Ristikheinaleht kevad 2020

Nr 1 (151), kevad 2022

KUIDAS VEEDETI GAIDIJÕUL?  SPIOONID HEADE MÕTETE PÄEVAL  LIINA TELEDEBÜÜT  KELLELE KUULUB MARGI SÜDA?  PAUGUTAMINE TALVERÕÕMUDEL  TIBUDE SEIKLUS MUUMIMAAL  JUHATUSE UUED NÄOD

2 SÜNDMUSED Käimas on väljaõpe gaidide laskesuusatamise MM-iks

N

o ei taha see talv oma kodinaid kokku pakkida ja puhkama minna, aga gaidide välihooaeg on sellele vaatamata hoo sisse saanud. Kiiremad on juba ööbinud telgis, talgutanud Laosel ning käinud matkamas. Kui see pole sina, on tagumine aeg aktiivselt osa võtta!

Selles Ristikheinalehe numbris kohtud organisatsiooni uue sümboolikaga, saad meenutada tervet hulka kogetud sündmusi ning lugeda sõprade muljeid viimasest poolaastast.

Lehtedel kohtud ka värskete juhatuse liikmetega ning saad öelda tänusõnad juhatusest lahkujatele. Ristikheinalehele kohaselt on Sul võimalik nautida pilte kõikidest sündmustest.

Kes teab, ehk sattusid ka pildile!

Lõpetuseks soovin Sulle mõnusat õues uudistamist, lahket meelt abivajajate toetamisel ning kogu gaidlikku indu ning soojust kõikidesse mõtetesse ja tegudesse.

Aitäh Sulle, kes sa kirjutasid artikli, saatsid pildi või koostasid teistele meelelahutust!

Fotod: Kaire Jürgenson, Reelika Lupp, Kirke Kalamats

Armas lehitseja!

Peatoimetaja

gdj Kaire Jürgenson

Karude lipkond on taas ühinenud.

SÜNDMUSED 3

Vanemgaidide Talverõõmud Otepääl äisime üle mitme aasta taas talverõõmudel. Oli imeilus päev. Ööbimiskoht Nuustaku rantšos oli hubane ning meile meeldis seal väga.

Kohapeal mängisime erinevaid lauamänge ning käisime saunas. Esimesel päeval pesi Rasmus ennast külma veega, sest soe vesi oli otsa saanud, aga teisel päeval olime nutikamad ning läksime varem sauna. Teise päeva hommikul pärast hommikusööki võtsime

K

suuna Kuutsemäele. Relika sai lumelaua varustuse Kadi käest ja Rasmus laenutas selle kohapealt. Alguses pidime natukene meelde tuletama, kuidas sõita, korduvalt sai kukutud. Kokkuvõttes läks meil päev mäe peal väga naerurohkelt. Tagasi jõudes sõime ja varsti ootas meid matk Tehvandi tõusudel, kus saime ka külastada suusahüppe torni. Päeva lõpuks olime väga väsinud. Õhtul sai jälle sauna ja Kaire proovis ka tünnisauna teha, aga sellest ei tulnud mi-

dagi välja, sest vesi ei läinud soojaks. Pühapäeva hommikul avastas Relika, et tuppa oli läbi akna lund sadanud. Pärast hommikusööki võtsime suuna laskesuusatamise alale seal harjutasime vastu märke laskmist ning tegime erinevaid võistlusi. Rasmusel tuli märgi laskmine paremini välja kui Relikal. Üldkokkuvõtteks oli seal väga tore ning oleksime tahtnud seal isegi kauem olla. gd Rasmus Kirst ja gdj Relika Lupp

Luumurd pole gaidile põhjus Tehvandi tõus võtmata jätta.

Rasmus ja Relika lumelauduritena Kuutsemäge vallutamas.

4 SÜNDMUSED

Nõupäev 2022 aidide nõupäev toimus 12. märtsil Zoomi vahendusel.

Esimesena tutvustasid Kaire ja Kirke meile uut gaidide stiiliraamatut, eelmine versioon oli juba mitmeid aastaid tagasi valminud (Lianne oli sellel ajal veel peagaid). Stiiliraamatu uue kujunduse aitas välja mõelda ja teostada Ruth Laasi. Uue stiiliraamatuga tulid kasutusele rõõmsad ja erksad värvitoonid ja uus logo, mis on üldilmes lihtsama kujundusega kui eelmine, aga sellel on palju tähendusi. Ühtlasi on uut logo kergem gaiditoodete peale printida ja tikkida, jooned on piisavalt paksud ja logo peaks jääma arusaadavalt.

Järgmise teemana tekkis suur arutelu Aasta gaidijuhi valimise üle. Seda juhtis liikmeskonna koordinaator Kirke.

Arutlesime gruppides, milliseid kriteeriume peaks jälgima aasta gaidijuhi valimisel. Tekkis palju erinevaid mõtteid, mille põhjal liikmeskonna koordinaator saab edasi liikuda, et välja mõelda parim hindamiskriteerium.

Päeva teises pooles räägiti Ukraina põgenike toetamisest.

Tegevjuht Ragne on osalenud erinevate noorteorganisatsioonidega toimunud koosolekutel.

Proovitakse asjade kogumiskampaaniaid ja muid tegevusi võimalikult hästi läbi mõelda, et ei tehtaks tühja tööd. Politseinikuna töötav Maria Bulak on Ukraina põgenike aitamisega seotud olnud sõja algusest peale. Ta on käinud Poola-Ukraina piiri ääres abiks ja on avastanud, et heaks abivahendiks põgenikega tegelemisel on kunstiteraapia. See aitab leevendada keelebarjääri ja toetab inimeste vaimset seisundit. Marial on Eestis elavate perede kontaktid, kui tahame kaasata Ukraina lapsi meie laagritesse.

Edasi räägiti lähemalt aastakoosoleku teemadel. Tiina tutvustas eelmise ja järgmise aasta eelarvet ja näitas, kuidas EGL-i rahad tegelikult jaotusid.

Järgmisena rääkis Maria

G

Laose laagrialal eelmisel aastal tehtud töödest � ehitati kaks välikäimlat, paigaldati soojaveeboiler, maja vaatas üle maa-arhitektuuri nõustaja, suvelaagris Hünersoni jälgedes ehitati vägev pink. Kusjuures pinkide ehitamine võiks saada traditsiooniks ja järgmine pink võiks olla pühendatud Elvi Pirgile. Edaspidise plaanina võiks laagriala jaoks algatada erinevaid kampaaniaid kindla töö tegemiseks.

Toimus ka gaiderkogu arutelu. Plaaniti laagriala lisamist EGL-i põhikirja ja 3-liikmelise töögrupi moodustamist. Tuleb reguleerida Eesti Gaidide Liidu Laose laagriala valitsemise, käsutamise ja kasutamise kord.

Nõupäeva lõpusirgel said sõna praegused ja kandideerivad juhatuse liikmed. Peagainida edasi kandideeriv Miia soovis EGL-i arengukavaga intensiivsemalt tegutseda. Liikmeskonna koordinaatorina edasi kandideeriv Kirke tahtis jätkata töös olevate tegevustega, näiteks statistika ja liikmetega aktiivse suhtluse hoidmisega.

Kommunikatsioonijuhi ametis soovis edasi tegutseda ka Kaire, et saaks tegeleda turundusplaani koostamisega ja elluviimisega, teda motiveeris väga uue stiiliraamatu arendustöö. Juhatusse uue liikmena soovis kandideerida Sirli, ta seadis eesmärgiks kas kommunikatsioonijuhi ametikoha või välissekretäri. Sirli tõi esile, et välissekretäri töös oleksid kasuks välismaal saadud kogemused. Sandra kandideeris koolitusjuhi ametile ja tundis, et juhatusse kandideerimine oligi justkui õige samm, et midagi rohkem ära teha. Reelika kandideeris samuti koolitusjuhi ametile, milles soovis rohkem koolitusi lastega tegelemise ja juhtide jaoks ning tihedat koostööd liikmeskonna koordinaatoriga.

Nõupäevade käigus tekkis palju häid mõtteid ja loodame, et need jõuavad meie kõigi nõul ja jõul ka teostuseni. vgd Annabel Klein

Aastakoosol gaideri silma Aastakoosolek on meie iga-aastane peatus gaidirajal, kus me organisatsioonina vaatame kõik koos korraks seljataha.

Kontrollime, kas oleme teinud õigeid asju, püsinud õigel teel ja kui pikk maa on tänaseks läbitud. Ühtlasi on see ka uute sihtide seadmise aeg – otsustame koos, milliseid põnevaid tegevusi me koos teha tahame, kuidas me oma raha kasutame ning kui suur on liikmemaks.

E

esti Gaidide Liidu aastakoosolek on see koht, kus tehakse üheskoos olulisemad organisatsiooni pikemaajaliselt mõjutavad otsused. Igapäevast gaidielu korraldavad juhatus, tegevjuht ja üksuste juhid.

Gaidiorganisatsiooni eestvedajaks on juhatus. Juhatusel on seitse liiget ning juhatuse liikme ametiaeg on 2 aastat.

Igal aastakoosolekul valitakse erinevatele ametikohtadele uusi juhatuse liikmeid, sest kunagi ei vahetu terve juhatus korraga. Nii säilib side varem tehtuga ning saame ellu viia Eesti Gaidide Liidu pikaajalisi plaane, mis kirjas arengukavas.

Kes sinna saavad, kus ja kuidas toimub aastakoosolek?

Aastakoosolekule kogunevad volinikud, kelle iga gaidiüksus valib oma gaidiealiste liikmete hulgast. Üksuse juht annab

SÜNDMUSED 5 Aastakoosolek Zoomis

kohta koos peresoodustusega.

Valiti juhatuse liikmed peagaidi, koolitusjuhi, kommunikatsioonijuhi ja välissekretäri ametikohtadele, revisjonikomisjoni liige ja EGL ja ESÜ sihtasutuse nõukogu liige.

lub varana Laose kinnistu nr 400637 asukohaga Koikse küla, Rapla vald, Raplamaa, mille valitsemise kord on reguleeritud Eesti Gaidide Liidu kodukorras.

Kaire Jürgenson ja Kirke Kalamats tutvustasid kõigile Eesti Gaidide Liidu uut stiiliraamatut, mille on kujundanud Ruth Laasi. Usun, et meie uued kujundused vallutavad kõigi gaidide südamed ja leiavad palju kasutamist.

Suund on paigas, liigume edasi!

volinike nimed juhatusele teada. Volinikel on hääleõigus � nemad saavad hääletada kõigis päevakorra küsimustes.

Aastakoosolek on Eesti Gaidide Liidu taastamisest 1989. aastal toimunud igal aastal erinevas paigas Eestimaal, kus gaide on tegutsenud. Tänavu toimus aastakoosolek juba teist aastat järjest COVID-19 koroonaviiruse laia leviku tõttu interneti vahendusel Zoomis.

Kohal oli 95 voliniku. Viimane AK, kus näost-näkku kohtusime, toimus 2020. aastal Pärnus.

Aastakoosoleku päevakord saadetakse osalejatele juba varakult välja. Kõik AK materjalid koondatakse ühte kohta internetis ja vastav kaust tehakse liikmetele kättesaadavaks.

Määratakse kindlaks aeg, millal saab teha ettepanekuid juhatuse liikmete valimiseks vabanevatele ametikohtadele.

Hääletamine toimub aastakoosolekul tavaliselt käe tõstmisega, kui oled ettepaneku poolt.

Isikuvalimised, näiteks juhatuse liikmete valimine, toimuvad aga salajase hääletamisega.

Aastakoosolekule eelnevad enamasti nõupäevad, kus kõik hääletamisele tulevad küsimused põhjalikult läbi arutatakse, et aastakoosolek liiga pikaks ei veniks. Sel korral toimus nõupäev samuti Zoomis.

Millised otsused tehti 2022 aastakoosolekul?

Alustasime vaikuseminutiga Ukraina toetuseks, mõeldes üheskoos Ukraina inimeste peale sõjas, mis algas Venemaa sissetungiga Ukraina aladele Eesti Vabariigi 104. aastapäeval 24. veebruaril 2022.

Kinnitati Eesti Gaidide Liidu 2021. a tegevusaasta aruanne, 2021. a majandusaruanne koos eelarvega, revisjonikomisjoni aruanne ja EGL ja ESÜ sihtasutuse 2021. a aruanne.

Kinnitati Eesti Gaidide Liidu 2022. a tegevuskava, eelarve, liikmemaks 10 eurot liikme

Uus juhatus on 7-liikmeline: peagaid � Miia Kraun, majandusjuht � Tiina Liiv, programmijuht � Mark Bulak, koolitusjuht � Sandra Piir, kommunikatsioonijuht � Kaire Jürgenson, välissekretär � Sirli Staub, liikmeskonna koordinaator � Kirke Kalamats. Salajane hääletus viidi läbi hääletuskeskkonnas Nemovotes. Häältelugemiskomisjon edastas hääletuskeskkonna kaudu koosoleku juhatajale häältelugemise tulemused.

