SELTSKONNAMĂNG NĂĂD UUES KUUES!

LÔbus sÔnamÀng, mis arendab sÔnavara, keeletaju ja loovust ning on suurepÀrane meelelahutus nii pere kui ka sÔprade seltsis!


Mitte ainult lill ja lÔbu S

elleks, et loominguline vabadus saavutada ja anda vĂ”imalus andel sĂ€rama hakata, on esmalt vaja ... pingutada!â ĂŒtleb Annely Köster, kelle loodud kunstikoolis Sally Stuudio Ă”pivad lapsed, et loovus ja pingutus kĂ€ivad kokku, et suured asjad ei sĂŒnni tĂŒhja koha pealt ja et inimeseks kasvamine nĂ”uab muu hulgas ka tööd iseendaga. VĂ€ga tervitatav lĂ€henemine ajal, mil liigagi palju jutlustatakse juba pĂ€ris vĂ€ikestele sellest, et elus tulebki teha ĂŒksnes seda, mis meeldib. PĂ€riselu nĂ€itab pigem, et kui laps ei Ă”pi meeldivust ja mugavustsoonist vĂ€ljumist juba varakult kokku panema, saab tema tulevik olema ĂŒpris okkaline.

Kipume sedagi unustama, et kĂ”ikide tĂ€iskasvanute ĂŒheks rolliks elus on lapsi igati ja alati kasvamise teekonnal toetada. MĂ”ni meist on selle valinud ka enda tööks. Moodsa Pere persoonilugu on imelisest naisest, kes kogeb iga pĂ€ev, kuidas laste toetamine neid arenema suunab. Rakvere Teatri nĂ€itleja Silja Miks on ĂŒhtlasi ka ema, Ă”petaja ja haridustehnoloog. Juba seitsmendat aastat Ă”petab ta Rakvere Reaalkoolis Ă”piraskustega lapsi. âSee tekitab hea tunde, kui sa oled nĂ€inud vaeva, oled Ă”pilastega tegelenud ja ĂŒhel hetkel nagu plaksti, Ă”pilane saabki aru ja oskabki. Isegi kui see tekib vaid hetkeks, on rÔÔm suur, et sinu tööst on pĂ€riselt kasu ning rahul on nii Ă”pilane kui ka lapsevanem,â jagab ta oma ameti rÔÔmuhetki.
Ja veel. Kuidagi ĂŒksildasteks kipuvad meie lapsed muutuma â vanemad tööl, pere pisemad lasteaias ja suuremad koolis ning Ă”htuti sukeldub igaĂŒks oma nutiseadmesse, kuniks uneaeg kĂ€es. LĂ€hedus ja ĂŒhiste emotsioonide kogemise nauding vĂ”ivad niimoodi pĂ€ris ruttu kodusest Ă”hkkonnast kaduda. Seekordses Moodsas Peres toomegi vĂ€lja ĂŒhe viisi, kuidas peretunnet taastekitada â lauamĂ€ngud! Tutvustame parimaid ja pĂ”nevamaid ning kes teab, ehk leiab sinugi pere siinse lauamĂ€ngude valikuga tutvudes endale uue ja köitva hobi.
Hambahaldjas â Ghana 2022.a vĂ€rvitrĂŒkis hĂ”bemĂŒnt
SwarovskiÂź kristalliga
HÔbe: 99,9%
Kaal: 15,55 g








Hind: 110 âŹ
JĂ€nese aasta 2023 âMongoolia kuldmĂŒnt
LÀbimÔÔt: 11 mm
Kuld: 99,99 %
Kaal: 0,5 g
Hind: 110 âŹ
Athena Ăökull âCooki saarte 2022.a kuldmĂŒnt
LÀbimÔÔt: 12 mm

Kuld: 99,99 %
Kaal: 0,5 g

Hind: 110 âŹ
SodiaagimĂ€rgid â SĂ”nn. Niue 2021.a vĂ€rvitrĂŒkis hĂ”bemĂŒnt



HÔbe: 99.9% / Kaal: 1 unts Hind: 129 ⏠unts
SĂŒndinud Tiigri aastal 2022 âHiina 2022.a vĂ€rvitrĂŒkis hĂ”bemĂŒnt
HĂ”be: 99.9% / Kaal: 15 g Hind: 119 âŹ

SodiaagimĂ€rgid lastele â Kaalukesed.
Ghana 2022.a vĂ€rvitrĂŒkis hĂ”bemĂŒnt
Kaal: 15,5 g / HÔbe: 99,9%
Hind: 69 âŹ
JĂ€nese aasta 2023 â


Prantsusmaa hĂ”bemĂŒnt
HĂŽbe: 90% / Kaal: 22.2 g
Hind: 99 âŹ
Tiigri aasta 2022 â Fiji ehtsa mage-veepĂ€rliga ja kullatisega hĂ”bemĂŒnt
HÔbe: 99,9% / Kaal: 1 unts
Hind: 139 âŹ
âMinu esimene aardemĂŒntâ Niue Saarte 2022.a hĂ”bemĂŒnt kristalliga
SĂŒdame vĂŽti. Cooki saarte 2022. a. antiikviimistlusega hĂ”bemĂŒnt
HĂŽbe: 99,9% /
Kaal: 1 unts
Hind: 189 âŹ
VĂ€ljaandja: Delfi Meedia AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee
Reklaam: Lasse-Asso Laido, lasse-asso.laido@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Helina Koldek
TrĂŒkk: AS Printall





Unustamatud kingitusedtÀhtpÀevadeks!erinevateks
JĂ nese aasta 2023 â âPeegelpiltâ
Tokelau
hĂ”bemĂŒnt
HĂŽbe: 99,9%
Kaal: 31,1 g

Hind: 139 âŹ

erinevateks
Kaal: 15,5g / HĂŽbe:99,9%

Hind: 119 âŹ
Austraalia ööelu. Loorkakk â Niue Saarte 2022.a hĂ”bemĂŒnt (Black proof)





























HĂŽbe: 99,9%
Kaal: 1 unts
Hind: 225 âŹ
âMeemesilaneâSalomoni saarte 2022.a osaliselt rodeeritud kuldmĂŒnt /ripats
Kuld: 99.99%
Kaal: 2 g Hind: 319 âŹ


Slovakkia oora ja fauna.

Tatra mÀgikits. / Ilves. Slovakkia
5⏠2021.a
juubelimĂŒnt
Hind: 14.90 ⏠tk



Presso album 2⏠Erasmus 2022.a ĂŒhisteema mĂŒntide
kogumiseks
Hind: 12.95âŹ
Leedu 2022.a 2⏠juubelimĂŒnt âKorvpall
100 aastat
Hind: 7 âŹ
Sloveenia 2022.a 2⏠juubelimĂŒnt âErasmus programmi 35. aastapĂ€ev Hind: 7 âŹ







Tutvustame tÀiesti uut Influencer XL jalutuskÀru.
Influencer XL teeb elu veelgi mugavamaks!
XL on ideaalne reisimiseks ja linnaeluks ning
jalutuskÀikudeks nii looduses kui maastikul.
Vaata lÀhemalt: www.leclercbaby.ee

Silja Miks: minult kĂŒsitakse tihti, et kuidas sa jĂ”uad
NĂ€itleja, Ă”petaja ja haridustehnoloog Silja Miks peab ennast ĂŒsnagi tagasihoidlikuks inimeseks ja iseendast just ĂŒlemÀÀra rÀÀkima ei kibele. Klassiruumis Ă”piraskustega Ă”pilaste paremale jĂ€rjele aitamine ning teatrilaval uutesse rollidesse kehastumine on aga rikkalikult mĂ”testatud tegevused, kus tema entusiasm ja töötahe just teiste inimeste ees kĂ”ige paremini avaldub.
Rakveres sĂŒndinud ja pĂ€rast keskkooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse teatrikunsti eriala omandama suundunud
Silja Miks on Rakvere
Teatri lepinguline nĂ€itleja alates 2008. aastast, esimeses rollis astus ta seal ĂŒles aasta varem. Lepingulise töösuhte plussiks loeb ta â nii nagu paljud teised nĂ€itlejadki â stabiilsust ja kindlat sissetulekut. âEestis on hea ning vĂ”rreldes ĂŒlejÀÀnud maailmaga ka lihtsam nĂ€itleja olla. Eestlane on teatrirahvas, kellele vĂ€ga meeldib teatris kĂ€ia.â Kuigi ĂŒhe variandina kaalus Silja ka ooperilaulu Ă”ppima minemist, ei olnud nĂ€itlejatee valimine sugugi juhuslik. Asi algas juba koduhoovis, naabritĂŒdrukutega kostĂŒĂŒmid seljas, ja jĂ€tkus koolis teatriringis.
Silja tegutsemistahe tĂ”estab ilmekalt ka seda, et ĂŒks ei vĂ€lista teist â lepinguline teatritöö pole talle ainuke meeldiv ja suurema eesmĂ€rgiga tegevus, mis ka leiva lauale toob. âOlen vist natukene selline hull (naerab). Tihti imestatakse, kuidas ma kĂŒll jaksan, ning alati, kui oma tegemistest rÀÀgin, kĂŒsitakse, et miks ma nii palju teen. Teen sellepĂ€rast, et see meeldib mulle ja pakub avastamisrÔÔmu, uudsust, pĂ”nevust ja eneseteostusvĂ”imalust. Ma tahan teisi aidata.â

Teatrilava, klassiruum ja haridustehnoloogia
Silja on nĂ€itleja, Ă”petaja ja haridustehnoloog ĂŒhes. Juba seitsmendat aastat Ă”petab ta Rakvere Reaalkoolis Ă”piras-
kustega Ă”pilastele erinevaid aineid ning on alates sellest sĂŒgisest ka haridustehnoloogi ametis, mida tudeerib Tallinna Ălikooli magistriĂ”ppe teisel kursusel. Samuti on ta varem Ă”ppinud Tartu Ălikoolis eripedagoogikat ja logopeediat, milleni viis sĂŒvendatud huvi hÀÀlehoiu, kĂ”neravi ja sellega seotud probleemide lahendamise vastu.
Oma pĂ”hitööks loeb ta kĂŒll teatrit ja on koolile erinevate vastutulemiste eest vĂ€ga tĂ€nulik, kuid kolme tegevuse summeerimise tulemus on siiski mĂ€rgatavalt suurem kui 1.0 töökoormus ning Ă”petaja- ja haridustehnoloogi ametid pole talle kaugeltki vĂ€hetĂ€htsad. âKolleegid tuletavad mulle sageli meelde: âSilja! ĂöpĂ€evas on vaid 24 tundi ja see kehtib ka sinu kohta!â Mul on tĂ”eliselt vedanud, et mul on toetavad kolleegid ja pereliikmed.â
Enda defineerimise ja tiitlitega kaunistamise peale ta kuidagi eriliselt ei mÔtle. Esmatutvusel, kui midagi justkui
âOn suur rÔÔm, et sinu tööst on pĂ€riselt kasu ja rahul on nii Ă”pilane kui ka lapsevanem.âTekst: Uku Adrian Ilves Foto: Meelis Meilbaum
Tunnen Siljat juba kĂŒmmekond aastat ja kaks tema vanemat last on ka minu klassis algklassides Ă”ppinud. Olla nii nĂ€itleja kui ka Ă”petaja on eriline kombinatsioon ja see teebki Siljast erilise inimese.
Temas on piisavalt jĂ”udu ja energiat, et nende ametite puhul endast alati 110% anda ja realiseerida. Tema töösse suhtumine on lihtsalt imetlusvÀÀrne. Lisaks klassijuhatamisele on Silja ka haridustehnoloog ⊠ja muidugi on ta vahva ema oma kolmele lapsele. Ta ei ole jĂ€tnud ĂŒhtegi oma ametit unarusse, vaid suudab rassida mitmel rindel. Ta on Hunt Kriimsilm oma seitsme ametiga. Oma tööd teeb ta nii pĂ”hjalikult ja hĂ€sti, kui saab.
Milline kolleeg Silja on? Silja on innustav, toetav, pÀdev ja vÀga empaatiline kolleeg. Just suur empaatiavÔime on temast teinud armastatud Ôpetaja Ôpilaste ja lastevanemate ning usaldusvÀÀrse kolleegi kolleegide seas. Ta on inimesena vÀga soe ja rÔÔmsameelne, pole teda kunagi kurva vÔi nukrana nÀinud. Silja vÀÀrtustab hÀid suhteid nii Ôpilastega kui ka kolleegidega nii koolist kui teatrist. Ta tuleb klassi ja ta sÀrab, lapsed tervitavad teda alati naerulsui. Ta astub teatris lavale ja ta sÀrab, publik tervitab teda naerulsui.
Tema tööle pĂŒhendumine ja hea töö on ka tunnustuse pĂ€lvinud. Nimelt on Silja LÀÀne-Virumaa klassiĂ”petaja 2019 nominent ja Rakvere Teatri kolleegipreemia âParim naisnĂ€itlejaâ saaja aastatel 2011 ja 2017.

