Eesti Põllumajandus (kevad 2024)

Page 1

EESTI

PÕLLUMAJANDUS

Taastav põllumajandus toob loomad karjamaale

Innovatsioon põllumajanduses on möödapääsmatu

Eestimaine bioressurss ootab kasutuselevõttu

Maasikakasvatusel katmikalal on palju eeliseid

Aiandusturbale võrdväärset substraati ei ole

2,98 € ISSN 2733-2934
HIND:
9 772733 293011
Väljaande koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
2024
Kevad Kuidas mahetootjad hinnasurvega toime tulevad?

Muutused on õhus

Eesti teraviljakasvatus püstitab viljelusvõistlustel hämmastavaid rekordeid, meie lehmade maailmatasemel produktiivsus on lausa legendaarne. Eesti tõuaretus on jõudsate sammudega lähenenud maailma tipptasemele ja näib, et paremaks minna ei saagi.

Samas toimub see kõik olukorras, kus meie põllumehed on toetuste poolest Euroopa kolleegidega võrreldes kehvemas seisus ja viimastel aastatel toimunud sisendhindade tõus sööb ära suure tüki plaanitud kasumist.

Meie põllumajandus toimib justkui viimse piirini timmitud masinavärk ja paljud, kes selles masinavärgis tegutsevad, tunnevad, et tegelikult ei ole nii võimalik lõpmatuseni edasi minna. Intensiivne majandamine kurnab välja maad, kurnab välja loomad. Väljakurnatud maa nõuab üha enam keemilisi lisaaineid ja masinavärk lisab vaid kiirust.

Sellest rattast väljapääsemiseks on vaja hoog maha võtta ja minna tagasi algusesse ehk mullad terveks teha. Sellest ongi tulnud mõiste „taastav põllumajandus“.

Aasta algul peeti Tallinnas rahvusvahelist taastava põllumajanduse foorumit Northen Roots, kus võis näha, et see teema ei ole oluline vaid üksikutele visionääridele, vaid väga paljudele tegevpõllumeestele.

„Taastav põllumajandus ei ole tootmisviis, vaid mõttemaailma muutus,“ selgitab agronoom Karl Lindam, kes on üks taastava põllumajanduse eestkõnelejaid Eestis.

Selle peamiseks eesmärgiks on jätkusuutlikkus ja põllumeeste sõltuvuse vähendamine välistest sisenditest, mistõttu keemiliste sisendite kasutamise vähendamine võib küll saagikust osaliselt mõjutada, kuid samas suurendab hektari tulukust.

Praegu oleme alles protsessi alguses ja uutele tootmisviisidele üleminek peab toimuma järk-järgult, pidevalt katsetades ja kogemusi saades. Suur muutus peab toimuma ka mõtteviisis, sest miks hakata järsku toimima teistmoodi, kui senine süsteem on end õigustanud aastakümneid?

Suurt laeva ei saagi pöörata korrapealt, kuid oluline on see, et mõistetaks pööramise vajadust.

VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

Toimetas ja lood kirjutas: JANA RAND Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: KAIRE PUUMETS-SÕBER TRÜKK PRINTALL

REKLAAM

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee

MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

MARIA SOOTLA maria.sootla@delfi.ee

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

SISUKORD

4–6 Eesti põllumajandus arvudes

9–12 Milline on meie põllumajandus 10 aasta pärast?

15–19 Taastav põllumajandus elustab mullad

23–26 Eestimaine bioenergia ootab kasutuselevõttu

29–30 Digiteerimine ja automatiseerimine on põllumajanduse võtmeküsimused

34–38 Väetiste puudust pole karta, hinda aga küll

35–36 Kuivati pole luksusasi, vaid hädavajadus

38–41 Teraviljakasvatajal tuleb ilm üle kavaldada

43–44 Arukate külade võrgustik panustab maaelu kvaliteeti

49–54 Maasikakasvatuse edu võti on pikk hooaeg

57–58 Muutused põllumajanduses vajavad uusi taimesorte

61–64 Eestile sobib mahetootmine

66–68 Kuidas mahemaalt rohkem kasu saada?

71–75 Eesti veisekasvatus Euroopa tipus

77–82 Turba kasutuse kliimamõju tuleb teaduslikult põhjendada

3 SISSEJUHATUS
Foto: Shutterstock

Eesti põllumajandus arvudes

Statistika andmetel on viimasel aastal põllumajandustootjate hulk vähenenud ning haritavat pinda ühe ettevõtja kohta saab aina rohkem. See aga näitab, et põllumajandustootmine koondub üha enam suurtootjate kätte.

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini ning on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL) suurimaid.

Eestis oli 2023. aastal 10 700 põllumajandustootjat, kelle kasutuses oli pea 980 000 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad. Põllumajandusmaa pind tootja kohta oli Eestis 91 hektarit. EL-i keskmine oli 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 17 hektarit, Lätis 29 ja Soomes 50 hektarit.

Enamik Eesti tootjaid on siiski alla 20-hektarilise põllumajandusmaaga väiketootjad, kes tegelevad põllumajandusega ainult osaajaga. Viiendikul tootjatest on seevastu vähemalt 100 hektarit põllumajandusmaad. Mullu tootsid 2400 suurimat tootjat 93% Eesti põllumajandustoodangust.

Põllumajandustootjate arv on vähenenud pea igas maakonnas. Kõige enam ehk 14% vähenes nende arv Jõgevamaal ning 11% Võrumaal, ainukesena kasvas tootjate arv veidi Harjumaal. Tegevuse lõpetasid eelkõige vanemate, üle 55-aastaste juhtidega ja alla 100-hektarilise põllumajandusmaaga tootjad.

Teistest enam vähenes loomade, lindude ja mesiperedega tootjate arv. Samuti kahanes mahepõllumajandustootjate arv.

Statistika ülevaatest selgus seegi, et juba 63% põllumajandusmaast haritakse

Eesti

energia- ja keskkonnasäästlikult kaitsvat maaharimist või otsekülvi kasutades.

Masinate ja seadmete uuringumoodulis näitasid 1000 tootjat põllutöödel täppisviljelusmeetodite (automaatse varieeruva põlluharimise) kasutamist, 740 kasutab taime- või loomakasvatuses roboteid (isejuhtivad masinad, marjakorjerobotid, lüpsi- või söötmisrobotid jms)

ja 970 kasutab energia tootmiseks päikesepaneele.

Põllumajandus on üsna väikese osakaaluga

Põllumajandus annab praegusel hetkel umbes 1–2% Eestis loodud lisandväärtusest ja selles valdkonnas töötab 2% hõivatutest. Toidutööstuses töötab samuti

Põllumajandusmaa pind tootja kohta

Eestis 2023. aastal ja EL-is 2020. aastal

Tšehhi

Eesti (2023)

Taani

Prantsusmaa

Rumeenia Malta

Põllumajandusmaa pind

umbes 2% hõivatutest ja see annab 2% lisandväärtusest.

Põllumajanduse kogutoodangust moodustavad suurima osa piim (28%), teravili, kaunvili ja õliseemned (24%). Veised, sead, lambad, kitsed ja linnud annavad 21%, kartul, puu- ja köögivili, lillekasvatus ning puukoolid 8% põllumajanduse kogutoodangust.

Toidutööstus annab 13% töötleva tööstuse lisandväärtusest ning suurima osa moodustab piima- ja lihatööstuse (vastavalt 24% ja 19%) toodang.

Tegevuse lõpetasid eelkõige vanemate, üle 55-aastaste juhtidega ja alla 100-hektarilise põllumajandusmaaga tootjad.

Eesti põllumajandus ja toidutööstus on ekspordikesksed tegevusalad, andes umbes 8% Eesti kaupade koguekspordist. Isevarustatus on tagatud teravilja, piima ja piimatoodete ning õliseemnete osas. Kuigi viimastel aastatel on toidukaupu eksporditud rohkem kui sajasse erinevasse riiki, on valdavad sihtturud lähiriigid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi. Suurima panuse eksporti annavad piima- (21%), teravilja(12%) ja kalasektor (10%).

Kohanemine kliimamuutustega

Taime- ja loomakasvatuses nõuab üha suuremat jõupingutust kohanemine kliimamuutustega, mille tõttu laieneb taimehaiguste ja -kahjurite levik, ning nende muutuste leevendamine, mis eeldab seniste praktikate muutmist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist. Praeguste taimekaitsevahendite kasutusvõimalused pigem ahenevad ning üha tähtsamaks muutub integreeritud taimekaitsevõtete laialdasem juurutamine ja agroökoloogia.

Loomakasvatuse ees seisab ülesanne ennetada võimalikke taude ja haigusi ning rakendada tõhusamalt bioohutuse nõudeid.

Põllumajandustootmiseks kasutatav maa on suures osas kuivendatud. Maaparandussüsteemid on vanad ja suur osa nendest amortiseerunud. Kliimamuutustega võib kaasneda sademete hulga kasv ning tormide ja äärmuslike

ilmastiku olude sagenemine, mistõttu muutuvad toimivad kuivendussüsteemid üha tähtsamaks.

Piima kokkuostuhinnad langesid Statistikaameti andmetel osteti 2023. aastal Eesti põllumajandustootjatelt 859 600 tonni piima, mille eest tasuti põllumeestele ligi 375 miljonit eurot. Aasta keskmine kokkuostuhind oli 436,73 eurot tonni eest, mis on 5,8% madalam kui aasta varem.

2022. aasta detsembris oli piima kokkuostuhind kõrgem kui kunagi varem –544,15 eurot tonni eest. Möödunud aasta

alguses hakkas kokkuostuhind langema, jõudes augustis aasta miinimumini ehk 397,31 euroni tonni kohta. Aasta teises pooles hind taas tõusis ja detsembris maksti piimatootjatele 426,87 eurot tonni eest.

Eesti piima kokkuostuhind on aastaid järginud EL-i riikide trendi ja sõltunud suuresti olukorrast välisturul ning välisriikide nõudlusest, kuna arvestatav osa Eesti piimast ja piimatoodetest läheb ekspordiks. Eesti piima kokkuostuhind on pidevalt madalam kui EL-i keskmine ja jäi 2023. aasta detsembris 7% keskmisest madalamaks.

Piima kokkuostuhind EL liikmesriikides detsembris 2021 ja 2022

Hektar
Rootsi Belgia Holland Läti Austria Ungari Portugal Itaalia Sloveenia
0 20 40 60 80 100 120 140
€/tonn
konfidentsiaalsed andmed
Luksembu… KüprosHolland Taani BelgiaRumeeniaEL(v.a.Suurbritannia)Hispaania Soome EestiHorvaatia Tšehhi LeeduPrantsusmaa 0 200 400 600 800
Allikas: statistikaamet, EUROSTAT
*
dets.22 dets.21
EUROSTAT
Allikas: statistikaamet,
Kõige suurema panuse toidutööstuse ekspordist annab piimatööstus. Foto: Vallo Kruuser
põllumehel on harida pea kõige rohkem maad inimese kohta. Foto: Arvi Kriis
4 5 STATISTIKA STATISTIKA

EL-i riikide keskmine piima kokkuostuhind möödunud aasta detsembris oli prognoositavalt 461,4 eurot tonni eest. Lähiriikidega võrreldes on Eesti piima keskmine kokkuostuhind kõrgem kui Lätis ja Leedus, aga oluliselt madalam kui Soomes.

Põllumajandustootjatelt kokku ostetud piima kogus suurenes aastaga 7,5%, mis on viimaste aastakümnete suurim. Kokkuostetud piimast toodeti 2023. aasta esialgsetel andmetel 231 000 tonni erinevaid piimatooteid, sealhulgas 104 000 tonni joogipiima, 50 500 tonni juustu ja kohupiima, 36 000 tonni hapendatud piimatooteid ning 4700 tonni võitooteid.

Teraviljasaak langes oluliselt

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamiku teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak seevastu suurenes 9%.

Eelmisel aastal kasvatati teravilja 352 000 hektaril, mida on 3% vähem kui 2022. aastal. Teravilja kasvupind vähenes, kuna eelmise aasta ilmastikuolude tõttu koristati tavapärasest suurem osa viljast haljassöödaks.

208 000 hektarit põllupinda oli taliteravilja ja ülejäänu suviteravilja all. Talivilja saagikus oli 15% madalam kui aasta varem, keskmiseks saagiks kujunes 4,1 tonni hektarilt. Suvivilja saadi 2,5 tonni hektarilt ehk 2022. aastaga võrreldes lausa 28% vähem.

Maakonniti varieerus keskmine teravilja saagikus 2,6 tonnist Võrumaal ja 2,8 tonnist Harjumaal kuni 4,2 tonnini hektarilt Jõgevamaal. Kokku koristati 2023.

Teraviljasaak 2015–2023

aastal Eesti põldudelt 694 000 tonni nisu, 332 000 tonni otra, 62 000 tonni rukist ja 81 000 tonni kaera.

Ebasoodne ilmastik vähendas saake

Kevadine külm, suvine põud ja liigniis ke sügis vähendasid ka teiste kultuuride saaki. Muudest põllukultuuridest vähe nes kaunvilja kogusaak 4% ja rapsi ning rüpsi saak 37%. Seejuures saadi kaunvil ja hektarilt keskmiselt 2,2 tonni ja rapsi ning rüpsi 1,8 tonni.

Mitmeaastaste põllumaa söödakul tuuride saak vähenes 11%, samas maisi saak suurenes 17% ning tera- ja kaunvilja koristati haljassöödaks koguni kaks kor da rohkem kui aasta varem.

Tonni Suviteravili Taliteravili 2015 2016 2017 0 250 000 500 000 750 000 1 000 000 1 250 000 1 500 000 1 750 000
6 STATISTIKA
Teraviljasaaki vähendas ebasoodne ilmastik.

Milline on meie põllumajandus

Kolme viimase aasta kestel koostati Maaelu Teadmuskeskuses

ning edu aluseks on koostöö ettevõtete, teadus- ja haridussektori, kohalike kogukondade ning otsustajate vahel.

Nii maaelu kui ka biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist visiooni, terviklikku ja strateegilist lähenemist ning stabiilseid poliitilisi

Prognoosimudel 10 aastaks

Prognoosimudel koondab andmeid, mille põhjal on võimalik analüüsida, milliseks võib kujuneda Eesti põllumajandustoodang kümneaastases perspektiivis. Mudel võtab seejuures arvesse sektori eripärasid ning poliitikastsenaariumeid, mis võivad tulemusi mõjutada. Maaelu teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna töötaja Eduard Matvejev kirjutab, et

prognoosi mudeliga arvutatud tulemusi kasutatakse iga-aastase riikliku energia- ja kliimakava koostamisel. Lisaks antakse nendele tuginedes Euroopa Komisjonile ülevaade teiste sektorite seas ka põllumajanduses tekkivate kasvuhoonegaaside heite prognoosist, nende vähendamiseks rakendatavast poliitikast ja võetavatest meetmetest.

Meie põllumajandusja toidusektor vajab tuge kohanemiseks erinevate rahvusvaheliste kokkulepete ning nõuetega.

Prognoosimudel peab võimaldama ette arvestada põllumajandusloomade arvu, maa ja väetiste kasutamist, samuti põllumajandustootjate sissetulekut vastavalt muutuvatele turu- ja makromajanduslikele tingimustele ning arvestades põllumajandus- ja kliimapoliitikat

9 TULEVIKUVISIOON

dünaamiliselt kümneaastases perspektiivis ning sealt edasi staatiliselt kuni aastani 2050.

Süsteem peab arvesse võtma Eesti eripära ja annab võimaluse analüüsida ja prognoosida erinevaid poliitikastsenaariumeid (toetusmeetmeid) eelkõige kümneaastases perspektiivis, samuti prognoosida põllumajandustootjate sissetulekut vastavalt muutuvatele turu- ja makromajanduslikele tingimustele.

Prognoosimudel peab võimaldama ette arvestada põllumajandusloomade arvu, maa ja väetiste kasutamist, samuti põllumajandustootjate sissetulekut.

Kuna põllumajandussektor toetab järjest rohkem kliimaga seotud rohetegevusi, siis on need tegevused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika praegusel eelarveperioodil (aastad 2021–2027) peamisena fookuses. Eesmärk on vähendada kliimamuutusi kiirendavat ja

õhukvaliteeti kahjustavat põllumajandustootmise mõju ning toetada tarka ja kestlikku põllumajandust.

Loodud mudeli abil on võimalik prognoosida põllumajandusloomade arvu, maa ja väetiste kasutamist ning põllumajandustootjate sissetulekut tulevikus.

Prognoosimudel annab võimalikud tulemused kolme stsenaariumi puhul: põllumajanduslikus tootmises ei toimu muutusi;

mahetootmine asendub tavatootmisega (muutuvad kasutatavate väetiste kogused);

teravilja kasvupind suureneb 30% võrra püsirohumaade arvelt (muutuvad kasutatavate väetiste kogused).

Põllukultuuride kasvupinna, saagikuse ja loomakasvatuse prognoosimisel kasutatakse alusena erinevaid saadaolevaid andmeid: teravilja kokkuostuhind ja maailmaturuhind, tarbijahinnaindeks, põllumajandussisendite ostuhinnaindeks ning taimekasvatussaaduste tootjaindeks, ilmastik ja väetamine, mulla boniteet, maakasutuse jaotus põllukultuuride kaupa, loomade arv, piimatoodang, loomade produktiivsus, toorpiima ja liha kokkuostuhind, Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika toetused ja keskmine brutopalk.

Põllumajandusmaa osakaal suureneb

2023. aasta juunis koostatud prognoosi baasstsenaariumi kohaselt on 2032. aastal prognoositav põllumajandusmaa pindala 973 310 hektarit, mida on võrreldes 2022. aastaga 1,3% rohkem. Teravilja kasvupind suureneb ligi 5% ning kaunviljade ja õlikultuuride kasvupind väheneb (vastavalt 3% ja 10%). Samuti suureneb taliteraviljade kasvupind ja saagikus. OECD-FAO prognoosi kohaselt langeb prognoosiperioodi lõpuks nisu maailmaturuhind viiendiku võrra (21%) ning sellest tulenevalt alaneb nisu kokkuostuhind 18%.

Põllumajandussisendite ostuhinnaindeks langeb 2032. aastaks 2% võrreldes 2022. aastaga ning tarbijahinnaindeks (toit) kasvab 14%. Siinjuures peab arvestama, et aasta 2022 oli erakordne (sisendite hinnad olid väga kõrged, eriti väetiste puhul) ning 2023. aastaga võrreldes kasvab tarbijahinnaindeks (toit) 23% ja sisendite ostuhinnaindeks 15%. See trend on kooskõlas ka rahandusministeeriumi majandusprognoosis toodud tarbijahinnaindeksi trendiga.

Teraviljakasvatuses tuleks arvestada mahetootmise suurenemisega. Foto: Lii Sammler
10 TULEVIKUVISIOON

Kõige enam avaldab mineraalväetiste kasutamise prognoosile mõju teravilja, õlikultuuride, kaunvilja ja rohumaa kasvupind. Mineraalväetiste kasutamine väheneb võrreldes 2022. aastaga 6,4% (peamiselt väetatud pinna vähenemise tõttu), prognoositav mineraalväetiste kasutuskogus on 2032. aastal 74 000 tonni.

Lubiväetiste kasutamist on prognoositud 2032. aastaks ligi 37 000 hektaril, kokku 120 500 tonni. Mahetootmise asendumisel tavatootmisega suureneks mineraalväetiste kasutus 15% ehk oleks 2032. aastal 85 000 tonni. Kui teravilja kasvupindala suureneks kolmandiku võrra, siis kasvaks mineraalväetiste kasutamine 2032. aastaks 14% ehk 84 400 tonnini.

Loomade arv suureneb

Prognoosiperioodi lõpuks ennustatakse veiste koguarvu (k.a piimalehmad) kasvu 1,4% võrra ehk kokku kasvatatakse 253 200 veist. Kõige enam suureneb piima- ja lihatõugu 1–2-aastaste pullmullikate arv (10%), piimalehmade arv suureneb 2% ehk 85 600 peani. Ammlehmade arv jääb prognoosiperioodi lõpuks enam-vähem samale tasemele kui 2022. aastal.

Kuna juustu maailmaturuhind tõuseb 10 aasta perspektiivis ligi kümnendiku võrra, siis on prognoositud samaks ajaks toorpiima kokkuostuhinna tõusu 13%. Samuti võib piimatoodang lehma kohta tõusta 11 327 kilogrammini aastas, mis on võrreldes 2022. aastaga 11% suurem. Prognoosi kohaselt toodetakse Eestis 2032. aastal piima 969 940 tonni, mis on 13,9% rohkem kui 2022. aastal.

2032. aastal kasvatatakse

Eestis ligi 300 000 siga, mis on 11,4% rohkem kui 2022. aastal.

Veiseliha kokkuostuhind langeb

2023. aastaks 2022. aastaga võrreldes ligikaudu 15%. Samas kasvab veiseliha kokkuostuhind võrreldes 2023. aastaga prognoosiperioodi lõpuks 12,5%.

2032. aastal kasvatatakse Eestis ligi 300 000 siga, mis on 11,4% rohkem kui 2022. aastal. Sealiha kokkuostuhinna prognoositud kasv on 7,2%. 2032. aastaks väheneb lammaste ja kitsede arv 47 966

loomani ehk rohkem kui veerandi võrra (25,9%). Samas kasvab lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 45,7% ehk ligi poole võrra.

Kodulindude arv ületab 2032. aastal 2,1 miljoni piiri, võrreldes 2022. aastaga on kasv 3,8%. Munakanade arv kasvab prognoosiperioodi lõpuks rohkem kui viiendiku võrra (20,7%).

Prognoosid muutuvad täpsemaks

Selleks et teha tulevikuplaane, peame arvestama mineviku sündmustega ja hetkeolukorraga. Maaelu teadmuskeskus arendab prognoosimudelit nii sel kui ka järgmisel aastal. Arendustega täiendatakse lähteandmeid põllumajandustootjate sissetulekute hindamiseks erinevate poliitikastsenaariumite puhul, võttes arvesse sisendikulud ja põllumajandustoetused. Nii saab teha detailsemaid prognoose, mis omakorda võimaldab teha täpsemaid põllumajanduse ja maakasutusega seonduva heite arvutusi.

Mudelit on plaanis muuta järjest täpsemaks ja kvaliteetsemaks, lisades sinna täiendavaid algandmeid, et põllumajanduspoliitika rakendamise mõju sektorile saaks üha täpsemalt hinnata.

