

âToimiv
âToimiv
Red teaming on teenus, mis on kontrollitud, mitmekihiline rĂŒndesimulatsioon, mille eesmĂ€rk on mÔÔta, kui hĂ€sti ettevĂ”tte infrastruktuur, vĂ”rgud, inimesed ja protsessid suudavad vastu pidada reaalse vastase rĂŒnnakule.
KĂŒberturvalisuse tagamine on eduka Ă€ri eeldus.
kĂŒberkaitse.ee
LÀbi aja on logistikavaldkond olnud Eestis turvaline majandussektor. Asukoht ida ja lÀÀne piiril tekitas pideva kaubaveo, see omakorda palju töökohti.
NĂŒĂŒd on olud pĂ€ris palju muutunud. Ida pole kauba-, vaid ohusuund. Kriis kriisi jĂ€rel on rĂ€sinud nii maailma, Euroopa kui ka Eesti majandust. Lisaks kriiside lahendamisele aga tuleb pidevalt tegeleda ka arengugarohe- ja digipööre on kestlikuks tegutsemiseks ĂŒlivajalikud, kuid vajavad suuri investeeringuid.
Logistikasektori probleemide eelhoiatuseks on reeglina probleemid tööstuses ning nii on see ka Eestis. Kui esmalt tulid sulgemis- ja koondamisteated tööstussektorist, siis selle aasta esimeses kvartalis hakkasid töötajate vajadust ĂŒle vaatama ka mitmed logistikaettevĂ”tted. Ănneks jĂ€tkub headele tegijatele erinevaid pakkumisi teiste ettevĂ”tete poolt.
Eesti ettevĂ”tjad alla ei anna. Samm-sammult liigutakse rohelisemate kontorite, neutraalsemate vedude ja ladude suunal ning leitakse vĂ”imalusi keskkonnasÀÀstlikumaks toimimiseks. Valdkonna arengusse panustavad ka teadlased ja kĂ”rgkoolid. Kindel on see, et tĂ€napĂ€evaste teadmiste ja töötahtega inimesed tööst puudust tundma ei pea. Lisaks logistikutele vajatakse sektoris aina enam ka teiste erialade esindajaid, nĂ€iteks insenere ja IT-spetsialiste. Tark majandamine ja innovatiivne tegevus muutuvad ĂŒha olulisemaks.
TOIMETUS
Erilahenduste ja sisuturunduse
osakonna juht: IRMELI KARJA
irmeli.karja@delfi.ee
Peatoimetaja: ANNE-MARI ALVER
Kujundaja: MARJU VILIBERG
Keeletoimetaja: KAIRE PUUMETS-SĂBER
VĂLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS
TRĂKK
PRINTALL
6 Sander Salmu: âToimiv transpordikorraldus on ĂŒhiskonna vereringe.â
10 Roheline pealinn loob uusi logistikalahendusi
15 Tallink teeb sel aastal mitmeid muudatusi
17 Rohelisem transport eeldab töö ĂŒmberkorraldust
20 Pikemad autorongid vÔivad lahendada maanteetranspordi erinevaid probleeme
24 Magnetic MRO kasutab isesÔitvat autot
27 Tallinna Sadam teeb investeeringuid kaubavedude kasvatamisse
33 Eesti laevandussektor on konkurentsivÔimeline
34 LigipÀÀsetavus suureneb, kuid arenguruumi jÀtkub
41 Konkurents pakiÀris muutub aina tihedamaks
47 Bussijuhtide palgalÀbirÀÀkimised kulgesid edukalt
48 Elron rajas rohelise kontori
51 Eesti abi liigub Ukrainasse nii veokite kui ka maasturitega
55 Teeremondi raha sulab koos lumega kraavis
61 Ebakindlus tööturul kipub pigem suurenema
65 NĂ”udepĂ”hine ĂŒhistransport alustab regionaalselt
67 Droonilennutajad suhtuvad piirangute leevendamisse mitmeti
72 Metsloomad on ökoduktid omaks vÔtnud
74 JÀÀlĂ”hkuja Tarmo pĂŒsib kindlalt teenistuses
77 KriisijÀrgne logistika avab uue ajaarvamise
82 Tallinna lennujaam pÀlvis maineka auhinna
REKLAAM
HELDIN JEGIS, 504 7929 heldin.jegis@delfi.ee
KERLY VAHUR, 516 2283 kerly.vahur@delfi.ee
KELLY SAAREPERA, 5816 9050 kelly.saarepera@delfi.ee
KRISTIANNE MELANIE LIIT, 515 1053 melanie.liit@delfi.ee
JAANA RĂĂTEL, 5656 6130 jaana.ruutel@delfi.ee
MERIT SARIBEKJAN, 5331 0253 merit.saribekjan@delfi.ee
RACHEL BRANTEN, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee
Ajakiri Eesti Logistika on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.
Sander Salmu on transpordi asekantsleri ametis uus tulija, ehkki töö majandusministeeriumis on talle tuttav ka varasemast.
ranspordivaldkonnas
tuleb lĂ€hiaastatel viia ellu mitmed suured muudatused, et vastata aja jooksul muutunud oludele ja inimeste vajadustele, olgu selleks kvaliteetse ĂŒhistranspordisĂŒsteemi arendamine, tĂ€iendavad investeeringud teehoidu ja -ohutusse vĂ”i digilahenduste senisest suurem kasutamine transpordi korraldamisel. Usun, et Sandri kogemus erasektorist, aga ka varasemalt ministeeriumis transpordivaldkonna teemades loovad talle selleks hea aluse, ja loodan, et Sandri eest vedamisel saab Eestist ka trans pordis nutikate lahenduste eestvedaja kogu maailmas,â hindab uut kolleegi kantsler Ahti Kuningas.
Sander Salmu sĂ”nul on toimiv ja ohutu transpordikorraldus ĂŒhiskonna vereringe ning Eesti konkurentsivĂ”ime suurendamise lahutamatu osa.
âOn oluline, et transpordisektor kohaneks edukalt jĂ€rgmise kĂŒmnendi vĂ€ljakutsetega, mis tulenevad vajadusest muutuda jĂ€tkusuutlikumaks ja keskkonnasÀÀstlikumaks, samuti kohaneda majandusmudelite muutumisega. Selle kĂ”ige juures on Eesti ettevĂ”tetel meeletu potentsiaal uute toodete ja teenuste arendamiseks,
katsetamiseks ning eksportimiseks. Soovin koos oma meeskonna ja partneritega jĂ”uda Eesti transpordi jĂ€rgmiste edulugudeni,â ĂŒtleb ta.
Viimastel aastatel on Sander Salmu töötanud erasektoris ekspordi- ja arendusjuhina, viimati Ragn-Sells AS-i Ă€risuundade arendusjuhina. Ta on varem juhtinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalitust ning esindanud Eestit eesistumise ajal maanteetranspordi ja sĂ”idukite tehniliste nĂ”uetega seotud teemadega. Lisaks on ta kuulunud Eesti Teed AS-i nĂ”ukokku ning töötanud maanteeametis. Tal on transporditehnika magistrikraad Tallinna tehnikaĂŒlikoolist.
Olete töötanud mitmes olulises ametis nii avalikus kui ka erasektoris. Kuidas neid omavahel vÔrdlete?
Ătleksin, et suures plaanis ja töökultuure vĂ”rreldes need nii erinevad polegi. Muidugi on igal oma roll âavalik sektor teenib riiki, erafirmas tuleb arvestada omanike huvidega. Samas ei tegutse ka erasektor aina enam ainult raha teenimise nimel, vaid nĂ€hakse laiemat mĂ”ju kogu ĂŒhiskonnale. See on sarnane osa.
Erinevus tuleb sellest, et riigi tegevus on oluliselt laiapindsem ehk hĂ”lmab kogu ĂŒhiskonda. Kui ettevĂ”te tegeleb peamiselt oma valdkonnaga, siis riigi puhul on otsuste mĂ”ju oluliselt laiem. Transpordi puhul nĂ€iteks on see seotud keskkonnaga, linnatranspordi puhul kogu elukvaliteediga ĂŒldiselt.
Kummas sektoris on kergem oma ideid ellu viia?
Kui on hea idee ja see lÀheb kokku organisatsiooni nÀgemusega, siis on mÔlemas vÔimalik ideid ellu viia. Kui idee ei sobitu eesmÀrkidega, ei saa seda kummaski ellu viia. Igal pool on oma kokkulepitud eesmÀrgid ja tegevused, piiravaks teguriks on alati ressursside nappus. Ideid on tohutult ja tegeleda tuleb paljude asjadega, inimestest ja rahast kipub alati puudu olema. Siis muutubki oluliseks oskus prioritiseerida ja valikuid teha.
Mida peate oma senistest töödest kÔige olulisemaks?
Erasektori poolelt toon vÀlja oma viimatise töökoha Ragn-Sellsis ja osalemise ettevÔtte aastate suurima investeeringu elluviimises.
Ideid on tohutult ja tegeleda tuleb paljude asjadega, inimestest ja rahast kipub alati puudu olema.Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: www.marijavie.com
Selleks oli VÀÀtsa prĂŒgila ostmise protsess, nĂ”usoleku saamine konkurentsiametilt ja kahe ettevĂ”tte ĂŒhendamine.
Kui ajas kaugemale minna, siis töötasin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ajal, kui Eesti oli Euroopa Liidu eesistujamaa. Ăheks vĂ€ljakutseks oli sĂ”idukite tehnonĂ”uete kinnitamine â ja seda ajal, mil just oli olnud Volkswageni dieselgate ehk emissiooniskandaal. Meie ĂŒlesanne oli Euroopa tasemel kokku leppida regulatsioon, mis hoiaks Ă€ra jĂ€rgnevad analoogilised olukorrad, samas ei avaldaks olulist negatiivset mĂ”ju autotööstusele. See oli keeruline periood, sest teemaga kaasnes palju huvipooli ja nĂ€gemusi. Autotööstusel on Euroopa Liidus oluline roll â 6% tööhĂ”ivest, 7% SKP-st, seega vastutus oli vĂ€ga suur.
EesmĂ€rk on, et töö peab olema tehtud, samas on juhi ĂŒlesanne tagada, et inimesed ĂŒle ei töötaks.
Kuidas sĂŒndis otsus nĂŒĂŒd ministeeriumisse tagasi tulla?
MÀÀravaks said kolm olulist tegurit. Esiteks on mul transporditehnika haridus ja see valdkond on minu jaoks kogu aeg n-ö pildil olnud. Siit tuleneb teine pÔhjus: asekantsleri positsioon vÔimaldab valdkonna arengut suunata. Ja kolmas pÔhjus on majandusministeerium kui töökeskkond, kuhu tulin vÀga hea tundega. Julgen soovitada kÔigile, kes kaaluvad siia tööle tulemist. Teadsin, et mind ootab siin tore kollektiiv.
Mis on teie jaoks kÔige olulisemad suunad, millega tegelema hakkate?
Kuna mu tulek sattus just valimistejĂ€rgsesse aega, mÀÀrab kĂ”ige olulisemad suunad uus valitsus. Tean, et koalitsioonikĂ”nelustel on sel nĂ€dalal rÀÀgitud liiklusreformist. On positiivne, et ei rÀÀgita ĂŒhest konkreetsest
valdkonnast vĂ”i tegevusest, vaid eesmĂ€rgist vaadata inimeste liikumisvajadusi tervikuna, muu hulgas siduda ĂŒhistransporti ja jalgrattasĂ”idu vĂ”imalusi puudutav ĂŒhtseks tervikuks. Suurem eesmĂ€rk on autostumise vĂ€hendamine.
Kuidas hindate Eesti logistikasektori praegust olukorda?
Sektor on pidanud hakkama saama kahe suure kriisiga jĂ€rjest: COVID ja Venemaa algatatud sĂ”da Ukrainas. Need on oluliselt kahandanud reisijate hulka. Ka kaubaveod on tugevalt pihta saanud ja seda kĂ”igis valdkondades â maantee- ja raudteetransport, lennundus ja merendus.
Samas on Eesti ettevĂ”tted vĂ€ga tublid ja kohanemisvĂ”imelised, pĂŒssi pÔÔsasse visatud ei ole. Reisijateveo suhtes on esimesed positiivsed ilmingud juba kohal, kuigi mitte veel kriiside-eelsel tasandil. Ka siseriiklik ĂŒhistransport pole alla vandunud. Trend on ikkagi ĂŒlespoole.
Tavalises avatud organisatsioonis saab olla ainult kaasav juhtimine.
Mida saab riik teha, et logistikaettevÔtetel paremini lÀheks?
Riigi ĂŒlesanne on funktsionaalse taustsĂŒsteemi loomine. Kui rÀÀkida rahvusvahelisest ettevĂ”tlusest, saab riik aidata uksi avada. Teatud piirkondades on oluline, et riik oleks nĂ€iteks lĂ€birÀÀkimisdelegatsioonis esindatud.
Eestis on riigi ĂŒks olulisemaid sellealaseid ĂŒlesandeid taristutesse investeerimine â et see oleks sobiv ja vastaks nii kauba omanike kui ka reisijate ootustele. Kolmas oluline teema on Ă”iguskeskkond, mis vĂ”imaldab ettevĂ”tjatel oma ideid ellu viia.
Kui pikad on praegu teie tööpĂ€evad ja kas see rĂŒtm erineb teie varasemast töörĂŒtmist?
Eks seda Ôppimist ole praegu palju. Tulenevalt valitsuse vahetusest on aega rohkem suhelda ja ettevÔtetes kÀia.
Tööaja suhtes ma erinevate töökohtade vahele jĂ€ika joont ei tĂ”mbaks. KĂ”ik sĂ”ltub sellest, mis olukord parajasti on. EesmĂ€rk on, et töö peab olema tehtud, samas on juhi ĂŒlesanne tagada, et inimesed ĂŒle ei töötaks. Vahel on vaja rohkem teha ja vahel on vaja varem Ă€ra minna, seega töö ja tööaeg peaksid olema paindlikud. KĂ”ik organisatsioonid, kus olen töötanud, on olnud sellise töökultuuriga.
Milliseks juhiks te ennast peate â pigem inimeste vĂ”i protsesside, pigem kaasavaks vĂ”i autoritaarseks?
Tegelikult peaks seda kĂŒsima neilt, keda olen juhtinud. Ma ise arvan, et ma ei kaldu ĂŒhessegi ÀÀrmusesse. Arvan, et minu tugevuseks on plaanile keskendumine, nagu nĂ€iteks mĂ”lema eelkirjeldatud töövĂ”idu puhul â kĂ”igepealt tuleb plaan paika sĂ€ttida ja siis seda jĂ€rgida. Loomulikult ei saa selle kĂ€igus ka inimesi unustada, sest ĂŒhtegi protsessi ei saa juhtida ilma inimesteta.
Kindlasti olen ma kaasav juht. Autoritaarset juhtimisstiili pole ma ĂŒheski rollis kogenud, pole kunagi ĂŒlevalt alla juhitavas organisatsioonis töötanud. Tavalises avatud organisatsioonis saab olla ainult kaasav juhtimine.
Kas teil on oma tegevuses â ja elus â eeskujusid?
Konkreetselt pole. Aga erinevaid inimesi olen lĂ€bi elu jĂ€lginud kĂŒll. MĂ”nelt saab Ă”ppida erinevate olukordade lahendamist, mĂ”ned on negatiivsed nĂ€ited â vaatad ja tead, et ise nii ei teeks.
Mida teile vabal ajal teha meeldib? Olen vÔimalikult palju looduses ja teen sporti. Talvel suusatan, suvel jooksen ja sÔidan rattaga. Reisida meeldib ka, aga peamiselt olen Eestis. Kas sÔidan kuskile matkaradadele vÔi lÀhen Tallinnas parki vÔi mere ÀÀrde.
soodushind alates navigatsioonisĂŒsteem Media Nav automaatne kliimaseade 135 hj 2,3 dCi diiselmootor
Master Extra L3H2 varustus: leed-pĂ€evasĂ”idutuled, tagumised parkimisandurid, elektrilised klaasitĂ”stukid ja kĂŒljepeegli d, kiirusepiirajaga pĂŒsikiirusehoidik, mitmetsooniline kaugjuhitav kesklukustus, kĂŒlgtuuleassistent, mĂ€eltstardiassistent jpm. hin nad sisaldavad kĂ€ibemaksu. pilt on illustratiivne. pakkumine kehtib kuni kaupa jĂ€tkub. keskmine kĂŒtusekulu (WLTP) 9,3 l/100 km, CO2 emissioon 245 g/km.
33 592 ⏠abcmotors.ee Renault soovitab
Sel aastal kuulub Euroopa rohelise pealinna tiitel auga Tallinnale. Rohelised ja uuenduslikud lahendused puudutavad ka logistikavaldkonda.
Linnapea Mihhail KĂ”lvarti sĂ”nul seisavad tĂ€napĂ€eval linnad silmitsi uute ja ka jĂ€tkuvate vĂ€ljakutsetega, nagu kliimamuutused, COVID-19 pandeemia ja selle tagajĂ€rjed, laastav sĂ”da Ukrainas ning kasvav sotsiaalne ja majanduslik ebavĂ”rdsus. âEuroopa rohelised pealinnad peavad
olema uuendusmeelsed ja vĂ”tma juhtrolli jĂ€tkusuutlike, vastupidavate ning kaasavate tulevikulinnade loomisel. Nii nagu 2006. aastal, kui Euroopa roheliste linnade mĂ”te Tallinnas sĂŒndis, on ka praegu vaja viia kokku kestlikult mĂ”tlevad linnad, et vahetada kogemusi ja hĂ€id ideid,â ĂŒtles KĂ”lvart BrĂŒsselis kestliku linnajuhtimise ĂŒmarlaual.
Ămarlaua kutsus kokku Euroopa roheline pealinn 2023 Tallinn, et arutada linnade rolli Euroopa Liidu kliimaeesmĂ€rkide saavutamisel.
Kuna kliimaeesmÀrgid ja rohetehnoloogia on suuresti seotud ka logistiliste lahendustega, heidame pilgu pealinna selleteemalistele plaanidele.
Tallinna ja Tartu koostöö
Tallinn ja Tartu sĂ”lmisid lepingu eri liikuvusteenuseid ĂŒhendava reisiplaneerija ning piletite soetamise rakenduse arendamiseks.
Hankega arendatava nutitelefonidele mÔeldud liikuvusteenuste kombineerimise rakenduse eesmÀrk on koondada Tallinnas ja Tartus
pakutavate ĂŒhistranspordi, sĂ”idukite, elektritĂ”ukerataste ning teiste transporditeenuste pakkujate sĂŒsteeme ĂŒhtsesse reisiplaneerijasse ja ĂŒhtlasi tasuda sĂ”idu eest samas kohas ĂŒhe maksena.
âMeie eesmĂ€rk on luua platvorm, mis aitab igal inimesel kombineerida eri liikumisviise endale kĂ”ige mugavamal viisil, et jĂ”uda soovitud sihtkohta,â ĂŒtleb Tallinna abilinnapea Tanel Kiik. âSelleks tuleb omavahel suhtlema panna kĂ”igi ĂŒhistranspordiettevĂ”tete ja teiste liikumisviiside pakkujate infosĂŒsteemid, nii et neid ĂŒhendav mobiilirakendus suudaks igaĂŒhe vajadusi arvestavaid teekondi rĂ€tsepatööna kokku traageldada. Lisaks bussidele, trollidele, trammidele ja rongidele tuleb kaasata ka nĂ€iteks taksod ja tĂ”ukerattad.â
Tallinna ja Tartu ĂŒhise liikuvusteenuse platvormi arendamise hanke vĂ”itsid ĂŒhispakkujad, kelle hulka kuuluvad LĂ€ti transpordilahenduste iduettevĂ”te mobility.delivered, mobiilimaksete pakkuja Mobilly ja geoinfosĂŒsteemide arendaja JÄĆa SÄta.
Hanke vĂ”itnud konsortsiumi juhtivpartneri mobility.delivered juht JÄnis Meirans selgitab, et liikuvusteenuse juurutamise projekt annab meile vĂ”imaluse tuua ettevĂ”tte teadmised ja uuenduslikud lahendused transpordisektorisse. âErinevate transpordiliikide integreerimine ĂŒhte sĂŒsteemi on ÀÀrmiselt huvitav. LĂ”ppeesmĂ€rk on avaldada meie liikumisviisidele suurt ja positiivset mĂ”ju, mis on kooskĂ”las visiooniga muuta revolutsiooniliselt kogukondade transporti kĂ”ikjal,â rÀÀgib Meirans.
Pikaajalise strateegia âTallinn 2035â jĂ€rgi vĂ”iks tulevikus pea linna regioonis suurem osa inimesi liikuda kiire ja kĂ€ttesaadava ĂŒhistranspordiga, rattaga vĂ”i jalgsi. Liikumine peab muutuma kasutajasĂ”bralikuks teenuseks, mis vĂ”imaldab mugavalt ja sÀÀstlikult kombineerida erinevaid liikumisviise. Kombineeritud liikuvusteenus (ingl mobility as a service, MaaS ) loob mugavaid ja keskkonnasÀÀstlikumaid alternatiive auto kasutusele, aitab liikumisviise mitmekesistada ning vĂ€hendab ĂŒhtlasi liikluse mahtu.
Erinevad transporditeenused ĂŒhel platvormil
Projekti kĂ€igus hangitakse liikuvusteenuse platvorm, mis vĂ”imaldab liita erinevad Tallinnas ja Tartus pakutavad transporditeenused ĂŒhtseks paketiks koos sĂ”iduplaneerimise ja maksmise teenustega (ĂŒhistransport, mikromobiilsus, taksod, isejuhtivad sĂ”idukid).
Platvorm on avatud kĂ”igile pakkujatele. See vĂ”imaldab ĂŒhtse mobiilirakenduse kaudu tellida transport soovitud kohast soovitud kohta sobival ajal, pakkudes vĂ€lja kombinatsioone erinevatest liikumisvahenditest ja -viisidest ning teenuse eest ka maks-
ta. Projekti peamiseks eesmÀrgiks on edendada sÀÀstlike liikumisviiside osakaalu linnaliikluses.
MaaS-i kasutajale tekib lisavÀÀrtus tĂ€nu sellele, et liikuvusteenustele saab olema tagatud ligipÀÀs ĂŒhe mobiilirakenduse kaudu ehk mitme planeerimise, piletimĂŒĂŒgi, broneerimise ja maksmise kanali asemel saab kĂ”ike seda teha mugavalt ĂŒhes nutitelefoni Ă€pis. Klientide erinevatele soovidele vastamiseks pakub MaaS-i platvorm mitmekesist transpordivĂ”imaluste menĂŒĂŒd, olgu selleks ĂŒhistransport, sĂ”idu-, auto- vĂ”i rattajagamine, takso, autorent, jalutamine vĂ”i nende kombinatsioon.
Edukas MaaS-platvorm toob kaasa ka uusi Ă€rimudeleid ja viise erinevate transpordivĂ”imaluste korraldamiseks ning kĂ€itamiseks. Eelisteks on juurde pÀÀs tĂ€iustatud kasutaja- ja nĂ”udlusteabele ning ĂŒhtlasi suurendab ja tekitab nĂ”udlust uute veoettevĂ”tjate teenuste jĂ€rele.
MaaS-i eesmÀrk on olla oma kasutajatele parim liikuvuse korraldaja, pakkudes alternatiivi auto kasutusele ehk mis vÔiks olla sama mugav kui isiklik auto, kuid on seejuures keskkonnasÀÀstlikum ja isegi odavam.
Liikumine peab muutuma kasutajasÔbralikuks teenuseks, mis vÔimaldab mugavalt ja sÀÀstlikult kombineerida erinevaid liikumisviise.Foto: Clevon
Projekti tulemusel loodav lahendus vĂ”imaldab linnadel oma keskkonna eesmĂ€rkide tĂ€itmiseks soodustada ĂŒhistranspordi kasutust. Projekti tegevused viiakse ellu 2023. aasta augusti lĂ”puks.
Teenust on vÔimalik tulevikus laiendada kogu Eestis ja rakendada seda ka mujal kui Tallinnas ning Tartus.
Miks on Tallinnas hea uuenduslikke lahendusi testida?
Tallinn kui roheinnovatsiooni testkeskkond
Tallinn soovib rohelise pealinna aastal tutvustada valdkonna ekspertidele ja maailmale laiemalt meie linna kui soodsat roheinnovatsiooni testkeskkonda ning kui Euroopa tasemel kompetentsikeskust, kus töötavad linna arendamise ja kestliku juhtimise mudeli edendajad ja spetsialistid.
Lisaks rohe-Expole töötas Tallinn vÀlja ka meetme Test in Tallinn, millega soovitakse nÀidata Tallinna nutikate lahenduste keskkonnana.
Oluline roll piirkonna ja ettevÔtete konkurentsivÔime tÔstmisel on siin innovatsioonil ja selle edendamisel, sealhulgas teadus- ja tehnoloogiapÔhistel tegevustel, mis on orienteeritud ka rahvusvaheliste turgude nÔudlusele.
Praegu on Eestil, sh Tallinnal, positiivne kuvand ettevĂ”tluskeskkonna (Ă€risĂ”bralikkus, asjaajamise lihtsus), idufirma tekke- ja kasvukeskkonna (ĂŒkssarvikute arv elanike kohta, e-residentsuse programm) ning laiemalt digitaalse ĂŒhiskonnana. Eeltoodut kinnitavad kĂ”rged kohad rahvusvahelistes edetabelites (nĂ€iteks Lausanneâi IMD rahvusvaheline konkurentsivĂ”ime, EL Startup Heatmap Europe, ĂRO digiriikide edetabel).