KÔigele lisaks on Silja vÀga hooliv ja hea sÔber.
peaks enda tegevuse kohta ĂŒtlema, on ta end harjunud siiski esmajĂ€rjekorras nĂ€itlejaks nimetama.
âTeatriproovid algavad kell 11, kell 8 kuni 10.30 olen ma koolis ja nii iga hommik. Ăpetajatöö on tohutult vastutusrikas ja keeruline, aga pĂ”nev. KokkuvĂ”ttes on igas pĂ€evas nii palju uusi tegevusi ja rutiinist on asi kaugel. Ma arvan, et ma teen nii palju ja kĂ”ike just seetĂ”ttu, et vĂ€ltida rutiinsust ja laisaks muutumist, selle âah ma ei viitsiâ tunde tekkimistâ, ĂŒtleb Silja ja lisab, et kool ja teater on tema jaoks erinevad, kuid ĂŒksteist tĂ€iendavad. âTeater on loominguline koht, kus kehastud teiseks karakteriks ja ĂŒritad selle karakteri hingemaailma lahti mĂ”testada ning vaatajale hinge pugeda. Koolis oled jĂ€llegi sina ise ja annad oma parima, et see vĂ€ike inimene seal klassiruumis saaks tubliks ja Ă€gedaks inimeseks, kes muutuvas ĂŒhiskonnas hakkama saaks. Ja haridustehnoloog on hoopis midagi kolmandat ehk lihtsamalt öeldes keegi, kes aitab, Ă”petab ja julgustab Ă”petajaid nende ainetundides erinevate digitehnoloogiliste lahenduste kasutamisel.â SĂ”ltuvalt perioodist varieeruvad ka erinevate tööde proportsioonid. Kui teatris prooviperioode parasjagu pole, pĂŒhendub Silja rohkem koolile ja vastupidi. Praegu on Siljal teatris kĂ€sil âNipernaadi talveâ proovid ja lavastus, kus ta mĂ€ngib Ellot, esietendub 18. novembril. Peaosas on Hannes KaljujĂ€rv.

âTegelikult olen inimpelglik. Aga laval ju inimestega otse suhtlema ei pea, seega las nad vaatavad mind (naerab). Ja eks esimest korda klassi ette minnes oli ikka kĂ”he, aga kui juba tunned inimesi ja nende huvisid, oskad nendega suhelda ja ennast kuulama panna, tead, mis nipid toimivad ja mis mitte, siis ei ole muret. Soovin koolis jĂ€tkata nii kaua, kui vĂ€hegi jaksu on,â ĂŒtleb Silja, kes on ka ise Rakvere Reaalkooli, tol ajal Rakvere ReaalgĂŒmnaasiumi nime kandnud kooli vilistlane.
NĂ€itleja peab Silja sĂ”nul suutma vĂ€ga hĂ€sti jĂ€lgida enda ĂŒmber olevat keskkonda ja inimesi, et nad sinu laval kehastatavast rollist aru saaksid. Omamoodi nĂ€itleja on siiski ka Ă”petaja, ainult et klassi ees. âSa pead ju ka ikkagi suutma tĂ€helepanu endal hoida ja mĂ”juma nii, et Ă”pilased sind kuulaksid. Pead tegema, olenevalt olukorrast, n-ö tragöödiat, draamat, komöödiat ja dokumentaali (naerab).â
Ăpiraskusega lapsed vajavad hoolt ja tĂ€helepanu
Silja Ă”petab Rakvere Reaalkoolis erivajadustega Ă”pilastele eesti keelt, kirjandust, inimeseĂ”petust, matemaatikat, muusikat ja loodusĂ”petust. Alustas 1. klassist viie Ă”pilasega ning on nĂŒĂŒdseks jĂ”udnud kĂŒmne Ă”pilasega 7. klassini. Maksimaalselt vĂ”ib Ă”piraskustega Ă”pilasi olla ĂŒhes klassis 12.
âĂpiraskustega Ă”pilasi Ă”petada on

Silja astub teatriuksest sisse ja naerab! Ja siis nÀeb ta inimesi ja ta naerab! Ja siis me nÀeme teineteist ⊠ja arvake. Ta naerab!
Kui nĂŒĂŒd mĂ”elda tema argipĂ€evale, mis algab kodus, julgen pakkuda, 5.30 ja 6 vahel, sest lapsed tuleb kooli saata, koer pissitada ning ka ise Ă”petajana kooli minna ja siis jĂ”uda 11-ks teatrisse proovi, siis kustkohast ta selle naeru veel vĂ”tab? Tundub ju loogiline ja ĂŒldjuhul on seda ka nĂ€ha, et inimesed on sellise elutempo kĂ”rvalt (iga pĂ€ev!) lĂ”unaks tĂ€iesti lĂ€bi, aga ei â tema naerab! Ja naerdes lĂ€heb ta proovi ja etenduste pĂ€eval sĂ”idab ta etendust andma ja saabub hilja-hilja Ă”htul ... ning siis kordub seesama, mida kirjeldasin. Kuidas ta jĂ”uab? Sest ta naerab! Hingest! SĂŒdamest! Ta mitte ainult ei naerata, ei hoia naeratust nr 43 nĂ€ol ja ei kulge seda kandes lĂ€bi elu, vaid ta pĂ€riselt naerabki!
Silja on oma kahe tÀnuvÀÀrse töö (asendamatu Ôpetaja ja nÀitlejanna) ja pere kÔrvalt nii elav ja pÀris! Ta ei tÔmba end lÔhki, pigem naerab end lÔhki ⊠vÔi naerab siis minu lÔhki, sest ta naer nakatab alati!

On inimesi, kes teevad palju asju teiste tĂ€helepanu pĂ€rast, et saada siis kiidusĂ”nu ja olla heas nimekirjas, kuid ise on lĂ€bipĂ”lemise ÀÀrel ja kurvad ja neil on oma tegemistest sisimas ĂŒkskĂ”ik. Aga Silja teeb kĂ”ike sĂŒdamest ja ega paljud (ka mina) ei teagi, kui palju ta jĂ”uab Ă€ra teha, sest ta ei kekuta ka, ega kurda. Ta lihtsalt naerab! Ja sellepĂ€rast on Silja ĂŒli-imeinimene! Kohati tundub, et ta perekonnanimi vĂ”iks olla âKuidas?â, sest tĂ”esti, Silja âkuidas?
kindlasti raskem kui tavaĂ”pilasi. Neid on vĂ€hem, aga see ei tĂ€henda, et nendega oleks lihtsam. Ăks laps vĂ”ib olla kahe vĂ”i kolme Ă”pilase eest ning igal Ă”pilasel on omad mured ja kĂ€itumismustrid, millega Ă”petaja peab tunnis hakkama saama,â ĂŒtleb Silja, kes hoolimata suurest vastutusest ja ettetulevatest raskustest Ă”petajatööst suurt rÔÔmu tunneb. Ăpiraskustega Ă”pilasi harida ja aidata on tema jaoks sĂ”nulseletamatult Ă€ge. âSee tekitab hea tunde, kui sa oled nĂ€inud vaeva, oled Ă”pilastega tegelenud ja ĂŒhel hetkel nagu plaksti, Ă”pilane saabki aru ja oskabki. Isegi kui see tekib vaid hetkeks, on rÔÔm suur, et sinu tööst on pĂ€riselt kasu ning rahul on nii Ă”pilane kui ka lapsevanem.â
Koostöö lapsevanematega peab Silja sĂ”nul olema vĂ€ga tihe. Kui lapsed olid nooremad, kĂ€isid lapsevanemad sageli ka ise nende tunde vaatlemas ja analĂŒĂŒsimas.






















Silja rĂ”hutab, et Ă”piraskustega Ă”pilaste klassis teeb töötamise pĂ”nevaks veel asjaolu, et kunagi ei tea ette, mis saama hakkab. Tundi vĂ”ib kĂŒll igatepidi planeerida, kuid ei ole mingit kindlust, et see Ă”pilastele sellel hetkel sobib. Seega tuleb olla valmis oma algsest plaanist ka tĂ€ielikult loobuma ja tegema hoopis muud. Ăpiraskustega Ă”pilased peaksid Silja sĂ”nul suutma lĂ”petada pĂ”hikooli ja suunduma edasi nĂ€iteks ametikooli.
Millised ĂŒldised pĂ”himĂ”tted vĂ”i strateegiad aitavad Siljat igapĂ€evatöös lastega? âSa pead olema inimene, kes tĂ”esti tahab lapsi kuulata ja nende muresid mĂ”ista ning neid lahendada. Ei saa olla ĂŒleolev, vaid pead olema lastega samal tasemel, n-ö sina peal. Lapsed saavad aru, kas sa oled nendest ĂŒle ja halvustad neid vĂ”i aktsepteerid neid ja pĂ€riselt kuulad, tunned huvi ja soovid lahendust leida.â

Nii Ă”petamine kui ka nĂ€itlemine on Silja jaoks suures osas elustiil. Kas seega on piirid töötamise ja eraelu vahel hĂ€gusad? âEks ĂŒks kĂ€ib teisega kogu aeg kaasas, jah. MĂ”nes mĂ”ttes vĂ”iks eristamise oskust olla rohkem, et nĂŒĂŒd on tööaeg ja nĂŒĂŒd eraelu. Aga ma paraku ei oska. Ma ei saa nii, et lĂ€hen koju ja panen tekstiraamatu kinni, et suva see tekst. See ikka ketrab ja ĂŒritad oma rolli paremaks luua, leida nĂŒansse, mis



tegelase laval elama panevad. Ăpetamisega on samamoodi, see tööpĂ€ev kestab, kuni oled magama lĂ€inud. PĂ€eval annad tunde, aga pĂ€rast parandad töid, teed plaane jĂ€rgmise pĂ€eva tundideks, suhtled lastevanematega ja Ă”pilastega jms. Kui saan Ă”htul kell 10 mureliku sĂ”numi lapsevanemalt, Ă”pilaselt vĂ”i Ă”petajalt, siis ma ikka tegelen sellega, sest see ei vĂ”ta enamasti kaua aega ja abivajaja saab mingi kindlustunde. Ma ei saa öelda, et sorry, saa ise hakkama, ma lĂ€hen magama,â toonitab Silja.


