Ehitus (september 2025)

Kasvavad hooned, kahanevad mahud

Statistikaameti värske raport toob esile, et Eesti ehitussektoris on viimases kvartalis toimunud märgatavad nihked. Kui kogumaht vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2%, siis detailsem pilk näitab vastandlikke arenguid.

Hooneehitus kasvas 1,2%. Tõusu toidavad nii uued kortermajad kui ka rekonstrueerimisprojektid, mis annavad tööd paljudele väiksematele ettevõtetele. Kasutusse lubatud eluruume oli 1375 ehk 13% rohkem kui

Väljaandja: Delfi Meedia AS Trükk: AS Printall

mullu samal ajal. Kõige enam kortereid valmis Tallinnas ja selle lähiümbruses, samuti Tartu ümbruses.

Samas anti uusi ehituslube välja vähem. Eluruumide ehituslubade arv kahanes 5% võrra. Kui see trend jätkub, võib elamuehituse hoog mõne aasta pärast pidurduda.

Rajatiste ehitus seevastu vähenes 5%. Teede, sildade ja muude infrastruktuuriobjektide kahanenud mahud viitavad, et avalik sektor on investeeringuid koomale tõmmanud. See võib

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

pikemas plaanis pärssida nii transpordi arengut kui ka energiatõhususe eesmärkide täitmist.

Rahvusvahelisel turul tegutsevad Eesti ettevõtted näitasid siiski väikest kasvu: 0,9%. Kuigi välisprojektide osakaal on kogumahust vaid 7%, pakub see firmadele kindlust ja hajutab kohaliku turu riske.

Mitteelamute seas valmis 291 hoonet kogupinnaga 225 000 ruutmeetrit. Peamine rõhk langes büroo­ ja laohoonetele ning tervishoiuasutustele.

Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@delfi.ee

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Hoonete pind küll kasvas, ent kogumaht vähenes. See tähendab, et turg eelistab väiksemaid ja killustunud projekte. Ehitussektori pilt on seega vastuoluline. Elamuehitus on hoogne ja hoiab turgu elus, kuid rajatiste vähenemine toob esile ohu, et riigi investeeringud ei suuda majandust pikemas plaanis turgutada. Kui ehituslubade langus süveneb, ei pruugi ka elamuehitus enam püsida praegusel tasemel, nagu näitab statistikaameti värske analüüs 2025. aasta teise kvartali kohta.

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru

Arenduslaen

Ärilaen kinnisvara tagatisel. Finantsteenust pakub Omega Laen AS. Tutvu tingimustega www.omegalaen.ee ja vajaduse korral pea nõu asjatundjaga.

Meie ilmastikukindlad talveaiad pakuvad valgust ja hubast olemist aasta ringi!

Klaasime

ka avatud terrasse

Kui unistad kaunist ja praktilisest talveaiast, siis võta ühendust. Kõik tooted valmivad kliendile tema soovide ja võimaluste järgi.

Teostame töid üle Eesti!

• Talveaiad koosnevad alumiiniumprofiilidest, mis on pulbervärvitud vastavalt kliendi soovile.

• Seina ja katuse kattematerjalideks on 6–10 mm karastatud klaasid.

• Võimalik valida kirka, pronksi ja halli klaasitooni vahel.

• Talveaedade külgi on võimalik lahendada lükand- ja voldikustega või fikseeritud klaasidega, et neid soojemal ajal lahti tõmmata, tehes talveaiast mõnusa väliterrassi.

Talveaed ja kinni ehitatud terrass on ehitised, mis toovad sõbrad kokku, ja kohad, kus sügis- või talveõhtuid nautida ja tähistaevast vaadata.

ÖKONOMIST: ehitussektori taastumine on vaevaline

Eestis tehtud ehitustööde maht vähenes 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1%. Kui aasta alguses veel nägime kasvu, siis nüüd on ehitusmaht taas languses. Kogu sektor on olnud langustrendis juba 2022. aasta teisest kvartalist ja tööde maht sarnaneb 2017. aasta tasemega.

 AUTOR: SWEDBANKI ÖKONOMIST

MARIANNA RÕBINSKAJA 

Hooneehituse maht kasvas teises kvartalis 3% aastases võrdluses. Kuna hoonete osakaal on üle 60% kogu ehitusest, avaldab selle areng sektorile märkimisväärset mõju. Üle kahe aasta kestnud hooneehituse mahu langus sai eelmise aasta viimases kvartalis läbi. Rajatiste ehitus vähenes samal ajal 8%. Raja tiste ehitusmaht pöördus langusesse eelmise aasta kolmandas kvartalis ja langus on kestnud kokku neli kvartalit. Kui varem aitasid riiklikud taristuprojektid kogu ehitust toetada, siis viimase nelja kvartali jooksul on just rajatiste ehitus olnud pidurdavaks teguriks. Samas peaksid riiklikud investeeringud nii hoonete kui ka rajatiste ehitust jätkuvalt toetama. Eelmisel aastal rajatistele väljastatud suurem ehituslubade maht viitab taristuehituse paremale väljavaatele.

Ehitussektori kindlustunne paraneb

Ehitusettevõtete kindlustunne on jaanuari põhjast suveks oluliselt paranenud, kuid püsib veel allpool pikaajalist keskmist. Kuigi ehitusettevõtted peavad nõudlust endiselt ehitustegevust piiravaks, on nende hinnang ehitustellimuste portfellile oluliselt paranenud ning töötajaid soovitakse juurde palgata. Koos majanduse elavnemise ja madalamate intressimääradega paraneb ka ehitussektori väljavaade. Ehitussektorisse kandub

Swedb a n k

mõju aga tavaliselt pikema viitajaga. Paraku on majanduse taastumine olnud siiani oodatust aeglasem, mistõttu ei maksa ka ehitussektori kiiret taastumist oodata. Viimasel neljal aastal on eluruumidele väljastatud ehituslubade arv olnud languses, mis peegeldus ka madalamas ehitusaktiivsuses. Küll aga on tänavu näha rohkem positiivseid märke. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv oli selle aasta esimese kuue kuuga 11% suurem võrreldes mullu sama ajaga. Kui eelmisel aastal oli ehituslubade arv 2014.–2015. aasta tasemel, siis tänavu sarnaneb see juba 2016. aasta tasemega.

Eluasemete taskukohasus paraneb intressilanguse toel

Eluaseme taskukohasus on oma 2023. aasta lõpus olnud põhjast juba märgatavalt paranenud, mida on peamiselt toetanud intressimäärade langus.

Kuigi eluaseme taskukohasus pole veel varasemate heade aegade (2016.–2019. aasta keskmise) tasemeni taastunud, on nõudlus korteriturul tugev

ja väljastatud eluasemelaenude maht kasvab hoogsalt. Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäära veel selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 1,5% ­ ni. Koos keskpanga intressimääraga liigub veel mõnevõrra allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor, mis korterite kättesaadavust jätkuvalt parandab.

Viimasel neljal aastal on eluruumidele väljastatud ehituslubade arv olnud languses, mis peegeldus ka madalamas ehitusaktiivsuses.

Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv on eelneval kahel aastal olnud kasvutrendis, kuid 2020. ja 2021. aasta tasemeni veel ei jõudnud. Tänavu esimesel poolaastal väljastati aga mitteeluhoonetele ehituslube mahu poolest 27% vähem,

pinna poolest 8% vähem võrreldes aastataguse sama ajaga. Samas võib ehituslubade arv kvartalite lõikes palju kõikuda. Aasta pole veel läbi ja jääb loota, et tagasilöök on ajutine.

Korterite järelturul käib aktiivne tegevus Pealinna korterite taskukohasus jätkab paranemist tänu langevatele intressimääradele ja hinna ­ palga suhte paranemisele. Netopalga kasv on tänavu aeglustunud, kuid korterite hinnakasv jääb sellele alla. Nõudlus korteriturul on tugev ja väljastatud eluasemelaenude käive kasvab hoogsalt. Tallinna korterite järelturg püsis teises kvartalis aktiivne, mida toetas lisaks intressimäärade langusele ka taskukohasem hinnatase. Nõudlus uusarenduste järele on aga taastunud aeglasemas tempos. Kuigi uusarenduste broneeringuid oli teises kvartalis eelmise aasta keskmisega võrreldes rohkem, ei toimunud pealinnas siiski käibemaksu tõusu eel olulist aktiivsuse suurenemist. Sealjuures oli nõudlus uusarenduste järele teises kvartalis pandeemiaeelsete aastate 2016–2019 keskmisega võrreldes oluliselt madalam ning müügis olevate uusarenduse korterite arv suurenes.

