&
FINANTS JUHTIMINE
Mai 2025
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
MAAILMAS ON ERINEVAID MAKSE, MIDA MEIL VEEL EI OLE.
KAS NII KA JÄÄB?
KOOS SUUNAME HOMSET ETTEVÕTLUSKESKKONDA. LIITU MEIEGA JA RÄÄGI KAASA!
koda.ee
Inimkeskne juhtimine muutuste ajastul
Kiirelt muutuvas maailmas vajavad juhid oskust tasakaalustada finantsotsuseid, strateegiat ja inimlikku lähenemist. Edukas juht ei paista silma ainult majanduslike tulemuste või nutikate strateegiatega, vaid ka oskusega innustada meeskonda ja vaadata tulevikku selge visiooniga.
Milline võiks olla üks suurepärane juht? Kindlasti ei ole ta pelgalt tark finantsplaneerija või strateegiate koostaja, vaid ka oskuslik suhtleja ja empaatilise lähenemisega liider, kes mõistab inimeste motivatsiooni ning oskab oma meeskondi suunata
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
ja inspireerida. Ta oskab juhtida nii inimesi kui ka protsesse, arvestades lühiajalisi vajadusi, pikaajalisi eesmärke ja organisatsiooni kestlikkust. Ta näeb suurt pilti, ent ei unusta ka väikeseid detaile, mis loovad igapäevases töös usaldust ja pühendumust. Tõeline juht suudab teha julgeid otsuseid ning seda mitte ainult nende kõige ilmselgemal põhjusel, vaid ka selleks, et viia oma meeskond ja organisatsioon järgmisele tasemele.
Edukas juhtimine ei põhine ainult analüüsivõimel või oskusel numbreid lugeda. Eduka juhi tugevus peitub
Toimetaja: Sigrid Aunap Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee
oskuses luua usaldust, kasvatada tugevaid meeskondi ja areneda koos oma inimestega. Samuti ei pelga selline juht võtta vastutust ega karda õppida oma vigadest.
Selle erinumbri persoonid on just seesugused juhid. Nad ühendavad majandusliku mõtlemise ja inimliku juhtimisstiili, olles valmis katsetama, riskima ja muutustega kaasa minema. Küll aga ei unusta nad, et edu taga seisavad inimesed. Sellistest juhtidest tasub ainult inspireeruda!
Aunap
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: Printall
Sigrid
Arenduslaen Laen hetkel õigel
Ärilaen kinnisvara tagatisel
Finantsteenust pakub Omega Laen AS. Tutvu tingimustega www.omegalaen.ee ja vajaduse korral pea nõu asjatundjaga.
Inbanki nõukogu esimees Erkki Raasuke: kogemustel on väärtus vaid neid kasutades
Finantstehnoloogiaettevõtte Inbank nõukogu esimeheks nimetati nõukogu senine liige Erkki Raasuke, kelle ametiaeg algas 1. aprillil 2025 ja kestab kolm aastat. „Mulle meeldib Inbanki soov kasvada ja julgus uusi asju ette võtta. Samas on Inbanki meeskond kahe jalaga tugevalt maa peal ja oma valikutes ollakse väga pragmaatilised. Tabuteemasid ei ole ja niisama positsioneerimisele aega ei kulutata,“ kirjeldas Raasuke Inbanki olemust.
Tekst: Sigrid Aunap Fotod: Inbank
„Erkki Raasuke toob Inbanki nõukogusse väärtuslikud juhtimisteadmised, mis toetuvad tema aastakümnetepikkusele kogemusele pangandusvaldkonna tippjuhina. Tema strateegiline mõtlemine ja erakordne tööeetika on meie arenguteekonna järgmises etapis hindamatu väärtu
sega. Ootan väga võimalust temaga koos töötada,“ sõnas Inbanki nõukogu endine esimees Jan Andresoo.