Allikas: „Põllumajandus ja toit 2030“, Maablogi.ee

Seakasvatusele ennustatakse kümne aasta jooksul koguni üle 11% kasvu. Munakanade arvu suurenemist prognoositakse lausa viiendiku jagu.
Shutterstock 12 TULEVIKUVISIOON
Foto: Karin Kaljuläte Foto:

Taastav põllumajandus elustab mullad

Taastava põllumajanduse põhimõtted erinevad praegu valdavalt kasutusel olevatest maaharimisviisidest päris oluliselt ning nagu ikka, on palju uutes ideedes kahtlejaid, samuti pole veel tõsikindlaid teadmisi ega kogemusi, mis peegeldaksid selle harimisviisi tulemuslikkust pikema aja

Taastav põllumajandus on tuleviku põllumajanduse mudel, mis hoiab meie muldi ja keskkonda, pakub täisväärtuslikku toitu ning on samas majanduslikult jätkusuutlik.

põllumajanduse mudel, mis hoiab meie

muldi ja keskkonda, pakub täisväärtuslikku toitu ning on samas majanduslikult jätkusuutlik.

Taastava põllumajanduse eestkõnelejad on püüdnud juba aastakümneid oma sõnade ja tegudega näidata, et uutmoodi maaharimine on võimalik ning ka saagikus ei lange oluliselt, nagu selle süsteemi kriitikud väidavad.

Keskne idee – koostöö

Selle aasta algul peeti Tallinnas esimest korda Baltimaades rahvusvahelist taastava põllumajanduse foorumit Northern Roots, kus keskenduti mulla, taimede, loomade ja ökosüsteemide tervise seostele, hõlmates agroökoloogiat, taastava põllumajanduse praktikaid, ringmajandust ja elurikkust.

„Foorumi eesmärgiks oli algatada teadmistevahetust ja soodustada konstruktiivseid arutelusid nii põllumeeste seas kui ka poliitilisel tasemel ning

15 TAASTAV PÕLLUMAJANDUS

seeläbi soodustada üleminekut taastavale põllumajandusele Balti- ja Põhjamaade riikides,“ selgitab Karl Lindam, üks taastava põlluharimise eestkõnelejaid, kes on neid ideid oma igapäevatöös Aru Põllumajanduse OÜ-s edukalt ka ellu viinud.

Taastava põllumajanduse põhimõtted ei ole praegu enam üksikute visionääride pärusmaa, vaid huvi selle teema vastu on vägagi suur. Seda näitab seegi, et kõik huvilised foorumile ei mahtunudki. Kaks kolmandikku osalejaist oli pärit Eestist, ülejäänud olid kokku sõitnud kogu Euroopast. See näitab, et põllumehed teadvustavad ka päriselt praeguseid probleeme ja neil on usku, et muresid saab lahendada.

„Taastav põllumajandus ei ole tootmisviis, vaid mõttemaailma muutus,“ sedastab Lindam. „Vaid mõni aeg tagasi saime teadlikuks, et inimesel on mikrobioota ehk tohutu bakterite sümbioos, mis hoiab meie keha toimimises. Nüüd teame, et nii on see ka mullas. Ka kliimamuutuste tõttu on muldade hea olukord üks olulisemaid toidujulgeoleku tegureid. Muldades süsiniku talletamist

nähakse ühe võimalusena kliimamuutuste aeglustamisel. Kui mullas on loomulik süsinikuringe, selles on vähem häiringuid ja see on enamjaolt kaetud, vähendame ka CO 2 eraldumist. Väekamas mullas kasvab kvaliteetsem taim, millest saab organism kvaliteetsemat toitu. Seega on muldade taaselustamisest kasu nii kliimale, majandusele kui ka tervisele.“

Taastava põllumajanduse peamised eesmärgid on jätkusuutlikkus ja põllumeeste sõltuvuse vähendamine välistest sisenditest.

Terve muld, terved taimed

Taastava põllumajanduse peamised eesmärgid on jätkusuutlikkus ja põllumeeste sõltuvuse vähendamine välistest sisenditest, mistõttu võib keemiliste sisendite kasutamise vähendamine küll

osaliselt saagikust mõjutada, kuid samas suurendab hektari tulukust.

Bioloogilisele toitumisele ülemineku tulemusel omastavad taimed rohkem vajalikke toitaineid, mis omakorda parandab toodangu kvaliteeti, suurendades mitte ainult kalorisisaldust, vaid ka teiste oluliste toitainete hulka.

Eesti põllumuldade seisund on võrreldes paljude teiste intensiivse põllumajandusega riikidega suhteliselt hea ja ka üleminek taastavale põllumajandusele võiks seetõttu olla kiirem. Siiski on meil kogemusi veel vähevõitu, sest sellest teemast on räägitud vaid viis kuni seitse aastat. Muldade taastamine on aga märksa aeganõudvam protsess, see ei toimu ühe või paari aastaga.

Samas on meil kujunenud arusaam, et Eesti on hästi roheline ja mahe. Kuid samamoodi jätkates võime paarikümne aasta pärast olla samas kohas, kus praegu on paljud arenenud intensiivse põllumajandusega riigid.

„Taastavale maaharimisele üleminek eeldab, et seda tehakse kõiki viit ülalmainitud komponenti silmas pidades ja ühestki ei tohi loobuda. Samas

peaks üleminek olema järkjärguline, mitte järsk, nagu näiteks tehti Sri Lankal. Kui seal keelustati korraga kõik keemialisandid, oli tulemuseks põllumajanduse pankrot. Seega on ülioluline uurida, analüüsida, teha koostööd teadlastega ja usaldada nende teadmisi ning teha ka ise pidevalt katsetusi ja minna uutmoodi maaharimisviisile üle järk-järgult,“ selgitab Lindam.

Vanad harjumused hoiavad kinni Paljuski põrkub üleminek teistmoodi maaharimisviisidele ka sellele, et aastakümneid on maad haritud ühtmoodi ja juba koolis on õpetatud, et taim vajab kasvuks teatud keemilisi ühendeid. Seetõttu on keeruline mõista, et taimele vajalikke mikroorganisme saab ka muul moel hankida.

Põllumehed peavadki olema konservatiivsed, sest pidevalt tuleb hoolitseda selle eest, et saagikus ei langeks ja kogu aeg tuleks kasumit. Üldiselt arvestatakse, et mahetootmisel on näiteks teravilja saagikus umbes veerandi jagu tavaviljelusest väiksem. Samas võib kokkuhoid

väetistelt, taimekaitselt ja põlluharimistööde vähendamiselt selle saagivahe hinna kompenseerida.

Väga hea agronoom suudab tänapäevase tehnoloogia abil seda teha, nagu tõestab näiteks Vändra AS-is tegutsev

agronoom Margus Lepp, kes suutis vahekultuuride oskusliku kasutamisega vähendada väetiste kasutamist maisipõldudel kolmandiku võrra, ilma et maisisaak oleks võrreldes tavaviljelusega vähenenud, pigem vastupidi.

Põllumees peab oma muldi hästi tundma. Intensiivne maaharimine on paljudes arenenud põllumajandusega riikides mulla välja kurnanud. Foto: Shutterstock
16 17 TAASTAV PÕLLUMAJANDUS TAASTAV PÕLLUMAJANDUS
Foto: Alari Tammsalu

Taastava põllumajanduse 5 printsiipi

Vähenda pinnase häirimist! Niimoodi püsib muld toitainerikas.

Hoia pinnas kaetud, et kaitsta mulda erosiooni eest.

Kasvata mitmekesiseid toidutaimi! See on hea nii mullaviljakuse säilitamiseks, taimedevahelise koostöö loomiseks kui ka tolmeldajatele.

Toida mulda taimedega! Kõik, mis jääb üle, läheb mulda tagasi.

Too loomad rohumaale! Miljonid organismid tänavad rohusööjate väljaheidete eest. Ökosüsteemid on arenenud aineringluses, suured rohusööjad on selles oluline lüli.

Väga palju aega kulub analüüside tegemiseks, mullaproovideks, et aru saada, milliseid asju millistel muldadel vajaka jääb.

Aru Põllumajanduse OÜ-s on taastava põllumajanduse põhimõtteid silmas pidades põldu haritud juba viis aastat. Ettevõttel on 400 hektarit haritavat maad ja agronoom Karl Lindami sõnul on hetkel oluline tasakaalu otsimine uue ja vana maaviljelussüsteemi vahel: „Väga palju aega kulub analüüside tegemiseks, mullaproovideks, et aru saada, milliseid asju millistel muldadel vajaka jääb, milline on mullastiku

mikro bioota ja kas kasvatame muldadel just neile sobivaid kultuure. Mullad on väga erinevad.“

Parim väetis on isetehtud kompost

Üheks oluliseks tegevuseks muldade mikrobioota kasvatamisel peetakse Aru POÜ-s komposti kasutamist. Kuna ettevõttes loomi ei peeta, kasutatakse peamiselt oma põllult saadavat põhku ja haljasmassi ning lisatakse sinna ka mujalt sisse toodud sõnnikut. See kõik purustatakse segumikseris ja pannakse laagerduma. Kõigepealt peab kompost laagerdumisel kuumenema 50–60 kraadini ja seejärel jahtuma. Selleks kulub vähemalt pool aastat.

Kogu selle aja jooksul tuleb protsessi pidevalt jälgida ja vajadusel sekkuda. Väga oluline on, et kompostis olev

Miks karjatamine mullale hea on? Taimede evolutsioon on välja kujunenud sümbioosis loomadega. Suured loomakarjad sõid mööda rohumaad liikudes ära vaid taimede tipud ja kui kari hulga aja pärast samasse paika tagasi jõudis, olid taimed tugevamad.

„Sama põhimõtet peaks kohandama ka tänapäevasel karjatamisel. Mullale ja taimestikule sobib lühiajaline tugev surve ja pikem puhkus väga hästi. Sellisel moel karja pidev tsüklitena liikumine ehk portsjonkarjatamine ongi üks viis, kuidas muldade seisukorda ja seal kasvavat taimset mitmekesisust taastada,“ selgitab maheveisekasvataja Marko Hiiemäe, kelle Sepa talu nimetati eelmisel aastal parimaks mahetaluks.

Ta selgitab, et portsjonkarjatamisel on koplid hästi väiksed, 0,3–2 hektarit: „Ühes koplis on loomad paar päeva ja siis me jooksvalt hindame karjamaa seisu ja laseme sealt süüa umbes 60% taimedest, mis ei hävita karjamaad ära ja heintaimed saavad oma kasvu jätkata. Liigutame loomi paari-kolme päeva tagant uuele karjamaale, jättes need

karjamaad, kus loomad viibisid, umbes kuuks ajaks puhkama. Nii taastuvad seal taimed kiiremini ja tekib juurde ka erinevaid liike, loomadel aga on kogu aeg värske ja lopsakas rohumaasööt ees. See, kui paljudeks ja kui suurteks karjamaadeks rohumaad jagada, sõltub täpsemalt sellest, kui suur on kari, mis on rohumaa kvaliteet ning kas parasjagu on põud või sajab vihma. Portsjonkarjatamisel on abiks mobiiliäpp PastureMap. Sellegipoolest tuleb oma maid tundma õppida ja see ongi kõige olulisem.“

Lihaveised on karjamaal, aga lüpsikari?

Eesti lüpsikarjad on koondunud enamasti suurtesse tuhande- ja enamapealistesse karjadesse ning neid peetakse nüüdisaegsetes lautades, kus tänapäevase tehnoloogia abil on täpselt paika pandud kõik lüpsikarja puutuv. Kogu lehma elutsükkel kulgeb betoonil ja karjamaale ei saa ta kunagi. Tulemuseks on küll see, et meie piimatoodang on Euroopa esimesi, lehmade keskmine eluiga aga vaid kolm või neli aastat.

Liigutame loomi paari-kolme päeva tagant uuele karjamaale, jättes need karjamaad, kus loomad viibisid, umbes kuuks ajaks puhkama.

Taastava või säästva põllumajanduse seisukohalt tuleks järjest rohkem hakata arvestama loomade heaoluga ja see eeldaks ka karjamaale pääsu. Nii nagu taimekasvatuses, tuleks ka sellisel moel karjapidamises tagasilöök toodangus, kuid loomade eluiga ilmselgelt pikeneks ja sel moel säästaksime loomade arvelt.

Karjamaid, kus loomad käia saaksid, on meil piisavalt ja tänu karjatamisele muutuks ka rohumaade seisukord paremaks. Hetkel tundub üsna utoopiline, et lüpsikarjad kunagi rohumaadel patseerima hakkavad, aga kui alustada järk-järgult, katsetades ja kogemusi saades, liigutaks sellele lähemale.

keemiliste ainete tasakaal, eriti süsinik ja lämmastik, oleks paigas.

Kompostiekstrakti saab kasutada nagu vedelväetist ja seda kantakse põllule näiteks külviajal või ka pärast külvi. Samamoodi saab kasutada tahket komposti, eriti hea oleks seda veel mullaga segada.

Võrreldes biogaasi tootmisel tekkiva digestaadiga on sel moel tehtud kompost rikkalikum, sest sisaldab nii aeroobseid baktereid kui ka seeni, mis mulla elurikkuse käivitavad. Biogaasijaama digestaadis on vaid anaeroobsed bakterid ja sellist väetist tuleks süsinikmaterjaliga elustada, kuid see oleks jällegi lisakulu.

Taastava põllumajanduse viie printsiibi jälgimiseks puudub Aru POÜ-s karjatamise komponent. Lindami sõnul on karjapidamise idee arutusel olnud ja ehk ka tulevikuplaanidesse võetud.

Sepa lihaveised on portsjonkarjatamisel. Foto: Marko Hiiemäe
18 19 TAASTAV PÕLLUMAJANDUS TAASTAV PÕLLUMAJANDUS

Kõhklused osutusid asjatuks:

suurtootja paigaldas viljakuivati, mille automaatika on täiesti uuel tasemel

JK Otsa Tallu paigaldati Agroeksperdi Superior viljakuivati selle aasta kevadel. Valikuprotsessi ajal oli kõhklusi ja küsimusi palju, ent ometi otsustati suur investeering teha ning nüüd ollakse rahul ja veendunud, et tehtud sai õige samm. Talu tegeleb seemne tootmisega ja piimakarjaga ning neile kuulub tuhandeid hektareid maad. Peremees Jaanus Kiisk räägib, et neil tuli hakata uut viljakuivatit otsima pärast seda, kui kuivati, mida nad seni olid rentinud, maha müüdi. Nii jäi võimalusi saagi kuivatamiseks vähemaks. Kuna talu tegevusse kuulub ka seemnevilja tootmine, siis ei olnud kogu vilja teistesse kuivatitesse viimine väga mõistlik lahendus.

Kõhklusi oli palju

“Olin Agroeksperdi meestega enne kokku puutunud, aga nende tooteid kasutanud ei olnud ning esialgu oli palju kõhklusi,” räägib Kiisk emotsioonidest, kui uut viljakuivatit otsiti. Ent investeeringut tegemata jätta ei saanud, seda enam et viljakuivatid on viimaste aastate jooksul läbinud märgatava arengu – tootlikkus on tõusnud, tänu automatiseeritusele on suurenenud ka efektiivsus. Moodne viljakuivati on võimas ja ökonoomne kompleks, kus tööjõukulu on taandatud minimaalseks. Lõplikku sammu julgustas tegema

teadmmine, et mitmel tuttaval olid analoogsed kuivatid juba kasutusel ja nende kogemus väga positiivne.

Paigaldatud süsteem lähtus kliendi vajadustest

Agroekspert on Eesti turul tegutsenud üle paarikümne aasta ning lähtudes kliendi soovist ja vajadusest, paigaldati territooriumile Superior kaubamärgi viljakuivati. Tegemist on rätsepalahendusega, mis on väljatöötatud koostöös inseneridega ning arvesse on võetud Eesti heitlike ilmastikuolusid. Nii alustatigi 2022. aasta maikuus betoonitöödega ning aasta hiljem oli sisuline häälestus tehtud. Ja kui süsteem töösse läks, oli 4–5 päevaga selge, et oli tehtud parim valik. “Meie asi oli olla

Lihtsasti kasutatav juhtimissüsteem Superior kuivati ühe suure plussina toob Kiisk välja juhtimissüsteemi, mis muudab töö tunduvalt efektiivsemaks. Kui varasemalt pidi operaator ninapidi arvutis istuma, siis uue süsteemiga käib vilja kuivatamine automaatselt. See annab operaatorile võimaluse vahepeal arvuti tagant lahkuda ning näiteks laaduriga vilja kuivatisse juurde vedada. Varem tegi selle töö eraldi inimene. Ja süsteemi on võimalik jälgida ja juhtida ka nutitelefoni kaudu, mis teeb kogu töö veelgi mugavamaks.

Sealjuures on kuivati juhtimissüsteemi kasutamine intuitiivne. “Kui oled enne kuivati tööga kokku puutunud, siis haarad uue süsteemi kasutamise lennult. Isegi mina, kes ma pole operaatori tööga kokku puutunud, sain aru, et kui päev või kaks jälgida, siis saaks ka mina selle tööga hakkama,” tõi Kiisk välja juhtimissüsteemi positiivseid külgi.

Kõiki kuivatilahendusi on nutiseadme kaudu võimalik jälgida ja juhtida ka distantsilt, mis tagab pideva ülevaate protsessidest. Vajadusel saab teha kiireid seadistuse muutmisi kui ka pakkuda tehnilist abi.

Vaatamata intuitiivsele kasutuskogemusele kiidab Kiisk Agroeksperdi mehi, kes võtsid aja ja tutvustasid operaatoritele pikalt ja põhjalikult kogu juhtimissüsteemi. “Ma polnud enne sellist lähenemist näinud, et keegi panustas nii palju aega meie inimeste väljaõppele.”

Hea sõna levib

Põllumajanduses on skepsis uute süsteemide kasutuselevõtu ees paratamatult suur. Nii nagu Kiisk julges Agroeksperdi

viljakuivatisse investeerida pärast tuttavate soovitusi, on seda teinud nüüd tema tuttavad.

Eks oma rolli mängib siin muidugi hind. Superior kuivati ei ole odav. Kiisk nendib, et pakkumisi võttes oli laual ka märksa odavamaid lahendusi. “Ent olen nüüd veendunud, et tegemist oli õige otsusega,” on ta kindel. Põhjustena toob ta välja koostekvaliteedi, kvaliteetse järelteeninduse, palju automatiseeritud tegevusi ning suure tootlikkuse – masinad töötavadki täpselt niisuguse võimsusega nagu paberi peal kirjas. “Hind ja tulemus on tõesti omavahel tasakaalus,” märgib talu omanik. Rääkimata võimalusest hiljem kompleksi laiendada. Kõik süsteemid on paigaldatud nii, et vajadusel saaks tulevikus teha juurdeehitusi. Otsa Talulgi on juba olemas visandid, et laopinda suurendada.

Suurem investeering tasub end ära Esialgu paistab tõesti, et Superior viljakuivati eest tuleb välja käia päris korralik summa, aga tehes arvutused, kui efektiivselt kaasaegsed tehnoloogiad toimetavad, siis võib kindel olla, et see veidi suurem investeering tasub ennast päris kiiresti ära. Väike võrdlus: enimkasutatavad portsjonkuivatid eemaldavad viljast 1% niiskust tunnist, Superior kuivati teeb seda kuni 5% tunnis. Nii on kuivatusaeg oluliselt lühem ning ka energiakulu märgatavalt väiksem. Märkimist väärib ka asjaolu, et Superior viljakuivatid töötavad läbivooluna tõrgeteta ka vilja niiskusel 25–30%.

Kui otsid oma tallu viljakuivatit, siis võta kindlasti ühendust Agroeksperdi spetsialistidega, kelle kasuks räägivad 20-aastane kogemus ning tehtud tööd üle kogu Eesti.

statisti rollis ning ainult vaadata, kuidas uus kuivati kerkis,” meenutab Kiisk.

Kuivati tehniline lahendus ja kasutatavad seadmed on suurepärased ning vastavad suurtootmise vajadustele. Agroekspert kasutab oma kuivatite juures profiseadmeid, näiteks automaatikas, mis juhib kuivatit, kasutatakse peamiselt Saksa tootja Schneideri detaile.

“Töösse lülitamisel oli küll väike tõrge, kuid see, millise kiirusega asjad likvideeriti, oli muljetavaldav,” meenutab Kiisk. Spetsialistid olid laupäeval tunni ajaga kohal ja lahendasid probleemi. Pärast seda on kuivati töötanud tõrgeteta. Rääkimata sellest, et kuivati tootlikkus oli täpselt selline, mis paberil lubatud ning teeb silmad ette varasemalt kasutusel olnud seadmetele.

20 21 SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS

Eestimaine bioenergia ootab kasutuselevõttu

Eesti vanimatel biogaasijaamadel on vanust juba paarkümmend aastat, kuid meie potentsiaal lubaks vähemalt 30 uue biogaasijaama rajamist lisaks. See võimaldaks toota umbes 20% Eesti praegusest maagaasi vajadusest.

Pandeemia ja sõjaga kaasnenud tarneraskused ning hinnatõus on toonud vajaduse pöörata rohkem tähelepanu biometaani ja kohalike orgaaniliste väetiste tootmisele eriti teravalt esile. Ka kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitekoguste vähendamise vaatest on biometaani tootmine ja sellega mineraalväetiste osaline asendamine suure tähtsusega.

Biometaan transpordikütuseks

Täna nähakse ka biometaani väga suurt potentsiaali, selle osakaal transpordis võib märkimisväärselt kasvada juba lähitulevikus. Kui 2020. aastal toodeti kokku ligi 23 TWh biometaani, siis lähima kümne aasta jooksul kasvab tootmine ennustuste kohaselt 370 TWh-ni ning aastaks 2050 juba 1170 TWh-ni.

biometaan). Täna on selle osakaal hinnanguliselt 10%.

Nimetatud kohustuste täitmisel hakkabki biometaan kütusemüüjate jaoks üha suuremat rolli mängima, sest tegu on ühe potentsiaalikaima taastuvkütusega, mida Eestis juba täna toodetakse. Taastuvkütuse tootmine ei tekita juurde ka CO 2 – kasvavad taimed seovad CO2 ning sellest saab tänu loomadele uuesti biometaani tooraine. Sisuliselt pole biometaani tootmisest järele jääv vedel ja tahke kääritusjääk oma olemuselt midagi muud kui orgaaniline väetis, millest saab omakorda teha toote, ja nii on tegu täieliku ringmajandusega.