Pereelu ja pÔhimÔtted emana
Silja elukaaslane Indrek Apinis on ĂŒhtlasi tema kolleeg, töötades Rakvere Teatris etendusteenistuse juhina. Muideks, koduseinte vahel pole teatritöö jututeemana ei esimesel ega ka teisel kohal. Peres kasvab kolm last âRudolf (16), Indria (12) ja Ingomar (7). âIgal lapsel omad rÔÔmud ja mured. Mida vĂ€iksem laps, seda aktiivsem ja elavam. Ka nende huvid on vĂ€ga erinevad. Rudolf tahab juba lasteaiast peale arstiks saada, teda paelub inimese keha, millest see koosneb, mis pĂ”hjustab erinevaid haiguseid jne. Indria on kunstiinimene, juba vĂ€ikesest peale tohutult hĂ€sti joonistanud, samuti on ta hĂ€sti liikuv. Tema tahab saada nĂ€itlejaks. Pere pisem Ingomar on selline koomik ... (naerab).â
M us t a kĂŒĂŒsl augu (9 0 %) j a t ar uv aigu 10 % k apslid on t oidulis and ee s t im aise s t looduse s t , mis t oe t ab immuunsus t , t Ă”s t ab fĂŒĂŒ silis t vĂ”ime kus t j a vit a alsus t , ait ab t oime tull a st re ssig a


M ust a k ĂŒĂŒs laugu te r vist toet va d oma dused:
âą ait ab t oime tull a st re ssig a ;
âą ait ab k ait s t a keh a k ahjulike mik roorg anismide , p ar a siit ide j a see nte ee s t ;
âą ait ab hoid a soole s t ikus mik robioloogilis t t a s ak a alu;
âą ait ab hoid a kole s terooli kont rolli j a ait ab k ait s t a m ak s a ;
⹠ait ab e nne t ad a v Àhk i j a t oe t ab v Àhir avis t t a a s tumis t ;
⹠ait ab al and ad a ka alu j a v Àhe nd ad a r a sv a akumul at sioon;
âą mus t kĂŒĂŒsl auk on ĂŒk s tugev aim aid ant iok sĂŒd ante

Ta r uva igu te r vist toet va d oma dused:
⹠t oimib loodusliku ant ibioot ikumin a , t oe t ade s suu -, nin a-, kurgu -, kÔr v a-, hing amis te ede ter vis t ;
Mu s t a k ĂŒĂŒ s l a u g u j a t a r u v a i g u k ap s l i t e s s e ĂŒ h e n d a s i me n ee d i me l i s e d s t i mu l a a t o r i d S i nu t e r v i s e , v i t a a l s u s e j a h e a e n e s e t u n d e n i me l!
⹠k a sut ak se ee sn À Àr me h aigus te e nne t amise k s j a v aevus te leeve nd amise k s;
⹠ait ab vÔide ld a pÔle t ikeg a ;
âą ĂŒk s p arim aid bios t imul a at oreid;





âą ait ab s t imule erid a kudede k a svu , rege nereerimisprot se sse , vere loome t ;
ait ab e nne t ab v Àhi ning t rombide te k k imis t j a ait ab leeve nd ad a kee mi ar avis k a sut at av ate r avimite t ok silisi kÔr v aln Àhte



M us t kĂŒĂŒsl auk on v almis t atud ee s t im aise s t
kĂŒĂŒsl augus t , fer me nteeride s kĂŒĂŒsl auku m ad al al te mper atuuril 3 n Ă€d al at Fe r me ntee r imise l
tĂ”use b k ĂŒĂŒs laugu a nt iok s ĂŒd a nt s us k uni
8 0 kord a ! S eetĂ”t t u on must k ĂŒĂŒs lauk
e ht ne ee st ima ine supe r toit ja isegi
te r vis lik um k ui t ava line k ĂŒĂŒs lauk
Tar uv aiku t ood av ad me sil a sed me sil a s t ar u k ait se k s viir us te , b akterite j a see nte ee s t , s am amoodi
k ait se b j a tugevd ab t ar uv aik k a inimkeh a .
S a a d av a l p a r i m a t e s t e r v i s e p o o d i d e s j a ap t e e k i d e s . Vaata retsepte ja osta e-poes mustkuuslau k.ee
VĂ€ i k e s t 0,5 g k ap s l it on l i ht n e n e e l a t a! K ap s l i s i s u on h e a m a it se g a , s o o v i k or r a l t e e k ap s e l l a ht i ja p u i s t a s i s u t oi du le
Neljajalgse sĂ”brana kasvab peres ka 2 aasta ja 2 kuu vanune kuldne retriiver Kiira. âEelmise aasta jaanaurist kĂ€in temaga retriiverite trennis, madistame metsas nii pĂ€ikesepaistes kui ka vihmas ja tuules. NĂŒĂŒd nĂ€dal tagasi saime tehtud tĂ”ukatsed, kus koer pidi minu juhendamise jĂ€rgi tooma veest kaks parti, metsast kuus faasanit ja ĂŒhe jĂ€nese. Ta on nii tark, osav ja kuulekas ning parim perekoer eales.â

Silja lĂ€htub emana ja pereliikmena pĂ”himĂ”ttest, et kokkulepped on olulised. Kui nendest kinni pidada, toimivad asjad paremini ja lihtsamalt. See ei tĂ€henda siiski, et teatud tegemised tema peres hoopis tĂ€iesti spontaanselt ei kulgeks. âKoolis kĂ€imise ja Ă”ppetööga seonduv on muidugi planeeritud, sest sel puhul on oluline Ă”igel ajal Ă”igesse kohta jĂ”uda ja Ă”igeid asju teha. Aga muud tegevused tekivad ka nii, et kui aega saame, siis hopsti, teemegi seda vĂ”i teist.â Reegleid reeglite pĂ€rast, et sellega tegeleb isa ja sellega tegeleb ema, Silja ja Indreku peres seatud ei ole.
Teine pÔhimÔte on Silja jaoks kannatlikkus ja huumorimeel, mis aitab kiire elu virvarri keskel
paremini hakkama saada. âSee ei tĂ€henda, et peaks kannatama, vaid et kĂ”ik peaksid jÀÀma rahulikuks ja kannatlikuks.â ĂĂ€rmiselt tĂ€nulik on ta ka oma emale, kes talle ja tema lastele sisuliselt 24/7 olemas on. KĂŒsimusele, mida Silja oma emalt eelkĂ”ige Ă”ppinud on, vastab ta, et nii konkreetsuse kui ka sellesama kokkulepete olulisuse. Samas ka soojuse, toetava ja inimliku suhtumise, mis on pikitud mĂ”nusasse huumorisse. âEnda ĂŒle peab oskama naerda! Ja lĂ€bi nalja jÀÀb laste puhul ka Ă”pitu paremini meelde.â
Silja sĂ”nul on igal juhul oluline oma lastele piisavalt aega pĂŒhen -


dada. Alates kĂ”ige nooremale enne magamaminekut raamatu lugemisest kuni koos koolitĂŒkkide lahendamiseni. âMida parem kontakt sinu ja lapse vahel tekib, seda paremini areneb tema kuulmis-, kirjutamis- ja lugemisoskus ning kĂ”ne. Olen oma lastega esimestes klassides istunud laua taga ja tĂ”esti tĂ”siselt ja sĂŒvendatult Ă”ppinud, et kĂ”ik ikka selgeks saaks. Olen palju tegutsenud selle nimel, et neil oleks koolis lihtsam.â




Ăpetajaameti tĂ”ttu kĂŒsivad Siljalt aeg-ajalt kasvatusalast nĂ”u ka tema tuttavad. Kes vajab abi kĂ”neprobleemidega seonduva, kes aga hoopis nutimaailma kasutamisele seatud reeglite osas. âNutiprobleemide tekkimise puhul uuritakse, et meil on lastele sellised reeglid seatud, aga kuidas teil? Ka minu lapsed on nutisĂ”brad ja sellega tuleb regulaarselt tegeleda, konkreetsed piirangud ja ekraaniajad peavad olema. Aga ega ma ei saa muidugi öelda, et paneme kĂ”ik nutiseadmed kinni ja siis on hĂ€sti. Kui kogu nutimaailma vĂ”imalused lapselt Ă€ra vĂ”tta, siis jÀÀks ta ju suurest ĂŒhiskonna osast vĂ€lja, tal poleks kĂ”iki teadmisi ega jututeemasid, mis tema teistel sĂ”pradel on.â

âKokkuvĂ”ttes on igas pĂ€evas nii palju uusi tegevusi ja rutiinist on asi kaugel.â
KĂ”ige lahedamad LAUAMĂNGUD
Ăhe pere lapsed katsetasid hulganisti erinevaid lauamĂ€nge ja siin on valik kĂ”ige lahedamatest! Vaata ja uuri, missugused mĂ€ngud parimate hulgast vĂ”iksid ka sinu perele mĂ”nusat meelelahutust ja koosolemise aega pakkuda.
Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock, tootjad
Pictionary Air annab sĂ”namĂ€ngule hoopis uue tĂ€henduse â see ĂŒhendab endas nii sĂ”namĂ€ngu kui ka joonistamise. Kasuta digitaalset pliiatsit ja joonista Ă”hku. Laadi alla eestikeelne Ă€pp ja vaata, kuidas kujutis tekib ekraanile. Teised peavad ekraanile ilmuva pildi jĂ€rgi Ă€ra arvama, mida joonistatakse. Pictionary Airâą sobib suurepĂ€raselt igaks peovĂ”i mĂ€nguĂ”htuks sĂ”prade vĂ”i perega. Vanusele alates 8. eluaastast.

Pictionary Air â GXR15

KÔige pÔnevamaks ja omapÀrasemaks oli pere arvates selle mÀngu juures Ôhku joonistamine. Nii mÔnedki leidsid, et tegemist on justkui mÀnguga tulevikust! Uudishimu ja lÔputut uute ja uute piltide joonistamist jagus pikaks ajaks.
www.rimonne.ee
StrateegiamÀng Blokus

Selle lauamĂ€ngu sai pere vĂ€ga kiiresti selgeks ja see sobis tĂ”epoolest kĂ”ige paremini neile, kes juba kooliealised. Noored pidasid strateegiamĂ€ngu vĂ€ga pĂ”nevaks ja nuputamist oli ĂŒksjagu. Pere mĂ€ngis seda kohe mitu tundi juttu ja kui öö poleks peale tulnud, oleks ehk kauemgi lĂ€inud.
Freddie (9): âSee on just niisugune mĂ€ng, mida tahaksin lisaks perele ka koos sĂ”pradega mĂ€ngida. NĂ€iteks kodusel sĂŒnnipĂ€eval.â
Uue strateegiamÀngu Blokus (BJV44)
Ă”ppimine vĂ”tab vĂ€hem kui minuti, kuid pakub lĂ”putult strateegiaid ja lĂ”busaid vĂ€ljakutseid kogu perele. Iga mĂ€ngija saab 21 klotsist koosneva komplekti â punase, sinise, rohelise vĂ”i kollase â ning asetab need siis kordamööda lauale. On ainult ĂŒks reegel: iga kĂ€idav klots peab puudutama vĂ€hemalt ĂŒhte teist sama vĂ€rvi klotsi, kuid ainult nurkadest! MĂ€ngija eesmĂ€rk on mahutada lauale kĂ”ige rohkem klotse. MĂ€ng lĂ”peb siis, kui ĂŒhtegi klotsi ei saa enam maha panna, ja vĂ”idab mĂ€ngija, kellel on kĂ”ige vĂ€hem jĂ€relejÀÀnud klotse! Vanusele alates 7. eluaastast.
Jesse (14): âMinu jaoks oli kĂ”ige mĂ”nusam see, et seda mĂ€ngu tahtsid meiega ka vanemad mĂ€ngida, tĂ”eline terve pere mĂ€ng!â
www.rimonne.ee
98 arendavat ĂŒlesannet Pere leidis, et tegemist on hariva ja nuputamist vajava kaardimĂ€nguga. LĂ”busaid ĂŒlesandeid on noorematel ĂŒpris keeruline lahendada ning Ă”ppimiseks ja kooliks valmistumiseks on see suurepĂ€rane, sest avardab laste silmaringi. Seinast seina mĂ”tlemine aitab mĂ€ngijal keskendunuks jÀÀda ja huvi pĂŒsib ka pĂ€rast 20. kaarti. MĂ€ng oli huvitav ka suuremale koolilapsele, kes kaasa mĂ€ngis.

