Ristikheinaleht kevad 2019

Ristikheinaleht Nr 1 (145), kevad 2019

ERGO PÄÄSTAB TAKSE l MARIA KINK SAJANDAKS JUUBELIKS l LOHED RÄÄGIVAD HEADEST MÕTETEST l PÕHJATÄHT PAJATAB LAAGRIHIRMUDEST l MIKS NUTSID MARK JA RAUL TÄNULÕUNAL? l

Fotod: Kaire Jürgenson

2 SÜNDMUSED

Väike Instagarami paus.

Vanemgaidide talverõõmud Talve üle rõõmustamisega alustasime juba reede õhtul, kui Kristina, Keidi ja Jüriga püüdsime Lõunakeskuse kelkudest tühjaks osta, mida me ka peaaegu tegime. elkusid läks selleks vaja, et Otepääl kelgumägi ära proovida. Aga kui KKKJ tiim kelgumäele jõudis, oli mägi juba suletud.

See meid ei takistanud, tegime ikkagi proovisõidud. Lust oli juba täies hoos, kui meile tuldi ütlema, et mägi on suletud ja me peame lahkuma. Põrutasime siis edasi Käärikule, et kõht täis süüa ja jätkasime seal kelkude testimist. Võtsime kaks õhtusöögilauast leitud last ka kaasa ning asusime mäge siledamaks nühkima. Kui lastel uneaeg hakkas kätte jõudma, tagastasime lapsed omanikele ning läksime ise ka tuppa asemeid jagama.

Järgmisel päeval olime kärsitud mäele saama, alates eelmiste talverõõmude lõpust oleme ju seda oodanud! Plaan avamise ajaks Kuutsemäele jõuda töötas ning saime varustuse üsna

K

kiirelt. Ning oligi aeg vana sõbra tõstukiga kohtuda. Sel aastal läksid ülessõidud veidi libedamalt kui eelmisel aastal, kukkumisi poolel teel üles oli minimaalselt ning kinni ka ei jäänud. Allasõitudega püüdsime taas ennast ületada ning harjutasime Jüri ja Katriniga selg ees sõitmist. Kiire lõuna Käärikul andis meile lisaks kõhutäiele teada, et Kristina ja Keidi olid teinud vägeva suusaringi ning olid väga väsinud.

Pärast lõunat vahetasin lumelaua mäesuusk a d e vastu,

sest lauasõidulihased olid juba väga valusad. Olin vaid korra kunagi suuski proovinud ning seetõttu alustasin lastemäelt.

Sain hakkama ja võtsin ette veidi suurema künkakese selle kõrval. Jäin kah püsti. Õhtu oli veel noor, ronisin suure mäe otsa. Tõstuki peal vestlesin ühe kogenenuma suusatajaga ja küsisin nippe, et kuidas ühes tükis jälle alla saa-

da. Jõudsin sel päeval veel täitsa mitu korda tervelt alla, pidurdamise efektiivsus oli veidi kehv, aga ajas asja ära. Õhtupimeduses viisime kiiruga varustuse laenutusse tagasi ning kihutasime taas Käärikule, et kõht täis saada.

Küll maitseb toit hästi pärast pikka päeva mäel!

Siis tulid meie aktiivsete noormeeste poolt korraldatud meeskonnamängud, kus sai kasutada nii loovust kui füüsist.

Päeva lõpetas otseloomulikult saun jää-augu, snäki ja vahva seltskonnaga. Ööuni oli hea, kuid lühike. Hommikul tuli varakult sööma minna ning siis tagasi koju põrutada. Kurbustundega lahkusime Käärikult ning ootame juba pikisilmi järgmisi talverõõme. gdj Kadi Sagor

Eskimo-Miia on mäeks valmis.

SÜNDMUSED 3 Igale oma talverõõm.

Iga professionaal oli kunagi algaja.

Teel kõrgustesse.

Mägedevallutaja Killu.

Kirkel olid jalad juba seismisest väsinud.

Fotod: Kaire Jürgenson

4 SÜNDMUSED

Tibud on loetud!

Tibude Loendus korraldajate vaatepunktist Tibude Loenduse korraldamise ülesande saime endale kuidagimoodi suvelaagris.

Esialgu oli motivatsioon laes ning hakkasime juba koju jõudes mõtlema välja laagri teemat uid kuna tegelikult oli sündmuse toimumisajani veel mitu kuud aega, siis mõne nädalaga ununes laager täielikult ning elu naases oma tavapärasesse rütmi.

August oli väga rahulik ning laager meid ei kummitanud. Septembris naases mõte nimega “Tibude loendus”.

Vaikselt hakkasime taas mõtlema laagri teemale. Ideid tuli palju, kuid sõelale jäid vaid

K

mõned üksikud. Nendeks oli mereröövlid, detektiivid ja politseinikud ning lõplikuks otsuseks jäid detektiivid. Kui teema paigas oli, kadus mõte laagrist mõneks ajaks taaskord jäljetult ning sai oma elu rahulikult edasi elada.