„Minu erialane koostöö Inbanki asutajate Priidu ja Janiga on kestnud juba üle 20 aasta. Olen alati hinnanud nende strateegilist taipu, ettevõtlikkust ja erakordset võimet plaane ellu
viia. See on kujundanud dünaamilise ja paindliku rahvusvahelise ettevõtte, kus on tugev kultuur ning pühendunud meeskond. Mul on au olla Inbanki meeskonna liige ning anda oma teadmiste ja kogemustega panus ettevõtte jätkuvasse edusse. Nõukogu esimehena on minu eesmärk suunata väärtust loova ja strateegiliselt kaasatud nõukogu tööd, samuti tegeleda aktiivselt riski ja auditivaldkonnaga, et veelgi tugevdada Inbanki juhtimist ja vastupanuvõimet,“ ütles Erkki Raasuke.
Palju õnne uue rolli puhul! Mida tähendab teie jaoks Inbanki nõukogu esimeheks saamine?
Tänan! Olen olnud Inbanki nõukogus
kaks aastat. See positiivne muutus näitab, et meie koostöö toimib ja tulevikus saame rohkemgi koos saavutada. Inbank on rahvusvahelise haardega kasvuettevõte, millel on sümpaatne kultuur, uudishimu ja tegutsemistahe. See roll annab võimaluse toetada nii Inbanki rahvusvahelist kasvu kui ka ettevõtte strateegilist valmisolekut võimalike kapitaliturgude suunal. See on mulle privileeg, et saan Inbanki inimestega samade eesmärkide nimel töötada.
Teie karjäär on olnud väga mitmekesine – suurpangandus, riigiametid, tehnoloogiaettevõtted. Kuidas see kogemuste pagas teid uues rollis aitab?
Kogemustel on väärtus siis, kui neid edasiseks arenguks aktiivselt kasutatakse ja seda tehes uusi kogemusi ning teadmisi korjatakse. Kuigi olen kokku puutunud mitme valdkonnaga, pean ennast asjatundjaks siiski finantsvahenduse ja juhtimise alal. Need kattuvad Inbanki tegevusega väga hästi ja nii
TÜHJA KÕHUGA KAUGELE
Mäo
Seminariruumid 6, 16 ja 30 inimesele tel 384 6000
mao@sammigrill.ee
Haljala
seminariruumid 8 ja 30 inimesele
tel 384 6001
haljala@sammigrill.ee
saan ilma suurema kõhkluseta nõu anda ning toeks olla.
Olete olnud Inbanki nõukogu liige alates 2023. aastast. Milline on olnud teie senine kogemus ettevõttes ja mis pani teid nõustuma esimehe rolliga?
Hea ja väga hea! Mulle meeldib Inbanki soov kasvada ja julgus uusi asju ette võtta. Samas on Inbanki meeskond kahe jalaga tugevalt maa peal ja oma valikutes ollakse väga pragmaatilised. Tabuteemasid ei ole ja niisama positsioneerimisele aega ei kulutata.
Tabuteemasid ei ole ja niisama positsioneerimisele
aega ei kulutata.
Kuidas on teie senine koostöö Inbanki asutajatega kujundanud teie arusaama ettevõtte kultuurist ja eesmärkidest?
Priit Põldoja ja Jan Andresoo on üsna erinevad inimesed, aga moodustavad
koos tugeva terviku. Inbanki kultuuri alged tulevad otse nende seest ja see kõik on väga tõetruu. Muidugi mõjutavad ja arendavad kultuuri ka teised inimesed, sest Inbankis töötab praegu 450 inimest viies riigis. Mulle on jätnud väga tugeva elamuse mõned korrad, kui olen osalenud kaks korda aastas toimuvatel Inbanki juhtide strateegiapäevadel. Nende ürituste korraldus ja sisu on kõrgel professionaalsel tasemel, mida näeb meie regioonis üsna harva. Inbankis on sarnane optimistlik ja tulevikku vaatav vibe nagu algusaastate Hansapangas ja LHV s, aga äriliselt käib Inbank muidugi oma teed.
