Hinnang:
ärikinnisvara üüriturg säilitab oma tugevuse
Puitehitust ootab tegus tulevik
Kinnisvara soetamisest
Portugalis ja Hispaanias
Parimad pärlid uusarenduses aastal 2025
Tänapäeva maakler on turundaja, sisulooja ja psühholoog
Ekspert: peame ehitama kvaliteetselt, aga kiiremini
Millisest materjalist ehitada looduskaunisse paika uus kortermaja? Kuidas saavutada ehitusplatsil hoolsuse ja turvalisuse tipptase? Kuidas kinnisvara kiirelt ja tulusalt maha müüa?
Ning vahest praeguse aja kõige aktuaalsem küsimus: kas üldse ehitada uut hoonet või taaskasutada mõnd olemasolevat?
Nendest küsimustest ühelegi ei saa lühidalt ammendavat vastust anda. Mitte tänapäeval, sest arvestada tuleb erinevate mõjurite ja osapoolte, eesmärkide ning ettekirjutuste, kuluridade ja kultuuridega.
Kõrgeid käibenumbreid jahtival kinnisvaraarendajal, mesi magusa müügijutuga maakleril või järjekindla meelsusega korteriostjal võib kõigile ehituse ja kinnisvaraga seotud küsimustele vastamisel vaja olla tuhnida minevikus ning ennustada tulevikku. Näiteks kinnisvaraarendaja teab 2025. aastal ilmselt juba peast energiatõhususe miinimumnõudeid, aga kas praegu peaks ehk mõtlema juba miinimumtingimustest kaugemale? Millisel rajoonil on aga potentsiaali populaarsust koguda just järgneva viie aasta jooksul? Või kas ambitsioonikas kinnisvaramaakler suudab kliendiga esimest korda kohtudes ära tabada, millised jutupunktid konkreetset inimest enim veenavad? Ja loomulikult igihaljas küsimus korteriostjatelt: kas ost tuleks tingimata teha sel aastal või on mul aega mõelda ka järgmise aastani?
Nende ja paljude teiste küsimuste vastuste sisu sõltub suurel määral inimesest, kes vastab. Organisatsioonide puhul, olgu nendeks siis ehitusfirmad, erialaliidud või pangad, määravad vastuste sisu samuti inimesed, ainult et mitmuses – ikkagi just inimesed on need, kes lõppude lõpuks väärtused paika panevad ning otsused vastu võtavad. Millised on vastused erinevatele ehitust ja kinnisvara puudutavatele küsimustele praegusel hetkel ning kas mõni küsimus jääb ka vastamata, saad teada käesolevast ajakirjast.
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: GEORG-MARTEN MEUMERS georg-marten.meumers@delfi.ee
Kujundaja: VALERIA PODGURSKAJA valeria.podgurskaja@delfi.ee
Keeletoimetaja: JOLANA ARU
TRÜKK PRINTALL
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee
4 Mark Mihhailenko: mul ei ole vaja tõestada, et olen kellestki kõrgemal kohal
11 Kas ehitaja peab olema ka arendaja?
17 Mereäärne kodu, kus kohtuvad luksus ja nutikus
22 Second-hand -kinnisvara on parema tootlusega
27 Teine kodu Lõuna-Portugalis
28 Teine kodu Lõuna-Hispaanias
30 Kontorisse tagasi? Ei. Jah. Võib-olla
35 Renoveerimise hetkeseisust ja naabruskondlikust lähenemisest
39 Uued nõuded nügivad energiatõhususe suunas
42 Ehitus purjetab digiarengute tuules uutele meredele
47 Eesti puitmajasektori tegus tulevik
52 Betoon – vaatamata kõigele endiselt asendamatu ehitusmaterjal
57 Kuidas töö ehitusplatsil ohutuks muuta?
61 Omanikujärelevalve aitab vältida probleeme
65 Keerulisel ajal on mõistlik ehitusseadmeid rentida
69 Kodulaenu taotleja ABC
73 Tänapäeva maakler on turundaja, sisulooja ja psühholoog
81 Valguse mäng: kuidas luua edukas valguslahendus?
Võrdlemisi noorelt ehitusettevõtte juhiks saanud YIT Eesti tegevjuht
Mark Mihhailenko ütleb, et on alati oma töös lähtunud põhimõtetest, nagu austus ja lugupidamine. Kuigi mees naudib juhirolliga kaasnevat laia vastutusala ja otsustusõigust, siis sellised sõnad nagu „ülemus“ ja „alluvad“ tema sõnavarasse ei kuulu.
Tekst: Georg-Marten Meumers Fotod: Heikki Avent
Ehitussektorit on aja jooksul ilmestanud tugev hierarhia ja pikaajalised tööstaažid, mistõttu iga kõrge erialase kompetentsi ja sihikindla suhtumisega spetsialist ei jõua oma karjääri jooksul tippjuhi ametikohale. Või kui jõuabki, võib see juhtuda alles vahetult enne pensionile minekut. Mihhailenko on selles osas aga erand – ta võttis möödunud aasta kevadel 37-aastasena YIT Eesti juhtimise üle.
Teekond praeguse ametikohani sai alguse täpselt 20 aastat tagasi. „Ehituseni jõudsin ma ilmselt tänu oma onule, kes kutsus mind 2005. aastal ehitusplatsile betoonitükke, kilekotte ja muud prügi korjama. Üsna pea vaadati, et see tüüp oskab ennast väljendada, oma töölõigu viisakalt, tähtaegselt ja korrektselt ära teha, misjärel tehti mulle ettepanek liikuda edasi armeerimise ning raketite ehitamise peale betoonitöödel,“ kirjeldab Mihhailenko oma esimest kokkupuudet ehitusega.
Liisk langes hoopis teedeehituse kasuks
2006. aastal astus ta ülikooli, kuid valituks ei osutunud mitte üld-, vaid hoopis teedeehituse eriala. „Tol hetkel olid ehituses hiilgeajad, mistõttu konkurss TTÜ-s üldehituse erialale sissesaamiseks oli tohutult võimas. Mäletan, et sel hetkel ütles ema: „Mark, aga proovi ikkagi teedeehitust – see on stabiilne värk ja riik on seal taga.“ Nii ma tegelikult selle juurde sattusingi,“ meenutab YIT Eesti tegevjuht. Ometi on ka valdkonnakauge inimese jaoks selge, et teede ja hoonete ehitamisel on vahe sees. Mihhailenko kiidab siinkohal aga TTÜ integreeritud inseneriõpet, mis ladus vajaliku põhja mõlemas valdkonnas. „Isegi kui sa lähed õppima teedeehitust, siis ilma hooneehituse alusteadmiste omandamiseta sa seda diplomit kätte ei saa. Pidin õpingute jooksul ka omajagu maju joonestama ja raudbetoon-
konstruktsioonide tugevusi arvutama. Kui õpingute ajal tundus see kõik valdkonnakauge ja keeruline, siis edaspidises karjääris on need kogemused väga kasulikuks osutunud,“ lausub ta.
Esimene ametialane edutamine tuli kiirelt.
Seega on Mihhailenkol olnud võimalus tutvuda mõlema valdkonna iseärasuste ja hingeeluga. Seda võib aga pisut erakordsekski nimetada, sest üldiselt pelgavad tema sõnul teedeehitajad hooneehitust ja vastupidi. „Teedeehitajad tegelikult paaniliselt kardavad hoonete ehitust, sest seal on tohutult detaile, alates vundamendi ladumisest kuni aknalaua valikuni. Samamoodi kohkuvad maja ehitajad teede ehitamise ees, sest juba ainuüksi killustiku valikul on vähemalt kümme erinevat nüanssi, mida on oluline jälgida,“ räägib ta.
Töökorraldus vajab parandamist Karjääritee viis Mihhailenko aga hoonete ehituse ja kinnisvara suunas ning 2011. aastal alustas ta tööd YIT-is. Kui alguses tegutses ta eeskätt projektiinseneri ja objektijuhina, siis alates 2014. aastast on ta toimetanud ehitusfirma „köögipoolel“: juhtinud selle aja jooksul eelarvestusmeeskonda, hangete läbiviimist, vastutanud digitaalehituse, kvaliteedikontrolli ning juhtimissüsteemide toimimise eest. Aastate jooksul on ta näinud lähedalt erinevate ehitusprotsesside kulgu ja kogunenud on nii mõnigi idee selle kohta, mida annaks Eesti ehitusmaastikul parandada.
Üheks selliseks tegevuseks võiks olla objektide logistika professionaalsem korraldus, millele Mihhailenko sõnul Eestis seni eriti tähelepanu pole pööratud. „Kõik objektid põhinevad
meil enamjaolt ju ikkagi soodsama hinna pakkumisel ja kes see siis jaksab hakata palkama objektile eraldi logistikahaldust. Tegelikult vajaks ehitusplatside logistika aga oluliselt rohkem tähelepanu,“ sõnab ta.
Vajalike ehitusmaterjalide asjakohasel hetkel ehitusplatsile toomine ja nende korrapärasem ehitusplatsil hoiustamine looks Mihhailenko sõnul tingimused ehitusplatsil ohutumaks tegutsemiseks. Ta toob välja hea näite Soomest, kus tellija oli valmis omalt poolt paremasse logistilisse lahendusse panustama. „Ehitusplatsile oli püsti pandud üks PVC-hall, kus erinevatesse sektsioonidesse olid ladustatud vaid need materjalid, mida läheb objektil vaja lähipäevadel ja käesoleval nädalal. Selle tulemusel välditi olukorda, mida Eestis praegu paljudel platsidel kohtab, kus alal on laiali erinevad paneelid, sanitaarseadmed ja muud ehitusmaterjalid, millest paljud võetakse kasutusse võib-olla alles kolme kuu pärast,“ selgitab tegevjuht.
Tööohutuse vaatest on tema sõnul kõige olulisem aga üleüldise töökultuuri parandamine. „Konkreetseid nimesid pilduma ei hakka, aga olenevalt töövõtjast on ehitusobjektidel näha töökultuuri ja suhtumise erinevust,“ avaldab Mihhailenko. Tööohutusnõuete rikkumise tõttu määratavaid trahve ja sanktsioone peab ta see-eest kõige viimaseks meetmeks. „Meie panustame YIT-is esmajärjekorras ohutu töökultuuri juurutamisesse, mistõttu saavad kõik töövõtjad ja isikud, kes on selle töövõtjaga seotud, meie tööohutusjuhilt enne objektile pääsemist ohutuskoolituse,“ kirjeldab ta YIT-i praktikat. Samuti on Mihhailenko sõnul YIT-is paigas reeglistik, mis hõlmab nii tööohutusjuhi tehtavaid perioodilisi kontrolle kui ka tegevjuhi enda tööohutusalast objektivaatlust kord kuus.
Arengut vajaks tema hinnangul ka ehitusprojektidel tehtava töö efektiivsus. Selle jaoks tuleks Mihhailenko sõnul tootmine viia suuremas mahus tehasesse ja keskenduda eelmainitud objektide logistilise ülesehituse parandamisele. „Kui tehases valmistatud paneel või mõni teine hooneelement tuuakse sulle platsile sõna otseses mõttes autoga ette ja tõstetakse kraanaga paika, ei pea tegema erinevaid vahetõsteid ega -lükkeid,“ selgitab ta.
„Turuosalistega
tuleb hoida häid suhteid, sest tõenäoliselt sa pead selsamal turul veel mõnikümmend aastat tegutsema.“
Ehitustegevuse tõhusamaks muutmisel on tema sõnul vaja parandada ka üldist töökorralduse planeerimist. „Kui tegu on näiteks 5000-ruutmeetrise objektiga ja sa näed, et seal kümme inimest teevad ala ühes otsas ja seitse inimest ala teises otsas midagi ning vahepeal on tühjus, tekib küll küsimus, et äkki saaks natuke paremini kogu seda protsessi planeerida,“ selgitab Mihhailenko. Ta lisab, et kui ehitus jääb venima, on see häiriv nii elanikele kui ka mõjub negatiivselt keskkonnale.
Ehitusäri on maraton, mitte sprint
Viimased aastad tervikuna ei ole ehitusja kinnisvarasektoris andnud liialt põhjust rõõmustamiseks. Raha väärtuse järsk langus, euriboriralli ja Skandinaavia kinnisvarasektori jahenemine piltlikult öeldes miinuskraadideni on mõjutanud nii kinnisvaraostjaid kui ka -arendajaid ning toonud müüginumbrid mõneks ajaks väga madalale.
Mihhailenko usub, et suurem mõõn on praeguseks möödas. „Julgen arvata, et põhi on käes, sest Rootsi on näidanud teatavaid ilminguid olukorra paranemisest ja ka viimased numbrid Soomest on lootustandvad,“ sõnab ta. Julgustav on tema arvates seegi, et kuigi kohaliku majanduse käekäik ja inimeste toimetulek on endiselt teravalt fookuses, siis näiteks reaalpalk on Eestis jätkuvalt kasvutrendis, mis võiks suurendada inimeste ostujõudu ja tarbijakindlust.
Nii hiljutise kui ka üleüldse igasuguse langusperioodi üheks peamiseks iseloo-
mustavaks näitajaks ehitusturul on tema sõnul tohutu konkurents. „Sage nähtus on see, et riigihangetest võtab osa kuskil 10 kuni 15 osalejat,“ kirjeldab Mihhailenko. Järgmisena hakkab tema kogemuse põhjal pinnale tõusma ettevõtte üldine finantsvõimekus ja suutlikkus läheneda leidlikult, säilitades samal ajal elementaarse lugupidamise kõigi asjaosaliste vastu.
„Meie ettevõttel on selge vaade, et ehitusäri ei ole mitte sprint, vaid maraton. Erinevate turuosalistega tuleb hoida häid suhteid, sest tõenäoliselt sa pead selsamal turul veel mõnikümmend aastat tegutsema. Tegelikult on ju iga projekt, millega kujundatakse inimkeskset linnaruumi või jätkusuutlikku elu- ja töökeskkonda, väärtuslik kogemus. Ükskõik, kas projekt kulgeb sujuvalt probleemideta või tabab igal sammul mõni ootamatus – iga projektiosaline tahab tegelikult, et see saaks edukalt ellu viidud ja et tulevikus saaks valminud objektile uhkusega viidata, et meie tegime. Kui seda ühist eesmärki meeles pidada, on kõik probleemid lahendatavad,“ mõtestab tegevjuht lahti.
Naudib suuremat otsustusvabadust ja vastutust
YIT-i näol on tegu rahvusvahelise ehituskontserniga, mille Eesti haru liigitub ko-
halikul tasandil selgelt suurettevõtete kategooriasse. See, et Mihhailenko praeguseks sellise kaliibriga firma etteotsa on sattunud, pole kuidagi juhuslik. YIT on värske juhi sõnul organisatsioon, kus märgatakse pühendumist ja kus ümbritsetuna andekatest inimestest on pühendumine kerge tekkima.
Sõnad nagu „ülemus“ ja „alluvad“ Mihhailenkole ei meeldi.
Mees ise usub, et erialase edu saavutamiseks on vaja teha rohkem, kui sinult eeldatakse. „Kui klassikaline küsimus tööülesannete lisandumisel on see, et kui palju ma nende eest palka juurde hakkan saama, siis vahel on tarvis need ülesanded lihtsalt vastu võtta ja nende kaudu valdkonna kohta juurde õppida. Mitte et inimene peaks vaikides alluma ja varahommikust hilisõhtuni käske täitma – aga tuleb ära tunda hetked, mis pakuvad arenguvõimalusi, ja neid kasutada,“ ütleb ta. Samuti on tegevjuhi sõnul tähtis olla kohal ja küsida küsimusi. „Kui sa tuvastad ettevõttes mingisuguse probleemi, kasutamata võimaluse või märkad midagi muud olulist, siis tuleb suu lahti teha,“
Mikroprofileering kinnituskohtades
Saadaval ka Silence profiilina
Tagasipainutatud räästaserv
Lisakaitse tuisukorgiga
*Pakkumine kehtib vähemalt 50 m2 profiili ostmisel.
*Kampaania allahindlus ei laiene teistele toodetele ja lisatarvikutele.
*Kampaania kestab 24.03 - 31.05.2025.
Lisainfo toodete kohta www.ruukki.ee
lisab ta ja toonitab selle juures hea suhtlemisoskuse olulisust.
Juhistaatusesse jõudmiseks peab inimese oskuste portfell koosnema aga paljudest teistestki komponentidest, sealhulgas oskusest inimesi kui ressurssi juhtida, mis reeglina saab juhiametis eriti olulise rolli. Seda kinnitab ka Mihhailenko, kelle sõnul ei tähenda YIT-is inimeste juhtimine sugugi mitte käskude andmist ega täitmise kontrollimist – pigem vabaduse ja vastutuse andmist ning takistuste kõrvaldamist.
„Juhipositsioonile jõudes sa tahestahtmata distantseerud detailidest märkimisväärselt. Kui me võtame kasvõi eelarvestuse, mille eest ma varasemalt otseselt YIT-is vastutasin, siis praegu ma neid dokumente ise ei loe ja jooniseid ei vaata. Ja ka paljude muude funktsioonide eest vastutavad meie ettevõttes tipptegijad, kes on oma töös minust palju targemad. Nende inimeste juhtimine tähendab minu jaoks seda, et ma aitan tagada kõikide suundade tõhusa koostoimimise süsteemina, mis võimaldab inimestel oma tööd võimalikult hästi teha, ning olen vajadusel toeks probleemide lahendamisel,“ sõnab ta.
Nii-öelda kurja kupja rolli tegevjuht kindlasti võtta ei taha, mistõttu suhtub ta kõigisse kolleegidesse austuse ja lugupidamisega. „Võib-olla mõjutab seda see, et ma olen natuke uuema kooli tegelane ehitusvaldkonnas, aga sellised
sõnad nagu „ülemus“ ja „alluvad“ mulle ei meeldi. Puhtalt hierarhilises mõttes olen ma nüüd jah kõrgemal positsioonil, aga mul ei ole vaja igapäevaselt tõestada, et ma olen kellestki pügala võrra kõrgemal kohal. Ma austan tohutult meie meeskonnaliikmeid, nende kogemusi ja teadmisi. Tiim on see, kes teeb ettevõtte tugevaks,“ sõnab Mihhailenko.
„Mingi hetk hakkas tekkima
„kummipõranda“ efekt: kõnnid betooni peal, aga tallaalune on pehme.“
Ometi ei varja ta, et juhipositsiooniga kaasnevat suuremat otsustusõigust ja vastutusrikkamat rolli ta naudib. „Hea on näha laia pilti ning omada kõikide protsesside üle kontrolli ja ülevaadet. Samuti võimalus vastutada ja otsuseid vastu võtta, mis võib-olla praeguse ameti juures on minu jaoks kõige paeluvam,“ avaldab Mihhailenko.
Stress ja ületöötamine pole võõrad
Teisalt kaasneb juhi ametikohaga ka suurem tööpinge, mis võib kujuneda stressiks või veelgi tõsisemateks vaimse tervise
probleemideks. Stressi ja ületöötamisega on Mihhailenko tuttav juba kümne aasta tagusest ajast. „Tol ajal alustasin tööpäeva hommikul kell kaheksa ja tegelikult kell pool kaheksa õhtul olin veel sellesama kontorilaua taga. Siis mingi moment hakkas tekkima kurikuulus „kummipõranda“ efekt: kõnnid betooni peal, aga tallaalune on pehme,“ meenutab ta pingelist aega. Sellisel hetkel ei jää tema sõnul üle muud kui peatuda ning era- ja tööelu uuesti tasakaalu viia, rääkida otsese juhiga ning vähendada töökoormust.
Siiski ei saa tööasjade kuhjumist ja nende kohati üle pea kasvamist täielikult vältida. Sellisel hetkel tekib Mihhailenkol enda sõnul peas variantide paljusus. „Hakkad üle mõtlema, et mis juhtub siis, kui teha nii, mis juhtub siis, kui teha naa. Sellise olukorra jaoks olen õppinud oma otsestelt juhtidelt kasuliku nipi, mida kasutan abivahendina ka täna – võtta ette valge paber ja hakata seda virvarri paberile lahti kirjutama, mis aitab selgust luua,“ räägib ta.
Mihhailenko on rutiinidele suunatud inimene, mis tuleb samuti tema hinnangul tööpinge maandamisel kasuks. „Igapäevane rutiin ehk see, kuidas ma tööle saabun, kaua ma seal olen, millest mu päev koosneb, millal ma lõunal käin ja millal ma trennis käin, on kõik üsna selgelt paigas. Kui seda muuta, võib juhtuda nagu lasteaialapsega, kui ta rutiinist välja tuua – võivad tekkida halvad tagajärjed,“ muigab ta.
Ermico Haldus OÜ-st taskukohased lahendused renoveerimisel ja ehitamisel nii era- ja äriklientidele kui ka haridusasutustele ja korteriühistutele Harjumaal!
Elektritööd
Elektripaigaldiste käidukorraldus ja elektrikäit
Santehnilised tööd
Avariitööd 24 h
Keskküttesüsteemi torude puhastus
Viilkatuste ehitus, soojustus, renoveerimine
Lamekatuste ehitus, soojustus, renoveerimine
Vihmaveesüsteemide paigaldus
Fassaadide remont
Fassaadide soojustamine
Fassaadide krohvimine
Fassaadide katmine laudisega
Fassaadide katmine kiviplaatidega
Rõdude terviklahendused
Otsaseinte soojustamine
Trepikodade renoveerimine
Viimistlus ja krohvitööd
Plaatimistööd
Ventilatsioonisüsteemide ehitus
Kipsitööd
Müüritööd
Eramajade ehitus
Kontorite renoveerimine
Eramajade renoveerimine
Korterite renoveerimine
Haldusteenus
Hooajalised tööd, sh lumekoristus ja muruniitmine
Terrasside ehitus
Tänavakivide paigaldus
Projektijuhtimine
Ermico Haldus OÜ pakub ka väliterritooriumi korrashoiuga seonduvaid teenuseid Tallinnas ja Harjumaal, klient saab kindel olla, et õueala on ideaalses korras – muru on niidetud ja hoov lumevaba! Lumelükkamise teenust saame pakkuda nii päevasel ajal kui ka öösel, lumelükkamine aedades, parklates ning kõnniteedel käsitsi ja lumesahaga.
Pakume ka terviklikke sise- ja välipuhastuse teenuseid nii haridusasutustele kui ka era- ja äriklientidele ning korteriühistutele Harjumaal.
Anname endast parima, et leida kõige sobilikumad ja taskukohasemad lahendused
„Kuidas see Andrus Ansip ütleski, et 15 aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka. Poleks arvanud, et see teoks saab, kuid pisut teisest nurgast, kui idee mõeldud oli. Hinnad ja palgad on laes, sissetulekud aga mitte. Nii ei saagi korduda 2009. aasta stsenaarium, kus ehituses vähendati palku 25%, et valdkond saaks uuesti jalad alla. Praegu oleks see mõeldamatu,“ mõtiskleb Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.
Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock
Tööjõu ja selle kuludega seotud probleemid on ühed põletavamad, leiab Somelar ja lisab, et palgasurve on see, mis sööb ettevõtja kasumit, ning inflatsioon on kindlasti ehitussektorisse kohale jõudnud. Palgad on tõusnud viimase viie aastaga umbes viiendiku võrra ja tagasi varasema taseme juurde pole võimalik minna.