Oktoobris tekkis kerge pinge. Tähtsad asjad, nagu toimumise koht ja toitlustus olid küll organiseeritud, kuid endiselt puudusid tegevused ja ajakava. Stressi, kohvi ja juhatuse surve jõul sai ka see ajugümnastika tehtud. Kurtmine ja halamine, absoluutselt ebagaidlikud tegevused muutusid normiks ning Lindaga kokku saades kurtsime oma rasket elusaatust ja üritasime positiivseid mõtteid kohale manada. Suure vaevaga moti-

veerisime end tegutsema kujutluspildiga lastest, kelle üks nädalavahetus saab olema tavapärasest veel parem.

Novembris saabus kaos.

Laager lähenes liiiiiiga kiiresti ja endiselt oli liiga palju lahtiseid otsi. Saime nädal enne 16. novembrit koos Põhjatähega (esimest korda reaalselt!!!) kokku ja panime lõpuks ometi kokku plaani ning jäime ärevus hinges ootama saatuslikku kuupäeva.

Esimese päeva õhtu saabumisajaks oli tehtud juba fotosein ‒ kes tahtis, sai üles pildistatud. All, suures saalis hakkasid peatselt meelelahutuseks mängud peale. Toimus erinevaid seltskonnamänge ‒ teatejooksu taolisi, oma rühmaga tegevusi jne. Samal ajal

käisid üleval rõdul kaks pätti (Johannes ja Mathias), kes lastele mängude kõrvalt põnevushirmu ja -rõõmu tekitasid.

Järgmisel päeval toimus matk, kus oli 7-9 erinevat tegevuspunkti. Peale matka, kui lapsed olid tagasi jõudnud, said nad töötubadesse minna. Ühes töötoas õpiti ütlema “ei” paljudele asjadele, teises lõigati valgest linast disko jaoks maske (keegi ikkagi eriti diskol neid ei kasutanud). Veel olid töötoad, kus lapsed pidid joonistama kurjategijat seletuse järgi ning tegelesid veidi morsekoodiga. Õhtu jooksul püüdsid lapsed kinni ühe pättidest (Tinduri) ning seejärel jätkus disko täies tantsumeeleolus. Öösel aeti lapsed üles ja öeldi, et laagri peakorraldaja (Sandra) on ka-

SÜNDMUSED 5

Soojenduseks teatevõistlus.

3 väikest päkapikku Mathias, Juss ja Tindur.

Nunnumeeter lõhki! dunud. Lapsed saadeti otsima, kuni leitigi Sandra kinniseotuna. Lõpuks mindi rahulikult uuesti magama. Kolmandal päeval palju tegevust enam polnud.

Peeti viimased mängud saalis, autasustati matkalised ja saigi laager lõpetatud.

Meie jaoks olid kõige ägedamad mälestused disko ja pättide mängimine. Diskot nautisime täiega ning tantsisime kaks tundi järjest suurepäraste lugude saatel. Pättide idee võeti meie endi hulgas vastu seisva ovatsiooniga ning poiste lõplik väljanägemine oli nii hirmutav, et tekitas lausa judinaid. Maskid ees, pikad mantlid seljas ja kurikas käes mindi lastele “jõuluvana” mängima. Endiselt jääb osati

Sõpradering. selgusetuks, kuidas lapsed julgesid nad kinni püüda ja lõpetamisel põlvili suruda.

Lõplik emotsioon laagrist oli väsimus ning ületamatu rahulolu. Südame tegid soojaks pisikesed, kes tulid ilma mingi häbitundeta kallistama ning kaifisid ka lihtsaid tegevusi sajaga. Loodame, et kõik, kes osalesid, lahkusid laagrist vähemalt ühe positiivse kogemusega ning rõõmutundega südames.

Vanemgaidid Sandra Piir, Linda Malmet, Johannes Kooviste

Parimatele pikk pai.

6 SÜNDMUSED

Meeskonnatöö koolitus lustasime õhtut Elise peetud loenguga soolisest võrdõiguslikkusest organisatsioonis. Kuna kõik olid peale kohale jõudmist väsinud, siis ei kestnud koolitus väga kaua ja pärast paari tiiru lauajalgpallis suundusid kõik magama.

Järgmisel hommikul oli meile kutsutud koolituse läbiviija väljastpoolt organisatsiooni. Tavaliselt alustatakse selliseid koolitusi kõigi nimede küsimisega, aga meie juhendaja (Kristjan Puusild ehk lumepallisupp) laskis meil kõigil valida ühe söödava asja, mis meid esindaks ja siis kirjeldama, miks just see. Valikud ulatusid kuivanud mustikatest musta kohvi ja kartulisalatini. Mõned valisid valmisroa, nagu näiteks Mark oli külmutatud pitsa ja mina olin spagetid hakklihaga. Meeskonnatöö koolitus hakkas kohe mõjuma, sest umbes viis inimest valisid endale (eelnevalt kokkuleppimata) pastaga seotud roa, seega tegime me juba koostööd ‒ telepaatiliselt. Saime teha ka natuke liikumisharjutusi ja liituda nende inimestega, kellega tundus, et meile meeldiks. Iga grupp pidi valima ka nime.