Eesti ja Tallinna tugevus on vĂ€iksus, paindlikkus ja ĂŒhiskonna tehnoloogiline avatus, mis soosib uuenduslike lahenduste vĂ€ljatöötamist ja rakendamist (sh katsetused lĂ€binud prototĂŒĂŒpide testimist reaalelu keskkonnas vĂ€iksemal skaalal ja edu korral lahenduste paindlikku vĂ”imendamist). Tallinnas on testimisvĂ”imalusi kasutatud erinevates formaatides:
 linnakupĂ”hised pilootprojektid innovatsioonikeskustes (Ălemiste City, Tehnopol) koostöös linnaku omanikega (nt Ringo korduspakendite projekt Ălemiste Citys);
 piirkondlikud pilootprojektid linnakeskkonnas (nt AuveTechi isejuhtivate busside testimine linnaosades) koostöös linnaosavalitsuste ja linnaametitega;
 linna ja Tehnopoliga koostöös korraldatava konkursi Tallinnovation vĂ”itjate toodete/teenuste piloteerimine linnakeskkonnas (nt ettevĂ”tte Thinnect targa kogukonna lahendus Kalamajas, mis annab kogukonnale ĂŒlevaate piirkonna liikluse olukorrast ning mĂŒratasemest, aidates samas parandada ka liiklusohutust);
 kahepoolsed kokkulepped linna ja eraettevÔtete vahel toodete katsetamiseks ja teenuste osutamiseks (hea tahte kokkulepe elektritÔukerattaid rentivate firmadega (Bolt, Tuul), kes saavad tasuta kasutada kesklinna rattaparkimiskohti);
 digitaalsete teenuste testimisvĂ”imaluste pakkumine riigi poolt (Digital Testbed Framework), mis kutsub kĂ”iki ĂŒles ehitama vĂ”i proovima oma uusi ideid, prototĂŒĂŒpe, tooteid vĂ”i tĂ€iesti uusi digiteenuseid riigis.
Eeltoodud kogemust arvesse vÔttes on Tallinn endale vÔtnud ambitsiooni kujundada pealinnast atraktiivne tegevuskeskkond, kus testida erinevaid (rohe)tehnoloogiad, eesmÀrgiga aidata nii kodumaistel kui ka vÀlisettevÔtetel jÔuda oma toodete ja teenustega globaalselt teistesse linnakeskkondadesse.
Tiitliaasta peamisteks testvaldkondadeks on linna poolt valitud liikuvuse (urban mobility) ja energiasÀÀstu (energy efficiency) kui suurima mÔjuga ja seadusandliku valmisolekuga valdkonnad ning kus tÀnane koostöö linna ja kohalike ettevÔtjate vahel on olnud kÔige tulemuslikum.
Foto: Tallinna StrateegiakeskusEesti ja Tallinna tugevus on vĂ€iksus, paindlikkus ja ĂŒhiskonna tehnoloogiline avatus.
ESINDAME JA K AITSEME
MEI E E TTEVĂTET E H UV E
EESTIS JA EU R OOPA S
VIIME KOKKU EESTI JA
VĂLISRIIKIDE E T TE VĂTJAD
KÀesolev aasta on Tallinkiperele pÔnev aeg, sest muudatusi jÀtkub nii laevakui ka terve ettevÔtte jagu.
Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Shutterstock
Tallink Grupp toob ettevĂ”tte laeva Galaxy, mis senini opereeris TuruStockholmi liinil ning pakub hetkel ajutist majutust asĂŒĂŒlitaotlejatele Hollandis, LĂ€ti lipu alla selle aasta 20. aprillil.
âOtsus laev Rootsi lipu alt LĂ€ti lipu alla tuua sai tehtud vajadusest suurema paindlikkuse jĂ€rele laeva tegevuse planeerimisel pĂ€rast prahilepingu lĂ”ppemist. LĂ€ti lipp meile selle paindlikkuse tagab,â pĂ”hjendab Tallink Grupi kommunikatsioonijuht ja kontserni jĂ€tkusuutlikkuse valdkonna eest vastutav Katri Link.
Ta lisab, et Galaxy Rootsi meeskonnale pakuti seal, kus vĂ”imalik, tööd ettevĂ”tte teistel laevadel. âNeed meeskonnaliikmed, kellele meil kahjuks pole vĂ”imalik edaspidi tööd pakkuda, lĂ”pe-
tasid osaliselt töö möödunud aasta lĂ”pus ja osaliselt lĂ”petavad selle aasta aprilli keskpaigas. Aprilli keskpaigast alustab laeval tööd Eesti-LĂ€ti tehniline meeskond,â selgitab ta.
Suurem tÀhelepanu kogukonnatööle
Tallink Grupp on otsustanud tĂ€navu, 2023. aastal laiendada koostööd erinevate mittetulundusĂŒhingutega kĂ”ikidel ettevĂ”tte vĂ”tmeturgudel: Eestis, Soomes ja Rootsis. Kontsern on panustanud jĂ€rjepidevalt erinevate kogukondade heaolusse, toetades nii lasteaedu, koole, lastekodusid kui ka haiglaid. Toetatud on rahvasporti ja kultuuriĂŒritusi, keskkonnakaitseprojekte, vabatahtlike merepÀÀsteorganisatsioonide tegevust ning palju muud.
Kontsern on vĂ”tnud oma kogukondliku tegevuse sihiks keskenduda 2023. aastal ning lĂ€hiaastatel nii ette vĂ”tteĂŒleselt kui ka kĂ”ikidel vĂ”tmeturgudel organisatsioonidele, kelle tegevus on suunatud perede ja laste abistamisele, samuti toetatakse vabatahtlikke organisatsioone, kes pakuvad merepÀÀstet LÀÀnemerel, aga ka organisatsioone, kes seisavad
hea LÀÀnemere keskkonna kaitsmise eest ning pakuvad mereharidust LÀÀnemere regioonis.
âOrganisatsioonide ja projektide hulk, mille jaoks meilt toetust soovitakse, kasvab aasta-aastalt, mistĂ”ttu peab meil ettevĂ”ttena olema vĂ€ga selge arusaam, kellega ja miks me koostööd teeme,â ĂŒtleb Link. âPĂŒĂŒame ĂŒha enam valida koostööks selliseid organisatsioone ja projekte, millel on mingi loogiline seos meie ettevĂ”tte tegevuse, vÀÀrtuste, missiooniga. Tallink on laevandusettevĂ”te, mis tegutseb LÀÀnemerel ja LÀÀnemere regioonis, ning seetĂ”ttu on meie jaoks vĂ€ga loogiline teha koostööd selliste organisatsioonidega nagu John Nurmineni sihtasutus, kelle missiooniks on kaitsta LÀÀnemerd. Samuti on meie jaoks igati mĂ”istlik olla merehariduse toetaja, sest sĂ”ltume otseselt selle hariduse kvaliteedist, mis valmistab meile ette meie tulevasi kolleege. Samuti on ka LÀÀnemerel tegutsevate vabatahtlike merepÀÀstjate toetamine vĂ€ga lĂ€hedalt seotud meie Ă€ritegevusega ning oleme seda tuge pakkunud juba mitmeid aastaid,â selgitab Link.
HeitmekaubandussĂŒsteemi laiendamine transpordile on ĂŒks selle aasta esimeste kuude aruteluteemasid. Kas ja kuidas see on vĂ”imalik?
Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige Kaido Padar toob vĂ€lja, et viimase paari aastaga on tehtud hĂŒppeline areng linnatranspordi rohelisemaks muutmiseks.
âNii oleme paralleelselt surugaasibusside kasutuselevĂ”tuga testinud ka uuemaid tehnoloogiaid, nĂ€iteks elektri busse, et viia kogu pealinna ĂŒhistransport hiljemalt aastaks 2035 ĂŒle heitmevabadele ĂŒhistranspordilahendustele, ning meil on hea meel, et ka teised transpordiettevĂ”tted ĂŒle Eesti on vĂ”tnud Tallinnast eeskuju ning alustanud ĂŒleminekut keskkonnasÀÀstlikele kĂŒtustele,â rÀÀgib Padar.
Tema sĂ”nul saab plaanikohaselt juba paari aasta pĂ€rast Tallinnast esimene linn Eestis, mis vĂ”tab linnaliinide teenindamiseks kasutusele elektribussid. âMeie soov on pakkuda pealinnas parimat ĂŒhistransporditeenust ja selleks on vaja uusi busse, mis aitavad muuta teenuse sĂ”itjatele veelgi mugavamaks, kiiremaks ja keskkon-
nasÀÀstlikumaks. Elektribusside eelis on see, et need on heite- ja mĂŒravabad. Kindlasti saame tĂ€nu uutele elektribussidele ka ĂŒlalpidamiskulud kontrolli all hoida â elektribusside keskmine energiakulu on tavatingimustes 1,20 kWh,â selgitab Padar.
Erinevate tootjate elektribusside testperioodid on Tallinnas olnud edukad ning ĂŒhistranspordi hiljutise rahulolu-uuringu tulemused on kinnitanud, et ka linnaelanikud eelistavad keskkonnasÀÀstlikumaid sĂ”idukeid ning ootavad liinile elektribusse,â ĂŒtleb Padar, lisades, et juba tĂ€na sĂ”idavad ainuĂŒksi kĂ”ik Tallinna trammid ja trollid 100% taastuvelektril ning ka soetatavad elektribussid hakkavad kasutama puhast elektrit.
Lahendused nii pakiveoks kui ka töötajatele
âJĂ€tkusuutlikkus on Itella Estonia Ă€ristrateegia ĂŒks vĂ”tmetegureid,â kinnitab ettevĂ”tte kliendikogemuse juht Triin Parmsoo ning lisab, et ettevĂ”tte
Tekst: Anne-Mari Alver Kaido Padar Foto: Ilmar Saabas Foto: Tallinna Strateegiakeskussoov on vĂ€hendada oma negatiivset mĂ”ju keskkonnale, inimestele ja ĂŒhiskonnale, kasutades samal ajal oma kogemust ja ressursse meid ĂŒmbritseva paremaks muutmiseks. Itella Estonia ambitsioonikad keskkonnaalased jĂ”upingutused on selle hea nĂ€ide: eesmĂ€rk on saada 2030. aastaks sĂŒsinikdioksiidi nullemissiooniga ettevĂ”tteks.
Pakiveoteenuse keskkonnasÀÀstlikumaks muutmiseks on juba kasutusele vĂ”etud elektrikaubikud ning seda suunda on plaanis jĂ€tkata. Esimene elektrikaubik hakkas pakke vedama 2022. aastal. Samal aastal viidi kĂŒmme pakiveokaubikut ĂŒle Neste My Renewable Dieseli kĂŒtusele, mis vĂ”imaldab tavalise fossiilkĂŒtuse kasutamisega vĂ”rreldes vĂ€hendada sĂŒsinikujalajĂ€lge kuni 90%.
Smartposti uues rajatavas terminalis tekib vÔimalus laadida elektrisÔidukeid. PÀrast elektrilaadimistaristu kasutuselevÔttu hakkab Parmsoo sÔnul jÀrk-jÀrgult kasvama elektrikaubikute, mis selleks ajaks on ka kindlasti suure arengu edasi teinud, arv ettevÔtte autopargis.
Pakiveoteenuse ökoloogilise jalajĂ€lje vĂ€hendamiseks optimeerib Smartpost Itella pakiveoringe, eesmĂ€rgiga vĂ€hendada iga ringi kilometraaĆŸi, aega ja mĂŒra, sÀÀstes seelĂ€bi keskkonda.
Lisaks tÀhendab ettevÔtte keskkonnahoidlik suhtumine mugavust ka ettevÔtte töötajatele, kes saavad töö-
andja kulul kasutada töötajate bussi transpordiks tööle ja kodu lÀhedale, et nad ei peaks kasutama isiklikku sÔiduautot.
Reisija saab oma keskkonnajÀljel silma peal hoida
âLux Expressi reisijad nĂ€evad enne bussipileti ostmist arvutust, kui suure sĂŒsinikujalajĂ€lje nad oma reisiga tekitavad ning kui palju vĂ€hem sÀÀstlik on lĂ€bida sama tee auto vĂ”i diiselrongiga,â tutvustab ettevĂ”tte Eesti Ă€rijuht Ingmar Roos.
Lux Express teeb koostööd vĂ€rske Eesti start-up âiga Grenpay, kelle ainulaadne algoritm aitab muu hulgas vĂ€lja arvutada erinevate transpordiliikide CO2 jalajĂ€lje ĂŒhe reisijakilomeetri kohta. NĂ€iteks saab ettevĂ”tte kodulehelt bussipiletit ostes teada, et 100 kilomeetri lĂ€bimisel Lux Expressi bussiga on ĂŒhe reisija sĂŒsinikujalajĂ€lg 22 grammi iga reisijakilomeetri kohta ehk kogu distantsi peale 2,2 kilogrammi. See on 1,5 korda keskkonnasÀÀstlikum kui sama distantsi lĂ€bimine diiselrongiga, ning ĂŒle kuue korra sÀÀstlikum, kui sama tee sĂ”itmine ĂŒksinda autoga.
Bussi, rongi, auto ja lennuki sĂŒsinikujalajĂ€lje arvutamine ning vĂ”rdlemine ei ole iduettevĂ”tte ainus lahendus. Grenpay ja bussifirma koostöö tulemusel saavad Lux Expressi kliendid oma reisi CO 2 jalajĂ€lge kompenseerida, panustades kontrollitud ja lĂ€bipaistvatesse
Kui rasketööstus sai hakkama, saab ka transport
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela meenutab, et kauplemine saastekvootidega loodi selleks, et vĂ€hendada saastet elektritootmise ja rasketööstussektoris, ning seal ongi see 16 toimimisaasta jooksul kasvuhoonegaaside heitmeid 43 protsenti vĂ€hendanud. Sellele eduloole toetudes tegi Euroopa Komisjon 2021. aasta suvel ettepaneku laiendada kauplemissĂŒsteemi ka hoonetele ja transpordile, sest need valdkonnad vajavad samuti hĂ€dasti tĂ”uget sÀÀstlikumaks muutumisele.
âKĂ”ik head asjad ka iseenesest ei sĂŒnni. Transpordisektor toodab 25 protsenti Euroopa kasvuhoonegaasidest ja sĂŒsteemi muutmisega soovitakse suunata autotööstust puhtama kĂŒtuse kasutamise juurde ja motiveerida inimesi sĂ”itma vĂ€hem saastavate autodega ja otsima alternatiivseid liikumisviise,â pĂ”hjendab Loonela.
âEestis on suuresti hajaasustus ja paljud inimesed sĂ”ltuvad autost. Loomulikult ei oota keegi, et nad peaks kĂ”ik uued puhtamad autod ostma. Selleks tuleks rakendada ka toetavaid meetmeid, nĂ€iteks arendada nĂ”udepĂ”hist ĂŒhistransporti ja muuta transpordisĂŒsteem inimestele mugavamaks, toetada raskustes inimesi, et muuta nende autod biogaasipĂ”hisele toimimisele,â selgitab ta.
roheprojektidesse. Praegu nĂ€iteks on vĂ”imalik oma TallinnaâTartu liinil tekitatud 3,96 kg CO 2 kompenseerimiseks panustada 39 eurosenti Hollandis asuvasse taastuvenergiaprojekti, mis on viimase kuue aasta jooksul aidanud vĂ€hendada rohkem kui 100 000 tonni CO2 heidet. LĂ€hitulevikus on vĂ”imalik sama panus anda Eesti roheprojektidesse.
Smartpost Itella tegeleb veebikaubamajade ja -poodide ning postimĂŒĂŒgikataloogide klientide tellitud kaupade kohaletoimetamisega. Smartpost on Eesti vanim ja suuruselt teine pakiautomaatide ja -punktide vĂ”rgustik, kuhu kuulub 257 pakiautomaati ja 47 pakipunkti.
Hoolega hoitud pakid
Smartpostiga koostööd tehes ei pea ĂŒksi osapool saadetud pakkide pĂ€rast iial muretsema, sest oma tegemistes juhindub Smartpost kliendilubadusest âHoolega hoitudâ. Selle lubaduse tĂ€itmiseks on kĂ”ik Smartposti pakiautomaadid paigutatud siseruumidesse. Talvistes oludes tagavad Smartposti automaadid niiskus- ja kĂŒlmakindluse, suvel pööratakse aga tĂ€helepanu sellele, et kĂ”rge temperatuur paki sisule liiga ei teeks. TĂ€nu siseruumides asuvatele automaatidele saavad kliendid tĂ€ie kindlusega saata temperatuuritundlikke tooteid, nagu kosmeetika, loodustooted, toiduained ja ravimid. Samuti ei pea raamatute ja muude trĂŒkiste saatmisel muretsema niiskuskahjustuste pĂ€rast.
Kontseptsioon âHoolega hoitudâ ei piirdu aga ĂŒksnes pakiautomaadi asukohaga. Pakke hoitakse hoolega kogu teekonnal: sorteerimislindil libisevad Smartposti pakid alati sujuvalt ning neid ei kuhjata kunagi hunnikusse, mis vĂ”iks lĂ”ppeda
saadetiste vigastamisega. Kaubikus transportimiseks pannakse pakid tugevatesse paraja suurusega plastkastidesse, kus need sÀilitavad oma kuju. Smartpost Itella on juba aastaid olnud Kantar Emori iga-aastase soovitusindeksi (NPS) uuringus pakiveoteenust pakkuvate ettevÔtete seas esikohal.
LÀbimÔeldud ja mugav lahendus Lisaks sellele, et Itella on teinud pakisaamise vÀga lihtsaks lÔppkliendile, pakutakse mugavat logistilist tÀisteenust ka e-kaupmeestele. Itella teenus e-fulfilment sisaldab endas kaupade vastuvÔttu, sorteerimist, ladustamist ja kliendini toimetamist. Nimelt jÔuavad kaupmehe e-poe tellimused Itella laoplatvormile automaatselt, mille jÀrel need vastavalt kliendi soovidele komplekteeritakse ja pakitakse. Edasi toimub kauba saatmine kliendile. Samuti kÀsitleb Itella tellimuste tagastusi. Nii ei pea kaupmees paki teekonna vÀltel kordagi millegi pÀrast pead murdma ega muretsema ja saab keskenduda Àri kasvatamisele ning klientidega suhtlemisele.
Itella eesmĂ€rk ei ole pelgalt toote toimetamine kliendini, vaid toote toimetamine kliendini keskkonnasÀÀstlikult. JĂ€tkusuutlikkus on Itella Estonia Ă€ristrateegia ĂŒks vĂ”tmeteguritest. Hea nĂ€ide sellest on ettevĂ”tte ambitsioonikad keskkonnaalased jĂ”upingutused. NĂ€iteks on Itella eesmĂ€rk saada 2030. aastaks transpordialaselt sĂŒsinikdioksiidi nullemissiooniga ettevĂ”tteks. Samuti on pakiveoteenuse keskkonnasÀÀstlikumaks muutmiseks kasutusele vĂ”etud nii elektrikaubikud kui ka paljud kaubikud tarbivad Neste MY Renewable Dieseli kĂŒtust.
Jaanuaris sai alguse ka e-kaubanduse pakendite ringlussĂŒsteem Tango. Pilootfaasis on Tango tagastuskastid paigaldatud 15 Smartpost Itella pakiautomaadi juurde Tallinnas ja Tartus, kuid aasta jooksul on kavas tagastuskastide vĂ”rgustikku laiendada ja paigutada need kĂ”igi 257 Smartposti pakiautomaadi juurde.
Maanteetranspordi kuluefektiivsuse parandamiseks, sĂŒsinikuheitmete vĂ€hendamiseks ja autojuhtide puuduse leevendamiseks on vaja leida lihtne, odav ja kiirelt teostatav meede.
Transpordi- ja logistikaettevĂ”tteid kummitab ĂŒle Euroopa ja ka Eestis veoki juhtide puudus. Lisaks on kliimaeesmĂ€rkide tĂ€itmiseks vaja oluliselt vĂ€hendada CO2 tootmist transpordisektoris.
Lihtsaid lahendusi ei paista, kuid kas mÔlemale probleemile vÔiks leevendust tuua suuremate kaubaruumide ja autorongide kasutuselevÔtt meie teedel?
2022. aastal kaitses Marko JĂŒrimaa Tallinna tehnikaĂŒlikoolis magistritöö âSuure mahutavusega autorongide kasutusvĂ”imalused Eestisâ. Tema uurimus otsis vastust just neile kĂŒsimustele.
JĂŒrimaa mĂ€rgib, et kĂ”nealuse teema uurimise mĂ”te mĂ”lkus tal meeles juba enne tehnikaĂŒlikooli magistrantuuri astumist.
Tee ja sÔiduki sidumine
âMinu jaoks oli vĂ€ga ahvatlev siduda omavahel tee ja sĂ”iduk. Valdavalt vaadeldakse erinevates uuringutes ainult teed vĂ”i ainult sĂ”idukit, kuid nende omavaheline seostamine on jÀÀnud kuidagi pealiskaudseks,â pĂ”hjendab ta oma huvi ning toob vĂ€lja, et juhtivate autoinseneride ja tehnoloogiaettevĂ”tete liitude hinnangul on hetkel kasutusel olevate maanteekaubaveo sĂ”idukite keskkonnasÀÀstlikumaks muutmise ressurss ammendumas ning lisaks tehnoloogilistele uuendustele on jĂ€rjest enam vaja leida alternatiivseid lahendusi.
TĂ€psem kĂŒsimus, millele JĂŒrimaa uurimistööd tehes vastust otsis, oli seotud pikemate ja raskemate sĂ”idukite liiklemise vĂ”imalikkusega Eesti teedel. Esiteks, kas nende jĂ€rele on ĂŒldse nĂ”udlust, ja teiseks, kui on, siis millised on selliste sĂ”idukite nĂ”udmised taristu osas. TĂ€helepanu tuli pöörata teede kandevĂ”imele ja pöörderaadiusele.
Suures pildis on Euroopas ĂŒldiselt ja seega ka Eestis tĂ”sine probleem veokijuhtide puudus.Tekst: Kadri PĂ”lm Foto: Shutterstock
JĂŒrimaa selgitab, et suures pildis on Euroopas ĂŒldiselt ja seega ka Eestis tĂ”sine probleem veokijuhtide puudus. Lisaks on kliimaeesmĂ€rkide tĂ€itmiseks vajalik vĂ€hendada olulisel mÀÀral CO2 tootmist transpordisektoris.
IgapĂ€evaselt transpordiameti maanteeliikluse juhtimise ĂŒksuses erivedude koordinaatorina töötav JĂŒrimaa nendib, et natuke aimas ta analĂŒĂŒsitulemusi ette, kuid vĂ€lja tuli ka mĂ”ningaid ĂŒllatusi.
KĂ”ige suurem âavastusâ oli see, et praegu kĂ”ige rohkem kasutatavate poolhaagisega autorongide pöördegeomeetria ja pikema sĂ”iduki pöördegeomeetria on vĂ€ga sarnased ning teatud olukordades on poolhaagisega autorongi manööverdusvĂ”ime mĂ€rksa halvem kui EMS-sĂ”idukil (European Modular System , Euroopa moodulkontseptsioonile vastav sĂ”idukite kombinatsioon ehk suure mahutavusega autorong).
Samuti oli JĂŒrimaa jaoks kummaline, et linnatĂ€navate standardis
on EMS-sĂ”idukit kirjeldatud, kuid maanteede projekteerimisnormides ei ole. âOlukord on justkui selline, et linnades on vĂ”imalik pikemate autorongidega liigelda, kuid maanteedel mitte,â selgitab ta ĂŒllatust ja lisab, et tegelikkuses muidugi ei ole normidel ja pĂ€riselul palju ĂŒhist ja maanteedel saab pikemate autorongidega liigelda kĂŒll.
Pikematest autorongidest vÔidaks mitu osapoolt
JĂŒrimaa toob vĂ€lja, et uurimistöö lĂ”ppresultaat oli positiivne ehk pi -
kemate autorongidega saaks Eesti teedel maanteevedusid teha kĂŒll. Kui selliste sĂ”idukite kasutamine seadustataks, oleks sellest kasu kĂ”ikidel alates transpordiettevĂ”tetest ja lĂ”petades veetavate kaupade lĂ”pptarbijaga.
JĂŒrimaa selgitab, et kauba ĂŒhiku transpordihinna vĂ€henemine vĂ”iks anda kĂ”igile tarbijatele natuke tagasi. Ja mida lĂ€hemale me erinevate meetoditega rohe-eesmĂ€rgi saavutamisele jĂ”uame, seda vĂ€iksemad on nĂ€iteks tulevikku suunatud trahvid autodele, mis paiskavad Ă”hku normist rohkem sĂŒsihappegaasi.
JĂŒrimaa nendib, et loomulikult muudab pikemate sĂ”idukite kasutamine olukorra liikluses natuke keerulisemaks. âNĂ€iteks tuleb möödasĂ”itudel arvestada senisest pisut pikema ajaga ning tunnetuslikul tasandil vĂ”ivad sellised sĂ”idukid mĂ”juda liikluses ebamugavalt, samas ei saa midagi ilma vastu andmata,â vĂ”tab ta teema kokku.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja autoettevÔte liidu sÔnul oleks mahukamad autorongid lihtsasti rakendatav meede, et tÔsta autoveosektori konkurentsivÔimet, samal ajal panustades kliimaeesmÀrkide ja transpordisektori keskkonnatÔhususe saavutamise eesmÀrki.
Lihtsasti rakendatav meede tÔstmaks autoveosektori konkurentsivÔimet nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ja samal ajal panustades kliimaeesmÀrkide ja transpordisektori keskkonnatÔhususe saavutamise eesmÀrki on lubada kasutada Eesti teedel pikemaid ja raskemaid autoronge. See aitab eeltoodud eesmÀrkide saavutamisele kaasa mitmel moel:
 Pikemad ja raskemad autorongid mahutavad 30Â40%
rohkem kaupa nii mahuliselt (nt kaubaveol mahutab 18,75 m veok 36 euroalust, 25,25 m veok 51 euroalust) kui ka kaaluliselt (nt 50 t metsaveoki keskmine koorem on 32 tm ja 60 t keskmine koorem on 43 tm).
 Muudatuse rakendamisel vÀheneb autorongide lÀbisÔit ligikaudu 41 miljonit kilomeetrit aastas (29 miljonit kilomeetrit kaubavedudel ja 12 miljonit kilomeetrit
metsamaterjali veol). See tĂ€hendab ligikaudu 106 kt CO2 heitme vĂ€henemist ĂŒhes aastas, mis moodustab ligikaudu 16% transpordi ja liikuvuse arengukavas 2035. aastaks seatud eesmĂ€rgist transpordi CO2 heitme vĂ€henemisest (s.o vĂ€hendamine 669 kt aastas).
 Pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevĂ”tt toob kaasa ĂŒldise liiklustiheduse vĂ€henemise, Ă”hukvaliteedi paranemise ja mĂŒrataseme languse. Seejuures uuringud kinnitavad, et liikluskoormuse vĂ€henemine (ettepaneku kohaselt teeks kaks autorongi Ă€ra kolme autorongi töö) toob kaasa suurema liiklusohutuse. Seejuures ei kinnita uuringud, et pikemad autorongid suurendaksid oluliselt möödasĂ”itudega seotud ohte.
Allikas: ELEA
E-R 9-19
L-P 10-18
PĂ€rnus: Papiniidu 17
Saugas : Laukatee 6
UuemÔisas :Tehnika pÔik 2
Tule kohale vÔi broneeri: protehno.ee
Tallinnas : Pilve tee 8/2
Viimsis : Muulitee 10
Peetris :Vana-Tartu mnt 74
Tule kohalevÔi broneeri: abctehno.ee
Aitame parkimist kuluefektiivselt korraldada selliselt, et mahuvad Àra nii töötajad, kliendid kui ka partnerid.
VĂ”ta ĂŒhendust ja peame aru. europark@europark.ee
Tallinna lennujaama
territooriumil vÔib alates
24. jaanuarist nÀha
liikumas Auve Tech OĂ
autonoomseid sÔidukeid, mida kasutatakse
Magnetic MRO töötajate ja vÀikepakkide transportimiseks.
Magnetic MRO tarneahela juht Raivo Roolaid kirjeldab innovaatilise koostöö ajendit: âOtsime Magnetic MRO-s pidevalt viise, kuidas teha tööd targemalt ja nutikamalt. SeepĂ€rast olemegi koostöös Auve Techi, Tallinna lennujaama ja partneritega vĂ€lja töötanud logistikalahenduse, mis aitab inimeste ja kaupade liikumist lennujaamas ning angaaride vahel muuta autonoomseks ja mĂ€rgatavalt keskkonnasÀÀstlikumaks. Lisaks soovime toetada sarnase innovaatilise mĂ”ttemaailmaga ettevĂ”tjaid, kes katsetavad Eestis lahendusi, millega minna hiljem laia maailma vallutama.â
Praktiline eeskuju kogu maailmale
âMeie eesmĂ€rk oli tuua esmakordselt lennuvĂ€lja alale autonoomsete sĂ”idukite teenus, et parandada teenindusterminalide logistikat ning aidata jĂ”uda jĂ€tkusuutlike eesmĂ€rkideni, mida saaks iga pĂ€ev eesmĂ€rgipĂ€raselt kasutada. Antud projekt on eeskujuks ja praktiliseks nĂ€iteks
kogu maailma lennuvĂ€ljadele,â vĂ”tab koostöö eesmĂ€rgid lĂŒhidalt kokku Auve Techi juhatuse liige Johannes Mossov. Auve Tech töötab igapĂ€evaselt selle nimel, et terviklikud lahendused muudaksid maailma keskkonda sÀÀstvamaks ja autonoomsed sĂ”idukid muutuksid kĂ”igile kĂ€ttesaadavaks.
PĂ€rast pikemat testperioodi on vĂ”imalik turvaoperaator tuua ĂŒle kaugjuhtimisruumi.
AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sĂ”nul on tegemist keskkonnasÀÀstliku ja jĂ€tkusuutliku projektiga. âMul on hea meel, et Auve Tech otsustas just lennujaama territooriumil oma autonoomseid sĂ”idukeid testida â liikumine nĂ”uab siin mitmete reeglite jĂ€rgimist ja protseduuridega kooskĂ”las olemist.
See vĂ”imaldab meil luua pretsedendi ning teadmiste pagasi, et tulevikus autonoomseid sĂ”idukeid lennujaama territooriumil laiemalt kasutada, muu hulgas nĂ€iteks reisijate veoks,â rÀÀgib Tuvike ning lisab, et Tallinna lennujaam on alati pidanud oluliseks innovatsiooni.
VÔimalik kasutada ka
ĂŒhistranspordis
Elektrilised isesĂ”itvad bussid on varustatud mitmete anduritega, nagu LiDAR-id ja kaamerad, mis tagavad igal ajahetkel 360-kraadise nĂ€htavuse ning kiire reageerimise. Bussides on kaheksa istekohta ning praegu sĂ”idab bussis ka turvaoperaator, kes on sĂ”idukis eelkĂ”ige topeltkontrolliks, et vajadusel sekkuda. PĂ€rast pikemat testperioodi on vĂ”imalik turvaoperaator tuua ĂŒle kaugjuhtimisruumi. Auve Techi autonoomsed sĂ”idukid on mĂ”eldud laiendama ĂŒhistranspordivĂ”rku, kuhu traditsioonilise bussiliini rajamine ei ole mĂ”istlik vĂ”i on vĂ”imatu.
Tekst: Kadri PĂ”lm Foto: Auve TechUuringud nĂ€itavad, et ettevĂ”tte ökoloogiline jalajĂ€lg on tarbija ostuotsuse tegemisel jĂ€rjest olulisem. 50% ostjatest vĂ€idavad, et keskkonnaprobleemid mĂ”jutavad nende tarbimisvalikuid. Lisaks on kliendid lojaalsemad ettevĂ”tetele, kes toetavad keskkonnakĂŒsimusi ja suur hulk tarbijaid on nĂ”us keskkonnasÀÀstlike toodete eest rohkem maksma. Mida sellest jĂ€reldada? EttevĂ”tted peavad seadma esikohale jĂ€tkusuutlikkuse, et rahuldada kasvavat nĂ”udlust keskkonnasĂ”bralike toodete ja teenuste jĂ€rele.
Pidades sammu tungiva vajadusega kliimamuutuste vastu vĂ”itlemisel, tĂ”i DHL Express hiljuti turule uue teenuse nimega GoGreen Plus. See pakub ettevĂ”tetele vĂ”imaluse vĂ€hendada oma saadetistega seotud CO2 heitkoguseid sÀÀstva lennukikĂŒtuse kaudu.
Vajadus alternatiivsete
lahenduste jÀrele transpordisektoris
Kuna transpordisektor on ĂŒks saastavamaid sektoreid, on nĂ”udlus alternatiivsete kĂŒtuste ja lahenduste jĂ€rele vĂ€ga suur. SÀÀstev lennukĂŒtus (SAF) on kujunenud roheliseks alternatiiviks traditsioonilisele lennukikĂŒtusele. Kui petrooleumi ehk tĂŒĂŒpilist lennukikĂŒtust saadakse naftast, siis SAFi toodetakse alternatiivsest lĂ€hteainest, mis vĂ”ib vĂ”rreldes tavapĂ€rase lennukikĂŒtusega vĂ€hendada CO2 heitkoguseid kuni 80%.
SÀÀstvat lennukikĂŒtust kasutades saavad ettevĂ”tted vĂ€hendada mĂ€rkimisvÀÀrselt oma kaudseid heitkoguseid (Scope 3 heitmed), mis tekivad just tarneahelas. See teeb GoGreen Plusist tĂ”husa lahenduse ettevĂ”tetele, kes on pĂŒhendunud oma keskkonnamĂ”ju vĂ€hendamisele ja jĂ€tkusuutlikuma tarneahela saavutamisele. Lisaks on tegemist teaduspĂ”hise eesmĂ€rgiga, mis toetab rahvusvahelisi kokkuleppeid kliimamuutuste vastu vĂ”itlemisel.
Investeerides GoGreen Plus programmi, saab ettevÔte lihtsa vaevaga
SÀÀstvad kĂŒtused on logistikatööstuse tulevik. Taastuvatest ressurssidest valmistatud kĂŒtused pakuvad alternatiivi traditsioonilistele fossiilkĂŒtustele.
Nii saab ettevÔte oluliselt vÀhendada CO2 heitkoguseid ja aidata kaasa sÀÀstvama tuleviku loomisele. Uus GoGreen Plus teenus sai vÔimalikuks tÀnu DHLi hiljutisele koostööle bp ja Nestega.
tagada, et tema Scope 3 jalajĂ€lg vĂ€heneb. Seda toetab âBook and Claimâ metoodika. Kuna peamine viis, kuidas lennunduses CO2 heitkoguseid vĂ€hendada, on investeerida sÀÀstvasse lennukikĂŒtusesse, saab organisatsioon osta selle krediiti ja taotleda sellega oma kaudsete heitkoguste vĂ€hendamist. VĂ€hendatud heitgaaside kogust saab ettevĂ”tte oma aruandluses kasutada.
DHL Expressis mĂ”istame, et jĂ€tkusuutlikkus ei ole enam kĂ”igest ilus lisa, mida tarbijatele eksponeerida. Organisatsioonidel on ka laienevate regulatsioonide kaudu ĂŒha suurem surve oma majandustulemuste kĂ”rval esitada aruanne ka heitkoguste kohta.
Tarbijate nÔudlus selle jÀrele, et ettevÔtted vÔtaksid vastutuse oma keskkonnamÔjude eest, kasvab igapÀevaselt. EttevÔtte edu kasvatamiseks on esmatÀhtis luua protsessid, mis kÀivad tarbijanÔudlusega kaasas.
Tallinna Sadama
majandustulemused nÀitavad, et reisijaid on varasemast rohkem, kaubavedusid on aga viiendiku jagu vÀhemaks jÀÀnud.
Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Kaupo Kalda
Möödunud aasta tulemusi mÔjutas enim pandeemiaga seotud piirangute kadumine, mis andis hoogu reisisadamate tegevusele, reisijate arv kasvas 7,0 mln reisijani ehk lausa 98%. Teine suur mÔjutaja oli Vene-Ukraina sÔja algus, millega kaasnevad sanktsioonid tÔid kaasa kaubasadamate mahtude languse: kaubamaht kahanes 17,8 mln tonnini ehk 20,7%.
LaevakĂŒlastuste arv oli vĂ”rdlemisi stabiilne, vĂ€henedes vaid 3% ehk 7130 kĂŒlastuseni. Tegevuskulude suurimad mĂ”jutajad olid kĂ”rged energiahinnad, teenuste hindade kasv ja palgasurve.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sĂ”nul suutis ettevĂ”te hoolimata sĂ”ja ja sanktsioonide mĂ”just kaubaĂ€rile ning sisendhindade hĂŒppelise kasvu tingimustes siiski kasvatada mĂŒĂŒgitulu ja korrigeeritud EBITDA-d, mis tĂ”estab taas kord
D-terminal
aastal. JÀÀmurdja Botnica jÀtkas eelmise aastaga samal kursil, kuid naasis suvetöölt Kanadast Baffini saare lÀhedalt varem kui eelmisel aastal.
âKinnisvaraĂ€ris oli vĂ€ga oluline samm edasi Vanasadama detailplaneeringute eskiiside avalikustamine aasta lĂ”pus. Tulevikku vaadates alustasime Paldiski LĂ”unasadamas meretuuleparkide ehituse kai ja tagalaala projekti elluviimist. Usun, et sadamatel on tulevikus oluline roll roheenergia tootmise toetamisel ja taristu arendamisel,â selgitab Kalm.
Koostöö meretuuleparkide rajamisel
tasakaalustatud Ă€rimudeli efektiivsust. âReisijate Ă€ri taastumine pandeemiast on olnud oodatust kiirem ja kaubaĂ€ris nĂ€eme sĂ”ja negatiivsete mĂ”jude kĂ”rval vedellastis ka vĂ”imalusi teiste lastiliikide kasvuks. JĂ€tkasime investeeringutega ja avasime reisiterminali D esise vĂ€ljaku, millega liigume sadamaala inimsĂ”bralikumaks ning atraktiivseks elukeskkonnaks muutmise suunas. VĂ€ga hea meel on, et vaatamata Peterburi kadumisele kruiisikaardilt, leidis taas tee Tallinna 170 000 kruiisituristi ja
Saaremaale 2000 kruiisituristi, mis on kokku kolm korda enam kui eelmisel aastal,â rÀÀgib Kalm.
Kaubamahtudes jĂ€tkub ro-ro-, konteiner- ja segalastikaupade mahtude kasv, kuid ĂŒldine kaubamaht on vĂ€henenud Venemaale kehtestatud sanktsioonide tĂ”ttu. Sanktsioonid mĂ”jutavad vedellasti ja vĂ€etiste (puistlast) kĂ€itlemist, detsembrist hakkas Eestis kehtima Euroopa Liidu embargo Venemaa pĂ€ritolu naftale ja naftasaadustele.
Reisiparvlaevadega mindi Eesti suursaartele rohkem kui eelmisel
Tallinna Sadama nÔukogu otsustas investeerida Paldiski LÔunasadamasse uue 310-meetrise kai rajamisse. Tulenevalt Paldiski LÔunasadama soodsast asukohast loob uue kai rajamine Tallinna Sadamale eeldused saada oluliseks partneriks LÀÀnemere meretuuleparkide ehitamisel ja hilisemal hooldusel. Uus kai koos tagalaga on vajalik ka militaarsete eesmÀrkide tagamiseks ning kaupade ja sÔidukite meretranspordi vÔimekuse suurendamiseks.
TĂ€psemalt rajatakse Paldiski LĂ”una sadamasse 310-meetrine kai koos 10 hektari suuruse tagalaalaga. Uus kai tagab vĂ”imekuse vĂ”tta sadamas vastu suure sĂŒvisega eriotstarbelisi laevu, mida kasutatakse meretuuleparkide ehitamisel ja tuulikute komponentide transpordil. Suur tagalaala vĂ”imaldab erinevaid
 Tark Sadam â liiklusvoogude automatiseeritud juhtimine ja multimodaalne infovahetus.
 Sadama digitaalne kaksik ehk BIM (ehitiste ja rajatiste digitaalne projekteerimine), GIS (geoinfosĂŒsteem ja tehnovĂ”rkude digitaliseerimine) ja mitmed IoTÂlahendused valgustuse, kĂŒtte jm elementide intelligentseks juhtimiseks.
 Keskkonnarakendused, Ôhukvaliteedi monitoorimine ja CO2 automatiseeritud mÔÔtmine.
 Automaatsildumine ja kaldaelekter Vanasadamas.
 MerekĂŒtte ja Âjahutuse kasutamine.
ette valmistustöid generaatorite ja tuuliku labade ning muude komponentide valmistamiseks ning ladustamiseks enne laevale lastimist.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sĂ”nul on koostöö Utilitase, Sunly ja teiste meretuuleparkide arendajatega mĂ€rk sadama olulisest rollist taastuvenergia arendamisel LÀÀnemere regioonis. âTallinna Sadama ĂŒks eesmĂ€rke on saada juhtivaks avameretuuleparke teenindavaks sadamaks Balti ja PĂ”hja-Euroopa piirkonnas. Selleks on Tallinna Sadama nĂ”ukogu otsustanud investeerida kuni 53 miljonit eurot Paldiski LĂ”unasadamasse uue kai ehitamisse,â ĂŒtleb Kalm.
Taastuvenergiatootja Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist usub, et koostöö Tallinna Sadamaga loob head vĂ”imalused meretuule parkide kiiremaks rajamiseks. âKoostöö strateegiliselt oluliste sektorite vahel on vĂ”tmetĂ€htsusega, et vĂ”imalikult ruttu kerkiks uusi tootmisvĂ”imsusi, mis toovad elektri hinna alla ja tagavad kodumaise tootmise nĂ€ol meie energiasĂ”ltumatuse. Meretuulepargid on selle eesmĂ€rgi tĂ€itmi -
sel parim vĂ”imalik lahendus,â ĂŒtleb Tammist.
Ăheks Tallinna Sadama ja Utilitase koostöövĂ”imaluseks on Saare-Liivi meretuulepargi arendamisega seotud tegevused. Utilitas Windi arendatav Saare-Liivi meretuulepark asub Liivi lahes ning valmib plaanide kohaselt 2028. aastal. Arenduse esimeses etapis on planeeritud pĂŒstitada ligikaudu 80 tuulikut koguvĂ”imsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ĂŒletab 5 TWh. Koostöö Tallinna Sadamaga vĂ”imaldab rakendada erinevate tegevuste raames vĂ”imalikult palju kohalikke teadmisi ja tööjĂ”udu.
Paldiski LĂ”unasadama kai 6a ja tagalaala investeeringut toetab Euroopa Liit 20 miljoni euroga sĂ”jalise mobiilsuse projekti nr 101078924 â 21-EE-TM-EstMilMob â CEF-T2021-MILMOB raames.
Uuendused Muuga sadamas
Muuga sadama 13. kail valmis kahekordne ramp, mis tĂ€hendab, et korraga saab teenindada ro-ro-laeva kahte autotekki. Plaani jĂ€rgi hakkab rampi kasutama Eckerö Line'i laev Finbo Cargo, mis teenindab MuugaâVuosaari liini.
Tallinna Sadamal on plaanis ka Muuga sadama kai 15 parendustööd, mida toetab Euroopa Liit 50% ulatuses projekti nr 101079738 â 21-EU-TG-TWIN-PORT V â CEF-T2021-SUSTMOBGEN raames.
Muuga sadamas tegutsev terminalioperaator HHLA TK Estonia pani tööle Eesti suurimad konteinerkraanad, mis hakkavad teenindama LÀÀnemere suurimaid kaubalaevu ja vÔimaldavad senist kaubavahetuse mahtu mitmekordistada. Lisandunud konteinerite kÀitlemise vÔimekus kasvatab kahtlemata Muuga sadama atraktiivsust regiooni kaubavahetuse multimodaalse logistika sÔlmpunktina.
Septembris vĂ€ljus Muuga sadama raudteejaamast esimene Merevaigurong ehk Amber Train, mis loob lĂ€bi Baltimaade raudteekoridori kaubaveoks PĂ”hja- ja LÀÀne-Euroopa vahel. Merevaigurongi potentsiaalsed kliendid ongi ettevĂ”tted, kes soovivad eksportida PĂ”hjamaadest vĂ”i Eestist kaupa LÀÀne-Euroopasse ja vastupidi. Raudteetransport kulutab neli korda vĂ€hem kĂŒtust, emiteerib kuus korda vĂ€hem CO2 ja on 28 korda ohutum kui maanteetransport.
Eestis vĂ€lja töötatud logistikatööriist, -tarkvara GSMTasks nĂ€itab reaalajas kĂ€tte, kus iga teele saadetud pakk hetkel asub ja kui kiiresti vĂ”iks kuller sellega sihtkohta kohale jĂ”uda ning paigutab kĂ”ik kĂ€imas olevad veod ĂŒhele kaardile. GSMTasksi arendusjuht Mirko Kruusma ĂŒtleb, et nende platvormi kasutamine sÀÀstab kĂ”ikide osapoolte aega, mis omakorda tĂ€hendab ka rahasÀÀstu.
Oleme kĂ”ik saanud kullerteenuse pakkujalt sĂ”numiâTeie pakk jĂ”uab kohale homse tööpĂ€eva jooksulâ. See tĂ€hendab, et tööinimene peab kĂ”igest loobuma ja jÀÀma koju tellitud riideid, mööblit vĂ”i elektroonikat ootama. GSMTasks ongi tarkvara, mille kasutamine sellesama kullerfirma poolt vĂ”imaldab saata hoopis sĂ”numi âTeie pakk jĂ”uab kohale homme kell 15.30â.
Kruusma selgitab, et GSMTasksi puhul on tegemist esiteks tööriistaga logistikutele, kes saavad seda kasutada kÀepikendusena, et vedusid
paremini hallata, planeerida ja optimeerida. Kulleritele on tegemist aga mobiiliĂ€piga, mis koondab endas kokku kogu vedudega seotud info â kuhu vaja sĂ”ita, millal vaja sinna jĂ”uda jne. Lisaks sellele kaotab GMSTasks Ă€ra paberil saatelehed ja pakub kiiret, reaalajas toimivat infovahetust kĂ”ikide osapoolte vahel.
Tarkvara GMSTasks pakubki niisiis vÔimalust erinevate kaubaveoringide koostamiseks, vedude optimeerimiseks ja detailitÀpseks planeerimiseks. Ning loomulikult reaalajas klientide informeerimiseks, millises etapis vedu parasjagu on. Nii on vÔimalik
arvutada vÀga tÀpselt vÀlja iga kaubaringi kulgemine ja seega anda klientidele vÀga tÀpselt teada, millal nende kaup sihtmÀrgini jÔuab.
âMeie klientide hulgas on suured logistikafirmad, kes kasutavad meie lahendust kiireks andmevahetuseks juhiga spetsiaalse autojuhtidele mĂ”eldud mobiiliĂ€pi abil ning operatiivse ĂŒlevaate saamiseks tellimuste tĂ€itmise kohta. Meie kliendid on ka kullerettevĂ”tted, kes korraldavad kĂ”ik oma veod meie tarkvaraga. Samas oleme vĂ€ga populaarsed vĂ€ikeste, vaid mĂ”ne kulleriga firmade, nĂ€iteks e-poodide seas, kellel on oma lokaalsed vedajad. Meie lahendusega on vĂ”imalik planeerida ĂŒlitĂ€pselt kĂ”iki vedusid ja olla vĂ”imalikult efektiivsed. Peamiselt sobitub meie lahendus tervikuna keskmise ja vĂ€ikse suurusega ettevĂ”tetele, aga ka suuremad ettevĂ”tted saavad tĂ€nu meie liidestuse vĂ”imekusele teatud tarneprotsessid digitaliseerida. Samuti saab lisada paindlikkust olemasolevatele tarkvaradele â seda just enim last-miletĂŒĂŒpi teenustel,â selgitab Kruusma.
GSMTasks on Eestis loodud ja siin 100%-liselt arendatud tarkvara, mida tÀna kasutatakse enam kui 44 riigis.
10 000 tassikoogi vedu kuus SuurepĂ€rane nĂ€ide tarkvara GSMTasks vĂ”imalustest on 2006. aastal Londonist lendu lĂ€inud, tĂ€naseks Suurbritannia suurimaks kasvanud pagaritöökoda nimega Lolaâs Cupcakes, mis vĂ”ttis teenuse kasutusele, et hallata oma pidevalt kasvavat Ă€ri: nimelt toodab pagariĂ€ri aastas 40 000 tassikooki ja teeb nende klientideni toimetamiseks kokku enam kui 10 000 sĂ”itu. Lolaâs Cupcakes annab tööd kuni 50 kullerile, kelle liikumist on vaja pidevalt jĂ€lgida, suunata ja analĂŒĂŒsida.
âGSMTasksi lahendus toimib reaalajas, kuid mis ehk isegi olulisem, see toimib Ă€pis, mille saab laadida alla kontoriarvutisse ja iga kuller oma nutividinasse. Et platvorm kasutusele vĂ”tta, ei ole vaja soetada kallist lisatehnikat, kuluks on vaid igakuine abonement. KĂ”ik meie kliendid on kĂ”rgelt hinnanud ka seda, et lisaks teenuse pakkujale saab ka tellija vĂ€ga mugavalt kauba liikumise kohta operatiivset infot. Selline mitmekesisus sisendab igale osapoolele usaldust ja kindlust, et tema tellitud kaup jĂ”uab alati Ă”igeaegselt kohale,â mainib Kruusma.
GSMTask analĂŒĂŒsib pidevalt kĂ”iki vajalikke andmeid ja nii on vĂ”ima-
lik lasta Àpil endal koostada kÔige optimaalsem liikumismarsruut laiali vedamata pakkide kiiremaks veoks. Nii vÔib hiilida mööda ummikutest, teetöödest ja muudest takistustest.
Veoringi uuenduse saab endale teha nii kuller kui ka logistik, kes nÀeb kontorist, et vedu viibib.
Parem sisend arenguks
VĂ€hem oluline pole Kruusma sĂ”nul ka fakt, et tarkvara GSMTasks sĂ€ilitab digitaalselt iga veoga seotud andmestiku. See tĂ€hendab, et kĂ”iki neid andmeid on vĂ”imalik hiljem kerge vaevaga analĂŒĂŒsida, et leida kitsaskohti oma teenuses ja tarnetes. See annab aga vĂ”imaluse teenust arendada ja parendada. Ning erinevalt paljudest teistest analoogsetest teenustest paneb GSMTasks palju rĂ”hku ka klientide tagasisidele.
âMeil on palju kliente, kes on saanud oma teenusele tagasisidet, mida otsesuhtluses poleks neile kunagi antud. Nii on muutunud teenus paremaks ja ettevĂ”tte renomee paranenud. Meile on oluline lĂ€bipaistvus, seda nii teenuses kui ka selles, mida kliendid nii meist kui ka meie teenuse kasutajatest arvavad,â mainib Kruusma.
Vaata lÀhemalt: gsmtasks.com
Mirko Kruusma
mirko@gsmtasks.com
+372 562 85 168
TÔstukijuhtide töö pole kergete killast, eriti kui vÔtta arvesse pikki tööpÀevi, sundasendit ning suurt vastutust materjalide kÀitlemisel.
Linde on alati proovinud leida parimaid lahendusi just tÔstukijuhtide jaoks. Mugav, vaikne ja ergonoomiline töökeskkond tagab produktiivsuse ettevÔtte jaoks.
Praegusel ajal, kui paljud ettevĂ”tted on raskustes, et leida kogenud ja hĂ€id tĂ”stukijuhte, on Linde tulnud vĂ€lja uue innovaatilise lĂ€henemisega tĂ”stukite maailmas â Linde Steer Control.
Mini-Wheel â kogu tĂ”stuki juhtimine on sĂ”rmede all.
Joystick â kogu tĂ”stuki juhtimine kĂ€ib joystickâi liigutamisega vasakule ja paremale.