Palgasurvele lisaks on mure ka sellega, kas tulevikus üldse töökäsi Eesti ehitussektorisse jätkub.
„Hetkel on riigis palju sõja tõttu siin tööd leidnud Ukraina ehitajaid. Mis saab aga siis, kui nad kõik kodumaale tagasi lähevad, Ukrainat üles ehitama sõidavad?“ küsib Somelar. Murena väljendab Ehitustrusti juht ka ebastabiilset ärikeskkonda Eestis, mille on põhjustanud nii turbulents maailmas, sõjaga seotud otsused kui ka riigis toimuv. Sellises olukorras on pikaajaliste otsuste langetamine pehmelt öeldes väljakutse. Ehitajad ootavad riigilt pikka plaani ja seda, et madalseisus riik ehitaks, hoides sektorit töös.
Küsimusi tekitab ka riigi otsus erinevaid ehitusi tagasi tõmmata, olgugi et just raskel ajal, kui ka hinnad madalad, on hea ehitada. Ühelt poolt saaks riik mitmed projektid käima lükata, teisalt saaks ilma toetusteta toetada ehitussektori pinnal püsimist. Needki otsused ja pigem
pika plaani puudumine on ehitajad murelikuks muutnud.
„Iga uus valitsus tuleb võimule, teatades, kuidas eelmine tegi kõike valesti – nii absoluutselt igal korral. Pole ühtegi korda eelmisi valitsejaid kiidetud,“ mainib Somelar.
Ukraina tulevik mõjutab
Väga suurt ebakindlust tekitab ka Ukraina sõjaga seonduv, eriti aga see, mis otsuseid Euroopas tehakse ja mis on selle sõja nii lähi- kui ka pikaajalisem tulemus. Somelar leiab, et need otsused, mis Ukrainaga seoses praegu tehakse, hakkavad mõjutama ka Eesti ehitussektorit: kaudselt, aga kindlasti mõjutavad.
„Hetkel oleme sellises olukorras, kus Ehitustrust ehitab pigem lühiajaliselt. Mõtlen sellega seda, et 50 miljoni euroseid ja kolm aastat kestvaid ehitusi ei julge me ette võtta – nii kaugele lihtsalt ei näe. 12 kuud ja pisut enam – selliste „sutsakatega“ saab hakkama, kuna aastaga liiga suuri kääre
ehitus- ega materjalihindades tekkida ei saa,“ arutleb Somelar.
Kindel on see, et mingi kokkulepe sõja lõpu osas Ukrainas millalgi tehakse, mis võib olla halb Eestile, kuna ülesehitusel tekkiv vaakum tõmbab töökäed meilt ära. Samas pakub see võimaluse ka Eesti ehitusettevõtetele: tõenäoliselt ei suuda Eesti ehitajad võistelda rahvusvaheliste konglomeraatidega, kuid alltöövõttu saab ikka teha.
Kindlasti on aga Ukraina võimalus Eesti ehitusmaterjalitootjatele: aknaid, uksi, katusematerjale ja kõike muud on ülesehitamist vajavas riigis tarvis tohutus koguses.
Hetkel oleme sellises olukorras, kus Ehitustrust ehitab pigem lühiajaliselt.
„Üldiselt tehakse kõiki tehinguid Euroopas tagasiostu kohustusega ehk riigid, kes on Ukrainasse panustanud, on esireas, kes peaksid saama lepinguid,“ mõtiskleb Somelar.
Kui raha on vähem, ehitatakse vähem
Somelar näeb, et tõenäoliselt on ehitussektoris – võtame seda laiemalt ja lisame siia ka ehitusmaterjalitootjad, masinamüüjad ja nii edasi – tulemas ka teine pankrottide laine. Põhjuseks turul toimuv alapakkumine või pakkumine, millel pole reaalkuludega palju pistmist.
„Konkursid, mida ehitustele korraldatakse, on sellised, et nende hinnastamist pole läbi arvutatud – mäng käib vaid võidule. Peatöövõtjad soovivad saada lepinguid, saada neid iga hinnaga. See tähendab, et kuskil hakkab keegi kellelegi võlgu jääma, kuskil ehitatakse halvematest materjalidest ja täpselt nii palju, kui raha on. Enamasti jäävad siin kannatajaks allhankijad, kuid kahjumit kannavad ka peatöövõtjad ja sealt edasi kõikide osapoolte töötajad,“ selgitab Somelar. Kokkuvõttes ei saa ka tellija sellist toodet, nagu ehk oleks soovinud, kuid sai aga kindlasti sellise, mille eest maksis.
Somelar selgitab veel, et halva aja märk on see, et kõik osapooled ajavad taga oma õigusi, seda, mis on lepingus kirjas. Kui heal ajal ollakse tolerantsemad ja vigu parandatakse, hoolimata sellest, kelle süül
need tekkinud on, siis praegu ei võta ükski ehitaja klattida näiteks projekteerimisel või ka tellimisel tehtud vigu.
„Hetkel oleme olukorras, kus kui minult tellitakse viis nõela, siis ka saab viis nõela, nööpauke lisaks aga mitte. Konkursid on läinud nii täpseks ja nii piirile aetud hindadega, et mänguruumi eksimusteks või vastutulemisteks ei ole,“ lisab ehitaja.
Kui raha ehitamiseks on vähem, ehitatakse ka odavamast või madalama klassiga materjalidest. See ei tähenda, et ehitatakse halvemini või ebakvaliteetsemalt, lihtsalt materjalid pole sellised, mille üle võiks uhkust tunda. Fassaadimaterjalid on siin heaks näiteks: kas kasutatakse 2 mm paksust plekki või 0,5 mm paksust, millel on juba installeerimise ajaks mõlgid sees.
Somelar soovitab aga konkurssidel valida mitte hinna, vaid ikkagi selle järgi, kes ehitab: mida suurem ja tuntum on ettevõte, seda suurem on kindlus, et ehitus ka algab, toimub ja õigel ajal lõpeb. „Isegi kui on probleemid, siis need lahendatakse ja ehitamine jätkub. Nõrgema partneriga võib lihtsalt tekkida olukord, kus peatöövõtja läheb pankrotti, astub projektist välja ja kõigil on asi halb,“ leiab Somelar. Tark
tellija aitaks paljuski probleeme vältida, sest tark tellija saab aru, et odavalt kvaliteetset toodet eeldada ei saa.
Kas ehitaja peab olema ka arendaja?
Eelmisel aastal samal teemal vesteldes leidis Ehitustrusti juht, et kellelegi teisele ehitamine, arendajale ehitamine on riskantne: arendaja müüb korterid ja muud pinnad juba paberil kiirelt maha, sõlmib ehitajaga lepingu ning enamasti jäävad sellega kõik ehitushinna kallinemised ehitaja kanda. Praegu tegeleb Ehitustrust juba vaikselt ka arendamisega, ehitades paralleelselt ka erinevaid äripindu.
Ma leian, et ettevõtte ehitusest tekkinud kasumit on mõistlik enda arendustesse investeerida.
„Ma leian, et ettevõtte ehitusest tekkinud kasumit on mõistlik enda arendustesse investeerida. Nii saab kontrollida hindu
ja kulusid. Aga tulles eelmise jutu juurde tagasi, siis pigem arendada ja ehitada väiksemaid, kiiremini valmivaid hooneid, mille puhul saab olla kindel, et ehituse ajal ei toimu täielikku hinna kokku kukkumist,“ mainib ehitaja.
Somelar lisab, et tegelikult peaks üldse kiiremini ehitama: kvaliteetselt, aga kiiremini. Palju on neid objekte, mida saab 12 kuu asemel ehitada nt üheksa kuuga ja nii edasi. Kiirusest sõltub hind, aga ka ettevõtte kasum. Iga ettevõte peabki oma prioriteedid paika sättima ja oma tugevused mängu panema: kiiresti ehitamine on kindlasti tugevus, sest üks kuu ehitust on meeletult kallis.
„Miks hiinlased Hiinas nii kiiresti ehitavad? Sest kallis on. Meil siin koroona andis meeletu ajalõtku, kus sai rahulikult planeerida ja sättida. Nüüd aga tuleks sellest mugavustsoonist välja tulla ja aega sarnaselt rahaga lugema hakata. Usun, et erinevate uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga on võimalik seda aega lühendada, eriti projekti alguses, projekteerimisel, planeerimisel ja nii edasi. Oleme Eestis küll suhteliselt kiired uuenduste kasutusele võtjad, aga kindlasti saab veel paremini,“ mainib ehitaja.
Unistus elada
Läänemere kaldal ilusas energiasäästlikus kodus pole pelgalt kauge ideaal –moodsad uusarendused liidavad tervikuks loodusläheduse, nutikad tehnoloogiad ja kõneka arhitektuuri.
Tekst: Eve Kallaste
Üha enam koduostjaid otsib elupaika, mis pakuks lisaks kaunile asukohale ka madalaid ülalpidamiskulusid, kaasaegseid lahendusi ja kõrget elukvaliteeti. Neile, kes unistavad mereäärsest moodsast kodust kas linnas või maal, tutvustame kahte silmapaistvat arendust: Masti Maja, mis asub Pirita südames Tallinna jahisadama lähedal, ning Pärituu-
le Residentsi, mis pakub looduslähedast elukeskkonda Neeme kalurikülas. Üks neist on eksklusiivne butiikmaja Tallinna ühes elitaarsemas piirkonnas, teine aga kaasaegne ja energiatõhus ning loodusesse sulanduv ridaelamute kompleks, kus saab mere ja männimetsa vahel tõelist rahu nautida.
Masti Maja on luksuslik kodu mere ja linna piiril
Kui luksus, looduslähedus ja energiatõhusus saavad kokku ideaalses asukohas, sünnib midagi erilist. Pirita südames asuv Masti Maja pakub võimaluse elada kui eramajas ja samal ajal kortermaja mugavusi nautida. Seda ainulaadse arhitektuuri, läbimõeldud planeeringu ja tipptasemel nutikodu lahendustega arendust tutvustab Rene Salumäe Simus Kinnisvarast
Looduslähedane ja elitaarne elukeskkond
Kui on soov elada mere ääres ja samal ajal keset linna, siis Pirita on üks Tallinna ihaldatumaid elupiirkondi, kus kohtuvad
luksus, meri ja rohelus, luues erakordselt kvaliteetse elukeskkonna.
Masti Maja asub Pirita jõe suudmealal, kus linnatempo sulandub rahuliku mereäärse atmosfääriga. Jalutuskäigu kaugusel asuvad olümpiapurjespordikeskus, Pirita jahisadam ja rannapromenaad. Samuti on lähedal Kloostrimetsa park ja terviserajad, mis pakuvad suurepäraseid võimalusi vaba aja veetmiseks ning sportimiseks.
Pirita pakub terviklikku elukeskkonda, kus käeulatuses on tipptasemel koolid ja lasteaiad, perearstikeskus, kaubanduskeskused ning mitmekülgsed sportimisvõimalused.
Eksklusiivne ja avar kodu
Kortermaja ei pea olema hiiglaslik –Masti Majas on vaid 12 korterit, mis tähendab privaatsust ja rahu. Elamispinnad on avarad ja paiknevad läbi kahe korruse. Kõrged laed ja suured aknad tagavad valgusküllased ruumid ning loovad avara ja luksusliku atmosfääri.
Korterites on läbimõeldud planeering, mitu sanitaarruumi ja garderoobid. Lisaks pakuvad avarad terrassid, lükandustega verandad ja Prantsuse rõdud võimalust nautida värsket mere õhku ning kaunist vaadet. Osas korterites on ka saun, mille HUUM-i keris võimaldab kaugjuhtimist, ning nurgakorterites on lisaks võimalus paigaldada kamin –ideaalne lahendus, et muuta kodu veelgi hubasemaks.
Tipptasemel tehnoloogia
Üha enam vaatavad koduotsijad seda, et kodu vastaks kõige kõrgematele energiatõhususe standarditele. Hoonele on omistatud A-energiaklass ja selle kütmiseks kasutatakse efektiivsete õhk-vesisoojuspumba ning gaasikatla kombinatsiooni. Korterites on autonoomne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis vähendab küttekulusid kuni 80%.
Katusele paigaldatud päikesepaneelid toodavad maja energiavajaduse katmiseks lisavõimsust. Samuti on garaažis parkimiskohad varustatud elektriautode laadimisvõimalusega, pakkudes elanikele rohelisema eluviisi võimalusi.
Kõikides korterites on paigaldatud Bisly targa maja automaatika, mis võimaldab elanikel nutitelefoni abil hallata kütet, ventilatsiooni, valgustust, jahutust ja energiatarbimist. Lisaks
muudavad võtmevaba liikumine ja elektrilised kardinad igapäevaelu veelgi mugavamaks.
Kvaliteet igas detailis
Masti Maja siseviimistlus on parimatest materjalidest. Kalasabaparkett lisab eluruumidele klassikalist elegantsi, Haapsalu Uksetehase peithingede ja magnetlukkudega uksed tagavad sujuva ning stiilse lahenduse. Sanitaarruumides on kasutatud marmorplaate, kvaliteetset sanitaartehnikat ja elektrilisi dušisüsteeme.
Lisaks hoone eksklusiivsele siseviimistlusele on suurt rõhku pandud ka välialadele. Maja ümbruses on hoolikalt planeeritud haljastus, puhkeala ja mänguväljak, et luua terviklik ning kaunis elukeskkond.
Mere lähedus, rohelus ja kaasaegsed lahendused teevad Masti Majast
unikaalse elupaiga, kus saab nautida parimat, mida Pirital elamine pakub.
Pärituule Residents on kaasaegne ja looduslähedane kodu mere ääres
Pärituule Residentsis kohtuvad loodusega kooskõlas olev arhitektuur, nutikad lahendused ja linna lähedal ning mere külje all elamise võlud. Neeme ajaloolises kalurikülas, männimetsade ja mere vahel, paiknevad neljatoalised ridaelamud, mis on loodud kaasaegset eluviisi, madalaid ülalpidamiskulusid ja kogukonnatunnet silmas pidades. Seda ainulaadse arhitektuuri ja jätkusuutlike lahendustega elamuarendust tutvustab Ingmar Saksing LVM Kinnisvarast
Neeme – mereäärne idüll Tallinna külje all
Neeme küla asub vaid 40 kilomeetri kaugusel Tallinnast ja pakub ideaalset võimalust elada linna lähedal maal. Kuigi pealinn jääb vaid pooletunnise autosõidu kaugusele, on Neeme küla elanikel võimalik nautida rahulikku keskkonda, merekohinat ja männimetsa värsket õhku.
Tegemist on kogukondliku ja turvalise piirkonnaga, kus naabrid tunnevad üksteist ning elu kulgeb rahulikumas tempos.
Neeme külas on kõik eluks vajalik käe-jala juures – lasteaed, kool, pood, söögikohad, sadam, rand ja kergliiklusteed. Tänu uutele elanikele on küla rahvaarv kasvanud umbes veerandi võrra, muutes selle üheks nooruslikumaks ja elujõulisemaks elupaigaks Harjumaal.
Loodusesse sulanduv arhitektuur
Pärituule Residentsi arhitektuur on inspireeritud ümbritsevast loodusest ja Neeme kaluriküla ajaloost. Arhitekt Ülar Margi loodud ridaelamud on kompaktsed ja keskkonnasäästlikud, sulandudes harmooniliselt oma asukohta.
Kõik 73 m² suurused kodud on kujundatud nii, et nende funktsionaalsus vastaks oluliselt suuremate elamispindade omale. Läbimõeldud ruumilahendus tagab, et igas kodus on olemas kõik mugavused: saun, terrass, abiruumid ja panipaik. Lisaks on igal elanikul oma parkimiskoht ja elektriauto laadimisvõimalus.
Neeme traditsioone austades on Pärituule Residents esimene elamuarendus Eestis, kus iga uue kodu ostja sai
automaatselt ka paadi kaasomanikuks –unikaalne võimalus merearmastajatele, kes soovivad oma vaba aega nautida avamerel.
Energiasäästlik
Pärituule Residentsi suurimaks eeliseks on nutikad ja energiatõhusad lahendused, mis tagavad madalad igakuised kulud. Tänu automatiseeritud tootmisele Kodea majatehases on hoonete ehituskvaliteet kõrge ning kuluefektiivne.
Igal ridaelamul on:
• võimalus katta osa energiavajadusest päikesepaneelidest saadava energiaga;
• kaasaegsed kliimalahendused, mis tagavad mugava sisekliima aasta ringi;
• efektiivne ehitusprotsess, mis tagab soodsa soetushinna ja väiksema ökoloogilise jalajälje.
Kodu planeerimisel on rõhutud praktilisusele ja nutikatele lahendustele. See tähendab, et elanikel on võimalus töötada kodus ning nautida kvaliteetset elukeskkonda ilma ülemääraste kulutusteta.
Päris kodu
Pärituule on loodud inimestele, kes hindavad looduslähedust, kogukonnatunnet ja mõistlikke elamiskulusid.
• Noored pered – peamine sihtrühm, kes soovib madalate püsikuludega kodu ja kaasaegset elukeskkonda, kuid ei taha linnast liiga kaugele kolida.
• Linnakärast väsinud inimesed – sobib neile, kes soovivad rahulikumat elu maalähedases keskkonnas ning kelle töö- ja eluviis lubab töötada kodus või hübriidvormis.
• Teise kodu otsijad – ideaalne neile, kes otsivad Tallinna-lähedast, kuid säästlikumat alternatiivi oma senisele elukohale.
Linnalähedane ja looduskaunis asukoht, tõhusad energialahendused, nutikad süsteemid ja madalad kulud ning kompaktsed, kuid funktsionaalsed kodud teevad Pärituule Residentsi vägagi kaasaegseks mereäärseks elukohaks, kus on tugev kogukond ja turvaline elukeskkond.
Mikro- ja väikeettevõtete jaoks võib ootamatu rahavajadus tekkida igal hetkel, olgu selleks kiire vajadus varude täiendamiseks, ootamatud remondikulud või uus ärivõimalus. Arvelduskrediit on loodud just selliste olukordade jaoks – see on kiire, paindlik ja kuluefektiivne lahendus, mis võimaldab ettevõtetel raha alati käepärast hoida.
Miks valida arvelduskrediit?
See võib tunduda uskumatu, kuid arvelduskrediidi tõeline eelis on see, et arvelduskrediidiga on raha kohe saadaval. Erinevalt laenust, mida tuleb iga kord uuesti taotleda, piisab arvelduskrediidi avamisest vaid üks kord – seejärel on raha alati vajadusel kättesaadav.
Arvelduskrediidi peamine tugevus on selle paindlikkus:
• Limiit ilma kuludeta: ettevõttel võib olla krediidilimiit, mille eest midagi ei maksa. Ainult kasutatud summalt tasutakse intressi.
• Kiire taotlus ja kasutamine: raha on ettevõtte kontol loetud tundidega – see tähendab, et saab kohe tegutseda, ilma ootamiseta.
• Paindlik tagasimakse: kui ettevõte vajab raha vaid mõneks päevaks, saab selle tagasi maksta näiteks 3 või 5 päeva pärast, vähendades intressikulu minimaalseks.
Praktilised näited arvelduskrediidi kasutamisest
1. Autoremondikulud kaubikutele
Üks ettevõte, millel on kolm kaubikut, kasutas arvelduskrediiti ootamatute autoremondikulude katmiseks. Selle asemel, et viivitada remondiga ja seista silmitsi kaotatud tööpäevadega, said nad raha kohe kätte, lasid autod kiiresti korda teha ja hoidsid oma äri sujuvalt toimimas.
2. Juristibüroo kiire rahavajadus
Ka juriidilised firmad kasutavad arvelduskrediiti. Üks advokaadibüroo avastas, et neil on vaja katta lühiajalised, ootamatud kulud enne klientidelt laekumiste saabumist. Arvelduskrediidi paindlikkus võimaldas neil kiiresti tegutseda ja vältida finantsilisi viivitusi.
3. Hooajalised ärivõimalused restoranides
Väikese restorani omanik kasutas arvelduskrediiti hooajaliste toodete hankimiseks. Kuna tarnijal oli lühiajaline sooduspakkumine, oli oluline tegutseda kohe. Arvelduskrediit võimaldas vajalikud kaubad sisse osta, maksta kiiresti tagasi ning hoida kulud kontrolli all.
Arvelduskrediit: raha 24/7 käepärast
Laen.ee arvelduskrediidi eesmärk on pakkuda ettevõtetele rahalist paindlikkust ja meelerahu. Limiidi eest, mida vajadusel kasutada saab, ei maksa midagi. Paljud ettevõtted, kes on seda lahendust proovinud, on avastanud, kui tõhus see on. Nad kasutavad raha kiiresti ja maksavad sama kiiresti tagasi, hoides nii intressikulu minimaalsena.
Arvelduskrediidi puhul on näiteks võimalik 10 000 euro kasutamine 14 päevaks, kuid sama raha saab tagasi maksta ka juba 3 või 5 päeva pärast, vähendades kulusid veelgi. Just selline paindlikkus muudab arvelduskrediidi eriti atraktiivseks.
Arvelduskrediit erinevateks
Arvelduskrediiti kasutavad väga erinevate valdkondade ettevõtted – pagariärid, ehitusfirmad,
restoranid, isegi juriidilised ettevõtted. See on universaalne lahendus, mis sobib iga ettevõtte jaoks, kes soovib olla valmis ootamatusteks ja hoida oma äri kindlalt kontrolli all.
Vali arvelduskrediit – kiire, paindlik ja kuluefektiivne viis, kuidas hoida oma ettevõtte rahavood stabiilsena!
Tähelepanu! Tegemist on ärilaenu reklaamiga. Tutvu tingimustega laen.ee lehel ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.
Näide, kui vajad kiiresti 10 000 € 14 päevaks:
Intress kuus:
Lepingutasu:
Euribor: Kogukulu:
Limiit kuni
50 000 € Bürokraatiata Vastus 1 tunniga Alates 2% kuus Lepingutasu 0 € Halduskulud 0 €
„Üürivara saab ka lühiajaliselt välja üürida, mis annab investorile vajalikku tootlust juurde. Nii üüritakse sageli korter suvekuudeks välja ja septembrist kuni maikuuni on kinnisvara pikaajalisel üüril. See pole muidugi üürilistele väga mugav lahendus, aga investori vaatest tagab tootluse,“ selgitab Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm.
Tekst: Martin Hanson
Tallinna üüriturul valitseb hetkel selge ülepakkumine: eelmise aasta lõpus oli Eesti pealinnas üle 1500 üürikodu, mis on 30% rohkem kui tavapärane. Suur pakkumiste hulk hoiab aga üürihinda all, mis omakorda põhjustab madalat
tootlust. Üüritootlus sõltub aga alati nii hetke rahahinnast, konkurentsist kui ka investorite kindlustundest.
„Kinnisvara ostmine üüritulu eesmärgil on aga alati hea plaan, sest tootlust tuleks vaadata alati koos kinnisvara võimalike hindade kasvuga, mis viimased 30 (ja enam) aastat on olnud tõusutrendis,“ lisab Tamm.