Runo Iro • +372 5309 7371 • runo.iro@bohnenkamp.ee

Karl-Mattias Võso • +372 53333 805 • karl-mattias.voso@bohnenkamp.ee

Kohalikke orgaanilisi väetisi saaks toota biolagunevatest jäätmetest, mis on praegu suures osas kasutuseta. 2024. aastal rakendub linnades biolagunevate jäätmete kokku kogumise kohustus. Neid saab kasutada kompostimiseks või biogaasijaamades kääritamiseks. Mõlemal juhul on tulemuseks väärtuslik mullaparandaja, mis toob põllumajandustootmisesse lisatoitaineid ja mõjub muldadele hästi.

Kütusemüüjatel on kohustus vähendada kütuse elutsükli jooksul tekkivaid kasvuhoonegaase. Samuti tuleb tagada, et osa tarbimisse lubatud kütusest pärineks taastuvallikatest (elekter, biokütus,

Kohalikke orgaanilisi väetisi saaks toota biolagunevatest

jäätmetest, mis on praegu suures osas kasutuseta.

Biogaasi väärindamine

Biogaasi tootmises kasutatakse biolagunevad jäägid ära biometaani, vedelväetise ja tahke väetise valmistamiseks, nii et jääke üldse ei jäägi.

Biolagunevate jääkide väärindamine toodeteks aitab ellu viia jäätmete ringlussevõtu kohustust. Kui seda kohustust ei täideta, võivad järgneda Euroopa Komisjoni määratud trahvid, sest jäätmete ringlusse võtmise sihtarve pole saavutatud. Lisaks panustab hajutatud biogaasi tootmine energiajulgeolekusse ja kodu-

Eelmisel aastal avatud Ebavere biometaanijaam, üks Eesti suurimaid Foto: HKScani Baltikum
Külastage Maamessil meie boksi VP-240. 23 BIOENERGIA

Biometaani tootmisest järele jääv vedel ja tahke kääritusjääk pole oma olemuselt midagi muud kui orgaaniline väetis. Foto: Shutterstock

maisesse varustuskindlusse: biogaasi tekib pidevalt ja seda ei mõjuta ei tuule ega päikese puudumine, mistõttu on biometaan taastuv, kuid juhitav energiaallikas. Spetsialistide arvates on Eestil potentsiaali suurendada biometaani tootmist praegusega võrreldes kuni neli-viis korda. See tähendaks veel umbes 30 sellise biogaasijaama rajamist, nagu on praegu näiteks Oisus.

Samas on biometaani tootmise potentsiaali realiseerimiseks vajalik kaugelevaatav riiklik programm, mis annaks investoritele kindlust.

Kui suur on meie bioenergia ressurss?

Eelmise aasta lõpul valmis Eesti Maaülikooli uurimus, milles püüti selgusele jõuda, milline on meie põllumajanduse bioenergia ressurss, ning seda uuriti ühe piirkonna, Kagu-Eesti näitel.

Uuringu seletuses on kirjas, et ringbiomajanduse idee järgi peaksime kasutama rohkem põllumajanduslikke ressursse ning eesmärk on see, et tootmises tekiks võimalikult vähe või üldse mitte jääke. Ja kui jäägid tekivad, siis peaksime suutma neid koheselt väärin-

dada. Iseasi on see, kas suudame need ettevõtetes kohe kasutusele võtta. Ringmajanduse väljakutse ongi küsimus, kuidas mittetaastuvad ressursid välja vahetada taastuvate vastu.

Kagu-Eesti uuringus vaadeldi bioressurssi eelkõige toidutootmise valdkonnas, lisaks uuriti, kuhu konkreetne ressurss suunatakse ja kui palju seda piirkonnas on. Tavaliselt eeldame, et ressurssi on ülipalju, aga uurimine näitas, et ega väga ei olegi. Teadlaste uuringusse kaasati ka piirkonna suurim põllumajandustootja Agrone, et koos praktikutega paremini aru saada, millised ressursid on Kagu-Eesti piirkonnas ringluses.

Biogaasi tootmises kasutatakse biolagunevad jäägid ära biometaani, vedelväetise ja tahke väetise valmistamiseks, nii et jääke üldse ei jäägi.

Uuringu koostaja Rando Värnik ütles METK-i taskuhäälingu intervjuus, et bioressursside kasutuselevõtt saab toimuda üksnes koostöös kohalike kogukondadega: „Oluline on koostöö toidutööstustega, kohalike linnade vee- ja kanalisatsiooniettevõtetega, põllumajan-

Oisu biogaasijaam
Foto: Sven Arbet
Endre Matros Telefon: +372 509 6251 endre.matros@intrac.ee Kelvin Vaske Telefon: +372 5883 7090 kelvin.vaske@intrac.ee Kaupo Kaasik Telefon: +372 5853 0272 kaupo.kaasik@intrac.ee Astmevaba käigukastiga 50km/h, automaatroolimine, hüdrokonks, esirippsüsteem/esilaadur, 5.aastat TASUTA masina kaugjälgimist MASSEY FERGUSON 8S 205-305hj LAOS KOHE SAADAVAL UUE MASINA OSTUGA KAASA TEHASEREIS PRANTSUSMAALE! Kuni 50km/h, esilaadur, automaatroolimise valmidus, LED tuled, esisilla vedrustus MASSEY FERGUSON 6S 155 Dyna6 24 BIOENERGIA

dusettevõtetega. Kui ressursiks on näiteks sõnnik, siis saavad bioreaktorijaama juures kokku kohaliku omavalitsuse, kanalisatsiooniettevõtte, toidutööstuse, põllumajandustootja ja võib-olla ka energiatootja huvid.“

Bioressurss paikneb tihti väga hajusalt

Bioressurssi suurendab ka asjaolu, et sellest aastast on eraisikutel kohustus koguda biojäätmeid.

Erinevad biojäätmed tekivad erinevates kohtades ning küsimus on mahus ja transpordikulus. Paljud ettevõtted oleksid koostööst huvitatud, aga kui veokulu on liiga suur, pole sel erilist mõtet, sest juba vedu annab panuse süsinikujälje suurenemisse.

Kui aga saaks teha piirkonda väiksemaid bioenergiajaamu iseendale tarbimiseks, oleks asjal mõtet. Uuringud selles vallas juba käivad.

Sellise mastaabiga tootjal nagu Agrone on biogaasijaama tegemiseks biomassi piisavalt palju. Oma tooraine puhul on tagatud stabiilsus, et säiliks kääritamiseks sobivaim keemiline retsept. Kuid lisaks põllumajanduses tekkivatele jäätmetele oleks mõttekas lisada ka muu päritoluga tooraineid, mis annavad gaasile parema kvaliteedi ja mahtu juurde.

Samuti tõdesid teadlased, et ka taimsed bioressursid ei ole veel väga hästi väärindatud, mida tõestab püsirohumaadel tekkiva rohumassi puudulik väärindamine. Üks võimalus on kogu see haljasmass kokku koguda ja teha sellest proteiinitooteid, väärindada saadav mahl õliks, et valmistada täiesti uus ja väärtuslik toode.

Erinevad biojäätmed tekivad erinevates kohtades ning küsimus on mahus ja transpordikulus.

Bioressursside kasutamine ei piirdu üksnes biogaasi kääritamisega. See on väga oluline osa, aga leidub ka teisi lahendusi, näiteks just rohumassi väärindamine. Samuti näiteks lambavilla või linnusõnniku kasutamine. Nende alternatiivseid kasutusvõimalusi uuritakse juba, kuid palju on veel teha.

Bioressursside raiskamine

Seega toimub Eestis teatud mõttes suur bioressursside raiskamine, me ei kasuta ära kogu nende energeetilist väärtust. Enamasti läheb sõnnik väetisena põllule,

kuid sealt võiks välja võtta gaasi ja saada allapanu ja digestaati väetiseks.

Põhjamaades ja Kesk-Euroopas kogutakse näiteks kokku ka restoranide ja toiduainetööstuse jäätmed, söödetakse kõigepealt loomadele ja sealt edasi läheb see biogaasiks.

Edaspidi tuleks mõelda ka sellele, mida annab bioressursside väärtustamine väiksemale ettevõtjale. Kui ettevõtjal on sõnnik, siis viib ta selle tavaliselt põllule. Kui läheduses oleks biogaasijaam, siis võiks põllumees viia oma sõnniku biogaasijaama ja saaks sealt tagasi läbikääritatud digestaadi, mis on rikastatud toiduainetööstuse jääkidega, seega sõnnikust parema materjali. Lisaks allapanu või küttematerjali ja kõik oleks kenasti ringlemas. Nii oleks põllumehel ka tuntav rahaline kasu sees.

Samas on Euroopa Liidu kliimaeesmärkides sätestatud vajadus metaani heidet vähendada. Sõnniku- ja lägakäitlus annab aga 12% kogu piimatootmise süsinikuheitest, seega peab ettevõte kliimanõuete täitmiseks otsima võimalusi sõnniku ümbertöötlemiseks.

Seniste uuringute kokkuvõtteks võib öelda, et kui me kasutaksime ära kogu oma bioressursi, siis oleks meie aastane energiatoodang umbes 800–1000 MW.

Kõrgepingeliinide läheduses on vaja alati ohust teadlik olla

Õhuliini kaitsevöönd on maaala ja õhuruum, mille ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kilovoldise (kV) pingega liinide korral 25 meetrit ning 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. Tavapärasel liikumisel liinikaitsevööndis ja liinide ning mastide all ohtu ei ole. Kui tegemist on aga põllutööl traktoriga või ehitustöödega, kus veokid liiguvad liinide all, tuleb veenduda, et õhuliini ja masina vahemaa oleks ohutuks töötamiseks piisav ehk vähemalt kolm meetrit.

Avalikult kasutatavatel teedel tuleb kõrgemate kui 4,5-meetriste transpordivahenditega liiklemine liinivaldajaga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, tuleb samuti elektriliini kaitsevööndis liigeldes ohutuse tagamiseks eelnevalt liinivaldajaga konsulteerida.

Kevadised õuetööd Kevadisel ajal on põllu- ja metsatööd ning lõkkesüütamised igati tavapärane tegevus. Kõige selle juures peab aga meeles pidada, et kõrgepingeliinide all või lähedal võivad tagajärjed olla eluohtlikud. Nende ärahoidmiseks tuleb veenduda, et nii inimesed kui masinad on ohutus kauguses liinidest ja juhtmetest.

Ka okste põletamine ja grillihooajal süüdatud lõkked, mida elektriliini all tehakse, võivad kerkiva suitsupilve tõttu anda sealviibijatele ohtliku elektrilöögi.

Märgates kõrgepingeliinide läheduses kahtlustäratavaid tegevusi või potentsiaalseid ohuallikaid, näiteks viltune puu, mis võib liinile langeda või on juba langenud, võõrkeha liinijuhtmetel, juhtmed on kahtlaselt madalal, materjalide ladustamine juhtmete all, lõkkesüütamine liinide all jms, tuleb esimesel võimalusel teavitada Päästeametit numbril 112.

Kui siiski juhtub, et masinaga satutakse juhtmetele ohtlikult lähedale, tuleb tegutseda järgnevalt: võimaluse korral tagurdada juhtmetest välja vähemalt 20 meetri kaugusele ja kutsuda abi (112). Kui tagurdades juhtmetest eemalduda ei õnnestu, siis kutsuda abi (112) ning vältida masinast väljumist, sest kabiinist väljumisel võib sattuda veelgi suuremasse ohtu.

Olukorras, kus masin on süttinud, tuleb väljuda masinast hüppega selliselt, et maapinda puudutades masinat samaaegselt ei puuduta. Seejärel tuleb eemalduda masinast, hüpates kaks jalga koos või lohistades jalgu mööda maad neid tõstmata vähemalt 20 meetri kaugusele ning kutsuda abi (112).

Gaasitrasside koridoris viibimine

Gaasitrassid on alati märgistatud oranžide tulpadega, mis on looduses kergesti märgatavad. Gaasitrassi tulba kleebisel on märgitud gaasitorust tulenev kaitsevööndi ulatus ja telefoninumber, kuhu teatada, kui kaitsevööndis on planeeritud tegevusi või märkate midagi ohtlikku.

Gaasitrasside koridoris tuleb vältida ATV ja teiste mootorsõidukitega sõitmist ning keelatud on sõita metsaveokitega, sest torud on paigaldatud 0,8-1 m sügavusele maapinnast ning gaasitorude vigastamise oht on suur. Gaasitrassi kaitsevööndis paiknevad ka abiseadmete taristu kaablid, mis asetsevad gaasitorust kõrgemal ning vigastamise oht kaablite peal sõitmisel on suur. Eleringi taristu kaitsevööndites (nii kõrgepingeliinidel kui gaasitrassidel) tehtavad tööd tuleb alati eelnevalt kooskõlastada: elering.ee/taotlusvormid-ja-kooskolastused

Villatoode OÜ lambavillast väetis Foto: Sven Arbet
27 SISUTURUNDUS 26 BIOENERGIA

Digiteerimine ja automatiseerimine on põllumajanduse võtmeküsimused

Põllumajanduse digiteerimine, automatiseerimine ja robotiseerimine on põllumajanduse hädavajadus, sest võimaldab oluliselt kulusid kokku hoida ja tootmiseks vajalikke ressursse täpsemalt kasutada.

Põllumajandussektoris pole töö kergete killast ja seetõttu napib ka tööjõudu. Kui inimesi asendavad masinad, väheneb palgakulu, ehkki kõrgtehnoloogiliste seadmetega töötamine ja toimetulek eeldab märksa kvalifitseeritumat ja haritumat töötajat.

Uue tehnika tulek põldudele ja farmidesse on sinna toonud ka digiteerumise ja automatiseerumise. Nii on juba üsnagi igapäevaseks saanud arvuti juhitav traktor, mis suhtleb erinevate andmekogudega, või lüpsirobot, mis peab arvet kõige lehma elus toimuva üle. Samas on tehnoloogiline areng vääramatu ja õige pea on igapäevased ka asjad, mis hetkel tunduvad uudsed või võimatud.

Olulise sammuna plaanitakse kõikides põllumajandussektorites luua digitaalsed andmekogud, mis võimaldaks põllumajandusettevõttel kogu tarneahela ulatuses teiste instantsidega automaatselt suhelda.

Selleks et teada saada, kuidas selline suhtlus võiks reaalsuses toimida, korraldasid maaülikooli teadlased eelmisel aastal koostöös MTÜ Piimaklastriga uuringu, milles kaardistati andmevahetust põllumajandustootjate tarneahelas.

Digiteerimine ja automatiseerimine muudab põllutöö lihtsamaks ja efektiivsemaks. Foto: Shutterstock

Hetkeolukorda analüüsides sedastatakse, et üks olulisemaid taimekasvatuses kasutatavaid rakendusi on digitaalne põlluraamat. Seda teenust pakuvad nii traktoritootjad kui ka näiteks Agriconi, Cropio, eAgronomi, Terakese ja Põlluraamatu Abimasina rakendused. Neis kajastatakse põllul tehtud töid ja kulutatud materjale.

Uue tehnika tulek nii põldudele kui ka farmidesse on sinna toonud ka digiteerumise ja automatiseerumise.

Uuringus kirjutatakse, et aja jooksul on andmevahetuse võimalused eri tootjate masinate ja seadmete ning platvormide vahel paranenud, kuid kõik ei toimi siiski alati veatult. Seega võidakse digitaalsesse põlluraamatusse osa andmeid sisestada käsitsi ka juhul, kui andmevahetus põllutöömasinate ja rakenduste ja/ või erinevate rakenduste vahel on juba sisse seatud.

Üheks lahendamist vajavaks probleemiks on siinjuures erinevate tarkvarade andmeväljade vastavus.

Põlluraamatute rakendustest võimaldab erinevate masinatootjate platvormidel olevaid andmeid ühendada Cropio. Külvikorra planeerimiseks võib kasutada nii kommertsrakendusi kui ka enda loodud Exceli töölehti.

PRIA on arendamas keskset digitaalset e-põlluraamatut, mis avatakse kasutajatele 2024. aastal ja kuhu saab lisaks andmete sisestamisele andmevahetusliideste kaudu edastada andmeid ka eelpool nimetatud tarkvaralahendustest.

Töö korraldamiseks, töökäskude edastamiseks ja tööaja mõõtmiseks on võimalik kasutada Terakese ja Cropio rakendusi. Terakesse ja Cropiosse on võimalik andmeid edastada ka traktoriterminalidest.

Täppisviljelust toetavad platvormid

Täppisviljelust toetavad valdavalt masinatootjate platvormid, mis võivad olla integreeritud teiste rakenduste või platvormidega. Samas ei ole andmevahetus alati täielik. Näiteks võidakse orgaaniliste väetiste kasutamise info sisestada eraldi. Laboratoorsete analüüside puhul saadetakse laborisse esmalt füüsiline proov (näiteks mulla- või sõnnikuproov)

29 INNOVATSIOON

ja vastu saadakse laborist analüüsitulemuse raport või protokoll.

Mullaproovide näitel võidakse analüüsitulemused saada otse Agriconi rakendusse AgriPORT, mis kasutab seda infot väetuskaartide ja -plaanide tegemiseks. Analoogiline lahendus on plaanis luua ka PRIA ja Maaelu Teadmuskeskuse (METK) koostöös nn põllumajanduse suurandmete süsteemi teenusena.

Andmevahetus

loomakasvatuse tarneahelas

Nii nagu taimekasvatuses, sisestatakse ka piimatootmisega tegelevates ettevõtetes erinevate laborianalüüside tulemused käsitsi. Üheks olulisemaks laborianalüüsi valdkonnaks piimatootmises on siloproovi analüüs. Siloproovi tulemused saadakse e-posti teel pdf-failina. Tavaliselt edastatakse need söötmisnõustajale, kes koostab söödaratsiooni, mis edastatakse eraldi pdf-failina ettevõttele ja/või söödaveskile. Veskis valmistatud jahu koostise andmed saadakse samuti eraldi pdf-failina.

Ettevõttes kasutatav söötmisprogramm võib olla reaalajas ühendatud söödamikseriga. Sellisel juhul saadetakse ratsiooni andmed söödamikserisse ja kui mikseri operaator lisab mikserisse söötasid, siis saadab mikser lisatud koguste kohta info tagasi söötmisprogrammi.

Kasutatud söötade ja ratsioonide andmed kajastuvad söötmisprogrammis ning samas peetakse ka söödaladu, tänu millele omatakse laoseisust pidevat ülevaadet.

Erinevates söötmisgruppides olevate loomade andmed edastatakse karjahaldusprogrammist söötmisprogrammi. Sealt saadetakse loomade

seemendamise ja poegimise info loomade aktiivsuse jälgimise rakendusse. Ka loomade raviandmeid saab sisestada ja ravimiladu pidada karjahaldusprogrammis.

Sama võimalust pakub EPJ Vissukese rakendus. Ka on EPJ Vissuke -

ses olemas karjatervise protokoll, mis lihtsustab loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse tarbeks andmete kogumist ja PRIA-le esitamist.

Põllumajandusettevõtted üle maailma on uurimas ja kasutusele võtmas erinevaid viise integreerida ChatGPT ja muude tehisintellektide vahendeid.

Tehisaru põllumajanduses

OpenAI loodud tehisaru ChatGPT uusima keelemudeli ChatGPT-4 võimekus on märkimisväärne, sest see kasutab andmete analüüsiks värskeid andmeid üle interneti ning vajadusel töötab etteantud mahukad dokumendid läbi sekunditega.

Põllumajandusettevõtted üle maailma on uurimas ja kasutusele võtmas erinevaid viise integreerida ChatGPT ja muude tehisintellektide vahendeid. Näiteks kasutatakse ChatGPT-4 täiustatud pildikirjeldusfunktsioone, et analüüsida põllukultuuride tervist, tuvastada kahjureid ja saada terviklik ülevaade. See meetod aitab probleemidega õigeaegselt tegeleda.

Tehisintellekti kasutamine Indias on näiteks aidanud saagikust hektari kohta tõsta 21% ja vähendanud 9% pestitsiidide ning 5% väetiste kasutamist, ühikuhinnad on kvaliteedi paranemise tõttu tõusnud 8%.

Automatiseeritud ja robotiseeritud lüpsilaudad on saanud igapäevaseks. Mulla analüüs võimaldab rakendada täppisväetamist. Kaasaegsed traktorid on varustatud rakendustega, mis võimaldavad infovahetust erinevate allikatega. Põllu ilmajaamalt saadud andmete põhjal võtab tehisaru vastu otsuse, millist agrotehnikat on vaja rakendada.
Fotod: Shutterstock MULTISPEKTRAAL INFO LIDAR INFO SOOJUS INFO • • Telli põllu- ja metsamaale aeromõõdistus 3Dist KÕRGUS INFO RGB INFO • • UURI LISA: www.3di.ee • KIRJUTA: 3di@3di.ee • HELISTA: +372 5684 8480 KASVUTEGURID | SOOJUSKAART | KAHJUTEGURID | MÄRGALAD | TAIME TERVIS 30 INNOVATSIOON
REKLAAM

Kuivati pole luksusasi, vaid hädavajadus

Eesti asub kliimavöötmes, kus koristatud vili vajab kuivatamist. Kui suvi on vihmane ja jahe, on korralik kuivatus vilja kvaliteedi säilimise võtmeküsimus.

Energiahindade tõus on muutnud viljakuivatamise kallimaks ja see on pannud põllumehed aru pidama, kuidas oleks neid kulutusi võimalik koomale tõmmata. Nagu igasugune põllumajandustehnika, on ka kuivatid muutunud kõrgtehnoloogilisteks väikesteks tehasteks.

Korralikult kuivatatud, puhastatud ja õigel temperatuuril hoiustatud vili on puhas putukatest, kahjuritest ning bakter- ja seenhaigustest. Lisaks tootlikkusele peaks kaasaegne viljakuivati olema ka energia- ja keskkonnasäästlik. Iga ettevõte valib viljakuivati vastavalt sellele, millised on tema tootmismahud, ning erineva võimekuse

ja hinnaklassiga mudelite valik on lai. Headel aastatel, kui saagid suurenevad, tuleb alatihti ilmsiks ka see, et kuivati on jäänud väikseks või hoiuruumid kitsaks. Uusi investeeringuid peab aga hoolega kalkuleerima, sest viljakuivati puhul on need üpris suured.

