Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Thermo Hot Gel
SOOJENDAB INTENSIIVSELT
LEEVENDAB VALU
● Kahekordne toime: alguses jahutav ja seejärel intensiivselt soojendav toime.
● Stimuleerib vereringet, lõdvestab lihaseid, leevendab valu ja soodustab lihaste paranemist.
● Sisaldab levomentooli, kamprit ja 3 eeterlikku õli.
KIUS Resto on Nõmme süda – soe, stiilne ja maitseelamusi pakkuv paik, kus sind ootab hoolikalt koostatud hooajaline menüü ja alati sõbralik teenindus. Meie road rõõmustavad nii lihasõpru kui veganeid alates pikalt serveeritavast hommikusöögist kuni gurmeerikka õhtusöögini välja.
Erilise tähelepanu all on KIUSi kokteilibaar, mida veab tunnustatud baarmen Urmas Tooming. Me ei paku vaid klassikuid – loome ka ise uusi retsepte, katsetame hooajaliste maitsetega ning pakume alati midagi üllatavat. Joogikaart on rikkalik ja pidevas arengus – iga kokteil on omaette elamus.
KIUS Re o –le, naudi ja lase end üllatada!
Meie restoran sobib igaks hetkeks – mõnusaks hommikusöögiks, tööpäeva lõunaks, romantiliseks õhtusöögiks, sünnipäevaks, pulma- või firmapeoks. Teisel korrusel asub saal kuni 70 inimesele, suvehooajal on avatud suur, kuid hubane suvehoov, vahel koos DJ või live -muusikaga.
Avatud
E–N kuni 22.00
R–L kuni 23.00
Erapidude puhul oleme paindlikud.
Turu plats 4, Tallinn KIUS 5333 3831 info@kius.ee
Tokyost saab sügisel enam kui nädalaks täielik kergejõustiku meka. Just seal kogunevad maailma kõige kiiremad, tugevamad ja vastupidavamad sportlased, et püüda rekordeid, võidelda medalite nimel ja kirjutada uut peatükki spordiajalukku.
Eesti jaoks on see ühtaegu nii võimalus kui ka väljakutse: meie sportlased on näinud ränka vaeva, et pääseda võistlusareenile oma parimat vormi ja võimekust näitama ning pakkuda pealtvaatajaile emotsionaalset vaatemängu.
Eriväljaanne Tokyo 2025 heidab pilgu kõigele, mis meid kergejõustiku suur-
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
võistlustel ees ootab. Järgnevatel lehekülgedel saab nii lähemalt tutvuda meie sportlastega, kes peagi Jaapani Rahvusstaadionil võistluskingad jalga tõmbavad, kui ka lugeda nii mõnegi tuntud sportlase – ja ka spordihuvilise – muljeid, emotsioone ning ootusi MM-i eel.
Loomulikult ei jää tagaplaanile ka välissportlased, kellele pingelise võistlusnädala jooksul pöialt hoida, ega ka meie oma Eesti kergejõustikukangelased, kes läbi aegade spordiareenil vingeid tulemusi saavutanud. Sukeldume põgusalt ka Jaapani kultuuriruumi ja uurime, mida see riik sügavamal
Toimetaja: Liisbet Estra, liisbet.estra@delfi.ee
Reklaam: Artur Jurin, artur.jurin@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
tasandil eneses peidab. Mis on maailma suurima linna fenomen ja mida Tokyosse kohale lennanud kergejõustikufännid peale võistluste veel kogeda võiksid?
Selleks, et MM-i jälgimine ka teleekraani vahendusel nauditav oleks, leiad lehest võistluste ajakava, ja kui kümnevõistluse kuulitõuke ning kõrgushüppe vaheline ajaaken liiga pikk tundub, saad oma aju treenida põneva sporditeemalise mälumänguga.
Nüüd aga on aeg spordivaim valmis panna, omadele kaasa elada ning üheksaks päevaks täielikult kergejõustikumulli sukelduda!
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Eesti kergejõustiku ajalugu on täis edulugusid: oleme korduvalt tõestanud, et ka väike riik suudab rahvusvahelisel areenil konkureerida maailma tippudega. Lootus on, et Tōkyō 2025 maailmameistrivõistlustel suudavad meie kergejõustliklased seda traditsiooni jätkata.
Tekst: Hans Märten Kinnas
Ideaalsest kaheteistkümnest esindab tõusva päikese maal Eestit tubli kümme. Koondises on nii kogemustega vetera-
nid kui ka särtsakad noored talendid. Hooaeg on näidanud, et raskuste kiuste ollakse heas vormis, motivatsioon püsib
kõrge ja Tōkyō MM pakub taas võimalust suurvõistlusel näidata maailmale, milleks Eesti kergejõustiklased võimelised on.
Johannes Erm
Vanus: 26
Spordiala: kümnevõistlus
Isiklikud rekordid: kümnevõistlus, 8760 punkti (2023)
Johannes Erm kvalifitseerus Tokyo MM-ile wild card’i kaudu, olles 2024. aasta rahvusvahelise mitmevõistlejate sarja võitja ja Euroopa meister. Ka varasematel hooaegadel on Erm näidanud stabiilset tipptaset, sealhulgas 2020. aasta Tokyo olümpiamängudel, kus ta lõpetas kümnevõistluse 11. kohal. Märkimisväärne on, et ta on ainus Eesti kümnevõistleja, kes on ületanud USA kolledžite NCAA tiitlivõistlustel legendaarse Ashton Eatoni punktisumma. Suure tõenäosusega on ta MM-il Eesti suurim medalilootus.
Janek Õiglane
Vanus: 31
Spordiala: kümnevõistlus
Isiklikud rekordid: kümnevõistlus, 8572 punkti (2024)
Janek Õiglane kvalifitseerus Tokyo MM-ile normi täitmisega, kogudes 8572 punkti Pariisis 2024. aasta augustis. Järjepidev vorm on lubanud tal püsida koondise tipus mitmeid aastaid. Õiglane kuulub väheste õnnelike sekka, kes on pärast vigastusi suutnud naasta tippvormi ja maailma parimatega edasi konkureerida.
Tiidrek Nurme
Vanus: 39
Spordiala: maraton
Isiklikud rekordid: maraton – 2.10.02 (2022)
Tiidrek Nurme kvalifitseerus Tokyo MM-ile edetabeli kaudu (796. koht, 1071 punkti). 2024. aasta Tallinna maratonil saavutas ta neljanda koha ajaga 2.15.04. Nurme on Eesti jooksumaastikul legendaarne, olles ainukesena osalenud olümpiamängudel nii 1500 meetri jooksul kui ka maratonil.