Elari, kuidas on euribori kasv mõjutanud üüriäri ja kuidas peaks euribori muutusi tulevikku vaatavalt arvesse võtma?
Laenuraha kallinemine mõjutas otseselt üüriäri, sest nii mõnedki üüriinvestorid pidid tegema kalkuleeritud otsuse ja mõned üürikodud maha müüma, kuna jooksev kulu ei tulnud enam tuludega kokku ning peale maksmine ei tundunud ka pärast 3–4 kuud enam mõistlik. Kuna investorid on üld juhul üüriäris laenurahaga, tuleb hinnata raha hinda täna ja siis, kui see oleks mitu punkti kõrgem. Üüriportfell võiks olla laiapõhjaline ja miks mitte jagatud kahe suurema linna vahel.
Millist kinnisvara tasuks sellisel juhul vaadata: uusarendusi, remonti vajavat?
Kas oluline on ka korteri või pinna suurus?
Kui vaadata pikemat perspektiivi, on uusarenduses on küll halduskulu ja võimalik amortisatsioon mõistlikum. Samuti on üürihuvilistele uus kinnisvara kindlasti apetiitsem ja uued kodud tõmbavad rohkem huvilisi ligi. Samas on üüritootlus seoses kallima soetushinnaga madalam.
Juba kasutatud kodud on parema tootlusega, aga probleemiks saab üürihuviliste arv.
Juba kasutatud kodud on parema tootlusega, aga probleemiks saab üürihuviliste arv ja uue üürniku leidmine ei pruugi olla sedavõrd kiire, kui uude korterisse üürniku saamine. Siiani on väiksemad korterid olnud üüriäri aluseks, sest pakuvad paremat tootlust ja enamik üürilisi soovib pigem 1–2-toalisi kortereid.
Samas on kasvamas ka trend ja vajadus 3–4-toaliste korteri järele just uusarenduste piirkondades ning uutes elamutes. Portfell võiks olla pigem mitmekesine, aga lähtuda üldjuhul likviidsuse printsiibist ja sellest, kus on potentsiaalseid kliente kõige rohkem.
Kas saab ka välja tuua linnad või piirkonnad, mida võiks kõike arvesse võttes eelistada?
Üüriäri toimub küll üle Eesti, kuid investeerimise ja äritegevuse seisukohalt keskendub see peamiselt Tallinnale, Tartule ja Pärnule. Edukaks üüriäriks on oluline valida likviidsed piirkonnad, kus on tagatud nii stabiilne nõudlus kui ka võimalus investeeringust vajadusel kiiresti ja mõistlikult väljuda.
Kuigi väiksemates asulates võib kinnisvara madalama hinnataseme tõttu saavutada kõrgema tootluse, tuleb arvestada, et sellistes piirkondades võib müügi- või väljumisprotsess olla märkimisväärselt aeglasem ja keerulisem. Seetõttu peaks investor enne otsuse lan-
Tartus on kindlasti üliõpilastest üürnike arv kõige suurem, Tallinna kõrval, ja Pärnus on suur hulk suvituskortereid.
getamist kaaluma pikaajalist strateegiat ning piirkonna likviidsust.
Millist tulukust võiks praegu üürikinnisvaralt oodata?
Kinnisvara üüriäri tootlikkus elukondlikus kinnisvaras jääb 4–6% juurde aastas, sõltuvalt kinnisvara asukohast ja seisukorrast.
Milliste kuludega peaks üürikinnisvara soetamisel jooksvalt arvestama? Kui palju on üldse välja üürimisega seotud? Üüriäri suurimaks mõjutajaks on esmajoones raha hind, kuna see määrab suure osa investeeringu tootlusest. Teiseks oluliseks teguriks on kinnisvara halduse ja hooldusega seotud kulud, sealhulgas
kindlustus ning maksud. Professionaalsed üüriinvestorid arvestavad ka ärijuhtimisega seotud kuludega, mis hõlmavad suhtlust üürnikega, igapäevaste probleemide lahendamist ning raamatupidamisteenuseid. Lisaks tuleb arvestada vakantsiga, mis kujutab endast perioode, mil kinnisvara ei ole üürile antud. Nendel kuudel puudub üürivoo tulu, mistõttu tuleb vastavad kulud katta muudest vahenditest. Vakants on seega oluline osa üüriinvesteeringu riskihaldusest ja rahavoogude planeerimisest.
Kes praegu üürikliendid üldse on ja milliseid pindu otsitakse? Kindlasti saab välja tuua erinevusi Tallinna, Tartu ja muude linnade vahel.
Suuremates linnades on üürnikud tudengid, spetsilistid ja välismaalased. Tartus on kindlasti üliõpilastest üürnike arv kõige suurem, Tallinna kõrval, ja Pärnus on suur hulk suvituskortereid, mida siis kas aasta ringi või septembrist maikuuni üritatakse välja üürida pikemaajaliselt. Maakondades on suurem nende inimeste osakaal,
kes koduostuks mingil põhjusel ei kvalifitseeru, näiteks ei ole laenuvõimekust.
Kas on ka soovitusi, kuidas sõeluda erinevate huviliste seast välja parim üürnik?
Hea üürniku leidmine on omaette kunst – see vajab süvenemist ja julgust öelda paljudele ei. Üks oluline asi on maksevõime, aga mitte ainult. Elustiil ja üldine suhtlus on samuti tähtis, et suhtlus oleks sujuv. Kinnisvaramaakler teeb päris korraliku taustauuringu nii avalikest portaalidest kui ka tasulistest, et aru saada kliendi minevikust ja maksekäitumisest. Aga ka tutvumisintervjuud ja kohtumised on väga tähtsad, et mõista üürilise suhtumist ning olekut.
Räägitakse, et ruutmeeter võiks aasta lõpuks maksta hetkehinnast tunduvalt rohkem. Kuidas see üüriturgu mõjutab?
Kõrgem kinnisvarahind teeb kinnisvara kättesaadavuse kehvemaks ja kliendid peavad hakkama pigem üürima, mis tähendab, et näeme üüriliste huvi kasvu.
Hetkel on kinnisvaraturg äraootavalt aktiivne. Aasta algus on olnud pigem rahulik, mis tähendab, et kui müük ei õnnestu, proovitakse kindlasti ka üürimise teed minna, mis suure hulga pakkumiste hulgas võib olla päris keeruline, aga tehtav. Vara tuleb hinnasta
Talupojamõistusele alluv varaklass
Investeeringute puhul, nagu ikka, tuleb meeles pidada, et soovitava tootluse suurusega samas tempos kasvab ka riskitase, räägib Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste. Kui muude investeerimisinstrumentide puhul on riskantsemate investeeringute korral ka rahast ilma jäämise oht omajagu suur, siis kinnisvarasektoris ei ole see teema.
„See teeb kinnisvarast hea talupojamõistusele alluva varaklassi, mis pikas perspektiivis kogub väärtust ning lühiajaliselt on täielikult omaniku mõjutada. Eelmise aasta lõpus näitasid korterite müüginumbrid, et investorid on kinnisvaraturule üha agaramalt tagasi pöördunud ja kiiremad otsustajad on võidus, napsates arendustest ära üüriprojektideks sobivad väiksemad pinnad,“ lisab tegevjuht.
Taas on levinud ka nii-öelda paberilt ostmine ja kasutatakse ka võimalust teha suurem sissemaks, et valmimist oodates arendajalt intressitulu teenida. Arendajad omakorda on kompromissideks valmis – kui turg tugevneb, läheb läbirääkimiste kaalukeel taas teisele poole lauda müüjate kätte, arvab Lüiste.
„Endiselt kehtib korterite puhul reegel, et mida väiksem pind, seda suurem tootlus, juhul kui muud näitajad on korras ja sarnased – eelkõige mis puudutab asukohta. Tootlused jäävad tänu kinnisvarahindade tõusule praegu 5–10% vahele, olenevalt sellest, kas tegu on lühi- või pikaajalise rendiga,“ kommenteerib kinnisvaraekspert.
Allikas: ärileht.ee
Algarve on muutumas üha populaarsemaks sihtkohaks neile, kes soovivad teist kodu sooja kliimasse. Sealne kinnisvaraturg pakub nii mereäärseid luksusvillasid kui ka taskukohasemaid investeerimisvõimalusi.
Toimetas: Eve Kallaste
advokaat. Protsess algab NIF-numbri (maksunumber) taotlemise ja kinnisvara dokumentide kontrollimisega.
Peamised sammud:
• Broneering – 10% ettemaks müüjale
• Laen (vajadusel) – Portugali pangad finantseerivad 70–80% ostuhinnast
• Maksud ja notar – 8% ostumaks ja notaritasu (u 700 eurot)
Kui kinnisvara kuulub korteriühistusse, lisanduvad ka hooldustasud, mis võivad sõltuvalt teenustest ulatuda 75–550 euroni kuus.
mad, kes haldavad üüri, koristust ja broneeringuid.
Enne ostu tasub tema sõnul kindlasti konsulteerida kogenud kinnisvaramaakleriga, kes tunneb turgu ja oskab hinda tingida. Samuti rõhutab ekspert, et renoveerimist vajava kinnisvara puhul võivad kulud ületada eelarve, seega tuleb eelnevalt teha hinnapäring.
Viimastel aastatel on eestlased hakanud rohkem Algarve kinnisvara vastu huvi tundma. Paljud ostavad investeerimisobjekti, mida rendivad välja, kuid kasutavad puhkamiseks ka ise.
Lõuna-Portugalis kinnisvaramaaklerina tegutsev Vanilla Ninjast tuntud Katrin Siska, kes pälvis oma agentuuris parima maakleri tiitli, jagab infot piirkonna turuolukorra, hindade ja ostuprotsessi kohta.
Miks osta kinnisvara
Lõuna-Portugalis?
Algarve kinnisvaraturg on hetkel aktiivne ja mitmekesine – saadaval on nii uusarendusi, renoveerimisprojekte kui ka maalappe. Hinnad tõusevad keskmiselt 5% aastas, mis tähendab, et investeering tasub end tõenäoliselt ära. „Kuus aastat tagasi sai 500 000 euro eest nelja magamistoaga basseiniga villa, nüüd saab sama raha eest 2–3 magamistoaga ridaelamu või korteri,“ räägib Siska. Ta toob välja, et vanemate kinnisvaraobjektide ruutmeetrihinnad algavad 3500 eurost, uutel ja merevaatega kodudel 5000 eurost.
Osta ja välja üürida?
Vanilla Ninjast tuntud Katrin
Siska pälvis oma agentuuris edukaima kinnisvaramaakleri tiitli, sest tegi päikeselises Lagoses enim müüke.
Algarves on suur üürituru nõudlus – kinnisvara saab kasumlikult välja rentida nii aasta ringi kui ka ainult suvehooajal. „Kui 2021. aastal sai 1300 euro eest kuus rentida basseini ja kahe magamistoaga maja, siis praegu saab selle summa eest vaid ühe magamistoaga korteri,“ räägib maakler Portugali hinnatõusust. Siska ütleb, et tipphooajal võib merevaatega kahetoaline korter teenida nädalas 1700 eurot, luksuslik nelja magamistoaga villa aga 5700 eurot. Kui ise ei taha asjaga tegeleda, siis turul tegutsevad ka rendifir-
Müügiprotsessi kiirus sõltub kinnisvaratüübist ja -hinnast:
• Kuni 500 000 eurot maksvad korterid müüakse tavaliselt 1–3 kuuga.
• Kallimad villad müüakse 3–6 kuuga. Probleemsed objektid (nt kehvas seisukorras või liiga kallid) võivad turul kauem seista.
Tark investeering tulevikuks
„Kes täna ostab, saab paari aasta pärast soovi korral oma kinnisvara 20% kallimalt müüa,“ kinnitab Siska, kes ütleb, et Algarve päike, stabiilne kinnisvaraturg ja turvaline keskkond teevad sellest piirkonnast ideaalse teise kodu asukoha nii elamiseks kui ka investeerimiseks.
„Kõige eksklusiivsem piirkond on Golden Triangle (Vilamoura ja Almancil), kus leidub ka 40 miljoni euroseid luksusvillasid.“
Kuidas käib kinnisvara ostmine?
Hiljuti ehitatud modernne Lagose villa hinnaga 1 999 000 eurot. Foto: Erakogu
Portugalis kinnisvara ostmine on välismaalastele lihtne, kui on olemas usaldusväärne kinnisvaramaakler ja pädev
Costa del Sol on jätkuvalt kinnisvarainvestorite hulgas populaarne ja kodusid ostetakse nii isiklikuks kasutamiseks kui ka investeeringuks.
Toimetas: Eve Kallaste
20-aastase kogemusega kinnisvaramaakler Gerdi Arst kinnitab, et piirkond on hinnatõusust hoolimata atraktiivne. „Kui eesmärk on pikaajaline investeering, siis ostmine tasub endiselt ära, sest päikeseranniku populaarsus ei lange,“ ütleb ta.
Hinnad ja parimad piirkonnad
Merelähedaste korterite hinnad algavad Costa del Solis üldiselt 300 000 eurost, villasid leiab 800 000 eurost ülespoole ja modernsed villad maksavad alates 1,5 miljonist eurost.
Hiljuti ehitatud modernne Lagose villa hinnaga 1 999 000 eurot. Foto: Erakogu
Hinna ja kvaliteedi suhte poolest on Arsti sõnul parimad piirkonnad Mijas, Esteponas, Manilva ja Casares, kus hinnad on soodsamad kui Marbellas. „Paljud eestla-
Espa Estatesi kinnisvaraekspert Gerdi Arst, kelle põhirõhk on Marbella lähipiirkonnal alates La Cala de Mijasest kuni Nueva Andalucíani.
sed eelistavad Mijast ja Marbella Easti, sest seal asub Eesti kool ning kogukond kasvab,“ selgitab kinnisvaraekspert.
Kuidas välismaalane saab Hispaanias kinnisvara osta?
Ostuprotsess on Arsti sõnul lihtne, kuid vajab ettevalmistust. Vajalikud dokumendid on NIE-number, Hispaania pangakonto ning vajadusel volikiri advokaadile, kes saab ostja eest toiminguid teha.
Kogu protsess kestab keskmiselt 1–3 kuud, kuid võib venida pangalaenu või bürokraatia tõttu. „Oluline on teada, et alates 2025. aasta aprillist vajavad lühiajalised üürikorterid korteriühistu luba, mis võib mõjutada üüritulu teenimise võimalust,“ täpsustab maakler.
Finantseerimine ja kulud
Kinnisvaraekspert selgitab, et Hispaania pangad annavad välismaalastele 50–70% ulatuses laenu, kuid intressimäärad on kõrgemad kui kohalikel. Alternatiivina pakuvad Eesti pangad laenu Eestis asuva kinnisvara tagatisel.
Lisaks ostuhinnale tuleb arvestada järgmiste kuludega:
• Kinnisvaramaks (IBI) – keskmiselt 500 eurot aastas
• Kommunaalmaksed – 100–500 eurot kuus, sõltuvalt teenustest
• Prügimaks (basura) – 100 eurot aastas
• Tulumaks üüritulult – 19% netotulust
• Mitteresidendi tulumaks (kui ei üürita välja) – 1,1–2% katastriväärtusest aastas
Kas üürimine on kasumlik?
„Costa del Soli lühiajalise üüri turg on tugev. Korterite täituvus ulatub 70–90%-ni aastas, kõrghooajal (aprillist oktoobrini) võib üüritulu olla neli korda kõrgem kui talvel.“
Parima tootluse tagamiseks on Arsti sõnul oluline valida õige asukoht, kuna kõik piirkonnad ei luba lühiajalist üürimist. „Kui aga litsents on juba saadud ja hiljem keelatakse üürimine ära, jääb olemasolev luba kehtima.“
Mida silmas pidada?
• Bürokraatia aeglus – protsessid võtavad rohkem aega kui Eestis.
• Ehituskvaliteet – vanematel kinnisvaradel võib olla niiskusprobleeme, garantiid on ainult uusarendustel.
• Kulude täpne arvestamine – ostuhinnale lisandub 10–14% tehingutasusid.
• Õige maakleri valik – Hispaania turul on ühtne kinnisvarabaas ja maaklerite kaasamine ostjale lisakulusid ei too. Costa del Soli kinnisvaraturg on aktiivne ja investorite seas nõutud. Kogenud kinnisvaramaakler kinnitab: „Õige lähenemise korral võib soetatud kinnisvara olla nii elustiilivalik kui ka kasumlik tuluallikas.“
Äripinna ost on tark investeering, kuid ka üürisuund jääb, leiavad eksperdid. Millist
ärikinnisvara tavaliselt ostetakse, millist üüritakse ja mis on selle taga? Erineva sektori vaatest võrdlevad
ärikinnisvara ostmise ja üürimise eeliseid kogenud kinnisvaraspetsialistid.
Tekst: Kadri Hurt
„Peamine põhjus äri pinda osta on ettevõtte kontroll oma tegevusruumi üle –sõltumatus üürileandjast –ja pikaajaline kindlustunne,“ ütleb Taavi Reimets, Novira Capitali müügijuht. Kaob mure, et üürileping ootamatult lõpeb või muutuvad selle tingimused. Omanikul on turvaline teha seadmetesse ja sisekujundusse suurem investeering, et ruumid vastaks täpselt ettevõtte vajadustele. Ja kuigi praegu on kinnisvaraspetsialisti hinnangul üürnikele turvaline aeg, ei pruugi see alati nii jääda – üürihinnad võivad tõusta ning ajas võivad muutuda nii üürilepingutingi-
mused kui ka üürileandja plaanid seoses selle pinnaga.
Reimets märgib, et äripinna ost on ka rahaliselt tark investeering: kinnisvarahinnad pikas vaates tõusevad, mistõttu võib see olla hea kapitalipaigutus ka siis, kui ettevõtte peamine tegevus pole kinnisvaraga seotud. Lisaks annab ostetud büroopind võimaluse see ise välja üürida, kui ettevõtte enda ruumivajadus ajutiselt väheneb. Võrreldes elukondliku kinnisvaraga pakuvad äripinnad Novira esindaja arvates üldiselt paremat tootlust ning lepingutingimused on läbipaistvamad ja stabiilsemad.
„Eestlane on omaja-tüüpi ja äripinna omamine annab ettevõttele kontrollitud kulud,“ ütleb Fred Linnukütt, Uus Maa Ärikinnisvara lao- ja tootmispindade osakonna juht, pidades silmas kinnisvara ostmist ennekõike omatarbeks, mitte investorina. Tema selgituse kohaselt on kinnisvara ostuks turvaline teha eraldi juriidiline keha, et hoida põhitegevus ja kinnisvara eraldi. Nii saab ettevõte äripinda ostes tekitada rahavoo läbi üürimise oma firmale, samuti tulevikumaksete vähenemise ja kinnisvarahinna tõusu varal.
Kuigi järgnev on näppudel arvutus ja igale kliendile tehakse pangast kindlasti personaalne pakkumine, on see üüri ja
ostu võrdluseks sobilik, kommenteerib Linnukütt konkreetseid numbreid lao- ja toomissektori näitel. Paljudele ettevõtetele saab tema arvates Eestis ostmise takistuseks just suur omafinantseeringu osa või ei läbita pankade sõela.
annab ettevõttele kontrollitud kulud.
Näide: tootmishoone suurus 2500 m 2 . Piirkond Harjumaa. Üürihind uues hoones 6,5–7 €/m 2 , kuus 16 250 €, aastas kokku 195 000 €. Igal aastal lisandub üürhinna tõus keskmiselt 3%. Omandamisel on vaja omafinantseeringut kinnistu ostuks ja 30% ehituseks, mis teeb alginvesteeringu kalliks. 2500 m 2 hoone ehituseks on vaja ligikaudu 5500+ m 2 kinnistut. Keskmine kinnistuhind on 70 €/m 2 ehk 385 000 €, ehitushind ligikaudu 850 €/m 2 . 2500 m 2 hoone maksumuseks kujuneb 2 125 000 €. Pangalaenu antakse ehitushinnast 70%, mis teeb omafinantseeringuks ehituses 637 500 €. Kokku peab olema omakapitali seega ligikaudu miljon eurot (selle
sees on kinnistu ja 30% omafinantseering). Laenusumma sellises projektis on 1 275 000 €. Kahekümneaastase laenulepingu puhul on aastane makse 90 000 €, kümneaastase lepinguga 160 000 € aastas.
Kes mida eelistab?
Üldistada, milliste omadustega pinda ettevõtted Eestis pigem ostavad ja millist pigem üüritakse, Uus Maa esindaja arvates ei saa, sest mõlemaid tehinguid turul tehakse ja väga erinevates valdkondades. Linnuküti kogemuse põhjal ostetakse või lastakse ehitada pigem tootmishooneid, laotüüpi hooneid, kus on ligikaudu 10–15% kontori- ja olmeosa ning ülejäänud ladu/töökoda. Selline hoone on suhteliselt universaalne, kui on hiljem soov seda üürile anda või maha müüa.
Üüritakse analoogseid hooneid. Ning põhjus üürida ei tulene hoone spetsiifikast, vaid muust: kas ettevõte ei tahagi osta, et mitte panna vaba kapitali kinnisvara alla kinni, või ei saa ta pangast laenu. Või on tegemist firmaga, kelle juured on välismaal või on äri kasvamas-kahanemas ning üür võimaldab paindlikkust ja kiiremat muutust ajas. Mustrit, kes mida eelistab, on välja tuua keeruline –kaubandussektoris on omatarbeks ostmist vähem, sest seal on kõik pidevas muutumises, kaasa arvatud töötajate arv. Büroodega tehakse tehinguid ja sellele sektorile annavad mahtu tehingud külaliskorteritega, mis on äripindadena arvel. Büroopindade ostjad on ärikinnisvaraspetsialisti kogemusel sellised ettevõtted, kelle jaoks on oluline töötajate arvu stabiilsus ja püsiv asukoht läbi aja: advokaadibürood, notarid, hambaarstid, ilukliinikud.
Novira Capitali müügijuht Taavi Reimets toob välja, et ettevõtted eelistavad Eestis osta A-klassiga kaasaegseid büroopindu, mis on kvaliteetsed ja ehitatud energiatõhususe põhimõttel. Samuti soetatakse hea asukohaga äripindu, kuhu pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga mugavalt ligi. Osta eelistatakse ka paindlikku äripinda, mida ettevõte saab vastavalt oma vajadustele kohandada.
Üürimist eelistatakse ostmisele siis, kui ettevõte vajab lühiajalist projektipõhist lahendust või avab näiteks uut filiaali. Üürida eelistavad ka startup ’id, kus töötajate arv on kõikuv ning ärimudel veel kujunemas.
„ Startup ’ide sektor vajab paindlikkust ja kiireid kohanemisvõimalusi. Kuid üldiselt sõltub ostu- või üüriotsus rohkem ettevõtte ärimudelist ja strateegiast, mitte niivõrd ainult pinnast endast,“ märgib Reimets. Ka tema näeb büroopinna ostjate seas pigem ettevõtteid, kelle äritegevus on stabiilne ja pikaajaline – lisaks advokaadibüroodele raamatupidamis- ja konsultatsiooniettevõtted, meditsiiniasutused, samuti IT- ning finantsettevõtted.
