Ristikheinaleht, sügis 2015

Ristikheinaleht Nr 2 (138), sügis 2015

Foto: erakogu.

l AUGUSTI REISID l JAMBOREE KOLME PILGU LÄBI l KES ON ESTOOKIN? l KOOLITUSED USAS, RUMEENIAS JA BELGIAS l KAIRE PIHTIMUSED

Üritused 3 Fotod: Kaire Jürgenson

2 Üritused

160 vabatahtlikutundi Elava Raamatukogu heaks Maailmapäeval

RÕÕMSAMEELSED TRINE JA MAILA

Vanemgaidide suverõõmud 2.-23. augustil kogunesid nii mõnedki gaidid koos oli ka perseiitide langemise aeg, suunas nii mõnigi ööpimeduse oma pere ja sõpradega Soomaa kanuumatka- ja sau- saabudes silmad taeva poole ning võttis aja maha, nautides kaunist vaatepilti ja soovides mõnd ilusat soovi. Siinkohal tunakeskusesse, et veeta üks põnev nädalavaheleks mainida, et pered olid kaasanud üritusse ka tus lõbusa seltskonna keskis. Et tegu oma väiksemad liikmed, kes tublisti kogu oleks aktiivse puhkusega, mindi kohe pärast PUHKEHETK päeva vastu pidasid. saabumist Riisa rappa matkama mööda VAATETORNIS Pühapäev oli pakkimiseks. Kiireviiekilomeetrist laudteed. Vaatepilt oli mad jõudsid veel paadiga jõe peal hämmastav: kaunis raba koos oma käia ning nii mõnigi sulpsas veel laugastega, metsa all jõhvikad ja viimast korda vette. Hoolimata mustikad ning selgeks said ka sookail koos kaaslastega. Pärast vähesest osavõtust võib kokkulõunasööki mindi aga vee peavõtlikult üritusega rahule jääda, le matkama, nimelt kanuumatsest need, kes kohal olid, said kale. Läbida tuli ligikaudu 10 mõnusa energialaksu loodusest kilomeetrit mööda sillerdavat ning pere ja sõprade/tuttavateNavesti jõge. Õhtul sai nautida ga kvaliteetaega veeta. grillimist, Papa laule, kilesauna vgd Trine Tamm ja kümblustünni. Et parasjagu Grislid

TOIDUNURGAS

LAPSED LUSTIMAS

aidide korraldamisel on Elav Raamatukogu avatud juba kaheksandat aastat järjest.

Ometi on gaidide esindajad Oleks kasvõi olnud seotud algusest peale. üks sallivam, Nii on kõigil kümnel aastal Elavas Raamatukogus erimaailma nevates rollides kaasa löösamuti platsi peal värbajad avaramalt ja nud Annely Ristikivi. ning raamatukoguhoidjad, avatumalt Annely sõnul on üllatav, kõik kokku 20 inimest. Arkuidas aina vähem inimevestades ka eeltööd, võib vaatav si tahavad olla sallivad ja hinnata, et kokku tehti Elainimene vihkavad erinevusi. „Iga va Raamatukogu toimima aastaga on raskem leida ka saamise nimel 160 tundi varohkem.

Elavaid Raamatuid, kes on batahtlikku tööd, mis võiks valmis oma isiklikust koolla neli töönädalat. gemusest rääkima. Ilmselt Maailmapäeva 2015. a see on ka omamoodi väljendus sellele in- teema oli „Lapsed terves ilmas“, millest tolerantsusele – et inimesed ei taha näidata ajendatuna ka Elava Raamatukogu kataoma erisusi ega rääkida oma teistsuguseks loog sai koostatud. Enim laenutatuiks osuolemisest,“ kirjeldab Annely. Samas kin- tusid sel korral Elavad Raamatud „Koonitab ta, et Elavas Raamatukogus kaasa lis kiusatu“ ja „Meistrite vormija“, keda lööma ajendab mõte, et oleks kasvõi üks kumbagi laenutati neljal korral. Ühe korsallivam, maailma avaramalt ja avatumalt ra vähem jagasid oma kogemust „Gaid“, vaatav inimene rohkem. „Noor õpetaja“, „Noorelt kodust lahkuPäikeselisel laupäeval, 30. mail kell nud“, „Tarbimise mõtestaja“ ning „Uhke 13–17 Tallinnas Vabaduse väljakul avatud lapsevanem“. Lisaks olid kataloogis vaElavas Raamatukogus oli kataloogis 14 likus „Karjääriredel“, „Noore ema laps“, Elavat Raamatut. Seejuures kaks neist olid „Noorelt abielluja“, „Noorteteatri juht“, justkui kaheköitelised ehk korraga vestles „Seksuaalselt väärkoheldud noor“, „Vasamal teemal kaks inimest. Abilised olid batahtlik noorsootöötaja“ ning „Õpetaja“.

Kokku toimus 32 laenutust ning vestlused toimusid 586 minutit.

Lugejatest 77% olid naised, valdavalt laenutati Elav Raamat üksinda lugemiseks, aga silma jäid kahekesi lugejad eriti juhtudel, kus laps oli koos lapsevanemaga.

Noorim lugejakaardi täitja oli 7-aastane ning vanim 70-aastane. Lugejad katsidki terve elukaare, pooled olid alla 20-aastased ning pooled vanemad.

Fotod: Katrin Jõgisaar

30.mail 2015. a korraldati kümnendat korda Maailmapäev Tallinnas. Juubelini jõudis ka Elav Raamatukogu, mis on igal aastal pakkunud võimalust Elavate Raamatute laenutamiseks, et muuta eelarvamusi ning avardada inimeste maailmavaadet kogemuste jagamisega.

Lugejad jõudsid Elavasse Raamatukokku peamiselt juhuslikult, jalutades Maailmapäeval sellest mööda. Vaid ühel juhul tuldi sõbra juhatusel. Nii on ka soovitustes välja toodud, et võiks olla rohkem reklaami Elavale Raamatukogule. Soovitati ka pildimaterjali näidata.

Lugejate antud tagasiside põhjal meeldis Elava Raamatukogu juures enim võimalus arutleda sisukalt, rääkida huvitavatel teemadel, kuulata lugusid, küsida ja saada vastused ilma otsimata, vahetu ja avatud arutelu, suhtlus ning saada tarkust juurde. Elava Raamatukogu idee ja kontseptsioon meeldisid mitmetele, samuti inimesed selles. Näiteks avaldati arvamust, et „elava inimesega on ikka parem rääkida, kui ainult raamatuid lugeda“.

Kuus vastanut arvasid, et võiksid olla ka ise Elavad Raamatud, jagamaks oma kogemust teemadel üksiklaps, reisija, kõrgharidusega töötu, noor maailma muutja, Eesti NATO lugu. Üks lugeja avaldas soovi tegutseda raamatukoguhoidjana.

Võimalike Elavate Raamatutena edaspidi soovitati kaasata looduse Elavaid Raamatuid, kõrgharidusega töötu, julgeolekuteemalisi, pagulasi ja pagulaste abistajaid.

Eesti Gaidide Liidu korraldamisel sai Elav Raamatukogu teoks tänu paljudele vabatahtlikele ning eriliselt Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari noorsootöö õppekava II kursuse tudengite kaastööle.

Gaider Lianne Teder

KUIDAS KÖITEGA TOIME TULLA

VÕITJAMEESKOND

Muljeid Pärnumaa XXV matkamängust Laupäeval, 26. septembril toimus juba 25. korda Pärnumaa matkamäng. Rõõm on tõdeda, et mängu populaarsus on taas kasvuteel, sel aastal osales juba ligikaudu 250 inimest, neist 222 matkaradadel.

SPAGETI-TEIBI TORN

Kui nüüd uuesti otsast alustada, siis: Tere! Mina olen Kairi, Tori gaid. Tori gaidid alustasid oma tegutsemist juba möödunud sajandil, 1999. aastal, just sellesama matkamänguga. Meie jaoks oli see esimene kokkupuude gaidlusega ja ilmselgelt jättis kustumatu jälje, kuna vähem või rohkem aktiivselt tegutseme siiani. Viimase 16 aasta jooksul oleme alati matkamängul esindatud olnud. 2011. aastal muutusime juba nii enesekindlaks, et otsustasime asja ise eest vedama hakata. Nii et veel väike juubel – juba 5 aastat on Pärnumaa Matkamäng olnud torikate vedada. Loomulikult on meil palju abilisi ka.

Politsei tuli mängu

ÜLIENTUSIASTLIKUD KIKU JA KADI

Üritused 5

Fotod: Kairi Lumberg

4 Üritused

Sel aastal olin mina n-ö liikuv ekipaaž ehk siis autoga rajal. Esmakordne kogemus ja võib öelda, et ka igati tore viis päeva veeta. Esimeses pooles oli palju siblimist – postkastide üles panemine, söögi transport. Teine pool oli rahulikum, siis

jõudsime rohkem punktide tegevusi jälgida.Ühte punkti viisid läbi politseinikud, seega nende sinivalged masinad parkisid maantee serval. Oli näha, et autojuhid on meil väga kokkuhoidev seltskond – aktiivselt vilgutati tuledega. Teadsime küll, et need politseinikud tegelikult üldse möödasõitjaid ei jälginud. Aga oli näha, et punkti paigutamine maantee serva täitis oma eesmärki – kiirust vähendati ja ümbrust jälgiti tähelepanelikumalt.

ALTARLÕKKE VALMISTAMINE JA SÜÜTAMINE NOORTEKOGU TIIM UUDSET TELKI DEMONSTREERIMAS

ESMAABI PUNKT

Lõpp hea, kõik hea Kummalisel kombel on ilm matkamängu ajal peaaegu alati väga mõnus. Kuldne sügisilm. Mäletan ainult paari aastat, kui on olnud vihmane. Ühel neist kulges rada Valgerannas mööda merepiiri ja see on eriti elavalt meelde jäänud. Ikka üsna tormine, pilliroo müür kõikus tuules ja vihma peksis näkku. Tagantjärele on tore meenutada, aga kohapeal nii tore ei olnud :) Sel aastal ilmselt rajal erilisi ekstreemsusi polnud. Tundus, et kõik kulges parajas tempos, punktides pikki järjekordi ei tekkinud ja kõik jõudsid enne pimedat metsast välja ka. Seega, korraldajatena võisime kergendatult hingata, et läks hästi. Loodetavasti jäid ka matkajad päevaga rahule ning järgmisel aastal tullakse tagasi ja võetakse sõbrad ka kaasa. Kohtumiseni 24. septembril 2016!

