Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
autospirit.ee gwmcars.ee
Sugu ei keera rooli
Pisut absurdne on teha ajakirja, mille pealkirjas on rõhutatud ühte sugu, justkui oleks tegemist kurioosumiga. Kuhu jäävad väljaanded, nagu Laps ja Auto või Loomad Roolis või Trans-Port. Järgmisena peaks võtma ette žurnaali Mehed ja Autod kirjutamise, mis aga saaks keskenduda vaid sellele, miks valitseb testosteroon liikluskultuuri, kuhu mitte parkida oma saunasuurust džiipi või miks on mootorratas kui vabasurma minemise vahend liiga kulukas ja nii edasi. Sugu ei keera rooli –see on ehk isegi meie postsovetlikus šovinismis enam kui selgeks saanud. Mehed on enamasti need, kes liikluses eksivad, on ohtlikud ja labiilsed.
Minu lähedane inimene – naissoost (sugu pole aga antud jutu mõtet silmas pidades üldse oluline) – sai juhiloa alles 40. eluaastal. Tundus, et tegemist on Egeuse tallide puhastamisega sarnaneva sooritusega: kas on võimalik luua inimeses arusaam, kuidas auto liikluses toimib, kuidas ennetada olukordi, kuidas tunda ennast mugavalt ja nii edasi. Toon siia
paralleeliks näite enda ragbitreeningutest: kui ikka lapsest saati pole seda spordiala harrastanud ega õppinud, siis täiskasvanuna ei suuda endale põhjendada teiste täismeestega laupkokkupõrkesse minekut, eriti kui see millisekundiline kõhklus maksab roide, rangluu või hüppeliigese.
Kuid viimase kuue kuuga on mainitud daam arenenud absoluutselt võimekaks juhiks, kes ei löö linnaliikluses risti ette millegi ees, on küll hoolas, kuid otsusekindel ja minul pole (95% ulatuses) mingit hirmu selles autos liigelda. Pikad maad, suured kiirused ja maanteed veel tekitavad seljamärga, kuid ka sellest saab harjutades üle. Niisiis ... moraal? Naine ja rool pole mingid veidrad normaalolustikus kokkusobimatud elemendid, see pole nagu läbi lõkke hüppav karu või rattaga sõitev ahv. Naine autos pole ratastel tsirkus.
Seda kinnitab ajakirjaski kajastatud vestlus naiskiirabiautojuhiga. Siia saab panna punkti.
Martin Hanson
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee
Reklaam: Artur Jurin, artur.jurin@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall
• VEO- JA SÕIDUAUTODE, HAAGISTE VARUOSAD
• RAADIOSAATJAD JA TEHNOTURU KAUBAD
• KINNITUS- JA TÕSTEVAHENDID, TÖÖRIISTAD
• LAHTISED ÕLID JA TEHNILISED VEDELIKUD
• MÄÄRDEAINED JA KEEMIA • TULEKUSTUTITE KONTROLL
• LED TÖÖ-, TAGA- JA KAUGTULED, VILKURID
• L. BRADORI JA BJÖRNKLÄDERI TÖÖRIIDED
• HELLY HANSENI TÖÖRIIDED
tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016
SOOJUSPUMBAD
PELLETIKÜTE
VEESÜSTEEMID
ERINEVAD
• Autode ja mootorrataste plekitööd
• Erilahendused
• 3D skaneerimine – mobiilne teenus
• 3D modelleerimine
SOOJUSPUMBAD
KÜTTELAHENDUSED MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS Tel 518 5364 Tel 5878 4838
• SÕIDUKITE REMONT, HOOLDUS, DIAGNOSTIKA • AUTODE KLIIMASEADMETE HOOLDUS, REMONT, PAIGALDUS • REHVIVAHETUS • WEBASTO JA EBERSPÄCHER EELSOOJENDUSSEADMED • DIISELMOOTORITE REMONT
• BENSIINIMOOTORITE REMONT • ATV-DE HOOLDUS JA REMONT
• PAKIBUSSIDE REMONT • MOOTORRATASTE REMONT Ringtee 37, TARTU | +372 5649 4038 | motosepp.ou@gmail.com | AVATUD TÖÖPÄEVITI 08.30 – 17:00
• 3D suurte detailide printimine –tööala 1800 × 600 × 600 mm
VILJANDI Kapri Kauplus Tallinna
Foto: Shutterstock
naine. Abikaasa ise tookord motikaluba ei teinudki, vaid arvas, et ühel peab ju aru ka peas olema.
„Sõitma õppimine oli paras katsumus. Esimese tunni järel arvasin, et ei saa hakkama. Kaheksate tegemisel ei tulnud vasakule pööramine üldse välja, ratas kukkus platsil õppides külili, sest võtsin kurvis käigu välja. Load sain teisel katsel. Aga harjutamine tõi kaasa enesekindluse. Meeste seltskond kodukandist, kellega koos kulgeda, oli kirsiks tordil. Aga ka nendega õnnestus mul rattaga maanduda põlvini veelombis. Sealt ma ise välja ei saanud ja veidi pani ikka mõtlema, et kas peab kõik meeste hullused omal nahal järele proovima!“
Siiani aga käiakse igal suvel kambakesi koos sõitmas ja Eestit avastamas. Kui varem oli Gerli selles seltskonnas ainuke lenksus olev naine, siis praeguseks on peaaegu kõik varem tagaistmel istunud naised tema eeskujul ise juhtima hakanud. Algusaastatel väisas ta ka peaaegu alati näiteks Eesti suurimat rahvusvahelist mootorratturite kokkutulekut Jõgevatreffi, sest talle meeldis see melu, samuti on sealt pärit esimesed kogemused seoses suurema paraadsõiduga.
Mõni aasta hiljem, aastal 2016, liitus Gerli naiste motoühendusega WIMA Estonia, mis loodi Eestis 1999. aastal eesmärgiga julgustada naisi kaherattalistega sõitma ning mootorratturitele liikluses rohkem tähelepanu pöörata. WIMA (Women’s International Motorcycle Association) sai alguse 1950. aastal USA-st ja praeguseks kuulub organisatsiooni ligi 40 riiki üle maailma. Omavahel suheldakse tihedalt ja reisides riiki, kus on WIMA, võib julgelt võtta oma motoõdedega ühendust, et neilt abi ja toredat seltskonda saada.
„WIMA tähendab kogukonda, vabadust ja tuge teha koos vahvaid projekte. Mulle meeldib meie motonaiste aktiivsus pidevalt midagi korraldada: üle kümne aasta oleme teinud Motomuttide heategevuspuhvetit Nõmme kogukonnaüritusel Roheliste Väravate Tänav, tegeleme heategevusega, organiseerime naistega ühiseid sõite ning igal aastal teeme ka Naiste Päeva ehk tasuta ohutus- ja teavitusalase sündmuse naistelt naistele. Olen mitmel olnud ka päevajuht. Teemade ring on lai: kuidas valida enda jaoks õige ratas, kuidas tulla toime mootorrattaga, millist varustust valida, räägime ohutusest, arstiabist, rataste hooldusest ning rõhutame, et ükski küsimus pole piinlik. Teemade valik on lai ja igal aastal on ka külalisesinejaid. Osalemiseks ei pea veel oma
ratast olema, piisab motohuvist. Järgmine Naiste Päev on tulemas juba selle juuni alguses Tartus.“
Mõni aasta tagasi andis WIMA Estonia läbi enda kogemuste ja silmade vaadatuna välja viis liiklusohutusalast videoklippi, et pöörata tähelepanu kaherattalistele liikluses. Naised on pälvinud ka Transpordiameti liiklusohutuse eriauhinna, millega tunnustatakse isikuid ja organisatsioone, kes on isikliku eeskuju ja tööalase või ühiskondliku tegevusega silma paistnud liiklushariduse korraldamisel või liiklusohutuse arendamisel.
Aastatega on pöördunud kiirustamisest kulgemise usku Gerli tõdeb, et mootorratas on olnud tema kvaliteetaeg. „Sõidan praegu
Yamaha FZS 600-ga – kiiremat ratast ei ole vaja. Olen nüüd juba kulgemise usku. Mul on erinevaid hobisid, aga mootorratas on see, mis kiirgab positiivset energiat ja head emotsiooni. Ratta juures hindan navigatsioonisüsteemi, kohvreid, rehviandureid ja käesoojendajaid – need on minu jaoks nagu inimõigus ehk need peavad rattal olemas olema. Mulle meeldib niisama uitamas käia, külavaheteed, väikesed alevikud, vanad mõisad, huvitavad paigad, lihtsalt sõidan ja avastan, kuni väsin või tüdinen – alles siis panen Waze’i koduaadressi ja kulgen tagasi.“
Mul on erinevaid hobisid, aga mootorratas on see, mis kiirgab positiivset energiat ja head emotsiooni.