Grupp, mis sisaldas kartulisalatit ja kringlit, sai muidugi nimeks “peolaud”. Juhendaja seletas, kuidas meie grupi nimi ja grupisisene energia on omavahel seotud, mis oli üllatav, aga tõsi. Olin enda grupi valinud selle järgi, et nad olid nii rõõmsad ja liikuvad. Nii oli meie grupi nimeks ka “voolavalt aktiivne”. Edasi saime kõik teha internetis isiksuse testi. Selle testi järgi on kokku 16 erinevat tüüpi isiksusi, aga meil polnud väga palju erine-

Fotod: Kaire Jürgenson

Meie tublide gaidide meeskonnakoolitus algas seekord lumisel 29. märtsil Paikuse noortekeskuses (või noortekeeles Panoke).

A

Keskendumises peitub jõud. vaid tüüpe grupi peale kokku.

Enamus meist said tüübiks ,,esivõitleja’’, aga oli ka teisi, näiteks meie tark Shirley sai ,,loogik’’ ja Kadi sai ,,juhataja’’. See test oli üllatavalt täpne ja kõigil oli lõbus pärast testi enda isiksusetüübi kohta lähemalt lugeda.

Pärast kosutavat kohvipausi saime teha meeskonnamänge. Väga kaasahaarav mäng meie seas oli plaksumäng, kus pidi käsi laual hoidma ja plaksu edasi saatma. See mäng tekitas nii mõnelgi gaidil (kaasaarvatud vaesel autoril) segadust, kuid nalja sai.

Kahjuks jäi seekord mängimata riideketi mäng, kuna olime kõik siseruumides ja meil oli liiga vähe riideid, aga eks näis

Mõned valisid valmisroa, nagu näiteks Mark oli külmutatud pitsa ja mina olin spagetid hakklihaga.

‒ äkki järgmine kord ;). Õhtupoole ootas meid ees suursugune põgenemistoa külastus. Oo, kõik oli nagu filmisseisime kell 17 põgenemistoa sündmuspaiga ees ja väravad hakkasid avanema. Otsekohe käsutati meid seina äärde, et tekitada põnevust, sest oli ju ikkagi tegemist vanglaga.

Meid viidi edasi siseruumi ja lasti jaguneda kaheks grupiks, kumbki grupp viidi eraldi tuppa ja lukustati kinni. Alguses tekitas see natuke hirmu, kuna see oli tõepoolest vana vangla kong ja oli päevinäinud välimusega, aga see, kaasaarvatud vangivalvurid oma kambrikontrollidega, lisas ainult põnevust juurde. Kuna mul on varem olnud hirmutavaid kogemusi põgenemistubade hirmutistega, siis ei tahtnud ma absoluutselt olla see, kes avaks kongi servas oleva ukse.

Halvimal juhul hüppab sealt välja räbalais riideis koll, kes meid hirmutaks, ja parimal juhul on see tühi. Aga võta näpust, meie maandusime täpselt selle skaala keskele ‒ ukse taga oli vanaaegne peldik ehk auk põrandas. See polnud küll hirmutav, aga mitte ka meeldiv. Samal ajal kui meie grupp

oli hädas ülesannete lahendamisega, sai teine grupp juba kahest kongist välja (kui ühest välja saad siis viib vangivalvur teid järgmisesse kongi edasi).

Meeskonnatöö oli meil väga hea, sest saime ruttu kokku pandud laua peal oleva pusle ja üles otsitud ning järgi proovitud erinevate tabalukkude peal kõik koodid, mis toast leidsime. Natuke hätta jäime UV-värviga seinale joonistatud märkide leidmisega, aga seda seetõttu, et meie taskulamp selleks tarveks oli natuke kehva. Muidu õnnestus meil esimesest kongist põgenemine üsna hästi. Seejärel viidi meid teise kongi, mis sujus väga libedalt, kuna teadsime juba, mida umbes otsida tuleks.

Teine grupp oli meil koridori vastas olevas kongis ja nii jäi meie viimaseks ülesandeks vahetada meie kambris olev võti nende omaga. Selleks pidime söögiaugust läbi pistma harjavarre, mille küljes oli võti. Kui kõik olid kongidest välja saanud, oli koridor tossu täis ja kuulda oli püssilaske (paukpadrunid muidugi). Siis oli ainult vaja paarist väravast läbi saada ja olimegi edukalt ja kogu tiimiga vanglast väljas.

SÜNDMUSED 7

Foto: Elise Taal

Edasi ootas meid mõnus õhtusöök Umberto restoranis ‒ miski ei liida inimesi rohkem kui hea toit. Pärast koolitamist täis päeva ja närvekõditavat õhtut koos pitsade ja lasanjedega kõhtude täitmist, suundusime tagasi noortekeskusesse ja saime hästi teenitud unele.

Kolmas päev oli kahjuks juba viimane päev. Alustasime päeva loenguga läbipõlemise teemal ja pidime igaüks joonistama pildi, mida läbipõlemine tähendas. Teema oli küll tõsine, kuid sai ka natuke humoorikamaid pilte tehtud. Oma kogemusest läbipõlemises rääkis kunagine peagaid Mari. Tema jutt kõlas päris hirmutavalt, nii et loodan, et minul kunagi seda ei juhtu. Pärast seda toimus pikk koosolek tunnustamiste kohta, tulemused saate teada jüripäeval. Ja sedasi pärast suuri kallisid ja hüvastijätte lõppes meie armas koolitus. Loodame, et järgmine aasta on sama vägev. vgd Mirelle Paap

Enda mõtete joonistamine ei ole lihtne.

