Edasiõppija (kevad 2025)

Värske info õppimisvõimaluste kohta Eestis ja välisriikides

Teatmik gümnaasiumilõpetajale

HARIDUS, MIS AVAB UKSI

Vaata erialasid ja

sisseastumiste ajakavaga: tlu.ee/sisseastumine

SISUKORD

4 Sissejuhatus

6 Sam Schmidt: ma ei tee kunagi suuri aasta- või tulevikuplaane

11 Kümme põhjust, miks õppida TalTechis

12 Kas saab olla midagi olulisemat elu hoidmise teadusest?

14 Kuhu edasi? Õppimine kõrgkoolis

18 Raketist päikeseautoni: tudengiprojekt kui hüppelaud tulevikku

20 Miks EKA?

22 Lood elust enesest, kuidas inseneeria muudab elusid

24 Loovusest tehnoloogiani: õpetaja pole pelgalt tahvli ees seisja

26 Kuhu edasi? Õppimine kutsekoolis

30 Tallinna Majanduskool –trennisaal sinu ajule!

32 Tallinna Polütehnikum –traditsioonidega tulevikku

34 Kutseharidus pole enam ammu „plaan B“

36 Tallinna Tööstushariduskeskus – teekond inseneeria ja tehnoloogia tulevikku

38 Järvamaa Kutsehariduskeskus –uued võimalused Eestimaa südamest!

40 Tallinna Ehituskool – see pole lihtsalt kutsekool, vaid tugev algus karjäärile, mis ehitab tulevikku

42 Iseseisva elu tööleht

43 Kool annab tiivad, lendama õpetab elu

45 Koht, kus tee elab!

46 Millal pöörduda karjäärinõustaja poole?

51 Viimased kuud koolis: kuidas hoida selgust, kui väsimus pressib peale?

54 Üks semester, piiramatud horisondid: vahetusõpe muutis enese- ja maailmataju

60 Nendes koolides saad edasi õppida!

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

Erilahenduste ja sisuturunduse

osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: URMAS VERLIIN, urmas.verliin@delfi.ee

Projektijuht: KEVIN PÕLD, kevin.pold@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU, jolana.aru@delfi.ee

TRÜKK PRINTALL

ESIKAANE FOTO: Konstantin Sednev

Armsad koolilõpetajad!

Ajakiri Edasiõppija jõuab teieni erakordselt põneval ja omal moel kordumatul ajal.

Ajal, mil unistada tuleb suurelt ja püüelda uute kõrguste poole, ent teha seda sihikindlalt ja teadlikult.

Tänapäeva maailmas ei lõppe õppimine koolilõpuaktusega – elukestev õpe on muutunud normiks ja paratamatuseks, mistõttu ei peaks kooli lõpetamine olema käsitletav punkti, vaid komana, sest õppimine jätkub.

Teadupärast kuulub tulevik neile, kes suudavad uudishimu ja avatud meelt hoides kohaneda ning areneda, tahavad õppida tundma maailma ja iseennast. Tehnoloogia areng, eelkõige tehisintellekti (TI) esiletõus, on muutnud viisi, kuidas me õpime ja töötame. TI ei ole ainult tehniline tööriist – see on uus viis mõelda, leida lahendusi ja näha maailma.

Nii nagu pole ühtegi täiesti ühesugust inimest, ei saa olla ka ühesuguseid valikuid. Erinevad õppijad oma erinevate huvide ja eesmärkidega eelistavad erinevaid õpiteid, jõudmaks oma unistuste täitumiseni. Üks on aga kindel – edasi õppima peab. Põhiharidusest ei piisa selleks, et elus hästi hakkama saada.

Keskharidus – akadeemiline või rakenduslik – sillutab teed õpingute jätkamiseks kõrgkoolis või oma oskuste rakendamisele tööturul.

Kutseharidus pakub kindlat vundamenti, millele saab rajada eduka ja tähendusrikka elu, kombineerides teadmisi ja oskusi. See on võimalus avastada oma meisterlikkust ja panustada praktiliste teadmiste ning oskustega ühiskonna arengusse.

Kõrgharidus võimaldab süvitsi mõista maailma toimimist ja arendada analüütilisi ning loovaid oskusi. Akadeemilised teadmised avardavad arusaama ühiskonna toimimisest ja pakuvad uusi mõtteviise, mille najal maailma paremaks muuta.

Teie ees on kogu maailm – avage end uutele kogemustele, leidke oma tee ja laske inspiratsioonil end juhtida. Iga uus päev toob kaasa võimaluse arendada ja luua iseennast.

Tarku valikuid soovides Triin Laasi-Õige

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler

Foto: Raimo Roht

Sinule lähim tippülikool

Kandideeri bakalaureuseõppesse

16. juunist 1. juulini

Võime muuta maailma!

ut.ee/sisseastumine

SAM SCHMIDT: ma ei tee kunagi suuri aasta- või tulevikuplaane

Noorena kipume sageli mõtlema, et aega veel on ja ega need nooruses tehtud otsused ilmselt tulevikku suurt mõjuta. Muusik Sam Schmidt – artistinimega Säm (24) – aga tunnistab, et tema senise elu olulisim otsus sai tehtud just Mustamäe gümnaasiumi koolipinki nühkides.

Säm on justkui musternäide sellest, et kuigi peame gümnaasiumi lõpus tehtud ülikoolivalikut sageli elu kõige olulisemaks otsuseks, võib tulevik meie teele veeretada hoopis midagi muud. See aga ei tähenda, et minevikus omandatud oskused ja teadmised mööda külgi maha jookseks.

Keskkonnamuutus võib sageli olla käimatõukav jõud

Räppar tunnistab, et langetas oma senise elu kõige tähtsama otsuse 10. klassis, olles kogu oma toonase haridustee läbinud Mustamäe gümnaasiumis. „Olin kümme aastat olnud justkui mugavustsoonis – teadsin igas tunnis täpselt, kuidas käituma ja toimetama peab, et õpetajatega hästi läbi saada. Gümnaasiumisse jõudes aga muutus suuresti meie klassi kollektiiv ja hakkasin tajuma, et senine koolikeskkond ei olnud enam minu jaoks piisavalt avatud ega väljakutsuv. Tundsin, et vajan muutust,“ meenutab Säm aastatetagust tõuget koolivahetuseks. Nii astuski noormees 11. klassi Mustamäe gümnaasiumi asemel hoopis 32. keskkoolis. Keskkonnavahetus toob sageli endaga kaasa suurel hulgal mugavustsoonist välja astumist ning just nii juhtus ka Sämiga – seda aga kõige positiivsemas mõttes. „Kuigi ma sain 32. keskkoolis olla vaid kaks aastat, on sealt pärit minu kooliaja parimad mälestused. Olen

üsna veendunud, et kui ma poleks toona koolivahetuse otsust vastu võtnud, ei oleks ma täna siin ja ma ei oleks ka muusikas kaugeltki nii arenenud. See uue kooli keskkond oli lihtsalt nii avav ja inspireeriv: inimesed olid loovamad ja suhtedki hoopis teistsugused,“ nostalgitseb muusik.

Ajakirjanduseriala

vestlusvooru asemel läksin sõpradega

Pärnusse Beach

Grindile.

Säm leiab, et keskkonnavahetus andis talle uue, värske hingamise ning võimaluse alustada puhtalt lehelt: „Kui ma varem olin oma rutiinis kuidagi kinni ja teadsin, kuidas kõik toimib, siis uues koolis oli klišeelikult kõik ju uus: ei teadnud täpselt, kuidas peaks käituma, õpimotivatsiooni oli rohkem ja ma pingutasin rohkem. Ja kui inimene milleski oma pingutuste tulemusel õnnestub, on ta ka ise õnnelikum.“ Räppar nendib, et toona langetatud otsus suunas teda kogu oma elu värskema pilguga vaatama ja ka kõiksugused muud projektid, millega ta tol ajal tegeles, hakkasid pa ­

remini minema: „Kõik liikus väga õiges suunas.“

Ülikoolis õpitu võib kasuks tulla alles hilisemas elus

Pärast koroona ­ aastal lõpetatud keskkooli ja enne kaitseväge seisis Säm taaskord dilemma ees, millega paljud äsja keskhariduse omandanud noored maadlema peavad: kas minna TalTechi ärindust õppima või Tartusse ajakirjandustudengiks. „Ma olin tegelikult ajakirjanduse erialas tol hetkel päris kindel ja seda kuni ülikoolide sisseastumiskatseteni. Kui ma aga pärast esimest Tartu vooru sain kutse ajakirjanduse eriala vestlusele, olin enda peas langetanud juba otsuse TalTechi kasuks. Nii juhtuski, et ajakirjanduse eriala vestluse asemel läksin hoopis Pärnusse Beach Grindile,“ meenutab Säm, kui kentsakalt ta oma kõrgharidusteed defineeriva otsuse toona vastu võttis.

Praegu ärinduse kõrgharidusega Säm toonast erialavalikut ei kahetse: „Sain ülikoolist nii laiapõhjalised ja silmaringi avardavad üldteadmised kui ka võimaluse spetsialiseeruda peaerialale, milleks valisin ettevõtluse ja juhtimise.“ Muusik tunnistab, et ülikoolis õpitu ja kogetu võib sageli kasuks tulla alles hilisemas elus, kui ollakse piisavalt küps, et neid teadmisi enese jaoks lahti mõtestada ning praktikasse rakendada.

Tekst: Liisbet Estra / Foto: Eskobrod

Ettevõtlus haakis end juba lapsepõlves külge

Tegelikult on ärivaldkonnaga seotud ettevõtmised Sämile alati meeldinud ning isegi esimese taskuraha teenis ta „ettevõtluse“ kaudu. „Ma olen väga kapitalistliku mõttemaailmaga inimene. Kui ma olin umbes 12, veetsin terved suved oma kodukoha golfiväljakul. Isa aga ühel hetkel soovitas mul metsast golfipalle otsima minna ja seda ma tegingi. Hiljem pesin golfipallid puhtaks ja pärast läksin väljaku äärde oma munapakki asetatud kümmet palli müüma – 50 senti pall,“ meenutab räppar esimese taskuraha teenimise lugu.

Ma olen väga kapitalistliku mõttemaailmaga inimene.

„Esimesel suvel sain ehk umbes 200 eurot. Järgmine suvi aga oskasin juba targemini toimetada ja olin julgem – läksin isegi tiiki ning otsisin sealt palle. Siis teenisin viissada­kuussada eurot. Sellest järgmine suvi juba tuhat ja viie ­ kuueteistaastasena 1500 eurot. Lõpuks läk­

sin sinna golfiväljakule ise tööle,“ saatis ettevõtlikkus ja ärivaist Sämi juba varajases nooruses.

Muusikukarjäär sai alguse

Pirita keldrist

Praegu on Säm oma ettevõtlikkuse aga tugevalt põiminud muusikaga. „Muusika tuli minu ellu juba väga varakult – esime­

ses klassis, kui läksin Nõmme muusikakooli klaverit õppima ja alustasin ka koorilauluga,“ meenutab räppar oma esimesi kokkupuuteid muusikaõpingutega. Kuigi Säm ei ole kunagi laulja või räppari karjäärist unistanud, on teda alati saatnud teatav hasart ja võistlushimu, et oma oskustega teiste kõrval särada. „Ma ei ole muusikuks kunagi saada tahtnud, aga tagantjärele mõeldes üritasin ikka sageli kõige valjemini laulda ja tahtsin teiste kõrval rohkem särada,“ muheleb noormees koorilauluaega meenutades.

Tule mu Pirita keldrisse, teeme koos loo.

Oma päris esimese räpiloo kirjutas Säm sõpradele üheksandas klassis naljaviluks, ent muusika võttis tema elus tõsisemad pöörded mõnevõrra hiljem, ühes Pirita keldris. „Ühel hetkel keegi Soundcloudi toonasest generatsioonist kirjutas mulle, et tule mu Pirita keldrisse, teeme koos loo. Alguses oli küll kahtlane tunne, et mis lugu seal Pirita keldris ikka teha saab, aga mingil põhjusel andsin sellele võimaluse. Sealt sai alguse tegelikult päris pikaajaline sõprus teiste toonaste alustavate muusikutega, kellega ma seal Pirita keldris lõpuks kohtusin,“ meenu­

Foto: Markus Mikk

tab Säm kentsakat lugu karjääri algusaegadest.

Tõsisemalt hakkas Säm muusikukarjäärist mõtteid mõlgutama aga pärast kaitseväge – varasemalt võis räpiridade vorpimist rohkem hobiks nimetada. „Pärast esimese albumi väljaandmist, mis koosnes peamiselt kaitseväes kirjutatud lugudest, sain aru, et mu muss läheb päriselt inimestele peale. Siis tekkis ka tugevam motivatsioon kuulajaskonna kasvatamiseks,“ tundis ta sisemise kutse ära.

Lähedaste toetust ei tasu enesestmõistetavana võtta

Erinevalt paljudest teistest muusikutest, kelle ümber tegutseb igapäevaselt suur meeskond, tajub Säm end pigem üksiku hundina: „Olen väga palju seilanud seda muusikuteed üksinda. Mul on vaid mänedžer, kes on ühtlasi minu parim sõber, ning tegelikult ei tegutsegi igapäevaselt muusikamaailmas. Pigem olen terve elu olnud omaette nokitseja ja mulle meeldib iseseisvalt toimetada,“ nendib artist. Suurima inspiratsiooniallikana tajub Säm oma kolleege ja konkurente muusikamaastikul: „Peamiselt pean silmas neid noorema generatsiooni räppareid, kellega saan ennast võrrelda ja kellega ma n ­ ö ühes paadis üles kasvasin. See on minu jaoks väga inspireeriv, kui keegi neist mõne ägeda projekti või kuulamiste arvu rekordiga hakkama saab.“

Ma ei ole absoluutselt unistaja.

Küll aga tunneb noor muusik, et on väga palju tuge ja inspiratsiooni saanud ka oma perelt, sõpradelt ja tüdruksõbralt, kes igapäevaselt tema kõrval on ning kaasa elavad. „Perekond on mul kuidagi hästi naistekeskne. Meil on ka Messengeri vestlusgrupp, kus oleme mina, mu emps ja õde, ning selle chat’i nimi on „Kaks ja pool naist“. Kuna mu lemmikseriaal väiksena oli „Kaks ja pool meest“, siis tundus jube naljakas, et mina olen see poolnaine meie peres. Justkui natukene feminiinne,“ muheleb Säm, kes on peamiselt üles kasvanud emast, vanaemast ja õest koosneva naiskonna keskel.

Ka tüdruksõber on Sämile oluline kaasaelaja: „Kui ma ikkagi ütlen pruudile, et sorry, me ei saa homme kohvikusse minna, sest mul on kell kolm öösel Põlvas esinemine, siis ta mõistab mind ja saab aru, et see ongi mu töö.“ Muusik nendib, et sageli ei osata lähedaste panust igapäevaselt väärtustadagi, aga selle puudumisel hakatakse tugimeeskonnast hetkega puudust tundma. Seetõttu üritab Sämgi endale pere toetuse olulisust iga päev teadvustada ja tänulikkust tunda ning end kahe jalaga maa peal hoida.

Alati on kuhugi areneda ja midagi uut õppida

Muusikat Sämile teha meeldib, aga ühe oskuse lihvimisest tunneb ta siiski puudust: „Ma olen juba pikalt tahtnud produtseerimist juurde õppida. Mul on sageli väga palju mõtteid, mida tahaks väljendada, aga oskustest jääb puudu.“ Küll aga usub noormees, et sisemine tunne ja motivatsioon see teekond ette võtta peavad temani jõudma loomulikult: „Minu jaoks loomingulises töökeskkonnas sunniviisilisus ei tööta. Igapäevatoimetustes pean end liiga sa­

Foto: Markus Mikk

Foto: Markus Mikk

geli sundima, mistõttu tahan loomingulise poole just loomulikule trajektoorile usaldada.“

„Teine oskus, mida olen mõelnud samuti lihvida, on Photoshop, et saaksin iseendale näiteks albumipilte kokku panna,“ viskab Säm õhku teisegi põneva mõtte. „Võõrale inimesele on sageli keeruline oma ideid piisavalt hästi edasi anda ja see tulemus ei ole siis ka alati minu jaoks täielikult rahuldust pakkuv. Soovin, et saaksin ise selle põhilise töö ära teha ja võib­olla lasta kellelgi teisel lihtsalt lõpliku versiooni vormida,“ mõtiskleb muusik laiemate oskuste kasu üle.

Mida ma ikka seal kosmoses teen, kui sõbrad kõik siin on.

Unistusi taga ajades võib energia otsa saada „Ma ei ole absoluutselt unistaja,“ ütleb Säm, kui tema tulevikuplaanide ja unistuste kohta küsin. „Mul on tunne, et kogu aeg on nii palju toimetamist ja tegemisi, et kui ma peaksin veel mingeid unistusi ka täitma hakkama, siis saaks energia otsa. Loomulikult on mul omad eesmär­

Millist nõu annaksid kooliealisele iseendale?

Esiteks on oluline prioriteetide seadmine: sa ei jõua kõigele ja kõigile endast sada protsenti anda. Kui mõnel eluetapil tuleb korraga panustada ülikooli, töösse, perekonda ja kaaslasesse, peab aega ning energiat väga läbimõeldult nende vahel jaotama. Vastasel juhul hakkab varem või hiljem kuskilt asi mädanema. Mingid toimetused tuleb lihtsalt vahel ära jätta ja tegeleda nendega hiljem – kõike korraga paratamatult ei jõua.

Samuti pean oluliseks distsipliini: leia endale rutiin, mis sulle sobib. Seda ma õppisin vist kõige paremini kaitseväes. Kõigile ei sobi näiteks hommikul kell seitse ärgata ja kohe asjadega pihta hakata – vaata, mis on loomulik sulle, ja toimeta sellele vastavalt.

Kolmandaks – suhted. Kui kellegagi on suhe pahuksis – olgu see kaaslane, pereliige või sõber –, siis minu arust on kordades keerulisem kõike teha. Kui suhted – ja ka tervis – on korras, siis oled juba loonud endale ülisoodsad võimalused olla iga päev motiveeritud ja rahulolev. Ärge võtke suhteid enesestmõistetavalt – neid peab hoidma, inimestega peab rääkima, suhtlema ja tegelema, et kõik toimiks.

gid – näiteks finantsvabaduse saavutamine –, aga ma ei nimetaks neid otseselt unistusteks,“ nendib räppar, kes on pilvedes hõljumise asemel tugevalt kahe jalaga maa peal.

„Just hiljaaegu mõtlesin selle peale, et lapsena kõik tahtsid kellekski saada. Mina aga ei mäleta, et oleksin „Kelleks sa saada tahad?“ küsimusele midagi kunagi vastanud – ma lihtsalt ei teadnud, kelleks ma saada tahan. Mäletan ikka, et mõni unistas politseinikuametist, mõni arstija mõni kosmonaudikarjäärist. Mina aga mõtlesin, et mida ma ikka seal kosmo ­

ses teen, kui sõbrad kõik siin on,“ muigab Säm lapsepõlve meenutades.

Kuigi Säm ei ole suuremat sorti unistaja ja oma räpikarjääri lapsepõlves manifesteerima ei hakanud, usub ta siiski, et pühendab muusikale veel pikki aastaid: „Kuigi ma ei tee suuri aasta ­ või tulevikuplaane, siis kindlasti jätkan muusika tegemist vähemalt nii kaua, kuni see ennast ammendama hakkab. Siis on ehk aeg vahepeal räpivihikud nurka visata ja teiste valdkondade poole piiluda,“ usaldab ta elu ja loovuse loomulikku kulgu.