Olete öelnud, et soovite suunata väärtust loova ja strateegiliselt kaasatud nõukogu tööd. Mida see teie jaoks tähendab?
Nõukogu roll võib olla erinevates ettevõtetes üsna erinev. See võib olla ühe äärmusena ainult taha vaatav ja kontrolliv või teise äärmusena ärilistesse valikutesse aktiivselt sekkuv. Minu hinnangul on Inbankil vaja
TASUB TEADA
Erkki Raasuke on kogenud finantsjuht, nõukogu liige ja strateegiline nõustaja, kellel on laialdased kogemused panganduse ning ettevõtete juhtimise vallas. Aastatel 1994–2011 töötas Raasuke Hansapangas ja hiljem Swedbankis mitmel juhtival ametikohal, sealhulgas finantsjuhi ning juhatuse esimehena. Aastatel 2012–2013 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik ning tegeles riigi äriühingute omandusküsimustega. Hiljem on ta töötanud LHV Groupi juhi (2013–2016), Luminor Banki tegevjuhi (2016–2020) ja ettevõtte Skeleton Technologies finantsjuhina (2021–2024).
Praegu on Erkki Raasuke Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees ning kuulub alates 2021. aastast ka Enefit Greeni nõukogusse. Inbanki nõukoguga liitus ta 2023. aastal.
professionaalset ja toetavat nõukogu, mis täidab järelevalve rolli, aga sellele lisaks on aktiivseks sparringupartneriks juhtidele äri kasvatamisel ja meeskonna ehitamisel. Koos uute nõukogu liikmetega on meil praegu üsna asjalik teadmiste ja kogemuste pagas, mis Inbanki arenguks tööle panna. Selle korraldamine ongi nõukogu esimehe peamine ülesanne.
Me ei taha lati alt läbi joosta ja IPO ei ole eraldiseisev eesmärk.
Millised on teie esimesed prioriteedid nõukogu esimehena?
Inbanki prioriteedid on otseselt ka nõukogu prioriteedid. Peame oluliseks tagada järjekindel ja kasumlik kasv meie neljal põhiturul, saavutada „mustad numbrid“ Tšehhis, teha ettevalmistused ühele LääneEuroopa turule sisenemiseks ja arendada meie ärimudelit nii, et me saaksime luua riskivarasid teistele investoritele ega peaks kogu mahtu ise finantseerima. Tahame mängida meie tugevustele.
Kuidas hindate Inbanki valmisolekut IPOks ja millist rolli mängib nõukogu selles protsessis?
Finantstehniliselt on Inbank IPOks valmis juba täna. Aga meie suurus, kapitali kaasamise vajadus ja ajastus ei ole veel optimaalsed. Me ei taha lati alt läbi joosta ja IPO ei ole eraldiseisev eesmärk. Õnnestunud aktsiate noteerimine võimaldab meie tuleviku ekspansiivset kasvu finantseerida. Sellesse hetkesse jõudmiseks peame oma vundamenti natuke tugevamaks ehitama. Kui vaatate uute nõukogu liikmete profiile, siis just seda need inimesed tegema tulevadki.
Olete maininud ka vajadust tugevdada riskijuhtimist ja auditivaldkonda. Mis on teie hinnangul peamised riskid, millega Inbank lähiaastatel silmitsi seisab, ning milliseid samme plaanite astuda, et tugevdada Inbanki juhtimist ja vastupanuvõimet? Need arengud käivad iga muutusega,
Inbank tugevdas nõukogu
Finantstehnoloogiaettevõte Inbank teatas, et 31. märtsil 2025 toimunud korralisel üldkoosolekul valiti nõukogusse kaks uut liiget: rahvusvahelise kogemusega kapitaliturgude ekspert Isabel Faragalli ja tehnoloogiavisionäär Sergei Anikin.
