutuskorraga oli aina parem, märgatavam tulemus. Töö siiani n-ö jätkub, kuna protsess on pikavõitu, aga kõik on siiski super lihtne ja tulus! Selle seadmega tuleb aga olla väga järjepidev või tulemused kaovad aegamisi uuesti.
võimsad ja seega ohutumad ning Sa ei pea muretsema valu ega ka isegi põletuse pärast. Salongis tuleb aeg kokku leppida ja kui soovid epileerida suuremat piirkonda, nagu jalad, võtab see üsna palju aega. Teine eelis on see, et saad IPL-seadet kasutada bikiinipiirkonna täpseks fotoepilatsiooniks, mis on salongides kasutatavate seadmete jaoks raskemini ligipääsetav piirkond. Pealegi soovid tõenäoliselt hoolitseda selle piirkonna eest privaatselt oma kodus.
Olenemata sellest, kas pakud lapsele ise söömiseks ainult näputoitu või kombineerid seda püreedega, on esimesteks valikuteks head aurutatud või keedetud köögiviljad.
TEKST: KADI PÄRNA, NAPUTOIT.EE LOOJA FOTO: SHUTTERSTOCK
Köögivilju on lihtne valmistada ja need sobivad ka lastele, kelle hambad pole veel lõikunud, lisaks on lapsel neid kerge seedida. Kui köögiviljadega on mõni nädal tutvutud, võib tasapisi ükshaaval uudistada ka laiemat valikut toiduaineid – nt muna, teravilju, piimatooteid, kala, liha jms.
Esialgu võiks aga eelistada vähem magusa maitsega köögivilju, sest magus mekk on inimesele bioloogiliselt eelistatud. Laps võiks esmalt harjuda neutraalsema ja isegi veidi mõruma maitsega –nt brokoli, lillkapsas, avokaado. Bataat, porgand, kõrvits on samuti head esimesed lisatoidud, aga kuna need on magusamad, võiks neid pakkuda pisut harvem ja hiljem kui nt brokolit või
Söök kogu perele
lillkapsast. Ka puuviljad võiks jääda hiljem katsetamiseks, sest üldiselt meeldivad need pisikestele niikuinii ja nendega ei ole nii oluline last igapäevaselt harjutada.
ALUSTA ÜHEST KÖÖGIVILJAST KORRAGA
See tähendab, et näiteks esimesel paaril nädalal, kui alles katsetate näputoitu, ise söömist ja lisatoitu,
Kui laps hakkab lisatoitu saama, on kogu perel võimalik üheskoos einestada.
Täiskasvanud võiksid olla paindlikud ja eelistada roogi, mis sobivad lapsele näputoiduks. See on ka suurepärane aeg ja võimalus terve pere harjumusi ning eelistusi muuta.
Meie pere näiteks sõi lapse esimestel näputoidukuudel palju rohkem ahjujuurikaid, omletti, aurutatud köögivilju, kanakoibi ja kotlette kui kunagi varem. Need ei olnud enne meie menüü oluline osa, aga tegime toidud nii, et laps saaks neid samuti süüa, vähemalt osaliselt. Soola ja muid maitseaineid lisasime valmis toidule oma
taldrikul ise juurde või eraldasime lapsele tema portsu enne maitsestamist ja endale serveerimist.
Tahaks lapsele pakkuda keedetud brokolit, aga kuidas seda plaani peretoiduga ühildada?
ф Variant – keedad brokoliõisikud (suuremas koguses), paned paar tükki lapsele kõrvale ja ülejäänust valmistad endale/perele kreemist brokoli püreesuppi.
ф Variant – keedad või aurutad brokoliõisikud (jällegi suuremas koguses), eraldad osa lapsele ja ülejäänu lisad juustusele ahjupastale, mida sööd ise.
paku lapsele ühel korral päevas (nt hommikul või lõunal) vaid ühte köögivilja. Miks? Et lapsel oleks lihtsam keskenduda ja harjuda. Pole reeglit, millise tempoga uusi köögivilju ja muid toiduaineid lapsele menüüsse tutvumiseks tood. See on individuaalne. On lapsi, kellele sobib juba algusest peale iga päev uut köögivilja/toiduainet uudistada, aga on ka neid, kes vajavad aeglasemat tempot ja harjumist. Päris nii see ka pole, et kõiki toiduaineid peaks ükshaaval nädalajagu järjest pakkuma enne,
kui sobib uut toiduainet menüüsse tuua.
Kõik oleneb lapsest – tema valmidusest, seedesüsteemist, julgusest proovida, vanema enda valmidusest ja võimalustest jne. Jälgi oma last ja tee otsused lapsest lähtuvalt.
Näiteid esimestest toitudest: (Järjekord ei ole oluline!)
ф brokoli ehk spargelkapsas
ф lillkapsas
ф suvikõrvits
ф kartul
ф avokaado
ф bataat
ф kaalikas
ф porgand
ф kapsas
ф nuikapsas
ф värske kurk
ф aedoad
ф kõrvits
Köögiviljad võiksid olla aurutatud või keedetud. Kui oled suur pabistaja, soovitan esialgu köögivilju pisut üle keeta, et toidupalad oleksid pehmed, aga samas peaks jälgima, et need beebi käte vahel juba enne suhu jõudmist ära ei laguneks (seda juhtub sageli). Sel juhul tuleb järgmisel korral keetmisaega vähemaks timmida, nii et toidupala läheks sinu pöidla ja nimetissõrme vahel kenasti plödiks, aga ei muutuks hetkega püreeks.
Aurutamine võtab kauem aega, aga seeeest säilib nii rohkem toitaineid, mis keetmisel hukka saavad. Samas soovitan päris alguses mitte selle pärast eriti pabistada, sest oluline on toitudega tutvuda ja peenmotoorikat harjutada, mitte niivõrd „päriselt“ süüa. Söömine ja kogused tulevad ka, kui olete teadlikult järjepidevad ja iga päev kasvõi korragi harjutate.
Toetab aju arengut –ligikaudu 80% aju kasvust toimub esimese kahe eluaasta jooksul1
Toetab ajutegevust2-7
Aitab parandada tähelepanuja keskendumisvõimet2-3
Osta Famisano.ee e-poest koodiga „PERE“ -20% Kehtib kuni 30.06.2025
1. https://faculty.washington.edu/chudler/dev.html; 2. Sinn N and Bryan J. J Dev Behav Pediatr. 2007;28(2):82-91; 3. Sinn N et al. Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids. 2008;78(4-5):311-26; 4. Richardson AJ and Montgomery P. Pediatrics 2005; 115(5):1360–1366; 5. Johnson M., et al. J of Child Psychology and Psychiatry, 2016; 6. Parletta, N., et al. PLEFA 89(2-3): 71-792013; 7. Kidd PM. Altern Med Rev. 2007 Sep;12(3):207-27.
Aitab parandada õpioskusi4-6 Maaletooja: UAB Norameda Eesti filiaal, Akadeemia tee 21/3, 12618 Tallinn, Harjumaa EQUA-04-25 TOIDULISAND. Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.
Tartu Ülikooli keeletaju nooremteadur ja ERILO logopeed Liis Themas vastab lapsevanemate küsimustele väikelapse kõne arengu kohta ja toob välja, mis võib lapse kõne arengul takistuseks saada ning kuidas vanem saab ise lapse kõne eakohast arengut toetada.
Kas peaksin oma kolmeaastase lapse kõnest alati aru saama? Kõne arusaadavuse areng on keelespetsiifiline, mistõttu ei saa me eesti laste puhul üks ühele tugineda teiste keelte, näiteks inglise keele normidele. Samas, kuna Eestis ei ole veel piisavalt laiaulatuslikke hääldusuuringuid, on
Kas kolmeaastase lapse jutt peaks olema võõrale arusaadav? Kas iga hääldusviga on märk probleemist? Millal tasub logopeedi poole pöörduda? Vanematel on lapse kõne arenguga seoses palju küsimusi.
logopeedid seni pidanud arvestama just välisriikide andmetega. Inglise keele põhjal loetakse normaalseks, kui:
ф 3 aastase lapse kõnest on võõrale arusaadav vähemalt 50%;
ф 4 aastase puhul 75%;
ф 5 aastase puhul 90%.
Eestis on varem kasutatud isegi rangemaid kriteeriume – näiteks arvati, et kolmeaastase lapse kõne peab olema võõrale kuulajale täiesti mõistetav. Aja jooksul on seda ootust korrigeeritud 70%le, kuid minu hinnangul võib tegelik arusaadavus eesti keelt kõnelevatel lastel olla veelgi madalam, arvestades hiljutist teaduskirjandust ja võrdlusuuringuid.
Liis on logopeed, kes on töötanud eelkooliealiste lastega lasteaias, rehabilitatsioonimeeskonnas ja kliinikus. Oma teadustöös keskendub ta arengulise keelepuude uurimisele ja osaleb tasemeõppe läbiviimisel.
Hea uudis on see, et peagi saame ka eesti laste kohta täpsemaid andmeid – koostöös kolleegidega (Marju LahteinKürsa ja MarjaLiisa Mailend) viime läbi laiahaardelise uuringu, kus uurime 400 lapse häälduse arengut.
Millal tuleks vanemal muretsema hakata?
Lapsed ei hakkagi kohe selgelt ja hääldusvigadeta rääkima. Tavapäraste arenguliste hääldusvigade hulk võib varieeruda – mõned lapsed räägivad varakult üsna selgelt, teistel võtab see rohkem aega, ja see on täiesti normaalne.
Vanem võiks siiski tähele panna, kas näiteks kaheaastane laps, kes räägib palju „omas keeles“, kasutab kõnet mõtestatult – kas tema jutust saab järeldada midagi loogilist ja kas tema jutt sobitub tegevuse konteksti. Samuti peaks vanem juba varakult mõistma oma lapse kõnet. Kui aga lapse kõne on ka vanemale raskesti mõistetav, tasub pöörduda logopeedi poole.
Lisaks lähtuvalt eeltoodud protsentidest võib vanem jälgida, kas ja kui palju lähedased lapse kõnet mõistavad. Näiteks kui kolmeaastase lapse kõnest saavad võõrad täiskasvanud aru vähem kui 50%, on vaja pöörduda logopeedi poole. Samuti võiks selle kohta uurida infot lasteaiaõpetaja telt, sest neil on lapse kõne selgust hea võrrelda rühma teiste lastega.
Kui vana lapsega võib juba logopeedi poole pöörduda? Logopeedi poole tasub ebaselge kõne korral pöörduda juba enne kolmandat eluaastat. Samas tuleb arvestada, et ühe hindamiskorra põhjal ei pruugi olla või malik täpselt öelda, kas lapse häälduse areng on eakohane või vajab sekkumist. Sageli tuleb
last jälgida pikema aja jooksul ja hinnata teda korduvalt, et näha, kas tema kõne muutub kuude jooksul selgemaks või mitte.
Üldjuhul ei alusta logopeedid häälduse otsese korrigeerimisega enne kolmandat eluaastat, sest lapsed ei ole selleks veel piisavalt valmis – nad ei suuda sooritada harjutusi sihipäraselt ega teha piisavalt palju kordusi. Muidugi on ka erandeid, kus teraapiaga alustatakse varem, kuid selle üle otsustab spetsialist.
Kas selge kõne hilinemine tähendab alati logopeedilist probleemi või võib see olla osa normaalsest arengust? Selge kõne hilinemine ei tähenda alati logopeedilist probleemi.
Häälduse areng kestab sageli kuni koolieani. Näiteks R ja Õ häälik omandatakse sageli alles kuueaastaselt. Samuti võib selles vanuses esineda raskusi keerukamate või võõrsõnade hääldamisel. Mõne sõna vale hääldus võib olla lihtsalt varasest lapsepõlvest kinnistunud harjumus. Näiteks ütlevad koolieelikud sageli valesti sõna „inimene“, sest nad on seda pikalt valel viisil kasutanud.
Mis on kõige sagedasemad põhjused, miks laps ei räägi selgelt?
Tihti ei olegi hääldusraskuste taga lihtsad füüsilised põhjused, nagu keelekida või adenoidid. Samuti on üsna levinud eksiarvamus, et lapse hääldusprobleemid tulenevad nõrkadest suulihastest. Tegelikult ei vaja kõnelemine niivõrd lihasjõudu, kuivõrd täpset liigutuste koordineerimist, kiirust, ajastust ja sujuvust.
Enamasti on hääldusprobleemide juured hoopis aju tasandil – see tähendab, et tegemist on kõne motoorika või keeleliste protsessidega seotud arengulise eripäraga. Kuid see ei tähenda, et probleemi ei saaks lahendada. Laste arenev aju on väga plastiline, mis tähendab, et sobiva teraapia abil saab kõne arusaadavust oluliselt parandada.
Kuidas saan ise lapse kõne arengut toetada?
Võtteid, kuidas lapsevanem saab luua lapsele toetava ja arendava kõnekeskkonna, on tegelikult väga palju. Neid jagame ka meie ettevõtte ERILO koolitustel, mis on mõeldud nii lapsevanematele kui ka õpetajatele. Seejuures ei ole need võtted ainult kõneprobleemide lahendamise tööriistad –need toetavad kõigi laste kõne arengut.
Kõige lihtsam ja samas olulisem samm on see, et vanem leiab iga päev vähemalt 15 minutit ainult lapsele pühendumiseks. Kui mõelda, et päevas on 24 tundi, siis 15 minutit on väga väike aeg. Rohkem aega toob loomulikult veel suuremat kasu.
KÕIGE OLULISEM
SAMM ON SEE, ET VANEM LEIAB IGA PÄEV VÄHEMALT 15
MINUTIT LAPSELE PÜHENDUMISEKS.
Selle aja jooksul võiks vanem mängida lapse juhitud mängu ja pidada temaga dialoogi. See tähendab, et laps valib teema (mis on tavaliselt seotud mänguga, mida ta parasjagu mängib) ja vanem osaleb selles mängus ning
vestluses lapsega kordamööda. Oluline on mitte pidada monoloogi, kus vanem räägib üksi. Lapsed õpivad keelt ikkagi kõige paremini siis, kui neil on võimalus ise rääkida. Dialoogi pidamine võib tunduda lihtne ja igapäevane, kuid selle imelist mõju lapse kõne arengule on kinnitanud väga paljud teadusuuringud.
Seejuures tuleb ära mainida, et kui lapsel on ikkagi kõne ja/või keelepuue, jääb ainuüksi vanema pingutusest väheks. Vaja on logopeedilist sekkumist.
Milliseid probleeme võib lapsel lasteaias ette tulla, kui tema kõne pole eakohaselt arenenud? Kõne ja keelelise arengu probleemid võivad lasteaias põhjustada mitmeid raskusi, sest keel on nii suhtlemise kui ka õppimise peamine vahend.
Kui lapsel on kõne arengu mahajäämus, võib tal olla keeruline suhelda eakaaslastega – kahjuks
ф Kui laps ei käi lasteaias, on esmaseks kontaktiks perearst, kes saab vajadusel väljastada saatekirja ja suunata Tervisekassa rahastatud logopeedi teenusele. Kui perearst ei ole vanemaga nõus, võiks vanem siiski oma sisetunnet kuulata ja vajadusel teenuse eest ise maksta.
ф Kui laps käib lasteaias, tasub pöörduda lasteaiaõpetaja või logopeedi poole – nemad on sageli esimesed, kes märkavad murekohti. Julgustan vanemaid küsima vestlust, konsultatsiooni või lapse individuaalset hindamist.
ф Samuti on alati võimalus pöörduda otse eravastuvõtule – seal ei ole vaja saatekirja ja vahetevahel on võimalik saada abi kiiremini.
ei oska teised lapsed sellega alati arvestada. Kui lapsega suhtlemine nõuab rohkem pingutust, võib juhtuda, et eakaaslased ei taha temaga mängida. Laps jäetakse kõrvale, mis omakorda takistab tema sotsiaalsete oskuste arengut.
Keeruline kommunikatsioon võib põhjustada lapses ärevust ja stressi. Kui laps ei suuda ennast väljendada ega tunne, et teda mõistetakse, võivad selle tagajärjel tekkida käitumisprobleemid. Samuti võib kõne arengu mahajäämus mõjutada õppeprotsessi –näiteks raskendada õppematerjali mõistmist ja omandamist.