Paljude mootorratturite jaoks on hirmukohaks sõit kruusal, liivasel teel, murul. Gerli möönab, et ka tema kartis kruusal sõitmist. „Sellest hirmust ülesaamiseks korraldasime naistele karjääris kruusakoolituse motoõpetaja Artur Kimi juhendamisel. See on väga tõhus – pärast koolitust ei pelga ma enam kruusa, vähemalt mitte nii nagu varem. Tunnen oma ratast, tean, mida lenksus teha võib ja mida mitte. Osavus kruusateel on arendanud oluliselt mu sõidukiirust kruusal. Ja usun, et võiksime veel mõne naiste motokoolituse grupi kokku panna, kui huvilisi on!“ Ta lisab, et rattaga on ka omajagu seiklusi juhtunud. Kord kaotas ta Tallinna–Tartu maanteel Jüri sillal sõites ära mootorrattakohvri, mis selja tagant lihtsalt ära kukkus. Aga kui ringiga tagasi tuli, oli kohver juba kadunud. Õnneks ei olnud vabadusse pääsenud kohver
Harjumaa motohooaja avamine 2023, korraldusnaiskond ehk WIMA Estonia liikmed
Foto: Ott Kattel
Fotod: Erakogu
kellelegi viga teinud, vaid mootorratturi taga sõitnud autojuht korjas selle üles ja tänu äratuntavale kleepsule leidis kohver taas omaniku. Tankides juhtus kord, et hasartne naine murdis võtme bensiinipaagiluugi võtmeauku. „Tol hetkel ei teadnud, kas nutta või naerda. Õnneks tuli appi abikaasa näpitsatega, kes pooleks murdunud võtme välja sikutas. Ja tagavaravõti päästis lõpuks päeva!“
On olnud juhtumeid, kus Gerli saab ka politseiauto tagaistmel korravalvuritelt noomida – ja seda enda sõnul
õigustatult. „Nad panid mulle südamele, et väikeste laste ema peab õhtuks koju jõudma, ning palusid mul edaspidi rahulikuma kulgemise stiili valida. Seda nõu võtsin tõsiselt kuulda. Ka varustuse osas ma allahindlust ei tee – mul on üks pea ja üks nahk.“ Rääkides veel sündmuste korraldamisest ja aktiivsusest, oli just Gerli see, kes 2018. aastal käivitas koos Rae kultuurikeskusega Harjumaa motohooaja ava- ja lõpusõidud. Esimesel aastal tuli sõidule 300 ratast, kuid ühel aastal oli rattureid juba 800! Paraadi
eesotsas sõitmine on tema sõnul vägev tunne. „Mul on hea meel, et sellest on saanud motoinimeste seas oodatud sündmus, mille klubid varakult oma kalendritesse kirja panevad. Tegemist on olnud õhinapõhise ettevõtmisega, mida on aastaid toetanud ka Rae kultuurikeskus, ja koostöö on olnud väga hea.“
Naised toovad meie motomaastikule juurde värvi, naiselikkust, hoolivust ja turvalisust.
Sel aastal toimus sõit 30. aprillil ja abilisi oli varasemast rohkem. „Selle uuenduse üle on mul siiras rõõm –see näitab, et tegevus kõnetab ja häid kaaslasi tuleb pidevalt juurde. Avasõit tähistab motohooaja ametlikku algust –see on kogunemine, kus mootorratturid saavad ühiselt hooaja avatuks kuulutada, kohtuda vanade tuttavatega ja jagada rõõmu algavast sõiduajast. Ühine umbes 45-minutiline sõit kulgeb Harjumaa teedel, pärast mida jätkub koosviibimine hea muusika, söögi ja joogiga. Õhtu lõppedes sõidab igaüks omas tempos ja oma koduteed pidi tagasi,“ selgitab ta.
Aktiivsuse eest Harjumaa sädeinimese tiitel
Motohooaja avamise ja lõpetamise korraldamine on aga vaid üks pisike osa sellest vabatahtlikust tööst, mida Gerli teeb. Ta on aktiivne ka oma koduvallas – Rae volikogus, komisjonides ja kogukonna tegemistes. Gerli on inimene,
kellele ei sobi pealtvaataja roll. Kui midagi on vaja ära teha, olgu see siis mootorrattaparaadi korraldamine, külasündmuse vedamine või peresõbralikumate lahenduste eest seismine omavalitsuses, siis teeb ta seda südamega. 2024. aasta näiteks tõi Gerlile ühe elu suurema tunnustuse – Harjumaa aasta sädeinimese tiitli. Ta nendib, et see oli liigutav, sest on ju teada, kui palju on tegijaid üle Harjumaa. Gerli elab Suursoo külas, mida külastas samal sügisel ka president Alar Karis, et tunnustada kogukonna valmisolekut kriisiolukordadeks.
„See oli hetk, kus tundsin: see, mida me koos teeme, loeb,“ tunnistab sotsiaalministeeriumis perepoliitika juhina töötav Gerli, kelle töölaual on igapäevaselt teemad, mis puudutavad vanemahüvitist, peretoetusi ja lastega perede varajast toetamist. Kuna tegemist on pingelise tööga, ongi hobid just need, mis aitavad välja lülituda. Lisaks mootorrattasõidule meeldib talle vaadata oma laste spordivõistlusi, oma kahe suure koeraga jalutamas käia ja aias lillepeenardega tegeleda.
Ta ütleb lõpetuseks, et motonaisi võiks Eestis olla palju rohkem. „Naised toovad meie motomaastikule juurde värvi, naiselikkust, hoolivust ja turvalisust. Tean, et naiste seas on huvi kaherattaliste vastu väga suur. Mina tegin oma unistuse teoks üle kümne aasta tagasi ja kui mina sain sellega hakkama, saate teie ka! Motokogukond on tegelikult väga ühtehoidev ja positiivne seltskond. Paljudele on tuttav meie omavahelise lehvitamise komme, mille puhul ei oma tähtsust ratta suurus ega inimene sadulas. Vastu tulev tsikkel ja tervitusžest tekitavad alati positiivseid emotsioone!“
Fotod: Erakogu
Foto: Ott Kattel
Gerli oma motosõbrannadega
Kolm päeva Mercedes-Benz GLA seltsis
Mercedese kompaktse linnamaasturi testimine oli kui vaikne ja tähenduslik vestlus, mille teemadeks kujunesid läbimõeldud insenerikunst, peenetundeline disain ja sõitjat hellitav mugavus.
Kui Veho Järve esinduse parklas õrnalt helkiva GLA 200 juurde astusin, tervitas mind linnamaastur, millel mõõdukas kõrgus, voolujooneline disain ja kergelt sportlik profiil. See kompaktne Mercedes ei mõju üleliia jõuliselt ega ka ennastsalgavalt vaoshoitult, vaid on täpselt tasakaalus. Iga element, mis auto välisilmes silma hakkas, tundus mitte üksnes dekoratiivne, vaid ka põhjendatud.
Ust avades tervitas mind esmaklassiline salong – nahkkattega rool, softtouch -pinnad, harjatud alumiinium.
See ongi Mercedes: lihtne ja kvaliteetne. Põnev oli avastada, et käigukang on hoopis rooli küljes, ja peagi selgus, et see lisab sõidumugavusele üksjagu kvaliteeti juurde.
Salongi keskpunktina jäi silma MBUX-i multimeediasüsteem, mis osutus katsetamisel intuitiivseks, kiireks ja loogiliseks. Viisin ennast kurssi ka sellega, et kui öelda „Hei, Mercedes, mul on palav“, langeb temperatuur, samuti võib temalt küsida lähima parkla kohta. Mina valisin lõpuks enda jaoks aga veelgi mugavama lahenduse – CarPlay ühildus probleemideta esimesel katsel ja minu telefonis olevad Waze ning Spotify tervitasid tuttavlikult. Elementaarseks plussiks osutus telefoni juhtmevaba laadimisalus.
Mis siis ikka, mootor nupust tööle ja teele!
Esimene päev – läbi linna libisedes Tallinna tänavad oma äärekivide, trammiteede ja ajutiste remonditöödega on paras väljakutse igale autole,
kuid GLA 200 vedrustus näitas end juba esimestel kilomeetritel parimast küljest. Sõit jäi rahulikuks ja tasakaalukaks. Tee iseärasustest see Mercedes end segada ei lase.
1,3-liitrine turbomootor ja automaatkast töötasid koos kui lavastaja ja näitleja – iga stseen kulges sujuvalt, iga liigutus oli põhjendatud. Ka sportlikul režiimil polnud kiirendus närviline, vaid pigem särtsakas ja hästi ajastatud. Seda kogesin eriti tipptunnil, kui GLA sujuv ja täpne liikumine säästis üksjagu närvirakke.