Vanus: 21
Spordiala: seitsmevõistlus
Karel Tilga
Vanus: 26
Spordiala: kümnevõistlus
Isiklikud rekordid: kümnevõistlus – 8681 punkti (2021), kuulitõuge – 16,19 m, kõrgushüpe – 2,12 m
Karel Tilga pääses Tokyo MM-ile edetabeli kaudu (17. positsioon, 1239 punkti). Viimasel paaril hooajal on ta rahvusvahelistel võistlustel näidanud stabiilseid tulemusi ja 2024. aasta Pariisi olümpiamängudel saavutas kümnevõistluses 11. koha. Tilga karjääri teeb eriliseks see, et ta on treeninud koos olümpiavõitja Damian Warneriga, lihvides seeläbi tehnilisi oskusi ja kogenud tõelise maailma tipu igapäevast treeningrutiini.
Leonid Latsepov
Vanus: 28
Spordiala: maraton
Isiklikud rekordid: maraton – 2.12.15 (2023)
Leonid Latsepov kvalifitseerus Tokyo MM-ile edetabeli kaudu (858. koht, 1061 punkti). Viimasel paaril aastal on ta parandanud oma maratoniaega üle kolme minuti ja saavutanud stabiilse tulemuse Baltimaades toimunud maratonidel. Latsepov alustas oma kergejõustikukarjääri keskmaajooksjana, enne kui orienteerus pikamaajooksule. 2024. aastal saavutas ta seitse järjestikust võitu erinevatel distantsidel, sealhulgas maratonidel.
Isiklikud rekordid: seitsmevõistlus – 6258 punkti (2023), 100 m tõkkejooks – 13,65 s, 200 m – 24,09 s, kaugushüpe – 6,15 m
Pippi Lotta Enok kvalifitseerus Tokyo MM-ile edetabeli kaudu (23. positsioon, 1183 punkti). Ta on võitnud NCAA meistrivõistlustel seitsmevõistluses kuldmedali ja püstitanud Eesti rekordi. 2024. aastal võitis ta NCAA seitsmevõistluse tiitli isikliku rekordi, 6285 punktiga ja on sellega läbi aegade noorim Eesti sportlane, kes on ületanud seitsmevõistluses 6200 punkti lävendi.
Soovime edu Johannesele, Karelile ja Janekile Tokyo maailmameistrivõistlustel.
Eesti kümnevõistlejate edulugu toetab Coop Pank.
Elisabeth Pihela
Vanus: 21
Spordiala: kõrgushüpe
Marleen Mülla
Vanus: 22
Spordiala: teivashüpe
Isiklikud rekordid: teivashüpe – 4,57 m (2025), kõrgushüpe –1,89 m, kaugushüpe – 6,15 m
Marleen Mülla kvalifitseerus Tokyo MM-ile edetabeli kaudu (33. positsioon, 1168 punkti). Mais püstitas ta uue Eesti rekordi tulemusega 4,57 m, ületades sellega nii isiklikku kui ka Eesti rekordit sentimeetri võrra. Mülla on esimene Eesti naisteivashüppaja, kes on pääsenud maailmameistrivõistlustele.
Isiklikud rekordid: kõrgushüpe – 1,95 m (2023), kaugushüpe – 6,15 m, odavise – 44,84 m
Elisabeth Pihela kvalifitseerus Tokyo MM-ile edetabeli kaudu (38. positsioon, 1169 punkti). Ta on Euroopa U23 meistrivõistlustel võitnud hõbemedali ja saavutanud Eesti kõigi aegade teise tulemuse kõrgushüppes. Pihela alustas sporditeed korvpallurina, enne kui keskendus kõrgushüppele.
Jekaterina Mirotvortseva
Vanus: 21
Spordiala: 20 km käimine
Isiklik rekord: 20 km – 1.31.52 (2025)
Ann Marii Kivikas
Vanus: 23
Spordiala: 200 m jooks
Isiklik rekord: 200 m – 23,04 s (2025, Eesti rekord) Tokyo 2025 maailmameistrivõistlustele pääses edetabeli kaudu (77. positsioon, 1179 punkti). Viimastel hooaegadel meie kiireima naissprinterina on Ann Marii tulnud korduvalt Eesti meistriks ja parandanud järjekindlalt isiklikke tippmarke. Tema trumpideks on stabiilsus ja head lõpuspurdid. 2024. ja 2025. hooajal võitles Ann Marii välja mitmeid rahvusvahelisi stardivõimalusi, mille kaudu kinnistas oma positsiooni Eesti naissprindi esinumbrina.
Jekaterina Mirotvortseva pääses Tokyo 2025 maailmameistrivõistlustele edetabeli kaudu (81. positsioon, 1105 punkti). Tema tulemused on viimastel hooaegadel teinud märgatava hüppe. Eesti käimise ühe juhtfiguurina kerkis Jekaterina esile noorena, kui murdis end tiitlivõistluste koondistesse U20 ja U23 vanuseklassis. Tema tugevuseks on vastupidavus ja tehniline puhtus, mis võimaldab hoida kõrget tempot kogu distantsi vältel. 2024.–2025. aasta rahvusvahelised stardid kinnistasid tema positsiooni Eesti naiskäimise põhitegijana.
Eesti maratonijooksu vanameister Tiidrek Nurme stardib tänavu juba oma viiendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel. Tokyos jooksis ta maratoni viimati 2021. aasta olümpiamängudel, kust õnnestus märkimisväärse 27. kohaga koju tulla. Küll aga ei garanteeri varasemad edulood alati uut õnnestumist, mistõttu uurisime Nurmelt enne suurvõistlust, kuidas kulges ettevalmistus ja milliste ootustega ta Jaapanisse lendab.
Kuidas läheb võistlusteks valmistumine ning milline on enesetunne kuu aega enne MM-i?
Võistlusteks valmistumine läheb küllaltki plaanipäraselt: viimased kaks kuud on olnud väga huvitavad ja mitmekesised. Juulis viibisin Prantsusmaa mäestikulaagris Font-Romeus ja augustis treenisin Tartumaal koos oma keenialasest treeningpartneri Julius Muriuki Wahomega. Olen saavutanud oma sportlaskarjääris niivõrd hea kogemustepagasi, et suudan endale seada adekvaatseid eesmärke erinevates tingimustes treenides.
Täna, kolm nädalat enne maratoni, lõpetasin oma viimase tugeva jooksu. Olen rahulolev, kuid samal ajal ka ärev. Mentaalselt ongi kõige raskemad viimased neli nädalat, siis kipun ka rohkem muretsema. Siinkohal tulevad kogemused pigem kahjuks, sest raske on unustada neid tagasilööke, mis mõne ettevalmistuse käigus on juhtunud, näiteks viirusesse haigestumine. Mina käin kodus näiteks maskiga ja puhastan oma käsi pärast iga kokkupuudet lastega. Õnneks olen suutnud suures pildis terve püsida.