Kairi Lumberg Tori gaid

AUHINDADE JAGAMINE

HELLAKESTE SÖÖGIPAUS POLITSEI PUNKTIS

TUTVUMINE POLITSEITÖÖGA

Üritused 7

6 Üritused Fotod: Annabel Klein

Jüripäeva matk Aprilli lõpus, 24.-26. toimus selleaastane jüripäev Pärnus. Nagu ikka oli see kevade saabumist kuulutav rahvapüha ajaks, mil endaltki viimased talveriismed maha said aetud. Reedel oli korraldatud osalejatele avatseremoonia ja väike rongkäik. Ööbimine toimus kohalikus koolimajas.

KOGU GRISLIDJAMBOREE TIIM

LIPU KÄSITLEMISE PUNKT

AVARONGKÄIK

PÄRNAKAD PÄRNUS SILLAL

ommikuse ärkamise järel pidime Liisbethiga uurima, kellega koos matkale saame minna, kuna olime enda üksust esindamas kahekesi. Kujunes välja nii, et liitusime Balti Jamboree esindustiimiga, mille koosseisu kuulus lisaks neljale gaidilembelisele neiule ka täitsa jamboree skaudist laagrijuht Kristjan isiklikult. Matk kujunes väga meeleolukaks. Esimene matkapunkt vajas ka pisukest ettevalmistust igalt võistkonnalt, nimelt tuli iga meeskonna poolt midagi kaasa tuua Eesti Toidupanga tarbeks. Ülesannetest tulid ette ka veel sõnaseletusmäng, vaatlustorni võimalikult täpne mõõtmine olemasolevate vahenditega, seejuures võtsime appi ka sõrmepikkuse. Siis olid ülesanneteks veel lipuvalve seisak ja vahetus, lausa kahes punktis tuli jalgadele tuld anda kogu meeskonnaga ning viimaseks punktiks oli kettagolf (disc golf), milles tegi eriti kõva tulemuse Maria, kellele seda sporti ka igapäevaselt harrastada meeldib.

Lisaks mitmekülgsetele ülesannetele jäi matkast meelde muidugi ka meeskonnavaim. Kogu teekonnal oli meie tiimi saatmas ka ustav tamPärast buriin, mille rütmi saatel sai nii tantsitud, lauldud jaksasime tee kui ka vägevaid pildipeal veel DJ jäädvustusi loodud. Eriti hästi meeldis mulle meie Kristjani ja kambavaim, mis suuresti DJ Mariliisi tänu laheda mõtteviisiga retromuusika inimestele ja kindlasti ka meid ühendavale tambupagasi järgi riinile oli igati suurepärokkida ka. rane. Päid ei lasknud me norgu isegi nii kriitilisel hetkel, mis meile toidupunktis osaks sai. Asi oli selles, et kui meie seltskond juba mitmeid tunde näljastena matkanult ja mõne kõrvalekalde järel lõpuks toiduni jõudis, oli toit järsku otsa saanud. Aga mis meil muud üle jäi, kui esimesse ettejuhtuvasse Hesburgerisse einestama minna. Kõhud said täis ja tuju oli endiselt ülev.

Pärast jaksasime tee peal veel DJ Kristjani ja DJ Mariliisi retromuusika pagasi järgi rokkida ka. Sellised mõnusad matkamängud on kindlasti üks põhjustest, mis mind gaidluse juures köidab. Need loovad väga mõnusa meeleolu kohe tükiks ajaks. vgd Annabel Klein Grislid

HELLAKESED ANDMAS SOOJA

KA PUBLIK SAI AVAMISEL LAULDA

PAPA JÜRIPÄEVA LAULUGA SISSE JUHATAMAS

Üritused 9 Fotod: Balti Jamboree

JAMBOREE KOLME PILGU LÄBI

8 Üritused

Jamboree IST-i pilgu läbi me teiste IST-idega koos olles. Üleüldiselt möödus meie laager suurepäraselt. Ülejäänud päevad olid täis teistsuguseid tegevusi ja üritusi. Mäletan, kuidas viimasel päeval kogunes kogu laager ühte kohta kokku, et osaleaabusime oma üksu- da suurel laagri laadal ja teha muid sega üks päev varem huvitavaid tegevusi erinevates enne laagri algust. töötubades, mida viisid läbi ISTLaagriala avaldas id vabatahtlikkuse alusel. Sama mulle muljet: see oli päris suur päeva õhtul toimus ka disko koos maa-ala, kust ei puudunud ka jõgi kõigi laagrilistega. Mõned asjad ja lisaks kolmekorolid võrreldes Läruseline metsamaja. tiga täiesti teistKusjuures Seejärel püstitasime moodi, nagu näiToomas telgid ja läksime tutteks lõkkeõhtud vuma teiste korralja liputseremoooli väga dajate ning abistajaniad. Me olime üllatunud, et tega. harjunud rohkem Kõik laagripäeorganiseeritute me ronimise vad möödusid sujuja korrektsemate kohta juba valt. Avapäeval aiüritustega. Kokvarem nii tasime me laagrisse kuvõttes võin saabuvatel osalejatel öelda, et mul oli palju ise end sisse seada ja teimetore nädal. teadsime gime neile laagriala Sain endale paltutvustavaid tuure. ju uusi sõpru ja Sellele järgnenud tuttavaid, kellekolm päeva veetsin ga ma ka edasma seikluspargi alal koos oma pidi suvel kohtusin. Samuti sain kolme sõbraga – Rihards, Kaso- küllakutseid teistesse riikidesse, ars, Martinš. Instruktor Tomase õppisin uusi mänge ja õpetamisjuhendamisel abistasime me pal- stiile, kogusin uusi ideid ja sain jusid laagrilisi mitmete seikluspar- suurepärase kogemuse, mis mulle gi ülesannete läbimisel. Ronimis- alatiseks meelde jääb. ala oli üllatavalt hästi planeeritud Mārcis Akmeņkalns ja ette valmistatud. Väga tore oli Läti skaut aega veeta koos Toomasega seiklusradadel ebatavalisi ronimisülesandeid sooritades ja samal ajal ka uusi asju õppides.

Kusjuures Toomas oli väga üllatunud, et me ronimise kohta juba varem nii palju ise teadsime, sest sarnaseid tegevusi olime me Lätis oma laagrites ka varem teinud.

Kuigi päeval olime tegusad metsas seikluspargis töötades, siis STAAP ABIVAJAJATELE TEED JUHATAMAS. õhtud veetsime Esimest korda osalesin Balti Jamboreel 2010. aastal Leedus. Sellel suvel kolmandat korda toimunud jamboreest Eestis võtsin osa IST-ina.

AVALÕKE

Jamboree osaleja pilgu läbi Olen gaid olnud juba mitu aastat ning käinud väga paljudel üritustel. Balti Jamboree oli aga minu jaoks midagi uut. See oli esimene rahvusvaheline üritus, kus ma käinud olen. Laagriala oli väga suur ja pakkus palju võimalusi igasugusteks tegevusteks.

LÄTI IST-D

Mulle meeldisid kõik teemapäevad, kuid kõige enam meeldis mulle loodusepäev, kus sai proovida kanuusõitu, vibulaskmist, mudamaadlust ning paljusid teisi huvitavaid tegevusi. Looduspäeval tundsin ennast päris

kindlana, sest varasemalt olen palju taoliste ülesannetega kokku puutunud. Kõige toredam asi laagri juures oli, et leidsin palju uusi sõpru. Gaide ja skaute oli kokku tulnud erinevatest riikidest: Lätist, Leedust, Ameerikast, Hong Kongist. Põhiline laagri suhtluskeel oli inglise keel. Laagriga seoses tuleb meelde üks tore seik, kus rääkisime ühe poisiga pikalt inglise keeles ja lõpuks tuli välja, et ta oli eestlane. Balti Jamboree on kahtlemata tore üritus ja kui nelja aasta pärast tuleb võimalus sinna veel minna, siis ma kindlasti lähen.

Raul Pastak Nõo gaid

LAADAPÄEVA GRILL

10 Üritused

Üritused 11 BELGIA SKAUDIJUHT JA LAAGRIJUHT KAAMERALE LEHVAMAS.

Ülevaade jamboree korraldamisest Baltimaade Skautide ja Gaidide III Jamboree 14.-19. juulil 2015 õnnestus Eesti juhtimisel hästi vaatamata sellele, et aega oli korraldamiseks jäänud vähe ning skaudi- ja gaidijuhte, kes saaksid oma vabast tahtest korraldamisele kaasa aidata, oli keeruline leida.

Kaheksa kuud enne jamboreed said kokku laagrijuht, Eesti Skautide Ühingu skaudijuht Kristjan Kruus ja laagrijuhi parem käsi, Eesti Gaidide Liidu Grislide üksuse juht nooremgaider Maria Bulak. Esimesel kohtumisel lepiti kokku jamboree toimumisaeg ja arutati läbi, keda staapi appi kutsuda. Pärast koosviibimist algas tegus ettevalmistusaeg.

Muistsed mängud Kohe oli vaja paika saada laagri nimi, teema, logo ning otsida laulukirjutaja.

Eelnevalt oli paigas, et üheks teemaks on olümpiamängud, sest jamboree tõttu jäi ära 2015. aastal toimuma pidanud ESÜ traditsiooniline olümpialaager. Üsna pea oli selge, et jamboreel mängitakse muistsete baltlaste mänge. Sellest tulenevalt sai laagri nimeks Baltic Olympic Jamboree 2015 „Ancient games“ ehk „Muistsed mängud“. Samuti sai kohe selgeks, et alllaagrite nimed tulevad muistsete eesti, läti ja leedu jumalate nimede järgi. Eestlastel läks lihtsalt, loomulikult sai üheks väljavalituks Taara ja teiseks vähemtuntud Uku. Lätlased valisid Ūsiņš ja Mārtiņi.

Leedukad Vėjas ja Milda. Üldse oli jamboreega seotud 660 inimest. Programmis oli osalejaid 485. Ülejäänud 175 inimest olid korraldajaid, külalised ja korraldajate väikelapsed. Välisriikidest olid esindatud Belgia, Ungari, USA, Saksamaa, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Hiina (Hongkong), Inglismaa ja Austria. Kokku koos Eestiga 12 riiki.