Koolitaja Mari ja tema assistent.

e.

lja läbipõlemin

Milline näeb vä

Siis oli ainult vaja paarist väravast läbi saada ja olimegi edukalt ja kogu tiimiga vanglast väljas.

Mida saab Tiia teha, et teisi aidata? Paberil on kirjas!

Vanglapõgenikud rõõmsalt taas värske õhu käes.

8 SÜNDMUSED

Alati saab nõu küsida, et olla veel targem!

Hea söögi aluseks on hea tiimitöö.

Raul, mis sa ometi selle kausiga teed?

Elisel ja Markil oli kahtlaselt lõbus.

Veganite eriroog.

Või noh... ühe vegani.

Aasta 2018 Tänulõuna valmistasime meie, tublid gaidid, ise!

Saime küll õpetussõnu Toiduakadeemia peakokkadelt, kuid põhilise raske töö tegime täitsa ise. heksanda detsembri hommikul kogunesid eriti abivalmid gaidid Toiduakadeemiasse, et teha endale mitmekäiguline lõunasöök koos magustoiduga. Menüüs oli toorsalat seesamiõlikastme ja mungoa idudega, pistaatsia pähkli kooriku all küpsetatud forellifilee, köögiviljarisotto parmesaniga, röstitud pardifilee

Ü

Tänulõuna

Toiduakadeemias küüslaugu-homaari kastmega ja kindlasti mitte unustada kõige tähtsamat rooga ‒ valge šokolaadi-piparmündikreem Vana Tallinna likööris flambeeritud kirsikattega. Kõik kohalolijad jagati eraldi toidu valmistamise tiimidesse, et kõik toidud enamvähem samal ajal valmiksid, mina sattusin köögiviljarisotto tiimi! Kõik valisid toidutiimi, kas strateegiliselt endale meelepärase toidu valmistamise järgi või kus kõige suuremad gaidisõbrad ees ootasid. Tööle hakati kohe mitme peakoka juhendamisel. Kõik said endale tähtsad ülesanded, et üheskoos roog kiiresti valmis saada. Kui aega jäi üle, sest kokalt antud ülesanne oli valmis, mindi teisi

tiime uudistama, et teada saada, kuidas nemad oma tähtsat rooga valmistavad. Lõpuks valmisid kõik toidud ning oli aeg maitsta oma töö vilju. Üht ma ütlen ‒ paistab, et gaidid saavad hakkama nii metsas kui köögis. Kõik see toit viis keele alla ning söögilauas jagati üksteisega nippe, kuidas paremini neid retsepte ka kodus teha. Ausalt öeldes läksime kõik isegi liiga hoogu, sest toitu oli rohkelt ja kõik said enda taldrikule juurde tõsta kuni lõhkemiseni. Kirsid magustoidul, sõna otseses mõttes, panime leekides põlema.

Flambeerimine on toidu põlema panemine, mida saime ka meie harjutada. Minu kaks lemmikrooga olid pistaatsia forellifilee

ja muidugi valge šokolaadi-piparmündikreem. Peale rohket kõhu täitmist oli aeg kingitusi vahetada. Kõik pidid enda valmistatud kingituse kaasa võtma, et siis mitte nii salajast päkapikku mängida. Tänulõuna lõpus jagati sõprusringis endast vasakule jäävale inimesele kingitus ning ise tehtud kingitusi oli seinast seina: küpsetatud kooke, meisterdatud kaunistusi ning ise valmistatud kehakoorijaid. Mõnus ja õdus tänulõuna möödus kiiresti ning juba oligi aeg üle jäänud toit endale kaasa pakkida ning koju tatsuda. Viimased kallistused põues asusime kodu poole, et vastu astuda uuele gaidlikule aastale 2019. gdj Katrin-Helen Kasvandik

Fotod: Kaire Jürgenson

SÜNDMUSED 9

Laud kaetud nagu kuningale.

Kas oli kurb või sõid tšillikauna?

Tänulõunal tänati ka.

Magustoit oli otseses mõttes leekides.

Välissekretär Ragne

Lõhe pistaatsiatega. Nämma!

10 SÜNDMUSED

Hiirelõksu mäng on parim!

Heade Mõtete Päev 2019 22.- 24. veebruaril pidasid gaidid Muraste koolis Heade Mõtete Päeva, mis sel korral oli pühendatud ülemaailmse gaidluse 110. aastapäevale. õik sai alguse sügisestel nõupäevadel, kui Miia küsis, milline salk aastal 2018 ühtegi üritust ei korraldanud ja ma pidin kahetsusega käe tõstma. Siis saigi kohe HMP meile määratud ja korraldamine võis alata. Reaalse organiseerimiseni jõudsime alles jaanuari alguses, kuigi potentsiaalsed asukohad olime juba Tibude Loendusel paika pannud. Kõigepealt kirjutasin meie endisele juhile, kes peale Lillekülast lahkumist enam gaidlusega nii tihedalt seotud pole olnud ja ka meie omavaheline suhtlus oli peaaegu olematuks muutunud. Kui lõpuks siiski selgus, et tema uus töökoht, Vääna-Jõesuu Kool, ei ole see, mida laagri korraldamiseks kasutada saaksime, hakkasin e-kirju saatma ka muudele Tallinna läheduses asuvatele koolidele, kust hakkaski Muraste kool välja paistma. Ühel külmal neljapäeval sõitsime Mailiisi ja Eliisabetiga sinna kohale, sest kooli huvijuht, kellega ka kirjavahetust pidasin, palus, et temaga silmast silma kohtuksime ja pisut seletaksime, milleks ja milliseid ruume kasutada sooviksime. Oleks peaaegu juhtunud, et laager oleks kestnud vaid kaks päeva, sest reede õh-