Selliste lahenduste suurimad eelised:
âą ergonoomilisus;
⹠vÀhem tööstressi juhile;
âą lihtne kasutada;
⹠tÀpne liikumine;
⹠parim nÀhtavus;
âą automaatne rataste otseks pööramine â joystick
RWTH Aacheni Ălikooli ja Gmbh koostöös valminud uuringust selgub, et selliste lahendustega vĂ€heneb
Ă”la liigutus 25% ning kĂŒĂŒnarnuki liigutus koguni 45%, mis tĂ€hendab vĂ€hem koormust tĂ”stukijuhile ja rohkem produktiivsust juhtimisele.
ja panganduse valdkonnad. âVastavaid juriidilisi teenuseid pakkuvate Ă”igusbĂŒroode arv on tĂ€na madal, aga ka pangandussektor ei paku veel merendusettevĂ”tete jaoks spetsiifilisi teenuseid. See mĂ”jutab kindlasti laevandusettevĂ”tete valikut, kuhu oma ettevĂ”te rajada.â
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustab uuringut, mis kÀsitleb siinse laevandussektori konkurentsivÔimet. Eesti paigutati maailma 15 000 merenduskeskuse hulgas sajandale kohale.
âKĂ”rge koht tabelis on positiivne ja nĂ€itab, et oleme teinud merendusvaldkonna arendamisel Ă”igeid valikuid. Samas toob aruanne vĂ€lja ka mitmeid valdkondi, kus tuleb veel tööd teha â eelkĂ”ige laevanduse konkurentsieelise suurendamine ja laevade riigilipu alla toomine, aga ka siinse meretööstuse arendamine,â hindab MKM-i kantsler Ahti Kuningas.
Uuringu tegijad hindavad Eesti astutud samme laevade riigilipu alla toomisel, aga toovad vĂ€lja ka tegevusi, mida tasuks veel ette vĂ”tta ânĂ€iteks atraktiivsem maksusĂŒsteem merendusettevĂ”tetele. Eesti ettevĂ”tluskeskkond on uuringu kohaselt maailma mastaabis kĂ”rgel kohal ja atraktiivne, samas ei ole see merenduse
suunitlusega ega taga automaatselt valdkondlike ettevÔtete huvi.
Arengule aitaks kaasa IT ja juriidika
âKonkurentsivĂ”ime suurendamiseks on oluline lisaks maksuerisustele töötada vĂ€lja ka motiveerivamad toetusmeetmed. Samuti töötame selle nimel, et meil oleks tugev merendusklaster. Parema koostöö vĂ”imaldamiseks ja sektori killustumise vĂ€hendamiseks oleme kokku kutsunud meremajanduse ĂŒmarlaua ning Ă”ige pea kuulutame vĂ€lja hanke merendusklastri analĂŒĂŒsiks ja projektijuhtimiseks,â mĂ€rgib MKM-i meremajanduse asekantsler Kaupo LÀÀnerand.
Tema sÔnul aitaksid laevafirmasid Eestisse tuua ja siin hoida ka merendusele spetsialiseerunud juriidika
Eesti meretööstus on ĂŒha kasvava potentsiaaliga. Uuringus toodi vĂ€lja, et arengule aitaks kaasa uutel tehnoloogiatel pĂ”hinevate lahenduste ja ITarenduste laialdasem kasutuselevĂ”tt. IT-sektor on Eestis tugev ja seda tuleks autorite hinnangul Ă€ra kasutada siinse meretehnoloogiavaldkonna arendamiseks, sest tööstusharu seisab kogu maailmas silmitsi suure digitaliseerimisvajadusega. Kaasa aitaks ka mehitamata laevanduse areng ning laialdasem rohetehnoloogia kasutamine emissioonide vĂ€hendamiseks.
Et meie valdkondlik tööstus oleks senisest kĂ”rgemal tasemel, oleks uuringu autorite sĂ”nul vaja suurendada investeeringuid merenduse teadus- ja arendusprojektidesse (nt meretuuleparkide arendamine) ja merenduse haridussĂŒsteemi ning teha enam koostööd ĂŒlikoolidega.
Uuringus vĂ”rreldi erinevaid maailma merepiirkondi 25 erineva indikaatori pĂ”hjal. Enamik maailma merenduskeskuseid on koondunud linnade ĂŒmber. Parema ĂŒlevaate saamiseks vĂ”rdsustati Eesti oma geograafilise vĂ€iksuse ja lĂŒhikeste vahemaade tĂ”ttu suurlinnadega.
Raport koostati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel eesmĂ€rgiga arendada riigi meremajandussektori konkurentsivĂ”imet. Uuringu koostas Norra juhtiv meremajandusanalĂŒĂŒtika ettevĂ”te Menor Economics.
LigipÀÀsetavus on nagu mosaiik. HĂ”lpsasti lĂ€bitavad âruudukesedâ vahelduvad sellistega, millest erivajadusega inimene ei saa minna ĂŒle ega ĂŒmber.
Tekst: Anne-Mari Alver
LigipÀÀsetavusest on saanud ĂŒks moesĂ”nu. Sel teemal peetakse koosolekuid ja workshop 'e, kirjutatakse projekte ja aruandeid.
TĂ”de ligipÀÀsetavuse kohta on aga alati ja ainult nende hinnata, kel seda reaalselt vaja lĂ€heb. Inimeste vajadused on aga teatavasti vĂ€ga erinevad âŠ
âParema ligipÀÀsetavuse tagamine ĂŒhiskondlikele hoonetele ja avalikele teenustele on oluline, et tagada kĂ”igile ĂŒhiskonnagruppidele vĂ”rdsed vĂ”imalused ĂŒhiskonnaelus osalemisel ja avalike teenuste tarbimisel,â saab lugeda tarbijakaitse ja tehnilise jĂ€relevalve ameti kodulehelt.
NÀgemispuudega inimese teekond jÀÀb toppama
Katrin on nĂ€gemispuudega naine, kes valget keppi ei kasuta â osa nĂ€gemist on alles. Ta nendib, et elu Tallinnas on lĂ€inud oluliselt paremaks: âFoorid teevad hÀÀlt, ĂŒhissĂ”idukites on suurepĂ€rane hÀÀlteavitus, millal mis peatus tuleb. Aga on ka probleeme â nĂ€iteks sellega, kui linnatĂ€navaile paigutatakse justkui jalakĂ€ijate kaitseks ja autode vĂ€ltimiseks betoonist poolkerad vĂ”i mingid kujud. Need on madalad ja teega sama vĂ€rvi, seega justkui loodud selleks, et kehvema nĂ€gemisega kĂ”ndija neile otsa koperdaks.â
âViimastel aastatel olen ĂŒhistransporti kasutanud minimaalselt ja mul on sellest kohati isegi kahju. Olen nĂ€inud madalaid linnaliinibusse ja tramme, need tunduvad olevat vĂ€ga ratastoolisĂ”bralikud,â mĂ€rgib Tiia ning meenutab, et vanasti, kui madalatest sĂ”iduvahenditest siin veel juttugi polnud, sai ĂŒhistranspordiga sĂ”idetud kĂŒll. Samas mĂ€rgib ta, et ega siis madal buss ole hea ainult ratastooliga liikudes, lapsevankri vĂ”i
Ratastooli abiga liikuv kunstnik Tiia JĂ€rvpĂ”ld tunnistab, et elu on ta kohati kĂŒllalt mugavaks muutnud â selle asemel et iga oma samm ĂŒlipĂ”hjalikult lĂ€bi mĂ”elda ja vajadusel sotsiaaltransport tellida, on palju lihtsam liikuda isikliku abistaja autoga. Enamikul on auto olemas ja sellega saab kiiremini kohale.
res â aga vĂ€ga paljud ratastoolikasutajad ei saa eskalaatoriga sĂ”ita. Mina saan, kui mul on seljataga tugev ja oskuslik inimene.â
Tiia on erk ja uudishimulik ning aldis katsetama. RongisĂ”it meeldis talle juba âtaevatrepi-aegadelâ, praegu kiidab ta vĂ€ikelaevandust. âNende kaptenid ja meeskonnad on olnud hĂ€sti abivalmid,â nendib Tiia ning sedastab, et tegelikult algabki liikuma pÀÀsemine inimeste sĂ€rast â sellest, kas nad on valmis kaasa aitama vĂ”i mitte.
âKui taksojuht aitab ratastooli kokku panna, olen ka vĂ€ga tĂ€nulik ja rÔÔmus,â lisab Tiia.
Sotsiaaltransport
aitab liikuma ja tööturule
IgapÀevaselt pakub erivajadusega inimestele sotsiaaltransporditeenust AS
Tallinna Linnatransport. Viimase kahe aastaga on juhuveo sĂ”itude arv tĂ”usnud ligi 300%, mis teeb pĂ€evas keskmiselt ĂŒle kahekĂŒmne sĂ”idu.
Tallinna abilinnapea Betina
BeĆĄkina sĂ”nul on linna eesmĂ€rgiks tagada kĂ”igile liikumis- vĂ”i nĂ€gemisvaegusega linlastele mugav ja turvaline ligipÀÀs haridus-, tervishoiu- vĂ”i töökohale. âSellega toetame ĂŒhtlasi kĂ”igi nende inimeste elukvaliteeti, ĂŒhiskonda kaasamist ja eneseteostusvĂ”imalusi,â rÀÀgib BeĆĄkina. âAastatega on sotsiaaltranspordi kasutajate
arv ĂŒha kasvanud ja selleks, et teenus vastaks ka sĂ”itjate ootustele, panustab linn sellesse iga-aastaselt ĂŒha enam. TĂ€navuses linnaeelarves on sotsiaaltransporditeenuse eel arve kasvanud 2,9 miljoni euroni, mis on eeskĂ€tt tingitud kĂŒtuse hinna tĂ”usust ning teenuse saajate arvu ja teenuse vajaduse kasvust.â
Tegelikult algabki liikuma pÀÀsemine
inimeste sĂ€rast âsellest, kas nad on valmis kaasa aitama vĂ”i mitte.
Möödunud aastal kasutas Tallinnas sotsiaaltransporditeenust enam kui 1500 inimest, ĂŒhtekokku oli sĂ”idusoove 17 873.
TLT juhatuse esimees Kaido Padar selgitab, et ettevĂ”te pakub igapĂ€evaselt erivajadusega inimestele transporti 42 vĂ€ikebussiga, neist 40 on kahe ratastooli vedamise vĂ”imekusega. âTeenindusettevĂ”ttena soovime pakkuda kĂ”rgetasemelist teenust. See tĂ€hendab, et peame pöörama rohkem tĂ€helepanu kvaliteedile ja turvalisusele, aga ka sotsiaaltranspordijuhtide vĂ€ljaĂ”ppele.
Seda teeme koostöös nii linna spetsialistidega kui ka erinevate puudega inimestega tegelevate organisatsioonidega,â kirjeldab Padar.
Praegu kĂ€ivad Tallinnas ettevalmistused uute invasĂ”idukite soetamiseks. â2021. aastal soetas ettevĂ”te 16 uut invabussi. Tegemist on nĂŒĂŒdisaegsete ja turvaliste sĂ”idukitega, milles on vajalik invavarustus, sealhulgas Euroopa Liidus sĂ€testatud nĂ”uetele vastav kolmepunkti turvavöösĂŒsteem kĂ”ikidel istmetel ja ratastoolis istujale. TĂ€navu plaanime lĂ€bi viia hanke, et vĂ€lja vahetada vanemad sĂ”idukid, ja kuna juhuveo mahud nĂ€itavad kasvutrendi, siis on vajalik autoparki mĂ”nevĂ”rra suurendada, arvestades siinjuures juhuvedude eripĂ€ra,â rÀÀgib Padar.
Uuring kaardistas
sÔlmpunktide ligipÀÀsetavuse
KĂ”ikidest ĂŒhistranspordipeatuste liikidest on parima ligipÀÀsetavusega raudtee- ja trammipeatused, jaamahoonetest on ligipÀÀsetavusega probleeme bussi- ja raudteejaamades, mĂ”nevĂ”rra paremas seisus on lennujaamad, selgub sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud transpordi ja tehiskeskkonna ligipÀÀsetavuse analĂŒĂŒsist, mis valmis aastal 2020. Hiljem nii suurt ligipÀÀsetavuse uuringut tehtud pole.
Ăha enam hakkavad meie keelepruuki jĂ”udma sellised mĂ”isted nagu âuniversaalne ligipÀÀsâ, âkaasav disainâ vĂ”i âuniversaalne disainâ. Tegemist on viimastel aastatel aset leidnud paradigma muutusega suhtumises puudega inimeste vajadustesse, aga ka meid ĂŒmbritsevasse elukeskkonda laiemalt. Arhitektid ja insenerid lĂ€htuvad oma loomingus ĂŒha enam vĂ”imalikult laia kasutajagrupi vajadustele sobiva avaliku ruumi kujundamisest ehk nÂö universaalsest ruumidisainist. On mĂ”istetav, et ratastooli jaoks kohandatud kaldtee ja madala lĂ€vepakuga sissepÀÀs on mugavad kasutada ka lapsevankrit lĂŒkkavale emale vĂ”i reisikohvriga turistile. KĂ”iki arvestavast ruumidisainist vĂ”idavad seega kĂ”ik hoone kasutajad, mitte ainult erivajadustega inimesed.
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise JÀrelevalve Amet
Bussipeatuste ligipÀÀsetavus erineb regiooniti â parimad lahendused on suuremates linnades, nagu Tallinn, Tartu ja PĂ€rnu, maapiirkonnas on peatuste ĂŒldine seisukord linnadega vĂ”rreldes halvem.
Uuring nĂ€itas, milline on Eesti ĂŒhistranspordipeatuste ja jaamahoonete olukord ning kas ja mil mÀÀral on peatuste juures arvestatud erinevate kasutajate vajadustega. Iga sĂ”lmpunkti ja objekti osas hinnati, millistes aspektides on need ligipÀÀsetavad erivajadustega inimestele, eakatele, lapsevankriga liiklejatele, lastele ja paljudele teistele, kel on avalikus ruumis liiklemiseks tarvis abivahendit vĂ”i kelle fĂŒĂŒsiline vĂ”imekus vĂ”i nĂ€gemis- vĂ”i kuulmistaju on langenud, millised kohandused on vajalikud ligipÀÀsetavuse tagamiseks ning milline oleks kohanduste eeldatav maksumus. AnalĂŒĂŒsi tulemused on olulised pĂ”hjusel, et ĂŒhistransport on ĂŒhenduslĂŒli inimese teekonnal ning selle halb seisukord vĂ”ib katkestada paljude inimeste igapĂ€evase teekonna kooli, tööle, kauplusesse vĂ”i mujale.
AnalĂŒĂŒsi kĂ€igus kaardistati Eesti olulisemad ĂŒhistranspordi sĂ”lmpunktid ehk kohad, kust sĂ”idavad lĂ€bi eri liiki transpordivahendid, sealhulgas peatused, mis vĂ”imaldavad inimestele ligipÀÀsu spetsiifilistele teenustele. Lisaks kaardistati jaamahooned ja nende juures olevad invaparkimiskohad ning pĂ”hilistele liikumissuundadele jÀÀvad ĂŒlekĂ€igud sĂ”lmpunktide aladel. Kokku kaardistati analĂŒĂŒsi kĂ€igus 767 erinevat transporditaristu objekti, mille asukohaandmed on kĂ€ttesaadavad Google Mapsi avalikus kaardirakenduses.
kohandatud kaldtee ja madala lĂ€vepakuga sissepÀÀs on mugavad kasutada ka lapsevankrit lĂŒkkavale emale vĂ”i reisikohvriga turistile.
Paljud ettevÔtted ja laod seisavad silmitsi vajadusega tagada kaupade tÔstmine teisele korrusele, kuna seal toimub kauba komplekteerimine ja/vÔi ladustamine.
Tavaliselt teostab sellist toimingut tÔstuk vÔi korralik ƥahtlift. Kui seda tööd teeb tÔstuk, siis vÔivad tekkida erinevad probleemid:
- Kauba tÔstmiseks tuleb kutsuda tÔstuk, mis omakorda vÔtab aega.
- Eraldi tÔstuki kasutamine selle töö tegemiseks on majanduslikust seisukohast ebaefektiivne, samuti vÀheneb lao turvalisus, kuna tihtipeale on teisel korrusel asuv laoluuk suhteliselt tagasihoidlikult turvatud ja seetÔttu ligipÀÀsetav kÔrvalistele isikutele.
Ć ahtlift on hea valik, kuid ka sellel lahendusel on puudusi:
- Ć ahtlift vĂ”imaldab tĂ”sta ainult ĂŒhte kaubaalust korraga, seejĂ€rel tuleb oodata mahalaadimist ja tagasi saabumist ning siis juba tegeleda teise kaubaalusega. Automaatsele sĂŒsteemile saab paigaldada vajaliku pikkusega puhverkonveierid ja koguda neile kaupu mahalaadimise ootel.
Automaatse kaubaaluste lifti saab integreerida olemasolevasse hoonesse ilma oluliste ehitustöödeta. Liftiƥahti ja lifti paigaldamine eeldab hoone projekti muutmist ning suuremaid ja kulukaid ehitustöid.
Automaatne kaubaaluste lift on hĂ€sti mugav ja liigutatav seade â kui ĆĄahtlift jÀÀb hoone omanikule, siis automaatset kaubaaluste lifti saab hiljem liigutada teise kohta, kasvĂ”i teise laoruumi.
Automaatne sĂŒsteem saab hakkama nii kaubaaluste kui ka vĂ€iksemate asjadega â karpidega, kastidega jms.
TööpĂ”himĂ”te on ÀÀrmiselt lihtne: Kaubaalus paigaldatakse laadimiskonveierile, mis toimib ka puhverkonveierina. Konveieril liigub kaubaalus lifti rullplatvormile ja sĂ”idab automaatselt ĂŒles. Rullplatvormilt liigub kaubaalus mahalaadimiskonveierile. Konveieritel olev andurite sĂŒsteem jĂ€lgib kaubaaluste asukohta ja suunab neid automaatselt tĂ”steplatvormile. Sisendkonveier on varustatud kaaluga ja kauba gabariitide mÔÔtjaga.
Klientide enesele
vÔitmiseks keskenduvad
pakiÀri teenusepakkujad
ĂŒheaegselt nii mugavusele kui ka vĂ”imalikult rohelise teenuse pakkumisele.
MĂ€rtsikuus alustas Eestis tegevust uus teenusepakkuja â Leedu pĂ€ritolu Venipak, kes eristub konkurentidest visuaalselt violetsete pakikappidega.
Esimesed kuus automaati asuvad Tartus, kuid Venipakil on ambitsioonikas plaan aastaga avada 150 pakipunkti ĂŒle Eesti.
âPakiautomaadid asuvad vĂ€ga kĂ€idavates kohtades, nii et klientidel ĂŒle linna on neile lihtne ligipÀÀs.
Uute automaatidega katab Venipak ĂŒha kasvavat mugavate ja usaldusvÀÀrsete pakiteenuste nĂ”udlust,â ĂŒtleb Venipak Eesti logistikajuht Artur Parv. âVenipaki vĂ”rgustiku abil tĂ”useb Eesti pakiautomaatide koguarv praeguselt umbes 800-lt peagi ĂŒle 1000,â lisab ta.
Venipaki pakiautomaadid on kolmes suuruses â kas 84, 44 vĂ”i 16 uksega â ning need paiknevad Ă”ues. See vĂ”imaldab ööpĂ€evaringset juurdepÀÀsu automaatidele, mis on ilmastikukindlad ja sobivad nii ÀÀrmiselt kĂ”rgete kui ka madalate temperatuuridega.
Uudse lahendusena pakutakse klientidele paki kontaktivaba kĂ€ttesaamist QR-koodi abil. Paki kontaktivabalt vĂ€ljavĂ”tmiseks saab klient telefoni sĂ”numi, kus on viide QRkoodile. âVenipaki saadetud SMSist leiate lingi, mille aadress algab https://qr.venipak.com/, ning selle jĂ€rel on kuuekohaline PIN-kood. Klient vajutab sĂ”numis olevale lingile, et avada QR-kood, mis tuleb kapi avamiseks suunata pakiautomaadil
olevasse mĂ€rgistatud kaamerasse. Oluline on meeles pidada, et pĂ€rast lingile vajutamist ei pea klient sisestama mingit infot, ukse avamiseks piisab koodi nĂ€itamisest. QR-koodi kasutamiseks peab telefon olema ĂŒhendatud internetiga,â ĂŒtleb Parv. Endiselt saab paki kĂ€tte ka SMSis oleva PIN-koodiga, kui klient ei kasuta nutitelefoni vĂ”i ei saa QR-koodi skannida. Kontaktivaba funktsioon vĂ€hendab saadetise kapist vĂ€ljavĂ”tmiseks kuluvat aega, see vĂ”tab tavapĂ€rase 20 sekundi asemel vaid kolm sekundit.
Jaanuaris tÔid Smartposti haldav logistikafirma Itella Estonia ja roheidufirma Ringo Eco pakiturule uue nutika vÔimaluse keskkonnasÀÀstlikumaks pakiÀriks.
Pilootfaasis paigaldati Tango tagastuskastid 15 Itella Smartposti pakiautomaadi juurde ĂŒle Eesti, kuid lĂ€hikuudel on kavas tagastuskastide vĂ”rgustikku laiendada ja need jĂ”uavad
kÔigi 257 Smartposti pakiautomaadi kÔrvale.
Itella Estonia juhi Meelike Paalbergi hinnangul on algatuse eesmĂ€rk tuua rohepööre e-kaubandusse ja vĂ€hendada hĂŒppeliselt ĂŒhekordse kartongi kasutamist. âEkaubanduse populaarsus on kĂ”ikjal maailmas tĂ”usuteel ja see tekitab igal aastal jĂ€rjest rohkem pakendijÀÀtmeid. Eestis saadeti 2022. aastal e-poodidest klientidele pakiautomaatidesse umbes 12,4 miljonit pakki, millest suuremat osa pakendeid kasutatakse ainult ĂŒks kord. Korduskasutatavate pakendite kasutusele vĂ”tmine loob e-kaubanduse ettevĂ”tetele vĂ”imaluse vĂ€hendada oluliselt valdkonna ökoloogilist jala jĂ€lge,â selgitab ta.
Ringo Eco kaasasutaja Janek
BalĂ”nski sĂ”nul loob Tango tagastussĂŒsteem vĂ”imaluse kasutada ĂŒht karpi vĂ”i kotti e-kaubanduses kauba saatmiseks kuni 50 korda.
âPea kĂ”ik kaubandusettevĂ”tted otsivad tĂ€na vĂ”imalusi oma ökoloogilise jalajĂ€lje vĂ€hendamiseks ja korduskasutatavate pakendite sĂŒsteem pakub selleks ĂŒhe hea vĂ”imaluse. Erinevad uuringud nĂ€itavad, et roheline mĂ”tteviis on jĂ€rjest olulisem ka lĂ”pptarbijatele ning eelistatakse neid kaupmehi, kes selliseid valikuid tarbijale vĂ”imaldavad. Meie lĂ€hiaja eesmĂ€rgiks on ĂŒhelt poolt suu -
rendada Tango sĂŒsteemiga liitunud e-poodide arvu ja teisalt laiendada tagastuskastide vĂ”rgustikku kaubanduskeskustes ning suuremates bĂŒroohoonetes,â tutvustab BalĂ”nski uusi lahendusi.
Lisaks pakiautomaatidele on Itella loonud ka meeldiva pakipunktide sĂŒsteemi, mis teeb vĂ€ikestes kohtades elavatele inimestele paki tellimise mugavamaks. Pakipunktid on rajatud kohalikku poodi, bensiinijaama vĂ”i kohvikusse.
Omniva juhatuse esimees Mart MĂ€gi on veendunud, et kriisides tuleb investeerida. âTehnoloogia areng pakub pea piiramatult vĂ”imalusi ning Omnival on selge siht silme ees ja kindel plaan, kuidas Eestile omaselt vĂ”tta esimesena kasutusele uued digitaalsed lahendused ning pakkuda lihtsalt, mugavalt ja vastutustundlikult uue pĂ”lvkonna teenuseid nii siseriiklikult kui ka ĂŒle riigipiiride,â selgitab ta.
Omniva ĂŒheks parema teeninduse suunaks on tulevikupostkontorid âmĂ€rtsis avati Tartus uus ja nĂŒĂŒdisaegne postkontor, kokku juba kaheksas. Kolme aasta jooksul on plaanis uuendada kĂ”ik Omniva postkontorid. KĂ”ik uued postkontorid on ligipÀÀsetavad ka erivajadustega inimestele. Tulevikupostkontorite lahenduse töötas vĂ€lja Urmas Pastarus koostöös tunnustatud sisearhitektide Raul Tiituse ja Birgit Palkiga bĂŒroost PINK.
âPosti- ja pakiteenus areneb kiiresti. Vaatamata sellele, et ĂŒha rohkem eelistatakse pakiautomaate, on jĂ€tkuvalt postiteenuseid, mida soovitakse kasutada just postkontoris kohapeal. NĂŒĂŒd on Tartus nii kohalikele kui ka kĂŒlalistele loodud nĂŒĂŒdisaegsed tingimused uue pĂ”lvkonna postiteenusteks,â
Foto: Priit Simsonkirjeldab Omniva juhatuse esimees Mart MĂ€gi.
Uuenenud postkontoris on varasemast rohkem tĂ€helepanu pööratud keskkonna sÀÀstmisele â mĂŒĂŒgil on loodussĂ”bralikud pakendid ja pakkelahendused. âTulime vĂ€lja pakendite âvĂ”ta ja jĂ€taâ keskkonnasÀÀstliku lĂ€henemisega, mis vĂ”imaldab kasutatud pakendid kontorisse jĂ€tta, et jĂ€rgmised kliendid saaksid oma saadetised nendega teele saata,â tutvustab pakendite korduskasutuse vĂ”imalust Omniva juhatuse liige Kristi Unt. Omniva on hea partner ka raamatu sĂ”pradele. Eelmisel aastal alustati koostööd Eesti Rahvusraamatukoguga ja nĂŒĂŒd toimetatakse laenutusplatvormi Minu Raamatukogu (MIRKO) kaudu laenutatud raamatud pakiautomaatidesse ĂŒle Eesti.
DPD rÔhutab automaatide teadlikult valitud asukohta
LogistikaettevĂ”te DPD Eesti ning selle omanikfirma Geopost said esimese globaalse pakiveoettevĂ”ttena TeaduspĂ”histe EesmĂ€rkide algatuselt (SBT) heakskiidu enda seatud eesmĂ€rkidele sĂŒsinikujalajĂ€lje vĂ€hendamiseks. 2040. aastaks planeeritakse vĂ€hendada CO2 teket kuni 90%.