Ei kaotajaid ega võitjaid Jamboree programm oli üles ehitatud traditsiooniliste tegevustega: avatseremoonia, lõkkeõhtud, tegevusväljad, laat, disko. Erinevalt suurlaagritest oli programmi toodud kogunemised lipuväljakul,

kus enne tegevustesse minemist üheskoos se tõttu ei pidanud midagi suurelt ümber Eesti, Läti ja Leedu lemmikuid liikumis- muutma või ära jätma. ja laulumänge mängiti. Uue tegevusena lisati sõprusmängud, kus oli eesmärgiks Uus sild mängida selliseid mänge, kus ei selgu Eellaagris tegi väga suure töö ära Belgia kaotajaid ja võitjaid. Laat muudeti hu- skaudiüksus. Tänu nende abile sai valmis vitavamaks suure grilli ehitamisega. Iga uus sauna juurde viiv, põhimõtteliselt aulaadaline sai maitsta grillliha või -juur- tot kandev sild. Kohe laagri alguses läks vilju. Boonusena oli laagriraadio, mida katki sild, mis viis all-laagrite alale. Tänu oli kuulda kogu laagri territooriumil läbi osavatele skautijuhtidele nii Eestist, Leevanaaegsete elektriliste udupasunate. Ko- dust kui Rootsist saadi valmis meistriteos, gunemiste korral mängiti raadios laagri- samuti ehitati uus, põhimõtteliselt autot laulu, mis oli märgiks, et alanud on kogu- kandev sild, mis on ka silmale ilus vaanemine. Tegevusvälju oli seekord kokku data. Kuna laagris kohapeal olid oma ala 3 – sport, loodus ja mõttemängud. Sporti meistrid Leedust, siis tänu nendele parantegid leedukad, loodust lätlased ja mõtte- dati ära Metsavendade onni sisselangenud mänge eestlased. Kõigil kolmel riigil oli lagi.

Minul on isiklikult väga hea meel selka oma teemapäev, kus siis kogunemistel le üle, et EGLi liikmed ja nende sõbrad tutvustati oma maa mänge.

Toitlustusega võtsid korraldajad en- olid jamboree korraldamisel üheks suuredale suure riski, tehti seda, mida varem maks jõuks kui mitte kõige suurem. Selle pole Tagametsas tehtud. Soov oli toitlus- panuse üle võime kõik uhked olla.

Eriline tänu nooremgaider Mariliis tada kogu laagriperet ühest söögikohast.

Kolk’ile, kes 12. klassi lõTahtsime teha midagi uut petamise kõrvalt koos minu, ja seeläbi all-laagritelt ära Kristjan Kruusi ja Sander võtta ühe suure vastutuSeega said Lillemäega vedas eest jamse ning anda osalejatele igast allboree korraldamist ja kellerohkem aega tegevustes ga koos sai nii laagri eel kui osaleda. laagrist osad laagris lõbusalt töiseid öid Meie teine plaan, et laagrised veedetud. turvameeskond kataks ära omal Teine eriline tänu on gaikogu valveaja, ei läinud dirühmale Grislid. Enamus läbi, sest me ei saanud nahal n-ö grislidest olid abis eellaagkokku piisavalt inimesi, turvamehe rist kuni järellaagri lõpuni. kes selle enda vastutada Aitäh kõikidele gaidioleks võtnud. Seega said ametidele, kes viisid ellu Baltiigast all-laagrist osad kohustusi maade Skautide ja Gaidide laagrised omal nahal n-ö proovida.

III Jamboree: Milla-Mona turvamehe ametikohustuAndres, Maria Bulak, Liissi proovida. beth Horn, Michelle Hughes Jamboree korraldati (UK gaid), Mailiis Jõgis, osalejate osavõtumaksudest ja suurima toetaja, Hasartmängu- Kaire Jürgenson, Piret Jürgenstein, Kirke maksu Nõukogu rahadest. Lisaks olid Kalamats, Kristina Kasvandik, Mari-Liis toeks väikesed ja suuremad ettevõtted Keskpaik, Annabel Klein, Mariliis Kolk, oma toodete, teenuste või soodustustega. Natalja Korol, Miia Kraun, Leiki LahtLoomulikult ei oleks saanud jamboree vee, Raine Lahtvee, Merili Laul, Tiit Lillemaa, Mare Oidekivi, Aet Raudsep, Pille toimuda ilma vabatahtliku tööjõuta.

Kokku vajas jamboree õnnestumine Rikka, Keidi Sagor, Trine Tamm, Riina umbes 130 inimese väiksemat ja suure- Tartu, Lianne Teder, Kai Tõns ja Merilin mat panust. Tänu 48 IST-ile ei jooksnud Ulm. me oma korraldamisega jamboree ajal ngdr Maria Bulak umbe ja kõik vajalik sai vähemalt miini- Baltic Olympic Jamboree 2015 Ancient mumiga kaetud ning korraldajate vähesu- games laagrijuhi parem käsi

TEISTE KULTUURIDEGA TUTVUMISED. UHIUUS SILD, MIS PÕHILISTE EHITAJATE JÄRGI NIME SAI.

PIDULIK SILLA AVAMINE.

PEASKAUDI JA PEAGAIDI JOOKS. EESTI JA LEEDU SÕBRAPILT.

AVALÕKKE ESINEMISED.

SPORDITEGEVUSVÄLJAL.

12 Koolitused

Koolitused 13

Minu OSKO äksin „Olen see, kes olen“ koolitusele mõttega, et mina üksi omale salka ei võta, teen seda kellegagi koos ja aitan teisi neid asendades või ettevalmistamisel. Läks aga nii, et lõpuks seisin seal klassi ees, seitse suurt silmapaari vastu vaatamas. Korraks oli hirmus, aga kuna ettevalmistus oli väga hea, siis kohtumistele läksin alati enesekindlalt ja kui miski ununeski, oli raamatust kohe hea spikerdada.

Ma otsustasin jaotada ühe kohtumise kaheks ja sain lastega kokku kaks korda nädalas.

See tundus nii neile kui ka mulle lihtsam. Pärast esimesi kohtumisi oli tunne, et need tüdru-

kud ei saa küll mitte millestki aru. Kui tuli arutlusele teema, mida öelda sõbrale, kes tunneb end oma kehas halvasti, või tuli teha selleteemalisi etteasteid, oli näha küll, et töö kannab vilja. Minu tütar oli ka selles grupis ja kui ma kodus tegin oma keha kohta halvustava märkuse, siis Melite kohe torkas: „Emme, OSKO! Pole oluline, milline sa väljast oled, oluline on ju sisu.“ Seega võin öelda, et see tõesti töötab. Tüdrukud olid väga vaimustuses ja jagasid õpitut ka oma klassikaaslastega, nüüd on nende klassist meil oma salk, mida veavad grislid Kirke ja Annabel. ngdr Mailiis Jõgis Tori gaid

OSKO KOOLITAJAD.

Gaidid arengusprindivad

KÕIK TEGIJAD.

TEGUTSEME!

NLDP ?! ÜHISED NAERUNÄOD.

RAHVUSVAHELISED OSALEJAD.

Suve keskel käisin Brüsselis, kus toimus WAGGGSi Euroopa regioonile mõeldud koolitus just NLDPst. Esmalt NLDP (National Leadership Development Programme) ise tähendab riiklikku juhikoolituste arendamise programmi, milleks on välja töötatud 8 moodulit, et anda juhtidele edasi põhilisi teadmisi nii isiklikuks arenemiseks kui ka organisatsiooni arendamiseks.

Koolitusel julgustati meid lähtuma just õppijate, meie oma juhtide vajadustest ja väärtustest. Mina

projektis pean väliseksperdi poolt saadavat konsultatsiooni lähtuvalt meie eesmärgist.

Arengusprindi raames valisime juhatuse ning listi saadetud üleskutse tagasiside põhjal oma arengueesmärgiks organisatsiooni finantsvõimekuse suurendamise, et tagada kasvav rahastus läbi erinevate finantsallikate ja toetuste. Plaanis on koos väliseksperdiga kaardistada erinevad võimalikud rahastusallikad ning teemaga teEga see ole esimene kord gai- gelemiseks vajalikud kompetentsid ja võididel samalaadsetes arengu- malused, mis organisatsioonis on olemas programmides osaleda, kuid või vajavad arendamist. Seejärel seada vajab ju organisatsiooni aren- prioriteedid, panna paika täpsem tegevusdamine järjepidevat tekava ning hakata juba sigelemist ning ainult hea, hipärasemalt tegutsema. valisime kui selleks on olemas ka Kuna projekt on pooväline tugi. le peal ning kohtumised oma arenguProgrammi avakooväliseksperdiga ei ole eesmärgiks litus toimus juuni lõpus, veel toimunud, siis oleseal tegelesime peamime juhatusega veel tuorganisatsiooni selt oma organisatsiooni lemuste osas ootel, kuid finantshetkeolukorra kaardistakindlasti oleme saanud võimekuse misega, et sõeluda välja juba toimunud koolituskitsaskohad, millele sootelt häid mõtteid ning suurendamise vime programmi raames võimaluse organisatsiooenam tähelepanu fokusni arendamisele natuke eerida. Lisaks on toimunud või toimumas teises keskkonnas ja laiemas kontekstis koolitused teemadel organisatsiooni mõju mõelda. Lisainfo arenguprogrammi kohta hindamine, strateegiline planeerimine, fi- on leitav: http://www.enl.ee/et/Arengunantsjuhtimine, kommunikatsioon ja tu- programm rundus, eestvedamine, juhtimine ning jät- ngdr Mari-Liis Keskpaik kusuutlikkus. Suureks lisaväärtuseks antud Tori gaid Alates juuni lõpust osalevad gaidid poolaasta jooksul Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) poolt korraldatud arenguprogrammis “Arengusprint 2015”. Programmi eesmärgiks on tõsta noorteühingute ja noortekogude juhtimiskvaliteeti ja tegutsemisvõimekust.

võtsingi sellelt koolituselt kaasa mõtte, et peaksime proovima ka oma organisatsiooni koolitussüsteemi veidi uuendada, et see oleks paindlikum ning lähtuks rohkem meie oma liikmete vajadustest. Seepärast pöördun ka Sinu poole. Nimelt, kui oled huvitatud kaasa rääkima koolitussüsteemi uuendamise teemal ning tahad panustada sellesse, et meie koolitused oleksidki mõeldud just Sulle, siis anna mulle endast märku, kirjutades aadressile koolitus@gaidid.ee ngdr Elo Lättemägi Lähte gaid

LE U U L RK U N Metsa puises südames On väike gaidikodu sees Ja väikse laagri poole teel Meid väikseid gaide veel ja veel Me buss lähemale jõudes kiirendab Ja süda põues trummeldab Ma tean, täna korda läheb päev Sest täna oma gaidineidu näen Juba kaugelt märkan ma Ta vormisärkide sinimere seas Ta särgil kõigist rohkem märke on Ja üks neist teatab - ka mu südame ta võitnud on Külli-Triin Laanet

Koolitused 15

14 Koolitused

Mida ma Kajaka koolituselt õppisin? õpetada/tuletada meelde laulu-liigutuste mänge jne-jne.