Seega ei ole keelelised raskused ainult „kõneprobleemid“, vaid need mõjutavad lapse igapäevast toimetulekut, eneseväljendust, suhteid ja õppimisvõimet.
Millal ja kuhu pöörduda, kui tekib kahtlus, et lapse kõne vajab spetsialisti abi?
Vanematel on tavaliselt oma lapse suhtes hea sisetunne – nad tajuvad sageli üsna varakult, kui midagi ei arene ootuspäraselt. Seetõttu on oluline usaldada oma tunnet ja mitte jääda ootama, et „äkki läheb mööda“. Seega tasub igal juhul pöörduda spetsialisti juurde – mida varem, seda parem
Samal ajal võiks vanem end teadlikult kurssi viia kõne arengu teemaga. See on üks olulisemaid valdkondi, kuid saab sageli liiga vähe tähelepanu. Teadmiste ammutamine peaks käima paralleelselt lapse kasvamisega. Kui probleemid on juba ilmnenud, on hilja – põhiteadmised peaksid olema igal vanemal. Edukas kõne areng mõjutab lapse kogu edasist elu: suhtlemist, õppimist, eneseväljendust ja sotsiaalseid suhteid.
Kui Kairi poeg Marten (4) oli 2,5-aastane, hakkas naine tundma, et midagi on poja rääkimisega teisiti kui teistel lastel. „Ta oli rõõmus, aktiivne ja uudishimulik, aga kõne ei tulnud – ainult üksikud sõnad ning omaette pobin.“
Tuttavad rahustasid, et küllap hakkab rääkima, aga ema sisetunne ei andnud rahu. „Ta tahtis suhelda, aga lihtsalt ei osanud end väljendada. See tegi teda rahutuks ja meid kurvaks,“ meenutab Kairi.
Ta pöördus logopeedi poole, kes tegi Martenile põhjaliku hindamise. Selgus, et poja kõne arengut takistas kõne motoorika arengu eripära – tema aju teadis, mida öelda, aga suulised liigutused ei olnud veel piisavalt täpsed ega koordineeritud, et arusaadavat kõnet moodustada. „See ei olnud midagi hullu ega püsivat – lihtsalt lapse individuaalne arengutempo, mis vajas suunamist,“ selgitab Kairi.
Logopeedi juhendamisel alustasid nad mänguliste harjutustega, mis aitasid kõnelihaste koostööd arendada. Kõige olulisem oli järjepidevus: kord nädalas kohtumised ja iga päev 10–15 minutit harjutamist kodus. „Alguses oli raske – tundus, et midagi ei muutu. Aga järsku hakkas kõnet tulema nagu paisu tagant. Mõne kuuga kasvas Marteni sõnavara mitmekordseks ja nüüd, neljaselt, ei saa teda enam vaitki,“ naerab ema.
Kairi soovitus teistele vanematele on lihtne: „Kui tunned, et midagi ei klapi, usalda oma sisetunnet. Abi otsimine pole üle muretsemine –see võib olla kõige olulisem samm, mille lapse heaks teed.“
Kõneravi.ee pakub logopeedilisi harjutusi lastele ja täiskasvanutele. Harjutused on loonud kogenud logopeedid ning need toetavad üldisi kõnearengu põhimõtteid.
KÕNERAVI.EE KESKKOND PAKUB
üle 330 interaktiivse eestikeelse harjutuse
töövahendeid logopeedile, eripedagoogile, õpetajale ja lapsevanemale
võimalust harjutada kõikjal ja igal ajal
harjutusi ka 6 muus keeles -
lugemisoskust
kirjutamisoskust
kõnetaju
„Kõneravi.ee keskkond pakub mulle töös rohkem paindlikkust ja mugavust. Arvuti või tahvli vahendusel on mugav kaasas kanda palju erinevaid harjutusi. Väikeste ja suurte harjutajate jaoks on keskkond lihtsasti ligipääsetav ning just neile sobivad harjutused kiiresti leitavad.“
Asutustele soodustus koodiga „selgekõne“.
Alusta täna ja tee esimene samm sujuvama kõne poole!
hääldust
sõnavara
grammatika tundmist
„Kasutan Kõneravi.ee keskkonda igapäevaselt nii lasteaias kui ka rehabilitatsioonis. Väga head harjutused nii suurtele kui väikestele!
Ka vanemad saavad aidata lastel õpitut kodus kinnistada.“
Kui viimane koolikell kevadel heliseb, algab laste jaoks kauaoodatud suvevaheaeg – vabadus varahommikustest äratustest, kodustest ülesannetest ja tihedast päevakavast. Suvi toob laste jaoks kaasa küll suure vabanemise, aga kuidas nende aega sisustada?
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK
Uued võimalused õppimiseks ja arenemiseks
Koolilapse areng ei peatu juunis ega alga taas septembris. Laps areneb iga päev, iga kogemusega. Suvevaheaja suurim väärtus ongi see, et see annab võimaluse teistsuguseks kasvamiseks – loovamaks, iseseisvamaks, kontaktsemaks. Vaba aeg pakub lapsele võimaluse ennast rohkem kuulata ja iseendaga kontakti saada. Kui argipäeva struktuur langeb ära, kerkib esile lapse võime ja oskus ise oma päeva juhtida. See on väärtus, mida kooliaasta tihedas tempos harva harjutada saab.
Samal ajal on oluline mõista, et vabadus ei tähenda piiramatust. Täielikult raamideta suvevaheaeg võib kiirelt muutuda rutiinita päevade jadaks, kus lõpuks valitseb passiivsus, igavus või isegi üksildus.
Igavus käib asja juurde
Sageli arvavad vanemad, et neil on kohustus lapse päevad täielikult täita. Tegelikult ei vaja laps kellast kellani planeeritud tegevusi, vaid keskkonda, kus tal on võimalik ise tegutseda, katsetada, mõelda ja otsustada. Vanem saab siin olla suunaja, võimaluste looja, mitte pidev juhendaja.
Kardetakse, et kui igaks päevaks põnevat tegevust planeeritud ei ole, hakkab lapsel igav. Igavus on aga tegelikult loovuse eeldus. Kui lapsel on aega tunda igavust, peab ta midagi välja mõtlema, hakkama looma, otsima lahendusi. Siinkohal ongi oluline, et vanemad ei hüppaks kohe appi tegevusi pakkuma, vaid usaldaksid, et laps leiab ise oma rütmi. Just selles protsessis kasvavad eneseregulatsioon, sisemine motivatsioon ja iseseisvus.
Vanem saab toetada näiteks kodustesse tegevustesse kaasamisega, väikeste projektide planeerimise või lihtsalt sellega, et lapsel oleks ligipääs materjalidele ja vahenditele, mis loovust toetavad. Märksõnadeks on võimalused, usaldus, toetus.
Allikad: healthychildren.org, childmind.org, gse.harvard.edu
ф Ehita putukahotell – kasuta puuoksi, käbisid, lehti ja taimi, et luua aeda elupaik kasulikule putukale.
ф Kasvata ise midagi söödavat – näiteks basiilikut, rediseid või maasikaid kas potis rõdul või peenras aias.
ф Tee „päev ilma elektrita“ – päev, kus lapsed mõtlevad ise, kuidas mängida, lugeda või meisterdada ilma ekraanide ja elektroonikata.
ф Pane oma toas kokku väike näitus – olgu see kivide, merikarpide, ise tehtud joonistuste või fotode väljapanek.
ф Valmista kodune limonaad või jäätis – katseta koos lapsega erinevaid maitseid ja arutle, millised maitsed võiksid kokku sobida.
ф Joonista aeda või tänavale kriitidega linnak – koos teede, mänguväljakute, majade ja reeglitega.
ф Ehita õue või tuppa onn – kas kardinatest, patjadest või puidust; selles võib hiljem raamatut lugeda või ööbida.
ф Korralda perele väike näitemäng – lapse enda kirjutatud lugu, ise tehtud kostüümid ja esinemine õhtul „publikule“.
ф Valmista varahommikune linnuvaatlusretk – koos binokli, märkmete ja lihtsa määramisraamatuga.
ф Kodune kino – vali mõnel vihmasel päeval välja paar filmi ja tee oma kodust tõeline kinosaal pimendavate kardinate ning popkorniga.
ф Võta ette nädalane väljakutse – näiteks „iga päev uus tegevus“, „iga päev uus joonistus“ või „iga päev üks hea tegu kellegi jaoks“.
Rahateemadest tasub lastega juttu teha võimalikult varakult, sest juba eelkoolieas kujunevad esimesed arusaamad sellest, mida raha tähendab ja kust see tuleb.
TEKST: LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK, ERAKOGU
„
Esimesed rahateemalised „õppetunnid“ võivad alata igapäevastest situatsioonidest: näiteks, kui laps näeb poes ostu sooritamist või seda, kuidas kodus arveid tasutakse,“ räägib LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel, kes jagab soovitusi, kuidas lastele finantstarkust õpetada ja mida saavad vanemad veel lapse tuleviku kindlustamiseks ära teha?
LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel.
1. Kuidas tuleks lapsele rahaga ümberkäimist õpetama hakata?
Põhiline on lihtsate näidetega selgitada, et raha ei teki tühjalt kohalt, vaid on teenitud tööga ning sellel on piiratud kogus, mida tuleb jagada mitmesuguste vajaduste vahel.
Kui mu enda lapsed veel väiksemad olid, siis mängisime koos poodi, et nad saaksid aru, kuidas raha abil erinevad asjad omanikku vahetavad. Oma raha teenimise illustreerimise jaoks on hea näide ka näiteks taara automaati ära viimine – nii saab kerge jalutuskäik rahaliselt premeeritud.
2. Mis vanuses võiks laps saada oma esimese pangakaardi ja millised on vanema peamised rollid selle kasutuselevõtul?
Pangakaardi kasutuselevõtt oleneb suuresti pere väärtustest ja lapse küpsusest, aga üldjuhul soovitatakse esimest kaarti alates 6.–7. eluaastast, kui laps on juba piisavalt iseseisev, et aru saada kaardi kui maksevahendi olemusest.
Vanema peamine roll on tutvustada lapsele, kuidas pangakaart töötab ja millised on selle kasutamisega kaasnevad õigused ning kohustused. Kindlasti tuleb
tähelepanu pöörata ka turvalisusele: viipemaksevõimalus on väga mugav, aga kui kaart satub võõrastesse kätesse, on laps oma rahast ilma. Selle vastu aitab väikeste limiitide seadmine või esialgu lapsele ainult PINkoodiga maksmise võimaluse tutvustamine.
Lapse ja vanema koostöös võiks analüüsida ka tehtud kulutusi. Kas need olid alati mõistlikud või tasuks hoopis koguda mõne suurema ostu tarbeks?
Millal ja kuidas alustada lapsele raha kogumist tuleviku jaoks?
Investori suurim sõber on aeg – mida varem alustada, seda parem. Lapsevanemal tasub kohe pärast lapse sündi või esimestel eluaastatel avada eraldi kogumisvõi investeerimislahendus, kuhu saab regulaarselt väikeseid summasid kanda.
Pankades on selleks erinevaid võimalusi, näiteks: Kogumiskonto: Lihtne ja mänguline hoiuse leping, kus saab endale seada ka kogumiseesmärgi. See on kõige lihtsam viis lapsele liitintressi praktikas toimimist õpetada.
Kasvukonto: Võimaldab investeerida väikeste summade kaupa erinevatesse fondidesse või üksikaktsiatesse, mis võivad pikema aja jooksul anda potentsiaalselt suuremat tootlust kui tavaline hoius. Nii saab lapse portfell osa börside tõusudest ja mõõnadest, kuid pikas plaanis võiks risk end ära tasuda ning väike summa suureks kasvada.
Oluline on ka lapsele selgitada, mis eesmärgil tema jaoks raha kogutakse. Kui laps saab vanemaks, võib ta juba ise hakata lisaks koguma osaga oma taskurahast või suvetöö teenistusest, et tunnetada selles protsessis suuremat isiklikku vastutust.
Viimasel ajal on palju räägitud teismeliste sisemaailmast ja sotsiaalmeedia mõjust sellele. Digimaailm pakub küll noortele võimalust eneseväljenduseks ja kuuluvuseks, ent võib samal ajal süvendada sisemist ebakindlust ning moonutada minapilti. Kogenud psühholoog ja Heaolu Keskuse tegevjuht Maria Kanter selgitab, kuidas oma lastega internetis toimuvast rääkida ning kuidas murede korral käituda.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kuidas kirjeldaksite sotsiaalmeedia mõju teismelise identiteedi kujunemisele? Noorukiiga on arenguetapp, mille üks põhieesmärke on identiteedi kujunemine – arusaamine sellest, kes ma olen, mille eest ma seisan ja kuhu ma kuulun. See protsess ei toimu vaakumis, vaid pidevas vastastikuses suhtluses teistega: pere, eakaaslaste, õpetajate ja tänapäeval järjest enam ka digitaalse avalikkusega. Sotsiaalmeedia pakub noorele justkui „avalikku lava“, kus ta saab katsetada erinevaid minapildi versioone, jälgida teiste reaktsioone ja mõtestada neid tagasisidena iseendale.
Positiivse külje pealt saab noor erinevates platvor mides katsetada oma huvisid, soove ja seisukohti. Kas moe, muu sika, meemide või maailmavaateliste
Psühholoog ja Heaolu Keskuse tegevjuht Maria Kanter.
postituste kaudu – see võimaldab mitmekesist eneseväljendust, mis toetab autonoomsust ja eneseteadvust. Paljud noored, kes tunnevad end oma keskkonnas kõrvalejäetuna, leiavad internetis „oma inimesed“. Näiteks neuroerinevusega, LGBTQ+ või haruldase huviala esindajad saavad tuge ja kogevad, et nad ei ole üksi. Lisaks võib teismeline sotsiaalmeedia kaudu sattuda ka globaalsete liikumiste ja diskussioonide keskmesse (nt kliimamuutus, inimõigused), mis aitavad arendada väärtushinnanguid ja maailmakodaniku tunnetust.
Samas leidub ka aspekte, mis võivad mõjuda negatiivselt. Teismeline, kelle identiteet on veel kujunemisjärgus, on eriti vastuvõtlik nn sotsiaalse võrdluse mõjule. Kui pidevalt nähakse filtreeritud, lihvitud ja sageli ebaausaid kujutisi teiste „täiuslikust“ elust, tekib alaväärsustunne: „Miks mul pole
sellist elu/keha/sõpru?“ Kui enesehinnang hakkab toetuma sellele, kui palju „meeldimisi“ või jälgijaid postitus saab, kaotab noor kontakti sisemise minaga. Identiteet muutub haavatavaks, sest selle väärtus sõltub välistest teguritest, mitte sisemistest väärtustest. Virtuaalses keskkonnas võivad noored kokku puutuda ka agressiivse kriitika, välistamise või avaliku häbistamisega. Nendele kogemustele on samuti teismeline väga tundlik ja need võivad jätta tugeva jälje eneseusule ning identiteeditunnetusele – vahel ka traumeeriva mõju.
Kuidas luua usalduslikku suhet, kus noor on valmis oma tegevustest internetis rääkima?
Usaldus sünnib järkjärgult, mitte korralduste või kontrolli kaudu, vaid tänu kuulamisele ja kohalolekule. See algab väikestest hetkedest. Näiteks, kas noor tunneb, et tema tunded ja mõtted on tähtsad – ka siis, kui need tunduvad täiskasvanule lapsikud või ebamugavad.
ф Ära hinda, vaid kuula. Kui noor räägib millestki, mis täiskasvanule tundub „rumal“, tuleks selle asemel huvi tunda: „Mis sind selle juures köidab?“
ф Loo avatud ja hinnanguvaba dialoog: räägi enda kogemustest internetis (ka eksimustest!) – see näitab, et eksimine on inimlik, mitte hukkamõistu põhjus.
ф Küsi päriselt, mitte kontrollivalt. Näiteks: „Kas sul on olnud olukordi, kus internetis tekib ebamugav tunne?“ See kutsub avatusele, mitte kaitseseisundile.
NOORED VAJAVAD
TEADMIST, ET
ARMASTUS JA
USALDUS EI
KAO KA VIGADE
KORRAL.