Seoses energiahindade tõusuga on oluliselt kasvanud ka viljakuivatusteenuse hinnad. Seegi sunnib viljakasvatajaid, kel

Lisaks tootlikkusele peaks kaasaegne viljakuivati olema ka energia- ja keskkonnasäästlik.

endal veel kuivatit pole, selle soetamisele mõtlema. Kui endal kuivati olemas, ei sõltu viljakasvataja enam niivõrd palju kokkuostjatest ja transportijatest ning saab ise oma vilja kuivatamist ja käitlemist planeerida ja juhtida.

Samas on see suur investeering vähemalt paarikümneks aastaks. Kaasaegsed kuivatisüsteemid on konstrueeritud nii, et neid saab pidevalt uue tehnoloogia abil täiustada.

Võõras mure Euroopa põllumehele

Aru Põllumajanduse OÜ agronoom Karl Lindam ütleb, et Kesk-Euroopa põllumehel viljakuivatamisega suurt muret ja sellega kaasnevaid kulutusi ei olegi. Meie aga teisiti ei saa, sest meil võib vihmasel suvel koristatud viljas olla kuni 30% niiskust ja seetõttu vajame ka võimsaid ja efektiivseid kuivateid. Samuti on meie koristusaeg väga lühike, vaid paar kuud, mil on vaja koristada ja kuivatada väga erinevaid viljasorte.

Kohtume Maamessi stendil VP-15 www.takertrailers.ee Kert 55 22 755 • Tarmo 50 60 300
Kaasaegne viljakuivati on nagu kõrgtehnoloogiline väike tehas. Foto: Tammejuure mahetalu Kobzarenko põllumajandushaagised Stronga haagised Lorries haagised Skavska hallid Teravilja käitlusseadmed Tsisternhaagised Meprozet/Agromax Cynkomet haagised ja laoturid
35 TEHNIKA
JFC tankurid

Aru Põllumajanduse OÜ-sse sai eelmisel aastal üles pandud moodsaim ja suutlikem kuivati, mis hetkel saada. See kujutab endast justkui omaette tehast, mida juhib elektroonika, mis kasutab ökonoomselt oma jääksoojust ning suudab kuivatusprotsessi digitaalselt jälgida.

Efektiivsed portsjonkuivatid

Kuivatite edasimüüja Agroekspert tutvustab Superior-seeria portsjonkuivateid, mis suudavad kuivatada 600–1000 tonni vilja päevas. Märkimisväärne on ka Superiori oluliselt väiksem kütusekulu, mis on tingitud sellest, et kuum õhk on kuivati sisemuses ühtlaselt jaotunud, kuid temperatuur ei tõuse üle 45 kraadi. Mida kuumem on temperatuur, seda halvemini mõjub see teravilja kvaliteedile, samuti on kõrgema temperatuuri puhul kütusekulu suurem.

Kui vili on väga niiske, üle 25%, siis kleepub see vastuvõtupunkrisse kinni. Portsjonkuivatis saab vilja punkrisse võtta läbi kuivati, kus see kaotab 5–10% niiskusest. Teist korda kuivatit läbides ei kleepu vili enam ja kuivatus on ühtlasem.

Ka elektri kokkuhoiu poolest on uutel portsjonkuivatitel vanade ees eelis. Kui vanad kuivatid suudavad tun-

nis eemaldada 1% niiskust, siis näiteks Superior-kuivati 5%.

Uutel kuivatitel on ka täisautomaatne portsjonkuivati režiim, mis on seadistatud nii, et kuivati teeb kogu protsessi iseseisvalt läbi vastavalt sellele, kuidas programm on seadistatud. Automaatika abil täidab kuivati end ise, kuivatab vilja etteantud niiskustasemeni, jahutab selle ja paigutab ettenähtud hoidlasse. Selline süsteem aitab tööjõukuludelt oluliselt kokku hoida.

Digitaalsed lahendused

Baltic Agro müüb Soomes valmistatud Antti kuivateid, mis võimaldavad vilja niiskust määrata otse teraviljast, et saada ülevaade vilja niiskustasemest. See viib üle- ja alakuivatamise riski miinimumini, samas pole vajalik operaatori pidev kohalolu, sest kuivati juhtimine on digitaalne ning vajadusel saab toiminguid juhtida ka võrguteenuse kaudu.

Automaatika abil täidab kuivati end ise, kuivatab vilja etteantud niiskustasemeni, jahutab selle ja paigutab ettenähtud hoidlasse.

Arska Grupp pakub Mepu kõrgtehnoloogilisi läbivoolukuivateid, mis kuivatavad vilja pideva sooja õhuvooluga, tehes seda ühtlaselt ja energiatõhusalt.

Mepu C-seeria läbivoolukuivatite suurus, maht ja võimsus on paindlikult kohandatavad, sest vastavalt vajadusele saab muuta kuivatuskärgede ja viljapunkrite arvu.

Kuivatuskärjed on kooniliste õhukanalitega, mis tagavad vilja õrna ja ühtlase kuivatamise üle- või alakuivatamise ohuta. Kuivatil on siledad sisepinnad, kuhu midagi ei kleepu, ja tänu sellele on neid kerge puhtana hoida.

Väiksemates mudelites tagab täpse ja ühtlase etteandmise ükskõik millistes tingimustes tähikutega etteanne. Suuremad mudelid on varustatud luugiga etteandesüsteemiga, mis tagab suure jõudluse. Lisaks saab suuremates kuivatites etteande ajaks õhuvoolu sulgeda, mis vähendab märgatavalt tolmu eraldumist.

Suurematel mudelitel on standardvarustuses põleti ülemises osas asuvad võred, mis takistavad vilja sattumist põletisse. Veel on võimalik lisada ettevõtte vajadustele kohandatud juhtimissüsteemi, tolmuärastussüsteemi, kuivatusseadmete soojusisolatsiooni, peaventilaatorite helisummutid ning puhastamist hõlbustavad õhukanalisse paigaldatavad hooldusplatvormid ja redelid.

Seisev masin e too raha sisse. Teie tehnika tõrgeteta töös hoidm ne on on meie äri eesmärgiks

Texaco® Delo® lutöömasinate põ de kõik tagavad määrdeained ja id õ valiteediga k kõrge a seadmete töökindluse, kõrge tootlikkuse ning pika e uea. Delo® tootevalikust leiab nii spetsiaalselt suure võimsusega diiselmootorites kasutamiseks mõeldud mootoriõlid ku ka käigukast - ja reduk toriõlid, hüdrovedelikud ning er nevates sõlmedes kasutatavad määrded. Võtke meiega ühendust ja räägime lähemalt!

www lubtec ee I texaco@lubtec ee I te 5

Viljakuivati on investeering aastakümneteks. Mepu C-seeria läbivoolukuivati Foto: Sven Arbet Foto: Mepu
Tex a c o m ä ä r d e a i t a g a v a d t e h n t u g e v a t e r v A M E T LI K E S I N DA J
36 TEHNIKA

Teraviljakasvatajal tuleb ilm üle kavaldada

Kuna põud kipub olema nüüd peaaegu iga-aastane nähtus, on põllumehed selleks aastatega saadud kogemuse abil valmistunud.

Meie taimekasvatusstruktuur on võrreldes paarikümne aasta tagusega oluliselt muutunud. Praegu kasvatatakse meil valdavalt talivilja, mis kasutab kasvamiseks ära sügisel, kevadel ja talvel mulda jääva niiskuse ning suudab seetõttu kasvuperioodil veepuuduse lihtsamini üle elada. Samas on kultuure, nagu mais, herned ja oad, mida saab külvata ainult kevadel. Seetõttu on sordiaretajad hakanud aretustöös arvestama ka sortide põuakindlust.

Kõige keerulisem muutuja põllumehe plaanide koostamises on ilmastik. Näiteks on märtsi lõpus pilt selge, kuidas taliviljad talvitusid, ja juba siis oleks mõistlik fikseerida 20% saagi hinnad.

Põllumajandus on praegu suurtes muutustes. Palju on neid, kes on harjunud vanamoodi põldu pidama ega arva uuendustest suurt midagi. On toimunud suur konsolideerumine ja näha on, et suurtootjad on efektiivsemad, kursis uute võimalustega ning riske juhtides targemad.

Kui aastakümneid tagasi kasvatati Eestis peamiselt otra ja rohkem rukist, siis nüüd on vastavalt nõudlusele sortimendis kõige rohkem nisu ja rapsi.

mendis kõige rohkem nisu ja rapsi. Nisukasvatuses on muutunud see, et kui paarkümmend aastat tagasi oli talinisu osakaal vaid 25%, siis praeguseks on see 85%. See on meie kliimas oluline, et pikendada koristusakent.

Ilm on suurim mängujuht

tuleks investeerida rohepöördega haakuvatesse projektidesse.

Aasta algul teatasid uudised laiaulatuslikest põllumeeste väljaastumistest, mis igal maal olid tekkinud küll erinevatel põhjustel, kuid millele kõigile andis tõuke rohepöörde nõu vähendada keemilisi sisendeid.

Eesti teraviljatootmisel ei ole aga kaugeltki veel piirid ees ja kartust, et maailmas teravilja vaja pole, ei vasta tõele. Meie nisul on toidukvaliteet ja see on turul hinnatud. Kliima soojenedes jääb teraviljatootmiseks sobivaid maid maailmas järjest vähemaks, seevastu rahvaarv aina kasvab.

Kui aastakümneid tagasi kasvatati Eestis peamiselt otra ja rohkem rukist, siis nüüd on vastavalt nõudlusele sorti-

Aru Põllumajandus on teraviljakasvatusega tegelev Eesti kapitalil põhinev pereettevõte, mis on tegutsenud juba üle 20 aasta. Aru Põllumajanduse agronoomi Karl Lindami sõnul oli eelmine saagiaasta teraviljakasvatajale päris katastroofiline: „Arvestasime, et lausa 30 aasta kõige hullem. Et see üle elada, pidime võtma laenu, samuti oleme sisendite ostmist vähendanud viimase mõistliku piirini. Kui tuleks veel paar sellist aastat, siis oleks tulevik üpris ebaselge. Õnneks on meil masinapark olemas ja vähemalt sinna pole vaja investeeringuid teha olnud. Kuid laenukoormus on meil ometigi tohutu. Selline seis kipub olema enamikul põllumeestest, oleme end laenanud piiri peale.“

Samas on finantsasutused olnud viimastel aastatel üsna lahked põllumajandussektorile raha laenama, sest on ju maa üks parimaid tagatisi. Paari aasta jooksul on aga pangad hakanud mõistma, et tuleb jälgida, kuhu investeeringud tehakse. Lihtsalt suurema ja toredama tehnika soetamise asemel

Eestis on olukord veidi teistsugune, sest meil – nagu paljudes uutes Euroopa Liidu riikides – on tootmine koondunud pigem suurtesse ettevõtetesse. „Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud strateegia „Ta-

lust taldrikule“ pöörab enam tähelepanu aga just väiksematele tootjatele, mis peaks justkui tooma talutoodangu tarbijale lähemale. Väikeste ettevõtete toetusi suurendati, meiesugustel suurtel ettevõtetel seevastu vähendati. Kui nüüd tulla jällegi rohepöörde juurde, siis ilmselt väiksem ettevõtja püüab ellu jäämiseks majandada traditsioonilisel moel, suurel on aga rohkem ressurssi ja võimalusi läheneda tootmise rohelisemaks muutmisele uuenduslikult ja teaduslikult,“ arvab Lindam.

Järjest rohkem kasvatatakse meil talinisu ja õlikultuure.
Põllutööd Aru Põllumajanduse OÜ-s
Meie teraviljakasvatus on järjest enam koondunud suurtootjate kätte.
Arvi
Foto:
Kriis
Foto: Jaanus Lensment Foto:
Alar Tammsalu
38 39 TERAVILJAKASVATUS TERAVILJAKASVATUS

Kui tuleks veel paar sellist aastat, siis oleks tulevik üpris ebaselge.

Lootused uutmoodi maaharimisel

Aru Põllumajanduses on uuel moel põlluharimist katsetatud aastaid. Karl Lindam: „Põhjus, miks me üldse hakkasime taastava põllumajanduse vastu sügavamat huvi tundma, oli see, et praktiliselt igal aastal ehk kuuel aastal kaheksast kordus sama asi – kevad oli põuane ja kevadisest külvist ei saanud asja. Mõistsime, et ainus võimalus on püüda võimalikult kaua hoida mulla sees sügisel ja talvel kogunenud niiskust. Selleks püüdsime mullas hoida võimalikult suurt juuremassi, et seal oleks võimalikult palju kasulikke seeni. Üritame oma muldi maad harides väga vähe liigutada ja kus võimalik, kasutame otsekülvi. Meie muldades on vähe magneesiumit ja kaltsiumit, seega pole kõik meie põllud veel otsekülviks valmis. Oleme kaasanud

teadlastest nõustajad ja meil on mitmed katsealad, et rohkem oma põllumuldadest teada saada. Teeme tohutult palju proove nii taime lehtedest kui ka muudest taimeosadest, et võimalikult palju teadmisi koguda.

Püüame aru saada, millistel muldadel milliseid taimi kasvatada, mida nad kasvuks juurde vajavad. Tahame stimuleerida taimi, et nad kasvataksid tugevad juured. Otsime ja katsetame vahendeid, millega saaksime taime näiteks pealtpoolt toetada. Mõned sellised vahendid on küll maailmas olemas, kuid mitte siin Euroopas.“

Põllumees vilja hinda kujundada ei saa Lindami sõnul tuleb teraviljakasvatajal arvestada, et viljahinnad suurt ei tõuse, sisendhinnad aga küll. Ehkki keemilistele sisenditele kulub nüüd kordades vähem, jäävad püsikuludena tööjõud, energia jne.

Samuti on Euroopas vähe riike, kus tuleb vilja koristuse järel kuivatada. Eesti teraviljakasvatajalt nõuab see aga palju

lisatööd ja ressurssi. Karl Lindami sõnul on nende osaühingus väga palju investeeritud nii vilja kuivatamisse kui ka ladustamisse. „Eelmisel aastal tehtud investeering uude kuivatisse oli küll väga suur, kuid seevastu on nüüd ettevõttel

Maheteraviljaga võib kasumisse jõuda, kui seda kasutada oma ettevõtte loomade söödaks. Foto: Irina Mägi

Väikestel ja väheviljakatel põllulappidel on

mõtet kasvatada vaid mahedalt.

kõige energiasäästlikum kuivati, mida hetkel toodetakse. Samuti oleme rajanud viljahoidlad, kus saab vilja säilitada ka pikemalt.“

Väiketootja on valikutes vabam Saaremaa põllumehe Tanel Aru ettevõttel Kritanto OÜ on teravilja all olevat maad alla saja hektari ja teraviljakasvatuse peamine eesmärk on varustada mahesöödaga oma ettevõtte lihaloomi. Veel mõni aasta tagasi oli Kritanto OÜ ka edukas mahevilja müüja, kuid juba 2019. aastal tuli tõsine tagasilöök, sest vilja-aasta oli hea ja ületootmisest tingituna hakkasid hinnad langema, mistõttu kahjumid olid kasvatajail suured. Asjatundjate arvates ei olegi maheviljakasvatajal hinnakõikumiste vastu suurt midagi teha. Üks võimalus oleks rajada oma laopinnad, kuhu panna vili ootele suurema nõudluse ja paremate hindade saabumiseni. See aga nõuaks taaskord investeeringuid.

Tanel Aru otsustas oma ettevõttes rõhud ümber asetada ja nüüd on prioriteet lihaloomad, keda on 72. Ettevõtte põllulapid on enamasti väikesed ja külviplaan

on Arul koostatud nii, et kolmel aastal teeb ta allakülviga teravilja ja sellele järgneval kolmel aastal on need maad kasutuses rohumaadena.

Väikestel ja väheviljakatel põllulappidel on Aru sõnul mõtet kasvatada vaid mahedalt. Kuigi saagid on tavaviljelusest umbes kolm korda väiksemad, saab enda loomade sööda alati kätte. „Esimesel aastal peale rohumaad on teravili umbrohusegune ja see läheb siloks. Sel aastal plaanin külvata 33 hektarit kaera, kuid ei looda sellelt suuremat teraviljasaaki, vaid teen hoopis silo. Seda enam, et mul puudub endal koristus- ja kuivatustehnika, nii et praeguste hindadega jääksin teraviljaga ikka kahjumisse,“ selgitab ta. Lisaks kaerale on Arul maas rukist ja taliotra. „Suvioder pole mul siiamaani otsekülviga õnnestunud. Küllap on põhjus ka põuastes aastates.

Laudast tulev sõnnik läheb põldudele väetiseks ja nii toimibki üks talu ringmajandavana.“

Sel moel majandamise eest sai Tanel Aru eelmisel aastal mahetootjate konkursil tervikliku lähenemise eripreemia.

TELLIMUSIVÕTAMEVASTUKEVADEKS HAAGISED KOHTUME MAAMESSIL BOKSIS VP-16 Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu l www.youtube.com/user/oniarchannel 40 41 TERAVILJAKASVATUS TERAVILJAKASVATUS

10 000

10 000

ESMAABIKOMPLEKTI

ESMAABIKOMPLEKTI

Kingi ukraina võitlejale taktikaline esmaabikomplekt! Komplektis sisaldub žgutt, rõhkside, 2 rulli sidet, haavaplaastrid ning termotekk. Esmaabikomplekt kuulub iga võitleja põhivarustusse ning tagab seeläbi nii võitleja, kui ka tema kaaslaste esmase võimekuse päästa elusid. Ühe komplekti hinnaks on ca 25 eurot.

Kingi ukraina võitlejale taktikaline esmaabikomplekt! Komplektis sisaldub žgutt, rõhkside, 2 rulli sidet, haavaplaastrid ning termotekk. Esmaabikomplekt kuulub iga võitleja põhivarustusse ning tagab seeläbi nii võitleja, kui ka tema kaaslaste esmase võimekuse päästa elusid. Ühe komplekti hinnaks on ca 25 eurot.

Riigikaitse

100 DROONI

100

DROONI

Anna oma panus 100 drooni ostmiseks!

Arukate külade võrgustik panustab maaelu kvaliteeti

Lahingkeskkonnas kasutatakse tsiviilmaailmas tuntud DJI droone erinevatel eesmärkidel. Riigikaitse Edendamise Sihtasutuselt on Ukraina rahvuskaart soovinud droone, millel on termokaamera, et tagada üksuste luurevõimekus.

Ühe drooni hinnaks on ca 4300 eurot.

Anna oma panus 100 drooni ostmiseks! Lahingkeskkonnas kasutatakse tsiviilmaailmas tuntud DJI droone erinevatel eesmärkidel. Riigikaitse Edendamise Sihtasutuselt on Ukraina rahvuskaart soovinud droone, millel on termokaamera, et tagada üksuste luurevõimekus. Ühe drooni hinnaks on ca 4300 eurot.

Arukad külad Euroopas ja Eestis on maapiirkondade kogukonnad, mis kasutavad uuenduslikke lahendusi oma paremaks toimimiseks, toetudes kohalikele tugevustele ja võimalustele.

le kaudu on meie külad saanud tutvust teha põnevate ja leidlike külaelu arendavate lahendustega, olles samal ajal ka ise osalised tervet Euroopat hõlmavas võrgustikus.

Sihtasutus ei maksa rahalisi toetusi ning teeb koostööd Ukrainas ainult hinnatud usaldusväärsete partneritega. Lahingväljale saadetava varustuse ostame ja komplekteerime Eestis.

Riigikaitse Edendamise Sihtasutus kogub annetusi, et toetada varustuse ning meditsiinivahendite ostmist ja saatmist sõjakoldesse. Sihtasutus ei maksa rahalisi toetusi ning teeb koostööd Ukrainas ainult hinnatud usaldusväärsete partneritega. Lahingväljale saadetava varustuse ostame ja komplekteerime Eestis.

ANNETADA SAAD:

Pangaülekandega

ANNETADA SAAD:

Helistades annetustelefonidele

EPangaülekandega

Makse saaja:

RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA

Makse saaja:

RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA

Swedbank: EE162200221078603616

Helistades annetustelefonidele

900 1380 - 10 €

900 2380 - 25 €

900 1380 - 10 €

900 3380 - 50 €

900 2380 - 25 €

900 3380 - 50 €

Selgitus: Toetus Ukrainale

Swedbank: EE162200221078603616

Selgitus: Toetus Ukrainale

Füüsiliste isikute annetustelt tagastab riik järgmise aasta tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu, kui märgite

Füüsiliste isikute annetustelt tagastab riik järgmise aasta tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu, kui märgite ülekande selgitusse ka isikukoodi.

www.riigikaitse.ee

www.riigikaitse.ee

uroopa Komisjoni ellu kutsutud programmi eesmärk on muuta meie eluviisi Euroopas ja tuua säästlik elustiil maapiirkondadesse, kus ollakse kontaktis looduskeskkonna ja toidutootmisega. Aruka küla kontseptsioon soodustab nutikate tehnoloogiate rakendamist maakeskkonnas, võideldes seeläbi maapiirkondade pakilise demograafilise väljakutsega. Lisaks saavad targad külad kasu koostööst, liitudest teiste maa- ja linnapiirkondade kogukondade ja osalejatega.

Aruka küla kontseptsioon viitab jätkusuutlikele maapiirkondadele ja kogukondadele, mis tegelevad olemasolevate tugevuste ja väärtustega ning loovad ka uusi võimalusi.

Neli aastat tagasi algatatud pilootprogrammiga liitus 24 küla, igaühele neist koostati oma strateegia. Strateegiad loodi koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames, kuhu on kaasatud lisaks Eesti LEADER-tegevusrühmadele,

riiklikele organisatsioonidele ning kohalikele külaarendajatele ka rahvusvahelised eksperdid ja Euroopa arukate külade eestvedajad.

Neli aastat tagasi algatatud

pilootprogrammiga liitus 24 küla, igaühele neist loodi oma strateegia.

Programmis osalenud külad ja piirkonnad asuvad erinevates Eestimaa paikades, mistõttu on igal kogukonnal oma nägu ja väljakutsed. Arukate külade strateegiate abil leitakse kogukonda kaasates üles piirkonna tugevused ja pannakse need enda kasuks tööle.

Arenguprogrammil on ka rahvusvaheline tasand. Eesti arenguprogrammile on eeskujuks Euroopa Komisjoni rahastatud projekt „Smart Rural 21“, mil-

Aruka küla kogukonnad arendavad nutikaid lahendusi, et aidata toime tulla kohalike väljakutsetega, muuta elu kohapeal mugavamaks ja kaasata rohkem elanikke, et kõigil oleks sobivat tegevust. Lahendused põhinevad kohalikel väärtustel ja võimalustel, et tagada piirkonna jätkusuutlik areng, ning kaasamisel. Oluline on innovatiivsete ja mobiilsete digilahenduste kasutamine. Tegevus põhineb olemasolevatel algatustel ning seda saab toetada erinevate avaliku ja erasektori allikate kaudu.