âDPD Eesti kuulub Euroopa suurimasse pakiveovĂ”rgustikku ning me toimetasime 2022. aastal ĂŒle kogu maailma kohale 2,1 miljardit pak-
ki. Maanteetransporti pakkuva ettevĂ”ttena oleme teadlikud enda mĂ”just keskkonnale, mistĂ”ttu tegeleme jĂ€rjepidevalt CO2 koguse vĂ€hendamisega,â pĂ”hjendab DPD Eesti personali- ja jĂ€tkusuutlikkuse juht Annika Oruaas.
SBT ehk ĂŒlemaailmne TeaduspĂ”histe EesmĂ€rkide algatus annab ettevĂ”tetele selgelt mÀÀratletud juhised ja suunised heitkoguste vĂ€hendamiseks kooskĂ”las Pariisi kokkuleppega ning hindab nende tĂ€itmist.
Oruaasa sÔnul kinnitas algatusega liitumine ettevÔtte seatud keskkonna eesmÀrkide teaduspÔhisust. Peamised meetmed, millega ettevÔte plaanib aastaks 2040 vÀhendada CO2 teket 90% vÔrra, on liinivedude keskkonnasÀÀstlikumaks muutmine, tarkvaraliste lahenduste rakendamine, elektrikaubikute osakaalu suurendamine ning pakiautomaatide asukohtade teadlik valimine.
VĂ€hendamaks koormust keskkonnale, on DPD Eesti paigutanud pakiautomaadid selliselt, et 82% Eesti elanikkonnast asub neist kolme kilomeetri raadiuses. âHoolitseme pakiautomaatide teadliku paigutusega selle eest, et enam kui kolmveerand Eesti elanikkonnast jĂ”uab pakiautomaadini jalgsi, ratta vĂ”i ĂŒhistranspordiga, hoides Ă€ra tĂ€iendava koormuse keskkonnale. Ăhtlasi vĂ”tab pakkide sel moel kohaletoimetamine ka vĂ€hem ressursse,â kirjeldab Oruaas.
LogistikaettevĂ”tte DPD ĂŒleeuroopaline e  kaubanduse uuring tĂ”i vĂ€lja, et ligi 70% Eesti elanikest tellib kaupu eÂpoodidest ning regulaarne eÂostleja tellib 3,7 pakki kuus.
EÂpoodidest tellivate Eesti elanike hulk pĂŒsib mullusega vĂ”rreldes samal tasemel, kuid on madalam Euroopa keskmisest, nĂ€itab sama uuring. Eestlaste seas on ĂŒha populaarsemad inimeseltÂinimeseleÂmĂŒĂŒgiplatvormid ja toidukaupade tellimine internetist.
âEesti elanikud teevad veebipoest tellimise otsuse ĂŒldiselt hinna pĂ”hjal. KĂ”ige populaarsema kategooriana troonivad jĂ€tkuvalt ilu ja tervisetooted, millele jĂ€rgnevad moekaubad. Aina enam levib ka toidukaupade internetist tellimine,â rÀÀgib DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss.
See esitab logistikaettevĂ”tetele, kes pakke kohale toimetavad, ĂŒha uusi vĂ€ljakutseid ja loomulikult ka arenguvĂ”imalusi. TĂ€helepanu nĂ”uavad nii klientide mugavus kui ka vajadus tegutseda keskkonnasÀÀstlikult.
ta. SĂ”lmitud lepingute alusel on vedajatel sisuliselt vĂ”imatu teha suuremat töötasuhĂŒpet, mistĂ”ttu on otstarbekas kokku leppida töötasu alammÀÀr, mis hakkab kehtima uutel avaliku teenindamise lepinguga hĂ”lmatud bussiliinidel,â lisab Kattai.
Transpordi AmetiĂŒhingu juhatuse esimees Ăllar Kallase sĂ”nul on töötajate jĂ€relkasvu tagamiseks kriitiliselt oluline konkurentsivĂ”imelise töötasu tagamine terves bussinduse sektoris ning kavandatav muudatus loob eeldused bussijuhtidele vÀÀrikama töötasu kokkulepeteks ka tulevikus.
Tööandjad ja töötajad jÔudsid kokkuleppele bussijuhtide alampalga tÔstmises ja kollektiivlepingu tingimuste laiendamises.
Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Shuttertsock
Sotsiaalpartnerid Transpordi AmetiĂŒhing ja AutoettevĂ”tete Liit allkirjastasid 28. veebruaril kehtiva sĂ”itjateveo ĂŒldtöökokkuleppe muudatuse. Leppe kohaselt tĂ”useb bussijuhtide palk kiiremas tempos kui seni kavandatud.
Pikemaajaline eesmÀrk on, et bussi juht saaks Eesti keskmisel tasemel töötasu. Kokkuleppe kohaselt tÔuseb bussijuhi miinimumkuupalk alates kÀesoleva aasta 1. oktoobrist 1300 euroni, jÀrgmise aasta 1. aprillist 1350 euroni ja jÀrgmise aasta 1. oktoobrist 1400 euroni. TÀna on tÀistööajaga töötavate bussijuhtide miinimumtöötasu 1250 eurot kuus.
Kokkulepe sÔlmiti ka uues töötasu alammÀÀras, mida kohaldatakse alates 1. veebruarist 2025 nendele bussijuhtidele, kes hakkavad sÔitma uute avaliku teenindamise riigihanke lepingute sÔlmimise jÀrel toimivatel bussiliinidel. Kokkuleppe kohaselt on eesmÀrk rakendada uute lepingute alusel sÔitvatele bussijuhtidele Eesti keskmise palga tasemel töötasu.
Madal palk pÔhjustas
bussijuhtide puudust
AutoettevÔtete Liidu tegevjuht
Kersten Kattai pĂ”hjendab lĂ€birÀÀkimiste alustamist terava ja sĂŒveneva bussijuhtide puudusega. âJuba tĂ€na bussid seisavad, sest juhte ei ole vĂ”t-
Maksuhalduri andmetel tegutseb Eestis ligi 850 sÔitjateveoga tegelevat ettevÔtet ja nendest 182 deklareerivad töötasu bussijuhile. Kokku töötab ettevÔtetes ligi 3400 bussijuhti. Töötasu alla tÀna kehtiva 1200-eurose alammÀÀra makstakse kahes kolmandikus ettevÔtetes ja töötasu alla kehtiva alammÀÀra saab 20% bussijuhtidest.
PalgatÔus aitab kaasa sektori arengule
AutoettevÔtete Liidu president Andrei MÀndla on lÀbirÀÀkimiste kuluga rahul ning loodab, et selle sammuga jÔuab sektor kiiremini jÀrele Eesti keskmisele palgatasemele ning palgatÔus aitab veidigi leevendada teravat bussijuhtide puudust.
Transpordi AmetiĂŒhingu juhatuse esimehe Ăllar Kallase sĂ”nul on töötajate jĂ€relkasvu tagamiseks kriitiliselt oluline konkurentsivĂ”imelise töötasu tagamine terves bussinduse sektoris ning kavandatav muudatus loob eeldused bussijuhtidele vÀÀrikama töötasu kokkulepeteks ka tulevikus.
SÔlmitud kokkulepped ja nende laiendamine kogu sektorile jÔustuvad 1. juulil 2023.
Ăha enam panustavad ettevĂ”tted keskkonnahoidu ja vĂ”tavad vastutuse, et oma tegevusega jĂ€tta loodusesse vĂ€iksem CO2 jala- ja kĂ€ejĂ€lg. Elron nĂ€itab, kuidas oma tegevustesse kasvĂ”i vĂ€ikeseid muutusi tuues saame hoida loodust ja meid ĂŒmbritsevat keskkonda.
Rohelise ehk keskkonnahoidliku kontori eesmĂ€rk on pidevalt jĂ€lgida ja vĂ€hendada kĂ”ikide kontori tegevuste keskkonnamĂ”ju, panustada tervislikku töökeskkonda ja vĂ€hendada tekkivate jÀÀtmete kogust. Seda vĂ”ib vaadelda ka kui lihtsat keskkonnajuhtimise sĂŒsteemi, milles on mÀÀratud olulised kontoritegevustega seotud juhtimise ja keskkonnategevuste pĂ”himĂ”tted ning kriteeriumid, mida kontorid jĂ€rgima peavad. Elronile omistatud rohelise kontori tunnistusest ning keskkonnasÀÀstlikest valikutest rÀÀgib Elroni haldusjuht Kati TammjĂ€rv.
âMeile on Elronis keskkonnateemad ĂŒldiselt olulised, lisaks rohelise kontori tegevustele sĂ”idavad
nĂ€iteks ka meie rongid rohelise energiaga. 2020. aastal alustasime rohelise kontori sĂŒsteemi juurutamisega ja tĂ€naseks on meile roheline teema oluline kogu majas. Me sorteerime prĂŒgi, joome kraanivett, kasutame minimaalselt paberit, kustutame tuled, kui ei viibi ruumis, ja teeme palju muidki tegevusi, millesse iga töötaja saab oma panuse anda. Tulevikus plaanime jÀÀtmeid sorteerima hakata ka rongides ja muuta teisigi tegevusi rongides keskkonnasÀÀstlikuks. KĂ€esoleval 2023. aastal vĂ”tame fookusesse jĂ€tkusuutlikkuse ja hakkame mÔÔtma oma CO 2 jalajĂ€lge. Kuigi see on kohustuslik aastast 2025, oleme otsustanud olla esimeste seas ja teha sellega varem algust,â selgitab ta.
Töötajad tulid algatusega kaasa âNĂŒĂŒdseks on inimesed juba kohanenud. KĂ”ige keerulisem oli uue prĂŒgisorteerimissĂŒsteemi juurutamine. Loomulikult oli ka meil iga töölaua all prĂŒgikast ja kui me ĂŒhel pĂ€eval ĂŒtlesime inimestele, et nĂŒĂŒd vĂ”tame töökohtade juurest individuaalsed prĂŒgikastid Ă€ra ja hakkame oma igapĂ€evast prĂŒgi viima sorteerimisjaama, siis alguses tunti kĂŒll veidi pahameelt. Meil on kontoris pikk, 70-meetrine koridor ning sorteerimisjaama panime koridori keskele. Inimestel tekkis alguses kĂŒsimusi, kuhu panna kommipaber vĂ”i Ă”unasĂŒda ja kas ma pean tĂ”usma ja kĂ”ndima, et prĂŒgi Ă€ra viia. Ăsna pea aga inimesed harjusid ja leidsid lahendused, samuti on suhtutud positiivselt liikumisvajadusse. Siiani vajavad selgitust jÀÀtmete sorteerimise pĂ”himĂ”tted ja see, milline jÀÀde kuhu panna. Oleme majja tellinud ka prĂŒgi sorteerimise koolitusi,â meenutab Kati TammjĂ€rv.
Roheline ja tervislik keskkond kĂ€ivad koos. Kati sĂ”nul on tervisliku töökeskkonna loomisel olulised mitmed teemad. Hea ja tervislik töökeskkond saab alguse Ă”igest valgustasemest ruumis: âKasutame ka ergonoomilisi töövahendeid, kĂ”igil meie inimestel on ergonoomiline töökoht â reguleeritav laud ja tool â ning kĂ”ik saavad tellida ergonoomilisi töövahendeid (seljatugi, arvutihiir jne). Toetame inimeste sportimisvĂ”imalusi ja massaaĆŸe, teeme ka koos erinevaid sportlikke tegevusi.â
Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Anni ĂnneleidTulevikutransport peab muutuma puhtamaks, jĂ€tkusuutlikumaks, intermodaalsemaks ja vaieldamatult digitaliseeruma veelgi enam. Aastad on nĂ€idanud, et seda trendi ei vÀÀra enam miski,â nendib tĂ€navusel logistikakonverentsil Tallinna TehnikakĂ”rgkooli transpordi ja logistika Ă”ppekava juht
Heiti Mering
Raudteesektor on pĂ€rast II maailmasĂ”da sisuliselt omasoodu arenenud ja digitaalselt maha jÀÀnud. Raudtee olemasolevat sĂŒsteemi nĂ€hakse hetkel liikluskorralduslikus mĂ”ttes ĂŒsna rohmaka ja keerukana.
Rail Baltic Estonia sĂŒsteemi töökindluse ja ohutuse tagamise juhi Heigo Saare sĂ”nul ei ole Rail Baltica projekt ainult rööpad, kuigi see on raudtee selgrooks, mis kogu sĂŒsteemi ĂŒleval hoiab. TĂ€napĂ€eva raudtee on suuresti IT-projekt, kus pĂ”hiroll on automatiseerimisel ja digitaliseerimisel.
Tuleb mĂ”elda sellele, kuidas vĂ”imalikult efektiivselt rong nii fĂŒĂŒsikaliselt (energiakasutus, alternatiivsed kĂŒtused) kui ka teenuse mĂ”ttes liikuma saada, kuidas ĂŒletada riikidevahelised piirid nii, et raudtee veo-ettevĂ”tjad ja reisijad tun-
neks, et teenus on mugav ega tajuks selle taga keerukat bĂŒrokraatiat. Tuleviku raudteed deïżœineerib automatiseeritus ning igapĂ€evaste otsuste juures domineerib suurandmete kasutus.
VÔib eeldada, et oleme 20 aasta pÀrast olukorras, kus autojuht ei sÔida enam autoga, vaid istub arvuti taga. See, kes istub autos, on pigem koormasaatja, kellel ei pruugi isegi juhiluba olla.
DSV Eesti ASi logistikadirektori Ivar Maripuu sĂ”nul on tööjĂ”u kasvav deïżœitsiit kindlasti vesi raudteemeeste veskile, kuna tĂ”enĂ€oliselt saab raudtee endale kaubavedu juurde justnimelt autojuhtide puuduse tĂ”ttu. âMeil on lĂ”puks oluliselt lihtsam leida see juht, kes teeb siin Eestis sees selle 50- vĂ”i 250-kilomeetrise veo Ă€ra â paneb haagise rongi peale ja lĂ”puks siis kusagil teises otsas, Saksamaal, Hispaanias vĂ”i Itaalias, teeb keegi teine selle viimase miili Ă€ra,â mĂ€rgib Maripuu.
âKui mĂ”elda investeeringute peale ja sellele, milline saab olema raudteetaristu, siis arvan, et raudtee- ja taristuettevĂ”tted ongi tulevikus rohkem IT-arendajate kliendid. Fookus, mis tĂ€na investeeringutena olemasolevasse raudteesse tehakse, on ennekĂ”ike suunatud
opereerimis- ja hoolduskulude vĂ€hendamisele, sest see on kĂ”ik otseselt seotud kasutustasudega, mida veoettevĂ”tjad maksma peavad,â lisab Saare.
Saare sĂ”nul on Eesti ja Baltikumi raudteesektoris valdkonna kĂ”ige kĂ”rgema keskmise vanusega töötajad, eriti liiklusjuhtimise valdkonnas, mis on ÀÀretult suur vĂ€ljakutse ja mis jĂ€rjest enam raudtee-ettevĂ”tete toimimist mĂ”jutab â kuidas vĂ”tta ohutult kasutusele uus tehnoloogia ning samal ajal viia ellu vastavad muudatused organisatsioonide sees, sh personalipoliitikas.
âVĂ”ib julgelt vĂ€ita, et raudtee-ettevĂ”tted on muutumas ka tehnoloogiaettevĂ”tteks ja nĂ”uavad hoopis teisi kompetentse kui 20 aastat tagasi. Ja siit ka sĂ”num noortele â on see siis energia vĂ”i IT valdkond, raudtee-ettevĂ”tted vajavad tulevikus neid kompetentse igal juhul,â mĂ€rgib Saare.
Kuigi Rail Baltica inimestelt kĂŒsitakse kĂ”ige sagedamini, millal vĂ€ljub esimene rong, siis tegelikult on kĂ”ige tĂ€htsam kogu logistikasektori valmisolek. Ainult rööpad ei ole raudtee, kogu sektor peab oma teenustega olema valmis tarbija mĂ”ttemustreid muutma ja tulevikutransporti kujundama.
Eesti panust Ukraina aitamiseks vĂ”ib mÔÔta tuhandete kilomeetrite, loendamatute tonnide ja avatud sĂŒdametega.
Kosel elav ettevĂ”tja ja rĂ€nnumees Arno Pavel on hingelt automatkaja ja kultuurivahendaja, kelle rĂ€nnakud on viinud ta vĂ€ga erinevatesse paikadesse. Maanteid on mÔÔdetud tuhandete ja kĂŒmnete tuhandete kilomeetrite kaupa, pikim reis viis Arno 2014. aastal Kaug-Itta. Ajaloo- ja kultuurihuviline mees on seiklustelt kaasa toonud loendamatuid uusi muljeid ja teadmisi.
Kui Venemaa Ukrainas sĂ”da alustas, keskendus Pavel humanitaarabile. Esmalt kokku kogujana â tema koju moodustus staap ja ladu, kuhu on toodud tonnide kaupa kĂ”ike vajalikku, millega sĂ”ja tĂ”ttu kannatajaid aidata.
Ukraina teed on vÀga erinevad.
On suurepÀraseid maanteid ja on vÀga lagunenuid.
Pavel tunnustab kĂ”iki, kes on aidanud riideid ja muud eluks vajalikku koguda â valdavas enamuses on temani jĂ”udnud heas korras esemed.
âMeil on koostöö mitmete sĂ”bralike MTĂ-dega, kes kogutud asjad peale vĂ”tavad. Samas otsime ka ise kogu aeg vabatahtlikke, kes on nĂ”us sĂ”idu vĂ”i mĂ”ne tegema,â ĂŒtleb Pavel ja annab lahkesti loa enesega Facebookis ĂŒhendust vĂ”tta.
Ka ta ise on Ukrainasse humanitaarabi viinud ja kinnitab, et vÀga raske reis see pole.
âBaltimaad ja Poola on tuttav piirkond. Ukraina piiril on topeltkontroll, nii Poola kui ka Ukraina piiril. Minnes sain tunniga mĂ”lemast lĂ€bi, tagasi tulles olin kuus tundi jĂ€rjekorras.
Ukraina teed on vĂ€ga erinevad. On suurepĂ€raseid maanteid ja on vĂ€ga lagunenuid,â meenutab Pavel, kes tagasi tulles korra Ă”igelt teelt eksis ning selle tĂ”ttu ka pĂ€ris hullud teed Ă€ra nĂ€gi.
Saun Ukrainasse Arno Pavel Foto: erakoguEhkki ta kÀis Lvivi oblastis LÀÀneUkrainas, mis on suhteliselt rahulik, oli sÔja mÔju ka seal tunda. Kuulda oli ÔhuhÀiret, asulates on kohalikud rajanud laskepesad.
NĂ€ljas on nii inimesed kui ka loomad
JÀrgmine laadung lÀheb taas teele Harkivi oblastisse. Pavel jagab infot ka selle kohta, mis kogutud humanitaarabist edasi saab.
âTĂ€nu meie annetustele on Jelena Slivtsenko, Harkivi Eesti Seltsi esinaine, saanud natukenegi leevendada mĂ”nede inimeste rasket olukorda Harkivis, Izjumis, rindelĂ€hedastes kĂŒlades. Aidatud on ka Ukraina Ă”igeusu kiriku Svjatogorski Lavra mungakloostrit, kus peale munkade peatub praegu ĂŒmberkaudsetest kĂŒladest pĂ”genenud umbes 300 meest-naist ja 30 last, kes kĂ”ik tunnevad teravat puudust toidust ja hĂŒgieenitarvetest.
Lisaks veel 30 kassi ja 20 koera ning kĂ”ik nad on kĂŒlmas, alatoidetud ja vajavad abi.
Oleme saanud aidata pĂ”hiliselt soojade rĂ”ivastega, kuid ka pisut toiduga â Alavere soolapekk lĂ€ks sinna, konserve, kassi-koeratoitu.
Jelena loetleb, millest on puudus: toit, hĂŒgieenivahendid â tua -
lett- ja majapidamisseep, hambapasta ja -harjad, voodipesu, tualettpaber. Tegelikult on tarvis kĂ”ike, mida ĂŒks inimene elus pĂŒsimiseks vajab. Ja loomadel on samuti kĂ”ht tĂŒhi,â vahendab Pavel.
Eestlased saatsid Ukrainasse juba teise rindesauna
Hiljuti naasis Ukrainast reservkapten ja MTĂ Slava Ukraini nĂ”ukogu liige Ilmar Raag, kes saatis eestlaste annetatud rindesauna teekonda ja ĂŒleandmist.
See on juba teine eestlaste annetatud liikuv saun, mis vÔimaldab
âTeist saunakompleksi Ukrainasse vedava reka rooli keeras Vitali, kes on COVIDÂi lĂ€bi pĂ”denud endine professionaalne kaitsevĂ€elane ja veokijuht.
2021. aasta septembris tuli ta Euroopast, tee peal hakkas pea valutama ja koju jĂ”udes oli ta juba poolsurnud. JĂ€rgnesid viis nĂ€dalat intensiivravis hingamisaparaatide all. Diagnoosiks COVID. See oli depressiivne aeg, sest iga pĂ€ev viidi samast intensiivist inimesi vĂ€lja, lina nĂ€o peale tĂ”mmatud. Nii ta arstile ĂŒtleski: âAnna mulle midagi, et ma ei peaks neid laipu nĂ€gema.â Arst vist andiski. Kaks kuud hiljem vĂ”eti talt esimest korda hapnikumask nĂ€olt. Ta suutis ise pĂŒsti tĂ”usta vaid napilt paariks sekundiks. KĂ”ik lihased olid kĂ€rbunud. Umbes samal ajal hakkasid lÀÀne luuretalitused ĂŒtlema, et kohe algab sĂ”da. Vitali juures kĂ€is aga masseerija iga pĂ€ev. Kaks kuud jĂ€rjest. Kui algas sĂ”da, suutis Vitali juba sada meetrit iseseisvalt kĂ”ndida. Siis mobiliseeriti masseerija ja Vitali sai invaliiditunnistuse. Teda sĂ”tta ei vĂ”eta. Arstid soovitasid tal lihtsalt metsas jalutada.
Aga Vitali tahab vĂ€ga midagi Ukraina heaks teha. Tema invaliidsus tĂ€hendab, et ta ei kuulu mobiliseeritavate meeste nimekirja. Mis omakorda tĂ€hendab, et tal on seaduse jĂ€rgi antud vĂ”imalus Ukrainast vĂ€lja minna. SeepĂ€rast saadeti just tema Eesti saunakompleksi autojuhiks. Ta leiabki, et vigased ja haavatud peaksid kĂ”ik tagalas midagi tegema,â jutustab Ilmar Raag.
vĂ”itlejatel vahepeal end pesta ja sooja saada, samuti ka riideid pesta. Kes on pidanud kĂŒlmas ja kehvades tingimustes pingutama, saab aru selle panuse erilisest vajalikkusest.
Raag jagab kogemust: âSaunakompleks nr 2 jĂ”udis Ukraina piiri ligidale 19. mĂ€rtsil. Seekord oli kontseptsiooni uuendatud, sest krimmitatarlased soovisid tsiviilvĂ€rvides masinat. PĂ”hjus on linnakeskkonnas. Enamik sĂ”dureid pole lahingute vahel majutatud metsa muldonnidesse, vaid mahajĂ€etud majadesse tĂŒhjades linnades. Iga masin, mis selles linnas on roheline, on ĂŒhtlasi ka selgelt mĂ€rgistatud militaarne sihtmĂ€rk. KĂ”ik tsiviilvĂ€rvides autod vĂ”ivad olla aga ka humanitaarmasinad vĂ”i lihtsalt mahajĂ€etud romud. Neid on seal omajagu. Seega, meie kompleks ei nĂ€e vĂ€lja sugugi nagu Ukraina armeele antav sĂ”jamasin,â kirjeldab ta.
Esimesena Ukrainas sai Eestist sellise kompleksi vabatahtlike pataljon Karpatska Sitƥ, kes on rindel olnud juba mÀrtsikuust saadik.
Sauna ja pesumaja kompleks peab nĂ€dalas teenindama vĂ€hemalt 400 vĂ”itlejat. See koosneb kolmest merekonteinerist, mida transpordivad militaarsed veoautod. Ăhes konteineris on saun, teises pesumaja viie pesumasina ja kuivatusmasinaga ning kolmandal konteineril on tugifunktsioon, see kannab veemahuteid ja elektrigeneraatoreid. âLĂ€htusime lahendustest, mida Eesti kaitsevĂ€gi on kasutanud oma missioonidel ja Ă”ppustel,â selgitab Raag.
MEILLER KIPPER kallur-poolhaagise vann-ristlÔikega
veokasti pÔhjaosa koosneb varieeruva paksuse ja koostisega teraspaneelidest, mislÀbi on kast kulumisele vastupidavam tunduvalt kergem.
Erakordne kandevÔime
Pikema kasutusea lÀbi saavutatav kÔrgem efekti ivsus
KĂ”rgem metallitöökunst MEILLERâi tuntud headuses
Kohalike omavalitsuste teed on ĂŒks vallajuhtide suuremaid murekohti. Kuidas nendega toime tullakse, rÀÀgivad Eesti erinevate valdade juhid ja spetsialistid.
Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Pexels
Eesti teedevĂ”rgus jagunevad teed riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning erateedeks ja metsateedeks. Riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutab transpordiamet, kohalike teede eest kohalik omavalitsus ja erateede eest tee omanik. Riik maksab kĂŒll omavalitsustele teehoolduseks toetust, mis kulub viimse sendini Ă€ra, nagu ka omavalitsuse enda teehoole eelarve, kuid paljudes valdades on kohalikud teed endiselt ĂŒks suuremaid murekohti.
Kruusatee lendab autorataste all lihtsalt minema
JĂ€rva vallas on 577 km vallale kuuluvaid teid, neist 80% ehk 460 km on kruusakattega. Mustkattega teid on 30 km. JĂ€rva vallas on ka viis silda. ĂlejÀÀnud on metsa- vĂ”i muud teed.