Kas on olemas märgid, mille ilmnemisel peaks vanem rohkem noore digikäitumisse sekkuma? Jah, kuigi iga noor on erinev, on mõned universaalsed signaalid, mis võivad viidata, et midagi võib olla valesti: Meeleolumuutused pärast internetikasutust – nt ärevus, ärrituvus või tusameelsus. Isolatsioon – kui noor loobub muudest tegevustest ja suhtlusest, eelistades ainult veebimaailma.
Salatsemine või äkiline privaatsusvajadus –kuigi privaatsus on teismelisele loomulik, võib järsk muutus viidata murekohale.
Uneprobleemid – öine ekraaniaeg, mis segab und ja päevast funktsioneerimist.
Digikäitumise mõju õppimisele või suhetele – nt hinded langevad või sõprussuhted kannatavad.
Sellistel puhkudel ei tähenda „sekkumine“ alati piiranguid – see võib alata tähelepanekust ja soojast kontaktivõtust: „Ma olen märganud, et sa oled viimasel ajal rohkem omas mullis... räägi, kuidas sul tegelikult läheb?“ Tasub olla eeskujuks ja rääkida avatult, kuid teismeeale kohaselt, kuidas vanemal endal läheb, puudutades kattuvaid muresid.
Kui noor rikub usaldust – näiteks külastab keelatud lehti –, siis kuidas peaks vanem sellele reageerima?
Siin on võtmesõnaks emotsionaalne enesejuhtimine. Vanema esimene reaktsioon määrab sageli ära, kas see saab olla kasulik vestlus või usaldust veelgi lõhkuv hetk.
Soovitused:
ф Esmalt peegelda, mitte ära karista. Küsi: „Aita mul mõista, mis sind nende lehtede juurde viis.“ See ei õigusta tegu, kuid loob ruumi mõistmiseks.
ф Räägi usaldusest, mitte ainult reeglitest. Too esile, miks need piirangud on olemas, ja milline väärtus on usaldusel teie suhtes.
ф Arutage koos tagajärgede üle. Lase noorel olla osa lahendusest – nt kuidas võiks ta oma netikasutust paremini mõista ja hallata. Autonoomia toetamine kasvatab vastutustunnet.
ф Ära tee eksimusest identiteeti. „Sa tegid vea“ ja „Sa oled rumal“ on kaks väga erinevat asja. Noored vajavad teadmist, et armastus ja usaldus ei kao ka vigade korral.
Hootiste kõhuvaludena tajutavate seedetrakti, sapi- ja kuseteede lihasspasmide leevendamiseks kasutavad naised peamiselt valuvaigistit, mis leevendab küll probleemi väljundit, kuid ei ravi nende spasmide juurpõhjust. Käsimüügiravimina ostetav No-Spa (drotaveriin) on aga just see preparaat, mis tegeleb efektiivselt spasmide raviga ja on mõeldud kasutamiseks nii naistele kui ka meestele.
Spasmid on tahtmatud silelihaskrambid, mis tekitavad nii ebamugavust kui ka valu, kuid on tegelikult seotud kas lihaste ülekoormuse, vedeliku- ja elektrolüütide puuduse või neuroloogiliste väärtalitustega. Üldiselt on spasmid lühiajalised, kuid siiski regulaarsed, kui nende põhjusega ei tegeleta. Vahel on need spasmid lausa nähtavad lihaskokkutõmbed. Aastakümneid spasme ravinud No-Spa (drotaveriin) tabletid ja
ravimi toimeaine drotaveriin ongi lahendus kuni kahekümnele erinevale kõhuvalu indikaatorile.
Drotaveriin on kolinoblokaator, mis rahustab kõhu ja seedetrakti lihaseid ning teeb lõpu spasmidele, krampidele ja leevendab seetõttu nii valu kui ka ebamugavust. No-Spa (drotaveriin) on ees-
kätt täiskasvanutele mõeldud ravim ja laste puhul peaks selle kasutamise kohta nõu küsima arstilt. Alla aasta vanustele on ravim vastunäidustatud. No-Spa (drotaveriin) on vastunäidustatud ka näiteks raske neeru-, maksa- või südamepuudulikkuse korral. Kõrvaltoimetest võivad No-Spa (drotaveriin) kasutamisel esineda iiveldus, kõhukinnisus, peavalu, pearinglus, unetus, südamekloppimine ja vererõhu langus. Uuringud on aga näidanud, et erinevaid kõrvaltoimeid on täheldatud vaid umbes 0,9 protsendil No-Spa (drotaveriin) kasutajatest. Tablette tuleks võtta alati koos toiduga, et mitte ärritada kõhtu veelgi.
Nii meestele kui ka naistele
Siiani on No-Spa (drotaveriin) olnud populaarne pigem naiste seas, kuid oluline on märkida, et tabletid toimivad suurepäraselt ka meeste kõhuhädade korral. Lisaks võiks No-Spa (drotaveriin) lisada oma reisiapteeki, sest kaugematesse maailma punktidesse reisides, seal põnevaid ja tundmatuid toite süües saab tekkinud ebamugavusele kõhus samuti mainitud preparaadist abi.
No-Spa (drotaveriin) on kättesaadav kõikides suuremates apteekides!
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Mängu Saar on ideaalne koht lastele ja kogu perele, kus saab mängida, areneda ja pidutseda! Meie ainulaadsed mängutoad pakuvad lastele võimalust nii aktiivseks liikumiseks kui ka arendavateks tegevusteks. Toad sobivad suurepäraselt eelkooliealistele lastele, pakkudes neile mitmekesist ja lõbusat keskkonda.
Mängutuba saab broneerida pidustusteks või tulla lihtsalt mängima vabal ajal, kui tuba pole broneeritud. Eriti mugavaks teeb selle iseteeninduslik süsteem, mis võimaldab külastajatel tulla sobival ajal, lahkuda ja tagasi tulla kogu mängupäeva jooksul.
Mängu Saar on suurepärane koht ka perepuhkuseks. Siin saavad nii lapsed kui ka vanemad veeta kvaliteetaega, nautida lõbusaid ja aktiivseid tegevusi ning tähistada erilisi hetki.
Tule mängima, puhkama ja pidutsema – me ootame teid!
Tule argipäeval Mängu Saart mängima!
Lahtiolekuajad leiad meie kodulehelt ja FB lehel.
Mängu Saared asuvad aadressidel: Osmussaare 8 , I korrus, Tallinn
Kopli 25 I korrus, Tallinn Päevalille 4 (Rocca Towers) III korrus, Tallinn
Vaata lisainfot meie lehelt www.mangusaar.ee
Mängu Saar mangusaar tel 5662 3029
Lapse jaoks on tema tuba lihtsalt magamiskohast palju enamat –see on mängumaa, õppimispaik ja turvaline oma pesa.
TEKST: EVE KALLASTE FOTO: SHUTTERSTOCK
Väikese lastetoa kujundamine on loominguline väljakutse, kus ruumipiirangud annavad tihti tõuke just kõige nutikamatele lahendustele. Hästi läbi mõeldud tuba toetab lapse arengut, julgustab iseseisvust ja loob mõnusa keskkonna, kus unistada, mängida ja kasvada. Need viis soovitust aitavad ka pisikese toa muuta praktiliseks, avaraks ja lapsesõbralikuks.
1. Mitmefunktsiooniline mööbel. Esimene samm väikese ruumi kujundamisel on mitmeotstarbelise mööbli kasutamine. Näiteks voodi, mille all on panipaigad, aitab säästa põrandapinda ja loob ruumi ka mängimiseks. Samuti on populaarsed kõrgemale tõstetud voodid, mille alla saab paigutada kas riiulid, laua või isegi väikese mängunurga.
2. Targalt valitud riiulid ja kasutusse võetud seinapinnad. Kui põrandapinda on vähe, tasub mõelda vertikaalselt. Seinale kinnitatud riiulid, panipaigad ja nagid aitavad hoida mänguasjad, raamatud ja kunstitarbed korras ning kergesti kättesaadavad. Ka seinatahvlid, kuhu laps saab oma joonistusi või tunniplaani kinnitada, lisavad isikupära ja korrastavad visuaalset pilti.
3. Korralik valgustus ja õige värvivalik. Heledad toonid – valge, pastellid või looduslähedased värvid – muudavad ruumi visuaalselt avaramaks. Magamisnurk võib samas mahedamalt tumedam olla. Nutika valgustuse abil, näiteks LED ribad riiulite all, saab tekitada erinevaid tsoone ja tuba hubasemaks muuta.
4. Korrastamine mängu kaudu. Lastele meeldib kord, mida nad saavad ise luua. Läbipaistvad karbid, värvilised kastid ja pildimärgistusega sahtlid muudavad koristamise mänguliseks ning arusaadavaks ka pisematele. Samuti on kasulikud ratastel kastid, mida saab vajadusel kiiresti liigutada.
5. Paindlik ruumilahendus. Laste vajadused muutuvad kiiresti, mistõttu tasub valida lahendusi, mis on kohandatavad ja mis „kasvavad“ koos lapsega. Hästi sobivad nt diivaniks muudetav beebivoodi, reguleeritava kõrgusega laud, vahetatavad tekstiilid, mööbel, mida saab ümber paigutada. Need variandid pikendavad toa kasutusiga ja hoiavad kokku kulusid.
Kujutle suve, kus su laps ei veeda päevi ekraani ees, vaid avastab maailma, arendab eluks vajalikke oskusi ja loob mälestusi, mis jäävad kogu eluks. Valma Seikluslaager Viljandimaal Võrtsjärve ääres pakub just sellist võimalust – see on rohkem kui lihtsalt laager, see on kasvamise ja seikluse koht.
SEIKLUS JA ARENG KÄSIKÄES
Valma Seikluslaager ei ole tavaline suvelaager. Siin saavad 7–19-aastased noored osaleda mitmekesistes tegevustes, mis arendavad nii füüsilisi kui ka vaimseid oskusi. Laagris ronitakse seikluspargis ja turni-
takse ronimisseinal, mängitakse erinevaid pallimänge, käiakse saunas ja mullibasseinis, tehakse lõket ja grillitakse, mängitakse hiidpiljardit, korraldatakse kinoõhtuid, sumomaadeldakse, mängitakse minigol�i, peetakse vahupidu, ujutakse väliujulas, saadakse
rahatargaks, peetakse maha korralikud Valma Olümpiamängud, nauditakse Grete Paia kontserti, kohtutakse Noorte Eurovisioonil Eestit esindanud Annabellega ja palju muud põnevat.
Laagri tegevused on üles ehitatud nii, et lapsed õpivad iseseisvust, meeskonnatööd ja probleemide lahendamist. Näiteks seikluspargis ronimine õpetab ületama hirme ja usaldama kaaslasi, samas kui minigol�is täpsuse harjutami-
ne arendab keskendumisvõimet. Lisaks toimuvad töötoad, kus käsitletakse rahatarkust, internetiturvalisust ja turvalist liiklemist.
Valma Seikluslaagris on kogenud juhendajad, kes loovad turvalise ja toetava keskkonna. Lapsed majutatakse nüüdisaegsetesse voodipesudega majutuskohadesse peamajas, peremajades ning kämpingmajakestes. Toitlustamine toimub kolm korda päevas (võimalik ka laktoosi- ja glu-
teenivaba toit), lisaks pakutakse kolme vitamiinipausi –värskeid puu- ja juurvilju.
JÄÄVAD
Pole paremat tunnet, kui laagrijuhatajana näha entusiastlikult jutustavaid lapsi, kes üritavad kõike kogetut laagri lõppedes oma järeletulnud vanematele ühe hooga ette vuristada. See on parim tasu, kui tead, et lapsed on
kogenud midagi nii erilist, mis jääb neile terveks eluks meelde. Kus mujal saab laps nautida samal päeval vahupidu, seikluspargis turnimist, visata näppu popartisti kontserdil ja leida endale parim sõber?! Tundub päris vinge, mis? Valma seikluslaagris on see tavapärane ja normaalne päev. Ja võib kindel olla, et ka iga järgnev laagris veedetud päev on vähemalt sama sündmusterikas.
2025. aasta suvel toimub Valma Seikluslaager juba 11. korda. Laagrivahetused toimuvad järgmistel kuupäevadel:
• I vahetus: 06.–11.07.2025
• II vahetus: 13.–18.07.2025
• III vahetus: 20.–25.07.2025
• IV vahetus: 27.07.–01.08.2025
• V vahetus: 03.–08.08.2025
Laagri maksumus on 339 eurot, kindlustusega 349 eurot. Perekaardi olemasolul kehtib 15% allahindlus. Tasuda saab ka osamaksetena.
Ära lase oma lapsel jääda ilma suvest, mis pakub seiklusi, sõprust ja arengut. Registreeri Valma Seikluslaagrisse juba täna ja kingi talle suvi, mis jääb meelde kogu eluks. Uuri lisa: valma.ee.
„Kui olen midagi poiste kasvatamise kohta õppinud, siis seda, et nad vajavad korraga nii vabadust kui ka piire – ruumi olla nemad ise, aga ka kindlust, et keegi hoiab ja suunab,“ teab kahe poja ema, sisulooja ja fotograaf Marilyn Sipelgas.
TEKST: TRIIN TISLER FOTOD: KRISLYN KROON @PILDIGRAM, ERAKOGU
Rääkisime Marilyniga piiridest, mis loovad turvatunnet, ja vabadusest, mis annab tiivad – ning sellest, kuidas päriselu kasvatab paremini kui ideaalid.
Kuna ühiskond seab lapsevanematele järjest kõrgemaid ootuseid, peab Marilyn oma sisetunde usaldamist üha olulisemaks. „Emadel on omaenese laste osas uskumatu sisetunne, mis juhindub alati lapse parimatest huvidest ja mida toidab kõige tugevam armastus. Soovin, et praeguses infokülluses märkaksime ja usaldaksime emadena seda sisetunnet aina rohkem.“
Nende pere väärtused ja põhimõtted on välja kujunenud mitme allika põhjal. „Nendeks on nii minu lapsepõlv, ühiskonna mõjud kui ka järjest enam oma sisetunde järgimine. Kasvasin üles oma vanaemaga, kellele võlgnen kõik, milline praegu olen. Samas tekitas see pisikese tüdrukuna palju ebakindlust ja küsimusi enese väärtuse kohta ning seetõttu ka tugeva soovi pakkuda oma lastele tingimusteta armastust ja tuge, kus sellisteks kõhklusteks poleks iial ruumi.“
PIIRID, MIS LOOVAD TURVATUNNET
„Meie poisid on tõesti väga lähedased – parimad mängukaaslased,“ räägib Marilyn soojalt. Kui üks on kodus ja teine lasteaias, tuntakse teineteise järele igatsust. „Vanem hoolitseb väiksema eest, noorem vaatab alt üles, aga seisab ka enda eest.“
Ka tülisid tuleb loomulikult ette – vahel müramise, vahel valjuhäälse vaidlusena. „Kui kellelgi tekib tunne, et temaga ei arvestata, annab ta sellest üsna valjult märku,“ naerab Marilyn ja lisab, et siin tulebki mängu vanemate enda eeskuju. „Kui mina jään rahulikuks ja aitan
neil oma tundeid mõista, õpivad nad ka teineteist paremini kuulama.“
Ema sõnul vajavad lapsed selgeid piire, sest just need loovad neile sisemise turvatunde. „Kui need muutuvad häguseks, kaob ka turvatunne –siis kipub ülemeelik käitumine ning vajadus tähelepanu järele veelgi kasvama.“ Seepärast peab ta oluliseks, et piirid tõmmataks rahulikult, aga järjekindlalt.
„Kui poisid lähevad liiga hoogu või katsetavad piire, siis minu suurim eesmärk on jääda rahulikuks ja olla järjepidev, kuigi alati ma seda ei suuda,“ tunnistab pereema ausalt. Ka arutlemise ja selgitamise aeg on alles siis, kui laps on rahunenud.
„Suure emotsiooni hetkel seletused ei aita – siis on vaja lihtsalt kõrval olla, päriselt mõista ja olla ootuste osas konkreetne ning sõnastada need lühidalt.“
õpivad nad ka teineteist paremini kuulama. Ma ei sekku alati kohe, vaid lasen neil esmalt ise lahendust otsida. Kui vaja, aitan mõista, miks midagi juhtus ja kuidas saaks teistmoodi käituda. Vahel tuleb mul ka endal vabandada – näiteks selgitada, miks ma ärritusin. Just nii õpivad nad, et ausus ja empaatia käivad käsikäes,“ tõdeb Marilyn.