Nende ametiaeg algas 1. aprillil 2025 ja kestab kolm aastat. Nõukogu koosseisus toimunud muudatuste eesmärk on tugevdada Inbanki juhtimisstruktuuri ja toetada ettevõtte teekonda börsiettevõtteks saamisel.
Inbanki nõukogu endine esimees Jan Andresoo jätkab nõukogu liikmena ning asub ühtlasi juhtima Inbanki toote- ja kanalistrateegiat, toetamaks ettevõtte üleminekut platvormipõhiseks äriks enne eesseisvat IPO teekonda.
„Inbank on endiselt asutajate juhitud ettevõte, kus mina ja Priit Põldoja osaleme ettevõtte tegevuse arendamisel ning suunamisel ka edaspidi. Minu eesmärk on tagada, et Inbank jätkaks innovatsiooniga ja looks reaalset väärtust meie partneritele ning klientidele,“ ütles Jan Andresoo.
Inbanki uus nõukogu koosneb seitsmest liikmest: lisaks uutele liikmetele Isabel Faragallile ja Sergei Anikinile kuuluvad nõukogusse Erkki Raasuke, Jan Andresoo, Roberto di Silvestri, Triinu Bucheton ja Raino Paron.
aga eriti kiire kasvuga kaasas. Ma ei arva, et meil praegu kusagilt pitsitaks. Kui aga lisandub järgmine turg, laienevad hoiuste kaasamise võimalused ja lisanduvad uued koostöömudelid partneritega, siis riskijuhtimise võimekus peab liikuma nende arengute ees, mitte taga. See on loomulik areng ja nõukogul on siin oma oluline roll kanda.
sega, mis avaldub üsna ainulaadses äri mudelis – embedded finance . Ma ei näe praegu ühtegi välist piirangut meie edasisele kasvule. Kõik on meie endi kätes ja meie endi võimekuses kinni. Mis aga ei tähenda, et kasv ja uued turud kuidagi lihtsalt tuleksid. Seda teab iga ettevõtja ja juht, kes proovib enda tegevust turvalisest kodust kaugemale viia.
Kui vaadata järgmise kolme aasta peale – mida loodate selle perioodi lõpuks koos nõukoguga saavutada?
kasvule.
Ma ei näe praegu ühtegi välist piirangut meie edasisele
Mida peate Inbanki suurimaks tugevuseks ja millised on need valdkonnad, kus näete suurimat arengupotentsiaali?
Inbanki tugevus on ettevõtlikkus koos kõrge tehnoloogilise võimeku
Ma loodan, et Inbankist saab kolme aasta jooksul tugev ja usaldusväärne bränd Euroopas, mis tegutseb vähemalt kuuel atraktiivsel turul, on kasvanud kaks korda suuremaks ning on paljude uute investorite poolt hinnatud investeerimis objekt. Ja need inimesed, kes sellesse arengusse panustavad, tunnevad, et see on olnud üks paremaid aegu või kõige parem aeg nende tööalases elus.
Isabel Faragalli
Sergei Anikin
„Olof on strateegiline ja asjatundlik. Tema kogemus selle ärivaldkonna juhtivatel ametikohtadel loob tugeva aluse meie tegevuse jätkuvaks edukaks arendamiseks,“ ütles Swedbanki president ja tegevjuht Jens Henriksson.
Olof Sundbladil on magistrikraad majanduses ja ärijuhtimises Stockholmi Kõrgemast Majanduskoolist.
Varem on ta olnud Balti panganduse finantsjuht ja 2006. aastast on ta töötanud erinevatel ametikohtadel finantssektoris.
Palju õnne uue ametikoha puhul! Millised on teie esmased muljed ja tunded seoses tööle asumisega Swedbanki Balti panganduse juhina?