JĂ€rva valla teede peaspetsialisti Helle Salumi sĂ”nul on kĂ”ige suurem probleem, et pĂ”hiosa teede rahast kulub talihooldusele ehk see lĂŒkatakse koos lumega kraavi.
âSel aastal on sellele kulunud juba 150 000 eurot, mĂ€rts veel jĂ€tkub. Riigilt saame aastas u 500 000 eurot, mis katab Ă€ra enamiku teede tali- ja suvehooldusest. Aga aastad pole vennad âeelmisel aastal kulus ainuĂŒksi talihooldusele 600 000 eurot, millest jĂ€reldub,
PÔhiosa teede rahast kulub talihooldusele
ehk see lĂŒkatakse koos
lumega kraavi.
Helle Salum
et riigipoolne toetus teede hoolduseks ei ole piisav,â rÀÀgib Salum.
Vald panustas talihooldesse juurde u 100 000 eurot ja suvisele teehooldusele 200 000 eurot, pluss investeeringud 162 000 eurot, mille tarvis vÔeti laenu.
âĂks probleem on, et me ei suuda sellise rahastuse juures kruusateedel taastada katte kulumiskihti. Mida see tĂ€hendab? Tee elukaare jooksul lendab kruus autorataste alt lihtsalt minema. Kruusateid greiderdame kaks korda aastas â kevadel ja sĂŒgisel. Olemasolev kate greiderdatakse ĂŒles ja laotatakse uuesti laiali. See parandab tee profiili, et vesi sealt paremini Ă€ra voolaks. Kuid kruusa oleks vaja rohkem peale vedada ja selleks tuleb seda osta, sest meil endal ei ole sobiva kruusaga karjÀÀri.
Eelmisel aastal remontisime 12 km kruusateid. Volikogu prioriteet on kontrolli alla saada mustkattega teed âsoovime kĂ”ik mustkattega teed Ă€ra pinnata. Sinna on kaks aastat panustatud, jÀÀnud on veel pool ehk 15 km. EesmĂ€rk on ju lihtne â kuna uusi ehitada ei jĂ”ua, tuleb proovida olemasolevad teed hoida
optimaalsete kuludega sellises seisus, et oleks vĂ”imalik probleemideta liikuda,â selgitab Salum ning lisab, et eelmisel aastal kulus kruusateede kattekihi taastamisele 162 000 eurot, millega sai korda 12 km kruusateid. Viidi lĂ€bi ka mustkattega teede pindamishange, mille pakutud hind oli eeldatavast maksumusest 40% suurem. Hange tĂŒhistati.
âSel aastal on valla eelarves investeeringuteks 400 000 eurot. Teeme koostööd transpordiametiga. Et Koeru-Kapu maantee remont lĂ€bib Koeru asulat, parandab vald koostöös transpordiametiga inimeste liikumisvĂ”imalusi ja rajab asula keskele uue busside peatumise koha, parendatakse ka sademevee kogumise sĂŒsteeme sĂ”iduteel.
Koostöös transpordiametiga rajame ohutuse tagamiseks ka KoeruâVisusti kergtee â selle pikkus riigimaantee ÀÀres on 800 m, meie kaasfinantseering 120 000 eurot,â nendib ta.
Salumi suurimaks koduvallaga seotud sooviks on, et kruusateid ja olemasolevaid mustkattega teid jĂ”uaks korras hoida ning ridakĂŒlades saaks teed mustkatte alla â lĂ”peks Ă€ra see iga-aastane tolmutĂ”rje. âSee talv
oma temperatuurikĂ”ikumiste ja heitlike ilmadega on mĂ”junud mustkattega teedele vĂ€ga halvasti â tuleb suur aukude ja pragude lappimine. Loodan ka, et saame lisa oma kergteede vĂ”rgustikku. Imavere-Paia kilomeetrine lĂ”ik on eelprojekteerimisel, aga millal ehitamiseks lĂ€heb, ei tea,â ĂŒtleb ta.
Valla kruusakattega
teedest tuleks
kÔvakatte alla viia
vÀhemalt 2/3.
Triin PĂ€rsim
RemondivÔlg kasvab
200 000 jagu aastas
JÔgeva vallavalitsuse majandusja arendusosakonna juhataja Triin PÀrsim annab teada, et JÔgeva valla teedevÔrgu kogumaht on 412 km. Sellest pool on kruusakattega teed. KÔvakattega on ligikaudu 55 km tÀnavaid ja 151 km teid hajaasustuses.
Vallateede seisukord on tema sÔnul hea. Viimastel aastatel on pinnatud kruusakattega teid, rekonstrueeritud JÔgeva linna peatÀnav ja tehtud asfaltkatte taastusremon-
te. Eelmisel aastal investeeriti teedevÔrku 1 095 550 eurot, selle hulgas oli riiklik juhtumipÔhine toetus 87 500 eurot kohaliku tee ehitamiseks. Muu hulgas projekteeriti JÔgeva linna uusi tÀnavalÔike ja Mustvee maantee sild. Teede hoolduse, liikluskorralduse ja bussipeatuste rajamise ning hoolduse peale kulus 2022. aastal 770 000 eurot, millest 443 000 eurot eraldati vallale riigieelarvest toetusfondi kaudu. Sel aastal on riigi eraldus kohalike teede tarbeks JÔgeva vallale 414 000 eurot.
PĂ€rsim ĂŒtleb, et valla kruusakattega teedest tuleks kĂ”vakatte alla viia vĂ€hemalt 2/3, kuna need asuvad vahetult elamute lĂ€heduses: âEelmisel aastal viidi kĂ”vakatte alla 12 km kruusateid, mis tĂ€hendab, et eesmĂ€rgini jĂ”uaksime selles tempos kĂŒmne aasta pĂ€rast. Iga-aastaselt tuleb hoida korras juba kĂ”vakatte alla viidud teed, ĂŒlepindamist vajab aastas kuni 40 km teid. TĂ€navate rekonstrueerimist, sh teedealuse torustiku vahetust ja sademeveesĂŒsteemide vĂ€ljaehitamist ootab 3,5 km. Uusi tĂ€navaid on vaja ehitada 1,5 km. Vallateede investeeringuteks tuleks planeerida aastas vĂ€hemalt 1 500 000 eurot, see tagaks jĂ€tkusuutliku teehoiu.
KĂ”ige suuremad probleemid valla teehoiu korraldamises on seotud eelarve ja rahaga. Nimelt ei jagu igal aastal vallaeelarves piisavalt raha ja riiklikud toetused ei vasta meie vajadustele. Laias laastus jÀÀb igal aastal ĂŒles kuni 200 000 euro eest âremondivĂ”lgaâ, mis valla viie toimimisaastaga on kasvanud 1 000 000 euroni.â
Eelmisel aastal investeeringuteks eelarvestatud 1 095 550 eurot jagunes JÔgeva vallas jÀrgmiselt: kruusateede remont 200 400 eurot, pindamised 512 000 eurot, asfaltkatte uuendamine 308 000 eurot ja projekteerimised 75 150 eurot.
PĂ€rsim hindab, et riigipoolne toetus kohalike teede parendamisse vĂ”iks olla poole suurem, kuna valla eelarveaastad ei ole vennad ja sel aastal on investeeringud teedesse viidud miinimumini. âĂhe vĂ”imalusena vĂ”iks vald otsida teede korras hoidmiseks koostööpartnereid erasektorist. Teede suuremad kasutajad on meie pĂ”llumajandus-, transpordi- ja metsandusettevĂ”tted. Samas on tegemist meie tööandjate ja maksumaksjatega, kelle eest tuleb meil omavalitsusena hoolt kanda ja avalikke teenuseid pakkuda â kohalikud teed on kĂ”ige suurema kasutusega avalik teenus ĂŒldse.
Teehoiu seisukohast on ĂŒlitĂ€htis vĂ”imalikult kiiresti saada kruusateed kĂ”vakatte alla, sest kruusateede sĂ€ilitusremont, tolmutĂ”rje ja rekonstrueerimised on pĂ€ris kulukad ettevĂ”tmised. KokkuvĂ”ttes vĂ”ib öelda, et vallateede hea seisundi sĂ€ilitamiseks tuleb igal aastal investeerida. Kui jÀÀb kasvĂ”i ĂŒks aasta vahele, on selle mĂ”ju tuntav mitmel jĂ€rgmisel aastal. JĂ€rjepidevus on ÀÀrmiselt tĂ€htis nii KOV-i kui ka riigi rahastuse mĂ”ttes,â selgitab ta.
Vaja oleks erinevaid toetusmeetmeid
Tartu vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Kadi Kukk ĂŒtleb, et vastavalt teeregistri andmetele on Tartu vallas 296 km teid ja 71 km tĂ€navaid.
âTartu vald piirneb linnaga, linna ÀÀrses osas toimub kiire arendus tegevus, mistĂ”ttu ehitatakse pidevalt juurde uusi teid ja kĂ”nni teid. Siiski on suur osa teedest kruusakattega. EesmĂ€rk on mustkattega teede osakaalu suurendamine ja kergliiklusteede rajamine, seda nii linnaÀÀrsetes piirkondades kui ka hajaasustusaladel. Pidevalt on kruusateedel suurenenud tolmutĂ”rje osakaal, sellel aastal tehakse seda u 45 km,â rÀÀgib ta.
Tartu valla teehoiukavas 2023â2025 on 2023. aastal pindamiseks ja teede ehituseks ette nĂ€htud u 1,1 miljonit eurot. Lisaks on veel kulud teede hooldusele, millest mĂ€rkimisvÀÀrse osa moodustab talvine teehooldus (lume lĂŒkkamine ja libedustĂ”rje).
Ka Kukk kinnitab, et riigipoolne toetus peaks olema suurem: âAbiks oleksid erinevad riigi pakutud toetusmeetmed, teede ehitamine ja korrashoid on igal juhul kulukas tegevus.â
logistika
turundus
graaïŹline disain
ïŹnantsjuhtimine
veebitehnoloogiad
personalijuhtimine
kvaliteedijuhtimine
hotelli- ja restoraniettevÔtlus tarkvaraarendus ja ettevÔtlus infotehnoloogia juhtimine loovus ja Àriinnovatsioon arvutimÀngude disain ja arendus
inimressursside juhtimine
ïŹnantslahenduste juhtimine rahvusvaheline Ă€rijuhtimine
Logistikasektoris on kĂŒll palju vabu töökohti, kuid mitte igal alal ja igal pool. Töökuulutusi vaadates veonduseslaonduses siiski pikalt tööd otsima ei pea.
ristteel, kuid hetkel on sektoris nĂ€ha vĂ€ikest seisakut,â arutleb ta.
Lauri Kool nendib viimaste aastate andmete pÔhjal, et just eelmisel aastal oli registreeritud töötute seas varasemate aastatega vÔrreldes rohkem logistikasektorist tulnud inimesi. Muutus pole vÀga suur, kuid siiski mÀrgatav. Kui 2020. ja 2021. aastal tuli logistika vallast aastas töötukassasse umbes 500 inimest, siis 2022. aastal kasvas nende arv 600-ni. Samuti on veidi kasvanud selliste töötute arv, kes on koolis omandanud transpordi ja logistika eriala.
Eestis koostab pikemaid tööjÔuprognoose Kutsekoda ja neid nimetatakse OSKA uuringuteks. Lo-
gistikavaldkonda uuriti aastal 2018, seega ei ole selle prognoosi tulemused viimaste aastate muutuste tÔttu kuigi realistlikud.
Eelmisel nĂ€dalal tutvustas Kutsekoda aga vĂ€rsket ĂŒldprognoosi aastani 2031, kus mainiti Ă€ra ka logistikaspetsialistide valdkond. Selle uuringu jĂ€rgi on meil 13 750 logistikaspetsialisti ja lĂ€hema kĂŒmne aasta jooksul vajadus nende jĂ€rele oluliselt ei kasva ega kahane. Uued logistikud vahetavad kĂŒll vĂ€lja pensionile minejad, kuid suuremat tööjĂ”uvajaduse hĂŒpet see prognoos ei nĂ€ita.
COVID-19 mĂ”jude eriuuringus hinnati kriisist tingitud ĂŒhiskondlike ja majanduslike muutuste mĂ”ju tööturule. Leiti, et enamikus OSKA valdkondades 5â10 aasta vaates prognoositud tööhĂ”ivemuutuse suund kehtib, ent kriisis vĂ”imendunud trendide taustal (digitaliseerimine, automatiseerimine, rohepööre) saab osa prognoositud hĂ”ivemuutustest teoks kiiremini ja jĂ”ulisemalt. Majutuse ja reisikorralduse, transpordi, kultuuri,
metsanduse ja puidutööstuse ning arvestusala ametikohtadel peeti vÔimalikuks hÔive vÀhenemist.
Logistika sÔltub paljus tööstusest
Eesti Panga vĂ€rske analĂŒĂŒs toob samuti vĂ€lja, et pehmelt vĂ€ljendudes on logistikasektoris seisak ning see on seotud töötleva tööstuse probleemidega.
âMöödunud aasta teine pool kujunes Eesti eksportööridele keerukaks. Aasta vĂ€ltel pidurdasid eksporti energiakandjate ja toormete hinnakasv, sĂ”ja mĂ”ju ja nĂ”udluse kahanemine. Tugev oli ka hinnakonkurents vĂ€listurgudel. Ebakindlus majanduses hoiab Eesti ettevĂ”tjate ootused tuleviku suhtes endiselt pessimistlikud; enim ollakse mures konkurentsivĂ”ime pĂ€rast.
Maksebilansi andmetel suurenes kaupade ja teenuste eksport möödunud aasta neljandas kvartalis aastatagusega vÔrreldes 10% ning import 21%. Kuigi vÀliskaubandus eurodes mÔÔdetuna kasvas, on kasvu taga endiselt kiire hinnakasv, mis omakorda tulenes kallinenud energiakandjate ja ka toormehindadest.
Eesti kaubanduspartnerite nÔudlus oli möödunud aasta lÔpus madalseisus ning see mÔjutas enim just Eesti töötleva tööstuse ettevÔtete eksporti. Kaubaeksport kasvas neljandas kvartalis 8,9%, aga kui vÔtta
arvesse hinnakasvu, oli siiski languses. VÔrreldes aasta varasemaga oli kokku tÔmbunud enamiku suuremate kaubagruppide eksport. Kasvu panustasid kÔige rohkem masinate ja seadmete ning toiduainete vÀljavedu.
Eelmise aasta impordile avaldasid mĂ”ju nii nĂ”udluse ĂŒldine vĂ€henemine kui ka sanktsioonide rakendamine kaubavahetusele Venemaaga. Kaupade impordi kĂ€ive oli neljandas kvartalis ligi 20% suurem kui aasta varem, kuid enamik sellest nĂ€itajast tuli hinnatĂ”usust ning tegelikult kaupade sisseveo maht kahanes. ImpordikĂ€ibe kasvu panustas mineraalsete toodete, masinate ja seadmete ning sĂ”idukite sissevedu,â kirjeldab olukorda Eesti Panga ökonomist Mari Relli.
EttevÔtjad muretsevad konkurentsivÔime pÀrast
Mari Relli sĂ”nul jĂ€tkas teenuste eksport kĂŒll neljandas kvartalis kasvu, kuid ka siin oli mĂ€rgata kasvu aeglustumist.
âTeenuste eksport kasvas maksebilansi andmetel jooksevhinnas aastatagusega vĂ”rreldes 12%. OotuspĂ€raselt on kokku tĂ”mbunud veoteenuste eksport, mis oli aasta viimases kvartalis vĂ€ikeses languses. Seda valdkonda mĂ”jutas nĂ”udluse vĂ€henemine ning ka Venemaaga seotud kaubavahetuse kahanemine. Eelmise aasta teises pooles hoogustus reisiteenuste kasv, mis pole kĂŒll jĂ”udnud veel pĂ€ris pandeemiaeelsele tasemele. Endiselt annavad mĂ€rkimisvÀÀrse panuse teenuste eksporti telekommunikatsiooni- ja arvutiteenused ning muud Ă€riteenused.
Jooksevkonto saldo oli neljandas kvartalis 0,5% suuruses puudujÀÀgis SKP-st. Jooksevkontot toetas teenuste saldo ĂŒlejÀÀk. Kaupade saldo puudujÀÀk oli varasemate kvartalitega vĂ”rreldes suurem ning seda mĂ”jutas mineraalsete kĂŒtuste sisseveo suurenemine ning elektriseadmete vĂ€ljaveo vĂ€henemine.
Kuigi kĂ€esoleva aasta alguses ettevĂ”tjate hinnangud majandusolukorrale eelmise aasta lĂ”puga vĂ”rreldes pisut paranesid, on ette vĂ”tjate ootused tuleviku suhtes endiselt vĂ€ga pessimistlikud. Eesti ettevĂ”tjad on mures eelkĂ”ige oma konkurentsivĂ”ime pĂ€rast nii Euroopas kui ka vĂ€listurgudel,â kirjeldab Relli.
Eesti ettevÔtjad on mures eelkÔige oma konkurentsivÔime pÀrast nii Euroopas kui ka vÀlisturgudel.
ON LEVINUD MĂĂT, et roostekaitse töötlust saab teha vaid soojal aastaajal. NII SEE EI OLE, töötlusi tehakse igal aastaajal ja iga ilmaga, selleks on professionaalne ja soe töökoda.
Roostekaitse Keskus pakub sĂ”idukitele roostekaitsetöötlust, mis kaitseb autot, hoiab korras masina vĂ€limuse ja sÀÀstab nii ka autoomaniku raha, mis kuluks muidu remondile. Lisaks sĂ€ilib paremini auto vĂ€rvkate, tĂ€nu millele tagatakse sĂ”iduki parem vĂ€limus pikemaks ajaks. Seega vĂ”ib roostevaba sĂ”iduki mĂŒĂŒmisel kĂŒsida kĂ”rgemat hinda ning suureneb tĂ”enĂ€osus mĂŒĂŒa masinat ilma allahindluseta. Avalik saladus on, et mida uuem auto, seda Ă”hem plekk ning kiiremini tekib rooste ja ka lĂ€bivad roosteaugud. Eriti tĂ€helepanelik tuleks olla Aasia pĂ€ritolu autode puhul.
Ăks pĂ”hjus, miks autod hakkavad roostetama, tuleneb meie kliimavööndist. Temperatuuride erinevused ĂŒhes ööpĂ€evas ja ka aastaaegade lĂ”ikes on vĂ€ga suured, mistĂ”ttu tekib auto kere ÔÔnsustesse kondensatsioonivesi. Teine kurja juur on talviti teedele puistatav sool, mis paneb autod pĂ”hja alt kiiresti korrodeeruma. Samuti kiirendavad talvist korrosiooni sageli autoomanikud, kes viivad oma neljarattalise ööseks kĂŒttega garaaĆŸi. KĂ”ige ebatervislikum autole ja rahakotile on hoida autot köetavas garaaĆŸis, eriti majaaluses garaaĆŸis, kus jĂ€tab soojuse kĂ”rval soovida ka ventilatsioon.
NÔukogude ajal tegi iga mees ise oma autole roostetÔrjet. Selleks kasutati aga tervist kahjustavaid aineid, mis
olid vÀga ebameeldiva lÔhnaga. TÀnapÀeval ei ole vaja seda karta, sest Roostekaitse Keskuses kasutatavad ained ei haise ja on loodussÔbralikud. PÀrast aine pealekandmist kinnitub kaitseaine sÔiduki metallist pindadele ning selle tulemusena tekitatakse pindadele kaitsekiht. Kaitsekiht tÔrjub niiskust ja takistab otsekontakti vee ja metalli vahel. Selle tulemusena ei toimu korrosiooni tekkimiseks vajalikku keemilist reaktsiooni.
Roostekaitse Keskuses pakutakse Rootsist pĂ€rit DINITROLi korrosioonikaitsetöötlusi, millel on oma valdkonnas 79 aasta pikkune kogemus. Töötlused kestavad tavaliselt terve pĂ€eva, tĂ€pne aeg sĂ”ltub auto mudelist. Alguses pestakse auto pĂ”hi korralikult puhtaks, vĂ”etakse lahti pĂ”hja katted ja logarid. PĂ€rast pesu pihustavad tehnikud ĂŒle amortisaatorite kinnitusplaadid, rattakoopad ja sisemised tiivaÀÀred. Nii on kogu rattakoobaste piirkond kaitstud. Töötlusel kasutatakse spetsiaalseid pihusteid, millega töödeldakse kogu sĂ”iduki alumist osa, pöörates eriti tĂ€helepanu suletud ja eraldatud pindadele, kaasa arvatud kĂŒtusepaagi ĂŒlemisele osale, millele paljud roostekaitse ïżœirmad ligi ei pÀÀse. KĂ”iki keredetaile töödeldakse seestpoolt, kaitstes neid korrosiooni eest. Sealhulgas tehakse seda ustele, esi- ja tagatiibadele, tagaluugile, kapotile ja kĂŒljekarpidele. Vajaduse korral eemaldatakse autol ka tagatuled, et pÀÀseda ligi sĂ”iduki tagumistele paneelidele.
Lisaks baastöötlusele tehakse Roostekaitse Keskuses ka Dinitroli kivikaitse vahatöötlust, mille kĂ€igus kaetakse auto pĂ”hi ning rattakoopad paksu ja vastupidava vahakihiga. See töötlus sarnaneb ĂŒldtuntud mastiksiga auto pĂ”hja kaitsmisele.
Erinevus tuleneb sellest, et mastiks on jÀik ja sinna tekivad silmale nÀhtamatud mikropraod, mille alla tekib kondensatsioonivesi ja nii tekib ka mastiksikoha alla ikkagi roostetus. Dinitroli töötlus pÔhineb vahal, mis on elastne ja ei pragune.
Roostekaitse töötlust tehakse nii uutele ja kasutatud autodele kui ka uunikumidele. Tihti jĂ€etakse auto kere ja pĂ”hi hooldamata, sest inimesed ei vaata oma auto pĂ”hja alla ega tea, mis seal toimub. Kasutatud auto ostmisel ei uurita auto pĂ”hja ega pöörata piisavalt tĂ€helepanu masina kereÔÔnsustele. Ăldjuhul on kasutatud autod juba roostekahjustustega, eriti auto, mis on ostetud uuena Baltikumist ja Skandinaaviast.
Asume: Savi 36, PĂ€rnu 80047
Telefon: +372 444 0018
E-post: info@roostekaitsekeskus.ee www.roostekaitsekeskus.ee
Oleme avatud: EâR 8.00â18.00
NĂ”udepĂ”hine ĂŒhistransport on esialgu katsetamisfaasis. Kiirelt sellele ĂŒle minna ei saa, sest riik on seotud erinevate avaliku teenindamise lepingutega.
NĂ”udepĂ”hine ĂŒhistransport tĂ€hendab reisijatevedu, mis ei jĂ€rgi fikseeritud marsruuti vĂ”i ajakava, vaid vedu korraldatakse vastavalt inimeste tellimustele. SĂ”ite planeerides sobitatakse vĂ”imalikult paljude inimeste sĂ”idusoovid ja sĂ”iduplaan koostatakse iga kord nende pĂ”hjal.
âTĂ€na oleme olukorras, kus riigi kulud maakondlikule ĂŒhistranspordile kasvavad, aga reisijate arv kaasa ei tule. PĂ”hjus on tihti selles, et vĂ€ikestes ja hĂ”redalt asustatud kohtades kĂ€ib ĂŒhistransport harva ning sĂ”it lĂ€himasse keskusesse vĂ”ib vĂ”rreldes autosĂ”iduga kesta oluliselt kauem,â rÀÀgib majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Ministri sĂ”nul vĂ”iks pikas perspektiivis olla lahendus senise maakondliku liinivĂ”rgu ĂŒmberkorraldamine kahetasandilise mudeliga â liinivĂ”rgu selgrooks olev lihtne ja selge pĂ”hiliinide vĂ”rk, mida tĂ€iendavad nĂ”udepĂ”hised liinid.
âNĂ”udepĂ”hist ĂŒhistransporti on otstarbekas katsetada Saaremaal âkohas, kus on valmidus ja tahe selle rakendamiseks. Osaliselt on selle toi-
mimist seal juba ka varasemalt proovitud,â lisab ta.
Katseprojekti hind on 100 000 eurot aastas
Saaremaa kohta on transpordiamet koostöös kohaliku omavalitsusega vĂ€lja töötanud esialgsed nĂ”udepĂ”histe ja pĂ”hiliinide koostoime pĂ”himĂ”tted, mida oleks vĂ”imalik hakata ellu viima 2023. aasta teisest poolaastast. Teiste maakondade liinivĂ”rgu vĂ”imaliku ĂŒlesehituse kohta on tehtud esialgsed liinivĂ”rkude modelleerimised ja sĂ”ltuvalt Saaremaa nĂ”udepĂ”hise ĂŒhistranspordi kĂ€ivitamise tulemustest ning kogemustest saaks sama pĂ”himĂ”ttega ĂŒhistransporditeenust laiendada ĂŒle-eestiliselt.
Kiire ja laialdane ĂŒleminek nĂ”udepĂ”hisele ĂŒhistranspordile pole ĂŒleriigiliselt aga vĂ”imalik, sest reisijateveoks on sĂ”lmitud kĂŒmneid erineva kestusega avaliku teenindamise lepinguid. Lisaks on vedajad vĂ”tnud pikaajalisi rahalisi kohustusi ehk soetanud veeremi, mis on mĂ”eldud praeguse liinivĂ”rgu teenindamiseks.
Katseprojekti rakendamine Saaremaal eeldab esialgsetel hinnangu-
tel lisaks senisele riigieelarvelisele toetusele liinivĂ”rgu toimimiseks veel tĂ€iendavalt u 100 000 eurot aastas. See kaetakse riigieelarves ĂŒhistranspordi korraldamiseks ettenĂ€htud toetustest.
PĂ€rnumaa alustas arendust sotsiaaltranspordist
NĂ”udepĂ”hise transpordi mudel on kasutusel ka nĂ€iteks PĂ€rnumaal, kus seda rakendatakse sotsiaaltranspordis. PĂ€rnumaa ĂŒhistranspordikeskuse juhataja Andrus KĂ€rpuk hindab, et tehniliselt saaks sama lahenduse ĂŒle viia ka sotsiaalabi mittevajavatele klientidele.