„Meie jaoks on hästi oluline luua lastele ruumi, kus nende loovus ja fantaasia saaks vabalt avalduda,“ ütleb Marilyn ja lisab, et mõlemad poisid on väga loomingulised, kuid samas ka hästi erinevad: „Üks suudab süveneda ja uurida teemasid väga põhjalikult, teine vajab rohkem liikumist, turnimist ja füüsilist mängu.“
Oluline on neile pakkuda võimalust proovida erinevaid tegevusi, ilma et neid survestataks.
„Praegu on oluline lihtsalt luua võimalus katsetada eri tegevusi ja meile meeldib kogu perega koos uusi asju proovida ning aktiivselt aega veeta. Mõlemad käivad ka laulmas, aga jalgpalli ja judotrennis soovib käia ainult üks,“ toob ta näite. „Me ei sunni midagi, aga samas oleme pidanud õpetama ka vastutust – näiteks kui tekkis soov enne aasta lõppu laulmisest loobuda, leppisime kokku, et aasta viib ta ikkagi lõpuni ja otsustab alles siis,“ avaldab naine hea nõuande.
„Oluline on, et nad tunneksid end hoituna, usaldatuna ja vabadena oma huve avastama. Meie roll on lihtsalt päriselt märgata, toetada ja olla olemas.“
TEADLIK TEE DIGIMAAILMAS
EMOTSIOONIHETKEL SELETUSED
EI AITA – SIIS ON VAJA LIHTSALT KÕRVAL OLLA.
Näiteks, kui kolm korda ei kuulata, järgneb loogiline ja olukorraga seotud tagajärg. „Kui enne und läheb kaisukatega mäng üle käte, siis nad teavad, et kaisukas läheb korraks puhkama, kuni nad on valmis rahunema.“ Selline lähenemine aitab ka lastel mõista, et nende tegudel on loomulikud tagajärjed, mitte suvalised karistused. „Ja muidugi – meie enda eeskuju on suurim õpetaja. Nagu ennegi ütlesin: kui mina jään rahulikuks ja aitan neil oma tundeid mõista,
„See on keeruline teema,“ tunnistab pereema, kui jutt läheb sotsiaalmeediale ja ajale, mil pojad hakkavad rohkem mõjutusi saama väljastpoolt. Hetkel on peres nutimaailma piiramine lihtne ja konkreetne – YouTube’i ja nutiseadmete kasutamist pole, multikaid vaadatakse mõõdukalt ja ekraanid pereajal on välistatud.
„Oleme seadnud reeglid, mis kehtivad ka meile endile – näiteks et söögilaua taga ei ole telefonis keegi, ühisel pereajal hoiame samuti telefonid eemal ja söömise ajaks panevad lapsed juba ise teleri kinni. See kõik on eeskujuks neile.“ Tulevikku vaadates soovib ta õpetada poegadele kriitilist mõtlemist ja oskust hoida tasakaalu virtuaalse ning päriselu vahel. „Nende piiride seadmine on minu jaoks väga oluline. Laste ekraaniaja piiramise eesmärk on selgelt hoida seda tasakaalus teiste tegevustega – näiteks koduste tegevuste, liikumise ja pereliikmete ajaga.“
Olulised on ka oskused, kuidas infomüras orienteeruda. „Üks olulisemaid oskusi, mida soovin neile õpetada, on kriitiline mõtlemine – oskus hinnata internetis leiduvat teavet ja eristada tõde valest,“ sõnab Marilyn ja lisab, et „lõpuks on peamine, et suudaksime säilitada nendega avatud ja usaldusväärse suhtluse, millega neid toetada ning neid keerulisi küsimusi koos lahendada.“
Kui teemaks tulevad tuntud ja vastuolulised arvamusliidrid, nagu Andrew Tate, kõlab Marilyni hääles selge veendumus: „Usun, et äärmuslikud, mustvalged rollikäsitlused ei ole lastele kasulikud. Tugevus ei välista hoolivust ja meheks kasvamine ei tähenda tundetust.“
Tema sõnul saab laps kõige olulisema kaasa just igapäevasest eeskujust. „Meie peres on tasakaalukas ja arvestav suhe –me jagame vastutust, toetame üksteist ja lapsed näevad, et ka mehed võivad olla õrnad ning hoolivad,“ räägib pereema ja
lisab, et empaatiast kodus puudust ei tule. „Kui nad küsivad, miks midagi nii on või kuidas nad saaksid kedagi aidata, siis on see selge märk, et nad õpivad teisi märkama ja hoolima,“ rõõmustab ta.
„Lõpuks on oluline, et nad oskaksid infot mõtestada, küsida ja kahelda. Me saame neile kaasa anda sisemise kompassi, mis aitab neil eristada tõelist väärtust tühjast mürast.“
Marilyn jõuab taaskord eeskujudeni. „Nii ema empaatia ja hoolivuse kui ka isa kui mehe tugevuse ja turvalisuse kaudu. Poiste jaoks on mõlemad eeskujud ühtviisi olulised, et nad õpiksid, kuidas olla emotsionaalselt avatud, aga ka tugevad ja vastutustundlikud.“
Ja lõpuks. „Kõige olulisem on minu jaoks see, et nad tunneksid end hoituna, kuulatud ja mõistetuna. Et nad teaksid, et tunded on okei, eksimised on osa elust ja kodu on alati turvaline koht kõiksugu tunnete jaoks.“
Salongis saadaval Newsky näopuhastuskreem ja jalakreem lõhenenud kandadele, paksenenud nahale ning stressis jalgadele.
Suve lähenedes muutub päevakajaliseks küsimus, kuhu perega puhkama minna. Ideaalne sihtkoht pakub midagi igale vanusegrupile – mängulusti väikestele, avastamisrõõmu teismelistele ja kvaliteetset puhkust täiskasvanutele. Eesti ja selle lähiriigid pakuvad mitmekesiseid võimalusi, mis sobivad nii nädalalõpuks kui ka pikemaks suvepuhkuseks.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kodumaine puhkus: rahulik ja peresõbralik
Eesti loodus ja lühikesed vahemaad loovad ideaalse tausta perepuhkuseks. Võta ette ühepäevane väljasõit mere äärde või sea ritta mitu sihtkohta ja avasta kodumaa kauneid paiku.
Mõnus rannapuhkus. Pärnu ja Haapsalu on tuntud oma randade ning kohvikute poolest, mis teeb neist mõnusad kohad, kuhu perega päevaks või paariks puhkama minna. Pärnu on eriti tuntud oma laia liivaranna poolest, kuid linnas leidub ka minizoo, Tervise Paradiisi veekeskus ja mitmeid lastesõbralikke kohvikuid. Haapsalu lisab omalt poolt kultuuri: piiskopilinnus ja selle põnev ajalugu meelitab väikeseid rüütlihakatisi ja vanemaid ajaloohuvilisi.
Mõisaturism ja looduspargid. Sagadi, Palmse ja Vihula mõis on endiselt populaarsed, sest kombineerivad ajaloo, kaunid pargid ning mõnusad jalutuskäigud. Eesti rahvuspargid – Lahemaa, Soomaa ja Matsalu sobivad aga peredele,
Junibacken
kes hindavad vaikust ja võimalust lastega looduses ringi käia.
Saared. Saaremaa ja Hiiumaa pakuvad rahulikku rütmi ja palju avastamisrõõmu, mis sobib ideaalselt perepuhkuseks. Kuressaare linnus, spaa ja veekeskused ning põnevad paigad, nagu Kaali kraater ja Panga pank, pakuvad tegevust igale vanusele. Hiiumaal ootavad avastamist aga vaiksed rannad, tuletornid ja loodusrajad, mis loovad turvalise ja rahuliku keskkonna väikeste lastega peredele.
Lähiriigid: lühike sõit, suur elamus
Kui Eestit on juba piisavalt avastatud, on järgmine loogiline samm lähiriikidesse suundumine. Läti, Soome ja Rootsi on piisavalt lähedal, ent pakuvad samas üksjagu uut.
Läti. Riia loomaaed ja veekeskus Jūrmalas on klassikalised perepuhkuse sihtkohad. Riia vanalinn meelitab muinasjutulise arhitektuuri ja kitsaste tänavatega, mis kõnetavad ka lapsi. Gauja
rahvuspark ja Sigulda pakuvad aga seiklusi vabas õhus.
Soome. Helsingis asuv Linnanmäki lõbustuspark ja teaduskeskus Heureka on aastate jooksul saanud pereturistide lemmikuks. Soome tugevuseks on ka puhas loodus ja hästi välja arendatud majutusvõimalused peredele. Kes otsib midagi erilisemat, võib suunduda Rovaniemisse, kus asub Jõuluvana küla – tõeline hitt eelkooliealistele. Rootsi. Stockholmi Vasa muuseum, Skanseni vabaõhumuuseum ja Junibackeni muinasjutumaailm (pühendatud Astrid Lindgreni tegelastele) ühendavad hariduse ja meelelahutuse.
Allikad: visitestonia.com, latvia.travel, visitfinland.com, visitsweden.com
Lapse usaldamine kellegi teise hoolde on iga vanema jaoks südamlik ja kaalukas otsus. Me kõik soovime, et meie laps oleks hoitud, turvalises keskkonnas ning ümbritsetud inimestest, kes temast tõeliselt hoolivad. Just sellist mõnusat ja arendavat kasvukeskkonda pakub Miki ja Minni lastehoid, mis tegutseb kahes toredas paigas Tallinnas: Kadriorus rohelise pargi läheduses ning Järvekülas Peetri külje all vaikses ja avaras looduslähedases piirkonnas.
Meie eesmärk on pakkuda lastele parimat algust eluks – armastavat keskkonda, kus nad saavad mängida, avastada, kasvada ja tunda end turvaliselt. Miki ja Minni lastehoius on iga laps märgatud ning talle lähenetakse personaalselt, vastavalt tema iseloomule ja arengule.
Kadrioru lastehoid asub mõnusas ja hubases linnapiirkonnas, kust vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel on Kadrioru park. Jalutame pargis, jälgime loodust ja veedame palju aega värskes õhus. Meie siseruumid on valgusküllased, lastesõbralikud ja mängurõõmu täis – siin ootavad lapsi arendavad mängud, meisterdamised, muusika ja loovad tegevused. Järveküla lastehoiu südameks on suur kinnine aed, kus lapsed uurivad loodust, kastavad taimi, kasvatavad maasikaid, rabarberit ja vaarikaid, teevad aiatöid ja naudivad looduse rütmis kulgevat päeva. Lastele on seal rohkelt mänguruumi, palju avastamist ja rikkalik mängualade valik, kus saab joosta, ronida, kaevata ja fantaasiat kasutada. See on ideaalne paik lapsepõlveks – vaba, loov ja seikluslik.
Meie kogenud ja südamlikud kasvatajad tagavad igale lapsele turvalise ja toetava õhkkonna. Väikestes rühmades on iga laps oluline – me loome tugeva ja usaldusliku sideme nii laste kui ka lapsevanematega. Päevad on sisustatud mitmekülgselt: kunstilised käelised tegevused, rollimängud, loodusvaatlused ja kokkamised, mille kaudu arenevad lapse sotsiaalsed oskused, loovus ja iseseisvus.
Meie lastehoius tähistatakse tähtpäevi ja laste sünnipäevi, mis loob ühtse ja hooliva kogukonnatunde. Pisikesed traditsioonid, ühised hetked ja rõõmsad sündmused rikastavad laste igapäeva ning loovad mälestusi, mis jäävad kauaks meelde.
Miki ja Minni lastehoid on paik, kus lapsed saavad kasvada rõõmus ja rahus, tunda end hoituna ning olla lihtsalt nemad ise. Meie juures on lapse heaolu alati esikohal – iga päev on täis armastust, loovust ja sooja hoolt.
Esimene proovipäev on tasuta, et saaksite meie hoidudega tutvuda ja veenduda, et just siin tunneb teie laps end hästi.
„Kadrioru rühm on meieperejaoksolnud tõeline leid – armsad kasvatajad,loovad tegevusedjasoe õhkkond. Tundub, nagulapsläheks igalhommikulteise koju.“ – Kaisa, 2,5-aastase Mia ja Miabelli ema
„Järvekülalastehoiu aedonlihtsalt imeline!Meiepoeg naudiblooduses tegutsemisttäiel rinnal–taeitaha isegikojutulla.“ – Martin, 3-aastase Joonase isa
„Meie tütar läheb igal hommikul Miki ja Minni lastehoidu suure rõõmuga. Me väga kasvatajatehindame soojust ja personaalsust!“ – Laura, 2-aastase Mirjami ema
Kui lapsel läheb lugemine, kirjutamine või arvutamine konarlikumalt kui eakaaslastel, ei oska vanemad tihti õpiraskust kahtlustadagi. Mõeldakse, et küll aja möödudes oskused tulevad, aga alati ei pruugi see nii minna. Lagedi Kooli eripedagoog ja Tallinna Ülikooli lektor Liina Malva räägib, mida kujutavad endast düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia.
TEKST: LIINA MALVA,
TOIMETAS: EVE KALLASTE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Düsleksia on seotud raskustega lugemisel, düsgraafia kirjutamisel ning düskalkuulia arvutamisel.
Kõik nimetatud õpiraskused on neurobioloogilise olemusega ja sageli pärilikud, kuid samas ei sõltu intellektuaalsetest võimetest. Need spetsiifilised õpiraskused on kindlasti aladiagnoositud. Küll aga võib neid esineda igas klassikomplektis.
Düsleksia korral on lapsel raskusi tähtede eristamisega, lugemisega alustamine on vaevaline ja esinevad püsivad lugemisvead. Düsgraafia puhul muudab laps kirjutades tähtede järjekorda, tal on sagedased ja püsivad õigekirjavead ning võib esineda segane käekiri. Düskalkuulia märgiks on see, kui laps ei taju hulkade suuruseid ja neile vastavaid arve ning kasutab ükshaaval loendamist ka lihtsate liitmis ja lahutamistehete sooritamiseks.
On levinud väärarusaam, et õpiraskusega lapsed, kelle jaoks on lugemine, kirjutamine või arvutamine keerulised, on lihtsalt laisad – kui ta vaid õpiks, saaks ilusti hakkama. Tegelikkuses see muidugi nii lihtne pole.
Märka last
Väga oluline on panna õpiraskuste märke tähele juba lasteaias, kui lapse areng hakkab eakaaslastest eristuma. Düsleksia puhul võib
laps teha vigu suulises kõnes, samuti ei pruugi ta tähtede vastu huvi tunda. Kui tegemist on kohusetundliku lapsega, võivad düsleksia varased tunnused jääda kahjuks märkamata. Laps hakkab kompenseerima, näiteks väldib lugemisega seotud situatsioone või rõhutab oma muid tugevusi.
ÕPIRASKUSTE
MÄRKE TÄHELE JUBA
Mõnikord arvatakse, et düsleksikud ei oska üldse lugeda. Tegelikult oskavad küll, kuid nad teevad seda spetsiifiliste vigadega. Iga inimene on erinev ning seetõttu on ka düsleksikuid, kes naudivad õppimist ja lugemist. Düskalkuulia osas tuleks juba varakult tähelepanu pöörata loendamise oskusele ja hulkade suuruste võrdlemisele. Juba kooli alguses võib esineda täielikku vastumeelsust arvutustehete sooritamise osas. Vanemaks saades püsivad raskused arvutamisel ja arvumaailma mõistmisel, laps võibki jääda sõrmedega arvutama.
Düsgraafia puhul esineb kirjutades vale häälikstruktuur ehk vale tähtede valik ja järjekord, samuti on lapsel keeruline otsustada, millal kirjutada üks või kaks tähte, tugev või nõrk sulghäälik. Nii nagu düsleksia ja düskalkuulia puhul, võivad ka düsgraafia tunnused ajas veidi muutuda, kuna õpilane õpib ja areneb, kuid õigekirjavead ei kao.
Märgata tuleks ka muid aspekte, nagu näiteks käitumisraskuseid või kõrgendatud ärevust, mis võivad tihtipeale esineda koos õpiraskustega.
Spetsialistide, aga ka õpetajate teadlikkus düsleksia ja düsgraafia kohta on kindlasti viimaste aastate jooksul tõusnud. Düskalkuulia osas, peab tunnistama, oleme veel lapsekingades.