Mercedes-Benz GLA 200 on auto inimesele, kes ei otsi kompromisse, vaid tasakaalu väärikuse, sportlikkuse, mugavuse ja efektiivsuse vahel.
Kõik, ka istmete reguleerimine ja parkimine, toimib selles autos lihtsalt ja lihtsus on luksus. Tallinna kvartalites, kus parkimiskohad on väiksemad kui keskmine pitsakarp, olin täiesti rahulik, sest auto suurus oli optimaalne ja kindlust lisas ka suurepärase nähtavusega 360-kraadine kaamerasüsteem.
Esimene päev selle linnamaasturi seltsis oli sõbralik tutvumine ja vastastikune tunnustus: kõik toimib sujuvalt ja pingutuseta.
MIDA GLA 200 KOLME PÄEVAGA ÕPETAS?
Linnas on boonuseks vaikne sõit ja hea koostöö juhiabisüsteemiga. Maanteel maksab täpsus ja ergonoomika.
Looduses võidab praktilisus ja intuitiivne mugavus.
Teine päev – vaoshoitud jõudlus ja täpsus maanteel Järgmisel hommikul võtsin suuna Keila ja Lohusalu vahele jäävatele kõrvalteedele.
GLA 200 avaldas muljet eelkõige stabiilsuses – auto hoidis kurvides kindlalt joont ja tagas juhile hea roolitunnetuse.
Selle klassi autode puhul pole sportlik käitumine reeglina eesmärk, kuid GLA puhul mõjusid roolitöö, kiirendus ja pidurdus täpselt kalibreerituna.
1,3-liitrise turbomootori võimsus on 163 hj ja pöördemoment 250 Nm –kirjapanduna tagasihoidlik, kuid praktikas täiesti piisav ning möödasõidud toimusid kiirelt ja sujuvalt. Dynamic Select võimaldab sõidurežiimide vahetamist ja sportlik režiim muudab gaasipedaali tundlikumaks ning käiguvahetused teravamaks.
Suuremale maanteele jõudes selgus, et ka kiirusel 110 km/h on salongis jätkuvalt vaikne. Põhjalik helisummutus loob justkui eraldatud ruumi. Istmed olid pikema sõidu vältel toetavad ja ergonoomilised, pakkudes jalgadele
ning õla- ja nimmepiirkonnale piisavalt tuge. Üks huvitav detail ilmus ekraanile pidurdamisel – laadimismärk viitas sellele, et osa kineetilisest energiast suunatakse pidurdamisel tagasi süsteemi – igati säästlik lahendus.
Teisel päeval autot mereäärsetel kurvilistel teedel katsetades kerkis minu jaoks esile GLA 200 iseloom: see auto on stabiilne ja täpne ning roolitunnetus on selge kui kevadine taevas.
Õhtul uurisin veel Veho kodulehte ja ilmnes, et kuigi GLA puhul on tegemist luksusliku Mercedes-Benziga, on selle hind meeldivaks üllatuseks. Kõige rohkem võidavad aga need, kes kasutavad ära kampaaniapakkumise.
Kolmas päev – kindlalt metsarajal Pühapäeval viisin testitava Mercedese Kakerdaja rabasse. Autos oli suurem seltskond ja mahtusime tõesti kenasti ära. Jalaruumi jagus piisavalt ka tagareas istujatele ja turvatoolis olev laps ei ulatunud eesistujat togima. Pagasiruumi 435 liitrit mahutas matkavarustuse, fototarbed ja termosed. Sõit võis alata! Viimane teelõik enne kohalejõudmist oli kruusane ja lõpuks lihtsalt mullane ning sellest piisas täiesti, et näha, kuidas GLA tuleb toime siis, kui rataste all pole enam asfalt. Sooritus oli esmaklassiline: vedrustus jäi pehmeks, vibratsioonid summutati ja esiveoline auto püsis kindlalt rajal ka vesisematest kohtadest läbi sõites. Mercedes GLA sobib ideaalselt ka Eestimaa metsateele, olles vaikne, efektiivne ja taktitundeline. Kolm päeva oli piisav, et veenduda: Mercedes-Benz GLA 200 on auto inimesele, kes ei otsi kompromisse, vaid tasakaalu väärikuse, sportlikkuse, mugavuse ja efektiivsuse vahel.
Tule tee Vehos proovisõit kas testis katsetatud GLA või mõne teise
Mercedes-Benzi mudeliga ja vali oma lemmik välja!
Vaata lähemalt: veho.ee
Kuldset keskteed otsides: kas kallim auto on alati oma raha väärt?
Harva juhtub, et odavama hinnaga autod suudavad pakkuda kallimatele autodele võrreldavat konkurentsi nii sõiduomadustelt kui ka mugavuselt. Kus on kuldne kesktee ja kas autot ostes on võimalik saada sama raha eest rohkem väärtust?
Raha ei otsusta alati kõike
Autotööstuses valitseb selge hierarhia – alates soodamate autode tootjatest kuni üliluksuslike markideni. Erinevatel astmetel autotootjad reeglina samade klientide nimel ei võistle.
Luksusmarkide ostjaid ei ahvatle kindlasti lihtsamad autod, nagu ka kallite sportautode entusiastid ei otsi endale uut lemmikut tagasihoidlike sõidukite seast.
Ometi tõestab nii mõnigi tootja, et ka taskukohased mudelid on igati head sõiduvahendid. Taskukohaseid sõidukeid pole vaja üks ühele võrrelda tipptaseme markidega mugavuselt, tehnoloogialt või lisavarustuselt. Lihtsamatel mudelitel on sageli väga hea hinna ja kvaliteedi suhe – tuleb see õige vaid enda jaoks üles leida.
Fenomen automaailmas
Automaailmas on omapäraseks fenomeniks kujunenud Korea tootjad, kes kunagi tulid Euroopa turule üsna lihtsakoeliste mudelitega, kuid on teinud läbi muljet avaldava arengu ning pakuvad nüüd tugevat konkurentsi keskklassi turul.
Tänapäeval on lausa imelik mõelda, et veel mõni aeg tagasi oli Korea auto ostmiseks üks peamisi argumente madal hind. Nüüd on Korea autod ostjate seas heas kirjas, autod on tasemel, ent nende hinna klass on selgelt tõusnud. Korea autode edulugu ja tugev konkureerimine
Euroopa autotootjatega algabki keskendumisest väärtustele.
Korea autosid ei saa enam pidada odavateks – nende hinnad vastavad nüüd keskklassi autode standarditele. Ent mängu ilu on selles, et margid Kia ja Hyundai pakuvad vahetutest konkurentidest rikkalikumat varustust, investeerivad palju tehnoloogiasse ning on viimasel ajal arendanud hoogsalt elektrisõidukeid.
Üllatav tulemus
Hea näide väärtuse loomisest on Briti ajakirja WhatCar? poolt läbi viidud võrdleva proovisõidu tulemused. Võrreldi kolme elektrisõidukit, nende seas uus Kia EV3.
Kia EV3 on väike linnamaastur, millel pikkust vaid 4,3 meetrit. Võrdlevas proovisõidus osalenud teise konkurendi pikkus on 4,47 meetrit ja kolmandal 4,49 meetrit, mis teeb vaheks Kiaga võrrelduna juba 20 sentimeetrit. Kia on selgelt teistest väiksem. Ta on ka teistest madalama hinnaga. Kia on müügil hinnaga alates 39 990 eurost, võrdluses olnud konkurentide eest tuleb välja käia juba mitmeid tuhandeid eurosid rohkem.
Kuidas saab väiksem ja odavam Kia konkureerida endast suuremate ning kallimatega? Autoeksperdid kiitsid insenere ja disainereid, kes on suutnud Kia elektriautode platvormile ehitatud sõiduki märkimisväärselt ruumikamaks
teha. EV3 460 liitrit mahutav pagasiruum jääb teise ja suurema testis osalenud auto paki ruumile vaid õige veidi alla. Ent tähelepanu: Kia ninaosas paikneb lisaks väike panipaik, mis mahutab 25 liitrit ja kuhu saab käepäraselt mahutada laadimiskaabli või väiksemaid asju. Arvustajad tõstsid esile, et Kia tagaistmele mahuvad mugavalt täiskasvanud reisijad ja seda tänu suurele telgede vahele ning auto kõrgemale katusejoonele.
Hoolimata sellest, et Kia EV3 on teistest väiksem ja soodsama hinnaga, paistab auto silma nii sõitjateruumi kvaliteedi kui ka tehnoloogia poolest. Lisaks, Kia standardvarustus isegi ületab rivaale. Näiteks sisaldub standardvarustuses põhjamaises kliimas hädavajalik soojuspump, mis aitab hoida kokku sõitjateruumi soojendamisele kulutatavat energiat. Kia sõiduomadused on võrreldavad klassi parimatega nii mugavuse kui ka sportliku juhitavuse poolest.