âKohe alguses tegime selgeks, et sotsiaaltransport on sisuliselt nĂ”udepĂ”hine ĂŒhistransport. Selle arendamisest rÀÀgitakse aga aastast aastasse jĂ€rjest rohkem. Muide, âsotsiaalneâ on teisiti öeldes âĂŒhiskondlikâ. Isegi keeleliselt on sotsiaaltransport ja ĂŒhiskondlik transport sĂŒnonĂŒĂŒmid. Tegemist ei ole aga lihtsalt sĂ”namĂ€nguga, vaid sĂŒnergiale viitava tulevikuvĂ”imalusega. Kahe samasuguse sĂŒsteemi asemel on mĂ”istlik arendada ĂŒht universaalset,â selgitab ta.
lennutajate jaoks kohustus kooskĂ”lastada oma lennud transpordiametis, kĂŒll aga peavad nad jĂ€rgima piiranguid teatud aladel, mida vĂ”ib nĂ€ha Lennuliiklusteeninduse
Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Shutterstock
âKooskĂ”lastuskohustus kaob, kuna uute alade kehtestamisel on erinevaid riske eelnevalt pĂ”hjalikult analĂŒĂŒsitud ning sellest tulenevalt on alades sĂ€testatud reeglid, et lennutamine toimuks ohutult,â selgitab transpordiameti lennutegevuse ĂŒksuse mehitamata Ă”husĂ”idukite juhtivinspektor Mait RÔÔmus. Seni tuli saata kooskĂ”lastustaotlus trans-
pordiametile vĂ€hemalt kolm tööpĂ€eva enne kavandatavat lendu, mis oli drooni kaugpiloodile vĂ€ga tĂŒlikas.
PÀris vabaks lendamine droonilennutajatele siiski ei muutu ning pilootidel tuleb vast loodud kaardirakendusest Estonian Drone Map vaadata Ôhuruumis kehtestatud alalistes geograafilistes piirkondades nende alade kohta kÀivat lisainformatsiooni ja lendamise tingimusi.
âMĂ”nes asukohas on lennutajal nĂ€i-
teks kohustus saada enne lendu kas lennujuhtimisĂŒksuse luba vĂ”i teavitada lennuvĂ€lja lennuinfoteeninduse ĂŒksust oma tegevusest,â lisab Lennuliiklusteeninduse AS-i Ă€riarenduse osakonna projektijuht Madis Prink.
NÔuete jÀrgimine on oluline
Droonilennutamise eelduseks on, et mehitamata Ă”husĂ”iduki kĂ€itaja on end lennuohutuse jĂ€relevalve infosĂŒsteemis (LOIS) kĂ€itajaks registreerinud, jĂ€rgib avatud kategooria lennutamise reegleid ja arvestab kaardirakenduses kuvatavate piirangutega. Need piirangud vĂ”ivad olla seotud nĂ€iteks ala horisontaalsete vĂ”i vertikaalsete piiridega vĂ”i kohustusega helistada vastutavale lennuliiklusteeninduse ĂŒksusele.
âLendu alustades tuleb alati kontrollida alas kehtivat kĂ”rguspiirangut, ala lateraalset ulatust ja teisi
reegleid. NĂ”uete jĂ€rgimine on oluline, et sĂ€ilitada lennuohutuse taset, mis omakorda tagab meile kĂ”igile ohutu keskkonna,â paneb Mait RÔÔmus droonipilootidele sĂŒdamele. Madis Pringi sĂ”nul muudavad kaardirakenduses kuvatavad geograafilised alad oluliselt lihtsamaks nii droonipilootide kui ka lennujuhtimisĂŒksuse töö. âEnamik lende ei vaja enam lennueelset koordineerimist, transpordiameti kooskĂ”lastust vajavad vaid erikategoorias toimuvad mehitamata lennud. Teatud tingimustes tuleb siiski kĂŒsida luba enne lennutegevuse alustamist vastutavalt
Drooni vÔi muu mehitamata ÔhusÔiduki lennutamisel
tuleb jÀrgida kaardirakenduses nÀidatud piiranguid.
Tallinna piirkonnas kehtivad mÔned eritingimused
Drooni vÔi muu mehitamata ÔhusÔiduki lennutamisel tuleb jÀrgida kaardirakenduses nÀidatud piiranguid, mis kehtivad aladel ööpÀev ringi. Kui soovite lennata kÔrguspiirist kÔrgemal vÔi vabana muudest avatud kategooria reeglitest, peab teil olema erikategooria kÀitamisluba.
Tallinna lÀhialas asuvad ka mitmed kopteriplatsid, mille lÀhedal kehtivad lendamiseks eraldi tingimused. Kaardirakenduses mÀrgistatud kopteriplatside lÀheduses peab kaugpiloot teavitama mehitamata ÔhusÔiduki lennust Tallinna Torni lennujuhti (tel 625 8260). KÔik teavitamiskohustuslikud alad leiate kaardirakendusest.
Lisaks on Tallinna lÀhialas julgeoleku tagamisega seotud piirkondi, mis on kaardirakenduses tÀhistatud pruuni vÀrviga ja mille kohta on vÔimalik leida lisainfot, kui vajutate kaardirakenduses vastava ala peale.
Lennujaama vahetus lÀheduses on edaspidi vÔimalik lennata vaid erikategooria kÀitamisloa olemasolul. See ala on vÔimalik leida kaardirakendusest maksimaalse kÔrguspiiranguga 0 meetrit.
Drooni lennutaja ehk kÀitaja peab Tallinna Torni lennujuhti (tel 625 8260) teavitama kohe, kui mehitamata ÔhusÔidukiga on side kadunud ja see lendab kontrollimatult.
Allikas: Transpordiamet
lennujuhtimisĂŒksuselt ja seda infot hakkavadki kasutajad kaardirakenduses nĂ€gema,â selgitab ta.
âMehitamata lennuliikluse korraldamise sĂŒsteemide ehk U-space'i arendamisega tegeleme lennuliiklusteeninduses igapĂ€evaselt ja tulevikus tĂ€iustub kasutajarakendus droonilennutajatele veelgi, muu hulgas lisandub ka funktsionaalsus lennueelse loa taotlemiseks. EesmĂ€rk on muuta kogu sĂŒsteem vĂ”imalikult kasutajasĂ”bralikuks ja seda kĂ”ike lennuohutust silmas pidades,â lisab Prink.
Lennupiirangute alad
Drooni lennutamiseks on endiselt vaja luba taotleda 2022. aasta sĂŒgisel julgeoleku, turvalisuse ja keskkonnakaitse eesmĂ€rgil vabariigi valitsuse korraldusega kehtestatud alades. Lennupiirangud kehtivad looduskaitsealadel, politsei- ja piirivalveameti seatud aladel, nĂ€iteks riigipiiri lĂ€heduses, ning turvalisuse ja julgeoleku eesmĂ€rgil kehtestatud aladel erinevate kaitseministeeriumi ja justiitsministeeriumi valitsemisala objektide kohal.
Geograafilised piirkonnad on mÀrgitud uuele droonilennutajatele mÔeldud kaardirakendusele, mille leiab aadressilt https://aim.eans.ee/ droonikaart. Rakendusest leiab lisaks aladele ka neis lendamiseks vajaliku loa andva asutuse kontaktandmed. Uus kaardirakendus on informatiivne ning kuvab vaid alalisi geograafilisi piirkondasid. VÔimalike ajutiste lennupiirangute kohta seal infot ei ole. Seega jÀÀb kÀitajale ja kaugpiloodile siiski
seadusest tulenev kohustus kontrollida enne lennutegevuse alustamist NOTAM-i (Notice to Airman) infot lehekĂŒljelt aim.eans.ee ja jĂ€lgida ajutiste lennupiirangute kehtestamist.
Uus kaardirakendus asendab droonilennutajate hulgas seni kasutusel olnud populaarset drooniÀppi (drooni.app).
Droonikasutajate vastakas suhtumine
Siinkirjutaja uuris sÔprus konna droonikasutajatelt, mida nemad droonikasutuse reeglitest arvavad. KÔik on n-ö hobilennutajad ja -pildistajad.
Arvamused on kĂŒllalt erinevad: kui ĂŒks kasutaja leiab, et reeglid on kohati isegi liiga lĂ”dvad, siis teine vĂ€idab, et droonikasutajad upuvad kantseliitlikku bĂŒrokraatiasse, kui soovivad kĂ”ike Ă”igesti teha.
âVĂ”rreldes varasema iga lennu kooskĂ”lastamisega lennundusametis, on uute muudatuste jĂ€rgi lihtsam kĂŒll vaid kaardirakenduses olevaid piiranguid jĂ€lgida ja neis lubatud kohtades lennutada,â kommenteerib ĂŒks kasutaja.
Teine aga mÀrgib, et reeglistik on endiselt liiga tihe ning sÔnastus kohati suisa arusaamatu.
âAmetnikud eeldavad, et droonilennutajad peavad teadma kĂ”iki lendamisega seotud termineid. NĂ€iteks mis on NOTAM-i teated jne,â pahandab ta ning kinnitab, et ka droonikasutaja eksam on liiga keeruline.
âBĂŒrokraatia on meeletu, reeglid on segased ja neid muudetakse kogu aeg. Isegi lennutamist lubavad/keelavad kaardid on arusaamatud ja ebatĂ€psed,â jagub pahameelt veelgi.
Samas nĂ€eb ĂŒks kasutaja hoopis seda, et reeglid ja jĂ€relevalve vĂ”iksid olla tĂ”husamad, sest praegust olukorda arvestades vĂ”ivad droonid kĂ€tkeda ka julgeolekuohtu.
 Mehitamata Ă”husĂ”iduk on Ă”husĂ”iduk, mis lendab vĂ”i on projekteeritud lendamiseks autonoomselt vĂ”i kaugjuhtimisel nii, et selle pardal ei ole pilooti. Palju kasutatakse ka mĂ”istet âmehitamata Ă”husĂ”iduki sĂŒsteemâ (UAS), mis viitab mehitamata Ă”husĂ”idukile ja kĂ”ikidele muudele selle juhtimiseks ning lennutamiseks kasutatavatele kaugjuhtimisseadmetele.
Kaugjuhitava mehitamata Ă”husĂ”iduki sĂŒsteem (RPAS) on UASÂi alamkategooria, mis hĂ”lmab nii RPASÂe kui ka tĂ€ielikult autonoomseid UASÂe. TĂ€ielikult autonoomne UAS lendab tĂ€iesti ise piloodi sekkumiseta.
MĂ€nguasi (TOY)
 Osa droone klassifitseeruvad ka mĂ€nguasjade alla. Need on ĂŒldjuhul tooted, mis on vĂ€lja töötatud vĂ”i mĂ”eldud mĂ€ngimiseks lastele ja on kooskĂ”las mĂ€nguasjade direktiiviga 2009/48/EĂ. Drooni vastavust sellele direktiivile deklareeritakse Euroopa Liidu vastavusdeklaratsioonis.
Tootjad lisavad ĂŒldjuhul vĂ”imaliku segaduse vĂ€ltimiseks oma tootele (pakend, kasutusjuhend) selge mĂ€rke selle kohta, kas tegemist on mĂ€nguasjaga vĂ”i mitte.
Kui on kahtlus, kas tegemist on mÀnguasjaga vÔi mitte, hindavad turujÀrelevalveasutused (TTJA) toodet mitmete erinevate omaduste alusel.
 Autonoomne droon on sÔiduk, mis suudab ohutult lennata piloodi sekkumiseta. Sellised droonid lendavad tehisintellekti abil, mis vÔimaldab sel toime tulla igasuguste ettenÀgematute ja ettearvamatute olukordadega.
 See erineb automaatsest lennutegevusest, kus droon lendab marsruuti mööda, mille drooni lennutaja on enne lennu alustamist ette mÀÀranud. Selle puhul on oluline, et kaugpiloot saaks ettenĂ€gematu sĂŒndmuse korral iga hetk sekkuda.
Kui automaatsed droonid on lubatud kĂ”ikides mehitamata Ă”husĂ”idukite sĂŒsteemide kĂ€itamise kategooriates, siis autonoomsete droonidega avatud kategoorias lennata ei ole lubatud.
Allikas: Transpordiamet
Reeglistik on endiselt liiga tihe ning sÔnastus kohati suisa arusaamatu.
Iga ettevĂ”te vĂ”ib ĂŒhel vĂ”i teisel hetkel vajada vĂ€ikest rahasĂŒsti, aga pankadega asjade ajamine vĂ”ib osutuda tihti ajanĂ”udlikuks ja keeruliseks. Mis oleks, kui saaks kuskilt sama usaldusvÀÀrseid teenuseid, aga tegutsemine oleks tunduvalt kiirem ja lihtsam?
SME Finance tÀpselt selline koht ongi!
eie Ă€rimudel on pankade omast tĂ€iesti erinev,â selgitab Eesti ettevĂ”tte tegevjuht Reelika SĂ”nitsar. âOleme oma ala professionaalid omamata piiranguid, mis pankadele kehtivad. Pangandussektor jÀÀb nende tĂ”ttu sageli konservatiivseks, pakkudes ainult standardseid teenuseid rangete tingimuste ja piirangutega. Meie eesmĂ€rk on olla ettevĂ”tetele kiire, usaldusvÀÀrne ning paindlik partner. LĂ€heneme kĂ”igile vĂ€ljakutsetele kliendikeskselt.â
SME Finance on pangandusvÀlise finantseerimise liider Baltikumis, omades esindusi Eestis, LÀtis, Leedus ja Soomes. Koostööd tehakse klientidega kogu Euroopas, rahastades ostjate arveid kogu maailmas.
SME Financeâis töötab pikaajalise finantssektori kogemusega professionaalide meeskond, kelle eesmĂ€rk on aidata vĂ€ikese ja keskmise suurusega ettevĂ”tetel kasvada. âEestis tegutseme praeguseks aasta, kuid Leedus tegutseme alates 2016. aastast. Oleme kiiresti tĂ”usnud Balti riikide pangandusvĂ€lise finantseerimise turuliidriks, rahastades praeguseks ettevĂ”tteid juba kuni 5 miljoni euro ulatuses.â
Progressiivne ettevÔte teeb palju koostööd just vÀikeste ja keskmise suurusega ettevÔtetega, kes vajavad individuaalseid lahendusi, mis aitavad turule siseneda, olla seal
âMpaindlikumad ning omada paremat lĂ€birÀÀkimispositsiooni tarnijate ja partneritega.
Mis on SME Financeâi edu saladus? Ehk see, et loorberitele pole puhkama jÀÀdud ja iga pĂ€ev töötatakse selle nimel, et pidevalt ajaga kaasas kĂ€ia ja sellest eeski olla. Pidevalt arendatakse ettevĂ”tetele uuenduslikke rahastamisvĂ”imalusi. âMeil on ambitsioonikad ideed ning me pingutame selle nimel, et teenida klientide, partnerite ja ka konkurentide tunnustus!â nendib SĂ”nitsar.
Ei mingeid takistusi ega piire!
EttevÔte pakub laenu alates 5000 eurost kuni 5 miljoni euroni. Liisinguga aidatakse sÔidukitest seadmeteni ning pÔllupidaja saab abi kÔigega alates seemnetest ja vÀetisest kuni töötasudeni vÀlja. KÔike seda tunduvalt lihtsamalt ja kiiremini kui nÀiteks pangas.
âOleme lahendustele orienteeritud. Alati tasub kĂŒsida finantseerimist enda Ă€ranĂ€gemise jĂ€rgi. Eks siis koostöös vaatame, kui lĂ€hedale teie unistusele vĂ”imalik jĂ”uda on. Kui me ei saa ka pakkuda tĂ€pipealt seda, mis alguses mĂ”ttes oli, siis suudame kindlasti teha parima pakkumise, mis olemasolevate tingimuste juures vĂ”imalik,â selgitab ettevĂ”tte Eesti juht.
âSaame teha nii kiireid otsuseid ĂŒhe pĂ€eva jooksul kui ka jĂ”uda erinevate komplekssemate lahendusteni. Oluline on, et iga klient jĂ”uaks lĂ”puks rahuldust pakkuva tulemuseni!â
5 HEAD PĂHJUST, miks valida SME Finance:
 Lai toodete valik â Ă€rilaen, faktooring, liising, kĂ€ibepĂ”hine finantseerimine â kĂ”ik ĂŒhest kohast!
 Kuni 100 000 eurosele taotlusele on vĂ”imalik nii vastus kui ka otsus saada vaid ĂŒhe pĂ€evaga ja töö kĂ€ib selle nimel, et lĂ€hikuudel saabuks nimetatud summas otsus juba automaatselt!
 Kuni 25 000 eurot on vÔimalik lisatagatiseta laenata!
 Teeme koostööd selliste vÀÀrikate ettevÔtetega nagu KredEx, Atradius, Coface, Kaup24, Allianz jt.
 Kodulehel on kÔik selgelt kategooriate kaupa vÀlja toodud, ankeedid kergesti leitavad ning tÀidetavad.
Transpordiameti lĂ€bi viidud seire tulemustest selgub, et metsloomad on ĂŒle suurte maanteede rajatud ökoduktid omaks vĂ”tnud ning iga aastaga kasutab neid ĂŒha rohkem ulukeid.
âRÔÔmustav on tĂ”deda, et ökoduktid kujunevad ajapikku ulukite elupaikade loomulikuks osaks, mida kasutatakse nii toitumis- kui ka puhkepaigana,â rÀÀgib transpordiameti keskkonnakorralduse juht Villu LĂŒkk. Samas paneb ta inimestele sĂŒdamele, et ökoduktid on rajatud ikkagi metsloomadele ning inimestel sinna asja ei peaks olema. âLiikumine rajatistel nii jala kui ka maastikusĂ”idukiga ei ole aktsepteeritav, kui tegemist ei ole just kombineeritud lahendusega, nagu Kohatu ökodukt.â
Ăkodukti kasutavad ka suurulukid
VĂ”rreldes Eesti esimese, Kolu ökodukti esmaseirega (2015â2016) nĂ€itas jĂ€tkuseire positiivseid tulemusi. Rajatise kasutajate seas on kahekordistunud suurulukite osakaal, eelkĂ”ige tĂ€nu metskitsele. Oluliselt on vĂ€henenud koduloomade ja inimeste liikumine. Ăkodukti kasutavad peaaegu kĂ”ik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad liigid. 2021. aasta suvel registreeriti esmakordselt pĂ”dra ĂŒletused Kolu ökoduktil, ĂŒhtekokku kasutasid pĂ”drad seire jooksul ökodukti 20 korral. Kuigi pĂ”trade ĂŒletused on sesoonsed ja ebaregulaarsed, vĂ”ib LĂŒkki sĂ”nul siiski vĂ€ita, et loomad on rajatise
ĂŒhendusena omaks vĂ”tnud ega pelga seda.
Eestis jĂ€rjekorras teisena valminud PĂ€rnu maanteel asuva Kohatu ökodukti tuleb LĂŒkki kinnitusel vaatamata sagedasele inimtegevusele samuti hinnata efektiivseks ulukirajatiseks. Esmaseire ajal kasutasid seda ĂŒlepÀÀsuna kĂ”ik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad liigid. Seejuures vĂ”tsid pĂ”drad ja metssead rajatise regulaarselt kasutusele. Erinevalt Kolust puudusid Kohatu ökoduktil hulkuvad koduloomad sootuks. See nĂ€itab, et ökodukti ĂŒmbritseval elupaigal on tugev mĂ”ju selle kasutamisele erinevate liikide poolt.
TallinnâTartuâVĂ”ruâLuhamaa maantee km 40â64,1 KoseâVÔÔbu tee-
lĂ”igu RÔÔsa ja NĂ”mmeri ökoduktide kasutatavuse esmaseire nĂ€itas, et lĂ€bipÀÀsud on hĂ€sti Ă”nnestunud ja ulukid on need vĂ€ga ruttu pĂ€rast valmimist omaks vĂ”tnud. MĂ”lemat ökodukti kasutavad kĂ”ik piirkonna suurulukid, seejuures on pĂ”trade liikumissagedus nii RÔÔsa kui ka NĂ”mmeri ökoduktil oluliselt suurem kui Eestis varem valminud ökoduktidel. NĂ”mmeri ökodukti kasutavad korrapĂ€raselt ka karud. Teistel ökoduktidel on karude ĂŒletused olnud pigem juhuslikud.
Seiret toimetasid loodusuurijad 2022. aasta lĂ”pu seisuga oli Eesti 2+2 ristlĂ”ikega teedele rajatud ĂŒhtekokku viis ökodukti ja kolm suurulukitunnelit, mis ĂŒhendavad elupaiku ja vĂ”imaldavad rohevĂ”rgustikul toimida vaatamata olulistele barjÀÀridele, milleks suure liiklussagedusega teed on.
Nelja ökodukti osas viis transpordiamet aastatel 2020â2022 lĂ€bi seire rajatiste toimivuse hindamiseks.
Kahe aasta vĂ€ltel vaadeldi loomade liikumist ĂŒle Kolu ökodukti (valminud 2013) TallinnaâTartu maanteel ja ĂŒle Kohatu ökodukti (2017) TallinnaâPĂ€rnu maanteel. RÔÔsa ja NĂ”mmeri ökodukte (2020) TallinnaâTartu maanteel seirati pooleteise aasta vĂ€ltel. Seireid viisid lĂ€bi Eesti Looduseuurijate Selts ja osaĂŒhing Loodushuvi.
Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: ShutterstockjÀrgnevaid logistikateenuseid:
Konteinerveod
âMeie jaoks on vĂ€ga oluline klientide rahulolu, sellepĂ€rast oleme varunud parima masina-pargi ja logistikalahenduse.â
Puisteaineteveod
âTeostame erinevate puiste-ainete vedusid nagu puidu-hake, puidugraanul, turvas, vili, killustik jne.â
Konteinerterminali teenused
âKaupade ĂŒmberlaadimine ja hoiustamine. Pakume vĂ”imalust hoiustada konteinereid meie konteinerterminalis, Maardus Vana-Narva mnt 2.â
JÀÀmurdja Tarmo tĂ€histas selle aasta 31. jaanuaril 60. sĂŒnnipĂ€eva. KĂ”rgele eale vaatamata on tubli veteran endiselt valmis tööd ja jÀÀd murdma.
is saab olla tĂ€htsamat meie riigi jaoks kui jÀÀmurdja, mis tagab meie vĂ”imekuse mere kaudu kaubavahetuseks ka jÀÀrohkel perioodil,â lausub transpordiameti peadirektor Priit Sauk. âRÔÔm on nĂ€ha, et jÀÀmurdja Tarmo on heas korras ning valmis tööd tegema.â
âOleme 60 aastat kenasti vastu pidanud ning valmis tööks kuni jĂ€rg-
âMmise laeva tulekuni,â kinnitab Tarmo kapten Heiki Mokrik. Ta lisab, et aasta lĂ”pus toimub jĂ€rgmine oluline sĂŒndmus â möödub 30 aastat hetkest, kui jÀÀmurdja tuli Eesti lipu alla.
Ajaloost ja tehnikast
JÀÀmurdja Tarmo on ehitatud Soomes 1963. aastal WÀrtsilÀ Hietalahti laevatehases. Vette lasti Tarmo valmimisaasta 31. jaanuaril. Tarmo sÔsarlaevad on Tor, Njord, Varma ja Apu. 1993. aastal ostis Eesti riik jÀÀmurd-
ja Soomelt Ă€ra, et kasutada seda meie vetes jÀÀ murdmiseks. Siis vahetas laev ka Soome lipu Eesti oma vastu. JÀÀmurdja Tarmo kaptenid on Eesti lipu all olnud Mart Suls (1993â2001) ja Peedu Kass (2001â2019).
Tarmo jÀÀvöö laius on 3,8 meetrit, paksus vööris 33 millimeetrit, ahtris 32 millimeetrit, kĂŒlgedel 33 millimeetrit. Laeva kĂŒtusekulu tĂ€isvĂ”imsusel on 52 tonni ööpĂ€evas ja autonoomsus kakskĂŒmmend ööpĂ€eva. Laeval on neli sĂ”ukruvi â kaks ahtris ja kaks vööris. JĂ”useade on diiselelektriline. Laeval on neli peamasinat elektrigeneraatoritega, millest igaĂŒks on mĂ”eldud kĂ€itama ĂŒht elektrimasinat, mis kĂ€itab omakorda ĂŒht sĂ”ukruvi. Ăhe peamasina vĂ”i elektrigeneraatori rikke korral on vĂ”imalik jagada vastavale elektrimootorile voolu teiselt peamasinalt.
Tekst: Kaido KaruTarmo on tĂ€naseni valmis Eesti riiki jÀÀmurdmisel teenima, olles valmisolekus Hundipea sadamas. Maailmas ei leidu kuigi palju nii heas seisukorras sellises vanuses jÀÀmurdjaid, mis veel edukalt suudavad oma teenistusĂŒlesandeid tĂ€ita.
JÀÀmurdja Tarmo tööpÔld on Soome laht, Liivi ja PÀrnu lahel murrab vajadusel jÀÀd EVA-316. Peamiseks jÀÀmurdjaks on Soome lahel transpordiameti prahitud laev Botnica, mille omanik on TS Shipping. Möödunud hooajal Tarmo vÀlja ei sÔitnud, sest soodsate lÔunakaare tuulte tÔttu ei tekkinud Soome lahes jÀÀmurde vajadust.
Laeval töötanud mehed kiidavad Tarmo mugavust â omaaegset Soome kvaliteeti hinnatakse tĂ€naseni. Seal on korralik puidust mööbel, nahkdiivanid puhkeruumides ja laiad kajutid. Kuna tĂ€napĂ€evastes laevades pööratakse mĂ€rksa enam tĂ€helepanu ruumi kokkuhoiule ja sÀÀstlikkusele, mĂ”jub vanameister uute laevadega vĂ”rreldes mĂ€rksa soliidsemana.
2019. aastal lÀbis pÔhjaliku remondi
Transpordiametil on kaks jÀÀmurdmise vÔimekusega laeva: jÀÀmurdja Tarmo ja mitmeotstarbeline laev EVA-316.