Millised on ootused iseendale suurvõistluse eel? Millise emotsiooniga soovid Tokyost tagasi tulla?
Olen väga õnnelik, et sain uue võimaluse tiitlivõistlusteks valmistuda –need on minu viiendad kergejõustiku maailmameistrivõistlused. Tokyo on minu südames aga tänu edukatele olümpiamängudele erilisel kohal. Samas
tean, et ükski varasem sooritus ei kandu edasi uuele võistlusele – kõik tuleb uuesti läbi teha. Minu siiras soov on see, et jõuaksin võistlustele tervena ja vaimselt vabana, et suudaksin keskendunult realiseerida selle, milleks võimeline olen.
Kuidas end võistlusteks „õigele sagedusele“ häälestad?
Mentaalne krahh on üks väga motiveeriv asi. Nimelt, kui koormused on suured, siis töötab ka sportlase aju teistsuguse intensiivsusega. Ja kui olen oma ettevalmistusel jõudnud punkti, kus tunnen, et
ma ei suuda ega taha ning vajan abi, siis see on väga hea märk.
Mina sellises olukorras tavaliselt tunnetan läbi oma südametunnistuse ja mõtlen eesmärkidele, miks ma seda teen. Kristlasena viib selline mentaalne krahh mind Jumalale lähedale ehk leian vabaduse oma hingele Jumalaga suheldes. See on parim viis, kuidas vaimu vabaks lasta ja elust rõõmu tunda. Võistluse ajal vahel palvetan ja lihtsalt tänan Jumalat oma mõtetes. Võistluse eel üritan leida ka muid eesmärke ja põhjusi, miks ma seda teekonda pean jälle läbi tegema.
Tokyo kergejõustiku maailmameistrivõistlustel astub lisaks Eesti sportlastele võistlustulle ka palju välisriikide atleete, kellele on põnev kaasa elada.
Tutvume mõnede sporditähtedega, kes võivad 13.–21. septembril Jaapani rahvusstaadionil särada.
Brasiilia sportlane Alison dos Santos on kiiruselt ajaloo kolmas 400 m tõkkejooksja. Oma Lõuna-Ameerika rekordiga 46.29 jääb 25-aastane sportlane maailma edetabelis maha vaid maa ilmarekordiomanikust Karsten Warholmist ja Rai Benjaminist. Dos Santos võitis mõlemaid 2022. aasta maailmameistrivõistlustel Oregonis, kus temast sai esimene Lõuna-Ameerika sportlane, kes on meeste 400 m tõkkejooksus maailmameistrivõistlustel medali võitnud. Praegu on ta hooaja edetabelis teisel kohal ajaga 46.65, mille ta saavutas Eugene Diamond League’i võistlusel.
Rootsi teivashüppe superstaar Mondo Duplantis on oma karjääri jooksul purustanud teivashüppe maailmarekordi 12 korda. Oma esimese maailmarekordi 6,17 m püstitas ta 2020. aastal Torunis ja on seda hiljem parandanud 6,28 meetrini – viimane rekord sündis tema kodulinnas Stockholmis toimunud Diamond League’i võistlusel.
25-aastane sportlane on lisaks rekorditele võitnud maailmameistritiitli 2022. ja 2023. aastal, olümpiakuld medali Tokyos ja Pariisis ning kolm maailmameistritiitlit sisetingimustes 2022., 2024. ja 2025. aastal.
Jamaica sprinter Shelly-Ann FraserPryce’i jaoks on Tokyo MM eriti suure kaaluga, sest tegemist on tema viimase maailmameistrivõistlusega enne karjääri lõpetamist. Kümnekordne maailmameistrivõistluste kuldmedalist debüteeris rahvusvahelisel areenil 2007. aasta maailmameistrivõistlustel Osakas ja on kirjeldanud tagasipöördumist Jaapanisse kui „ringi sulgemist“. 38-aastane sportlane on võitnud kokku 16 maailmameistrivõistluste medalit, ühe maailmameistrivõistluste sisehallitiitli ja kaheksa olümpiamedalit. Ta kindlustas endale koha Tokyo olümpiamängudel, kui saavutas Jamaica meistrivõistlustel 100 m jooksus kolmanda koha.
Sembo Almayew
Etioopia sportlane Sembo Almayew debüteeris rahvusvahelisel areenil 17-aastaselt 2022. aastal Oregoni
kergejõustiku maailmameistrivõistlustel. Sellest ajast alates on praegu 20-aastane takistusjooksja saanud maailma U20 meistriks ja olümpiafinalistiks ning need saavutused aitasid tal Monacos toimunud 2024. aasta maailma kergejõustiku auhindade jagamisel pälvida tiitli „Tõusev naistäht“.
Ta jooksis juulikuus Eugene’is 3000 m esimest korda alla üheksa minuti, saavutades tulemusega 8.59.90 viieteistkümnenda koha maailma kõigi aegade edetabelis. Ta on sel hooajal saavutanud ka kaks kolmandat kohta Wanda Diamond League’is, Dohas ja Pariisis.
Haruka Kitaguchi
Üks kodupubliku lemmikuid on Haruka Kitaguchi, kes septembris Jaapani rahvusstaadionil kulda püüab. Pärast 2022. aasta maailmameistrivõistlusi Oregonis, kus ta odaviskes pronksi võitis, haaras praegu 27-aastane sportlane 2023. aastal Budapestist kulla 66,73 m pikkuse tulemusega. See on tema karjääri kolmas parim tulemus pärast 67,38-meetrist riiklikku rekordit, mille ta püstitas 2023. aastal Brüsselis. Seejärel võitis Kitaguchi olümpiakulla Pariisis ja on sel hooajal seni visanud parima tulemuse 64,63 m, mis tõi talle võidu Diamond League’i võistlusel Oslos.
Allikas: worldathletics.org
Tokyo kergejõustiku maailmameistrivõistlused on ukse ees ja eestlastel pöidlad pihus. Uurisime erineva taustaga spordifännidelt, mis alasid nad kõige rohkem jälgivad ja kes võiks nende arvates medali koju tuua.
Tekst: Kairi Prints / Illustratsioonid: Shutterstock
Ats Kuldkepp, Delfi spordiajakirjanik
Kellele Eesti sportlastest elad Tokyo kergejõustiku MM-il kõige rohkem kaasa? Miks?
Johannes Ermile. Muu hulgas ka seetõttu, et sõlmisin kevadel kolleegiga kihlveo. Pakkusin, et Ermist saab 2025. aasta jooksul Eesti kümnevõistluse rekordiomanik ehk ta teeb vähemalt 8815 punkti. Nüüd on jäänud veel vaid üks võimalus ja selleks ongi Tokyo MM.