DÜSKALKUULIA
OSAS ON
TEADLIKKUS LIIGA
VÄHENE.
Eesti lasteaedades ja koolides on üldjuhul olemas eripedagoogid ning logopeedid, kes tegelevad eesmärgipärase arendustööga. Arvestada tuleb aga sellega, et mõningates piirkondades võib olla tugispetsialistide puudus.
Lapse toetamise protsessi peaksid olema kaasatud ka õpetajad ja kodu. Koostöös otsustatakse, milliseid kohandusi või
abivahendeid laps vajab, ning need dokumenteeritakse individuaalses õppekavas (lasteaias individuaalses arenduskavas).
Alustuseks võikski nõu pidada õpetajaga, samuti haridusasutuse eripedagoogi või logopeediga –mida on nemad märganud, millist tuge laps juba saab ning millised on võimalused edasiseks toetamiseks. Ka esmase hindamise saab läbi viia haridusasutuse eripedagoog või logopeed, kes puutub lapsega sagedamini kokku ning kellel on ülevaade tema arenguloost. Hindamise kokkuvõte on ka lapsevanemale toeks juhul, kui ta peab pöörduma koolivälise spetsialisti poole.
Kui õpiraskuse tõttu vajab muutmist õppekorraldus, tuleks broneerida aeg koolivälises nõustamiskeskuses Rajaleidja. Rajaleidja nõustab ka edasiste sammude osas, milleks võib olla näiteks diagnoosimine psühhiaatri või logopeedi juures.
ф Hiljuti avaldati eestikeelne veebileht www.düsleksia.ee, kus on infot nii düsleksia kui ka düsgraafia kohta.
ф Lihtne lugemine on raamat „Spetsiifilised õpiraskused“, autor on Diana Hudson.
Õpiraskusega
laps vajab tuge Õpiraskustega õpilased saavad haridusasutustes tuge ka juhul, kui ametlikku diagnoosi pole välja kirjutatud. Vähesel diagnoosimisel võib olla erinevaid põhjuseid – näiteks spetsialistide pikad järjekorrad või hoopiski lihtne ligipääs haridusasutuses pakutavale teenusele, mis ei sõltu diagnoosi väljakirjutamisest. Ametlik diagnoos võib aga vajalik olla tulevikus, kui õpilane jätkab haridust kutse, kesk või ülikoolis.
LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS –NATURAALSELT ELUS!
SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED
JÄÄVAD INIMESEGA
KOGU ELUKS.
Spetsiifilise õpiraskuse diagnoosi saamine võib olla ehmatav, kuid sellele järgneb sageli äratundmine ja kergendus – kõikidel tunnetel ja kogemustel on põhjus ning selle põhjusega saab tegeleda. Positiivne tagasiside ning pere, õpetajate ja
„Imetlen Lisettet, et ta nii tubli on. Kindlasti ei ole tal õppimine lihtne olnud, oleme näinud ka pisaraid. Paraku ei osanud selle tegelikku põhjust näha.“ Sellest, et tema teismelisel tütrel on düsleksia, sai ema Bärbel Salumäe teada alles hiljuti.
Kui Lisette kooliteed alustas, ei näinud tema ema lapse õpiraskusest mingeid märke, sest tütrel olid hinded korras, ta õppis iseseisvalt, oli sotsiaalselt aktiivne ja sõprade suhtes empaatiline. Kui oli vaja ette lugeda, tegi Lisette küll mõningaid lugemisvigu, aga kuna ta küsis harva abi, ei osanud ka ema teemale tähelepanu pöörata.
Hakkamasaamine oli pingutus
Tagantjärele tõdeb Bärbel, et kindlasti mõjutas Lisette düsleksia koolis hakkamasaamist. „Näiteks võttis tal ülesannete lahendamine aega, kuigi hinded olid alati head. Arvasimegi, et ta ei vaja õppimisel tuge, sest ta ei küsinud seda, aga pärast diagnoosi selgumist saan aru, kui palju on ta pidanud teistest rohkem vaeva nägema. Tegemist on lapsega, kes on väga iseseisev ja ennast kontrolliv. Ebaõnnestumisi elas ta kindlasti valusalt läbi ning pani endale pingeid peale,“ meenutab Lisette ema.
Lähemad pereliikmed teavad neiu
düsleksiast ja ta on sellest rääkinud ka paarile sõbrannale. Mõned õpetajad teavad samuti. „Eks küsimusi on ikka olnud, aga seda pigem täiskasvanute poolt, eelkõige vanavanemate poolt. Siis oleme selgitanud, mis, kuidas ja miks.“
Bärbel on tähele pannud, et nüüd, kui probleem on nime saanud, on ka Lisette enesekindlam ja elurõõmsam. „Laps, kes ei tahtnud isegi klassi ees lugeda, on tänaseks korduvalt pidanud kõnet kogu koolipere ees,“ rõõmustab ema. Sellist arengut ei oleks ilmselt juhtunud, kui Lisette kooli eripedagoog ei oleks märganud, tähelepanu juhtinud ja logopeedile suunanud. „Ma olen lapsevanemana selle eest nii tänulik! Ja logopeediga on meil samuti vedanud – aitäh Aaro Nursile tehtud töö eest!“
Bärbel tõdeb, et väga palju sai selgemaks ka peresuhetes, sest düsleksia on päritav. Nüüd ollakse vastastikku mõistvamad.
kaaslaste toetus on hädavajalikud, kuna stressirikkad olukorrad võimendavad raskusi.
Spetsiifilised õpiraskused jäävad inimesega kogu eluks, kuid nendega on võimalik elama õppida. See on nagu trennis käimine – kui oma aju eesmärgipäraselt ja järjepidevalt treenida, on tulemused ja enesetunne märgatavalt paremad. Seda, kui palju infot inimene enda kohta teistele jagab, otsustab ta ise. Spetsialistina pooldan ma avatust, kuna see näitab inimese tugevust ja pühendumust enda valitud alal tegutsemiseks.
Kahtluse või abivajaduse korral ära jäta seda enda teada ning vajadusel küsi nõu mitmelt spetsialistilt. Ning mis kõige olulisem – räägi oma lapsega ja kuula ka teda, suhtu tema muredesse tõsiselt.
Bärbel ja Lisette Salumäe
on kõige alus
Isegi kui laps on tubli, eeskujulik ja püüdlik, soovitab Bärbel võtta aega, et lapsega suhelda, uurida nii lapselt kui ka õpetajatelt, kuidas tal päriselt läheb. „Meie oleksime võinud varem teatud situatsioone õpetajaga arutada. Samas soovitan mitte süüdistada – ei ennast, partnerit ega õpetajaid.“ Bärbel ja Lisette on aru saanud, et düsleksia ei ole elus takistuseks, sellega tuleb lihtsalt toimetama õppida. Teadlikkuse kasvatamine ja positiivne ellusuhtumine on see, mida saab lapsevanem oma lapse jaoks kõige rohkem ära teha. „Minu laps on edukas ja aktiivne – ta on ikka sama laps, kes oli enne diagnoosi, lihtsalt endast rohkem teadlik.“
Et puhkus lastega jääks meelde mitte stressi, vaid rõõmu ja seiklustega, tasub üle vaadata, millised olukorrad võivad kõige sagedamini probleeme valmistada.
TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK
Turvaline suvi ei tule kindlasti keeldude ja käskude, vaid ettevalmistusega, milles osaleb kogu pere. Nii jääb rohkem ruumi muretuks mänguks ja suvemälestuste kogumiseks. Pealegi tunnevad lapsed, et on suuresti ise oma suve peremehed.
Kaotsiminek
Üks hajameelne hetk ja pisike kaob rahvamassi. Paanika hiilib sel juhul ligi ka lapsele, kellel sageli ei meenu ema või isa täisnimi, veel vähem telefoninumber. Selliste olukordade ennetamiseks tasub suurema lapsega eelnevalt kokku leppida kindel kogunemiskoht juhuks, kui üksteist silmist kaotate. Väiksemale lapsele võib panna käepaela, kuhu on kirjutatud kontaktandmed, või vajadusel märkida telefoninumbri otse käsivarrele.
Päike praeb ka läbi pilve
Suvepäike võib olla petlik – isegi pilvise taeva all võib UV kiirgus
nahka kahjustada. Laste tundlik nahk reageerib ruttu ja vahetult: juba paari tunni jooksul võib tekkida valus põletus, mille mõju võib avalduda ka hilisemas elus. Et seda vältida, peaks igapäevane suverutiin algama päikesekreemiga, mille kaitsefaktor on vähemalt SPF 30. Kreem tuleb kanda nahale juba enne õue minekut ja seda on vaja uuendada iga paari tunni tagant, samuti pärast ujumist või higistamist. Parim valik on spetsiaalselt lastele mõeldud kaitsevahend, mis on õrn ja lõhnavaba.
Vesi vajab valvsust
Madal vesi ja madratsil loksumine võivad tunduda turvalised, kuid tegelikkuses võib ka seal ootamatusi ette tulla. Tuul võib madratsi märkamatult kaldast eemale viia, ja vette kukkumine võib väikesele lapsele tähendada hirmu ning segadust. Täispuhutavad loomad ja rõngad ei asenda päästevesti. Kõige tähtsam – kui laps on
veepiiril, peaks täiskasvanu olema tema kõrval, mitte eemal rätikul istuma.
Kiivrid pähe, kapuutsid ära
Suvised seiklused ratta, rula või tõuksiga toovad lastele palju rõõmu, aga liikluses osalemine eeldab enamat kui ainult tasakaalu. Ilma kiivrita või kõrvaklappidesse kapseldudes muutub laps justkui õnnetuse magnetiks. Enne iseseisvaid sõite tasub koos harjutada nii pidurdamist, suuna näitamist kui ka tähelepanelikkust. Ratas peab olema lapsele sobiva suurusega, kiiver õigesti kinnitatud ja nähtavus tagatud. Kõrvaklapid ja ninani veetud kapuutsid segavad kuulmist ning nägemist ega kuulu liiklusesse. Ning kui ratas jääb hetkeks poe ette või parklasse, tuleb see alati lukustada – ka siis, kui plaanid vaid viieks minutiks sisse lipsata.
Muretut putukasuve!
Looduses liikudes võiks lapse riietus katta keha võimalikult palju. Spetsiaalsed lastele mõeldud putukatõrjevahendid aitavad. Sama teeb ka lihtne harjumus kontrollida pärast iga õueskäiku lapse nahka, eriti põlveõndlaid ja kuklatagust. See lihtne samm võib ära hoida hulga muret.
Üks levinumaid allergiaid on heinapalavik ehk hooajaline allergiline riniit. Selle põhjuseks on enamasti tuultolmlevate taimede, näiteks kaskede, leppade, sarapuu ja hiljem ka kõrreliste ning umbrohtude õietolm. Tüüpilised sümptomid on sel puhul vesine nohu, aevastamine, ninakinnisus, sügelevad ja vesised silmad ning üldine väsimus. Halvemal juhul võib allergiline reaktsioon süveneda ja põhjustada astmahooge, mille sümptomiteks on köha, hingeldus ja survetunne rindkeres.
Kuigi kevad on tärkamise ja suvi õitsemise aeg, mil tõuseb nii temperatuur kui ka inimeste meeleolu, kaasneb selle ilusa aastaajaga paraku paljude jaoks ka ebamugav probleem – allergiad. Peamiselt on allergiad seotud õietolmu levikuga, mis on üks põhilisi hooajaliste allergiliste reaktsioonide põhjustajaid.
TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK
Lisaks õietolmuallergiale esineb ka teisi allergilisi reaktsioone, mida sageli ei osata aastaaja eripärasustega seostada. Hallitusseente eosed, mis kevadel soojemate ilmade saabudes aktiivsemalt õhku paiskuvad, võivad paljudel inimestel põhjustada hingamisteede ärritust. Samuti võivad kevadised aiatööd või pargis viibimine suurendada kokkupuudet tolmulestade, loomakarvade ja teiste allergeenidega, mis varem püsisid toas või pinnases peidus. Allergikute immuunsüsteem võib reageerida ka mitmele allergeenile korraga – sel juhul võib kevadsuvise hooaja nautimine muutuda eriti vaevaliseks.
Allergiate leevendamiseks on olemas mitmeid viise, mis võivad aidata sümptomeid vähendada ja elukvaliteeti parandada. Oluline on jälgida õietolmutaset – paljud riigid ja piirkonnad pakuvad iga päev uuenevat õietolmuprognoosi, mille järgi saab õues viibimise aega planeerida. Kõrge õietolmutasemega päevadel soovitatakse allergikutel aknad suletuna hoida, vältida õues treenimist ning pesta pärast väljas käimist juuksed ja vahetada koju
naastes riided võimalikult kiiresti. Samuti aitab allergiahooge ennetada puhas õhk ruumis. Kasuta õhupuhastajaidniisutajaid ja võta tolmu regulaarselt.
Ka allergiaravimid aitavad allergiahooge leevendada ja ennetada. Antihistamiinikumid, ninaspreid ja silmatilgad võivad vähendada küll allergiasümptomeid, kuid neid peaks kasutama arsti juhendamisel, eriti krooniliste ja raskemate sümptomite korral. Mõnel juhul võib kaaluda ka allergiavaktsiini ehk immunoteraapiat, mis aitab organismi järkjärgult allergeeniga harjutada ning vähendab aja jooksul allergilise reaktsiooni intensiivsust või kaotab selle täielikult.
Lahendust võivad pakkuda ka looduslikud vahendid, näiteks nina loputamine soolalahusega aitab ninakäikudest allergeene eemaldada ja seeläbi limaskesta ärritust leevendada.
Tervislik toitumine, piisav uni ja stressi vähendamine toetavad samuti organismi üldist vastupanuvõimet.
Allikad: Pere & Kodu, allergialiit.ee, AI
Esimene vahend HPV-st tingitud emakakaela kahjustuste ennetamiseks ja raviks1,2
võrreldes spontaanse paranemisega1,2
Saadaval juba 55 riigis
PAPILOCARE tupegeel on meditsiiniseade. Loe tähelepanelikult kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga.
Viited: 1. Serrano L. et al. Efficacy of a Coriolus versicolor-based vaginal gel in women with human Papillomavirus-dependent cervical lesions: The PALOMA Study. J Low Genit Tract Dis 2021;25:130-136. doi:10.1097/LGT.0000000000000596. 2. Centeno C, Coll M, Fiol G, López B, Riera M, Valenzuela O, Sanmartín P. Efficacy of a multi-ingredient Coriolus versicolor-based vaginal gel on High-risk HPV clearance: preliminary results from the PALOMA 2 clinical trial. [Oral Communication].10th Congress of the European Federation for Colposcopy Riga, September 18-21, 2024.
Üle 750 tuhande naise on saanud ravi Papilocare’iga®
Rohkem infot leiad: www.papilocare.ee
Tootja esindaja Eestis: Richter Gedeon Eesti filiaal
Inimese papilloomiviirus (HPV) võib kaasa tuua raskeid haigusi, seepärast on väga oluline teismelisi selle vastu vaktsineerida. HPV ei tee vahet – selle võib saada iga noor, kes alustab seksuaalelu. Lapsevanemate teadlik valik lubada laps vaktsineerida enne riskide tekkimist võib tulevikus ära hoida raskeid haigusi, sealhulgas vähki. See artikkel annab faktipõhise ülevaate, miks laste HPV vastu vaktsineerimine on nii oluline.
TEKST:
MARIE BERG FOTO: SHUTTERSTOCK
Inimese papilloomiviirus on inimeselt inimesele leviv viirus. Sel on üle saja tüve, millest enamik põhjustavad healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel, kuid mõningad HPVtüved võivad põhjustada vähieelseid seisundeid ja vähkkasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela, häbeme, tupe, päraku ja peenisevähk) ning suuõõnes (nt suu ja neeluvähk). Seega on äärmiselt tähtis varakult HPV vastu vaktsineerida. Inimese papilloomiviirused levivad otsesel kokkupuutel nakatunud inimese naha või limaskestadega, suguelundite nakkus peamiselt sugulisel teel. Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Nakkusele iseloomulikke sümptomeid sageli ei esine ja inimene ei pruugi teadlik olla, et on nakkuse kandja ning levitab seda ka teistele. Seega on vaktsineerimine tõesti väga oluline, et ennetada võimalikke hilisemaid komplikatsioone.