Kümme põhjust, miks õppida TalTechis

Sinu teekond inseneeria, IT, merenduse, loodus- või majandusteaduste tipptegijaks algab Tallinna Tehnikaülikoolist. Siin saad reaalsed teadmised ja oskused, mis aitavad lahendada keerulisi väljakutseid ning luua reaalseid asju meile kõigile elutähtsates valdkondades.

TalTechis saad õppida praktika ja eluliste probleemide lahendamise kaudu ning tihedas koostöös ettevõtetega. Tööandjad hindavad TalTechi diplomit kõrgelt – see tagab nii töökoha kui ka väga hea palga ja arvestatava konkurentsieelise tööturul. TalTechis saad reaalseks tegijaks!

Toome sulle kümme põhjust, miks tulla TalTechi:

1. See on Eesti kõige uuendusmeelsem ülikool ja innovatsiooni kese, kuuludes 3% maailma parimate ülikoolide hulka. Inseneriteadustes, tehnoloogia ja ärijuhtimise valdkonnas oleme koguni maailma 2% parimate seas (QS World University Rankings).

2. TalTechi lõpetajatel on Eesti ülikoolide võrdluses kõrgeimad palgad (Haridussilma statistikaportaal).

OECD andmetel teenivad Eestis 25–34 ­ aastased bakalaureusekraadiga töötajad 32% rohkem kui keskharidusega inimesed. Magistri­ või doktorikraadiga töötajad teenivad aga 65% rohkem.

3. TalTech on tõeliselt rahvusvaheline: pea kümnendik meie ligi 9000 üliõpilasest on välistudengid, kes on pärit 85 riigist. Rahvusvaheline ülikoolipere, tihe koostöö välisülikoolidega ja kuulumine Euroopa tippülikoolide võrgustikku EuroTeQ loovad võimaluse õppida ka välisülikoolides kodust lahkumata ning olla atraktiivne rahvusvahelisel turul.

4. TalTech on Eesti majanduse kasvumootor ja ettevõtluse suurim partner. Ettevõtted usaldavad ja väärtustavad TalTechi nii palju, et panevad aastas meie tudengitele välja kokku ligi poole miljoni euro ulatuses stipendiume.

5. TalTechi õpe on tugevalt seotud praktika ja ettevõtluskoostööga, et omandatav haridus oleks maksimaalselt rakenduslik ja vastaks tööturu vajadusele.

6. Oleme võtnud eesmärgi saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks ülikooliks ja olla seeläbi ühiskonna kestlikkuse eestvedaja. Ka meie õppekavadesse on integreeritud jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse teemalised õppeained.

7. Tehnikaülikoolis õppides kujuneb nii kohalik kui ka rahvusvaheline võrgustik, mis on karjääri loomisel hindamatu väärtusega. Meie üle 70 000 ­ liikmeline vilistlaskond on tõeliselt vägev ressurss, mis on kättesaadav ka tudengitele. Näiteks on majandusteaduskonna tudengitel võimalus valida vilistlased oma mentoriteks.

8. TalTechis on Eesti kõige aktiivsem tudengielu: meil on üle 30 tudengi­

organisatsiooni ja 9 kultuurikollektiivi. Ühiselt tegutsedes leiad inimesed, kellega õppida, kasvada ja midagi ägedat korda saata, mis ei jää ainult ülikooliseinte vahele.

9. TalTechis on toetav õpikeskkond –sõbralikud õppejõud, tuutorid ja õppe nõustamine, mis toetavad sind ülikoolis startides, aga eriti siis, kui on keerulisemad ajad, pakkudes vajadusel tuge ka stressiga toimetulekul.

10. TalTechis on tipptasemel sportimisvõimalused ja professionaalsed võistkonnad, kelle seas on nii praegused kui ka tulevased Eesti meistrid. Siin saad alustada või jätkata oma sportlaskarjääri, ühendades seda edukalt hariduse omandamisega.

Tule TalTechi ja saa reaalsed teadmised, et luua reaalseid lahendusi: taltech.ee/reaalne

Foto: Taltech

Kas saab olla midagi olulisemat elu hoidmise teadusest?

See küsimus kõlab suurejooneliselt. Kui aga pisut järele mõelda, siis saab sellele olla vaid üks vastus – elu hoidmine on meie peamine ülesanne. Nagu ütleb ka Eesti Maaülikooli ingliskeelne nimi – Estonian University of Life Sciences – siis just elu hoidmise teadusega ühes või teises vaates on seotud kõik 18 Eesti Maaülikooli õppekava.

Olgu elu hoidmine siis keskkonna tundmise ja kaitsmise, toidu kasvatamise, loodusressursside kestliku kasutamise, loomade heaolu, maapiirkondade elujõulisuse, uute jätkusuutlike tehnoloogiate arendamise või muu kaudu.

Maaülikoolis saab põhjalikud teadmised bioressurssidest ehk kõigest sellest, mis pärineb meie loodusest, põllult, metsast ja veekogudest.

Peame siin väikeses Eestis olema nutikad, et tagada hea elukeskkond ning ühiskonna heaolu ja toimetulek ka siis, kui seisame silmitsi kliimamuutuste tagajärgedega või rahvusvahelise olukorra pingestumisega. Seepärast tegeleme Eesti Maaülikoolis põhjalikult mõlema suunaga – nii keskkonnakaitsega kui ka bioressursside kasvatamise ja kasutamisega. Näiteks arendame uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad asendada keemiatööstuses kasutatavad fossiilsed toorained puiduga.

Roheoskused on tulevikuoskused

Kõige põhjalikuma ülevaate bioloogiliste ressursside kasutamisest toidu, materjalide ja energia tootmisel annab meie ring biomajanduse õppekava. Samas läbivad kestliku biomajanduse mooduli oma ülikooliaastate jooksul ka kõik bakalaureuseõppe tudengid, sõltumata õpitavast erialast. Nii on roheoskused ühtviisi olemas maaülikoolist tuule tiibadesse saavatel toidutehnoloogidel, ehitusinseneridel, taimekasvatusspetsialistidel kui ka maamajanduse edendajatel.

Tööturg ootab meie lõpetajaid pikisilmi. Ükski valdkond ei saa tänapäeval hakkama ilma uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja automatiseerimiseta. Eesti ettevõtted ja riigiasutused otsivad tikutulega insenere ja energiakasutusspetsia­

Foto: Jassu Hertsmann

liste, kestlikkuse strateegiate arendajaid ja rakendajaid, loomakasvatusspetsialiste, toiduohutuse ja põllumajanduse eksperte, loomaarste.

Praktiline õpe, mis põhineb tugeval teadusel

Hea kõrghariduse tugisambaks on väga heal tasemel teadustöö. Meie teadus on tipptasemel, sest oleme saja parima põllumajandust ja metsandust õpetava ülikooli seas maailmas (Quacqarelli Symonds University Rankings by Subject). Tänu õppe­ ja teadustöö lõimimisele jõuab kõige värskem teadmine otse õppijani.

Kogu loengusaalis kuuldud teooria saab aga proovile panna nii ülikooli tipptasemel laborites kui ka praktilistes tudengiprojektides. Oma annete arendamiseks ootavad teid kampa lööma tudengite erialaseltsid, mida on maaülikoolis üle kümne. Tudengiseltsid ja Tartu kirev üliõpilaselu pakuvad ka suurepärast võimalust sõprussuhete loomiseks – tõelist tudengipõlve ilma selleta ette ei kujutakski.

Kuna suur roll on praktikal, viib õppetöö vahel ka ettevõtetesse või linnakust kaugemal asuvatesse praktikabaasidesse. Ja mitte ainult: maaülikool on sõlminud lepingud tudengite õpirände toetamiseks 150 ülikooliga üle maailma. Kui on vähegi pealehakkamist, saab oma õpiteekonda rikastada vahetussemestri või suveülikooliga mõnes meie partnerülikoolis. Kümned ettevõtted ja riigiasutused pakuvad stipendiume tudengite uurimistöö toetuseks ja enesearendamiseks. Seega on võimalusi enda unistus teoks teha palju, neist tuleb vaid julgelt kinni haarata.

Tudengisõbralik ja vahetu

Meie tudengite jaoks on peamised maaülikooli iseloomustavad sõnad “soe ja sõbralik” ning “usaldusväärne”.

Eesti Maaülikoolis õppimise muudab mõnusaks see, et ülikool on just parasjagu suur. Maaülikoolis on kokku ligi 3000 üliõpilast, neist kümnendik on välistudengid. Õppegrupid on mõistliku suurusega ning õppejõud leiavad tudengite juhendamiseks ja neile tagasiside andmiseks piisavalt aega.

Maaülikooli avaras linnakus on kõik hooned vaateulatuses ning ühiselamust loengusaali, raamatukokku ning spordihoonesse jõuab veerand tunniga. Maaülikool jääb Tartu kesklinnast vaid kahe kilomeetri kaugusele ja asub samas keset tõelist rohelust ja liigirikkust. Siinsamas kõrval on dendropargi matka­ ja suusarajad, Tähtvere spordipark, Emajõe rand ja Tartu lauluväljak.

Kui sul tärkas huvi Eesti Maaülikoolis õppimise vastu, siis uuri lisa meie kodulehelt www.emu.ee. Avalduste vastuvõtt bakalaureuse ­ ja magistriõppesse toimub 2. juunist 3. juulini. Eesti Maaülikool ootab sind!

Tule Eesti Maaülikooli ja

kujunda

jätkusuutlikku tulevikku!

18 põnevat õppekava, sh põllumajandus, metsandus, keskkonnakaitse, maamajandus, veterinaarmeditsiin, toiduteadus, tehnika ja ehitus.

KUHU EDASI? Õppimine kõrgkoolis

Kuidas toimub kõrgkooli sisseastumine, millistel juhtudel peab õpingute eest maksma, millistel mitte? Mida tähendab akadeemiline puhkus ja kes on ekstern? Need küsimused kummitavad ilmselt paljusid tulevasi tudengeid. Siit leiad nendele küsimustele vastused.

Toimetas: Mariann Vilbre / Foto: Shuttertock

Sisseastumine

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus. Sisseastumine hakkab aga pihta eriala valikust. See ongi paljudele noortele üks keerulisemaid samme kogu sisseastumisprotsessi juures. Kõrgkoolide erialavalikutega tutvudes võid märgata, et erinevates koolides õpetatakse sarnase

nimetusega erialasid. Kui sa ei ole päris kindel, mida üks või teine eriala endast kujutab, tasub kindlasti õppekava ja ­ainetega lähemalt tutvust teha. Koolide kodulehtedelt leiad kõikide õppekavade kirjeldused koos õpetatavate ainete ja õpiväljunditega. Just sellest peakski lõpliku otsuse tegemisel lähtuma, mitte ainult eriala nimetusest.

Sisseastumisavalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovid, kuid ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida vaid kahele erialale. See tähendab, et saad kandideerida näiteks nii Maaülikooli, TalTechi kui ka Tartu Ülikooli, kuid igas koolis saad välja valida maksimaalselt kaks eriala. Kui erialad valitud, tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad doku­

mendid, mida saab teha sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee).

Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskatsed. Täpsed sisseastumistingimused on iga kooli enda otsustada ja need leiab kooli kodulehelt. Osale õppekavadele kandideerimiseks tuleb sooritada sisseastumiseksam, kuid mõnel õppekaval on üheks vastuvõtutingimuseks gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne. Üldjuhul kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille ületajad arvatakse üliõpilaste nimekirja. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Mitmele õppekavale kandideerides on oluline jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks. Õppekoormus

Pärast immatrikuleerimist, st arvamist kõrgkooli nimekirja, saad värske üliõpilasena valida, kas tahad õppida täis­ või osakoormusel. Siinkohal tuleb aga ära märkida, et on ka õppekavu, kus pakutakse üksnes osa ­ või täiskoormusega õpet.

Täiskoormusega õppimine tähendab, et igal õppeaastal tuleb õppe kava arvestuslikust mahust täita vähemalt 75% (22,5 EAP­ d semestri kohta), osakoormuse puhul jääb õppemaht 50–75% vahele (15–22,5 EAP­ d semestri kohta). Nominaalajaga (määratud õppeaeg

õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus.

Õppekoormuse arvutamise alus on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Ühele EAP­Ie vastab 26 akadeemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument.

kogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ning sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös. Ekstern maksab õppemaksu.

Õppevormid

Kõrgkoolid kasutavad erinevate õppevormide nimetusi erinevas tähenduses. Näiteks võivad päevane õpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükliõpe, õhtune õpe ja sessioonõpe ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teisi võimalusi õppekava läbimiseks.

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus.

Osakoormus sobib tudengitele, kes teavad juba ette, et nad ei suuda mingil põhjusel täita täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu, näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt. Osakoormuse puhul peab aga arvestama sellega, et üldjuhul on osakoormusega õppimine tasuline. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, st arvatakse õpilaste nimekirjast välja, kuid neil on võimalik õppeaineid läbida eksternina.

Kui on soov täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha eksternina. Eksternõppes saab kõrgkooli nõu­

Kui ühes ülikoolis mõistetakse sessioonõppe all õppevormi, mis eeldab suures osas üliõpilaste iseseisvat tööd ja õpe toimub 1–2 korda kuus 3–4­päevaste õppesessioonidena, siis teises ülikoolis nimetatakse sarnases vormis õpet hoopis kaugõppeks. Seetõttu tasub enne õppima asumist kõrgkooli kodulehega kindlasti lähemat tutvust teha.

Akadeemiline puhkus ja õppepuhkus

Akadeemiline puhkus on mõeldud üliõpilastele, kes soovivad oma kõrgkooliõpinguid ajutiselt katkestada. Akadeemilist puhkust saab taotleda järgmistel asjaoludel: tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistusse asumisel, seoses lapsehoolduspuhkusega või omal soovil / muudel põhjustel. Aka ­

KÕRGHARIDUS

deemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti ravikindlustus (v.a tervislikud põhjused, lapsehooldus, kaitsevägi). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele kursusele ja õppe lõppkuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Samaaegselt koolis ja tööl käies on võimalik võtta ka õppepuhkust. Õppepuhkust saab võtta kuni 30 kalendripäeva aastas.

Kas tasuta või tasuline õpe?

2024/2025. õppeaastast jõustuvad kõrgharidusseaduse muudatused, mis puudutavad mitmeid üliõpilaste rahaliste kohustustega seotud teemasid. Tasuta saab endiselt õppida üliõpilane, kes õpib eestikeelsel õppekaval, on alustanud õpinguid täiskoormusega õppes ja täidab iga semestri lõpuks kumulatiivselt nõutud mahus õppekava, kuid rangemaks muutuvad reeglid, mis lubavad teist ja enamat korda samal kõrgharidusastmel tasuta õppida. Esimeseks õppeastmeks loetakse bakalaureuseõpe ja rakenduskõrg ­

haridusõpe ning teiseks õppeastmeks integreeritud õpe ja magistriõpe. See tähendab, et tasuta õpingud bakalaureuseõppes mõjutavad tasuta õppimise õigust rakenduskõrgharidusõppes ja vastupidi. Kolmandaks õppeastmeks on doktoriõpe.

Need, kes on juba kõrghariduse omandanud, saavad samal tasemel uuesti tasuta haridust omandada kümne aasta möödudes eelnevate õpingute lõpetamisest. Varem saab samal astmel õppida tasulisel õppekohal. Järgneval õppeastmel, näiteks bakalaureusekraadi omandamise järel magistriõppes, saab tasuta õppima asuda kohe pärast lõpetamist.

Pärast õpingute katkestamist saab tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on varem samal kõrgharidusastmel õppinud ühe korra ja vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva, kusjuures päevade hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibitud päevi. Alates 2024/2025. õppeaastast peab üliõpilane, kes on kahel korral samal kõrgharidusastmel tasuta õppesse immatrikuleeritud ja viimasest eksmatrikuleerimisest

on möödas lühem aeg kui kümme aastat, maksma õppetasu. Korrana lähevad arvesse kõik tasuta õpingud, sh juhtumid, kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse vahetult pärast õppeaasta algust.

See kõik tähendab, et enne ülikooli sisse astumist tuleb oma otsuses ja tahtes õppida olla kindel. Kui aga saad pärast õppetöö algust siiski aru, et oled teinud vale valiku, siis tuleks oma õpingud katkestada pigem varem kui hiljem. Nimelt kehtestatakse seaduse muudatusega kõrgkoolidele ka õigus nõuda üliõpilaselt, kes katkestab õpingud omal soovil hiljem kui 70 päeva semestri algusest, sooritamata ainepunktide eest õppekulude hüvitamist deklareeritud õppeainete mahus.

Oluline on aga meeles pidada, et varasematest õpingutest tingitud tasuta õppimise piirang ei takista kandideerimist ega uuesti õppima asumist tasulisel õppe kohal. Sisseastumisel hinnatakse kandidaate võrdselt, olenemata sellest, kas isikul on õigus tasuta õppima asuda või mitte.

Allikas: hm.ee, teeviit.ee

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

Eesti Maaülikoolis saab mitmekülgse hariduse nii põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, keskkonnahoius, veterinaarmeditsiinis ja toiduteaduses kui ka maamajanduses, inseneerias, ehitustehnikas ja muus. Kõik meie erialad pakuvad praktilisi oskusi, mis on olulised jätkusuutlikuma tuleviku kujundamisel.

Miks on teie juures hea õppida?

Oleme Eesti loodusõpingute tippkeskus. Meie õppes on oluline osa praktikal, mida saab teha nii tipptasemel laborites kui ka välipraktikabaasides. Meil on arvukalt kontakte ettevõtjatega, kes heal meelel tudengeid praktikale ootavad. Väikesed õppegrupid ning toetav õpikeskkond loovad parimad tingimused teadmiste omandamiseks ja vahetuks suhtluseks. Meie kompaktses rohelises ülikoolilinnakus Tartus on silmside kaugusel nii õppehooned, raamatukogu, ühiselamud ja spordihoone kui ka spordi ­ ja matkarajad.

Kust leida lisainfot?

Meie ülikooli ja õppimisvõimaluste kohta saab lähemalt lugeda www.emu.ee/sisseastumine.

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

Kõik Tartu Ülikooli õppekavad on väärtuslikud ja pakuvad igaühele midagi. Meil saab õppida tulevikutehnoloogiaid ja uurida ajalugu, omandada uusi keeli ja teha tutvust geneetikaga, õppida mõistma inimkäitumist ja saada õpetajaks. Ülikooli neli teadusvaldkonda ja 140 õppekava pakuvad noore inimese tuleviku kujundamiseks lugematuid võimalusi.

Miks on teie juures hea õppida?

Tartu Ülikool on Eesti mainekaim kõrgkool ja selle lõpudiplom on tööturul hinnatuim. Meil on väga hea õpikeskkond, mille üks paremaid omadusi on suur paindlikkus. Ülikoolis on suurepärased tipptasemel õppejõud ja rahvusvaheline seltskond. Traditsioonide hoidmise kõrval peame lugu loovast mõtlemisest ja julgusest katsetada kogu aeg midagi uut.

Siin saab õppida nii ajaloolistes õppehoonetes kui ka moodsates ruumides, kus valitseb tehnika viimane sõna.

Tartus ootab tõeline üliõpilaselu, kus käivad käsikäes õppimine, uued sõbrad, üliõpilasorganisatsioonid ja elu parimad seiklused.