Palun ennusta, kes meie sportlastest võib medali koju tuua?
Johannes Ermi võimalused on sel-
gelt parimad, umbes 50% kandis. Ideaalse õnnestumise korral pole välistatud ka Janek õiglase või Karel Tilga poodiumile kerkimine.
Kus, kuidas, kui palju plaanid Tokyo MM-i jälgida?
Õhtuseid ehk Eesti aja järgi pärastlõunal peetavaid võistlusi vaatan teleri või arvuti vahendusel kindlasti. Ja kui iga kord ei jaksa varahommikul ärgata, siis vähemalt Eesti koondislaste etteasted vaatan paar tundi hiljem järele.
Laidi Zalekešina, Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Kellele Eesti sportlastest elad Tokyo kergejõustiku MM-il kõige rohkem kaasa? Miks?
Eks ikka kõigile, nii tore on omadele kaasa elada ja need on sellised ülipositiivsed ja ülevoolavad emotsioonid. Kõige rohkem elan kaasa ikka Johannes Ermile.
Palun ennusta, kes meie sportlastest võib koju medali tuua? Panustangi Johannes Ermile. Usun temasse väga.
Kus, kuidas, kui palju plaanid ise Tokyo MM-i jälgida?
Jälgin palju, teen seda tavaliselt õhtuti, järelvaatamisest. Kindlasti jälgin alati jooksude finaale, maratoni ja muidugi neid alasid, kus meie sporditähed kaasa teevad. Vahel läheb see kaasaelamine ikka üsna häälekaks... Ja kui Eesti hümn kõlab, siis nutan alati!
Kellele Eesti sportlastest elad Tokyo kergejõustiku MM-il kõige rohkem kaasa? Miks?
Muidugi elan kaasa kõigile meie sportlastele, aga lemmikala on kümnevõistlus. Sel on Eestis olnud pikk traditsioon ja eks see ole ka nii mitmekülgne ning vaatemänguline, pakkudes pinget kuni lõpuni välja. Meil ju on viimasel ajal seal ka mitu meest tules ja põnevust ning pöidlahoidmistki alati selle võrra rohkem.
Nii et sel MM-il elan eriti kaasa meie poistele Johannes Ermile, Karel Tilgale ja Janek Õiglasele, aga saarlasena loomulikult ka sitkele kaassaarlasele maratoonarile Tiidrek Nurmele. Kindlasti aga jälgin ka teiste eestlaste sooritusi.
Palun ennusta, kes meie sportlastest võib medali koju tuua? Eks see ennustamine ole tänamatu
Kellele Eesti sportlastest elad Tokyo kergejõustiku MM-il kõige rohkem kaasa? Miks?
Saan lühidalt vastata, et eelkõige elan kaasa Eesti kümnevõistlejatele Janek Õiglasele, Karel Tilgale ja minu koolivenna Holger Peeli treenitavale Johannes Ermile. Sellepärast, et nemad on suures mängus.
Aga samavõrra elan kaasa ka Erki Noole treenitavale Soome seitsmevõistlejale Saga Vanninenile, kes on sel aastal tulnud sisehallis viievõistluses nii Euroopa kui ka maailmameistriks ning juulis juunioride maailmameistriks seitsmevõistluses, kus püstitas Soome rekordi.
töö ja kõik meie sportlased, kes on sellisele võistlusele juba jõudnud, ongi ju tipus ja super tublid. Aga muidugi, eks me kõik hoia omadele pöialt ja looda, et neil hästi läheb. Medal on ilmselt olulisim sportlastele endile, kroonides nende tohutuid pingutusi ja eneseületusi, aga tooks loomulikult rõõmu kõigile.
Miks eelkõige mitmevõistlejad? Nad lihtsalt kleebivad enda külge, eriti kui oled kooliajal kõiki neid alasid ka ise teinud.
Palun ennusta, kes meie sportlastest võib medali koju tuua?
Kui Johannes Erm on täiesti terve ja teeb alad võimetekohaselt, siis tema.
Kus, kuidas, kui palju plaanid ise Tokyo MM-i jälgida?
Kui see toimuks Euroopas, siis vaataks kõike. Mitmevõistluste otsevaatamisele seab piirid kuuetunnine ajavahe, aga vaatan kõike nii palju, kui võimalik on.
Suurimad lootused ongi meie kümnevõistlejatel, nii et kui meie poistel kõik alad õnnestuvad, võib medal(eid) tulla küll. Nagu ennegi ütlesin, on kümnevõistlus pikk ala ja täis üllatusi, nii et kõike võib juhtuda ning kunagi ei tea täpselt, kes millises vormis parasjagu on jne. Mõõduvõtt saab kindlasti olema pinev.
Kus, kuidas, kui palju plaanid ise Tokyo MM-i jälgida?
Ilmselt jälgin kogu MM-i nii palju, kui vähegi mahti, nii telerist kui ka telefoni/tahvelarvuti teel värsketel tulemustel silma peal hoides. Kõigi meie sportlaste sooritusi plaanin kohe kindlasti vaadata, kasvõi järele, ja neile kõvasti kaasa elada.
Aga põhiline on muidugi kogu selle ekraanide jälgimise juures mitte ära unustada ka enda liigutamist, nii et, kaastugitoolisportlased, leidkem MM-i ajal aega ka ise ratta selga hüpata või niisama õue jalutama minna!
Lily 2 Sport
• ekraan 34,5 mm LCD Gorilla Glass 3
• täiustatud treeningfunktsioonid ja ülevaatlikud tervisenäitajad
• ujumiskindel (5 ATM)
• aku kestvus kuni 5 päeva
Pace 3
• tippklassi spordikell
• veekindlus 5 ATM (kuni 50 m)
• aku kuni 17 päeva
239,90
TAVAHIND 279,90
Vivoactive 5
• ekraan 42,2 mm OLED/AMOLED
Gorilla Glass 3
• täiustatud treeningfunktsioonid ja ülevaatlikud tervisenäitajad
• ujumiskindel (5 ATM)
• aku kestvus kuni 11 päeva
• Garmin Pay viipemaksed
239,90
• erinevad spordialad, treeningu analüüs - taastusaeg ja soovitused, optilised andurid pulsi ja SpO2 jaoks
219,90
TAVAHIND 249,90
Nutikas Google TV projektor koos litsenseeritud Netflixiga
Open Run luujuhtivusega kõrvaklapid - kuula muusikat ja ka kõike, mis toimub su ümber!
• 8. generatsiooni luujuhtivuse tehnoloogia
• sagedusvahemik 20 Hz - 20 KHz
• Bluetooth 5.0, USB-C
• aku kestvus kuni 8 h
• 10 min kiirlaadimisega 1,5 h kasutust
• IP67 veekindlus (NB! ujumiseks soovitame Open Swim mudelit!)