Foto:

Hipodroomi arendus

Marianna Rõbinskaja

Foto: Rauno Volmar

JÄRELTURUL TEHAKSE REKORDEID, UUTE KORTERITE MÜÜK ON MADALSEISUS

Maa- ja ruumiameti kinnisvaratehingute statistika järgi müüdi juulis Tallinnas 760 järelturu korterit – suurim arv viimase kolme ja poole aasta jooksul. Samas läks pealinnas kaubaks vaid 39 uut korterit. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul oli omanäoline kuu tingitud eelkõige juuli alguses jõustunud käibemaksutõusust.

„Viimati oli järelturu aktiivsus nii kõrge 2021. aasta novembris. Uute korterite müük jäi aga väga madalale – juulis müüdi vaid 39 uusarendust. See on madalaim tulemus viimase kaheksa aasta jooksul, mil maaja ruumiamet on sellist detailset statistikat avaldanud. Madal aktiivsus oli tingitud juulis jõustunud käibemaksutõusust, mistõttu uusarenduste tehinguid tehti juunis hoogsamalt ette. Ka Luminoris veetsid valdkonna kolleegid sisuliselt kogu juuni viimase nädala notaris ning 30. juunist kujunes südasuvest hoolimata üks viimase aja tihedamaid tööpäevi,“ ütles Ollik.

Allikas: Ärileht

Korterid muutusid teises kvartalis taskukohasemaks Korterite taskukohasus jätkas teises kvartalis paranemist tänu langevatele intressimääradele ning korterite hinna ja palga suhte paranemisele. Kuigi netopalga kasv on tänavu oluliselt aeglustunud, on see korterite hinnakasvust suurem. Swedbanki prognoosi järgi kasvas teises kvartalis Tallinna keskmine netopalk veidi üle 3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Järelturu korterite hinnad jäid mullusega võrreldes samale tasemele. See näitab, et kuigi nõudlus on märgatavalt suurenenud, on ka pakkumine olnud piisav. Arendajate kodulehtede statistika põhjal oli uusarenduste keskmine hind teises kvartalis 2% aastatagusest kõrgem.

KOMMENTAAR

Pikaajalise majanduslanguse tõttu on ka ehitusettevõtete ehitusmahud juba kolm viimast aastat vähenenud. Nii pikalt ei kestnud ehitussektoris langus isegi eelmise suure majanduskriisi ajal. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2024. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3,9 miljardi euro eest, mida on 6% vähem kui 2023. aastal. Hooneid ehitati 2,4 miljardi euro eest (9% vähem kui 2023. aastal). Rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud) ehitati 1,5 miljardi euro eest (2% vähem kui 2023. aastal). Kohaliku ehitusturu madalseis on tingitud eelkõige hoonete ehitusmahtude vähenemisest, mis on kestnud juba 2022. aasta teisest kvartalist. Ehitisregistri andmetel lubati 2024. aastal kasutusse 5815 uut eluruumi ehk ligi kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Nõudlus uute eluruumide järele vähenes juba neljandat aastat järjest.

Allikas: www.ehitusest.ee

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav leibkond teises kvartalis keskmiselt lubada endale järelturul kuni 74­ruutmeetrise korteri. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tähendab see koguni 14 ruutmeetrit rohkem. Viimati oli taskukohasus sellest parem 2022. aasta teises kvartalis, kui keskmiselt oli järelturul võimalik osta kuni 78 ­ ruutmeetrine korter. Arendajate pakkumishinda arvestades oli Tallinna leibkonnal teises kvartalis keskmiselt võimalik soetada ligi 42 ­ ruutmeetrine korter uusarenduses. Võrdluseks: aasta tagasi samal ajal oli uusarenduses taskukohane alla 35­ruutmeetrine korter.

Nõudlus uusarenduste järele on taastunud aeglasemas tempos.

Uusarenduste taskukohasus Balti riikides on parim Vilniuses Sarnaselt Tallinnaga oli korterite järelturg nii Riias kui ka Vilniuses teises kvartalis üsna aktiivne. Uusarenduste turul oli nõudlus Balti riikide seas kõige suurem Vilniuses, kus ühtlasi oli ka uusarenduste taskukohasus parim. Ka Riias on huvi uusarenduste, eriti ökonoomsema segmendi korterite järele, tublisti suurenenud. Riia leibkonnale oli keskmiselt taskukohane 55­ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane aga 57­ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja maa­ ja ruumiameti tehingustatistika põhjal 46 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam. Järelturul oli Vilniuse leibkonnale teises kvartalis keskmiselt kättesaadav 66 ­ ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

Allikas: Swedbank

Rail Baltica Ülemiste terminali ehitus.

Eesti suuremate linnade kõige kallimad korterid.

Foto: Ilmar Saabas

Foto: kinnisvara24.ee, city24.ee

Systemairi soojus- ja niiskustagastusega ventilatsiooniseadmed tagavad energiasäästu ja mugava sisekliima.

Meilt leiab laia valiku usaldusväärseid ja energiatõhusaid ventilatsiooniseadmeid, mis vastavad kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele.

TALLINNA KONTOR

Tel 606 1888

E-post: info@systemair.ee

Osmussaare 14, 13812

TARTU KONTOR

Tel 736 6130

E-post: systemair@systemair.ee

Turu 34b, 50105

Üle 30 aasta Eestis

EKSPERDID: sisekliima kvaliteet on olulisem kui üksnes küttesüsteem

Küttesüsteem peab vastama hoones toimuvale tegevusele ning olema lihtsasti kasutatav ja hooldatud. Vastasel juhul võivad tekkida ootamatud kulud, ebamugav sisekliima ja isegi risk, et kindlustus ei kata tekkinud kahjusid. Üha enam räägitakse küttesüsteemide kõrval ka sisekliima laiemast kvaliteedist – ventilatsioonist, jahutusest ja õhu puhtusest, mis kõik mõjutavad hoone atraktiivsust ning kasutuskulusid.

 TEKST: GERLI RAMLER FOTO: SHUTTERSTOCK 

PROACT Haldus OÜ tegevjuht Janek

Hintsov toob välja, et iga hoone küttesüsteem peaks olema üles ehitatud vastavalt sellele, millist tegevust hoones teostatakse. Olgu tegu büroo­, kaubandus­ või laopindadega, üürnikul on oluline teada, milline küttesüsteem on hoonesse paigaldatud ja kuidas seda kasutada, kuna see määrab, kuidas ruumide temperatuuri reguleeritakse ja millised kulud võivad tekkida.

Kui näiteks bürooruumides on normaalne soojustemperatuur 20–22 kraadi, siis laopindade puhul on see umbes 16 kraadi. Oluline on ka, kas tegemist on gaasi, kaugkütte või rohelisemate lahendustega, nagu päikesepaneelid või maasoojuspump. Kui üürnik ei tea, kuidas süsteem töötab, võib see hiljem põhjustada ettenägematuid kulutusi. Näiteks kui üürnik avastab, et tal ei ole võimalik temperatuuri ise reguleerida, võivad kulud

ja ka kliendi rahulolematus kiiresti suureneda.

„Küttesüsteemi efektiivsus on määrav, et üürnikel oleks lihtne ja käepärane seda reguleerida. Näiteks kui hoones on mitu ruumi, peaks igas ruumis olema oma kontroller ehk temperatuuri reguleerimise süsteem. Modernsematel on kaugjuhtimisvõimekus, mis muudab temperatuuri reguleerimise veelgi lihtsamaks. Mõni programm võtab temperatuuri hoidmisel arvesse börsihindu ja prognoosib AI põhjal hoone küttegraafikut,“ selgitab Hintsov.

Ta paneb südamele, et üürnikud peaksid kindlasti küsima lisaks küttesüsteemile ka hooldamise kohta. Hooldatud küttesüsteemid ei too ainult kokkuhoidu, vaid aitavad reaalselt energiat säästa. Nii võib juba ühe kraadi võrra madalam temperatuur vähendada küttekulusid 3–5%, mis pikaajaliselt annab märgatava kokkuhoiu. Lisaks peab osa

ettevõtteid ESG jätkusuutlikkuse aruandluse jaoks teadma, kui palju kasutatakse tema hoone kütmiseks roheenergiat.