Kust leida lisainfot?

Lähemat teavet leiab aadressilt ut.ee/sisseastumine.

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

TalTechis saab õppida IT­, inseneri­, majandusja loodusteaduskonnas, aga ka Mereakadeemias ning kolledžites Tartus, Kohtla-Järvel ja Kuressaares. Kõik TalTechi õppekavad on põnevad, kuid mõned huvitavamad ja innovatiivsemad on näiteks:

‣ informaatika ja tehisintellekt;

‣ maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad;

‣ keskkonna­, energia­ ja keemiatehnoloogia;

‣ jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus;

‣ veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine;

‣ ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine;

‣ kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad.

Miks on teie juures hea õppida?

TalTechis õppides saad professionaaliks valdkondades, mida tööturul kõige enam vajatakse. Meie lõpetajatel on teiste Eesti kõrgkoolidega võrreldes kõige kõrgemad palgad (haridussilm.ee). TalTechis õpitakse praktika ja eluliste väljakutsete lahendamise kaudu ning tihedas koostöös ettevõtetega. Siin on toetav keskkond, Eesti kõige aktiivsem tudengielu ja suurepärased sportimisvõimalused – TalTechis saad olla sina ise!

Kust leida lisainfot?

Teekond reaalselt kasulike teadmisteni algab siin: taltech.ee/reaalne

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

EKA valikus on enam kui 30 eriala, mille seast leiab midagi põnevat enda jaoks kindlasti iga arhitektuuri­, disaini­ või kunstihuviline.

Need, kes soovivad tulevikus kujundada kaasaegse kunsti maailma, saavad EKA-s õppida näiteks maali, graafikat või skulptuuri. Neile, keda kõnetab ruumiloome ja linnaruum, on heaks valikuks arhitektuur ja linnaplaneerimine. Kõige laiem on disainierialade valik – alates klaasist, keraamikast ja metallist kuni moedisaini ning tööstus­ ja digitootedisainini välja. Muide, tulevikus on just disainerid ühed enim nõutud spetsialistid tööturul.

Erialasid on ka neile, kes ei soovi niivõrd ise midagi luua, vaid pigem eelistavad teiste loodut uurida, analüüsida ja mõtestada. Neid ootavad kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute ning muinsuskaitse ja konserveerimise õppekavad.

Miks on teie juures hea õppida?

EKA­sse astudes sattud sa unikaalsesse kogukonda, kus oled iga päev ümbritsetud kultuurist, loomingust ning inspireerivatest ideedest ja inimestest. Siin saad olla sina ise. Siin on vabadust luua, uurida, avastada ja katsetada.

Kaasaegsetes hoonetes, töökodades, laborites ja stuudiotes on suurepärased võimalused loominguliseks tööks ning õppejõududeks ja juhendajateks on oma valdkonna vaieldamatud tipud Eestis, aga ka tunnustatud õppejõud välismaalt.

EKA pakub suurepäraseid võimalusi rahvusvaheliste kontaktide loomiseks ja õpi­ või praktikakogemuse saamiseks välismaal – pea 2/3 EKA­s õppijatest neid võimalusi ka kasutab.

EKA­s õppinud hindavad oma kogemust väga kõrgelt – üle 90% lõpetajatest soovitaks teistelgi EKA­sse astuda!

Kust leida lisainfot?

EKA erialade kohta leiab kõige kiiremini infot lehelt artun.ee/erialad ja sisseastumise kohta artun.ee/sisseastumine.

Raketist päikeseautoni: tudengiprojekt kui hüppelaud tulevikku

Tallinnas Rocca al Mare Kooli lõpetanud Armin Mere õpib praegu Tartu Ülikoolis teisel kursusel arvutitehnikat. Juba neljandat

aastat osaleb ta Solaride’i päikeseauto arendamises. See projekt sai alguse 2020. aastal kahe Tartu Ülikooli tudengi eestvedamisel eesmärgiga ehitada Baltimaade esimene päikeseauto.

Üks asi viis teiseni

Elektroonika, programmeerimine ja infotehnoloogiaga seonduv oli Arminile südamelähedane juba kooliajal. Loovtööna valmistas poiss endale arvutikorpuse, kuhu olid sisse ehitatud LED ­ tuled. Gümnaasiumi ajal disainis ta päris oma ergonoomilise klaviatuuri. Seda kasutab noormees tänini.

Gümnasistina osales Armin ETV saates „Rakett 69“ ja see kogemus avas talle nii mõnegi ukse. „Pärast neljandast saatest väljakukkumist hakkasin saama huvitavaid pakkumisi. Mind kutsuti nii LHV panka praktikale kui ka liituma Solaride’i projektiga. Olin tol ajal 11. klassi õpilane,“ meenutab Armin. Solaride’is tegutsedes jõudis temani arusaamine, mida ta täpselt ülikoolis õppida tahab. Nii saigi valitud Tartu Ülikooli arvutitehnika õppekava.

Teekond tiimijuhiks

„Olin Solaride’i projektist kuulnud ja näinud intervjuulõiku saatest „Hommik Anuga“. Toona mõtlesin endamisi, et kui ülikooli lähen, võiksin ka milleski taolises osaleda. Kui mulle pakkumine tehti, olin natuke üllatunud ja tegelikult ka väga õnnelik,“ kirjeldab Armin.

Esialgu oli ta Solaride’is elektroonikatiimi liige. Sel ajal ehitati esimest autot, millega hiljem Marokos võistlemas käidi. „Kui võistluselt tagasi tulime, pakuti mulle võimalust olla elektroonikatiimi juht. Olin nõus ja juhin tiimi nüüd juba teist hooaega,“ räägib noormees.

Tema esimene ülesanne oli välja mõelda kommunikatsioonisüsteem auto moodulite vahel. Lisaks tuli tal tööle panna autolaadija ja hoolitseda juhtmestuse eest. Samal ajal tegi Armin ka oma esimese trükkplaadi, mis oli tema jaoks suur saavutus, sest trükkplaatideni jõutakse tavaliselt esimest korda ülikoolis.

„Praegu jälgin, et tiimis oleks igaühel oma ülesanne ja tööd saaksid õigeks

ajaks tehtud. Kuigi tiimijuhi roll on arendav ja annab väärtuslikke kogemusi, tunnen end eriti innustunult siis, kui saan lahendada tehnilisi ülesandeid. Näiteks ehitasin tiimijuhtimise kõrvalt tagatuled kolmandale autole ning hiljuti katsetasin esimest korda alalisvoolu muundamist vahelduvvooluks – see oli põnev ja õpetlik.“

Katseta, eksi, paranda

Armin tõdeb, et kui ta poleks Solaride’iga liitunud, oleks ta elu kindlasti palju igavam. Ta on kogenud, et õppimist takistab hirm vigu teha. Oluline on julgus proovida, eksida ja küsida. Ilma selleta pole areng võimalik. „Hiljuti pidime esitama võistlusele mingeid dokumente ja selle käigus avastasime, et meie auto

Foto: Kermo Lukas

Foto: Berta

Kisand

esisuuna tuled ei vasta nõuetele, kuna asuvad liiga madalal. Tegime videokõne peainseneriga, analüüsisime olukorda ja pakkusime erinevaid lahendusi senikaua, kuni leidsime sobiva. Inseneritöö seisnebki probleemide lahendamises. See olukord oli ka hea näide tiimitööst – kriisiolukorras koguneme, arutame ja leiame ühiselt väljapääsu,“ arutleb noormees.

Tema arvates võiksid gümnaasiumilõpetajad juba varakult teadusprojektides osaleda. See annab tööturul eelise –projektis omandatakse praktilised oskused, mida ülikooliõpingutes ega paljudes töökohtades ei saa.

Solaride – rohkem kui lihtsalt auto

Päikeseautot ehitades on ette tulnud ka naljakaid olukordi. „Esimese hooaja lõpus, kui töödega läks kiireks, veetsime pea terve nädala garaažis ja ehitasime autot. Ühel päeval olin seal koos Siimuga tarkvaratiimist. Siim läks, pea alaspidi, auto armatuurlaua alla juhtmeid paigutama. Ühel hetkel tajusin, et tükk aega on täielik vaikus olnud. Läksin vaatama, kus Siim on, ja nägin, et ta on sinna pea alaspidi magama jäänud,“ ju tustab Armin. Palju nalja saab ka kontoris, kus pakutakse kõiksugu hulle ideid välja. Mõnest pöörasest mõttevälgatusest võib teinekord omakorda midagi head sündida.

Solaride’i ei muuda eriliseks mitte ainult töö, vaid ka kogukonnaüritused. Suvel toimuvad suvepäevad, kus kohtutakse, kuulatakse muusikat ja veedetakse koos hästi aega. Mees konda kuulub kuus ­ kuni seitsekümmend inimest, kellest umbes kolmkümmend

viis on mehaanika ­ , tarkvara ­ ja elektroonikainsenerid. Ülejäänud inimestest moodustuvad turundus­, finants­ ja koolitustiimid.

Tulevikus

Solaride’il on valmimas juba kolmas päikeseauto ja augustis suundutakse Austraaliasse võistlema. Seejärel alustab värske tiim uue auto arendamist kas nullist või varasema disaini põhjal. „Võibolla keskendutakse hoopis väikesele maastikuautole, päikeseenergial töötavale lennukile või millelegi täiesti uuele. Peamine eesmärk on pakkuda platvormi, kus tudengid ja gümnasistid saavad oma teadmisi rakendada ja arendada,“ räägib noor insener.

Armini meelest on auto viimistlus ja üldine kvaliteet võrreldes varasemaga märgatavalt paremaks läinud. Suurimaks luupainajaks on tema sõnul seni osutunud uksed. Esimesel hooajal need loperdasid igas suunas ja tuul pääses kõikjalt sisse. Teisel hooajal suudeti uksed juba korralikult sulguma saada, kuid tihendus polnud ikka veel piisav. Kolmanda auto

puhul on tiim selle probleemiga veelgi põhjalikumalt tegelenud.

Selle hooaja lõpus plaanib Armin tiimijuhi teatepulga edasi anda, et mõni järgmine noor saaks samuti juhtimiskogemuse. Ta kaalub jätkamist lihtsalt tiimiliikme või hoopis mentorina. Esmajoones tahaks ta keskenduda arendustööle.

Praktika toetab õpinguid

Oma erialavalikuga on Armin väga rahul. Samuti leiab ta, et projektis osalemine on tema ülikooliõpinguid tohutult toetanud. Kuna õpe on intensiivne, on Armini meelest tore, et osa õpitavast on talle juba tuttav ja ta ei pea täiesti nullist alustama. Mõne aine on ta saanud projektis saadud kogemuse põhjal üle kanda.

Praegu pole Armin veel otsustanud, mida ta pärast bakalaureuseõpet edasi teeb. Ta kaalub Tartu Ülikooli magistriõpet, aga ka õpingute jätkamist välismaal.

Õpi lähimas maailma tippülikoolis!

Armin õpib Tartu Ülikoolis teisel kursusel arvutitehnikat.

Juba neljandat aastat aitab ta tudengiprojektis Solaride’i päikeseautot ehitada. Armin usub, et sellistes projektides osalemine annab tööturul eelise – praktilised oskused, mida ülikooliõpingutes ega paljudes töökohtades ei saa.

Lisainfot Tartu Ülikooli õpivõimaluste kohta leiad veebilehelt ut.ee/sisseastumine.

Fotod: Berta Kisand

MIKS EKA?

Küsisime neljalt Eesti Kunstiakadeemia tudengilt, kuidas kujunes nende erialavalik ja mis on olnud seni nende õpingute eredamad hetked. Vastasid installatsiooni ja skulptuuri eriala üliõpilane Lume, arhitektuuritudeng Karl, muinsuskaitse ja konserveerimise õppekava valinud Hedvig ning sepise erialal õppiv Kaspar.

Lume Tuum

Kunst on alati olnud minu elu loomulik osa. Kuigi mind huvitavaid suundi on palju – kirjandusest, matemaatikast ja teatrist psühholoogia ning tantsimiseni –, tundub mulle, et kunst toob selle kõik endas mingites nüanssides kokku, ilma et peaks täielikult loobuma ühestki endale huvipakkuvast. Loomeprotsessi on võimalik põimida pea kõike.

EKA toob kokku eriilmelise kunstimaailma, oma ala meistrid, kaasmõtlejad. Siinne vaba ja usaldav õhkkond, inspireerivad inimesed, tudengi­õppejõu vastastikune kollegiaalne austus, interdistsiplinaarsete katsetusvõimaluste rohkus, ühtehoidvus ja abivalmidus on vaid mõned neist aspektidest, mis mind EKA puhul lummavad. Olen alles oma skulptuuri ja installatsiooni eriala õpingute alguses, ent tunnen, kuidas käeline osavus, ka oskus märgata ja püüda mõista eelnevalt tundmatut, on arenenud. Olen leidnud uusi vaatenurki ja mõtteviise, ent kõige enam tunnen avastavat üha enam ümbritseva ja iseenda kohta, kasvades inimesena.

Kaspar Lesk

Asusin õppima sepise erialale , sest soovisin mingit „päris asja“ teha – midagi, mida saan ise oma kätega tunnetada ja tulemust näha. Lisaks olin varem siit­sealt EKA inimestega kokku puutunud ja näinud seda elu siin. Selline vaba vaim, mis siin eksisteerib, tõmbas mind.

Eredamaid hetki on õpingute jooksul olnud palju, aga kui pean midagi valima, siis see oleks vist rauavalu. Iga õppeaasta esimesed kaks nädalat on erialal pühendatud rauavalukursusele, mida annab õppejõud Inglismaalt. Terve kursus on koos, väsinud ja räpased, ja see on nii kursust siduv kogemus. Ning kui lõpuks

saab seda rauda päriselt valada, on see nii võimas. Pärast rasket tööd saab süüa, juua ja elu nautida.

Hedvig Ehrlich

Käisin kooliajal Sally Stuudio kunstikoolis ja seetõttu teadsin üsna varakult, et tahan kunsti edasi õppida. Mida täpsemalt, selles polnud ma aga kindel. Lõpuks tõmbas mind muinsuskaitse ja konserveerimise poole huvi kunstiajaloo ning arhitektuuri vastu. Tahtsin kindlasti õppida ka midagi praktilist ja seda on meie erialal küllalt. EKA sobis mulle ideaalselt – asukoht Tallinnas, loominguline lähenemine kõigele ning piisavalt põnevad sisseastumiskatsed, et end proovile panna, aga mitte liiga rasked, et sisse saada.

Kolmanda aasta lõppedes saan tõdeda, et kõige meeldejäävamad osad on meie eriala puhul kindlasti õppereisid. Need pole tavalised kooliekskursioonid, vaid hetked, mida terve ülejäänud aasta ootan. Meie teaduskond on nii äge, et ütlen ausalt: vahet pole, kuhu läheme, kas välismaale või lihtsalt Narva – alati on see väga meeleolukas. Kuna iga kord on kaasas ka õppejõud, keda jääd ennastunustavalt kuulama, siis saab lisaks meelelahutusele ka laiendada kümnekordselt oma teadmiste ampluaad.

Karl Perens

Töö ruumiga on mind paelunud juba varasest east, kuid EKA­s õppides on see omandanud palju sügavama tähenduse. Olen VHK reaalsuuna vilistlane ja arhitektuuri valik tundus mulle loomulik, kuigi otsus konkreetse kõrgkooli kasuks polnud lihtne. Otsustamisel mängis olulist rolli Siim­Tanel Tõnisson, kes ütles, et EKA­s õpetatakse eelkõige mõtlema –ja seda olen ma ka ise nelja aasta jooksul kogenud.

Üheks suuremaks väärtuseks EKA arhitektuuriõppes pean oskust iseseisvalt töötada. Kui gümnaasiumis sujusid õpingud valdavalt kergelt ega nõudnud erilist pingutust väljaspool tunde, siis arhitektuuri õppimine on selles osas täielik vastand –iseseisvat tööd on palju ning see sunnib end juhtima ja oma aega mõtestatult kasutama. Meeldejäävaimad hetked õpingutest on segu osakonna meeleolukatest pidudest, põnevatest erialavälistest koostööprojektidest, nagu valgusinstallatsioon Tallinn Music Weeki jaoks, ning intensiivsetest lõpuspurtidest, mil projektid hindamiseks valmis saavad.

Lume Tuum

Kaspar Lesk

Hedvig Ehrlich

Karl Perens

Lood elust enesest, kuidas inseneeria muudab elusid

Tõeline kutsumus võib märkamatult seista su ees.

Teedeehitus ei olnud Merli esmane mõte, kuid esialgu kaalutud majandus jäi peagi kõrvale. „See lihtsalt ei kõnetanud mind,“ ütleb ta ausalt. Teedeehitus tundus praktiline ja vajalik. „Eesti teed on kehvas seisus – mõtlesin, et ehk saan mina midagi selles muuta.“

Tehnikakõrgkooli tuli Merli sooviga õppida midagi päriselt käegakatsutavat. Teda võlus see, et iga õppeaasta sisaldas praktilist kogemust. „Ma ei tahtnud õppida ainult vihikuga, vaid näha, kuidas asjad päriselt toimivad. Lisaks meeldis mulle TTK­s loengute ülesehitus, kus õppejõud proovisid läbi oma eluliste näidete kasvõi asfaldi lõhna sinuni tuua.“

Praegu on Merli Pärnu silla ehitusel objektijuht. Sinna jõudis ta tänu kokkusattumusele, aga ka tänu valmisolekule haarata võimalusest. „Õppejõud viis meid Pärnu sillale objektiga tutvuma. Seal sakutas mind tulevane ülemus jopevarrukast ja kutsus vestlusele.“ Paar kuud hiljem töötas Merli juba uues ametis. Kui tuli küsimus, kas ta oleks valmis minema töölähetusse Pärnusse, vastas ta kõhklemata: „Jah.“ Ülejäänu on ajalugu.

Naisena ehitusmaailmas tegutsemine ei ole alati lihtne. „Kujuta ette –20ndates naine juhatab objektil mehi, kes on 30 aastat seda tööd teinud. Eelarvamused on vältimatud,“ tunnistab Merli. Aga ta teab, et teadmised, enese­

kindlus ja selge suhtlus loovad kiiresti usalduse. „Kui sa tead, mida sa räägid, siis vaadatakse sind inimese, mitte soo järgi. Tuleb olla õigel ajal õiges kohas ja kui ka vaeva näha, omad lõpuks piisavalt palju teadmisi, et inseneerias läbi lüüa, ka naisena.“

„Inseneeria on tuleviku ehitamine ja seda igas mõttes – mulle meeldib mõelda, et oleme infrastruktuuri „arstid“, kas siis liikumiseks vajalikke teid ja rajatisi parandades või hoopis uusi ehitades.“ Tulevikus tahab Merli juhtida veelgi suuremaid projekte. Üks tema unistusi sai hoogu juurde, kui ta nägi Šveitsis tunneliehitusel oma silmaga kuulsat tunnelipuuri. „Ma jätsin selle vaate mällu.

Ühel päeval tahan ise juhtida sellist objekti – see on magus unistus, mille poole püüelda.“

Tudengivormelist vormelimaailma – kuidas TTK avas ukse Kick Sauberisse Gümnaasiumi lõpus ei teadnud RobertJuss täpselt, kuhu edasi liikuda, kuid üks oli kindel – sügavam huvi tehnika vastu. „Olen autospordi keskel üles kasvanud. Sealt tuli huvi, kuidas asjad töötavad ja kuidas neid paremaks teha,“ meenutab noormees.