Tuleme kokku ja teeme ära Seega on aruka küla programmis osalevate kogukondade läbivaks sooviks tuua rahvas kokku ja pakkuda neile kohaliku elu parendamise aruteluks erinevaid platvorme, kuid ka võimalusi kooskäimiseks.

Samuti pööratakse programmis suurt tähelepanu inimeste silmaringi laiendamisele ja teadmiste andmisele, korraldades erinevaid koolitusi ja töötube rohepöörde, jäätmemajanduse, uute

RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA
Arukate külade võrgustik koondab kogukonna ühistegevusele. Foto: erakogu
RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA
ülekande selgitusse ka isikukoodi. Edendamise Sihtasutus kogub annetusi, et toetada varustuse ning meditsiinivahendite ostmist ja saatmist sõjakoldesse.
43 ARUKAD KÜLAD

tehnoloogiate ja digioskuste edendamise valdkonnas.

Nii loodi näiteks Luunja vallas kogukonnaäpp, et koondada piirkonna oluline info ühele platvormile. Neeme küla soovis üles ehitada külakino, et kultuuri ja filmikunsti kaudu külakogukonda ühendada. Otepää vallas algatati aruka küla strateegia raames noorte ja kogukonna kaasamise projekt „Külaelu noorte abil TikTok'i“.

Saarde vallas otsustati projekti raames rajada interaktiivne matkarada, mis läbib olulisemaid kohalikke vaatamis -

väärsusi. Kiltsis organiseeriti piirkonna külade päev, samuti peetakse kohalikke traditsioone silmas pidades spordipäeva, korraldatakse piirkonna hobikunstnike näitusi ja ühiseid külapidusid. Tõsisema ettevõtmisena renoveeriti külamaja katus.

Kose-Uuemõisas tehti projekti raames piirkonnast virtuaalne kaart, mis hõlmab kohalikke vaatamisväärsusi ning nende tutvustust, mida saab lugeda QR-koodi abil.

Kääpa külas anti hoogu noorte tegemistele – nimelt on seal traditsiooniks saamas noortekohvik. Kogukonna koos-

töö elavdamise eesmärgil korraldati huviringide pidu, kus kõik said anda oma panuse ning tutvustada teistele, mille põnevaga tegeletakse. Et ka väikeste lastega emadel oleks mõnusam, loodi emade klubi, kus noored emad koos käivad, kogemusi vahetavad ja suhtlevad. Palju huvi äratasid ka ringmajanduse teemal korraldatud koolitused.

Harglas keskendus arutelu ja tegevus kohalikule hariduselule ja ideele, et Hargla koolist võiks saada kogukonnakool. Projekti raames arutleti vajaduse üle panustada kooli arengusse ning kooli ja kogukonna koostööd tihendada.

Toetused maanoortele

Maapiirkondades on pea kõikjal peamiseks mureks rahvastiku vähenemine ja vananemine. Seega on väga oluline leida lahendusi, kuidas noori maapiirkonnas hoida. Just sel eesmärgil on noorteprogrammid „Euroopa solidaarsuskorpus“ ja „Erasmus+“ avanud mitu toetusmeedet, et toetada noorte kultuuridevahelist õppimist ja soodustada noorte oskuste ja hoiakute arengut. Toetades noorte tegemisi, saab anda neile tuge oma kodukohas tegevuse, töö ja vaba aja veetmise võimaluste leidmiseks.

Veebilehelt euroopanoored.eu leiab võimalusi oma projektidele rahastust taotleda. Solidaarsusprojektid võimaldavad noortel lahendada oma kogukonna muresid või kitsaskohti. Sel moel tõuseks noorte osalemisaktiivsus kogukonna elus, mis omakorda soodustaks positiivseid muutusi piirkonnas.

Arukate külade arenguprogrammiga liitunud kogukonnad Allikas: Eesti Leader Liit Luunja vallas loodi ühise toimimise hõlbustamiseks kogukonnaäpp. Ka pildil olev roosiaed toob külaelanikke tihti kokku. Foto: erakogu Kose-Uuemõisa külastuskaardi koostamine Foto: erakogu
UUE MASINA OSTUGA KAASA TEHASEREIS PRANTSUSMAAALE! LAOS KOHE SAADAVAL Manitou MLT 741-140 V+ Manitou MLT 741-130 PS+ Endre Matros Telefon: +372 509 6251 endre.matros@intrac.ee Lauri Odras Telefon: +372 504 8821 lauri.odras@intrac.ee Raivo Pärsikivi Telefon: +372 5301 5548 raivo.parsikivi@intrac.ee Konditsioneer Keskmääre Hüdrauliline kiirlukk ees Hüdrauliline konks Poomi leevendus CRC Start/stop süsteem LED-tuled Maksimum kiirus 40km/h TASUTA 5.a masina kaugjälgimine Põhivarustuses: 44 ARUKAD KÜLAD

Homsete nõuete täitmine juba täna

täitmata töödelda 60 – 100 ha, mis tähendab, et võrreldes tavapritsiga on ainuüksi ajaline võit neljakordne paagi täitmisele kuluv aeg. Lisaks kokkuhoid taimekaitsevahenditelt, kütuselt ja tööjõult. Keskkonnahoidu ja kokkuhoidu suurendab ka pneumaatiliste pritside doseerimissüsteem, kus paagis olevale puhtale veele segatakse vajalik taimekaitsevahend vahetult enne poomi. Kasutamata jäänud paagisegu ei teki ja keskkonda jõuab ainult hädavajalik kogus taimekaitsevahendeid. Ajal, mil taimekaitsetöödeks sobilikku aega on järjest vähem ja taimekaitsevahendite jäägid pinnases on üha suurem murekoht, on pneumaatilised pritsid hea valik karmistuvate nõuetega kaasas käimiseks. Ühelt poolt on kasutaja otsene kokkuhoid suurem ning taimede kaitstus väga hea. Teisalt on pneumaatilised pritsid keskkonnahoidlikumad, kuna kasutatud taimekaitsevahendite kogused on väiksemad ning nende sattumine taimedelt maapinnale minimaalne.

Vaieldamatult on taimekaitse üks ajakriitilisemaid töid põllul – reageerida tuleb kiiresti, kuid sageli takistab töid ilm ja lisaks tuleb arvestada tolmendavate putukate lennuaegadega.

Ka taimekaitsetöödel on aja võitmiseks olemas väga efektiivne tehniline lahendus. Teoreetiliselt suudab 24-meetrise poomiga taimekaitseprits kuue õhtu- ja öötunniga töödelda 115 hektarit. Arvestades keskmist veekulu 150 l/ha ja 3000 l suurust paaki, tuleb sellise pindala katmiseks viis korda paaki täitmas käia. Ainuüksi paagi täitmi-

sele kulub 15-30 minutit, mis on aeg 5-10 hektari töötlemiseks. Kokkuvõttes võib teoreetilisest võimekusest teostuda vaid umbes pool. Arvatavasti keegi pritsimis-

protsessile matemaatiliselt otsa ei vaata, kuid arvud on siiski kõnekad. Siinkohal on lahenduseks pihuse piiskade suuruse muutmine veekulu oluliseks vähendamiseks. Võimalikult väikesed piisad on taimede kaetuse seisukohalt taimekaitsetööde üks eesmärkidest – väikesed piisad katavad kordi suurema ala ning ka nende püsimine taime pinnal on oluliselt parem kui suurematel piiskadel. Erinevate otsakutega on taimekaitse-

pritsidega võimalik saavutada väga laia piiskade suuruse vahemikku, efektiivsemad on alati täielikult pneumaatilised pritsid ja õhu survel töötavad pritsid.

Mida väiksemad on piisad, seda lenduvamad need on – väikesel piisal puudub piisav mass, et raskusjõu abil maapinna poole liikuda ja tekib tuuletriiv. Kuna tuulevaikset ilma esineb harva, on väikeste piiskadega pritsimine omamoodi väljakutse. Tuuletriivi kindlamad otsakud avardavad pritsimisvõimalusi (näiteks puhveraladel), kuid eelduseks on väga suured piisad (VC, EC, UC). Kindlasti on siin eelis kallimate pritside omanikel, kel on poomil korraga erinevat liiki otsakud. Paraku on selliste pritside kuluosade ja remondi kulud samuti suuremad.

Lihtsamalt on paremat katvust ja väiksemat triivi võimalik saavutada pneumaatiliste pritsidega, tõhusad on ka õhu survega pritsid. Udupiisad on keskmiselt kuni 100 mikroni suuruse diameetriga (VF) ja hõljuvad õhus, uduvihma korral, kui piisad on 100-300 mikroni suuruse diameetriga (F), me sadu ei taju, kuid saame siiski märjaks. Sellised väikesed piisad on väga edu-

kad ka taimede kaitsmisel – vähene veehulk katab väga suure ala ja tihedalt. Kuna raskusjõu mõjul need piisad taimedeni ei jõua, ongi abiks õhusurve, mis väikesed piisad taimede peale ja vahele surub. Ideaalsetes pritsimistingimustes teevad selles alas tööd pneumaatilised taimekaitsepritsid – veekulu on 30 - 40 liitrit hektari kohta ja taimed on ühtlaselt kaetud lehtede alt ning pealt, samuti vartel. Mida suuremaks läheb tuulekiirus, seda suuremaks peavad muutuma ka piisad. Siiski, pneumaatilised pritsid kasutavad ka tuulekiirusel 6 m/s veekulu vaid 50 liitrit hektari kohta. See on ka pneumaatilise pritsi teine tehnoloogiline eelis - kui tavapritside töö-

võimalused on piiratud tuulekiirusega kuni 4 m/s, siis pneumaatilised pritsid võivad töötada ka kuni 6 m/s tuulega. Pneumaatilise pritsil on ainult üks otsak, Eurofoil, mis ei kulu ja sobib kõikideks pritsimistöödeks. Seega pole vahet, kas minna põllule ideaaltingimustes või suurema tuulega. Pritsi anemomeetrilt saadud info ja juhi sisestatud taimiku suuruse põhjal arvutab pritsi tarkvara välja õige õhusurve ja veehulga – nii on igas olukorras kasutusel optimaalseim lahendus, kus tuuletriiv on minimaalne ning piisad võimalikult väikesed. Pöördudes tagasi vee- ja ajakulu arvutuste juurde, siis 3000 l paagiga pneumaatiline prits saaks ilma paaki

Taimekaitsetöödel väga suureks peetavad piisad (VC, UC, EC) on isegi vihmapiiskadega võrreldes väikesed. 3 mm suuruse hiilamardikaga võrreldes on kergem näha pihuse piiskade suurusest tingitud erinevusi.

mikroni suuruse diameetriga (F), me

46 47 SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS
Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte

Te l 5 2 1 0 2 3 7 / 5 0 4 17 3 8

i n f o@i r i s c o r p t r an s .e e ww w.i r i s c o r p t r an s .e e

Eesti suurimas katmikala maasikakasvatuses valmivad marjad juba aprillikuus. Foto: Aldo Luud

KASVAVA METSA OST
METSAKINNISTUTE OST
ÜMARPUIDU KOKKUOST
METSATRANSPORDI TEENUS
METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

Maasikakasvatuse edu võti on pikk hooaeg

Veebruarikuus on väljas veel paks lumi ja jää ning kevadest pole märkigi, kuid Joosepi talus saavad pottidesse juba esimesed maasikataimed. Siis pole kaugel enam seegi aeg, mil kasvuhoone täitub maasikalõhnaga, ning juba aprilli lõpus saab maitsta magusaid kodumaiseid maasikaid.

Eestis on maasikakasvatajaid palju, kuid Joosepi talu eristub sellega, et rohkem on mõeldud kastist välja ja pole piirdutud vaid maasikakasvatusega avamaal. Palju on tehtud katsetusi, kuidas maasikahooaega meie kliimas pikendada.

Joosepi talus Põlvamaal Loko külas on marja- ja köögiviljakasvatusega tegeldud juba ligikaudu 20 aastat. Siis alustasid Joosepi talu peremees Hillar Lillo ja perenaine Kaire Roositalu maasikate ja köögiviljade kasvatamist ning aja

jooksul said töömehed ka nende poegadest Ranetist ja Romelist. Nüüd ongi agronoomiharidusega Ranet see, kes on vanemate alustatud ettevõttele tublisti kaasaegset ilmet andnud. Lisaks traditsioonilisele avamaa marja- ja köögiviljakasvatusele kasvatatakse taimi ka katmikaladel. Maasikapõldude all on ligi 40 hektarit, samaväärsel pinnal on kasvatatud ka köögivilja.

Arukalt majandades ja investeerides on jõutud väga muljetavaldavate tootmismahtudeni, nii et 2021. aastal sai Ranet Roositalu aasta põllumehe konkursil

rahvapõllumehe tiitli, eelmisel aastal nimetas aga Maaelu Sihtasutus Roositalu parimaks taimekasvatajaks.

Tööd leidub aasta ringi

Ehkki maasika- ja köögiviljakasvatus on hooajaline, käib Joosepi talus töö aasta ringi. Talvel ja kevadel tegeldakse uue hooaja planeerimise, tootjatega suhtlemise ja vajalike investeeringute tegemisega. Saagile panevad aluse taimed. Maasika frigotaimi tuuakse talusse Hollandist. Sealsete taimekasvatajatega on loodud kontaktid ning taimed tuuakse kohale talu oma transpordiga. Et toomisega seotud kulusid allapoole saada, tuuakse frigotaimi suurem kogus ning müüakse edasi ka teistele kasvatajatele ja kõikidele aiapidajatele. Koostöö Hollandi taimekasvatajatega on kestnud juba üle 15 aasta ja Joosepi talu on sealgi endale nime teinud.

49 MAAETTEVÕTLUS

Frigotaimi on külmhoidlas ületalve hoitud, nii pole vaja taimi sügisel maha istutada. Talus istutatakse frigotaimed turbapottidesse ja sealt kasvulavadesse ning saaki saab juba poolteist kuud pärast istutamist.

Eelmisel aastal oli Joosepi talus maasikaid kasvulavades kolmes kasvuhoones, kokku 0,3 hektaril. Tänu sellele, et

Tänu sellele, et kasvulavad on paigutatud ülestikku, mahub maasikataimi samale pinnale kolm korda rohkem kui avamaal kasvatades.

kasvulavad on paigutatud ülestikku, mahub maasikataimi samale pinnale kolm korda rohkem kui avamaal kasvatades. Ühelt maasikataimelt saab keskmiselt saaki 600 grammist kilogrammini.

Joosepi talus alustati kasvulavades maasikate kasvatamist juba 2018. aastal. Kuna taimed on kiletunnelis vaid ühe hooaja, saab neid istutada ka tihedamalt,

maad ei kurnata ära, ei pea taimekaitsevahendeid kasutama ja saab toota puhtamaid marju. Ka on üheaastased taimed kõige saagikamad.

Parimad sordid selguvad katsetades

Aja jooksul on välja selgitatud ka kasvatamiseks parimad sordid ning praegu pakutakse Joosepi talus müügiks umbes 30 erinevat sorti frigotaimi, tootmises on neist kuus. Oluline on, et oleks nii varaseid kui ka hiliseid sorte, sest see võimaldab marjahooaega võimalikult pikaks tõmmata. „Eelmisel aastal katsetasime katmikaladel neid sorte, mida tavaliselt avamaal, ja head tulemused on andnud keskvalmiv ’Falco’ ja ’Sonsa tion’, sel aastal on meil katsetuses taasviljuv ’Favori’,“ märgib Roositalu.

Lisaks kolmele maasikakasvuhoonele on talus kaks kasvu hoonet taimede ettekasvatuseks. Seal kasvatatakse tomateid, kurke, aedherneid ja varast kartulit, mida müüakse varase maa sikaga ühel ajal. Kõige suurema uuendusena alustatakse sel aastal ka vaarikate kiletunnelites kasvatamist. Seegi peaks vaa rikahooaja alguse meil tunduvalt varasemaks tooma.

Roositalu sõnul tehakse plaanid, mida kevadel kasvama panna, eelmiste aastate müügitulemuste järgi. „Püüame kas vatada pigem vähem, kui et midagi peaks ära viskama. Meile pole oluline masstootmine, vaid see, et saaksime võimali kult varakult ja võimalikult pika aja vältel oma müügipunk te varustada. Soovime olla klientide jaoks olemas vähemalt poole aasta jooksul, mil meilt alati midagi saab osta,“ selgi tab Roositalu.

Talutooteid turustatakse oma müügipunktide kaudu, mis on sisse seatud suuremates linnades.

Joosepi talu agronoom Ranet Roositalu nimetati eelmisel aastal Eesti parimaks taimekasvatajaks. Foto: Sven Arbet Joosepi talu kasvuhooned kevadsuvel Foto: Aldo Luud
50 MAAETTEVÕTLUS www.hydroshop.ee Hüdraulika pumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müük Hüdraulika silindrite remont, müük Oleme abiks sinu masina või seadme tehnilise probleemi lahendamisel Hüdraks OÜ, Pärnu GSM: +372 555 36366 GSM: +372 55 36003 E-mail: info@hydraks.ee R A S K E T EH NI K A M AASTURI D A T V - d VINTSID ja nende TARVIKUD

Kõige suurema

uuendusena alustatakse sel aastal ka vaarikate kiletunnelites kasvatamist. Seegi peaks vaarikahooaja alguse meil tunduvalt varasemaks tooma.

Kaalutletud investeeringud

Viimase aja suurematest investeeringutest talus märgib Ranet Roositalu küttesüsteemi uuendamist. Kasvuhooned on puuküttel ja nagu kõik tootjad, peavad ka maasikakasvatajad hoolega jälgima energiahindasid. „Õnneks pole meil vaja kütta kogu hooaja vältel, me alustame veebruaris ja märtsikuus on juba ka

suurune külmhoone. Roositalu sõnul on viimased põuased suved näidanud, et maasikad saavad korraga küpseks ja turg on üleküllastatud. Et maasikad ei läheks hukka, tuleb need panna sügav külma, sealt edasi on juba palju võima lusi neid väärindada ning suuremat kasu saada.

Sisendite kallinemine

täitmiseks mõjutavad ka

Rohepöördega peab arvestama ka aianduses

Rohepöörde valguses ennustab Roosi talu, et peatselt keelustatakse kilemult

ši kasutamine aianduses. Multš on aga maasikakasvatuses oluline, sest surub alla umbrohu ning hoiab niiskust. Kilemult

ši peab vahetama iga nelja aasta tagant, kuid see muutub mullas rabedaks ja kõiki kiletükke on mullast väga keeruline kätte saada. Kilet peab hakkama tulevikus mil legi muuga asendama ja Joosepi talus kat setatakse põhumultši. Selleks otstarbeks on soetatud söödamikser, mida tuleb veidi modifitseerida, et selle abil põhust multši valmistama hakata.

päike suureks abiks,“ selgitab Ranet. Ta lisab, et kütmine käib käsitsi nagu ahjukütmine ikka, kuid sealjuures on väga oluline jälgida sobivat temperatuuri ja seetõttu on mõõtmine usaldatud automaatika hooleks.

Olulisematest investeeringutest toob Roositalu välja veel uue kastmisja väetamissüsteemi soetamise, mis veebruarikuus kohale jõudis. Sisendite kallinemine ja uued nõuded kliimaeesmärkide täitmiseks mõjutavad ka aiandust. Just neid eesmärke silmas pidades tuleb ka investeeringuid teha. Näiteks on uus väetiseprits varustatud tuulekottidega, mis peaks välistama väetise lendumise, nii et kogu kraam läheb vaid taimele.

Oluline investeering tehti ka kaks aastat tagasi, mil soetati Linnamäe lihatööstusele kuulunud 5000 ruutmeetri

Kasvutunnelis maasikakasvatus on iseenesest ökoloogiliselt puhtam, sest õigel ajal kasvama pandud taimede kas vatamiseks ei ole vaja kasutada taime kaitsevahendeid. „Põuad on meie uus reaalsus ja näiteks ripslasele on põua periood väga meeltmööda. Kui aga veebruari lõpus taimed kiletunnelisse paneme, pole ripslast ega teisi kahjureid veel toimetamas ja nendega pole terve kasvuaja jooksul muret. Kui aga suvel soojal ajal taimi kiletunnelis kasvatada, siis pole ka kahjuritest pääsu. Seega on kiletunnelis kasvatamisel veel üks posi tiivne külg,“ sedastab Roositalu.

Juba viis aastat tagasi võeti Joosepi talus kasutusele biolagunevad pakendid, mis nüüdseks on saanud Tallinna turgudel kõikidele kohustuslikuks.

Ranet Roositalu sõnul on Eesti aianduses palju teadmatust ja ettevõtjail sellest lähtuvalt palju riske: „Iga päev saame erinevatelt institutsioonidelt meile, mis

Joosepi talu oli üks esimesi, kus hakati pakendamiseks kasutama biolagunevaid kilekotte. Foto Sven Arbet
52 MAAETTEVÕTLUS

PILT TRADING AITAB TEIL KEVADTÖÖDEKS VALMISTUDA

3–15m

annavad uusi suuniseid rohepöördeks, keelatakse järjest enam taimekaitsevahendeid jne. Samas on meie marjad võrreldes importmarjadega puhtamad. Näiteks Poolas on lubatud kasutada maasikaistandustes kaheksat erinevat taimekaitsevahendit, meil aga ainult ühte, ülejäänud seitse on meil lausa keelustatud. Aga me ei taha oma talutoodanguga massiks muutuda, vaid pakkuda parimat otse lõpptarbijale.“

Lisatööjõud tipphooajal

Kuigi Joosepi talu on suur ettevõte, saadakse enamik ajast oma pere ja mõne lähedase tööjõuga hakkama. Kevadel, aiahooaja algul, on abiks kümmekond töölist, kõrghooajal, marjakorjamise aegu, võib aga mõnel päeval lausa sada korjajat ametis olla. Ka siin on katmikala maasikakasvatusel eelised – peale selle, et töö on mugavam ega nõua küürutamist, on ka korjatud marjade kvaliteet parem, sest korjatakse otse karpidesse ja neid ei pea mitmeid kordi ühest anumast teise tõstma.