Oodata on äripinna mõõdukat ostutrendi, kuid üürisuund jääb Jooksval aastal on oodata mõõdukat äripinna ostutrendi kasvu, kuid suuri muudatusi Novira Capitali esindaja turul praegu ei näe – üüriturg jääb aktiivseks. „Majanduse üldine ebakindlus ja geopoliitilised mõjud suunavad ettevõtete otsuseid, mistõttu mitmed firmad eelistavad hetkel pigem üürida,“ kommenteerib ta, lisades, et kui intressimäärad stabiliseeruvad ja majanduskeskkond selgineb, võib eeldada äripindade ostmise vastu suuremat huvi. „Ostmine annab ettevõttele pikaajalise kindluse ja aitab vältida üüritõusude riske. Üüriturg jääb aga samas tugevaks, sest mitmed ettevõtted vajavad paindlikke lahendusi ega soovi kapitali kinnisvarasse siduda.“
Uus Maa ärikinnisvaraspetsialisti väitel on Eestis ärikinnisvaraturul valdavalt
ikka üürisuund ja nii ka jääb. „Praeguses majandusolukorras võib tulla juurde leaseback-tehinguid. Omatarbeks oste tekib kindlasti 2025. aastal juurde, et hoida kulusid kontrolli all ja panna vaba kapital kinnisvarasse ennast teenima.“ Natuke üle kolmekümne aasta vana Eesti praeguses ettevõtluses on osal firmadel Linnuküti arvates välja kujunenud tööprotsesside ja võimekuse lagi. Nad teavad oma pinna ideaalnõudeid hästi ja sellest tulenevalt on valmis laskma endale ehitada sobiliku hoone. Arvudest rääkides on pangalaenu ja üürimakse 2000–2500 m2 hoone puhul alguses suhteliselt sama, aga laen ajas väheneb ja üür suureneb. Lisaks kasvab siis kinnisvara enese hind ka ajas.
Üldiselt sõltub ostuvõi üüriotsus rohkem ettevõtte ärimudelist ja strateegiast, mitte niivõrd ainult pinnast endast.
„Kogemuspõhiselt saan öelda, et need hooned, mida tootmis/laondusettevõtted kõige enam vajavad, on suuruses 2000–2500 m2. Arvestades praeguseid ehitusnõudeid, on omanikul ka kindlustunne, et talle ehitatav hoone saab kvaliteetne,“ ütleb ta.
Mitsubishi Electric MSZ-LN
VÄRV VASTAVALT INTERJÖÖRILE
Uue põlvkonna õhk-õhk-soojuspump Mitsubishi Electric MSZ-LN rabab esmajoones oma moodsa disaniga. Enam pole soojuspumba sisemoodul ilmetu kumerate seintega plastkast, mida on piinlik seinale kinnitada, vaid eeskujulikult disainitud seade, mis sobib ka kõige stiilsema sisekujundusega ruumi.
Mitsubishi Electric MSZ-LN sisemoodul on saadaval neljas värvitoonis - valida on kaht tooni valge, musta ja punase vahel. See võimaldab leida sobiliku lahenduse iga interjööri tarvis. Valitud värvilahendusega sobitub ka vastavat tooni digitaalne juhtpult.
Uus Plasma Quad Plus tehnoloogia kõrvaldab õhust tolmu, allergeenid, hallituse jm lendlevad mikroosakesed, muutes ruumi õhu puhtamaks ja tervislikumaks.
KÜTAB SENISEST VEELGI EFEKTIIVSEMALT
Mitsubishi Electric MSZ-LN kütab ka karmis põhjamaises talves ja lumise ilmaga. Pakasega –25 °C on uus soojuspump 35% efektiivsem kui eelmine tippmudel MSZ-FH. Paranenud on ka seadme energiatõhususe klass, mis on nüüd A+++.
3D i-see infrapunasensor tuvastab ruumis inimese tema kehatemperatuuri järgi ning suunab õhuvoo tema suunas. Kaks autonoomselt töötavat õhusuunajat võimaldavad suunata õhuvoogusid ruumi eri osades paiknevatele isikutele.
Uus integreeritud Wi-Fi süsteem ja internetirakendus MELCloud võimaldavad juhtida distantsilt ruumi temperatuuri ja monitoorida soojuspumba energiatarvet kasutades selleks nutitelefoni või tahvelarvutit. Digitaalne tagantvalgusega juhtpult võimaldab lihtsalt talletada individuaalseid seadistusi.
Ühe nupulevajutusega saate soojuspumba lülitada öörežiimile, mis vähendab seadme niigi madalat mürataset 3 dB võrra, elimineerides ka kõik piiksud ja mahendades märgutulesid, et Teil oleks mõnusam uinuda.
Soojuspumba sisemooduli soojusvaheti ja ventilaatori spetsiaalne pinnatöötlus takistab tolmu- ja rasvaosakestel kinnituda, mis teeb seadme puhastamise lihtsaks ja hoiab kokku hoolduskulusid.
Soojuspumba saab seadistada säästlikule kütterežiimile alates +10 °C ja häälestada seda ühe kraadi haaval temperatuurini +31 °C. Nii saate Te äraolekul hoida ruumi säästurežiimil, kuid just Teile sobiva temperatuuri juures.
Mitsubishi Electric MSZ-LN
TEHNILISED ANDMED ning PÕHIOMADUSED:
•Engergiaklass A+++
• Loodud põhjamaisesse kliimasse
•SCOP 5,2 (MSZ-LN25)
•Saadaval neljas värvitoonis
•Digitaalne juhtpult
•Ruumitemperatuuri seadistusvahemik +10 °C kuni +31 °C
•3D i-see infrapunasensor
•Integreeritud Wi-Fi süsteem ja internetirakendus MELCloud
•Öörežiim, mis vähendab seadme niigi madalat mürataset 3 dB võrra
•Efektiivne kütmine garanteeritud välistemperatuurini –25 °C
KIIRE PAIGALDUS JA TASUTA KONSULTATSIOON
Kliimaseade OÜ on Mitsubishi Electric soojuspumpade volitatud maaletooja ja hulgimüüja. Firmal on soojuspumpadega juba 27 aasta pikkused kogemused ning omab laia edasimüüjate ja paigaldajate võrgustikku, kes saavad meilt igakülgset abi ja tuge.
Kui otsite oma kodule efektiivset ja stiilset küttelahendust, mida saab kiiresti paigaldada ja mis ei koorma liigselt rahakotti, siis võtke ühendust meie poolt volitatud edasimüüjaga. Meie edasimüüja hindab Teie majapidamise küttevajadust ning kalkuleerib, kui suurt säästu võiks soojuspump Teile kütmisel anda. Teeme koos oma edasimüüjatega kõik selleks, et Teie kodus oleks alati mõnusalt soe või jahe, sõltuvalt sellest, kuidas Te parasjagu soovite.
Stiilne ja efektiivne uue põlvkonna soojuspump säästab oluliselt küttekulusid ja teeb Teie elamise hubasemaks! Ning nüüd ka ilusamaks!
Tööde tegemine üle Eesti
Vundamendi soojustamine PURvahuga – tagage oma kodu kindel alus! PUR-vahuga saab soojustada kõiki vundamente, ka selliseid, mida plaatmaterjalidega ei ole võimalik soojustada.
Tasuta konsultatsioon ja hinnapakkumise koostamine
Kortermajadele ja eramutele
Seinte soojustamine PUR-vahu süstimisega – kiire ja tõhus lahendus soojuskao vähendamiseks. Vaht täidab kõik tühimikud, tagades seintele maksimaalse isolatsiooni ja suurema energiatõhususe.
Pööningu soojustamine puistevillaga –looduslik ja tõhus lahendus teie hoonele! Pööningu soojustamine puistevillaga tagab suurepärase isolatsiooni ja aitab hoida kodu soojas ka kõige karmimates ilmastikuoludes.
Kliimaeesmärkide saavutamiseks on kõigil Euroopa Liidu riikidel vaja oma hooned korda teha ja energiatõhusaks muuta –Eesti kontekstis tähendab see muu hulgas 14 000 korterelamu rekonstrueerimist energiatõhususe C-klassi aastaks 2050. Vastava plaani kiitis valitsus heaks juba 2020. aastal, mistõttu on nüüd paras aeg vaadata, kuhu oleme praeguseks jõudnud ja millised sammud saavad oluliseks lähiaastatel.
Toimetas: Georg-Marten Meumers Foto: Shutterstock
Riik on alates 2023. aastast suunanud korterelamute rekonstrueerimisse ligikaudu
275 miljonit eurot Euroopa fondide raha, millest Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) oli käesoleva aasta veebruari lõpu seisuga välja jaganud 227 miljonit, vahendab kliimaministeerium oma kodu lehel.
Kahe aasta jooksul on toimunud kaks üle- eestilist ning kolm eraldi IdaVirumaale suunatud toetusvooru, mille raames on EIS teinud toetusotsuseid üle 365 ühistu rekonstrueerimisprojektide rahastamiseks.
Nõudlus korterelamute renoveerimise järele on ühistute poolt suur. Mullu oktoobris avanenud toetusvoo -
ru raames oli 10. märtsi seisuga saanud positiivse toetusotsuse 201 ühistut 140 miljoni euro ulatuses – kokku on vooru käigus laekunud aga 443 taotlust ning toetust on küsitud summas u 270 miljonit eurot, avaldab kliimaministeerium.
Sellest lähtuvalt on kliimaministeeriumil koostöös EIS-iga plaanis lähiajal avada ka juba järgmine rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor, mille korralduses tehakse aga üks oluline muudatus. „Korteriühistute tagasisidega arvestades loobume nii-öelda nobedate näppude voorust ja taotlusi ei hinnata enam kiiruse, vaid pingerea alusel,“ selgitas endine taristuminister Vladimir Svet märtsi alguses. Seega seatakse hooned edaspidi pingeritta nende aastase energiatarbimise alusel ruutmeetri kohta.
Mis on naabruskonnapõhine renoveerimine?
Lisaks tehaselisele renoveerimisele kui uuenduslikule tehnoloogiale on viimasel ajal vaikselt pead tõstnud ka lähenemine nimetusega naabruskonnapõhine renoveerimine. Teadusarendusprojekti LIFE IP BuildEST* raames 2024. aasta jaanuaris valminud aruandes „Renoveerimise võimekus elamutes“ tuuakse ühe olulise arengusammuna välja just naabruskonnapõhine renoveerimine.
Renoveerimistoetust taotlevad hooned seatakse edaspidi pingeritta nende aastase energiatarbimise alusel ruutmeetri kohta.
* LIFE IP BuildEST on paremate ja laiapõhjalisemate lahenduste leidmiseks, testimiseks ning seeläbi hoonete renoveerimisele hoo andmiseks ellu kutsutud teadusarendusprojekt, mis on kaasrahastatud Eesti riigi ning Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA) LIFE IP (Integrated Projects) programmist. Projekt kestab aastail 2022–2028.
Naabruskonnapõhine renoveerimine tähendab mitme lähestikku asuva hoone korraga korda tegemist või selle samaaegset planeerimist ning lahenduste ühist kujundamist. Hoonete samaaegne renoveerimine võimaldab äratada suuremates ehitusettevõtjates huvi pakkumist teha ja suurem renoveerimismaht peaks võimaldama säästa ka ehituskuludelt. Väärtuspõhise poole pealt annab naabruskonnapõhine renoveerimine võimaluse lahendada ära hoonetevaheline ala ja anda kogu majadevahelisele ruumile kaasaegne disain ning uued funktsioonid.
Korterelamute renoveerimismaratoni väljakutsed ja võimalused võttis pingsa fookuse alla veebruaris toimunud Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtu „(H)arutus: suur soojustamine“. Arutelus osalenud endine taristuminister Vladimir Svet sõnas, et naabruskonnapõhine renoveerimine loob juurde ühe võimaluse, millest senimaani pole renoveerimise puhul räägitud. „Mitme maja elanikud saavad hakata koos mõtlema, millises hoovis me tahame elada ja mis on perspektiiv meie maja ümbrusele. Kui me mõtleme demokraatia ja tervete kogukondade peale, siis selles vaates on see väga oluline tegevus,“ ütles Svet. Kohalikele omavalitsustele annab naabruskonnapõhine renoveerimine tema sõnul võimaluse kohalikku identiteeti arendada ja säilitada. Renoveerimis-
tempo ja võimekuse tõstmiseks on vaja omavalitsustel endal aga näidata initsiatiivi ning lisada riiklikule toetusele ka omapoolne rahaline panus, rõhutas Svet.
Pilootprojekt Tallinnas Mustamäel
Tallinnas tähistab naabruskonnapõhise renoveerimise algust SOFTacademy projekt, mille käigus renoveeritakse terviklikult Mustamäel asuvad Akadeemia tee 4, 6, 14 ja 22 hooned ning nende juurde kuuluvad hoovialad. Projekti eesmärgiks on testida ja välja töötada linnavalitsustele mõeldud kaasamismudel paneelmajade renoveerimistegevuse kiirendamiseks, seisab Tallinna Strateegiakeskuse kodulehel.
„Hoovid on meil valdavalt linna maal ehk linnal on siin selge roll. Käesoleva projekti raames me üritamegi välja töötada mudelit, kuidas edaspidi võiks toimida linna ja korteriühistute vahel koostöö hoovialade renoveerimisel,“ selgitas Tallinna Strateegiakeskuse Rohepöörde büroo projektijuht Kadri Auväärt hiljutises „Korteriühistu taskutarkuse“ taskuhäälingus.
Erinevate tihedalt asustatud linnaosade puhul, nagu Mustamäe seda on, esitab hoovialade ümberkujundamisel tõsise väljakutse majaesine parkimisala, mis hõivab märkimisväärse osa maja ümbrusest. Auväärt nendib, et ka nende projektis on parkimine üheks peamiseks väljakutseks.
Naabruskondlik renoveerimine võimaldab kohalikku identiteeti arendada.
„Linna suur eesmärk on viia nii „mägede“ (Mustamäe, Lasnamäe, Õismäe –toim) piirkonnas kui ka mujal linnas autod hoovialadelt välja – üldplaneering näeb ette, et ühel hetkel tekivad ümbruskonda parkimismajad ja autod peaksid liikuma sinna,“ sõnab Auväärt. Ta mõistab, et korterelamutes elavate autoomanike hulgas võib selline muutus tekitada vastuseisu, ent lisab, et suurem osa inimesi näeb tänapäeval parkimise majade vahelt välja viimist mõistliku lahendusena meeldivama elukeskkonna loomise eesmärgil.
SOFTacademy projekt kestab 2027. aasta 30. augustini.
Allikad: kliimaministeerium.ee/buildest, softacademy.ee, tallinn.ee, ekyl.ee
Uued energiatõhususe nõuded suunavad taastuvenergia kasutamisele.
Ehitussektor seisab taas oluliste muutuste lävel. Alates 1. juunist 2025 jõustuvad Eestis uued energiatõhususe nõuded, mis suunavad
ehitussektori veelgi rangemate keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste poole.
Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
Muudatused puudutavad hoonete soojustust, energiamärgiste arvestust, küttesüsteeme ja taastuvenergialahendusi. Kõik see kuulub Euroopa Liidu laiemasse strateegiasse, mille
eesmärk on viia hoonete energiakasutus kooskõlla kestliku arengu põhimõtetega. Kuid milliseid meetmeid saab rakendada, et nendele nõuetele vastata? Vaatleme lähemalt peamisi lahendusi, mis aitavad ehitussektoril kohaneda ja tagada uute hoonete energiatõhusus vastavalt kehtestatud normidele.
Soojustus ja õhutihedus kui võti väiksemale energiakulule
Energiasäästu saavutamiseks mängib kriitilist rolli hoonete soojusisolatsioon. Uued nõuded rõhutavad vajadust vähendada soojakadu läbi seinte, katuste ja vundamentide. Kasutusele võetakse senisest tõhusamad soojustusmaterjalid, sealhulgas kõrgtehnoloogilised vahtpolüuretaanid ja tselluloosvill, mis pakuvad paremat isolatsiooni väiksema materjalikuluga. Lisaks
muutub olulisemaks hoonete õhutihedus, mis tähendab, et hoonete kesta projekteeritakse nii, et soojakadu õhulekke tõttu püsiks minimaalne.
See eeldab kvaliteetseid aurutõkkeid, spetsiaalseid hermeetikuid ja õigesti paigaldatud aknaid ning uksi.
Uuendused akende ja uste energiatõhususes
Aknad ja uksed kujutavad endast hoonete kõige haavatavamaid soojuskadu tekitavaid elemente. Uute normidega karmistatakse nõudeid aknaklaaside
U-väärtustele, mis tagavad madalama soojusjuhtivuse. Suurenev tähele panu on kolmekordsetel klaaspakettidel ja madala emissiooniga klaasidel, mis aitavad hoida hoone sisetemperatuuri stabiilsena nii suvel kui ka talvel.
Lisaks paraneb aknaraamide ja ukseprofiilide soojapidavus, muutes need vastupidavamaks ning energiatõhusamaks. Arvestades, et hoone sisekliima säilitamine mõjutab energiakulusid märkimisväärselt, mängivad kvaliteetsed avatäited võtmerolli energiatõhususe nõuete täitmisel.
Küttesüsteemid: soojuspumbad ja soojustagastusega ventilatsioon
Traditsioonilised kütmisviisid, nagu elektriküte ja vanemad gaasikatlad, ei vasta enam uutele energiatõhususe normidele. Seepärast muutuvad üha populaarsemaks soojuspumbad, mis kasutavad efektiivselt kas õhu-, veevõi maasoojust.
Õhk-vesi- ja maasoojuspumbad suudavad vähendada hoone energiavajadust märkimisväärselt, pakkudes ühtlasi madalamaid ekspluatatsioonikulusid.
Paralleelselt soojuspumpade arenguga pööratakse rohkem tähelepanu ka soojustagastusega ventilatsioonisüsteemidele. Nende abil säilib hoonete sisekliima tervislikuna, samal ajal tagades, et välja juhitav soe õhk ei lähe raisku, vaid kasutatakse uuesti siseneva õhu soojendamiseks. Selline lahendus vähendab hoone küttevajadust ja aitab kaasa madalamatele energiakuludele.
Päikeseenergia ja nutikad energiasüsteemid
Taastuvenergialahenduste integreerimine uusehitistesse muutub praktiliselt möödapääsmatuks.
Uute nõuete kohaselt peab hoonete energiakasutus jõudma liginullenergia tasemele, mis tähendab, et märkimisväärne osa tarbitavast energiast pärineb taastuvatest allikatest. Siin astuvad mängu päikesepaneelid, mis muutu -
Lisaks päikeseelektrile kasutatakse üha enam ka energiasalvestuslahendusi, nagu akupangad, mis võimaldavad päeval toodetud elektrit salvestada ja kasutada seda ajal, mil päikesepaistet pole. Sellised süsteemid tagavad hoonete iseseisvuse võrguenergialt ning vähendavad sõltuvust energiahindade kõikumistest. Nutikad juhtimissüsteemid, mis optimeerivad energiakasutust vastavalt hetkevajadusele, muutuvad samuti üha olulisemaks.
Muudatused energiatõhususe regulatsioonides mõjutavad mitte ainult uusehitisi, vaid ka olemasolevat kinnisvaraturgu. Uute energiamärgise nõuete kohaselt tuleb kinnisvarakuulutustes selgelt esitada hoone energiaklass, mis omakorda mõjutab selle turuväärtust. A-klassi energiamärgisega hooned saavad eeliseks, sest need pakuvad madalamaid ülalpidamiskulusid ja paremat sisekliimat. See toob kaasa olukorra, kus madalama energiaklassiga kinnisvara omanikud peavad renoveerimist tõsiselt kaaluma, et konkurentsis püsida.
Allikad: kliimaministeerium.ee, Ärileht
Eesmärk on vähendada hoonete energiatarbimist ja suurendada taastuvenergia kasutamist, viies ehitussektori kestlikuma tuleviku poole.
Uus energiamärgiste skaala. Seni kehtinud A–H süsteem asendub A–G skaalaga, energiamärgise vormi ajakohastatakse.
Uuendatakse kliimaandmeid. Energiaarvutustes kasutatakse andmeid perioodist 1990–2020, mis kajastavad temperatuuritõusu ja sagenenud kuumaperioode.
Muutuvad kütmise ja jahutuse seadeväärtused. Kütte arvutuslik temperatuur tõstetakse 21,5 kraadini, jahutusseadeväärtus langeb 26 kaardini, et peegeldada tegelikku sisekliimat.
Uus päikeseelektrikalkulaator. Veebipõhine tööriist võimaldab täpsemalt arvutada päikeseenergia tootmist, tarbimist ja salvestust akudesse.
Täpsustub energiamärgise arvutamise metoodika. Sisse arvestatakse sooja vee jaotuskaod, elamute valgustuse võimsustabel muutub kohustuslikuks ning täpsustatakse ruumitemperatuuri ja elektrilise põrandakütte arvutusi.
Lõppeb madalenergiahoonete üleminekuperiood. Alates 1. juunist 2025 peavad kõik uued väikeelamud vastama liginullenergiahoone nõuetele. vad standardseks osaks uutes elamutes ja äripindades.
Rahvusvaheliste üürnike jaoks on rohesertifikaatide olemasolu väga oluline, sest nõuded on tihtipeale ettevõtte sees kokku lepitud.
Rohesertifikaati ehk LEEDi taotlevad endale reeglina just need kinnisvaraarendajad, kelle jaoks on lisaks ärilisele poolele oluline keskkond – atmosfääri loomine, mis toetab ettevõtete kasvu ja arengut. Forus on läbi aastate olnud LEED-sertifikaadi saamise teekonnal abiks paljudele ärihoonetele, kaubanduskeskustele, jaekauplustele jne. Millist väärtust rohesertifikaadis eelkõige nähakse?
LEED-sertifikaat (Leadership in Energy and Environmental Design) on kinnitus, et hoonele ja selle keskkonnale on seatud kõrged keskkonnasäästlikkuse nõuded. Lisaks madalamatele kasutuskuludele tõstab rohemärgis kinnisvara väärtust ja meelitab teadlikke investoreid ning rentnikke.
Summus Capitali portfelli vara- ja ESG-halduriks on Green Formula Capital, kes on Summus Capitali jaoks koostanud täiemahulise ESG-programmi ja aitab seda ellu viia. Jätkusuutlikkuse programmi üheks osaks on hoonete sertifitseerimine ja energiatõhususe parandamine.
Summus Capitalile kuuluv Veerenni tervisekeskuse hoone sai Foruse abiga mõned aastad tagasi maineka rahvusvahelise LEED Gold sertifikaadi. „LEED-sertifikaat on muutunud nii uusarenduste kui ka vanemate hoonete puhul kindlaks kvaliteedimärgiks, mida üürnikud majja kolides üha rohkem küsivad. Summus peab ESG ja jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamist oluliseks osaks ettevõtte ärikultuurist,“ räägib Green Formula Capitali juht Meelis Šokman.