Revisjonikomisjon jätkab kolmeliikmelisena � gdr Tiia Lillemaa, gdr Raine Lahtvee, Palju õnne, ngdr Elo Sa- liikmeskonna koordinaator gor.

EGL ja ESÜ Kirke! sihtasutuses esindavad gaide ngdr Mailiis Jõgis ja gdr Kirke Kalamats.

Täiendati Eesti Gaidide Liidu põhikirja punkti 9. Sinna lisati meie Laose laagriala � Eesti Gaidide Liidule kuu-

Fotod: erakogu

olek made läbi

Palju õnne, peagaid Miia!

Seekordne peatus, kus vaatasime tagasi 2021. aastale toimus 13. märtsil 2022. Koosolekut juhatas ngdr Reelika Ruubel ja protokollis ngdr Ragne Kangro.

Ees ootamas on meid tegusid täis gaidiaasta: looduskoolitus, talgud Laosel, jüripäeva laager, volber Tagametsas, motivatsioonipäevad, suvelaager, Balti Jamboree Leedus ja hulk koondusi. Õpime gaiditarkusi, kuidas aidata ennast ja teisi, kuidas looduses hakkama saada, kuidas teha süüa ja siduda sõlmi, samuti kõiki muid igapäevaoskusi nagu suhtlemist, aja ja raha kasutamist, laule, mänge ja viisakust.

Loodan, et eelolev gaidiaasta toob meile kõigile sära silma, leiame uusi sõpru, meiega liituvad uued üksused ja igaüks meist teeb iga päev vähemalt ühe heateo! gdr Tiia Lillemaa

6 SÜNDMUSED

u l u õ j

koondused Pandad J

õulud on eriline aeg meie kõigi jaoks, nii ka gaidide seas.

Nõo Langevate Tähtede jõulud toimusid sel aastal koondusele kokku tulles.

Meie jõulukoondusel meeldisid lastele kõige rohkem need erinevad mängud, mis me mängisime, näiteks tegime piparkoogi söömise võistlust ja selleks, et oma kingipakk lunastada, tuli teistele seletada üks gaidlik jõulusõna näiteks “jõuluvana seljakott” või “tiliseb tiliseb gaidikell”.

Nagu ikka kinkide saamise juures meeldis kõigile ka oma kinke avada, kingiks said kõik erinevad puslemõistatused, mille nad avama pidid.

Järgmisel aastal tahaksid Nõo Lange-

vad Tähed, et meie jõulukoondus oleks veel pikem ja toimuks veel rohkem mänge. Võiksime õppida ka uusi sõlmi ja teha tegevusi lumega. Järgmiseks korraks võiks kinkide jaoks olla ka väike kuuseke, et jõulumeeleolu oleks suurem. Lapsed sooviksid ka Kaire isa juures koos Päikesekarudega piparkooke teha ja anda igale gaidile ühe kommi. Mis kõige tähtsam – kõik tahavad kindlasti ka järgmistel jõuludel koos olla.

Teistele gaididele, sõpradele ja peredele soovisid Nõo Langevad tähed häid jõule ja ilusaid pühi, rohkelt tervist ja jõudu ning edukat õppimist ja head uut aastat!

Nõo Langevad Tähed Fotod: erakogu

J

õulude ja uue aasta puhul külastasime üheskoos Mustamäe Elamus Spaad. Veekeskuse uksest sisse astudes ootas meid elevil Kirke, kes kinkis meile kõigile väikese meenena taskulambid. Kingid kätte saadud ja piletid ostetud, suundusime riietusruumidesse. Kui olime end valmis sättinud, ootas meid ees kuninglik veeparadiis, kus oli üle kümne erineva sauna ja basseini. Minu kõige lemmikumaks osutus meremehe/viikingi saun, mille külastamiseks pidid minema õuest läbi, ise samal ajal külmetades. Kõik saunad ja basseinid külastatud, jutud ja rõõmud omavahel jagatud, läksime igaüks lõõgastunult koju iluund magama. vgd Grete Kolk

Traditsioone austades toimusid ka sel aastal üksuste jõulukoondused igas Eesti otsas. Kõikidele üksustele jagati toetusi jõulutegevusteks, mida sai ära kasutada enda parima äranägemise järgi. Siin on lugemiseks ja vaatamiseks mõned neist eriilmelistest detsembrikuu kohtumistest, mis jõuluvaimus toimusid.

Superkutsade jõululaud

SÜNDMUSED 7

Kirsikarude piparkoogid

Juhid Reelika ja Tiina

Tori

ipidu Kirsikarude piparkoog

M

Kirsikarud irsikarude üleöö jõulukoondus toimus Tallinnas, meie gaidijuhi Maria kodus.

Osa Kirsikarusid, koosseisus ka mina Rebecca, elame Haapsalus. Seetõttu algas meie rännak jõulukoondusele juba sama päeva esimeses pooles, kui alustasime bussisõitu Tallinna poole.

Koos teiste Kirsikarudega küpsetasime palju piparkooke, kasutades ka ohtralt glasuure nende kaunistamisel, proovisime kätt piparkoogimaja ehitamisel, mis sai eriti uhke kaunistuse ja siiamaani seisab uhkelt püsti. Kõrvale jõime kakaod ja tegime ahjuvõileibu.

Imeilusalt särava kuuse ees tegime ka Kirsikarude ühispildi ja jagasime kingitusi ning häid soove. Enne õhtust mängude rallit tuulutasime end õues kiikudes ja jalutades. Õhtustes mängutiirudes kiskus eriti tuliseks sabotöör, kus esimestes mängudes ilmnes, et unustasime mängu olulised karakterid, sabotöörid, mängu sisse panna. Õhtut saatsid naer, naljad ja pikad vestlused. hellake Rebecca-Riin Laasi

eie koondus toimus 13.12.2021. Ühiselt nii Tori Lillekestel kui Tori Kuradikestel. Koondusele tulid lapsed otse koolist ja kahjuks ei saanud kõik ka kohale tulla. Lapsi ootas jõululaud, kus peategijaks osutus glasuuritud kringel ning muidugi kingitused. Need kingid, mis jäid seekord kotti, rändasid Tori kooli jõulupuu alla.

Koos otsustasime ka oma rühmale osta täispuhutavaid madratseid, pusasid ja vahendeid meisterdamiseks.

Mõnusalt mängides möödus koondus kiirelt!

Uuel aastal jätkame � ja minuga koos hakkab nii Tori Kuradikesi kui Tori Lillekesi juhtima ka gaidijuht Reelika Ruubel.

Noored juba ootavad uusi kohtumisi ja kindlasti uusi laagreid! ngdr Tiina Liiv

K

Kuuse all

Elagu jõuluvana!

Mihklit võib kringlit jagama usaldada küll.

8 SÜNDMUSED

Noortekogu karge grupipilt

me ja kaunistasime piparkooke ja lõõgastusime tünnisaunas. Õhtust ei puudunud ka kuusekeste meisterdamine, lauamängud, vali muusika ja maailma kõige õdusam köetud ahi.

Magamiskohad olid sama maja teisel korrusel ja kui all oli tuba soe ja mõnus, siis sama ei saa öelda katusealuse kohta.

Elektriradikad pingutasid, mis nad pingutasid, kuid paljud meist magasid täisriietuses, ninaots teki all. Mõnel õnnelikumal olid varbad vastu radikat, kuid hommikul kogunesime jälle kiiresti alla sooja tuppa. Üheskoos sõime hommikust, nautisime veel jutustamist ja siis juba oligi aeg oma kodinad kokku pakkida, kiirelt toad korda teha ja veel oma viimaseid kadunud kindaid otsida.

Tagasisõit oli mõne jaoks meeleolukam, kui teiste jaoks.

Näiteks Margi truu auto otsustas, et tema ei taha just täpselt

Noored kogunesid noortekogus Üks tõsiselt tore nädalavahetus jäi eelmise aasta talvekuu sisse.

4.-5. detsembril viibisime noortekoguga Peramaa puhkemajas. una tegemist oli esimese ametliku noortekogu üritusega tüki aja jooksul, mida korraldasime meie endi jaoks, hakkasid ettevalmistused umbes kuukese varem. Üllatavalt keeruline oli leida majutuskohta, mille hind ei löönuks meie eelarvet lõhki, aga kes otsib, see leiab. Erikiituse nii noortekogult kui ka juhatuselt saab meie juht Grete, kes esimest korda täiesti ise majutust broneeris ja omanikega suhtles. Gaidluses õpib kõike!

Seal oli imeilus! Maad kattev paks lumevaip sädeles

K

Origami-meistrid kuldkollasest päikesest ning juba küdema pandud tünnisauna korstnast tulev suits maalis puude ja majade vahel ekseldes muinasjutulise vaate. Grete ja Kairega esimeste kohalejõudnutena puhastasime järgmiste saabujate jaoks tee lumest ja jäime ootama. Kui kõik olid kohale

Kunstnik Killu maasikavahuga jõudnud, tegelesime vanemgaidide programmiga, meisterdasime endale vihiku (kompass) ning rääkisime noortekogu tulevikust. Sellele järgnes väike jalutuskäik lähiümbruses ja lõunasöögi valmistamine.

Eriti meeldejäävaks kujunes õhtupoolik, mil küpsetasi-

tee peal sõita, nii et kõik koos pidime autot kraavist välja kangutama. Lõpp hea, kõik hea!

Olen kindel, et kõik, kes kohal käisid, ootavad pikisilmi järgmist noortekogu üritust. Ja kes ei käinud, kahetseb ja tuleb järgmine kord kindla peale! vgd Karite-Mirell Mander

Tiim Spioonid maskeerus tee peal kirikuks.

Fotod: Kaire Jürgenson, Relika Lipp

SÜNDMUSED 9

Sõlmedepunktis seasõrga, liuglevat aasa, kalamehe sõlme ja sõprussõlme meenutamas.

Heade Mõtete Päev

Spioonid esimest korda

Heade Mõtete Päeval

E

simesel ühistegevusel saime teada, et meie grupis on laagri kõige noorem osaleja – Jorke, kes oli ühtlasi ka kõige vapram matkaja. Ühiselt jõudsime arusaamisele, et matkapunktid olid lastele jõukohased. Matkal olles said selgeks erinevad hüüud ja sõlmed ning vastuse leidsid ka mitmed laste küsimused gaidluse kohta. Üheks komistuskiviks sai lõuna koolimajas, kuna lapsed arvasid, et sellega on matkamine läbi, sest jõudsime ju tagasi koolimajja. Juhtidena pidime leidma motiveerivaid lahendusi, et edasi liikuda, mis meil ka õnnestus. Järgnev osa matkast läks aeglasemalt kui alguses, enne koolimajja tagasi jõudmist premeerisime lapsi poeskäiguga, et enne dis-

kot jõuvarusid täiendada. Meie Spioonigrupi kunstnik Alexandra kujundas meie matka kohta plakati, mille lõpptulemus meeldis meile kõigile.

Diskost võtsime kõik osa ja saime ennast tühjaks joosta ja tantsida. Diskoõhtu lemmikosaks olid õhupallidega mängud.

Jäime laagriga ülimalt rahule ja tuleme kindlasti ka järgmistel aastatel.

Mõned ütlused meie laste poolt nädal hiljem: Jorke (5 a.): ”Ma ei olnud enam kõige noorem, kuna sain just kuueaastaseks.”

Jason (8 a.): “Mul jalad ikka veel valutavad.”

Alexandra (10 a.): “Millal uuesti saab minna?” gdj Relika Lupp ja gdj Liina Sõrmus

Laagrisse jõudes ei teadnud enamus meie grupist, kuidas näeb välja koolimajas ööbimine ja oma salgale nime panemine. Oli uudne kogemus tekitada klassikalisest klassiruumist tõeline magala.

Igaüks – ka kõige väiksem meie hulgas, oli ametis oma madratsi ja voodi üles seadmisega. Salga nimeks valisimegi Spioonid.

Plakat Spioonide matkast Alexandra pilgu läbi.

10 SÜNDMUSED

Tibude loendamine arvuti ekraanil

Aardejaht Linnahalli katusel

12.-13.11 toimus Tibude Loenduse laager, olude sunnil taaskord veebis, kuid seekord olid väiksemad kogunemised lubatud ja kohtadel võisid kohalikud üksused laagri koos veeta. Programmi kuulus palju põnevat, samuti üllatuskülaline Zoomis.

Tibude Loendus korraldajana Hei, muumid!

T

ibude Loendus 2021 � milline kogemus! Selline väljakutse luua meeldejääv üritus nii paljudele gaididele võib küll tunduda hirmutav, kuid kui seda sõpradega teha, ei ole vaja midagi karta. Selle vahva ja omanäolise laagri korraldasin väga toredate inimeste seltsis super-tarkade inimeste abiga. Kuigi algne plaan oli Muumiteemaline laager läbi viia Saaremal, pidime koroonapiirangute tõttu seda teostama veebilaagrina.