Ălesannete
pakist leiab 98 pĂ”nevat ja harivat ĂŒlesannet teemal kool, matemaatika, loodus, tĂ€helepanu, loogika, vĂ”rdlemine, kujud, kujundid ja ruum, muusika, kehaline kasvatus ning tunded. Pakis 50 kahepoolset kaarti, sh vastusekaardid. Sisaldab markerit. Vanusele 5â7.
Raamat ja suur pusle âDĆŸungelâ LĂ”busast karbist tuli ka palju lĂ”busat vĂ€lja. Esimesena jĂ€i vĂ€ikestele mĂ€ngijatele silma raamat âtĂ€nu suurele selgele tekstile sai harjutada lugemist ning vĂ€ikestel oli huvitav tundma Ă”ppida erinevad dĆŸungliloomi.
fun.dada.ee
Lasse (23): âPisematele jĂ€i kohe pihku ilus plakat, mida avades hakkas pesamuna kohe usinalt nĂ€puga enda lemmikuid nĂ€itama. Siiamaani huvipakkuva pusle panime koos vĂ€ikestega kokku vĂ€hemalt kolm korda, kuni lĂ”puks Ă€ra vĂ€sisime.â
Luisa (5): âSee oli vĂ€ga vahva mĂ€ng, sai lugemist harjutada.â Bridget (4): âMulle meeldis pusle!â
Freddie (9): âMulle meeldis seda mĂ€ngida â oli palju huvitavat, mida Ă”ppida, ja eriti meeldisid matemaatikaĂŒlesanded. Kas kodutööde asemel seda ei vĂ”iks teha?â
fun.dada.ee
Tingel-tangel-tungel,kĂ€ra tĂ€is on dĆŸungel.
Karbis pole kĂŒll kĂ€ra, aga lausa mitu avastamisvÀÀrt dĆŸungliasja. KĂ”igepealt, vĂ€ike faktiraamat âDĆŸungelâ jutustab lihtsate sĂ”nade ja vĂ€rviliste joonistustega erinevatest dĆŸungliloomadest, nt jaaguarist, tiigrist, kuningboast jne. Raamatut tĂ€iendab 36-osaline pusle, iga pusletĂŒkk lausa 12,5 Ă 12 cm! Ja ka see pole veel kĂ”ik. Kui pusle koos, tuleb plakatilt ĂŒles leida peidetud loomad! Soovitatav vanus 4+.

Ainult ĂŒks

Selle mĂ€ngu ĂŒlesehitus oli pere meelest vĂ€ga lahe â ĂŒks mĂ€ngijatest peab Ă€ra arvama kaardil oleva sĂ”na. Teised mĂ€ngijad mĂ”tlevad enda peas ĂŒhesĂ”nalise vihje ja kirjutavad selle ĂŒles. Kui kĂ”ik on valmis, vĂ”rreldakse vihjeid ja kĂ”ik korduvad vihjed lĂ€hevad mĂ€ngust vĂ€lja. Alles jÀÀnud vihjete abil asub arvaja sĂ”na nuputama. Millise sĂ”na kirjutaksid sina vihjeks sĂ”nale âĆĄokolaadâ? Magus? Piima-? Pruun? Tume? Nurr?â
âAinult ĂŒksâ on koostööl pĂ”hinev peomĂ€ng. KĂ”ik töötavad koos parima tulemuse nimel! Aidake ĂŒheskoos ĂŒhel mĂ€ngijal â aktiivsel mĂ€ngijal â Ă€ra arvata mĂŒsteeriumsĂ”na, kirjutades salaja vihje oma tahvlile. Vali vihje teistega suhtlemata ja pĂŒĂŒa olla originaalne, et sa ei kirjutaks teise mĂ€ngijaga sama vihjet, kuna kĂ”ik ĂŒhesugused vihjed tĂŒhistatakse enne, kui aktiivne mĂ€ngija neid nĂ€eb. MĂ€ngu lĂ”pus on teie tulemuseks Ă€ra arvatud mĂŒsteeriumsĂ”nade arv.
Lasse (23): âMeie pere ĂŒks lemmikutest! SeltskonnamĂ€ng on huvitav kĂ”igile, kes vanuse poolest suudavad kaasa teha.

Noorematel vĂ”ib natuke aega minna, et aru saada, mis tĂ€psemalt mĂ€ngu pĂ”himĂ”te on, kuid pĂ€rast paari korda oli juba kĂ”ik selge ning soov mĂ€ngida suur. MĂ€ngijaid oli meie pere kolmest generatsioonist ja me ei suutnud kuidagi seda mĂ€ngu lĂ”puks kĂ”rvale panna, planeeritud poole tunni asemel sai mĂ€nguajaks kolm tundi.â
Morgan (16): âMĂ€ng pani mĂ”tlema







âkastist vĂ€ljaâ ja vajas keskendumist.â
Jesse (14): âMĂ€ngides oli vaja head seoste loomist.â


Freddie (9): âOli lĂ”bus ja naljakas!â

Speedy Roll

Pere oli ĂŒksmeelselt nĂ”us, et mĂ€ngu ĂŒks suurimaid eeliseid on see, et seda saab mĂ€ngida mitut moodi, olenevalt mĂ€ngijate arvust ja eelistustest. MĂ€ngus tuli siiliks kehastunud tennisepalli osavalt veeretada ja tee peale jÀÀvaid takjaribaga metsasaadusi noppida, et nende abil mĂ€ngulaual edasi liikuda. Metsarada tuleb ehitada eraldiseisvatest mĂ€ngulaua tĂŒkkidest, nii et igas mĂ€ngus tekkiv rada on unikaalne.
Speedy
Roll on uue leidliku mehaanikaga osavusmÀng peredele, mis on vÔitnud 2020. aasta parima lastemÀngu auhinna. On sobilik peredele ja lastele, kes otsivad tÔeliselt unikaalset lauamÀngu. Veereta kohevat palli, et koguda takjatega metsasaadusi. Kasuta kogutud metsasaadusi, et liikuda siiliga edasi. Ole esimene, kes jÔuab majani!

MĂ€ngi kas vĂ”istlusliku variandina ĂŒksteise vastu vĂ”i jookske ĂŒhiselt kavala rebasega vĂ”idu.
Jesse (14): âSee mĂ€ng oli meie pere pisikeste lemmik! Pallid on alati lĂ”busad. Eriti kui neid saab toas visata ja eriti kui seda saab teha pĂ”rgatades. MĂ€ngul oli vahva idee ja armas teostus, sai palju nalja palli ringiloopimisest ja metsasaaduste korjamisest. Kuid tuli ka mĂ”elda, kuidas kogutud saaki Ă€ra kasutada, et ikka vĂ”it ka koju tuua. Pinget andis ka mĂ€ngu teine pool, kus kogu pere ĂŒritas rebase eest Ă€ra joosta.â
www.brain-games.ee
www.brain-games.ee

OmanÀoline disain ja kvaliteet - sinu laps vajab seda!
Disainime ja toodame mugavaid beebide ja mudilaste riideid kvaliteetmaterjalidest. Toimetame trendikal jÀtkusuutlikul pÔhimÔttel. OmanÀoline disain on inspireeritud kunstnik Pusa lasteraamatu lahedatest tegelastest.
MiBe on mĂŒĂŒgil Tallinna ja Tar tu Kaubamajas, Stockmannis, Levi Disainis Solarises, Oma Asi Disainis, HÀÀs Eesti Asjas Tallinna Lennujaamas.
KÔige suurem valik meie e-poes: minibeebi.com

Huvikoolis on huvitav ja motiveeriv âmuidu noored siia ju oma vabast tahtest ei tuleks.
Miks ja kuidas valida kunstikooli?
Esimene kuu alanud Ă”ppeaastast on kohe möödas. Tunniplaan on paika loksunud, hommikune Ă€rkamine ei tundugi enam nii hirmus ja enamikul pĂ€evadel saavad kooli kaasa peaaegu kĂ”ik Ă”iged asjad. IgapĂ€evane rutiin loob turvalise raami ja annab vĂ”imaluse vabamalt hingata. NĂŒĂŒd on paras aeg vaadata ĂŒle, mida teeb sinu laps pĂ€rast kooli, ning vĂ”ib-olla lisada nĂ€dala- ja eluplaani natuke vĂ€rvi ja kunsti!
Loojale on rohkem
lubatud
Kunsti ja loomist seostatakse enamasti vabadusega. Aga selleks, et loominguline vabadus saavutada ja anda vĂ”imalus andel sĂ€rama hakata, on esmalt vaja ... pingutada! Ăppida tundma
nii kunsti kui ka iseenese vÔimalusi ja piiranguid, tÀita tööriistakasti erinevate teadmiste ja oskustega ning harjutada. Tunde, pÀevi ja aastaid. Tehes seda turvalises, loomingulisust toetavas keskkonnas, kasvab kunstimuskel tugevaks ja vastupidavaks ning vormib iseseisvat, julget, sÔltumatut ja proaktiivset isiksust. Just sellist, kes ei jÀÀ hÀtta kiiresti muutuvas maailmas ja
âMida sĂŒgavamalt sa millessegi kaevud, seda pĂ”nevamaks ja kaasakiskuvamaks see muutub,â ĂŒtleb Annely Köster huvihariduse kohta.

kelle jaoks on probleemid pigem loovust vallandavad vÀljakutsed, mis annavad vÔimaluse isiklikuks arenguks ja valdkondlikuks innovatsiooniks.