Tallinna Tehnikakõrgkooli kasuks otsustas ta just praktilise suuna tõttu. Juba esimesel semestril liitus ta tudengivormeli projektiga. „Seal sain kohe kogemuse, kuidas ideest sünnib insenertehniline lahendus. Kolmandaks aastaks juhtisin juba kogu dünaamikatiimi.“

See kogemus viis ta Šveitsi Kick Sauber F1 vormelitiimi. Praegu arendab Robert­Juss rehvimudeleid ja aitab võistlustiimil teha strateegilisi otsuseid. „Kõik, mida TTK­ s õppisin, eriti just praktiline mõtlemine, on andnud mulle tugeva eelise.“

Tema jaoks tähendab inseneeria võimalust muuta ideed päriseluks. „Kui tahad midagi ise luua ja maailmas midagi päriselt ära teha – siis on inseneri tee see, mis avab kõik uksed.“

Merli Tamme, TTK teedeehituse vilistlane.

FS Team Tallinn

Fotod: TTK

Tule, saa tegijaks

Vali praktiline kõrgharidus!

Arhitektuuriinstituut

- Rakendusarhitektuur

Ehitusinstituut

- Hoonete ehitus

- Teedeehitus

- Kinnisvara korrashoid

Logistikainstituut

- Transport ja logistika

- Transpordi- ja liikuvuskorraldus

- Ostu- ja hankekorraldus

- Raudteetransport

Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut

- Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine

- Tootmise juhtimine ja digitaliseerimine

- Kestlik tekstiilitehnoloogia

Tehnikainstituut

- Autotehnika

- Elektritehnika

- Masinaehitus

- Robotitehnika

Teenusmajanduse instituut

MõdrikuõppekeskusLääne-Virumaal

- Ärijuhtimine

- Majandusarvestus

- Sotsiaaltöö

- Teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine

Loovusest tehnoloogiani:

õpetaja

tahvli

pole pelgalt

ees seisja

Õpetaja roll on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud, murdes traditsioonilisi stereotüüpe, avardades hariduse piire klassiruumist kaugemale ja sidudes õppimist digitaalsete vahendite ning kaasaegsete meetoditega.

„Õpetajana töötamine annab märkimisväärse panuse ühiskonda, luues samal ajal võimaluse saada töö kaudu tagasi hulgaliselt positiivseid emotsioone, kogemusi ning õppida pidevalt uut ka enda kohta,“ avavad kolm õpetajat – Alo Särg, Helen Kauksi ja Jennifer-Chelsea Laanet õpetajatöö tagamaid.

Tänapäevane õpetamine on kaugel harjumuspärasest tahvli ees seismisest. Kool on dünaamiline ja pidevalt arenev keskkond, kus tehnoloogia ning innovatsioon loovad uusi

võimalusi, muutes õpetamise ja õppimise elukestvaks ning põnevaks teekonnaks.

Uue ajastu õpetaja –mentor ja suunaja

Õpetaja roll on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt laienenud. „Õpetaja ei ole tänapäeval ainult teadmiste edastaja, vaid erinevate ülesannete looja, kes annab õpilastele „õnge“, et nad saaksid ise uurida, kogeda ja seeläbi uusi teadmisi omandada,“ rõhutab Tallinna Tõnis-

mäe riigigümnaasiumi Vabaduse kooli ajaloo- ja inimeseõpetuse õpetaja Helen Kauksi.

„Kõige raskem ülesanne õpetaja töös on olla kaasahaaravam kui kõik muud õppijat mõjutavad tegurid.“

Püha Johannese Kooli õppejuht ning ajaloo- ja inimeseõpetuse õpetaja Alo Särg rõhutab, et tänapäevane õpetaja peab olema multitalent, kes teab kõike ning oskab ka õpilasi kaasata. „Kõige raskem ülesanne õpetaja töös on olla kaasahaaravam kui kõik muud õppijat mõjutavad tegurid.“

Koolitöös ei ole enam esikohal faktide pähe tuupimine, sest faktid on vaid paari hiireklõpsu kaugusel. Palju olulisem on nende tõlgendamise oskus ja kriitilise mõtlemise arendamine. „Õpetaja ei ole enam keegi võõras, kes seisab klassi ees õpilastest eraldatult. Õpilased ja õpetaja moodustavad tiimi, kus õpetajal on eelkõige juhendav roll,“ selgitab Ristiku Põhikooli matemaatikaõpetaja Jennifer-Chelsea Laanet.

Klassiruumist kaugemale

Kaasaegses koolis hõlmab õppimine erinevaid arendavaid tegevusi ka väljaspool klassiruumi – projektõpet, välitööd, praktikume ja e-õppe kursuseid, mis avavad uksi teooria rakendamiseks praktikas.

Särg märgib, et koolil on väga suur roll isiksuse arendamisel. Isiksus aga areneb kõige paremini situatsioonilistes tegevustes – õppekäikudel, muuseumides ja lihtsalt koosolemistel. „Reaalse maailma probleemide lahendamine annab õpilastele võimaluse näha, kuidas õpitu on seotud tegeliku eluga. Selline lähenemine aitab arendada olulisi oskusi, nagu meeskonnatöö, aja planeerimine ja kriitiline mõtlemine, samuti suurendab see nende motivatsiooni ning huvi õppimise vastu.“

Tehnoloogia kiire areng seab ka õpetajatele kohustuse end pidevalt arendada ja õpetamispraktikaid kaasajastada. Selleks et püsida innovatsiooni laineharjal, on professionaalsed arenguprogrammid, töötoad ja konverentsid muutunud hädavajalikuks. Särg rõhutab, et pideva arengu ja enesetäiendamisega kaasneb ka positiivne emotsioon, mis on eluliselt tähtis vitaalsuse säilitamiseks.

Miks valida õpetaja elukutse?

Tänapäeva õpetaja amet on loovuse, isikliku kasvu ja ühiskondliku mõju al-

Kui soovid väärikat ametit, mis viib Eesti elu edasi, õpi õpetajaks!

Tallinna Ülikoolist saad enam kui sajandipikkuse traditsiooniga, ent alati uusimatele teadusuuringutele ja kaasaegsetele praktikatele tugineva õpetajahariduse.

Avalduse esitamine magistri­ ja doktoriõppe erialadele avaneb 19. mail.

Avalduse esitamine bakalaureuseõppe erialadele avaneb 16. juunil.

Avalduste esitamise tähtaeg on 30. juuni kell 12. Vaata lisaks: www.tlu.ee/opiopetajaks

likas. „Õpetajana töötamine võimaldab anda märkimisväärse panuse ühiskonda, luues samal ajal võimaluse saada töö kaudu tagasi hulgaliselt positiivseid emotsioone, kogemusi ning õppida pidevalt uut enda kohta,“ ütleb Kauksi.

Vastupidiselt levinud müütidele on õpetaja töö mitmekesine ja pakub suurt vabadust. „Iga päev on erinev, täis üllatusi ja isiklikku arengut suhtlemises, konfliktide lahendamises ning enese ja teiste juhtimises,“ selgitab Laanet.

See amet pakub pidevat eneseteostust, võimaldades loovalt kohandada õppematerjale ja -meetodeid. Õpetajad saavad ise kujundada oma õpetamisstiili ja -meetodid ning suuresti määrata ka tööaja. Kuigi tunniplaan on kindlaks määratud, jääb õppetundidevälise aja kasutamine iga õpetaja enda otsustada. Pedagoogid

rõhutavad, et positiivne on ka riigi poolt pakutav vabadus õpieesmärkide saavutamisel ja võimalus rakendada loovust.

Õpetajaks õppimise protsess on sügavalt praktiline ja haarav. „Lisaks tööalaste teadmiste rikastamisele pakub see ka hulgaliselt igapäevaeluks väärtuslikke oskusi, eriti psühholoogia vallas, mis parandavad meie võimet mõista ümbritsevat maailma ja inimesi,“ kirjeldab Laanet.

Särg julgustab huvilisi kindlasti õpetajaks õppima. „Õpetajaamet on maailma parim! Iga päev pakub midagi uut. Koostöö õpilastega hoiab meele ja tervise erksa.“

TALLINNA

Kuhu edasi? Õppimine kutsekoolis

Lisaks kõrgkoolile võib edasi õppima minna ka kutsekooli, kus omandatakse töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks vajalikud teadmised, oskused ning hoiakud.

Kutseharidus on väga mitmekülgne ja seda võivad asuda omandama kõik soovijad, sõltumata varasemast hariduslikust taustast.

Toimetas: Mariann Vilbre / Foto: Shuttertock

Õppevormid

Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15–50% õpingute kogumahust, mittestatsionaarses aga üle 50%.

Statsionaarne õpe jaguneb omakorda koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Õpipoisiõpe toimub kooli, õpilase ja tööandja koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ning vähemalt 2/3 ettevõttes. Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige praktika varal. Võrreldes statsionaarse õppega on eelis see, et õpipoisil tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse.

Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sessioon­ või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ja ülejäänud aeg on kaetud iseseisva tööga.

Kutsekoolid pakuvad

laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad.

Õppekorraldus

Nagu teisteski koolides, nii õpetatakse ka kutsekoolis õppekavade alusel. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest ehk terviklikest sisuühikutest, mis sisaldavad üht õppeainet või koondavad mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhi ­ , valik­ ja üldõpingute mooduliteks.

Üldõpingute moodulid on kohustuslikud kõigis kutsekeskhariduse õppekavades ja need annavad baasteadmised ühes kindlas teemavaldkonnas. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on sel kutse­ või erialal tegutsemi­

seks vajalikud. Valikõpingute moodulid toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15–30% õppekava mahust ja õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või ka teiste õppeasutuste õppekavadest.

Õppemahtu arvestatakse Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAPdes. EKAP on arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks EKAP vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAP­d.

Esma- ja jätkuõpe

Eriala valides on kutseõppes võimalik õppida esma­ ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise

eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Kutsehariduses korraldatakse õpet neljal õppetasemel, mis lähtuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistikust. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Kas tasuta või tasuline õpe?

Üldjuhul on kutsekoolis õppimine tasuta, kuid pakutakse ka tasulist õpet. Seda erialadel, mis on väga populaarsed või kus ei jagu soovijatele piisavalt õppe kohti. Samuti tegutsevad Eestis erakutseõppeasutused, mis pakuvad nii tasuta kui ka tasulise õppe võimalusi. Rohkem infot erakoolide kohta leiad koolide kodulehtedelt. Erakoolide puhul tuleks kindlasti enne veenduda, et koolil on olemas kehtiv koolitusluba.

Kas teadsid, et mitmes kutseõpet pakkuvas õppeasutuses on võimalik amet omandada tööandja juures praktilisi oskusi ja koolis teoreetilisi teadmisi kogudes? Sellist paindlikku ja praktilist õppeviisi pakub töökohapõhine ehk õpipoisiõpe.

Praktika ja kutsemeistrivõistlused

Praktika on kutseõppe õppekavade kohustuslik osa, mille käigus rakendatakse õppe jooksul omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töösituatsioonis. Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutse õppe liigist on 35–70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel. Praktikakoht leitakse kooli eestvedamisel õpilase, kooli ja praktikakoha koostöös. Sageli on kutseõppeasutustel aga välja kujunenud kindlad partnerid, kelle juurde lähevad õpilased praktikale igal aastal.

Igal aastal korraldatakse Eestis ka kutsemeistrivõistlusi, kus parimad noored kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on seejärel võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel EuroSkills ja WorldSkills.

Sisseastumine

Vastuvõtt kutsekoolidesse toimub nii kevadsuvel (märtsist septembrini) kui ka talveperioodil (jaanuar­veebruar), töökohapõhises õppes aasta ringi. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus, osal erialadel on vajalik

ka eriala testi tegemine või töönäidiste esitamine. Kõige täpsema info konkreetsesse kutsekooli astumise kohta leiab kooli veebilehelt – sellega tasub aegsasti tutvuda. Lisaks õpetatavate erialade kirjeldustele leiad sealt ka vajalikud dokumendivormid.

Lõpetamine

Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 on õpinguid alustavatele õpilastele kutseeksami sooritamine kohustuslik, kui see on võimalik. Kui õpitud erialal kutseeksami tegemise võimalus puudub, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.

Edasised võimalused

Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid kõrgkoolis jätkata. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.

Allikad: hm.ee, kutseharidus.ee

Millised on teie kõige populaarsemad erialad?

Tartu Rakenduslik Kolledž ehk sõbrakeeli VOCO pakub väga laia valikut praktilisi ja tulevikku suunatud erialasid. Meie populaarsemate ja põnevamate erialade hulka kuuluvad kindlasti autoerialad, inseneeriavaldkonna õppekavad, IT ja iluvaldkond. Lisaks pakume sel aastal ka mitmeid uusi õppekavu, mis on praktilised, kaasaegsed ning laiapõhjalised. Uued rakendusliku gümnaasiumihariduse õppekavad on ilu­ ja heaoluteenused, turismiteenindus, tekstiiltoodete disain ja ­tehnoloogia ning toiduainete tehnoloogia. Valikuid on palju ja igaüks leiab midagi enda tuleviku jaoks.

Miks on teie juures hea õppida?

VOCO on Eesti suurim kutsekool ja pakub lisaks laiale valikule praktilistele erialadele ka toetavat õpikeskkonda. Meil on loodud õppijate jaoks mentorlussüsteem, õpilaskodud, huviringid, tänapäevased õppevõimalused ja keskkond ning teeme tihedalt koostööd ka erinevate ettevõtetega ehk paljud erialad võimaldavad teha praktikaid ja leida noorel töö juba kooliajal.

Kust leida lisainfot?

Kõik erialad, vastuvõtutingimused ja õppimisvõimalused leiad meie kodulehelt voco.ee. Dokumentide vastuvõtt keskhariduse baasil kestab 8. augustini. Lisaks tasub jälgida meid ka Facebookis ja Instagramis, kus jagame uudiseid, õppurite lugusid ja põnevaid sündmusi. Küsimuste korral kirjuta julgelt: info@voco.ee

Millised on teie kõige populaarsemad erialad?

Kutsehariduses on algamas uus ajajärk. Särasilmseid tehnikahuvilisi ootame õppima meie seniste populaarsete erialade uusversioonidele, nelja­aastastele rakendusliku keskhariduse laiapõhjalistele õppekavadele: side­ ja võrgutehnoloogia ning visuaalmeedia tehnoloogia. Uuenduskuuri on läbi teinud ka tarkvaraarendaja ja IT­süsteemide spetsialisti erialade nelja­aastased õppekavad, mis on koondunud ühise õppekavanimetuse alla: info­ ja kommunikatsioonitehnoloogia. Tänapäeva maailmas väga olulistel inseneeriavaldkonna erialadel, nagu sisetööde elektrik, automaatik ja elektroonikaseadmete tehnik, jätkub veel vastuvõtt kolmeaastase kutsekeskharidusõppe õppekavadele, mis on praeguseks läbinud sisulise kaasajastamise.

Miks on teie juures hea õppida?

Muidugi parim tehnikaharidus! Kuid lisaks igapäevasele õppetööle peab koolis ka väljaspool klassitunde huvitav olema. Meil on tegus õpilasomavalitsus ja kümmekond eripalgelist huviringi, lisaks pakume võimalusi ühisteks kinoja teatrikülastusteks ning projektitegevusteks, ka välismaal. Tallinna Polütehnikum on nii IT Akadeemia kui ka Inseneriakadeemia partnerkool. Me usume õppimisse!

Kust leida lisainfot?

Kõige täpsemat lisainfot leiavad soovijad kooli veebilehelt www.tptlive.ee, aga ka meie sotsiaalmeediakanalitest. Kindlasti on kõik huvilised oodatud meile külla 8. mail 2025 toimuval infopäeval, kus on võimalik lisaks koolis ringivaatamisele proovida kätt ka mitmetes põnevates töötubades.

Tallinna Majanduskool –trennisaal sinu ajule!

Kas oled lõpetamas gümnaasiumi ja seisad olulise valiku ees, mida edasi õppida?

See on oluline otsus, mis kujundab sinu tulevasi karjäärivõimalusi. Kui otsid praktilist haridust, mis valmistaks sind ette tööturule sisenemiseks ja annaks sulle reaalses elus rakendatavaid oskusi, siis Tallinna Majanduskool on just see, mida otsid.

2025. aastal tähistab Tallinna Majanduskool juba oma 119. sünnipäeva, olles vanim kutseõppeasutus Eestis. Pika ja väärika tegutsemisloo tulemusena on koolil enam kui 30 000 vilistlast, valdkonna tipptegijaist koosnev õpetajaskond ja usaldusväärne maine tööandjate seas.

Tallinna Majanduskoolist leiad laia valiku erinevaid õppekavu. Kooli erialade valik uueneb pidevalt, et vilistlastel ja praegustel õppijatel oleks alati põhjust enesetäiendamiseks taas Tallinna Majanduskooli pöörduda.

Tule õppima ja anna endale võimalus teha oma elus just neid karjäärivalikuid, mida ise soovid!

Mida pärast gümnaasiumi lõpetamist õppida?

Kuni kaks aastat kestval esmaõppe erialal õppima asumise tingimus on

omandatud keskharidus . Majanduskooli lõpetamisel omandad kutseerihariduse ehk 5. taseme kutsehariduse.

Meie kooli lõpetajad on hinnatud keskastmespetsialistid ja ametnikud, kes täidavad keerulisemaid tööülesandeid ning juhivad oma vastutusalas tööprotsesse. Näiteks võid tööle asuda raamatupidaja, personalispetsialisti, turundus­ või sotsiaalmeediaspetsialisti, kvaliteedispetsialistina jne.

Gümnaasiumilõpetajal on oma haridustaseme tõstmiseks võimalik valida Tallinna Majanduskoolis üheteistkümne esmaõppekava vahel. Ühe­kahe aastaga omandatakse vajalikud kompetentsid järgmistel tasemeõppe esmaõppekavadel:

• Kinnisvaramaakler

• Kvaliteedispetsialist

• Nooremprojektijuht

• Personalispetsialist

• Raamatupidaja

• Sekretär

• Sotsiaalmeedia spetsialist

• Turundusspetsialist

• Väikeettevõtja

• Õigusassistent

• Ärikorralduse spetsialist

Aasta kestvasse jätkuõppesse asumise eeldus on vähemalt keskharidus ja valdkondlikud eelteadmised , mis võivad olla omandatud kas kutseõppes või töökogemuse kaudu.

• Andmekaitsespetsialist

• Maksuspetsialist Meeskonnajuht

• Ostu­ ja hankespetsialist

Miks tulla õppima Tallinna Majanduskooli?

1. Tallinna Majanduskool on riigikool ja kõik kutsehariduse kõrgeima, 5. taseme õppekavad on läbinud kutseõppe kvaliteedihindamise.

2. Tasuta õppimisvõimalused rakenduvad, kui:

• sinu kõrgeim omandatud haridus on keskharidus;

• oled kuni 26­aastane;

• sinu viimasest kutseõppe eriala omandamisest on möödas vähemalt 5 aastat;

• sinu kõrghariduse omandamisest on möödas vähemalt 10 aastat.

3. Tasu korduvõppimisel rakendub, kui:

• sinu viimasest kutseõppe eriala omandamisest on möödas vähem kui 5 aastat;

• sinu kõrghariduse omandamisest on möödas vähem kui 10 aastat.