Hooldamata küttesüsteem võib tähendada kindlustushüvitisest ilmajäämist

Samuti tasub hoone omanikel hooldada küttesüsteeme regulaarselt seetõttu, et vältida suuremaid probleeme. Kui küttesüsteem ei ole õigesti hooldatud, võivad tekkida tõrked, mis võivad hiljem tähendada suurt remondi kulu. Hea hooldus aitab ka kindlustusjuhtumite korral, kuna kindlustus võib keelduda kulude katmisest, kui süsteemi pole õigesti või õigel ajal hooldatud.

PROACT Halduse ehitusjuht Raul Rättel lisab, et viimastel aastatel räägitakse küttesüsteemide asemel tegelikult üha enam sisekliima kvaliteedist. „Sisekliima on palju laiem mõiste –see hõlmab küttesüsteemi, jahu ­

tust, ventilatsiooni ja õhu kvaliteeti. Need kõik mõjutavad hoones töötamise mugavust. Näiteks modernsetes büroohoonetes ei ole sageli avatavaid aknaid, sest nende avamine võib rikkuda hoones oleva sisekliima

tasakaalu. Vanemates hoonetes, kus küttesüsteem on kehvem, võib sisekliima kvaliteet olla madalam ja kulud suuremad, sest vanad süsteemid ei olnud mõeldud tänapäevaste vajaduste jaoks.“

Laopindade puhul on küttesüsteemide haldamine lihtsam, sest seal ei ole enamasti vaja hoida niisugust sisekliima kvaliteeti kui büroodes. „Ladudes piisab enamasti sellest, kui hoida temperatuuri 16 kraadi juures.

Kindlasti tuleb aga arvestada, et temperatuuride erinevus naaberruumidega ei oleks suurem kui viis kraadi, kuna suurem temperatuurivahe võib põhjustada probleeme nii kütmisel kui ka jahutamisel. Samas saab ladudes tavaliselt õhku ja temperatuuri reguleerida ning planeerida vastavalt inimeste liikumisele,“ selgitab Rättel. Üks olulisemaid tegureid, mida ettevõtjad küttesüsteemide valikul või uut üüripinda otsides vaatavad, on hind ruutmeetri kohta. „Küttesüsteemi hooldus ja kasutamine võivad hoonete üürnikele või omanikele olla suur kuluartikkel, kuid regulaarne hooldus ja õiged valikud vähendavad kulusid,“ räägib Rättel. Seetõttu tasub vanema hoone puhul uurida, kas sinna on võimalik lisada täiendavaid süsteeme, nagu soojuspumbad või jahutussüsteemid, mis aitaksid hoone sisekliimat tasakaalustada. Probleemiks võib nende puhul aga olla, et vanemates hoonetes ei pruugi olla piisavalt elektrivõimsust täiendavate süsteemide paigaldamiseks.“ Seega on küttesüsteemide hooldus ja süsteemide valik olulised mitte ainult tehniliselt, vaid ka majanduslikult. Hoonete omanikud võiksid olla valmis investeerima süsteemide tõhususse, et hoida oma hooned atraktiivsed ja säästlikud nii üürnikele kui ka endale.

HAURATON toodete müük Eestis

HAURATON GmbH & Co. KG on tuntud oma tõhusate punkt- ja lineaarsete drenaažisüsteemide valmistamise poolest, mis võimaldavad pakkuda sobivaid lahendusi erinevatele projektidele ja vajadustele. HAURATONI tootevalik on mõeldud nii väikeelamutele, linnakeskkonda kui ka tööstuslikesse piirkondadesse, nagu

 teed ja tunnelid

 tööstuspargid ja logistikakeskused

 lennu- ja raudteejaamad ning terminalid

HAURATONI rennidest ja trappidest lähemalt:

 Materjalid:

• FASERFIX – basaltkiuga tugevdatud betoon

• RECYFIX, SPORTFIX, DRAINFIX, KERBFIX –polüpropüleen (PP)

 spordi- ja motospordirajatised

 era-, äri- ja büroohooned

 parklad

 pargid

• DACHFIX, STEELFIX – kuumtsingitud või roostevaba teras

 Renni sisemine laius: 100, 150, 200, 300, 400 ja 500 mm

 Renni kõrgus: sõltuvalt renni tüübist on tooted erineva kõrgusega. Kõrgus algab alates 60 mm.

 Kaldega või kaldeta renn. FASERFIX rennid on 0,5%või 0,6%- kaldega, ülejäänud rennid on 0%- kaldega.

 Settekast. Rennirivi lõpeb tavaliselt settekastiga. Selle sees on kogumiskorv, mida sõltuvalt vajadusest (vähemalt 2 korda aastas) saab puhastada, et mitte ummistada sademeveesüsteemi.

 Katterestide materjalid: kõrgtugevdatud malm, kuumtsink- või roostevaba teras, PA-GF plast, FIBRETEC. HAURATONI rennid on mõeldud kasutamiseks koos katterestidega.

 Klamber või kiirlukustussüsteem katterestile Kuna soovime, et meie elu oleks võimalikult lihtne, siis soovitame paigaldada FASERFIX-renne spetsiaalse kiirlukustussüsteemiga SIDE-LOCK (katteresti poldivaba kinnitus). Ülejäänud rennide puhul kasutatakse katterestide kinnituseks kinnitusklambrit.

 Renn või trapp. Kõik oleneb veehulkadest ja sellest, kuidas on platsil looduslikud kalded. Mõlemad variandid sobivad sademevee ärajuhtimiseks. Trappi soovitame kindlasti kasutada vihmaveetorude all, et liigne sademevesi juba majast eemale juhtida.

 Koormusklassid: A15 (jalakäijad), B125 (sõiduautod), C250 (kaubikud), E600 (raskeveokid), F900 (tooted suurtele koormustele ja dünaamilistele jõududele)

HAURATONI muud tooted:

 Mahutiga pilurennid RECYFIX HICAP

 Rennid koos puhastussüsteemiga

DRAINFIX/SPORTFIX CLEAN

 Imbblokid ja -tunnelid DRAINFIX TWIN/BLOCK

 Murutugevduskärjed RECYFIX GREEN

 PE-HD sillutisääris LINEFIX

 Kombineeritud äärekivi ja äravoolusüsteem KERBFIX

 Spetsiaalsed tooted staadionitele ja spordiväljakutele

SPORTFIX

 Teeninduskanal SERVICE CHANNELS

 Kuumtsingitud või roostevabast terasest metallääris

LINEFIX

Kui Teil on konkreetseid küsimusi HAURATONI toodete või nende kasutamise kohta oma projektis, soovitame võtta otse ühendust HAURATONI ametliku esindajaga või külastada ametlikku veebisaiti, et saada kõige ajakohasemat teavet ja spetsiifilisi lahendusi Teie vajadustele.

HAURATONI toodete esindaja Eestis: OMICRON OÜ 515 6592

hauratonestonia@gmail.com

hauratonestonia.ee

Hauraton Estonia

HauratonEstonia

HAURATON Estonia

Ohutuskoolitused tõstavad tootlikkust

Ehitussektoris, kus töö on füüsiliselt nõudlik ja seotud suurte riskidega, peaks tööohutus olema keskne teema. Liiga sageli nähakse ohutuskoolitusi kuluka kohustusena, mida tuleb täita seaduse ja regulatsioonide tõttu. Tegemist on aga ühe tõhusama investeeringuga, mis aitab ettevõttel kasvatada tootlikkust, vähendada varjatud kulusid, tõsta töötajate rahulolu ja tugevdada mainet tööandjana. Kui töötajad teavad, kuidas seadmeid kasutada ja ohte ennetada, väheneb seisakute hulk, kindlustusmaksed langevad ning tööprotsessid toimivad sujuvamalt.

 TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK 

Vähem seisakuid, rohkem tootlikkust

Tootmisseisak on iga ettevõtte õudusunenägu. Kui masin seiskub või töö katkeb, tekib kohe ahelreaktsioon: tarned hilinevad, kliendid ootavad ja tulud kahanevad. Enamasti põhjustavad seisakuid inimlikud eksimused või puudulik teadlikkus riskidest. Regulaarne ohutuskoolitus annab aga töötajatele teadmised ja kindlustunde, kuidas selliseid olukordi ennetada ning lahendada. Kui töötaja oskab kriisiolukorras õigesti käituda

Tööohutusele aitab kaasa ka automatiseerimine

Automatiseerimine ehitussektoris on oluline nii tööefektiivsuse tõstmise kui ka kulude optimeerimise ja turvalisuse seisukohast. Asendades töömahukad ja ohtlikud ülesanded automatiseeritud süsteemidega, saavad ehitusettevõtted minimeerida riske ja vähendada õnnetuste ning vigastuste tõenäosust. See võimaldab omakorda optimeeritud ehitustegevust ja paremat projektijuhtimist.

