Renoveerimist
vajab ligi 17 miljonit ruutmeetrit
ärikinnisvara
Põletamine lõpetada: energeetika tulevik on biorafineerimine?
Kohalik väiketoode on enamasti mahe
Kas kaitsetööstuses on võimalik ringmajandus ja jätkusuutlikkus?
Taaskasutus on ohtlikult piiratud
4 Põletamine lõpetada: energeetika tulevik on biorafineerimine?
Keset pahupidi tõmmatuna näivat maailma tuleb tunnistada, et Eestis on suures pildis rahulik elada. Olgugi et „kuri“ naaber vibutab igal võimalikul hetkel sõjasaablit, siis muu elu jookseb siiski rahulikult tõusujoones helge tuleviku suunal. Peamine on alati säilitada tasakaal ja külm pea, sest meedias lainetena peale rulluvad sõnumilaamad on enamasti vaid pinnavirvendus või klikimagnetism. Kui aga pista pea nii-öelda vee alla, sinna, kus toimub päris elu, paistab kätte ratsionaalsus ja kindlameelne soov areneda.
Jätkusuutlike praktikate kasutuselevõtt pole enam ammu sõna kõlks või turundusnipp, vaid on aru saadud, et tegu on mõistliku äritegevuse osaga, mis tõstab tulukust, kasumeid ja turuosa. Seda ilma aruannete, nõudmiste või ettekirjutusteta. Roheliselt mõtlemine ja käitumine on lisaks moraalsele väärtuslikkusele kasumlik ka igapäevases asjaajamises. Kuidas vähendada saastamist, kuidas vähendada jäätmeid, mida jäätmetega teha, mis neist uuesti kasutada? Kõigil neil küsimustel on otseselt küljes hinnalipik. Sõltuvalt suhtumisest on sel lipikul kirjas kulu või tulu ettevõtmisele. Tark käitumine on roheline käitumine, mis on omakorda kasumlik käitumine. Ajakirjalugudes näitamegi kätte, et nii on see enamikus elu- ja ärivaldkondades. Muutunud on aga see, et ajakirja teemade nimistusse tuli võtta sõjatööstuse ülevaade Eestis. Seda pole varem rohelise jalajälje vaatest käsitletud, kuna tööstus on vähene. Samas on hetkel parim aeg uurida, kuidas kasvav ja järjest laienev sõjatööstus enda positsiooni jätkusuutlikkuse maatriksis näeb ja mida selleks ära teeb. Mida üldse tähendab roheline sõjatööstus, on see võimalik? Põnevat lugemist on ajakiri täis ja lootus on, et iga uue aastaringiga juurdub ringmajanduse ning jätkusuutlikkuse reaalsus aina sügavamale Eesti ärimaastikusse.
Martin Hanson
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: MARTIN HANSON martin.hanson@delfi.ee
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: JOLANA ARU
TRÜKK PRINTALL
REKLAAM
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee
11 Kodumaine looduskosmeetika on väge täis!
15 Pakendikriis vajab regulatsioone ja uuendusi
21 Teise ringi riided on eestlaste seas moes
26 Kohalik väiketoode on enamasti mahe
33 Kas anda laenu või mitte? Sellest sõltub panganduse keskkonnajälg
38 Eestis vajab renoveerimist umbes 17 miljonit ruutmeetrit ärikinnisvara
47 Kuidas viime oma transpordisektori kliimaeesmärkidega kooskõlla?
53 Jätkusuutlikkusest on Eesti trükitööstuses saanud pigem normaalsus kui valik
57 Taaskasutus on ohtlikult piiratud
63 Kindlustus kui (väike)ettevõtluse turvavõrk
66 Kestlik riik
73 Kas kaitsetööstuses on võimalik ringmajandus ja jätkusuutlikkus?
79 Repligen Estonia kiirendab oma tehnoloogia abil uute ravimite turulejõudmist
Tundub, et kõige rohelisem mõtlemine tähendab seda, et kalkuleerime läbi kogu Eesti pinnal kasvava biomassi väärtuse ja kasutame seda enda kasuks sajaprotsendiliselt. Ehk siis võtame sellest biomassist – puidust, rohust, vetikatest ja nii edasi –vastavalt potentsiaalile välja kõik, mis on väärtuslik, ning alles siis põletame, mis alles või üle jääb. Või põletame ja siis võtame välja selle, mida kasulikku põletatud massi veel alles on jäänud.
Tekst: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock
Palju on räägitud sellest, et looduses kasvava biomassiga tuleks ringi käia heaperemehelikumalt, kui me seda siiani teinud oleme. Et ei ole mõistlik ajada puiduhaket ahju või lasta niidetud heinal lihtsalt ära kuivada või biojäätmetel rois-
kuda. Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas pakubki lahendusena välja biorafineerimise.
„Üldisemas mõttes tähendab biorafineerimine biomassi jätkusuutlikku töötlemist reaks turustatavateks produktideks ja energiaks. Biomass on kõik see, mida loodus meile kasvatab – alustades puidust ja igasugusest „rohelisest“, lõpetades toidujäätmete ning vetikatega. Miks just selline lähenemine ehk biorafineerimine on minu meelest tulevikusuund,
tuleneb sellest, et tavapärased lineaarsed tootmisahelad ei ole tegelikult ükski jätkusuutlik. Biomassi hind seda ostes ja selle väärtus toorainena ei ole omavahel üksüheses sõltuvuses. Ka sellisel toormel, mida tänapäeval vaadeldakse jäätmena, on tegelikult väärtus olemas. Meie eesmärk ongi näidata, kuidas keskendudes just kõrgväärtuslike produktide tootmisele on võimalik biomassi väärtust märkimisväärselt tõsta,“ selgitab professor. Kikas lisab, et energia, milleks biomassi paljuski konverteeritakse, on tegelikult kõige madalama väärtusega toode, mida biomassist võib toota. „Biokütused on vaid veidi kõrgemal pulgal, keemiatööstuse toore aga veel kõrgemal. Sealt edasi tulevad materjalid, toit ja sööt ning kõige lõpus kosmeetika ja farmaatsiatööstuses kasutatavad ühendid. Mõistlik lähenemine eeldaks, et esimeses järjekorras võetaks toormest välja maksimaalselt kõrge väärtusega ained ja seejärel kaskaadselt järjest madalama väärtusega ühendid-materjalid. Seda biorafineerimine saavutada püüabki,“ lisab ekspert.
Professori rühmas Eesti Maaülikoolis on uurimise all mitu erinevat lähenemist: üks on termokeemiline lagundamine, millele järgnevad erinevad biotehnoloogilised protsessid kõrgväärtuslike kemikaalide tootmiseks termokeemilisel töötlemisel tekkivatest vaheühenditest. „Teine on ioonsete vedelike kasutamine ligniini eraldamiseks ja selle edasine elektrokeemiline väärindamine kõrgväärtuslikeks kemikaalideks,“ selgitab Kikas.
Ka sellisel toormel, mida tänapäeval vaadeldakse jäätmena, on tegelikult väärtus olemas.
Põletamine peab lõppema
Taastuvenergia üheks osaks on ka kõik see, mida saab sooja saamiseks, elektri tootmiseks põletada või kääritada metaani eraldamiseks. Hetkel mõtleme
bioenergia all peamiselt puidu ja hakke põletamist, vähesemal määral aga biojäätmetest biometaani tootmist. Kuna puidul on palju suurem potentsiaal, kui vaid ahjus põleda, on võimalike alternatiividena võimalik tõmmata eesliinile nii jäätmed kui ka igasugune mittepuidust biomass. Kuid ka need „toorained“ on lihtsalt põletamiseks liiga väärtuslikud.
Euroopas võrdsustati 1990. aastatel taastuvenergia tootmise mõttes puidu põletamine tuule- ja päikeseenergiaga. 2021. aastal avaldatud kliimapaketi järgi soovis Euroopa Komisjon keelata kõrge elurikkusega metsadest pärineva biomassiga energia tootmise. Lisaks tuleb puitu väärindada võimalikult kõrgel tasemel, bioenergia on siin viimasel kohal. Metsarikkad riigid, nagu Soome ja Rootsi ning Baltimaad, soovisid aga, et metsamaterjali kasutamisele energia tootmiseks rangemaid piiranguid ei kehtestataks.
Eelmisel aastal saatis üle 550 teadlase Euroopa Komisjonile kirja, milles kutsutakse üles kliimat arvestavale metsamajandamisele ja rõhutatakse, et
tark metsamajandamine on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise alus. Teadlaste sõnul mängivad metsad olulist rolli süsiniku sidumisel ja kliimamuutuste leevendamisel, kusjuures fossiilsete kütuste CO2 heidet on võimalik vähendada vaid metsade nõuetekohase majandamise ja puidu kasutamisega. Kaitsealuste metsade osakaalu suurendamine ei toeta bioloogilist mitmekesisust ja takistab ringmajandust, sõnasid teadlased.
esemeid, sidudes süsinikku ja asendades energiamahukamaid materjale. Samas ei tohi unustada, et puidu töötlemise kõrvalsaaduseks on ebakvaliteetne materjal, millel puudub suuresti muu kasutusvaldkond peale energiapuidu. Kirjas jõutakse järeldusele, et ökoloogiliselt juhitud säästev metsandus, mis hoiab puidu mahtu konstantsena ning kasutab metsade juurdekasvu puittoodete ja energia loomiseks, on „kliimatark lähenemine“.
Jäätmed kui energia
Alates 2022. aastast ei ole Eestis lubatud prügi „maha matta“, mis tähendab, et kogu tekkiv jääde on vaja kasutada järgmisel ringil.
Viimased rõhutavad, et metsa majandamine peaks keskenduma metsa hoidmisele ja eelkõige puidu tootmisele, sest puittoodetest on kliimale palju kasu, kuna need loovad kauakestvaid
Alates 2022. aastast ei ole Eestis lubatud prügi „maha matta“, mis tähendab, et kogu tekkiv jääde on vaja kasutada järgmisel ringil. Toidujäätmetest saab toota biometaani, mis põleb nii elektrijaamas kui ka autos. Samuti saab jäätmeid põletada sooja saamiseks, kuid see on alles jäätmete esimene „elu“ sel teel.
„Tehnoloogia võimaldab juba praegu näiteks prügist sooja tootmisel võtta omakorda protsessis alles jäänud tuhast välja väga laia ringi vajalikke materjale –mineraale, metalli ja muid aineid. Nii on võimalik luua teatav toormeringlus ja uuskasutus, eriti sellistes valdkondades, mida varasemal ajal ei oleks osanud ise-
gi arvata. Tehnoloogia areng omab väga suurt mõju sellele, kuidas saame minna üle aina rohelisemale mõtlemisele,“ räägib Ragn-Sellsi tegevjuht Kai Realo.
Viimati mainitu ei ole aga mingi unistus, sest Rootsis on toimimas tehas, mis võtab prügi sooja otstarbel põletamisel tekkinud tuhast välja näiteks soolad, mis omakorda lähevad kasutusse tänavahooldusse – nii ei pea tänavate hoolduseks tooma soola kaugelt, mis omakorda maksab nii looduse vaatest kui ka rahas üsna palju.
Allikad: roheportaal.ee, Delfi Tasku
Mis on esimese, mis teise ja mis kolmanda põlvkonna biokütused?
Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas
Kõige traditsioonilisem biokütus ongi esimese põlvkonna biokütus. Seda toodetakse põhimõtteliselt toiduainetest –need on õlikultuurid, suhkrukultuurid, tärklise kultuurid ehk siis teraviljad, suhkruroog, suhkrupeet või ka raps või mõni teine kultuur, millest annab õli toota. Nii et palju räägitud biodiisel ja -etanool on esimese põlvkonna biokütused. Sellised biokütused on väga suur probleem, sest nad võistlevad meie toidulauaga. Kui kusagil toidupuuduses nälgitakse, siis meie kaitseme globaalset loodust, põletades toiduaineid biokütustena lihtsalt ära. Moraalne kaalutlus – mis õigus on meil panna bioetanooli paaki, kui mujal pool maailma nälgib – on esimese põlvkonna biokütuste suurimaks haavatavuseks.
Teise põlvkonna biokütused baseeruvad lignotselluloossetel materjalidel ehk rohul ja puidul. Jällegi tasub mainida, et me ei räägi siinjuures väärispuidust, millest saab ehitada maju või valmistada mööblit või miks mitte teha ka paberit, vaid ikka jäätmepuidust. Ka rohtse biomassi puhul räägime biomassist, mida ei saa kasutada ega väärindada põllumajanduslikuks otstarbeks.
Kolmas põlvkond biokütuseid baseerub veekultuuridel ja eelkõige peetakse siin silmas mikrovetikaid. Need on materjalina ülihuvitavad. Nende fotosünteesiaparaat on umbes kümme korda efektiivsem kui maapealsetel taimedel ja nad kasvavad soodsates tingimustes ülikiiresti. Kui rääkida maapealse taimekoosluse ja mikrovetikate kasvukiirusest, siis viimastel on see umbes kümme korda suurem.
Sellest efektist tulenevadki meredes ja ookeanides need niinimetatud vetikate õitsengud. Kui luua neile soodsad tingimused, võivad nad sõna otseses mõttes plahvatuslikult kasvama hakata ja toota sellises koguses biomassi, millele ükski maa-
pealne taimekooslus iialgi kiiruses järele ei jõua. Kui mingi looduslik kooslus sellise kiirusega kasvab, siis otse loomulikult pakub ta kohe huvi ka biomassi väärindamise seisukohast, samuti süsihappegaasi sidujana, sest kui miski on looduses roheline, kasutab ta oma arenguks fotosünteesi ja seob süsihappegaasi. Selle vähendamise nimel võitlemine on praegu kliimamuutuste taustal aga inimkonna üks põhilisemaid eesmärke.
Mis on veel tähelepanuväärne – mikrovetikad on võimelised süsihappegaasi siduma ka väga kõrge kontsentratsiooni tingimustes. Võtame näiteks korstnagaasi: kui me suuname korstnast tuleva suitsu otse mikrovetikate massile, siis ta kasutab süsihappegaasi kohe ära või siis piltlikustades, kui paneme mikrovetikate reaktori korstna otsa, siis see võib lenduva süsihappegaasi sel moel ära siduda, et atmosfääri lendub ainult puhas hapnik ja samal ajal toodetakse ka biomassi.
Millest avalikkus ehk vähem teab: mikrovetikad võivad olla ka silmapaistvalt head õlikultuurid. Kui võtame maapealse enim levinud õlikultuuri, nt rapsi, siis rapsitaimes on õlikontsentratsioon ainult u 2%, kuid teatud mikrovetikate kultuurides võib õli kontsentratsioon ulatuda kuni 60%-ni. Peale selle sünteesivad mikrovetikad inimesele väga vajalikke aineid, näiteks oomega-rasvhappeid.
Inimesele on peamiseks oomega-rasvhapete allikaks kalatooted, sh kalamaksaõli, aga ega kala ise neid ühendeid sünteesi – aineringe kaudu omastavad nad neid vetikatelt, meie tarbime kalatooteid ja omastame neid sealt, kuid algallikaks on just vetikad. Praegu on ökopoodides ja apteekides toidulisanditena müügil kapslitena aineid, mille sünteesi algmaterjal on olnud mikrovetikad. Mikrovetikad toodavad ka pigmente, mis on samuti meile väga olulised ja vetikatel võib olla ka väga suur valgusisaldus. Ennustan, et inimkonna toidumenüüs jõuavad mikrovetikatest eraldatud ained olulisele kohale.
Allikas: Sirp
Tänapäevases infomüras on väga keeruline orienteeruda – nii ka kosmeetikamaailmas. Kuidas siis valida kõige looduslikumad ja kehasõbralikumad kosmeetikatooted, mis nahale võimalikult palju kasu tooksid? Kodumaisest looduskosmeetikast räägib HOIA homespa looja Triinu Karolin.
Missuguses seisus on Eesti (loodus)kosmeetikatööstus?
Eestimaist ja looduslikku kosmeetikat ei saa alati ühte patta panna, kuigi suur osa Eesti brändidest on tõesti keskendunud peamiselt loodusliku kosmeetika loomisele. Eestimaine kosmeetikatööstus toimib minu hinnangul ägedalt: meil on väga silmapaistvaid brände, kellel on oma nišš. Kahjuks on aga ekspordi koha pealt Eesti kosmeetikatööstus pigem tagasihoidlik, kuigi potentsiaal selleks on suur.
Miks tasub eelistada looduslikku kosmeetikat?
Looduslik kosmeetika on väga reguleerimata termin ehk keeruline on hinnata, mida tohib lugeda looduskosmeetikaks ja mida mitte. Iga kosmeetikatoode üldjuhul midagi looduslikku sisaldab, aga küsimus on selles, mil määral peaks ta seda sisaldama, et kuuluda looduskosmeetika nime alla – seda justkui reguleeritud pole.
Minu jaoks on looduskosmeetika see, kus kasutatakse võimalikult leebeid looduslikke säilitusaineid ja kus sünteetilised lõhnaained, mis nahale tegelikult kasulikud ei ole, on jäetud kõrvale või asendatud eeterlike õlidega. Lisaks sellele peab minu hinnangul looduskosmeetika sisaldama loodusande, millest on välja jäetud nahale ebavajalikud ained, ning tooraine võiks olla peamiselt mahe.
Ma ise olen väga seda usku, et sünteetilised lõhnaained ei mõju meie organismile hästi: on tehtud palju uuringuid ja leitud, et need ajavad meie hormonaalsüsteemi segadusse, võivad ärritada nahka, ei lagune looduses jpm.
Kindlasti on olemas ka „sõbralikumaid“ lõhnaaineid, aga kuna tootja ei pea sünteetiliste lõhnaainete puhul sildile kirjutama, mis koostisega ja milliseid aineid toode täpsemalt sisaldab, on selles vallas sageli keeruline orienteeruda.
Millistest loodusvaradest saab Eestis üldse kosmeetikat teha?
Kohalikust toorainest kasutame meie oma toodetes metsikut rabaturvast, saare maist metsvaarikamett, saaremaiseid kadakamarju ja tudraõli, saaremaist punavetikaekstrakti, eestimaist raud rohu eeterlikku õli ning salvei- ja kadakahüdrosoole. Saaremaal kasvatatud ja Lõuna-Eestis metsikult kasvanud taimedest teeme oma toodetesse ekstrakte ning kasutame neid ka pulbrina, sünteetiliste lõhnaainete asemel lisame oma toodetesse vaid erinevatest taimeosadest saadud eeterlikke õlisid.
Säilitusained on meil 98% ulatuses orgaanilised happed, fermendid ja E-vitamiin. Üks viimase aja kõige vahvam tooraine on upcycled vetikast toodetud emulgaator, mis asendab sünteetilisi ja naftast toodetud emulgaatoreid. Erinevaid vetikaid kasutame oma toodetes päris palju, alustades saaremaisest punavetikast ja lõpetades võimsa antioksüdantse mõjuga astaksantiiniga. Kolm-neli aastat tagasi võtsime kasutusele ka taimse retinooli ehk bakuchioli
Miks eelistada kodumaist toorainet?
Usun, et maailm on loodud nii, et kogu floora ja fauna, mis meie ümber kasvab, sobib just meile kõige paremini – muidu ta siin ju ei kasvaks. Ma usun looduse kompromissitusse harmooniasse: meil kasvavad taimed peavad võitlema samade keskkonnatingimustega, millega me ise – järelikult peavad nad ka meile kõige kasulikumad olema. Pealegi toetame selle kaudu Eestimaa majandust ja anname tööd meie enda inimestele.
Kui küsime kodumaise toodangu kasvatajalt/tootjalt mahedat toorainet, olles samal ajal nõus selle eest ka veidi rohkem maksma, aitame vähendada kemikaalide kasutamist meie Eestimaa mullal. Pealegi on meil nii palju puhast ja puutumata loodust, kust kõiki loodusande korjata ning kasvatada.
Loodus on äge, võimas ja väge täis –seda tasub enda tarbeks ära kasutada, eetiliselt ning lugupidavalt.
Millised on olnud Eesti kosmeetikatööstuse suurimad saavutused viimastel aastatel?
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum
Eesti kosmeetikatööstus on viimase kümne aasta jooksul kindlasti tohutult kasvanud ja arenenud, paljuski keskendudes looduslikele ning teaduspõhistele lahendustele. Oluline suund on olnud keskkonnasäästlike ja puhta koostisega toodete arendamine, sealhulgas jätkusuutlikud pakendid ning nahasõbralikumad koostisosad. Suurimad saavutused hõlmavad kindlasti kohalike brändide jõudmist välisturgudele, sertifitseeritud ökoloogiliste toodete lisandumist ja tehnoloogiliste uuenduste rakendamist tootmises.
Millised on suurimad väljakutsed, millega Eesti kosmeetikatööstus praegu silmitsi seisab?
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum
Eesti kosmeetikatööstus seisab silmitsi tugeva rahvusvahelise konkurentsiga, kus turgu domineerivad suured globaalsed kaubamärgid, muutes väiksemate tootjate esiletõusmise keeruliseks. Samuti on suureks väljakutseks kvaliteetsete ja jätkusuutlike toorainete ning energiakandjate hinnatõus, mis suurendab tootmiskulusid, mõjutades lõpphinda ja konkurentsivõimet. Lisaks peavad tootjad arvestama erinevate turgude regulatsioonide ja sertifitseerimisnõuetega, mis võivad olla kulukad ning aeganõudvad. Selle kõige kõrval on Eesti brändidel oluline leida ka tõhusaid turundusstrateegiaid, et kasvatada rahvusvahelist nähtavust ja eristuda tihedal turul.
Piljard - Mänguaparaadid
Lauajalgpall - Lauatennis - Noolemäng
Õhuhoki - Pokker - Shuffleboard
Pakendirohkus on üks suuremaid keskkonnaprobleeme, millega maailm praegu silmitsi seisab. Igal aastal tekib sadu miljoneid tonne plastjäätmeid, millest umbes 40% moodustavad just pakendid. See tähendab, et igal aastal toodetakse miljardeid plastpakendeid, mida kasutatakse vaid lühikest aega.