2019. aastal lÀbis Tarmo pÔhjaliku remondi ning siis vÔeti vastu otsus, et laev jÀtkab avalikus teenistuses veel vÀhemalt viis aastat. Tarmo meeskond, kus meeste vanus on jÀÀlÔhkuja omaga igati vÔrreldav, tervitasid seda otsust aplausiga.
Tarmo kaptenisillal on peategelasteks rooliratas ja radar. KÔik vas-
tab tÀnapÀeva standarditele, kuid ka tÀnapÀeval ei saada hakkama ilma vanamoodsate paberkaartide ja pliiatsiteta. Kui radariga tekivad mingil pÔhjusel jamad, saab nendel kaartidel oma kÀega koordinaate paika sÀttida. Nagu vanasti.
Tarmo suudab rĂŒgada lĂ€bi 1â1,5 meetri paksusest jÀÀst. Kuigi kliimasoojenemine annab ennast tunda ka Eestis, pole sÀÀrased mereolud veel kuhugi kadunud. Kapten Mokrik on ajakirjanduses rÀÀkinud, et tĂ€heldab lausa teatud seaduspĂ€ra â kĂ€redat pakast saab tunda nii iga nelja aasta tagant, vahepeale jÀÀvad leebemad talved. Aastat 2011 mĂ€letab kapten seetĂ”ttu hĂ€sti: Tallinna laht oli niivĂ”rd jÀÀs, et reisilaevad ei pÀÀsenud liikuma. Tarmo lĂ€ks appi ja lĂ”puks pÀÀsesid inimesed ĂŒle vee hoopis Porkkala neeme kaudu, mitte Helsingist.
Tarmo muudab rasketes oludes lollikindlaks see, et sel on kaks
sĂ”ukruvi ees ja kaks taga. See aitab manööverdada ja vajadusel ka tagurdada. KĂ€imalĂŒkkajaks on neli diiselmasinat, mis tĂ€isvĂ”imsusel töötades nĂ”uavad kĂŒtust ĂŒle kahe tonni tunnis. Aga alati pole tĂ€isvĂ”imsust vaja ja sel juhul pÀÀseb Mokriku sĂ”nul ka ligi kolmandiku vĂ”rra soodsamalt.
Kui Tarmo 2019. aastal remonti lĂ€ks, selgus, et omal ajal paika pandud masinate juppe ei toodeta tĂ€napĂ€eval enam kusagil. Meistrid peavad need töökojas ise valmistama, see on aga aina kaduvam kunst. âVanemad mehed veel oskavad. Nooremad ja Ă€sja koolipingist tulnud mitte niivĂ”rd. Nemad on harjunud meelelaadiga, et katkise asja asemele tuleb tellida uus. Aga kui uut lihtsalt ei ole?â rÀÀkis Mokrik toona.
Riik on kaalunud ka jÀÀlĂ”hkuja Tarmo mahamĂŒĂŒmist. Veterani vastu on tundnud huvi Soome turismiettevĂ”tjad, kelle juures saaks laev rakendust polaarhuviliste turistide vedamisel.
Foto: Karin KaljulĂ€teHubWay on tĂ”steteenusega logistikalahendus lĂ”ppkliendile, mis annab jae- ja hulgimĂŒĂŒjatele uue vĂ”imaluse pakkuda oma tellijatele mugavat toodete transporti ĂŒle Eesti. Seda lihtsa, kauba kogustel pĂ”hineva arveldamise alusel, mis on oluline nii edasimĂŒĂŒja kui ka lĂ”pptellija vaates.
Kuigi HubWay on uus logistikateenus, siis tegijad selle taga on pikaajalise kogemusega. HubWay on osa StoneWolf ja AloneWolf ettevĂ”tete grupist, mille fookuses on ĂŒle viieteistkĂŒmne aasta olnud nii Eestisisesed kui ka rahvusvahelised kaubaveod. Sisend teenuse vajaduse osas pĂ€rineb emaettevĂ”tete pikaajalistelt koostööpartneritelt. Turul on tĂ€nini vĂ€iksemate kaubakoguste puhul mahalaadimisega logistika vĂ”imalusi vĂ€he vĂ”i on see lahendatud lĂ”ppkliendile ebamĂ”istlikult kallilt.
KÔik HubWay veod teostatakse tÔstukautodega ning kaup laetakse kliendi juures maha HubWay poolt. Samuti ei pea klient ise sel ajal kohal olema. Piisab, kui markeerida sobiv kauba asukoht sihtkohas vÔi instrueerida juhti telefoni teel.
Peale mugava tÔsteveoteenuse kÀttesaadavuse, toob HubWay turule transpordija laadimisteenuse kauba kogusel
pĂ”hineva fikseeritud hinnastuse, mis on riskivaba nii hulgimĂŒĂŒja kui ka lĂ”ppkliendi vaates. Eriti terav on teema, kui lĂ”ppkliendiks on ettemaksuklient, eraisik jne.
TÀna pakutakse veo- ja laadimisteenust peamiselt tunnihinna alusel ning lÔppsummat on lÔppkliendil raske ennustada, kuna tihti on teenuse osutamisele kuluv aeg prognoosimatu. HubWay teenuse hinnad on seotud kogusega ning see muudab arveldamise lihtsaks ja lÔppkliendi jaoks lÀbipaistvaks.
Fikseeritud hinnastus aitab ettevĂ”tete mĂŒĂŒgimeeskondadel teha klientidele transpordi kohta tĂ€pseid, fikseeritud kuluga hinnapakkumisi. Klientidele lisatakse transpordikulu juba mĂŒĂŒgipakkumise faasis.
Kaubagrupid, mida HubWay tarnituna on vĂ”imalik jae- vĂ”i hulgimĂŒĂŒja kaudu tellida, on ehitusmaterjalid, pĂ”llumajandustooted, tööstusmaterjalid ehk
sisuliselt kÔik, mida kannatab ilmastikule avatult vedada.
Ăle Eesti teenuse osutamine on oluline, sest mahalaadimisteenusega veod on siiani olnud lokaalne Ă€ri, kattes peamiselt suured linnad ja nende lĂ€hiĂŒmbruse. VĂ€ikesele kogusele on tĂ€na suhteliselt raske leida tĂ”stukautoga vedajat, kes selle mĂ”istliku hinnaga Tallinnast PĂ€rnu vĂ”i Narva viiks.
EttevÔttel on Tallinnas ka kauba ladustamise vÔimalus, mis loob koostööpartneritele tÀiendavaid vÔimalusi oma logistika korraldamiseks. TootmisettevÔtted saavad teatud koguseid alaliselt ladustada HubWay laos, kust need vastavalt tellimusele vÀljastatakse ja sihtkohta toimetatakse. Lisaks on HubWay partner importööridele ja logistikaettevÔtetele, kellelt kliendid tellivad vÀlisriikidest kaupu. Pakume vÔimalust tuua kaup otse HubWay lattu, kust see tarnitakse lubatud tarneajaga edasi kliendile. hubway.ee
PandeemiajÀrgne periood on maailma
tarneahelates toonud kaasa sedavÔrd suuri muutusi, et neid vÔib vÔrrelda suisa valdkonna kiire arenguga ajaloos.
Inimese eluea pikkus vabandab meid. Arvame ju, et just meie ajal âkĂ”ik on uusâ, et oleme edumeelsed ja uuendajad, eelmistest pĂ”lvkondadest kindlasti nutikamad. Ent tuleb vĂ€lja, et vĂ€hemalt 6000 aastat tagasi kauplesid inimesed nĂ€iteks obsidiaaniga, vedades seda mandrilt mandrile ja katsudes kauba ikka odavamalt ning kindlamalt kohale toimetada. Seega tegelesid nad paratamatult logistikaga.
Kaks tuhat aastat tagasi tassiti Egiptusest Rooma kĂŒmneid tonne kaaluvaid Ă”rnu obeliske, mis praegugi kaunistavad Igavese Linna vĂ€l -
jakuid. Hiina siidi ja portselani veeti Aasiast lÀbi PÀrsia (Iraan) tuhandete kilomeetrite kaugusele Rooma ja sealt edasi Albioni (Inglismaa), reis kestis aasta, kiiruseks 25 km pÀevas. Elusaid metsloomi toimetati vaatemÀngudeks kohale aga PÔhja-Aafrikast, Mauritaaniast ja Marokost.
Pikad merereisid
tÔid surma ja rikkust
Sajandeid hiljem trotsisid portugallased ja hiljem hollandlased kuude kaupa vĂ€ikeste laevadega VĂŒrtsisaartele (Molukid) purjetades ĂŒlisuuri ohte â reis sinna kestis umbes ka -
heksa kuud. Aga kui jÀÀdi ellu â suri keskmiselt iga viies! â, siis vĂ”is laeva madrus reisi teenistuse eest linnas maja osta, sest toodud kaup â muskaat, pipar, nelk, kaneel jm â oli ÀÀrmiselt kallis kraam.
Hollandi rikkuse vundamendiks ongi sajandeid kestnud koloniaalne kaubavahetus. Kahe sajandi vĂ€ltel (17. ja 18. sajand) ehitati seal Aasia kaubanduse tarbeks 1450 laeva, kandevĂ”imega 700â1000 tonni. TĂ€nu elavale kaubandusele sai hoo sisse juriidika, sealhulgas rahvusvaheline ja finantsĂ”igus ning pangandus, sest edukas kaubandus vajas ĂŒhist
Tekst: Eimar Rahumaa Fotod: Shutterstockreeglitel pÔhinevat tegutsemist. JÔukus pani Ôilmitsema arhitektuuri ja maalikunsti, samuti paljud teadusharud. Hollandi kodudes oli 1660. aastatel hinnanguliselt kolm miljonit maali.
Kui meenutada reise VĂŒrtsisaartele, siis nii vĂ€ike laev sedavĂ”rd pikal merereisil kĂ”lbas vaid vĂ€ga kalli kauba, kalliskivide, kulla ja muidugi vĂŒrtside veoks. Samas on huvitav teada, et purjelaevad konkureerisid kaua aega, kuni 1880. aastateni, edukalt auru laevadega just pikkadel mandritevahelistel merereisidel. Nad ei pidanud sĂŒtt varuma, mida aurulaevadel kulus masinate madala kasuteguri tĂ”ttu esialgu ohtrasti. Terasest aurulaevade suurem kiirus (30â40 km/h purjelaevade 20 km/h vastu) avas uued turud: vĂ”i ja liha UusMeremaalt, Austraaliast ja USA-st Euroopasse.
Logistika ajaloos on tĂ€htsaks aastaarvuks 1858. Sel aastal sai paigaldatud kaabli abil esimest korda telegrafeerida USA-st Euroopasse. Sajandi lĂ”ppedes olid kĂ”ik viis kontinenti omavahel ĂŒhendatud ja konkurents muutus tundmatuseni. Arvesse sai vĂ”tta kĂ”igi piirkondade hindu ja need ĂŒhtlustu-
sid: Iowa kĂŒlmutatud liha hind kasvas lausa neli korda, sest mÀÀravaks kujunes Briti loomaliha hind.
Eelmise sajandi algul (1912) vahetas laevade aurumootori vĂ€lja Rudolf Dieseli leiutis, paar aastakĂŒmmet hiljem tulid lennukid, mis tĂ€histas uut peatĂŒkki logistika ajaloos. Algus oli muidugi vaevaline, kui vĂ”rrelda praeguse olukorraga. Lend Londonist Singapuri kestis 1934. aastal kaheksa pĂ€eva, selles -
se mahtus 22 vahemaandumist! Ent laevaga kulunuks sama teekonna lĂ€bimiseks keskeltlĂ€bi kuu, nii et vahe oli silmanĂ€htav. Reis New Yorgist Los Angelesse koos kolme vahemaandumisega kestis ĂŒle 15 tunni. Saudi Araabias vĂ”eti 1951 kasutusele suurim naftamaardla maailmas, Ghawar. Probleemiks oli, kuidas seda imeodavat musta kulda Ă€ra tuua (kuni aastani 1971 oli selle hind 2 dollarit barrel â 159 l).
Tol ajal oli tankerite kandevĂ”ime 16 000 tonni, nii odavat kraami nendega ei tasunud eriti vedada. 50 000 tonni kaaluv tanker lasti vette 1956, 1960. aastate keskel ehitasid jaapanlased valmis vĂ€ga suured, 180 000 kuni 320 000 tonni kaaluvad tankerid. KĂŒmmekond aastat hiljem tuli neilt seitse ĂŒlisuurt ĂŒle 500 000-tonnise kandevĂ”imega laeva ja nafta transport kasvas 50 miljonilt tonnilt 1950. aastal 850 miljonile 1972. 1964 lasti kĂ€iku vedelgaasitanker, mis transportis kĂŒtust -162 kraadi juures AlĆŸeeriast Suurbritanniasse.
Ent ĂŒks suuremaid logistika leiutisi lĂ€hiajaloos saabus aastal 1957, kui PĂ”hja-Carolina veokijuht Malcolm McLean tegi teoks oma ammuse unistuse ja hakkas kaupu vedama suurtes metallkastides. Konteinervedu oli sĂŒndinud. See tĂ”i jĂ€rgmise
aastakĂŒmne keskel kaasa regulaarse liinikaubanduse Euroopa ja Jaapani ning Ameerika vahel, mahud kasvasid ning tekkisid uued kaupade transportimise teenused. ĂlejÀÀnu on, nagu öeldakse, ajalugu.
Logistika mÔju
Hollandi arengule PĂ€rast vĂŒrtsikaubanduse kadumist tuli hollandlastel ĂŒmber orienteeruda. Esile kerkis pĂ”llumajandus, lilled. Aga tekkis ka suuri hargmaiseid firmasid, millest Royal Dutch Shell on Euroopa suurim ja maailmas viies. Ent Hollandi eripĂ€raks on ka see, et suured rahvusvahelised firmad armastavad oma peakorteri sinna paigutada. Taristu on ĂŒks Euroopa paremaid. (VĂ”rrelgem kasvĂ”i nende maanteid naaberriikide omadega. Saate kohe aru, kui olete jĂ”udnud oma sĂ”iduga Hollandisse.) Lisaks asukoht, kompaktsus, rahva vÔÔrkeelteoskus ja tolerantsus.
Ent hollandlastel on veel mitu suurt ajaloost tulenevat eelist: kauaaegne ĂŒhiselt tegutsemise kogemus, selle najal rajatud tipp-topp pangandus ja vĂ€ga tĂ€pne juriidiline raamistik ĂŒhise tegutsemise tarvis (nt aktsiaseltsid kapitali kogumiseks) ja last but not least, arusaam logistika suurest tĂ€htsusest ettevĂ”tluses.
KÔik Aasiaga kaubavahetusest sajanditega talletatud kogemused on kulunud uutes valdkondades marjaks Àra. Ilmselt on hollandlased logistikas kÔige haritum rahvas Euroopas. Eestil on neilt palju Ôppida.
kiipide valmistamise masinaid. Möödunud aastal oli Eidhovenis asuva korporatsiooni kĂ€ive ĂŒle 21 miljardi euro ja selles töötab 40 500 inimest. Teadusele ja arendustegevusele kulutatakse Eesti riigist rohkem â 3,3 miljardit eurot aastas.
Pandeemia vÀljakutsed Neid oli palju ja mitmesuguseid. Vaid mÔni nÀide. KÔikjal tÔusid konteinerite teenustasud, sest tarneahelate katkemine tööjÔupuuduse tÔttu oli igapÀevane uudis. Selle tagajÀrjel vÀhenes toodang, mis omakorda pÔhjustas ootamatuid ning ettearvamatuid tÔrkeid, tarnetÀhtajad pikenesid.
Kui varem oli logistika kaubavahetuse ĂŒks osa, siis nĂŒĂŒd on selle tĂ€htsus veelgi tĂ”usnud, sest tooted on keerulised, komponente palju. Aga mis veelgi tĂ€htsam: informatsioon, teadmised on saanud kaubaks ning need levivad silmapilkselt terves maailmas. Internet revolutsioneeris logistika möödunud sajandi lĂ”pupĂ€evil. Sellest said hollandlased suurepĂ€raselt aru.
Ega siis Holland ole ilmaasjata firma ASML (loodud 1984) nĂ€ol kolmas riik Jaapani ja USA kĂ”rval maailmas, kus toodetakse ĂŒlikeerulisi ja -kalleid
Eriti hull oli kiipide turul, sest nende valmistamiseks on vaja palju erinevaid kÔrgtehnoloogilisi komponente, mida valmistab vaid kÀputÀis ettevÔtteid maailmas. NÀiteks kannatasid selle tagajÀrjel autotootjad. Toyota toodang vÀhenes möödunud aasta veebruaris 150 000 vÔrra ehk 18%. Suurtel USA ettevÔtetel vÀhenes kiipide varu laos pandeemia tagajÀrjel 40 pÀevalt (2019) viiele pÀevale (2021). EttevÔtteid Àhvardasid tööseisakud.
Nagu eespool öeldud, tĂ”i pandeemia logistikasse vĂ€ga ootamatuid tĂ”rkeid. Vaid ĂŒks nĂ€ide. Rekajuhid teavad, mis on AdBlue. See on karba-
KÔikjal tÔusid konteinerite teenustasud, sest tarneahelate katkemine
tööjÔupuuduse tÔttu oli igapÀevane uudis.
miidi ja deioniseeritud vee segu, mis neutraliseerib diiselmootorites tekkiva lÀmmastikoksiidi. Euroopas on 6,2 miljonit rekat, millest 4 miljonit on programmeeritud nii, et jÀÀvad seisma, kui vedelik masinas otsa lÔpeb.
Kolmveerand kaupadest lÀbib n-ö viimase kilomeetri enne poodi jÔudmist veoautos. Saksamaal toodab seda vedelikku terve Euroopa Liidu tarvis (40% turust) SKW Stickstoff Werke Piesteritz. EttevÔte pani uksed kinni, sest hirmkallis gaas tÀhendas neile iga kuu 100 miljoni euro suurust kahjumit.
See viis vedeliku hinna kosmosesse: 17 sendilt 1,20 euroni liiter. Kui siia lisada juhtide puudus ja kallis kĂŒtus, siis on selge, et Euroopa tarbijaid Ă€hvardas tĂŒhjade poeriiulite silmitsemine, otsekui oleks tegemist NĂ”ukogude Liidu lĂ”pupĂ€evadega ...
Kaupade hinnad on kĂ”ikjal tĂ”usnud. Saksamaal pandi tehas kĂŒll kĂ€ima, ent kahju oli suur. Sellekohaseid nĂ€iteid on palju, ent uba on see, et siit ilmneb, kui Ă”rn on logistika, iseĂ€ranis tarneahelad, ning mis lĂ€hevad vead selles valdkonnas maksma, ja mitte ainult rahas.
Ent nagu öeldakse: pole halba ilma heata. Pandeemia tÔi reljeefselt esile tarneahelate tÀhtsuse: nendest sÔltub kÔige otsesemal kombel ettevÔtete toodang ja seega tulusus, lÔppkokku-
vÔttes meie elujÀrg. Sellest hakati kÔnelema firmade aastaaruannetes ja juhatuste koosolekutel.
Logistika arengujooni sadamates
Kaubavahetuse osatÀhtsus on kasvanud nii terve maailma kui ka enamiku riikide majanduses ja moodustas mÔni aasta tagasi 60% riigis rahvuslikust koguproduktist, 1973 oli see kolmandiku ringis. Maht on kasvanud kuus korda.
Kasvavatele kaubavoogudele jÀÀvad sadamad kitsaks, ent looduskaitsjad on nende laiendamise vastu.
KÔige selle taustal nÀeme, et kaubanduse raskuspunkt kaldub Aasiasse. KÔige kiiremini kasvab kaubanduse ja seega ka logistika osatÀhtsus Kagu-Aasia viies suurema majandusega riigis: Indoneesias, Malaisias, Singapuris, Filipiinidel ja Tais.
Pandeemia Ă”petas, et tarneahelate efektiivsuse kĂ”rval (vĂ”imalikult odavalt) on veelgi tĂ€htsam nende robustsus. Siit on tekkinud teine tendents logistikas. Ăha enam tulevad suurfirmad oma tarnijatele appi logistiliste lahendite leidmisel, suureneb koostöö kĂ”ikide tarneahela lĂŒlide vahel. Mitmel korral on selle tulemusel ilmutanud oma elujĂ”ulisust vertikaalne integratsioon. Nii nĂ€iteks on Hiina elektriautotootjad oma tarnijad ĂŒles ostnud, et tagada varustuskindlus. Kasvavatele kaubavoogudele jÀÀvad sadamad kitsaks, ent looduskaitsjad on nende laiendamise vastu. Nii juhtus Kreekas Pireuse sadamaga, kus Hiina kapital ei saanud lube sadamat laiendada. Sama saatus tabas Veracruzi sadamat Mehhikos. Et heade sadamate puhul on tegemist sĂŒgava merega, siis mere tĂ€itmise asemel (nt Singapuris) laienetakse kĂ”rgustesse. Jebel Ali sadamas Dubais on vĂ”imalik konteinereid paigutada 11 korrusele, kusjuures iga konteinerit saab tĂ€nu nutikale sĂŒsteemile eraldi, teistest sĂ”ltumatult liigutada.
Mitmel pool mujal rajatakse konteineriparklaid sadamast eemale, nÀiteks Californias Mojave kÔrbesse, mis on sadamast 150 km kaugusel.
Aasias on vaja uusi sadamaid, sest leitakse, et 90% kaubanduse kasvust jÀrgnevatel aastatel tuleb just sealt. Maailma suurim laevandusfirma Vahemere Laevanduskompanii kavatseb rajada Ho Chi Minhi linna koos Vietnamiga uue sadama aastaks 2027.
Taani suurfirma Maersk (2022. aasta kÀive 81,5 miljardit USA dollarit) on ennast jÔuliselt sisse seadnud LÔuna- ja Kesk-Ameerikas ning omandas Àsja Hongkongi firma LF Logistics 3,6 miljardi USA dollari eest ning sedaviisi 223 ladu ja 10 000 töötajat selles piirkonnas.
Logistika areng kiireneb, tekivad uued transpordikanalid. Hiina peab selle aasta tĂ€htsaimaks sĂŒndmuseks riigis toimuvat Vöö ja Tee initsiatiivi konverentsi, kus tehakse kokkuvĂ”te selle kĂŒmneaastasest ajaloost. See on aga juba eraldi teema selles pĂ”nevas, suurte vĂ”imalustega ning kiiresti arenevas valdkonnas.
âą Virnastajad
âą Aluseteisaldajad
âą Komplekteerijad
⹠VNA tÔstukid
âą Vedukid
6. mÀrtsil kuulutas Airports Council International (ACI) World koostöös reisitehnoloogiaettevÔttega Amadeus vÀlja 2022. aasta lennujaamateenuste kvaliteedi (ASQ) auhinna vÔitjad, millega tunnustatakse maailma parimaid lennujaamu, mis pakuvad suurepÀrast kliendikogemust.
Tallinna lennujaam pĂ€lvis maineka rahvusvahelise lennujaamade auhinna: parim lennujaam 2022 kahe kuni viie miljoni reisijaga lennujaamade seas. Lisaks oli Tallinna lennujaam ĂŒks viiest maailma lennujaamast, mis sai auhinna pikaajalise hea töö eest.
Tallinna Lennujaam AS-i juhatuse esimees Riivo Tuvike kinnitab: âOleme auhinna ĂŒle ÀÀrmiselt rÔÔmsad. See on suur tunnustus ja pikaaegse pĂŒhendunud töö tulemus. Auhind kuulub sĂ”na otseses mĂ”ttes igale Tallinna lennujaamas töötavale inimesele, sest reisijad annavad kĂŒsitluse raames tagasisidet enam kui 30 aspektile lennujaamas. See tĂ€hendab, et reisijad hindavad lennujaama saabumist, check-in'i, julgestuskontrolli, söögikohti, puhtust jne kuni lennujaamast lahkumiseni. Sellist tulemust
ei saa teha mĂ”ne ĂŒksiku suurepĂ€rase inimesega â see tĂ€hendab, et iga lĂŒli meie ketis peab olema suurepĂ€rane.â
Pidevad investeeringud
Reisija on kÔige keskmes ja Tallinna lennujaam panustab reisikogemuse mugavamaks ja efektiivsemaks muutmisesse, leides pidavalt uusi la-
hendusi. âJuunis avasime iseteenindusliku pagasiloovutuse AirBalticu ja SAS-i reisijatele ning septembris uute vĂ€ravate ala koos iseteeninduspoega. Reisijate silme alt eemal asub uus modernne ja tĂ€isautomaatne pagasi sorteerimise sĂŒsteem, mis muudab Tallinna lennujaama tĂ€napĂ€evaseks moodsaks lennujaamaks. Selleks et hoida lennujaama konkurentsis ning arendada reisijatele suunatud teenuseid, on meil plaanis investeerida terminali laiendamisse, töötajate arengusse ja teenindamise kvaliteedi tĂ”stmist tagavatesse uutesse tehnoloogiatesse. Muu hulgas nĂ€iteks uutesse modernsetesse kĂ€sipagasi lĂ€bivaatuse seadmetesse ja automaatsetesse lennukile suundumise vĂ€ravatesse,â lisab Tuvike.
ACI Worldi igaÂaastane ASQ Awards tunnustab lennujaamade tipptasemel kliendikogemust kogu maailmas, tuginedes ASQ tuntud vĂ€ljumiste ja saabumiste uuringute andmetele. 2006. aastal kĂ€ivitatud ASQ on maailma juhtiv lennujaama reisijate rahulolu programm, milles osaleb ligi 400 lennujaama 95 riigist. ACI uuringud hĂ”lmavad enam kui 30 tulemusnĂ€itajat reisija lennujaamakogemuse pĂ”hielementide kohta, nagu tee leidmise lihtsus, registreerimine ning ostude ja söögikohtade pakkumine. See annab kĂ”ige detailsema pildi reisijate kogemuste teekonnast igas lennujaamas ja pakub lennundustööstuse jaoks ĂŒlemaailmseid vĂ”rdlusaluseid. Eelmisel aastal lĂ€bis ĂŒle poole maailma reisijatest ASQ lennujaama.