Lisaks nüanssidele mõtlesin laiemalt, kuidas organisatsiooni arendada – liikuda meie arengusuundade poole, suurendada liikmeskonda ning pakkuda liikmetele võimalusi eneseteostuseks. Ega just tihti ole võimalust viibida nädal aega keskkonnas, kus saad rahuikult mõelda ning ka teistega arutleda, kuidas oma organisatsiooni arasemalt on samalaadsel koo- arendada. Väga meeldis mulle kullerfirmas litusel osalenud kokku umbes UPS töötava väliseestlase Carl Skonbergi 80 vastavate organisatsiooni- esitlus, kes rääkis meile sellest, kuidas UPde liiget ning järgmisel suvel Sis püütakse protsesse muudkui kiiremaks on plaanis juhikoolitus 20 teha ning vältida üleliigosalejale Eestis. seid liigutusi. Arvestades Elamusi reisist on mitgaidide arvu ning seda, Hakkasin meid, kuid kuna tegu oli et toimetame oma vabast mõtlema koolitusega, siis pean oluajast ja tahtest, peaksime sellele, et liseks jagada just seda, mis meiegi tähelepanu pööraenda jaoks õppisin ning orma sellele, kuidas toimepeaksime ganisatsiooni tagasi toon. tada võimalikult efektiivneid lugusid Esiteks sain palju n-ö selt ehk siis kuidas vältida nüansiteadmisi ja mõtteid, üleliigseid tegevusi, mis talletama, eriti mida võiks meil ellu viia, kulutavad meie väärtusneid, mis on näiteks peavanema rolli likku aega. tihedalt seotud taastamine, koolitussüsteeKoolituse väga suumi ülevaatamine (sh vaareks lisaväärtuseks pean gaidide ja data ka kodutütarde süssilmaringi avardumist gaidlusega teemi), vaadata üle meie – kuulates erinevate väasjaajamiskord ja inventar, liseestlaste lugusid nende teha koolitusi lõkkevana eludest, Eestist põgeneülesannete ning kaardi tundmise kohta, teha misest ja pagulusperioodist, haridusest, laagris õhtuid lapsevanematele ning juhti- praegusest elu-olust, sellest, kuidas nad on dele ja gaideritele, kaasata laste ja noorte oma elud uues riigis üles ehitanud ning kui tegevustesse erinevate spetsiifiliste elualade palju nad panustavad eestluse hoidmisesse esindajaid (nt mesinik), võtta videosse või – see kõik on imetlusväärne. Kuulates neid Sel suvel oli mul suurepärane võimalus osaleda USAs Kajaka salga koolitusel. Tegu on EestiAmeerika Heatahtliku Seltsi poolt ellukutsutud juhikoolitusega, mida toetavad väliseestlased. Koolitusel saavad osaleda Eesti skautlike organisatsioonide (skaudid, gaidid, noorkotkad, kodutütred) liikmed.

NGOs Communication Camp ehk mis Rumeenia meile õpetas

GDR URVE PÕHI JA NSKM LEELO LINASKIGA.

JÄRVEMETSA EESTI MAJAS. JÄRVEMETSA LAAGRIPAIGAS KOOLITUMAS.

jutte, hakkasin mõtlema sellele, et peaksime neid lugusid talletama, organisatsiooni vaatevinklist just eriti neid, mis on tihedalt seotud gaidide ja gaidlusega. Ja isamaalise organisatsioonina peaksime veelgi rohkem pöörama tähelepanu eestlusele.

Lõpetuseks, minupoolne au ja kiitus väliseestlastest toetajatele, tänu kellele saime sellise koolituse. Ning muidugi ka läbiviijatele, võõrustajatele ning Priit Parmingule, kes kogu Kajaka koolitust eest vedas. Oli kogemus, millest õppisin väga palju! ngdr Mari-Liis Keskpaik Tori gaid

NINJAD KALJUL. HOMMIKUNE MASSAAŽIRING.

Maikuu viimasest nädalast juuni alguseni olime Trinega Rumeenia väikekülas, et osaleda sealsel 12-päevasel koolitusel „NGOs Communication Camp“, mille põhiteemaks oli MTÜ-de turundus ja kommunikatsioon. Lisaks eestlastele ja rumeenlastele võtsid koolitusest osa veel noored Horvaatiast, Poolast, Itaaliast ja Tšehhist.

Täna loodu võib olla väärtuslik 25

aasta pärast

gule ning on väärtuslikud gaidijuhtide loovmõtlemise kirjeldamiseks. Materjalid saavad väärtuse vaid siis, kui need sisaldavad piisavat infot ning võimaldavad aru saada kontekstist. Seepärast on soovitav iga materjali loomisel – olgu tegu õppevihiku, töölehe, õppemängu, kontrollpunkti ülesande, liikmete nimekirja, infolehe või tegevusvahendiga – märkida sellele lisainfo. See on vähim, mida teha, et hiljem materjalide konteksti tabada. Fotodelegi peaks märkima selle konteksti (nt Balti

teistele vabaühendustele gaidide kogemuse jagamiseks Tallinnas ja Tartus, novembris saavad gaidijuhid omandada teadmisi materjalide korrastamisest gaidide arhiivi tarbeks. Oma materjalide üleandmiseks gaidide arhiivi võib ühendust võtta kontoriga või kirjutada aadressil arhiiv@gaidid. ee. Ülevaate tehtust leiab gaidide veebilehelt ettevõtmiste alajaotusest „Ühenduste arhiiviv“.

Eesti Gaidide Liidu arhiivimeeskond gaiderkogust

Eesti gaidliku liikumise ajalugu ulatub tagasi 1920ndate aastateni.

Igal päeval, nädalal, kuul ja aastal on keegi loonud eesti gaidlikku liikumist iseloomustavaid materjale. Nüüd on üks osa neist talletatud arhiivi ning kättesaadav tutvumiseks igale huvilisele gaidide kontoris.

Gaidiüksuste materjalid ilmestavad gaidliku liikumise mõju noorte inimeste aren-

jamboree 14.-19.07.2015 Kodumetsa laagrialal Tagametsal), nimeliselt sellel olevad inimesed (nt vasakult esireas ...) ning kui pildil olijaid miski ühendab, siis ka see tunnus (nt tehnilise töögrupi liikmed või Belgia esindusüksus), lisaks koha info (nt lipuväljakul, all-laagri värava ees).

Eesti Gaidide Liidu materjale korrastatakse 2015.a projekti „Ühenduste arhiivid“ raames, mida rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel. Oktoobrikuus toimusid infopäevad

Koolitusel saime põhjalikke teadmisi erinevatest ajurünnaku viisidest, personal branding’ust, projektide kirjutamisest, korraldamisest ja ettevalmistamisest ning üleüldiselt MTÜ-de toimimisest. Seal saime grupitööna koolituse lõpus välja töötatud ka suure kommunikatsiooni kampaania kavandi meie organisatsioonile, kust leidus nii ulmelisemaid ideid, nagu näiteks Guinnessi rekord, kui ka ideid, mis on tänaseks juba teostatud, näiteks Facebooki kampaaniad.

Kõige olulisemana saime sealt kaasa aga üleüldise idee sellest, millist rolli kommunikatsioon organisatsiooni jaoks mängib ning mil määral ja millise nurga alt sellele rõhku panna. See on palju enamat kui esmapilgul tunduda võib! vgd Liisbeth Horn, Grislid

BRASOVIS SEIKLEMAS

Loodavale materjalile lisainfo: Materjali loomise aeg – vähemalt aastase täpsusega Materjali looja – autor või meeskonnaliikmed nimeliselt, gaidlike ametikohtade või ülesande järgi (nt salgajuht, kontrollpunkti läbiviija, laagri infojuht) Materjali kasutus – kus, mille raa-

mes kasutati, kellele loodud (nt infoleht Nõo salga liikmetele 15.11.2001 koondusel jagamiseks paberkandjal) Resolutsioon, mis sellest sai, vajadusel (nt edutamise avalduse peal märge „kinnitatud/tagasi lükatud 10.04.2005 gaiderkogu ja juhatuse otsusega“).

Augustis olid gaidid esindatud lausa kahel uuel mandril

16 Välismaa

Välismaa 17

Fotod: Liina Sõrmus, Relika Lupp, Jaanika Parm, Kristina Kasvandik

Brigaad INDIA päeva tegevusprojekti, kus lapsed andsid õpitut edasi läbi erinevate mängude.

Seetõttu pidi iga riik välja pakkuma vähemalt 3 mängu. Õhtul toimus campfire, kus iga WAGGSI regioon, pidi tegema etteaste! Laulsime veel laule ja seilasime merel.

KUHU? Free Being Me festival Sangamis KES? Kristina Kasvandik, Jaanika Parm, Relika Lupp, Liina Sõrmus MILLAL? 16.-27. august

Päev 1 (esmaspäev) Lennureis oli väsitav, kuid nautisime väga toitu ning mugavusi, mis lennukis olid. Mumbai lennujaamas tervitas meid autojuht, kes sõitis nagu tõeline hindu - valgusfoorid ning sõidurajad olid soovituslikud, kuid sellegipoolest tundsime end turvaliselt. Kohale jõudes olime rampväsinud, kuid meid võeti vastu soojade tervitustega. Seadsime end sisse ning läksime ümbruskonda jalutama. Püüdsime palju pilke, nii naistelt, meestelt kui lastelt. Tagasi tulles läksime uhiuude Sangami basseini ujuma. Seejärel tukastasime ning ujusime ja tukastasime jälle. Õhtul katsetasime internetiühendust, mis oli kõigi seas populaarne.

Päev 2 (teisipäev) Kõik ärkasid hommikul varem ja käisid hommikujoogas. Pärast väga rikkalikku hommikusööki mängisime kõik koos Pelele mängu. Seejärel jaotati meid väiksemateks gruppideks ning sõitsime rikšadega ning

Päev 5 (reede)

UHKE BUSS. bussidega turule. Seal lõhnas hullult hästi vürtside ning värskete puu-ja köögiviljade järele. Ostsime endale bengalseid, mis on sari juures traditsioonilised ehted. Seejärel ostsime endile Laxley roadilt sarid. Pood oli kahekorruseline ning seal oli meeletult palju sarisid ja punjabisid. Valik oli väga keeruline. Seejärel käisime söömas kohalikus restoranis. Tagasi Sangamisse saabudes räägiti meile india kultuurist ning saime vastuseid paljudele küsimustele.