Aitäh! Mul on suur au, ent samas ka suur vastutus asuda Swedbanki Balti panganduse juhiks ja liituda Swedbanki grupi täitevkomiteega. Ootan põnevusega koostööd oma kolleegidega Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis, et ühiselt tugevdada meie liidrirolli Balti finantssektoris.
Olof Sundblad: Balti riikide finantsturul on suur potentsiaal
Swedbank nimetas Olof Sundbladi Balti panganduse alaliseks juhiks, tunnustades tema strateegilist mõtlemist ja pikaajalist kogemust finantssektoris.
Sundblad, kes on olnud Balti panganduse finantsjuht alates 2021. aastast ja juhi kohusetäitja 2024. aastast, jagab oma visiooni ning eesmärke uuel ametikohal.
Tekst: Sigrid Aunap Fotod: Swedbank
Kuidas on teie varasem kogemus
Balti panganduse finantsjuhina teid uueks rolliks ette valmistanud?
Peaaegu kahekümneaastane töökogemus pangandussektoris, sealhulgas juhtivatel ametikohtadel Rootsis, Suurbritannias ja Balti riikides, on andnud mulle selleks ametiks tugeva aluse.
Ainult avatud arutelukeskkonnas suudame luua uuenduslikke lahendusi.
Swedbankis täitub mul kümnes aasta, mille jooksul olen juhtinud erinevaid valdkondi, sealhulgas riskijuhtimise ja varahalduse üksustes. Alates 2021. aastast olen olnud ametis Balti panganduse finantsjuhina. Olen töötanud ka Credit Suisse’is, Handelsbankenis ja Luminor Groupis.
Milline teie senistest ametikohtadest on enim mõjutanud teie juhtimisstiili ja kuidas iseloomustaksite oma juhtimisviisi Balti riikide mitmekesises ning dünaamilises keskkonnas?
Minu arengut juhina on sügavalt mõjutanud suurepärased juhid, kellega mul on olnud au koos töötada ja kelle tegutsemist olen saanud kõrvalt jälgida. Samuti on minu juhtimisstiili oluliselt mõjutanud erinevad meeskonna ja tegevjuhid, kellega kohtusin oma karjääri algusaastatel Londonis. Juhina pean oluliseks olla aus, avatud ja siiras oma kolleegidega, andes neile samas vabaduse iseseisvalt tegutseda. Julgustan neid oma mõtteid jagama ja ideid arendama, sest ainult avatud arutelukeskkonnas suudame luua uuenduslikke lahendusi.
Olete rääkinud Eesti, Läti ja Leedu kasvavatest majandustest ning võimalustest. Millistes valdkondades näete Swedbanki jaoks kasvuvõimalusi Balti riikides?
Balti finantsturul on suur potent
siaal. Eesti, Läti ja Leedu pakuvad palju võimalusi, kuna need turud on võrreldes näiteks Rootsiga suhteliselt küllastumata. Üldiselt vajab kasvav majandus rohkem laenuandmist, ning me näeme suurt potentsiaali nii ettevõtete kui ka eraisikute laenuturul, eriti investeeringute osas, mis on seotud infrastruktuuri arendamise ja Balti riikide energiasõltumatuse tugevdamisega.
Lisaks näeme Swedbankis tugevaid väljavaateid säästmis ja investeerimiskultuuri arendamisel. Selle valdkonna kasv parandab märkimisväärselt meie klientide finantsseisundit ja tagab nende tulevase rahalise kindlustatuse. Balti riigid on selges kasvufaasis, mistõttu oleme tuleviku arengusuundade osas väga optimistlikud.
Kuidas plaanite täiustada kliendikogemust nii era kui ka äriklientide jaoks?
Swedbankis on kliendikeskse mõtteviisi hoidmine äärmiselt oluline. See tähendab, et uute toodete ja teenuste arendamisel lähtume nii klientide praegustest kui ka tulevikuvajadustest. Seetõttu suhtleme pidevalt oma klientidega ja kaasame neid lahen
duste väljatöötamisse, et muuta nende finantselu lihtsamaks ja mugavamaks.