K

tul toimus Muraste külal kooli aatriumis filmi “Tõde ja õigus” vaatamine ning ainus tee teisele korrusele, kus ööbima pidime, oli läbi aatriumi. Õnneks leidsime lahenduse, kasutades reedesteks tegevusteks hoopis spordisaali, mis asus täiesti teises majaosas. Sai siis leping sõlmitud ja toitlustusega läbi räägitud. Enne laagrit pidasime veel ühe suurema koosoleku Miia ja Mirellega, et tegevustest ka pilt selgemaks saada.

Jõudes 22. veebruari keskpäeval Murastesse, hakkas sättimine kohe pihta. Vedasime, mis tundus nagu terve korteritäis, asju teisele korrusele õpetajate tuppa, millest sai meie staap. Mina hakkasin ajatelge kokku keevitama, mille Mirellega valmis joonistasime, kuid mis suures saginas kaduma läks ja alles pühapäeval koristades uuesti välja ilmus. Kui suurte gaidide kirbuka kottidega läbi aatriumi ronisin, vaatasid üpriski mitmed külaelanikud, kes juba filmiks aatriumisse kogunenud olid, mind uudishimulikult. Edasi suundusime spordisaali. Alles peale filmi algust avastasime, et ajatelg on kuhugi kadunud ja pikendusjuhe staapi jäänud.

Aga ega me sellest heitunud ja

laager sai sisse juhatatud, tänu Miia ettekandele pisut gaidluse ajaloo kohta juurde õpitud ning mitmeid lõbusaid mänge mängitud. Reedene õhtusöök oli üks minu suurimaid hirme, sest seda pidime tegema hiirvaikuses otse filmisaali kõrval, kuid kõik käitusid ilusti ja saime lausa Muraste Külaseltsi projek-

tijuhilt kiita. Reede õhtu lõpetas minu ja kõigi vanemgaidide jaoks noortekogu koosolek, mille ajaks ma juba täiesti läbi olin ja mille jooksul mind mitteametlikult uueks noortekogu juhiks valiti.

Laupäeva alustasime Just Dance hommikuvõimlemisega ja kui kõhud täis said, seati sammud matkarajale. Sealt sain endale täiesti uue kogemuse olla matka “tugiisikuks”.

Kuna Miia kui raja looja, oli läinud võrkpallivõistlustele, olin pisut hädas, sest ei olnud ise rajaga tuttav ning sain hädalisi vaid kaardi järgi abistada. Lõpuks jõudsid siiski kõik elusalt tagasi koolimajja ning peale taastumist hakkas järgmine tegevus, mille jooksul said laagrilised Eesti Gaidlus 100 märke disainida, Mirelle õpetusel rahutuvisid voltida ja kirbukalt meelepäraseid riideid soetada, mida saatis ka Kirke poolt läbiviidud gaididele südamelähedane keskkonnateemaline infotund.

Peale seda hakati erinevatele ajastutele vastavalt riidesse panema, et diskoks õigeks ajaks valmis olla. Disko oli väga meeleolukas ja nii mõnegi põneva võistlusmomendiga, kõike seda saatis Marki kokku pandud soovilugude playlist. Öösel korraldasime ka öömängu Mark on vallutatud.

Fotod: Kaire Jürgenson

SÜNDMUSED 11

Hümn lauldud, auhinnad jagada.

Kõige olulisem on meeskonnatöö. riietudes gaidluse loojateks ja lastes laagrilistel morse koodist salasõna kätte saada ning seejärel ka mõistatuse ära lahendada. Kõik olid ülimalt tublid olles nii osavõtlikud ja seiklushimulised.

Pühapäeva hommikul läksid osad Tallinnasse lipuheiskamisele ja paraadile ning mina magasin sisse, nii et hommikuvõimlemine tuli väikese viivitusega, kuid kõik said siiski mõnusast unest ärkvele. Peale hommikusööki oli ees veel viimane tegevus, mille käigus said erinevad grupid luua mõne ürituse, millest nad ise Eesti

Kui madala lati alt sina läbi pääsed?

Gaidlus 100 aastal osa võtta tahaksid. Kõik lasid oma mõtteil lennata ja tulemuseks olid väga mitmekülgsed ideed, millest mõnd ehk näeme juba päris

Kui formaalsem osa läbi sai, sõime kõik Eliisabeti eestvedamisel valminud küpsisetorti.

lähitulevikus toimumas. Nagu ikka, said laagri lõpetamisel parimad matkalised tunnustatud ja kõik abilised tänatud, samuti andsime Eestile 101. sünnipäeval au pisemat sorti lipuvalve ja hümni laulmisega.