Sellest hoolimata oli minuni jõudnud tagasiside ja emotsioonid vägagi positiivsed. Laager algas oma salga filmiõhtuga, kus vaadati multifilmi "Muumioru lood", et kõik teaksid, mis vahvate tegelastega tegu on. Sellele järgnes minu kui korraldaja jaoks väga meeldejääv osa � laagri avamine! "Milline ajalooline sündmus!

Mina, Killu, avasin oma esimese laagri!" mõtlesin vahetult peale selle lõppemist.

Sisimas tean, et see ei jää kindlasti viimaseks, sest laagri korraldamine lihtsalt on nii vahva. Minu suur kummardus kõigi ees, kes aitasid tegevusvahendeid komplekteerida, laiali saata ning oma üksustega laagris osalesid! vgd Karite-Mirell Mander

Tibude Loendus juhina

Tibude Loendus osalejana

M

u kõige-kõige lemmikum „uus“ töövõte, mis gaidlusesse lisandunud on seoses karantiinide, isolatsioonide ja muu vahvaga, on kindlasti tegevuskastide saatmine. Juhina tean väga hästi, et kõige parem on ikkagi laste rõõmsaid nägusid ja tegusid näha, olgu siis oma lapsed või hoopis kellegi teise oma lapse, ikka on alati lahe. Samas pean tunnistama, et oma salgakeskis või sõprusüksusega koos aja veetmine on samuti piikonniti oluline ja selleks annab väga hea võimaluse sündmuste kohtadel tähistamine. Aga minnes tagasi kastide juurde, siis minul juhina on ju ka alati põnev kast avada, juhiseid lugeda ning vahendites tuhlata. Paki saamine on ikka paki saamine, isegi kui see pole päris sulle. Tibude Loenduse kastis oli väga palju huvitavat, alustades teeõhtu snäkkidest lõpetades terve suure pudeli PVA liimi ja pesuloputusvahendiga, mida kasutan siiani. Väga hästi sujus ka veebivahendusel koos viibimine ja geopeitus, mis oli meie laste seas suur hitt. gdj Kaire Jürgenson

Muumipakett

Limameister Uku

M

eie pidasime oma Tibude Loenduse laagrit koos Nõo Langevate Tähtedega Tartus. Saime ööbimisega laagri, mis oli täitsa omamoodi, sest olime korteris. Esimesel päeval käisime õues mudaaukudes geopeitust mängimas ja lisaülesandeid lahendamas. Jätsime oma pisikesi gaidimeeneid ka! Siis oli meil tee ja kakaoõhtu, saime zoomis kuulata väga põnevat juttu näitlejalt Sander Rebaselt. Lahendasime laagris veel ka palju lahedaid ülesandeid, näiteks valmistasime isadepäevakaarte, mille sees oli lima, ehitasime Kairele vaiba peale lõket ja sõime hommikuks pannkooke.

Nämma!

Nõo gaididega on alati lahe koos laagerdada, aga Päikesekarud igatsesid päris laagrisse koos kõikide teistega. gd Carmen Rummel

SÜNDMUSED 11

s i d u u K a n u õ l u n ä T

Vildist jõulukaunistusi meisterdamas hubases Anna Lutteri Kuudis.

Kõik sai alguse sellest, et kuller helistas mulle teatega, et mulle on pakike. Enda arust ei olnud ma midagi tellinud, aga kui pakk kohale jõudis oli päris huvitav üllatus seal sees.

N

imelt oli pakis gaidide väike matkaseljakott ja 2022. aasta kalendermärkmik. Märkmiku vahelt avastasin järgmise aasta tegevuskava ja kutse tänulõunale, mille jaoks pidin teavitama, kas olen tulemas või mitte.

Tänulõunale oli päris huvitav sõit kõikidel, kuna too päev oli absoluutselt udune ja pidime kõik sõitma ettevaatlikult, et turvaliselt kohale jõuda.

Meie kõigi üllatuseks jõudis kohale päris tore kogus gaidijuhte ja vanemgaide, arvestades koroonapiiranguid ja ilmaolusid. See oli üle pika aja esimene üritus, kus sai näha gaidikesi üheskoos.

Seekordne tänulõuna toimus Harju maakonnas, Anna Lutteri Kuudis, kus saime alguses teed, kohvi ja imelisi suupisteid. Samaaegselt saime valida, millised meie tulevased suvevormi mudelid meeldivad meile kõige rohkem.

Sellejärgselt saime kuulda gaiderkogu juhi Tiia Lillemaa kõne, mille sõnum oli “Ole nagu laps, kes usub, et ta võib kõike teha. Ainult et nüüd oled Sa suur ja Sul on kõik vahendid, et ükskõik millega hak-

kama saada.”, mis pani kõigil silma särama ja suu naeratama.

Peale kõne saime asuda sööma erinevaid toite, mis olid valmistatud kohalike kokkade poolt. Kui kõigil olid kõhud ilusti täis söödud ja inimestel oli tekkimas lõbus tuju, saime paar huvitavat üllatustegevust.

Esimeseks üllatustegevuseks oli vildist asjade valmistamine. Mõned, kes olid juba rohkem vilunud selles osas, aitasid neid, kes veel ei osanud nii hästi. Osad tegid nõelapatju

erinevates kujudes endale või sõpradele. Minule kõige paremini meelde jäänud vildist valmistatud asi tollelt ürituselt ripub siiamaani meie pere autos. Mis tuletab just seda toredat tänulõunat meelde.

Teine üllatustegevus oli järgmine: me pidime võtma paaridesse ja tuli meisterdata teineteisele järjehoidja, mis kirjeldaks, milline su paariline on. Osadel läksid koheselt mõtted käima, samas teistel võttis natuke aega, et mõelda, milline siiski mu valitud paariline on. Kui kõigil olid üksteisele meisterdatud need huvitavad ja omapärased järjehoidjad, pidime kirjeldama, milline meie valitud paariline meie arvates on. Sealt tuli väga huvitavaid ja lõbusaid kirjeldusi üksteise kohta.

Tänulõuna lõppes nagu ikka traditsioonilise sõprusringiga, kus laulsime ja tänasime kõiki, kes on kaasa aidanud erinevate ürituste korraldamisega. vgd Siim Lillemaa

12 INIMESED

Nimi: Sandra Piir Ametikoht: koolitusjuht

M

is Sind selle ameti juures kõige rohkem köidab?

Minu arvates on see üks loomingulisemaid rolle juhatuses. Mul on suhteliselt vabad käed tegemaks enamvähem kõike, mis oleks äge ja arendav.

Millal ja kuidas said aru, et soovid juhatusse kandideerida?

Olen juhatusse kandideerimise peale mõelnud tegelikult juba mitu aastat, kuid midagi on alati tagasi hoidnud. Mul on hea meel ka, et ma seda varem ei teinud, sest elukogemust lihtsalt polnud ja nüüd olen mõnes valdkonnas pisut targem. Mulle helistati ja tehti pakkumine, et kuule, midagi pole

kaotada ja lihtsalt proovi. Siis mõtlesingi, et see tundub paras proovikivi ja ja suurepärane võimalus panustada peale organisatsiooni arengu ka iseenda arengusse.

Fotod: Kaire Jürgenson

Uued juhatuse liikmed

Mis paistab suurima väljakutsena ameti juures?

Ilmselt eelarve... Mul on plaane palju, iseasi kas need finantsiliselt võimalikuks saavad.

mind ennast samuti väga köidavad.

Millele soovid tähelepanu pöörata järgmise ametiaja jooksul?

Kallid inimesed, kunst, kirjandus ja üks mandlipiimaga latte Wernerist.

Kindlasti soovin tähelepanu pöörata koolituskava uuendamisele ning oskusmärkidele. Need on asjad, mille kohta olen enim küsimusi kuulnud ja midagi, mis

Mis Sulle sära silmi toob?

Mida soovid veel lisada?

Shoutout Polaarrebastele, kes gaidlusest ei väsi ja hoiavad Noarootsis gaidide lippu kõrgel!

Nimi: Sirli Staub Ametikoht: välissekretär

M

is Sind selle ameti juures kõige rohkem köidab?

Juhatusse astumise juures oli paeluvaimaks võimalus ennast arendada.

Mulle on alati meeldinud õppida ja juhatuse liikmena olen täiesti uues situatsioonis.

Välissekretäri ameti puhul köidab mind võimalus maailmamastaabis gaidlusega lähemalt tutvuda, näha, kuidas WAGGGS toimib ja milline on gaidlus teistes riikides.

Samuti on põnev ja aukartust tekitav, et saan olla lüliks Eesti ja maailma vahel.

Millal ja kuidas said aru, et soovid juhatusse kandideerida?

Ma ei usu saatusesse, aga millegipärast olen ma alati arvanud, et varem või hiljem jõuan ma oma gaiditeel juhatusse.

Kuid see, et ma juba praegu siin olen, tuli ka minule üllatusena, sest sel aastal kandideerimisele hakkasin ma mõtlema alles Heade Mõtete Päeva paiku. Mul on üle pika aja külluses vaba aega, energiat ja hullult lisamotivatsiooni andis erineva-

te inimestega rääkimine ja nende toetus, mistõttu tundsin, et on täpselt õige hetk järgmine samm teha.

Mis paistab suurima väljakutsena ameti juures?

See on ehk rohkem isiklik proovikivi, aga minu üks suurimaid nõrkusi on olnud oma arvamuse kujundamine ja veel enam oma arvamuse avaldamine. Olen alati pigem see, kes kuulab põnevusega erinevaid seisukohti, kuid ise suud palju lahti ei tee.

Aga gaid ei karda raskusi ja kui ma viimasel ajal midagi õppinud olen, siis seda, et turvatsoonist välja astumata inimene ei arene. Ja ma arvan, et juhatuses olles saan oma arvamuse avaldamist palju harjutada.

Millele soovid tähelepanu pöörata järgmise ametiaja jooksul?

Kuna minu ametiaeg on hetkel vaid üks aasta, siis arvan, et minu põhirõhk läheb Liina alustatu jätkamisele, Baltic Jamboreele ja Euroopa konverentsile. Muidugi ka sellele, et kogu vajalik info WAGGGSilt

saaks edastatud ning Eesti gaidid oleks teadlikud sellest, mis maailmas toimub.

Mis Sulle sära silmi toob?

Sõbrad, nii gaidlusest kui mujalt. Et mul on neid, keda usaldada ja kes usaldavad mind.

Et ma ei ole oma hullumeelsete ettevõtmistega üksi ja alati on keegi, kellega sügavate eksistentsiaalsete küsimuste üle arutada.

Aga näiteks ka muusika kuulamine. Ma võiks juba päris banger playlist’i kokku panna lugudest, millega mul mõni äge gaidihetk seostub.

Mida soovid veel lisada?

Tänusõnad kõigile, kes mulle selle rolli usaldasid, aga ka igale meie kalli organisatsiooni liikmele, alates kõige pisemast tatsajast kuni kõige väärikama gaiderini.

INIMESED 13

Lahkuvad juhatuse liikmed Nimi: Liina Sõrmus Ametikoht:välissekretär

K

köidab?

aua olid: Aastakese Mis Sind selle ameti juures kõige rohkem

Mulle meeldis näha kuidas gaidlus välismaal toimib. Me oleme nö omadega metsapoole, käime matkamas ja paneme hullu, nii poisid kui tüdrukud. Välismaal on gaidlus rohkem traditsioonilisem, palju on rõhku tüdrukute teemadel ja fundraisingul (mis meil väga teemaks ei ole).

Kolm kõige meeldejäävamat hetke oldud ajast?

Ma ei olnud kuigi pikalt ning olin ka „koroonaajastul“ ehk face-to-face kontaktid olid üsna piiratud, kuid siiski mõningad on. Maailmakonverentsiks valmistumine on ilmselt üks kõige meeldejäävam ja võttis enda alla suure osa minu aastakesest.

Selle aja jooksul jõudsime kaas-välissekretäridega arutada kõik mitu-mitukümmend muudatusettepanekut igat pidi läbi, arutada neid ka koos WAGGGSi esindajatega ning Euroopa regiooni juhtidega.

Teine, mitte just kõige parema emotsiooniga, meeldejääv hetk oli see, kui sõda

Ukrainas algas, siis kõik välissekretärid nii gaidide kui skautide organisatsioonides olid kohe valmis koosolekuteks, kus arutati, kuidas nemad omaltpoolt põgenike toetamiseks kaasa saavad Me oleme aidata. Ehkki tekkinud nö omadega olukord oli väga nukker, metsapoole, siis tekkis südames ikkagi soe tunne, et gaidid käime ja skaudid on üks suur matkamas ja perekond, kes aitavad Mis nõuandeid kõiki, kes seda küsivad. annad Sinu paneme hullu, Kolmas oli vast see, tööga jätkajale? nii poisid kui kui ma nüüd selleaastasel Network the hell out of tüdrukud. aastakoosolekul oma the place! kõne/emotsioonipurske lõpetasin, siis kõik koMis Sulle sära halolijaid tuletasid ikkagi meelde, et ehkki silmi toob? ma praegu ei jõua juhatuse töösse panusSuvine soojus, tärkavad lilled, huvitavate tada, siis gaidlusest ma kuskile ei pääse, kohtade avastamine.