Küll aga ei tohiks automatiseeritud protsessidest liialt sõltuvusse sattuda, sest siis kiputakse alahindama inimjärelevalve olulisust. Selleks, et tööohutus areneks koos tehnoloogiaga, peavad ettevõtted investeerima mitte ainult seadmetesse, vaid ka töötajate koolitusse ja turvaprotseduuride pidevasse arendamisse.

Allikad: Togal.ai; Ehitus ja Remont 2024

TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE!

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) teenuseid ja koolitusi teostavad töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas pädevad ja pikaaegse kogemusega praktikud.

TEENUSED: KOOLITUSED:

• töökeskkonna riskianalüüs ja tegevuskava

• tööohutus- ja töötervishoiualane dokumentatsioon

• töökeskkonnaspetsialisti teenus

• töötervishoiu ja -ohutuse teenuse terviklahendus

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 ak t, HIND 95 € 23.–24.10.2025 eesti keeles

Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 ak t, HIND 75 € 24.10.2025 eesti keeles

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak t, HIND 195 € 28.–30.10.2025 eesti keeles

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, HIND 105 € 30.10.2025 eesti keeles

Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner • info@tkhaldus.ee • tel 553 2238, 654 1050

erinevaid tervisekontrolle:

• ter visekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele

• mootorsõidukijuhi ter visetõend

• toidukäitleja ter visetõend haridustöötaja tervisetõend

• hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend

• ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend meremehe ter visetõend

• väikelaevajuhi tervisetõend

• tööter vishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd)

Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf

Õismäe tee 179, 13517 Tallinn • registratuur@tkhaldus.ee • tel 5693 1828, 661 6812

LISAINFO: www.tkhaldus.ee

või märkab ohtu enne, kui see probleemiks paisub, siis tööprotsess ei katke.

Kindlustusandjad hindavad vastutustundlikku tööandjat Kindlustusmaksed on ettevõtete jaoks märkimisväärne kuluartikkel. Riskantne töökeskkond ja sagedased õnnetused suurendavad makseid, samas kui hästi juhitud turvalisuse programm võib neid hoopis vähendada. Samuti on madalamaid kindlustusmakseid seostatud väiksema töölt puudutud päevade arvu ja tööõnnetustega seotud kuludega, mis muidu võivad kasvada märkimisväärseks koormaks.

Ohutuskoolitus ei ole ainult seadusest tulenev kohustus, vaid strateegiline otsus. töölt puudumisi ja harvemat personali vahetumist.

Turvalisus suurendab rahulolu ja lojaalsust

Töökoha turvalisus mõjutab otseselt töötajate motivatsiooni: kui inimesed tunnevad, et nende heaolu eest hoolitsetakse, kasvab lojaalsus ja väheneb stress. See omakorda tähendab vähem

Ohutuskoolitus annab töötajale signaali: sinu tervis ja turvalisus on tööandjale tähtis. Niisugune suhtumine muudab ettevõtte atraktiivsemaks ka värbamisel. Konkurents tööjõuturul on tihe ning hea maine turvalise ja hooliva tööandjana võib anda otsustava eelise.

TÖÖOHUTUSALASED

15 olulist ohutusnõuannet ehitustöödeks

1. Tutvuge projektil ohutusnõuetega.

2. Kandke sobivat ohutusvarustust.

3. Osalege ohutuskoolitustel.

4. Olge valvas ja jälgige ümbrust.

5. Kasutage tööriistu ja masinaid nii, nagu ette nähtud.

6. Kontrollige regulaarselt seadmeid ja varustust.

7. Hoidke töökoht puhas ja korras.

8. Järgige õigeid tõstetehnikaid.

9. Kasutage kaasaegseid tehnoloogiaid.

10. Rakendage kukkumiskaitsemeetmeid.

11. Kehtestage kirjalikult tööplatsi protseduurid ja jaotage rollid selgelt.

12. Andke ohtlikest tingimustest ja juhtumitest viivitamatult teada.

13. Kemikaalidega töötamisel võtke kasutusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

14. Varustage tööplats esmaabikarbiga.

15. Jooge piisavalt vett ja tehke vajadusel pause.

Allikad: Minnesota ülikool; ccaps.umn.edu; safetyiq.com

Ohutuskoolitus ei ole ainult seadusest tulenev kohustus, vaid strateegiline otsus. See aitab vähendada seisakuid, alandada kindlustuskulusid ja tagada töötajatele turvalise töökeskkonna. Kõik need tegurid koos loovad tugeva aluse ettevõtte tootlikkuse kasvuks ja jätkusuutlikuks arenguks. Tõeline edu ei seisne ainult toodetud ühikute arvus või kiiretes

JA JURIIDILISED KOOLITUSED:

PAKUME

1. konkreetsele kliendile suunatud klassi-, onlineja veebikoolitusi – valmistame ette teile sobiva programmi nii kohustuslike tööohutuse koolituste, esmaabikoolituse kui ka teie valitud ohutusalaste täiendkoolituste jaoks;

2. avalikke tööohutuse 24 h väljaõppe ja täiendõppe koolitusi, esmaabikoolitusi;

3. VIDEOKOOLITUSI, mida saate vaadata teile sobival ajal meie koolituskeskkonnas.

ESMAABIKOOLITUSED

võitudes, vaid selles, kui stabiilselt ja turvaliselt ettevõte tegutseda suudab. Ohutuskoolitus on samm, mis kindlustab tulevikku ja loob väärtust nii töötajatele kui ka tööandjale.

Allikas: Rahvusvaheline

Tööorganisatsioon (ILO). Improving Safety and Health at Work through Training

Standardprogramm või teie valitud teema. Koolituse sihtrühm: esmaabiandja, autokoolis B-kategooria juhiloa omandaja, relvaloa taotleja, muu esmaabihuviline.

TÖÖOHUTUSE KOOLITUSED

Töötervishoiu ja tööohutuse väljaõppekoolitus töökeskkonnavolinikule, -spetsialistile, ettevõtjale. Tööohutuse koolitus töötajatele.

Päikesepaneelide, kliimaseadmete ja teiste seadmete paigaldamine lamekatusele –mida on oluline silmas pidada?

Lamekatustele paigaldatakse üha rohkem päikesepaneele, kliimaseadmeid, ventilatsiooniseadmeid, antenne, reklaame, et muuta hooned energiatõhusamaks ja mugavamaks, funktsionaalsemaks. Sageli ei mõelda aga sellele, et katuse kaudu tehtud läbiviik on potentsiaalne riskikoht, kui seda ei tehta õigesti. Samuti võib jääda märkamata, et katuse üldine seisukord ei pruugi olla valmis seadmete paigaldamiseks.

Kas katus on valmis seadmete paigaldamiseks?

Enne seadmete paigaldamist lamekatusele tasub hinnata katuse üldist seisukorda ja valmisolekut Olulised aspektid on siinkohal: kandevõime ja koormustaluvus: päikesepaneelid, seadmed ja hooldusliikumine lisavad katusele lisakoormust. Vanem või amortiseerunud katus ei pruugi taluda täiendavat raskust ega seadmete kinnituste mõju; katusekatte ja soojustuse seisukord: kui katusekate on pragunenud, vill on märgunud või katusekate kulunud, võivad läbiviigud ja kinnitused tekitada täiendavaid lekkeohtusid; katuse äravool ja kallete toimimine: seadmed ja nende kinnitused võivad takistada vee äravoolu katusel, kui katus pole planeeritud arvestama seadmete paiknemisega; garantiitingimused: kui katusele kehtib garantii, tuleb seadmete paigaldamisel konsulteerida katuse ehitanud või seda hooldava ettevõttega, et paigaldus ei rikuks garantiitingimusi.

Mis on läbiviik lamekatusel?

Läbiviik on koht, kus katuse kaudu viiakse läbi kaabel, toru, ventilatsioon, antenn, konditsioneer või muu seade, mis vajab ühendust hoone sisemuse ja välise keskkonna vahel. Läbiviigu korrektne ehitus ja tihendamine on ülioluline katuse veepidavuse ja töökindluse säilitamiseks.

Miks on läbiviigud lamekatusele kriitilise tähtsusega?