Kui formaalsem osa läbi sai, sõime kõik Eliisabeti eestvedamisel valminud küpsisetorti.

Mina õppisin selle laagri korraldamisest kohutavalt palju, sest eks peab vigasid enne tegema, kui neist õppida saab.

Näiteks sain aru, et mul puudub täielikult delegeerimisoskus ja olen alati tundnud, et kui ma ise midagi ei tee, siis jääbki tege-

mata, kuigi tegelikkuses on mul nii palju inimesi kõrval, kellelt abi küsida. Selle tõttu rebisin ennast laagri jooksul peaaegu lõhki, üritades igale poole jõuda ja kõike teha. Aga sellegipoolest tundsin kõikide poolt sellist toetavat õhkkonda ja isegi kui ma ei lasknud neil otseselt millegagi tegeleda oli nendepoolne moraalne tugi piisav, et mind laagri lõpuni jalul hoida.

Ma ei tunne siiani, et olen kõiki piisavalt tänanud nii laagris osalemise eest kui ka minu toetamise eest sellel huvitaval seiklusel. Seega AITÄH! vgd Sirli Staub

12 SÜNDMUSED

Laagri korraldajad on rolli sisse elanud.

Täispakett lipuvalve ja Nirvanaga a arvan, et seekordsel Heade Mõtete Päeval sain täieliku täispaketi. Sain olla korraldaja, hoida lippu Toompeal, kirikus ja ka hiljem päeva jooksul paraadil.

Pole kunagi ühe päeva jooksul nii palju kordi presidenti näinud. 24 tunni jaoks oli ikka päris palju seismist, aga kogemus on kogemus ka siis, kui see on kirkus peaaegu minestamine.

Jah, see kõlab natuke jubedalt, aga tegelikult oli see ikka suur au, sest ainult kolm gaidi said ju kirikusse minna. Kogu see lipu hoidmine oli minu jaoks täiesti uus asi. Kõrvaltvaatajana ütleks, et see tundub lihtne, aga reaalsus on see, et sa hakkad lipu narmaid kokku lugema, et tähelepanu ei hajuks ja kirikus ei minestaks. Tundub, et kurdan väga kirikuskäigu pärast, aga see oli ikkagi super kogemus. Kui paljud ikka saavad öelda, et on tänu lipuvalvele lausa televisiooni sattunud?

Teine uus kogemus, mille sain, on vist praegu arvestatav minu elu ühe helgemate momentide hulka. Mis see võiks olla? Muidugi see hommikune

M

pimeduses sõit McDonald’si (edasi Toompeale) poole Marki autos, kus kuulasime valjult Nirvanat. Kui mõtled, et kunagi on su elus mingi hetk, mis on nagu raamatust siis vohh - just see hetk! See sõprustunne teiste gaididega ja ühine eesmärk, mida kõik täitma läksime - vot sellist ühtsustunnet oleks vaja tunda gaidide seas koguaeg.

Laagri korraldamise enda juures oli uut kindlasti see, et meil oli nüüd suur vastutus.

Järsku pidin mina saalitäit lapsi lõbustama ja seda tegema niiviisi, et ma ei näeks välja nagu kuri tädi. Eesmärk sai saavutatud läbi paari toreda mängu.

Peakorraldaja oli ikkagi meie tubli Shirley, kes sai enamus paberitööd ja tähtsat vastutust, aga ka mina ja Eliisabet aitasime tublisti kaasa. Kuna see oli mul esimene laagri korraldamine üldse, siis ei olnud mul aimugi, kui palju korraldust see nõuab ja mida selleks tegema pean. Kogemustest õpitakse, seega loodan teha järgmise laagri huvitavama, põnevama ja üllatavama. Oodake vaid, kui te siis ööhäiret kogete! ;) vgd Mirelle Paap

Korraldajatele ka pai!

Stenely teab, et gaidide ajalugu on oluline.

Päiksesetähed tegid puhta töö!

Puhkepaus keset mänguhoogu.

SÜNDMUSED 13

Fotod: Ergo Veskilt

Juhikoolitus Truu puhketalus

Kontor justkui vabas õhus.

Koolitaja Lianne ja paberitäis tarkusi.

Seekordne sügisene juhikoolitus toimus 19.-21. oktoobril Truu puhketalus, Tartumaal. ui Kirke mulle kirjutas ja küsis, kas ma juhikoolitusele olen tulemas, olin pisut kahtleval positsioonil. Teadsin, et peaksin juba laupäeva õhtul tagasi Tallinnasse pöörduma, aga nagu elu on näidanud, siis gaidiüritustele tasub igal võimalusel tulla, kasvõi lühendatud ajaks, sest sealt saadud emotsioon on ainukordne.

Nii ma siis reedel Ergo autosse istusingi ja juba paari tunni pärast jõudsime puhketallu kohale. Sõime kõhu täis ja kui kõik kohale olid jõudnud, võis koolitus alata.

Kõigepealt jagasid kõik osalised teistega, kui kaua nad gaidluses on tegutsenud ning kas ja kui kaua nad juhid olnud on.