Kaire juba pani mind talgutele ka kirja.

Milliseid teisi ametikohtasid näeksid endale sobivat ja miks?

Sihin praegu jätkuvalt välissekretäri kohta paari aasta kaugusel. Hoia alt, Sirli!

Mida soovid veel lisada?

Ma olen väga uhke kõikide üle, kes on nii julged, et juhatuse tööd proovida.

Müts maha selle ees, et julgete võtta organisatsiooni juhtimise vastutuse enda kanda!

Nimi: Relika Lupp Ametikoht: koolitusjuht

K

aua olid: 2 aastat

Mis Sind selle ameti juures kõige rohkem köidab?

Uued teadmised ja väljakutsed. Oli huvitav näha ennast tegemas asju, millega igapäevaselt ei toimeta. Kindlasti üks meeldivamaid hetki oli koosveedetud aeg juhatusega, aitäh Teile!

Kolm kõige meeldejäävamat hetke oldud ajast?

Toidukoolituseks poodlemine ja toitude komplekteerimine ning laialivedu, aitäh

Kirke, Kaire ja Mark. Meeldejäävad olid ka eelmise aasta motivatsioonipäevad ja vanemgaidide talverõõmud 2022.

Milliseid teisi ametikohtasid näeksid endale sobivat ja miks?

Hetkel ei näe ma end ühelgi teisel ametikohal, küll aga võib-olla tulevikus.

Mis nõuandeid annad Sinu tööga jätkajale?

Küsi alati abi, kui tunned, et omal pole aega või puuduvad teadmised, me kõik oleme erinevad inimesed. Jõudu ja jaksu,

see on vabatahtlik töö.

Mis Sulle sära silmi toob?

Minu laps Rasmus.

Mida soovid veel lisada?

Jää alati viisakaks!

14 INIMESED

Jätkavad juhatuse liikmed Nimi: Miia Kraun Ametikoht: peagaid

K

aua oled olnud?

1 aasta (+4 varasemalt)

Mis Sind selle ameti juures kõige rohkem köidab?

Võimalus panustada organisatsiooni üldisesse arengusse ja seda suunata.

Mis on suurim väljakutse ameti juures?

Tiimi juhtimine – ühtse ja ühisel eesmärgil töötava tiimi välja arendamine.

Millele soovid tähelepanu pöörata järgmise ametiaja jooksul?

Organisatsiooni dokumentide kaasajastamine ja kindlasti senisest rohkem

suhtlust partnerorganisatsioonidega.

Kolm kõige meeldejäävamat hetke seni oldud ajast? Ühe aasta kohta on keeruline välja tuua meeldejäävaid hetki, ma võib-olla pigem ütleks üldiselt, et mulle väga meeldivad juhatuse koosolekud, nõupäevad ja muud asjalikud pikemad koosviibimised, kus palju toredaid inimesi arutavad organisatsiooni käekäigu üle. Need hetked on väga olulised. Ja eriti meeldivad mulle juhatuse koosolekud, mis kestavad terve päeva või isegi nädalavahetuse, kus tekib tugevam tiimitunne ja saab süvitsi lahendada erinevaid teemasid. Lisaks neile on üks meeldejäävamaid üritusi minu jaoks gaidide kokkutulek, mis tõi palju peavalu, aga ka palju rõõmu.

Mis Sulle sära silmi toob?

Inimesed, kelle silmad säravad.

Mida soovid veel lisada?

Mul on hästi hea meel, et olen saanud juba aasta ja nüüd veel kaks aastat koos töötada särasilmse ja asjaliku tiimiga.

Mina tõesti tunnen, et igaüks, kes gaidlusesse vabatahtlikuna panustab, teeb seda hingega ja see paistab ka väljapoole.

Nimi: Kaire Jürgenson Ametikoht: kommunika-

tsioonijuht

K

aua oled olnud?

ameti juures?

Alustasin selle aasta aastakoosolekul on ametiaja viiendat aastat.

Minu jaoks on suurim väljakutse see, et see on ametikoht, kus on tegemata töö kõige väljapaistvam. Kuna tegemist on siiski vabatahtliku tööga, juhtub sageli seda, et lihtsalt ei ole aega kõigega korraga tegeleda. Kui ajapuudus juhtub aga päevale, kus kellelgi on hädasti mingit konkreetset infot saada või on vaja näiteks kiireloomulist postitust teha, on kõigile kohe teada, et sa ei suutnud selleks aega leida. See aga teeb ametikoha kergesti kritiseeritavaks, mis on kindlasti kõige keerulisem tõsiasi, millega juhatuses olles harjuda.

Mis Sind selle ameti juures kõige rohkem köidab?

Kommunikatsiooni valdkonna töö juures köidab mind kõige rohkem kindlasti see, et minu teha on meie kuvand organisatsioonist väljapoole. See on täitsa omaette hea tunne, kui keegi, kes on gaidlusest väljastpoolt tuleb ja ütleb, et nägi meie kaelarätti või meid näiteks telekas või kuulis raadiost, kuidas gaidid intervjuud andsid. Lisaks köidab mind tegelikult ka võimalus anda endast absoluutselt kõik, et info jõuaks ka nendeni, kes seda ise otsimas ei käi näiteks Ristikheinalehe näol.

Mis on suurim väljakutse

Millele soovid tähelepanu pöörata järgmise ametiaja jooksul?

Meie värske stiiliraamatu rakendamisele, uuele lahedale gaidisümboolikaga kraamile gaidipoes ja pildipanga tekitamisele.

Need on kolm põhilist eesmärki.

Kolm kõige meeldejäävamat hetke seni oldud ajast?

Kõik korrad, kui gaidlus on jõudnud peavoolumeediasse, kõik korrad, kui Ristikheinaleht on ilmunud ja see, kui Sirli ütles, et ma olen teda kommunikatsioonijuhina inspireerinud.

Mis Sulle sära silmi toob?

Kiitus, Laosel võrkkiiges kiikumine ja see, kui üritustel käib palju inimesi kohal.

Mida soovid veel lisada?

Lõpetuseks kiidan kõiki noori, kes juhatusse pürgivad ja kõiki, kelle jaoks gaidlus on kodu.

INIMESED 15

Nimi: Kirke Kalamats Ametikoht:liikmeskonna

koordinaator

K

aua oled olnud: neli aastat

Mis Sind selle ameti juures kõige rohkem köidab?

Kõige rohkem köidab mind unistus kirglikest ja omanäolistest gaidirühmadest igas Eesti otsas, kel on sära täis ja tegutsemisahned gaidijuhid. Gaidlus on täpselt piisavalt vinge leiutis, et see peaks jõudma nii paljudeni, kui vähegi võimalik. Selliseid lugusid, mida rääkida, ei leia kuskilt mujalt.

Mis on suurim väljakutse ameti juures?

Suurim väljakuse on mitte kaotada rutiinsetes ülesannetes sära ja hoida meeles eelmist küsimust. Liikmeskonna koordinaatorina pead olema kogu aeg olemas ning tegelema samade küsimustega, vahel on raske teha samu asju iga kord erinevalt ja värskelt.

Millele soovid tähelepanu pöörata järgmise ametiaja jooksul?

Soovin veel rohkem toetada meie rühmajuhte ning nende elu lihtsamaks teha. Inimesed on meie suurim ressurss ja soovin gaidijuhtide teadmisi veelgi enam ringlusesse saata. Olles ise üle viie aasta rühma juhtinud, jääb vahel ideedest väheks ning ise küll laenaksin teiste häid mõtteid hea meelega. Veel on südamel aasta gaidijuhi valimiste süsteemi rakendamine, gaidluse toomine Raplamaale ning mantlipärija leidmine.

Kolm kõige meeldejäävamat hetke seni oldud ajast?

Kindlasti on meelde jäänud Miia pool toimunud kogu juhatuse koosviibimised ja saunatamised. Eriti uhkelt ja suurelt

jäi meelde Jüripäev Jänedal, mil gaide tuli kokku eriti palju, samuti kokkutulek Laosel. Ja liikmeskonna nurga alt on ikka meeles krutseid täis volbriööd.

Mis Sulle sära silmi toob?

Mulle toob sära silmi jooksmine ja pikad jalutuskäigud iseendaga. Veel toob sära silma pikem uni, rohkelt snäkke ja vitamiinid. Vahel on säraks vaja rohkem kui häid mõtteid.

Mida soovid veel lisada?

Arvan, et uus juhatus peaks alati sisseelamiseks ette võtma ühe ühise pikema matka.

2022. aasta aastakoosolekul valitud uude juhatusse kuuluvad: Peagaid Miia Kraun välissekretär Sirli Staub programmijuht Mark Bulak koolitusjuht Sandra Piir kommunikatsioonijuht Kaire Jürgenson majandusjuht Tiina Liiv liikmeskonna koordinaator Kirke Kalamats Juhatuse alatine abistaja ja toetaja on tegevjuht Ragne Kangro

L

ugedes eelnevaid tutvustusi tärkasin Sinus ehk huvi mõne nende ametikoha vastu, tekkis täiesti vastuseta küsimus või ehk lihtsalt haaras Sind teotahe. Igal juhul ole julge ning võta ühendust juhatuse või mõne konkreetse juhatuse liikmega, kelle töögruppi sooviksid kuuluda.

Juhatuse liikmetel läheb alati tarvis abi ning neil on varrukast tõmmata mõni lahe projekt, kus on tarvis kas mõtte- või/ ja kätejõudu. Gaidluses on harvaesinev võimalus proovida erinevaid rolle ja ameteid leides enda jaoks just selle ühe õige kõige säravama valdkonna. Ära lase võimalust käest ja tule juhatuse liikmete töögruppi, sest abikäsi on alati vaja!

16 INIMESED

Tõotuse andmine 22.10.1999, vasakul Lea Koronen, paremal Lianne Teder, all paremal Ott Ristikivi, keskel Tori gaidid.

n o s e K

K

? d i d i a G i r To

uidas said Tori gaidid alguse?

Tori gaidid said alguse 1999. aasta suvel Tori valla lastelaagrist Valgerannas, kus üheks laagri juhiks oli Tarmo Oidekivi. Olime sel ajal (vara)teismelised, omavahel sõbrad-tuttavad-klassikaaslased-õed-naabrid ehk siis kõik pärit Tori vallast. Jäime Oidekale silma ning ta kutsus meid juba veidi pärast laagrit kokkusaamisele, kus rääkis gaidlusest. Läks veel umbes kuu või kaks mööda ja leidsimegi end septembri lõpus koos Oidekaga Pärnumaa matkamängult keset raba mättalt mättale hüppamas.

Ja veel kuu aega hiljem andsimegi kaheksakesi Tori põrgus pühaliku gaiditõotuse. Algsele koosseisule lisandusid ajapikku veel 4 liiget ehk siis (hüüd) nimedega täiskoosseis: Triinu, Maalu, Ziil, Pups, Pihens, Maens, Mari, Kriti, Relika, Jaanika, Pitsu, Manni (neid hüüdnimesid on tegelikult teisigi).

Mis värvidega teie kaelarätt on?

Oma kaelaräti värvi valisime

Tori valla lipu värvide järgi see on roheline valge äärega.

Mis sündmus on kõige paremini meelde jäänud? Mis selle eriliseks tegi?

Kindlasti on meile kõige sü-

damelähedasem Pärnumaa matkamäng, mida ka 7 aastat vahepeal ise korraldasime. See oli meie esimene päris gaidlikskautlik matk ning tuleb tõdeda, et just matkad ja laagrid ongi kõige paremini meelde jäänud. Näiteks jüripäeva tä-

histamine koos skautidega, sh meenuvad kohe matkad Narvas ja Tartus, aga samuti ka talvised matkamängud; Sissisaare ja Tagametsa laagrid-talgud; ning ka mitmed erinevad paadimatkad, öine orienteerumine jne.

Meie lemmikud läbi aegade on olnud paadimatkad ja matkamängud. Paremal Tarmo Oidekivi ja paadil paremal Riina Tartu, vasakul tundmatu transamees ja keskel Tori gaidid. Paadimatk 2000a

INIMESED 17

Randivälja kiriku ümbruse koristamine 2000 a. Istume altari koha peal. Vasakul kaks kohalikku neidu

Koondus Mari Liisi aias aias 2001

Milliseid gaidide üritusi Tori gaididega koos korraldasite?