Mõned finantsvaldkonnad, nagu näiteks investeerimine, ei ole alguses kergesti omandatavad, mistõttu keskendume klientide harimisele ning tutvustame selliseid lahendusi nagu mikroinvesteerimine, mis muudab investeerimisega alustamise lihtsaks.
Soovime olla oma klientidele kergesti ligipääsetavad, et kliendid saaksid finantsnõu just siis, kui nad seda vajavad. Meie eesmärk on, et iga kliendikohtumine oleks sisukas ja kaasahaarav, pakkudes personaalseid finantssoovitusi ning lahendusi täpselt õigel hetkel. Meie kliendisuhtlus algab ja toimub enamasti küll Swedbanki mobiilirakenduses, kuid suunatakse vajadusel sujuvalt teistesse panga kanalitesse.
Kuidas näete finantsteenuste arengut Balti riikides järgmise paarikümne aasta jooksul?
Finantsteenuste areng Balti riikides kulgeb käsikäes ülemaailmsete valdkonnatrendidega. Prognoosime automatiseeritud lahenduste laiemat kasutuselevõttu, tehisintellekti ja teiste tehnoloogiliste uuenduste integreeri
mist, suuremat keskendumist personaalsele finantsnõustamisele ning pangateenuste laienemist sisseehitatud finantseerimislahenduste kaudu. Lisaks jätkavad pangad olulist rolli strateegiliste tööstusharude rahastamisel, tagades nende kasvu ja arengu kogu ühiskonna hüvanguks.
Mis on see, mis teid Balti regioonis töötades enim innustab?
Selleks on kindlasti inimesed, kellega mul on õnn külg külje kõrval iga päev töötada. Swedbankis on meil väga eriline meeskonnatunne ja kogukonnavaim, me tõeliselt hoolime üksteisest, toetame kasvu, arengut ja kaasatust.
Loomulikult teenindame oma sidusrühmi ja investoreid ning täidame seatud eesmärke, kuid meie inimesed ja kliendid on meile kõige olulisemad. Eestis, Lätis ja Leedus oleme selles tõeliselt head – pole juhus, et Swedbank on viimased kuus aastat järjest olnud Baltimaade armastatuim bränd. Mul on au töötada Balti regioonis juhtivas pangas, kus meil on võimalik igapäevaselt oma klientide elusid positiivselt mõjutada.
Mis on teie arvates suurim väljakutse pankade juhtimisel kolmes erinevas riigis?
Iga ettevõtte jaoks on oluline tegutseda stabiilses ja etteaimatavas ärikeskkonnas, kus regulatiivne raamistik on asjakohane, õiglane ja toetab majanduse ning ühiskonna kasvu. Teatud küsimustes on riikidel ühine lähenemine, millest kõik saavad kasu, kuid on teemavaldkondi, kus ollakse veendunud, et ühtne lahendus ei sobi kõigile. Just need eripärad koos mitmekesisusega moodustavadki Eesti, Läti ja Leedu erilise väärtuse. Balti pangandus on üks Swedbanki neljast ärivaldkonnast, millel on ligi 3,5 miljonit eraklienti ning 300 000 äriklienti Eesti, Läti ja Leedu koduturgudel. Swedbank Baltics AS moodustab ligi kolmandiku Swedbanki grupi ärikasumist.
TASUB TEADA
juhtumitele, mis nõuavad rohkem inimlikku tähelepanu või personaalset nõustamist.
AI aitab pankadel ka pettusi tuvastada ja analüüsib andmeid, et pakkuda klientidele just neile vajalikke teenuseid. See on suur muutus võrreldes ajaga, mil kõik kliendid said samu reklaame. Isikupärastatud finantsotsused ei ole enam pelgalt võimalus, vaid klientide ootus, mida AI aitab täita.