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
Kuigi plastpakendite taaskasutust propageeritakse, on reaalsus see, et maailmas on ringlusse võetud vaid umbes 9% kogu plastjäätmetest. Ülejäänu kas põletatakse, ladustatakse või satub keskkonda. Kui senine tarbimismudel jätkub, prognoositakse, et aastaks 2050 võib meredes olla rohkem plasti kui kala.
Vaja on innovatsiooni
Eestis tekitatakse aastas üle 190 000 tonni pakendijäätmeid. Osa sellest on paber, papp, klaas ja metall, mis jõuab suures osas taaskasutusse. Plastpakendid on aga keerulisem probleem – neist jõuab ringlusse vaid 44%, mis jääb alla Euroopa Liidu seatud eesmärkidele. EL on määranud, et aastaks 2025 peaks liikmesriigid
suunama taaskasutusse vähemalt 50% plastpakenditest.
Pakendikriisi lahendamiseks on vaja uusi lahendusi, mis asendaksid traditsioonilise plasti ja oleksid looduses kergesti lagunevad. Eestis on esile kerkinud mitmeid idufirmasid ja tootjaid, kes panustavad just selliste alternatiivide arendamisse. Üks silmapaistvamaid näiteid on Woola – ettevõte, mis toodab lambavillast pakendeid.
Lambavill kui alternatiiv mullikilele
„Woola sai alguse väga praktilisest probleemist – pidasime Jevgeniga ( Woola kaasasutaja Jevgeni Širai) e-poodi ja nägime, kui palju plastpakendeid e-kaubandus tekitab. Jätkusuutlikke alternatiive oli turul vähe, eriti mullikilele. Tundus täiesti jabur, et midagi nii lihtsat nagu postipakend on samal ajal nii raiskav ja keskkonnale kahjulik,“ selgitab ettevõtte tegevjuht ja asutaja Anna-Liisa Palatu. Nende lahendus oli kasutada materjali, mis on looduses juba olemas, kuid mis muidu jääks kasutamata –lambavilla. Eestis tekib igal aastal märkimisväärne kogus villa, mis
Eestis tekitatakse aastas üle 190 000 tonni pakendijäätmeid.
jääb kasutamata ja Woola leidis viisi, kuidas muuta see looduslik materjal kasulikuks. „Lambakasvatajad tihti põletasid või matsid jääkvilla maha. Mõtlesin, et miks ei võiks seda looduslikult kõrgtehnoloogilist materjali kasutada mullikile asemel?“
Tulemuseks on innovaatilised pakendid, mis suudavad asendada traditsioonilist mullikilet, olles samal ajal biolagunevad ja komposteeritavad. Praeguseks on Woola asendanud enam kui 200 000 m² mullikilet villapakenditega, mida kasutavad ettevõtted kogu Euroopas. „Selle koguse materjaliga saaksime näiteks A. Le Coq Arena katta 28 korda.“ Ettevõtte üks suuremaid väljakutseid on olnud turu harimine ja tehnoloogia arendamine. Kuigi lambavillast pakendid on loodussäästlikud, on plastpakendite hind jätkuvalt väga madal,
mis muudab konkurentsi keeruliseks. „Meie peamine konkurent – plastist tehtud mullikile – on liiga odavalt hinnastatud, mistõttu inimesed ega ettevõtted ei väärtustagi seda materjali ning eeldavad, et pakendid peaksid olema soodsad ja ühekordselt kasutatavad.“
Mõtlesin, et miks ei võiks seda looduslikult kõrgtehnoloogilist materjali kasutada mullikile asemel?
Siiski on Woola võtnud sihiks vähendada globaalset mullikile tarbimist 50% võrra aastaks 2030, pakkudes samal ajal jätkusuutlikku alternatiivi. „Suured naftakompaniid näevad plasti kui oma päästerõngast – viisina kompenseerida kasumi kaotust, mis kaasneb fossiilkütuste tarbimise vähenemisega energiavaldkonnas. Prognooside kohaselt kolmekordistub plastitootmine aastaks 2050, mis on lihtsalt hullumeelne. Meie eesmärk on seda trendi muuta.“
Korduspakendite potentsiaal
Lisaks innovaatilistele alternatiividele on lahendusena esile kerkinud ka korduspakendite süsteemid. Ringo Eco OÜ asutaja Janek Balõnski rõhutab, et korduspakendite kasutuselevõtt vajab tugevat regulatiivset raamistikku ja turuosaliste ühist pingutust. „Korduskasutust tuleb populariseerida erinevates valdkondades, samuti muuta tarbijate mõttemaailma ja harjumusi,“ ütleb Balõnski. Ta toob välja, et kuigi osa tarbijaid on valmis oma isiklikke kohvitopse või toidukarpe kasutama, ei ole see massiline lahendus: „Oma kohvitopsiga käib tanklates alla 5% inimesi ja suuremate allahindluste abil on suudetud tekitada olukordi, et oma topsi kasutajate hulk on kasvanud kohati ka üle 10%. See võib olla selle meetodi lagi.“
Prognooside kohaselt kolmekordistub plastitootmine aastaks 2050.
Korduspakendite süsteemi edukaks muutmiseks peab riik sekkuma regulatsioonidega, mis loovad soodsama keskkonna kestlikele alternatiividele ja piiravad ühekordsete pakendite kasutamist. Balõnski sõnul ei teki turg ise
piisavalt kiiresti: „See tekib väga aeglaselt ja kaootiliselt, kuid selleks, et kujuneks välja mugav ja mitte oluliselt kallim lahendus praegustele kasutamisvõimalustele, peaks seadusandja reguleerima seda kõikide turuosaliste jaoks ühtselt.“ Ta juhib tähelepanu pudelite tagastussüsteemi edule, mis on tõestanud, et õige regulatiivse raamistikuga on võimalik tarbijakäitumist mõjutada. „Tõmmates paralleele meie pudelitagastamise süsteemiga, võib öelda, et need, kes pudeleid ei tagasta, subsideerivad aastas kolme miljoni euroga kogu pudelitagastamise süsteemi ehk võimaldavad süsteemil toimida nende jaoks, kes tagastavad korrektselt.“
Lahenduseks võiks olla ühekordsete pakendite kasutajate maksustamine ja korduspakendite süsteemide soodustamine. Kui praegu seisavad ettevõtted ja jaeketid korduspakendite laialdasema kasutuselevõtu vastu peamiselt ärilistel põhjustel, siis Balõnski usub, et tarbijate hoiakud on muutumas ning regulatsioonid suudaksid luua keskkonna, kus ettevõtted oleksid sunnitud kaasa tulema. „Keegi ei ütle, et peaksime praeguse pandipudelite süsteemi ära lammutama ja hakkama pudeleid uuesti prügiks pidama. Ei saa jääda nii, et inimesed on nõus kasutama korduskotte, -karpe ja -topse, aga ettevõtjad ütlevad, et neile see ei meeldi. Muutuseid peavad algatama kodanikuühiskond ja riik käsikäes.“
Ei saa jääda nii, et inimesed on nõus kasutama korduspakendeid, aga ettevõtjad ütlevad, et neile see ei meeldi.
Kui vaadata tulevikku, siis Balõnski usub, et tehnoloogia areng ja regulatiivsed muudatused võivad muuta korduspakendite süsteeme kordi mugavamaks. „Kümne aasta pärast võiks olla levinud isesõitvad autod ja sellega koos tekkinud tehnilised lahendused, et tagastada pudeleid koduuksel robotmasinasse või käiks robotmasin korteriühistu taaramasinat tühjendamas. Kas sellised lahendused ka Eestisse jõuavad, sõltub riiklikest nõuetest.“ Ta lisab, et innovatsioonil on potentsiaal lahendada ka keerulisemad pakendiküsimused, näiteks vaakumpakendite puhul, kus põhiosa pakendist võiks olla korduskasutatav, kuid kaas säilitaks toidu kvaliteedi.
Ringo Eco kogemus ja pakendiringluse süsteemi arendamine Eestis näitab, et lahendused on võimalikud, kuid nende laialdaseks levikuks on vaja nii riiklikku sekkumist kui ka ettevõtete ja tarbijate käitumise muutumist.
Eestis tekib igal aastal ligikaudu
16 000 – 22 000 tonni tekstiilijäätmeid, mis elanikkonna arvu arvestades on märkimisväärne kogus. Kuigi osaliselt suunatakse need taaskasutusse, jõuab suur osa kasutatud riietest siiski segaolmejäätmetesse ning sealt edasi põletusahjudesse või prügilatesse.
Ei saa aga öelda, et see probleem Eestis täiesti tähelepanuta oleks. Mitmed kohalikud disainerid ja moebrändid on juba ammu mõistnud, kui suure jälje moetööstus planeedile jätab, ning on seetõttu keskendunud taaskasutusele ja väärtustavale ümbertöötlemisele ehk upcycling’ule. Reet Aus, kes on välja töötanud meetodi, mis võimaldab masstootmise käigus tekkinud kangajääke suunata uuesti tootmisse, on sel
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
nab selgelt märku Yaga kasv. Eestis on Yaga kaudu uuele ringile saadetud üle 2,2 miljoni eseme, millest ligi miljoni moodustasid 2024. aasta tehingud, andes selgelt märku kasvutempo kiirenemisest.“
See näitab, et üha enam tarbijaid on valmis ostma kasutatud rõivaid, nähes seda mitte ainult majanduslikult kasuliku, vaid ka teadliku ja jätkusuutliku va-
likuna. Ta lisab, et kui võtta arvesse ka Facebook Marketplace’i kaudu tehtud tehinguid ja muid taaskasutusplatvorme, on teise ringi rõivaste turg oluliselt laiem.
Tänapäeva noorte jaoks on taaskasutuse kandmine auasi ning nad on vabad kaltsukatega varem kaasas käinud stigmadest.
Kui veel mõni aasta tagasi olid kasutatud riided seotud teatud kuvandiga, siis tänapäeval on olukord muutunud. „On selge, et Yagas ringlev kaup ei ole enam ammu „kaltsukate“ nägu, vaid tänapäeva tarbimisühiskonda iseloomustav. Riideid vahetatakse välja kiiresti ja paljuski trendidest lähtuvalt.“ See tähendab, et teise ringi rõivaste ostmine ei ole enam pelgalt rahasäästlik valik, vaid osa kaasaegsest ja kiiresti muutuvast moest inspireeritud tarbimiskäi. „Tänapäeva noorte jaoks on taaskasutuse kandmine auasi ja nad on vabad kaltsukatega varem
Samas on taaskasutuse mõju keskkonnale piiratud, kui moetööstus jätkab kiirmoe mudelit, kus
odavaid rõivaid toodetakse massiliselt ja tarbijad vahetavad oma garderoobi igal hooajal. Kui tarbijate mõtteviis muutub ja nende eelistused liiguvad kvaliteetsemate ning kauem kestvate rõivaste poole, võib teise ringi turg oluliselt kasvada ja selle mõju keskkonnale muutuda märkimisväärsemaks.
Aunapuu märgib, et kuigi mõned suuremad moetootjad on juba hakanud oma toodetele looma ametlikke preloved-sektsioone ehk kasutatud rõivaste müügikanaleid, siis on need turud siiski piiratud mahuga. „Hetkel paistab, et tootjad, kes on selle enda ärisuunana lisanud, on läinud tugevalt kureeritud ja kontrollitud teed, mis omakorda seab piirangud mahtudele ja seeläbi ka mõjule – mis teeb otse inimeselt inimesele müümise siiski järelturu mõttes rohkem skaleeritavaks ja efektiivseks.“
See tähendab, et tarbijate vahel toimuv otsemüük, nagu Yaga platvormil, võimaldab oluliselt kiiremat ja laiemat taaskasutusringlust kui suurte moetootjate piiratud kogustega programmid.
Samas toob Aunapuu välja olulise probleemi kvaliteedis: „Küll aga on igasugune eeldus edasimüügiks see, et rõivad oleksid toodetud piisavalt kvaliteetselt, et üle elada rohkem kui ühe kandja ning ühe kandmiskorra.“
Selleks et järelturg saaks toimida, peavad rõivad olema vastupidavad ja
Igasugune eeldus edasimüügiks on see, et rõivad oleksid toodetud piisavalt kvaliteetselt, et üle elada rohkem kui ühe kandja ning ühe kandmiskorra.
kauakestvad. Kui tootjad jätkavad madala kvaliteediga kiirmoe tootmist, ei ole võimalik teise ringi turul nende rõivaid edukalt müüa. Seetõttu on oluline, et nii ettevõtted kui ka tarbijad eelistaksid parema kvaliteediga, vastupidavamaid rõivaid, mis võimaldavad ringluses püsimist ja vähendavad jäätmehulka.
Seda põhimõtet toetavad ka Euroopa Liidu regulatsioonid, mille kohaselt peab 2025. aastaks tekstiilijäätmeid eraldi koguma, et soodustada nende ringlussevõttu.
Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Selleks võib olla näiteks jäätmejaam, avalik konteiner või kogumisring.
Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.
Õlised ja värvised tekstiilijäätmed vii jäätmejaama ohtlike jäätmete konteinerisse.
Terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse.
Parim on aga igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa, võib neid pakkuda näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad. Allikas: kliimaministeerium.ee
Sarapuu Kirbukates on lai valik ilusat kaupa igale maitsele ning uusi tooteid lisandub iga päev.
Tule ostlema ja toeta taaskasutust või rendi endale boks ja muuda oma seismajäänud asjad meie abiga rahaks.
Tartu
Oleme avatud:
E–R 11–18
L–P 11–16
Puiestee 73A, Tartu
Tallinn
Oleme avatud:
T–R 11–19
L–P 11–17
E Suletud
Ristiku 12, Tallinn
Jälgi meid Facebookis ja Instagramis
Sarapuu Kirbukas Tartu Sarapuu Kirbukas Tallinn
www.sarapuukirbukas.ee
Kuhu jõuab kontoritehnika, kui ettevõte seda enam ei vaja?
Kuidas saad olla kindel, et sinu soetatud arvutid ja monitorid ei lõpeta taaskasutusena maapõues või ei aegu mõne vahendaja laoruumides? Pelgalt sertifikaat või lubadus, et seadmed on ringlusesse suunatud, seda kindlust ei anna, vaja on läbipaistvust.
Ettevõtted tarbivad palju erinevaid kvaliteetseid IT-seadmeid, kuid enamasti on nende kasutusperiood 3–5 aastat. Äriklassiseadmed võiksid aga ühiskonnas luua väärtust veel vähemalt sama kaua. GreenDice on loonud teenuse, mis aitab ettevõtetel mõõta ja vähendada arvutitehnika süsinikujalajälge ning pikendada seadmete eluiga korduskasutuse teel. Ettevõtted saavad pilvepõhisest süsteemist jälgida kogu toote elukaart kuni materjaliringluseni ja rohestrateegiat toetavaid päris tegevusi.
Tänaseks on GreenDice´i tehnikaringlusega liitunud juba üle kahesaja Eesti ettevõtte, kes panustavad oma seadmetega ühiskonna digiarengusse. „Usume, et kättesaadav kvaliteetsete seadmete korduskasutus aitab vähendada liigtarbimist ja ebakvaliteetsete uute toodete eelistamist. Selleks oleme loonud kogukonnateenuse, mis võimaldab kasutada tehnikaseadmeid alates 6,90 eurost kuus koos professionaalse IT-toe, täisgarantii ja kindlustusega,“ selgitab GreenDice´i tegevjuht Argo Alaniit. „Vajaduse tekkimisel on võimalik seadmeid igal hetkel uuendada, juurde lisada või teenus lõpetada,“ lisab ta.
Teenus vähendab ettevõtte halduskoormust
Aeg on meie kõige väärtuslikum ressurss, kuid seda kipub alati liiga vähe olema. GreenDice on enda teenuse -
ga ettevõtetele abiks ja vähendab ITosakonna koormust. „Kui ettevõte on kokku pannud nimekirja seadmetest, mida nad enam ei vaja, siis meie hoolitseme kõige ülejäänu eest. Vajadusel teeme seadmetele ettevõtte reeglite järgi andmehävituse, korraldame ise logistika, teeme seadmetele hoolduse, brändime tooted ettevõtte logoga ja suuname teenusena korduskasutusse,“ kirjeldab Alaniit.
Seadmed, mis ei loo enam väärtust või mida ei ole mõistlik parandada, suunatakse materjaliringlusesse. Tänaseks on GreenDice´i kaudu liikunud ringlusesse 32 tonni elektroonikat.
Tihti on ettevõtte IT-inimesed ainsad tehnikateadlikud tuttavad, mistõttu pöördutakse nende poole ka isiklike arvutialaste probleemidega. „Meie teenust kasutavad ka paljud partnerfirmade töötajad, kes on liitunud kogukonnateenusega personaalseks otstarbeks või oma laste jaoks. Nii hoolitseb GreenDice nende tehniliste murede eest ja IT-osakond ei pea kulutama aega isiklike arvutimurede lahendamisele,“ lisab GreenDice´i tegevjuht.
Oma tegevust alustades oli GreenDice´i siht toetada arengumaid vajaliku tehnika ja teadmistega, et tõsta sealsete elanike elatustaset, kuid koroonaaja saabudes ilmnes ootamatu vajadus tehnika järele ka siinsamas Eestis. „See, kui palju eraisikuid ja koole otsis igasugu võimalusi arvutite soetamiseks, oli meile üllatuseks. Olime eeldanud, et meie edukas digiriigis pole arvutitehnika kättesaadavusega probleemi. Kahjuks pole olukord veel tänagi kiita ja väga palju koole kannatab kehva tehnilise võimekuse all,“ meenutab Alaniit.
Koos partnerettevõtetega parandatakse jõuliselt kohalike omavalitsuste ja eelkõige koolide olukorda. „Oleme aru saanud, et digiarenguks ei piisa vaid seadmetest, juurde tuleb pakkuda ka süsteeme, õpet ja järjepidevat tuge,“ kirjeldab Alaniit koostööd koolidega.
Esimene mahukam ettevõtmine toimub Tõrva gümnaasiumis, kus alustas ka juunior IT-juhtide programm. Tehnoloogiahuvilised noored õpivad GreenDice´i juhendamisel, kuidas toetada õpetajaid tehniliste probleemide ilmnemisel.
Eesti ettevõtete panus digiarengusse tehnikaringluse kaudu on tänuväärne ja seda hindavad kõrgelt ka koolid. Bränditud seadmed ning kvaliteetne teenus tõstavad õpilaste ja õpetajate seas ka partnerettevõtete mainet.
Forus Group
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll
Hooliv suhtumine ja see, et GreenDice päriselt soovib midagi meie keskkonna ning maailma heaks ära teha. GreenDice’is on avatud mudel, kus meie ettevõte pidevalt näeb oma arvutipargi ökoloogilist jalajälge, ilma et peaksime tegema ise keerulisi arvutusi. Näeme reaalajas kogu selle arvutipargi jalajälge, mida ise kasutame. Lisaks ka nende masinate jalajälge, mille oleme saatnud utiliseerimisse ning tagasi ringlusesse. Kuna peame oma selle aasta majandusaasta põhjal esitama kestlikkusaruande ehk ESG raporti, lihtsustab koostöö GreenDice’iga mitmete oluliste andmete esitamist. Lisaks meeldib olukord, et saame oma inimestele GreenDice´i abiga pakkuda võimalust liituda teenusega enda isiklikuks tarbeks ja saada kasutusse korralik äriklassi arvuti. Kui seade läheb katki, vahetatakse see välja. Suureks boonuseks on ka täielik kasutajatugi. Näiteks kasutavad GreenDice’i teenust mitmed meie turvatöötajad.
Vaata lähemalt: www.greendice.ee
Habaja Viinavabriku üks asutaja Villy Paimets. Foto: Meeli Küttim
Eesti väikesed joogitootjad katsetavad pidevalt uusi tooraineid ja maitseid, et tulla turule millegi unikaalsega. Pole eriti vahet, kas tegemist on hapu limonaadi või looduslikult magusa ürditeega – mekkida võiks kõiki Eestis toodetud jooke. Kvaliteet on neil üllatavalt kõrge ja väga suures osas on tegemist ka mahetoodetega.
Suuremat kaja on saanud Eesti väikesed õlle-, veini- ja napsitootjad, samuti räägitakse jätkuvalt palju teeseenejookidest. Kuid joogimaailm on palju laiem ja uskuge, kõiki keelekasteid, mis maailmas on välja mõeldud, valmistab keegi kohalikust toorainest ka juba Eestis. Need tuleb üles leida ja pudelis, kruusis, pokaalis suule tõsta.
Tekst: Martin Hanson
Habaja jookides on kõvasti maitset
Eelmise aasta lõpus toimunud Eesti Joogifestivalil võitis Habaja Viinavabriku uus ja põnev ebaküdoonialimonaad parima alkoholivaba joogi kategooria. Viinavabriku üks asutajatest Villy Paimets ütleb küsimuse peale, kuidas hetkel Eestis väikejoogitootja elu lä -
heb, et väiketootja elu on vist läbi aegade suhteliselt sarnane olnud – kui teed järjepidevalt, korralikult ja palju tööd, pole elul viga.
„Kui aga lähed laisaks, hakkad üle serva laskma, läheb keeruliseks. Oma turuosa kaitseks peaksin ütlema, et uued tulijad ärgu parem hakaku katsetama, kuid tegelikult mahub häid väiketoot-
jaid turule küll ja veel. Praegu ajas tagasi vaadates tahaks pigem rõõmustada, et teadsime täpselt nii palju kui teadsime –oleks rohkem teadnud, ei oleks võib-olla julenudki seda sammu nii põhjalikult ette võtta. Aga eks see ole ju iga äriga nii, et julge pealehakkamine on pool võitu –et kui enne alustamist liiga pikalt mõtisklema ja asju selgeks tegema jääd, jääb asi tegemata,“ lisab Paimets.