139,90
Tallinn: Sikupilli, Tähesaju, Mustikas
Tartu: Kalda tee 41, Võru tn 79
Narva: Fama
Pärnu: Papiniidu 42
Saaremaa: Auriga
Viljandi: Centrum
Rakvere: Lai 22
755,90
TAVAHIND 839,90
Halo+ GTV kaasaskantav projektor
• Oma võimsa akuga ning 2x5W Harman Kardoni kõlaritega võimaldab see fi lmide vaatamist tagahoovis.
• Sisseehitatud Chromecastiga saab soovitud sisu juhtmevabalt telefonist otse projektorisse üle kanda.
* Algusajad toodud Eesti aja järgi
LAUPÄEV, 13.09
02:00 M 35 km käimine, finaal
02:00 N 35 km käimine, finaal
03:00 N kettaheite kvalifikatsioon, A-grupp
04:55 M kuulitõuke kvalifikatsioon
04:55 N kettaheite kvalifikatsioon, B-grupp
05:23 M 100 m eeljooks
05:55 4 x 400 segateatejooks, 1. ring
12:05 M 3000 m takistusjooks, 1. ring
12:30 N kaugushüppe kvalifikatsioon
12:55 N 100 m jooks, 1. ring
13:05 M teivashüppe kvalifikatsioon
13:50 N 1500 m jooks, 1. ring
14:35 M 100 m jooks, 1. ring
15:10 M kuulitõuge, finaal
15:30 N 10 000 m jooks, finaal
16:20 4 x 400 segateatejooks, finaal
PÜHAPÄEV,14.09
02:00 N maraton, finaal
03:00 N vasaraheite kvalifikatsioon, A-grupp
03:35 M 1500 m jooks, 1. ring
04:45 N vasaraheite kvalifikatsioon, B-grupp
05:28 N 100 m tõkkejooks, 1. ring
12:35 M 400 m jooks, 1. ring
12:40 M kõrgushüppe kvalifikatsioon
13:10 N kettaheide, finaal
13:25 N 400 m jooks, 1. ring
14:20 N 100 m jooks, poolfinaal
14:40 N kaugushüpe, finaal
14:43 M 100 m jooks, poolfinaal
15:05 N 1500 m jooks, poolfinaal
15:30 M 10 000 m jooks, finaal
16:13 N 100 m jooks, finaal
16:20 M 100 m jooks, finaal
ESMASPÄEV, 15.09
02:00 M maraton, finaal
03:00 M vasaraheite kvalifikatsioon, A-grupp
03:05 N teivashüppe kvalifikatsioon
03:15 N 3000 m takistusjooks, 1. ring
04:45 M vasaraheite kvalifikatsioon, B-grupp
05:20 N 400 m tõkkejooks, 1. ring
13:35 M 400 m tõkkejooks, 1. ring
13:40 M kaugushüppe kvalifikatsioon
14:10 M teivashüpe, finaal
14:20 M 110 m tõkkejooks, 1. ring
15:00 N vasaraheide, finaal
15:05 N 100 m tõkkejooks, poolfinaal
15:30 M 1500 m jooks, poolfinaal
15:55 M 3000 m takistusjooks, finaal
16:20 N 100 m tõkkejooks, finaal
TEISIPÄEV, 16.09
13:35 M 800 m jooks, 1. ring
13:40 N kolmikhüppe kvalifikatsioon
14:35 M kõrgushüpe, finaal
14:40 M 110 m tõkkejooks, poolfinaal
15:00 M vasaraheide, finaal
15:05 N 400 m jooks, poolfinaal
15:35 M 400 m jooks, poolfinaal
16:05 N 1500 m jooks, finaal
16:20 M 110 m tõkkejooks, finaal
KOLMAPÄEV, 17.09
13:05 M kolmikhüppe kvalifikatsioon
13:10 M odaviske kvalifikatsioon, A-grupp
13:30 N 200 m jooks, 1. ring
14:10 N teivashüpe, finaal
14:15 M 200 m jooks, 1. ring
14:45 M odaviske kvalifikatsioon, B-grupp
14:50 M kaugushüpe, finaal
15:00 N 400 m tõkkejooks, poolfinaal
15:30 M 400 m tõkkejooks, poolfinaal
15:57 N 3000 m takistusjooks, finaal
16:20 M 1500 m jooks, finaal
NELJAPÄEV, 18.09
13:05 N 5000 m jooks, 1. ring
13:15 N kõrgushüppe kvalifikatsioon
13:23 M odavise, finaal
13:55 N 800 m jooks, 1. ring
14:55 N kolmikhüpe, finaal
15:02 M 200 m jooks, poolfinaal
15:24 N 200 m jooks, poolfinaal
15:45 M 800 m jooks, poolfinaal
16:10 M 400 m jooks, finaal
16:24 N 400 m jooks, finaal
REEDE, 19.09
11:33 Seitsmevõistlus: 100 m tõkkejooks
12:20 Seitsmevõistlus: kõrgushüpe
13:30 N odaviske kvalifikatsioon, A-grupp
14:05 M 5000 m jooks, 1. ring
14:30 Seitsmevõistlus: kuulitõuge
14:45 N 800 m jooks, poolfinaal
14:50 M kolmikhüpe, finaal
15:00 N odaviske kvalifikatsioon, B-grupp
15:15 M 400 m tõkkejooks, finaal
15:27 N 400 m tõkkejooks, finaal
15:38 Seitsmevõistlus: 200 m jooks
16:06 M 200 m jooks, finaal
16:22 N 200 m jooks, finaal
LAUPÄEV, 20.09
01:30 N 20 km käimine, finaal
03:00 M kettaheite kvalifikatsioon, A-grupp
03:25 Kümnevõistlus: 100 m jooks
03:50 M 20 km käimine, finaal
04:00 N kuulitõuke kvalifikatsioon
04:05 Kümnevõistlus: kaugushüpe
04:35 M kettaheite kvalifikatsioon, B-grupp
05:30 Seitsmevõistlus: kaugushüpe
05:45 Kümnevõistlus: kuulitõuge
13:00 Seitsmevõistlus: odavise
13:05 Kümnevõistlus: kõrgushüpe
13:35 M 4 x 400 teatejooks, 1. ring
13:54 N kuulitõuge, finaal
14:00 N 4 x 400 teatejooks, 1. ring
14:25 M 4 x 100 teatejooks, 1. ring
14:45 N 4 x 100 teatejooks, 1. ring
15:05 N odavise, finaal
15:11 Seitsmevõistlus: 800 m jooks
15:29 N 5000 m jooks, finaal
15:55 Kümnevõistlus: 400 m jooks
16:22 M 800 m jooks, finaal
PÜHAPÄEV, 21.09
03:05 Kümnevõistlus: 110 m tõkkejooks
03:55 Kümnevõistlus: kettaheide, A-grupp
05:05 Kümnevõistlus: kettaheide, B-grupp
05:35 Kümnevõistlus: teivashüpe, A-grupp
06:20 Kümnevõistlus: teivashüpe, B-grupp
11:35 Kümnevõistlus: odavise, A-grupp
12:47 Kümnevõistlus: odavise, B-grupp
13:30 N kõrgushüpe, finaal
13:35 N 800 m jooks, finaal
13:50 M 5000 m jooks, finaal
14:00 M kettaheide, finaal
14:25 M 4 x 400 teatejooks, finaal
14:40 N 4 x 400 teatejooks, finaal
14:55 Kümnevõistlus: 1500 m jooks
15:10 N 4 x 100 teatejooks, finaal
15:20 M 4 x 100 teatejooks, finaal
Enam kui 2000 sportlast 200 erinevast riigist paneb end septembri keskel Tokyos proovile, et võita kuldne maailmameistrivõistluste medal, lisaks sellele ka üldine kuulsus ja au. Esimene selletaoline globaalne mõõduvõtt toimus 1983. aastal Helsingis, Tokyo võõrustab sportlasi aga juba teist korda. Läbi ajaloo on nii mõnigi eestlane maailmaareenil mainitud kirkaimat edu saavutanud: odaviskaja Andrus Värnik 2005. aastal Helsingis ja kettaheitja Gerd Kanter kaks aastat hiljem Osakas.