Ennetamine on võti
Parima kaitse kõrge riskiga HPVtüvedega nakatumise vastu annab vaktsineerimine enne seksuaalelu alustamist. HPVvastased
vaktsiinid aitavad hinnanguliselt ära hoida üle 90% HPVnakkustest ning peaaegu kõik HPV põhjustatud vähijuhud. HPVvastane vaktsiin on Eestis lisatud riiklikusse immuniseerimiskavasse. Sihtrühma kuuluvaid lapsi vaktsineeritakse tasuta.
80% nakatub
80% inimestest nakatuvad elu jooksul mõne HPVtüvega. Pärast nakatumist on inimene kaebusteta ega ole oma nakkusohtlikkusest
ise teadlik. HPVinfektsioonist võib organism ise vabaneda, kuid mõnikord võivad tekkida rakulised muutused limaskestadel. Kuna vaevused puuduvad, on võimalik probleem avastada ennekõike regulaarse arstliku kontrolli käigus. Näiteks emakakaelavähi tekkele eelnevaid muutuseid saab naistearst tuvastada PAPuuringuga. Selleks kutsutaksegi naisi regulaarselt sõeluuringule. Mida varem kõrvalekalle leitakse, seda parem on ravi tulemus.
Igal aastal haigestub Eestis 170–180 naist emakakaelavähki ja selle tõttu sureb umbes 65 naist. Seda on võimalik aga ära hoida regulaarse naistearsti külastuse ja vaktsineerimisega.
Mida vaktsiin teeb?
Vaktsiin annab kaitse HPV kõige ohtlikumate tüvede 16, 18, 31, 33, 45, 52, 58, 6 ja 11 vastu. Neist esimesed seitse on peamised onkogeensed tüved ja viimased kaks kondüloomide põhjustajad ning madala vähiriskiga. Vaktsineerimise tulemusel tekkinud kaitse on tõhus ja pikaajaline. Vaktsiin sisaldab konkreetse HPVtüübi pinnaga sarnaseid osakesi, mitte pärisviirust. Seega pole vaktsiin nakkusohtlik. Süstides lihasesse vaktsiini, jõuab see vereringesse ja organismis tekivad spetsiifilised antikehad, mis edaspidise HPVsse nakatumise ära hoiavad.
Allikad: Terviseamet, vaktsineeri.ee, soeluuring.ee, seksuaaltervis.ee
Alates 1. veebruarist 2024 vaktsineeritakse HPV vastu kõiki Eesti lapsi (poisse ja tüdrukuid) vanuses 12–14. Samuti võimaldab riik tasuta vaktsineerimist nendele 15–18-aastastele, kes ei ole veel HPV vastu vaktsineeritud.
HPV-vaktsiin on võimalus ennetada HPV-sse nakatumist. Kuna HPV levib peamiselt seksuaalsel teel, on kõige parem vaktsineerida enne seksuaalelu algust, kuid uuringud kinnitavad, et ka juba seksuaalelu alustanud saavad vaktsiinist kasu.
Vaktsiin ei ravi välja olemasolevaid viirustüvesid. Vaktsineerida on soovitatav nii naisi kui ka mehi, sest mõlemast soost inimesed levitavad viirust ja kõrge riski HPV võib viia vähieelse seisundi või vähi tekkeni.
Eestis kasutatakse HPV-vaktsiini Gardasil 9, mis annab kaitse seitsme kõrge riski HPV-tüve (16, 18, 31, 33, 45, 52, 58) ja kahe kondüloome tekitava HPV-tüve (6, 11) vastu.
Vaktsineerimiskuur 12–18-aastastele koosneb ühest vaktsiinidoosist. Värsked teadusuuringud on näidanud, et HPV-vaktsiini üks doos annab piisava ja pikaajalise kaitse HPV-nakkuse vastu.
Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab alates 19. eluaastast vaktsineerida kahe doosi HPV-vastase vaktsiiniga, mille intervall on minimaalselt kuus kuud. Alates 19. eluaastast peab vaktsineeritav HPV-vaktsiini eest ise tasuma vastavalt vaktsineerija hinnakirjale.
Suvi tähendab muutusi kogu pere igapäevaelus: üha rohkem toimetatakse õues ja igapäevaaktiivsus kasvab. Laste garderoob peab samuti nende muutustega sammu pidama –riided võiksid olla mugavad, ilmastikule vastupidavad ja võimaldama vaba liikumist. Selleks et laste suvegarderoobi planeerimine ei muutuks liiga segaseks ega kulukaks ettevõtmiseks, tasub sellele läheneda süsteemselt ja teadlikult.
TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Teadlik planeerimine kapselgarderoobi põhimõttel
Üks tõhusamaid viise nii iseenda kui ka lapse riidekapi kombineerimiseks on kapselgarderoobi põhimõte. See tähendab, et garderoobis võiks olla väiksem hulk hoolikalt valitud riideesemeid, mida saab omavahel vabalt kombineerida. Nii vähendad mitte ainult oma igahommikust otsustamisvaeva, vaid väldid ka ebavajalikke oste ja suudad kapis paremini korda hoida.
Suvehooajaks võiks lapsel olla valikus 5–7
Tsärki, mõned lühikesed ja pikad püksid, ükskaks kergemat kampsunit ning ilmastikukindel
jope. Ka mistahes peakate on päikesekaitseks hädavajalik ja see võiks olla valmistatud UVkaitsega kangast.
Jalatsiriiulile kuluvad ära mugavad sandaalid, hingavad tossud ja igaks juhuks ka paar kummikuid või teisi veekindlaid jalanõusid. Eelistada tuleks jalatseid, millel on painduv tald ja reguleeritavad kinnitused. Paljude lapsevanemate eelistuste seas on järjest populaarsemaks muutunud ka barefootstiilis jalanõud, mis soodustavad jala loomulikku liikumist ja võimaldavad jalalihastel areneda vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele.
Materjalivalikut ei tasu alahinnata
Kangaste valik mängib garderoobi kokkupanekul määravat rolli. Kuna lapsed liiguvad palju, higistavad kergemini ja nende nahk on tundlikum, tasub eelistada hingavaid ning nahasõbralikke materjale. Puuvill ja bambusviskoos on head valikud igapäevaste särkide ning aluskihtide puhul. Palavama ilma korral sobib kandmiseks suurepäraselt linane riie, mis mõjub jahutavalt ja kergelt. Õueriietuses tasub vaadata tehniliste materjalide poole, näiteks softshell või ripstopnailon, mis on tuule ja veekindlad, kuid samas hingavad.
Eesti kevad ja suveilmade ebastabiilsus eeldab sageli ka kihilist riietumist. Kõige sisemiseks, naha vastas olevaks kihiks sobivad niiskust juhtivad, pehmed ja õhukesed materjalid. Keskmine kiht võiks hoida kehasoojust: sobivaks materjaliks on näiteks fliis või puuvill. Välimine kiht peaks kaitsma tuule, vihma ja tugeva päikese eest. Lapse jaoks on oluline, et kõiki kihte oleks lihtne ise selga panna ja maha võtta – trukid, lukud ja reguleeritavad kummid muudavad selle võimalikult mugavaks.
Värvide ja mustrite valikul võiks otsida tasakaalu
Suveperioodiks sobivad hästi heledamad ja elavamad toonid, mis peegeldavad päikesevalgust ega lähe nii kiiresti kuumaks. Neutraalsed põhitoonid, nagu hall, beež, oliiviroheline või tumesinine, sobituvad paljude teiste värvidega ning on igapäevaseks kandmiseks praktilised. Aktsentvärve, näiteks sinepikollast, roosat või korallpunast, võiks kasutada pigem üksikutes detailides või väikestes rõivaesemetes, nagu särk või müts – nii püsib garderoob huvitav ja elav, ent mitte liiga kaootiline.
Lapse kasvutempo
arvestamine säästab raha ja vähendab liigset tarbimist
Garderoobi planeerides tasub alati silmas pidada ka kasvutempot. Lapsed kasvavad kiiresti ja tihti võib juhtuda, et hooaja alguses ostetud rõivas jääb juba mõne kuu pärast väikeseks. Praktiline on valida riideid ja jalanõusid, mis on üks suurus suuremad, eriti kui tegemist on venivate, reguleeritavate või vabalt langevate lõigetega. Samuti on mõistlik kasutada võimalust soetada kvaliteetseid rõivaid hooaja lõpumüükidelt või järelturult, planeerides nii ette ka järgmise aasta suvegarderoobi.
2025. aasta trendid: retro, looduslähedus ja funktsionaalsus
Selle aasta kevadsuvised lasteriiete trendid sarnanevad täiskasvanute moega: on märgata selget suunda looduslähedaste toonide ja unisexlõigete poole. Tagasi on 1980ndate ja 90ndate mõjutused – retrostiilis mustrid, kõrged vöökohad, laiad lõiked ja pastelsed toonid. Loodusmotiivid, nagu lehed, lilled ja loomad, on samuti esil.
Küll aga ei ole praktilisus moe kõrval tagaplaanile jäänud – rõivastelt leiab palju funktsionaalseid detaile, näiteks suured taskud, eemaldatavad kapuutsid ja reguleeritavad varrukad. Moeloojate seas on üha enam kasvamas ka arusaam, et lastemood peab toetama vaba liikumist ja iseseisvust, mitte esindama pelgalt täiskasvanute esteetikat.
Lapse garderoobi kujundamisel ei peaks iga hinna eest eesmärgiks olema efektne või trendikas välimus, vaid eelkõige funktsionaalsus ja lapse mugavus, tervis ning heaolu. Kui riided on kerged, hingavad ja mugavad, on laps ka vabam mängima, õppima ja avastama ning kannab neid rõivaid parema meelega. Lapsevanema teadlik ja läbimõeldud lähenemine aitab vältida ületarbimist ning loob aluse kestvale, mugavale ja praktilisele garderoobile.
Lapsevanemaks saamine on imeline kogemus! Olgu tulemas sinu esimene või neljas laps, on ees imeline ja põnev, ehkki sageli ka väljakutseid pakkuv tee. See on täiesti uue elu algus, mis on ainulaadne kogemus.
Hoolitse oma beebi ja keskkonna eest
Esimesel eluaastal võib lapsel vaja minna isegi üle 2000 mähkme. Seega on oluline, et mähkmed ei kahjustaks lapse nahka ega keskkonda. Lupilu mähkmed on beebi nahale pehmed ja mugavad kanda ning lisaks on need saanud FSC puidust toodete tarneahela serti�ikaadi.
Lupilu mähkmed on eriti õhukesed ja mugavad. Neil on suur imamisvõime ja täiendav kiht niiskuse ärajuhtimi-
Märtsis emaks saanud Silja kiidab Lupilu tooteid: „Beebitoodete puhul on kahtlemata oluliseimaks see, et need oleksid beebi nahale sõbralikud. Kuid vähem tähtis pole ka soodne hind. Just need on kaks peamist põhjust, miks olen jäänud kasutama Lupilu tooteid.“
seks, et mähkmed jääksid pehmeks ja kuivaks kogu kandmise ajal. Mähkmetel on elastsed ja mugavad servad, mis sobituvad ideaalselt lapse kehaga.
Tänu mähkmete erilisele sobivusele saab laps nautida liikumisvabadust.
Lupilu mähkmete sisemine kiht koosneb nahasõbralikust �liisist, tänu millele on need eriti pehmed, hingavad ja nahale meeldivad.
Tooted, mis paitavad beebi nahka
Lupilu lasteriiete sari Pure Collection on valmistatud jätkusuutlikust orgaanilisest puuvillast, mille kvaliteedile võid kindel olla. Kõigil rõivastel on GOTS (Global Organic Textile Standard) märgistus, mis kinnitab, et puuvill vastab orgaaniliste tekstiilide tootmiskriteeriumitele kogu tarneahelas. Samuti kasvatatakse puuvilla looduslike kiudude saamiseks kontrollitud süsteemis. GOTS-standard
garanteerib, et rõivad ei sisalda kahjulikke aineid ning tekstiili tootmine toimub säästes loodusvarusid ja kasutades kontrollitud tooraineid. Selleks, et kõik meie tooted vastaksid kõrgeimatele kvaliteedinõuetele, kontrollitakse neid mitu korda, sh Hohensteini Instituudis. Lidli poodides on saadaval ka valik kõige sagedamini kasutatavatest beebide ning laste hügieeni- ja hooldustoodetest. Lisaks õrnadele pesuvahenditele näiteks tsinksalv, mis on hea lapse pepu punetava naha kaitsmiseks pärast pesemist.
Mida beebid söövad?
sinu lapse esimene lisatoit
Kuni 6 kuu vanuseni on lapse jaoks parim söök rinnapiim, mistõttu on soovitatav alustada lisatoiduga alles pärast lapse 6-kuuseks saamist. Mõned lapsed võivad hakata lisatoitu sööma juba 4–5 kuu vanuselt. Millega toita last, kes on valmis lisatoitu sööma?
Soovitatavad toidud
Puder, köögivilja- ja puuviljapüree.
Mida võib laps süüa?
Pakkuda imikule ühest köögiviljast valmistatud püreed, näiteks kartuli- või lillkapsapüreed. Pärast paaripäevast proovimist võib sinna lisada ühekaupa teisi köögivilju, näiteks porgandit ja kõrvitsat. Pudruga võiks alustada, kui köögivilju juba paar nädalat söödud on. Ka pudru puhul alustada ühest teraviljast, näiteks kaerast, hirsist või tatrast valmistatud pudruga. Püreeks keedetud puuviljad lisada menüüsse viimasena.
Soovitatavad toidud
Veidi jämedama konsistentsiga püree, liha, kala ja munakollane.
Mida võib laps süüa?
Liha hakata andma iga päev teelusikaotsa jagu korraga ning segada teiste püreede sisse. Lapsele sobivad veise-, vasika-, sea-, lamba- ja linnuliha. Pärast liha proovimist saab menüüsse lisada kala või muna ning neil päevadel liha menüüst välja jätta. Muna puhul jälgida, et lapsel ei tekiks allergianähte. Kala võiks olla kalakasvandustest ja saastamata siseveekogudest püütud valge lihaga kala.
Soovitatavad toidud
Hapendatud piimatooted, kohupiim, juust, maks.
Mida võib laps süüa?
Imikule võib nüüd pakkuda hapendatud piimatooteid, nagu jogurt ja keefir. Alustada sobib maitsestamata jogurtiga, millele saab lisada puuvilja- või marjapüreed. Lisa menüüsse kohupiima, kodujuustu ja juustu, kuid nende kogus ei tohiks ületada 50 grammi päevas. Maksa, mis sisaldab palju rauda ja vitamiine, pakkuda paaril korral kuus segatuna köögiviljapüree sisse. Peretoitu sobib beebile pakkuda alates 11–12 kuu vanusest.
Kõik Lidlis müüdavad Lupilu beebitoidud on mahedad ja neile ei ole lisatud suhkrut.
Kõik Lidlis müüdavad Lupilu beebitoidud on
Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusosakond sai hiljuti südantsoojendava kingituse: Lidl annetas 1000 kaubamärgi Lupilu toodetega beebipakki, mis jõuavad kõigi vastsündinute vanemateni, kes sünnitavad Tartu naistekliinikus.
„Esimesed kuud beebiga on kindlasti
täis rõõmu, ent ka palju kohanemist –magamata öid, uusi kogemusi ja ootamatuid kulutusi,” tõdes Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel. „Loodame, et meie väikene panus annab peredele võimaluse keskenduda just sellele kõige tähtsamale – lapse sünni rõõmule.”
Tartu pole esimene linn, kus Lidl oma beebipakke jagab – varem on sarnased kingitused jõudnud Ida-Viru keskhaiglasse ja Narva haiglasse. Lidli eesmärk on laiendada koostööd kõigi Eesti sünnitusmajadega, et toetada järjest rohkem peresid uue elu alguses.
Tõepoolest, selline artikli pealkiri võib tekitada kerget ärevust ja kerkib küsimus, kas on olemas oht, et tekitan lapsele magamisharjumused, mis võivad tema tervist kahjustada?
TEKST: KETLIN REIS, beebiuni.ee beebide ja väikelaste unenõustaja FOTO: SHUTTERSTOCK
Ma tahan seda pinget, mis sul nüüd tekkida võis, kohe maandada.