Tundub, et eestlased on viimastel aastatel ka kohalike väiketootjate joogid üles leidnud. Ettevõtja ütleb, et neil käivad Habajal külas valdavalt siiski need positiivsemalt meelestatud inimesed, sellised avatud mõtlemise ja laia silmaringiga külastajad, kes uute põnevate maitsete jahil.
„Kuna asume suhteliselt suure maantee ääres ja oleme pea iga nädalavahetus avatud, satub meile aeg-ajalt aga ka ninakirtsutajaid. Samas julgen arvata, et suuremale osale neist oleme suutnud ka selle nurgataguse maitsemaailmast veidi arusaadavamaks teha. Tavapärane tagasiside on, et meie jookides on kõvasti maitset: kui etikett ütleb, et see jook on ebaküdooniast või arooniast, siis see maitsebki nagu ebaküdoonia või aroonia, mitte ei pea seal mingit aimamismängu tegema hakkama. Aga noh, see on tavaliselt selline väga hea tuju pealt tulnud kohene tagasiside – ilmselt mängib ka õhustik oma rolli,“ räägib Habaja asutaja.
Kui viimane aasta oli ebaküdoonia see, mis kõigi Eesti joogitootjate hulgas populaarsust võitis, siis nüüd võiks hittmarjaks osutuda õun või pihlakas. Miks? Sest just need kaks vilja andsid eelmisel aastal võimast saaki.
Paimets ütleb, et neil käivad Habajal külas valdavalt siiski need positiivsemalt meelestatud inimesed.
„Samuti sai ühel valge sõstra kasvatajal esimene suurem saak kohalikele veinimeistritele müüdud. Midagi neist kolmest uueks hitiks ka kujuneb. Alkoholivabade toodete osakaal kasvab kindlasti ja Habaja Viinavabrik kui 2023. ja 2024. aasta Eesti parima limonaadi kategooria üldvõitja plaanib sel aastal taas uute maitsetega üllatada,“ mainib Paimets.
Ürditee, mida lapsed ostaksid 2024. aasta parimaks mahejoogiks valiti Tamme ürditalu „Meie lapse lemmiktee“, kuhu ürdiaia perenaine Heli Viedehof on noppinud moldaavia tondipea, maitsestanud seda paraguai suhkrulehega ja lisanud külmkuivatatud mahedaid vaarikaid, maasikaid ning mustikaid, kir-
jutas Maaleht eelmise aasta lõpukuul. Viedehof on aastatega rajanud Baltimaade suurima maitse- ja ravimtaimede kollektsioonaia, mida käiakse uudistamas nii Eestist, Lätist, Soomest kui ka kaugemalt. Taimetee müügigagi polevat perenaise sõnul neil mingit probleemi.
„Meie lapse lemmiktee“ sündis aga otseselt klientide küsimisest, et kas oleks pakkuda teed lastele, mis ei sisaldaks piparmünti, aga mida oleks samas mõnus juua. „Panime siis kollektiiviga pead kokku ja katsetasime kõikide tuttavate eri vanuses laste peal ning lõpuks saigi väga hea tee, mis sobib joomiseks kogu perele. Lisaks pakime tee püramiidpakki, et laps, kes on iseseisev teevett keetma, saaks hakkama tee tegemisega,“ räägib Viedehof.
Tamme ürditalu tahabki tutvustada inimestele põnevat ja mitmekülgset taimemaailma, pakkuda ürdiaiast uusi maitseid ning maitsekooslusi. Just nii on talul võimalik areneda, tuues oma klientidele kasu uute teadmiste ja maitsete näol.
Kogu argitoit võiks olla mahe „Aasta alguses läheb mul tavatootmisse 900 hektarit mahemaad,“ teatas eelmisel aastal Võrumaa mahetalunik Janek Erik, kes on maheviljeluses pettunud. Ta on Põlgaste talus kasvatanud mahedalt kaera, rukist, tatart ja ristikut. „Nii kurb, kui see ka pole, on hinnad tavas ja mahedas
võrdsustunud. Mahetatart ei osta enam praktiliselt keegi,“ teatas aga Pärnu maa mahelihaveisekasvataja Andres Vaan.
Muidugi mõista kõige enam mõjutab tarbija käitumist, eriti praegu, just hind.
Samal ajal, kui põllupidajad taanduvad mahetootmisest, kuna hind ja pusimine ei tasuvat ära, soovitavad restoranipidajad ning entusiastid just hinnaühtlustuse tõttu pöörduda maheusku. Restorani Peet Ruut asutaja ja juht Jaagup Jalakas leiab, et pole paremat aega kui praegu, et hakata mahetoiduga katsetama: liikuda tasub samm-sammult ja maitsta sama toorainet nii mahe- kui ka
tavakasvatusest. Jalakas lisab, et maitsevahe on juba see, mis paneb toorainet muutma.
„Muidugi mõista kõige enam mõjutab tarbija käitumist, eriti praegu, just hind. Evib levinud arvamus, et mahetoit on kallis. Eks ta paljudes kategooriates olegi kallim, aga vahest tasuks küsida hoopis teistpidi, et kuidas mõni toiduaine saab olla üldse nii soodne? Toon näiteks kanaliha. Mahebroileri nii-öelda küpseks kasvamise aeg on kolm korda pikem kui tavalises kasvanduses kasvamisel, selle aja jooksul kulub ka täpselt nii palju rohkem toitu, energiat, tööjõudu. Kolme kuuga broileri valmis paisutamine ei olegi normaalne kasvatusviis –võime vaid aimata, mida kõike see sisaldab, et sellise tempoga tibust valmis broiler kasvatada. Kokkuvõttes on küsimus ennekõike tarbija teadlikkuses ja nii-öelda jalgadega hääletamises. Hinnapoliitikat aitaks kujundada mahetoidule käibemaksu soodustus, mis on levinud
paljudes Euroopa riikides,“ räägib restoranipidaja.
Levinuim arvamus on, et mahetoit on kallis. Jalakas nendib, et tegelikkuses see nii päris ei ole.
„Õigupoolest ei ole mahetoit olnud muu toiduga võrreldes kunagi nii odav, sest nii-öelda tavalise tooraine hind on tõusnud kiiremini kui mahetoorainel. Lisaks on lahendus ka jällegi hooajalisuse jälgimises, mis aastaaegadel mis toitu tarbida. Kui võtta suund nii, nagu meile on siin juba esiisadest saati kombeks olnud, võiks ju süüa värsket kraami rohkem siis, kui on palju päikest, ja hautiseid, hoidiseid, kuivaineid ja liha siis, kui päikest on vähem. Kolmanda mõjutajana toon välja mahu aspekti – mida rohkem me kohalike inimestena tarbiks kohalike mahetootjate toorainet, seda odavamaks see muutub,“ leiab Jalakas.
Kõige lihtsam viis, kuidas mõista mahe tooraine võimu tavatoorainete üle, on neid lihtsalt maitsta ja võrrelda.
Mahetoit mõjub hästi ka laste tervisele.
Näiteks teha mõni lihtne roog maheporgandist ja järgmine päev sama roog tavalisest porgandist. Jalakas on täiesti kindel, et esimene roog maitseb paremini.
„Ma isegi ei hakka siin rääkima praegu mahetoidu kasulikkusest ja nii edasi –lähtuks lihtsalt maitsest. Teine näide: kanatiivad. Kunagi ammu grillisin kodus kanatiibu ja ahjust välja võttes meenus, et pagan, unustasin neile soola panna. Mekkisin tiibu enne „maitsestamist“ ja vajadus lisasoola järele täielikult puudus: tulemus oli juba ise sedavõrd maitsekas!“ lisab maheentusiast.
Aga tegelikult on ka teised Jalaka soovitused väga lihtsad: söö vähem liha, aga kui sööd, siis mahedalt. Vaheta näiteks tavaline oliiviõli maheda vastu. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka maitseainetele – levinud sinistes pakendites olevate maitseainete sees on palju maitsetugevdajaid ja lisandeid, mis seal olema ei peaks, eriti igasugustes maitsesegudes.
„Kokkuvõttes aga ütlen lihtsalt: toeta kohalikku mahetootjat ja vali teinekord poest mõni mahefarmeri jogurt, munad või jahu – see on kvaliteedimärk ja toetab ka kohalikku tootjat,“ lisab ta.
Allahindluskleebistega tooted koguvad Eesti tarbijate seas üha suuremat populaarsust. Norstati läbi viidud uuringu kohaselt on oranži kleebisega ehk peagi lõppeva säilivusajaga tooteid viimase aastaga ostnud ligi 45% Eesti elanikest. Kõige rohkem soetatakse värsket liha ja kala. Rimi ostujuhi Marilin Jürissoni sõnul on aegumistähtajale lähenevate toodete müük olnud juba mõnda aega tõusuteel.
„See on hea võimalus oma ostukorvilt märkimisväärselt säästa, kaotamata samal ajal toidu kvaliteedis või vahetamata välja oma lemmiktooted odavamate alternatiivide vastu. Sellest on saanud paljude inimeste tavapärane ostuharjumus, eriti suuremates linnades, kus poes käiakse tihedamini ja allahindlusega tooteid on lihtsam oma toidukordadesse planeerida,“ rääkis Jürisson. Kuigi soodsamaid tooteid ostavad igas vanuses ja mõlemast soost inimesed, eelistavad neid rohkem lastega pered ning madalama sissetulekuga inimesed.
Uuringu tulemused näitavad, et 42% Eesti tarbijatest pole viimase aasta jooksul alla hinnatud aegumistähtajale lähenevate toodete ostuharjumusi muutnud, 4% on hakanud neid ostma harvemini, kuid koguni 45% teeb seda sagedamini kui aasta eest. Ka teistes Balti riikides on selliste toodete ostusagedus tõusnud, kuid Eesti on siin esirinnas – Leedus on hakanud sagedamini ostma 27% ja Lätis 29% tarbijatest.
„Positiivse poole pealt võib öelda, et allahindluskleebiseid eelistades on tegu kindlasti keskkonnasäästliku valikuga, kuna vastasel juhul läheks see toit lihtsalt raisku. Rimi säästis sooduspakkumiste ja allahindluste abil 2024. aastal utiliseerimisest Eestis 399 tonni värsket liha, 255 tonni leiba, 176 tonni valmistoite, 124 tonni piimatooteid ja 103 tonni lihatooteid,“ märkis Jürisson.
Kujutle ette kodu, mis hingab ühes rütmis ümbritseva loodusega – maa annab talle soojust, päike täidab valgusega toad ja innovaatiline disain tagab, et elu kulgeks muretult. Just sellise tulevikukodu on Eesti ettevõte Revonia teinud reaalsuseks.
Pikaealisuse, meelerahu ja tugevuse annab hoonele tema peamine eristav faktor – see on tehtud raudbetoonist, ühe tervikliku tükina ning tihtilugu asub ta meetripaksuse pinnasekihi all. Lisaks maa-alustele ökomajadele on Revonial maapealseid valmismaju, mis on ühtaegu sama kestlikud, stiilsed ja mugavad.
Revonia moodulmaja sulandub männimetsa rohelusse. Kaarjas võlvlagi ja murukatus meenutavad muinasjutulist kääbikukodu, ent avarad aknad ja hubane terrassinurk reedavad nüüdisaegse luksuse. Nii põimuvad looduse ürgsus ja tänapäeva mugavus – just see sümbioos ongi Revonia kontseptsiooni tuum.
Üllatav on ka see, kui lihtne on uue kodu rajamine. Pole kuid kestvat ehitust – eelvalmistatud moodul paigaldatakse krundile loetud tundidega ning see on saabumisel seest täielikult viimistletud. Samuti pole vaja eraldi vundamenti, sest majakapslil on juba tehases integreeritud alus. Ühel hommikul tuuakse maja kohale ning õhtuks ootab sind sisustatud ja koheselt kasutusvalmis turvaline pesapaik.
Kuigi paigaldus on mänglevalt kiire, on need majad loodud kestma. Tugev raudbetoonkarkass peab arvutuslikult vastu üle sajandi, mistõttu saab samas majas nautida elu mitu põlvkonda. Maja tugevus tõestab ennast nii tuulise ja tormise ilmaga kui ka tuisuselt karges talves ja suvise kuumalaine ajal. Justkui sinu isiklik meelerahu täis turvapaik, mis on loodud kestma.
Maapinna geotermaalenergia ja nüüdisaegse soojustuse koosmõju teeb elamise ülimalt energiatõhusaks – hästi soojustatud ning maapinnaga ümbritsetud hoone võib saavutada peaaegu nullenergia tarbe. Lisaks kaitseb mullakiht konstruktsioone ilma ja ajahamba eest, seega on hooldusvajadus minimaalne.
Betoonist kodud on vaiksed. Võlvlagede akustika ja betooni summutav mõju loovad rahuliku sisekliima, kus saab keskenduda, puhata või lihtsalt vaikuses olla – olgu tegemist kodukontori, külalistemaja või täisväärtusliku koduga. Aastakümnete pärastki on see kodu kindel, kuiv ja soe, nõudes ülivähe hoolt. Muide, sama võlvtehnoloogiaga valmivad ka Revonia ainulaadsed saunad ja maakeldrid – koobas-
saunas ringleb leil ühtlaselt võlvlae all ning maa-alune kelder hoiab värske toidukraami, hoidised ja veinikogu aasta ringi jahedas. Kõiki Revonia lahendusi ühendab visioon, kus loodus ja tehnoloogia toimivad harmoonias. Tulemuseks on elukeskkond, mis pakub üheaegselt inspiratsiooni, mugavust ja südamerahu. Ning seda ka tulevatele põlvedele.
Kui sinagi leiad, et murevaba, looduslähedane betoonmaja võiks olla sinu järgmine valik, siis tule tutvuma näidistega kohapeale või külasta veebilehte revonia.ee
Jätkusuutlikkus on ettevõtetes ja organisatsioonides üha tähtsamal kohal. Seda loomulikult ka moraalsetel kaalutlustel, aga muu hulgas ka seetõttu, et kestlikkusega seotud tegemised mõjutavad pangast saadava laenuraha hinda. Millisel määral praegu pangad laenude väljastamisel ettevõtete kestlikkuse näitajaid jälgivad, millised sektorid saavad soodustusi ning millised projektid ei saa enam üldse laenu, uurisime asjaosalistelt endilt.
Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock
Kestlikkuse mõõtmisel lähtutakse tänapäeval peamiselt palju kõneainet tekitanud ESG-raamistikust, millega hinnatakse organisatsiooni sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja juhtimistavasid. Kuigi hiljutise Euroopa Komisjoni bürokraatia vähendamisele suunatud ettepanekute komplekti tulemusel lükkub tõenäoliselt kestlikkusaruande kohustus suurele osale Eesti ettevõtetest paari aasta võrra edasi, püsib teema siiski selgelt radaril ja seda ka pankade jaoks.
Rohelaenude turul tihe konkurents
Swedbanki ettevõtete panganduse ESG valdkonnajuht Mihkel Tamm selgitab, et ettevõtetele laenupakkumise väljastamise juures sõltuvad kestlikkusalased tegevused ja nende kaardistamine paljuski sektorist, milles laenu taotlev ettevõte opereerib. „Kestlikkust analüüsitakse selleks, et mõista, kas laenutaot-
leja on eelkõige enda jaoks kaardistanud potentsiaalsed ESG-ga seotud riskid ja millised maandamismeetmed on selleks sisse viinud. Soovime mõista, kui teadlik on laenutaotleja võimalikest riskidest, mis võivad realiseeruda finantsriskidena,“ ütleb Tamm. SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas sõnab, et pangad on majanduse vereringe
ja ühiskonna oluline osa, kes oma finantseerimis- ja laenupoliitika kaudu saavad jalajälje vähendamise progressi toetada või pidurdada. „Meie enda jalajälg pangana sõltub 99% sellest, milliste klientidega me koostööd teeme, milliseid sektoreid ja projekte rahastame,“ toonitab Jalakas.
SEB on loonud spetsiaalse skooringsüsteemi, et hinnata klientide äritegevuse keskkonnamõjusid.
Nii mõneski olukorras võib jätkusuutlikkus ja sellest tulenev üldine paradigma nihe ärimaailmas tekitada ettevõtete ning organisatsioonide jaoks peavalu. Ehk teisisõnu tekitada küsimuse, kas tegu on tõesti kõige olulisema ärimaastikku kujundava teguriga või vahest võiks iga ettevõte ise otsustada, millistest põhimõtetest lähtuvalt oma äri ajab. Jalaka sõnul on kliendid siiski tänapäeval teemast vähemalt rohkem teadlikud ning panga enda rohelaenude portfell on alates 2021. aasta lõpust kasvanud Baltimaades üle kümne korra.
„Rohelaenude turul toimub üsna tihe konkurents, kuna roheliseks kvalifitseeruv alusvara on reeglina madalama riskiga ja seeläbi pakuvad pangad sellele
reeglina ka paremaid laenutingimusi,“ sõnab ta. Kestlikkuse teemad on olulised tema sõnul ka panga enda tuleviku vaatest. „SEB ajalugu on pea 170 aastat. Et me saaksime opereerida ka 170 aasta pärast tulevikus, peame täna tegema valikuid ja rohelaenud on üks viis, kuidas ühiskonna transformatsiooni toetada,“ leiab Jalakas.
Kestlikkus ei ole vaid süsiniku jalajälje arvutamine
Kestlikkuse ja ESG-mõiste ei koosne aga vaid süsiniku jalajälje mõõtmisest, rohelisest mõtteviisist ega keskkonnasäästlikest lahendustest. Sellele viitab kolmetähelises lühendis vaid täht E, ülejäänud kaks tähte tähistavad hoopis sotsiaalseid (S – Social) ja juhtimistavasid (G – Governance).
„Jätkusuutlikkus tuleneb peamiselt mõtteviisi muutumisest, alates suhtumisest keskkonda kuni suhtumiseni töötajatesse ja ühiskonda tervikuna,“ sõnab Jalakas. Ta lisab, et seetõttu kuuluvad panga fookusesse näiteks paindliku tööaja ja õpitundide võimaldamine, tööandja pensioni ning tervisekindlustuse pakkumine.
Selleks et hinnata jae- ja äriklientide äritegevuse keskkonnamõjusid, on SEB välja töötanud tulemuskaardi ehk pangasisese skooringsüsteemi kestlikkuse riskide hindamiseks. „Kogume nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Põhjalik analüüs hõlmab ülemineku- ja füüsiliste riskide hindamist
ning seda, kas klient mõõdab 1., 2. ja 3. mõjuala heitkoguseid. Lisaks kontrollitakse tööriista abil, kas äriühingu tegevus kuulub EL-i taksonoomiamääruse kohaldamisalasse,“ tutvustab Jalakas.
Sarnaselt SEB ja teiste pankadega edendab ka Swedbank jätkusuutlikkust kõige enam just oma klientide kaudu. Pank püüdleb netonullheite saavutamise poole 2050. aastaks, mille jaoks seadis Swedbanki grupp oma laenuportfellile 2030. aastaks süsinikuheite vähendamise vahe-eesmärgid. Eestis on need panga kodulehe andmetel järgmised:
• Eluasemelaenud: eesmärk on vähendada laenuportfelli heitemahukust (kgCO₂e/m²) 48%;
• Ärikinnisvara: eesmärk on vähendada laenuportfelli heitemahukust (kgCO₂e/m²) 45%;
• Energiatööstus: eesmärk on vähendada laenuportfelli heitemahukust (tCO₂e/MWh) 59%;
• Laevandussektor: soovitakse Swedbanki laevandussektori laenuportfelli heitemahukus viia kooskõlla Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kõige ambitsioonikama kärpekavaga. See eesmärk kehtib nn Poseidoni kriteeriumidele vastavate (üle 5000-tonnise kogumahutavusega) laevade laenudele.
Jätkusuutlikkus on lõimitud ka panga enda igapäevatöösse, edendades kontorites keskkonnahoidu, töötajate heaolu ja eetilist koostööd tarnijatega. Muu hulgas on Swedbanki eesmärgiks aastatel
Kontakt:
Elo Saari tel 627 6946 elo.saari@ahk-balt.org
Projekti rahvusvaheline kodulehekülg: young-energy-europe.eu/en
Tule liitu projektiga Young Energy Europe!
Energia- ja ressursitõhususe koolitus – kuidas muuta ettevõte energiatõhusamaks
Õppekava online-tutvustus 29.04.2025
Koolitused toimuvad 27.–29.05.2025 Tallinnas Ettevõtte külastus 03.06.2025
• Ettevõtete energiamajandus ja selle juhtimine
• Energiatõhusus ja kliimakindlus hoonetes, vastavad regulatsioonid
• Suruõhu kasutamine tööstuses ja selle optimeerimine, lekete tuvastamine
• Euroopa Liidu roheleppe sisu ja areng
2024. aasta koolituse edulood ja osalejad ning 2025. aasta programm Saksa-Balti Kaubanduskoja kodulehel: ahk-balt.org/et/projektid/ young-energy-europe
Koolitus on kõigile tasuta.
Young Energy Europe on Saksa Kaubanduskodade ja väliskaubanduskodade katusorganisatsiooni DIHK projekt, mida rahastab Euroopa Kliimainitsiatiivi (EUKI) raames Saksamaa majandus- ja kliimakaitse ministeerium (BMWK).
2019–2030 vähendada panga kontoritegevuse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 60% (1., 2. ja 3. mõjualas).
Toetatakse nii roheenergeetikat kui ka energiatõhusat kinnisvara
Foto:Swedbank
Selge on see, et ettevõttele väljastatav laenumarginaal ei kujune vaid kestlikkusega seotud aspektide põhjal. Tamm Swedbankist ütleb, et raha hind sõltub kliendist, riskist ja rahavoogudest, kuid neis toodetes, milles on fookuses kestlikkuse aspektid, pakutakse klientidele võimaluse korral soodsamaid finantseerimistingimusi.
„Nii on meil näiteks ärikinnisvara omanikele välja töötatud pakkumine, kus hoone renoveerimise, uue A-energiaklassi hoone ehitamise või A-energiaklassi hoone ostmise korral võivad lisanduda täiendavad soodustused, kui tingimused on täidetud,“ selgitab ta.