Omavahel korraldasime siis ja ka nüüd erinevaid kokkusaamisi ning keskkooli ajal jagasime ka erinevates kombinatsioonides elukohti. Meie üritusi ühendas see, et hiljem olid alati jalad suurest käimisest valusad (või muudmoodi mõnus füüsiline väljakutse) ning samas oli äärmiselt lõbus ja sai väga palju naerda. On jäänud ka toredad sõbrad sellest ajast, kellest

Jüripäeva matkal Tartus 2001 mitmega siiani suhtleme. Kuna Pärnumaal oli tol ajal ja on siiani ühine malev, kuhu koondusid nii skaudid kui ka gaidid, siis kindlasti andis see ettevõtmistele omamoodi särtsu.

lissekretärina toimetanud ning Mari oli peagaid. Üldiselt innustaks kõiki juhatuses kätt proovima, see on tore võimalus ja kogemus annab hiljem ka tööalaselt suurt lisaväärtust.

Kas keegi teist on EGLi juhatuses tegutsenud?

Kas teil on ka järelkasvu?

EGLi juhatuses ja juhtimises on kõige tegusam olnud Maens, kes oli aastaid tegevjuht ning enne seda ka juhatuses.

Samuti Piret on juhatuses vä-

Meil olid kõigil hüüdnimed, mis pooltel tekkisid laagrite käigus. Jüripäev Pärnus 2004.

Piret lõi Plastiliinide salga, kuhu kuulus ta tütar ja tema klassikaaslased ning sõbrad Raeküla koolist. Mari on ka registreerinud oma lapse ning õe ja venna lapsed ühiseks salgaks.

Kuidas te praegu gaidlusega seotud olete olnud?

Me suhtleme omavahel päris tihedalt, saame omavahel kokku, käime külas ning viimastel aastatel oleme korraldanud ka torikate ja laste sügismatka.

Seega teeme selliseid omakeskis kohtumisi ikka. Kindlasti ühendab meid see, et hindame kõik looduses käimist ja matkamist ning püüame seda ka oma lastele edasi anda.

Tori gaidid

Pärnumaa matkamäng 2004. Osalesime aastast 1999 ja vahele on jäänud ainult viimane.

18 KOOLITUSED

Polaarrebased ei võta väljaõpet kergelt.

Valdiku riskianalüüs paneb mõtlema kõigele, mis võib valesti minna.

Osalejad pidid ise ühe ürituse planeerima.

Laagri korraldamise ABC Eesti Gaidide Liit korraldas 15.-17. oktoobril laagri korraldamise koolituse, mis toimus looduskaunis Lahemaa rahvuspargis Nõmmeveski puhkemajas.

P

olaarrebaste grupist osalesid koolitusel viis gaidi.

15. oktoobril jõudsime bussiga sinna. Puhkemajja saabusime umbes viie paiku ja enne sisseminekut pidime koroonateste tegema. Testid olid õnneks negatiivsed. Majja sisse jõudes valisime teisel korrusel koridori lõpus asuva

suurima magamistoa ning hakkasime asemeid korda seadma.

Pärast pesade tegemist hakkasime üleliigsetest madratsitest onni ehitama ja juttu rääkima.

Kui teised gaidid kohale jõudsid, hakkasime koolitusega pihta. Tehti sissejuhatav jutt koolitusele ning õppisime riskianalüüsi tegema koos skaut Valdik Kasega. Riskianalüüsi tegime gruppides ja esitasime hiljem seda teistele. Vahepeale tuli õhtusöök ja siis jätkasime koolitusega. Pärast koolitust tegime oma grupiga magamistoas mänguõhtu ja mängisime kaarte, ajalehte ning psühho-

loogi. Peale mänguõhtut läksime kõik magama. Äratus oli pool üheksa ning hommikusöök toimus kell üheksa. Kui kõigil oli hommikusöök söödud, jätkus koolitus. Koolituse järgmised teemad oli majandus ja rahaga toime tulemine. Meile räägiti sponsorite otsimisest ja raha kuludest. Vahepeal olid väikesed pausid, kus saime liikuda.

Pauside ajal mängisime ajalehe mängu ja kaarte. Koolitust tuli meile andma Argo Bachfeldt, kes rääkis meile noorte ettevõtlikkusest. Ta kõneles, kuidas noored peaksid rohkem

Peale loenguid oli meil aardejaht, kus otsisime komme, millel olid sõnad, mille pidime õigesse järjekorda panema, et teada saada aarde asukoht. tegevusi ja laagreid korraldama ning kuidas seda teha.

Koolitusel mängisime veel toredaid uusi mänge, mida me varem mänginud pole.

Vahepeal meie juht Sandra haihtus täielikult ja läks piima järele. Peale loenguid oli meil aardejaht, kus otsisime komme, millel olid sõnad, mille pidime õigesse järjekorda panema, et teada saada aarde asukoht. Aardejaht toimus pi-

KOOLITUSED 19 medal ajal õues taskulampide abil. Pärast pikka aardejahti olime väsinud, kuid mitte magamamineku tujus. Hiljem pakuti snäkke, mida sõime rohkelt. Pärast näkitsemist mängisime mänge ja tegelesime oma asjadega. Panime voodid kokku ja saatsime Sandrale pildi, kui tore meil oli.

Pildi tegemiseks kulutasime pool rulli teipi, kuna seinal oli vana tapeet, mis oli tolmune ning teip ei tahtnud sinna kinni jääda. Telefon kukkus koguaeg seinalt maha, nii et me panime sinna alla Sandra mahajäetud rätiku, et telefon katki ei läheks. Pärast seda läksime tudule.

Viimasel päeval pidime gruppides välja mõtlema oma laagri ja seda teistele esitama.

Seejärel sõime, pakkisime asjad kokku, koristasime ja lahkusime koolitusplatsilt. Me sõitsime bussiga tagasi ning saime aru, et Sandra ei tule enam tagasi. Teel koju käisime poes ning vaatasime koos Peppa Pig-i. Väga tore ja lahe koolitus oli. gaidid Melissa, Angela, Simona, Laurits ja Adele

Vot nii lõbus oli meil ilma Sandrata!

Sellised aarded puistati ümbrusesse laiali.

Öine kommijaht lõi emotsioonid lõkkele.

20 LAAGRIALA

Talveunes Laose Laagriala kui ma hiilisin sõrgkangi näppama. Siis pidi jalgsi metsavahetee läbima, lumi rohkem kui põlvini.

Aasta esimesed minitalgud

Teeraja kaevamine

Maailma kauneimad päikseloojangud on Laosel.

Sarnaselt kohalike mõmmidega on Laose laagriala olnud novembrist ehk viimase Ristikheinalehe ilmumisest saati talveunes.

una möödunud, kui nii võib öelda õues langevat lund vaadates, talv oli lumerohke, oli ligipääs Laosele piiratud.

Metsikud tormid ja puid ragistanud tuuled juurde liita, ongi tulemuseks Laose metsatee, mida oli peaaegu võimatu läbida ka jalgsi.

K

Ettevalmistused pikaks uneks Sügisel käisime Maria ja Gretega veel viimaseid telke ja muid suviseid vahendeid kokku pakkimas, sai veel viimast korda muru niidetud. Siis võeti juba vesi torudest välja ning järgmine kord, kui Laose koduhoov endal sammumist tunda sai oli alles 20. jaanuaril,

23. jaanuaril käisime majade vahele kõnniteid sisse kaevamas, et kevadel kuskiltki lumi sulaks ning puhastasime sauna kerise ahju ja korstent, sest iga tragi talguline teab, kui palju ahi vanasti sisse ajas. Nüüd saab varsti saunas käia! 18. veebruaril käisime veel õue puhastamas ja sauna korrastamas ning 6. märtsil viisime Margi ja Gretega kolmekesi HMP asju ning üllatust lastele taaskord jalgsi Laosele. Ma ei karda teile reeta, et Mark käis täiega ninali, otse lumehange.

6. märtsil avasime Laosel ka võrkkiige hooaja, mis on minu lemmik hooaeg aastas. Märtsis käisime veel mitmel korral lund lükkamas, sauna kerist kütmas ning pesuruumi korrastamas, et kevadisteks talguteks valmis olla. Korjasime ja põletasime ka tuulega õuele kogunenud oksi ning muljetasime elektriliinide alt tehtud oksakoristuse üle.

Romuralli Märtsi lõpus saime Laosele lõpuks ometi autoga ligi, sest Annabeli onu, kohalik suur gaidisõber Margus käis ja saagis metsateelt langenud puud ja sõitis oma vinge maasturiga meile tee sisse. Jäime küll Margi armsa passatiga mitu korda kinni, aga gaid on visa, nii et lõpuks veeres auto siiski õuele.

LAAGRIALA 21 Sel aastal peaksid Laosel valmima: VÄLIKÄIMLAD n PESULAD n PUUKUUR n

Miks see korsten küll sisse ajas?

Suurim takistus teel Laosele.

Kõik asjad ei mahu kätte, tuleb leidlik olla.

Talgud Laosel 14.05 18.-19.06 20.-21.08 10.09 1.10 Ole valmis!

Esimene luumurd Laosel

Kõik talgutele!

Vahepealse kõrvalepõikena jagan teiega ka üliolulist infokildu. Nimelt murdis Mark Laosel tööd tehes oma suure varba luu ja kõndis selle katkise luuga

Võrkkiige hooaeg on avatud! kõik pea 2 kilomeetrit tagasi autoni. Ja peaaegu ei nutnud üldse. Väga tubli oled, Mark!

Tulevikuplaanid Seoses Laosega toimus 13. veebruaril ka juhatuse ja Laose Laagriala juhi Mariaga koosolek, kus arutasime, mis on selle aasta peamised suured eesmärgid, kuidas jaotub eelarve

ja muud põnevat. Lisaks arutasime peamaja edasist funktsiooni ning selleni jõudmist.

Sügisestel nõupäevadel ootab Maria koos juhatusega igaühe ettekujutust majutusvajadustest peamaja saatuseni, seega hakka juba praegu mõtlema, milline oleks sinu ideaalne gaidide laagriala. gdj Kaire Jürgenson

22 ESINDUS Päris alguse sai tähistamine kutse saamisega pidulikule vastuvõtule.

Igal aastal 23. veebruaril ehk Eesti Vabariigi sünnipäeval (Pärnus kuulutati see välja päev varem) toimub Pärnu linnapea, Pärnu volikogu esimehe ja Pärnumaa omavalitsusliidu juhi pidulik vastuvõtt.

Kutse laual, asusin kaaslase otsingule. Meie gaidide armas raamatupidaja Gülli oli valmis minu kaaslaseks tulema. Selle osa lõpetuseks ütlen ära, et saime võimsa kontserdi osaliseks – lõõgastus eelnevale ja järgnevale. Uhke oli kenasti riidesse panna ja kultuuri kuulata.

Aga mis siis eelnes/järgnes 23. veebruaril algab Pärnus juba aastaid, aastakümneid isegi, noorte rongkäiguga.

Algusega Alevi kalmistult suunaga Iseseisvusväljakule. Riigi ja linna esindajad asetavad enne rongkäiguga liitumist pärjad.

Tori ja Pärnu noored olid ikka ja jälle kohal. Gaidide lipp lehvis ja noorte samm ja rivis püsimine oli suurepärane. Paraadile järgnes manifest, aga tavapärasest erinev oli uhke kultuuriprogramm. Rahvatantsuansambel Kajaka eestvedamisel olid tegevustelgid ja tore kuulamine.

Kiire pilk ja sõõm rahvakultuuri ning oli aeg suunduda kehaharimisse. Tervise Paradiis oma veetorude, basseinide, koskede ja õhtusöögiga juba ootasid. Reelika läks koju lokke keerama ja Rasmuse saatis asemele. Tiinal jäi kiidusõnadest lausa puudu, tundes oma tolle päeva abilist ju läbi ja lõhki. Super töö abiliselt.

Peale nautimist suund pesapaika, mis meie jaoks täna on Paikuse noortekas. PANOKE on meie iganädalane kohtumispaik ja pakkus meile öö saabudes peavarju.

Enne und oli põhjalik lipu instruktsioon, lipulaulu kuulamine ja meenutus, kuidas ja millal miski järgmisel hommikul toimub.

Ennustaval moel jäime magama unejutu asemel rääkides vabadusest ja iseseisvusest ning sellest, mis on see, mis sunnib kedagi ründama. Kuid me ei teadnud uinudes seda, et toimuvad sellised muutused.

Tublid lippurid

Fotod: Reelika Ruubel

K

EV104 Pärnus dide päralt. Reelika tervitas linnarahvast, meenutas, kui oluline on sõprus ja just seda gaidide ridades on tunda. Seejärel said kolm terveks jäänud noort anda oma tõotuse ja olla alates sellest hetkest täisõiguslikud gaidid. Enam uhkemaks nagu ei saagi. Veel uhkem oli muidugi see, et Tori Kuradikeste seast olid sellel hommikul ka lipuheiskajad. Lipp sai väga õigel hetkel, täpselt päikesetõusuks heisatud.