Tõhusus mängib elektrisõidukite puhul olulist rolli
Mis WhatCari? kogenud ajakirjanikke üllatas? Ekspertide hinnangul oli kõige üllatavam Kia energiasäästlikkus. Seda on esile toonud ka mitmed teised EV3 proovinud autoajakirjanikud.
Nagu kirjeldab oma sõidukogemust üks Leedu juhtivaid autoajakirjanikke, koges ta selles autos elektri-
sõiduki jaoks kõige kehvemaid tingimusi: talv ja miinuskraadid. Sõitjateruumi soojendus töötas pidevalt. Kõigest hoolimata näitas pardaarvuti energiakuluks ainult pisut üle 20 kWh / 100 km. Võrreldavatest autodest kõige kergem ja väiksem Kia osutus kõige tõhusamaks.
WLTP andmetel on proovisõidu põhjal ühe konkurendi sõiduulatus teistest suurem: kuni 625 km. Samas on selle auto aku suurem kui teistel ja kiirlaadijas kulub 10–80% laadimisele teistest rohkem aega, lausa 40 minutit. Kia sõiduulatus on maksimaalselt kuni 605 km ja laadimisele läheb 31 minutit. Kolmanda rivaali vastavad näitajad on 577 km ja 28 minutit.
Brittide autoväljaanne WhatCar? andis lõpuks testivõidu küll rivaalile, kuid ajakirjanikele avaldas muljet Kia EV3 suutlikkus seista silmitsi tugevamate konkurentidega hoolimata sellest, et Kia EV3 on teistest väiksem ja madalama hinnaga.
Väärtus võib olla suurem kui hinnalipik
Kui varem oli Korea autode peamine müügi argument hind, siis nüüd see enam nii ei ole. Nutikalt kujundatud interjöör ja helde varustus loovad lisandväärtust, võimaldades edukalt esitada väljakutse kallimatele mudelitele, olles ka väga praktiline igapäevasõitudeks loodud auto.
Auto, millega sõitmist ei tahakski lõpetada
Maikuu esimesel nädalavahetusel avanes mul võimalus tutvuda uue Opel Grandlandi linnamaasturiga. Kui esmakohtingu puhul ei tea kunagi, milliseks see kujuneb ja kuidas lõppeb, siis Grandlandiga koosveedetud aeg oli selline, mille lõppemisest oli kahju.
Soliidne ja sportlik
Minu esimene kohtumine Grandlandiga toimus Opeli maaletooja Auto-Bon Balticu juures Laagris. Peab ütlema, et auto välimus oli muljetavaldav, aga mitte pealetükkiv. Grandland on soliidne ja hästi proportsioonis, ühtaegu jõuline, sportlik ja elegantne – ei mingeid liialdusi. Nentisin, et mustade detailidega vaskne kerevärv ja kõrgem siluett annavad talle nimele vastava väärikuse. Järgnevate päevade jooksul veendusin, et see on auto, mis toetab minu otsuseid ja laseb mul mugavalt olla just sellisena, nagu ma harjunud olen.
Tehnoloogia, mis ei domineeri
Autosse istudes tundsin end esimesest minutist koduselt. Ekraanide paigutus oli loogiline, menüüd lihtsad ja puuteekraan täpne. Ei mingit liigset vilkumist ega animatsioone ja kõik olulised funktsioonid olid mugavalt kasutatavad ka füüsiliste nuppudega. Lihtne, rahulik ja kiirelt õpitav. Apple CarPlay ühendas end probleemideta ja juhtmevaba laadimisalus hoidis telefoni kenasti täislaetuna. Mõne autoga läheb aega, et leida rooli taga enda jaoks mugav sõiduasend, ent Grandlandis läks sellega libedalt.
Sujuvalt linnas
Reedene liiklus, valgusfoorid, jalakäijad, autodest pungil tänavad… Grandlandiga tundus välisest melust hoolimata kõik rahulik. Auto alustas sõitu elektrimootori toel ja libises peaaegu hääletult läbi linnaruumi nagu vesi jõekivide vahel.
See, et madalatel kiirustel ja aeglasel liikumisel töötab mootor ilma igasuguse vaevata vaikselt ja kütusesäästlikult, on üks linnasõidu suurimaid võlusid. Auto ise otsustab, millal kasutada elektrit, millal lülitada sisse bensiinimootor – ja sina ei pea selle peale hetkegi mõtlema. Kõik lihtsalt toimib.
Muidugi tuli ette ka parkimist ja seda nii tööl, kortermajade vahel kui ka kaubanduskeskuses ning hoolimata sellest, et auto ei kuulu just pisikeste hulka, oli parkimine tänu neljal
küljel paiknevatele kaameratele ja juhile edastavatele märguannetele lihtne. Ühes parklas tegin erinevaid parkimismanöövreid lihtsalt seepärast, et end ja autot proovile panna, kuid jäin endiselt veendumusele, et tänu nutikale parkimisabisüsteemile on kõik jõukohane.
Mõnusalt maanteel
Järgmisel päeval, kui olin linnaaskeldused seljataha jätnud, suundusin mere poole. Rannamõisa teed ja männimetsa vahele põimunud käänulised lõigud sobisid autole kenasti. Vedrustus on Grandlandil pehme, aga mitte uimane – täpselt selline, mis silub teekonarusi, ilma et roolitunnetus kaoks.
Ja mis ehk kõige tähtsam: sõiduabija turvasüsteemid (adaptiivne püsikiirushoidja, sõiduraja hoidja ja automaatne pidurdus) olid kõik vajadusel olemas, ent juhtimist üle võtma ei kippunud.
Lisaks meeldib mulle, kui auto liigub liigse lärmi ja stressita. Kui maanteel kiirus tõusis, jäi salong endiselt vaikseks – rehvimüra oli tagasihoidlik ja mootori hääl sedavõrd vaoshoitud, et ei tükkinud esile isegi kiirendades. See kõik mõjus rahulikult ja turvaliselt.
Õhtupoole selgus, et Opeli valgustatud logo tuleb eriti kaunilt esile siis, kui väljas pimedamaks läheb. Ka öine sõit on igati nauditav, sest vaateväli joonistub tänu automaatselt ümberlü-
lituvatele esituledele eriti selgelt välja. Otsisin nende tulede kohta koju jõudes netist lisainfot ja sain teada, et Opel Grandland sai oma esitulede Intelli-Lux
HD LED eest hiljuti Driving Vision Newsi (DVN) auhinna. Need esituled sisaldavad üle 50 000 mikroelemendi ja võimaldavad ülitäpset ja kohanduvat valgustust. Oli päris hea meel, et auto sellist auhinnatud omadust märgata ja hinnata oskasin.
Ühtlasi sain teada, et Grandlandi Saksa kvaliteet on tunnustuse pälvinud ka Kuldse Rooli auhinna näol, mida jagab Saksamaa mainekas autoajakiri AUTO BILD koos BILD am SONNTAGiga. See auhind on üks Euroopa olulisemaid autovaldkonna tunnustusi.
Ruumikus loeb
Kolmandal testipäeval võtsin seltskonna kaasa ja viisin rahva minu jaoks juba koduseks saanud Opel Grandlandiga Vanamõisa laadale. Teele asudes ilmnes eriti selgelt, et Grandland ei paku sõitjatele lihtsalt istet, vaid loob ruumi, kus on vägagi mugav olla. Ka siis, kui autos oli viis inimest ja lõpuks ka kaks hiiglasuurt lilleamplit, mis lihtsalt pidid müügiplatsilt Grandlandi pagasiruumi jõudma, ei muretsenud ma hetkekski, kas kõik ikka ära mahub – auto pagasiruum on üle 500 liitri suur, lihtsa ligipääsu ja madala servaga, mis tegi asjade sinna paigutamise mugavaks.
Avastasin, et istmed käivad soovi korral ka niimoodi alla, et moodustub suur sileda põrandaga ruum asjade vedamiseks, ja mõtlesingi kohe, et kui poleks sõpru laadale kaasa võtnud, olekski saanud istmed alla klappida ja veelgi rohkem taimi autosse panna. Meie seltskonnal oli ka mitmeid asjakesi, mida tahtsime autos käest panna, ja oli väga mugav, et Grandlandis on hulganisti panipaiku. Selle üle ei kipu tihti mõtlema enne, kui neid päri selt vaja läheb. Uksetaskud, kõrvalistuja käekoti panipaik, esiistme käetoe alune laegas – kõik need on sellise suuruse ja disainiga, et on ka päriselt kasutatavad.