Viimase aja märgilisemate projektidena toetab Swedbank Tartu kesklinna energiatõhusa ja mugava töökeskkonnaga ärikvartali Port Athena rajamist, samuti suurendatakse Enefit Greenile antavat laenusummat ning Saksamaa juhtiva kommertspanga NORD/LB kaasosalusel toetatakse 87 miljoni euro ulatuses Aidu tuuleparki.
Ka SEB lähtub laenude väljastamisel keskkonnasäästlikkuse printsiipist, mis tähendab Jalaka sõnul seda, et uut raha näiteks fossiilkütuste, sealhulgas põlevkiviprojektidesse ei investeerita. „On valiku koht, kas finantseerida põlevkivi, kivisöe ja muid saastavaid tehnoloogiaid või roheenergeetikat, energiaefektiivset kinnis vara ning investeeringuid ringmajanduse toetamiseks,“ sõnab ta.
„Soovime mõista, kui teadlik on laenutaotleja võimalikest ESG-ga seotud riskidest, mis võivad realiseeruda finantsriskidena.“
Mihkel Tamm
Hiljutiste kestlikkuse osas silmapaistvamate investeeringutena toob Jalakas välja Enefit Greeni sõlmitud 325 miljoni eurosed kokku lepped SEB ja Põhjamaade Investeerimispangaga (Nordic Investment Bank), Omniva Kaunases avatud Baltimaade
suurima logistikakeskuse ning Sunly uue 244 MW Risti päikesepargi, mida SEB laenudega toetab. Ta lisab, et esimeseks SEB rohelaenule kvalifitseerunud renoveeritud hooneks sai Radisson Collectioni hotell.
Liigne kestlikkusele orienteeritus võib trumbid anda konkurentidele
Kestlikkuse osakaalu suurenemine ettevõtete finantseerimisel on üsna kindel trend, kuid täpne ulatus sõltub nii regulatsioonidest, turu arengust kui ka investorite ootusest, usub Tamm Swed bankist. „Võib eeldada, et 10–15 aasta jooksul muutub kestlikkus väga oluliseks kriteeriumiks finantseerimisotsustes, aga täpne olukord sõltub majandusolukorrast ja poliitilistest otsustest,“ ütleb ta.
Tamme sõnul pöörab Swedbank praegu kestlikkuse teemadele konkurentidega võrreldes rohkem tähelepanu, mis portfelli juhtimise vaatenurgast on positiivne samm, kuid võib tuua ka vastulöögi. „Kui konkurentidel puuduvad kliimaeesmärgid, võib kestlikkuse teemadele pühendumine anda ärilisest vaatest vastulöögi ja tuua konkurentidele kandikul ette finantseerimisvõimalused klientidele, kelle tegevus on meie kliimaeesmärkidega vastuolus,“ selgitab ta.
Katus ja fassaad on hoone kõige nähtavamad ja samas kõige koormatumad pinnad. Need peavad taluma pidevat ilmastikumõju – vihma, tuult, päikest ja temperatuurikõikumisi – ning kujundavad samal ajal kogu hoone välisilme. Õigesti valitud materjalid kaitsevad sinu kodu, parandavad energiatõhusust ja lisavad visuaalset väärtust. See on investeering, mis peab vastu pidama mitte ainult ajale, vaid ka Eesti muutlikule kliimale.
Viilkatused – järeleproovitud lahendus Eesti tingimustesse
Viilkatus on kindel valik nii uute kui renoveeritavate hoonete puhul. Selle eeliseks on loomulik vihma ja lume äravool, hea tuulutus ning võimalus kasutada vastupidavaid materjale, mis ei vaja sagedast hooldust.
Kiudtsementlaineplaadid, nagu Eternit ja Fibrodah, on viilkatuste puhul laialt kasutatavad. Need sobivad erinevatesse arhitektuursetesse lahendustesse, on ilmastikukindlad ja vaiksed – vihm ei trummi metallil, vaid hajub pehmelt. Materjal ei sisalda asbesti, on mittesüttiv ning sobib hästi nii uutele hoonetele kui ka katuse renoveerimiseks.
Eterniti valikus on suuremõõtmelised klassikalised laineplaadid ja väiksemad variandid, mis sobivad keerulisema kujuga katustele.
Eestis on Eternit Balticu tooteid usaldanud juba üle 26 000 majapidamise ning Bestor Grupi vahendusel ei ole ükski garantiijuhtum jäänud lahenduseta –kindel märk materjali töökindlusest ja tugeva partneri olemasolust.
Fibrodahi valikust leiab nii väikseid klassikalisi plaate kui ka uue põlvkonna
Moderni laineplaadi, mis jäljendab visuaalselt kivikatust, pakkudes traditsioonilise välimuse kõrval kiudtsemendi praktilisust.
Lamekatused – funktsionaalne valik linnas ja tööstuses
Korterelamute, laohoonete ja büroode puhul on levinud lamekatus, mille eelis on lihtne ehitus, efektiivne ruumi-kasutus ja võimalus paigaldada lisafunktsioone – näiteks päikesepaneele või haljastust.
Lamekatuse korral on määrav kvaliteetne veekindlus. Bestori valikus on kaks tugevat bituumenmaterjali: Icopal ja Mineroll.
Icopal on rahvusvaheliselt tuntud lahendus, mis pakub tugevat ja kestvat kaitset katusekonstruktsioonidele.
Mineroll on Eestis välja arendatud kodumaine lamekatuse materjal, loodud spetsiaalselt meie kliimat silmas pidades. Eriti tähelepanuväärne on Mineroll Air Care’i membraan, mille titaandioksiidisisaldus (TiO2) aitab neutraliseerida õhusaastet – puhastades linnaõhku sarnaselt rohelistele taimedele. See on katusematerjal, millel on lisaks kaitsele keskkonda panustav funktsioon.
Fassaad – hoone visuaalne ja funktsionaalne kiht
Hea fassaadimaterjal ei ole ainult ilus – see peab vastu UV-kiirgusele, tuulele, vihmale ning aitab hoida hoone soojapidavust.
Cedrali voodrilauad sobivad hästi eramutele, pakkudes puitlaudu meenutavat välimust, kuid ilma nende hooldusvajaduseta. Materjal ei vaja värvimist, peab vastu muutlikule kliimale ja annab fassaadile puhta, korrapärase ilme.
Equitone’i fassaadiplaadid on tugeva arhitektuurse iseloomuga ja sobivad äripindadele ja modernset ilmet otsivatele eramajadele. Tegemist on premium-klassi materjaliga, mida kasutatakse ka avalikes hoonetes – see ühendab disainivabaduse, vastupidavuse ja monoliitse välimuse.
Alutechbondi alumiiniumkomposiit on kerge, samas väga tugev ning sobib hoonetele, kus soovitakse luua pilkupüüdev, nüüdisaegne fassaad.
Targalt valitud materjal teenib kaua
Materjali valik tasub teha mitte ainult hinna, vaid ka eluea ja hooldusvajaduse põhjal. Kui katust või fassaadi tuleb hakata viie aasta pärast parandama, kaob esialgne kokkuhoid kiiresti.
Bestor Grupp on aidanud katuseid ja fassaade kavandada juba alates 1994. aastast. Esinduses ja e-kirja teel saab alati nõu pidada – olgu tegu eramaja, kortermaja või tootmishoonega. Õige lahendus sünnib koostöös.
Cedral ametlikuks esindajaks Eestis on AS Bestor Grupp. tasuta lühinumber: 1900 | e-post: bestor@bestor.ee | Valdeku 168, Tallinn bestor.ee
Kuueteistkorruseline
LEED Goldi hoone
Tartu kesklinnas
aadressil Paju 2, ehitanud Rand & Tuulberg.
Eestis on märkimisväärne osa ärikinnisvarast, sealhulgas kontorihooned, tehased ja laohooned, ehitatud enne 2000. aastat ning vajavad lähitulevikus rekonstrueerimist.
Kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuringust selgus, et Eestis on tänapäeval hinnanguliselt ligi 29 miljonit ruutmeetrit ärikinnisvara, millest 17 miljoni renoveerimine on mõistlik ja vajalik.
„Vananenud ärikinnisvara tähendab omanikule suuremat energiakulu, kehvemat sisekliimat ja madalamat turuväärtust. Lisaks ei suuda vananenud kinnisvara konkureerida renoveeritud või uute üüripindadega – üürnikud on aina nõudlikumad ja eelistavad säästlikke ning nüüdisaegseid üüripindu,“ ütleb kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli. „Renoveerides saab aga hoone eluiga pikendada, parandada selle energiatõhusust ja sisekliimat ning vähendada keskkonnamõju.“
Seli lisab, et üldjuhul on keskkonnale vähem koormav ja ressursisäästlikum, kui uue hoone ehitamise asemel renoveeritakse juba olemasolevat. „Energiakasutust aitavad optimeerida nutikad hooneautomaatikalahendused, samuti on aina levinum hoonete elektri või soojaga varustamiseks taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt, näiteks päikesepaneelid maja katusel või maasoojuse kasutamine kütteks. Aga ka lihtsalt säästvam tarbimine.“
Uue hoone rajamisel ja olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel tuleb täita energiatõhususe miinimumnõudeid.
„Kui lähtuda hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast, siis ärikinnisvara vananemise ja uuendamise probleemi suurusjärk on sama nagu korterelamute puhul – aastaks 2050 peaksime rekonstrueerima 17 miljonit ruutmeetrit erasektori mitteeluhooneid ning 18 miljonit ruutmeetrit korterelamuid,“ nendib ka ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS-i nõukogu liige Lauri Tuulberg. „Selge on see, et ärikinnisvara tarbib väga palju energiat, igasugune võit selles valdkonnas on suure mõjuga. Samuti on pidevas muutuses ka inimeste ootused ruumikvaliteedile.“
Büroohoonete puhul on kvaliteedistandardiks kujunemas sertifikaadid LEED või BREEAM, mis tagavad hoone kestlikkuse. Sisult on need sarnased, kuid pisut erineva protsessiga. LEED
on tuntum Põhja-Ameerikas, BREEAM Inglismaal ja Euroopas. Lisaks jälgitakse Tuulbergi sõnul muidugi ka tavapärast energiaklassi: uut äripinda valides eelistatakse selgelt kõrgema klassiga hooneid ehk vähemalt B-, aga pigem A-klassi, parem märgis võiks tähendada ka väiksemaid kulusid.
Mis aitab vähendada ehitussektori keskkonnamõjusid?
Püstitatava hoone suurim keskkonnamõju vähendamise potentsiaal on Seli sõnul tegelikult hoone projekteerimise faasis. „Hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutusele tuginedes on võimalik kaaluda erinevate arhitektuursete ja ehituslike lahenduste keskkonnamõju ning valida väiksema mõjuga ja optimaalsemad lahendused. Põhjalikult läbi mõeldud projektid võimaldavad optimeerida materjalikasutust ja ka hilisemat jäätmeteket, aga ka kulusid. Euroopa ehitusvaldkond tarbib igal aastal umbes poole kõigist kaevandatud loodusvaradest, seega tuleb arvestada meie vastutust selle ressursi targal kasutamisel, vältides ka liigset sõltuvust importkaubast.“
Ehitussektori jalajälge aitab vähendada keskkonnasäästlikumate ja kohalike materjalide, näiteks puidu eelistamine, samuti ehitiste lammutamisel tekkinud ehitusjäätmete, nagu betooni ja tera -
se taaskasutus. „Uue hoone rajamisel ja olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel tuleb täita energiatõhususe miinimumnõudeid. Projekteeritava hoone energiatõhusust hinnatakse energiatõhususarvu ehk ETA-märgise abil, mis annab infot hoone energiavajaduse ja -tarbimise kohta,“ selgitab Seli. „Selle põhjal väljastatakse energiamärgis, mis näitab hoone ETA-väärtust ja vastavat energiatõhususe klassi. Mida kõrgem on
hoone energiatõhususe klass, seda väiksem on energiakulu.“
Alates 1. jaanuarist 2020 taotletud ehitusloa alusel püstitatud hoone peab olema liginullenergiahoone ehk A-klass ning see nõue kehtib ka ärikinnisvarale. A-klassi saavutamiseks tuleb kasutada lokaalseid taastuvenergialahendusi, milleks enamasti on päikesepaneelid. Olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel tuleb saavutada C-
Tabel 1. Hoonegruppide pindalade analüüsi tulemus
Grupid Lõplik analüüsis arvesse võetud suletud netopind, m² Esialgne suletud netopind,
mahuga võrreldes vähendatud
klass – see on kulutõhus energiatõhususe tase. Alates 2028. aastast tuleb uute avaliku sektori ja 2030. aastast kõigi uute hoonete puhul lähtuda heitmevaba hoone nõudest ehk välistatakse lokaalne fossiilenergia tarbimine. Jätkuvalt jääb kehtima kuluoptimaalsuse põhi mõte ehk parim investeeringutasuvus 20 või 30 aasta lõikes.
Üürnikud on aina nõudlikumad ja eelistavad säästlikke ning nüüdisaegseid üüripindu.
Äripindade rekonstrueerimise tempo on aeglane
Ärikinnisvara värskendatakse küll aktiivselt, kuid Tuulberg nendib, et strateegiale ja tunnetusele tuginedes võiks öelda, et oleme graafikust maas. „Iga investeering kinnisvarasse peab muidugi olema ka äriliselt loogiline, aga kindlasti on tulevikus vanema hoonega turul raskem konkureerida. Tootmishoonete puhul on hoone energiatarbimine üks komponent toodete omahinnas – kui see läheb ebamõistlikult suureks, on taas raske konkurentsis püsida.“
Rääkides rohelisusest ehitussektoris, möönab Tuulberg, et ehitussektori jalajälg on hästi lai mõiste, mille saab laias laastus jagada neljaks: esiteks ehitusmaterjalide kaevandamine, tootmine ja transport, teiseks ehitamine, kolmandaks hoone eluea jooksul tarbitav energia ning viimaks lammutamine. Kui me räägime protsentidest, siis esimene moodustab umbes 35%, ehitamine ise 1–2%, eluaegne energia 60% ja lammutamine 4–5%. Ehk kõige suurema mõju annab tänapäeval endiselt energiatõhusus ja kohapeal taastuvenergia tootmine, küll aga läheb meie energia järjest puhtamaks ning selle osakaal langeb ajas. Ta lisab, et järgmine osa on materjalid ja seal kehtib reegel, et mida kergem konstruktsioon, seda väiksem jalajälg. „Hinnanguliselt 50% on ehituse jalajälge võimalik vähendada olemasolevate lahendustega. On tulemas ka uudsemaid lahendusi, mis võiks täiendavalt aidata ehitussektoril rohelisemaks muutuda, aga hetkel on need veel natuke toored ja paraku on ehitussektor konservatiivne.“
Uuringu „Rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara mahu, energiatõhususe baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnang“ on tellinud kliimaministeerium ja töö on tehtud LIFE IP Buildesti projekti raames.
UURING: kolm peamist takistavat tegurit, mis suuremat rekonstrueerimislainet tagasi hoiavad
1. Hoone omanikud ega ka üürnikud ei ole energiatõhususesse investeerimisest huvitatud.
Omanikel puudub huvi, kuna üürnikud maksavad energiakulud ja saavad endale kogu energiasäästust tõusva tulu. Üürnike lepingud võivad olla pigem lühiajalised, on kindlasti sõlmitud piiratud perioodiks ja neil puudub huvi pikaajalise mõjuga investeeringuid teha.
2. Ebastabiilne majanduskeskkond suunab eelistama tulusamaid rahapaigutusi ja vältima pikaajalise tasuvusega investeeringuid. Kuigi on olemas ligi viieaastase tasuvusega olulise energiasäästuga meetmeid, ei ole omanikel soovi neisse investeerida. Energiahinnad on viimasel ajal laial skaalal kõikunud ja investeeringute tasuvusajad on seega indikaatorina ebakindlaks muutunud. Samuti otsib omanike kapital paremaid tulu teenimise võimalusi kui investeeringud kinnisvara konkurentsivõimesse (otsene energiasääst jääb olemasolevale/tulevasele rentnikule, kes tasub energiakulud).
3. Auditite ja tööde teostajate kõikuv tase võib tekitada vale arusaama investeeringute tasuvusest.
Kuna energiasäästmislahenduste realiseerimine nõuab mitmetahulist kompetentsi ja kogemust alates auditeerimisest ning projekteerimisest, lõpetades ehituse ja hilisema seire/optimeerimisega, siis tervikprotsess on turul killustunud eri ettevõtete kätte. See tähendab, et audiitor, projekteerija, ehitaja ja hilisem hooldaja ei ole sama ettevõte ning tulemused jäävad tihtipeale saavutamata või planeeritud tasuvusarvutused ei kehti. Mida rohkem rakendatakse terviklikku lähenemist, seda parema tulemuse meetmed annavad.
Ikoonilised Rootsi
Funktsionaalsus, kvaliteet, täpsus.
HULTAFORS tööriistade valik TAMREXis pole juhuslik –need on disainitud Snickers Workwear tööpükstega koos ja nende külge.
Lai valik preemium käsitööriistu ootab teid Tamrexi kauplustes üle Eesti, e-poes ja valitud edasimüüjate juures.
TÄPSUS
TÄPSUS
Juba vanarahvas ütles: „Õppind mehed, Rootsi riistad!“
– looduslik pikaajaline väetis
– plastivaba alternatiiv multšimiseks – naturaalne talvine kaitse tüvedele ja võradele
MÄÄ tootevalikust leiad:
Lambavilla graanulid – pikaajaline väetis parandab mulla kvaliteeti, hoiab niiskust ja tõrjub tigusid. Lambavillane peenravaip - aitab hoida niiskust ja temperatuuri, samas hingav ja vett läbi laskev.
Multšikettad – hoiab hästi mullastiku niiskust ja tõrjub umbrohtu. Kasutamiseks puude ja põõsaste ümbrustes ning taimepottides
Talvine taimetekk – biolagunev multšikangas kaitseks talvise külma eest Kaitsekangas puutüvedele – kaitseb puutüve ulukite ja näriliste kahjustuste ning kevadel ka päikesepõletuse eest
aianduspoodidest või loe lisaks ja telli otse e-poest www.maa.garden
USA Today kauplus soovib soodustada taaskasutust, pikendades toodete eluiga ja hoides ressursse. Oleme Eesti turul tuntud ja usaldusväärne kaubamärk juba üle 20 aasta. Meie visioon on anda toodetele uus elu, pakkudes tuntud Ameerika kaubamärke soodsate hindadega ja soodustada taaskasutust. Selle tegevusega aitame vähendada jäätmeid ja innustada jätkusuutlikku tarbimist. Kauplusest võib leida erinevaid tootegruppe: rõivaid, aksessuaare, ehteid, jalanõusid, kodutarbeid ja palju muud huvitavat. Avastamist jagub samuti meie vintage’i osakonnas, kus ajatu elegants kohtub ikooniliste Ameerika brändidega.
Taaskasutus on kasvav trend nii Eestis kui ka maailmas. Iga meie valik mõjutab keskkonda. Nii maailmas kui Eestis on taaskasutus aktiivne ja aina enam tõusvas trendis. Meie kliendid hindavad üha enam keskkonnasõbralikke ja unikaalseid valikuid ning just seda USA Today kauplus pakubki. Püüame ka edaspidi järgida ettevõtte visiooni ja anda endast parim, et oma tegevusega panustada Eesti jätkumisse ja planeedi hoidmisse. Tule ja avasta, kuidas saad oma ostudega panustada rohelisemasse tulevikku!
Kust me saame elektri, kust me saame kütte, millises majas me elame ja kuidas me liigume – kui laia pintsliga maalida, on vahest just need neli kõige tähtsamat küsimust, millele kliimaeesmärke silmas pidades peame vastama. Kusjuures neist esimene ja viimane küsimus, mis puudutavad vastavalt elektrit ja transporti, kujutavad endas lähituleviku vaates omaette olulist sümbioosi.
Tekst: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock
Teisisõnu tähendab see seda, et kui me tahame heitkoguseid ja negatiivseid keskkonnamõjusid vähendada, peame transpordis üha enam hakkama kasutama elektrit. See puudutab nii inimeste kui ka kauba transporti.
Elektrisõidukitega kaubaveod Tarbimiskultuuri uutesse kõrgustesse pürgimise kontekstis saab oluliseks kaubatranspordi elektrijõule üle viimine. Rahvusvaheline logistikafirma DPD on praeguseks Eestis oma tegevuse haaret laiendanud selliselt, et Viljandis, Pär-
nus, Narvas ja Kuressaares teostatakse pakivedu ainult elektri kaubikutega. Käesoleva aasta lõpuks viiakse pakivedu ka Tallinnas ja Tartus üle eranditult elektrienergiale. „Elektriliste kaubikute kasutuselevõtt on olnud meie teadlik strateegiline valik, mille juures oleme alati arvestanud sõidukite reaalse sõiduulatuse ja piirkondade laadimisvõimekusega,“ ütleb ettevõtte Eesti tegevjuht Remo Kirss.
Iga uue elektrikaubiku soetamisel analüüsitakse hoolikalt, millisesse piirkonda see kõige paremini sobitub.
„Eesmärk on tagada, et kaubik suudaks veoringi ära teha kas ühe laadimisega või peab marsruudil olema kättesaadav kiirlaadija,“ selgitab ta.
Tehnoloogia poolest on elektrilised kaubikud pidevas arengus, mis tähendab seda, et uuemad mudelid suudavad Kirsi sõnul tänapäeval ühe laadimisega läbida kuni 300 km. Takistuseks võivad osutuda aga ekstreemsed ilmastikutingimused. „Väga külm ja kuum ilm võivad sõiduulatust oluliselt vähendada, mistõttu on oluline tagada laadimisvõimekus ka kaugemates piirkondades,“ ütleb ta.