Otsejoones liikusime nii, kuis üks edasi või tagasi Paikusele. Kiire soe tee, kringel,

varba-soojendus ja algas osavalla pidulik aastapäeva tähistamine. Koos sealsete noorkotkaste ja kodutütardega seisid sellel korral ka gaidid vapralt lipurivis. Tund aega kohapeal seismist, selg sirge ja meel hea – see on meie noorte panus meie riigi sünnipäevale.

Selleks hetkeks olime kursis ka juba uudistega ja seda rohkem oskasime hinnata vabadust. Seda rohkem hindasime meie sõprust ja riigis valitsevat rahu. Olime tänulikud ja õnnelikud, rohkem kui kunagi varem. Palju õnne! ngdr Reelika Ruubel

PSGM noored rongkäigul

Juhid Tiina ja Reelika rongkäigul

Lipuvalve II

Lipuvalve I 24.veebruari hommik, Eesti Vabariigi 104. sünnipäev Pärnus ja tervel meie armsal kodumaal. Meid ootas juba hommikul kell 07.15 taas Iseseisvusväljak. Lisaks väljakule ootasid meid sõbrad skaudid koos skaudijuht Ragnariga ja tugev tuul. Meid see ei heidutanud, rahvast platsil samuti mitte ja see tunne sees oli äge.

Peale linnapea tervitust sai lava gai-

ESINDUS 23

Rõõm ja au vabariigi aastapäeval

M

Fotod: Maria Bulak

ina käisin see aasta esimest korda lipuvalves. See toimus 24.02 ehk Eesti Vabariigi aastapäeval Toompeal. Me kogunesime kell 6:45 Toompea lossi kõrval. Minu jaoks oli see väga huvitav ja põnev kogemus, kuna ma polnud enne kunagi sellel üritusel käinud. Seda oli väga ilus vaatada, kuidas me oleme nii tugevad juba 104 aastat olnud.

Hommikul oli jahe, aga kui keep, müts ja sall selga said, hakkas soe.

Hommikul oli ilm suhteliselt selge.

Väga ilusti oli näha, kuidas Eesti lipp Pikka Hermanni torni heisati. Emotsioone oli korraga väga palju. Mul oli au olla eestlane ja vaadata, kui tugevad me oleme. Au ja uhkus oli ka selle üle, et sain esindada seal gaide. Veidi kurbust oli ka, kui kuulsin uudiseid, mis Ukrainas toimub. Me olime seal kümnekesi.

Väga tore oli näha osasid, keda polnud suvest saati näinud. Peale lipu heiskamist viisime gaidide lipu Toomkirikuse.

Sealt läksime edasi kohvikusse, et juua sooja teed ja natuke süüa. Koos ootasime paraadi algust. Mulle väga meeldis see seltskond, kellega ma olin. Enne kui me kohvikust lahkusime, tegime sõprusringi, kus kõik ütlesid, mis tunded neil sees on. Meil kõigil oli rõõmu ja au tunne sees. gd Diana Paljula

Tallinna suur gaidipere Toompeal. Heisatud Eesti lipp tekitas eriti tugevaid emotsioone, teades, milline on olukord meist mitte väga kaugel.

Jääkarude juht Maria oma noorte Jääkaru rühma gaididega.

24 ESINDUS

The Academy mitmekihiline reaalsus Mullu oktoobri lõpus said meist Dianega lõpuks astronaudid. Kas kosmoses on vaikus? Mis värvi on Marsil päikeseloojang?

Mida on rohkem – tähti linnuteel või puid Maal?

J

ah, nendele küsimustele saime ka vastused, aga tegelikult sulandusime skautide ja gaidide akadeemiasse The Academy 2022: Explore beyond the unknown. Üks kosmoselaev, aga osalejad jagati erinevate nö meeskondade vahel ja igaüks valis ise oma loengud kas maa jätkusuutlikkuse, organisatsiooni arengu või isikliku arengu hüvanguks. Lisaks tuli kahele nädalavahetusele jagunenud programmis jälgida raudpoltkindlalt korraldajate nõuet: Have fun!

Seda need sessioonid tõesti olid. Ükski neist polnud kuiv loeng, vaid need olid kui omamoodi kogemuste vahetamise pangad, kus suhtlus ja rahvusvaheline seltskond andsid teemadele palju eri vaatenurki ning võimalikke lahendusi. Osalesime loengu-

The Academy on ainulaadne skautide ja gaidide üritus, mille eesmärk on võimaldada gaididel ja skautidel võtta osa kvaliteetsetest koolitustest ja võrgustike loomise võimalustest WAGGGSi ja WOSM-i Euroopa regioonide põhiprioriteetide raames. tes kommunikatsioonikriisist, dialoogist noortega – eesmärkidest tegevusteni, noorteprogrammide jätkusuutlikest arendustest ja ressurssidest, keskkonnasõbralikemate sündmuste korraldamisvõimalustest ning skautluse ja gaidluse mõjudest.

Tippspetsialistide kosmoseteemalisi loenguid oli muidugi ka, aga need olid igavatest umbes sama kaugel kui meie siin Hobusepea udukogust. Näiteks kuulsime astrofüüsiku tegemistest, kes vahepeal tegeles üldse Alzheimeri uurimisega puuviljakärbestel.

Leiutada tuli osalejatelgi: oma meeskonnaga jätkati veel

pärast akadeemiat ühisprojekti väljatöötamisega, mis oleks praktiliseks abiks organisatsioonile, juhile või liikmele.

Keskendusime meeskonnaga Odyssey abipaki ja materjalide koostamisele, mis toetaks juhti keskkonna ja taaskasutuse teemadel. Meeskond

Legendi järgi kukkus meie lennuk keset Topia saart, mida tuli avastama hakata.

Ka arvutiekraani taga võib tõsisemaks võimlemiseks minna.

Athena mõtles väljakutsete ja ühistegevuste paketi loomisele, mis aitaks juhtidel oma noortega koos eriolukorrast tavalise elukorralduse juurde gaidluses tagasi liikuda.

Ja vähem tähtis polnud ka elukool – kui osaled rahvusvahelisel koolitusel ja töögruppides ning samal ajal on talveajale üleminek, siis sa kontrollid vähemalt 77 ja veel 7 korda igaks juhuks kõik kellaajad üle, eksju-onju. Akadeemia algusest kuni projekti valmimiseni oli hingamine hoopis teine.

Kauaks-kauaks jääb aga meelde vinge lõkkeõhtu – täielik muinasjutt. Jah, ilma lõkketossu ja sääskedeta, küll aga näiteks diskotamise, maagilise kuuliga, puuonniga ja lahedate kaaslastega. Legendi järgi kukkus meie lennuk keset Topia saart, mida tuli avastama hakata. Selle loojaga kohtumisest läks väga hinge tema mõte: „Inimene jääb inimeseks – me ikka veel loodame, et kõik pöördub tagasi kriisieelsesse aega. Meil on aga uued oskused. Ära lepi sellega, et saad kuidagi hakkama, otsi teisi lahendusi, kasuta uusi oskusi!" Kohtumised mis iganes keskkonnas, peavad olema efektiivsemad ja mõjusamad – seda peaks gaidid oskama.

Näiteks meie ühine kokkamine ja savitöö arvutite taga olevat vinge näide selle kohta. Tegelikult The Academy kolimine kontaktõppest veebi ja kõikide inimeste ühisel platvormil toimivalt kokku viimine on seda ju samuti.

Aitäh Liina selle hea võimaluse eest! Ja sina, kes sa seda praegu loed – luba, et kui välissekretär sulle osalemiseks võimalust pakub, sa vähemalt mõtled ja kergelt ei loobu! ngdr Kristel Lehtme

ESINDUS 25

Roosa lint rinnas, tossud jalas Vahel jõuab Eesti Gaidide Liidu postkasti väga olulisi ja lahedaid pakkumisi ka organisatsioonist väljast. Gaidijuht Maria Bulaki eestvedamisel käisid gaidid vabatahtlikuks 25. septembril toimunud Roosa Lindi Jooksul.

S

eptember oli küll ammu-ammu, kuid mäletan selgelt, et see hommik oli üks udune ja sombune hommik. Pidime võrdlemisi vara kohal olema, gaididest mina, Killu ja Kaire.

Panime kohe kaelarätid kaela ja saime jope külge kaunistuseks ka roosa lindikese, et osalejad teaksid, et oleme ka üritusel osalejad. Tegelikult olimegi seal, et moodsa aja olulisimaid passe, nimelt covid-passe kontrollida.

Kuna üritus toimus värskes õhus Järve terviseradadel ja

inimesed olid jooksuriietes, jooksid palju koju tagasi oma ID-kaarti või muud vajalikku tooma ja oli ka neid, kes üritasid meie valvsate pilkude alt läbi hiilida, kuid ei läinud õnneks.

Kui jooksu start anti, elasime kaasa ja abistasime korraldajaid asjade kandmisega finišisse. Finišis pidime ootamatult vähe aega ootama, sest jooksjad otsustasid omaloomingut teha ning rajal lõigata. Kogemata muidugi, aga see oli naljakas siiski.

Jagasime kõigile veepudelid ja medalid ning juba oligi aeg koguneda grupipildiks, mida

Üheskoos oleme nähtavad tehti drooniga.

Vaatamata sombusele ilmale oli päev meie jaoks väga äge ja vabatahtlikult sellist sündmust toetada on alati ka endale hea.

Julgustame gaide järgmise

aasta sügisel ka oma tiimi välja panema! Kes joosta ei soovi, saab ka kõndida ning kui ka see ei ole meelistegevus, on alati võimalik vabatahtlikuks minna. gdj Maria Kirss

26 ESINDUS

Liina Terevisiooni seiklus Jaanuari lõpupäevadel sadas Kaire juhatuse vestlusesse sisse pakkumisega minna gaide esindama Terevisiooni meediarubriiki. Kuna Kairel endal ei olnud võimalik saatesse minna, siis otsiti juhatusest seda järgmist kõige jutukamat ja kaamerajulgemat inimest.

una ka teistel ei olnud võimalik minna, siis jäi valik selle kõige vaiksema ja tagasihoidlikuma juhatuse liikme peale üldse – Liina.

K

Esimesed juhtnöörid Päev-kaks enne 2. veebruari hommikut helistas mulle Terevisiooni toimetaja NeleMai, kes seletas, kuidas kohale saab ja mis seal toimuma saab. Koos saatejuhtidega pidime arutlema kahe-kolme erineva artikli üle. Selleks, et end vaimselt valmistada saateks, hakkasin juba rohkemaid ajalehti läbi lappama, kui ma tavaliselt päeva jooksul teen.

Hommikune sagin 2. veebruari hommikul ajasin ma end veelgi varem

voodist välja, kui tavalisel tööpäeval seda teen ning otsisin kapist välja kaelaräti.

Veidike kesklinnas ekseldes jõudsin telemaja juurde kohale väikese ajavaruga ning sammusin enesekindlalt majja sisse. Riputasin garderoobis oma mantli varna ja sain juhtnöörid, kuhu edasi suunduda. Kahjuks ei tööta minu mõistus varahommikul kõige paremini ning ekslesin garderoobitädi antud juhtnööride saatel mööda korrust nr 2, mis tegelikult oli korrus nr 3 ja mis oli ühtlasi koht, kuhu ma minema ei pidanud.

Viimaks pool oma ajavaru maha jalutanud, läksin tagasi tädi juurde, kes andis mulle täpselt samad juhtnöörid, mis viisid mu uuesti täiesti valesse kohta. Läksin tagasi tädi

juurde ning samal hetkel saabus telemajja õnneks ka minu kaaskülaline Riin Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusest, kellel oli varahommikul parem arusaamine garderoobitädi keerulistest juhistest.

Lõpuks õige koht!

Viimaks läksime siis korrusele 2, mis oli tähistatud numbriga 1 ning leidsime sealt eest meiega eelnevalt ühendust võtnud Nele-Mai. Meile anti terve posu erinevaid ajalehti – Õhtuleht, Postimees ja selle maakonnalehed, Eesti Ekspress jms. Ajalehtede läbiv toon oli igal pool koroonapiirangud ning poliitika – mõlemad teemad, mida meie kumbki Riinuga puudutada ei soovinud.

Me lappasime meeletult

kõiki erinevaid lehti läbi lootuses leida midagigi, mis noortevaldkonnaga seostuks. Leidsime Riinuga mõlemad ühe artikli, mis puudutasid noorte vaimset tervist ning sellega seotud probleeme. Artiklite lappamise vahel viidi meid kordamööda ka grimmi – aitäh, et varahommikul zombist inimese tegite!

Valitud artiklid Lõpuks, 10 minutit enne kui pidime stuudiosse suunduma, tuldi meie käest küsima artiklike pealkirjasid. Selleks ajaks ei olnud me suutnud midagi muud peale kahe vaimse tervise probleemide artikli leida ning kiiruga otsisime veel kaks artiklit – üks seoses bändiga Sibyl Vane ning teine seoses bändiga Puuluup.