Šokman kinnitab, et rahvusvaheliste üürnike jaoks on rohesertifikaatide olemasolu väga oluline, sest nõuded on tihtipeale ettevõtte sees kokku lepitud. „LEEDiga hoonet on rahvusvahelisele üürnikule lihtsam pakkuda, sest see märgis on üheselt mõistetav ja laialdaselt tunnustatud. Samas Eesti A-klassi energiamärgis ei pruugi tagada rahvusvahelise üürniku poolt korraldatud hankes järgmisele tasemele jõudmist,“ usub ta.
KULUDE HOIDMINE SAMAL TASEMEL
Viru keskuse omanikud mõtlevad pidevalt, kuidas tõsta oma kinnisvara väärtust ja pakkuda külastajatele mõnusat keskkonda. Nii tuligi juba umbes kümme aastat tagasi lauale LEED-sertifikaadi taotlemine.
Viru keskus oli Eestis esimene, kes sai olemasolevale hoonele rahvusvahelise LEEDi hõbedase sertifikaadi ehitise keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku opereerimise eest. Aastaid on taset järjest kõrgemale viidud – nüüdseks on keskus pälvinud ainsana Baltimaade kaubanduskeskustest kõrgeima LEED Platinum-taseme.
LEED-sertifitseerimisel on kaubanduskeskus näidanud eeskuju energeetikas. Keskuses on kasutusel innovaatilised ja efektiivsed kütte- ning jahutusseadmed. Pikaajaline fookus jätkusuutlikkusele ja efektiivsusele peegeldub täna samuti keskuse kommunaalarvetes ning keskuse eestvedajad usuvad, et säästlikust majandamisest võidavad kõik.
Viru keskuse haldus- ja arendusdirektor Margus Kolumbus tunneb head meelt selle üle, et ostukeskus on tänu energiatõhusa-
tele lahendustele suutnud viimased kümme aastat hoida üürnike üldkulusid ühel ja samal tasemel. Nii nagu paljudel teistel Foruse objektidel on ka Viru keskusel kasutusel Eesti tehnoloogiaettevõtte R8 lahendus. Viimane üheskoos BMS-süsteemiga jälgib keskuses ligi 22 000 punkti ning peamiste süsteemide koostoimet.
Foruse abiga on üle 30 hoone saanud LEED-sertifikaadi. Forus on ehitise planeerimisel või renoveerimisel meeskonna liige, kes hindab lahenduste vastavust LEEDi nõuetele ja teeb kogu protsessi lihtsaks ning arusaadavaks.
LEED-sertifitseerimine on väga põhjalik protsess ja nõuab kõikidelt osapooltelt ühist pingutust. Kui sertifitseerimine võtta kohe hoone planeerimise algfaasis eesmärgiks, on kogu protsess palju lihtsam. Järjest enam on populaarsust kogumas ka juba olemasolevate hoonete sertifitseerimine. Kui soovid oma hoonele LEED-sertifikaati või -konsultatsiooni, pöördu julgelt Foruse poole. Külasta kodulehte forus.ee.
Kuigi ehitust peetakse ülemaailmselt senini üheks vähim digitaliseeritud tegevusalaks, on ehitusprojektide kavandamisel pliiats ja joonestusvihik praeguseks siiski asendunud tahvelarvutite, droonide ning virtuaalreaalsuse lahendustega. Seda eeskätt seetõttu, et uued tehnoloogiad võimaldavad asju teha nutikamalt, tõhusamalt ja paljuski kvaliteetsemalt. Kes ja kuidas on ehituses erinevaid innovaatilisi arenguid eest vedamas, uurime järgnevas loos lähemalt.
Toimetas: Georg-Marten Meumers
Fotod: Shutterstock
Eesti kontekstis on ehituse digitaliseerimise seisu üheks lakmuspaberiks aasta innovatsiooniprojekti nominendid ja võitja, mille valib välja digitaalehituse klaster. Aasta 2024 auhinnale osutusid nominentidena valituks kolm projekti, mis ei piirdunud vaid ehitusprotsessiliste lahendustega, vaid tõid lauale uudse lähenemise ka ehitustöödejärgse halduse vaates.
Aasta innovatsiooniprojekti tiitli pälvis eelmise aasta novembris Wenture, kes arendas välja nüüdisaegse tooteinfosüsteemi ehk PIM-süsteemi. PIM ehk Product Information Management koondab ühte kohta kogu vajaliku teabe toodete kohta – mõõtmed, kogused, sertifikaadid, joonised, hinnad, visuaalid ja muu olulise, sedastab Wenture ise oma kodulehel. Selliselt on ehitusmaterjalide tootjatel võimalik lihtsasti ja täpselt oma tootevalikut hallata ning ehitusprojektide osalised saavad parema ülevaate valikus olevatest ja kasutusele võetavatest materjalidest.
Teised nominendid
Üheks innovatsiooniprojekti tiitlile nomineeritud tööks oli ka Embach Ehituse algatus, mille raames viidi läbi kodumaise tehisintellektipõhise platvormi DoBu pilootprojekt oma Mõisavahe arenduse kortermajas. DoBu on nutikas AI-põhine koduhaldusplatvorm, mis tuletab koduomanikule automaatselt meelde ehitaja poolt seadistatud hooldusi, esitab erinevate hoolduste kohta personaliseeritud juhiseid, annab ülevaate garantiitöödest ning loob võimaluse vaid mõne sõnaga pääseda ligi kogu koduga seotud dokumentatsioonile.
Kolmas auhinnale nomineeritud projekt oli Merko Ehituse poolt iPad LiDAR-i kasutuselevõtt mudelprojekteerimises, mis hõlmab endas iPad LiDAR-i skanneriga tehnoruumidest ja teistest keerulisematest kohtadest punkti pilvede loomist. Punktipilve lahendus vähendab mõõdistamise tarbeks minevat ajakulu ning suurendab andmete täpsust –nimelt ei pea ehitusinsener enam joonistelt toru segmentide pikkusi mõõtma, kuna punktipilve saab integreerida Reviti ja AutoCAD-i tarkvarasse, tuuakse välja portaalis Ehitusest.
Maailma mastaabis väljendub ehitusinnovatsioon aga teisteski lahendustes. Näiteks tehisintellektile on laialdaselt leitud tarvilik funktsioon projektide ajakava ja eelarve haldamisel ning üks sellise otstarbega tarkvarasid on Alice Technologies.
Alice’i platvormilt leiab nutika simulatsiooni- ja ajastamistööriista, mis genereerib projekti ajakava jaoks erinevaid võimalikke stsenaariume, kohandades ajakava muu hulgas automaatselt ettenägematute ilmastikuolude tekkimisel ning tarneaegade pikenemise puhul. Platvormile on lisatud ka masinõppe funktsioon, mis tähendab, et ajakavas kohanduste ja muudatuste tegemisel võtab see arvesse ka eelnevate projektide kulgu ning andmeid.
Tehisintellekti võimalusi kasutatakse ka teistel otstarvetel – näiteks on mitmed tehnoloogiaarendajad välja töötanud spetsiaalsed ehitusvaldkonnale spetsialiseeritud AI-põhised droonid, mis võimaldavad kogu ehitusobjekti ülima täpsusega kaardistada ning jälgida tööde kulgu.
Olulise ehituse digitaliseerimise arengusuunana tasub välja tuua ka virtuaal- ja liitreaalsuse võimalused (VR ja AR), mis võimaldavad 3D-mudeli kaudu viia ehitajad ja arendajad virtuaalselt ehitustandrile ka näiteks peakontoris koosolekul viibides. Ehitustegevuse jaoks sobivaid VR- ja AR-lahendusi arendavad tänapäeval näiteks Trimble ning Varjo, aga ka paljud teised ettevõtted.
Allikad: wenture.io, ehitusest.ee, construction-today.com, dobu.ee
Ehitusgeodeesia kiirendab tööprotsesse ja suurendab tööohutust
Üheks digitaliseeritud lahendustel toimivaks ehitustegevuse osaks on ehitusgeodeesia. „Ehitusgeodeesia hõlmab endas projektlahenduste, jooniste ja mudelite tõlkimist ehitajatele arusaadavasse keelde, viies need märgistustena füüsiliselt ehitusplatsile,“ selgitab Hades Geodeesia geodeesia osakonnajuht Kristjan Kirotam.
Lisaks teostatakse ehitusgeodeesia raames erinevate meetoditega mõõdistusi ja monitooritakse ehitustegevuse mõjusid. „Näiteks spetsiaalsete sensorite abil monitooritakse keskkonnale ja naaberhoonetele avalduvaid mõjusid, et ehitajal oleks võimalik vajadusel ennetavate meetoditega reageerida ning tagada ohutus ehitusplatsil ja selle ümbruses,“ lausub Kirotam.
Ehitusgeodeesia valdkonnas asetuvad olulisele kohale laserskannimine ja fotogramm-meetria, mis pakuvad Kirotame sõnul detailsemaid ning terviklikumaid andmeid võrreldes traditsiooniliste mõõtmismeetoditega. „Andmekogumine on kiirem, vähendades mõõdistustöödeks kuluvat aega. Lisaks suurendavad need meetodid tööohutust, kuna mõõdistusi saab teha kaevikutes, kõrgustes ja muudes raskesti ligipääsetavates kohtades, ilma et inimestel oleks vaja ohtlikesse kohtadesse minna,“ selgitab ta.
Uued tehnoloogiad võimaldavad Kirotame sõnul tellijal ja ehitajal teostada paremat kvaliteedikontrolli, langetada kiiremini otsuseid ning avastada vigu varem. Hoone lõppkasutajal on neist andmetest kasu aga hilisemas ekspluatatsioonis, näiteks hooldus- ja rekonstrueerimistööde planeerimisel, lisab ta.
Katus on iga hoone kaitsekilp, mille regulaarne hooldus aitab pikendada selle eluiga ja vältida ootamatuid kulusid. Paljud inimesed mõtlevad katusele alles siis, kui tekivad lekked või muud probleemid, kuid tegelikult vajab katus tähelepanu igal hooajal. Evari Ehitus, Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja aastast 1991, annab juhiseid, kuidas hooldada katust aasta ringi.
Talv: lumekoristus ja jää eemaldamine
Hästi projekteeritud ja ehitatud katus ei vaja meie oludes talvel lumekoristust ega jää eemaldamist. Kuid talvised temperatuurikõikumised võivad põhjustada katusel jää kogunemist, mis teatud juhtudel võib tekitada veekahjustusi ja konstruktsioonilisi probleeme.
Ummistunud katusekaev talvel. Läbijäätumisel võib katusekaev puruneda. Tuleb veenduda, et kaevu küttekaabel on talvel sisse lülitatud.
Tee lumekoristustöid, kui lumi või räästale kogunenud jääpurikad muutuvad katusele või hoone teistele konstruktsioonidele ohtlikuks või ohustavad madalamal asuvaid katuse osi või all olevaid objekte. Seejuures tasub lumekoristusel jätta katusele umbes 10 cm paksune lumekiht. Lund koristades ära viska seda ülemiselt tasapinnalt alumisele, samuti ära tekita katusele lumekuhilaid.
Jää tekkimine katuse veeäravoolukaevudes, vihmaveerennides ja -torudes võib neid lõhkuda. Veendu, et katusekaevude, vihmaveerennide ja -torude küttekaablid on töökorras ning korrektselt seadistatud. Eemalda vajadusel jää, kuid mitte raiudes. Vajadusel kasuta jääd sulatavaid aineid, kuuma vett, soojaõhupuhureid, gaasipõleteid.
Ole lume- ja jääkoristusel ettevaatlik –liigne jõud võib kahjustada katusekatet ja kõrgustes töö tegemine olla teadmatul tegutsemisel ohtlik. Kui sa pole kindel, kuidas eemaldada lund katust kahjustamata, kutsu appi spetsialistid.
Kevad: ülevaatus ja kahjustuste kontroll
Pärast pikka ja karmi talve on oluline katuse seisukorda kontrollida ja vajadusel parandusi teha.
Kontrolli katusekatte terviklikkust: kas on pragusid, murdekohti või kahjustatud katusekatte elemente.
Uuri, kas vihmaveerennid ja -torud on ummistunud või kahjustunud. Puhasta vajadusel ka vihmavee äravoolulehtrid ning veendu, et vesi voolab katusel, äravoolulehtrites, torudes, ning -rennides takistamatult.
Kontrolli katuseaknaid, katuseluuke, katuse läbiviike, katusekatte ülespöördeid parapettidele ja seintele, et vältida lekkivaid kohti.
Kui talvejärgset ülevaatamist tehes tekib kahtlus katuse korrasolus, konsulteeri spetsialistidega. Evari Ehituse eksperdid aitavad hinnata katuse seisukorda ja soovitada vajalikke töid.
Katusel toimunud tegevuse käigus on katusekatet kahjustatud. Sellised kohad tuleb kiiremas korras paigata, et vältida suuremaid kahjustusi.
Suvi: remont ja hooldustööd
Ehkki suvi on ilmastikutingimusi silmas pidades soodne aeg suuremateks katuseparandustöödeks ja renoveerimiseks, tasub arvestada, et see on katusepaigaldajatel ning ehituses üldiselt kõige kiirem periood, mil ka hinnad võivad olla kõrgemad. Tegelikult saab katusetöid teha aasta ringi.
• Vaheta vajadusel välja kahjustatud katusekatte elemendid ja paranda võimalikud lekked.
• Paigalda või uuenda vihmaveesüsteeme, et ennetada vihmaperioodil veekahjustusi.
• Kui planeerid katuse täielikku renoveerimist, on suvi selleks sobiv aeg – Evari Ehitus pakub terviklahendusi igas suuruses lamekatusega hoonetele.
Sügis: ettevalmistus talveks
Enne külmade ilmade saabumist tuleb katus talveks ette valmistada.
Ebakorrektse paigalduse tõttu lahti tulnud rullmaterjal – kogu katus tuleb uue kihiga katta.
• Puhasta katuse vihmaveelehtrid, -rennid ja -torud puulehtedest ning prahist, et tagada katuselt vee vaba äravool. Seejuures on oluline pidada silmas, et prahi koristamisel tuleb kasutada pehmet harja ning teravaservalised esemed korjata üles käsitsi. Samuti on oluline mitte lasta katusel olevat prahti vihmavee äravoolutorudesse.
• Kontrolli katusekatte ja katusel olevate katuseelementide terviklikkust, räästa-, seina-, lõpetus-, parapetiplekkide, katusel olevate seadmete kinnitusi ja paranda defektid enne külmade saabumist.
• Veendu, et kõik katuse läbiviigud, näiteks ventilatsioonitorud, korstnad, on korralikult tihendatud, et vältida soojakadusid ja niiskuskahSiingi aitab Evari Ehitus soovi korral teha põhjaliku sügisese ülevaatuse ja soovitada vajalikke hooldustöid.
Lehed on vaja sügisel eemaldada, et vältida vee äravoolu takistamist. Sel pildil on näha, et pleki- ja rullmaterjalitööd on tehtud ebakorrektselt ning risk leketeks on suur.
Miks valida Evari Ehitus?
Oleme spetsialiseerunud lamekatuste ehitusele, renoveerimisele ja hooldusele, pakkudes professionaalseid lahendusi nii eramajadele, kortermajadele, büroohoonetele, kaubanduskeskustele, ühiskondlikele hoonetele, logistikakeskustele kui ka tööstushoonetele. Meie meeskond on kogenud ja kasutame ainult kvaliteetseid materjale, et tagada katuse pikaajaline vastupidavus.
Kui soovid teada, millises seisukorras on sinu katus või kas see vajab hooldustöid, broneeri tasuta konsultatsioon Evari Ehituselt. Võta meiega ühendust ja tagame, et sinu katus teenib sind aasta ringi parimal võimalikul viisil!
Turu esimene juhtmeta lahendus nii
karkassi/voodrilaua naelutamiseks
kui ka ehituskinnituste
ankurnaelutamiseks
100% kuluvaba
Juhtmeta impulssnaeluti 34° paberseoses 50-90 mm naeltele ja karastatud ankrunaeltele 35-50mm
6 korda kiirem kui käsitsi naelutamine või kruvimine
Ohutu kasutada tänu karastatud naeltele, spetsiaalse kujuga otsak kiirendab kinnitamist
Hea külmakindlus: töötemperatuur -15°C...+49°C
Vältige tarbetuid seisakuid ehitusplatsidel: impulsstehnoloogia on oma funktsionaalsust tõestanud juba üle 30 aasta
Võimas liitiumaku: tehke mitu tööd sama laadimisega
100% kuluvaba HOOLE TA hooldus!
Eesti termiliselt modifitseeritud puitmaterjalide tootja Thermory on veidi enam kui 20 aastaga kasvanud tagasihoidlikust voodri- ja terrassitööst tõeliseks eksporttiigriks, pretendeerides uhkusega oma valdkonnas ülemaailmse turuliidri tiitlile. Thermory alustas lihtsa saunamaterjalide tootjana Eestis, kuid hakkas peagi tegema koostööd rahvusvaheliste klientidega, kes nägid täiuslikku sobivust saunade müügi ja valmistamise kombineerimisel teiste kategooriatega, nagu vooderdised, terrassid ja põrandad. Termotöödeldud puitmaterjalile keskendumine on end ära tasunud, sest praegu ekspordib Thermory enam kui 50 riiki ning tal on kokku kaheksa tehast Eestis ja Soomes ning kaks ladu Ameerika Ühendriikides. Pildil Paide riigigümnaasium, mille vooder ja terrass on valmistatud Thermory Benchmarki termomännist. Arhitekt: Salto Arhitektid
Meie puitmajasektor on rahvusvahelistel turgudel olnud juba pikalt tuntud kvaliteetsete ja jätkusuutlike tehases toodetud puithoonete poolest. Üle 90% meie majatehastes toodetud hoonetest eksporditakse, mis kinnitab Eesti tootjate usaldusväärsust ja konkurentsivõimet maailmaturul. See tähendab ka, et sektor on teinud läbi olulise arengu, kuid järgmiste aastate jooksul seisavad ettevõtted silmitsi uute väljakutsete ja kasvuvõimalustega. Kõige uuemateks „tähtedeks“ sektori plaanides on ambitsioonika ühe miljardi eurose ekspordikäibe saavutamine, tehaseline renoveerimistehnoloogia areng ja sektori enda loodud haridusprogrammi – Puitehituse Akadeemia avamine.
Tekst: Annika Kadaja, Eesti Puitmajaliit MTÜ tegevjuht
Euroopa Liidu kliimaeesmärgid ja rohepööre suunavad ehitussektorit otsima keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Puit on looduslikult taastuv ehitusmaterjal, mis oma omaduste ning hubasust ja nn kodusoojust loova väljanägemise tõttu on paljudele koduehitajatele sobiv valik, kuid mille kasutamine aitab vähendada ka ehitussektori süsinikujalajälge. Lisaks pakub puidust ehitatud tehasemaja kontseptsioon ajalist väärtust.
Ühe kuuekorruselise moodulitest kortermaja võib valmis ehitada vähem kui kuue kuuga. Seega on Eesti puitmajade tootjad (majatehased) juba tänapäeval eeskujuks erinevate, samas energiatõhusate lahenduste loomisel, kuid edasised sektorit hõlmavad plaanid keskenduvad suuremate hüpete tegemisele. Näiteks anda väärtuslikke teadmisi sektori arendamise eesmärgil edasi tehasemajadele keskenduva haridusprogrammi kaudu või pakkuda puitkonstruktsioonil lahendusi nõukogudeaegsetele kortermajadele, mis muidu puiduga ei seostugi.
Tehaseline renoveerimine –nõukogudeaegsete kortermajade parem tulevik
Eestis elab suur hulk inimesi kodudes, mille füüsiliseks kestaks on vähemalt 50–60 aasta vanused konstruktsioonid –nõukogudeaegsed paneelelamud, mille seisukord tänapäeval jätab kergelt öeldes soovida. On need siis Tartus Annelinnas asuvad nn vahveltüüpi kortermajad, Lasnamäe „gigandid“ või kunagise Moskva peaarhitekti nime järgi tuntud hruštšovkad. Need „mäed“ ja muud tihedalt asustatud korrusmajade piirkonnad mujal Eestis on suuresti renoveerimata või on
seal hooneid renoveeritud üksnes osaliselt. Igal juhul ei vasta see hoonete korrastamise tempole ega kahjuks tihtipeale ka nõuetele, mida üks korterelamu peaks renoveerimistööde järel saavutama.
Ehituslikust vaatest ei ole nende hoonete ehitusnõuded, normid ega kvaliteet võrreldavad tänapäevastega. Prioriteet toona ei olnud mitte kvaliteet ja energiatõhusus, vaid pigem kiirus ning suure mahu täitmine. Elanike vaatest jällegi on kriitiline mõelda, mida teha praegu sellise majaga, mille kehvast seisukorrast tingitud suur energiatarve sööb eelarvest kopsaka osa.
Teame, et aastane renoveerimistempo on ilmselgelt liiga aeglane (vaid 1%), et täita ühelt poolt riigi eesmärke kliimaneutraalsuse ja ehitussektori rohepöörde osas, teiselt poolt päästa kortermajade elanikke amortiseeruva hoone ja suurenevate energiakulude küüsist. Kindel on see, et ulatuslik ja kiire hoonete renoveerimine on hädavajalik!
Mängu tulevad tööstuslikud lahendused
Renoveerimistempo tõstmiseks on vaja rakendada tööstuslikke renoveerimislahendusi, sest traditsioonilised ehi -
Kodumaja AS-i ehitatud hoone Norras. Ehitusplatsil alustati moodulite paigaldusega juuni keskel 2024 ja kliendid kolisid sisse juba septembri alguses 2024.
tusviisid, kus renoveerimine toimub sageli ehitusplatsil kohapeal, on aeglased, kulukad ja ebaefektiivsed, samas kui nende tulemused ei vasta sageli seatud energiatõhususe eesmärkidele. Ehitussektor on ka ise senini tuntud oma aeglase muutumise poolest, kuna sisse harjunud tavasid ja praktikaid on raske uuendada.
Eesti majatehastel – kelle laialdane kogemus on ennast ammu juba rahvusvahelistel eksportturgudel tõestanud – on välja arendatud renoveerimismaastiku jaoks eraldi lahendus: tehases valmistatud fassaadi- ja katuseelemendid. Kusjuures tehaselised renoveerimisprojektid mitte ainult ei vähenda hoonete ülalpidamiskulusid, vaid aitavad suurendada renoveerimise mahtu ja ehitustööde kiirust.
Kuidas see käib?
Erinevalt traditsioonilisest renoveerimisest (nt krohvimine), kus kõik tööd tehakse kohapeal, toimub tehaselise renoveerimise peamine fassaaditööde osa kontrollitud keskkonnas tehases. Seal
Mis on tehaselise rekonstrueerimise eelised?
Digitaalne lahendus. Midagi ei jäeta juhuse või ehitaja silmamõõdu hooleks: majast tehakse 3D-mõõdistus, mille alusel toodetakse konkreetsele majale sobivad paneelid.
Mugavus. Maja ei kaeta nädalateks tellingute ega tellingukatetega. Tehases eeltoodetud elemendid tõstetakse kraanaga paika.
Kiirus. Ehitusplatsil tehtavad tööd on kolmandiku võrra kiiremad.