Joosepi talu kodulehelt leiab veel ühe teenuse – nimelt saab siit tellida tehnikat maasikaistanduse rajamiseks. Roositalu sõnul ei karda nad uute kasvatajate näol endile konkurentsi: „Eesti suudab niigi end vaid 10% ulatuses maasikatega varustada ja see, kui mõni uus istandus juurde tuleb, on vaid hea. Ja kui uued

tulijad näiteks meilt taimi osta ei saaks, tooksid nad need mujalt, näiteks Lätist. Peab märkima, et ega kõikidest alustajatest asja ei saagi. Istandused võivad küll saaki anda, kuid varem-hiljem võivad tekkida takistused, mis osutuvad ületamatuks,“ selgitab Ranet.

Avamaa maasikaistandus vajab edukaks toimimiseks investeeringuid, näiteks kastmissüsteemi. Viimastel aastatel korduma hakanud põuad vähendavad oluliselt saaki, sest maasikad vajavad kasvamiseks palju vett, samuti asjatundlikku väetamist.

Eesti suudab niigi end vaid 10% ulatuses maasikatega varustada ja see, kui mõni uus istandus juurde tuleb, on vaid hea.

Ka tuleb mõelda, kuidas hakkama saada umbrohuga, ja üheks suuremaks tööks maasikakasvatuses on umbrohu eemaldamine ning reavahede niitmine. Eestis ei ole herbitsiidide kasutamine maasikakasvatuses lubatud ja seega jääbki vaid reavahede niitmine. Selleks on vaja soetada traktor ja niiduk ning alustades tuleks kalkuleerida, kas teha investeeringuid või see töö teenusena sisse osta, seejärel saab arvutada tasuvuse.

Uuendused tasuvad end ära

Alternatiivsed kasvatusmeetodid katmikaladel nõuavad küll suuremaid investeeringuid, kuid on pikemas plaanis oluliselt jätkusuutlikumad lahendused. Näiteks Hollandis on sellisel moel kohalike värskete marjade tootmisvõimekust pikendatud üheksa kuu peale aastas.

Paljudele ettevõtjatele saab komistuskiviks ka marjade turustamine. Enamasti langeb maasikate tipphooaeg paarile-kolmele nädalale juulikuus ning siis on turud kodumaistest marjadest üle ujutatud ning hinnad maas. Seetõttu on võitja see, kes suudab kasvatada erineval ajal valmivaid sorte ning pakkuda marju võimalikult pika aja vältel.

„Aiandustalu pidamine ei ole lihtne, kuid oleme seda juba nii kaua teinud, palju investeerinud, ja eks see paku parasjagu väljakutseid ka. Katmikaladel kasvatamise alustamise põhjus oligi see, et tahtsime murda rutiini ja proovida, kas õnnestub hooaega lausa mitu kuud pikendada.

Eks esimesed katsetajad peavad ikka õppima enda kogemusest ja teistel, kes järgi hakkavad tegema, on juba lihtsam. Marjakasvatus pole kerge ala, peab suutma hinnata oma võimalusi ja riske. Kui seda aga kord on tegema hakatud, võimaldab see äraelamist ja eneseteostust,“ leiab Roositalu.

Saadaval koos külvi- ja väetiseseadmetega

Hinnad alates 16 000 € (km-ta)

Nüüd saate kiiresti ja lihtsalt oma ATV-l istudes kive korjata!

Stoneless kivikoguja taga on Taani noormees Søren Kristensen, kes ise lapsepõlves kodutalu põllult kive korjamas käis ja juba siis tekkis mõte, et seda tööd peab saama targemalt teha.

Søren on projekteerinud ja arendanud Stoneless´i viimase 4-5 aasta jooksul. Pärast pikka arendus-, testimisaega ning parenduste tegemist on tulemuseks väga tugeva konstruktsiooniga kivikoguja, mida saab kasutada oma ATV või UTV-ga.

Stoneless kivikogujaga läheb töö palju kiiremini kui traktoriga ja käsitsi korjamisel, samas suured rehvid ja väike kaal minimeerivad võimalikud sõidukahjustused. Stoneless’i saab kasutada ka tärkavatel põldudel.

Välja töötatud ja toodetud Taanis!

MEHAANILINE UMBROHUTÕRJE

GST Biostar purustab pinna ja tõstab pinnase üles tähtrataste välimises osas paiknevate labidate abil. Labidad tõmbavad umbrohu varases kasvufaasis välja, mõjutamata põllukultuuri kasvu. Sel moel on pinnas õhustatud ja umbrohi kuivab ära.

GST Biostar kohandab iga puhastuselemendi automaatselt maapinna järgi, reguleerides vedru abil survet, saavutades nii iga tähtratta puhul maksimaalse puhastusefekti. GST Biostar on põllukultuuri vastu äärmiselt õrn ja kahjustab teiste mehaaniliste umbrohutõrjeseadmetega võrreldes minimaalselt saaki.

GST Biostari saab kasutada mitmesuguste põllukultuuride puhul (mais, nisu, raps, põlduba, kartul, suhkrupeet jne), olenevalt põllukultuuri külvisügavusest. Pinnatöötlus toetab pinnase soojenemist, millel on positiivne mõju taimede kasvule.

Võimsa GST Biostari töökiirus on 18–25 km/h.

LIHTNE JA KIIRE KIVIKORJAMINE!

Küsi Eesti referentsi

Peter: 5184 585 või

peter.thomsen@pilttrading.ee

Tipphooajal kogutud marjad, mida värskena müüa ei õnnestu, külmutatakse ning tehakse erinevateks toodeteks. Foto: Argo Ingver
54 MAAETTEVÕTLUS

Muutused põllumajanduses vajavad uusi taimesorte

Nii muutunud kliima kui ka rohepöördest tingitud väljakutsed on sordiaretajaile esitanud uued väljakutsed. Põllumajandus ootab toidutaimi, mis taluvad paremini stressi ja on saagikamad.

Juba sellest ajast, mil inimesed hakkasid aastatuhandeid tagasi paikseks jäädes kultuurtaimi kasvatama, on tegeletud ka sordiaretusega ehk välja selekteeritud neid taimi, mis on saagikamad ja paremate omadustega. Seega, kui tahetakse saada võimalikult head saaki, tuleb välja valida taimed, mis soovitud omadusele vastavad.

Aja möödudes tahavad inimesed taimedelt üha uusi omadusi. Näiteks seda, et põllusaadused peaksid paremini vastu soojenevale kliimale ja ka uutele haigustele ning parasiitidele. Ja kui parasiidid ja haigused on õppinud kohanema, tuleb taaskord uusi sorte aretada. Nagu iga teisegi põllumajandusvaldkonna, nii on ka sordiaretuse märksõnadeks saanud tänapäeval täppisaretus ja tehisaru.

Teadupärast on sordiaretus olnud ajalooliselt väga aeganõudev protsess, sest taime arengut pole olnud võimalik suurt kiirendada ja sobivate omadustega taime saamiseks on tulnud eelnevalt katsetada sadu kombinatsioone. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab kiirendada ka sordiaretust.

Tehnoloogia täppisaretuseks 2017. aasta detsembris tulid Euroopa teadlased välja CRISPR-i tehnoloogiaga, mis kasutab uute sortide loomiseks geenitehnoloogiat. Näiteks aretasid nad nisu, mille ad. taimedes on vähendatud gluteeni sünteesi 80 protsenti.

Uued tehnoloogiad võimaldavad sordiaretuse tunduvalt kiiremaks muuta. Foto: Shutterstock

Taimegeneetikas kasutatakse

CRISPR-i tehnoloogiat täppisaretuseks. Sellega on võimalik võtta kogugenoom ja välja vahetada ainult üks geen. CRISPR lubab organismidel geene sisse lülitada, mis teeb sordiaretuse ülikiireks, ehk teisisõnu, teadlased suudavad taime DNA-d järjestada ja teavad, milline geen paneb paremini kasvama juured, milline maapealsed osad.

Tänapäeva tehnoloogia võimaldab kiirendada ka sordiaretust.

Samas ei ole see tehnoloogia sama, mida kasutatakse GMO-des ehk geneetiliselt muundatud organismides, kus viiakse ühe organismi geen teise organismi. Näiteks loodame kartulilt suurt mugulat, järelikult peaks taim rohkem

panustama juurtesse, nisu puhul soovime, et pea oleks võimalikult pikk ja paljude teradega. Seda võib teha kas sordiaretusega või geneetilise sekkumisega laborilaual. GMO on Euroopas vägagi põlu all ja ka uut tehnoloogiat hakati sellega samastama. Euroopa Kohus otsustas 2018. aastal, et CRISPR-i tehnoloogia on võrdväärne organismide geneetilise muutmisega, mistõttu on tegu GMO-dega. See omakorda tähendab, et CRISPR-i tehnoloogiaga aretatud sorte ei tohi Euroopa Liidus ega mitmel pool mujal maailmas kasvatada. Taimegeneetikaga tegelevad teadlased olid pannud sellele tehnoloogiale suuri tulevikulootusi ja mujal maailmas on sellega juba jõudsalt edasi liigutud. Eriti kaugele on genoomika valdkonnas jõutud Hiinas ja eeskätt just CRISPR-i tehnoloogias. Arvatakse, et geenidel põhinev majandus võib 2030. aastaks moodustada juba 25% maail -

57 SORDIARETUS

Eesti sordiaretajad katsetavad CRISPR-i tehnoloogiat odrasortide aretuses. Foto: Shutterstock

mamajandusest ja aastaks 2040 ligi 40%, hõlmates tervishoiu, meditsiini, põllumajanduse, toiduainetööstuse, materjali-, energia- ja kosmeetikatööstuse valdkonda.

Uuringud jätkuvad

Kuna Euroopa sordiaretus on tänu CRISPR-i tehnoloogia keelustamisele jäänud arengus jõudsalt maha, on teadlased asunud tegema aktiivset lobitööd selle otsuse muutmiseks ning lootust on, et see lõpuks ka juhtub.

Igatahes jätkavad teadlased uuringuid ning ka meie oma sordiaretajad

Maaelu Teadmuskeskusest on sellega aktiivselt tegevad. Nii näiteks avaldas teadusvaldkonna juhtiv kirjastus Springer Cham uue raamatu „A Roadmap for

Plant Genome Editing“, mis annab põhjaliku ülevaate uute aretustehnikate kasutamisest põllu- ja metsamajanduses. Väljaande autorite seas on Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadurid Liina Jakobson ja Ljudmilla Timofejeva.

Eesti teadlased aretamas odrasorte

METK-i teadlaste kirjutatud peatükk süveneb odra sordiaretuse keerulisse maailma ja toob esile uute aretustehnikate revolutsioonilise rolli odra haiguskindluse, saagikuse ja stabiilsuse suurendamisel.

METK-i taimebioloogia osakonna vanemteaduri Liina Jakobsoni sõnul on uutel aretustehnikatel tulevikuvaates oluline roll. „CRISPR-i kasutuselevõtt on avanud odra aretuses enneolematuid

Jätkusuutlikud lahendused suurema kasvu saavutamiseks

Boncropiga juurdub sügavamalt

võimalusi,“ lausub Jakobson. Ta lisab, et uute aretustehnikate eelis on see, et sama lõpptulemus saavutatakse rutem.

„CRISPR-Cas-tehnoloogia on läbimurre tänu oma täpsusele ja kiirusele sihipäraste mutatsioonide tekitamisel, et lülitada välja geenid, mis avaldavad negatiivset mõju saagi kvaliteedile või suurendavad vastuvõtlikkust patogeenidele,“ selgitab peatüki kaasautor vanemteadur Ljudmilla Timofejeva.

Uued aretustehnikad võimaldavad mitmete tunnuste samaaegset parandamist, mis kiirendab aretust ja annab tulevikus paremaid sorte.

METK-i taimebiotehnoloogia osakonnas uuritakse põhjalikult uute aretustehnikate rakendusvõimalusi odra sordiaretuse peamiste probleemide lahendamisel, nagu haiguskindlus, umbrohtude allasurumisvõime ja saagikus. Jakobson rõhutab uute aretustehnikate potentsiaali mitmete tunnuste samaaegseks parandamiseks, mis kiirendaks aretusprotsessi ja annaks tulevikus paremaid sorte.

„Uued aretustehnikad aitavad suurendada toidusüsteemide jätkusuutlikkust ja vastupidavust ning toetavad Euroopa rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärke,“ lisab Jakobson. „See raamat on väärtuslik laiale publikule, sealhulgas neile, kes soovivad omandada avaramaid teadmisi genoomi redigeerimisest, samuti neile, kes soovivad sügavamat arusaamist teadusest.“

Boncrop biostimulaatoritooted:

vetikapõhine granuleeritud biostimulaator, mis sisaldab Trichoderma seene tüve

• kasutatakse stardiväetisena

vetikapõhine vedel biostimulaator

• kasutatakse leheväetisena

Boncrop toime:

• suurendab idujuure arengut ja seega tugevamat juurestikku koos arvukamate peenikeste (külg)juurtega

• soodustab põllukultuuride ja mullas olevate toitainete koostoimet

• tänu suurenenud juurte kasvule tagab tõhusama toitainete ja vee omastamise

Boncrop kasutamine:

• annab kõrgema lehepinnaindeksi ja seega suurema fotosünteesivõime

• annab kõigis kasvufaasides vastupidavamad ja elujõulisemad põllukultuurid

• stimuleerib põllukultuure ja tagab kiire juurdumise

• suurendab vastupidavust abiootiliste stressitegurite kuumus, külm, põud, liigniiskus vastu

• kindlustab stabiilsema saagikuse

CRISPR-i tehnoloogia võimaldab taime kogugenoomis üksikuid geene välja vahetada. Foto: Shutterstock
TeknEst OÜ Luige Baas, Luige keskus, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, 50 61 500, e-post: teknest@teknest.ee 58 SORDIARETUS

Foto: Sven Arbet

Külasta boksisMaamessilmeid C-24

Eestile sobib mahetootmine

Eestimaa hõre asustus, jahedapoolne kliima ja lopsakad rohumaad on igati head eeltingimused mahepõllumajandusele. Samas on praegused mahepõllumajanduse põhimõtted enamvähem samad, mida siinmail juba aastasadu on maaharimisel silmas peetud.

Mirjam Pikkmets on teist põlve talupidaja ja saanud maatöödes kaasa lüüa lapsepõlvest peale.

„Ma ei kujutaks ettegi, et peaksime oma talu muul moel kui mahedalt,“ lausub Oidrema külas asuva Aaduni talu perenaine. „Eesti looduskeskkond juba on selline, et tasub olla mahe. Näiteks meil siin Lääneranna vallas ei ole viljakad maad, seega sobib see piirkond just karjapidamiseks. Seevastu on meil piisavalt rohumaid, kus saab karjatada ja mahedat sööta varuda. Oma talus varume loomadele ise sööda, karjatame loomi, peame

lüpsilehmi ja töötleme osaliselt ka mahepiima talumeiereis. See ongi mahetootmise mõte, et peaks võimalikult vähe sisendeid ostma ja oma toodangut võimalikult kõrgelt väärindama.“

Mirjami vanemad panid tema sünnitalus Mätikul piimakarja pidamisele aluse juba pea kolmkümmend aastat tagasi, nad on üles kasvatanud kuus last, kes on samamoodi jäänud kodukanti. Nüüd tehakse talutööd ühiste jõududega, mis ongi üheks eduka majandamise eelduseks. Mätiku laudas on ka 110-pealine mahe piimakari, mille toodangust osa töödeldakse oma meiereis ja ülejäänu müüakse mahepiimana.

Mirjam ütleb talutegemisi tutvustades, et oma talu piimast tehakse peamiselt võid, keefiri, kohupiima ja küpsetus- ning halloumi -tüüpi juustu: „Täna töötab meil meiereis kaks inimest, oma tooteid turustame kaubaringidel Tallinnas, Haapsalus ja Pärnus. Oma meierei tarbeks kulub umbes kolmandik meie piimatoodangust, ülejäänu müüme mahedana Saaremaa DeliFoodile.

Lisaks sellele peame Aaduni talus ka kanu ja lambaid. Gotlandi lambad on väärtusliku villa ja nahaga, kuid veel olulisem on nende roll maastikuhooldajatena ning saab ka lambaliha. Talust viiakse mahepiima ka lasteasutustele ja lapsed käivad meil siin talueluga tutvumas. Sageli imestatakse, et meie lehmad käivad karjamaal, sest enamasti ollakse harjunud, et lehmad elavad vaid laudas.“

Oma talus varume loomadele ise sööda, karjatame loomi, peame lüpsilehmi ja töötleme osaliselt ka mahepiima talumeiereis.

Mirjam Pikkmets kasvatab oma kodutalus lambaid ja kanu ning peab talumeiereid.
61 MAHETALU

Mahetootmine ei eelda rasket käsitööd

Mirjam lisab, et üldiselt on see ju valiku küsimus, kas pidada lehmi üksnes laudas või lasta neid ka karjamaale: „Meie peres on ikka lehmi karjatatud ja nii ei tekkinud meilgi ses osas küsimust. Aga see ei tähenda, et laut oleks vanamoodne. Meil on robotlüps, aga ega see ei sega lehmi karjatamast.

Intensiivtootmise karjades võib küll piimatoodang olla suurem, kuid meil püsivad lehmad karjas kauem, mitte vaid paar-kolm aastat.“

Mirjami sõnul on Eestis kujunenud asjad nii, et meil on enamasti suured põllumajandusettevõtted, paljud väiksed ei kannata konkurentsi ja rasket tööd välja. Samas on ka väiketaludes töö võrreldes algusaastatega palju lihtsamaks muutu-

nud: „Meie vanemad tegid talu algusaastail väga palju käsitsi tööd, kuid hakkasid kohe otsima võimalusi investeerimiseks, et töö oleks masinate abil lihtsam ja mugavam. Investeerima peab, et ajaga kaasas käia. Muidugi on meil laenukohustused, aga see loob tingimused, et töötada oleks mugav ja inimesed teeksid seda rõõmuga. Lüpsirobot on täiesti möödapääsmatu, sest ega siinkandis tööjõudu eriti ei leia.

Kui tahaks lihtsalt elu nautida, siis leiaks ka selle võimaluse. Alles eelmisel aastal sooviti meilt maad päiksepargi rajamiseks ära osta. Siiski ütlesime ära, sest me tahame ikka loomi edasi pidada. Hetkel proovime olevikuga toime tulla. Karja me suurendada ei plaani, kuid meeleldi ehitaksime suurema meierei, aga praegu on intressitõus laenumaksed nii suureks teinud, et uut laenu võtta pole tahtmist. Tarbija on samuti hinnatõusust ära hirmutatud ja see tekitab kahtlusi, kas suudaksime oma toodangut ikka müüa.“ Mahetootmise uued väljavaated Mirjam jõuab lisaks kolmelapselise pere ja lammaste-kanade eest hoolitsemisele töötada meiereis, koordineerida piimatoodete müüki ning teha raamatupidamist, kuid ta juhib ka põllumajandus-kaubanduskoja mahetoimkonda ja Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liitu. Keskkonnahoidlikust põllumajandustootmisest on viimasel ajal räägitud väga palju. Lisaks mahedale räägitakse nüüd ka säästvast ja taastavast põllumajandusest, mis oleksid justkui veelgi

Praegu räägitakse suure õhinaga rohumaadest, portsjonkarjatamisest, elurikkusest, kuid samas on nende põhimõtete järgi meie põllupidamine käinud juba sajandeid.

keskkonnasõbralikumad. Mirjam leiab, et see on küll positiivne, et keskkonnast hoolivast tootmisest räägitakse, kuid mõistete paljusus võib seda teemat hoopiski hägustada: „Praegu räägitakse suure õhinaga rohumaadest, portsjonkarjatamisest, elurikkusest, kuid samas on meie põllupidamine käinud juba sajandeid nende põhimõtete järgi. Olid ju isegi kolhooside ajal loomad karjamaal.

Mätiku talu mahekari karjamaal Mätiku talu mahedas robotlaudas on praegu 110 lüpsilehma. Foto: Lii Sammler Foto: Lii Sammler
EHITAME JUST SINULE VAJALIKU TOOTMISHOONE, LAUDA , MANEEŽI, SÖÖDAHOIDLA , GARA AŽI, REMONDITÖÖKOJA , VARJUALUSE VÕI MIDA IGANES OMA TEGEVUSEKS VA JAD! MORGANDER OÜ | info@morgander.ee | w w w.m o r ga n der.e e MORGANDER TELESKOOPLAADUR MANITECH MTECH 5,5T Kontakt Indrek tel 504 1986 • Keit tel 5366 9656 • info@talutehnika.ee Peetri Talutehnika OÜ Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa • Tõstevõime 2500kg • Tõstekõrgus 4,6m • Mootor 55kW Euro 5 Tutvu lähemalt talutehnika.ee HIND alates 22 990 € + km • Lai valik lisavarustust ja seadmeid • Transpordiametis registreeritav 62 63 MAHETALU MAHETALU

Mahepõllumajandust on meil nüüdseks olnud juba kolmkümmend aastat ja oleme ses osas ka Euroopa eesrindlased. Samas on meil veel palju minna, seda eriti just tarbimise koha pealt. Eeskujuks võiks olla Taani, kus on rohkem nii mahetootmist kui ka toodangu tarbimist. Muidugi on seal inimeste elatustase ja ostujõud suurem, kuid ka avalik sektor on teinud jõupingutusi, et mahetoodang oleks saadaval nii haridusasutustes kui ka avalikus toitlustuses. Mina küll näen, et osa inimesi oskab mahetoitu hinnata ja tarbib seda, kuid neid on siiski kahetsusväärselt vähe.“

Mirjam lisab, et meilgi on astutud ses osas samme ja näiteks haridusasutustes pakutakse mahetoitu. Sellised sammud aitavad tarbijat kasvatada.