ESINDUS 27

Viimased 10 minutit veetsime Riinuga arutades, kuidas me tahame artiklitest rääkida, mis järjekorras ja mida me räägime. Vahepeal installeeriti meie külge ka mikrofonid, et meie juttu oleks hästi kuulda. Viimaks juhatati meid stuudiosse ning saatejuhid Katrin Viirpalu ja Reimo Sildvee andsid meile veel paar viimast nippi, kuidas oleks kõige parem tegutseda, ajalehtedest midagi lugedes mitte koogutada laua kohal, mida ma siiski peaaegu natuke tegin, ning võtta rahulikult.

Action!

Siis said uudised läbi ning oli aeg meediarubriigiks. Ilmselgelt oli närv meeletu, sest inimeste ees esinemine on

asi, mida mulle meeldib teha kõige vähem maailmas. Õnneks Riin rääkis väga palju sisust ära, seega sain mina omaltpoolt toetada vaid paari faktiga ning viimaste aastatel kuuldud tagasisidega gaidlusest. Rääkisime ka muusikast

Ilmselgelt oli närv meeletu, sest inimeste ees esinemine on asi, mida mulle meeldib teha kõige vähem maailmas.

– Sibyl Vane ja Puuluup ning see oli väga sobilik teemade üleminek, kuna kohe pärast meediarubriigi lõppu esitleti Karl-Erik Taukari uut muusikavideot. Neid kümmet minutit otse-eetris ma mäletan üsna häguselt, kuna ma olin selleks liiga närvis. Seega ma pean kogu organisatsiooni ees vabandama, kui ma täielikku sousti suust välja ajasin.

Lõpuks tehtud Pärast, kui stuudiost välja saime, siis arutasime Riinuga, kuidas läks ning mida kumbki teise „esinemisest“ arvas. Mantleid selga pannes rääkisime pisut ka meie organisatsioonidest ning avastasime, et olime detsembris juba kohtunud ENLi tänulõunal, kus Kairega koos käisime.

Ehkki seal me teineteisega ei rääkinud, olid siiski näod tuttavad. Jätsime teineteisega televisioonimaja juures hüvasti, lootes kohtuda mõnel teisel ENLi üritusel ning kimasin tööle.

Lõpetuseks tahan kinnitada, et Terevisioonis arutatud probleem on siiski aktuaalne ning üldsegi mitte naljateema, nagu mu kirjutatud artiklist võib tunduda. Paljud meie seast ei ole eksperdid teema lahendamisel, kuid me saame olla abiks noorte suunamisel õigele teele. Julgustan kõiki noori sel teemal juhtide või juhatuse liikmetega ühendust võtma, kui nad tunnevad, et neil võib vaimse tervise kohapealt abi vaja minna. Abi küsimine ei ole häbiasi! gdj Liina Sõrmus

28 ESINDUS

Fotod: Kaire Jürgenson

Baltic Jamboree koosolek Naisiais

Tulevane laagriplats ümmarguse laagriareeniga.

Kõik vähemalt gaidiealised peaks teadma, et selle suve oodatuimaks sündmuseks on Leedus toimuv suurlaager „Back to the Balts”.

B

altic Jamboree või lühemalt Bjam leiab aset viiendat korda ning mina nihverdasin end tänavu korraldusmeeskonda, täpsemalt programmitiimi.

Esimesed pisemad veebikoosolekud olid meil juba selja taga, aga nüüd oli aeg näost näkku üks pikem arutelu maha pidada.

Sõitsin reede õhtul rongiga Raplasse, kuhu Mark ja Kaire mulle autoga vastu tulid, et siis edasi Vändrasse sõita. Vändras käis Mark ka poes, sest õigeks roadtripiks peab ju korralikult snäkke varuma.

Algselt pidi start olema hommikul neljast-viiest, aga õnneks kiire pilk Google Mapsile näitas, et piisab sellest, kui kuue paiku liikuma hakkame. Nii siis laupäeval

suuna Leedu poole võtsimegi. Kui me umbes viie tunni pärast kohale jõudsime, oli suurem osa leedukatest kohal, seega saime tuuriga alustada.

Seekordse Bjami puhul on eriline, et ühe kindla laagriala asemel on meil laagri pidamiseks terve Naisiai küla kasutada. Kõigepealt vaatasime üle kultuurimaja, kus hakkavad toimuma tegevused, milleks lava või lihtsalt siseruume vaja on. Edasi jalutasime küla spordihoone juurde, mille Mark ice cube’iks (kui hoonet näete, saate kohe aru millega tegu on) ristis ja mida kõik edaspidi niimoodi kutsuma hakkasidki. Ice cube’is toimub söömine ja vahetustega pesemine. Siis seadsime sammud areenile, kus laager avatakse ja lõpetatakse ning me Kairega mäe otsa jooksime (juhatuse sammuvõistluses käib tihe rebimine), kus tuul pidi meid minema puhuma. Üleüldse oli tol päeval väga tuuline, aga leedukad kinnitasid, et tavaolukorras nii hull ei ole. Eks elame ja näeme. Siis liitusid meiega ka

Eesti esindus kooseisus Mark, Kaire ja Sirli.

ESINDUS 29

Fotod: Kaire Jürgenson

Grupipilt Leedu, Läti ja Eesti esindajatega

lätlased ning liikusime alale, jagunesime kaheks grupiks: kuhu pannakse püsti osalejate kommunikatsioonitiim, kuhu kuulub Kaire, koos HoC-ide all-laagrid.

Peale ringkäiku käisime tiimiga, kuhu kuulub Mark, ja lõunat söömas, kus leedu- programmitiim, kuhu kuulun keelse menüüga palju nalja mina. Meie grupp võttis üksai.

Edasi sipulgi läbi sõitsime 50 kogu leedukilomeetri kate kokkuSeekordse pandud kava. kaugusele Bjami puhul on Arutasime ööbimispailäbi mõned ka, kus teisi eriline, et ühe punktid, miloodates Kaikindla laagriala les nad veel rega mööda asemel on kindlad polparklat ringe nud, ja tejooksime. meil laagri gime omad Konverentsipidamiseks ettepanekud. ruumis näiMa usun, dati meile terve Naisiai et vähemalt põhjalikku küla kasutada. programmi slaidiesitlust kõigest selpoole pealt saab olema lest, mis juba tehtud on, kui palju re- üks järjekordne väga äge Balgistreerituid on (juba roh- tic Jamboree. Kui teise grukem kui Naisiais elanikke!) pi arutelust täpsemalt teada ning mis veel tegemist va- tahate, siis peate Margi või jab. Leedukad kinnitasid ka, Kaire kinni püüdma. Tähtsad et süüa saab korralikult. Siis koosolekud peetud, läksi-

me välja grupipilti tegema ja siinkohal saab teha arvamismängu: mida ütles Matas (üks leedupoolne korraldaja) enne viimast pilti, et meid kõiki naerma ajada?

Ja oligi käes aeg õhtust süüa, mille tellisime juba enne Leetu minekut ette. Kaire sai vist kerge kreepsu, kui ma peale massiivset taldrikutäit veel magustoitu ka tellisin, aga ma ei kahetse midagi: mega hea kook oli. Meil

oli algselt plaanis sinna ka ööseks jääda, aga kuna meid kolme ootas pühapäeva hommikul Tallinnas ees juhatuse koosolek, siis otsustasime, et sõidame juba õhtul tagasi.

Hea muusika ja heade snäkkidega sõitu sisustades jõudsimegi kella kahe ajal tagasi ning nüüd ei olegi muud teha, kui viimased korralduslikud ülesanded täita ja laagrit ootama jääda. gdj Sirli Staub

Tulevane telkla

30 ESINDUS

Liina ja Kaire ENL tänuüritusel Igal aastal korraldab meie Eesti katuseorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit tänusündmuse, et tunnustada ja tänada aktiivselt noortevaldkonda panustavaid noori ja neid siduvaid organisatsioone, olgu selleks siis noorteorganisatsioonid nagu EGL ja ESÜ või hoopis kohalike omavalitsuste juures töötavad noortevolikogud.

el aastal oli kutse kahele, seega võtsin Liina ühes ning 12. detsembril käisime Tallinna Õpetajate Majas. See ilmselt on see üks kord aastas, kus mul on põhjust kontsakingad jalga panna, sest ENL tänusündmusel on kõik alati oma kõige ilusamates kõpskingades ja kikilipsudes. Kindlasti eeldab seda ka suursugune saal, kus olid lauad kõikide kutsutute jaoks valmis sätitud. Ja alati ei puudu ENL üritustelt ka menüü, mis on peaaegu sama hea, kui gaidide lõkketoidud.

Kohe, kui kohale jõudsime, pidime ette näitama oma covid-passid ja trepist üles minnes tuli teha ka kiirtest.

Ma küll ei ole päris kindel, mis oleks olnud protokoll, kui keegi oleks andnud posi-

S

tiivse testi, kuid kõik, kellega meie koos testisime, andsid õnneks negatiivse testi ning saime ENL juhatuseliikmetega morsiklaase kokku lüüa. Õhtu jooksul saime vaikselt head-paremat mäluda, nautisime bändi ja solisti

esinemist, aplodeerisime tunnustuste pälvijatele ning tegime fotoputkas imekauneid ja veidi totakaid pilte, millest teiega jagan vaid neid kõige ilusamaid. Et mitte Liinaga pahameelt välja teenida. gdj Kaire Jürgenson

MÕTTELÕNG 31

Minu süda kuulub Laosele Asi on korrast ära, aga kui me kõik koos natukene vaeva näeme, saab sellest midagi imelist.

J

Foto: Kaire Jürgenson

utt käib muidugi meie suurepärasest laagrialast.

Laose on kuulunud Eesti Gaidide Liidule juba kolm aastat ja saan julgelt öelda, et see on kiirelt muutunud üheks mu kõige lemmikumaks kohaks. Ükskõik, mis ettevõtmine seal parasjagu pole, saan sinna alati naasta positiivselt meelestatuna, pole vahet, kas korjan juba kümnendat korda talgute raames ühe ja sama ruutmeetri pealt uusi kive, olen seal laagris või läksin sinna lihtsalt võrkkiike pikutama.

Laosele mõeldes ja seal käies tuleb alati pähe lause, mis meile kõigile tuttav, sest

gaidluses näeme seda tihti – Lood, mida rääkida. Täpselt nii, lood, mida rääkida, sest ma pole veel kordagi lahkunud Laoselt ilma, et mul oleks jälle mõni uus lugu rääkida.

Aga kuna Laose on alles tühi lõuend, mis tuleb meil enda järgi ära täita, siis meeldib mulle selle lause teine tähendus ehk isegi rohkem, kuna just seal saan luua tohutult palju asju, millest rääkida. Ma ei jõua ära oodata hetke, kui me oleme jõudnud oma laagrialaga nii kaugele, et meie tühjast lõuendist on saanud maailma kõige ilusam kunstiteos, kuna siis saan rääkida, mida kõike olen aidanud mina luua ja kui palju äpardusi, läbikukkumisi ja muid õnnetusi meid selle imelise teoseni viis. Ei vahetaks neid kogemusi millegi vastu.

Laosele minnes meeldib mulle ikka mõelda, et kes mind seal seekord ees ootab, on see Maria kes tuiskab ringi, või on selleks hoopis Leho mõne toreda looga ja kõige lemmikumad korrad on ikka need, kui keegi, keda ei osanudki oodata mõtles sama päeval, et võiks Laosel midagi korda saata. Koos on alati lõbusam ja parem ning just üheskoos meie oma laagriala kallal tööd tehes loome just sellise koha, millest saame alati hea meelega rääkida.

Loodan, et minu lühike jutustus oma emotsioonidest seoses Laose Laagrialaga inspireerib sind tulema ja otsima seda ühte asja, mis sind sinna

Kui palju äpardusi, läbikukkumisi ja muid õnnetusi meid selle imelise teoseni viis.

Kõige lemmikumad korrad on ikka need, kui keegi, keda ei osanudki oodata, mõtles sama päeval, et võiks Laosel midagi korda saata. alati tagasi tooks. Linnulaul, lõkkesuits, päikeseloojang või värskelt niidetud muru lõhn.

Jään pikkisilmi ootama meie kõigi järgmiseid kohtumisi Laosel! gdj Mark Bulak

32 SIIT JA SEALT

Pärnakate tegemised 20

Sai selga proovida kõikvõimalikku varustust.

S

õbrapäeva koondus

14. veebruaril toimus Paikuse noortekeskuses traditsiooniline sõbrapäeva tähistamise koondus. Kuna seni olime Reelikaga kahekesi nendega aega veetnud ja neile vajalikke gaidioskusi õpetanud, siis vaheldus oli igati teretulnud just sõbrapäeval. Meie külaliseks oli Ave Teeääre, keda osad meist tunnevad suvelaagrist ja kes ei tea, siis tema on just see inimene, kes oma kunsti-

Mis supp sellest küll tuleb?

magistri teadmistega kujundas meie hellakeste ja gaidide töövihikud.