Probleem äärealadel
Just kaugemates piirkondades ja äärealadel on Kirsi sõnul elektrikaubikute kasutamine aga probleemne, kuna puudub vajalik laadimistaristu. „Näiteks soovisime kogu Saaremaa katta elektrikaubikutega, kuid paraku on piirkonnas vaid kahes kohas poolkiired laadijad ehk kiirlaadimise võimekus seal meie logistikavõrgustiku vajadustele ei vasta,“ ütleb ta. Kirss tõdeb, et sellistesse piirkondadesse kiirlaadimispunktide rajamine ongi majanduslikult keeruline, sest üksnes ühe laadimise jaoks sadu tuhandeid eurosid investeerida ei ole äriliselt mõistlik. „Eratarbijad saavad olemasoleva laadimisvõrgustikuga hakkama, sest neil on võimalik planeerida oma laadimisaega. Ettevõtte puhul see luk-
sus puudub – meie jaoks tekitavad kõrvalekalded planeeritud tee konnast täiendava kulu ja võivad mõjutada kliendikogemust, kui sõidukid ei saa kiiresti ega efektiivselt liikuda,“ selgitab Kirss.
Elektriveokid hetkel liiga kallid Üldises plaanis ei tohiks tema hinnangul kestlikkus jääda vaid seaduste ja regulatsioonide poolt peale surutud kohustuseks. „Ettevõtjad peaksid suutma leida tasakaalu ärilise mõistlikkuse ja kestliku arengu vahel, nii et see ei muutuks ettevõtlust koormavaks,“ ütleb Kirss. Ta lisab, et kestlikkuse juures on alati esikohal tarbimise vähendamine, olgu selleks masinate arvu optimeerimine, läbitavate kilomeetrite vähendamine, veoringide
Euroopa Komisjoni hinnangul pärineb umbes veerand kogu Euroopas õhku paisatavatest kasvuhoonegaasidest transpordisektorist. Kusjuures tegu on ühega ainsatest Euroopa Liidu majandussektoritest, kus heitkogused ületavad endiselt 1990. aasta taset.
Kui kitsamaks minna, siis transpordisektoris endas tekitab proportsionaalselt kõige enam saastet maanteetransport – 2022. aastal oli selle osakaal 73,2%. Maanteetranspordi energiatarbimisest 90,6% moodustas mootoribensiin ja gaasi/diisliõli, 6,4% taastuvad energiaallikad ja biokütused ning vaid 0,3% elekter. Siiski on elektripõhiste maanteesõidukite kasutus viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, mille kajastumist võib oodata uutes uuringutes.
Allikad: ec.europe.eu, eea.europe.eu
tõhusam planeerimine või sorteerimise ja logistika täiustamine.
Kui kaubikute puhul on elektrile üleminekuga juba algust tehtud, siis kui reaalne on see suurte veokite puhul? Kirss kardab, et lähiajal veel mitte eriti. „Põhjuseks on peamiselt kõrge maksumus. Seetõttu on raskeveokite osas vaja veel rakendada ajutisi lahendusi, nagu biogaasi või -diisli kasutamist. Vesinikutehnoloogia on samuti perspektiivikas, kuid hetkel veel liiga kallis, et olla laialdaselt rakendatav,“ analüüsib tegevjuht.
Elektriautod inimeste transpordiks
Kui eelnevalt oli juttu kauba vedamisest, siis kogu transpordivaldkonna jätkusuutlikkuse vaates ei saa vähem tähtsaks pidada ka inimeste liikumist. Mis asi on elektriauto ja kuidas see toimib, teab tänaseks laias laastus ilmselt iga hingeline. Küll aga kaasnevad elektriautodega mitmed olulised nüansid, mis sedavõrd selged ei pruugi olla. Üheks neist on laadimistaristu, mille arengut võib pidada kriitilise tähtsusega komponendiks laiema elektrisõidukitele ülemineku kontekstis.
Suurimat elektriautode laadimistaristut omab Eestis praegu Enefit Volt, kuid laadijate paigaldajaid ja tootjaid on teisigi. Näiteks iduettevõte Vool, mis küll ise laadijaid ei paigalda, kuid toodab neid näiteks Alexela ja erinevate elektritööde ettevõtete jaoks.
Täiselektrilise Kia EV3 keskmine sõiduulatus on 605 km.
Alates 2025. aastast on KIA EV3 aastamaks 50 € ja registreerimistasu 150 €.
Hind alates € 39 990
TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Lääneringtee 50. PÄRNU: Reval Auto Esindused, Tallinna mnt 87E. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. JÕHVI: Autoesindus, Lääne 1B. NARVA: Sirtaki, P. Kerese 25. VALGA: Salome, Pihlaka 2. VÕRU: Automaailm, Räpina mnt 18a.
Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bild küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul. Kia 7-aastane / 150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Suurbritannias, Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.
„Vool on ainuke täislahenduse pakkuja, kus klient saab laadijate ja kasutajate halduseks platvormi, koormusjuhtimisseadme ja laadija ühelt pakkujalt. Laadijaid on lihtne paigaldada ja hiljem süsteemis seadistada,“ toob ettevõtte tegevjuht Juhan Härm välja vastuseks küsimusele, mille poolest nende laadijad teistest turul olevatest elektriautode laadijatest eristuvad. Teise suure eelisena toob ta välja Voolu koormusjuhtimislahenduse, mille abil on võimalik sama võrguühendusega kuni kolm korda rohkem sõidukeid laadida.
Laadimispargi rajamisega on äril võimalik lisatulu teenida
Kui veel mõni aasta tagasi kõlas suurima väljakutsena elektriautode kõrge hinnalipikuni küündimine, siis see Härmi sõnul praegu enam peamine takistus elektrisõiduki soetamisel pole. „Põhiline probleem pole enam elektriauto hind ega kättesaadavus, vaid laadimistaristu olemasolu. Taristu rajamine nõuab kõikide osapoolte nõusolekut – see on probleem eriti kortermajades – ja võtab aega,“ sõnab ta.
Kuigi viimasel ajal on raporteeritud Eesti mahajäämust teistest Euroopa riikidest elektriautode laadimistaristu osas,
saab Vool Härmi sõnul iga nädal ettevõtetelt mõne päringu laadimis pargi püstitamiseks. „Laadimistaristu rajamine on uute hoonete puhul seadusega nõutud. Pakume enda lahendusi mitmele kinnisvaraarendajale ja populaarsetes asukohtades on laadijad juba praegu kasumlikud,“ sõnab ta.
Laadimisjaama rajamisega on tõesti võimalik äril lisatulu teenida – Vool
pakub ettevõtetele ja kogukondadele võimalust oma elektriauto laadija avalikuks muuta ning see populaarsete navigatsioonirakenduste kaudu sõidukiomanikele nähtavaks teha. Siiski tuleb tähele panna, et sellisel juhul tuleb Voolu kodulehe andmetel maksta iga laadimispistiku kohta 4 eurot kuus ja 4% avalikust laadimisest teenitud tulust ettevõttele teenustasuna tagasi.
Äkki peame muutma hoopis linnaplaneerimist?
Kuulsas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) töötav arhitekt ja linnaplaneerija ning üks maailma juhtivaid linnaruumiteadlasi Andres Ševtšuk on süvitsi uurinud ja analüüsinud inimeste linnaruumis liikumist. Novembrikuises Eesti Ekspressis ilmunud intervjuus rõhutas ta arhitekt Jaak-Adam Looveerele jala käidava ja ühistranspordikeskse linnaruumi olulisust.
„Kui tahame, et meil oleks tulevikus selline linn, kus rohkematel inimestel oleks võimalik jalgsi ja ühistranspordiga kuhugi ligi saada, peame iga uue arendusega mõtlema, et kui selle projekti siia teeme, kuidas see mõjutab liikumist. Kas see viib meid vähehaaval õiges või hoopis vales suunas?“ ütles Ševtšuk.
Ta tõi välja, et tihedam ja mitmekesisem linn nõuab märksa vähem autoga liikumist ning selle tulemusel väheneks tunduvalt transpordisektori CO₂ jalajälg. „Linnade kompaktsusel on mastaapne mõju ühiskonnale ja meie võimekusele oma kliimastrateegia eesmärkideni jõuda. See, kuhu arendusmahud suuname, määrab väga suurel määral selle, millise linna saame järgmise paarikümne aasta pärast ja kas suudame oma kliimaeesmärkideni jõuda või mitte,“ lausus Ševtšuk.
MOBIILNE KLAASIVAHETUS
AUTOKLAASIDE MÜÜK
KIVITÄKETE PARANDUS
KASKOKINDLUSTUSTE
KAHJUKÄSITLUS –
VAHETAME ÄRA TEIE
KATKISE KLAASI!
Iga istutatud puu on kingitus loodusele ja investeering tulevikku.
Trükitööstus seisab globaalselt silmitsi kiirete muutustega.
Euroopa Liidu kestlikkuse regulatsioonid karmistuvad, klientide ootused kasvavad ja keskkonnateadlikkuse tõus kujundab ümber kogu sektorit.
Tekst: Sven Sula / Foto: Shutterstock
Eesti ettevõtted on aga tõestanud, et kohanemine ei ole pelgalt kohustus, vaid ka võimalus. Meie trükitööstus on osa rahvusvahelisest turust, kus keskkonnasäästlikkus ei ole enam nišiteema, vaid konkurentsieelis.
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi kinnitab, et paljud ettevõtted on juba aastaid kestlikkusesse teadlikult panustanud. „Trükikojad kasutavad vastutustundlikult majan -
datud metsadest pärit paberit, omavad keskkonnasertifikaate ja rakendavad ressursisäästlikke lahendusi,“ ütleb ta. Eesti ekspordib enam kui poole oma trükitoodangust ja oluline osa sellest läheb Põhjamaadesse, kus keskkonnanõuded on olnud kõrged juba aastakümneid.
„Meie trükitööstus on pidanud arvestama nende turgude ootustega ja kohanema kõrgete standarditega. Kuid see ei ole ainult reaktsioon regulatsioonidele, vaid
ka äriline otsus, sest rohesertifikaadid ja läbipaistev tootmine annavad eksporditurgudel eelise,“ lisab Savi.
Climate Calci sertifitseeritud süsinikujalajälje arvutamise tööriist, mida Eestis kasutavad mitmed trükiettevõtted, sealhulgas K-Print, Print Best ja Printall, võimaldab ettevõtetel täpselt hinnata oma keskkonnamõju ja teha teadlikke otsuseid selle vähendamiseks. „Kestlikkus on trükitööstuses muutunud normaal-
suseks, sest see on osa ettevõtete pikaajalisest strateegiast, mitte pelgalt vastus regulatiivsetele nõuetele,“ rõhutab Savi.
Pakenditööstust veavad innovatsioon ja uued võimalused
Pakenditööstus on keskkonnasäästu esirinnas, sest siin on muutused eriti nähtavad ja mõõdetavad. Euroopa Liidu ringmajanduse määrused suunavad ettevõtteid kasutama taaskasutatavaid, ringlussevõetud või biolagunevaid materjale. Meelis Jürgens, kes juhib pakenditootjat Estiko-Plastar, rõhutab, et kestlikkusele üleminek on olnud süsteemne ja pikaajaline protsess. „Oleme investeerinud erinevatesse monostruktuursetesse ja kergematesse pakendilahendustesse, mis aitavad vähendada nii tootmise kui ka transpordi süsinikujalajälge ning vastavad EL-i regulatsioonidele ja klientide ootustele,“ kirjeldab ta. Ettevõttes on mõõdetud ja analüüsitud kõiki kolme süsinikujalajälje kategooriat (Scope 1, 2 ja 3), et tuvastada suurima mõjuga kohad ja suunata sinna kestlikkuse arendused.
Samas ei ole kõik lihtne. „Suurimaks takistuseks on endiselt ringlussevõetud ja sobivate materjalide kättesaadavus. Eesmärgid on kõrged, kuid turul pole piisavas mahus sobilikku toorainet. Seetõttu peame olema paindlikud ja looma uusi lahendusi, sageli koostöös klientide ning tarnijatega,“ lisab Jürgens.
Tehnoloogia areng ja trükiprotsessi muutused
Trükitööstus on viimastel aastatel muutunud üha nutikamaks ja säästlikumaks. Print Besti kestlikkuse ja vastavuse spet-
sialist Triin Nuudi kirjeldab, kuidas nad hindavad pidevalt kogu tootmistsüklit, alates materjalide valikust kuni energiatõhususe ja tootmisjääkide käitluse optimeerimiseni. „Trükil kasutame keskkonnasäästlikuma koostisega trükivärve, mis põhinevad taimsetel õlidel ega sisalda raskmetalle. Meie paber pärineb vastutustundlikult majandatud metsadest ja võimalusel kasutame ka taaskasutatud kiust paberit,“ ütleb ta. Kuid keskkonnahoidlikkus ei piirdu materjalidega. „Hindame pidevalt oma energiakasutust ja oleme investeerinud energiatõhusamatesse masinatesse ning päikesepaneelidesse, mis katavad ligikaudu 15% meie aastasest energiavajadusest,“ lisab Nuudi. Trükiprotsessides on vähendatud kemikaalide kasutust, tootmine on täpsem ja osaliselt automatiseeritud, vähendades seeläbi ka materjalikulu ning praaki. „Automaati-
ka ja tehisintellekti kasutamine tootmise planeerimisel aitab meil veelgi paremini optimeerida ressursikasutust, mis on kasulik nii ettevõttele kui ka keskkonnale. Me ei näe seda kui koormust, vaid kui loomulikku arengut, mis toob kaasa suurema efektiivsuse ja kulude kokkuhoiu.“
Kestlikkus on tee, mitte sihtpunkt
Eesti trükitööstuse kestlikkuse teekond on osa globaalsest suunast. „Tulevikus ei ole küsimus enam selles, kas jätkusuutlik trükkimine on vajalik, vaid kuidas see võimalikult efektiivselt ellu viia,“ ütleb Savi. Nuudi sõnul ei ole arenguruumi lage silmapiiril: „See on järjepidev protsess, kus alati on võimalik midagi veel paremini teha.“
Jätkusuutlikkuse suunas liikumine eeldab tööstuselt nii investeeringuid kui ka paindlikkust, et kohaneda kiiresti muutuva regulatiivse keskkonnaga. „Üha suurem osa kliente nõuab läbipaistvust ja teaduspõhist lähenemist keskkonnahoiule. Tühjad loosungid ja rohepesu enam ei tööta,“ rõhutab Savi. „Ettevõtted peavad olema valmis oma keskkonnamõju arvutusi ja tegevusi tõendama ning samal ajal nägema roheuuendustes ärivõimalusi.“
Regulatsioonide mõju, tarne ahela kitsaskohad ja tehnoloogilised edasiminekud kujundavad seda, kuidas Eesti trükitööstus ning pakenditootjad keskkonnasäästlikkusele läheneda saavad. Kindel on see, et kohanemine ei ole lihtsalt vältimatu, vaid ka võimalus uute turgude ja kasvuvõimaluste leidmiseks.
Meie keskkonnasõbralikumad tooted: keskkonnamõju vähendamiseks säästvate tavade rakendamine, pakkudes samal ajal tipptasemel pilveteenuseid
Kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas on nõudlus pilveteenuste järele hüppeliselt kasvanud. Selle kasvuga kaasneb suurenenud energia- ja ressursivajadus, mis koormab planeeti. Meie Pilvios mõistame, kui oluline on vähendada keskkonnamõju, pakkudes samal ajal tipptasemel pilveteenuseid.
Greenergy Data Centers andmekeskus – kohapealse rohelise energia kasutamine
Üks võtmetegureid, mis muudab meie pilveteenused keskkonnahoidlikumaks, on Greenergy andmekeskus. Energia jaotuse sõlmpunktis (andmekeskus asub kõrgepinge alajaama kõrval) elektrit tarbides kõrvaldame ülekandetasud ja vähendame energia raiskamist.
Partnerlus teiste roheenergiat kasutavate andmekeskustega
Meie pühendumine jätkusuutlikkusele ei piirdu ainult ühe andmekeskusega. Otsime aktiivselt partnerlussuhteid
andmekeskustega, mis seavad prioriteediks rohelise energia kasutamise. Tehes koostööd sarnaselt mõtlevate ettevõtetega, saame ühiselt vähendada oma süsinikujalajälge ja edendada tehnoloogiatööstuse jätkusuutlikumat tulevikku.
Soojusenergia taaskasutamine
Lisaks rohelise energia kasutamisele otsime alati partnereid, kes aitaksid meil taaskasutada meie andmekeskustes toodetud soojusenergiat. Muutes selle üleliigse soojuse kasutatavaks energiaks, saame veelgi vähendada oma keskkonnamõju ja aidata kaasa ringmajandusele.
Riistvara taaskasutamine jätkusuutliku lahenduse jaoks
Meie Pilvios usume, et olemasolevate ressursside taaskasutamine on jätkusuutlikkuse oluline aspekt. Meie pilveteenused on loodud nii, et need toimiksid sujuvalt juba kasutuses olnud riistvaraga, näiteks suuremate ettevõtjate poolt kasutusest kõrvaldatud serveriparkidega. Samuti jälgime riistvara ostmisel hoolikalt energiatarbimist, tagades, et meie valikud on nii kulutõhusad kui ka keskkonnasõbralikud.
Meie pühendumus säästvusele ulatub kaugemale meie andmekeskustest ja riistvaravalikutest. Oleme võtnud kasutusele kaugtööjõu, kaotades vajaduse püsiva kontori ja sellega seotud ressursikulu järele. See mitte ainult ei vähenda meie süsinikujalajälge, vaid võimaldab meil ka kasutada erinevaid talente üle kogu maailma.
Jätkusuutlikkuse eelistamine hinnaliidriks olemisele
Kuigi me mõistame odavate teenuste ahvatlust, usume kindlalt, et meie keskendumine jätkusuutlikkusele eristab meid konkurentidest. Me ei püüa olla kõige odavam valik, vaid pigem pakkuda keskkonnasõbralikku alternatiivi klientidele, kes jagavad meie pühendumust planeedi kaitsmisele.
Kokkuvõte
Kuna nõudlus pilveteenuste järele kasvab jätkuvalt, on oluline, et ettevõtted seaksid jätkusuutlikkuse esikohale ja vähendaksid oma keskkonnamõju miinimumini. Oleme uhked oma keskkonnasõbraliku lähenemisviisi ja pühendumuse üle keskkonnahoidlikumale tulevikule. Kasutades rohelist energiat, kasutades soojusenergiat, taaskasutades riistvara, kasutades kaugtööjõudu ja seades jätkusuutlikkuse prioriteediks hinnaliidrile, eristume konkurentidest ja näitame, et on võimalik pakkuda erakordseid pilveteenuseid, kaitstes samal ajal meie planeeti.
Eestis tegeletakse ringmajanduse all jäätmetega ehk juba ära visatud või ära viskamisele kuuluvate asjade eluea pikendamisega. Jäätmed lakkavad olemast jäätmed alles pärast taaskasutustoimingu läbimist, selgitab valdkonna nõustamisbüroo Taasterahastu tegevjuht Anu Kull. Neid toiminguid saab hetkel aga teha ainult keegi, kellel on selleks nii vajalik tehnoloogia kui ka keskkonnaluba.
„Jäätmed on hetkel ressurss ainult jäätme käitleja jaoks. See, et jäätmed saavad jäätmeseaduse kohaselt olla ressurss ainult pärast seda, kui oleme need ära andnud, on massiivne tõke jäätmete toorainena kasutuselevõtmisel. Isegi kui mõnel jäätmekäitlejal on mõned tehnoloogiad mõne jäätmeliigi ressur-
siks muutmiseks, peavad tootjad need kasutatud ressursid endale uuesti sisse ostma,“ lisab Kull.
Mis on hetkel ringmajanduse vallas peamised takistused Eestis?
Kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik (ESPR) on meid
toodete digipassi nõudega juba ringmajanduse teele lükanud, ainult et me ise seda veel ei tea. Endiselt valitseb arvamus, et digipass on IT-lahendus, millega digitaliseeritakse tooteinfot. Ei ole. Digipassi sisu lepitakse kokku erinevates tootmisvaldkondades eraldi ning hetkel on need nõuded kokku lepitud ai-
nult meditsiiniseadmete ja ehitustoodete jaoks. See aitab selgitada ka nõudluse teket – näiteks suunab riik ehitussektorit arvutama oma süsinikujalajälge. Samas suunab ehitustoodete uus määrus tõendama digipasside vormis kõiki uute toodete keskkonnamõjusid, mitte ainult kliimamõju, sealhulgas kasutatud ressursside osakaalu toodetes.
Millised on üldse võimalused, mida saab jäätmetest tänapäeval välja võtta ja uuesti kasutada?
Nende võimaluste uurimisega tegeletakse erinevate projektide ja uurimistööde raames hetkel küllaltki intensiivselt. Kindlasti saaks selles vaates tuua ka rohkelt näiteid. Ringmajanduse seisukohalt on aga küsimus mahtudes, sest ringmajanduse standardikohane kasutamine tähendab seda, et toode sisaldab esmaste ressurssidega võrdväärseid kasutatud ressursse. See on ka kogu ringmajanduse põhimõte – asen-
dada toodetes vajalikud esmased ressursid nendega kvaliteedilt võrdväärsete või paremate kasutatud ressurssidega.
Riigieelarves on Eesti plaanidel ringmajanduse arendamisel väga soliidne rahaline kate.
Võtame jutuks ka biokütused, jällegi meil suhteliselt alatoodetud ja -kasutatud. Mille taga asi seisab? Oletan, et küsimus on biokütuse kui kasutatud ressursi kvaliteedis. Kui nii, siis seisab asi tehnoloogilise arengu taga – tehnoloogiad ei võimalda veel toota piisavas mahus biokütuseid, mis on kvaliteedilt võrdväärsed või paremad kui esmastest ressurssidest saadavad kütused.
Mis on teie nägemus, kuhu võiks
Eesti liikuda ja mis on selleks vaja ära teha?