Lambakasvatajad muretsevad uute nõuete pärast

Lamba- ja kitsekasvatajate liidu eestvedajana ning lambakasvatajana peab Mirjam koos teiste lambakasvatajatega otsima lahendusi sektori ees seisvatele muredele. Pea kõik lambapidajad on viimastel aastatel olnud silmitsi ohuga, mis tuleneb samuti meie suurepärasest

mõtlema, kuidas oma karja kaitsta. See nõuab suuri investeeringuid, sest peame koolitama valvekoeri, rajama kiskjakindlaid aedu, ja seetõttu ei ole plaanis ka lambapidamist suurendada. Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuhina näen, et lambapidamist tõmmatakse pigem kokku. Eelmisel aastal lõpetasid paljud söödapuuduse, kuid ka hundirünnakute tõttu.“

Eelmisel

aastal lõpetasid paljud lambakasvatajad tegevuse söödapuuduse, kuid ka hundirünnakute tõttu.

loodusest – nimelt on meil tohutu suured hundi- ja viimasel ajal ka šaakalipopulatsioonid. „Eelmisel aastal kaotasime sel viisil üle 20 lamba, ka varasematel aastatel oleme sattunud suurte hundirünnakute alla. Nüüd peame hoolega

Samuti survestab Mirjami sõnul paljusid lambapidajaid tegevust lõpetama asjaolu, et pidevalt lisandub uusi bürokraatlikke nõudeid, mida ei suudeta enam täita või mis muudavad toodangu liialt kalliks. Nii näiteks ei tohi varsti enam loomi pikkade vedudega transportida, vaid nad tuleb tappa kohapeal ning transportida üksnes lihakehi. See aga eeldab kordades suuremaid koguseid ning vaja on ka tapamaju. Ses osas tasuks eeskuju võtta meie põhjanaabritelt, neil on riiklikul tasemel organiseeritud nii villa- kui ka lihaturg ning rajatud ühistulisi tapamajasid.

„Talust taldrikule“ toetab mahetootmist

Euroopa Liidu rohekokkulepete kohaselt peaks aastal 2030 olema pea kolmandik haritavast maast mahemaa. Põllumajanduse, toidutootmise ja toidu tarbimise visioonid on kirjas arengudokumendis „Talust taldrikule“. Selle strateegia eesmärk on aidata kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ja muuta EL-i praegune toidusüsteem kestlikumaks.

Seega on mahetootmise olulisust eriliselt rõhutatud ning mahetootjad peaksid olema väga rahul, sest mahetootmist tõstetakse esile ja hinnatakse kui loodust ja keskkonda hoidvat tegevust. Meil on mahepindala osakaal Euroopas üks kõrgemaid, kuid toetus üks madalamaid. Samuti ei ole meil lõplikku kindlust, kuidas mõjutab meie põllumajandusturgu eesmärk muuta 25% põllumaast mahedaks.

Mahetootmise laienemise puhul on oluline, et see oleks kooskõlas turu nõudlusega, ja seda peaks eest vedama just avalik sektor.

Palju on teha ka seoses mahetoodangu töötlemisega. Näiteks veetakse enamik maheteraviljast välja töötlemata kujul. Samas on mahe- ja tavatootja toetuste vahe väga väike, kuigi maheviljeluses võib teraviljasaak jääda tavaviljelusest kuni veerandi võrra madalamaks. Ka kauba vedu Kesk-Euroopasse on kallis ja kui transpordi hind juurde liita, muutubki mahehind tavahinnaks ja mahetootja jääb kaotajaks.

DeLaval Plus

SIGIMISEGA SEOTUD KULUD

LEHMA ASUKOHA LEIDMINE

HAIGE LEHMA TUVASTAMINE

INDLEVA LEHMA TUVASTAMINE

DeLaval, P.O. Box 4600 Peterborough, Ontario K9J 7B7. DeLaval ei väida, et siin kajastatud tulemused on tüüpilised ja see teave ei kujuta endast garantiid ega garantiid hoolduse või toimivuse kohta. Tegelik jõudlus ja paranemine sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas lüpsitavadest, lehmade tüübist, farmi ja karja hooldustavadest. Siin kirjeldatud teenused ei ole ette nähtud ega ole mõeldud asendama professionaalset veterinaarnõustamist, diagnoosimist, konsultatsiooni ega ravi. Ainult professionaalne veterinaararst saab haigust diagnoosida. Nende toodete ja teenuste kasutamisel kehtivad veebisaidil www.delaval.com/legal sätestatud tingimused ja tingimused.

Aaduni talus peetakse Gotlandi lambaid, kelle eest aitavad hoolitseda ka kõik pere lapsed. Foto: Sven Arbet
www.delaval.ee on töövahend, mis sujuvalt lõimub Teie tegevusega ning võimaldab Teil ja Teie töötajatel jälgida lehmi ööpäevaringselt. DeLaval Plus Käitumisanalüüs
Käitumisanalüüs on ettevõtte Tetra Laval Holdings & Finance S.A registreeritud kaubamärk ja “DeLaval” on ettevõtte DeLaval Holding AB registreeritud kaubamärk/teenusemärk.© 2023 DeLaval Inc. DeLaval, 11100 North Congress Avenue, Kansas City, Missouri 64153-1296.
64 MAHETALU

Kuidas mahemaalt rohkem kasu saada?

Mahetootmise osakaal peaks Euroopa rohepöörde valguses üha suurenema. See aga tähendab ühtlasi konkurentsi suurenemist ning esitab väljakutse mahetootmise efektiivsemaks muutmiseks. Üks võimalus on maheväetiste ja biostimulaatorite kasutamine.

Iga saagikoristusega muutub mulla toitainete tasakaal ja vahel ei piisa selle taastamiseks ainult orgaaniliste väetiste kasutamisest. Kui on tekkinud vajadus mõne taimetoitaine järele, saab seda mineraalsel kujul lisada maheväetisega.

Maheklaster MTÜ viis projekti „Innovatsioon mahetaimekasvatuses“ raames aastatel 2017–2022 läbi erinevate maheväetiste ja biostimulaatorite mahetootmises kasutamise uuringud. Põldkatsed korraldati Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) katselappidel ja mitmetes tootmisettevõtetes.

Uuringu tulemustest kokkuvõtet tehes leiti, et maheväetisi kasutades tuleks lähtuda eelkõige mullaanalüüsidest ning väetada mulda, mitte taime. Seetõttu on

soovitatav lisaks tavapärasele mullaanalüüsile tellida analüüs ja soovitused väetiste kasutamiseks ka Albrechti meetodit kasutavast laborist.

Mulla koostist analüüsides tuleks püüda lahendada kõigi kriitiliselt tähtsate mineraalide puudust. Et aga enamasti ei õnnestu kõigi mineraalidega korraga tegeleda, siis tuleks prioriteedid järjestada – alustada elementidest, mis on kõige olulisemad.

Toitaineid on soovitatav anda pikema perioodi jooksul, et mullaelustikku mitte liigselt koormata: vajalikud väetisekogused jagatakse mitmele aastale või ka mitmele korrale aastas ning korraga antakse suhteliselt väike kogus maheväetiste segu. Koostada tuleks ka mitut aastat hõlmav väetusplaan ja sobitada

see külvi korraplaaniga, vajadusel teha igale põllule individuaalne väetiste valik.

Soovitava taseme saavutamiseni mullas võib kuluda mitmeid aastaid. Maheväetisi võiks kasutada koos biostimulaatoritega (sh bakter- ja mükoriisapreparaatidega), viimased sobivad nii seemnetöötluseks, otse mulda andmiseks kui ka leheväetamiseks. Lämmastikuga varustamiseks tuleks külvikorras kasvatada eelkõige liblikõielisi heintaimi.

Mulla koostist analüüsides tuleks püüda lahendada kõigi kriitiliselt tähtsate mineraalide puudust.

Süsinikusisaldus erinevates mullakihtides

Maaelu Teadmuskeskuses valminud mullaseire uuringus leiti mulla süsinikusisaldust mõõtes, et otsekülvi korral suureneb küll mulla pindmise kihi orgaanilise süsiniku sisaldus, kuid sügavamates kihtides see väheneb. Künni puhul

jaguneb aga süsinik kõigi mullakihtide vahel ja kuna sügavamates kihtides on lagunemine aeglasem, jääb mulda rohkem püsivat süsinikku.

Vähendatud mullaharimise puhul maheviljeluses on trend sama, süsiniku sisaldus suureneb ainult pealmises 5 cm kihis, lisaks suureneb lasuvustihedus sügavamates kihtides. Seetõttu võiks iga viie aasta tagant mulda sügavamalt harida.

Mahemuldade seire tõi ilmekalt välja liblikõieliste olulise rolli külvikorras – orgaanilise süsiniku sisaldus on mahemuldades ilmselt suurenenud just seetõttu, et seirealadel kasvatatakse päris palju liblikõielisi.

Kõigis seiremuldades oli vähenenud fosforisisaldus. Mahetootmises on

toimunud nende maade osatähtsuse suurenemine, kus mulla omastatav fosfor on defitsiidis. Mahealade probleem on ka kaaliumi sisalduse vähenemine, mis on tingitud sellest, et seirepõldudel kasvatatakse palju liblikõielisi ja kaalium viiakse haljasmassiga põllult ära.

Põllumaade lupjamine aitab tõsta saagikust

Mullareaktsioon on üks olulisemaid põllumaa viljelusväärtuse näitajaid. Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire andmetel on 22–23% Eesti põllumajandusmaast kaltsiumivaene. Happelisi muldi on enim Lõuna- ja Kagu-Eestis (Valgamaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Võrumaa), sest seal on alus-

põhjaks karbonaadivaene devoni liivakivi.

Happelistes muldades (pH < 6) on taimede kasvuks vajalike toiteelementide omastamine pärsitud, mis toob kaasa saagikuse ning saagi kvaliteedi languse ja ka väetiste kasutamise efektiivsus on madal. Madala pH-ga muldades (kus kaltsiumisisaldus on alla 1500 mg/kg) ei suuda elada ja paljuneda ka paljud kasulikud mikroorganismid. Mullas elavad kasulikud bakterid on aga abiks toiteelementide omastamisel, vabastades mulda mitmeid mikroelemente (nt S, Fe, Zn) ning fosforit ja kaaliumit. Lisaks sünteesivad bakterid ka kasvuhormoone ja parandavad taimede vastupidavust abiootilisele stressile.

Aeg-ajalt vajaks ka otsekülvi meetodil haritav põld sügavamat harimist. Foto: Kenno Soo
66 67 MAHETOOTMINE MAHETOOTMINE
Mahetootmises on eriti oluline jälgida, et mullas säiliks vajalik toitainete tasakaal. Foto: Shutterstock

Mõned bakterid omavad ka biofungitsiidset mõju.

Liiga happelistes muldades on mitmete bakter- ja seenhaiguste levik intensiivsem. Ohtlikem neist on ristõieliste nuuter, mille takistamiseks tuleb lisaks külvikorra järgimisele teostada ka mulla regulaarset lupjamist. Mineraalmuldadel, mille pH on 5,6–6,5, on vajalik säilituslupjamine, kui kaltsiumi sisaldus mullas on alla 1500 mg/kg. Turvasmuldadel, mille pH on 5,0–5,5, tuleb teostada säilituslupjamist, kui kaltsiumisisaldus on alla 5500 mg/kg.

Happelistes muldades on taimede kasvuks vajalike toiteelementide omastamine pärsitud, mis toob kaasa saagikuse ning saagi kvaliteedi languse.

Rohumaad vajavad väetamist

Rohumaade väetamise eesmärk on suurendada saagikust ja proteiinisisaldust ning tagada taimede vastupanuvõime ebasoodsatele kasvutingimustele. Rohumaad on suured toitainete tarbijad. Lämmastikuga väetamine on eelkõige oluline kõrreliserohkete rohumaade puhul, sest see tagab kõrge saagikuse ja proteiinisisalduse. Proteiinisisaldus silos sõltub ka heintaimede liikidest ja niiteajast. Liblikõielisi kultuure suurte lämmastikukogustega ei väetata, sest see

pärsib mügarbakterite tekkimist ja seeläbi õhulämmastiku omastamist.

Kui liblikõielisi kultuure on 30% või rohkem, peab lämmastikuga olema tagasihoidlik. Lämmastiku madal norm (näiteks 20 kg/ha) intensiivistab rohukasvu ja parandab saagikust.

Lämmastikku kasutavad taimed efektiivselt ainult siis, kui mulla pH, fosforija kaaliumisisaldus on õiges vahekorras.

Lisaks lämmastikule tarbivad rohumaad ka rohkelt kaaliumit. Kaaliumväetise efektiivsus sõltub kultuurist, mulla omadustest ja ilmastikutingimustest. Liblikõieliserikkad rohumaad vajavad kaaliumit rohkem kui kõrreliserohked rohumaad.

Rohumaade külvieelsel väetamisel vedelsõnnikuga on kaaliumi taset mullas võimalik tõsta, kuid ära ei tohi unustada, et kaalium on mullas liikuv ning leostuv. Oluline on igal aastal kaaliumiga väetada ja meeles pidada, et ainuüksi

vedelsõnnikust rohumaadele vajalikku kaaliumit ei saa. Samas tuleks vältida kaaliumiga üleväetamist, sest see takistab kaltsiumi ja magneesiumi omastamist. Fosforit antakse väetistega kaaliumist 2–4 korda vähem. Fosfori kättesaadavus on suuresti seotud mulla happesuse ning temperatuuriga. Fosfor parandab taimede kasvu ja kiirendab algarengut ning aitab kaasa saagilisa moodustumisele. Fosforiga väetamisel paranevad rohusööda aminohappeline koostis ja tärklisesisaldus.

Rohumaadele on lisaks põhielementidele olulised ka teised taime toiteelemendid: väävel, vask, magneesium, mangaan ja tsink.

Kevadine väetamine eriti oluline Rohumaade kasv ja areng algab kevadel varakult – kohe, kui mullatemperatuur on plusspoolele tõusnud. Seetõttu on oluline, et toitained oleksid taimedele esimesel võimalusel kättesaadavad. Kevadine mullaniiskus mõjub väetamisele positiivselt, sest tänu sellele liiguvad toitained (eriti fosfor) mullas paremini ja jõuavad kenasti taimede juurteni. Väetamist planeerides tuleb silmas pidada, et väetusprogramm oleks kooskõlas keskkonnasõbraliku taimekasvatuse nõuetega.

Enne rohumaade väetamist tuleks üle vaadata mullaanalüüsid, et hinnata mulla toitainesisaldust ja teada saada mulla pH. Optimaalne mulla pH kõrrelistele ja liblikõielistele on 6,0–6,5.

Lisaks sõnnikule vajavad rohumaad ka muid lisaväetiseid. Täieliku potentsiaali kasutamiseks peaks rohumaasse suhtuma samamoodi nagu põllukultuuride kasvatamisse.

Põllu lupjamine Foto: ML arhiiv
Shutterstock Müük ja demod üle Eesti Tarmo Jõemägi Tel: +372 53 432 772, tarmo.joemagi@vaderstad.com Marko Kelner Tel: +372 517 6671, marko.kelner@vaderstad.com Masinate müük ja demod Lääne- ja Pärnumaal Urmet Kalden, tel: +372 524 2544, Kalle Johanson, tel: +372 503 8026 Väderstadi laomasinate eripakkumine Vaata lisainfot www.vaderstad.com/ee www.facebook.com/vaderstadeesti Seemnekülvik Spirit 600S Kombikülvik Spirit 600C Rexius 1230 HD Tüükultivaator Cultus 350 SteelRunner terasrulliga Laomasina hind 165 000.+km Demomasina hind 122 900.+km Laomasina hind 24 900.+km Laomasina hind 55 000.+km *Pildid on illustratiivsed 68 MAHETOOTMINE
Seade vedelväetise muldaviimiseks Foto:

Eesti veisekasvatus Euroopa tipus

Eelmise aasta statistikast kokkuvõtteid tehes saime taaskord kinnitust meie piimakarja eduloost. Nimelt ületas Eesti lehmade keskmine piimatoodang ulmelise 11 000 kg piiri. Lisaks piimakarjale on järjest paremal tasemel ka lihaveisekasvatus, seega võib öelda, et Eestile veisekasvatus sobib.

Piimatootmist on ikka peetud üheks Eesti põllumajanduse parimaks väljundiks. Meil on selleks parimad looduslikud tingimused, sobiv kliima, piisavalt vett ja maad ning ka kogemused, mis on Eesti piimakarja paarikümne aastaga viinud maailma tippu.

Eesti piimanduse edu on asjatundjate arvates tulnud tänu kolmele tegurile: paar viimast aastakümmet on lüpsikarja söödetud segregatsioonilise täissöödaga, rajatud on uued lehmade heaolu arvesse võtvad laudad ning muidugi tipptasemel tõuaretus.

Eesti tõuloomad on kuulsad

Läinud aastal on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu müünud kokku 6469 veist, neist 2909 kolmandatesse riikidesse, 2551 EL-i piires ja 1009 siseriiklikult. Eesti tõuveiste geneetiline tase on samaväärne või parem kui Hollandis, Saksamaal ja Taanis, kuid Eesti imidž ei ole veel jõudnud loomade kvaliteedile järele. Seega on Eestil loomade ekspordis väga suur turupotentsiaal.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhtimisel on käivitatud rahvusvaheline projekt BreedExpo2, kus koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Soome ning Läti partneritega laiendatakse nii piima- kui ka lihaveiste aretusmaterja-

li, seemenduse oskusteabe, tõuaretuses kasutatavate töövahendite ja seadmete ning tõuloomade ekspordivõimalusi. Projekti fookuses on kolm idapoolset riiki: Aserbaidžaan, Usbekistan ja Türgi.

Läinud aastal on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu müünud kokku 6469 veist, neist 2909 kolmandatesse riikidesse, 2551 EL-i piires ja 1009 siseriiklikult.

Aserbaidžaani ja Usbekistani loomade vahendusega tegelevad ettevõtted tõid välja eesti piimaveiste väga eeskujulikud toodangunumbrid, milliseid nad ei olnud teistest riikidest varutud loomade puhul juba esimesest laktatsioonist kogenud.

Eesti piimakari on Euroopa produktiivseim. Foto: Lii Sammler
e ürituse 71 LOOMAKASVATUS

Usbekistanis tunti suurt huvi just eesti punast tõugu veise vastu, kes oli jäänud silma hea kohanejana sealsetes kliimaoludes. Mõlemat riiki ühendavaks jooneks on piima nappus ning riiklik suund loomakasvatussektori tugevdamisele, mistõttu loomade ostu osaliselt ka toetatakse. Seega võib näha sealsel turul nõudluse kasvu kõrge kvaliteediga piimakarja

Kui varem oli oluline piima kogus, mis lehmalt lüpsti, siis nüüd on olulisemaks muutunud piima kuivainesisaldus.

järele. Kui soovime ka tulevikus oma loomadele ostjaid, tuleb nende riikide ostjaid koolitada, kuhu loomi müüme.

Tõumullikate ekspordipotentsiaal

Eesti piimakari kuulub Euroopa tippu, on hea geneetilise potentsiaaliga ega oma väärtust ainult piimatootmise vaatenurgast, vaid kõrgelt on hinnatud ka siinsed tõumullikad. Eestist müüdud mullikate eest on makstud viimastel aastatel kõrgemat hinda (1300–1500 €) kui Lääne-Euroopa konkurentide loomade eest (900–1000 €). Eesmärk on arvestatava eksporditoote teke piimatoodete kõrvale, mis hinnanguliselt võiks tulevikus anda 7 miljonit eurot täiendavat eksporditulu aastas. Karjakasvataja jaoks on iga piimamüügile lisanduv tulu oluline piima hinna kõikumise leevendaja.

Üks võimalus müügiloomade väärtust veelgi tõsta on nende tiinestamine suguselekteeritud spermaga. Suguselekteeritud sperma kasutamine nii lehmikutel kui ka lehmadel on Eestis viimasel kümnel aastal suurenenud ligikaudu kümme korda, jõudes lehmikutel viimastel aastatel juba ligikaudu 25%-ni esimestest seemendustest.

Samas on kõik pidevas muutumises, kui varem oli oluline piima kogus,

mis lehmalt lüpsti, siis nüüd on olulisemaks muutunud piima kuivainesisaldus. Samas on ka söödaefektiivsuse näitajad olulised, mõnes riigis määratakse juba metaaninäitajaid. Kindlasti kujuneb aretus aina rohkem täppistegevuseks, juba praegu toetavad erinevad arvutiprogrammid ja äpid seda tegevust.

Loomakasvatus peab kohanema kliimaga

Viimastel aastatel on korduma hakanud ilmamuster, kus jahedale kevadele järgneb põuane suvi. Sellised olud on heintaimede kasvuks väga ebasobivad ja eelmise aasta ekstreemsed suveilmad räsisid veisekasvatust tublisti. Kvaliteetsest söödast aga sõltub nii loomade heaolu ja tervis kui ka toodang. Piima kvaliteet sõltub jällegi looma tervisest ja sellest, kuidas loom ennast tunneb. Seega peab loomakasvataja pidevalt jälgima andmeid ja näitajaid, et omada ülevaadet farmiloomade heaolust ja tervisest. Suvised söödaraskused panid nii mõnegi

loomakasvataja vähendama loomade arvu karjas või loobuti loomapidamisest sootuks.

Maheveisekasvataja, Sepa talu peremehe Marko Hiiemäe sõnul mõjutavad kliimamuutused järjest enam ka loomakasvatust: „Mida hektilisem on kliima, seda vähem saab olla kindel, et vajalik sööt varutud saab. Samas on võimalik ka midagi selle vastu ära teha. Nimelt tuleks rohkem tähelepanu pöörata karjamaa mullastiku tervisele, sest terve muld talub ekstreemseid ilmaolusid paremini.“

Suvised söödaraskused panid nii mõnegi loomakasvataja vähendama oma loomade arvu karjas.

Ta toob näite enda talust, kus tänu portsjonkarjatamisele on karjamaad pidanud vastu ka suurele põuale. Kui lasta loomi ühel karjamaalapil olla ainult kolm päeva, siis söövad nad vaid

Lihaveised jõudluskontrollis

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2024 seisuga 429 karja 32 734 veisega, sealhulgas 14 130 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv vähenenud 2912 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5090), Saaremaal (4446) ja Lääne-Virumaal (3726). Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (9527), seejärel limusiini (6817) ja herefordi (5313) tõugu lihaveiseid.

Suurimad karjad lihaveiste jõudluskontrollis: osaühing Mooste Farmerid, Põlvamaa – 411 ammlehma; mittetulundusühing Looduslikud Niidud, Saaremaa – 276 ammlehma; osaühing Rivalte Grupp, LääneVirumaa – 208 ammlehma.

Eestis on tõuveiste aretamisel pikad traditsioonid. Meie piimafarmid on varustatud tipptasemel tehnoloogiaga. Foto: Liisi Kanna Foto: Jassu Hertsmann
72 73 LOOMAKASVATUS LOOMAKASVATUS

veerandi taime maapealsest osast ning taimedel on jõudu kasvatada nii peale kui ka juurtesse. Kui aga lasta karjamaa lagedaks süüa, on see üsna pea paljas ja kõrbenud ega jõua end ühe hooajaga taastada. Samuti on oluline, et karjamaal oleks erinevaid taimeliike. Ka rikka kooslusega taimestik peab põuale paremini vastu, sest taimed on erinevad ja toetavad üksteist erinevuste abil.