Vaikselt ja targalt
Kui testipäevad läbi ja autoga esin duse poole tagasi sõitsin, sain aru, kui ökonoomne see auto tegelikult on. Hübriidsüsteem töötab linnasõidul peaaegu märkamatult ja tulemuseks oli märgatavalt väiksem kütusekulu kui mu tavalisel sõidukil. See aitab kütusekulu efektiivselt kontrolli all hoida. Autot oli isegi kahju käest anda –Opel Grandland oli nende testipäevade jooksul kui hea sõber, kes ei surunud ennast peale ega teinud minu eest suuri otsuseid, lihtsalt toetas minu sõidustiili ja mõjus väga turvaliselt. Ta oli prak tiline, ilus, mugav ja rahulik kaaslane, kelle peale võib alati loota. Ikkagi Saksa kvaliteet!
MUGAVUS. ELEGANTS. SAKSA TEHNOLOOGIA.
Tutvu mudeliga
Peugeot’ elektriautod: lai valik, mõistlik hind ja kindel kvaliteet
Kui üldiselt on auto valikul ühed peamised kriteeriumid tootja maine ja usaldusväärsus, siis elektriauto puhul on oluline, et oleks ka, mille vahel valida. Peugeot on keskendunud mõlemale: lisaks hinnatud kvaliteedile pakutakse ka turu kõige laiemat elektriliste mudelite valikut.
Elektriautode turuosa kõikidest uutest müüdud autodest on Eestis püsinud umbes 5–6% kandis. See on Euroopa üks madalamaid näitajaid – keskmiselt jääb elektrisõidukite müük uute sõiduautode mahust umbes 15% kanti, lähiriikidest moodustavad elektrisõidukid müüdud sõidukitest Soomes 30%, Rootsis 35% ja Norras koguni 88%.
Et trend muutuks, peaksid inimesed alustuseks uut autot valides elektriautot ühe valikuna üldse kaaluma. Aastaid toodi vabanduseks, et elektriautode valik on väike ja hind kõrge, ent tänaseks on olukord muutunud. Peugeot on üks autotootja, kes on keskendunud just sellele, et turul oleks hinnatud kvaliteedi ja mõistliku hinnaga lai mudelivalik elektriautosid.
Nad on viimastel aastatel suunanud palju energiat just oma elektriautode tootevaliku täiustamisse. Praeguseks on valikus koguni 12 silmapaistvat täiselektrilist mudelit, mille hulgast võiks igaüks oma maitsele sobiva leida.
Sportlikest ikoonidest ihaldatud linnamaasturite ja tarbesõidukiteni Olenemata sellest, kas kaalud oma esimese elektrisõiduki soetamist või soovid olemasoleva elektriauto välja vahetada, on Peugeot’ portfell atraktiivne. Massturutootjate seas pakub Peugeot kõige laiemat elektrisõidukite valikut, eesmärgiga aidata igaühel leida oma elustiilile vastav mudel, alates kompaktsetest linnaautodest kuni ruumikate peremaasturiteni välja.
Viimasena lisandus sügisel Peugeot’ elektrisõidukite valikusse 2024 Eesti aasta autoks valitud Peugeot 408 särtsuversioon ehk E-408. See on unikaalse fastback-disainiga elektriline sõiduk, mis püüab pilke silmapaistva stiiliga ning avaldab muljet oma praktilisuse ja kõrge efektiivsusega.
Tasub teada
Tunnustatud ADAC Ecotest kuulutas 2024. aastal just Peugeot E-208 ja E-308 kõige efektiivsemateks autodeks turul. Tegelikult saab pikemaid sõite planeerida aga iga täiselektrilise Peugeot’ga, sest kõik mudelid võimaldavad täis laetuna sõita korraga maha vähemalt 400 km. Eraldi tasub välja tuua E-5008 ja E-3008, mille täiselektrilised Long Range’i mudelid võimaldavad täis laetuna sõita korraga vastavalt kuni 668 ja 700 kilomeetri kaugusele.
Aga kui kohe täielikult elektri peale
üle minna ei taha? Seegi on täiesti arusaadav ja Peugeot hoolitseb selle eest, et üleminek oleks võimalikult sujuv ning individuaalne. Valides pistikhübriidi, saad osa mõlemast maailmast – 100% elektrilise režiimiga naudid sujuvat, vaikset ja CO2-heitmevaba sõitu, pikkadel sõitudel koged aga hübriidrežiimi ulatust ja tõhusust. Pistikhübriidid on saadaval nii 308, 408, 3008 kui ka 5008 mudelil. Kusjuures 3008 pistikhübriidiga saad elektri toel kulgeda korraga kuni 87 km ning sertifitseeritud kütusekulu on sel vaid 0,9 l / 100 km kohta.
Veelgi enam – kõik Peugeot mudelid on saadaval ka hübriidversioonina. See annab võimaluse astuda samm keskkonnasäästliku liikuvuse poole ilma järeleandmisi tegemata. Olenemata sellest, kas valid täiselektrilise, pistikhübriidi või klassikalise hübriidi, Peugeot pakub lahenduse, mis sobib just sinu vajadustega.
Mida toob tulevik?
Peugeot on tugevalt pühendunud elektrilise liikuvuse arendamisele. 2024. aastal saavutas Peugeot Euroopas suurima kasvu elektriautode müügis eraisikutele ning tõusis turuliidriks B-klassi ja kergete tarbesõidukite (kuni 3,5 tonni) elektriautode segmendis.
Et hoida ja tugevdada oma positsiooni tuleviku mobiilsuses, panustab Peugeot jätkuvalt elektrilise autopargi arendamisele.
Vajaliku ülemineku tegemisel toetutakse lähitulevikus viiele „E-sambale“: Electric, Efficiency, Experience, Education, Environment (elektrilisus, efektiivsus, kogemus, haridus, keskkond). Elektrilisuse valdkonnas tehakse tugevaid pingutusi elektrisõidukite aina võimsamaks muutmisel – nii jõuavad lähikuudel üle maailma esindustesse näiteks uus kõrgjõudlusega E-3008 versioon ning kahe mootori ja 325 hobujõuga E-5008 mudel. Peugeot jätkab ka oma SUV-de valiku laiendamist, kui selle aasta teises pooles on võimalik tellida E-5008 ka viiekohalise versioonina. Peugeot E-5008 viiekohaline versioon. Uus mudel säilitab tipptasemel sõidunaudingu ja pakub varasemast mahukamat pagasiruumi – täpsemalt sisaldab uus viiekohaline (koos kahe rea istmetega) 994-liitrist pagasiruumi, mida on 78 liitri võrra rohkem kui seitsmekohalises mudelis.
Uuenduseks E-3008 ja E-5008 mudelite puhul on ka aku manuaalne ning automaatne eelsoojendussüsteem, mis optimeerib esimese laadimise kestust pikkade reiside ajal külma ilmaga. Teatavasti võib ekstreemselt külm ilm mõjutada elektriautode laadimise kestust, kuid uuendatud eelsoojendus süsteem loodab selleski valdkonnas vajaliku arengutõuke anda. Lõpetuseks ei saa mainimata jätta garantiitingimusi: kõigile Peugeot’ elektri sõidukitele kehtib Baltimaades ilma piiranguteta viieaastane garantii ja sõidukite akule kaheksa aasta või 160 000 km ulatuses garantii. See kinnitab, et autotootja usaldab omaskvaliteeti ja loob ka ostjate jaoks vajaliku usaldusväärsuse, et siseneda just koos Peugeot’ga elektriautode maailma.
mingi kiirusepiirang on ka ikka? „Minul ei ole,“ lausub Mikk ja liigub sujuvalt läbi liikluse.
Olgugi et liiklust on nädalasisesel õhtupoolikul Tallinnas vähe, on põnev vaadata, kuidas heli- ja pildialarmiga sõidukile tehakse ristmikel ja liiklusvoos teed: kiirabi läheneb ja nagu magnetiga lükatuna lähevad autod kui Punane meri kahte lehte laiali. Autol on ees eredad vilkurid, võimsad strobod, mis annavad eessõitjale nii tugeva signaali, et midagi lisaks vilgutama ei pea.
„Mina näitan ennast teistele autojuhtidele alati sellega, et keeran võimalusel sõidutee keskele: nii näevad ühed juhid mind küljepeeglist ja need, kes vastu tulevad, kohe kindlasti mööda ei vaata. Kui ristmikul on aga punane tuli, siis võtan alati hoo maha, et näha, mis ristmikul toimub: kas keegi tuleb näiteks ikkagi risti sellest üle. Kõige olulisem on ikka turvalisus: minu, auto, brigaadi ja kindlasti patsiendi oma. Kunagi ei ole nii kiire, et mitte olla kindel, et ei toimuks
õnnetust. Sest sellisel juhul on kogu sõit läbi. Võin ka ummikus seista, kui päriselt läbipääsu ei ole, aga suruma ma ei hakka,“ lausub Karin.