Parem kvaliteet. Elemendid valmistatakse tehase kontrollitud keskkonnas ja elementide paigaldus ehitusplatsil on kiire, mis aitab vältida ehitustöödeaegseid ilmastikust tingitud probleeme.
Suurem toetus. Tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustajatel hüvitatakse 50% tööde maksumusest. Tallinnas ja Tartus, kus tavarekonstrueerimise toetuse osakaal on 30%, on tehaseline rekonstrueerimine suurema toetuse tõttu ühistu jaoks soodsam lahendus.
Allikas: kredex.ee
toodetakse eelvalmistatud katuse- ja fassaadielemendid, mis sisaldavad juba soojustust, aknaid, ventilatsioonitorustikku ning lõppviimistlusega fassaadi. Valminud elemendid transporditakse ehitusplatsile ja kinnitatakse olemasoleva hoone külge, võimaldades renoveerimist läbi viia kiiremini, efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt.
Selline renoveerimismeetod pakub mitmeid võimalusi ja eeliseid suuresti just korteriomanikele, aga ka riigile ning renoveerimisega tegelevatele ettevõtetele. Esiteks võimaldab tehaseline renoveerimine oluliselt vähendada hoone soojustamiseks kuluvat aega, kuna enamik töid tehakse ettevalmistatult tehases. See tähendab, et fassaaditööd saavad valmis nädalate, mitte kuude jooksul, ning elanikel tuleb taluda ehitustöid lühemat aega. Lisaks saab tehases valmistatud elemente paigaldada aasta ringi, mis võimaldab paremini planeerida renoveerimisprojekte ning vältida ilmastikuolude tõttu tekkida võivaid viivitusi. Kuna tehaseline renoveerimine ei vaja mahukaid tellinguid, väheneb ka segadus ehitusplatsil ja elanikele põhjustatud ebamugavus.
Rahvusvaheliste mõõtmetega konkursil „Aasta tehasemaja 2016“ sai parima puitmaja tiitli AS-i Kodumaja Norrasse ehitatud maailma kõrgeim puitmaja. Kodumaja AS-i sõnul jõudis objekt nendeni tänu Bergeni kinnisvaraarendajale BOB Eiendomsutvikling AS, kes kandis endas aastaid soovi ehitada Bergenisse kui traditsioonilisse puitmajade linna üks erakordne puitelamu.
Tegutseme üle Eesti, pakkudes kvaliteetseid puidutöid – leiliruumid, terrassid, fasaadid, aiamööbel ja palju muud.
Tegutseme üle Eesti, pakkudes kvaliteetseid puidutöid – leiliruumid, terrassid, fasaadid, aiamööbel ja palju muud.
Küsi pakkumist: 8ametit@gmail.com, tel 508 2599 (Eero Eesmaa)
Küsi pakkumist: 8ametit@gmail.com, tel 508 2599 (Eero Eesmaa)
Renoveerimine on kulukas otsus Korteriomanike jaoks on renoveerimine üks suuremaid ja kulukamaid otsuseid. Kahjuks on nii, et tüüpilises Eesti kortermajas vaidlevad 60 korteri elanikud juba esimeste, ilmselget vastust omavate küsimuste üle – „Kas üldse peame renoveerima? Äkki ootaks sobivamaid ehitushindu?“ jne. Kui ükskord kompromissile jõutakse, võtab ehituski ju mingi aja, enne kui kord neid „magusaid vilju“ ehk odavamaid arveid nägema hakatakse.
Tehaseline renoveerimine ei ole katse ja eksituse meetodil viljeletud lahendus, vaid täiesti tänapäevane ja toimiv renoveerimispraktika vanemate korterelamute uuendamiseks, pakkudes nii korteriomanikele kui ka ehitussektorile olulisi eeliseid. Selle üks suuremaid eeliseid on märkimisväärne energiakulu vähenemine. Kuna paigaldatud fassaadielemendid on korralikult soojustatud ja varustatud kaasaegsete akende ning ventilatsioonilahendustega, aitab see hoida hoone küttekulud madalad.
Seniste pilootprojektide näitel võib saavutada ligikaudu 50–60% energia kokkuhoidu. Lisaks toob renoveerimine kaasa elukvaliteedi paranemise, sest parema isolatsiooni ja uute ventilatsioonisüsteemide tõttu muutub sisekliima oluliselt tervislikumaks.
Saue Kuuma tn 4 kortermaja oli üks esimesi hooneid, mis Eesti elamufondis 2021. aastal tehaselise renoveerimise meetodi abil terviklikult rekonstrueeriti. Sealjuures osales hoone ringmajanduse põhimõtteid fookusesse seadnud Drive0 innovatsiooniprojektis. Projekti eesmärk oli rekonstrueerida kortermaja võimalikult optimaalsel moel, tehes seda lühikese ajaperioodi jooksul, ja kasutada ehitusmaterjale selliselt, et neid oleks võimalik ka taaskasutada pärast rekonstrueeritava hoone eluea lõppu.
Kortermaja tehaseline renoveerimine Kambjas, KMT Prefab OÜ.
TASUB TEADA
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta novembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Puitu ja puittooteid eksporditi 169 miljoni euro eest.
Eesti on olnud enam kui kümme aastat Euroopa suurim puidust tehasemajade eksportöör, eksportides koguni 90–95% oma toodangust.
Sektori ekspordivõimekus on üle 500 miljoni euro (2022. a 540 miljonit eurot).
Eesti puitmajasektoris on võimekus toota praktiliselt igat tüüpi hooneid: nii moodulmaju, elementmaju kui ka traditsioonilisi palkmaju. Ettevõtete tooteportfellidest leiab eramajade ning pisemate suvilate ja saunade kõrval ka mahukaid kortermaju ja avalike hoonete projekte.
Silmapaistvateks näideteks Eesti majatehastes toodetud puidust majade projektidest on näiteks Helsingi keskraamatukogu Oodi keerukad fassaadi- ja katuseelemendid ning 14-korruseline puithoone Treet Norras Bergenis. Lisaks sellele on Eesti puidust majade tootjate poolt valminud koole, lasteaedu, kortermaju ja muud nii Skandinaavias kui ka üle kogu Euroopa.
Eesti puitmajasektor on Euroopa sertifitseeritumaid: enim European Technical Approvali (ETA) sertifikaate, võimaldades toodetele kaasa anda CE-märgiseid.
Allikas: Eesti Puitmajaliit
Rääkimata sellest, et renoveeritud kinnisvara väärtus on kaasaegse välimuse ja parema energiatõhususe tõttu märksa suurem.
Loome ise oma spetsialistid
Te hnoloogiliste ja insener-tehniliste arengute juures ning nende loomise aluseks on võtmetegurina kvaliteetse tööjõu olemasolu ja huvi sektori ettevõtete arendamises kaasa lüüa. Puitmajasektoris on mitmete tööjõu-uuringute tulemustele tuginedes uue arenguhüppe tegemiseks puudu ligikaudu 2000 töötajat. Samas nii kutse- kui ka inseneriõppes on valdkonna erialadel kohtade täituvus kesine ja uute inimeste pealevool sektorisse madal. Sealjuures ei ole ka sisulisemad teadmised tehaselisest ehitusest või spetsiifilistest projekteerimise nüanssidest tihtipeale piisavad.
Erialaliidu tugeval eestvedamisel on loodud täiesti uus ja eraldi tehasemajade tootmisele keskenduv haridusprogramm Puitehituse Akadeemia, mis pakub oskusteavet nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele spetsialistidele.
Puitehituse Akadeemia esimene eõppe kursus „Tehasemajade tootmine“ on avatud ja kättesaadav kõigile, kes soovivad mõista tehases toodetavate puithoonete valmistamise protsessi –alates materjalide valikust kuni lõpptoodangu kvaliteedi tagamiseni. Digitaalne õpikeskkond võimaldab teadmisi omandada paindlikult, individuaalses tempos ning igapäevatöö või õpingute kõrvalt
nii noortele kui ka juba kogemustega spetsialistidele.
Praegu on akadeemia raames avatud üks kursus („Tehasemajade tootmine“), kuid juba lähikuudel on lisandumas hoonete püstitamise kursus ning loomisjärgus on tehasemajade projekteerimist ja inseneeriat puudutav õppematerjal. Õpe ei piirdu vaid teoreetiliste teadmiste omandamisega – olulisel kohal on ka praktiline pool, mille toetamiseks avatakse huvilistele spetsiaalne praktikaportaal. Akadeemia kursuste loomist toetab osaliselt Interreg Central Balticu projekt „Wood for Youth“.
Ka majatehaste jaoks on oluline, et uued töötajad mõistaksid juba enne tööle asumist tootmisprotsessi loogikat ja erinevaid tööprotsesse ning tehasemajade eripärasid ja kvaliteeti. Puitehituse Akadeemia aitab kindlasti kaasa valdkonna teadmiste taseme tõstmisele ja töötajate paremale ettevalmistusele ning täidab ära sektorispetsiifiliste teadmiste lünga, mis on seni kutse- ja kõrgkoolides olnud.
Tehaselise renoveerimise kogemused ja parimad praktikad on kompaktselt kokku koondatud Eesti Puitmajaliidu välja antud lugemismaterjali, mille lõpust leiab ka kataloogi nendest korterelamutest, mis on renoveeritud tehaselise meetodiga. Materjal on leitav lingilt: woodhouse.ee/et/tehaseline-renoveerimine-kogemusedparimad-praktikad
REGISTREERU: Puitehituse Akadeemia kursusele saab TASUTA registreeruda: academy.woodhouse.ee
üle Eesti, pakkudes kvaliteetseid puidutöid – leiliruumid, terrassid, fasaadid, aiamööbel ja palju muud.
Tegutseme üle Eesti, pakkudes kvaliteetseid puidutöid – leiliruumid, terrassid, fasaadid, aiamööbel ja palju muud.
Küsi pakkumist:
Küsi pakkumist:
8ametit@gmail.com, tel 508 2599 (Eero Eesmaa)
8ametit@gmail.com, tel 508 2599 (Eero Eesmaa)
Kalaranna kvartal. Arhitektuur:
Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Võistluse „Aasta betoonehitis 2024“ nominent.
Kui mõelda erinevate linnaruumis püstitatavate hoonete või ka näiteks vastupidavate sildade ja tunnelite rajamise peale, ei saa ehitusmaterjalina üle ega ümber betoonist. Betoonehitus vajab enda kõrvale aga tsemenditööstust ja pole mingi saladus, et viimasel on keskkonnale märkimisväärne kahjulik mõju. Siiski on betoon valdkonna esindajate sõnul asendamatu ehitusmaterjal ja selle täieliku vältimisega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed.
Toimetas: Georg-Marten Meumers
Maru Betoonitööde juhatuse liige Taavi Varb leiab, et ehituses on koht olemas igale materjalile, sealhulgas betoonile. „Olenevalt konstruktsioonist võib parima tulemuse saa-
vutamiseks sobilik materjal erineda ja valik võib langeda nii puidu, terase kui ka betooni kasuks,“ ütleb Varb. Ta toonitab, et vältida tuleks lihtsalt põhimõtte pärast ühe lahenduse või materjali eelistamist. „Projekteerimisega tegeledes näeme selgelt, et mingeid kuldreegleid, kus üks materjal või
lahendus on alati parim, ei ole ning lahenduse leidmisel tuleb lähtuda iga projekti unikaalsusest,“ selgitab Varb.
Universaalne vastupidavus ja laiad kasutusvõimalused
Eelnevalt öeldut võib kõige enam seostada just puitehitusega, mida on viimasel ajal üha laiapõhjalisemalt selle keskkonna säästlikkuse tõttu hakatud viljelema. Varb usub, et loosunglik puidu eelistamise aeg saab aga lähiajal ümber. „Ilma liialdamata – betoon on ainuke materjal, mis on nii vee-, tule- kui ka helikindel. Näeme praegu päris palju neid entusiastlikult rajatud puithooneid, mis tegelikult vajavad enda alla väga massiivset betoonvundamenti vee üleslükkejõu vastu. Samuti valatakse puithoonetes sageli lõpuks puitvahelagedele betoon
peale, et vähendada sammumüra,“ avaldab Varb ja viitab asjaolule, et eranditult puidu eelistamine hoone ehituses võib kaasa tuua hoopis suuremas mahus betooni kasutamise kui traditsioonilise betoonkonstruktsiooniga ehitise puhul.
Betooni eelis võrreldes teiste materjalidega seisneb Varbi sõnul selle universaalses vastupidavuses ja laiades kasutusvõimalustes. „Oleme kokku puutunud hoonetega, mis rajatakse näiteks kaubanduskeskusena, aga arhitektuurne lahendus võimaldab neid tulevikus muuta ka büroodeks või kortermajadeks. Sellise lahenduse elluviimine kergete teras- või puitkarkasside puhul on aga kordades keerulisem,“ lausub ta.
Väljakutsed seoses keskkonnamõjuga
Selleks et ehitustegevusega keskkonda minimaalselt koormata, on tänapäeval üha enam levimas käsitlus, mille järgi võetakse hoone ehitusel arvesse kogu hoone elukaar alates vajalike ehitusmaterjalide tootmisest kuni hoone taaskasutamise või lammutamiseni.
Varb loodab, et see lähenemine koos heitkoguste arvutamisega toob selguse ka betooni kui ehitusmaterjali vajalikkuse osas. „Loodetavasti loob üheselt kasutatav CO 2-mõõdikute süsteem selguse, et igal juhul betooni vähendamine ei pruugi olla alati kasulik – tuleb arvestada ka pinnasetöid, vundamentide lahendusi ning hoone eluea jooksul kasutatavat kütte- ja jahutusenergiat,“ selgitab ta.
Siiski ei saa unustada tõsiasja, et betooni peamine koostisosa on tsement ja tsemenditööstus omab märkimisväärset mõju keskkonnale – erinevatel andmetel umbes 7% kogu maailma CO2 heitkogustest tekib tsemendi tootmise tagajärjel. Keskkonnajälje vähendamiseks on Varbi sõnul tsemenditootjad üle maailma praegu välja töötamas erinevaid uudseid lahendusi. „Näiteks saab suunata tsemendiklinkri valmistamisel tekkiva soojuse ülejäägi kaugküttesse. Juba praegu on Soomes projekte, kus kasutatakse kuni 30% võrra vähendatud CO2 jalajäljega betooni, ning need lahendused on ka Eestis kättesaadavad,“ ütleb ta.
Betoonehitise konkurss peegeldab kogu ehitusmaastiku arengut
Kohalikul tasandil on valdkonna üheks tähtsündmuseks aasta betoonehitise konkurss. Selle eesmärgiks on tõsta esile hooneid ja rajatisi, mille silmapaistev, efektiivne ja ökonoomne teostus esitleb
tabavalt betooni kui struktuur materjali eeliseid. Võistlust korraldab Eesti Betooniühing, mille juhatuse esimehe Imre Leetma sõnul peegeldab võistlus üsna mitmekülgselt Eesti ehitusmaastiku arengut viimase veerandsaja aasta jooksul.
„Igapäevaselt selle kõige keskel elades sageli ei hooma, kui palju on meie ruumiline keskkond muutunud, kui palju on ehitatud. Kui palju on uusi koolimaju, lasteaedu, haiglaid, kõrgkoolide hooneid, muuseume ja arhiive, tehaseid ning sildu. Need kõik on enamasti ehitatud tsemendist ja betoonist, sest mingit sobivamat materjali kvaliteedi ja hinna vaates ei ole inimkond seni suutnud välja mõelda,“ räägib Leetma.
Tänapäevased kortermajad valmivad enamasti Eesti majatehastes, kus toodetakse betoonist kõrgkvaliteedilisi ning eriilmelisi seina-, lae- ja rõduelemente, mis on vaja ehitusplatsil vaid oma kohale tõsta, kirjeldab betooniühingu juhatuse esimees. Lisaks hooneehitusele kasutatakse betooni laialdaselt ka taristuehituses ja see leiab kajastust ka aasta betoonehitise konkursil. „Me ise arvame, et on väga hea, et meie võistlusesse on kaasatud ka taristuehitus. Tänapäeva ühiskond oleks ju nende sildade, tunnelite, sadamate, tuulikute, lennuväljade, tunnelkollektorite, väetise- ja silohoidlateta mõeldamatu,“ mõtestab betooniühingu esimees.
Tihase kortermajad. Arhitektuur: Ra Luhse & Kristine Kurro – Luhse ja Tuhal AB. Võistluse „Aasta betoonehitis 2024“ nominent.
Ka eramuehituses ja arhitektuuris kasutavad valdkonna tipptegijad tema sõnul betooni järjest enam, julgedes ainukordset materjali oma mustrites ning pinnalaotustes varasemast rohkem vaadeldavaks jätta.
Betoonehitus on sarnaselt teiste ehitussuundadega pidevas arengus, mistõttu on viimasel ajal valdkonnas kasutusele võetud ka mitmed tehnoloogilised uuendused. Leetma toob mõningaid näiteid:
• Kiudbetoonist põrandad ja vahelaed, st et betooni sisse on klassikalise terassarruse asemel pandud lühikesed erinevatest materjalidest (metall, polümeerid) kiud, mis suu-
Betoonehituses on ka arengukohti
Foto: Karl Kasepõld
Betoonkonstruktsioon on veekindel ilma välise hüdroisolatsiooni või lisatud kemikaalideta, aga vaeva peab nägema konstruktsioonide töövuukide ja läbiviikudega, sõnab Taavi Varb, ettevõtte Maru Betoonitööd juhatuse liige. „Kui valida kõige odavam töövõtja, võib konstruktsioonide töövuukide ja läbiviikudega seonduv tähelepanuta jääda. Üldises plaanis usun, et betooni veekindlate lahenduste vallas on meil veel kõvasti ruumi lihtsamaks ja selgemaks minna,“ ütleb ta. Betooni ehituses kasutamisel tuleks tema sõnul konkreetselt vahet teha betooni kui konstruktsioonimaterjali ja betooni kui arhitektuurse elemendi vahel. „Mõlemas osas on betooni kasutamiseks suur hulk võimalusi, aga oluline on määrata, mis on konkreetsel juhul oluline. Betoonil arhitektuurse elemendina on väga palju erinevaid võimalusi, Eesti betoonitööde ettevõtted on siinkohal aastakümnetega tõusnud kindlasti maailmas täiesti arvestatavasse tippu ja suudavad saavutatud taset ka hoida. Selgust on vaja saada betoonilt oodatud tulemuste selge kajastamise kohta – kas soovitakse rustikaalset laopinda korrapärase mustriga, raamraketise sümmeetrilist tööstuslikku mustrit või midagi kolmandat,“ selgitab Varb.
davad muuta betooni piisavalt tugevaks ja vastupidavaks.
• Sildade, kõrghoonete jm rajatiste puhul on sagenenud roniraketiste kasutamine, mis muudab ehitusprotsessi kiiremaks ja efektiivsemaks.
• Paigalvalubetooni kasutamine on kasvanud. Betoonitehases spetsialistide silme all valminud kvaliteetsed betoonisegud võimaldavad ehitusplatsil luua kordumatuid ja väga keerulisi konstruktsioone, betoonpindu. Näiteks eramuarhitektuuri puhul on paigalvalubetoon väga levinud. Rääkimata kõrghoonetest, kus paigalvalatud karkass on tugevalt eelistatuim.
• Betoonikosmeetika on viimasel ajal laialdasemalt levima hakanud. See tähendab, et meie inimesed on omandanud rahvusvahelisi kogemusi, kuidas betooni paremini kaitsta, tema pindu ilusamaks teha.
• Ka betoonkonstruktsioonide kaitsmise alal on järjest uuendusi tulemas, seda just betoonikeemia ja uute tehnoloogiate vallas.
Kalevi Jahtklubi sadamahoone. Aasta betoonehitis 2024. Arhitektuur: Ülar Mark, Urban Mark OÜ
Aasta betoonehitis 2024
2024. aasta parimaks betoonehitiseks valiti märtsis Kalevi Jahtklubi sadamahoone, mille unikaalse arhitektuurse lahenduse töötas välja Ülar Mark.
„Südamega tehtud hoone, mida on tunda selle igas detailis. Sadamahoone betoonelementide valamisel on kasutatud klubiliikmete vanu purjeid, mis on saanud uue elu ja talletatud betooni mustrina. Nõnda sündis kordumatu „purjebetoon“ –materjal, mis sobib sadamahoonele ideaalselt nii idee kui ka esteetika poolest,“ kommenteeris žürii võidu pälvinud ehitist.
Nii nagu mitmete teiste käelisi ja füüsilisi tegevusi sisaldavate ametialade puhul, ei saa ka ehituses üle ega ümber tööohutusest. Võiks arvata, et aastatepikkuse selgitustöö ja lugematute ohutusnõuete rakendamisel on jõutud olukorda, kus ehitusplatsil esinevate terviseriskide realiseerumise tõenäosus on viidud miinimumini. Tegelikkuses see nii aga pole.
Toimetas: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock
Tuleb välja, et vaid 8% aastal 2024 tööinspektsiooni poolt kontrollitud ehitussektori ette võtetest oli puudusteta. Peamised probleemid olid seotud isikukaitsevahendite ja ohutusjuhenditega. „Kui tööinspektor avastab olukorra, mis on ohtlik töötaja elule või tervisele, kaasneb sellega alati töö peatamine –
seda meetodit rakendati 2024. aastal 59 ettevõttes 74 korral,“ valgustab Janika Rõõmus, tööinspektsiooni tööõnnetuste rakkerühma juhtiv tööinspektor-uurija. Töö peatamise peamiseks põhjuseks ehitustel on tema sõnul jätkuvalt ohutusnõuete eiramine kõrgustes töötamisel.
Tööõnnetuste peamisteks põhjusteks on Rõõmuse sõnul töövahendi -
te mittevastavus tööohutusnõuetele, töötajate enda tööohutusnõuete rikkumine ning puudulik väljaõpe ja juhendamine. „Näiteks korraldamata või puuduliku väljaõppe ja juhendamise tõttu valivad töötajad tihti töömeetodeid, mis on tegelikult ohtlikumad, kui nad ette võivad kujutada,“ selgitab ekspert.
Just inimeste tõstmiseks mõeldud ehitustõstukitega on Eestis viimastel aastatel juhtunud mitu traagilise tagajärjega tööõnnetust. Oktoobris avaldas tööinspektsioon, et tervelt 11% selleks hetkeks möödunud aastal juhtunud tööõnnetustest olid toimunud tõstukitega töötamisel. Seepärast on amet asunud senisest põhjalikumalt kontrollima, kas tõstukiga töötamise ajal on alati läheduses teine töötaja, kes suudab ja oskab hädaolukorras tõstuki langetada ning abi osutada. Samuti pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas tõstuki kasutajad on saanud vajaliku sisulise väljaõppe.
Tööohutusnõuete rikkumine on rahaliselt kallim kui nende täitmine
Kui soovida, et iga ehitusplatsil töötav inimene jõuaks õhtul koju tervena, peavad varasemast suuremat rolli täitma peatöövõtjad ning nende poolt määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatorid, leiab Asko Jõesma, tööinspektsiooni ehitus- ja taristusektori rakkerühma juhtiv tööinspektor.