Tekst: Martin Hanson / Foto: Ilmar Saabas
Hõbedase medaliga saavad uhkustada aga nii kümnevõistlejad Erki Nool (Edmontonis aastal 2001) ja Maicel Uibo (Dohas aastal 2019) kui ka Magnus Kirt (samuti Dohas aastal 2019). Andrus Värnik võitis enne täielikku triumfi paar aastat varem MM-ilt ka hõbemedali. Eesti kuulsaima kettaheitja auhinnakapis helgivad kulla kõrval ka kaks hõbedat ja mõlemad Eestile võidetud pronksid. Nii ongi Eestile seni kõige edukam MM olnud kahe medaliga lõppenud 2005. aasta võist-
lus põhjanaabrite juures. Samas, tol võistlusel „vaid“ hõbeda võitnud Gerd Kanter ütleb, et kõikide MM-medalite seast ongi kõige eredam see esimene hõbemedal, sest selle võitmine oli tema karjääris murranguline.
„Tegu oli minu esimese tiitlivõistluste medaliga täiskasvanute arvestuses. Kuna Helsingi võistlusele eelnes mitu aastat põrumist, oli see medal karjääri mõistes väga oluline. Lisaks olin võistlusele minnes teinud ka suuri sõnu, olgugi et näppude vahel polnud veel
midagi. Neid läbielamisi, mis Helsingi võistlusega kaasnesid, polnud ma varem tundnud ja ka hiljem enam tunda ei saanud. Tunne, mis mul medali heidet tehes kehast läbi käis, oli võimas ja eriline. Tulemuseks 68,57 meetrit,“ räägib Kanter tagasivaatavalt.
Osakas algas „Kanteri ajastu“ Kaks aastat hiljem oli kätte jõudnud „Kanteri ajastu“, sest kahel järjestikusel aastal sai sportlane kaela nii MM-i kui ka olümpia kuldse medali. Kanter teeb
meenutades kummarduse ka konkurendile Virgilijus Aleknale, kellega madistati aastaid: alguses oli leedukas peal, siis aga hakkas eestlase kettakaar võidupikkusi andma.
„Kui võit Osakas tuli, oli see kinnituseks, et me oleme igati õigel teel. See pani mulle Pekingis küll peale võidukohustuse, kuid andis ka võimu ja jaksu, et keskenduda olümpiamängudele. Osakas tegin aga ikka oma kaubamärgi järgi: kvalifikatsioonis surusin ise endal selja vastu seina ja sain põhivõistlusele alles kolmanda heitega. Kõikide tiitlivõistluste kohta olin ma just Jaapanis oma parimas vormis – 70 meetri vormis, 70 meetri hoos. Kui miski kripeldab, siis ehk see, et seda märgilist pikkust ei ületanud. Aga mulle on alati meeldinud võistelda Aasias – sealt pärinevad ka minu edukaimad saavutused,“ sõnab Kanter.
Kõikide tiitlivõistluste kohta olin ma just Jaapanis oma parimas vormis – 70 meetri vormis, 70 meetri hoos. Kui miski kripeldab, siis ehk see, et seda märgilist pikkust ei ületanud.
Kettaheite eripäraks oli toona see, et põhiline kahurivägi oli Euroopast (Virgilijus Alekna, Robert Harting, Pjotr Malachowski) ja nendega võisteldi kõikjal, mis tähendab, et konkurente tunti, aga kõikidel võistlustel oli maailma parim alati kohal. Siiski MM-il olid rivis ka tugevad võistlejad näiteks USA-st ja Iraanist. Konkurente austati, kuid kettaheitja sõnul liigset „rahvaste sõprust“ ka polnud: igaüks nokitses oma võistluse kallal, hooaja lõpus siis võeti koos tehtut nii-öelda kokku.
Kelles näeb aga Kanter praegu Eesti koondises potentsiaalset medalisti? „Meil mingit erakordset seisu kahjuks ei ole, nii-öelda kindlat medalimeest või -naist. Saame siin aga Johannese (kümnevõistleja Ermi – toim) otsa vaadata, kuid ka temal on olnud keeruline ettevalmistus. Latt on ka konkurentsi mõttes maru kõrgel ja medaliks on palju punkte vaja. Kuid Johannes on võistluste mees, avaneb just rajal ja suudab alati kuskilt selle +1 leida. Arvan, et selles küsimuses tuleks tema poole vaadata,“ lisab Kanter.
Erki Nool võttis hõbedalt suuna rekordile
2001. aastal kogus toona Eesti parim sportlane Erki Nool Edmontoni MM-i kümnevõistluses rekordilised 8815 punkti ja võitis tšehh Tomash Dvoraki järel hõbemedali. Kunagi varem pole kümnevõistluses tulnud 8800 punkti ületanud atleedil leppida teise kohaga.
Võidetud medal oli iseseisva Eesti kergejõustikule läbi aegade esimene autasu suvistelt MM-võistlustelt. 1987. aastal Roomas vasaraheites hõbemedalile tulnud Jüri Tamm võistles toona
Nõukogude Liidu värvides. Uue Eesti rekordiga Edmontonis võitnud Nool ütles toona, et tahab kahe aasta pärast võtta MM-ilt esikoha ja ületada 9000 punkti piiri.