Eks meid oli nii pikemaid kui lühemaaegseid olijaid, aga ilmselge oli see, et kõik on hingega asja juures. Mul endal salka ei ole (Lohed muidugi, aga otseselt ühegi salga juht ei ole), seega sellel alal mul midagi jagada polnud, aga kuna lähitulevikus

K

Kõik kuulavad huviga.

on ka mul plaanis pisikesed võtta, siis oli väga hea teiste muljeid kuulata ja endalegi nii mõndagi kõrva taha panna. Reedeõhtuse koolituse läbiviijaks oli kogemusterikas ja võimekas gaidijuht Reelika. Esimeses pooles keskendusime hellakeste arengule ja kuidas käituda olles hellakeste salga juht.

Sealhulgas võtsime üles olulisi teemasid nagu kiusamine ja uute liikmete kaasamine tegevustesse. Samuti õppisime, et koonduse läbiviimiseks peab valmistuma ja et koondus tuleks ajaliselt ära jagada ning sellest ajakavast ka kinni pidada. Sealjuures silmas pidada, et mängudele kulutatava aja pärast ei jääks uued teadmised saama-

Osavate näppude voor.

ta. Teises pooles arutasime gaidide vanuseastme (12-15-aastaste) juhtimist. Luubi alla võtsime mõningad samad aspektid, mis hellakestegi puhul. Samas lisaks ka, et neile võib anda rohkem vabadust ja nende endi ideesid proovida üha rohkem kaasata koonduste läbiviimisesse, sest selles vanuses teatakse juba rohkem, mida tahetakse ja samas soovitakse olla iseseisvamad ja loomisprotsessi kaasatud. Õhtu lõpetasime mõnusa jutustamise saatel.

Laupäeval jõudsin enne lahkumist osa võtta tervelt kolmest koolitusest. Kahe esimese puhul jätkasime välisjuhendaja eestvedamisel sarnase teemaga, millega eelnevalgi õhtul, kui uurisime süvitsi esmalt hellakeste ja siis gaidide arengupsühholoogiat. Vahepalaks jagati meid gruppidesse ja saadeti õue nii-öelda aarderada läbima, kus igale tiimile anti vihje, mis viis järgmise vihjeni jne, kuni jõuti tagasi esimese vihjeni. Võitjaks osutus kõige kiirem tiim ja kõik said värskes õhus veedetud vaheajast pea selgemaks, et järgmise teemaplokiga edasi minna. Selleks oli kohale tulnud Lianne Teder, endine peagaid, kes õpetas meid üritusi korraldama. See tarkus tuli mulle kasuks selle aasta HMP korraldamisel. Alustuseks tegime veel ühe tutvustusringi ja siis anti meile ülesandeks küsimustega sedelid võimalikult efektiivselt järjekorda panna. Neid oli üpris mitu, näiteks “Mis?”(ehk mis üritus), ”Kus?”(kus kohas) ning “Kellele?” (kelle jaoks). Olles kamba peale lõpliku otsuseni jõudnud, näitas Lianne, kuidas tema seda oleks teinud, tehes meie lahenduses mõningaid parandusi ja põhjendades iga muutust. Nii saime selle ülesande käigus nii meeskonnatööd kui ka tõhusat ürituse korraldust õppida.

Kahjuks siin minu seekordne juhikoolitus lõppes ja pidin suunduma tagasi Tallinnasse, jättes teised edasi koolituma. Nagu alati, lahkusin parimate emotsioonidega, jäädes ootama juba järgmist üritust ja koolitust. vgd Sirli Staub

14 SÜNDMUSED

Fotod: Kaire Jürgenson ja Ergo Veskilt

Aastakoosolek ja nõu

Kõik imekaunid osalejad.

9.-10. märtsil said gaidipere vanemad liikmed kokku Tartus, et arutada tähtsaid teemasid nõupäevadel ja teha veelgi tähtsamaid otsuseid aastakoosolekul. Enim kirgi kütnud teemadeks kujunesid erinevad laagriplatsi variandid ja tuleval aastal toimuv Eesti gaidluse 100. sünnipäev.

9.

märtsi hommikul alustati kohe vaatega tulevikku ja arutatud said nii mõnedki Eesti gaidluse uhket sünnipäeva puudutavad küsimused. Päeva jooksul said osalistele selgeks, kust tuleb ja kuhu läheb organisatsiooni raha, sai arutatud kuidas ligi meelitada uusi juhte ja päeva kõige loovam osa oli ajurünnak, kuidas teenida rühmale raha.

Ideid oli koogimüükidest kuni taksoteenusteni välja. Ja miks ka mitte!

Pikki ja põhjalikke arutelusid tekitas laagriplatsi küsimus.

Laagriplatsi töögrupp tutvustas mitut krunti, kõigil olid oma miinused ja plussid. Ühise otsuseni osalised ei jõudnud, kuid arutelu tulemusel sai töögrupp selgema pildi, mida arvab suurem enamus laagriplatsi kriteeriumitest ja mida peetakse oluliseks. Sealt edasi on ehk kergem

otsida ning arutada. Samas eks igaüks hindabki erinevaid asju, sest gaidlus on meie kõiki südameasi, vahet pole, kas telkides, toas ööbides või lageda taeva all magades.