Lisaks kunsti omavÀÀrtusele on hea kunstiĂ”petus nagu liim, mis aitab ĂŒhiskonna ja ĂŒmbritseva elu eri osakesed omavahel kokku siduda ning mĂ”ista tervikut. See on sĂŒsteemne lĂ€henemine, mille pragmaatilise kasu pool ulatub kunsti valdkondlikest teadmistest ja oskustest kaugemale. Kuid kunstis on midagi veel, mis pole esmapilgul haaratav â see on see eriline tunne, kui mitte millestki sĂŒnnib miski.
Kuidas leida oma koht?
Enne kunstikooli vĂ”i -ringi valimist soovitan teha natuke eeltööd ja hinnata nii konkreetse koha ĂŒldist atmosfÀÀri kui ka erialast kvaliteeti.
ïœ Vaata, kas kunstikooli Ă”ppekava on registreeritud Eesti Hariduse InfosĂŒsteemis (EHIS). EHISes registreeritud Ă”ppekaval Ă”ppides laieneb Ă”ppemaksule tulumaksutagastus.
ïœ Sirvi Ă”ppekava â kas selle Ă”pitulemused vĂ”i -vĂ€ljundid vastavad sinu ootustele ja on realistlikud? Mida, millal ja miks Ă”petatakse? Kas Ă”ppekava arvestab lapse kujutamisoskuste loomuliku arenguga?
ïœ Uuri kodulehekĂŒlge â kes selles koolis Ă”petavad? Kas nad on erialase haridusega? Vaata, milline on Ă”ppetöö korraldus, kodukord, kas Ă”ppemaks sisaldab ka tööks vajalikke töövahendeid ja -materjale vĂ”i tuleb need tĂ€iendavalt ise muretseda?
ïœ Tutvu kooli sotsiaalmeediakontodega (FB, IG). Milline on meeleolu ja atmosfÀÀr? Milliseid töid tehakse? Milline on Ă”pikeskkond? Mida Ă”pilased ja lapsevanemad kirjutavad ja rÀÀgivad?
ïœ Helista vĂ”i kirjuta kooli â mĂ€rka ka seda, kuidas sulle vastatakse, mitte ainult seda, mida vastatakse. Nii saad aimu vÀÀrtustest ja Ă”hkkonnast.
ïœ RÀÀgi inimestega â kindlasti on su tutvusringkonnas keegi, kes teab kedagi, kes on selles koolis ise Ă”ppinud vĂ”i kelle laps seal just praegu kĂ€ib.
Kui valgele paberile tĂ”mmatakse esimene joon, siis teine ja ka mitmetuhandes ning nendest joontest sĂŒnnib sulle otse silma vaatav portree. See tunne, et sinust oleneb, sina mĂ”jutad, sina vastutad, sina lood. See loob aluse nii enesemÀÀratlus- kui ka kultuuripĂ€devusele. See loob aluse inimeseks olemisele.
Igavus asetseb pealispinnal TĂ”siseltvĂ”etavas kunstikoolis on pĂ”hjalik Ă”ppekava, kus lisaks joonistamis- ja maalimisoskusele pööratakse tĂ€helepanu valdkonna teooriale ja ĂŒldpĂ€devustele. Toimuvad nii praktilised stuudiotunnid ja oma tööde esitlused kui ka vaatajakogemust toetavad nĂ€itusekĂŒlastused ja Ă”ppereisid. Selleks et oma huvialal nauditavaid tulemusi saavutada, tuleb keskenduda, panustada nii kognitiivselt kui ka fĂŒĂŒsiliselt. Leida endas tahet ja motivatsiooni tegeleda millegagi sĂŒvitsi, mitte vaid pealispinnal libiseda.
NĂ€en Sally Stuudios iga pĂ€ev, et huvikoolis teevad Ă”pilased tööd, nĂ€evad vaeva ja Ă”pivad. Ăpivad just seda, mis neid huvitab, mille nimel on nad nĂ”us tavapĂ€rasest enam pingutama. Sest huvikoolis on huvitav ja motiveeriv âmuidu noored siia ju oma vabast tahtest ei tuleks.
Ja see seab omakorda nĂ”uded huvikooli Ă”petajate pĂ€devusele â nii valdkondlikule kui ka ĂŒldinimlikule. Huvihariduse headuse ĂŒle hÀÀletavad nii Ă”pilased kui ka lapsevanemad jalgadega â kui silmanĂ€htavat arengut ei toimu, kui huvitav ei ole, minnakse Ă€ra. Kohustuslikkus ju puudub! Seega tuleb ka esmapilgul keerukas Ă”ppesisu pakendada vastupandamatult pĂ”nevaks, et Ă”pilane sĂŒveneks ja uuriks seni, kuni asi muutub huvitavaks. Sest ⊠mida sĂŒgavamalt sa millessegi kaevud, seda pĂ”nevamaks ja kaasakiskuvamaks see muutub.










































































































































Tegemist on kĂŒll pika, kuid pĂ”neva teekonnaga. Alustad mĂ”ne algelise âveereta vĂ€rv ja tee midagiâ mĂ€nguga, jĂ€tkad kergema klassikalise mĂ€nguga, nagu doomino vĂ”i kabe, ning lĂ”puks jĂ”uad vĂ€lja lihtsamate strateegiamĂ€ngudeni.
Ăraproovitud lihtsamad strateegiamĂ€ngud, millega lapsed lauamĂ€ngumaailma tuua , on Ticket to Ride , Carcasonne , Planet , Kvedlinburgi soolapuhujad, samuti Loony Quest, mis on kĂŒll rohkem osavusmĂ€ng, kuid sobib vĂ€ga hĂ€sti nii lastega koos kui ka neile iseseisvalt mĂ€ngimiseks.
JĂ€ttes nĂŒĂŒd kĂ”rvale kĂ”ik oma huvid, toon siinkohal vĂ€lja kĂŒmme pĂ”hjust , miks ĂŒldse nĂ€ha vaeva lastega lauamĂ€ngude mĂ€ngimisega.
1. LauamĂ€ngude mĂ€ngimine hoiab aju aktiivsena. Mu pensionĂ€rist ema on aastaid teadlikult lahendanud ristsĂ”nu samal eesmĂ€rgil. Kohe kui ta palgatööst loobus, vĂ”ttis ta ristsĂ”nade lahendamise fookusesse, et ajul ikka mĂ”ttetööd jaguks. Me kĂŒll kĂ€ime tööl, lapsed koolis, kuid sellegipoolest on oluline oma aju treenida ja lauamĂ€ngude mĂ€ngimine on selleks ĂŒks hea viis.
2. LauamĂ€ngud arendavad probleemilahendamise ja otsuste vastuvĂ”tmise oskust. Siin tuleb osata pĂŒstitada eesmĂ€rke ja luua strateegia nende saavutamiseks. Oma strateegiate elluviimine aitab arendada loovust. StrateegiamĂ€ngudes satud sa enamasti uudsetesse olukordadesse, kus on vaja vĂ”rdlemisi kiiresti vastu vĂ”tta otsus, kuidas edasi tegutseda. Me oma sĂ”pruskonnas kutsume sellist otsustamatuse situatsiooni AP-ks (analĂŒĂŒs-paralĂŒĂŒs) ja mĂ”ni mĂ€ng on eriti aldis AP-d esile kutsuma. Siin tulevadki mĂ€ngu sĂ”brad, kes siis otsusega kimpus olijat tagant utsitavad, et mĂ€ng venima ei jÀÀks. Samuti on vaja mitmetes mĂ€ngudes kasutada koostööoskusi. Need on mĂ€ngud, kus igaĂŒks ei mĂ€ngi oma vĂ”idu nimel, vaid kaotatakse vĂ”i vĂ”idetakse koos. Sedalaadi mĂ€ngud on eriti nooremate laste puhul head, sest neil on eriti raske kaotusvaluga toime tulla ja vĂ”ib juhtuda, et mĂ”ni laps keeldub kaotushirmus ĂŒldse mĂ€ngimisest. Sellisteks mĂ€ngudeks on nĂ€iteks Speedy Roll , Farm Rescue , Outfoxed , The Mind , The Crew ja paljud-paljud teised.
3. Keerulisemates strateegiamĂ€ngudes on reeglid pikad ja pĂ”hjalikud ning eeldavad korralikku sĂŒvenemist ja kaasamĂ”tlemist, et neist aru saada. Tavaliselt kulubki esimene mĂ€ngukord reeglitest arusaamisele, jĂ€rgmistel mĂ€ngudel saab juba vaikselt hakata strateegiaid looma. Reeglite meelespidamine on hea mĂ€luharjutus , samuti tuleb osata luua seoseid.
KĂŒmme pĂ”hjust, miks mĂ€ngida lastega LAUAMĂNGE
Meie peres on lauamĂ€ngud au sees. Ega keegi enam tĂ€pselt ei tea, kust see alguse sai, kollektiivne mĂ€lu teab vaid seda, et Monopoly ja Eesti mĂ€lumĂ€ngu kĂ”rvale tekkisid ĂŒhel hetkel Ticket to Ride ja Carcassonne. Sealt alates on kĂ€inud pĂ€ris tihe seltskondadevaheline vĂ”idurelvastumine erinevate mĂ€ngudega. Olles ise sellisesse toredasse haigusesse nakatunud, tahad ju seda jagada, ja mis oleks toredam kui mĂ€ngida koos lastega.


Tekst: Eveli NÔgu Fotod: Unsplash
5. LauamĂ€ngud on enamasti lĂ”busad ja mĂ”nus stressileevendus nĂ€dala lĂ”ppu. Muidugi on ka tĂ”siseid mĂ€nge, kus osalejad istuvad vaikides ja kulm kortsus oma kaarte pĂ”rnitsedes. Seda tĂŒĂŒpi mĂ€ng on rahuldust pakkuv introvertidele, kes hea meelega naudivad sĂ”prade seltskonda vaikides.
6. LauamĂ€ngud liidavad. On ju tore tunne Ă”htul pere vĂ”i sĂ”pradega koos midagi teha? MĂ€ngides Ă”pid kaaslasi tundma uuest kĂŒljest. Kui su laps on vaikne ja tagasihoidlik, siis lauamĂ€ngud on temale sobiv viis sĂ”prussuhete loomiseks. Siin ei ole survet olla aktiivne vestluspartner, vaid saab rÀÀkida asjast lĂŒhidalt ja konkreetselt.
7. MĂ€ngujĂ€rgne analĂŒĂŒs on tavaliselt mĂ”nusalt lÔÔgastav. MĂ€ngijad saavad naerda oma vigade ĂŒle ja jagada mĂ”ttekĂ€ike. Siin Ă”pib laps, et vigade tegemine on elu osa ja sellest ei pea heituma.
8. LauamĂ€ngud on tore alternatiiv ekraanidele. Kui videomĂ€ngudes on su vastane lihtsalt ĂŒks avatar, siis lauamĂ€ngu puhul nĂ€ed oma vastase reaktsiooni kohe ja pĂ€ris elus. Sa nĂ€ed, kuidas sinu teod mĂ”jutavad teisi inimesi. Isegi kui videomĂ€ngus mĂ€ngid ĂŒle vĂ”rgu koos sĂ”braga, siis sa ei nĂ€e tema reaktsioone sinu kĂ€ikudele. NĂ€hes inimese reaktsiooni ĂŒle laua, Ă”pib laps lugema kehakeelt ja mĂ”istma kaaslase tundeid ning see aitab tal edaspidi luua toimivaid inimsuhteid.
4.
Eduelamuse korral aitavad lauamĂ€ngud kasvatada enesekindlust. Siin on eelduseks, et mĂ€ngija leiab endale sobiva lauamĂ€nguĆŸanri, sest mĂ€nge on tĂ”esti igale maitsele. Meie perele meeldivad enam stra-
teegiamÀngud, kus on ka erinevate mootoritega mÀnge (kui palju mÀngib rolli juhus, kas on orienteeritud ressursside kogumisele jne). Nende hulgas on igal pereliikmel oma eelistus, mis laadi mÀngudes tema tugevused vÀlja tulevad.
9. MĂ€ngud vĂ”ivad olla ka ĂŒldharivad. NĂ€iteks Wingspani mĂ€ngus on vĂ”imalik tundma Ă”ppida erinevaid linde, Ticket to Ride on hea geograafiatunni toetamiseks (siin on kaartide valik vĂ€ga lai, pea iga maailmajao kohta peaks midagi leidma). Keele arengut toetavad Alias, Ainult ĂŒks ja Scrabble, arvutamist on vaja pea igas mĂ€ngus.
10. LauamÀngud nÔuavad head enesekontrolli. TÀhendab see siis pokkerinÀgu vÔi kaotusega toimetulekut, sa pead arendama oma enesekontrolli oskusi. VÀikestel lastel on alguses vÀga raske varjata oma nÀoilmet, kui nad saavad sabotööri vÔi musta notsu kaardi. Samuti on alguses raske toime tulla tunnetega, kui mÀng ei lÀhe nii, nagu soovitakse. Olgem ausad, isegi tÀiskasvanutele on see raske! Nii me siis iga mÀnguga harjutame, kuidas tulla toime pettumustundega.
Kui esialgu tundub, et lastega lauamĂ€ngude mĂ€ngimine on igav ja tĂŒĂŒtu, sest mĂ€ngud on lihtsad ja pettumuse emotsioonid ehtsad, siis Ă”igeid mĂ€nge mĂ€ngides vĂ”ib see olla pĂ”nev ka tĂ€iskasvanule. Katseta erinevaid mĂ€nge, laena kasvĂ”i sĂ”bralt ja leia enda pere veregrupiga sobiv mĂ€nguĆŸanr. See pingutus on kĂŒĂŒnlaid vÀÀrt!
Allikas: brain-games.ee
















































Kas sinu pere lemmikloom on ĂŒlekaaluline?