Enamasti on siiski nii, et kui laps on pidevalt väsinud, magama jäämine on suur väljakutse või on öösel tihedad ärkamised, siis saad lapsevanemana ju ruttu aru, et midagi
Vanus Keskmine ööpäevane unekogus (koos öiste toitmistega)
0-3 kuud 14-17 tundi
4-11 kuud 12-15 tundi
12-24 kuud 11-14 tundi
peaks tegema teisiti. Ja kui sa juba unemurele lahendusi otsid, siis ongi hästi!
Vaatame üle baasteadmised, mida beebi ja väikelapse une kohta teada võiks, et terve pere saaks endale vajalikud unetunnid kätte.
Beebi une areng ja normid
Millisteks muutusteks valmis olla:
Ootuspärane uni
Öine ja päevane uni ei ole selgelt eristunud. Päevakava on kaootiline, ärkvel 45-90 minutit korraga. Beebi armastab kontaktunesid.
Eristub kindel ööune aeg, olenevalt lapse unevajadusest 9-12 tundi. Tekib kindlam päevaunede arv, tavaliselt 2-4 tükki. Öösel keskmiselt 3 ärkamist.
Liikumine 1 päevaune suunas. Kuni 3 öist ärkamist veel võrdlemisi levinud.
Need on erinevate allikate põhjal keskmised näitajad. Enda beebi puhul on oluline jälgida, kas ta on päeval ärkveloleku ajal rõõmus ja puhanud. Kui enamasti on, siis ilmselt olete leidnud tema jaoks hea tasakaalu. Laste unevajadus on tõesti varieeruv.
Tervislikud uneharjumused –millal ja kuidas neid luua?
Uneharjumusi saab toetada juba päris varakult. Umbes 6–8 nädala vanuses võib alustada lihtsate harjumuste kujundamisega.
Olulised unehügieeni põhimõtted: ф Ärkvel olles valgus ja aktiivsus, öösel pimedus ja vaikus. ф Igapäevane rütm – päeva alustamine kindlal ajal, lapse väsimusmärkide tähele panemine ja vajalike uinakute pakkumine. ф Rahulik, rahustav tegevus enne und.
Unerutiin on tõesti oluline. See aitab beebil mõista, et uni on tulekul. Toimiv rutiin võib sisaldada: vannitamine, rahulik massaaž, laulmine või jutu lugemine, toitmine, kaisutamine. Oluline on järjepidevus – rituaal ei pea olema pikk, aga võiks olla tuttavas järjekorras.
Järgmine samm on uinumine. On neid lapsi, kes saavad kergusega ise uinumisega hakkama, ja ka neid, kes vajavad närvisüsteemi rahustamiseks suuremat välist tuge isegi kuni väikelapseeani välja. Iga laps kasvab sellest välja omas tempos. Kui vanem tunneb, et ainult imetades, kussutades või kaisutades lapse uinutamine hakkab koormama, saab lapsele tutvustada uusi magamisharjumusi. Kui beebi ärkab öösel mitu korda, ei tähenda see automaatselt probleemi. Esimestel eluaastatel on öised ärkamised täiesti normaalsed. Kui aga laps ei nuta või ei
vaja aktiivset tuge, võib talle julgelt aega anda, et jõuda ise uuesti uinumiseni.
Mõni laps saabki iseseisva magamisega sünnist alates väga hästi hakkama. Väga suurt rolli mängib lapse närvisüsteemi küpsus ja temperament, aga ka üldine tervis ja kaalutõus. Seetõttu ei maga kõik lapsed, vaatamata vanemate pingutustele luua ideaalsed magamistingimused, täpselt samamoodi. Ka uuringud kinnitavad, et tundlikuma unega
laste vanemad on vägagi heade unealaste teadmistega.
Millal otsida professionaalset abi?
Kui beebi ei paista vaatamata pingutustele piisavalt unetunde saavat või on uni väga rahutu ja katkendlik, tasub nõu pidada unenõustaja või perearstiga. Mõnikord piisab väga väikestest muudatustest, et uni saaks kergemini tulla. Kindlasti ei tasu enda murega üksi jääda, kui suur või väike see ka poleks.
ф Võimalusel jaga öö- või hommikuvalveid partneriga.
ф Mine õigel ajal magama, et enda unetunnid täis magada.
ф Vähenda koduseid ootusi ja luba endal puhata, kui seda tegelikult vajad.
ф Otsi tuge – beebiga seonduv ei pea jääma vaid ühe vanema õlgadele.
Toimeaine tsetirisiin 10mg. Käsimüügiravim.
Näidustus: Allergia sümptomite leevendamiseks.
Müügiloa hoidja ja tootja: Vitabalans Oy, Varastokatu 8, 13500, Hämeelinna, Finland
Täiendav info müügiloa hoidja Eesti esindusest: Vitabalans Pharma OÜ, Hõbekuuse tee 26, Tallinn 12111.
Kui Liina (27) poeg sündis, oli naine täis rõõmu ja ootust. Kuid juba sünnitusmajas sai ta esimese ehmatuse – rinnaga toitmine ei läinud sugugi nii lihtsalt, kui ta oli arvanud.
TEKST: KEILIT BAUER ILLUSTRATSIOONID: SHUTTERSTOCK
„Mäletan, kuidas esimest korda proovisin teda rinnale panna. Ta otsis, avas suu, aga ei saanud korralikult kinni. See tundus nii loomulik ja ometi ei tulnud see meil kuidagi välja,“ meenutab Liina.
Esimesed päevad haiglas möödusid pidevate katsetuste tähe all. Imetamisnõustaja aitas, soovitas erinevaid võtteid ja julgustas Liinat mitte alla andma. „Öeldi, et mõnel beebil lähebki lihtsalt rohkem aega. Aga see ootus pani mind ainult rohkem pingesse. Ma olin väsinud, mu rinnad olid valusad ja ma kartsin, et mu laps ei saa piisavalt süüa,“ räägib naine.
Kui nad lõpuks koju jõudsid, jätkas Liina katsetamist. Ta järgis kõiki nõuandeid ja lootis, et poeg harjub rinnaga. Ühel hetkel tunduski, et asi hakkab paranema – nädalaga olid mõned korrad õnnestunud. Kuid midagi oli endiselt valesti. „Ta sõi, aga oli alati nii rahutu. Tõmbus ruttu eemale ja nuttis tihti pärast söötmist. Ma ei tundnud, et see oleks meie jaoks loomulik või nauditav,“ ütleb Liina.
SÜÜD, NAGU OLEKSIN LÄBI KUKKUNUD.
Ta otsis seepeale taas abi imetamisnõustajalt ja vahepeal tundus, et sellest oligi abi, aga siiski, kui laps oli kolme kuu vanune, otsustas ema rinnaga toitmisest loobuda. „See oli raske otsus. Tundsin süüd, nagu oleksin läbi kukkunud. Samas nägin, et mu poeg oli pudeliga rahulikum, sõi paremini ja võttis kaalus juurde. Lõpuks pidin valima selle, mis me mõlema jaoks toimis.“
Kui Liina sellest teistele rääkis, ei jäänud hukkamõist tulemata. Teised emad vaatasid teda viltu, justkui oleks ta lihtsalt liiga kergesti alla andnud. Ka arst ei varjanud oma kahtlusi. „Mind tegi kurvaks,
et keegi ei küsinud, kuidas ma end tunnen. Ainult see oli oluline, kas ikka annan lapsele rinnapiima. Aga minu ja lapse suhe ei sõltunud ainult imetamisest,“ sõnab ta. Nüüdseks on aastad möödunud ja naine ei tunne enam süüd. Tema pea neljaaastane poeg on terve, õnnelik ja tugev. „Tean, et iga ema ja iga laps on erinevad. Oluline on teha otsuseid, mis sobivad just sulle ja sinu lapsele. Minu armastus tema vastu ei sõltunud rinnaga toitmisest, vaid sellest, et ta sai armastust ja hoolt iga päev.“
Kõik juhtumid on individuaalsed
Pere ja Kodu küsis SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku ämmaemandimetamisnõustajatelt Jekaterina Kalamehelt ja Karolin Köörnalt vastuseid imetamisteekonna alguses tekkivatele küsimustele.
Kui sageli esineb olukordi, kus imetamine ei õnnestu, hoolimata ema pingutustest?
Uuringute kohaselt on sagedasemaks imetamise ebaõnnestumise põhjuseks valu imetamisel, mis
võib olla tingitud ema rindade eripärast, lapse keelekidast, valest asendist ja imemisvõttest. Valu tekitab ka soor ja vasospasm rinnanibudel. Levinud põhjuseks on veel vähesed või valed teadmised rinnaga toitmisest, imetamise toe puudumine, valed nõuanded, liiga varajane, valel viisil ning kergekäeliselt kasutusele võetud piimasegu pakkumine. Samuti tuuakse välja ema vaimset ja füüsilist tervist ning puudulikku tugivõrgustikku. Kõik eeltoodud põhjused võivad mõjutada rinnapiima tootlikkust.
Põhjused, miks beebi rinda ei taha võtta, on erinevad, ja võivad olla tingitud: ф sünnistressist, millest taastumine võib aega võtta mitu päeva ja laps olla unisem; ф enneaegsus või madal sünnikaal, mille tõttu beebi võib olla ebaküps, väheaktiivne; ф teatud haigusseisundid, nagu näiteks beebi madal veresuhkrutase, kollasus, infektsioonhaigused; ф keelekida; ф muud põhjused.
Emapoolsed põhjused võivad olla seotud rindadega, näiteks rinnanibude anatoomilised iseärasused: sissetõmbunud või lamedad rinnanibud, piimapais, mille tõttu rind on pinges ja seetõttu lapsel haaramine raskem.
EMADUS PEAKS
OLEMA RÕÕM.
Võimalusel soovitame pöörduda rinnaga toitmise nõustamisele juba lapseootel emadel, kellel on sündimas esimene laps, kelle eelnev imetamise teekond oli keeruline või ebaõnnestunud. Vastuvõtul saavad emad nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi nõuandeid seoses imetamise alustamise ja edukama jätkamisega. Vajadusel saab mulaažidega proovida imetamisasendeid, võtteid, soovi korral saame ema rinnad üle vaadata ning tutvuda erinevate imetamise abivahenditega, juhendame nende kasutamise
osas ning aitame murda imetamisega seonduvaid müüte. Kui emal on eelnev keeruline imetamiskogemus, analüüsime seda ning teeme plaani, kuidas sel korral võiks kõik paremini õnnestuda.
Kas on olnud juhtumeid, kus hoolimata nõustamisest ja kõigist pingutustest imetamine lihtsalt ei õnnestu?
Sellele küsimusele on raske vastata, kuna kõik juhtumid on individuaalsed ja mõjutatud erinevatest teguritest. Näiteks esimestel sünnitusjärgsetel päevadel kuni nädalatel võib beebi olla unisem ja ise toitmiseks mitte ärgata, vajades toitmiskordadeks vanematepoolset äratamist, mis on ajutine. Juhul, kui esmased toitmisraskused võiksid olla teoreetiliselt ajaliselt lahenenud ja esineb siiski mõni jätkuv probleem, võiks pöörduda professionaalse abi saamiseks ämmaemandimetamisnõustaja poole, teatud seisundite korral teeme lisauuringuid ja analüüse,
vajadusel suuname ema või lapse järgmise tervisespetsialisti poole.
Millised on kõige sagedasemad emade hirmud seoses imetamisega?
Emad tajuvad ühiskonna survet ja etteheiteid, kui imetamine ei ole õnnestunud või rinnapiimakogused vähesed. Samuti muretsevad nad, kas rinnapiim on täisväärtuslik ja kas seda jagub lapsele piisavalt, ning tunnevad süüd, kui peavad pakkuma piimasegu. Sageli võrreldakse end teistega, aga maailmas pole ühtegi samasugust ema ega last.
Emadus peaks olema rõõm ja selleks on tarvis, et ema esmased vajadused, nagu söömine, joomine ja päeval lapsega puhkamine, oleksid rahuldatud – nii saab ema pakkuda ka oma järglastele piisavalt hoolt. Ehk võiks vähem pöörata tähelepanu teiste arvamustele ja keskenduda positiivsetele hetkedele, mida emadus pakub – imetamine on vaid üks osa sellest.
Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiifilisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani.
Ootame kõiki NordicVet Loomakliinikusse (Koskla 16, Tallinn)
Oleme avatud esmaspäeval ja kolmapäeval 9-19, teistel tööpäevadel 9-17!
+372 5554 5522 • info@nordicvet.ee
Vaata lisa meie kodulehelt www.nordicvet.ee
TEKST JA FOTOD: PAULA SÄREKANNO
NÕUD JA TARVIKUD: GEMOSS
Kuuele kuni kaheksale
Mõnusalt mahedamaitseline kana, mis meeldib nii pere suurematele kui ka väiksematele. Marinaadi võid valmis teha ka päev varem ja panna kinnises karbis või suletavas grip-kilekotis külmikusse.
Retsept:
ф 700 g kanakintse
ф 130 g maitsestamata jogurtit
ф suur peotäis värsket tüümiani
ф 2–3 keskmist küüslauguküünt
ф 1–2 tl sidrunimahla
ф 2 tl õli
ф soola, pipart
Valmistamine:
Haki tüümian ja puhasta küüslauguküüned. Pressi kaussi küüslauguküüned, lisa jogurt, hakitud tüümian, sool-pipar, õli ja sidrunimahl ning sega. Seejärel pane kaussi kanakintsud ning sega läbi nii, et kõik lihatükid oleksid ühtlaselt marinaadiga kaetud. Tõsta kauss vähemalt 2–3 tunniks või veel parem üleöö külmikusse seisma. Marineeritud liha tõsta grillile ja küpseta, kuni kana on pealt krõbe ja seest läbi küpsenud. Serveeri salati või grillitud köögiviljade ja Cipriani kastmega.
Cipriani kaste
Neljale
ф 3 sl majoneesi
ф 2 sl Worcestershire’i kastet
ф 1 sl sidrunimahla
ф soola-pipart
Valmistamine:
Sega kõik koostisosad kokku ja naudi!
Neljale kuni kuuele
Kergelt suitsused grillitud tomatid koos kreemise burrata ja mõnusalt värskete kodumaiste ürtidega maitsevad koos taevalikult. Ülilihtne salatitaldrik ka neile, kes pikalt kokata-hakkida ei taha. Tasub kindlasti proovida!
ф 3 sl õli
ф 1 küüslauguküüs
ф 500 g tomateid
ф 3 burrata’t
ф 3 sl hakitud rohelist sibulat
ф 6 viilu lapileiba
ф veidi oliiviõli ja soola
Valmistamine:
Sega kausis kokku õli, pressitud küüslauk ja sool ning veereta õlisegus tomateid. Lõika õlised tomatid pooleks ja pane kuumale grillile, lõikepool all. Grilli ühelt ja teiselt poolt keskmisel kuumusel 10–15 minutit, kuni tomat on pealt kergelt kuldne ja läbi küpsenud. Heaks märgiks on see, kui tomati nahk hakkab vaikselt lahti küpsema. Seejärel lisa grillile ka lapileivad ja kuumuta mõlemalt poolelt.
Säti taldrikule grillitud tomatid, nende vahele lahti rebitud burrata’d. Nirista üle oliiviõliga, puista peale soolahelbeid ja hakitud rohelist sibulat. Serveeri kõrvale grillitud lapileibu.
Kuuele
Kui suvi oleks supp, siis oleks ta selline. Kaunilt erkroheline õrn püreesupp teeb pai nii kõhule kui ka tujule ja on piisavalt maheda maitsega, et meeldida ka pisematele. Ülihästi sobiv kerge kõhutäis nendeks päikselisteks päevadeks, kui midagi väga toekat ei soovi.