„Sisekontrollidel ja -regulatsioonidel on oluline roll. Selleks võib kasutada nii pehmemat kui ka jõulisemat lähenemist, näiteks leppetrahvide määramist
„Nii nagu politsei ei saa pelgalt ennetustööga vähendada alkoholijoobes rooli istumist, ei saa ka ehitusplatsidel
tööohutuse kultuuri parandada ainult selgitustööga.“
alltöövõtjale. Sama lugu on tööandjatega –töötervishoiu ja tööohutuse seadus võimaldab tööohutusnõuete rikkumise eest määrata leppetrahvi ka töötajale,“ sõnab tööinspektor.
Positiivsena on tema sõnul ehitusplatse kontrollides märgata, et mitmed pea-
töövõtjad on leppetrahvide süsteemi ka päriselt kasutusele võtnud.
Tööinspektsiooni üldiseks sõnumiks on Jõesma sõnul, et tööohutuse nõuete rikkumine on rahaliselt kallim kui nende täitmine, sest lisaks rahatrahviga lõppevale väärteomenetlusele toob nõuete rikkumine kaasa ka töövahendi või töö peatamise koos sunniraha hoiatusega. „Tellitud betooniautod tuleb tagasi saata või kallist tunnihinda maksev tornkraana seisab kuni puuduste kõrvaldamiseni,“ toob ta näiteid.
Kuigi tööinspektsioon teeb ka ennetustööd ja inspektorid nõustavad koostööalti suhtumisega ehitusettevõtjaid erinevate ohutute lahenduste osas, on Jõesma sõnul järelevalvel siiski oluline roll. „Nii nagu politsei ei saa pelgalt ennetustööga vähendada alkoholijoobes rooli istumist, ei saa ka ehitusplatsidel tööohutuse kultuuri parandada ainult selgitustööga,“ lausub ta.
Kuidas tööohutuse kultuuri ehitusettevõttes edendada?
Uurisime ehitusettevõttelt Bonava, milliseid samme astuvad nemad tööohutuse tagamiseks. Vastuseid jagab Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm
1. Milliseid meetmeid Bonava ehitusplatsil rakendab, et tööohutust suurendada?
Bonava lähtub põhimõttest, et meie suure arendaja ja n-ö tellijana oleme suuna- ning eeskuju näitajad, seetõttu teeme tööohutusvaldkonnas omalt poolt rohkem, kui seadus nõuab. Kogu Bonava Grupp on oma regioonides rakendanud täiendavaid ohutusnõudeid, mis on kohalikele ehitusettevõtjatele ning nende töötajatele tihti võõrad. Me teeme seda, mis on õige, ja soovime, et turg meiega kaasa tuleks ning sinnapoole areneks. Just koostöö ja selgituste kaudu loome me töökeskkonna, kus on väiksem risk enese vigastamiseks. Mõned näited tegevustest: hommikused infotunnid alltöövõtjatega, kus räägime täiendavalt üle ohutu töötamise ja varustuse kontrollimise nõuded; koostööpartnerite varustamine vajaliku varustusega; teabeüritused, mille käigus peatame kõigil ehitusplatsidel ja kontorites töö, et tööohutus fookusesse võtta; kriiside ja hädaolukordade väljaõpped, kus reaalselt simuleerime hädajuhtumit ning kaasame sellesse väliseid osapooli ja eksperte; audiitori kasutamine, kus väline osapool käib iga kuu meie ehitusplatse kontrollimas.
2. Kas ja kuidas on tunnetuslikult teie kogemuse põhjal ehitustööliste suhtumine tööohutusse (mh isikukaitsevahendite kasutamisse) viimasel ajal muutunud?
Viimaste aastate jooksul oleme näinud olukorra paranemist, kasutatav isikukaitsevarustus ei ole enam pärit eelmisest sajandist ja rannasandaalides ehitusplatsile ei tulda. Sellegipoolest ei väsi me kordamast oma põhitõdesid, miks isikukaitse ja järjepidev kontroll meie ehitusobjektidel on vajalik, et igaühe ohutus oleks igal pool ja iga päev tagatud.
Ikoonilised Rootsi
Funktsionaalsus, kvaliteet, täpsus.
HULTAFORS tööriistade valik TAMREXis pole juhuslik –need on disainitud Snickers Workwear tööpükstega koos ja nende külge.
Lai valik preemium käsitööriistu ootab teid Tamrexi kauplustes üle Eesti, e-poes ja valitud edasimüüjate juures.
TÄPSUS
TÄPSUS
Juba vanarahvas ütles: „Õppind mehed, Rootsi riistad!“
Omanikujärelevalve kohustab omanikku tagama, et ehitis vastab projektile ja töid tehakse lähtuvalt kehtivatest õigusnormidest. Juhul kui töö tellijal endal puuduvad küllaldased teadmised ehitusalal, aitab teenusena sisse ostetud omanikujärelevalve lisaks eelnevale juhtida tööprotsessi kvaliteetse tulemuseni.
Toimetas: Kairi Prints
Millal tuleb omanikujärelevalvet teha?
Ehitusseadustik sätestab, et omanik peab tegema järelevalvet kõigi hoonete ja teede ehitamisel, mille jaoks on vaja taotleda ehitusluba, ning puurkaevu või -augu rajamisel.
Kui endal ehitusteadmisi napib, tasub järelevalveteenuse peale mõelda ka siis, kui näiteks vana maja renoveeritakse ja ehitusluba otseselt vaja pole. Kohustuse puudumisest saadud kokku hoid võib hiljem maksta kätte kehva kvaliteedina.
Ehitajal on küll lepingujärgne kohustus oma vead garantiikorras korrigeerida, kuid vaidlused ja parandamine nõuavad aega ning takistavad reeglina ka projekti õigeaegset valmimist. Lisaks võivad mitmed puudused esineda varjatud kujul ja anda märku näiteks suuremate energiakuludena. Samuti võivad kehvemad valikud kvaliteedi osas vähendada ehitise ja selle osade eluiga.
Omanikujärelevalvet tuleb teostada ehitamise alustamisest kuni kasutusloa saamiseni või kasutusteatise esitamiseni. Kui küsimusi esineb juba enne projekti koostama hakkamist, tasub järelevalveteenuse kasutamist kaaluda kohe algusest peale. See võimaldab saada oma ala spetsialistilt
asjalikke nõuandeid juba projekteerimise järgus. Ehitamise käigus kasulikuma variandi avastamisel ei ole enam mitmeid muudatusi võimalik teha. Kui omanikujärelevalve on kaasatud juba projekteerimisel, aitab ta vajadusel hinnapakkumise küsimisel ja sobivaima ehitaja valimisel, pöörates tähelepanu detailidele, mis võivad lõpuks mõjutada nii hinda kui ka kvaliteeti.
Kes võib omanikujärelevalvet teha?
Hiljemalt ehituse alustamise teatises on vaja märkida ära omanikujärelevalve teostaja nimi: ehitise omanik või teenuseosutaja.
Arvestada tuleb, et ehitusloakohustuslike hoonete puhul võib järelevalvet teha ainult kvalifikatsiooninõuetele (töökogemuse, hariduse põhjal) vastav isik.
Omanik võib väikeehitiste puhul järelevalvet ise teha, kuid enne selle otsuse tegemist tuleb kaaluda enda
sobivust. Võiksid eelnevalt ausalt vastata järgnevatele küsimustele:
• Kas sul on olemas ehitusalane kvalifikatsioon? Kas sa oskad lugeda ehitise projekti ja kontrollida selle elluviimist?
• Kas sa oled võimeline detailidele keskenduma?
• Kas sul on selleks aega ja kas ootamatute probleemide korral on sul võimalik leida võimalus objekti külastamiseks?
• Kas sa suudad ootamatuid ehitusprobleeme lahendada? Kui sa vastasid neile küsimustele jaatavalt, võid mõelda, kas soovid ise järelevalvet teha. Kui oled aga mõne punkti osas kahtlev või oskused sootuks puuduvad, peaksid omanikujärelevalve tegemise sisse ostma mõnelt vastavat teenust pakkuvalt ettevõttelt, mille ridades töötavad vastava kvalifikatsioo -
niga isikud. Omanikujärelevalve tegija ei tohi olla seotud ehitustööde teostajatega, kelle üle ta järelevalvet teeb.
Kui omanikul puuduvad ehitusteadmised, on järelevalve ülesanne kaitsta tellijat.
Tellijal on võimalik kaasata erinevate valdkondade tarbeks ka mitu omanikujärelevalve tegijat, kuid sellisel juhul on omanikul vaja kirjalikult neist igaühele määrata järelevalve valdkond ning sellest kindlasti teavitada ka ehitajat. Omanikujärelevalvet tegev isik peab protsessi vältel olema valmis hindama oma pädevust ja kvalifikatsiooni puudumisel kaasama vastava ala eksperdi, kuid sellisel juhul
vastutab kaasatud isiku tegevuse eest omanikujärelevalvet tegev isik.
Milleks omanikujärelevalvet vaja on?
Järelevalvele kulutatav raha võib küll tunduda raiskamisena, kuid aitab tegelikult vältida probleeme. Vigade parandamisele kuluv raha võib hiljem osutuda oluliselt suuremaks kui algselt planeeritud. Lisaks kaasneb ehitamisega enamasti ootus võimalikult ruttu ehitis kasutusele võtta ja igasugune hilisem korrektuuride tegemine põhjustab omanikule tarbetut ebamugavust.
Järelevalvele kulutatav raha võib küll tunduda raiskamisena, kuid aitab tegelikult vältida probleeme.
Kui omanikul puuduvad ehitusteadmised, on järelevalve ülesanne kaitsta tellijat. Teenuseosutaja aitab vältida vigu ja leida probleemidele kaasaegseid lahendusi ning kontrollib tööde vastavust omaniku ja ehitaja vahel sõlmitud kokkulepetele. Vajadusel argumenteerib ta probleemide tekkimisel ehitajatega ja hoolitseb selle eest, et kõik tööetapid oleksid korralikult dokumenteeritud. Korrektne dokumentatsioon on hiljem aluseks kasutusloa saamisel. Järelevalve jälgib, et lisaks ehituskvaliteedile oleks täidetud ka ehitisse püsivalt paigaldatavate materjalide ja toodete kvaliteedinõuded.
Väga oluline on omanikujärelevalve probleemide tuvastamisel, mida valmis ehitise puhul enam palja silmaga näha ei ole ja mille parandamine tulevikus vajaks mastaapseid ümberehitustöid. Hoolikalt tuleb kontrollida ehitise osi, mille puhul ebaõige teostus võib põhjustada tulevikus ohtu hoone elanikele, suurendada energiatarvet või vähendada ehitise eluiga. Järelevalvet teostavatel ettevõtetel on olemas vajalik aparatuur kontrollmõõdistamisteks, näiteks kas kõik seinad on loodis ja soojapidavad, ning teadmised erinevatest ehitusmaterjalidest ja nende õigetest paigaldusvõtetest.
Allikas: hange.ee
Teenused:
• ventilatsioonisüsteemide puhastus ja hooldus
• konditsioneeride ja kalorifeeride pesu
• köögikubude ja rasvakanalite puhastamine
• ventilatsioonisüsteemi filtrite müük ja vahetus
• tuletõkkeklappide kontroll ja remont
• torustiku kontroll ja kontrollaktide koostamine
E-poes müüme ka ventilatsioonisüsteemide puhastusseadmeid
Kontakt: tel 5555 0949, 5555 6558 simpleworkservice.ee
Viimaseid aastaid varjutanud ehitusmahtude langus on ehitustehnika valdkonda mõjutanud rendipunktide sulgemisest kuni rendiettevõtete Eestist lahkumiseni. Hinnatud teenusepakkujad on aga turu taastumiseks valmis – majanduse pingeline olukord pole võtnud neilt isu investeerida.
Juba 30 aastat Eesti turul olnud Cramo on üle elanud erinevaid majanduskriise. Tegevjuhi Remo Holsmeri sõnul on nad kliendi jaoks olemas ka keerulisemal ajal ja ollakse valmis ka turu taastumiseks – rasketel aegadel tehtud investeeringud annavad siis kindlasti eelisseisu. Osana Euroopa suuruselt teisest rendiettevõt-
test Boels Rentalist on Cramo Estonial võimekus oma seadmeparki jätkuvalt investeerida ja pakkuda klientidele kõrgetasemelist teenust. Lisaks on juba mõni aasta riske teadlikult hajutatud ja arendatud ärisuundi, mis ehitusturust otseselt ei sõltu – nende seas näiteks militaarvaldkond või väliürituste sanitaarlahendused.
Storent suutis eelmisel kalendriaastal kasvada ja on ka jooksva aasta suhtes optimistlik. Tegevjuhi Sven Kinsigo sõnul on investeeritud kaasaegsetesse seadmetesse ja digitaliseerimisse, et protsesse optimeerida. Renditeenuse peamine eesmärk on ju kulude kokkuhoid ja veebiklient on ka väga teadlik, mida tal vaja on. Digitaalne süsteem jälgib rendifirmas tehnika väljaandmist, transporti. Välja on vahetatud kogu majasisene tarkvara, kõik protsessid on elektroonsed ning paberimajandust seadmete väljastamisel ja vastu võtmisel enam ei kasutata.
„Madalseis saab alati läbi – aja lugu on seda näidanud,“ kommenteerib Kinsigo ehitussektori hetkeolukorda. Perioodiline lainetus algab tavaliselt Skandinaaviast, siis liigub Eestisse, sealt edasi lõuna poole ning siis tuleb jälle uus ring.
Ehitusmahtude mõõduka languse kõrval toob ettevõtja välja ka selle, et vaatamata tänavusele suhteliselt pehmele talvele, kipubki aasta esimene kvartal olema ehitussektoris tavaliselt keerulisem. Külm ilm pärsib näiteks väljas kaevamist ja soodustab pigem sisetöid. Teinekord on sõlmitud ehituslepinguid, millega on välitöö teadlikult kevadeks planeeritud, et riske maandada.
Uued võimalused
Cramo tegevjuhi sõnul annavad hetkel tooni infrastruktuuriehituse ettevõtted, eriti Rail Baltica objektid, mis pakuvad praegu märkimisväärset mahtu. See tasakaalustab üldehituse langust. Aasta alguses alustatakse ka paljusid uusi ehitusobjekte ja sinna on tarvis kõiki objekti alustamisega seotud lahendusi – soojakuid, välikäimlaid, piirdeaedu, turnikeesid. Samuti läbipääsulahendusi, mida Cramo pakub terviklahendusena väravatest, sisse-välja registreerimise jaamade ja tarkvarani. Koostöös IT-ettevõttega Remato on kasutusele võetud Eestis ainulaadne kahesuunalise liiklusega tarkvara, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametile andmeid saata ning sealt ka pärida. Soojakutele ja välikäimlatele on turule toodud nutilukud, mida on võimalik võtmevabalt mobiiltelefoniga opereerida. Lisaks pakutakse pilootprojektina andureid, mille abil on võimalik mõõta, kui kiiresti betoon objektil kõvastub; arvutada, millal see on piisavalt valmis, et järgmiste töödega alustada. Sama süsteemi sees pakub Cramo ka teisi andureid, mis aitavad objektil niiskust ja temperatuuri
mõõta, et kulusid võimalikult hästi optimeerida. Juba mitu aastat on võimalik seadmeid ja tööriistu tellida Cramo pakiautomaadilaadsesse rendikappi ning broneerida vajalikke masinaid ettevõtte iseteeninduskeskkonnas.
Mis läheb alati kaubaks?
Tööriistade ja tõstukite kategooria tooted on Holsmeri kinnitusel aastaringse kasutusega, mistõttu on nende osakaal renditavate seadmete seas püsivalt suur. Ning pehme talv on rasketehnika rentimist soodustanud – seda näitab võrdlus eelmise talvega. Sooja talve negatiivse mõjuna vajatakse aga vähem kütte- ja soojustusseadmeid ning lumekoristusmasinaid.
Storenti esindaja kinnitusel on kõige populaarsemad renditavad seadmed tõstukid. Ning – kliendi jaoks ilmselt
hea uudis – tihedama konkurentsi tõttu on rendihinnad kõvasti kukkunud. Jätkuva trendina eelistatakse akutoitel ehk elektrilisi seadmeid, millel on võrdluses sisepõlemismootoriga seadmete ees sisetöödel kahtlemata eelis – pole tugevat lõhna. Kui ehitajal on küsimus, kas osta või rentida, siis tõsteseadmete puhul peab Kinsigo rentimist igati mõistlikuks – eriti majanduslikult keerulisel ajal. Ei pea riskima ega võtma endale pikaajalisi kohustusi tehnika välja osta. „Üleüldiselt renditakse kallimaid kvaliteetsemaid seadmeid, olgu selleks kasvõi akutrell, ja meie väljastame toimiva tehnika. Kliendil jäävad ära kõrvalkulud tehnika ülalpidamiseks. Et renditav tehnika oleks töökorras – selle riski me tema jaoks maandame. Samuti ei ole ehitajal seadmeid rentides muret, et üks päev on vaja ühte, teine päev näiteks teist kõrgust või muutub tegevusnišš – täna toimetatakse sisustuses, aga homme tegeletakse lisaks ka juba haljastusega.“
Igihaljas tarkus, mida Storent ikka ja jälle tehnika rentijaile südamele paneb, on turvalisus, seadmete turvaline kasutamine. Näiteks tõstukitega koos saab nende klient ka turvarakmed, et töö käigus kõrgusest mitte alla kukkuda. Või soovitatakse kliendile enne niiskele pinnasele päikeseparki ehitama asudes paigaldada vee eemaldamiseks pumbad. Aastate jooksul on juhtunud sedagi, et klient ekskavaatori kogemata ära uputab. Olles tehnika rentinud, on see aga tema vastutusel. Hea suhtlus, kliendikeskne teenindus ja asjaliku nõu eest tänulik klient on Kinsigo arvates rendiettevõtete võimalus oma turupositsiooni parandada.
• salvkaevude valmistamine
• salvkaevude puhastamine ja remont
• veetrasside ehitus
• pumpade paigaldus
• kanalisatsioonitrasside ehitus
• septikute ja imbsüsteemide paigaldus ning ehitus
Amendero OÜ
Küsi pakkumist: www.amendero.ee
tel 5620 2420
18 AASTAT KOGEMUST
E i j ä t a
Kodulaenu taotlemine on üks neist olulistest teemadest, mis kinnisvaramaailmas vist kunagi „moest“ ei lähe. Mida aga tasuks sealjuures silmas pidada ja mille põhjal pank taotlejate maksevõimet hindab? Näpunäiteid ja soovitusi jagavad Coop Panga kodulaenu äriliini juht Karin Ossipova ning LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel.
Toimetas: Liisbet Estra
Panga silmis määravad kliendi maksevõime erinevad asjaolud
„Kodulaenu saamist ja võimalikku laenusumma suurust mõjutab esmalt laenutaotleja maksevõime ning seejärel laenu tagatiseks mineva kinnisvara väärtus,“ rää-
Foto:sergeizjuganov co m
gib Ossipova. „Koos taotletava kodulaenu maksega võivad laenutaotleja olemasolevate laenude kuised maksed moodustada kuni 50% tema või leibkonna igakuistest sissetulekutest,“ täpsustab kodulaenu äriliini juht. Kui laenutaotleja maksevõime on piisav, siis järgmise sammuna vaatab pank üle laenu tagatiseks pakutava kinnisvara väärtuse ja likviidsuse. „Oluline on, et laenutaotleja suudab ise panustada oma rahaga või lisakinnisvara tagatisega.
Millal on kasulik kodulaenu refinantseerimine ehk teise panka üleviimine?
Coop Panga kodulaenu äriliini juht
Karin Ossipova
Kodulaenu marginaali ülevaatamine on tavaliselt põhjendatud siis, kui ajaga on laenuvõtja palk tõusnud ja elujärg oluliselt paranenud ning tema riskitase langenud.
Nimelt lähtuvad pangad kodulaenu intressimarginaali määramisel eelkõige kliendi riskiprofiilist: kui maksevõime on korralik ja maksekäitumine olnud korrektne, tähendab see panga jaoks madalamaid riske ja seetõttu on võimalik pakkuda ka madalamat kodulaenu marginaali. Samuti tuleb kasuks see, kui laenusaaja ka arveldab samas pangas, kust on võetud kodulaen.
Omafinantseeringu osakaal peaks tehingus olema vähemalt 15%, kuid seda määra saab vähendada kuni 5%-ni, kasutades näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) pakutavaid käendusi,“ selgitab Ossipova.
„Laenutaotleja enda puhul vaadatakse eelkõige tema sissetulekut, töökoha stabiilsust, tausta üldisemalt, teiste kohustuste olemasolu ja ka finantskäitumist,“ räägib Vatsel ja soovitab alati kliendil eelnevalt läbi mõelda, kuidas oma positsiooni tugevdada ning laenu riskantsust panga silmis vähendada. „Laenukliendile lisab tugevust näiteks kaastaotleja olemasolu. Kasuks tulevad ka säästud ja see, kui klient on võimeline ka omafinantseeringuna suurema summa koduostu investeerima,“ lisab eraisikute finantseerimise juht.
Vaata kriitiliselt üle oma finantskäitumine
Maksevõime ja tagatiseks pakutava vara väärtuse kõrval on ka Ossipova sõnul üks olulisemaid faktoreid laenutaotleja senine finantskäitumine: „Kui maksehäireregister näitab arvukalt varasemaid võlgnevusi, on keeruline pangale selgeks teha, miks peaks pank seekord inimest usaldama.“
„Iga panga jaoks on finantskäitumise murettekitavaks märgiks ka hasartmängud, sh spordiennustuste ja ka arvutimängudele kulutatud summade igakuine maht. Kui sellised kulud on mõõdukad, ei takista need kodulaenu saamist, ent kui hasartmängudele kulutatakse regulaarselt suuri summasid, näeb pank selles ohumärki,“ nendib Ossipova. „Teisalt, kui kliendil on varasem laenukogemus olemas ja ta on laene tagasi maksnud korrektselt, on pank tavaliselt valmis uuele laenule pakkuma ka soodsamat intressi,“ soovitab Coop Panga kodulaenu äriliini juht oma finantskäitumisele otsa vaadata ja seda vajadusel korrigeerida.
Lisaks hindab pank ka laenutaotleja töökoha stabiilsust. „Töökoha stabiilsuse osas
tuleb kasuks see, kui klient on juba mõnda aega töökohal töötanud. Lisaks aga analüüsime ka seda, et kui klient peaks praeguse sissetuleku kaotama, siis kui keeruline või kerge oleks tal uus sissetulek leida,“ selgitab LHV eraisikute finantseerimise juht. Kinnisvara puhul on Vatseli sõnul oluline selle seisukord, asukoht, atraktiivsus ja ka energiatõhusus. Samuti mängib rolli see, kas dokumentatsioon on korras või esineb vajakajäämisi. „Pangana on kõige lihtsam laenu anda kodude ostmiseks, mis on heas korras, mille järele on suurem nõudlus ning millel on kasutusluba ja muud dokumendid korras,“ lisab ekspert.