Seejärel valmistusime järgmise päeva tegevusteks. Õhtul käisime veel kord uues basseinis ujumas.

Päev 3 (kolmapäev) Ärkasime vara ning läksime esimest poolt OSKOst DES kooli tegema. Kuna meie, 4 eestlast, olime jagatud erinevatesse gruppidesse, oli väike närv ka sees.

Ei me tundnud teisi ning oma grupikaaslastega olime vaid paar päeva tuttavad.

Kuni kella 12ni tegime lastega OSKO programmi ning seejärel oli natukene vaba aega – otse basseini. Kahe tunni pärast hakkasime jälle tegevustega pihta. Mängisime pot of goldi koos Iirimaalt pärit härjapõlvla-

sega. Seejärel valmistasime ette järgmise päeva tegevusi. Õhtul oli meil Taco õhtu, kus sõime tacosid!

Päev 4 (neljapäev) Läksime jälle varakult kooli, nüüd juba veidi kindlamalt, sest olime üksteisega rohkem tuttavad. Viisime lastega läbi sessioonid 3-4. Tagasi Sangamisse jõudes oli meil jälle natuke vaba aega – basseini! Tegime oma gruppidega (A, B, C, D) motiveerivaid OSKO ülesandeid, nt jalajälg. Valmistasime ette järgmise

Pärast varajast hommikusööki valmistasime ette mänge. Peatselt ka saabusid lapsed. Hakkasime kohe tegevustega pihta, mängisime kuni 12.30ni. Lõunaks saime india tänavatoitu, mille üle kohalikud ning lapsed olid väga õnnelikud. Pärast lõunat läksid lapsed koju ning meie saime õmblejalt oma sarid kätte. Tegime jälle motiveerivaid OSKO tegevusi ning õhtusöögi järel panime sarid selga ja läksime lõputseremooniale. Pärast tseremooniat oli uue basseini ametlik avamine, millest oli ka google hangoutsis (https://www. youtube.com/watch?v=msfWDn9JBvs&f eature=youtu.be) otseülekanne ja uudised uue maailmakeskuse kohta. Hilise õhtuni välja kestis väga vinge basseinipidu ning samal õhtul lahkusid juba esimesed OSKOst osalejad.

18 Välismaa

Välismaa 19

BASSEINIPIDU SANGAMIS.

Brigaad KANADA

Päev 6 (laupäev)

LASTE HOMMIKUNE RIVISTUS.

Käisime Pune turul šoppamas. Tagasi Sangamisse jõudes toimus seal India õhtu. Õppisime sari selga panema ning sõime Maharashtra toitu kohaliku kombe järgi – maas istudes ja näppudega süües.

Pärast õhtusööki tegime Bollywoodi tantsu, käisime veel viimast korda basseinis ujumas ning planeerisime järgmist päeva.

Pakkisime asjad kokku.

Päev 7 (pühapäev)

KOERTEGA JALUTAMINE DELLA SEIKLUSPARGIS

Ärkasime ning sõime hommikust, lahkusime korraldajate hüvastijätu laulu saatel Lonovala poole. Seal checkkisime ennast hotelli ning läksime Della seiklusparki, kus sai palju ronida, kriketit mängida, koeraga jalutada ning ka lehma lüpsta. Tagasi Lonovalasse jõudes käisime söömas ning uurisime homse reisimise kohta.

Päev 8 (esmaspäev)

KRISTINA DELLA SEIKLUSPARGIS

INDIA KRIKETIKLUBI

Läksime hotellis hommikust sööma ning seejärel bussile, mis viis meid Alibagi.

Reis oli elamus omaette: auklikud ning käänulised teed mägede vahel sundisid meid iga paari hetke tagant tagumikke istme pealt lahti päästma. Kohale jõudnud, läksime rikšaga randa, kus võtsime hotellis endile toa. Käisime jalgupidi India ookeanis, mis oli väga õline ja must. Tegime pilte, jalutasime ning pimeda saabudes läksime hotelli lõõgastuma.

Päev 9 (teisipäev) Sõitsime hommikul Kashidi randa. See pidi olema hästi kena ja mõnus, kuid seal-

gi oli väga õline. Maas olid suured õlilaigud ning plätudega käies oli selline tunne, nagu uisutaksid või sees. Pikutasime natukene puhta liiva peal ja saime päris kenasti põleda, olgugi et “võtsime” pilvi. Hääletasime endid Alibagi bussi peale ja sõitsime tagasi. Läksime kohe sööma ning tellisime endile lauasuuruse juustupannkoogi. Läksime tagasi hotelli ning pakkisime veel asju ja pesime jalgu ning jalanõusid õlist puhtaks.

Päev 10 (kolmapäev) Sõitsime hommikul Indiasse ning läksime oma suurte kottidega vaatama India väravaid. Selle asemel, et teha pilti vaatamisväärsusega, tahtsid kõik küladest kokku sõitnud hindud hoopis meiega pilti teha, nii et lõpuks olime nende poolt sisse piiratud. Õnneks leidsime pärast pikka fotoshuuti ühe toreda taksojuhi, kes lisaks Cricket Club of India juurde viimisele sõidutas meid päev otsa 30€ eest ringi. Ta küsis, kas me tahame näha päris India elu ja lubas meid viia enda juurde lõunat sööma, mida ta naine tegi. Olime nõus ning läksime taksojuhi poole, kus kohtusime ta arstist naise ning pojaga, kes käis veel koolis. Pärast lõunasööki läksime ringi jalutama ümbruskonda, nägime ka rongijaama. Taksojuht, kelle nimi oli Mac, pakkus meile ka õhtusööki. Siis käisime veel ümbruskonnas jalutamas, turul ja mängisime kohalikega kriketit. Lõpuks viis taksojuht meid lennujaama, kus otsustasime anda talle 50€.

Saime näha tõelist ja igapäevast India elu, mida me muidu poleks näinud. Viimasel reisipäeval istusime lihtsalt öö otsa lennujaamas ja lennuki peale saime kell 6.

eisi ärev alguspunkt oli nagu ikka Tallinna Lennujaamas, kust edasi lendasime Helsingisse ning naabrite juurest juba otselennuga paljude noorte unistuste linna New Yorki. Lennud olid väsitavad, kuid möödusid õnneks ilma suuremate viperusteta ning esimesed hingetõmbed suurlinnaõhku kaalusid 13h pikkuse reisi igal juhul üles, kuna temperatuur ulatus ligi 30 kraadini. New Yorgis veedetud 5 päeva jooksul sai linnast päris hea ülevaate: sõitsime hop on hop off bussiga läbi Manhattani ülaosa, sõitsime paadiga ümber Statue of Liberty, nägime Empire State Buildingut, külastasime Broadway’d, käisime Central Pargis ja veel paljudki.

NYCst seadsime 10. augustil oma sammud (õigupoolest küll bussirataste tiirud) juba laagrile lähemale – Kanadasse, Torontosse. Seal liikusime taas hop on hop off bussiga läbi Toronto, sõitsime ka linnast välja, et näha kuulsat Niagra Fallsi

NYC PAADISÕIDUL.

ja Butterfly Museumit ning osa meist külastas ka Canada’s Wonderlandi... ... ning seejärel oligi kätte jõudnud meie reisi tõeline sihtpunkt - Rahvakett 2015:

Päev 1 laagris (15.09) Jõudsime kohale tegelikult päev varem, seega laagri esimesel päeval ärkasime juba Kotkajärve Peamajas, kus kuivasid ka kõik meie riided, mis eelmisel päeval vihma pärast läbimärjaks olid saanud.

Ka hommikul ärgates ei olnud need sugugi kuivemad. Laagri esimesel päeval registreerisime end sisse, panime telgid üles ja tutvusime oma all-laagriga. Alllaagrid olid Kotkajärvel jaotatud vanuse ja soo järgi: hellakesed, hundud, gaidid, skaudid, vanemgaidid, vanemskaudid ja juhid. Liisbeth ja Annabel olid mõlemad Vanemgaidides. Siis panime kõik vormid selga ja toimus laagri pidulik avamine.

Laagrilised jaotati kõik ka eri värvi perekondadesse (Liisbeth näiteks oli Roosa ja Annabel Lilla). Oma perekondades tegime väikese tutvumisjalutuskäigu, et Kotkajärve suurtest aladest paremat ülevaadet saada. Pärast jalutuskäiku punusime endile ka iga perekonna värvile vastavad käepaelad. Õhtul kogunesime suure avalõkke äärde, mis oli ehitatud järve peale.

Avalõkkega käis kaasas ka suur ja päris vinge show, kus etendati Kotkajärve legendi ning kust ei puudunud ka särts ja pauk ning muidugi lõkkelaulud. Pärast avalõket ootas vanemgaide ja vanemskaute veel teinegi ühine lõkkeõhtuke, mis toimus Orujärve ääres ja kus me samuti laulsime ja tutvumismänge mängisime.

Päev 2 laagris (16.09) Esimene hommik, kui ärkasime telgis, kus õnneks ei olnud ei liiga külm ega ka palav. Pärast pannkoogilist hommikusööki läksime metsakirikusse hommikusele teenistusele. Kõikidel olid seljas punased laagrisärgid ja kaelarätid. Seejärel koosnes vanemgaidide all-laagri päev ainult veest (mis oli jube hea, kuna päev oli väga kuum): ujusime päeva jooksul kokku kaks-kolm korda, lisaks veel kanuutasime ja kukkusime mitu korda ümber, et päästmist õppida ning õhtul oli veel ka meie saunaaeg, mis samuti endas vette sulpsamist kätkes. Kotkajärvel ujumine Fotod: Annabel Klein, Liisbeth Horn

KUHU? Rahvakett 2015 Kotkajärvel + Toronto, New York KES? Elo Sagor, Liisbeth Horn, Annabel Klein, Kadi Sagor, Katrin Helen Kasvandik, Birgit Maidla, Grete Maidla, Annika Annus, Urve Luht, Aili Tuisk + kõik need, kes meiega Kanadas liitusid MILLAL? 5.-23(24). august

AVATSEREMOONIA

20 Välismaa

Välismaa 21

on imeline igas mõttes – vee temperatuur on perfektselt soe ja sealne vaade lihtsalt lummav. Vesiste tegevuste vahepeal meisterdasime ka oma all-laagris unenäopüüdjaid. Kuna päevane temperatuur pidavat kuulujuttude järgi olema koos niiskusega 38 kraadi, siis pandi igal pool südamele, et kõik jooksid palju vett ning seega elasime õnneks kõik selle kuumuse üle. Õhtul oli meil oma all-laagriga lõkkeõhtu, kus küpsetasime vahukomme, lõpetasime unenäopüüdjaid ja imetlesime selget tähistaevast.