ф 700 g suvikõrvitsat
ф 150 g bataati
ф 150 g lillkapsast
ф 5 cm porrut
ф 1 suur küüslauguküüs
ф 500 ml vett
ф 500 ml köögiviljapuljongit
ф peotäis hakitud värsket peterselli
ф peotäis hakitud värsket tüümiani
ф 1 loorberileht
ф 50 g võid
ф soola
ф praadimiseks õli
ф serveerimiseks 120 g mozzarella’t
Valmistamine:
Pese suvikõrvits ja lillkapsas ning haki tükkideks. Koori bataat ja tükelda. Haki porru ja küüslauk ning pane koos õli ja loorberilehega potti. Kuumuta, kuni küüslauk ja porru on klaasjad. Lisa potti hakitud köögiviljad ja pruunista õrnalt. Seejärel lisa potti vesi ja köögiviljapuljong ning keeda, kuni köögiviljad on pehmed. Tõsta supp kannmikserisse, lisa värsked ürdid ja või ning purusta ühtlaseks püreesupiks. Viimast võid teha ka saumikseriga otse potis. Serveerimiseks tõsta kuum supp kaussi, lisa mõned mozzarella rebitud tükid ja kaunista petersellilehega.
Kuuele kuni kaheksale
Tarte tatin’i valmistamiseks vajad panni, mida saad tõsta ka ahju – vali pann, mille käepide oleks kuumakindlast materjalist, või ahjuvorm, mida saad kasutada ka pliidil.
See karamelline lahtine pirukas on tõeline üllataja. Just nagu oleksid sibulamoos ja tarte tatin omavahel kokku saanud. Kreemine kitsejuust lisab sügavust ja värskust.
ф 450 g punaseid sibulaid
ф 100 g võid
ф 100 g kookospalmisuhkrut
ф 2 tl kuivatatud punet
ф 250 g lehttainast
ф soola-pipart
ф serveerimiseks 100 g kitsejuustu ja värskeid punelehekesi
Valmistamine:
Soojenda ahi 190 kraadini. Koori sibulad ja lõika väikesteks sektoriteks, jättes osa juurest külge, et sektorid püsiksid koos. Suru panni põhja ühtlase kihina toasoe või ja raputa sellele punega segatud kookospalmisuhkur. Aseta punase sibula sektorid, alustades keskelt, ühtlaste ringidena pannile. Kata pann kaanega ja kuumuta keskmisel kuumusel 10–12 minutit, kuni karamell on sulanud ühtlaseks ja sibulad kergelt küpsenud. Jälgi hoolega, et karamell ei läheks kõrbema!
Samal ajal rulli lehttainas ruuduks, mis oleks pannist veidi suurem. Kui karamell on sulanud ja sibulad veidi küpsenud, tõsta pann pliidilt ja kata lehttainaga. Tõsta tainaservad lusikate abil sibulasektorite alla (ettevaatust – karamell on tulikuum!). Tõsta tainaga kaetud pann ahju küpsema – 190 kraadi juures 18–20 minutit. Võta pann ahjust välja ja kummuta tarte tatin tagurpidi serveerimisalusele nii, et tainas jääb alla. Kaunista pealt kitsejuustu ja punelehekestega ning soovi korral puista üle musta pipra ja soolaga.
Meie laiast ja imemaitsvast pannkoogivalikust, kus on nii soolased kui magusad pannkoogid, leiab igaüks oma lemmiku! Hubases ja kauni interjööriga restoranis on palju avarust ning siin tunnevad ennast mõnusalt nii suured kui väikesed. Lapsi ootab mängima muinasjutuline Lotte mängumaa uhke 6-meetrise tuldpurskava lohega.
Tule ja naudi hetki koos lähedastega!
T1 Tallinn, 3. korrus
Peterburi tee 2, Tallinn
Tel 5770 2221
info@pannjakook.ee
E–P 11.00–21.00
Millie Monaghan
MIDA TRAKTOR
TEEB?
Pappköide, 12 lk
Rahva Raamatu kirjastus
Raamat, mis tutvustab traktorit ja selle toimetusi. Väikelapsele sobilike suurte värviliste piltidega pappraamat. Raamatus on pehmed ja ruumilised tekstuurid pisikese lapse käele puutetaju arendamiseks. Laused on lühikesed ja lihtsad ning vastavad 1–2-aastase lapse kõne mõistmise tasemele.
Pappköide, 16 lk
Rahva Raamatu kirjastus
Raamat „100 numbrit“ õpetab hästi tundma arve ühest kümneni ja annab ülevaate ka suurematest arvudest kuni sajani välja.
Kirjastus Helios, 608 lk
Miks tunduvad emotsioonid automaatsed? Kas ratsionaalne mõtlemine tõesti kontrollib emotsioone?
Kuidas mõjutavad emotsioonid haigusi? Kuidas muuta oma lapsi emotsionaalselt intelligentsemaks? Raamat
„Kuidas luuakse emotsioone“ annab vastuse neile ja paljudele teistele küsimustele, esitledes uusimaid teadusuuringuid ning uue emotsiooni-, psüühika- ja ajuteaduse põnevaid praktilisi rakendusi.
Kirjastus Helios, 369 lk
„Ava siis, kui …“ on abiks ja toeks, kui käes on kõige raskemad hetked.
Selged fotod ja akendega lehed aitavad lapsel numbrid lõbusal moel selgeks saada. Laps saab numbrite kuju sõrmega puudutada. Lisaks on raamatus lihtsad ülesanded, mis pakuvad lapsele harivat ja vahvat tegevust.
Sa koged stressi, leina, soorituspinget, tegeled keeruliste inimestega, üritad seltskonda sobituda, teed tähtsaid otsuseid, tülitsed partneriga või põhjustavad suured tunded ärevust. Sa kõhkled, oled segaduses, ei saa läbi teiste või iseendaga. Iga võimalikku keerulist olukorda avavad kirjad autorilt, mis aitavad hakkama saada elus ette tulevate olukordadega.
„Ava siis, kui …“ lausub sõnad, mida sul on vaja kuulda, et õigele rajale tagasi saada, leida üles ja hoida positiivsust, hoolitseda oma vaimse tervise ning heade suhete eest.
Camilla Reid PIPS JA POPI. VÄIKE LOIK
Pappköide, 26 lk
Rahva Raamatu kirjastus
Pips ja Popi on nii lõbusas mänguhoos, et Pipsil läheb meelest pissile minna. Oih! Põrandale ilmub väike loik ... Südamlik lugu sellest, kuidas väikesed sõbrad lahendavad potilkäimise õppimisega seotud olukorra nii, et kumbki ei tunne piinlikkust.
Kirjastus Helios, 120 lk Ella ja Felix satuvad veeparki, mida ähvardav üleujutus hirmutab sealseid elanikke –vett pelgavaid pingviine. Üha tõusev vesi on juba jõudmas kõige ülemise hüppelauani. Samal ajal on kaotsi läinud piraajapiraatide koer ja see ei tee kindral Keeru Peerut põrmugi rõõmsaks. Kas need kaks salapärast asjaolu võivad kuidagi seotud olla? „Avastajate klubi“ raamatud on kergesti loetavad seiklusjutud värsketele lugemishuvilistele. Raamatud on fantaasiarikkalt illustreerinud Sandra Steffensen.
Kirjastus Helios, 392 lk Aasta jagu söögimuljeid restoranidest, köökidest, filmivõtetelt, pressisündmustelt kodus ja võõrsil. Sõprade, pere ja võõraste ning mõnikord lihtsalt iseenda seltsis. Siia on talletatud nii meeldejäävalt isuäratavad ja lohutust pakkuvalt kodused kui ka vihale ajavalt söögikõlbmatud road, mille kaudu mõtiskleb autor oma tiheda (pere) elu üle. Peale toidu tuleb juttu aja möödumisest, lähedaste kaotusest ning sellest, kuidas end ette valmistada eesootavaks.
„Mida ma sõin ühe aasta jooksul“ on vaimukas, terav, südamlik ja tõeliselt mõnus segu mälestustest ja söögist ning pühitseb seda tähtsat rolli, mida toit meie kõigi elus mängib.
Kõvakaaneline, 112 lk
Egmont Estonia
Kas Barbro Palm sõidab Neptuunile?
Linnakesse saabub astronaut, kel on plaanis välja valida üks õnnelik, kes saab temaga kosmosesse kaasa sõita! Barbro Palm läbib katsed edukalt, kuid miski tundub veider – selline kosmosereis võtab ju väga kaua aega? Mida see astronaut õieti sihib? LasseMaia detektiivibüroo peab jälle sekkuma. Sarjas on ilmunud juba üle 30ne raamatu. Telli mugavalt www.egmont.com või leia raamatupoodidest.
Papplehtedega, 10 lk
Egmont Estonia
Metsas on suvi! Loe suvisest metsaelust koos karu ja tema poegadega. Igal pildil on põnev klapp, mille taga vaadata! Su laps on valmis lendu tõusma! Raamat tutvustab loomi ja nende elupaiku. Pakub üllatusi ja avastamisrõõmu. Julgustab kasutama peenmotoorikat. Käepärane formaat ja head tugevad klapid, mis sobivad hästi väikelaste kätele. Samas sarjas on ilmunud veel mitmeid toredaid raamatuid: Uuri ja avasta. Kevad metsas; Uuri ja avasta. Kasvame; Uuri ja avasta. 123 jpm. Telli mugavalt www.egmont.com või leia raamatupoodidest.
BIOMED – see on kombinatsioon naturaalsetest koostisosadest (kuni 97%) ja teaduse uusimatest innovatsioonidest suuhoolduses. SUPERWHITE – sisaldab kookoseõli, valgendab ja tugevdab hambaemaili. CHARCOAL –kolmekordse söe valgendus ja igemete hooldus. CITRUS FRESH –värske hingeõhk ja terved igemed. Need koguperetooted täiuslikuks suuhoolduseks tagavad terved igemed, naturaalselt valge hambaemaili ja hammaste tundlikkuse vähenemise. Šveitsis läbi in-vitro-uuringud on samuti tõestanud, et BIOMED toodetel on igemetele rahustav mõju.
Uuest Fisher-Price Wood sarjast leiad lõbusad, läbimõeldud disainiga puidust mänguasjad erinevas vanuses lastele, mis aitavad neil arendada loovust ja peenmotoorikat ning õpetavad eneseväljendust. Laiast tootevalikust leiab nii virnastamise ja sorteerimise mänge, põnevaid puslesid ja isegi muusikainstrumente.
KOLMIK ON KOHAL!
Mitmeviljapuder õuna ja kaneeliga maitseb nagu värskelt küpsetatud õunakook – pehme ja täis koduseid maitseid. Makaroni-juusturoog veiselihaga on kergelt tükiline ja heaks valguallikaks. Sisaldab Cheddari juustu, veiseliha, makarone ja köögivilju. Kuna selles eas on laps aktiivsem, on roog suurema neto- ja energiasisaldusega. Ühepajatoit sealihaga on kodune, õrna tekstuuri ja maheda maitsega. Toidud on loodud koostöös lastearst Reet Raukasega.
TEKST: KAIRI PRINTS ILLUSTRATSIOON: TEHISARU
Ühes toredas peres elas palju loomi: koer, kass, hamster ja kaks kanaarilindu. Kõik olid oma eluga rahul, ainult koer oli rahutu, sest kuigi temaga käidi koertekoolis ja pikkadel jalutuskäikudel, jäi tal ikkagi energiat üle. Nii ta siis mõtles alailma uusi asju välja, mida korraldada.
Ühel päeval tuli koeral idee, et avaks lemmikloomade tsirkuse. Koer oli enda mõttest päris vaimustunud, sest tal olid juba selged paljud trikid, aga ega need teised koduloomad ju suurt midagi teha osanud. Nii ta paistaks teiste hulgast välja ja terve pere peaks tõdema, et tema on ikka kõige lemmikum lemmikloom.
Kodus olidki ainult loomad ehk oli täpselt paras aeg asja korraldama asuda. Kõigepealt läks koer hamstripuuri juurde, kus väike valge hamster ennastunustavalt oma rattas jooksis. „Peatu nüüd hetkeks, mul on tähtis jutt,“ ütles koer hamstrile. Viimane pidurdaski kiiresti ja vaatas koerale uudishimulikult otsa. „Nüüd on lugu nii, et me asutame lemmikloomade tsirkuse,“ seletas koer. „Mida sa hästi teha oskad?“ „Sa ju nägid, ma oskan väga hästi rattal joosta,“ vastas hamster. „Aga veel?“ nõudis koer. „Noh… Ma oskan oma põskedesse hästi palju toitu mahutada.“ „Käib küll!“ ütles koer, aga endamisi muheles: „No kui sa ainult kahte asja teha oskad, siis mina oma trikkidega paistan ikka väga eredalt välja.“
Järgmiseks suundus koer kanaarilindude juurde, kes istusid kahekesi õrrel ja oma tavalist lobajuttu sädistasid. „Me avame siin majas lemmikloomade tsirkuse,“ teatas koer pidulikult. „Mis trikke teie teha oskate?“ Sädistamine läks kõrvulukustavaks. „Me oskame laulda!“
vidistas üks. „Ja lennata,“ sidistas teine. „Me oskame õrrel istuda,“ säutsusid mõlemad korraga. „Ja nokkida!“ Koeral juba kõrvad huugasid, nii et ta ütles ruttu: „Sobib, sobib, väga hea!“, olles veel rohkem asjade käiguga rahul – kui kõik teised teevad nii tavalisi asju, jääb tsirkuses kogu tähelepanu talle.
Jäänud oli veel ainult kass. Ta muidugi magas nagu alati, läbi une nurrudes, aga koera haugatus ajas ta kohe üles. Nüüd rääkis koer oma plaanist ka kassile ja koputas talle südamele, et kuna too on viimasel ajal nii palju magamisega tegelenud, peab ta nüüd pere lemmikloomade ettevõtmises osalema.
Kass soostus viisakalt koera ettepanekut kuulama, kuigi uni kippus kangesti taas silma. Koer ütles: „Näita mulle, mida sa kõige paremini teha oskad.“ Kass ei kulutanud hetkegi, vaid viskas pikali ja jäi magama. Koer raputas kassi kõvasti ja äratas ta üles. „Mida sa teed, miks sa magama jäid?! Sa pidid näitama, mida sa kõige paremini teha oskad!“ Kass oli jahmunud: „Ma ju näitasingi – ma oskan kõige paremini magada.“ Koer oli pahane: „Mis mõttes MAGADA? Esined tsirkuses ja lihtsalt magad?! Mitte keegi ei taha seda vaadata,“ karjus ta kassile.
„Kuidas ei taha? Kõik alati imetlevad mind, kui ma magan,“ imestas kass. „Ma tean ju seda, kuna ma magan alati üks silm pilukil, sest pean valvama, millal keegi külmkapist midagi maitsvat võtma tuleb. Kõik alati ütlevad, et vaata, kui armsasti ta magab, ja teevad pai ja…“ Koer katkestas kassi poole lause pealt. „Mitte keegi ei imetle sind, sa oled üks suur eneseimetleja,“ räuskas ta. „Tsirkusest oled sa vallandatud, aga õnneks olen ma väga lahke koer, nii et sa võid meie tsirkuseetendust vaatama tulla.“
Kass polnud üldse pettunud, sest ausalt öeldes tunduski see tsirkus liiga väsitav ettevõtmine. Ta jalutas graatsilisel kõnnakul minema ja avastas, et köögi põrandale oli tekkinud üks uus ideaalse suurusega pappkast. Kass tõmbas end viivitamatult seal kerra. „Tsirkus… see on naeruväärne. Miks peaks keegi end niimoodi väsitama? Ja loomulikult
ei lähe ma seda vaatama, sest see on ju täielik uneaja raiskamine,“ jõudis ta veel mõelda enne, kui magusalt magama jäi. Unes nägi ta suurt saali, kus oli üleval silt „Lemmikloomade tsirkus“. Keset saali magas tema ise ja suur imetlev rahvasumm sagis tema ümber. Kuidas üldse saakski teisiti olla, kui oled selline vapustavalt imeline kass.
tööpüksid 3.0, eemaldatavate ripptaskutega
Ülimalt hästiistuvad ja kerged
Veelgi enam venivad Vastupidavad
Eemaldatavad ripptaskud
Lisa õhutusavad reie sisekülgedel
KneeGuard™ põlvekaitse
Fisher-Price eestikeelsed mänguasjad pakuvad beebidele rohkelt võimalusi mängimiseks ja õppimiseks! Nendes on hulk põnevaid tegevusi, laule ja fraase, mis köidavad lapse tähelepanu tükiks ajaks. Vanusele alates 6. elukuust.
Maaletooja Rimonne Baltic • www.rimonne.ee