âOn âkÀÀridâ selle vahel, kuidas nĂ€evad oma looma omanikud ja kuidas arstid,â ĂŒtleb loomaarst Katrin MĂ€gi lemmikloomade kaaluteemat avades. Sest olgem ausad â nii mĂ”nigi lemmik on suurest armastusest pere poolt rulliks toidetud.




Tekst: Triin Tisler Foto: Pixabay

Loomade ĂŒlekaalulisus oli vahepeal kĂŒllalt suur probleem, nii nagu inimeste puhulgi, kuid ma panen tĂ€hele, et see hakkab muutuma,â rÔÔmustab MĂ€gi loomaomanike teadlikkuse kasvu ĂŒle. Kuidas aga aru saada, et lemmikloom on toiduga liialdama hakanud?

Selle kohta sĂ”nab arst, et on teatavad âkÀÀridâ ehk eriarvamused selles osas, kuidas nĂ€evad oma lemmikut nende omanikud ja kuidas nĂ€evad arstid. âJust nii nagu laste puhulgi,â toob ta vĂ”rdluse. âKasside puhul arvatakse eriti, et peaks olema selline pehmem, sest siis on ta rahulikum ka,â naerab MĂ€gi ja paneb kĂ”ikidele omanikele sĂŒdamele, et lemmik-


loomaga tuleks siiski kÀia regulaarselt veterinaari vastuvÔtul, et lasta kaaluindeksit oma ala professionaalil hinnata.
Kuidas ise looma kaalu vaadelda Kuidas aga ise oma lemmiklooma kehakaalu hinnata? MĂ€gi tĂ”deb, et arusaadavalt on seda lihtsam teha lĂŒhikarvaliste loomade puhul ja raskem on see siis, kui loomake ongi karvasem.
Siiski on ka ise vĂ”imalik esmavaatlus Ă€ra teha. Selleks soovitab MĂ€gi vaadata oma lemmiklooma kĂŒlje pealt ja ĂŒlevalt alla.
âOluline on mĂ€rgata, et kĂ”ik jooned, mis peaksid olema nĂ€ha, on ilusti nĂ€ha. Kui ĂŒlevalt alla vaadata, siis looma keskosa ei tohiks meenutada palli, vaid vĂ€lja peaks joonistuma talje. See joonistub eriti hĂ€sti vĂ€lja just kasside puhul. Olenemata tĂ”ust.â
Koertega on asi pisut keerulisem. âKoerte puhul on kĂŒlje pealt vĂ”i ĂŒlevalt vaadates vĂ€ga palju jĂ”ulisi ja kandilisi koeri juba tĂ”upĂ€raselt. Samas on neid, kellel on vĂ€ga vĂ€ljajoonistunud talje. Nagu nĂ€iteks hurdad.â
Oluline on teada tĂ”u eripĂ€ra Kui oleme ise esmavaatluse Ă€ra teinud â ĂŒlevalt ja kĂŒlje pealt â, soovitab MĂ€gi panna kĂ€ed lemmikule kĂŒlge ning tĂ”deb, et katsudes peaksid olema ribid tunda. âMitte nĂ€ha, vaid tunda, nĂ€ha vĂ”ib olla vaid teatud tĂ”ugudel,â rĂ”hutab arst ja lisab, et umbes pool sentimeetrit vĂ”iks loomakest suruda, et ribisid ka kĂ€e all tunda.
âSamamoodi ei tohi selgroog olla kohe vĂ€ljas, aga samas ei pea seda ka otsima,â rÀÀgib MĂ€gi ja lisab, et kĂ”ige olulisem on, et looma omanik esmalt oleks kursis looma tĂ”u eripĂ€radega, et ĂŒldse saada aru, kas ta loom on normaalkaalus vĂ”i ei. âTegelikult on kĂ”ikidel tĂ”ugudel olemas kaaluvahemik, mis erineb ka emaste ja isaste puhul, see tĂ€hendab seda, et isased on suuremad,â selgitab MĂ€gi ning soovitab kĂ”ikidel oma looma kaalu koos loomaarstiga hinnata. âKui loom on tĂ€iskasvanud, siis tema jaoks optimaalse kaalu aitab kĂ”ige paremini vĂ€lja selgitada just loomaarst vĂ”i kasvataja, sest nemad teavad konkreetset tĂ”ugu kĂ”ige paremini,â sĂ”nab
Sinu lemmiku tervis algab toitumisest
Juba aastaid on inimeste puhul rÀÀgitud, et toitumine mÔjutab meie tervist kÔige rohkem. Siinkohal ei erine meie lemmikud sugugi inimestest.
Piret Oper, kes on FendaFi kaasasutaja ning koerte tervise ja toitumise kogemusnÔustaja, on aastaid tulihingeliselt austanud holistilisi veterinaare, kelle hinnangul mÔjutab meie lemmikute tervist otseselt see, mida nad söövad.
Holistiline veterinaar Karen Shaw Becker on reastanud toidud parimatest halvimateni:

1) tasakaalustatud ise tehtud, mĂŒĂŒgil olev toortoit vĂ”i ise kodus valmistatud toit. NB! Kui toit on tasakaalustamata ehk pĂ”hineb arvamusel, siis liigub see kohe nimekirja lĂ”ppu ehk tegemist on kĂ”ige halvema variandiga, mida oma lemmikule anda;
2) inimtoidu kvaliteediga toorainest valmistatud mÀrg- ja kuivtoit;
3) super-premium mÀrg- ja kuivtoit;
4) veterinaaride soovitatud mÀrg- ja kuivtoit;
5) toidupoes (ka aianduspoes) mĂŒĂŒdavad mĂ€rg- ja kuivtoidud;
6) poolniisked pakitoidud â need sisaldavad reeglina propĂŒleenglĂŒkooli;
7) tasakaalustamata toortoit vÔi kodus valmistatud toit.
Kui lemmik ei saa toidust kĂ€tte kĂ”iki toitaineid, tekivad kehas puudujÀÀgid. Kutsikatel ja kassipoegadel ilmnevad need 2â6 kuu jooksul pĂ€rast puudulikku dieeti (mĂ€rgid organite degeneratsioonist ja luustiku probleemidest). TĂ€iskasvanud looma puhul ilmneb eluohtlik organi degeneratsioon 2â3 aasta jooksul pĂ€rast puudulikku dieeti.
Inimtoidu kvaliteediga toit on investeering lemmiku tervisesse!
Piret kuuleb oma töös ĂŒsna tihti kommentaari: âMu koer sööb kĂ”ike,
MĂ€gi ja lisab, et loomade kaalutĂ”usu mĂ”jutavad ka sesoonsed muutused vĂ”i hoopis kutsikapĂ”lves kogetu. âPalju sĂ”ltub sellest, kas kutsikas on pidanud enda söögilaua eest Ă”dede-vendadega vĂ”itlema. Kui see on nii, tunneb ta ka hiljem vajadust kogu kĂ€ttesaadav toit kiiresti sisse ahmida.â
MĂ€gi selgitab, et looma kasvatades on oluline mĂ”istma Ă”ppida, mida kĂŒsiva nĂ€oga inimese poole vaatav loom tegelikult vajab. âMitte iga pilku ei tasuks toiduga premeerida,â sĂ”nab ta ja lisab: âSee pole alati söök, mida sinu kass vĂ”i koer ootab, mĂ”nikord vajab ta hoopis tĂ€helepanu ja mĂ€ngimist.â
Kindlad söögiajad Kuidas kutsikapĂ”lves looma toitumist niimoodi kujundada, et tal ei tekikski kalduvust ĂŒlekaalulisusele? MĂ€gi sĂ”nul on siin parimaks ennetuseks see, kui pidada kinni kindlatest söögiaegadest. âSee on kĂ”ige lihtsam nii kutsikale kui ka teile. Kui rÀÀkida kommertstoitudest, siis pakendite peal on kirjas kindlad söötmisjuhendid, mis on arvutuslikud ehk pĂ€evanorm.â MĂ€gi lisab, et sealjuures peaks siiski mitte niivĂ”rd lĂ€htuma normist endast, vaid loomast, sest nii nagu inimesed on erineva ainevahetuse kiirusega, on seda ka loomad. âKui on nĂ€ha, et kutsikas ei vĂ”ta kaalus juurde, tasuks pidada nĂ”u loomaarstiga, samamoodi siis, kui loom on kiirelt kosunud,â rĂ”hutab loomatoitude ekspert ja lisab, et kasvueas ei tohiks toitu kindlasti piirata.
Samuti tuleks kutsikat iga nĂ€dal kaaluda, et teada, millal tuleb kasvuspurt, mil loom vajab veelgi rohkem toitu. âEttevaatlik peaks olema ka nende loomadega, kes on toidu suhtes pirtsakad.â Parem on neil toidukausiga mitte jĂ€rel kĂ€ia ja muretseda, vaid lasta neil ise oma vajaduse jĂ€rgi toituda. âEga nad end ise nĂ€lga ei jĂ€ta,â kinnitab MĂ€gi.
Allikas: Farmina lemmikloomatoitude esindaja ja loomaarst Katrin MĂ€gi intervjuu âElustiiliâ podcastâile
FENDAF ïœ LEMMIKLOOM ïœ
seega vahet pole, mida ma talle ostan.â âSee, et su lemmikul ei ole tĂ€na terviseprobleeme, ei tĂ€henda, et neid ei teki,â on Piret konkreetne. Ei ole garantiid, et meie lemmik ei jÀÀ haigeks, aga holistiliste veterinaaride sĂ”nul on vĂ”imalik haigestumise riske toiduga vĂ€hendada.
Lisa veel kasulikke puu- ja köögivilju ning oledki astunud vÀga suure sammu edasi oma lemmiku tervise eest hoolitsemisel!
Looma keskosa ei tohiks meenutada palli.
Looma kasvatades on oluline mĂ”istma Ă”ppida, mida kĂŒsiva nĂ€oga inimese poole vaatav loom tegelikult vajab.