Raske on see, kui on pidanud kiirabis vahetuse jooksul pidevalt raskeid patsiente tõstma või kedagi 30 minutit elustama.
Alarmsõidu tegemise otsustab brigaadijuht, sõltuvalt sellest, kui kiiresti on vaja haige juurde jõuda või temaga siis edasi haiglasse. Kui on insult või infarkt, pole küsimustki: kohe tuled ja helid peale. Punane trauma (lahtise verega) või elustamine – kõik on koos vilkuritega. „Vahel ütleb brigaadijuht, et sõida natukene kiiremini: minul on kas normaalselt
tohi segada, temale ei tohi jama juurde tekitada. Sõit on raske kiirabiga mugav, nagu õõtsuks vanaema kiiktoolis, hirmu ei ole absoluutselt, olgugi et läheneme taas kiirusega sada kilomeetrit tunnis umbes ristmikule. Tunnen, et olen nii autos, kuid eriti selle juhis täiesti kindel. Kui päeval rahulik, siis öösel mürgel Enamik vajalikust sõidukoolitusest tuleb Karini sõnul siiski politseist – peamiselt käiakse harjutamas LaitseRallyParkis. Suurim õpetaja on siiski igapäevane töö: 20 aastat pea iga päev roolis, viimased kümme kahes erinevas rollis. Sõitmine kas suure kiirabi roolis või politsei eravärvides patrullautos pole aga tema sõnul raske. Küsimusele, mis aga on, vastab Karin, et raske on see, kui on pidanud kiirabis vahetuse jooksul pidevalt raskeid patsiente tõstma või kedagi 30 minutit elustama.
või kiiresti, muud seal vahel ei eksisteeri. Natukene kiiremini oleks 60-ga, aga see ei vii kuhugi,“ selgitab autojuht.
Seisatamegi ühel sellisel ristmikul, kuhu on tekkinud autodest tropp: päeva lõpus koju sõitvad juhid pole kohe vist selja tagant lähenevat kiirabi näinud või kuulavad muusikat, mõtlevad omi mõtteid. „Kohe teevad mulle teed!“ sosistab Karin justkui iseendale ja nagu võluväel, justkui kokku harjutatud võttega kiirendavad autod lahku.
„Kiirabiautodel on vaja tunda ka gabariite, et kas mahub tehtud vahest läbi või mitte. Vahel on küll nii vähe ruumi, et siis ma hõikan naljaviluks ka tagumistele, et nüüd tõmmake õlad kokku,“ muheleb kiirabijuht. Karin lisab, et kui tee on ikkagi tühi, siis tema kiirust ei vaata: ma olen enda peale kindel, auto peale kindel, brigaad on minu peale kindel. Aga liikluses süstida, vingerdada pole mõtet – sellega ei võida midagi, kuid võib tekitada ohtlikke olukordi. Ning mis kõige olulisem: patsienti ei
Kuid kiirabis on olukord selline, et kui kutset pole, saab tulla „staapi“ ja magada. Igal brigaadil on selleks oma tuba, igal liikmel oma voodi. „Saad tunni magada ja jälle on tunne hea. Politsei 12-tunnine vahetus on tihti palju raskem kui kiirabi 24-tunnine vahetus. Politseis oled terve aja autos, pidevalt on midagi teha, peab suhtlema ja toimetama. Saad sõimata, mis on „väga mõnus“. Õhtuks oled nii läbi, et käid vaid koeraga jalutamas ja kohe magama. Vahel on kiirabis rahulikum vahetus ja siis lähed pärast vahetust ka näiteks trenni. Raskema vahetuse järel on suund sama: koeraga õue ja kohe magama,“ lisab Karin. Tavaliselt on kiirabis aga nii, et kui päeval on maru rahulik, siis öösel on kindlasti mürgel. Eriti veel nädalavahetustel. Kuna tegemist on ikkagi jõutõstjaga, lisaks politseinikuga, siis vaid naistest koosnevasse brigaadi kutsutakse just Karin tihti kaasa. Eriti kui on juba kutsest näha, et sõidetakse kahtlasesse piirkonda, nii-öelda tuttavasse majja kedagi abistama. „Olen tugevam, patrulli taustaga ja oskan enda eest seista. Brigaadil on koos minuga selgelt turvalisem kutse vastu võtta,“ lisab naine.
Seitsme lapsega mikrobussis läbi Euroopa
Anni Keskülla ja tema abikaasa meelest on kuudepikkune autoreis suure pere ning mikrobussiga justkui mesinädalad koos lastega. „Nii palju on asju, mida üheskoos nautida ja hiljem meenutada,“ ütleb naine.
Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Anni Keskülla
Anni (33) ja Tarvo Keskülla (33) peres kasvab seitse last: Alissa (13), Jonatan (12), Jonas (7), Robin Lukas (6), Larsen (5), Anna Lovisa (3), Lasse Rasmussen (1) . Kui Anni oma pere autoreisidest räägib, on see väga inspireeriv. Suure pere ja kahe koeraga mitmeid kuid teelolek on elu, kus iga päev võib tuua uue riigi, ööbimiskoha, seiklused ja katsumused. Igal sõidupäeval tuleb veel ka beebit toita, koeri jalutada ja lastele mänguplatse leida. „Meie pere jaoks on see täpselt see elu, mida naudime,“ räägib pereema Anni. „Jah, kõik tundub algul keeruline – lapsed, koerad, võõrad maad, magamiskohad, logistika… aga kui lõpuks ratastele saad, avastad, et miski pole võimatu. Meie õppisime, et hirmud hakkamasaamise ees on enamasti meie peas.
Nii suguse reisimise puhul on kõige tähtsam mõtteviis.“
Seiklus, kust ei puudu ka klaver ja viiul
Anni ja Tarvo jaoks ei alanud telesaateks vormunud autoreisid tühjalt kohalt. Esimene pikem autoreis viis nende pere Taani – kolmeks kuuks, kuue lapse ja ühe koeraga. Kaasas olid ka kõik vajalikud koduõppevahendid, isegi muusikainstrumendid – klaver, saksofon, viiul –ning suur usk, et kõik loksub paika. Nii läkski.
„Eestis oli veel aprillilumi, Taanis nartsissid õitsesid. See kontrast andis kohe tunde, et oleme nagu teises maailmas,“ meenutab Anni. „Peagi saime aru, et laste ja mikrobussiga reisimine ei ole utoopia, see on päriselt võimalik. Kui
juba Taanis hakkama saime, siis miks mitte kaugemal?“
Sellest mõttest sündis kaks hilisemat eurotrippi – esimene Hispaaniasse, teine Inglismaale, kus jõuti välja ka Šotimaale. Kokku külastas Kesküllade pere selle aja jooksul 18 riiki ja nende seiklustest sündis ETV saade „Segasummasuvila ratastel“.
Parim reisibuss
Kui esimene Taani-reis sai tehtud Ford Tourneoga, siis pikema seikluse jaoks soetati kasutatuna kõrgem ja avaram Ford Transit, mille sisemuse Tarvo perele sobivamaks ümber ehitas. Ent unistus uue reisisõiduki mugavusest purunes Hispaania-reisi esimeses peatuspaigas Pärnus, kus bussi mootor lõplikult üles ütles. „See oli meie suurim apsakas ja kalleim õppetund. Me ei ostaks enam kunagi vana reisisõidukit, kui just ise ei ole mehaanik. Aga tookord mõtlesime, et tuunime seest ära, saame rohkem ruumi ja kõik sobib. Tegelikkus oli teine,“ tõdeb Anni.
Reis oli aga juba alanud ja nii tuligi hakata otsima rendibussi, mis leiti õnneks kiiresti. „See päästis kogu
ANNI NIPID PERE JA AUTOGA REISIJATELE
Kuidas pakkida?
Võta kaasa nii palju asju kui vaja ja nii vähe kui võimalik! Mida rohkem on autos ruumi, seda parem. (Tulevikus kaaluks me ise kindlasti ka katusepagasit, meie rendiautodel see võimalus kahjuks puudus.)
Kuidas päevaks valmistuda? Igal hommikul pane valmis kott päevaks vajalike asjadega – vahetusriided, näksid, beebitoit. Kõik, mida päeva jooksul tarvis võib minna. Pagasiruumi jäägu reisikäru ja kastidesse ülejäänud riided, istmete alla muu varustus.
Mida autosse võtta? Külmakast või külmakott (toidupauside jaoks) Tegelusraamatud Isiklik kohvitass Näksid igas suuruses ja vormis Telk varuplaaniks
reisi,“ meenutab pereema. „Kui Hispaaniasse minnes pidime olude sunnil bussi rentima, siis Inglismaa reisi ajal ei jätnud me seda enam juhuse hooleks ja ABC Motorsi buss viis meid turvaliselt kohale.“ Pere unistab ka omaenda ideaalbussist, milleks on Ford Transit Passenger Van, kus on ruumi veelgi rohkem. Selle jaoks plaanib Tarvo teha ära ka bussijuhi load.