Päev 3 laagris (17.08) Kohe pärast hommikusööki sõitsid vanemgaidid ja -skaudid laagrialast umbes 45 minuti kaugusele tree-top-trekkingut tegema (meie mõistes nagu seikluspark).

See oli tore ja teistsugune laagritegevus, mis meeldis meile väga, kuna põnev oli juba laagrialast välja tulla ja koos puude otsas turnida. Eesti seiklusparkidele jäi ta siiski oma üheülbalisusega pisut alla.

Tagasi jõudes ootas meid laagri alal metsamäng, mida mängisime peredes ja mis koosnes hästi mitmest ülesandest: pidime käima läbi kaardile märgitud punkte, koguma kokku terve pika nimekirja jagu huvitavaid esemeid ja muudki (nt üks kärbes, eestikeelne romaan, päikeseloojang, roosa kingapael, lammas jms), vastama küsimustele ja koguma tee peal nähtud värvilisi paberist parte. Pärast seda läksid vanemgaidid endale sõlgesid viltima, mis kõik päris ilusad välja tulid. Õhtul oli meil gaidide-hellakestega ühine lõkkeõhtu koos lõkkenaljade, laulude ja palju muuga.

Päev 4 laagris (18.08) Hommikul seoti vanemgaidid ja vanemskaudid omavahel paarideks või kolmikuteks käsipidi kokku ning lahti tohtisid end võtta ainult juhi loaga, näiteks vetsus käimiseks. Selle eesmärk oli, et vanemskaudid õpiksid rohkem eesti keelt. Siis tegime endale võikud kaasa ja läksime kanuumatkale Oru järve äärde. Kanuutasime kahes jaos pisikesele saarele, tegime sellele tiiru peale, mängisime mänge ja seejärel kanuutasime juba tagasi. Samal ajal, kui esimene grupp saarel käis, õppisid teised mandril matkatarkusi ja vastupidi. Pärast matka võisime juba oma käed lahti teha.

Käisime siis kiirelt ujumas ning seejärel oodati meid Lembitu külla ronima ning vibu ja püssi laskma. Seejärel oli taas käes meie saunaaeg. Kui puhtad olime, saadeti kõik vanemgaidid pisikesi gaide ja hellakesi valvama, kuni juhid koosolekul olid.

Meie pidime olema gaidide juures, kellel

RAHVAKETT

ISE EHITATUD SILD ÜLE JÕE. oli parasjagu saunaaeg, mis tähendas meie jaoks ukse taga kaartide mängimist. Õhtu lõpetuseks panime taas kõik oma Kotkajärve särgid selga ning läksime pühas vaikuses hiievana juurde. Seal kogunesime ümber pisikese lõkke ning selle praksumise ja loodushäälte saatel rääkis valges ürbis vanaonu meile muistsete eestlaste loodususundist. Kogu sealne õhkkond oli nii pühalik ja ilus, et nii mõnelegi kippus pisar silma ning hinge tuli veider rahu tunne. See oli tõesti ilus tseremoonia, millega oma õhtu lõpetada.

Päev 5 laagris (19.08)

sellest – avastasime ühel hetkel, et meie teel laiutab jõgi, millest niisama üle ega läbi ei saanud. Hakkasime siis puid langetama ja pikemaid oksi otsima, et jõekesest üle saada. Pärast poolt tunnikest pusimist olime õnneks kogu kambaga teisel pool ja saime oma teekonda jätkata. Õige pea olimegi Big Steve’i järve kaldal ning ehitasime endale juba vetsu, lõkkeplatsi ja varjualust. Õhtu jooksul pidasime spontaanseid pulmi (pulmatordiga ja puha), grillisime vahukomme (mida oli meil hulgi: võib küll arvata, et kunagi ei saa olla liiga palju vahukomme, aga ausõna, saab küll!), käisime ujumas, vaatasime tähti, pidasime veesõda ja tundsime end lihtsalt vabalt. See oli tõesti mõnus õhtu!

Viies laagripäev algas meil hoopis teistmoodi kui eelmised. Hommikust sööma läksime küll tavapäraselt, aga lippu me ei heisanudki, kuna teadsime, et õhtul pole Päev 6 laagris (20.08) meid seda langetamas – oli nimelt üle- Ärkamine oli kuiv ja soe hoolimata selöö matkapäev! Pakkisime kotid tihedalt lest, et öösel oli vihma sadanud, järelikult isiklikke asju, ühist vara ja toitu täis ning varjualuse ehitamisega saime hästi hakkaasusime kahes grupis teema! Korjasime oma kodile. Algus oli raske, kuna nad kokku, grillisime homkott oli pungil täis ja vamikusöögiks veel viimaseid Kogu sealne jutas seega tugevalt õlgajääke ning hakkasime tagasi õhkkond oli dele ning ligi 35 kraadiga sammuma. Laager oli telauspäikese all kõndida ei gelikult ainult ligi kolme nii pühalik ole kunagi kerge. Õnneks kilomeetri kaugusel ning ja ilus, et nii põikasime õige pea metsa tagasitee oli kolm korda kiivahele, kus oli juba palju rem, kuna tee oli selge, sild mõnelegi parem. Kaua see lõbu aga ka juba ehitatud ning lõunakippus pisar ei kestnud, kuna ees ootas söögi ajaks jõudsime seega silma . soo, kus kõikide jalad said ilusasti koju. Küll aga olime läbimärjaks – ning vähe läbimärjad ja keegi meist ei

leidnud oma kehal ühtegi kuiva kohta, kuna üsna tagasitee alguses hakkas padukat sadama, mis kulmineerus sellega, et enam polnud vahet, kas sa astud lompi või kukud jõkke, kuna tilkusime kõik ülepeakaela niikuinii. Ülejäänud päeva puhkasime matkast, kuivatasime riideid, käisime ujumas ja külastasime ka Jämesääre muuseumit (ehk üht suvilat, kus nägime ja kuulsime palju huvitavat Heino Jõe kohta, kes Kotkajärve ala omal ajal üldse ostis, proovisime üht olümpiaala ja nägime koolibrid!). Kuna see oli ühtlasi ka Liisbethi viimane laagripäev, siis möödus suur osa sellest ka pakkides ja meeleheitlikult lootes, et asjad ära kuivavad (ei kuivanud). Laagripäeva lõpetas öömäng, kus pidime teada saama Kotkajärvel elava kummituse nime, lahendades punktides ülesandeid ja sealt nimetähti kogudes.

Kui nime kokku saime, pidime seda kummitusele ütlema, et ta lõpuks ometi rahu saaks. Mängu lõppedes tegi Liisukiisu telgikaaslastele kalli-kalli ning läks oma viimast ööd veetma juba peamajja, kuna hommikul kell 7.15 oli selle kõrvalt köögist lennujaama poole start.

Päev 7 laagris (21.08) Hommikut alustasime kenakese sissemagamisega tingituna tegusast üleöö matkast. Päeva alguspool oli veel niiskemat sorti, kuid lõuna paiku vallutas päike taevalaotuse ja saime oma matkast märgi riideid, tekikotte ja magualuseid

VANEMGAIDID TREE-TOP-TREKKIMAS. ilusti kuivatama asuda. Enamuse päevast veetsime omaenda vabakava alusel. Pärastlõunal läksime vanemgaididega üheskoos Kalevi majja, kus saime lasta oma loomingulisel poolel hiilata: kes maalis paberile, kes nahale, kes valmistas ehteid ja kellele tuli hoopis midagi muud pähe, seda ta ka tegi. Kuna tegemist oli laagri viimase täispika päevaga, toimus õhtupoole ka suurejooneline suurlõke. Sellest olid osa saama tulnud mitte ainult laagrilised, vaid ka nende vanemad ning teised eestlusega seotud uudistajad. Lõkkeõhtut viisid läbi kaks õhtujuhti, kellest üks oli laagrisse sattunud tulevikust, kus ta elas aastas 2100, ja teine õhtujuht, kes oli tulevikust tulnud mehele telefoniäpiks ehk siis selgitas esimesele, et ta on sattunud aastasse 2015 Rahvaketi laagrisse. Iga all-laager esitas üksteise järel oma ergastava hüüu ja seejärel pandi uhke lõpulõke kõvade paugatuste ja särtsatuste saatel põlema. Lõkkeõhtu möödus iga all-laagri poolt ette valmistatud laagriteemaliste lõkkenaljade, neile järgnenud hulga kiitushüüdude ja muidugi mõista laulmise saatel. Mõned kasutasid etteastetel näitlemist, mõned hoopis laulsid, igatahes nalja sai palju. Õhtu oli oodatust jahedamaks

osutunud, kuid mitte kauaks, sest toimus ka öine disko, mis tõi kõigile soojatuurid taas sisse. Magama jõuti sellel ööl hilja.

Viimane päev (22.08) Viimasel päeval säras terve päev päike justkui õnnestunud laagri mälestuseks.

Tegeleti pakkimise ja laagris korda saadetud paremate palade heietamisega.

Laagri lõpetas suur ühine paraad ja lõputseremoonia lipuväljakul. Aktiivseimaid laagrist osavõtjaid kui ka korraldajaid premeeriti toredate meenetega. Pärast viimast lõunasöömaaega tehti üksteisele sooje hüvastijätukallisid ja klõpsutati kohe mõnuga viimaseid ühispilte. Seejärel tuligi juba paljudel aeg lahkuda. Meie jäime oma seltskonnaga (välja arvatud Liisukiisu, kes oli selleks ajaks juba Floridas uute seikluste peal väljas) ja veel mõnede laagrilistega veel üheks päevaks Kotkajärve mõnusid nautima.

P.S. Selline oli laager ainult vanemgaidide all-laagris toimetanute pilgu läbi. Teised all-laagrid tegid paljut teisiti ning kui tahate teada, mida tegid näiteks juhid või hellakesed, siis pöörduge julgesti teiste laagris käinute poole :)

22 Inimesed

Inimesed 23

“SM1”

? n e e r d n A n i k o o t s E n o Kes NOOR KUNSTNIK

Minu nimi on MillaMona Andres, ent olen suuremas osas teatud oma kunstniku nime all kui Estookin Andreen.