Perega LĂ”una-Eestisse sĂŒgist nautima
SĂŒgisel on veel palju
kuldseid hetki varuks ja viimastel soojematel pÀevadel vÔiks kogu
perega nÀdalavahetusel
loodusesse minna.
Moodne Pere soovitab
vĂ”tta suuna lĂ”una poole âPĂ”lvamaale, VĂ”rumaale ja Valgamaale.
KAGU-EESTI PĂRL PĂLVAMAA


PĂ”lvamaa on ĂŒks eriskummaline maakond â asudes Tartust kohati vaid pooletunnise autosĂ”idu kaugusel, vĂ”ib siin leida hulgaliselt kohti, mis annavad tunde, nagu oleksid jĂ”udnud maailma lĂ”ppu.
Taevaskoda ei pea tutvustama ĂŒhelegi Eesti inimesele ning vĂ”ib julgelt vĂ€ita, et PĂ”lvamaa ja Taevaskoda on justkui sĂŒnonĂŒĂŒmid. Kuid miks minna Taevaskotta otse, kui saab ringiga?
Selleks tuleb auto jĂ€tta RMK KiidjĂ€rve kĂŒlastuskeskuse juurde ja hakata piki matkarada Taevaskoja poole liikuma. Kuigi tegemist on mitmekilomeetrise matkarajaga, saab kĂ”ndimise vaev kuhjaga tasutud â kĂ”rgetelt paljanditelt avanev vaade Ahja jĂ”ele lummab igaĂŒhte. Matkarajal on ka lĂ”kkekoht ja ei saa olla midagi romantilisemat, kui nautida Ahja jĂ”e kĂ”rgel kaldapealsel pĂ€ikeseloojangut.
ïœ Puutumatu raba kui peidetud aare KiidjĂ€rvele ĂŒpris ligidal asub Eesti ĂŒks vĂ€iksemaid rabasid, Valgesoo raba, kus asub pĂ”neva arhitektuuriga vaatetorn, mille tipust avaneb hingemattev vaade nii 150 aastat tagasi Ahja mĂ”isniku istutatud ParunimĂ€nnikule kui ka rabale.
RMK KiidjÀrve-Kooraste puhkealal
vĂ”ib lisaks Taevaskojale ja Saesaare paisjĂ€rvel pĂ€ikese jĂ”ul liikuva laev Lonnyga seilamisele kĂ€ia ka kultusfimi âViimne reliikviaâ radadel

Seda PÔlvamaa kuulsaimat paika saab avastada ka piki Ahja jÔge kanuutades, sest tegutsemas on ohtralt ettevÔtteid, kes pakuvad Ahja ja VÔhandu jÔel kanuu-, rafti- ja SUP-laua matkasid. PÔlvamaa looduse avastamine taolisel moel pakub tÀiesti omaette elamust.
RĂ€pina kĂŒlje all asuv Meelva raba on PĂ”lvamaa lihvimata pĂ€rl. Kui Taevaskoda ja Meenikunno raba ei vaja tutvustamist, siis Meelva maastikukaitseala on vĂ€hem tuntud.
Matk retkejuhiga ĂŒmber Meelva rabajĂ€rve ja laugaste vahel on ÀÀrmiselt mitmekesine. SĂŒgisesel ajal pakub naudingut raba rikkalik linnuriik ning vĂ€hem pĂ”nevad pole ka soosaared, kus on aastasadu talusid peetud ja mis on pakkunud inimestele kaitset
ka sĂ”dade ajal. Kui tahta ĂŒhendada ehe looduselamus ja pĂ€randkultuur, siis Meelva raba on selleks tĂ€pselt Ă”ige koht.
PĂ”lvamaale tulles ei tasu kĂŒlastamata jĂ€tta ka Meenikunno raba, mis oma puutumatu majesteetlikkusega pakub hingematvat elamust.
LoodusfĂ€nnidel tasub raba kĂŒlastada kas Ă”htul vĂ”i hommikul, et nautida piirituna tunduva raba veerel pĂ€ikese Ă€rkamist ja uinumist â nĂ€iteks raba serval asuvast vaatetornist, millest avaneb vĂ”imas vaade PĂ”lvamaa ĂŒhele suurimale rabamassiivile.
Ka kultuurilooliselt on PĂ”lva pĂ”nev koht. Mehikoormas saab tutvuda Peipsi-ÀÀrse tĂŒĂŒpilise ridakĂŒlaga, uudistada Mehikoorma lumivalget tuletorni ja jalutada rannapromenaadil.
Peipsi ÀÀrt mööda allapoole liikudes, mitte kaugel RÀpinast asub LÀmmijÀrve ÀÀres RÀpina sadam, kus saab jalutada sadama muulidel ning nautida vaatlus-
tornist vaadet LÀmmijÀrvele ja poldri hoiualale.
ïœ Postitee kui vabaĂ”humuuseum VĂ”ib julgelt öelda, et Postitee on Eesti suurimaid vabas Ă”hus asuvaid mĂ€lupiirkondi, sest lisaks ajaloolisele Postiteele, mis on lĂ€bi aastasadade sĂ€ilitanud oma eheduse, saab Postiteel justkui kiire ĂŒlevaate Eesti ajaloost. Postitee ÀÀrde jÀÀvad lisaks kunagistele kĂŒlakĂ”rtsidele mĂ€lestusmĂ€rk metsavendadele, kes hukkusid lahingus punavĂ€gede vastu, ja ka Punaarmees sĂ”dinud hiinlastele, kes langesid VabadussĂ”jas. Karilatsi VabaĂ”humuuseumis saab ĂŒlevaate mitte ainult kunagisest talumajapidamisest, vaid nĂ€eb ka seda, milline oli nii kunagine kĂŒlakool, vallamaja, vaestemaja kui ka magasiait. Postitee ĂŒks pĂ€rle on Varbuse postijaama rajatud Eesti Maanteemuuseum , kus on Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate kogu ning mis pakub pĂ”nevust ja lusti nii lastele kui ka tĂ€iskasvanutele.
VALGAMAA LUMMUSES
On ĂŒllatav, kui mitmekesine on Eestimaa loodus ja kui suures osas see vaid mĂ”nesaja kilomeetri lĂ€bides muutub. Seega â kui sa pole kĂ€inud jalutamas keset Valgamaa kuplilist maastikku, ei saa sa ka kuidagi öelda, et oled Eestimaad nĂ€inud.
Puhkus perega ja loodusturism on sĂ”nad, mis sobivad suurepĂ€raselt kokku! Ning kui vĂ€rske Ă”hk, matkamine, meeliköitvad loodusvaated ja parasjagu privaatsust on just see, mida sinu pere ĂŒhelt Ă”nnestunud minipuhkuselt ootab, siis tasubki Valgamaa loodusradadega tutvuma tĂ”tata.
ïœ Jalutama ja matkama Iseseisvaks looduse avastamiseks on vĂ€ga sobilikud nĂ€iteks Karula rahvuspargi matkarajad, mis keerlevad ĂŒmber 60 jĂ€rve. Jah, neid siravaid veesilmasid on tĂ”esti just nii palju!

Alustuseks vĂ”ib proovida ĂhijĂ€rve Ă”pperada, mis tutvustab kunagisi teid, taaselustades heinamaatee, ĂhijĂ€rve kallasraja, jalgraja, aga ka metsatee ja hobusetee.
MĂ”nus on Valgamaal ka teisi erineva pikkusega matkaradasid mÔÔta. NĂ€iteks OtepÀÀ looduspargis PĂŒhajĂ€rve ÀÀres kulgev Murrumetsa matkarada (3,5 km) ja looduskaunis parkmetsas kÀÀnduvad TĂ”rva terviserajad (11,1 km) pakuvad perele tĂ”eliselt kauni jalutamiselamuse. Kui soovid perega veelgi LĂ”una-Eesti jĂ€rvesid ja jĂ”gesid avastada, vĂ”ta ĂŒhendust
loodusturism.ee professionaalse meeskonnaga ja seiklus saabki alguse.

ïœ Seikluslik meelelahutus

On nii palju vĂ”imalusi mitmekesiselt vabas Ă”hus liikuda, nĂ€iteks vĂ”tta ette sĂŒgisene kanuumatk Ăhne jĂ”el Mulgimaal. Veidi sporti ja paar veepiiska pĂ”sel vĂ”ib olla just see, mis meelde jÀÀb. PĂ€ris uus kogemus vĂ”ib olla tĂ”ukeratastega PĂŒhajĂ€rve matkaradadel sĂ”itmine. Tasub proovida!
Kui valid iga kell aktiivse puhkuse, vÔta koos tegusate kaaslastega otsejoones suund OtepÀÀ poole. PÔhjuseid selleks on mitmeid ja enamasti on need sportliku iseloomuga.
ĂlipĂ”nev on OtepÀÀ Seikluspark , mille pikad ja kĂ”rged Ă”husĂ”idud ĂŒle ajaloolise LinnamĂ€e oru on muljetavaldavate pikkustega: 300 ja 350 meetrit. LinnamĂ€el asuvad 12.â13. sajandist pĂ€rit ordulinnuse varemed, kust avaneb tĂ”eliselt meeliköitev vaade.
VÀike MunamÀgi pole ainult talvine meelelahutuskoht. Keskus ja tooltÔstuk on igal ajal avatud nii jalgsimatkajatele kui ka ratturitele. Munaka Bike & Hike vÔib olla just see, mida sinu teismelised tippelamuseks peavad.
KÀÀriku Spordikeskus on paik, kus saab ette vĂ”tta mitmekĂŒlgseid tegevusi

kergejĂ”ustikust pallimĂ€ngude ja Kekkose sauna kĂŒlastamiseni, Kekkose matkarada saab hea ilmaga lĂ€bida ka jalgrattaga.
VĂRRATU VĂRUMAA
KĂŒnklik ja metsaderohke Eesti kaguosa on kĂ”ige vanema asustusega piirkond Eestis. Siin, erinevate kultuuride ja riikide piirialal, elavad vĂ”rokesed ja setod â kaks natuke salapĂ€rast ning omamoodi rahvast. Mujalt Eestist tulijale on see ummamuudu rahvas ikka salapĂ€rane tundunud. On nagu oma, aga natuke nagu vÔÔras ka. Saame siis tuttavaks!
SOUNDLINKÂź BLUETOOTHÂź KĂLARID
VÔimas heli.
UUS BOSE SOUNDLINK FLEX BLUETOOTHÂź KĂLAR



KÔikjale kaasa.
Ideaalne
Nautige vÔimast tÔetruud heli ja juhtmevaba vabadust
Soundlink Flex on vĂ€ga mitmekĂŒlgne kaasaskantav kĂ”lar, mis esitab selget, sĂŒgavat heli ja vĂ”imsat bassi. Vee- ja pĂ”rutuskindlus muudavad selle kĂ”lari piisavalt vastupidavaks kĂ”ikidel teie seiklustel.
kĂ”lar sinu lapsele.Tooted on mĂŒĂŒgil Bose volitatud edasimĂŒĂŒjate juures. Bose ja Soundlink on Bose Corporationi kaubamĂ€rgid. BluetoothÂź-mĂ€rk ja logod on registreeritud kaubamĂ€rgid, mis kuuluvad ettevĂ”ttele Bluetooth SIG, Inc. ja Bose Corporation kasutab neid litsentsi alusel.
ïœ Setomaa ja Vana-VĂ”romaa â kaks kultuuriruumi




EripĂ€rane on siinse rahva keelepruuk â lĂ”unaeesti keel â, mille juured ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega.
VĂ”rokesed kĂ”nelevad vĂ”ro keelt, setod seto keelt, kĂ”lab see ĂŒsna ĂŒhtmoodi, aga kohaliku rahva jaoks on keeltel selge vahe sees.
Nii vÔrokestel kui ka setodel on mitmeid maailmas ainulaadseid kombeid. Setodelt on UNESCO vaimse kultuuripÀrandi esindusnimekirja kantud kordumatu laulmisetava seto leelo, Vana-VÔromaalt on esindusnimekirjas vÔrokeste elav ja rikkalik suitsusaunakombestik.

ïœ Ilu silmale ja hingele
VĂ”ru maakond on mitmekesise ja ĂŒrgse loodusega. Siin on matkarajad, kus on vĂ”imalik pigem kohata lĂ”unast jalutuskĂ€iku tegevat reinuvaderit kui teist inimest. VĂ”rumaal laiub ĂŒks Eestimaa mĂ€gisemaid paiku â Haanja kĂ”rgustik. Siin kĂ”rgub ka Eestimaa kĂ”rgeim tipp â Suur MunamĂ€gi.
MĂ€el asuvast vaatetornist avaneb hingemattev vaade LĂ”una-Eesti mitmekesisele loodusele, niisama maaliline on ka kauni nimega Ăöbikuorg
Piusa jĂ”e kallastel saab imetleda liivakivipaljandeid, Urvastes kasvab aga Eestimaa jĂ€medaim tamm â TammeLauri tamm
VÔrumaa mÀgede ja jÀrvede vahel on avastamisrÔÔmu nii suurele kui ka vÀiksele ja seda igal aastaajal. Ja kui on vaja elamustest pisut puhata, pakuvad kohalikud turismitalud vÔimaluse suitsusaunas nii ihu kui ka hinge harida.