AI ei ole pelgalt efektiivsuse tööriist, vaid ka abiline otsuste tegemisel.
Tänapäeval kasutavad mõned pangad tehisintellekti juba ka krediidiriski hindamiseks, investeerimissoovituste andmiseks või isegi juriidiliste dokumentide analüüsiks. Need globaalsed praktikad näitavad,
et AI ei ole pelgalt efektiivsuse tööriist, vaid ka abiline otsuste tegemisel.
Väljakutsed: tasakaal, oskused ja turvalisus Üks suuremaid väljakutseid on tasakaalu leidmine tehnoloogilise efektiivsuse ja inimliku kontakti vahel. Paradoksaalselt, mida rohkem tehnoloogia areneb, seda enam hindavad inimesed siirast omavahelist suhtlust. Seetõttu võib tuleviku konkurentsieelis sõltuda mitte
ainult AI algoritmide täpsusest, vaid ka võimest säilitada inimlikkus isegi digitaalses keskkonnas. Tehnoloogia peab inimest toetama, mitte asendama.
Samuti on oluline arvestada ühiskondlikku konteksti, kus digioskused on erinevad – tehnoloogia areneb kiiremini, kui kõik suudavad sellega sammu pidada. Seetõttu peavad innovaatilised lahendused olema kohandatud erineva ettevalmistusega inimestele: nii neile, kes hea meelega vaid digilahendusi kasutaksidki, kui ka neile, kes eelistavad endiselt pangakontorisse kohale tulla.
Teine kriitiline aspekt on turvalisus. AI areneb, kuid see töötab ka petturite ja kriminaalide kasuks. Näiteks hääle kloonimise või automatiseeritud sõnumite abil suudetakse imiteerida lähedaste inimeste või panga esindajate hääli. Sellised juhtumid tuletavad meelde, et AI ei ole mitte ainult võimalus, vaid ka vastutus. Peame olema alati samm ees ja harima ka kliente: isegi kõige
arenenumate tehnoloogiate ajastul ei tohi me unustada kriitilist mõtlemist.
Tehnoloogia on vahend, inimene ja tema vajadused aga eesmärk AI muudab lisaks pangandusele ka teisi valdkondi. Näiteks e kaubanduses aitab see analüüsida ostjate käitumist reaalajas, prognoosida nõudlust ja soovitada tooteid vastavalt individuaalsetele harjumustele. Sama loogika kehtib ka finants sektoris –mida paremini klienti mõistad, seda asjakohasemat teenust saad talle pakkuda.
Tulevikus saab AI pankades veelgi suurema rolli ja selle kasutusvaldkonnad ulatuvad personaalsest finantsnõustamisest kuni riski hindamiseni. Samal ajal kasvab ka klientide ootus inimliku läheduse suhtes. Seetõttu on peamine küsimus: kuidas hoida tasakaalu? Meie vastus on lihtne: tehnoloogia on vahend, aga inimene ja tema vajadused on eesmärk.
SA Eesti Kaevandusmuuseum
Jaama 100, Kohtla-Nõmme alevik, Toila vald, Ida-Virumaa, Eesti
Eesti ettevõtted jäävad tehisaru võidujooksus maha
Arenguseire Keskus toob oma aastaraamatus välja, et tehisaru levik tõstab oluliselt ettevõtete tootlikkust, kuid Eesti ettevõtted on võrreldes Taani ja Soomega maha jäämas tehisintellekti rakenduste levikus.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov selgitas, et avaliku sektori digiteenuste vallas on Eesti jätkuvalt Euroopa eeskujude hulgas, kuid ettevõtete digitaliseerimise tase on tagasihoidlikum. „Meie ettevõtete digitaliseerimise tase on Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas kõigest 16. positsioonil, lisaks iseloomustab Eestit suur erinevus tippettevõtete ja väiksemate ettevõtete vahel, mille üheks põhjuseks on digitehnoloogiate leviku koondumine suurematesse ning tootlikumatesse ettevõtetesse,“ ütles Danilov ja lisas, et tehisaru laiema kasutusele tulekuga see lõhe pigem süveneb.