Olümpia närvilisust MM-il pole, sellevõrra oli siin rahulikum.
„Olümpia närvilisust MM-il pole, sellevõrra oli siin rahulikum. Praegust tulemust plaanisin teha juba olümpial, aga siis vedas teivashüpe alt,“ meenutas Nool Sydney võistlust Eesti Päevalehe veergudel. Eestlaste iidol tunnistas siiski, et olümpiavõidust magusam pole miski.
Magnus Kirdi dramaatiline medal Odaviskes maailma hooaja edetabelijuhina 2019. aasta Doha MM-ile läinud Magnus Kirt võitis tihedas heitluses hõbemedali. Tema võistlus lõppes aga dramaatiliselt: Kirt vigastas viiendas voorus tõsiselt õlga ning ta viidi areenilt ära kanderaamil ja esialgse prognoosi kohaselt tuli tal õlg liigesest välja. Eestlane jäi viienda vooru viske järel tartaanile lamama ega hakanud end ise üldse püsti ajamagi. Tema õlale pandi kiirelt jääkott ja edasi oodati juba järgmisi abilisi. Kirdile andis hõbemedali teises voorus visatud 86,21 m.
Tokyo 2025 kergejõustiku maailmameistrivõistlused toovad sel korral
Jaapanisse üle 2000 tippsportlase umbes 200 riigist. Kuigi tegemist on taaskord tugeva tõestusega Jaapanist kui võimekast maailmatasemel spordiürituste läbiviijast, annab sündmus riigile võimaluse tutvustada ka oma rikkalikku kultuuri, innovaatilisi lahendusi ja külalislahkust. Mis on aga Jaapani üleüldine fenomen ja milliseid kultuurilisi eripärasid see riik endas peidab?
Jaapan kui spordiriik –ajalugu ja traditsioonid
Jaapan on rahvusvahelises spordimaailmas kindlalt kanda kinnitanud riik –näiteks on Tokyo korraldanud kahel korral olümpiamänge. Esimesed, 1964. aasta mängud märkisid justkui riigi taassündi pärast teist maailmasõda ja tõid kaasa laiapõhjalise infrastruktuuri
Tekst: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock
arengu ning uue kuvandi väliskogukonnas. Lisaks olümpiamängudele kuuluvad Jaapani ajalukku ka 2007. aasta Osaka kergejõustiku maailmameistrivõistlused ja 1991. aasta Tokyo MM, mis oli Aasia jaoks märgilise tähtsusega – see oli esimene kord, kui kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid väljaspool Euroopat.
Sport, eriti maratonijooks on jaapanlaste jaoks väga tähtis: viimane on riigis justkui kultuuriline fenomen, väljendades sealse rahva vastupidavust, sihikindlust ja distsipliini. Tokyo maraton, mis kuulub ka mainekasse sarja World Marathon Majors, on kujunenud üheks maailma tähtsamaks jooksuvõistluseks, tõmmates igal aastal ligi kümneid tuhandeid osalejaid ja miljoneid pealtvaatajaid.
Ka üleüldine tervisekultuur on Jaapanis tugevalt juurdunud: tööle kõndimine, igapäevane rattasõit ja laialt levinud harrastused, nagu joogalaadsed kehatreeningud või võitluskunstid, on osa jaapanlaste igapäevaelust. Spordivaimu toetavad ka haridussüsteem ja töökollektiivid – koolides on spordiklubid õpilaste kasvatuse lahutamatu osa ja ka ettevõtted julgustavad töötajaid liikuma ning tervislikke eluviise harrastama.
Jaapani pealinn Tokyo kannab maailma suurima linna tiitlit – seal elab üle 37 miljoni inimese. See suurlinn on justkui ajaloo ja modernsuse harmooniline sümbioos: linn kostitab nii Edo perioodist pärinevate templite ja aedade kui ka rahvusvaheliselt tuntud pilvelõhkujate ning ultramoodsate linnaosadega, nagu Shinjuku või Shibuya. Tokyot iseloomustab küll pidev muutumine, ent sügav austus oma ajaloo ja kultuurilise pärandi vastu on linnas alati säilinud.
Tokyo on ka kultuuri- ja loomingukeskus: seal saab külastada maailma tipptasemel muuseume ja galeriisid, nagu Tokyo Rahvuslik Muuseum või kaasaegse kunsti muuseum MOT. Samuti on Tokyo kulinaariameka, kus leidub rohkem Michelini tärnidega restorane kui üheski teises linnas. Traditsioonilised Jaapani köögi väljendusviisid – alates suši ja raameni kõrgtasemel variatsioonidest kuni kohalike turgude tänavatoiduni – on osa linna identiteedist ja igapäevasest kultuurist. Lisaks peegeldub Jaapani kultuuriline peensus ja esteetiline meel ka pealinna arhitektuuris, aiakujunduses, käsitöös ja isegi ühistranspordi täpsuses.
Omotenashi – Jaapani sügav külalislahkuse filosoofia
Kes on Jaapanis käinud, see teab, et külalislahkemat riiki on keeruline leida. Omotenashi ehk Jaapani külalislahkuse filosoofia eesmärk on tekitada
külalises tunne, et temale on mõeldud juba enne, kui ta üldse midagi küsida jõuab. Jaapani kultuuriruumis peegeldub omotenashi ka igapäevaelu detailides: viisakus ühistranspordis, läbimõeldud detailid hotellitubades, toidukunst restoranides ja isegi võhivõõrastele suunatud abivalmid žestid linnatänaval.
Selle filosoofia juured ulatuvad juba Jaapani teetseremoonia traditsioonidesse, kus peremehe eesmärk oli luua külalisele kogemus, milles iga element –ruumi valgustus, lillede paigutus, tee serveerimise rütm –oli hoolikalt ette valmistatud. Omotenashi ei ole seega ainult Jaapani teeninduse kvaliteedimärk, vaid sügavam kultuuriline peegel, mis väljendab jaapanlaste arusaama ühisest vastutusest ja austusest üksteise vastu.
Niisuguse mõtteviisi üks peegeldus on ka Tokyo MM-i pesa ehk Jaapani riiklik staadion, mille arhitektuurne lahendus ühendab kaasaegse disaini kohalike looduslike materjalidega. Staadionil on arvestatud nii loodusliku ventilatsiooni, päikesevalguse kui ka energiatõhususega, samas kui puit ja rohelised elemendid loovad looduslähedasema ja soojema keskkonna. See lähenemine sümboliseerib Jaapani soovi näidata end maailmale riigina, kus tehnoloogia ja keskkonnahoid ei pea olema vaenlased, vaid võivad moodustada ühtse terviku.