4. Mitmekülgsed erialavalikud paindlikus õppevormis. 5. taseme õpe toimub sessioon ­ või õhtu õppes, mis võimaldab õpinguid mugavalt kombineerida töö ­ ja pereeluga.

5. Lõpetajate kõrge tööhõive ja keskmisest kõrgem palk. Meie lõpetajate kõrget konkurentsivõimet toetab eelkõige majanduskooli väga praktiline õpe, mida koolis veab oma valdkonna tipptegijatest koosnev õpetajaskond ja ettevõttepraktika raames kogenud praktikajuhendajad. Erialasid arendatakse pidevalt ja viiakse vastavusse päris töömaailma vajadustega.

6.

Kümnel erialal lõppevad õpingud kutseeksamiga, mille

sooritamisel saad kutsetunnistuse. Kvaliteedispetsialisti, kinnisvaramaakleri, personalispetsialisti, nooremprojektijuhi, väikeettevõtja, ärikorralduse spetsialisti, raamatupidaja, sekretäri, õigusassistendi ning ostu ­ ja hankespetsialisti erialadel lõpetad kooli 5. taseme kutseeksamiga. Kutseeksami kulud katab kool.

7.

Majanduskoolil on väga ulatuslik koostöövõrgustik , mis koosneb nii kutseliitudest, tööandjatest, praktikaettevõtetest kui ka teistest kutse ­ ja kõrgkoolidest. Tänu suurele koostöövõrgustikule toimub pidev erialade arendus ja vastavusse viimine päriseluliste töömaailma vajadustega. Ehk õpetame seda, mida päris töömaailmas vaja on.

8.

Majanduskooli õppijatel on võimalik läbida Erasmus+ programmi raames erialane praktika osaliselt teistes Euroopa riikides. See pakub võimalusi täiendada oma erialast pädevust, kinnistada juba omandatud teadmisi ja oskusi rahvus ­

vahelises töökeskkonnas. Lisaks erialasele praktikale on õpirändes osalemine suurepärane viis võõrkeelte praktiseerimiseks, oma silmaringi laiendamiseks, teiste maade (töö)kultuuriga tutvumiseks ning uute tutvuste leidmiseks.

Kui sinu edasiõppimise eesmärgid seonduvad enesearengu või koguni karjääripöördega, siis ootame sind õppima Tallinna Majanduskooli. Muutused algavad valikutest ja eesmärkide saavutamiseks on tark asuda nutikaid ning hästi kaalutletud valikuid tegema juba täna!

Vastuvõtt kutsehariduse 5. taseme erialadele toimub infosüsteemi SAIS kaudu ajavahemikul 19.05.–20.07.2025 aadressil www.sais.ee.

Kui soovid olla oma valdkonna asendamatu spetsialist, tule kindlasti õppima Tallinna Majanduskooli!

Tallinna Majanduskool –trennisaal sinu ajule!

Tallinna Polütehnikum –traditsioonidega tulevikku

Tere, minu nimi on Norbert, olen 18-aastane, õpin

Tallinna Polütehnikumis IT-d. Oma nime olen saanud USA matemaatikult ja küberneetika rajajalt Norbert Wienerilt. Kõik teavad, et matemaatika on inseneeria ja IT erialadel teadmiste aluseks.

Mind püüti peale üheksandat klassi gümnaasiumisse suunata, kuid tean, et tegin õige valiku, tulles „polüsse“. Ma õpin eriala, mis mulle meeldib, mul on väga ägedad klassikaaslased ning võimalus osaleda mitmesugustes koolivälistes tegevustes. Meil on õpilasesindus, huviringid, Erasmus+ õpiränded, võimalused osaleda erinevatel põnevatel häkatonidel. Lisaks lahedad õpetajad ja rühmajuhatajad, kes meile maailmast võimalikul laia pilti pakuvad – erialastest võimalustest kuni kultuurini.

Kui Sa plaanid tulla meie kooli õppima, siis ootavad Sind ees uued erialad, õppeaeg neli aastat, keskhariduse saad ka. Info ­ ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal õppides saad otsustada, kumb suund rohkem huvi pakub, IT spetsialist või tarkvaraarendaja. Valiku teeb keeruliseks side­ ja võrgutehnoloogia eriala, mis on juba lugedes põnev: andmeside, riigikaitseline side ning sideja ringhäälinguvõrgud ehk siis raadio ja telepilt, said ju aru küll. Kõik see, millest iga päev meedias räägitakse ja milleta sotsiaal(meedia) Sinuni ei jõuaks. Pole andmesidet, pole telefoniga eriti midagi teha.

Nüüd oled Sa ilmselt juba jõudnud mõelda: „Hei, mis sul viga on? Keegi ei räägi enam nii.“ Mina räägin, sest just niimoodi oskan end eelmistele põlvkondadele arusaadavaks teha, Sinuga arvutis mängides räägiksin ma teistsugust keelt. Meie õpingutes on sotsiaalsed oskused ja korralik eesti keel sama olulised kui di­

gioskused, need on Sinu tuleviku eduloo rajamise aluseks.

Tegelikult on meie kool kultuuriga rohkem seotud kui arvata oskaks. Visuaalmeedia tehnoloogia on samuti uus eriala, õppeaeg neli aastat, kus õpitakse mitmete trükiliikide, foto ­ ja videograafia tehnilist poolt. Nii nagu IT ja inseneeria erialad vajavad laiapõhjaliste teadmistega spetsialiste, ootavad põhjalike tehniliste oskustega töötajaid ka meediamajad, trükikojad ning isegi kultuurikeskused. Muuseas, need, kellel keskharidus käes, saavad õppida ka fotograafiks või lavavalgustehnikuks

Meie kooli kõige pikema traditsiooniga on energeetika erialad. Elektrita on elu päris keeruline, seda ikka tead? Minu vanaisa, kes on ka polütehnikumi vilistlane, ütleb nalja tehes, et head elektrikku tuleb tikutulega otsida. Sul on võimalus õppida just selliseks vajalikuks spetsialistiks, kellest ta räägib – olgu selleks siis sisetööde elektrik või automaatik. Jätkuõppes saab õppida ka võrguelektrikuks. Kas oled kuulnud, et Eesti elektroonikatööstus toodab seadmeid, mis on tuntud ka mujal maailmas? Elektroonikaseadmete tehnikuks õppides saad olla pidevalt sammu teistest ees, just nii see tulevikuerialadel käib. Kuigi nende erialade õppeaeg on 3 aastat, siis ära lase end sellest segada, hea eriala, kutsekeskharidus ning võimalus soovi korral kõrgkoolis edasi õppida on käega katsutavas kauguses. Tuleb lihtsalt hästi õppida. Meie usume õppimisse!

Illustratsioonid: Kaisa Tamme

Kutseharidus pole enam ammu „plaan B“

See on nutikas valik neile, kes tahavad kiiresti tööellu astuda, õppida praktiliselt ja olla valmis muutuvaks tööturuks.

Tartu Rakenduslik Kolledž ehk VOCO on hea näide sellest, kuidas kutseharidus on ajaga kaasas käinud ja isegi sammu ees, olles praeguseks Gümnaasiumiharidus 2.0. 2025. aasta toob endaga kaasa mitmeid olulisi muudatusi nii kutseharidussüsteemis tervikuna kui ka VOCO ­ s – muudetud õppekavad, paindlikumad õpivõimalused ning suurem fookus kaasaegsele õpikogemusele.

Fookuses õppija –reform, mis muudab kutsehariduse veelgi tugevamaks

Kutseharidusreformi keskmes on lihtne, aga võimas idee: õppija vajab rohkem aega erialaste oskuste omandamiseks ja võimalust oma arengut ise kujundada. Uuenenud õppekavad VOCO ­s tähendavad rohkem praktikat, selgemat õppeteed ning paindlikumaid võimalusi näiteks töötamise ja õppimise ühendamiseks.

„Meie jaoks on oluline, et iga õppija tunneks end VOCO­s väärtustatuna ja näeks selget seost õpitu ning päriselu vahel. Praegused noored ootavad rohkem kui lihtsalt teadmisi – nad tahavad mõista, miks ja kuidas see, mida nad õpivad, neid elus edasi viib,“ ütleb VOCO direktor Raini Jõks.

Uued ajad, uued erialad, uued võimalused

2025. aastal saab VOCO ­s õppida mitmel uuel ja ajakohastatud õppekaval, mille fookus on tulevikku vaatavatel oskustel. Näiteks arenevad valdkonnad, nagu digidisain, jätkusuutlik ehitus või nutikas tootmine, pakuvad õppijatele praktilist kogemust reaalsetes tööolukordades.

VOCO teeb tihedat koostööd ettevõtetega, et tagada õppe vastavus tööturu ootustele. Olgu tegemist IT, kokanduse, mehaanika või IT­ga – igas valdkonnas on oluline, et lõpetajal oleksid päriselt kasutatavad oskused.

Kes võib kandideerida ja kuidas?

Vastuvõtt VOCO ­ sse on juba alanud ja toimub mugavalt SAIS.ee kaudu. Kandideerida saavad nii põhi ­ kui ka kesk hariduse lõpetanud, samuti täiskasvanud, kes soovivad karjääri muuta või uusi oskusi omandada. VOCO erialade valik on lai: alates traditsioonilisematest kutseerialadest, nagu ehitus ja kokandus, kuni kaasaegsete suundadeni, nagu IT, inseneeria ja tekstiil.

VOCO – rohkem kui kool

VOCO on koht, kus praktiline oskus loob tulevikutegijaid. Õpilased valmistavad toite, ehitavad, loovad, parandavad, programmeerivad ja nõustavad – sageli juba enne kooli lõpetamist. Tänapäevane õpikeskkond, professionaalsed õpetajad ning ettevõtlus­ ja rahvusvahelised projektid annavad õppijale kindluse, et nad on pärast kooli valmis tegutsema. Tahad ka osata? Astu VOCO­sse! voco.ee/vastuvott

Oskan. Mida iganes…

Kus ma nii osavaks sain? VOCOs.

Tallinna Tööstushariduskeskus –teekond inseneeria ja tehnoloogia tulevikku

Käisin kunagi Jaapanis Nissani autotehases. Kõik töötasid keskendunult ja professionaalselt, aga üks asi püüdis mu pilku: mänguautomaadid, mis olid paigutatud otse tootmisliinide vahele. Tekkis küsimus, milleks on kõrgtehnoloogilises tehases lastele mõeldud mänguautomaadid? Giid seletas, et sinna tuuakse lasteaialapsed, et nad saaksid aimu, kui põnev ja äge koht see tehas on. Isegi kui nad ei mõistnud kõike, jäi neile meelde, et tahaksid suurena siin töötada. Millal me Eestis sellisele tasandile jõuame?

Meie lapsed puutuvad tehnoloogiaga kokku juba üsna varakult. Pisikesed ehitavad Lego klotsidest roboteid ja esimeses klassis osaletakse robootikaringides. See on neile huvitav ja põnev, midagi, mis sütitab uudishimu. Aga kui nad jõuavad gümnaasiumiikka, tundub see leek kustuvat. Inseneeria ja tehnoloogia õppimine asendub valikutega, mis tunduvad pehmemad – humanitaar­ ja majandusteadused. Mis läks valesti? Kas tehnoloogia muutub igavaks või tundub see lihtsalt liiga keeruline? Või on asi hoopis selles, et noored ei näe tehnoloogias enam sama põnevust ega väljakutset kui lapsena?

Tallinna Tööstushariduskeskuse vastus väljakutsele: juhtpositsioon kutsehariduse reformis ja uued õppekavad

Tallinna Tööstushariduskeskus on võtnud endale eesmärgiks hoida noorte varajane huvi tehnoloogia vastu elus ja muuta see tugevaks, kestvaks kireks. Me ei piirdu lihtsalt tavapärase õpetamisega – me juhime kutsehariduse reformi ja arendame uusi, innovatiivseid õppe kavu, mis vastavad tänapäeva ja tulevikutööstuse nõudmistele.

Meie kool on võtnud juhtrolli kutsehariduse reformimisel, pakkudes kahte

täiesti uut ja tulevikku suunatud õppekava: „Tööstuse digitehnoloogia“ ja „Autonoomsete sõidukite tehnoloogia“. Need õppekavad ei ole lihtsalt kursused – need on aknad maailma, kus digitehnoloogia ja autonoomsed süsteemid mängivad võtmerolli. Meie eesmärk on valmistada õpilasi ette mitte ainult praeguseks tööturuks, vaid ka tulevikuväljakutseteks, kus tehnoloogia areneb kiiremini kui kunagi varem.

Tööstuse digitehnoloogia

See õppekava on loodud vastama Tööstus 4.0 ja 5.0 nõudmistele, kus tootmisprotsessid muutuvad järjest nutikamaks

ja automatiseeritumaks. Siin saavad noored teadmised ja oskused, mis on vajalikud keeruliste digitehnoloogiate haldamiseks ning arendamiseks. See on valdkond, kus tehnoloogia ja tööstus kohtuvad, luues uusi võimalusi ning viies innovatsiooni edasi.

Autonoomsete sõidukite tehnoloogia

Autonoomsed sõidukid ei ole enam ulme, vaid reaalsus, mis hakkab peagi meie igapäevaelu kujundama. Selle õppekava kaudu saavad õpilased sügavama arusaama sellest, kuidas arendada ja rakendada tehnoloogiaid, mis võimaldavad sõidukitel iseseisvalt liikuda. See on teekond, mis viib meid tulevikutranspordisüsteemide südamesse.

Meie õppekavad ei ole loodud ainult klassiruumis õppimiseks – need on praktilised ja suunatud reaalse maailma väljakutsetele. Meie õpilased saavad siit kaasa oskused, mis teevad neist tulevikutööstuse juhid ja uuendajad.

Innovatsioon

IKT-moodulite kaudu

Tallinna Tööstushariduskeskuses ei piirdu innovatsioon ainult uute õppekavadega. Oleme loonud ka spetsiaalsed infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) moodulid, mis toetavad meie õppekavu ja annavad õpilastele praktilised teadmised, mis on vajalikud kaasaegses tööstuses hakkama saamiseks. Need moodulid, mis on koondatud platvormile ikt.tthk.ee, pakuvad interaktiivset ja praktilist õppimist, hoides õpilasi pidevalt kaasatu ning motiveerituna.

Tööstuslikud infovõrgud Moodul, mis õpetab õpilasi kavandama ja haldama tööstuslikke infovõrke, tagades sujuva ning turvalise andmevahetuse tootmisseadmete vahel.

Tööstuse IT­turvalisus

Siin omandavad noored oskused kaitsta tööstuslikke IT­süsteeme küberohtude eest, mis on tänapäeva tööstuses hädavajalik.

Külmatehnika andmeside ja IT­turvalisus

See moodul keskendub külmatehnika süsteemide turvalisuse ja töökindluse tagamisele turvalise andmeside ja ITlahenduste kaudu.

Teekond tulevikku koos

Inseneriakadeemiaga

Tallinna Tööstushariduskeskus ei seisa üksinda. Me oleme osa suuremast eesmärgist – Eesti inseneeria tuleviku kujundamisest läbi koostöö ja ühisalgatuste. Meie liitumine Eesti Inseneriakadeemia algatusega on samm edasi suunas, kus riik, õppeasutused, ettevõtted ja erialaliidud töötavad käsikäes, et kasvatada tulevasi insenere ning tõsta insenerihariduse kvaliteeti üle kogu riigi.

Inseneriakadeemia projekt on eriline selle poolest, et see ei piirdu ainult teooriaga. See on praktiline ja tulevikku vaatav, pannes aluse haridussüsteemile, mis mitte ainult ei anna teadmisi, vaid ka inspireerib. Meie ühine eesmärk on pakkuda noortele võimalusi, mis juhivad neid valima karjääri inseneeria ja tehnoloogia valdkonnas – valdkonnas, mis kujundab meie homset päeva.

Koos loome hariduse, mis vastab kaasaegse tööstuse ja ühiskonna vajadustele. Inseneriakadeemia raames tehtav koostöö annab meile võimaluse arendada õppekavu, mis on täpselt kohandatud tööstuse tegelike nõudmistega, et pakkuda õppuritele praktilisi kogemusi, mis valmistavad neid ette reaalseks tööeluks. Meie missioon on kindel: kasvatada järgmise põlvkonna insenere, kes on valmis võtma vastutust ja juhtima innovatsiooni nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Haridus, mis inspireerib ja loob tulevikku

Tallinna Tööstushariduskeskus ei ole lihtsalt haridusasutus – me oleme teejuht tulevikku, kus tehnoloogia ja inseneeria mängivad keskset rolli. Meie

eesmärk on mitte ainult hoida noorte huvi tehnoloogia vastu elus, vaid ka süvendada seda ja suunata seda püsivaks kireks. Meie õppekavad on loodud selleks, et anda õpilastele kõik vajalikud oskused ja teadmised, mis aitavad neil leida oma kohta üha keerulisemaks ja tehnoloogilisemaks muutuvas maailmas.

Innovatsioon on meie DNA­s. Meie uuenduslikud IKT­ moodulid ei ole lihtsalt täiendavad kursused – need on strateegilised vahendid, mis aitavad õpilastel mõista ja juhtida tehnoloogilisi lahendusi, mis kujundavad tulevikutööstust. Lisaks sellele annab meie aktiivne roll kutsehariduse reformis kindluse, et meie lõpetajad on valmis astuma töömaailma enesekindlalt ja teadmiste pagasiga, mis annab neile konkurentsieelise.

Kuid me ei peatu siin. Meie koostöö Eesti Inseneriakadeemiaga avab uued uksed, võimaldades meil veelgi enam panustada insenerihariduse arendamisse ja selle populaarsuse tõstmisse. Me usume, et inseneeria ja tehnoloogia ei ole mitte ainult elukutsed, vaid ka võimalused mõjutada maailma ja lahendada globaalseid probleeme.

Kutsume sind liituma Tallinna Tööstushariduskeskusega ja avastama, kuhu võib viia kirg tehnoloogia ja inseneeria vastu. Siin omandad sa oskused ja teadmised, mis avavad uksi, mida sa ei teadnud olevat. Sa saad osa haridusest, mis inspireerib sind unistama suurelt ja saavutama enamat. Tule ja loome koos tulevikku – tulevikku, kus tehnoloogia ja inseneeria on võtmed, mis avavad maailma võimalused.

TALLINNA

Järvamaa Kutsehariduskeskus –uued võimalused Eestimaa südamest!

Eesti keskel on koht, kus saad õppida peaaegu kõike, alates elektri-, logistika- ja laotööst, ehitustehnoloogiatest, IT-st ja toitlustusest sotsiaaltöö, põllumajanduse ning biotööstuseni. Miski pole võimatu –Järvamaa Kutsehariduskeskuses leiab igaüks endale midagi uut ja harivat.

Kas mõtled, mida pärast põhikooli edasi teha? Järvamaa Kutsehariduskeskus pakub võimalust saada korraga nii kutse ­ kui ka keskharidus. Või kui tahad keskenduda ainult erialale, olgu selleks siis midagi traditsioonilist või täiesti uudset, on kõik võimalused avatud. Kui oled aga täiskasvanu ja soovid üldharidust jätkata, on ka see võimalik.

Põhikoolilõpetajatele on loodud uued nelja ­ aastased õppekavad. Ikka selleks, et noor ei peaks liigselt mõtlema, et ta saaks end põhjalikult üldainetes täiendada ega peaks kiirustama valikutega, kui endas kindel pole. Vald­

kondlikud uued õppekavad on ehitustehnoloogiad, bio ­ ja keemiatööstuse tehnoloogiad ning logistika ja laokorraldus.