Riigieelarves on Eesti plaanidel ringmajanduse arendamisel väga soliidne rahaline kate. Number üks tegevus on liikuda nende investeeringutega siseturu arengutega samal lainel. Selleks tuleb mõista, et ringmajanduse mõte seisneb esmaste ressursside asendamises kasutatud ressurssidega, ja seda mõistmist ka seadusandlikult välja näidata. Ettevõtete ja tootearenduse vaates on nõudlus kasutatud ressursside ehk korduskasutatud ning ringlusse võetud materjalide järele juba tekkimas. Aitaks palju, kui selleks plaanitud riigieelarvelised vahendid toetaksid kasutatud ressursside tootmisvõimsuste ja turu teket. Hetkel on see plaanitud ainult jäätmeringluse korraldamisele, ressursitõhususele ja vahvatele projektidele.
Tenniseklubi Reval Ladies käivitatud kampaania „Pall pole prügi“ on nelja aasta jooksul Eesti tenniseväljakutelt kokku kogunud ja väärindanud 212 500 kasutatud tennisepalli. Projekti eesmärgiks on teadvustada tennisepallide keskkonnakahjulikkust ja leida võimalusi nende taaskasutamiseks.
„Reval Ladiesi väike naiskond on pühendanud oma aega ja toetajate raha, et leida jätkusuutlik lahendus kasutatud tennisepallidele, mis muidu oleksid kasutu prügina jõudnud prügimäele. Viimase aasta edasiarendus on Eesti ettevõtte Weerec tehnilised katsed kasutatud pallide taaskasutamiseks – nad on peatselt välja tulemas väga innovaatiliste lahendusega,“ ütleb tenniseklubi Reval Ladies liige ja „Pall pole prügi“ projektijuht Marika Maidla.
Eesti ringmajandusettevõtte WeeRec tegevjuhi Hans Talgre sõnul on kasutatud tennisepallide taaskasutus põnev väljakutse. Ettevõte on teinud esimesed katsetooted ja ka tehnilised testid on lõpusirgel.
„2025. aasta esimeses kvartalis lõpetame kummimaterjali elastsus- ja UV-katsed, mis näitavad, milliseks tooteks
tennisepalli kummiosa sobib – perspektiivne suund on laste mänguväljakute katte- või vahematerjalina. Samal ajal katsetame tennisepallide kollase vildi kasutamist skate-parkide mürasummutavate plaatide valmistamiseks. Usume, et peaaegu iga materjal on ümbertöödeldav – küsimus pole niivõrd töötlemises, kuivõrd selles, kuidas materjali parimal viisil uuesti kasutada,“ mainib Talgre.
Seni on kampaania suurim koostööpartner Taani firma Dots.Recycling ümbertöötlemisele saatnud juba üle 100 000 palli. Dots.Recycling valmistab kasutatud tennisepallidest mööblijalgade pehmenduspatju ja otsib uusi taaskasutuse võimalusi. Samuti on pallid leidnud taaskasutust lasteaedades, lemmikloomade mänguasjadena ja füsioteraapias. Spetsiaalsed pallide kogumiskonteinerid on paigaldatud 25 tennisekeskusesse üle Eesti. Kõige aktiivsemad pallide kokku kogujad on olnud Laagri tennisekeskus (30 000 palli), Tallinki tennisekeskus (26 000 palli), Tondi tennisekeskus (22 000 palli) ja Veeriku tennisekeskus (21 000 palli).
Allikas: Delfi Sport
Elektroonikat ja plasti ümber töötleva WeeReci juht Hans Talgre räägib, et neil toimub kogu demonteerimine käsitsi, tehnikat ei visata purustisse ja seetõttu saadakse elektroonikast kätte 12–16 erinevat materjaliliiki. Peamiselt on need metallid, nagu alumiinium, vask, teras, vase-terase segud, aga ka erinevad juhtmed, plastid ja nii edasi.
„Näiteks kineskoopteleviisorid, täpsemalt nende pealmine klaas muutub WeeRecis uueks tooteks. Puhastame selle klaasi, teeme graanuliteks ja seda kasutatakse betoonitööstuses paekivi asemel. Nii jääb umbes tuhat tonni paekivi kaevandamata, sest meilt saadud klaas asendab selle. Hetkel töötame välja ka viisi, kuidas lamineeritud klaasi uuesti ringlusse lasta: need pärinevad LED-teleritest ja turult tagasi tulevatest eelmise generatsiooni päikesepaneelidest,“ mainib Talgre, kes lisab, et ligi 60% Euroopas ringlevast mustmetallist on juba teisel ringil, osa sellest pärineb ka elektroonikast.
Elektroonika lammutamisel eraldatav plast – polükarbonaadist, ABS-ist ehk akrüülnitriilbutadieenstüreenist ja nende segudest – läheb graanulitena tagasi plastitootmisse: neist tehakse nii terrassilaudu, uuesti elektroonikas kasutatavaid plastdetaile kui ka ehitusmaterjale. WeeRecis ümber töödeldud plastist graanulid liiguvad näiteks kaablikaitsetorude valmistamisse, mis omakorda on kasutusel tuuleparkides ja alajaamades.
„Mul endal on ka väike hobiprojekt, kus toodame kasutatud plastkanistritest uusi plastkanistreid. Paljuski ei saa neid enam toiduainetööstuses kasutada, kuid laiemalt on need tööstustes väga edukalt läbi löönud,“ selgitab Talgre, kes lisab, et nende majast läheb 80% sisse tulnud jäätmest uue toorainena taas ringlusse.
Talgre rõhutab, et nemad töötlevad aastas ringi 3000 tonni elektroonikat ja 4000 tonni plasti. „Tegemist on kindlasti äriga, sest me tegeleme uute toorainete loomisega. See, millest me seda teeme, pole ju oluline,“ mainib ettevõtte juht.
Kohvi kasvatamine on füüsiliselt meeletult raske töö, mis toimub võrdlemisi ekstreemses kliimas, kus kohvikorjajad pole tihti kohvi ise maitsnudki. Raske töö käib samas näruste sentite nimel. Tulu naudivad aga globaalsed kokkuostjad ja kohvikäitlejad.
„Meie sellesse niimoodi panustada ei soovi – soovime maksta farmeritele, kellelt kohvi ostame, nii, et nad saaksid endale lubada paremaid tingimusi ja et ka nende kommuunides võimalused paraneksid,” selgitab The Brick Coffee Roastery kohvikoolitaja Jan Kulbin.
Jan, miks juua ausalt kasvatatud, väikese sotsiaalse ja rohelise jalajäljega kohvi?
Kohv on maailma üks kõige suuremahulisemalt kaubeldavaid tooraineid. See tähendab, et nõudlus on üüratu ja ka tahe selle nõudluse täitmiseks suur – mis tahes tagajärgedega. Suures pildis liigituvad need väliselt survestatud kohvitootmise tagajärjed kolme põhilisse kategooriasse: kohalike kommuunide sotsiaalne heaolu, läbisaamine loodusega ja tasu. Teema perspektiivi panemiseks on vajalik teada, et ühe kilogrammi röstitud kohvi saamiseks peab korjaja korjama umbes kümme kilo kohvikirsse – ja seda nii 2000 meetri kõrgusel, troopilises niiskuses ja käsitsi.
Milline on kohvi aus hind ja millest see koosneb?
Kohv on täna börsiturul kaubeldav toode. Kohvitootjad, kelle kohvi kvaliteet on madal, on sunnitud oma toorme müüma turuhinnaga. Samas, kuna turuhind on niivõrd madal, jätab see tootjad n-ö suluseisu ja kvaliteedi tõstmine, et oma töö eest rohkem tasu saada, pole rahaliselt enam lihtsalt võimalik. Selline suluseis on lääne suurostjatele muidugi superuudis – mida odavam hind, seda rohkem müüki. The Brick Coffee ostumudel näeb ette börsihinda pluss kvaliteediboonust. See tähendab, et iga ostetava kohvi hinna põhjaks võtame sellesama turuhinna ning lisame omakorda lisatasu selle kohvi heade omaduste eest.
Kust tuleb The Bricki kohv ja kuidas tagate, et kogu ahel on igati läbipaistev?
Kohvi tarneahel näeb välja selline: farmerid, töötlejad, eksportijad, vahendajad, importijad, röstijad.
The Brick Coffee Roastery ja nende Nicaragua partnerid (vasaklut): Märten Kuusemets, Maria Jose Midence, Henry Politanov, Jan Kulbin.
jättes vahele kõik varem mainitud vahendajad. Oluline on mõista, et sellise suhte puhul on see rohkem sõprus kui äri. Loomulikult saab seda ka ärilistel eesmärkidel ebaeetiliselt ära kasutada, kui näiteks tooraine halvenemise puhul jäetakse kaup ostmata ja liigutakse järgmise müüja juurde.
Kuidas on uute kohvisortidega, mis on kliimale vastupidavamad?
Tänavu aasta alguses seadsime endale eesmärgiks 2026. aasta lõpuks osta vähemalt 65% oma kohvidest meie direct-trade-partneritelt. Täna on meie tootevalikus umbes 40% kohvide kogumahust otse tootjatelt ostetud kohvid. Selle aasta lõpus avaldame esmakordselt ka läbipaistvusraporti.
Mida tähendab kohvi puhul direct trade?
Otsekaubandus ehk direct-trade on ostja ja müüja suhtlus ilma vahendajateta – ostja maksab saadud toodete eest otse tootjale,
Laboris aretatud kohvisordid on tulekul. Nagu me teame, kuulub kohv kahte perekonda: araabika ja robusta. Araabika on väga nõrk taim, haigustele väga vastuvõtlik, annab koguselt vähe, aga maitsvat saaki. Robusta seal kõrval on äärmiselt tugev taim, annab palju saaki, aga on pigem halva kvaliteediga. Nüüd viimase aja peamine aretustöö on käinud araabika ja robusta paremate omaduste kokkusaamise ümber.
Mis muudab The Bricki kohvid eriliseks?
Ma tahaks öelda, et The Brick on suuremal missioonil: mitte ainult muuta eestlaste kohvitarbimist kestlikumaks, vaid panustada ka omalt poolt nendesse kommuunidesse, kust meie kohvid tulevad.
Vaata lähemalt: www.thebrickcoffee.ee
OÜ Tel. 666 0091
OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode
Tootja: Hankintatukku
Sobib ka taimetoitlastele
Sobib ka taimetoitlastele
oniseerib
• Toniseerib
aitseb hästi ka lastele
• Maitseb hästi ka lastele
oimib kiirelt
• Toimib kiirelt
FERROMAX TONIC STRONG mikstuuri kasutatakse rauapuuduse ennetamiseks raseduse korral või rinnaga toitvatele emadele, rauavaese dieedi ja ühepoolse toiduvaliku korral, toniseeriva vahendina haigustest taastumise perioodil. Toidulisandina soovitatakse ka vanaemadele, vanaisadele, lastele ning sportlastele. FERROMAX TONIC STRONG on valmistatud rauarikastest ravimtaimedest (nõges, iisop, kaselehed, põldosi, sidrunmeliss ja aniisiisop) ja maitsestatud mustsõstramehuga.
FERROMAX TONIC STRONG mikstuuri kasutatakse rauapuuduse ennetamiseks raseduse korral või rinnaga toitvatele emadele, rauavaese dieedi ja ühepoolse toiduvaliku korral, toniseeriva vahendina haigustest taastumise perioodil. Toidulisandina soovitatakse ka vanaemadele, vanaisadele, lastele ning sportlastele. FERROMAX TONIC STRONG on valmistatud rauarikastest ravimtaimedest (nõges, iisop, kaselehed, põldosi, sidrunmeliss ja aniisiisop) ja maitsestatud mustsõstramehuga.
15 ml FERROMAX TONIC STRONG siirupit sisaldab 18 mg rauda. FERROMAX TONIC STRONG on saadaval 250 ja 500 ml pakendis.
Annustamine: lastele 7ml
Annustamine: lastele 7ml päevas, täiskasvanuile 15 ml päevas. NB! Avatud pakendit tuleb hoida külmkapis, kus ta säilib 2 kuud.
Eestis tegutsevad kindlustusettevõtted on kohaliku ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa, aidates kaasa majanduse stabiilsusele ja ärilise jätkusuutlikkuse tagamisele. Kohalikele ettevõtetele on oluline, et kindlustuspartner oleks paindlik, kergesti kättesaadav ja suudaks pakkuda kohandatud lahendusi just nende vajadustele. Rääkisime Eesti kindlustusmaastikust Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimehe Mart Jessega.
Kuidas aitavad Eesti kindlustusettevõtted kaasa ettevõtete tegevuse jätkusuutlikkusele?
Olemuslikult ongi kogu kindlustustegevus suunatud ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamisse. Kindlustuse kaudu maandavad ettevõtjad riske, mis nende tegevust võivad ohustada, olgu selleks näiteks siis hoone, kauba, vastutuse, sõidukite või krediidiriski kindlustamine. Sarnaselt teiste tegevusaladega muutub ajas ka kindlustusteenus. Kui traditsioonili-
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
selt tegutsesid kindlustusandjad ennekõike kahjude hüvitajatena, siis nüüd on nad lepingu sõlmimise protsessi raames üha enam ka nõustajad, konsulteerides kliente seoses kahjude ennetamisega laiemalt.
Millised on peamised riskid, millega väiketootjad ja kohalikud ettevõtted Eestis silmitsi seisavad? Eesti ettevõtjate riskid ei ole olemuslikult erinevad teiste riikide omadest. En-
nekõike kasutatakse kindlustusteenuseid ikkagi oma vara kaitseks ja muude äririskide maandamiseks. Kui oma vara kindlustavad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud üsna hästi, siis suur arenemisruum on ärikatkestuse ja ettevõtte vastutuse kindlustamisel. Kui Lääne- ja Põhja-Euroopa ettevõtetel on enamasti äri katkemise ning vastutuskindlustuse kaitse olemas, siis paljudel Eesti väikeja keskmistel ettevõtetel on see ebapiisav või üldse puudu.
Miks peaksid väikeettevõtted eelistama Eesti kindlustusettevõtteid rahvusvahelistele pakkujatele?
Kindlasti annab kohaliku kultuuri ja ettevõtlusspetsiifika tundmine eelise, kuid arusaadavalt ei ole see omane üksnes kindlustusele. Kui koostööpartner kuulub samasse kultuuriruumi, siis on suhtlemine lihtsam ja see annab alati märkimisväärse eelise. Peamine eelis kohaliku kindlustusandja puhul tuleb välja aga siis, kui õnnetus on aset leidnud ja on vaja kahju hüvitada. Piiriülese tegutsemise korral on see kulukas ja probleemide tekkimisel võib kaasa tuua äärmiselt suured õigusabikulud. Kõik Eestis alaliselt tegutsevad kindlustusandjad on lisaks eelnevale ka Eesti Kindlustusseltside Liidu liikmed. Kui kahju hüvitamisel peaks probleeme tekkima, on klientidel alati võimalik pöörduda abi saamiseks meie juures tegutseva lepitusorgani poole, et vaidlus lepitajaga tasuta lahendada. Piiriülese teenusepakkuja puhul sellist võimalust ei ole.
Millised uued tehnoloogiad on viimastel aastatel Eesti kindlustusturul esile tõusnud?
Mullu uuendasime liikluskindlustuse juhtumite veebikaarti (kaart.lkf.ee), mille abil saab otsida liiklusõnnetusi asukoha, aja ja situatsiooni järgi ning alla laadida juhtumite andmeid. Veebikaardil saab uurida näiteks liiklusõnnetusi ettevõtte kontori ümbruses ja parklas.
Paar aastat tagasi võtsid Eesti suurimad varakindlustuse kindlustusandjad kasutusele Rootsi ettevõtte CAB Group tarkvara MEPS, mille abil kindlustusseltsid, remondiettevõtted ja
kinnis varafirmad koordineerivad kahjukäsitlust ning remonttöid. Peamiselt tehakse sellega kinnisvara taastusremondi kalkulatsioone kodukindlustuse klientidele. MEPS-is on võimalik kokku arvutada kogu remondikulu, alates materjali maksumusest ja töötasust kuni transpordikuluni. Töövoo digitaliseerimine on viinud kliendimugavuse täiesti uuele tasemele. MEPS-is tehtud remondikalkulatsioonid on klientide jaoks ülevaatlikud ja arusaadavad ning tänu sellele on kahjukäsitluse ja remondi protsess efektiivsem. Sarnane remondi normeerimistarkvara on ennast tõestanud autoremondi valdkonnas, kus on juba aastaid kasutusel CABAS-i tarkvara.
Eesti kindlustusturu eripäraks on väga tihe koostöö turu arendamisel ja ühine ülikiire reageerimine probleemide ilmnemise korral.
Mõni aasta tagasi avatud veebirakendusega avarii.ee vormistatakse praegu ligi pooled kõikidest avariidest ja pidevalt on kasvanud ka liikluskindlustuse hinnavõrdluse kalkulaatori (lkf.ee/kalkulaator) kasutatavus. Kõige populaarsem veebiteenus on aga sõidukite liikluskahjude kontroll (lkf.ee/kahjukontroll), mis on asendamatu abimees enne kasutatud auto ostmist.
Eks kindlustusandjad arenevad paralleelselt muu majandusega ja peamiseks muudatuseks on arusaadavalt tehisintellekti kasutusele võtmine erinevate funktsioonide täitmisel. Tänapäeval kasutatakse neid võimalusi veel vähesel määral, kuid on ilmne, et see muudab lähiaastatel kindlustusandjate tegevust nii klienditeeninduses kui ka tagatoa tegevustes märkimisväärselt.
Kas on olemas innovatsioone, mis on suunatud just väikeettevõtete vajadustele?
Eesti kontekstis võime öelda, et igasugune ettevõtjatele suunatud arendustegevus on käsitletav ennekõike suunatuna väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sest enamik kohalikke kliente ju ongi sellised. Rahvusvahelised suured ja kohalikud väga suured ettevõtjad hangivad oma riskidele kindlustuskaitse tihtipeale suurtelt rahvusvahelistelt kindlustusandjatelt piiriüleselt.
Millised on Eesti kindlustusturu tugevused võrreldes teiste Euroopa riikidega?
Eestis toimib kindlustusturg väga hästi ja probleeme kahjude hüvitamisel tekib haruharva. Eelmisel aastal leidis aset üle 250 000 kindlustusjuhtumi ja neist vaid 500 leidsid tee lepitusorganisse. Kui võrrelda Eesti kindlustusturgu teiste riikidega, on meie eripäraks väga tihe koostöö turu arendamisel ja ühine ülikiire reageerimine probleemide ilmnemise korral. See võimaldab hoida klientide teenindamist ja ühes sellega ka usaldust kõrgel tasemel.
„Tervis, tervis ja veel kord tervis,“ vastas ventilatsioonide täislahendust pakkuva Selvent OÜ juhatuse liige Andreas Selgeveer küsimusele, miks on oluline investeerida korralikesse ventilatsiooniseadmetesse. „Ventilatsioon on vajalik, et tagada korteris värske õhu vahetus, kuna see aitab vältida hallitust ja niiskust, mis samuti on oht inimeste tervisele,“ rääkis ta. „Seetõttu on tarvis ka ventilatsiooni õigel ajal hooldada, et süsteem töötaks tõrgeteta aasta ringi.“
Suur osa Eesti elamufondist on ehitatud aastakümneid tagasi ja siis oli hoonetes loomulik ventilatsioon, mis toimis ruumi ning väliskeskkonna rõhu- ja temperatuurierinevuse alusel. Välisõhk pääses ruumidesse läbi aknapragude ja teiste avauste, ent mõistagi polnud sellised hooned energiasäästlikud.
Nüüd, mil energiasäästlikkus on hoone üks võtmetegureid, on muutunud ülioluliseks ka ventilatsioon. Tänapäevastes hoonetes kasutatakse erinevaid ventilatsioonisüsteeme, nagu väljatõmbeventilatsioon, mis kasutab mehaanilist väljatõmmet õhu eemaldamiseks ning värske õhuklappe või tuulutusreste värske õhu kompenseerimiseks, või sundventilatsioon, mis kasutab mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhumist.
Selle raames paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat.
Ventilatsioonisüsteem –võimalus energiat kokku hoida Ajakohased ventilatsioonisüsteemid ei taga pelgalt kodus värsket õhku, vaid on ka võimalus säästa energiat. Üks selline lahendus on soojusvahetusega ventilatsioonisüsteem, mis võtab ruumist väljutatava sooja õhu, eraldab soojuse ja kasutab seda uue, värske õhu soojendamiseks, mis tuuakse sisse väljastpoolt. Selle tulemusel väheneb soojakadu ja on tagatud pidev värske õhu vahetus ruumides. Teine võimalus on kasutada ventilatsioonijahutust, mis kasutab välis õhu jahutamiseks ja sisemise kliima kontrollimiseks looduslikke või mehaanilisi venti-
latsioonisüsteeme. Liigse soojuse eemaldamiseks ja siseõhu kvaliteedi tõstmiseks kasutab ventilatsiooni jahutus tavapäraste külmainete asemel välist õhku. Ventilatsioonijahutus on lisaks ka keskkonnasäästlik, kuna vähendab kasvuhoonegaaside heit kogust, mis on seotud traditsiooniliste jahutussüsteemidega. Samuti on võimalik jahutus liita kokku ventilatsiooniga – nii saab kuumal suvepäeval ühtlaselt jahedamad toad, kus keegi ei pea kurtma ventilatsiooniseadmest puhuva külma õhu üle.
Mida pidada silmas ventilatsioonisüsteemi planeerimisel?
Eelista kogenud pakkujat ja kvaliteetseid Skandinaavia seadmeid.
Torustikud tasub installeerida varjatud kohtadesse.
Mõtle läbi mürasummutusvõimalused.
Vali paigaldaja, kes pakub süsteemile hiljem ka hooldust.
Riigisektor saab oma tegevusega roheüleminekusse panustada eelkõige roheliste riigihangete edendamise ning riigiasutuste keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje vähendamise kaudu.
Eelmisel aastal võtsid ministeeriumid ning riigikantselei ette oma keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise. Nüüd on peamised jalajälje valdkonnad teada ja saab kavandada tegevusi jalajälje vähendamiseks. Tihtipeale toovad sellised tegevused kaasa ka majandusliku kokkuhoiu.