Katuse peamine ülesanne on kaitsta hoonet sademete, tuule ja külma eest. Mittekorrektne läbiviik katusel võib põhjustada veekahjustusi ja lekkeid – valesti tehtud läbiviik võib hakata vett sisse laskma ja kahjustada katuse konstruktsiooni ning soojustuskihti;

soojuskaod ja külmasillad –ebakorrektselt tehtud läbiviikude kaudu võib tekkida soojuskadu, mis tõstab energiakulusid; kondenseerumine – ebapiisava isoleerimise korral võib läbiviigu pindadel tekkida kondensaat ja sellest tingitud tilkumine;

katuse tööea vähenemine – lekked ja niiskuskahjustused lühendavad katuse eluiga ja toovad kaasa kallid remonttööd; garantii kehtetuks muutumine – valesti tehtud läbiviigud võivad rikkuda katusegarantii tingimusi.

Kuidas tagada läbiviikude ja seadmete paigalduse kvaliteet?

Hinda katuse üldist seisukorda enne paigaldust – vajadusel telli katuse ülevaatus ja hinnang spetsialistilt, et ennetada hilisemaid kahjustusi; kaasa katusespetsialist – seadmete paigaldamist planeerides konsulteeri katuseehitaja või ­hooldajaga; kasuta kvaliteetseid materjale ja lahendusi – läbiviikude puhul kasuta lahendusi, mis sobivad sinu katusekatte tüübiga (PVC, BS, EPDM); tee hooldus ja järelkontroll –pärast seadmete paigaldamist kontrolli üle läbiviigud ja katuse veepidavus.

Miks valida lamekatuse läbiviikude tegemisel partneriks Evari Ehitus?

Evari Ehitusel on üle 30 aasta kogemust lamekatuste ehitamisel ja hooldamisel. Pakume terviklahendusi, et päikesepaneelide ja teiste seadmete paigaldus katusele toimuks nii, et katuse veekindlus säilib; katuse tööiga ei lühene; läbiviigud on tuule­ ja tormikindlad; anname tehtud tööle garantii.

Soovid seadmeid katusele, aga pole kindel, kas katus on selleks valmis?

Enne seadmete tellimist või paigaldamist võta meiega ühendust ja viime läbi tasuta esmase konsultatsiooni, et saaksid paigaldada seadmed oma katusele ilma lekete ja teiste muredeta

Loe läbiviikude kohta lähemalt siit: evari.ee/labiviik.

Hendrik Türk

OÜ Evari Ehitus Tel 5902 4761

E-post: hendrik@evari.ee

Renoveeritud kortermaja Tartus, Tähe tänaval

Kagukeskus Võrus

Äripindadega kortermaja Tartus, Tähe tänaval

Võru Tervisekeskus

Tartu Ülikooli Delta keskus

Kortermajad Tartus, Kvartsi tänaval

Tallinna südalinna ärimonopol on kadunud, ettevõtted liiguvad sadamasse ja Ülemistesse

Tallinna ärikinnisvara ei koondu enam ainult südalinna, vaid kujuneb üha mitmekesisemaks. Kui veel kümnendi eest peeti kesklinna ainukeseks tõsiseks ärikeskuseks, siis nüüd konkureerivad sellega edukalt nii sadama piirkond, Rotermanni kvartal kui ka kiiresti arenev Ülemiste linnak. See hajutab turgu, aga samal ajal toob kaasa ka teravama konkurentsi üürnike pärast.

 TEKST: GERLI RAMLER FOTO: SHUTTERSTOCK 

„Kui vaadata Tallinna siluetti, on tõesti veel mõned kraanad püsti. Aga see ei tähenda, et südalinna ärikinnisvara hoogsalt areneks,“ ütleb 1Partner Kommertskinnisvara tegevjuht Kirill Vigul.

Tema sõnul on suuremat arengut hetkel näha hoopis Tallinna sadama kandis. „Porto Franco seisab küll veel tondilossina, aga see ei jää nii. Seal kõrval on Rotermanni kvartal, mis on muutunud tõmbekeskuseks, pakkudes mugavat töökeskkonda ja lisaks

paremat ühistranspordiühendust tänu pikendatud trammiliinile. Samuti on tõeliseks ärilinnaks kujunenud Ülemiste, kus on olemas kõik teenused –alates spordiklubidest ja toitlustusest kuni kaubanduse, tervisekeskuste ja lasteaiani. Seal jätkub ehitusmahtu veel vähemalt kümneks aastaks.“

Klassikaline südalinn, kuhu koondusid pangad ja teised suurkontorid, ei ole enam ainus, mis pakub head töökeskkonda. „Kõige kõrgemad hooned kerkivad endiselt südalinna,

KORTERELAMUTE KOMPLEKSNE

sest mujale neid ehitada ei lubata,“ selgitab Vigul. „Samas on keeruline öelda, kui palju torne lähiaastatel lisandub – osa projekte on küll heaks kiidetud, aga nende elluviimine sõltub majanduse käekäigust. Praegu on pigem vastupidine olukord: mitmed hooned jäävad tühjaks, sest suured üürnikud kolivad. Näiteks SEB kolis Tornimäelt sadama piirkonda Talsinki kvartalisse, mis tulevikus pakub pinda ka teistele peale SEB, jättes maha suure vakantsi, mida on keeruline täita. Samas leidis Swedbanki vana hoone endale hea visiooniga omaniku, nii et igal lool on kaks poolt.“

Uute kõrghoonete puhul tuleb olla kindel, kellele neid ehitada „Tallinnast on saanud mitmest erinevast ärilinnakust koosnev pealinn, kus südalinn pole enam kõige olulisem ärikeskus. See on igati loogiline – iga inimene ja ettevõte saab ise valida, kus ta töötada tahab. Kui kümme aastat tagasi oli südalinn ainus koht, kus olid kõik vajalikud teenused, siis praegu pole enam vaja, et pank asuks inimese kõrval, ja notariaalsed toimingudki saab teha kaugtõestuse teel.“

See aga tähendab, et ärikinnisvara turule on tulnud uus konkurents. „Kui on olemas suur ankurüürnik, siis täituvad ka teised pinnad tema kõrval.

Palju keerulisem on vanade hoonetega, kust suured üürnikud välja kolivad,“ räägib Vigul. „Kindlasti kerkib südalinna veel mõni uus kõrghoone, aga enne tuleb väga täpselt läbi mõelda, kellele seda ehitada. Samas need, kel on magus kinnistu südalinnas, ei hakka seal kartulit kasvatama – ikka arendatakse uusi maju. Kuid arvestada tuleb, et väga heade kinnistute ressurss on piiratud. Uut pinda tekib ainult siis, kui vanu maju lammutatakse.“

Ühe huvitava areneva piirkonnana nimetab Vigul endise Tallinna

vangla kinnistut, mille pindala on 49 000 ruutmeetrit. Selle omanik on Fund Ehitus ja detailplaneeringu järgi on sel nii äri­ kui ka elamumaa funktsioon. Plaanis on seitse äriotstarbelist krunti, neli korterelamu arenduskrunti ja üks lasteaiakrunt. Samas kõrval on Veskiposti asum, kuhu on kolinud palju ettevõtteid. Aga see toob alati kaasa ka raskusi teistele piirkondadele – näiteks Pärnu maantee kesklinnaosa on juba aastaid vaevelnud ja need probleemid ei kao kiiresti.

Äärelinnas büroohoonete raja ­

mine on Viguli sõnul praegu riskantne ning arendajad keskenduvad pigem kaubandusele. „Rocca al Mare keskuse juurde on küll planeeritud ärihooned, aga nõudlust sellise pinna järele pole. Suurtel ettevõtetel on liikumised tehtud ja üürnikke, kes vajaksid korraga 10 000 või 30 000 ruutmeetrit, lihtsalt pole. Seetõttu hoiab üürileandja oma üürnikku praegu kümne küünega – küsimus pole enam hinnas, vaid vakantsuses.“

Kaubanduse poolel on pilt tegelikult sarnane, et uusi suuri keskuseid, nagu T1 või Ülemiste, ei planeerita. Pigem tekivad väiksemad, lokaalsemad pinnad, mis teenindavad elurajoone linnaservades, näiteks Rae ja Kiili vallas. Äärelinnad kasvavad elamispindade osas kiiremini kui ärikinnisvara, sest eluasemed on seal Tallinna hindadest märksa soodsamad.