Nipp sissemakse kogumiseks
„Kodulaen on pikaajaline finantskohustus, mida kantakse tavaliselt 25–30 aastat. Esimene kodu võiks olla selline, mille sissemakse raha suudab üksikisik või leibkond koguda 2–3 aasta jooksul. Sissemakseks raha kogumisega alustamiseks tuleks esmalt üle vaadata kõik oma kulud ja tulud ning leida esmalt võimalus kasvõi näiteks saja euro kõrvalepanekuks kuus. Oluline on seda teha järjepidevalt ja võimalusel aja jooksul sissemakseks kogutavat summat suurendada –vajadusel võib proovida selleks leida ka lisatööd. Sissemakse kogumiseks on mõistlik avada lisakonto või kogumishoius, mille pealt on võimalik teenida ka intressi,“ soovitab Coop Panga kodulaenu äriliini juht.
Kuidas toimub kodulaenu refinantseerimine?
LHV eraisikute finantseerimise juht
Catlin Vatsel
Esimese sammuna soovitame üle vaadata oma praeguse laenu intressimarginaali ja seejärel täita panga kodulehel laenutaotluse. LHV-st saab personaalse pakkumise 24 tunni jooksul, mis võimaldab kerge vaevaga võrrelda praeguseid ja uusi pakutavaid tingimusi.
Kui pakkumine klienti kõnetab, kinnitatakse see laenukomitees ja liigutakse edasi laenulepingu sõlmimiseni. Seejärel saab kokku leppida notariaja, korraldada hüpoteegi ülevõtmine ning klient võib alustada laenu teenindamist uutel tingimustel uues pangas.
Katus ja fassaad on hoone kõige nähtavamad ja samas kõige koormatumad pinnad. Need peavad taluma pidevat ilmastikumõju – vihma, tuult, päikest ja temperatuurikõikumisi –ning kujundavad samal ajal kogu hoone välisilme. Õigesti valitud materjalid kaitsevad sinu kodu, parandavad energiatõhusust ja lisavad visuaalset väärtust. See on investeering, mis peab vastu pidama mitte ainult ajale, vaid ka Eesti muutlikule kliimale.
Viilkatused – järeleproovitud
lahendus Eesti tingimustesse
Viilkatus on kindel valik nii uute kui renoveeritavate hoonete puhul. Selle eeliseks on loomulik vihma ja lume äravool, hea tuulutus ning võimalus kasutada vastupidavaid materjale, mis ei vaja sagedast hooldust.
Kiudtsementlaineplaadid, nagu Eternit ja Fibrodah, on viilkatuste puhul laialt kasutatavad. Need sobivad erinevatesse arhitektuursetesse lahendustesse, on ilmastikukindlad ja vaiksed – vihm ei trummi metallil, vaid hajub pehmelt. Materjal ei sisalda asbesti, on mittesüttiv ning sobib hästi nii uutele hoonetele kui ka katuse renoveerimiseks.
Eterniti valikus on suuremõõtmelised klassikalised laineplaadid ja väiksemad variandid, mis sobivad keerulisema kujuga katustele.
Eestis on Eternit Balticu tooteid usaldanud juba üle 26 000 majapidamise ning Bestor Grupi vahendusel ei ole ükski garantiijuhtum jäänud lahenduseta –kindel märk materjali töökindlusest ja tugeva partneri olemasolust.
Lamekatused – funktsionaalne valik linnas ja tööstuses
Korterelamute, laohoonete ja büroode puhul on levinud lamekatus, mille eelis on lihtne ehitus, efektiivne ruumikasutus ja võimalus paigaldada lisafunktsioone – näiteks päikesepaneele või haljastust.
Lamekatuse korral on määrav kvaliteetne veekindlus. Bestori valikus on kaks tugevat bituumenmaterjali: Icopal ja Mineroll
Icopal on rahvusvaheliselt tuntud lahendus, mis pakub tugevat ja kestvat kaitset katusekonstruktsioonidele.
Mineroll on Eestis välja arendatud kodumaine lamekatuse materjal, loodud spetsiaalselt meie kliimat silmas pidades. Eriti tähelepanuväärne on Mineroll Air Care’i membraan, mille titaandioksiidisisaldus (TiO 2) aitab neutraliseerida õhusaastet – puhastades linnaõhku sarnaselt rohelistele taimedele. See on katusematerjal, millel on lisaks kaitsele keskkonda panustav funktsioon.
Fassaad – hoone visuaalne ja funktsionaalne kiht
Hea fassaadimaterjal ei ole ainult ilus –see peab vastu UV-kiirgusele, tuulele, vihmale ning aitab hoida hoone soojapidavust.
Cedrali voodrilauad sobivad hästi eramutele, pakkudes puitlaudu meenutavat välimust, kuid ilma nende hooldusvajaduseta. Materjal ei vaja värvimist, peab vastu muutlikule kliimale ja annab fassaadile puhta, korrapärase ilme.
Equitone’i fassaadiplaadid on tugeva arhitektuurse iseloomuga ja sobivad äripindadele ja modernset ilmet otsivatele eramajadele. Tegemist on premiumklassi materjaliga, mida kasutatakse ka avalikes hoonetes – see ühendab disainivabaduse, vastupidavuse ja monoliitse välimuse.
Alutechbondi alumiiniumkomposiit on kerge, samas väga tugev ning sobib hoonetele, kus soovitakse luua pilkupüüdev, nüüdisaegne fassaad.
Targalt valitud materjal teenib kaua
Materjali valik tasub teha mitte ainult hinna, vaid ka eluea ja hooldusvajaduse põhjal. Kui katust või fassaadi tuleb hakata viie aasta pärast parandama, kaob esialgne kokkuhoid kiiresti.
Fibrodahi valikust leiab nii väikseid klassikalisi plaate kui ka uue põlvkonna Moderni laineplaadi, mis jäljendab visuaalselt kivikatust, pakkudes traditsioonilise välimuse kõrval kiudtsemendi praktilisust. Cedral ametlikuks esindajaks Eestis on AS Bestor Grupp. tasuta lühinumber:
Bestor Grupp on aidanud katuseid ja fassaade kavandada juba alates 1994. aastast. Esinduses ja e-kirja teel saab alati nõu pidada – olgu tegu eramaja, kortermaja või tootmishoonega. Õige lahendus sünnib koostöös.
Inimesed vaatavad esimese hooga ikka kenade uusarenduste poole, aga kuidas saab maakler ka järelmüügikorterid ahvatlevaks teha? Kuidas maakleritel praegu läheb – kui palju sõltub tehingu sooritamine õnnefaktorist, kui palju maakleri enda lõpuni läbi mõeldud tegevusest? Küsimustele vastab Uus Maa Kinnisvara maakler Kerli Vellmann.
võrdsesse olukorda, eriti kui tegemist on korteriga, mis vajab remonti.
Maaklerite suurim väljakutse on aidata ostjal näha seda, mida ta esmapilgul ei pruugi tajuda: paremat ruumilahendust, hoone ajaloolist väärtust või lihtsalt hubasemat elukeskkonda. Vanemates piirkondades on sageli rohkem rohelust, paremad parkimisvõimalused ja naabruskond, kus elu juba keeb.
Uusarendused on sageli ostjate esmane eelistus. Millised on peamised väljakutsed, millega maaklerid järelturukorterite müümisel silmitsi seisavad?
Uusarenduste populaarsus tuleneb sageli sellest, et ostjatel on tunne, et nad saavad midagi täiesti uut ja kasutamata, kus keegi pole varem elanud. Samuti on uusarenduste finantseerimine sageli lihtsam ja neile lisanduvad tihti sellised boonused nagu garantii, võimalus ise siseviimistlust valida või modernne arhitektuur. See paneb järelturukorterid mõnes mõttes eba-
Milliseid argumente ja võtteid kasutate, et panna ostja kaaluma vanemat korterit uusarenduse asemel?
Siinkohal on oluline välja tuua kõik need eelised, mis uusarendustes tihti puudu. Näiteks vanemates korterites võivad olla suuremad toad, parema planeeringuga ja paksud kiviseinad, mis tagavad parema helikindluse. Samuti on oluline märkida, et kesklinna piirkondades on uusarenduste arv piiratud – vanem korter heas asukohas võib olla pikemas perspektiivis palju väärtuslikum.
Järelturukorterid räägivad sageli oma loo ning neis leidub unikaalseid, korterile ja piirkonnale omaseid detaile, nagu näiteks kvaliteetne parkett, laiad aknalauad, kõrged laed ning muud ajaloolised detailid. Lisaks on hoovides rohkem ruumi, parkimisvõimalused on tihti tasuta ja tasu lisandub ainult siis, kui korter on renoveeritud või muud moodi organiseeritud. Renoveeritud järelturukorterid on tihti kvaliteetsemad kui keskmised uusarendused, kus ehituse kiirus võib mõnikord käia kvaliteedi arvelt.
Kui palju sõltub korteri müügiedu maakleri oskustest ja kui palju objekti enda omadustest?
Loomulikult on igal heal objektil oma väärtus, aga seda ei pruugi keegi teada, kui maakler seda esile ei too seda. Hea maakler on see, kes suudab igale korterile leida õige ostja ja esitleda objekti parimas valguses. Kui korter on unikaalne, kuid halvasti turundatud, võib see turul kaua seista. Samas, kui korter ei ole kõige ideaalsem, kuid turundus ja läbirääkimised on tehtud korralikult, võib tehing toimuda kiiremini, kui esialgu arvata oskaks.
Maakleritöö on palju enamat kui vaid objekti müük – me ei räägi vaid „paberitest“, vaid elust, emotsioonidest ja elustiilist, mis on seotud iga korteri -
ga. Professionaalne maakler on see, kes mõistab, kuidas teha korteri unikaalsed omadused nähtavaks ja arvestada kliendi vajadustega.
Milline on praegune kinnisvaraturu olukord maakleri vaatepunktist – kas müügiperioodid on pikenenud või lühenenud?
Kinnisvaraturg on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kui varem sai hea asukohaga korter müüdud kiiresti, mõnikord juba nädalaga, siis praegu võib müügiperiood ulatuda kuudesse. Ostjad on ettevaatlikumad, pangad karmimad ja müüjad ei pruugi olla valmis oma hindadega paindlikumalt ümber käima. Samas, kui korter on õigesti hinnastatud ja korralikult turundatud, leiab ta ikkagi kiiresti oma ostja.
Tagatisraha ja lepingutasu on väga hea, kuid mitte nii hea üürniku filter.
Erilistes piirkondades, nagu näiteks Tallinna kesklinn, võivad endiselt tehingud toimuda kiiresti. Kuid „pane kuulutus üles ja oota“ enam ei toimi – praegu tuleb läheneda strateegiliselt ja pakkuda ostjatele midagi, mis neid kõnetab.
Nii et määrav osa on ikkagi teadlikult juhitud strateegial, mitte õnnefaktoril? Õnn mängib mõnel juhul rolli, näiteks siis, kui õige ostja satub esimesena vaatama. Siiski on palju olulisem, et korter on korralikult turundatud, esitleb end atraktiivselt ja hind on realistlik. Kõik see ei ole juhus – see on hoolikalt läbi mõeldud strateegia, mille aluseks on turuanalüüs, konkurentsivõimeline hind, kvaliteetne esitlus ja oskuslik läbirääkimine. Kui neid kõiki aspekte õigesti kombineerida, ei ole õnn enam määrav tegur.
Kuidas on maakleritöö viimastel aastatel muutunud? Millised oskused on nüüd olulisemad kui varem?
Maakleritöö ei ole enam vaid kuulutuse ülespanemine ja müümine. Tänapäeval on maakler turundaja, sisulooja, psühholoog ja vahel isegi tehingu „paariterapeut“. Ostjad ja müüjad on teadlikumad ning ootavad maaklerilt palju enamat –maakler peab olema hea suhtleja, oskama kasutada sotsiaalmeediat, tegema videotegevust, viima läbi hinnaanalüüse ja pidama läbirääkimisi.
Veel viis aastat tagasi ei olnud kinnisvaras Instagrami või TikToki kasutamine kuigi levinud. Praegu on need platvormid suurepärased võimalused, kus paljud inimesed esmakordselt korterit näevad. Maakleril tuleb olla loov, kiire ja kohanemisvõimeline, et klientide ootustele vastata.
Millised on teie soovitused uutele maakleritele, kes soovivad kinnisvaraturul edu saavutada?
Edu saavutamiseks on oluline kannatlikkus ja järjepidevus. Esimesed kuud võivad olla keerulised, aga kui oled pühendunud ja järjekindel, hakkab töö vilja kandma. Iga uus maakler peaks mõistma, et kinnisvaraturul ei pruugi kõik juhtuda kiiresti, aga kui teed oma tööd hästi, saavutad oma eesmärgid.
Samuti on oluline olla nähtav ja aktiivne. Kasutage sotsiaalmeediat, tehke videoid, kirjutage huvitavalt ja olge päris. Inimesed tahavad teada, kellega nad töötavad – maakler peab olema usaldusväärne, sõbralik ja professionaalne. Kõige tähtsam on mitte olla lihtsalt „müügimees“, vaid hoolida oma klientidest ja nende vajadustest. Kui see on nähtav, tulevad ka soovitused ja edulood loomulikult.
TEHNILINE INFO:
• 3D-lõikepea 45°
• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm
• Ümartorud 10–240 mm
• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm
• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm
• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile
SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )
ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)
ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )
tuletõkkeuksed ja välisavatäited korteritele, kortermajadele, hoonetele
OÜ –KVALIFITSEERITUD KORSTNARENOVEERIJA!
20 aastat kogemust
Meile on oluline Sinu rahulolu ning sellepärast pöörame tähelepanu igale detailile, tagades pikaajalise turvalisuse ja tuleohutuma korstna Sinu elamule!
• kaamerauuring
• tulekindla seguga lõõri renoveerimine
• korstnaparandus (täislahendus)
• mehaaniline puhastus
• pottsepatööd
Pakume kvaliteetsete korstna renoveerimistöödega oma klientidele kindlustunnet ja meelerahu. Pakume teenuseid nii era- kui äriklientidele üle Eesti, oleme alati kliendile nõuandjaks, et investeering oleks ootustele vastav.
Helista ja küsi hinnapakkumist!
Tel 5380 2450 (eesti)
Tel 5858 0234 (eesti, vene) info@renoproff ee
renoproff ee
S E E MI D A VA J AT E !
www.aiameistrid.ee
tel 5907 1680
Unusta murelik ehitamine –meie käest saad võtmed kätte!
Pakume võtmed-kätte-lahendusi ja oleme sinu usaldusväärne partner nii elu- kui ka ärihoonete ehitusprojektide puhul.
Küsi hinnapakkumist:
Taavi, tel 520 8900 taavipryys@gmail.com minora.ee
• RASVA- JA LIIVAPÜÜDURITE PUHASTUS
• UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE
• TORUSTIKE KAAMERAUURING
• FEKAALIVEDU
• SURVEPESU
lõõriuuringud kaamera ja suitsupadrunitega katuse redelite paigaldamine
Maja kasutusloa saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatuseks. Komisjoni kuulub alati ka üks Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine. Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vasatavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad, siis veendumaks küttesüsteemi ohutuses, aktsepteerib Päästeamet ka eksperthinnangut.
Online konsultatsioonid.
21b, Tallinn, tel 672 6867, 672 6845, 501 1733 info@alderman.ee
21b, Tallinn, tel 672 6867, 672 6845, 501 1733 info@alderman.ee
Jätkusuutlik ehitamine rohelise tuleviku nimel.
Kontakt: www. saksatermoplokk.ee
• Küttesüsteemide renoveerimine
• Küttesüsteemide projekteerimine
• Kütte-ja veekulude arvestussüsteemid (paigaldus, hooldus ja arvestusteenus)
• Soojussõlmede ehitus
• Soojusvahetite keemiline läbipesu
• Veevarustus ja kanalisatsioon
• Veemõõtjate vahetus
Üle 500 renoveeritud elamu Asutatud 1990
Eesti Gaselliettevõte 2015, 2016 ja 2017! KÜSIGE PAKKUMIST!
SEKO KHV OU Forelli 12, Tallinn Tel 656 3755, 508 74
Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on oluline mõista, millised uuendused ja suundumused mõjutavad nii energiakasutust, kasutajamugavust kui ka keskkonnahoidu. Vahur Kivisikk Halored OÜ-st jagab sel teemal oma teadmisi ja kogemusi. Halored on spetsialiseerunud kaasaegsetele, energiatõhusatele ja nutikatele valguslahendustele ning nende missioon on lihtsustada ja parandada inimeste elu valgustehnoloogiaga.
Toimetas: Mariann Vilbre
Kuidas on valgustehnoloogia arenenud viimase kümne aasta jooksul? Viimase kümne aasta jooksul on valguslahendused märkimisväärselt muutunud. Näiteks on LED-tehnoloogia järk-järgult asendamas traditsioonilisi valgusallikaid, tõstes energiatõhusust, parandades värviedastust ja edastatava valguse valgusspektrit ning pikendades LED-tehnoloogia kasulikku tööiga.
Samuti on tervitatav see, et tootjad on hakanud looma valgustite sarju, mille LED-valgusallikas on vahetatav, tagades valgusti korpusele kordades pikema tööea. LED-tehnoloogial põhinevate valgustite disain ei võimalda enamasti lõpptarbijal valgustisse integreeritud valgusallikat tööea lõpus vahetada, nüüd on seda probleemi aga märgatud. See on suurepärane lahendus kaubanduspindadele, kus siinile paigaldatud suundvalgustid põlevad varahommikust hilisõhtuni, ja võrreldes uue valgusti hankimisega on võimalik kümneid kordi väiksema investeeringuga anda valgusti korpusele uus kasutusiga või muuta lihtsalt valguse tooni ja voogu.
Tasub ka märkida, et viimase paari aastaga on turule jõudnud uued madala keskkonnajalajäljega valgustid, mille LED-valgustite korpused on valmistatud näiteks tööstuslikust kanepist või lambavillast, mis võimaldab valgustite eluea lõppedes suunata need ümbertöötlusele või lausa kompostida.
Kui palju mõjutab valgustus inimeste heaolu, töövõimet ja üldist elukvaliteeti? On kõigile teada tõsiasi, et valgus mõjutab meie tajusid, sooritust, eelistusi, käitumist ja tujusid. Näiteks saab valguse kaudu parandada meeleolu, luua lõõgastava atmosfääri, suunata tarbijat ostma kaupa ning tõsta töökeskkonnas produktiivsust, toetades pikaajalist keskendumist ja vähendades seejuures silmade väsimust.
Õigesti reguleeritud valgustus aitab toetada inimese ööpäevarütmi, vähendades ka unetust ja stressi. Kindlasti ei tasu eeldada, et sarnased valguslahenduse põhimõtted sobivad nii koju, restorani, kontorisse või näiteks laoruumi. Sellest tulenevalt on oluline, et valguslahendus oleks planeeritud ruumi vajadusi ja funktsioone jälgides.
Kui investeerida kvaliteetsetesse ja pikaajalistesse lahendustesse, aitab see vähendada hilisemaid hooldus- ja asenduskulusid.
Energiatõhusus ja säästlikkus on tänapäeva hoonetes võtmeteemad. Kui palju saab valguslahendustega energiatarbimist vähendada? Praeguseks on EL-is mitmete traditsiooniliste valgusallikate (hõõg-, halogeen-, luminofoorlambid) tootmine ja import kolmandatest riikidest peatatud. Sellest tulenevalt on võimalik hooneid renoveerides ja uusehitisi planeerides valida peamiselt LED-tehnoloogial põhinevaid valguslahendusi. Kuid ainult LED-tehnoloogiale üleminek ei anna suurt energiatõhusust ega säästlikust. Selleks et võrreldes traditsiooniliste valgusallikatega (hõõg-, luminofoorlambid) saavutada märkimisväärne sääst, ligikaudu 75–80%, tuleb kasutada tarka valgusautomaatikat.
Turule on jõudnud madala keskkonnajalajäljega valgustid, mille korpused on valmistatud näiteks tööstuslikust kanepist või lambavillast.
Tasub ka tähele panna, et iga LEDtehnoloogia ei pruugi olla energiatõhus! Kahjuks on tarbijal võimalik turult soetada väga erineva kvaliteedi ja energiatõhususega tooteid. Enne ostmist soovitan kindlasti konsulteerida erialaspetsialistidega ja võrrelda pakutavaid tooteid lähemalt: palju kasulikku valgust tarbitud
energiaühiku kohta toode välja annab, milline on valguse kvaliteet või kui pikk on toote reaalne kasulik tööiga jne.
Millised on suurimad väljakutsed, millega valgustusvaldkond Eestis ja maailmas praegu silmitsi seisab? Valgustusvaldkond seisab silmitsi mitmete oluliste väljakutsetega, mis on seotud tehnoloogia, keskkonna ja regulatiivsete nõuetega. Näiteks peavad kinnisvaraarendajad ja ehitajad saavutama jätkusuutlikkuse ning energiatõhususe standardid, nagu BREEAM või LEED. See nõuab turuosaliselt täiendavaid ressursse ja teadlikkust, et mõista, millised valguslahendused sellistele standarditele vastavad, kuid on samal hetkel arendaja suunalt vaadatuna mõistliku investeeringukuluga. Minu hinnangul tuleks tellijal veenduda, et rakendatavad valgustuslahendused on kvaliteetsed ja vastupidavad, mitte ainult „garantiiperioodi
pikkust“ silmas pidades. Kui investeerida kvaliteetsetesse ja pikaajalistesse lahendustesse, aitab see vähendada hilisemaid hooldus- ja asenduskulusid ning vähendab keskkonna ja ressursside raiskamise riski.
Ka tehnoloogia kiire areng võib mõnel juhul osutuda väljakutseks. Uuendused valgusautomaatikas esitavad näiteks väljakutse inseneridele, kes peavad olema pidevalt kursis uusimate tehnoloogiate ja nende rakendamisega, et disainida kasutajasõbralikke lahendusi.
Millised on kõige huvitavamad valgustusprojektid, mille kallal töötanud olete?
Kõige huvitavamaid on olnud projektid, milles on olnud võimalik osaleda disainiprotsessist kuni projekti reaalse valmimiseni. Sellised on näiteks fassaadivalguse projektid, kus valgustus on integreeritud hoone arhitektuuri. Need valgustuslahendused mitte ainult ei paranda hoone esteetikat, vaid loovad linna identiteedi ja annavad sellele uue elu õhtupimeduses.
Teine näide on valguslahendused avalikes ruumides, nagu kaubanduskeskused või restoranid. Selliste valgustuslahenduste väljatöötamine koostöös kliendi, arhitektide ja sisearhitektidega, mis toovad välja arhitektuuri ja loovad hubase atmosfääri, annavad kogu meeskonnale meeldejääva kogemuse.
Tark investeering tagab parema pikaajalise tasuvuse ja atraktiivsemad omadused äripinna rentimiseks või müügiks.
Kui peaksite andma ühe soovituse kinnisvaraarendajatele, mis see oleks? Ärikinnisvara arendajatele soovitan uurida võimalusi, kuidas integreerida valgustusautomaatika lahendusi juba projektide algfaasis, et parandada kasutusmugavust, energiatõhusust ja ruumide mitmekesist kasutust. Tark investeering tagab parema pikaajalise tasuvuse ja atraktiivsemad omadused äripinna rentimiseks või müügiks.