Meil on kaks lahedat asukohta: Paide, kus ajalugu kohtub tänapäevaga, ja Särevere, mis on justkui rohelise elu keskus. Üle 1300 õpilase ja lisaks veel 1500 inimest, kes käivad täiendkoolitustel, teevad sellest kireva ning elava kogukonna. Siin õpetavad oma ala tegijad, kes jagavad kogemusi elust enesest, et saaksid ise hästi hakkama.

Mis teeb Järvamaa Kutsehariduskeskuse eriliseks? Võimalus õppida just

nii, nagu sulle meeldib – kas igapäevaselt koolis, sessioonõppes või töökohapõhiselt. Lisaks on sul võimalus õppida koos tippjalgpalluritega, sest kool on käima lükanud Jalgpalliakadeemia koostöös Paide Linnameeskonnaga. Nii saad ühendada oma lemmikspordiala koolitööga.

Järvamaa Kutsehariduskeskus ei ole lihtsalt kool – see on koht, kus saad end proovile panna, avastada oma kirgi, arendada oskusi ja ammutada uusi teadmisi. Tee, mida armastad, ja loo endale parem tulevik!

Fotod: Järvamaa Kutsehariduskeskus

Tallinna Ehituskool –see pole lihtsalt kutsekool, vaid tugev algus karjäärile, mis ehitab tulevikku

Tallinna Ehituskool on väärt meistrite kasvulava ja alates 2024. aastast ka Inseneriakadeemia ehitusvaldkonna juhtkool. See tähendab, et just siit saab alguse tee nii hästi teenivaks oskustööliseks kui ka ehitusinseneriks – tugeva praktilise baasi ja kvaliteetse erialahariduse kaudu. Ehituskoolist saad tugeva vundamendi.

Koolis omandatakse praktilised oskused, mida on vaja reaalses tööelus. Õpilased saavad õppida kaasaegsetes töötingimustes, kasutades professionaalset varustust ja tehes koostööd kogenud õpetajatega, kes on oma ala spetsialistid. Tallinna Ehituskool on rohkem kui lihtsalt kutseõppeasutus – siin õpid käed külge pannes, kuidas ehitada, juhtida ja mõista ehitusprotsesse. Olgu sinu eesmärgiks kohe tööle asumine või õpingute jätkamine kõrgkoolis, ehituskoolist saadud oskustega võid julgelt väita, et sa oled väärt meister, kes teab, kuidas ehitada.

Koolis saab õppida üheksal erialal puidu ­ , ehitus­ ja elektrivaldkonnas : ehitustehnoloogia, kivi­ ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus), ehitusviimistlus, puitkonstruktsioonide ehitus (ehituspuusepp), sisetööde elektrik, keskkonnatehnika lukksepp, tisler, mööblirestauraator, pehme mööbli valmistaja ja jätkuõppena restauraator­viimistleja ning elektrik. Kõigil erialadel on

tugev praktiline suunitlus ja kaasaegne õppekeskkond.

Asudes õppima pärast põhikooli, on võimalik lisaks erialale omandada ka keskharidus. Omades juba keskharidust, saab meie koolis õppida ameti ja sel juhul moodustab õppetööst suurema osa praktiline väljaõpe, mis toimub nii kooli töökojas kui ka ettevõtetes.

Tänu praktilistele oskustele ja keskharidusele on võimalik pärast kooli:

• asuda kohe tööle (paljud leiavad praktikakohast ka töökoha);

• õppida edasi kõrgkoolis (nt Tallinna Tehnikakõrgkoolis või TalTechis ehitusinseneriks).

Inseneriks õppimine nõuab nii teoreetilist kui ka praktilist arusaama ehitusest ja just sellepärast on Tallinna Ehituskool hea alguspunkt. Paljud ehituskooli lõpetajad on öelnud, et kutsekooli kogemus on andnud neile selge

eelise – nad suudavad teooriat ja praktikat paremini ühendada.

Ehituskool toetab õppijaid erinevate toetusmeetmetega: koolilõuna, transpordi­ ja õppetoetused ning õpilaskodu. Koolis õppides saad osaleda ka rahvusvahelistes praktikaprogrammides (nt Erasmus+) – see annab väärtusliku kogemuse töötamisest välismaal ja suurendab konkurentsivõimet tulevikus.

Tipptasemel meistrid, tipptasemel tulevik

Ehituskooli lõpetajal on juba käegakatsutav oskus ja reaalne amet , mis loob eeldused iseseisvuseks, enesekindluseks ning edukaks karjääriks. Kui su unistus on saada ehitusinseneriks, on Tallinna Ehituskool ideaalne koht selle teekonna alustamiseks.

Tule ja loo tulevikku Tallinna Ehituskoolis – seal, kus inseneri unistused alguse saavad!

Iseseisva elu TÖÖLEHT

Gümnaasiumi lõpp on suur samm uude ellu. Peagi seisad silmitsi valikutega, mis puudutavad sinu tulevikku: kuhu edasi õppima minna, kus elada, kuidas majandada igapäevaeluga ning jah, kuidas rahaga targalt ümber käia.

Iseseisev elu tähendab vabadust, aga ka vastutust. Just nüüd on õige aeg hakata seadma tugevaid aluseid oma rahalisele kindlustundele. Ükski hea harjumus ei teki üleöö, aga täna tehtud nutikad otsused aitavad sul tulevikus unistusi täita.

Robin Mihkelson, üliõpilane ja LHV Noortepanga juht, julgustab: „Iseenda tuleviku ehitamine algab teadlikest valikutest juba täna. Jah, isegi siis, kui tundub, et rahaga on hetkel kitsas.“

Robin jagab viit soovitust, millega võiksid end finantskindlamalt tunda.

1. Noortekaart ja virtuaalne ISIC on noorele tudengile ideaalne kombo

Kui oled noorem kui 26, saad tellida tasuta LHV Noortekaardi. Noortekaardiga kaasneb ostukindlustus, soodustused näiteks R­Kioskis, Boltis ja Bolt Foodis. Kaardil puuduvad teenustasud nii Eestis, välismaal kui ka veebis. LHV konto võid avada ja kaardi tellida LHV mobiiliäpis. Kui jõuad ülikooli nimekirja, saad LHV äpist tellida ka virtuaalse ISIC­üliõpilaspileti – see ei kao ära ja toob kaasa tuhandeid soodustusi nii kodus kui ka välismaal.

2. Kogumine – isegi väikeste summadega

Kogumiskonto on nagu digitaalne hoiupõrsas, mis maksab sulle 2% intressi ja aitab samm­sammult eesmärkideni jõuda. Mikrokogumise abil saad koguda iga kaardi maksega – näiteks kui ost maksab 2,70 eurot, siis 30 senti liigub au ­

4. Astu samme oma esimese kodu suunas

„Iseenda tuleviku ehitamine algab teadlikest valikutest juba täna. Jah, isegi siis, kui tundub, et rahaga on hetkel kitsas.“

Oma kodust unistame ilmselt kõik. Selleks et see võimalik oleks, tasub sissemakseks koguma hakata juba täna. Ela vanematekodus nii kaua, kui saad. Sel viisil on sul võimalik panna kõrvale kogu raha, mis muidu läheks elamispinna eest tasumiseks. Kui ülikooliajaks on sul vaja kodust välja kolida, eelista ühiselamut või koos sõpradega üürikodu rentimist.

tomaatselt Kogumiskontole. Kusjuures 18–25­aastased noored koguvad mikrokogumise abil iga kuu keskmiselt 51 eurot.

3. Investeerimine –alusta kasvõi 1 euroga

Kasvukonto kaudu saad investeerida alates 1 eurost. Fondid või üksikaktsiad –vali ise. Kasvukonto eelis on see, et ise sa ostutehinguid tegema ei pea – kannad raha kontole ja ostud tehakse sinu eest. Kuni 26­aastaseni puudub haldustasu ja iga kaardimaksega võid kasvatada oma investeerimisportfelli.

5. Pension – mõtle ka kaugemale tulevikule

Kui juba töötad, vaata kord aastas Pensionikeskusest oma pensionivarade seisu. Mõistlik on kasutada ära kõik maksusoodustused, mida pakuvad nii II kui III sammas. Kui soovid panna oma raha tuleviku jaoks teenima, on selleks üks kasulikumaid võimalusi III sammas.

Vaata, mida LHV noortele pakub: lhv.ee/noor

Foto: LHV

Kool annab tiivad, lendama õpetab elu

Iseseisva eluks küpsus ei tähenda, et kõik peab olema juba selge. See tähendab, et oled valmis õppima, kohanema ja küsima abi. Oskus viimast teha on suur asi.

Nüüd see siis algab – iseseisvus, vastutus, vabadus ja võimalus ise oma elu kujundada. Koolis oled ladunud tugeva vundamendi: teadmised, analüüsivõime, õpioskused ja sotsiaalsed suhted. Aga edasised aastad lisavad päris uue mõõtme – praktika –, kus iga eksimus on kogemus ja iga avastus viib sammu edasi. Rääkides nüüd sellest, mida koolis ei õpetata, ei ole eesmärk kritiseerida. Rohkem kui vähe on asju, mida ei saagi klassiruumis lõpuni õpetada.

Toimetas: Sven Sula / Foto: Shuttertock

Elus pole tunniplaane

Koolielu on struktureeritud – kõik käib kindlal ajal, tööde ja eksamite graafik on teada, toetavad õpetajad ja klassikaaslased on iga päev su kõrval. Elu pärast kooli muudab seda rütmi. Äkitselt pead ise otsustama, millal ärgata, mida süüa, kuidas kulutada raha, kuidas oma päevi sisustada. See ei tähenda, et sa seda juba praegu ei oskaks. Hakkad juurde õppima uusi oskusi, mida varem polnud vaja rakendada.

Selle asemel et tunda hirmu selle ees, mida sa veel ei tea, tasub endale meelde tuletada, et ega iga asja peagi teadma. Kõik täiskasvanud – isegi need, kes paistavad enesekindlad – on selle õppimise tee läbi käinud. Paljud õpivad praegugi.

Enesejuhtimine on uus õppekava, mida juhid ise Kui pole enam kindlaid koolitunde ja keegi ei kontrolli, kas ülesanded said tehtud, astud iseenda juhendaja rol ­

li. Enesejuhtimine on võime oma aega, energiat ja tähelepanu suunata nii, et sa jõuaksid oma eesmärkideni. See on oskus, mis tuleb samm ­sammult, mitte üleöö.

Planeerimine, distsipliin, tasakaalu hoidmine töö ­ ja puhkeaja vahel saavad osaks elust. Ja hea uudis on see, et koolis õpitud oskused – keskendumine, tähtajast kinnipidamine, järjekindlus – loovad suurepärase aluse. Nüüd on lihtsalt aeg neid uues kontekstis rakendada.

Suhtlemisoskus avab uksi

Üks kõige väärtuslikumaid tööriistu, mis aitab elus hakkama saada, on suhtlemisoskus. Kooliaastate täitmine arutelude, esitluste ja grupitöödega pole olnud juhuslik. Oskus väljendada oma mõtteid, kuulata teisi ja lahendada arusaamatusi rahumeelselt saavad kullakaalu, kui astud töömaailma, suhtled ametnikega või lood uusi sõprussuhteid.

Kui tundub, et kõik täiskasvanud oskavad kindlalt rääkida ja suhelda, siis tea, et enamik on õppinud seda kogemuste kaudu – sageli läbi valu, vaeva ja arusaamatuste. Kohmetult startida pole häbiasi, kui vaid stardid.

Finantstarkus kulub marjaks

Raha ei tee õnnelikuks, aga aitab palju kergemini liikuda. Kooliajal ei pruugi isiklik eelarve veel väga päevakajaline olla. Kui tuleb aeg ise maksta üüri, toidu ja transpordi eest, saab selgeks, kui suur osa elust käib numbrite ja valikute järgi.

Säästmine, kulude jälgimine, ootamatute kulude planeerimine – kõik need on oskused, mida saab õppida. Ja

Pikad tšekid vajavad paremat planeerimist.

mis kõige parem: pole vaja olla matemaatikageenius. On vaja ausalt vaadata, palju sul on, palju kulub ja mida saad teha, et lõpus jääks ka midagi alles. Eestis on olemas mitmed platvormid ja tööriistad, mis aitavad noortel rahatarkust arendada – näiteks Finantsinspektsiooni portaal minuraha.ee, kus on eelarve planeerimise mallid ja nõuanded igaks elujuhtumiks.

Elu ilma tunniplaanita tähendab uut vabadust ise plaane teha, aga ka vastutada.

Katsu olla vaimult tugev Vaimne vastupidavus on oskus, mida sageli ei peetagi oskuseks, aga mis on ellujäämiseks vältimatu. Kui kolid kodust välja ja sõbrad on kaugel, kui tunned, et oled eksinud, või kui kõike tundub liiga palju – on vaja osata jääda enda kõrvale. Mitte sundida end alati tugevaks, vaid lubada olla inimene. Eestis on viimastel aastatel palju räägitud vaimsest tervisest ja see on hea. Abi küsimine ei ole nõrkus. Üha rohkem noori pöördub nõustajate, tugiteenuste või kasvõi sõbra poole, kui vajavad tuge. See on eluterve – ja seda võikski pidada üheks suuremaks eluküpsuse tunnuseks: mitte see, et suudad kõigega üksi hakkama saada, vaid et tead, kust ja millal abi otsida.

Kuidas leida oma tee?

Või mitu teed

Pärast keskkooli on üks enim küsitud küsimusi: mida ma nüüd teen? Mõni teab seda juba aastaid, teine otsib veel mitu aastat. Ja see on täiesti normaalne. Elu ei ole sirge tee ega ka sõbralik võistlus, kus kõik peavad finišisse jõudma samal ajal.

Tähtis on otsida, katsetada, küsida, vaadata ringi. Kool on õpetanud sind õppima – ja see ongi kõige väärtuslikum oskus. See tähendab, et iga uus valdkond, iga uus töö või hobi võib saada sinu tee osaks. Pole olemas „ainuõiget“ rada, on sinu rada. Ja see ei pea olema valmis kohe pärast lõpetamist.

Kui mõelda elule kui jätkuvale õppimisele, kaob hirm eksimuste ees. Koolis said hindeid, aga elus saad kogemusi. Ja kogemused õpetavad tihti rohkem kui ükski eksam. Iga vale töökoht, iga kolitud korter, iga keeruline vestlus õpetab midagi, mis jääb sinuga kauemaks kui ajaloofaktid või keemiavalemid.

Koht, kus tee elab!

Eesti Maanteemuuseum asub ajaloolisel Postiteel Põlvamaal. Muuseumi eesmärk on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada Eesti teepärandit, tee-ehituse ning liiklemise ajalugu. Siin põimuvad tehnika, inimeste lood ja ühiskondlik areng, pakkudes mitmekesiseid haridusprogramme nii lastele ja noortele kui ka täiskasvanutele.

Toimetas: Kersti Roslender

Eesti Maanteemuuseum –õpetajatele ja õpilastele praktilise liikluskasvatuse keskus

Eesti Maanteemuuseumi liiklusprogrammid pakuvad noortele praktilist ja sisulist kogemust, mis aitab kujundada ohutut ning vastutustundlikku liiklejat. Programmid seovad omavahel tehnika, käitumise ja tagajärje – just nii, nagu päriselus.

Pöörlev auto –hetk, mis jääb meelde

Pöörleva auto simulaator on Maanteemuuseumi liikluskasvatuse keskne osa. See praktiline kogemus aitab noortel mõista turvavööde ja ohutu sõidukäitumise olulisust, muutes teoreetilised teadmised käegakatsutavaks

reaalsuseks. Auto, mis keerleb ümber oma telje, annab füüsilise taju sellest, kuidas keha käitub kokkupõrkes. Programm sobib üldhariduskoolide teisele ja kolmandale kooliastmele ning gümnaasiumi õpilastele. Lisaks räägitakse noortega ohutust liiklemisest, riski käitumise taga järgedest ja teadlikest valikutest liikluses.

Õuesõpe ja praktilised töötoad Lisaks simulaatorile pakub Maanteemuuseum mitmesuguseid õuesõppeprogramme ja töötube, kus õpilased saavad õppida liiklusohutust, tee ­ ehituse ajalugu ja tänapäevaseid liikluskorralduse põhimõtteid. Teemad on seotud nii ühiskonnaõpetuse, tehnoloogia, ajaloo kui ka loodusainetega.

Kutsu Maanteemuuseum kooli Pöörleva auto programm ei toimu vaid muuseumis – see tuleb ka teie kooli. Eesti Maanteemuuseumi haridustiim sõidab üle Eesti, et viia liiklusõpe otse õpilasteni. Simulaatorit saadab põhjalik ohutust käsitlev programm, mida viivad läbi kogenud juhendajad.

Lisainfo ja tellimine: www.maanteemuuseum.ee maanteemuuseum@transpordiamet.ee Tel (+372) 5899 8064 Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa

Foto: Kaarel Tigas

Foto: Reigo Teervalt

Foto: Ülle Jukk

Millal pöörduda karjäärinõustaja poole?

Iga inimese elus tuleb ette aegu, kui tuleb õppida midagi uut, seada uusi eesmärke või teha oma tööelus täielik kannapööre.

Sellistel hetkedel tasub pöörduda karjäärinõustaja poole, kes aitab teha õigeid otsuseid ja valikuid.

Toimetas: Kairi Prints / Foto: Shuttertock

Karjäärinõustaja toetab inimest enda tundmaõppimisel, oma oskuste, huvide, isiksuseomaduste ja võimete analüüsimisel. See aitab sul teha teadlikumaid ja sobivamaid hariduse ning tööalaste valikutega seotud otsuseid ja näha täiendavaid võimalusi muutuste olukorras.

Karjäärinõustaja toel saad seada eesmärke ja läbimõeldult nende poole liikuma asuda.

Karjäärinõustajad töötavad igas Eesti Töötukassa maakondlikus osakonnas. Karjäärinõustamisel võivad osaleda kõik soovijad ja teenus on kõikidele tasuta.

Kuidas karjäärinõustamine toimub?

Karjäärinõustamine toimub individuaalse vestluse või grupinõustamisena. Individuaalne vestlus toimub sinu ja karjäärinõustaja vahel. Üldjuhul kestab nõustamine 45 minutit ja võib toimuda töötukassas kohapeal, veebis või telefoni teel. Soovitud tulemuseni jõudmine võib vajada mitut kohtumist, korduvkohtumiste osas saad kokku leppida karjäärinõustajaga.

Grupinõustamisel osaleb tavaliselt 8–16 inimest. Üldjuhul kestab grupinõustamine 1,5–3 tundi. Grupis suheldes saad õppida teiste kogemustest ja jagada enda omi, arendada koostöö­ ja eneseväljendusoskusi ning leida tuge grupikaaslastelt.

Karjäärinõustaja võib enda töös lisaks vestlemisele kasutada erinevaid töövahendeid, näiteks töölehti, nõustamiskaarte, pildipõhiseid materjale, küsimustikke ja tõenduspõhiseid huvide, isiksuse ­ ja võimete teste. Lisaks võib karjäärinõustaja sinuga kokku leppida, et teeksid kahe kohtumise vahelisel ajal

iseseisevalt mõnda tegevust (nt täidaksid testi või küsimustiku, uuriksid mõnda infomaterjali või veebilehte vms). Need vahendid ja tegevused on toeks erinevate lahendusvõimaluste analüüsimiseks, läbiarutamiseks ja edasiste plaanide tegemiseks.