Neli kohta, mida VĂ”ru maakonnas kindlasti kĂŒlastada!
ïœ Filmi VargamĂ€e kĂŒlastuskeskus
Filmi âTĂ”de ja Ă”igusâ tarbeks loodud hooned ja rajatised jĂ€eti pĂ€rast filmitegemist alles ning saigi alguse Filmi VargamĂ€e kĂŒlastuskeskus, mille keskmes asub MĂ€e Andrese talu oma nelja hoonega. Samuti saab kasutada virtuaalset kĂŒlastuskeskust ja vaadata videolĂ”ike, mis filmist vĂ€lja jĂ€id.
ïœ Piusa koopad

Piusa koobaste heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid on kahtlemata VanaVĂ”romaa ĂŒks tuntuim turismimagnet. Juba mitu aastat ootab siin kĂŒlastajaid vahva nahkhiirekujuline kĂŒlastuskeskus. Muuseumikoopa taga on Piusa liivakarjÀÀr â Eesti suurim liivakast.
ïœ VĂ€rska Talumuuseum
VĂ€rska Talumuuseumis on kĂ”ike, mis Setomaa inimeste ja kultuuriga seotud â puulusikatest hooneteni vĂ€lja. Saad teada, kuidas elasid setud muistsel aal âmismoodi tehti sĂŒĂŒa, millised olid kodud, mida seljas kanti.
ïœ Pokumaa




Pokude muinasjutumets on ainulaadne kogu maailmas ja Pokukoda on Eesti unikaalseim palkehitis, kus mĂ”nusalt ja harivalt lastega aega veeta. Saab tutvuda Edgar Valteri loominguga, kĂŒlastamist ootab PadasoomĂ€e ning lapsi kutsuvad suur ja vĂ€ike taimerada, laanetarga- ja kratirada.
Allikas: Seikle Eestis
Koolist tulnud lapsed ise söönuks. MÔned nÀpunÀited ja retseptid
Marjane jÔupuder
Vaja lÀheb:
ïœ kaerahelbeid
ïœ chia-seemneid
ïœ maapĂ€hkleid
ïœ datleid
ïœ kĂŒlmutatud kirsse
ïœ mandlipiimajooki
Kuidas valmistada?
Lihtsaim söök hommikuks vĂ”i lĂ”unaks: pane kaussi kĂ”ik kuivad koostisosad, sega ja vala ĂŒle piimajoogiga. Sega uuesti lĂ€bi. Vedelikku peaks olema sentimeeter rohkem kui kuivaineid. Pane kausile kaas peale ja tĂ”sta kĂŒlmikusse. Hommikusöögiks tee puder valmis eelmisel Ă”htul, lĂ”unasöögiks paar tundi enne söömist. Tervislik, maitsev, toitev ja lihtne!
TervisevÔiku
Vaja lÀheb:
ïœ koorikleiba
ïœ mahevĂ”id (82%)
ïœ kĂŒpset avokaadot
ïœ sidrunimahla
ïœ vĂ€rskeid mune
Kuidas valmistada?
Tuled koolist koju, toad on tĂŒhjad, oled esimene, kes pĂ€evaga on lĂ”petanud. Kiiresti tekib aga kĂŒsimus, mis nĂŒĂŒd edasi. Sööks midagi, kuid ema pole midagi valmis teinud. EileĂ”htune lasanje ei tĂ”mba, hommikuks pakutud vĂ”ileival kaardub juustuviil. Midagi aga ju sööks! Algab elukooli uus aastaring, köögi stuudium: valmistame endale ise parima Ă”ppetööjĂ€rgse ampsu.
Tekst: Martin Hanson Fotod: Unsplash
JĂ€rgnevad soovitused on mĂ”eldud neile umbes 13â18-aastastele noortele, kes oma toitumist jĂ€lgivad. Uskuge, hea toitumine on noorte hulgas popim, kui arvate. Enam ei lenda kapist taldrikule Lastevorsti-mĂ€ed vĂ”i makaronivirnad, ei ⊠ja veel kord ei. Kaasaegne koolinoor teab, mis on hea, mis teeb ajule pai ja annab lihasesse jĂ”u. Noortel pole aega aega viita, toit peab andma kiiresti jĂ”udu, sest vaja on minna veel trenni, toitu kullerdama, Ă”ue jooksma. Niisiis ⊠Àrme viida nende tiheda ajagraafikuga laste ja noorte aega, sööme maitsvalt, tervislikult ja kiirelt. Kas aga teadsite, et inimese organismi kĂ”ige aplam organ on aju, mille ĂŒlalpidamiseks kulub ööpĂ€evas minimaalselt 20% kogu energiast. See tĂ€hendab, et viiendik kaloritest, mida inimene pĂ€evas sööb, kulub sellele,
et meie aju toimiks. Kui inimene tegeleb aga mĂ”tlemisega, Ă”ppimisega, suureneb see energiavajadus veelgi. Olenemata vanusest mĂ€ngib toitumine mĂ€lu toetamise ja mĂ”tlemiskiiruse juures olulist rolli. Uuringud nĂ€itavad, et tervislik menĂŒĂŒ, mis sisaldab rohkelt aedja puuvilju, aitab nĂ€iteks vĂ€hendada mĂ€luhĂ€irete riski tulevikus. Keskendumegi siis toitudes sellele, et lisaks lihasjĂ”ule sĂ€iliks ajus tasakaal ja vĂ€rskus!
Aju on alati nÀljane!
MĂ”ttetööd ergutavad hĂ€sti B-rĂŒhma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, pĂ€evalilleseemnetes,

mandlites, tĂ€isteratoodetes ja leht-, aed-, kaun- ja juurviljades. B-vitamiinide nappus vĂ”ib hĂ€irida nĂ€rvisĂŒsteemi tööd. B5-vitamiin toetab mĂ€lu, eriti koos koliini ehk B 4 -vitamiiniga. B-rĂŒhma vitamiinid on aju tööks ÀÀrmiselt vajalikud, kuna aitavad glĂŒkoosi energiaks muuta ja seelĂ€bi Ă€ra hoida vĂ€simust ning meeleolumuutuseid.


Aina enam uuringuid viitab, et rasvastest kaladest saadavad oomega-3-rasvhapped on eriti kasulikud aju tervist silmas pidades. Oomega-3-rasvhappe suurimaks allikaks on eriti kĂŒlmadest vetest pĂ€rit rasvased kalad, nagu lĂ”he, tuunikala, hiidlest, forell, makrell, sardiinid ja heeringas. Lisage need kindlasti oma menĂŒĂŒsse. Kui kala ei kuulu lemmikute hulka, siis vĂ”iks pilgud suunata alternatiivsete oomega-3-rasvhapete allikate poole.
Nendeks on nÀiteks maapÀhklid, linaseemned, linaseemneÔli, oad, spinat, brokoli, kÔrvitsaseemned ja sojaoad.
KĂ”ige olulisem on siiski tasakaalustatult toituda: sĂŒĂŒa kindlasti hommikusööki ja vĂ€hemalt viis peotĂ€it puu- ja köögivilju pĂ€evas ning vĂ€hem soolaseid ja rasvaseid sööke.
ïœ vĂ€rsket spinatit ïœ riivjuustu ïœ meresoola ïœ musta pipart
Alusta sellest, et puhasta avokaado kaussi, pressi kahvliga pĂŒreeks ja maitsesta soola, pipra ning sidrunimahlaga. Kui julgust on, lisa ka tĆĄillikastet! NĂŒĂŒd rösti tervena koorikleivakÀÀr, ava see ja mÀÀri mĂ”lemale poolele vĂ”id, lase vĂ”il leiva sisse sulada. Samal ajal prae oliiviĂ”lis kaks muna, raputades neile peale riivjuustu. MÀÀri mĂ”lemale koorikupoolele mĂ”nuga avokaadot, tĂ”sta sinna keskele kaks muna ja pane koorikud kokku. Maitsev, tervislik ja jĂ”udu andev!
KogupÀevaomlett
Vaja lÀheb:
ïœ 3â4 muna
ïœ riivitud juustu
ïœ rohelist sibulat
Kuidas valmistada?
ïœ oliiviĂ”li
ïœ meresoola
ïœ musta pipart
Tegime klassivennaga seda alati, kui pĂ€rast kooli tema juurde lĂ€ksime. Klopi vahuseks 3â4 vĂ€rsket muna. Riivi sisse pisut head juustu, maitsesta soola ja pipraga. Pane pannile oliiviĂ”li ja selle soojenedes kalla pannile ka munasegu. Lase munal madalal kuumusel kaane all kĂŒpseda. Kui muna on poolenisti valmis, raputa peale roheline sibul ja veel riivjuustu. Lase kaane all valmis kĂŒpseda.
PS. Omletile vÔib lisada ka peekonit, kartulit, juurvilju. Kuid siis tuleb need enne praadida, kui muna pannile lÀheb!
FoodStudio kokakool
Koolieri
Emad-isad on tööl, aga lapsel saab koolipÀev juba pealelÔunal lÀbi. Kas lapse kÔht jÀÀb korisema vÔi?
Saiakestega pole mĂ”tet toita ei tuvisid ega lapsi. Pane koolist tulevale lapsele kĂŒlmikusse valmis mĂ”ni pakk FoodStudio kastet, kotletid eelmisest Ă”htust vĂ”i mĂ”ni kartul vĂ”i lillkapsas ning sĂŒda on rahul ja lapsel kĂ”ht tĂ€is.
KOTLETID KOORESE KASTMEGA JA
PRAETUD KARTULITEGA
Hakklihakaste + kotletid + praetud kartul + porgand ja soolakurk
VAJA LĂHEB:
1 pakk FoodStudio hakklihakastet

1-2 kotletikest sööja kohta
2-3 keedetud kartulit
1 soolakurk vÔi vÀrsket kurki
1 pisem porgand
VALMISTAMINE
Aja pann tuliseks, lisa pisut Ă”li ja lao viilutatud keedukartulid pannile. Eriti tore, kui sul on porgandit vĂ”i brokolit ka â vĂ€rvide söömine on oluline, sest seal on vitamiinid sees!
Kui hakkad kartulitel teist poolt pöörama, lisa pannile ka valmis kotletid. Ema vÔi isa tehtud kotletid on kÔikse paremad, aga sobivad ka poe omad.
Raputa natuke soola peale.
Pisikesse potti vala juba valmis hakkliha kaste ja kuumuta, kuni keemiseni.
LÔika soolakurk viiludeks vÔi kangideks, nii kuidas endale meeldib.
TÔsta kÔike parajalt palju taldrikusse ning söö kÔht tÀis.
NĂŒĂŒd vĂ”ib koolitöid tegema hakata!
PASTA LIHAPALLIDE JA
KREEMJA TOMATIKASTMEGA
Kreemjas tomatikaste + linguine & lihapallid (vÔi sojapallid)+ basiilik
VAJA LĂHEB:
1 pakk FoodStudio kreemjat tomatikastet
1 peotĂ€is frikadelle vĂ”i taimseid âlihapalleâ
1 peotÀis linguine vÔi muud meelepÀrast pastat
Basiiliku lehti
VALMISTAMINE

Keeda linguine pasta soolaga maitsestatud vees, pakil antud korralduste kohaselt vÔi kasuta eelmisel Ôhtul keedetud pastat.
Prae frikadellid vĂ”i taimsed âlihapallidâ pannil Ă”liga kuldseks, lisa keedetud linguine pasta vĂ”i mĂ”ni muu meelepĂ€rane pasta ning vala peale kreemjas tomatikaste. Julgemad lisavad veel basiiliku lehti ka ja tĂ”stavad siis paraja koguse taldrikusse. Puista peale riivitud juustu vĂ”i maitsepĂ€rmi. Kahvel sisse ja keerutama!
Matemaatika lÀheb tÀis kÔhuga palju paremini, kui kÔhukorina saatel!
NÀpunÀited noorkokale ja rohkem
retsepte vaata: foodstudio.ee

/foodstudio


/foodstudio_broth_sauces