Viguli sõnul saab lähiaastatel hoo sisse Hipodroomi arendus, mille taga on mitu omanikku ja mitu etappi. „Oma aega ootab ka Rävala puiestee 8 asuv vana projekteerijate hoone, mis on tühjaks kolitud ja seisab. Ja muidugi ei saa unustada Telliskivi kvartalit, mis on saanud täiesti uue ilme ja toimib magnetina, tõmmates ligi üha uusi ettevõtteid.“

Foto: Tiit Blaat

Pellet on CO2-neutraalne kütus – kas on?

Pellet, hakkepuit, saepurubrikett ja ka tavalised puuhalud on kõik meie oma kohalik kütus, mille kasutamist kütteks peetakse CO2-neutraalseks. See tähendab, et nende põlemisel vabanev süsihappegaas on puude poolt kasvades juba seotud. Pellet ja saepurubrikett erinevad muudest puidupõhistest biokütustest, sest nad on toodetud põhiliselt puidutööstuse jäätmetest. Suur osa puidus sisalduvast süsinikust jääb seotuks pikaks ajaks, sest puitu on kasutatud kauakestvate asjade – ehitised, mööbel – valmistamiseks ja kütust valmistatakse vaid jäätmetest. Pelleti põletamisel vabaneb vähem kui pool puude poolt salvestatud süsinikust.

Kuid see ei ole veel kõik. Kui te kasutate kütteks pelletit, saepurubriketti või muid puidupõhiseid kütuseid, jääb ju sama koguse sooja tootmiseks vajalik fossiilne kütus põletamata. Seega võib öelda, et puidupõhiste kütuste põletamine hoopis seob süsinikku , mitte ei ole ses suhtes neutraalne.

Vastuseks pealkirjas olevale küsimusele: pellet ei ole CO2-neutraalne kütus, selle põletamine hoopis seob süsihappegaasi.

Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia ­ või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG ­ st või äärmisel juhul LPG­st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Seetõttu ongi keskmise

suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.

Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, selle kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.

Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletil töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergiahindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.

Pelleti eelised:

CO2 siduv – pelleti põlemisel tekkiv CO 2 on eelnevalt puude poolt seotud ja samavõrra fossiilset kütust jääb ju põletamata.

Kohalik kütus. Kogu tema tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse. Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.

Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.

Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.

Pellet on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.

Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.

Investeering pelletiga töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.

Pelletil töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.

Pelletihoidla on kompaktne ja seda on soodne rajada.

Pelletit on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.

Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja ei ole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva –kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu.

Aavo Isak Pelltech OÜ

Aavo Isak, Pelltech OÜ.

Kuidas hoida tuled põlemas ka katkestuste ajal

Elekter on ettevõtte närvisüsteem. Stabiilse toiteta seiskuvad tootmisliinid, katkeb andmevahetus ja tekib turvarisk, mis võib paisuda kaoseks.

 TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK 

Eesti elektrivõrk on üldiselt usaldusväärne, kuid viimaste aastate tormid ja Euroopa energiaturgude pinged on näidanud, et iga juht peaks arvestama katkestuse võimalusega. Küsimus ei seisne niivõrd selles, kas katkestus tuleb, vaid millal ja kui kaua see kestab.

Vooluta jäämise majanduslik mõju võib ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse. ABB andmetel on Ameerika Ühendriikides ilmastikuga seotud katkestuste kulu majandusele hinnatud keskmiselt 18–33 miljardi dollarini aastas. Eestis on risk kindlasti väiksem, kuid mitte olematu. Näiteks 2019. aasta talvel puudus Saaremaal elekter üle nädala. Konkurentsiameti 2021. aasta aruande järgi põhjustas Jõgeval alajaama põleng 3119 kliendi elektri­ või võrguteenuse kvaliteedinõuete rikkumise. Selle tulemusena alandati võrgutasusid kokku 24 920 euro võrra, keskmiselt 8 eurot kliendi kohta. Aeg ei tähenda sellistes olukordades üksnes tarbitud tunde, vaid väljendub ka rahalise kahju ja usaldusväärsuse kaotusena. Katkestusi aitab välistada energeetiline seljatagune, mille loomisele eelneb riskianalüüs ja kriitiliste protsesside kaardistamine – millised seadmed ja süsteemid peavad kindlasti tööle jääma, kui võrk ära kukub. Esimese löögi võtab enda kanda UPS Katkematu toiteallikas (UPS) katab sekundi­ kuni tunnipikkuse ajaakna, mil ettevõte peab jõudma käivitada generaatori või sujuvalt ületama lühikese katkestuse. ABB kirjeldab kahte põhitüüpi: pöörlev UPS, mis kasutab kineetilist energiat ja sobib suurematele koormustele, ning staatiline UPS, mis toetub akudele ja konverteritele. Väikese töökoja puhul piisab enamasti staatilisest UPS­ist, mis hoiab käigus serverid, valveseadmed ja tööarvutid. Suure kontori või andmekeskuse jaoks on oluline modulaarne lahendus, kus iga moodul töötab

iseseisvalt. See vähendab ühte rikete allikat ja võimaldab hooldust ilma kogu süsteemi seiskamata.

Generaatorid aitavad pikema katkestuse korral Kui katkestus kestab tundidest päevadeni, tuleb mängu generaator. Diisel­ ja gaasigeneraatorid pakuvad usaldusväärset varutoidet, kuid eeldavad automaatset käivitussüsteemi (ATS) ning kütusevaru. ABB kogemus Puerto Rico orkaanikahjude järel kinnitab, et kiirelt paigaldatav automaatne lülitusseade võib määrata, kas kriitiline infrastruktuur jääb tööle või mitte. Väiksematele ettevõtetele sobib kompaktselt paigaldatav generaator, suurem tootmisettevõte vajab aga eraldi generaatoriruumi, korrapärast hooldust ja kütusevaru, mis võimaldab katkematut tööd vähemalt mitme ööpäeva vältel.

Akupõhised lahendused ja hajusenergia

Viimase kümnendi areng on toonud elektri tagavara planeerimisse uue tasandi ehk energiasalvestid ja mikrovõrgud. Schneider Electricu hinnangul võimaldavad akupangad kombinee ­

rituna päikese ­ või tuule energiaga ettevõttel vähendada kütuse kulu, leevendada võrgu kõikumisi ning saavutada keskkonnahoidlikum profiil (Schneider Electric, 2025). ABB rõhutab, et digitaalne energiaseire ja ­haldus pakuvad sammu võrra suuremat kontrolli: pilvepõhised lahendused võimaldavad jälgida energiatarvet ning ennustada hooldusvajadust.

Väikese töökoja jaoks võib akupõhine süsteem pakkuda paindlikku ja vaikset varutoidet, mis hoiab töös arvutid, valgustuse ja olulised tööpingid. Suure kontori või külmlao

Akupõhine süsteem pakub paindlikku ja vaikset varutoidet.

puhul annab aku ja generaatori hübriid kombinatsiooni, mis tagab stabiilse ülemineku ning vähendab kütusekulu.

Inimesed ja protsessid Tehnoloogia üksi ei taga töökindlust. Hädaolukorra plaan, kus määratud vastutajad teavad täpselt, millised süsteemid lülitatakse sisse ja millised jäetakse seisma, on kriitiline. Töötajate regulaarne väljaõpe vähendab paanikat ja kiirendab kriisi olukorras otsuseid. Kui kontor jääb pimedaks või tootmisliin seiskub, määrab reageerimiskiirus, kas kahjud jäävad mõõdukaks või kujunevad katastroofiks.

Väikeettevõtte kontor võib piirduda UPS ­ iga serveriruumis ja pisikese generaatoriga, mis tagab töötajatele elementaarse töövõime. Tootmisettevõte vajab UPS ­ i koos suure generaatoriga ja tagatud kütusevaruga. Külmladu ei saa lubada temperatuuri tõusu – seal aitab autonoomne generaator koos kaugjälgimise süsteemiga, mis saadab teavituse enne, kui probleem muutub kriitiliseks.

Katkestused kuuluvad energiaajastu reaalsusesse, kuid läbimõeldud lahendused muudavad need talutavaks ja sageli ka nähtamatuks.

Allikad: Schneider Electric, How you can ensure business continuity during unstable power conditions (2025) ABB, Supporting mission critical power applications (2023) ABB, The importance of power protection for modern industries (2023)

Lao- ja tootmiskinnisvaras koondub nõudlus uue ning efektiivse suunas

„Tallinna piirkonna lao- ja tootmispindade turul kasutusaktiivsus püsib, kuid uute arenduste käima lükkamisel ning tehingute tegemisel ollakse võrreldes eelnevate aastatega tagasihoidlikum,“ ütleb 1Partner Kommertskinnisvara tegevjuht Kirill Vigul. Seejuures on märgata muutust seoses üürnike ootustega pindadele ja üha olulisemaks saab võimalus kõrvalkulusid optimeerida.

 TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK 

Vigul kirjeldab hetkeolukorda Tallinna piirkonna lao ­ ja tootmiskinnisvara segmendis stabiilsena. „Uute arenduste maht ja tehingute tempo on võrreldes aastate 2022–2024 tipuga jahtunud. Hetkel on arendajate fookuses olemasoleva portfelli optimeerimine,“ räägib ta.

Vabade pindade määr püsib Viguli sõnul tervislikul tasemel ehk umbes 6% juures. „Selle aasta teises kvartalis lisandus Baltimaades umbes 74 500 ruutmeetri jagu uut pinda ning kogumaht on suurusjärgus 5,5 miljonit ruutmeetrit. See viitab jätkuvale mõõdukale turu käibele, kuid mitte laiapõhjalisele buumile,“ analüüsib ekspert. Suurimad „vedurid“ kommertskinnisvara turul on tema sõnul endiselt logistikaettevõtted, e­kaubanduse ja kullerteenused ning kergtootmine.

Tehingute ja uusarenduste fookus püsib Viguli sõnul Tallinna lähiomavalitsustes. Näiteks Rae vallas, kus asuvad Mõigu, Rae ja Peetri tehnopark, Saue vallas Tänassilma–Jälgimäe ning Maardus Vana ­Narva maantee ümbruses. „Need piirkonnad pakuvad head teedevõrku, tööjõu ja teenuste

kättesaadavust ning kiiret ligipääsu linnale ja sadamale. Teisisõnu tegureid, mis soodustavad koondumist Tallinna lähistele, mitte hajumist kaugemale,“ ütleb Vigul.

Sarnaselt elukondliku kinnisvaraga on ka äriliseks otstarbeks mõeldud kinnisvara puhul tooni andmas innovatiivsed ja energiaefektiivsed lahendused. Seetõttu liiguvad ka ärikinnisvaras Viguli sõnul üürnike ootused selgelt „uus ja efektiivne“ suunas. „Üha tähtsamaks saavad näiteks A ­ energiaklass, BREEAM/ LEED­tasemel lahendused, päikeseelektri ja soojuspumpade kasutus, nutiarvestid ning energiaseire, laadimistaristu, optimaalsed lao­ ja ustekõrgused, suurem stock-office ’i komponent ning roheüürilepingute praktikad,“ loetleb ta. Nõudlus koondub Viguli sõnul ESG­nõuetele vastavatesse ning heaolu ja tööohutuse standardeid toetavatesse ehitistesse. „Võimalus kõrvalkulusid optimeerida ja neid kontrolli all hoida tõstab paljude üürnike motivatsiooni valida energiakasutust paremini mõõdetavaid pindu,“ toob ekspert välja veel ühe olulise teguri üüritava kinnisvara valimisel.

VIIS TEGURIT, MIS MÕJUTAVAD LAOPINDADE KÕRVALKULUSID

Hoone kõrvalkulude suurust mõjutavad mitmed tegurid, millest suur osa raiutakse kivisse juba hoone ehitamisel. Mõnel määral saavad üürnikud kõrvalkulude suurust siiski oma tegevusega ka ise kujundada. Favorte Stocki müügijuht Liina Tettermann toob välja viis faktorit, mis kõrvalkulude suurust reaalselt mõjutavad.

Tehnosüsteemid ja nende kalibreerimine Uued laohooned on energiatõhusamad tänu parematele tehnosüsteemidele, mis tõstavad märgatavalt ärihoone soojuspidavust. „Meie majasisese haldustiimi kogemus näitab, et süsteemide sissetöötamine pärast hoone valmimist on sama tähtis kui nende tehniline võimekus. Kui kalibreerimine vahele jätta, kajastub see kohe kõrgemates kõrvalkuludes,“ ütleb Tettermann.

Ligipääs päikeseenergiale Tettermann soovitab uut laopinda otsides kindlaks määrata, kas üürnik saab tulevikus tarbida kohapeal toodetud roheenergiat. Näiteks on Tähetorni tehnopargi hoonete katusele rajatud 600 kW võimsusega päikesepark, mis katab umbes poole üürnike aastasest elektrivajadusest.

„Meie kliendid saavad toodetud päikeseenergiat kasutada võrgutasudeta, mis muidu moodustavad keskmiselt 40% elektriarvest. See on reaalne kulu, mille pealt saab päikesepaneelidega arendustes kokku hoida,“ selgitab ta.

Üürniku profiil

Kõrvalkulude suurus on vastavuses üürniku energiatarbimisega. Suurtel

tootmisettevõtetel kulub Tettermanni sõnul seadmete töös hoidmiseks ja tervisliku töökeskkonna tagamiseks palju energiat, seevastu ladustamise ja logistikaga tegelevate e-kaubandusettevõtete kulu energiale on tunduvalt väiksem.

Temperatuur ja ventilatsiooni intensiivsus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on võimalik ühe kraadi langetamisega saavutada vähemalt 5%-line kokkuhoid küttekuludelt. Hästi soojustatud hoonetes võib kokkuhoid ulatuda koguni 10%-ni. „Ajal, mil kogu tiim töötab kodukontoris, on kollektiivpuhkusel või nädalavahetust veetmas, saab optimeerida äriruumide temperatuuri ning ventilatsiooni intensiivsust,“ märgib Tettermann.

Suur versus väike hoone

Suures hoones jaguneb halduskulu (koristusteenused, lume lükkamine, haljasalade hooldus jne) suurema mahu peale ära ja seega on võimalik sellelt säästa. Samas juhib Tettermann tähelepanu asjaolule, et suuremates hoonetes on tavaliselt üldalasid ja koridore, mille hoolduskulu jääb üürnike kanda.

Allikas: favorte.ee

Kvaliteettooted puitu, betooni, terasesse ja kipsplaati kinnitamiseks

Äripinna katus vajab regulaarset kontrolli

Korduvad külmumised ja sulamised, samuti lumekoormus kurnavad nii katusekatteid kui ka aluskonstruktsioone. Kontroll ja hooldus enne külmaperioodi aitavad vältida olukorda, kus suvel tuleb ette võtta kallis ja mahukas remont.

 TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK 

Ärihoone katus ei ole vaid kaitse ilmastiku eest – selle seisukord mõjutab otseselt kogu hoone funktsioneerimist ja äriprotsesse. Kui kahjustused ilmnevad alles kevadel, on need sageli juba ulatuslikud. Riskid puudutavad nii kaupu, seadmeid kui ka üürnike tegevust. Kui sekkuda alles siis, kui vesi on juba konstruktsiooni jõudnud, tähendab see alati suuri kulusid ja võimalikke katkestusi äritegevuses.

Regulaarne hooldus ja audit aitavad neid riske ennetada. Väike kulu katuse kontrollile võib ära hoida kordades suuremaid väljaminekuid. Lisaks – kui hooldustulemused on dokumenteeritud, liigub osa vastutusest hooldusfirmale ja kindlustusvaidlustes on omanik tugevamal positsioonil. Katust tuleb vaadata kui ettevõtlusriskide osa.

Kõige taga seisab niiskus Et mõista, miks katused talvel viga saavad, tuleb alustada niiskusest. Vesi imbub läbi mikropragude ja pooride katusekonstruktsiooni. Kui temperatuur langeb, vesi jäätub ja paisub. Iga külmumis ­ sulamistsükkel laiendab pragusid. Ehkki protsess on aeglane, kuhjuvad tagajärjed. Kevadel, kui jää sulab ja temperatuur tõuseb, on

katuse kihid juba nõrgenenud ning võivad avaneda.

Suurtel äripindadel, kus katus moodustab ühtse plaadi, võib niiskus levida kümnete ruutmeetrite ulatuses. Kui soojustusmaterjal kord niiskust kogub ja kiud lagunevad, ei taastu algne soojapidavus enam kunagi. See tähendab suuremat energiakulu, jahedamaid ruume ja vähenenud kasutusmugavust.

Lumekoormus ja jäätakistused Paks lumi katustel on lisaraskus, mis paneb proovile kandekonstruktsioonid. Kui koormus püsib nädalaid, võib konstruktsioon hakata painduma. Viilkatus hajutab koormust paremini, kuid räästa juures tekib sageli jäätakistus: soojus lekib läbi katuse, sulatab alumist lumekihti ja vesi voolab allapoole, kus see taas külmub.