Rutiinid loovad turvatunde, avastused avardavad
Milline näeb välja elu mikrobussis koos suure pere ja koertega? Kaos? Vastupidi, see on planeeritud, samas voolav ja oskuslikult koordineeritud. „Meil ei ole kunagi teekonnal rangeid graafikuid. Pigem on igal päeval oma sisseharjunud loogika ja paljud asjad loksuvad ise paika.“ Roolis oli Anni lühemate sõitude ajal ja pikematel sõidupäevadel istus ta beebiga ees keskel. Vanemad lapsed sõitsid taga, kus neile meeldis lugeda ja lobiseda, keskmised lapsed said istumiskoha bussi keskele – nemad vajasid sõidu ajal rohkem abistamist ja seal oli neil mugav ka lõunauinakut teha.
Isegi kõige vabamas seikluses on oma rütm. Anni ütleb, et just see annab lastele turvatunde. Hommikuti oli kindel tegevuste jada: ärkamine, hommikusöök, koristus ja start. Päeva jooksul tehti paari tunni tagant lastele ja loomadele väiksemaid sirutus- ning pissipeatuseid, igasse päeva olid planeeritud ka pikemad pausid, kus uuriti mõnda linna, parki või kena kohta looduses. Loodust nauditi ka bussiaknast. „Me pigem ei sõitnud kiirteedel, eriti algul. Küll tegime seda tagasiteel, kui väsimus ja koduigatsus juba tunda andsid.“ Ehkki laste huvides oli rutiin paigas, oli ometi iga päev uus. „Teel olles on kogu aeg avastused ja iga päev on hetki, mida pärast meenutada. Meie jaoks on teekond sama oluline kui sihtpunkt.“
Kui lõpuks ratastele saad, avastad, et miski pole võimatu.
Anni tunneb, et ühisel teekonnal olemine ja kogemuste saamine on aidanud peret lähendada. „Suured ja väikesed õpivad koos kulgedes üksteise rütmide, vajaduste ning soovidega arvestama.“ Naine räägib, et lapsed on reisil väga tähelepanelikud ja ammutavad palju uut infot. „Õpetajadki on välja toonud laste suure silmaringi ja tolerantse maailmakäsitluse. Nad teavad, kui sarnased me tegelikult kõik oleme – olgu siis Saksamaal, Taanis või Eestis. Aga ka seda, kui erinevad on kultuurid – näiteks suhtlemise ja liikluskultuuri osas.“
Iga riik on omamoodi Üks asi, millele Anni soovitab reisides tähelepanu pöörata, on õigeaegne vinjettide ostmine. Neil jäi see Austrias tegemata, aga õnneks trahvi ei saadud. „Teemaksudega on lihtsam – neid ei saa unustada.“ Kui Hispaania liikluses polnud suurt midagi teistmoodi, siis Inglismaal tuli Annil ja Tarvol kohaneda vasakpoolse liiklusega. „Esimestel päevadel oli see üsna harjumatu, kuid õnneks harjub sellega kiiresti. Küll
aga olid teed tavapärasest oluliselt kitsamad, eriti külavaheteed. Need sarnanesid lausa Prantsusmaa mägiteedega, kus oli suure bussiga kohati üsna väljakutsuv liigelda.“
Anni ja Tarvo lemmikuks on Taani. „Kõik oli nii turvaline ja lapsesõbralik. Seal oli tunne, nagu oleksime Eestist ainult natuke paremasse versiooni maandunud,“ meenutab pereema.
Suurbritannias imetles Anni eriti liiklusviisakust. „See on täielik vastand Tallinnale. Ristmikul näidatakse sulle käega, et mine sina enne! See oli üllatav.“ Saksamaal meeldis aga lastele see, et iga nurga peal oli mänguplats. Kuid Hispaanias, kus muidu oli väga mõnus ja soe, oli ka negatiivne kogemus. „Meie ümber koguneti, meid ka pildistati, seal jälitasid meid ka pisivargad. Ilmselt
paistsime silma – seitse last, suur käru ja kaamerad. Kui ikka hulk mehi meie lapsi pildistab ja ümber piirab, siis pärast käed värisevad ning und ei saa. Sellistel hetkedel tahaks lihtsalt koju tagasi. Samas usun, et ohtude teadvustamine, pidev valvsus ja kiire reageerimine on võti! Neid hetki oli vähe, aga tekitavad siiani ärevust. Meil tuli selliseid momente ette ka Poolas ja Prantsusmaal. Calais pole koht, kus ma veel kunagi ööbiks. Sealsed piiriprobleemid on jätkuvalt olemas ja nägime seda oma silmaga.“
Meie jaoks oli tee ise sama oluline kui sihtpunkt.
Kogemus õpetab
Pikemate peatumiste kohad soovitab Anni autoreisil ette broneerida, aga lühemate puhul pigem mitte, siis pole ka õigeks ajaks kohalejõudmise stress nii suur. Muidugi oli pere teinekord ka kurnatud. Naine tõdeb, et kõige väsitavam ei ole isegi mitte sõit, vaid pidev ööbimiskohast ööbimiskohta liikumine. „Kui iga öö on uus koht, uus voodi, uued tingimused, võtab see üksjagu energiat.“ Peagi hakatigi ööbimisi targemalt planeerima. „Inglismaa reisi ajal tegimegi juba teadlikult nii, et oleks kaks ööd järjest ühes kohas. Niimoodi sai vähemalt esimesel hommikul välja magada ega pidanud kohe ööbimiskoha äraandmiseks koristama hakkama. Tuli ju ka suurem osa kastidesse pandud asju ööbimiskohas majja ja pärast taas autosse tassida.“ Kodust kaasa võetud pudrupott ja kohvitassid aitasid aga igas uues kohas hommikud omaks teha.
Iga päev kui seiklus
Kui Anni mikrobussiga tehtud perereisidele tagasi vaatab, siis meenuvad talle esmalt imelised külakesed ja piltilusad rannad. „Ning see vabaduse tunne, mis meil terve perega oli. See küll ei näinud ehk televaatajale puhkuse moodi välja, aga meie jaoks siiski oli! Iga päev oli seiklus!“
Kui telesaadet vaadanud noored pered kirjutavad, et tänu Anni perele on nad saanud julgust oma pesamuna planeerida või kogu perega reisile minna, siis see läheb talle hinge küll. „See eluviis on meile andnud kõige olulisema – julguse. Julguse unistada, julguse katsetada. Ja see on kingitus, mille lapsed endaga kogu eluks kaasa võtavad. Sest kui seitsme lapse, kahe koera ja mikrobussiga on võimalik liikuda läbi 18 riigi, siis miski ei takista meid ka oma väiksemaid unistusi täitmast.“ Seda mõtteviisi kinnitab ka pere moto, mis on aidanud neid läbi igasuguste ootamatuste: „Kõik on võimalik! Ja kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.“
Tüdruk tudengivormeli tiimist: tahtsin midagi päriselt teha
Kui FS Team Tallinn krooniti maailma parimaks 889 tudengivormeli meeskonna seast, tähistas see rohkemat kui lihtsalt Eesti insenerihariduse edu. See oli võit ka neile, kes jäävad sageli saavutuste tähistamise varju. Neile, kes pole piloodina rambivalguses.
Tekst: Sven Sula / Foto: FSA, Partenfelder
Maia-Liisa Veldi on Tallinna Tehnikaülikooli tudeng, kelle nimi võib veel olla tundmatu, kuid kelle töö on osake just sellestsamast meie tudengivormeli ajaloo kõige suuremast saavutusest.
Olles parasjagu elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala õpingute lõpusirgel, liitus ta FS Teamiga juba esimesel semestril 2022. aasta sügisel.
„Liitumiseks tuli täita ankeet ja läbida vestlus. Mulle meeldis kohe, et sain praktiliselt tööle hakata. Tahtsin midagi päriselt teha ja inseneerias kogemusi saada,“ meenutab ta oma esimesi samme tiimis.
Maia-Liisa toimetab Eesti tudengivormeli projekti jõuülekande meeskonnas ning tema ülesanne on disainida ja arendada elektrimootoreid ehk südant, mis paneb auto sõna otseses mõttes liikuma nagu õlitatud välgu. Paari viimase aasta auto kiirendus kuni 100 km/h jääb paari sekundi maile.
Kõige uhkem hetk minu FS-karjääris on kindlasti maailmameistri tiitel, ütleb Maia-Liisa.