Silmas peaks pidama kvaliteeti Valdavalt on meie lihaloomad aasta ringi karjamaal võimalusega halva ilma eest katuse all varjuda. Lihaveisekasvatuses on suundumusi, kus lihaloomi kasvatatakse sisetingimustes, et nad ei kulutaks energiat liikumisele ja enda keha soojendamisele, vaid kogu see energia läheks lihasmassi kasvatamiseks.

Hiiemäe sõnul meenutab see juba intensiivset karjakasvatust, kus tahetakse võtta kõigest maksimumi, sada protsenti: „Aga miks ei võiks piirduda 80 protsendiga? Kui teeme vähem kulutusi lisasöödale, soojustatud lautadele, siis peegeldub see ka liha omahinnas. Peale rahalise säästu säästame sel moel ka keskkonda. Meie siin väikses Eestis ei peaks niivõrd igas asjas maksimaalseid koguseid taga ajama, vaid pigem

Igasugune transportimine on loomadele stressirohke ja arvata on, et varemhiljem keelatakse loomade transport sootuks.

keelustatakse. See puudutab Eesti loomakasvatajaid eriti teravalt, sest elame Euroopa serval.

Euroopa Komisjon on algatanud määruse eelnõu, mis reguleerib loomade transportimise tingimusi. Sealt leiab näiteks nõude, et alla viienädalasi vasikaid tohib transportida maksimaalselt 19 tundi järjest, siis tuleb teha paus ja lasta loomadel teeäärses farmis „puhata“.

Igasugune transportimine on loomadele stressirohke ja arvata on, et varemhiljem keelatakse loomade transport sootuks.

Marko Hiiemäe sõnul tuleks juba praegu selle teemaga tõsisemalt tegeleda, sest muutustega kohanemine ei tule üleöö ja kui midagi ette ei võeta, pärsib see oluliselt meie loomakasvatajate konkurentsivõimet: „Juba praegu peaks koostama tulevikuplaane, kuidas edasi. See eeldaks, et me ei transpordiks lihaloomi enam sadade kilomeetrite kaugusele, vaid töötleksime ja väärindaksime neid siinsamas. See aga eeldab lihatöötlemise ja toodete valmistamise võimekust.“

Eesti lehmade piimatoodang

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i (EPJ) andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2023. aasta keskmine piimatoodang 11 114 kg. Võrreldes 2022. aastaga suurenes piimatoodang 486 kg, mis on viimase 20 aasta suurim tõus. Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine piimatoodang oli 11 394 kg, eesti punast tõugu lehmadel 9529 kg ja eesti maatõugu lehmadel 4649 kg.

Maakondade arvestuses olid parimad Järva- ja Põlvamaa. Lehma kohta saadi Järvamaal 11 734 kg ja Põlvamaal 11 615 kg piima. Kolmas oli Valgamaa, kus piimatoodang lehma kohta oli 11 614 kg.

Parimad karjad aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid: kuni 100 aastalehmaga karjadest OÜ Luige Farmer, Raplamaa – 12 173 kg, üle 100 aastalehmaga karjadest Osaühing Kaiu LT, Raplamaa – 14 506 kg. Lehmade tervist ja piima kvaliteeti näitav somaatiliste rakkude arv toodetud piimas oli madalaim järgmiste loomapidajate karjades: kuni 100 aastalehmaga karjadest Sooaluste Veis OÜ, Raplamaa; üle 100 aastalehmaga karjadest Osaühing Kaiu LT, Raplamaa. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2024 seisuga 351 karja ja 80 679 lehma, mis moodustab 97% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (13 336), Lääne-Virumaal (10 643) ja Pärnumaal (9611). Võrreldes aastataguse ajaga on lehmade arv vähenenud 341 võrra ja karjade arv 20 võrra.

Allikas: Jõudluskontroll AS

panustama kvaliteedile. Kui liha on kuulus oma kvaliteedi poolest, saab selle eest küsida selleväärset hinda ega pea meeletuid koguseid odavat liha tootma.“

Viimastel aastatel on Eestis näiteks kasvatama hakatud wagyu tõugu lihaveiseid, kelle marmorjas rasvaga läbikasvanud liha on tõeline delikatess, mille kilohind on Euroopas koguni 250 eurot.

Kuna Eestis ei ole majanduslikud võimalused lubanud karjapidajatel lihaveisekasvatust farmis nuumamise peale viia, pole ka viimaste aastate sisendihindade tõus lihaveisekasvatajate kasumlikkust täielikult nullinud.

Eesti põllumeeste toetused pole kunagi küündinud Lääne-Euroopa kolleegide tasemeni ja ka maheviljeluse toetused ei jõua ajale järele. Sealt ka põhjus, miks lihaveiste arvukus on viimastel aastatel oluliselt vähenenud.

Tähelepanu loomade heaolul

Viimasel aastakümnel on hakatud väga palju rääkima farmiloomade heaolust ja asjad, mis aastakümneid tagasi tundusid enesestmõistetavad, on praegu muutumas. Järjest rohkem räägitakse sellest, kuidas loomasid transportides nende kannatusi vähendada, kuni selleni, et varem või hiljem loomade transportimine

Lihaveistele sobib meie kliima igal ajal. Wagyu tõugu veistel on hinnaline liha. Foto: Aldo Luud
74 75 LOOMAKASVATUS LOOMAKASVATUS
Foto: Sven Arbet

Yara Megalab™ mulla- ja leheanalüüsid

Yara Megalab™ mulla- ja leheanalüüsid on põllumehele parim võimalus õppida tundma oma põldude muldasid, määrata põllukultuuride täpsed väetamisvajadused ning analüüsida oma taimekasvatuslikku käekirja ja otsuste tulemusi.

Edukas viljelustehnoloogia põhineb teadmistel, kus võetakse arvesse iga saaki limiteerivat faktorit. Taimede väetamisel on oluline toitainete tasakaal, et vältida mõne elemendi liigsust või puudust, sest iga toiteelemendi kõrvalekalle võib osutuda väga oluliseks saaki limiteerivaks teguriks. Toitainete tasakaalustamisel on abi elementide sisalduse määramisest taimelehtede kudedes ning väetamisele eelnevatest mullaanalüüsidest.

Megalab™ leheanalüüsid

Leheanalüüsid sisaldavad täielikku raportit toitainesisalduse kohta taimede lehtedes koos väetamissoovitustega konkreetse kultuuri jaoks vastavalt kindlaksmääratud vajadusele, et saavutada oluliste toiteelementide tasakaal ning tugevad ja hästi toidetud taimed. Leheanalüüsi tulemus saadakse põllult kogutud ja laborisse saadetud taimelehtede kudedest. Koeanalüüs on kiire abivahend, mis annab tagasisidet kultuuri toitainesisalduse kohta konkreetsel ajahetkel ehk kasvufaasis. Analüüsi raport aitab langetada otsuseid lisaväetamise vajaduse kohta ning puudushaiguse ennetamiseks või ravimiseks.

Megalab™ mullaanalüüsid

Mullaanalüüs on oluline abivahend mullas olemasolevate toitainete taseme mää-

ramiseks, mis aitab kaasa optimaalsele väetamisele ning korraliku saagi moodustumisele. Megalab™ mullaanalüüs annab põllumehele mulla seisukorrast täpse raporti, mis annab infot toitainete sisaldusest mullas, mulla koostisest ja bioloogilistest näitajatest, samuti teiste väetamist mõjutavate faktorite, nagu mulla pH ja CEC ning lupjamisvajaduse kohta. Megalab™ mullaanalüüside puhul on võimalik valida kolme erinevat analüüsi.

BSS (Broad Spectrum Soil) mulla baasanalüüs

Põhjalik mulla toiteelementide baasanalüüs. Võimalik on täpselt määrata järgmiste toiteelementide taset mullas: fosfor, kaalium, magneesium, kaltsium, väävel, naatrium, raud, mangaan, vask, tsink, boor, molübdeen ning mulla pH ja C-org sisaldus.

BSE (Broad Spectrum Extra)

mulla ekstraanalüüs

Mulla baasanalüüs koos mulla koostise kirjeldusega. Mulla toiteelementide analüüsile lisanduvad mulla lõimis, boniteet, vee hoidmise ja läbilaskmise võime, soojenemise kiirus, elementide omavahelised suhted ja palju muud.

BSE-BIO (Broad Spectrum Extra Bio)

Solvita mullaanalüüs

Mulla baasanalüüs koos koostise kirjeldusega, millele lisanduvad mulla mikro-

bioloogia näitajad. Analüüs sisaldab ülevaadet mullast potentsiaalselt mineraliseeruva lämmastiku kohta ning mulla tervise indeksit, mis näitab mulla üleüldist tervislikku seisukorda ja seda, kuidas mulla pH mõjutab mulla mikrobioloogilist keskkonda.

Megalab™ lehe- ja mullaanalüüsid kombineeritult annavad parima tagasiside ja ülevaate põldude olukorrast ja taimede kasvatamist mõjutavatest teguritest. Need on kõigi kultuuride parema saagikuse saavutamise aluseks, kuna analüüside iga-aastase süstematiseeritud võtmise korral on igal põllumehel võimalik lisaks käesoleva hooaja otsustele analüüsida pikema aja vältel toimunud muutusi mullas ja taimede toitumises.

Yara Megalab™ mulla- ja leheanalüüside partneriteks on Baltic Agro, Scandagra, KEVILI ja Linas Agro.

Küsi lisa Yara esindajatelt või oma nõustajatelt!

Turba kasutuse kliimamõju tuleb teaduslikult põhjendada

Tänu oma kliimale ja asukohale on Eesti valduses unikaalne maavara – turvas. Seda on aastasadu kasutatud ja kasutatakse tänapäevalgi, mil järjest rohkem on hakatud rääkima turba ökoloogilisest jalajäljest.

Turbatööstus jääb küll meie suuremate sektorite metsanduse ja põllumajanduse varju, kuid on sellegipoolest osa Eesti traditsioonilisest maaettevõtlusest. Turvast on Eestis toodetud ilmselt sama kaua, kui me oleme siin elanud.

Sektor on ka kõrge lisandväärtusega. Turbasubstraatide tootmisel on see 2,5 Eesti keskmist ehk üle 100 000 euro töötaja kohta, kui Eesti keskmine töötlevas tööstuses on pisut üle 40 000 euro. Ka keskmine palk on meil kolmandiku võrra Eesti keskmisest kõrgem.

Eesti turbasektor koosneb enam kui 30 ettevõttest, mis pakuvad otseselt ja

kaudselt tööd umbes 2000 inimesele ning seda peamiselt maapiirkondades. Kui varem läks kaevandatud turvas eeskätt kütteks või allapanuks, siis tänapäeval on tegu peamiselt kõrgtehnoloogilise aiandusturbaga ning Eesti kasvusubstraatide tootmine moodustab koguni 10% kogu maailma toodangust. Turvas on senimaani aianduses asendamatu – pea 90% aiandusest baseerub turbal. Samas on aiandusturba kasutamine väga efektiivne – ühel kuupmeetril turbal saab kasvatada 50 000 – 60 000 noortaime või näiteks istikuid 1,5 ha metsa istutamiseks. Ehkki kasutatakse

Turba võime süsinikku siduda on väga suur ning vajab põhjalikku uurimist.

Foto: Shutterstock

ka teistest ainetest substraate, pole ühelgi neist selliseid efektiivseid omadusi nagu turbal.

Turbasektori eripära võrreldes mitmete teistega on ekspordi suur osakaal ja just kaugemate sihtturgude, mitte naaberriikide vaates, mille tõttu on turbatooted sellistel keerulistel aegadel nagu praegu head väliskaubanduse bilansi stabiliseerijad. Kui paljud sektorid on suurtes raskustes ja majanduslangus on struktuurne, siis turbasektor on stabiilne.

Vastuoluline süsinikuheite arvestus

Maakera kasvav nõudlus toidu järele suurendab ka aiandusturba vajadust. Samal ajal on hakatud turbatootmisele süsinikuneutraalsuse vaatepunktist tugevat survet avaldama, kuna leitakse,

77 76 SISUTURUNDUS TURBATOOTMINE

et turbaalad on maismaal suurimad süsiniku sidujad ning turvas ja sellega seotud süsinik säilivad soodes tuhandeid aastaid. Kui soid kuivendada ja turvas välja võtta, läheb see süsinik atmosfääri.

Leitakse, et kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad ja sel moel tekitab turba kasutus kokku Eestis rohkem kasvuhoonegaase kui transpordisektor. Ka süüdistatakse meie turbasektorit kolonialistlikus suhtumises, sest peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks ning suuremate turba tootmisega tegelevate ettevõtete omanikud on välisinvestorid, turba hind on madal, kuid süsinikuheite, veeprobleemide ja bioloogilise mitmekesisuse hävinemise kulud jäävad Eesti kanda.

Mõistagi pole Eesti turbatootjad selliste süüdistustega nõus ning oma seisukohtade esitamiseks on Eesti Turbaliit aasta alguses algatanud Põhjamaade-ülese teadusprogrammi, mis uurib maakasutuse mõjusid kliimale ja aitab täpsustada Eesti tegevusplaani kliimamuutuste vähendamiseks. Miljoneid eurosid maksvat programmi juhib rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest ülikoolist. Uuringut rahastab üle 50 suurettevõtte Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist ning see kestab 2028. aastani.

Lähitulevikus on turbal põhinevatel kasvusegudel aianduses jätkuvalt kandev roll, mis nõuab ka turba omaduste tundmist.

Vajalikud on teaduslikud põhjendused

Turbatööstuse mõju kliimale ja selle ühiskondlik kaal on väga olulised ning seepärast peab iga otsus, mis selles valdkonnas sünnib, olema teaduslikult põhjendatud.

Koostöös Tartu ja Tallinna ülikooliga ning maaülikooliga valmib saabuvaks suveks esmane aiandusturba süsinikuringlust puudutav uuring.

Eesti Maaülikooli mullateaduse professori Alar Astoveri sõnul on lähitulevikus turbal põhinevatel kasvusegudel aianduses endiselt kandev roll, mis nõuab ka turba omaduste tundmist. „Samal ajal kui peame mõtlema tootjate konkurentsivõime, toidujulgeoleku ja mitmekesisuse tagamisele, on vaja pöörata tähelepanu turba kasutamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele ja süsinikuheite vähendamisele. Käimasolevate uuringute eesmärk on anda nii sektorile kui ka otsustajatele usaldusväärsed andmed kaalutletud otsuste tegemiseks,“ sõnas Astover.

Statistika kliimamuutusi ei põhjusta

Eesti Turbaliidu juhatuse liige ja AS Tootsi Turvas juhataja Urmas Reintam leiab, et süsinikuvaru muutuse arvestuses on kogu maakasutuse ja metsandussektori puhul suur vastuolu. Tema sõnul on ühe-

Aiandusturbale on vähe võrdväärseid substraate. Foto: Shutterstock
Turba tootmine Eestis Allikas: Statistikaamet 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 Väärtus 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 79 TURBATOOTMINE

selt selge, et süsiniku varu muutus ei ole võrdne tegeliku CO2 heitega. Kliimamõju vaates on aga tähtsad tegelikud CO 2 emissioonid: „Statistika kliimamuutust ei põhjusta. See on ka võib-olla üks põhjuseid, mis näiteks seoses metsandusega kirgi kütab. Kui raiemahul on metsale vahetu mõju, siis kliimastatistika käib pisut teisi radu ja määravaks saab, kus ja mida selle puiduga tehakse. Kahjuks ei võta

statistika paljut arvesse. Lisaks suurtele lihtsustustele, mida süsteemis on tehtud, on kasutatavad vaikeväärtused kohati väga konservatiivsed, mille tõttu hinnatakse osa heiteid oluliselt suuremaks, kui see isegi teoreetiliselt võimalik oleks. Nii on näiteks aiandusturbaga. Eesti turba süsinikusisaldus vaikeväärtuse järgi võetuna on üle 30% suurem kui tegelikult. Heiteks arvestatakse kogu kaevandatud

turvas kaevandamise aastal, samas teame, et tema elukaare pikkus on kuni 200 aastat ja ka siis ei lagune ta kogu ulatuses. Õnneks või kahjuks on kliimaseaduse ettevalmistamise töörühmades olnud sageli kuulda, et lisaks turbale ja metsandusele on metoodikas puudujääke ka põllumajanduses ja teistes sektorites. See asi on meil kohati savijalgadel.“

Aiandusturba väiksem süsinikujälg

Reintami sõnul oleks tänase teadmise juures asjakohane öelda, et turvas on enamiku kasvusubstraatide baaskomponent, millesse saab kuni teatud ulatuseni segada ka teisi koostisosi, mis koostoimes teineteist täiendavad. Nendeks koostisosadeks on näiteks kookoskiud, kompost, puidukiud, perliit, uuritakse ka pilliroo kasutamise võimalusi. Kõigis eelpool nimetatud biokomponentides on võrreldes turbaga rohkelt baktereid ning neid kasutatakse hobiaianduses. Nende iseseisev kasutamine on väga keeruline ja enamasti annab hea tulemuse, kui neid segatakse vahekorras kaks osa turvast ja üks osa midagi muud.

Eesti
Allikas:
turbatoodete eksport
Statistikaamet
Eestis toodetud VITAMIINID ja SÖÖDALISANDID Sinu farmile. EESTI TOODE ! +372 5855 7025 info@farmvitamins.eu www.farmvitamins.eu 80 TURBATOOTMINE
Taimekasvatuse vajaduste rahuldamiseks tuleks turbatootmist veelgi suurendada. Foto: Shutterstock

Hobiaianduses toodetakse väikeses mahus ka turbavabu substraate, kuid nendel on siiski olulisi probleeme kvaliteediga, mis praeguste teadmiste juures ei ole ületatavad. Ära ei saa unustada ka teiste koostisosade keskkonnamõju, mis avaldub kuskil mujal, kuid on sageli väga suur.

Näiteks substraadina kasutatav mineraalvill, mida orgaanilise materjaliga segada ei saa. Teatud juhtudel on tegemist väga sobiva kasvualusega, kuid mineraalvilla tootmiseks on vaja kaevandada jällegi tooret, sest mineraalvilla tootmiseks kasutatakse kas maagaasi või kivisütt. Kui orgaaniline kasvupinnas segatakse taimejäänustega ja kasutatakse kompostina ära mullaparandajana, siis kivivill lõpetab sageli prügimäel.

Kui turul oleks paremate omaduste või odavama hinnaga alternatiiv, siis kasutataks seda, aga praegu näitavad kõik prognoosid kasvusubstraatide ja sh ka turba vajaduse olulist kasvu tulevikus.

Võimalused süsinikuheite vähendamiseks

„Eelnev aga ei tähenda, et turba valdkonnas endas midagi ei toimuks. Ehkki aiandusturba panus kasvuhoonegaaside heitesse ei ole suurem kui 0,02% ning aastas kasutatakse u 0,00007% meie turba koguvarust. Energeetika panus kasvuhoonegaaside heitesse on seevastu umbes 75%.

Kuid ka selle vähese heite vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Esiteks, kui turbas sisalduva süsiniku ringlus on välja selgitatud, saab vajadusel

reguleerida, millistes valdkondades turvast rohkem ja millistes vähem kasutada. Kuid see toimuks tarbijate juures. Kohapeal peame kasutusest välja langenud alasid ise ennaktempos korrastama ja sellega on ka alustatud,“ selgitab Reintam.

Turba potentsiaal erinevate süsinikul põhinevate toodete valmistamiseks

on väga kõrge.

Lisaks võib tulevikus võtta kasutusele näiteks autonoomsed traktorid ja kogu tootmist rohkem automatiseerida. Samuti lühendada kogumise tsükliaegu jms, mis kõik suurendaks efektiivsust ehk teisisõnu saaks sama toodangu väiksema pinna pealt, mis võimaldaks heite vähendamist tootmisaladel.

Turbal on erilised omadused

Urmas Reintami sõnul on turba potentsiaal erinevate süsinikul põhinevate toodete valmistamiseks väga kõrge: „Kui turbakeemia on üldiselt hästi teada, siis mitmed tehnoloogilised lahendused on veel läbi uurimata, eriti need, mis on seotud turba kui toorme teatud spetsiifiliste omadustega ning materjalitehnoloogia arengute ja nõudmise muutumisega. Selliseks suunaks võib olla näiteks süsiniknanomaterjalide tootmine, mille lai kasutusvaldkond

ulatuks meditsiinitehnikast optika ja elektroonikakomponentideni. Teiseks, ligniinipõhiste polümeeride tootmine keemiatööstuse tooraineks, bioplastiks või filtermaterjaliks. Kolmandaks, turbast turbavahade eraldamine ning kasutamine tööstuslike valuvormidena.“

Ta lisab, et neis toodetes talletuks süsinik ka pikemaajaliselt. Turba üldpoorsus, pooride jaotus pindala või ruumala järgi, on üsna unikaalne, mis annab turbast toodetud puhtale süsinikule mitmeid unikaalseid omadusi. Osa rakenduste jaoks on vaja näiteks ultramikropoorseid süsinikke, osa jaoks mikropoorseid, osa jaoks aga osaliselt grafitiseeritud kõrge elektrijuhtivusega süsiniku pulbreid jne.

Elektroonika valdkonnas on selliseid materjale vaja näiteks superkondensaatorite, Na-ioon- või Zn-ioonpatareide, polümeerelektrolüüt-kütuseelementide või polümeerelektrolüütmembraanelektrolüüserite ja õhukesekihiliste kompleksmetallhüdriid-vesinikusalvestite valmistamiseks.

„Varem puudus paljude selliste kasutussuundade järele nõudlus või ka tehnoloogia nende valmistamiseks. Meie emaettevõte Neova toodab turbast juba aktiivsütt, mida seni ei ole Euroopas toodetud, vaid on imporditud Hiinast. Orgaanilise keemia toodete osas olid ja on domineerivaks toormeks erinevad naftasaadused, mis on hinna poolest soodsamad. Turvas võiks sellisel turul tulevikus löögile pääseda, kui on vaja just väga spetsiifiliste omadustega materjale,“ selgitab Reintam.

Turvas on materjal, millel on palju unikaalseid omadusi, mis vajavad veel uurimist. Foto: Shutterstock
82 TURBATOOTMINE
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.