Räästa lähedale tekkiv jäävall pole pelgalt jääkamakas – see takistab vee äravoolu ja sulavesi hakkab kogunema katusekatte peale. Kogunenud vesi otsib endale teed ja tungib lõpuks läbi nõrgema koha. Kui see jõuab katusekatte alla, imbub see isolatsiooni.

Ka rennides ja vihmaveetorudes tekkiv jääkork sulgeb äravoolu täieli­

kult. Vesi koguneb katuse pinnale ja tekitab miniatuurse üleujutuse. See lisaraskus mõjutab nii katusekatet kui ka kandekonstruktsioone.

Varjatud kahjustuste kuhjumine Katuseprobleemid ei väljendu alati kohe lekkena. Soojapidavus võib väheneda järk ­ järgult. Küttearved kasvavad, sisetemperatuur muutub ebastabiilseks. Omanik saab probleemist teadlikuks sageli alles kevadel, kui sulavesi jõuab konstruktsiooni ja isolatsioon on vett täis.

Sel hetkel on remont juba kallis ja ulatuslik. Sageli tuleb avada kogu katusekate, eemaldada niiske isolatsioon ja seejärel kõik asendada. See tähendab nii rahalist kulu kui ka ettevõtte tegevuse katkestust.

Kontrollimeetodid enne ja pärast talve

Regulaarne visuaalne kontroll annab esimese ülevaate katuse seisukorrast. Kontrollida tuleks katusekatet, läbiviike ja äravoolusüsteeme – enne talve ja uuesti kevadel, pärast lume sulamist.

Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad teha palju enamat. Infrapunakaamerad aitavad avastada niiskuskolded, mis ei ole silmaga nähtavad. Elektriline impulss­skaneerimine kaardistab defektid, kui aluskihi alla on paigaldatud juhtiv membraan. Elektriline lekkeotsing töötab märgades tingimustes, kui konstruktsioon seda võimaldab. Droonid võimaldavad kiiresti ja ohutult uurida suuri katusepindu, eriti keerukate ärikatuste korral.

Kui on kahtlus niiskuse levikus, tehakse vajadusel prooviaugud, mille kaudu mõõdetakse isolatsiooni niiskustaset. Kõik need meetodid aitavad avastada kahjustusi enne, kui need muutuvad nähtavaks lekkeks.

Katuseaudit ja hooldusleping Ärihoonete puhul ei piisa ainult visuaalsest vaatlusest. Katuseaudit annab detailse ülevaate: sisaldab fotosid, mõõtmistulemusi ja ekspertarvamusi. Dokumenteeritud auditit saab kasutada nii hoone väärtuse hindamisel kui ka kindlustusvaidlustes.

Hooldusleping spetsialiseerunud ettevõttega tähendab regulaarseid kontrolle. Väiksemad vead parandatakse enne, kui need kasvavad suuremateks probleemideks. See aitab oluliselt pikendada katuse eluiga ja vähendab riskide realiseerumise tõenäosust.

Talv on katuse seisukohalt tõeline proovikivi. Õigeaegne hooldus, kontroll ja dokumenteeritud audit ei ole kulu, vaid investeering – selline, mis hoiab ära suuremad kahjud, vähendab riske ja loob kindlustunde nii hoone omanikule kui ka kasutajatele.

Kuidas tööruum muutub?

Kontor on kiiresti muutumas kohast, kus inimesed lihtsalt koos käivad, keskkonnaks, mis peab päriselt toetama töö tegemist ja koostööd. Pandeemia-aastad näitasid, et kodust saab palju ära teha, aga samal ajal tõestasid ka seda, et päris kõike pole võimalik ekraani teel lahendada. Inimesed vajavad aega ja ruumi, kus kokku saada, üksteiselt õppida ja ideid arutada. 2026. aastaks on kontor pigem tööriist kui aadress – seda kasutatakse juhul, kui see päriselt aitab tulemusi saavutada.

 TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK 

Kontor peab andma põhjuse tulla

Igapäevane kontoris kohalolek pole enam enamiku jaoks realistlik ega vajalik. Töötajad jagavad oma aega kodu, kliendikohtumiste ja kontori vahel. See tähendab, et kontor peab lisama väärtust, mida mujalt ei saa: loovad koosolekud, tiimiüritused, keeruliste probleemide lahendamine või lihtsalt tunne, et ollakse osa meeskonnast. Kui kontor ei toeta neid aspekte, jäävad inimesed koju või lähevad tööd tegema kohvikusse.

Tegevuspõhised ruumid

Üks suuremaid muutusi seisneb selles, et laual enam nii suurt rolli ei ole. Kontorist ei oodata enam isiklikku lauda ja arvutit, vaid erinevate keskkondade valikut. Seal peaks olema alasid, kus saab süveneda ja rahus kirjutada, ruume projektitööks, kohti kiireks mõttevahetuseks või vaikseid nurgakesi telefonikõnede tegemiseks. Nii saavad inimesed liikuda

päeva jooksul vastavalt vajadusele ühest kohast teise. See muudab ruumi kasutuse efektiivsemaks ja aitab ka meeskondadel loomulikumalt koostööd teha.

Paindlikkus ja seadistatavus

Ettevõtete vajadused võivad kiiresti muutuda ja ka tööviisid ei jää alati samaks. Seetõttu investeeritakse üha rohkem lahendustesse, mida saab hõlpsalt ümber korraldada – liigutatavad vaheseinad, modulaarne mööbel, tehnoloogia, mis kohandub. 2026. aastaks võiks kontor olla pigem nagu Lego – tükkidest saab ehitada täpselt sellise ruumi, mida parasjagu vaja.

Avatuse ja privaatsuse tasakaal

Avatud kontorid on endaga toonud palju suhtlust, aga ka müra ja privaatsuse puudumist. 2026. aastaks on selge, et üht lahendust, mis kõigile sobiks, ei ole. Oluline on pakkuda nii avatud alasid kui ka võimalusi eral ­

duda. Siin tulevad mängu akustilised materjalid, väikesed kõnekabiinid ja privaatsed tööpesad. Kui need puuduvad, kipub töörahulolu kannatama ja inimesed eelistavad töötada kodus rahus ning vaikuses.

Loodus kontoris

Üha rohkem pööratakse tähelepanu ka sellele, kuidas kontor mõjub vaimsele tervisele ja energiatasemele. Valgus, taimed, looduslikud materjalid ja isegi väikesed siseaiad aitavad luua keskkonda, kus inimestel on parem olla.

See ei ole enam ainult disainiküsimus, vaid ka praktiline viis vähendada stressi ja haiguspäevi.

Nutikas ja jätkusuutlik keskkond Tehnoloogia peab saama kontori loomulikuks osaks. Sensorid juhivad

valgust ja ventilatsiooni vastavalt sellele, kui palju inimesi ruumis on, ning broneerimissüsteemid aitavad vältida olukordi, kus vajalik ruum on pidevalt hõivatud või seisab tühjalt. Samal ajal on keskkonnahoid muutunud oluliseks standardiks – energiatõhusad lahendused, taaskasutatud materjalidest mööbel ja ringdisaini põhimõtted ei ole enam ainult mainekujundus, vaid ka kulude kokkuhoid ja töötajate jaoks märgiks, et ettevõte mõtleb pikalt ette.

Kasutajakogemus ja mõõdikud Kontori väärtus ei seisne enam selles, kui palju laudu on hõivatud. Oluline on, kas töötajad saavad seal teha seda, mida nad vajavad: süveneda, arutada, õppida ja kiiresti kohaneda. Mõõdetakse pigem seda, kui palju on segamatuid töötunde, kui lihtne on leida ruumi kohtumiseks või kui kiiresti uued töötajad sisse elavad.

Lisaks peab töötamise ruum toetama värbamist, motiveerimist ja tiimitunnetust. Kui uus töötaja astub kontorisse ja leiab eest keskkonna, mis on mugav, hästi läbimõeldud ja tehnoloogiliselt kaasaegne, tajub ta kohe, millised väärtused ettevõttel on. Sama tunne mõjutab ka püsitöötajaid: kui kontor teeb igapäeva lihtsamaks, mitte keerulisemaks, on inimesed motiveeritumad ja lojaalsemad. Seetõttu nähakse 2026. aastal kontorit üha enam kui strateegilist investeeringut, mis mõjutab otseselt ettevõtte mainet ja edu.

Allikad: linkedin.com, hbr.org