Alustasin gaidlusega aastal 2008 ning andsin tõotuse 2009. aastal Tähemetsa laagris Tagametsas. Sellest ajast alates olen olnud Maria Bulaki juhtimisel gaidirühmas nimega Grislid. pin Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, aga omandan ka samal ajal haridust Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstiharus.

Millal alustasin kunstiga ja kas kavatsen jätkata?

Olen aastast 2009 tegelenud kunstiga. Sellest ajast on ka nimi Estookin Andreen. Alustasin traditsioonilise kunstiga, kus joonistasin ja maalisin inimesi, kes mind inspireerisid.

Aastal 2013 läksin üle digitaalmaalimisele, kus tõmban

graafikalaua abil virtuaalseid pintslitõmbeid. Nüüd teen kas illustratsioone, postreid või disainitöid.

Kuna olen juba üsna kaua kunstiga tegelenud, siis on plaanis tulevikus jätkata, loodetavasti ideekunsti (concept art) valdkonnas. Ma eriti ei kujutaks ennast ette midagi muud tegemas.

Mida soovitaksin kunstiga tegelevatele inimestele?

Areng kunstis tuleb ainult järjepideva tööga, mille tulemuse progress lööb välja alles aastate pärast. Seda aitab kiirendada, küsides võimalikult palju kriitikat ja samas üritada põhjalikult analüüsida, lammutades enda teost lahti ja siis seda taasehitada. Vähemalt olen mina nii kõige paremini õppinud. Teisisõnu, soovitan omada äärmiselt palju kannatlikkust.

Millega tegelen veel gaidluse kõrvalt?

Enamik ajast tegelen siiski kunstiga või siis töövaldkonda siduvate tegevustega, aga kui saan, siis käin rattaga sõitmas ning ka matkamas. Need on tegevused, mis võtan ette, kui igapäevasus on hakanud liialt närima. Aga muul ajal… Suure tõenäosusega magan.

Kuhu olen juba jõudnud ning mis on edasised plaanid?

Digikunstiga tegelemine sai alguse, kui ühinesin veebilehe Level1.ee meeskonnaga ning hakkasin Level1 nime alt väljastama kunstiteoseid kui ka ise kunstivõistlusi korraldama.

Mis mind inspireerib kunstiga tegelema?

Mulle meeldib inimesi ja keskkonda jälgida ning analüüsida.

Selle põhjal tekib inspiratsioon kunstitööde jaoks. Kui olin väike, siis vaatasin Bruce Lee eluloost filmi ja soovisin kohe sellest joonistuse teha. Mõnusa paksu sinise vildikaga „maalisin“ jooni ruudulisele paberile ja seejärel asetasin selle oma seinale. Sellest ajast alates tegin igasuguseid postreid. Mõned hiljutised ripuvad siiani seintel.

On ka kunstnikke, kes on mind mõjutanud. Viimasel ajal on mind inspireerinud kunstnikud Simon Stålenhag ja Dan Luvisi.

Kõige suurem inspiratsiooniallikas on Marko Djurdjevic.

“ANESTHESIA” Aitan seal vabatahtlikuna korraldada MängudeÖÖ-d, mis on aina tõusval lainel olev videomängude üritus Eestis.

Samuti tegelen ka isikliku pro-

jektiga nimega Elegy of Cyberia, mis sai alguse juba pea neli aastat tagasi. Projekt ise on jutustusena kontseptsioon virtuaalsest post-apokalüptili-

rühmajuhile ei soovi tunnistada, seega teeskleme, et ma just ei öelnud seda.

Tegelikult, päris ausalt olen kõige tänulikum inimestele, kes on minuga samas rühmas.

Nendega on alati tore laagreid korraldada ning väljakutseid vastu võtta. Ei teagi seltskonda, kellega on eranditult alati lõbus kokku saada. Üks usaldusväärsemaid isikuid, keda ma tean, on Maria Bulak.

Kõike, mis gaidlus mulle andnud on, ei oleks ilma temata olemas.

Kui saaksin minna ükskõik kelle kontserdile, siis kelle omale läheksin?

Kuna Garbage’i kontserdile mul juba on plaanis minna, siis vastan, et Damien Rice’i kontserdist ei ütleks kohe kindlasti ära. Damien Rice tekitab judinaid alati, kui ta oma hääle valla laseb.

Kuhu soovin reisida?

Mu unistus juba väiksest peale on sõita Ameerika Ühendriikidesse. Tegelikult ma ei teagi, miks, aga mul on olnud New York’i poole tugev tõmme. Midagi on kõrgetes majades ja linnas, mis kunagi ei maga, mulle iseloomulik.

Mida kardan kõige rohkem?

Laetud küsimus. Mitte nii laetud vastus: ma kardan krevette, koeri ja õhupalle. Igaühega oma lugu, mis on totram kui teine.

Aga tõsiselt vastates kardan kaotada iseendale truuks olemist. Suurimaks hirmuks oleks paarikümne aasta pärast vaadata peeglisse ja mitte ennast ära tunda.

Mis on gaidMa kardan lus mulle andnud?

Nali, mis krevette, Võiks esmalt iseloomustab koeri ja öelda, et gaidlus mind? õhupalle. on mulle andnud „She’ll take whalaiema silmarintever beans necesgi, õpetades mosary to get her raalitunnetust kui ka matkadel daily cup of coffee. Whatever. lõkke tegemist või sõlmede pu- Beans. Necessary.“ numist, millega ma siiani hästi vgd Milla-Mona Andres/ hakkama ei saa. Seda viimast, Estookin Andreen delikaatset infot ma aga oma Grisli

Jahe suveöö ja soe süda ehk kuidas minust sai gaid inu jaoks on gaidiks olemine alati olnud kõhutunde ja südame küsimus: kas ma olen selleks valmis, kas aeg on nüüd, lõpuks ometi, õige ning kas olen sellele piisavalt pühendunud? Esimene koondus, millel osalesin, toimus veebruaris 2009. aastal. Tõotuse, et saada ametlikult gaidiks, andsin juulis 2015. aastal.

Lihtne matemaatika ütleb, et õige tunde saamine võttis 6 ja pool aastat.

Nende aastate jooksul võtsin osa nii mõnestki gaidlusega seotud üritusest, sealhulgas Tibude loendus, erinevad orienteerumismängud, mõned koondused ning ka näiteks Teeme Ära! kampaania, mille raames käisin grislidega Pikakari randa puhastamas.

Kui abi vajati või seltsiks kutsuti, liitusin võimalusel alati väga hea meelega, sest mida rohkem aega edasi, seda rohkem tundsin end grislidega koduselt ja koos sai alati pisarateni naerda.

Tagasi vaadates tuleb nentida, et tundsin end grislide salka kuuluvat enne, kui sama tunne tekkis gaidluse puhul. Vahe nende kahe vahel ei ole eriti suur, kuid aastaid tähendaski gaidlus minu jaoks

nende tüdrukutega koos aja veetmist - seadustest, tavadest ja privileegidest õppisin alles hiljem. Mida rohkem aega edasi, seda enamate uute inimestega kohtusin ning kuuluvustunne aina kasvas ja süda soojenes, sest mind koheldi kui pereliiget või kauaaegset sõpra, mis on minu arvates üks suuremaid plusse gaidluse juures.

Lõppkokkuvõttes ei ole oluline, millisel hetkel gaidlusega liituda, ametlikult ja täitsa päriselt, kui see tundub õige. Mida varem, seda parem, sest kaotada pole mitte midagi, võita aga suurel hulgal huvitavaid koolitusi, vajaminevaid oskusi ning elukestvaid sõprussidemeid. vgd Kaire Jürgenson Grisli Foto Kirke Kalamats

“BE THE ONE”

sest ning ulmelisest maailmast.

Aasta tagasi ühinesid minuga koos seda jutustust kirjutama kaks talendikat kolleegi, kes vastutavad logistika ja süžee eest. Ise vastutan kogu lookäigu juhtimise, visuaalse poole ning promotöö eest.

Aasta 2016 kevadel on plaanis kogu selle projekti kohta teha tutvustav näitus.

24 Hellakesed Foto Kirke Kalamats

Hellakesed 25

Mis juhtus Saarisool? aagri maskotiks oli suur kaisukaru nimega Pelele. Lapsed jagati rühmadesse ning anti ülesandeks moodustada detektiivibüroo, sellele nimi anda ning õhtusel lõkkeõhtul teha tutvustav etteaste. Etteasted olid väga erinevad ja huvitavad. Hiljem

küpsetati vahukomme ning lauldi koos Alari „Papa“ Jansoniga.

Järgmise päeva hommikul avastati, et Pelele on röövitud ning röövlid on saatnud lastele kirja ja nõuavad 100 kg komme. Enne rabamatka pidasid meie vahvad sõbrad politseinikud lastele väikese loengu oma ameti kohta ning koos võeti ka sõrmejälgi. Lapsed saadeti rabamatkale, mille käigus pidi olema väga tähelepanelik, et leida juhtlõngu Pelele asukoha kohta. Õhtupoolikul õpiti töötubade käigus uusi oskusi. Õhtuse disko teemaks olid maskeeringud. Seal leidus tegelasi nimega Sügis,

Muld, Lumi ja palju teisi loodusnähte. Pühapäeva hommikul asuti jälle Pelele otsingule läbi 50 mängu ja laagri lõpuks leiti ta õnneks ka üles ning tuli välja, et röövliks osutus keegi meie endi seast, kes tundis end kurvana, kuna arvas, et keegi ei taha tema sõber olla. Lõpuks palus meie armas röövel lastelt oma teo eest andestust ja laager lõpetati ühise kommisöömisega.

Aitäh kõikidele, kes aitasid teoks saada sellel vahval ühislaagril ning näeme järgmisel aastal!!!!!! vgdr Piret Jürgenstein Tori gaid Fotod: Annabel Klein

Tänavuaastane hellakeste/ hundude suvelaager toimus 5.7. juunil Saarisool koostöös Tori valla töötajate ja lastega. Laager oli täis üllatusi, kuna tegemist oli ülipõneva detektiivilaagriga.