Valdkonda avavad Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) riigihangete osakonna juhataja Kati Eller ja kliimaministeeriumi (KLIM) rohereformiosakonna juhataja Eili Lepik
Millised on RTK peamised ülesanded riigisektori keskkonnajalajälje vähendamisel?
RTK pakub avalikule sektorile tugiteenuseid ja on EL-i struktuurivahendite korraldusasutus. RTK üheks rolliks on ka keskkonnahoidlike riigihangete edendamine. Korraldame riigihankeid enam kui
Tekst: Eve Kallaste / Foto: Shutterstock
130 asutusele, mille hulgas on nii ministeeriumid kui ka riigiametid. Samuti korraldame suuri raamhankeid üle asutuste. Riigihangete läbiviimise üheks eesmärgiks on viia need läbi keskkonnahoidlikult. See tähendab, et meie peamine roll on suunata tellijaid mõtlema, kas ühe või teise hanke puhul saab arvestada keskkonnahoidlike aspektidega. Selles osas teeme tihedat koostööd rahandus- ja kliimaministeeriumiga.
Kui palju on Eesti riigisektor elektrisõidukeid kasutusele võtnud?
KLIM: Eesti riigisektor on astunud samme elektrisõidukite kasutuselevõtuks, toetades Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu elektriautode (sh ka vähekasutatud) ostu nii era- kui ka avalikus sektoris.
1. märtsi 2025 seisuga on transpordiameti registris arvel 8708 elektrisõidukit, mille keskmine vanus on 4,3 aastat. Kõige
rohkem elektrisõidukeid asub Harjumaal (70%). Keskkonnahoidlikumaid sõidukeid hangivad edukalt kohalikud omavalitsused, haridusasutused ja ka teised avaliku sektori organisatsioonid. Sellised sõidukid kipuvad olema kallimad, samas ei ole asutustele kohustuslike keskkonnatingimustega kaasnenud lisaraha. Murekoht on olnud ka pikad tarneajad, samuti on osa sõidukiliikide (nt bussid vms) puhul üldse nõuetele vastavate sõidukite leidmine raskendatud. Kuna laadimistaristu on hetkel veel korralikult välja arendamata, on hajaasustusalal raskendatud elektriautode tankimine.
Kas soosite ühistranspordi ja kergliikluse arengut ka oma asutustes?
KLIM: Keskkonnajalajälje vähendamise tegevusi koondades mõeldi ühe võimalusena pakkuda töötajatele, kes liiguvad jalgsi, jalgratta või ühistranspor-
diga, tervist edendavaid lisasoodustusi. Ministeeriumide ühishoone töötajaid julgustatakse järjepidevalt kasutama jalgrattaid ja ühistransporti. Hoones on eraldi ruum jalgrataste laenutamiseks ja hoone asukoht toetab ning soosib tööle-koju liikumisel ühistranspordi kasutamist.
RTK: RTK-l ei ole uhket asutuse autoparki ja siselähetuste kord soovitab eelistada ühistransporti, lisaks korraldame palju virtuaalseid kohtumisi, kuna pea pooled töötajad teevad kaugtööd.
Kuidas toimivad riigisektori rohehangete põhimõtted? Kas need on kohustuslikud või pigem soovituslikud? Praeguseks on paljudes valdkondades (nt sõidukid, mööbel, puhastustooted ja -teenused, koopiapaber) kohustuslikud keskkonnahoidlikud nõuded. Näiteks peab mööbli puhul kogu puit ja kõik puidupõhised materjalid olema pärit seaduslikest allikatest saadud puidust. Samamoodi peab koopiapaberi puhul olema tootele väljastatud Euroopa Liidu ökomärgis või muu samaväärse Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohane esimese tüübi ökomärgis, mis on otseselt seotud paberi tootmisprotsessiga. Puhastusteenuse puhul peab olema näiteks tagatud jäätmete liigiti kogumine. Samuti on jõustunud määrus, mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult kergsõidukeid, veokeid ja busse.
Foto: Mihkel Leis
Paljudes valdkondades on kohustuslikud keskkonnahoidlikud nõuded.
Tõhustamaks keskkonnahoidlike riigihangete rakendatavust, võeti 2024. aasta kevadel vastu keskkonnahoidlike riigihangete tegevuskava. Riigi hangete registri andmetel viidi 2024. aastal läbi 8704 riigihanget, millest 12,4% olid keskkonnahoidlikud riigihanked, ning see osakaal kasvab aasta-aastalt.
Millised on näiteid rohehangetest, mis on aidanud vähendada keskkonnamõju?
RTK: Kõige suurema efekti annavad tunnetuslikult koopiapaber, puhastus-
Foto: Erik Riikoja
teenused ja keskkonnasäästlikumad sõidukid, sest neid tarbivad peaaegu kõik hankijad. Samuti ollakse toiduainete ja toitlustusteenuste hankimisel järjest teadlikumad keskkonnahoidlikumate valikute tegemisel. Oma praktikas näeme, et näiteks reisikorraldusteenuse puhul on hakatud nõudma lähetuste peamise transpordiliigi, selle kilometraaži ja kasvu hoonegaaside heitme CO 2 ekvivalendina esitamist.
KLIM: Lisaks saab tuua avaliku sektori elektrisõidukite ja -busside hanked. Näitena võib välja tuua ka Tallinna Strateegiakeskuse Tallinna linna puudeistutuse hanke, millega istutatakse iga eelmisel aastal sündinud lapse kohta puu, mille abil edendatakse linna rohelisust ja looduse kaitset.
Energiatõhusamaks ja jätkusuutlikumaks on muudetud mitmed haridusasutused (Rae gümnaasium, Pelgulinna riigigümnaasium, Sutlema-Aespa lasteaia Metsaveere maja), sellele paneb rõhku ka Loodusmaja koos Loodusmuuseumi püsinäitusega. Taristuehituses rakendatakse keskkonnahoidlikke kriteeriume Rail Baltica hangetes.
Kuidas kontrollitakse, et riigihangetel osalevad ettevõtted täidaksid keskkonnanõudeid päriselt, mitte ainult paberil?
KLIM: Riigihangetel osalevate ettevõtete keskkonnanõuete tegelikku täit-
mist kontrollitakse mitmel tasandil, kuid see on sageli keeruline ja sõltub nii hankija nõudmistest kui ka järelevalvemehhanismidest. Tulemuslikud kontrollimeetodid on siiani olnud tõendite ja sertifikaatide nõudmine, lepingujärgne järelevalve ning aruandlus, tarnijate ja allhankijate kontroll, lepingutingimustesse sisse kirjutatud sanktsioonid. Kolmanda sõltumatu osapoole väljastatud sertifikaadid, nagu näiteks EMAS-i keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem, esimese tüübi ökomärgised (ELi Lilleke, Sinine Ingel, Põhjamaade Luik jt) on siiani olnud kõige usaldusväärsemad ja samas ka kergemini kontrollitavad.
Milliseid samme on astutud riigiasutuste hoonete energiatõhususe parandamiseks?
RTK: RTK viib läbi taotlusvoore avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmiseks heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust (nn CO2-rahad) ja moderniseerimisfondist. Mõned näited juba lõppenud projektidest on KOV-ide liginullenergiahoonete ehitamine: Rapla muusikakool,
Viljandi lasteaia Karlsson õppehoone, Merivälja lasteaed. Lisaks energiatõhusamaks rekonstrueerimise projektid: Roosna-Alliku Helliku lasteaed, Viljandi linnastaadioni olmehoone, Antsla gümnaasium, Palade spordihoone, Põlva lasteaed Lepatriinu.
Riigisektor on viimastel aastatel suurendanud taastuvenergia kasutuselevõttu.
Kas riigisektoris on võetud kasutusele taastuvenergialahendusi?
KLIM: Eesti riigisektor on viimastel aastatel suurendanud taastuvenergia kasutuselevõttu, ning mitmed riigiasutused ja omavalitsused on paigaldanud oma hoonetele päikesepaneele, et vähendada energiakulusid ja suurendada energiasõltumatust. Näiteks asuvad Eesti Maaülikooli tehnikamaja katusel kahepoolsed päikesepaneelid, mis toodavad elektrit nii esi- kui ka tagaküljelt.
Samuti on riigile kuuluv ettevõte Enefit Green aktiivselt arendanud taastuvenergiaprojekte, sealhulgas päikeseparke, mis varustavad osaliselt elektriga ka riigisektori asutusi. Kuigi täpsed andmed riigisektori asutuste osakaalu kohta taastuvenergia tarbimises puuduvad, on üldine trend positiivne ning kooskõlas riikliku eesmärgiga saavutada 2030. aastaks täielik üleminek taastuvelektrile.
Tulevikus näeb Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv ette, et kõigile uutele elumajadele ja ühiskondlikele hoonetele, sealhulgas koolidele ning lasteaedadele, tuleb paigaldada päikesepaneelid. Sobivuse korral tuleb päikesepaneelid paigaldada ka juba olemasolevatele ühiskondlikele hoonetele.
Millised on järgmised suured sammud, et muuta riigisektor veelgi rohelisemaks?
RTK: Praegu teeb RTK aastas üle 400 riigihanke, neist peaaegu pooltes (49%) arvestatakse ka keskkonnahoidu. Liigume ka edaspidi järjepidevalt selle poole, et ka kõige tavalisemad riigihanked arvestaksid võimalusel erinevate keskkonda säästvate aspektidega.
KLIM: Laiemalt on riigis seatud Vabariigi Valitsuse rohereformi tegevusplaanis 2023–2025 riigivalitsemise valdkonnas eesmärk, et avalik sektor oleks teenäitaja ning eeskuju kliima- ja keskkonnajalajälje vähendamisel. Eelmisel aastal võtsid ministeeriumid ja riigikantselei ette oma keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise ning sellest tulenevalt esitatakse analüüs ja ette panekud riigiasutuste keskkonnaning kasvuhoonegaaside jalajälje vähendamise kohta.
Tegeleme ministeeriumis mitmete bürokraatiat vähendavate algatustega.
Ministeeriumid ja riigikantselei hakkavad juhinduma keskkonnajalajälje ja kasvuhoonegaaside vähendamise tegevuskavast, et mõjuallikate kaupa vähendada negatiivset mõju keskkonnale. Tegevuskavast saame välja tuua näiteks sammsammulise ülemineku elektrilepingutel taastuvenergiale, suuname töötajaid kasutama ennekõike ühistransporti, hankekordade ajakohastamine, et keskkonnahoidlikud nõuded oleksid ka alla lihthanke piirmäära sätestatud, digitaalse andmemahu vähendamiseks viime ellu digikoristusnädalaid ja samaaegselt suurendame teadlikkust digijalajälje mõjust keskkonnale.
Mida oleks rohepöörde kiirendamiseks vaja?
KLIM: Rohereformi üks oluline alustala on kliimakindla majanduse seadus. Ministeerium töötab selle nimel, et see peagi riigikokku arutamiseks jõuaks ning siis juba regulatsiooniks saaks. Kliimakindla majanduse seadus annab olulised suunad pea kõigile sektoritele, et toimetada üha kestlikumalt. Lisaks tegeleme ministeeriumis mitmete bürokraatiat vähendavate algatustega, et uute puhaste tehnoloogiate katsetamine oleks lihtsam ja kiirem. Riik saab toetada ettevõtjaid uute lahenduste väljatöötamisel, aga oluline on, et ettevõtted ise leiaksid motivatsiooni teha tööd jätkusuutlikult.
Roheülemineku kiirendamiseks ei ole vaja ilmtingimata lisaraha, vaid panna olemasolevad toetusmeetmed ja investeeringud puhtama majanduse eesmärki teenima.
Need väikesed igapäevased sammud mõjutavad lõpuks oluliselt meie planeedi heaolu.
Kuidas saavad ettevõtted toetada riigisektori kestlikke algatusi?
KLIM: Riigisektori hanked mängivad kestliku arengu ja rohereformi elluviimisel olulist rolli. Ettevõtted saavad pakkuda riigisektorile lahendusi, mis vastavad keskkonnanõuetele (nt energiatõhusad
seadmed, taastuvenergiaga töötavad transpordivahendid või ringmajanduse põhimõtteid järgivad materjalid). Riigihangetes on sageli nõutud esimese tüübi ökomärgisega või sõltumatult tõendatud keskkonnahoidlike kriteeriumidega tooted. Ettevõtted, kes oma tooteportfelli sellistele standarditele vastavaks kohandavad, on eelistatud pakkujad. Riik soosib innovatsioonihankeid, kus ettevõtted saavad välja töötada ja pakkuda uudseid lahendusi, mis aitavad vähendada negatiivset keskkonnajalajälge.
Igaühel on võimalik anda oma väikene panus sellesse, et järeltulevate põlvkondade elukeskkond oleks hea. Need on lihtsad igapäevased asjad: valida isikliku auto asemel ühistranspordi või rattaga liikumine, uue asja ostmise asemel eelistada vana parandamist, ostmisel eelistada keskkonnasäästlikku, valida loomse asemel taimetoit. Need väikesed igapäevased sammud mõjutavad lõpuks oluliselt meie planeedi heaolu.
Salvestussüsteemide (BESS) integreerimine tööstustesse ja põllumajandusse toob kaasa mitmeid eeliseid, parandades tõhusust, töökindlust ning jätkusuutlikkust. Peamised eelised hõlmavad:
1. Suurenenud energiatõhusus
Päikesepaneelid toodavad elektrit päeval, kuid tihti langeb põllumajanduses suurim energiavajadus hommikusele ja õhtusele ajale. Ilma salvestusvõimaluseta tuleb tipptundidel kasutada võrguelektrit, mis on sageli kallim. BESS-süsteem võimaldab salvestada päeval toodetud energiat ja kasutada seda õhtul või varahommikul, vähendades seeläbi elektri kulude kõikumist ning vähendades sõltuvust energiahindadest (kasutegur ainult paneelidega tootes on kuni 30%).
2. Tootmise efektiivsuse suurendamine
BESS-süsteemid võimaldavad optimeerida energiakasutust ja parandada põllumajandustootmise efektiivsust (koos paneelidega kasutegur kuni 90%). Nutikas energiasalvestus vähendab tarbetut energiakulu, võimaldab paremini ajastada tootmistegevusi ja vähendada elektritarbimise tippe, mis omakorda vähendab võrgu koormust ning elektriarveid.
3. Usaldusväärsus ja energiajulgeolek
Põllumajanduses (samuti tööstuses) on mitmeid kriitilisi protsesse, nagu niisutus-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid, mis vajavad püsivat elektrivarustust. Elektri katkestuste korral võivad tekkida suured kahjud, eriti kasvu hoonetes ja loomafarmides. BESS- süsteem pakub võimalust hoida elektri varustust ka võrgurikete korral, tagades stabiilse tootmisprotsessi.
4. Kulude kokkuhoid
Salvestades ise toodetud taastuvenergiat, saavad tööstused ja põllumehed kasutada rohkem oma odavat energiat, vähendades vajadust osta elektrit võrgust kõrgemate hindadega. See strateegia toob kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu.
5. Keskkonna jätkusuutlikkus
Maksimeerides taastuvenergia kasutamist ja vähendades fossiilkütuste sõltuvust, aitab BESS vähendada oma süsiniku jalajälge, panustades laiematesse keskkonnakaitse jõupingutustesse.
6. Riiklikud toetused ja investeeringu tasuvus
Eestis on võimalik taastuvenergialahenduste kasutuselevõtuks saada toetusi ja maksusoodustusi. Kuigi algne investeering BESS-süsteemi ja päikesepaneelidesse võib tunduda kõrge, tasub see end kindlasti ära, kuna vähendab energiakulusid ja tõstab põllumajandusettevõtte konkurentsivõimet. (PRIA, EAS, EIS)
Energia salvestussüsteemide integreerimine tööstusesse ja põllumajandusse parandab mitte ainult tegevuse tõhusust ning töökindlust, vaid on kooskõlas ka jätkusuutliku ja kulutõhusa põllumajanduse eesmärkidega.
Järeldus
BESS-süsteemide ja päikese paneelide kombineerimine tööstuses ning põllumajanduses pakub mitmeid eeliseid – alates kulude kokkuhoiust ja energiasõltumatuse suurendamisest kuni keskkonnasäästlikkuse ja tootmise efektiivsuse parandamiseni. Tänapäevane tehnoloogia areneb kiiresti ja säästva energia kasutamine muutub põllumeestele aina kättesaadavamaks, aidates neil tagada jätku suutliku ning kuluefektiivse tootmise.
Kui põllumajandus soovib astuda targa energiaajastu suunas, on BESSsüsteemid koos päikesepaneelidega kahtlemata samm tulevikku!
Konteiner- või kapilahendused, mis sobivad kasutamiseks nii sise- kui ka välistingimustes, alates 100 kWh. Varutoite tagamine elektrikatkestuste korral.
Sisseehitatud automaatne tulekustutussüsteem.
Õhk- või vesijahutussüsteem, mis tagab süsteemi efektiivsuse ja töökindluse.
Süsteemi modulaarsus võimaldab seda vastavalt vajadusele suurendada. Peak time shaving – energia haldamine tipptundide ajal, et vältida kõrgemaid kulusid.
Börsihinna juhtimine – börsihindade jälgimine ja akude laadimise optimeerimine.
Sagedusturuga liitumise võimalus –süsteemi liitumine sagedusturu teenustega, et optimeerida energia tootmist ja tarbimist.
Kaitsetööstus on hetkel kogu maailmas tugevalt tõusuteel ning Eestigi investeerib ja arendab. Ent kas sõjatööstus saab olla keskkonnasäästlik ja mida see üldse tähendab? Ja kas kaitsetööstuses saab kasutada ringmajanduse loogikat?
„Viimastel aastatel on tõepoolest Eestis ja kogu Euroopas kaitsetööstuse investeeringutesse hakatud suhtuma üha tõsisemalt, mida ilmestab ka suurenenud ressursside suunamine valdkonna arengusse,“ ütleb robootikaettevõtte Milrem AS-i tegevjuht Kuldar Väärsi. Ta lisab, et Milrem Robotics on juba aastaid aidanud Eestit rahvusvaheliselt nähtavamaks muuta, panustades lahendustesse, mis tugevdavad koostööd partneritega üle maailma. Ettevõtte lipulaev THeMIS tähistas hiljuti oma kümnendat aastat turul ja see on kasutusel juba 19 riigis. Milrem keskendub jätkuvalt autonoomsete maismaasõidukite ehk UGV-de arendamisele, sealhulgas süsteemide integreerimisele
Tekst: Gerli Ramler / Fotod: Milrem
ja platvormide mitmekesistamisele vastavalt klientide vajadustele. Just hiljuti lansseeriti kõige uuem mehitamata lahingmasin HAVOCi, mis on mõeldud kaasaegseks sõjapidamiseks. Keskkonnasäästlikkus kaitsetööstuses tähendab Väärsi hinnangul eelkõige seda, et arendatakse ja rakendatakse tehnoloogiaid, mis vähendavad süsteemide ökoloogilist jalajälge. „Meiegi eesmärk on kasutada energiatõhusamaid ja madalama keskkonnamõjuga lahendusi, sh elektrija hübriidajameid ning taaskasutatavaid materjale, mis aitavad vähendada süsteemide üldist mõju keskkonnale, kaotamata seejuures vajalikku operatiivset suutlikkust.“ Ringmajanduse põhimõtteid saab
tema sõnul kaitsetööstuses rakendada süsteemide modulaarse disaini ja tõhusama hoolduspraktika kaudu. „Jälgime tähelepanelikult neid võimalusi ja otsime viise, kuidas vähendada jäätmeid ning ressursikulu, luues seeläbi jätkusuutlikumaid ja vastupidavamaid kaitselahendusi. Oleme ka juba aastaid sertifitseeritud vastavalt keskkonnajuhtimise standardile ISO 14001,“ nendib Väärsi.
Elektroonikasüsteemide looja Rantelon OÜ on juba ligi 30 aastat oma valdkonnas tegutsenud. Ettevõtte fookus on julgeolekuvaldkonna süsteemide arendamine ja tootmine, need tooted paigutuvad elektroonilise sõjapidamise valdkonna alla, mille eesmärk on kontrollida elektromagnetilist spektrit, võimaldades nii elektroonilist rünnakut kui ka kaitset. Arendatakse ja toodetakse näiteks detektoreid droonide tuvastamiseks ning vahendeid nende allatoomiseks.
Ranteloni arendusdirektor Karl Taklaja nendib, et ettevõttel on aja jooksul välja töötatud kestlik ärimudel. „Investeerime iga aasta osa oma käibest ja kasumist, mida võimendame sobivuse korral EIS-i toetusega. Oleme olnud kümme aastat järjest Äripäeva elektroonikatööstuse top 10-s, mis on ka erainvestoritele ja fondidele silma jäänud, ning investeerimispakkumisi tehakse omajagu. Kuna aga suudame enda teenitud tulust oma orgaanilist kasvamist rahastada, siis hetkel meil välisinvesteeringute vastu huvi pole.“
Ranteloni seisukohast on kõige olulisemaks märksõnaks innovatsiooni -
hanked, kus riik võtab riski, et osta kodumaistelt tootjatelt uusi ning innovaatilisi tooteid. „Tänapäeval eelistatakse osta juba aastaid turul olnud mahukate referentsidega tooteid ja süsteeme, mis näitab samas usaldamatust oma tööstuse vastu. On hea kuulda, et majandusminister on innovatsioonihangete teema päevakorda võtnud, ootan neid väga,“ sõnab Taklaja. Tema sõnul on elektroonikasüsteemide tootmine üldiselt päris keskkonnasäästlik, sest üksikkomponendid, nagu kiibid, on juba mujal toodetud ning siin on suurimaks keskkonnajalajäljeks transport ja elektrikulu. „Elektroonikatööstus, ka sõjaline, on üks väga hästi linnakeskkonda sobivatest puhastest tööstustest, mida ei pea kusagile kaugele metsa ega jäätmaale rajama. Sõjatööstuses saab kindlasti ringmajanduse loogikat kasutada, sest rakendatavad on tootmise lokaalsus, materjalide kasutamine, targad valikud ja lahendused.“
Karl Taklaja Raimond Kaljulaid
hastab. Seda abi anname 0,25% ulatuses SKP-st, mis pole väike raha,“ toob Kaljulaid näite. „Ja tõenäoliselt oluline osa sellest rahast liigub Eesti kaitsetööstusesse ehk Ukraina saab vajalikku varustust ja meie kaitsetööstusettevõtted tellimusi.“
Kaitseministeerium toetab Eesti ettevõtteid ligi miljoni euroga seoses Euroopa Kaitsetööstusfondi projektiga.