Arenguseire Keskus kirjutab aastaraamatus, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus on oluline majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks ning digitaliseerimisse panustavad ettevõtted on majanduskriiside suhtes vastupidavamad ja suudavad kiiremini taastuda.
Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi kohaselt on Eesti ettevõtted võrreldes Taani ja Soomega maha jäämas tehisintellekti rakenduste levikus. Samas tõendas hiljutine Tartu Ülikooli uuring, et juba lühiajaline tehisaru rakendamine tõstab ettevõtete tootlikkust üle 7%. „Kasu tehisaru rakendamisest on veelgi suurem, kui seda ei rakendata üksnes tugiprotsessides, vaid ka ettevõtte põhitegevuses ning kui sellega kaasneb laiem ärimudeli muutus,“ lisas Danilov. Samas takistab tehisaru laiemat levikut ettevõtete väiksus, mille tõttu ei tasu kõrgtehnoloogilised lahendused ennast alati ära või ei ole piisavalt sisendandmeid.
www.kaevandusmuuseum.ee info@kaevandusmuuseum.ee tel 332 4017
Võimalused Kaevandusmuuseumis ettetellimisel:
ekskursioonid nii maa all kui maa peal
konverentsi- ja seminariruumid nii maa all kui maa peal (kuni 200 kohta teatristiilis ja kuni 180 kohta laudadega)
retromajutus (34 kohta)
saun (15 kohta)
kohvik ja catering (toitlustamine nii maa all kui maa peal)
territoorium suurürituste korraldamiseks
meeskonnakoolitused, ühisüritused
lisavõimalused: karjäärisafari, vee-, kaatri-, seiklusmatkad, ronimisseinal kaljuronimine jne
KAEVANDUSMUUSEUM
PAKUB SEIKLUSI NII MAA ALL KUI MAA PEAL
SALACIA
RAAMATUPIDAMISBÜROO
Usalda oma raamatupidamine meie spetsialistidele. Esimene konsultatsioon tasuta!
TEENUSED
• Raamatupidamine –raamatupidamisteenus vastavalt kliendi vajadustele
• Majandusaasta aruanded –majandusaasta aruannete koostamine
• Nõustamine – nõustamine majandusarvestuse teemadel
• Üksikjuhtumite lahendamine –mittestandardsed probleemküsimused
PAKUME
1. Nii klassikoolitusi kui online- ja veebikoolitusi, mis on suunatud konkreetsele kliendile – valmistame ette teile sobiva programmi nii kohustuslike (24 h tööohutuse koolituse; 16 h ja 6 h esmaabikoolituse) kui ka Teie valitud täiendkoolituste jaoks.
2. Avalikke tööohutuse 24h väljaõppe ja täiendõppe koolitusi, esmaabikoolitusi.
ESMAABIKOOLITUSED
Standardprogramm või teie valitud teema. Koolituse sihtrühm: esmaabiandja, autokoolis B-kategooria juhiloa omandaja, relvaloa taotleja, muu esmaabihuviline.
TÖÖOHUTUSE KOOLITUSED
Töötervishoiu ja tööohutuse väljaõppekoolitus töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnaspetsialistile, ettevõtjale.
KOOLITUSTELE REGISTREERUMINE VEEBILEHEL, TONDIHOBU KOOLITUSKESKKONNA kaudu või e-postil info@tondihobu.ee.
Kontor ja TONDIHOBU Koolituskeskuse koolitusklass: Kadaka tee 133, Tallinn, II korrus, sissepääs 3
KONTAKTID: tel 5780 9806 | info@tondihobu.ee | Kadaka tee 133, 12915 Tallinn
tondihobu.ee tondihobu.ee/koolitused
Sertitseeritud
Ille Nakurt-Murumaa