Kuidas sünnib noor insener Soov inseneriks saada ei sündinud juhuslikult. Juba 8. klassis mõistis Maia-Liisa, et gümnaasium ei kesta igavesti ja tulevikuvalikud tuleb langetada kiiresti. „Hakkasin erinevaid erialasid uurima
ja just mehhatroonika köitis mind kõige rohkem. See tundus praktiline ja loogiline – midagi, kus saab ise asju teha ja lahendusi otsida,“ meenutab ta.
FS Team Tallinna tegutsemine on andnud selleks ideaalse platvormi. MaiaLiisa panus ei piirdu ainult jooniste ja arvutiekraaniga. „Minu ülesanded on alati olnud sügavalt tehnilised – projektide disain algusest lõpuni, sealhulgas tootmine, kokkupanek ja testimine. Sa saad päriselt aru, kuidas asjad töötavad – ja mis veel olulisem, miks need mõnikord ei tööta.“
Tiimielu tuksub hooaja rütmis
Formula Studenti aastatsükkel tähendab intensiivset panustamist ja nõuab suurt pühendumust. Iga hooaja elukaar algab septembris, mil meeskond võtab vastu uusi liikmeid. Sellele järgneb oktoobrist detsembrini kestev disainiperiood. Valmib uue vormeli kontseptsioon ja disainitakse vajalikke detaile. Detsembrist veebruarini käib tootmine. Kui kõik detailid on valmis, liigub meeskond komplekteerimise juurde. Maist juulini keskendutakse testidele, mille eesmärk on tuvastada ja kõrvaldada vead ning
Maia-Liisa panus ei piirdu ainult jooniste ja arvutiekraaniga.
parandada auto võimekust enne võistlusi. Aasta kulmineerub tudengivormeli hooajaga, osalemisega rahvusvahelistel võistlustel.
„Kui testimisperiood on raske ja palju probleeme, siis on lootust, et võistlustel läheb hästi – sest siis on enamik vigu juba likvideeritud,“ selgitab
Selja taha jäi 889 tiimi. Maailma parim tudengivormeli meeskond FS Team Tallinn
Foto: FS Alpe Adria
Mille järgi valivad naised autot?
Autot valides on inimestel üldjoontes väga erinevad kriteeriumid ja rolli mängivad paljud tegurid – praktilisus, disain, turvalisus, hind, aga ka emotsionaalsed kaalutlused. Sageli on need kriteeriumid meeste ja naiste puhul väga erinevad. Millised on aga peamised argumendid, mida just naised autot ostes oluliseks peavad?
Toimetas: Liisbet Estra / Foto: Shutterstock
2022. aasta Mobire Groupi tarbijauuringust selgus, et Eesti naiste lemmik oli toona ökonoomne hübriidauto, mis oleks ka silmale ilus vaadata. Eelistatuim automark oli toona Toyota ja üha enam naisi tegeles nii auto valiku kui ka ostuga ise.
Mis on naise jaoks oluline?
Kolm aastat tagasi tõlgendas Mobire Grupi e-äri juht tarbijauuringu tulemusi sellega, et valdavalt ostavad naised autot silmadega: 51% uuringul osalenud naistest vastas nimelt, et autoostu puhul on kõige olulisem selle välimus. Alles seejärel peeti tähtsateks ökonoomsust, turvalisust ja keskkonnasäästlikkust.
Brändidest eelistasid naised Mobire uuringu põhjal kõige enam Toyotat, Škodat ja Peugeot’d, ent üldiselt osutus
brändilojaalsus naiste seas toona autoostul madalaks. Keskkonnasäästlikest autodest eelistati ülekaalukalt hübriide ja ligi kolmandik vastanutest oli valmis keskkonnahoidlikuma mudeli eest rohkem maksma – eriti nooremad naisterahvad.
Samuti nentis Mobire Grupi e-äri juht uuringutulemuste põhjal toona, et domineerivaim auto finantseerimise viis on liising, ent üha enam jõuab naisi ka täisteenusrendi juurde, sest sellisel juhul ei ole vaja auto hoolduse, rehvi vahetuse ega remondi korraldamisega ise tegeleda. „Tänapäeva naised tahavad olla iseseisvad ega soovi toetuda nõu ja abi saamiseks elukaaslasele või meestuttavale. Seetõttu asendataksegi liising hoopis vajaduspõhise autorendi või täisteenusrendiga, mille puhul ei pea tülika autohaldusega ise tegelema,“ sõnas Mobire
KUIDAS VÄLJA
SELGITADA, MISSUGUNE
AUTO VASTAB SINU VAJADUSTELE KÕIGE
PAREMINI?
Nordauto müügispetsialist Ranel Tartu
Tegelikult on see väga lihtne: mõtle lihtsalt oma igapäevaelule ja vajadustele! Kus ja kui palju sa sõidad? Kas vurad rohkem linnas või maanteel? Vastavalt sellele saab teha mootorivaliku. Seejärel mõtle, kas sul on vaja nelikvedu ja kõrgemat kliirensit? Kas liikled sageli talvistel teedel või vead pagasitäitega kraami suvilasse?
Groupi e-äri juht ja lisas, et rendivarianti eelistavad eelkõige millenniumipõlvkond ja noorem seltskond, kes ei pea auto omamist ilmtingimata vajalikuks.
Milline on naiste suhe autodega praegu?
Nordauto müügispetsialisti Ranel Tartu kogemusel jälgivad naised tänapäeval autot ostes välimuse kõrval teisigi olulisi kriteeriume: „Jah, kena disain on tingimus, mis auto valikul naiste esikolmikusse üldiselt kuulub – värv võiks olla midagi muud kui „Mustamäe hall metallik“. Ainult ilus olemisest aga siiski ei piisa – masin peab andma pisut rohkem väärtust kui lihtsalt Instagrami story’s hea välja nägema,“ muheleb Tartu iganenud „naised ja autod“ stereotüübi üle.
Üldiselt eelistatakse sõidukit, mis võtab vähe kütust või on hübriidvõi elektriauto.
Loomulikult tuleb siinkohal paika panna ka eelarve – mitte see eelarve, mida sa loodad, vaid see, mida sa päriselt kannatad. Auto hind on üks asi, aga ära unusta, et juurde tulevad ka kindlustus, hooldus, kütus ja see tore uus automaks. Mine proovi sõidule erinevate autodega, isegi kui oled kindel ühes – tunne roolis võib muuta sinu arvamust!
Foto: OlevMihkel m a a
„Kuna naistel pole tavaliselt eriti huvi ise kapoti alla piiluda, mängib nende jaoks auto juures olulist rolli see, kui usaldusväärne on bränd ja kui lihtne on seda hooldada,“ leiab spetsialist. „Samuti mainivad naised autot ostes olulise punktina mugavust: eelistatakse pigem pisemaid, aga kõrgemaid masinaid, et oleks mugav sisse-välja astuda ega peaks äärekivisid kartma,“ selgitab Tartu. Lisaks võiks Nordauto müügispetsialisti sõnul sõidukil olemas olla ka tänapäevased lisad, nagu kliimaseade, soojendusega istmed ning Apple/ Android CarPlay: „Need funktsioonid on naistele tavaliselt olulisemad kui mootori võimsus või kiirus.“ Viimaks toob Tartu välja auto ökonoomsuse. „Üldiselt eelistatakse sõidukit, mis võtab vähe kütust või on hübriidvõi elektriauto. Õrnem sugu ei vali üldiselt masinat, mis joob rohkem kui ta keskkooliaegne klassivend reede õhtul,“ võtab Nordauto müügispetsialist naiste tavapärased autoostueelistused läbi huumoriprisma kokku.
Kolme aasta taguses Mobire uuringus selgus, et naised eelistasid brändidest kõige enam Toyotat, Škodat ja Peugeot’d – kas ka praegu? „Jah, kõige populaarsemad automargid on endiselt Toyota ja Škoda. Peugeot’ osas julgen pisut kahelda – hetkel asetaksin kolmandale kohale ehk Hyundai või Kia. Seda põhjusel, et naised eelistavad endiselt hübriidautosid ning Kial ja Hyundail on neid variante rohkem,“ kummutab Tartu kogemus veidi kolme aasta taguse uuringu põhjal selgunud eelistusi. Allikas: mobire.ee
Uus Continental GT Azure.
Küsige rohkem infot Bentley Tallinna esindusest aadressil Pirni 1.
Meisterlik käsitöö. Stiil. Mugavus.
Alates hetkest, mil särav kroomitud iluvõre pilku püüab, kuni rõõmuni, mida tunnete teel sõites –Continental GT Azure viib luksuse uuele täiuslikule tasemele.
CO2 heitmete ja kütusekulu andmed EU27 jaoks on kinnitamisel, sõltuvad EU tüübikinnitusest.
Nimi “Bentley” ja tiibadega “B” logo on registreeritud kaubamärgid. ©2025 Bentley Motors Limited.
Pildil olev auto: Bentayga Continental GTC.