Kodumaine kaitsetööstus on lahutamatu osa meie kaitsevõimest
Riigikogu kaitsetööstuse toetusrühma esimees Raimond Kaljulaid nendib, et viimaste aastatega on Eesti riigi suhtumine kindlasti muutunud selles mõttes, et kaitsetööstuse olulisusest on hakatud palju paremini aru saama. Näiteks läks eelmise valitsuse koalitsioonileppesse lause, mis ütleb, et kodumaine kaitsetööstus on lahutamatu osa Eesti kaitsevõimest. Samuti pole kunagi varem koalitsioonileppes kaitsetööstuse arendamist nii konkreetselt käsitletud, mis näitab, et see on riigile oluline küsimus.
„Oleme andnud Ukraina partneritele üle nimekirja, sisuliselt tootekataloogi 500 erineva Eesti kaitsetööstuse tootega ligi sajalt meie ettevõttelt, mille seast ukrainlased saavad teha oma valiku ja mida Eesti Ukrainale antava abi raames ra -
Kaitseministeerium toetab Eesti ettevõtteid ligi miljoni euroga seoses Euroopa Kaitsetööstusfondi projektiga. See toetus läheb DefSecInteli veetavasse veealuse taristu arendamise projekti ja õhuründemoona tootmisesse, mida hakkavad ette valmistama Threod ja Frankenburg. Riik on toeks ka messidel osalemisel, näiteks Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides kaitsetööstusmessil IDEX oli EIS-i ja kaitsetööstusliidu messialal 17 Eesti ettevõtet. Lisaks luuakse kaitseministeeriumis kaitsetööstuse asekantsleri ametikoht ja toetatakse ettevõtteid, kellel on huvi osaleda NATO innovatsioonikiirendis DIANA. Näiteid on poliitiku sõnul palju, suurematest toob ta välja veel kaitsetööstuspargi rajamise. „Muidugi on kriitikuid, kelle meelest oleme liiga uimased või teeme valesid asju. Kriitikat peab ka kuulama,“ möönab Kaljulaid. „Meie üks nõrkus on, et meil ei ole arvestatavalt esindatud ühtegi suurt üleilmse haardega kaitsetööstusettevõtet. Peaksime riigikaitses suurendama oma integratsiooni Põhjamaade, Balti riikide ja Poolaga ning selle osa on ka kaitsetööstusalane koostöö. Ettevõtete huvi on siin täiesti olemas.“ Kaljulaidi sõnul tuleks riigil selgelt märku anda kahest asjast. „Esiteks on riik valmis investorina kaasa tulema – pole juhus, et väga
paljud kaitsetööstusettevõtted on riikliku taustaga. Peame kujundama selge seisukoha, et Eesti on valmis partnerluseks Põhjamaade ettevõtetega, et tihendada meie sidemeid nende riikidega ja tagada endale vajalik varustus, tehnika ja moona tarnekindlus kriisiolukorras,“ räägib ta. „Teiseks tuleb väga otsustavalt vähendada bürokraatiat ja kärpida kõikvõimalike planeeringute ning lubade menetlust. On vastuvõetamatu, et Eestis nämmutatakse detailplaneeringuid kohati kümme aastat ja enam. Kui tahame tuua siia suuri arvestatavaid tegijaid, peab meil olema tugev väärtuspakkumine, mille osaks ei saa olla, et ettevõtja peab menetluses ootama 6–7 aastat enne tootmishoone rajamist. Leedu on näiteks sellise suuna võtnud ja saab palju tähelepanu. Automatiseeritud tootmine ei vaja palju inimesi, aga vajab kiireid menetlusi ning kindlat ja soodsat energiavarustust.“
Eestil on ambitsioon toota maailmatasemel tehnoloogiat
„Meil on olemas ambitsioon teha tehnoloogiliselt maailmatasemel ja konkurentsivõimelisi asju. Iisrael on hea näide – meist suurem riik, jõukam riik, aga siiski väikeriik ja keerulises naab -
ruskonnas. Nende kaitsetööstus on väga arvestatav ja sel on maailmas hea maine. Ka Eesti ostis hiljuti Iisraelilt varitsevat ründemoona,“ räägib Kaljulaid. „Ka meil on tegelikult ju selge eelis. Olen Frankenburgi asutaja Taavi Madiberkiga 100% nõus, et peame oma asukohta ja ka julgeolekuolukorda nägema mitte nõrkuse, vaid tugevusena. Peame end kehtestama – et kui midagi tehakse Eestis, on see usutav kaup ja järelikult töötab. Ja meid nähakse endiselt tehnoloogiavaldkonnas eduka riigina.“
Sõjas kaitstakse riigi territooriumi ja inimesi, aga ka loodusväärtusi
Raimond Kaljulaid kinnitab, et Eesti kaitsetööstusettevõtted hoolivad looduskeskkonnast väga. „Ent peame aru saama, et sõjandus tervikuna ei ole ülemäära keskkonnasäästlikkusele orienteeritud. Sõidukid on suured ja rasked, võtavad palju kütust. Aga kaitsetööstuse areng on eksistentsiaalne küsimus ja me ei kaitse ainult riigi territooriumi ega inimesi, vaid ka kõiki muid väärtuseid, kaasa arvatud loodusväärtusi. Olen esitlusi tehes vahel kasutanud pilte IdaUkrainast, kus metsadest on järel vaid kõrbenud otstega tikud tuhaväljal. Uk-
raina pinnalt miinide kõrvaldamine ja nende kahjutuks tegemine võtab aastakümneid.“ Ta nendib, et sõda on meeletu keskkonnakahju ja kui Venemaa peaks sisse tungima, ei hooli need inimesed meie kaunitest metsadest ega jõekäärudest. „Pigem on küsimus, kuivõrd saame täita neid loodushoiu ja kliimapoliitika kokkuleppeid, milles Euroopa Liit on kokku leppinud. Ja samal ajal tagada Euroopa sõjalise kaitse. See on päris karm matemaatika – kui võrdleme Venemaa ja Euroopa Liidu sõjalisi kulutusi, saab Euroopas ühe euro eest palju vähem kui Venemaal, sest meie ettevõtetele kehtivad oluliselt karmimad regulatsioonid.“
Reaalkulutustes on Venemaa Euroopast vaesem, aga kulutab sõjatööstusele rohkem. Seega tuleb Kaljulaidi hinnangul väga tõsiselt mõelda, kuidas tagada see, et suudame Venemaad heidutada täna ja homme. „Venemaal pole tegelikult ühtegi põhjust meile taasrelvastumiseks ülemäära palju aega anda – jookseme ajaga võidu. Kaitsetööstuses tehakse eurodest kaitsevõimet ja küsimus on väga lihtsalt öeldes selles, kui mitu eurot on selleks võtta ja palju kaitsevõimet iga euro eest saame.“
Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.
Broneeri aeg personaalsele ja turvalisele nõustamisele!
Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800.
TALLINN Tulika 19 C, 2. korrus
Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee
Lasnamäe Medicum, Punane 61, kab 142 , I korrus
Telefon: 5301 1529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee
TARTU Medita trepi kõrval
Teguri 37B, I korrus Telefon: 5380 7287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee
RAKVERE
Tuleviku 1, kab 19
Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee
Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).
NARVA Kerese keskus
Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee
VILJANDI Tervisekeskus, I korrus, B korpus, sissepääs Turu tänavalt Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee
PARIMAD aparaadid!
PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Jannseni 7a
Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee
PAIDE AS Järvamaa Haigla
Tiigi 8, kab. 412
Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee
Tervishoiuhariduse tähtsus ja uuendusmeelsus on riigi e vishoiusüsteemi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel üha olulisemale kohale tõusmas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli r Preedeni sõnul peitub kestlikkus tervishoius eelkõige inimeste teadlikkuses, elukvaliteedi tõstmises teemi võimes harida ning hoida spetsialiste, kes kujundavad meie ühiskonna tervishoiu tulevikku.
Ter vishoiutöötaja: haritud, teadlik ja püsiv
Preedeni sõnul ei saa tehisintellekt ega tehno lo og ia te r vi shoiu s inime st asen da da –seetõttu tuleb tagada, et spetsialiste jaguks ning nad jääksid süste emi ka püsima. Se e e eldab aga piisavate ja kvalite etsete õppimisvõimaluste loomist ning tööheaolu toet a mi st. „Te r vi s hoiu s tähe n da b ke stlik ku s suutlikkust pakkuda töötajatele väärtuslikku, stabiilset ja ter vist toetavat töökeskkonda,“ leiab Preeden.
Tartu Ter vishoiu Kõrgko ol on lo onud õppekavad, mis ei keskendu pelgalt teadmiste edasiandmisele, vaid kujundavad tul e va si sp et siali ste, ke s mõi st ava d ka om a l ai em at r o ll i ühi s ko nn a s „Mi k r o k ra a d i d ning simulatsioon- ja veebipõhine õpe võima l dav a d tu l e v a st el t e r vi s hoiu t ö öt aj a t e l oma arenguteed kohandada vastavalt elulistele vajadustele Samuti kasvatab see tööa la st va l m isole kut ja ho iab ukse ava tun a elukest vale õpp ele,“ selgitab rektor ajakohaste õppemeetodite olulisust
Keskkonnateadlikkus kui osa ter viklikust vaatest
Tartu Ter vishoiu Kõrgkooli rektor rõhutab, et Eesti haridussüsteemi kestlik areng peab tugi n ema sü ste e m sele ja suuna tu d teg evusele – pelgalt kampaaniatest ja ajutistest projektidest ei piisa. Vajalik on siduda kestliku arengu põhimõtted üld-, kutse- ja kõrghariduse eesmärkidega ning integreerida need kogu organisatsiooni kultuuri. See tähendab eesmärgipärast ja läbimõeldud tegutsemist nii õppes, juhtimises kui ka kogukondlikus vastutuses
Üheks kriitiliseks teguriks peab Preeden ka õpetajate ja õppejõudude pädevust ning valmisolekut Just nemad suudavad suunata õpilasi teooriat praktikasse rakendama ja tagada, et õppimine ei piirduks ainult loengusaaliga, vaid toetaks aktiivselt ja kõrgkooli eesmärkide kohaselt terviseteadlikkuse kasvu ning ka laiemalt kestlikku ühiskonda
Sü ste e ms e d muu tus e d o n a lati a e gan õud va d ja või va d het ke s tu n du da kulukad, kuid ainult pikaajaline vaade võimaldab
e hit a d a ke stlik ku ühi skon da . „Ke st l ik ku s t e r vi s hoiuh a ri d u s e s täh en da b sü st e e mset suutlikkust koolitada, hoida ja elukestva õppe vaimus innustada inimesi, kes loovad meie ter vise tuleviku!“ tõdeb Ulla Preeden
Biotehnoloogia arendus- ja tootmisettevõte Repligen Estonia OÜ avas möödunud aasta mais Jüris uue kõrgtehnoloogilise kontori- ja tootmishoone, kus arendatakse vaktsiinide ning biotehnoloogiliste ravimite tootmise seadmeid suurtele ravimifirmadele üle maailma. Kõik masinad ja seadmed projekteeritakse ning ehitatakse algusest lõpuni valmis siinsamas Eestis.
Hetkel töötab Repligen Estonia meeskonnas 64 inimest, kellest suure osa moodustavad disaini-, mehaanika-, automaatika- ja tootmisinsenerid. „Kuna meie valdkond on spetsiifiline ning biotehnoloogia ja bioprotsesside valdkonna insenere on Eestis väga vähe, siis koolitame enamasti baasoskustega inimesi ise. Muidugi oleks suurepärane leida töötajaid, kellel on erialane taust ja töökogemus ravimitööstuses kasutatavate seadmete loomises,“ räägib Repligen Estonia tegevjuht Madis Unt.
Kuna Repligen Estonia kuulub USA börsil opereerivale korporatsioonile
Toimetas: Kairi Prints / Foto: Ardo Kaljuvee
ja toodang läheb 100% ekspordiks, on ette võtte töökeel inglise keel ja tööl on inimesi enam kui kümnest erinevast rahvusest. „Meie jaoks ei ole oluline inimeste rahvus või kultuuriruum, vaid tähtis on proaktiivne suhtumine, paindlikkus, julged ettepanekud ning pealehakkamine. Hindame töötajaid, kel on ideid ja tahtmist muudatusi ellu viia,“ ütleb Unt.
Ta lisab, et Repligenis ei vastata väljakutsetele või probleemidele kunagi eitavalt, vaid ettevõtte tugevus on vastuste otsimine ja leidmine. „Oleme tegutsenud kaheksa aastat, aga endiselt muu -
tuste ja kasvu faasis. Asjad muutuvad kiirelt ja kohanemine uute tuultega on üks töö osa,“ sõnab ta. „Me ei tee ühtegi lihtsat asja ega teosta allhanget. Oleme õige koht neile, kes otsivad põnevat tööd, keerukaid väljakutseid ja rahvusvahelist karjäärivõimalust. Üle maailma vajatakse biotehnoloogia insenere, kes oskavad mõelda kastist välja. Sõltuvalt ametikohast saavad meie inimesed palju reisida, kogeda erinevaid kultuure ja töökeskkondi. Korporatsioonil on müügikanalid üle maailma, peamiselt jõuavad meie tooted Euroopasse ja USA-sse, kusjuures viimane on selgelt meie fookus, sest
USA-sse on koondunud 70% kogu maailma biotehnoloogiast.“
Undi sõnul ollakse Repligenis tulemustele orienteeritud ja paindlikud, aga samas nõudlikud. „Me ei loe töötunde, kuid ootame samasugust paindlikkust ka töötajate poolt – näiteks suuremat panust, kui on projekti tähtaeg kukkumas. Kuulame oma inimesi ja kõik saavad kaasa rääkida nii tööasjades kui ka tööürituste korraldamisel. Nii tuleb palju ägedaid ideid, kuhu kahe-kolmekesi arutades kunagi ei jõuaks. Omalt poolt pakume töökohaks uut, ligi 7500-ruutmeetrist keskkonnasäästlikku kontori- ja tootmishoonet, millele on paigaldatud päikesepaneelid ning kus taaskasutatakse vett. Töötajatele on avatud jõusaal, saun ja puhkenurgad ning lisaks pakutakse klassikalisi boonused, nagu Stebby spordikompensatsioon, kaugtöövõimalus, lisatervisekindlustus ja ägedad meeskonnaüritused.“
Järgmisel aastal on plaanis palgata uusi töötajaid tootearendusse, samuti tootmisoperaatoreid ja kvaliteediinsenere. Uues hoones on töökohti planeeritud umbes 200 inimesele. Tegevjuhi sõnul ei ole uute spetsialistide leidmine kerge, ent kes tööle on palgatud, see naljalt ei lahku. Palju häid töötajaid on leitud sisemiste soovituste kaudu, samuti LinkedIni abil ja otsevärbamiste teel. Repligen on huvitatud ka talendikatest noortest, seetõttu on osaletud messil Võti Tulevikku ja ollakse positiivsed praktikantide osas.
Repligenis ei vastata väljakutsetele või
probleemidele kunagi eitavalt, vaid ettevõtte tugevus on vastuste otsimine ja leidmine.
Kuidas sündis Eestisse ettevõte, mille ostis ära USA suur kontsern?
Aastaid tagasi sattus ameeriklasest rootsi juurtega ärimees Michael Gagne kuulama Silicon Valleys ühe Eesti ettevõtja ettekannet ja tal tekkis huvi Eesti kui kiiresti areneva innovaatilise ärikeskkonna
vastu. Ta otsis üles oma kontakti Rootsis, kes viis ta kokku Madis Undiga, ja 2016. aasta sügisel asutati ettevõte Artesyn Bio solutions Estonia OÜ. Artesyn Biosolutionsi eesmärgiks oli arendada tooteid, mis aitaksid kriitilised ravimid turule senisest kiiremini ja muuta seeläbi need inimestele kättesaadavamaks.
„Michaelist sai tõeline Eesti fänn. Arendasime koos sisuliselt pisikesest garaažiärist rahvusvahelise tootmisettevõtte, palkasime insenere ja kasvasime iga aastaga – see on olnud vägev reis. Meil oli ja on usk, et meie töö aitab inimeste elukvaliteeti parandada ning annab võimaluse elada,“ ütleb Unt. Mõni aasta tagasi tekkis ettevõtte vastu huvi Repligen Corporationil, mis on andnud võimaluse veel paremini areneda ning kasvada.
Madis Unt on olnud ettevõtte tegevjuht selle loomisest peale ja praeguseks on ta lisaks ka Repligen Corporationi asepresident süsteemide ja tehnoloogia arenduse alal. Seoses uude tehasesse kolimisega on ettevõttel käes jälle suur muutuste aeg, tulemas on uusi ametipositsioone ning uusi kliente ja tellimusi. „Koroonaaeg oli meie sektori jaoks väga edukas, sest ravimite ja vaktsiinide areng sai sisse ülisuure hoo. See tõi kaasa muutused meditsiinimaailmas: loodud on uusi tehnoloogiaid ning biotehnoloogia osa ravimitööstuses areneb eriti kiirelt, muutes nii tööstust, seadmeid kui ka turgu,“ selgitab tegevjuht.
Ta lisab, et nii Repligen kui ka selle eelkäija on olnud alati innovatsioonikesksed. „Emaettevõtte poolt on meile antud palju vabadust ise tegutseda, olla isemõtleja. Meie eelis on, et me ei ole
06.04 PÄRNU ENDLA
13.04 RAKVERE TEATER
15.04 PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA
16.04 MURASTE KOOL
19.04 PÄRSAMA RAHVAMAJA
20.04 SALME RAHVAMAJA kl 16
21.04 KÄRDLA KULTUURIKESKUS
25.04 KOHTLA-JÄRVE KULTUURIKESKUS
26.04 HAGERI RAHVAMAJA
27.04 RAE KULTUURIKESKUS
28.04 TALLINN VENE KULTUURIKESKUS
30.04 TARTU KONTSERDIMAJA
Algus kell 19
inseneribüroo ega allhankija, vaid inseneridel on võimalik oma silmaga näha, kuidas nende uuenduslikud ideed ehitatakse reaalselt valmis ning need jõuavad klientideni. Kontserni eripära on kiire kasv ja avatud vaade. Igal aastal on Repligen Corporation ostnud mõne uue ettevõtte, et laieneda ning kasvada.“
Tegevjuht Madis Unt:
„Meil oli ja on usk, et meie töö aitab inimeste elukvaliteeti parandada ning annab võimaluse elada.“
Maailm liigub personaalsete ravimite suunas
Repligen Estonia tegevusala on toota tehnoloogiat biomeditsiinisektorile.
„Mida tõhusamaks ja optimeeritumaks me masinaid teeme, seda kiirem on ravimite ja vaktsiinide tootmine ning seda väiksem on jääde, sest väheneb nii veekui ka energiakulu. 2011. aastal ilmunud uuringu andmetel kestab keskmise ravimikandidaadi teekond laborist apteeki 15 aastat, aga koroonakriis näitas võimalusi kiiremaks tegutsemiseks,“ selgitab Unt. „Usume, et ravimite tootmist saab kindlasti ka AI abiga kiirendada.“
Oluline on tema sõnul ka see, et enamikku ravimeid ei peaks üldse tootma massiliselt ega aeganõudvalt, vaid ravimite turg muutub aina personaalsemaks. „Täna on saadaval erinevaid immunoteraapia vorme, näiteks CAR-T, mille käigus kogutakse patsiendilt T-rakke ning muundatakse neid laboris geneetiliselt. Tagasi patsiendi kehasse panduna hakkavad muundatud rakud ründama vähirakke. See on juba täna võimalik ja näidanud väga häid tulemusi, kuigi hetkel veel väga kallis, sest ühe ravimi valmistamisel käsitöömeetodil on seotud palju laboritöötajaid ning seadmeid. Kui seda protsessi automatiseerida, oleks see kättesaadavam rohkematele inimestele ja saaksime aidata päästa rohkem elusid.“
Tekkis huvi?
Loe lisa: www.repligen.com
Tehisaru meditsiinis: tõhususe suurendamine ja
Tehisintellekt (TI) muudab meditsiini, aidates parandada täpsust, kiirust ja kättesaadavust, samal ajal vähendades ökoloogilist jalajälge. Selle rakendused hõlmavad mitmeid valdkondi.
1. Diagnostika ja ravi
TI võimaldab kiiret ja täpset diagnoosi, analüüsides suuri andmemahte ning mustreid, mida inimene ei pruugi märgata. Näiteks radioloogias suudab see tuvastada vähkkasvajaid täpsemalt ja kiiremini kui traditsioonilised meetodid, vähendades kordusteste ja tarbetut ressursikulu.
2. Telemeditsiin ja kaugjälgimine TI-põhised lahendused võimaldavad patsientide reaalajas jälgimist ning haiguste ennetavat tuvastamist, vähendades haiglakülastusi ja sellega seotud keskkonnakoormust.
3. Meditsiiniliste protsesside optimeerimine Haiglate energiakasutust saab TI abil optimeerida, samuti ravimite tarneahelat, vähendades raiskamist.
4. Paberivaba andmehaldus Automatiseeritud andmetöötlus vähendab paberi kasutamist, kiirendab tööprotsesse ja hoiab kokku loodusvarasid. Tehisintellekt aitab muuta meditsiini täpsemaks, ligipääsetavamaks ja keskkonnasäästlikumaks.