Meie koondusele oli ta võtnud kaasa kadakast nööbid, liivapaberid, värvid ja lakid ja nii sai iga noor kõigepealt endale lihvida ja siis ka kujundada sõbranööbi. Nii mõnus kadaka lõhn, mis sellest lihvimisest tuli! Peale kujundamist lakkisime need nööbid ka ära ja jätsime need ootama meie järgmist sündmust ehk vabariigi aastapäevale pühendatud laagrit.

V

abariigi aastapäeva laager

Pärnu on Eesti Vabariigi häll, sest just siin loeti 1918. aasta 23. veebruaril esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest ja kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Seetõttu on 23. veebruar pärnakate jaoks sama oluline kui riigi ametlik sünnipäev 24. veebruar. Pärnu linnavalitsus ja Kaitseliidu Pärnumaa malev kutsusid kõiki inimesi heis-

Oma koduruumides PANOKEses

kama 23. veebruaril riigilipud ja tulema pidulikule jalutuskäigule. Meie noored ootasid seda päeva väga. Tahtsime ju osaleda sellisel uhkel jalutuskäigul väga-väga ja kuna meil oli ka kutse heisata 24.02 Pärnu Linna lipp, siis plaanisime teha väikese oma laagri. Ööbimiskohaks valisime Paikuse noortekeskuse Panoke ja sealt sai ka meie laager alguse.

Kõigepealt kogunesime Tori koolis ja liikusime koos Paikusele, jätsime sinna oma magamiskotid ja madratsid ja sõitsime edasi Pärnusse.

Linnas oli meil ka ülesanne jagada linnarahvale väikesi sini-must-valgeid lindikesi koos haaknõelaga. Kell 14.00 jälgisime kõnesid Alevi kalmistu mälestusmärgi juures ja edasi liikusime juba uhkes rongkäigus Pärnu kesklinna suunas.

Teekond ei olnud väga pikk, aga tempot hoida oli mõnele nooremale ikka veidi vaevaline. Teepeal tekkis omamoodi hasart lehvitada rahvale ja vaadata, kui paljud inimesed meid märkavad ja vastu lehvi-

2022 aastal tavad. Keskväljakul olid traditsiooniline hümni kuulamine ja manifesti lugemine.

Peale pidulikku osa haarasime Reelika autost ujumisriided ja liikusime kärmelt Pärnu Terviseparadiisi. Järgmised kolm tundi möödus meil seal – ujudes, torudest ja kosest laskudes, õuebasseinis ilma nautides ja mullivannis istudes. Väga hea abiline oli mul seal Rasmus Ruubel – see, kuidas ta noorte juhendamisega hakkama sai, oli imeline. Peale väsitavast ujumist oli vaja süüa ja nii olimegi plaaninud söömise just seal samas veekeskuses. Tellitud olid täidetud pannkoogid singiga ja morss. Edasi liikusime juba Paikusele, et sättida paika oma laagri ööbimispesa. Järgmiseks päevaks valmistudes oli meil vaja ka veidi harjutada sõprussõlme ja tõotuse lugemist. Mängisime ka mõned mängud, aga kuna äratus järgmisel päeval oli 6.00, siis ega pikalt ei saanud oodata, tuli minna magama.

P

ANOKE matk

2.03 olime Reelikaga kutsutud Paikuse noortekeskusesse Panoke, et korraldada sealsetele poistele üks matk. Suur oli meie üllatus, kui matkale registreeris 17 noormeest. Tegemist oli ju ikkagi vaheaja päevaga, seega tunnustus noortele, kes sellise mõttega kaasa tulid. Kuna täiskasvanutega kokku oli meid 21, siis jagasime noored 5 erinevaks rühmaks. Iga rühm sai kätte matkabingo, kus tuli teeääres märgata erinevaid asju alates jääpurikatest lõpetades lindude ja loomadega. Lisaks sai iga rühm ülesande teha matkal kas mingi nali, esitada laul või siis organiseerida mäng. Matkal olid muidugi ka veidi keerulisemad ülesanded, näiteks pidid noored ajapeale priimusega vett keetma ja salakirja lahendama. Oli vaja kõndida ka pikalt hanereas ja joosta võidu vaatamata libedale metsaalusele. Matka viimane koht oli Paikuse Vanakooli Keskuse juures, kus ootas meid kohalik loodusring. Loodusringi abil saime meisterdada looduslikest materjalidest vurri, teha koos lõket ja grillida vahukomme. Kuna priimus oli juba olemas, siis keetsime sellega teed. Tagasi Paikusele liikusime bussiga ja jagasime ka matkabingo võitjatele kingitusi. Sellist matka teeks teinekord jälle, sest noored olid rahul ja see ongi ju peamine.

K

odutütardega matkal

6. märtsil korraldasid Pärnu Kodutütred suure matka Pärnu Linnas. Seekord siis juba VII aastat. Andsime sellest teada ka oma sõbrale skaudijuhile Ragnar Luupile ja Ave Teeäärele, et teeks selle teekonna koos läbi. Kogunemine oli hommikul kell 10.00. Kahjuks Tori noored ei saanud meiega liituda, sest neil oli sel päeval kooli juures vastlatrall ja seal osalemine oli nende õpetajatele oluline, aga pundi peale oli meiega ikkagi 3 noort. Stardis lubati, et see teekond saab olema 12 kilomeetrit. Rajale sai minna see võistkond, kes saab tulerauaga tule üles. Meil õnnestus see ruttu, aga kuna pundis olid ikkagi noored, kes ei olnud seda enne proovinud, siis loomulikult lasime ka neil seda proovida. Millal siis veel, eks. Kaart käes, liikusime rajale. Esimeses kontrollpunktis saime proovida, kui raske on kaitseliidus varustus. Liikudes tegime endale ka veidi ekstreemsust ja liikusime mööda jäätunud rada jõekaldal. Oi see oli paras katsumus jääda seal püsti, aga läks hästi. Järgmistes punktides oli vaja määrata koordinaadid 3-kohalise numbriga, panna kokku hakklihamasinat ajapeale, määrata piltide järgi Eesti maakondi ja sorteerida prügi. Kella järgi oli meie teekonna pikkus 11,4 km ja kui üdini aus olla, oli seal vahepeal ka üks väike poeskäik. Matka lõpus pakuti meile suppi ja kinnitasime üksteisele, et selliseid ühiseid ettevõtmisi teeme kindlasti veel. gdj Tiina Liiv

Fotod: Kirke Kalamats

SIIT JA SEALT 33

Palju оne!

LEHO

80. juub 31.

jaanuaril sel aastal sai suur gaidlik hing, gaidide sõber ja toetaja Leho Jõeorg 80. aastaseks! Sel puhul käis juhatus tal külas sünnipäevakinki üle andmas ja muidugi sünnipäevalauas einestamas – Leho kuulsaid pannkooke söömas. Üle vaadati olulised albumid Kuristiku koondustest läbi aja ning tutvuti elu jooksul kogutud aumärkidega.

Leho on pikalt vedanud Kuristiku lipkonda ning Eesti gaidluse lippu kõrgel hoidnud, koolitades ja õpetades nii väikeseid kui suuri. Aitäh Sulle, Leho! gdr Kirke Kalamats

34 SIIT JA SEALT

Kirke sai gaideriks!

20. märtsil kaitses Kirke Kalamats oma gaideritööd, mis kandis pealkirja “Sotsiaalse kanga võimendamine gaidide laagriruumi näitel”. Gaideritöö juhendaja oli Tiia Lillemaa ja oponent Mart Tartlan. Peale hoolikat kaalumist edutas gaiderkogu Kirke gaideriks ning töö oli edukalt kaitstud!

Töö lühikokkuvõte: Polariseerunud ühiskonna tundemärgiks on inimeste vastandumine üksteisele, mille üheks põhjustajaks ja süvendajaks on sotsiaalmeedia disain. Üksteisest kaugenevad inimsuhted viivad konfliktideni füüsilises maailmas. Ühiskonna kokku toomiseks on vaja ühiseid kogemusi, samastumistunnet ja keskkonda, kus saab koos eksisteerida. Tugeva sotsiaalse kanga loojana tutvustasin gaidide laagriruumi, kus saab edukalt luua väärtuslikke inimsuhteid. Töös üritasin leida laagrikeskkonnas võimalusi, kuidas võimendada sotsiaalset kangast ning läbi ruumi pakkuda liitvaid kogemusi.

Kirke projekteeritud viisnurkset söömisala sai eelmisel suvel Laosel katsetatud.

Gaidide värsked töövihikud

O

n ilmunud kolm osa trükisoojasid gaidide töövihikuid, millel igaühel oma nägu ja kaaned! Trükised ilmusid ngdr Tiina Liivi eestvedamisel, pildid ja kujunduse tegi Ave Teeääre.

Gaideri tiitel omistatakse gaiderkogu ja EGL juhatuse otsusega nooremgaiderile, kes on omandanud gaideritöö kaitsmise õiguse vähemalt ühe aasta eest ning on koostanud ja kaitsnud gaideritöö vastavalt gaiderkogu poolt kehtestatud nõuetele.

Gaiderkogu kuulub Eesti Gaidide Liidu koosseisu ning tal on nõuandev ja toetav funktsioon juhatusele organisatsiooni tegevuse kavandamisel ning gaidlike eesmärkide saavutamisel.

Gaiderkogu eesmärk on organisatsiooni juhatuse abistamine gaidluse arengusuundade ning laiapõhjaliste küsimuste otsustamisel.

Tegijaid tänavad nii gaidijuhid kui ka kõik gaidid, kellest paljud on endale oma töövihikud juba kätte saanud.

Endalegi töövihikute saamiseks kontakteeru tegevjuht Ragnega info@gaidid.ee gdj Kaire Jürgenson

Baltic Jamboree toimub sel suvel

Leedus Naisiais 24.-31.07

Osalejad saavad registreerida 1. maini osalustasuga 160 eurot, IST-d ja juhid 50 eurot. ÄRA MAGA MAHA OMA SELLE SUVE TÄHTSÜNDMUST JA PANE END KOHE KIRJA! Kirjuta international@gaidid.ee kui Sul on küsimusi või otsid rühma, kellega koos laagrisse minna!

SIIT JA SEALT 35

Gaidide uus stiil

GAIDIDE VÄRVID

ROHELINE

UUS LOGO

VANA LOGO

Selle aasta jaanuaris algatas juhatus otsuse uuendada gaidide stiiliraamatut ning värskendada logo.

I

ga brändi tuleb mõningase aja tagant uuendada ning sama kehtib meie noorteorganisatsiooni kohta. Tahtsime, et meie visuaalid väljendaks gaidide

rõõmsameelsust ning stiiliraamat oleks käepärane töövahend kommunikatsioonitiimile.

Põhjalikult lahendatud stiiliraamat valmis enne kevadisi nõupäevasid ja aastakoosolekut, kus seda esimest korda tutvustati. Lisaks logole uuenes Eesti Gaidide Liidu font, millega oleme varasemalt tuttavad Ristikheinalehe kaudu, ning värskenduskuuri läbisid ka värvid. Sinine ja

roheline on jätkuvalt põhivärvid ning heleroheline ja roosa said lisavärvideks. Tumedam sinine ja heledam roheline võimaldavad laiemaid kasutusalasid, kuna nüüd on toonidel omavahel rohkem kontrasti ning saame värve kõrvuti kasutada. Näha võib ka uusi kujunduselemente südame-kujuliste ristikheinalehe mustrite näol. gdr Kirke Kalamats

KOLM RISTIKHEINALEHTE

KOMPASSINÕEL GAIDIDE SÄRASILMAD

SÕPRUSRING

SÕPRUSSÕLM

KAELARÄTT

Lood, mida rääkida

SININE

HELEROHELINE

ROOSA

Eesti Gaidide Liidu logo koosneb ajalooliselt kindlatest sümbolväärtusega detailidest — kolmeleheline ristikheinaleht, kompassinõel ja tähekesed, mis sümboliseerivad gaidide särasilmi.

Aastal 2022 moderniseeritud logol on lisaks sõprusringi, sõprussõlme ja kaelaräti motiiv.

36 UKRAINA TOETUSEKS

LE U LU RK NU Kui sa veel magad ära ärkagi enam lausvalges need lebavad kehad ja kuritegude kasutu lehk kui sul on ainult üks hetk ära peatu, ehk võid peitu pääseda veel.

Põhjusteta põrgus

Ukraina toetuseks

vettinud valedest leeki ei saa vabaks jäävad need ausate maad. pimedus süüdistab sind ja omi patte ei tunnista kuid igal käigul on oma hind saatus ei halasta. …jääks tuksest tuimast vaiki ta rind ma hingaksin vabamalt.

Külli-Triin Laanet

Toimetus: Kaire Jürgenson Kirke Kalamats Liina Sõrmus Annabel Klein Kujundus Ruth Laasi

Toimetuse aadress: Tööstuse 48a, Tallinn 10416 kommunikatsioon@gaidid.ee www.gaidid.ee Trükikoda Pajo

Suur tänu ka kõigile kirjutajatele ja pildistajatele!