Tulevikuinnovatsioon ja keskkonnasäästlikkus
Jaapan on rahvusvaheliselt tuntud ka kui tehnoloogiliste uuenduste ja inseneeriakeskus. Robotite, tehisintellekti ja nutikate lahenduste arendamine on osa riigi identiteedist, kuid sama oluline on viimasel kümnendil olnud ka keskkonnasäästlikkuse rõhutamine.
Tokyo 2025 toob esile ka nutikad linnalahendused, mis hõlmavad arukat transpordikorraldust, külastajatele loodud digitaalseid teenuseid ning Jaapanile omast külalislahkust. Selles ehk Jaapani eripära peitubki: tipptasemel tehnoloogia mitte ei varjuta inimlikku mõõdet, vaid toetab seda. Nii saavad maailmameistrivõistlused olla näide sellest, kuidas tulevikuinnovatsioon ja inimkeskne külalislahkus võivad koos luua kestlikke ja inspireerivaid lahendusi.
Allikad: Asia-Pacific Journal (apjjf.org), japantravel.com, realworldjapan.com, Oxford Academic
Kui rääkida eestlastest, kes on välismaal saavutanud märkimisväärse tuntuse ja austuse, on nimekirja tipus kindlasti Kaido Höövelson ehk Baruto. Endine professionaalne sumomaadleja jõudis Jaapanis spordieliiti, teenides välja ōzeki tiitli, mis on läbi aegade kõrgeim eestlasele antud auaste. Vestlesime Barutoga Jaapani spordikultuuri teemal ja uurisime, kuidas jaapanlased ise sporti tajuvad ning millise ootusega minnakse vastu 2025. aasta Tokyo kergejõustiku maailmameistrivõistlustele.
Pärast sumokarjääri lõppu (2013) on Höövelson aktiivselt silma paistnud nii poliitiku, ettevõtja, kultuurisilla looja kui ka Eesti Sumoliidu presidendina. Endise tippsportlase missioon on muu seas olnud spordi, kultuuri ja Eesti ning Jaapani vaheliste ärisidemete edendamine. Just seepärast on tema tähelepanekud ja soovitused kõnekad nii kõigile neile, kes Tokyosse kohapeale MM-i kogema sõidavad, kui ka neile, kes teleekraani vahendusel kergejõustikuvõistlusele kaasa elavad.
Milline on sinu kogemuse põhjal Jaapanis üldine suhtumine sporti?
Jaapanis on au sees nii sport kui ka üleüldse liikumine. Spordis on harrastajaid muidugi oluliselt rohkem kui elukutselisi sportlasi, aga enamik jaapanlasi üritab võimalikult palju väljas liikuda.
Millised on Tokyo kergejõustiku MM-il jaapanlaste lemmikspordialad, millele nad kaasa elavad?
Jaapanlased elavad eelkõige kaasa jooksu aladele. Väga populaarsed on
seal maratonid, sest ka jaapanlased ise on väga heal tasemel maratonijooksus.
Mida soovitad välisfännile, kes tuleb Tokyo MM-ile? Mida kindlasti peale staadioniõhkkonna kogeda?
Jaapani toidukultuur on väga rikkalik ja suurte traditsioonidega, nii et kindlasti soovitan sellega tutvuda, kui võistluste vaatamise kõrvalt mahti on. Tokyos on tohutult palju häid restorane, kus toit on samas hinnaklassis Eestiga või isegi natuke odavam. Aga süüa saab ka kolme euroga.
Kui sporti soovitada, siis kuuest sumo suurturniirist septembrikuu oma, nagu ka mai ja septembri turniir, toimub kergejõustiku MM-iga samal ajal Tokyos Ryogoku Kokugikani areenil alates 14. septembrist. See on alati suur sündmus. Suurturniirile saab tellida eraldi tuuri või osta pileteid. Kindlasti tasub mõelda ka mõne sumoklubi külastamisele, mis võib Jaapani külalisele põnev olla. Neid tuure teevad päris paljud firmad ja info on internetist lihtsasti leitav.
Kui suure huviga ise Tokyo kergejõustiku MM-i ootad? Kas plaanid vaadata ja kellele kõige rohkem kaasa elad? Elan kindlasti kaasa tervele Eesti koondisele ja eelkõige vaatangi Eesti sportlaste esinemisi. Aga loomulikult ootan väga kogu seda MM-i.
Tokyo 2025 kergejõustiku MM-ile saab kaasa elada 13.–21. septembrini.
On aeg panna proovile ka oma vaimne vastupidavus. Nii nagu kergejõustikus viib tippsoorituseni keskendumine, rütmitaju ja kannatlikkus, on need oskused hädavajalikud ka sudokus – loogikamängus, mis on vallutanud nii hommikulehti kui ka rahvusvahelisi meistrivõistlusi.
Illustratsioon: Shutterstock
Sudoku päritolu
Kuigi sõna sūdoku on jaapanikeelne ja mäng sai üle maailma tuntuks just Jaapani kaudu, ulatuvad selle juured hoopis 18. sajandi Euroopasse, kus Šveitsi päritolu matemaatik Leonhard Euler arendas välja sudoku eelkäijaks peetava ladina ruudu. Tänapäevase sudoku otsene eelkäija avaldati 1979. aastal Ameerikas.
Kuna mäng ei kogunud Ameerikas alguses laiemat populaarsust, avastas selle 1984. aastal Jaapani kirjastus Nikoli, mis avaldas mõistatuse nime Sudoku ( ) all. See on lühend jaapanikeelsest lausest
„Sūji wa dokushin ni kagiru“, mis tähendab „Iga number peab esinema vaid üks kord“.
Nüüd oled sina stardijoonel
Altpoolt leiad kaks sudokut: esimene sobib hästi soojenduseks või keskmise tasemega lahendajale; teine paneb proovile juba kogenuma loogikameistri närvikava.
Haara pliiats ja püstita oma isiklik sudokurekord!
Huvitavaid fakte:
z Sõna sūdoku pole Jaapanis patenditud – see võimaldas kiiret levikut üle maailma.
z Esimene rahvusvaheline sudoku maailmameistrivõistlus toimus 2006. aastal Itaalias.
z Guinnessi rekordite raamatus on sudoku, mille lahendamiseks kulus lahendajal üle 90 tunni –tegemist oli teadlikult koostatud üliraske ülesandega.
z Eestis korraldatakse aeg-ajalt sudoku meistrivõistlusi, kus osalevad nii noored kui ka täiskasvanud.
e-poes tavahinnast! -15%
seesam.ee
Sõlmi õnnetusjuhtumikindlustus Seesamis.
Lastele võistlusspordi kaitse tasuta!
Finantsteenuse pakkuja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam. Kindlustuse kohta uuri lähemalt seesam.ee või pea nõu spetsialistiga.