Pöörduge karjäärinõustaja poole, kui soovite:

‣ arutada töötamise võimalusi tööelu alustamiseks või uue töökoha leidmiseks;

‣ leida uusi võimalusi, kui mingil põhjusel ei saa vanal ametikohal enam töötada;

‣ tundma õppida iseennast, oma oskusi ja teadmisi, et töömaailmas toimuvate muudatustega kaasas käia;

‣ läbi mõelda, kuidas muutustega kohaneda;

‣ kaaluda võimalusi õppima asumiseks ja õpingute planeerimiseks, samuti kuidas jagada aega töötamise ning õppimise vahel;

‣ seada eesmärke ja koostada tegevusplaani oma tööalaste unistuste elluviimiseks.

Kus ja kuidas saad karjäärinõustamisel osaleda?

Karjäärinõustajaga saad kohtuda töötu kassa maakondlikes esindustes, Tallinna ja Lõuna­Eesti karjäärikeskustes, muus kokkulepitud asukohas (koolis, noortekeskuses jm) või e ­ kanalite vahendusel (Microsoft Teams, telefon ja e­kiri).

Vaata lähemalt töötukassa veebilehelt: tootukassa.ee

VASTUVÕTT 2025

VASTUVÕTT 2025

RAKENDUSKÕRGHARIDUSE ÕPPEKAVADELE

KUTSEÕPPEKAVADELE

VASTUVÕTT 2025

RAKENDUSKÕRGHARIDUSE ÕPPEKAVADELE

16. JUUNIST 1. JUULINI

ÕDE TARTUS JA NARVAS (3,5 A)

16. JUUNIST 1. JUULINI

ÕDE TARTUS JA NARVAS (3,5 A)

ÄMMAEMAND (4,5 A)

ÄMMAEMAND (4,5 A)

FÜSIOTERAPEUT (3 A)

FÜSIOTERAPEUT (3 A)

TERVISEKAITSE SPETSIALIST (3 A)

TERVISEKAITSE SPETSIALIST (3 A)

BIOANALÜÜTIK

TARTUS JA TALLINNAS (3,5 A)

BIOANALÜÜTIK

RADIOLOOGIATEHNIK

TARTUS JA TALLINNAS (3,5 A)

TARTUS JA TALLINNAS (3,5 A)

RADIOLOOGIATEHNIK

TARTUS JA TALLINNAS (3,5 A)

Sisseastumiseks vaja sooritada akadeemiline test 22. märtsil, 5. aprillil või 7. juulil.

Sisseastumiseks vaja sooritada akadeemiline test 22. märtsil, 5. aprillil või 7. juulil.

KUTSEÕPPEKAVADELE

16. JUUNIST 31. JUULINI

ERAKORRALISE

16. JUUNIST 31. JUULINI

ERAKORRALISE

MEDITSIINI TEHNIK (1 A)

MEDITSIINI TEHNIK (1 A)

HOOLDUSTÖÖTAJA (2 A)

HOOLDUSTÖÖTAJA (2 A)

TEGEVUSJUHENDAJA (1 A)

LAPSEHOIDJA (1 A)

TEGEVUSJUHENDAJA (1 A)

LAPSEHOIDJA (1 A)

MASSÖÖR (2 A)

MASSÖÖR (2 A)

PODOLOOG (2 A)

PODOLOOG (2 A)

MAGISTRIÕPPEKAVADELE

16. JUUNIST 1. JUULINI

MAGISTRIÕPPEKAVADELE

16. JUUNIST 1. JUULINI

TERVISETEADUS (1,5 A, KLIINILINE ÕENDUS, TERVISEÕENDUS, VAIMSE TERVISE ÕENDUS)

TERVISETEADUS (1,5 A, KLIINILINE ÕENDUS, TERVISEÕENDUS, VAIMSE TERVISE ÕENDUS)

1. MÄRTSIST 1. AUGUSTINI

1. MÄRTSIST 1. AUGUSTINI

RADIOGRAAFIA (2 A, INGLISKEELNE)

FÜSIOTERAAPIA (2 A, INGLISKEELNE, TASULINE ÕPE)

RADIOGRAAFIA (2 A, INGLISKEELNE)

FÜSIOTERAAPIA (2 A, INGLISKEELNE, TASULINE ÕPE)

LISAINFO: TARTUH.EE/VASTUVOTT

Viimased kuud koolis: kuidas hoida selgust, kui väsimus pressib peale?

Lõpuklass, olgu see siis üheksas või kaheteistkümnes, on alati keeruline. Sellega saab üks etapp elust läbi ja edasi tuleb astuda tundmatusse. Pärast tuttavaks saanud õpetajaid, koolimaja ja klassikaaslasi võib mõte uuest keskkonnast, uutest inimestest ja uuest elust tunduda ühtaegu nii hirmutav kui ka põnev.

Toimetas: Mariann Vilbre / Foto: Shuttertock

Viimaste kuude raskus ei tähenda aga, et midagi oleks valesti. See on osa sellest üleminekust, kus ühe eluetapi uks sulgub ja järgmine pole veel avanenud. Selline pingeperiood ei nõua sinult mitte teadmisi, vaid ka enesetundmist. Ja võibolla just see ongi kõige olulisem oskus, mille koolist kaasa võtad.

Anna endale aega

Kuna tegemisi, ülesandeid ja eksameid on lõpuspurdi jooksul palju, on oluline mõista, et kõigele 120% anda ei ole võimalik. Kui igat ülesannet püüda teha täiuslikult, on läbipõlemine ainult aja küsimus. Mõistlik oleks määratle ­

da, millised tegevused on strateegiliselt kõige olulisemad ja millised võib teha minimaalse energiakuluga. See ei ole allaandmine, vaid ressursi juhtimine –samamoodi, nagu sportlane ei jookse igal treeningul maksimumkiirusel, sest võistluspäevaks peab jõudu jätkuma.

Sama tähtis on endale mõista anda, et taastumine ei ole preemia, vaid tingimus, millel põhineb igasugune keskendumine. Keha ja meel ei suuda püsida pinges lõputult. Seetõttu peaks pausid, uni ja liikumine olema sama oluline osa päevast nagu õppimine ise. Igasuguse vaimse jõudluse taastumise taga on hea füüsiline tervis.

Samavõrd oluline on mõtestatus. Kui tegeled millegagi, mille eesmärk on sulle selge, on motivatsioon stabiilsem ja tähelepanu hajumine väiksem. Küsi endalt: miks ma seda teen? Mille nimel see vaev? Vastused ei pea olema suured ega filosoofilised. Piisab, kui need on isiklikult tähenduslikud. Väsimus ei kao, aga see muutub talutavamaks, kui tead, miks sa seda kõike teed.

Teadmatuse talumine

On levinud kujutlus, et kooli lõpetamise hetkeks peaks noorel olema olemas mingi visioon – ideaalne sihtkoht, kindel haridustee või selgelt sõnastatud

karjääriplaan. Justkui oleks tegu loogilise lõpp­punktiga, mille eelnevad aastad on ette valmistanud. Tegelikkus on aga sageli vastupidine. Lõpetamise hetk paljastab, kui palju on vastamata küsimusi, kui vähe on kogemust, mille põhjal otsuseid langetada, ja kui ebamugav on teadmatuse tunne.

Ebamäärasus, mis kaasneb koolist lahkumisega, ei viita läbikukkumisele ega valmisoleku puudumisele. See on loomulik tagajärg olukorrale, kus vanad struktuurid kaovad, aga uued pole veel paigas. Küpsus ei seisne mitte selles, et suudetakse kohe kõik paika panna, vaid oskuses taluda seda, et suunda veel ei ole.

Selguse puudumisel võib kõige praktilisem samm olla eneseanalüüs. Mitte küsimus „Mida ma tulevikus teha tahan?“, vaid „Mis mind päriselt kõnetab?“. Esimese sammuna võiks proovida kirjutamist – mitte kui päeviku pidamist, vaid kui mõtlemise tööriista. Kirjuta üles tegevused, mis sind käivitanud on. Vestlused, mis jäid meelde. Hetked, mil aeg kadus. Sellest hakkab moodustuma muster, mis aitab otsuseid langetada.

Oluline on ka mõista, et plaanide tegemine ei tähenda nende kivisse raiumist. See tähendab liikumise alustamist suunas, mis praegu tundub sobivaim, teadmisega, et vajadusel võib kurssi muuta. Ebamäärasus ei kao, aga see muutub kandvaks keskkonnaks, kui seda mitte käsitleda ohuna, vaid osa ­

na loomulikust protsessist. Tulemuseks ei pruugi olla kohene kindlus, küll aga selgroog, millele saab toetuda ka siis, kui kõik pole veel paigas.

Suvel puhka ja kogu inspiratsiooni

Kui kevad kannab lõpetamise survet ja sügis seab uued ootused, siis suvi on aken, kus ei küsita sinult veel midagi, aga võimalusi on rohkem kui kunagi varem. Küsimus pole niivõrd selles,

mida selle ajaga teha, vaid kuidas seda mõtestada.

Suvi võib olla võimendaja. Kui valid tegevused, mis on päriselt seotud sinu uudishimu, sisemise rahutuse või veel vormumata soovidega, hakkab aeg töötama sinu kasuks. Üksainus kogemus –olgu see juhutöö, reis või uue oskuse õppimine – võib muuta mitte ainult su arusaama maailmast, vaid ka sinust endast selles maailmas. Väline tegevus võib avada sisemise selguse, sest just vahetutes olukordades, kus keegi ei oota sinult ideaalset sooritust, saad end proovile panna viisil, mis koolis harva võimalik. Ebaõnnestumine muutub talutavaks, riskid tähenduslikuks ja valikud isiklikuks.

Samas ei maksa suvesse sisse programmeerida liigset produktiivsuse sundi. Taastumine, juhuslikkus ja sihitu kulgemine võivad osutuda sama viljakaks kui eesmärgipärane planeerimine. Mõnikord sünnib selgus just siis, kui midagi ei toimu. Kui päevad on lahtised ja mõtted saavad vabalt liikuda, tõusevad pinnale teemad, mille igapäevane rutt maha surus. Seetõttu ei peaks suve eesmärk olema pidev areng, vaid ärksus: valmisolek märgata, mis sind tõmbab ja mis enam ei kõneta. Sellest saab toore materjali, millest sügisel uusi valikuid vormida.

Allikad: bozemancounseling.org, verywellmind.com

AJUTEGEVUSE TOETAMISEKS

1. https://faculty.washington.edu/chudler/dev.html; 2. Sinn N and Bryan J. J Dev Behav Pediatr. 2007;28(2):82-91; 3.Sinn N et al. Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids. 2008;78(4-5):311-26; 4. Richardson AJ and Montgomery P. Pediatrics 2005; 115(5):1360–1366; 5. Johnson M., et al. J of Child Psychology and Psychiatry, 2016; 6. Parletta, N., et al. PLEFA 89(2-3): 71-792013; 7. Kidd PM. Altern Med Rev. 2007 Sep;12(3):207-27.

Üks semester, piiramatud horisondid: vahetusõpe muutis enese- ja maailmataju

Bakalaureuseastmes õppisin eesti ja soome-ugri keeleteadust eesmärgiga olla spetsialist oma alal enne õpetajaks saamist. Magistris asusingi uhkusega õppima õpetajaks, töötades samal ajal eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Siis hakkas mul aga igav ja otsisin väljakutset vahetussemestri näol.

Tekst: Alexandra Kolsar / Toimetas: Liisbet Estra / Foto: Erakogu

Esimesed muljed Hollandist sain mitu aastat tagasi, kui külastasin seal elavaid ja õppivaid väga lähedasi sõbrannasid. Ülikooli kodutöö vajas ikka tegemist, mistõttu õppisime koos nende raamatukogudes, kus tutvusin endale teadmatult Hollandi haridussüsteemi võludega ja järk­järgult hakkasin tundma iha seda ka ise kogeda. Hollandisse mineku põhjus oli seega puht akadeemiline – tahtsin kogeda sealseid uuenduslikke õppemeetodeid, ilma et peaksin terve kraadi ja magistritöö inglise keeles tegema. Lisaks soovisin arendada oma akadeemilist inglise keele oskust ja kindlustada, et võõrkeeles argisituatsioonis suhtlemine oleks kodusem. Erasmuse programm oli nende eesmärkide täitmiseks lihtsalt võrratu võimalus!

18­aastasena tehtud bakalaureusekraadi valik ei dikteeri tervet minu elu ja karjääriteekond ei pea olema sirgjooneline!

Hollandi võlud ja valud

Võlud olid otseloomulikult seotud minu eesmärgiga – areneda akadeemilisel tasandil. Kogesin õppekava ülesehitust, mis oli õppijakeskne, motiveeriv ja kaasaegne. Eestis oli mul ühes semestris umbes viisteist erinevat õppeainet mahuga 3 EAP­d (Euroopa ainepunkti). Sisuliselt tundus see kui varba sisse kastmine kord ühte ja siis teise õppeainesse, aga kuskile korralikult „ujuma“ ning avastama ei läinudki.

Groningenis aga olid kokkusobivad õppeained koondatud „suurteks“ aineteks (10 EAP­ d), mida läbisin ühes semestris kaks. Neid olid toetamas üks või kaks pisemat ainet (minul näiteks „Statistika keeleteaduses“). Suurte õppeainete lõpus valmis igaühel ka oma uurimistöö, mis võimaldas mul õppida õppijakeskselt ja arendada samal ajal uurimistööks vajalikke oskusi. Nii kinnistuvad õppeaines saadud teadmised hoopis teistsuguse väärtusega kui tavalist lõpueksamit tehes. Et eesti üliõpilastel oleks võrdne võimalus kasvada eneseteadlikeks spetsialistideks,

peaksid programmide koostajad kindlasti Hollandi kõrghariduse süsteemist šnitti võtma!

Hollandi vahetussemestri algus oli väljakutserohke ja õpetas mulle praktilist probleemilahendust! Esmalt tervitasid mind teise kultuuriruumi normid ja tavad ning hollandlaste näiline ükskõiksus ja enesekesksus. Ülikooli meilidele vastati mitu nädalat ja korteriotsingutel lihtsalt ei reageeritud, sest suvel keegi eriti tööd ei tee. Kui pea aasta hiljem olin juba tagasi Eestis, ilmus telefoniekraanile võõras number, all pisikeselt kirjas „Groningen“. Ehmusin, et ehk on ülikooli dokumentatsiooniga midagi nihu, aga

sain hoopis rõõmustava hõiske „nägime nüüd sinu meili ja oled valitud rentnikuks!“ (meili saatsin 2024. aasta märtsis, kõne sain 2025. aasta jaanuaris).

Eriti eredalt meenub äpardus NS ­ i rongiliiniga, mis teatavasti on väga ebausaldusväärse graafikuga. Nii jäi väljumata rong, mis pidi mind viima Põhja­Hollandist Amsterdami lennujaama. Tegin Google Mapsis kõrgemat matemaatikat ja liikusin siksakis taksode ning bussidega allapoole sihtmärgi suunas. Tundsin end kui pendelteatejooksja, kellele taksojuhi nõtke pidurdamine oli signaal kiirele ukse avamisele kui teatepulga vahetamisele. See on hea näide sellest, et saan stressirohketes olukordades hakkama küll! (Vastuseks tööandjate stampküsimusele.)

Hollandis kogetu näitas mulle, kui lihtne ja põnev on „vallutada maailma“.

Omaette naljakas juhtum oli ka sissekolimine, kui jõudsime elukaaslasega ukse ette rendilepingu alguskuupäeval kell 15 ja pidime nädalavahetuseks hotelli võtma, sest reede kell 15 on hollandlasele peaaegu kell 17 ehk tööpäev oli juba läbi! Ka vestlus ülikooli spetsia­

Vahetussemestril Hollandis

listidega paistis mulle külm, aeglane ja katkendlik, aga tegelikult on hollandlased lihtsalt teistsugused ja selline suhtlusviis on nende norm!

Kõige parem on pea ees tundmatus kohas vette hüpata siis, kui sul on olemas turvavõrgustik ja vahetussemestri puhul on see väga lai – kaks ülikooli ja Erasmuse programm ise! Sain olla kindel, et pealtnäha negatiivsed kogemused on hiljem lihtsalt naljakad ja kummalised, aga samal ajal ka kõige positiivsemas võtmes elumuutvad!

Igapäevaelu Hollandis

Koolipäevad ei olnud pikad ja kooli ei olnud samuti iga päev. Groningeni ülikoolis oli väga suur rõhk iseseisval õppimisel –seminari tuldi kokku ainult selleks, et ise õpitud teadmisi ja infot täpsustada, rakendada ning seeläbi kinnistada. (Video)loengu ja materjali läbimise kohustus laskus õpilasel endal, et seejärel seminaris efektiivselt töötada.

Suure õppimise kõrvalt tegin sporti ja sotsialiseerusin nagu üks õige tudeng ikka ning seda kõike tudengiorganisatsioonide kaudu! Sportimisvõimalused olid märkimisväärselt head – maksin kõigest 50 eurot semestri kohta ja võisin iga nädal valida mitmekümne rühmatreeningu vahel. Läbisin viienädalase tennise baaskursuse ja käisin umbes neli korda nädalas pilateses, joogas või mõnes muus põnevas rühmatrennis. Nendele võimalustele vaatamata oli üks kõige olulisem akude laadimise paik puudu ja selleks oli Eesti mets! Ei oleks arvanud, et selle puudumine mulle nii kõvasti haiget teeb. Sotsialiseerumisüritusi – nagu karaokelaulmine või lauamängude mängimine – korraldas minu eriala tudengiühendus, millega liitumise soovi avaldasin ise, sest võrgustiku kaudu on kõike kümme korda lihtsam ajada. Ja välistudengile tullakse üllatavalt palju vastu!

Hollandist minu paradiisi Jaapanisse

Hollandis kogetu näitas mulle, kui lihtne ja põnev on „vallutada maailma“. Leia vaid eesmärk ja võrgustik ning pane gaas põhja! Alguses üritasin ka Jaapanisse õppima minna Erasmuse programmi kaudu, aga see ei õnnestunud keeletesti tõttu. Puhkesin nii kõvasti nutma, et asi sai kohe selgeks – Jaapanisse lähen ma

Kõige parem on pea ees tundmatus kohas vette hüpata siis, kui sul on olemas turvavõrgustik ja vahetussemestri puhul on see väga lai!

niikuinii. Niisiis võtsin ma akadeemilise puhkuse ja otsisin Jaapanis endale keeltekooli.

Elan nüüd traditsioonilises kultuurihällis Kyōtos, kus on ühtekokku üle 2000 templi ja pühamu ning hulganisti kauneid aiakesi. Eelnev välismaal elamise kogemus oli juba õpetanud, et roheluseta mina elada ei saa, ja sellepärast osutuski valituks justnimelt Ky ō to, mitte betoondžungel Tōkyō.

Korteriotsingud olid sootuks teistsugused ja alguses mõneti hirmutavad, sest jaapanlaste normide kohaselt seebikarbist suuremaid elamispindu ei paistnud olevat. Siis aga kasutasin tõlkemasinaid, tegin otsinguid jaapani keeles ja leidsin sobiva pesa kohe Kyōto rahvuspargi kõrvale.