Grislide uued hellakesed Värvilises septembris sai lõpuks teoks grislide pikaajaline idee endale hellakesed muretseda. Lapsed on pärist 32. Keskkoolist tänu Mailiisile, kes nendega eelmisel poolaastal OSKO-t läbi viis ning koos suve alguses hellakeste laagrisse seiklema läks. Kõik noored olid sellest vaimustuses ning unistuseks kujunes ise ka kunagi gaidideks saada. Niisiis sündiski peale kiiret mõtete mõlgutamist nime osas Pandade rühm – sealt omakorda muutus Grislide rühm hoopis lippkonnaks. Ka esi-

mesel üritusel, Pärnumaa matkamängul sai käidud ning esimest korda oskused proovile pandud. Järgmisena plaanime palju suurema grupiga Rakverre tibusid loendama minna. Grislide ja Pandade ühistegevusena korraldati mängudeõhtu, et enne vaheaega üksteist paremini tundma õppida ja niisama trallitada. Entusiasm ning teadmistejanu kannustavad tagant tõotusele ja oma kaelarätile järjest lähemale. Pandade rühma juhtideks on Annabel ja Kirke. vgd Kirke Kalamats Grisli

VÄRSKELT LUBADUSE VÕI VANDE ANDNUD HELLAKESED, HUNDUD JA GAIDID.

Kuristiku hellakesed õppisid pimekirja Kuristiku hellakesed omandasid selle aastal pimekirja kirjutamise oskuse ehk kümnesõrmesüsteemi.

Kõik saavutasid tippimiskiiruse üle 120 märgi minutis.

Kaira: Pimekirja kirjutad klaviatuuril ilma tähti vaatamata. Algus oli raske ja kirjutamisel tekkis palju vigu, käed hakkasid valutama. Mõnikord pidin aina uuesti ühte ja sama harjutust kordama, kuni läks hästi. Pikkamööda tõusis kirjutamise kiirus ja vigu tuli vähem. Käed ei valutanud enam ning lõpuks sain kõik valmis.

Olin oma töö üle uhke ja rahul.

Kuigi oli raske, sain hakkama!

Angeelika: Pimekirjas õpetatakse silmad kinni kirjutamist ja arvuti klaviatuuril on tähed kinni teibitud. Pimekiri on väga hea asi, siin vaadatakse kiirust ja vigade arvu. Olen endaga väga rahul ja suudan nüüd palju kiiremini kirjutada.

Mia-Caroly: Mul on läinud hästi, aga mõnikord on palju vigu olnud. Pimekiri mulle väga meeldis. Nüüd on see selleks aastaks läbi. Alguses võisime ekraani pealt näha spikrit, mis näitas, kas vasak või parem käsi ja milline sõrm peab seda tähte kirjutama, aga kui tähed olid klaviatuuri peal selgeks saanud, siis võeti spikker ära.

Lõpuks sain kirjutamise kiiruseks 124 märki minutis.

Leho Jõeorg Gaidisõber

26 Siit ja sealt

Gaidide spordiaasta kulgemisest Kõik, kes on (ja muidugi ka need, kes veel pole) näinud Facebookis üritust „Gaidide spordiaasta ehk 525 949 minutit higistamist“ ja ei ole sinna veel oma osalust märkinud, teadku, et veel ei ole hilja sporditegemisega algust teha, et ka oma minutitega panustada!

Tegemist on põneva väljakutsega, mille eesmärk on kambakesi koos liigutada end 525 949 minutit ehk täpselt ühe aasta jagu.

Kogu täpsem info on olemas ka Facebookis!

Septembri keskpaiga seisuga on osalejaid üritusel 53 ja läbitud kilomeetreid 22 896 – ehk just nimelt SINU abi on veel puudu!

Esikümme 14. septembril:

Ega siis midagi – tuleb jooksutossud tolmust puhtaks pühkida ja aktiivselt keskkonda Endomundo oma minuteid lisama hakata!

Vgd Liisbeth Horn, Grisli

Vabaõhumuuseumis Ü

Grislid vallutamas Londonit amp grislisid, kes juunis Inglismaale niisama puhkama sõitsid, astusid Maila soovitusel läbi ka WAGGGSi Londoni maailmakontorist Pax Lodgest. Külastuskäik kujunes toredamaks, kui oleks arvanud: kõik tundsid huvi, kuidas meil RDIL SINISE läheb, kust tuleme, mis me juba kuRKISIME KAA Ä M ningriigi pealinnas näinud oleme ning GA EESTI. NÖÖPNÕELA üllatuseks pakuti meile ka imehead porgandikooki. Lisaks tutvusime seal peatuvate USA gaididega, märgistasikuhjaga häid soove. me suurel maailmakaardil sinise nööpSeega – kui keegi kunagi Londonisse nõelaga Eesti ja ostlesime pikalt pisike- sattuma peaks, siis grislid soovitavad igal ses gaidipoes. Kõik inimesed olid väga juhul oma sammud ka Pax Lodge poole sõbralikud ja armsad ning lahkudes anti seada. kaasa lisaks märkidele ja täis kõhule ka Vgd Liisbeth Horn, Grisli

ENLi Suvekool Remnikul S

eekordne ENLi Suvekool toimus Peipsi-äärses Remniku õppe- ja puhkekeskuses. Neli päeva kestnud suvekool oli täis põnevaid töötubasid ja koolitusi. Meie organisatsiooni esindasid peagaid, programmijuht ning liikmeskonna koordinaator. Kuna EGL on seotud mitmete ENLi poolt korraldatavate projektidega, siis oli igaühel meist suvekoolis ka ülesanne täita seoses oma projektiga. Seega ei saanud me osa võtta päris suurest osast programmist, aga ka projektisisesed kohtumised

Foto: Annabel Klein

Siit ja sealt 27

ning seminarid olid väga kasulikud ja põnevad. Miia ja Mari-Liis tegelesid suvekoolis Arengusprindiga ning Reelika

toimetas Ühiste Noorte projekti kallal. Õhtuti toimusid mitmed ühistegevused, unetutelejätkus ööülikool, öösport ning lõkkeõhtud ja seltskonnamängud.

Remniku Suvekool oli hariv, kasulik ning kindlasti meeldejääv oma seltskonna ja ilusa loodusega. Kindlasti soovitan registreerida ennast järgmisesse ENLi Suvekooli kõigil noortel, kes otsivad uusi sõpru, seiklusi ja teadmisi. Järgmise suvekoolini! ngdr Miia Kraun Keila gaid

hel kargel hommikupoolikul kogunesid gaidid ja skaudid Vabaõhumuuseumis, et viia läbi külastajatele huvitavaid tegevusi. Kõik said osa võtta väiksest matkast, kus neid ootasid erinevad ülesanded.

Oli nii teadmiste kontrolle kui uusi põnevaid, erinevaid oskusi vajavaid nõudeid.

Pärast mitut tundi tegevusi kutsuti meid koolitarre hernesuppi sööma. Jagati muljeid ja soojendati endid maitsva supiga. Ühel meelel otsustati, et üritus oli edukas ning saadi edasi anda palju erinevaid teadmisi.

Kuna gaididele ikka väga meeldib teha koostööd Vabaõhumuuseumiga, läksime teinekordki neile tegevusi pakkuma. Sel korral olime laiali ühe väikse platsi peal, kus igaühel oli oma laud. Külastajad võisid õppida matkatarkusi, ravimtaimi, lõkketüüpe ja palju muud. Heameel on töötada koos vahvate koostööpartneritega ning pole vaja imestada, kui jällegi näete gaide Vabaõhumuuseumis ringi jooksmas.

Vgd Katrin Helen Kasvandik Kuristiku gaid

Grislide matkamäng Ü

hel tuulisel nädalavahetusel tulid ja jenka väljakutse. Matkamängust kokku Kuristiku lipkonna kõi- õhkus kõva tööd ja oli näha, et igaüks korraldajatest oli andge vägevamad jõud ja nud oma panuse matka asusid teele Põhja-TalKohapeal toimumisele. linna poole, Stroomi ootasid Võitjad olid õed randa. Muidugi selKasvandikud, kes releks, et võita kuldne grislikarud, bisid end esikohale kera ning haarata enet nende ainult paari punktiga. dale võimalus korralAnti üle traditsioonidada ise järgmise aasta pikad küüned line kuldne kera ning matkamäng. Kohapeal saaksid söödi küpsiseid ja olid grislikarud igal katsumusi joodi mahla. Järgneva pool laiali oma punktiaasta matkamäng tõodes ja ootasid, et nende valmistada tab tulla huvitav ning pikad küüned saaksid julgetele põnev, kõik on oodakatsumusi valmistada tud osalema oma tiimijulgetele matkajatele. matkajatele.

Punktid olid innovaga. Ning kes teab, äkki tiivsed ja huvitavad, oled järgmine aasta sealhulgas lendava taldriku täpsus- võitja juba sina? lennutamine, punktis oleva inimese Vgd Katrin Helen Kasvandik naerma ajamine, soengute tegemine Kuristiku gaid

Noortekogu esimene kohtumine 13. septembri hommikul kogunes Vabaõhumuuseumis kokku taas noortekogu. Tegu oli uue koosseisu esimese kohtumisega. Vabas vormis koosviibimise käigus tutvustati veidi noortekogu eelnevaid saavutusi, räägiti praegusest visioonist ning, nagu aktiivsetele noortele kohane, pandi juba paika mõni uus plaan.

Muidugi ei ole see koosseis lõplik ning kui mõnel lugejal hakkab süda kiiremini põksuma ja ta tunneb, et sooviks selle vahva seltskonna liige olla, saab alati liituda. Selleks tuleb kirjutada Kaire Jürgensonile, kelle leiate Facebookist, aga samuti saab temaga kontakteeruda meili teel kairejrgenson@gmail.com Vgd Trine Tamm, Grisli

28 Meelelahutus

TS I R A N Õ S

9 IV

4 2

VII 7

1

5

IX

I V

8

II 6

3

VI

Autor: Estookin Andreen

I

Toimetus: Liisbeth Horn Annabel Klein Merilin Ulm Katrin Helen Kasvandik Kirke Kalamats Keeletoimetaja Anne Siniveer Kujundus Ruth Laasi Toimetuse aadress: Tööstuse 48a, Tallinn 10416 kommunikatsioon@gaidid.ee www.gaidid.ee Trükikoda Paar Suur tänu ka kõigile kirjutajatele ja pildistajatele!

II

III

III

IV

V

VI VII VIII IX

VIII

!

1. Viienda maailmakeskuse nimi 2. Balti Jamboree laagri nimi 3. Londonis asuva maailmakeskuse nimi 4. OSKO 5. Mida tähistavad gaidi märgil kolm ristikheinalehe haru?

6. Üksus, kust peagaid pärit on.

7. Hellakeste-hundukeste juhtlause 8. Kantakse kaelas vormipluusi krae all 9. Kumma käega kätleb gaid?

Heleroosadest ruutudest saad kokku lugeda vastuse!

Ristsõna autor on Liina Sõrmus