Kui Hollandis maksin hallitava korteri eest segaseks, siis siin saan palju vähema raha eest rentida machiya ’t, mis on traditsiooniline Jaapani maja. Praegu elan seega loodusega harmoonias, sest traditsioonilise maja õhukeste seinte tõttu on toas sama soe või külm, kui on parasjagu õues. Eelnevad nädalad on see kraad olnud nullilähedane – sellepärast on ka nende tualettpoti tootearendus jõudnud soojeneva prilllauani. Koolist koju tulles olen pannud esimese asjana ventilatsiooni 25 kraadi peale puhuma, kuid võin selle permanentse tuuleiili juba unustada, sest sel nädalal paitab maju ja põski juba 20­kraadine päike!

Minu koolis, Kyōto JaLSis õpivad välismaalased jaapani keelt ja jaapanlased

Nigiri sushi töötuba.

Jaapanis uue koduga tutvumas.

Sajad Eesti

Valik töid eri

proovi, mis sobib

CV-d pole vaja

Kandideeri ühe

Võid tööd teha

kohas või valida

kelle juures

Lisa end tööle just siis, on aega

Palk otse sinu kontole

ise inglise keelt. Juba esimesel nädalal küsis õpetaja minult koridoris „Andora­san (lugupidavalt hüüdnimi Andra), kas tohib sind jaapani õpilastele tutvustada?“ ja nii leidsin endale kohalikud sõbrad juba kohe alguses. Õppetöö toimub 4–6 ­ liikmelistes pisikestes familiaarsetes rühmades kolm tundi päevas. Sellele järgneb umbes kaks tundi kohustuslikku kodutööd, millele mina lisan veel kanji’de õppimise (üks kolmest kirjaviisist). Iga nädal on valikus palju koostegemisi, näiteks nigiri sushi töötuba, Nij ō kindluse külastamine, reis sake rajooni või midagi muud toredat, mis aitab õpilastel sõprusi luua ja tutvustab ühtlasi Jaapani kultuuri!

Kõike Jaapanis kogetut kajastan ma oma TikToki kontol Alexandra | Elu Kyotos (@oopsitsandra). Esialgu alustasin seda videopäevikut eesmärgiga jätta endale Jaapani mälestuste „kroonika“, aga siis juhtus nii, et see sisu hakkas meeldima ka pisut laiemale rahvale.

Välismaal elamine kui enesearengu katalüsaator

Teise riiki elama kolides on väljakutse oma igapäevase rutiini paika panek: uued inimesed, kool, hobid ja trajektoorid! Erasmuse puhul on suur võrgustik ja „plaan“ muidugi juba ette antud. Sellegi­

nud kimbatustunnet, et nii igav ei saa ju elu olla – kool kooli otsa ja siis elu lõpuni oma ametikohale tööle.

Õppimine ja elamine teises riigis on mind muutnud nii palju, et keeruline on panna end „mina aasta aega tagasi“ kingadesse.

poolest on algus ajumahukas protsess, sest korraga tuleb mõelda väga paljudele aspektidele, aga see kõik on põnev ja aega väärt! Ja minul veab, et kaasseikleja ning suurim innustaja sel teekonnal on elukaaslane Jesper Bruno Bramanis! Õppimine ja elamine teises riigis on mind muutnud nii palju, et keeruline on panna end „mina aasta aega tagasi“ kingadesse. Mäletan ainult tol ajal ol ­

Välismaal jõudsin oma elu ühe olulisema teadmiseni: 18­aastasena tehtud bakalaureusekraadi valik ei dikteeri tervet minu elu ja karjääriteekond ei pea kohe kindlasti olema sirgjooneline! Olen kohtunud nii paljude ägedate inimestega, kelle amet ei olegi tihti olnud selles valdkonnas, mida nad õppisid. Karjääri kujundamisel on palju olulisemaks osutunud kogemused ja oskused, mida kõige rohkem olen kogunud ikka viimase seiklusaastaga! Mõistsin, et kui mulle õpetajaameti töökultuur ei sobi, on väga lihtne end teise valdkonda ümber paigutada. Olen erialasiseselt spetsialiseerunud argumentatsioonile, mis võimaldab mul tööd teha ka näiteks reklaaminduses, kus see oskus on väga oluline. Tarvis on vaid end koolitustega täiendada!

Nendes koolides saad edasi õppida!

EESTI

ILUTEENINDUSE ERAKOOL

Kadaka tee 56a, Tallinn

Tel 622 2066

www.iluteeninduskool.ee

info@iluteeninduskool.ee

Kosmeetiku algõpe

Juuksuri algõpe

Käehooldus

Jalahooldus

Epilatisoon

Jumestaja algõpe

Ripsmetehnik

Küünetehnik

Barber/meestejuuksur

EESTI KUNSTIAKADEEMIA (EKA)

Põhja pst 7, Tallinn

Tel 626 7301

www.artun.ee/sisseastumine vastuvott@artun.ee

ARHITEKTUURITEADUSKOND

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Sisearhitektuur

DISAINITEADUSKOND

Graafiline disain

Klaas, keraamika, ehe ja sepis

Moe­, tekstiili­ ja aksessuaaridisain

Tööstus­ ja digitootedisain

Disain ja innovatsioon (sessioonõpe)

Moedisaini korraldus

Ruumikujundus

Toote­ ja keskkonnadisain

Visuaalne kommunikatsioon

KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud

Muinsuskaitse ja konserveerimine

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

Animatsioon

Fotograafia

Kunst

Maal

Graafika

Installatsioon ja skulptuur

EESTI MAAÜLIKOOL

F. R. Kreutzwaldi 1, Tartu

Tel 731 3048

www.emu.ee/sisseastumine

BAKALAUREUSE­, RAKENDUSKÕRGHARIDUSJA INTEGREERITUD ÕPE

METSANDUSE JA INSENEERIA INSTITUUT

Geodeesia, kinnisvara­ ja maakorraldus

Maaehitus

Metsandus

Puidutöötlemise tehnoloogia

Tehnika ja tehnoloogia

Tehnotroonika

Vesiehitus ja veekaitse

PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT

Aiandus

Kalandus ja rakendusökoloogia

Keskkonnakaitse

Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus

Loodusturism

Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine

VETERINAARMEDITSIINI JA

LOOMAKASVATUSE INSTITUUT

Loomakasvatus

Ringbiomajandus

Toiduainete tehnoloogia

Veterinaarmeditsiin

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Tallinna 46, Paide

Tel 525 3736

www.jkhk.ee

kool@jkhk.ee

ÕPPEKAVARÜHMAD

Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus

Transporditeenused

Sotsiaaltöö ja nõustamine

Majutamine ja toitlustamine

Koduteenindus

Hulgi­ja jaekaubandus

Põllundus ja loomakasvatus

Veterinaaria

Ehitus ja tsiviilrajatised

Elektrienergia ja energeetika

Keemiatehnoloogia ja –protsessid

Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika

Isikuareng

KUTSEKESKHARIDUS

Logistika ja laonduse korraldus

Bio­ja keemiatööstuse tehnoloogiad

Ehitustehnoloogiad

IT­süsteemide nooremspetsialist

Kokk

Puhastus­ja kodumajandus

Ehitiste elektrik

Mootorsõidukitehnik

Teedeehitaja

Hobuhooldaja

Põllumajandustöötaja

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL

Veokorraldaja­logistik

Tegevusjuhendaja

Mootorsõidukidiagnostik

Veekäitlusoperaator

Kinnisvarahaldur

Loomaarsti abiline

Biogaasijaama operaator

Jätkuõpe

Puhastustööde juht

Laojuht

Põllumajandustootja: taime­, veise­, hobuse­ ning lamba­ ja kitsekasvatustootja

KUTSEÕPE

Laotöötaja

Hooldustöötaja

Puhastusteenindaja

Puhastusteenindaja­eripuhastustöötaja

Puhastusteenindaja­juhendaja

Põllumajandustöötaja: taimekasvataja, veisekasvataja, lambaja kitsekasvataja, linnukasvataja, küülikukasvataja

Põllumajandustöötaja – osakutse lüpsja

Sisetööde elektrik

Teetöömasinate just

Plaatija

Kaldkatuseehitaja

Pottsepp­sell

Hobuhooldaja

KÕRGEM KUNSTIKOOL PALLAS

Tähe 38b, Tartu

Tel 730 9822

www.pallasart.ee pallasart@pallasart.ee

Fotograafia

Konserveerimine ja restaureerimine

Maal

Meedia­ ja reklaamidisain

Nahktoote disain ja tehnoloogia

Sisustustoote disain

Skulptuur

Tekstiil

RÄPINA AIANDUSKOOL

Aianduse 6, Räpina

Tel 516 6834 vastuvott@aianduskool.ee

ÕPPETÖÖ PÄEVA- JA KAUGÕPPES

Aednik

Florist

Maastikuehitaja

Keskkonnaspetsialist

Tekstiilikäsitööline

TALLINNA EHITUSKOOL

Pärnu mnt 162, Tallinn

Tel 651 9040 www.ehituskool.ee ehituskool@ehituskool.ee

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA

Maastikuehitaja

Kutsevaliku õpe

PÕHIHARIDUSE BAASIL

Ehitusviimistlus

Kivi­ ja betoonkonstruktsioonide ehitus

Puitkonstruktsioonide ehitus

Sisetööde elektrik

Tisler, 4. tase

Ehituspuusepp

Mööblirestauraator

Sisetööde elektrik

Kütte­ ja jahutussüsteemide lukksepp

Lamekatuseehitaja

Maaler

Maastikuehitaja

Pehme mööbli valmistaja

CNC-puidutöötlemiskeskuse operaator

Plaatija

KESKHARIDUSE BAASIL

Ehituspuusepp

Mööblirestauraator

Sisetööde elektrik

Kütte­ ja jahutussüsteemide lukksepp

Lamekatuseehitaja

Maaler

Maastikuehitaja

Mööblirestauraator

Pehme mööbli valmistaja

Restauraator­viimistleja

CNC-puidutöötlemiskeskuse operaator

Plaatija

Sisetööde elektrik

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE

Lamekatuseehitaja

Ehituspuusepp

TALLINNA MAJANDUSKOOL

A.H.Tammsaare tee 147, Tallinn

Tel 650 7850

www.tmk.edu.ee

info@tmk.edu.ee

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL

Kinnisvaramaakler

Kvaliteedispetsialist

Nooremprojektijuht

Personalispetsialist

Raamatupidaja

Maksuspetsialist

Sekretär

Sotsiaalmeediaspetsialist

Turundusspetsialist

E­turundusspetsialist

Õigusassistent

Ärikorralduse spetsialist

Väikeettevõtja

Meeskonnajuht

Ostu­ ja hankespetsialist

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

Pärnu mnt 57, Tallinn

Tel 610 3601, www.tptlive.ee, info@tptlive.ee

PÕHIKOOLI LÕPETANULE

Printmeedia: trükiettevalmistaja

Printmeedia: trükkal

Multimeediaspetsialist (veebiarendaja)

Visuaalmeediaspetsialist

Sisetööde elektrik

Automaatik

Elektroonikaseadmete tehnik

Telekommunikatsiooni nooremspetsialist

IT­süsteemide spetsialist

Tarkvaraarendaja

GÜMNAASIUMI LÕPETANULE

Printmeedia: trükiettevalmistaja

Printmeedia: trükkal

Multimeediaspetsialist (veebiarendaja)

Fotograaf

IT­süsteemide spetsialist

Tarkvaraarendaja

Sisetööde elektrik

5. TASEME KUTSEÕPE

Jaotusvõrgu elektrik

Sisetööde elektrik

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE KOOSTÖÖS ETTEVÕTJATEGA

Teleoperaator

Trükiste järeltöötlusseadmete operaator

Elektriseadmete koostaja

Jaotusvõrgu elektrik

Tootmisautomaatik

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

Pärnu mnt 62, Tallinn

Tel 666 4569

www.tktk.ee/sisseastujale

vastuvott@tktk.ee

ARHITEKTUURIINSTITUUT

Rakendusarhitektuur

EHITUSINSTITUUT

Hoonete ehitus

Teedeehitus

Rakendusgeodeesia

Kinnisvara korrashoid

LOGISTIKAINSTITUUT

Transport ja logistika

Transpordi­ ja liikluskorraldus

Ostu­ ja hankekorraldus

TEHNOLOOGIA JA RINGMAJANDUSE INSTITUUT

Keskkonnatehnoloogia ja ­juhtimine

Tootmine ja tootmiskorraldus

Moetööstus

TEHNIKAINSTITUUT

Autotehnika

Elektritehnika

Masinaehitus

Robotitehnika

TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT

Ärijuhtimine

Majandusarvestus

Sotsiaaltöö

Teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Ehitajate tee 5, Tallinn

Tel 620 3504

teejuht.taltech.ee vastuvott@taltech.ee

INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND

Informaatika IT­süsteemide administreerimine

IT­süsteemide arendus

Küberturbe tehnoloogiad (inglise keeles)

Riistvara arendus ja programmeerimine

Äriinfotehnoloogia

INSENERITEADUSKOND

Arhitektuur

Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine (Tallinn, Tartu)

Elektroenergeetika ja mehhatroonika

Hoonete sisekliima ja veetehnika

Integreeritud tehnoloogiad (inglise keeles)

Keemiatehnoloogia (Virumaa)

Keskkonna­, energia­ ja keemiatehnoloogia

Masinaehitus­ ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (Virumaa)

Materjalitehnoloogia

Meretehnika ja väikelaevaehitus (Kuressaare)

Teedeehitus ja geodeesia

Telemaatika ja arukad süsteemid (Virumaa, Tartu)

Tootearendus ja robootika

LOODUSTEADUSKOND

Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad

Rakendusfüüsika

Rakenduskeemia ja geenitehnoloogia

Toidu­ ja biotehnoloogia

MAJANDUSTEADUSKOND

Avalik haldus ja riigiteadused

Rahvusvaheline ärikorraldus (inglise keeles)

Rakenduslik majandusteadus

Õigusteadus (inglise keeles)

Ärindus

EESTI MEREAKADEEMIA

Kopli 101, Tallinn

Tel 613 5555

www.taltech.ee/mereakadeemia emera@taltech.ee

(RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE)

Laevajuhtimine

Laevamehaanika

Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine

Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS

Sõpruse pst 182, Tallinn

Tel 654 2833

info@tthk.ee www.tthk.ee

ELEKTROONIKA JA AUTOMAATIKA

Külmamehaanik

Külmatehnika paigaldusjuht

Mehhatroonik

Roboti operaator

Robotitehnik

AUTOTEHNIKA

Sõiduautodiagnostik

Automaaler

Autokeretehnik

Sõiduautotehnik

Sõidukite kere‐ ja värvitööde meister

MEHAANIKA JA METALLITÖÖTLUS

Roboti operaator

Robotitehnik

Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator (spetsialiseerumisega kahele erialale)

CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator (spetsialiseerumisega kolmele erialale)

INFOTEHNOLOOGIA

Noorem tarkvaraarendaja

Logistika IT­süsteemide nooremspetsialist

Tööstusinformaatik

ILUTEENINDUS

Barber

Juuksur

Meisterjuuksur

KAUBANDUS

Klienditeenindaja kaubanduses (spetsialiseerumisega garderoobikaupadele)

Müügikorraldaja

Müügiesindaja

E­kaubanduse spetsialist

TEKSTIILI- JA NAHATÖÖTLUS

Rätsep­stilist (meesterätsep)

Rätsep­stilist (naiste ülerõivaste rätsep)

Rätsep­stilist (kergete rõivaste alal)

Sisekujundaja assistent tekstiilialal

Kodu­ ja sisustustekstiilide õmblemine

LOGISTIKAAKADEEMIA

Logistik

Veokorraldaja – Logistik

TALLINNA ÜLIKOOL

Narva mnt 25, Tallinn

Tel 640 9135

www.tlu.ee/bakalaureuseope

BAKALAUREUSE- JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

BALTI FILMI, MEEDIA JA KUNSTIDE INSTITUUT

Ajakirjandus

Audiovisuaalne meedia

Filmikunst

Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia

Koreograafia

Reklaam ja suhtekorraldus

Ristmeedia

DIGITEHNOLOOGIATE INSTITUUT

Informaatika

Infoteadus

Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüs

HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT

Alushariduse pedagoog

Andragoogika

Eripedagoogika

Klassiõpetaja

Kutsepedagoogika

Noorsootöö

Pedagoogika

Sotsiaalpedagoogika

HUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT

Ajalugu

Antropoloogia

Eesti keel ja kirjandus

Filosoofia

Hiina uuringud

Hispaania keel ja kultuur

Inglise keel ja kultuur

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused

Itaalia keel ja kultuur

Jaapani uuringud

Kultuuriteadus

Lähis­Ida uuringud

Prantsuse keel ja kultuur

Referent­toimetaja

Saksa keel ja kultuur

Vene filoloogia

LOODUS- JA TERVISETEADUSTE INSTITUUT

Bioloogia

Integreeritud loodusteadused

Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö

Kehakultuur

Keskkonnakorraldus

Psühholoogia

Rekreatsioonikorraldus

ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT

Haldus­ ja ärikorraldus

Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused

Õigusteadus

Poliitika ja valitsemine

Riigiteadused

Sotsiaaltöö

Sotsioloogia

TARTU RAKENDUSLIK KOLLEDŽ ehk VOCO

Kopli 1, Tartu

Tel 7361 859

www.voco.ee sisseastumine@voco.ee

Üle 80 eriala, mis jaotuvad seitsmeks teemakooliks:

Ilukool

Ärikool

Tehnikakool

Ehituskool

IT­kool

Toidukool

Turismikool

TARTU ÜLIKOOL

Ülikooli 18, Tartu

Tel 737 5625

www.ut.ee/sisseastumine sisseastumine@ut.ee

HUMANITAARTEADUSED

JA KUNSTID

Ajalugu

Ajalugu (kunstiajaloo eriala)

Antiikkeeled ja kultuurid

Eesti ja soome­ugri keeleteadus

Filosoofia

Inglise keel ja kirjandus

Kirjandus ja kultuuriteadused

Religiooniuuringud ja teoloogia

Romanistika (hispaania keele ja kirjanduse eriala)

Romanistika (prantsuse keele ja kirjanduse eriala)

Saksa keel ja kirjandus

Skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keele ja kirjanduse eriala)

Semiootika ja kultuuriteooria

Vene ja slaavi filoloogia

SOTSIAALTEADUSED

Ajakirjandus ja kommunikatsioon

Eripedagoogika

Ettevõttemajandus (inglise keeles)

Humanitaar­ ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis

Infokorraldus

Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu

Klassiõpetaja

Koolieelse lasteasutuse õpetaja

Kutseõpetaja

Loodus­ ja reaalainete õpetamine põhikoolis

Majandusteadus

Psühholoogia

Riigiteadused

Õigusteadus

MEDITSIINITEADUSED

Arstiteadus

Arstiteadus (inglise keeles)

Hambaarstiteadus

Füsioteraapia

Kehaline kasvatus ja sport

Proviisor

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSED

Arvutitehnika

Bioloogia ja elustiku kaitse

Füüsika, keemia ja materjaliteadus

Geenitehnoloogia

Geograafia

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Informaatika

Loodusteadused ja tehnoloogia (inglise keeles)

Matemaatika

Matemaatiline statistika

Päästeteenistus

Maksundus ja toll (osakoormusega õpe)

EESTI MEREAKADEEMIAS

SAAD REAALSED TEADMISED, ET LUUA REAALSEID LAHENDUSI.

Merendusvaldkond annab sulle vabaduse töötada nii merel kui maismaal. Üks haridus, kaks võimalust!

VASTUVÕTT ON ALANUD!

Tule TalTech Eesti Mereakadeemiasse!