Järgmisel päeval toimus aastakoosolek. Jagati välja mandaadid, kokku rohkem kui 80 häält, ja koosolek võiski alata. Nii nagu nõupäevadel, sai laagriala aastakoosolekulgi osalejate vahel vastakaid arvamusi tekitavaks teemaks. Selleks, et otsuse langetamine oleks tulevikus kiirem ja efektiivsem, leppisime kõik kokku, millistel tingimustel saame ühe või teise krundi ära osta, kes peab seda otsustama ning palju muudki.

Samuti kinnitati aasta eelarve ja võeti vastu otsus tõsta liikmemaks 10€ peale, heideti pilk läinud gaidiaasta tegemistele, välismaistele seiklustele ning arendavatele koolitustele. Kõike ikka ainult selleks, et uuel

Katrin teab, et liigume vaid paremuse poole!.

Noortekogu on esindatud! aasta suurema hooga, kõrgema motiveeritusega ning parema mõistmisega edasi minna.

Lisaks toimusid ka juhatuses mõningad muudatused. Ametist lahkusid endine programmijuht Miia ning majandusjuht Elo. Uueks programmijuhiks valiti Mark Bulak, uus majandusjuht on Tiina Liiv ja välissekretäriks kinnitati taaskord Ragne Kangro, kes saab jätkata meie organisatsiooni eest võitlemist rahvusvahelisel tasandil.

Aastakoosoleku lõpetas taaskord vanade ja uute juhatuseliikmete tänamine ja ühispildi tegemine. Vahetati veel viimased mõtted omavahel ja nõnda see mõnus ja asjalik nädalalõpp läbi saigi. vgd Egeli Raudmäe

SÜNDMUSED 15

päevad Tartus Aastakoosolek läbi endise peagaidi Tiia silmade Raine ja Mailiis tähtsalt laua taga.

Eesti Gaidide Liidu aastakoosolek 2019 toimus Tartus korporatsioon Sakala ruumides Veski tänaval.

Varakevadisel hommikul kogunesid gaidijuhid üle Eesti taaskord aastast kokkuvõtet kuulama ning ühiselt olulisi otsuseid tegema. õupäevadelt saadud energialaks hinges, seadsime pühapäeva hommikul sammud aastakoosolekule. Mind tiivustas seekord suur soov ka ise kohal olla ja oma silmaga näha, mis toimub. Huvitav on tõdeda, et terve päeva käis mõtetes võrdlus – kuidas oli enne ja kuidas on praegu – mis on muutunud ja mis on jäänud samaks meie aastakoosolekutel. Jagan teiega väikesi mõttekilde aastakoosolekult.

N

Kõige noorem otsustaja Iti.

Varem ei olnud lehvikud nii popid

Nõupäevalised Ragne, Raine ja Tiia

Ivo, Kaire ja Ragne.

• Aastakoosolekud toimuvad igal aastal, osavõtjate registreerimisel jagatakse välja mandaadid. Väga huvitav idee oli taaskasutatavad lamineeritud mandaadid, mida saab kasutada aastast aastasse. Mandaatide suurus oli hea häälte kiireks kokku lugemiseks, kuid palju volitusi ühele juhile andis talle pihku paraja lehviku.

• Koosolek algas gaidide hümni laulmisega. Gaidide hümni sõnum kõnetas taas, sest me suutsime luua endale uue hümni, mis kannab meie jaoks täna olulisi ja arusaadavaid mõtteid – see näitab, et gaidlus elab ja suudab muutustega kaasas käia.

• Väga sümpaatselt mõjusid innustunud juhatuse liikmed ja kindlakäeline peagaid.

Valiti uus majandusjuht – Tii-

na Liiv, programmijuhiks sai Mark Bulak ning välissekretärina jätkab Ragne Kangro. Revisjonikomisjoni valiti Raine Lahtvee ja Maria Bulak.

• Sõbralik soovitus igale gaidijuhile – võta aastakoosolekule rohkem noori kaasa, sest nii õpivad nad juhtimist, ka organisatsiooni tasandil. Mul on siiralt hea meel, et oleme gaidluses suutnud järgida põhimõtet, et see on liikumine, mis kasvatab oma juhid ise. Kust mujalt kui aastakoosolekutelt saavad noored teada, mis küsimustega juhatus tegeleb, kuidas toimuvad arutelud, mida ja kuidas otsustab aastakoosolek, kuidas toimuvad valimised.

Vähem lehvikuid!

Tegevuskava ahvatleb vormi kapist välja otsima • Meeldis äge tegevuskava, kus oli mõeldud nii eri vanuses liikmete tegevuste, koolituste kui ka juhtide peale. Kaasa tõmbas noorte juhtide julgus uusi tegevusi luua või traditsioonilistele sündmustele uut sisu pakkuda.

• Gaidlus 100 kavas nägin palju häid ideid, mis viiakse kindlasti ka ellu, sest Miia on suurepärane eestvedaja. Mitmed gaidijuhid olid särasilmselt nõus ka õla alla panema ja kaasa aitama, et see programm suurejooneliselt ja kaasatõmbavalt ellu viia.

16 SÜNDMUSED • Nõupäevadel selgitati maa-ala ostu seisu, hästi selgeks said rahaasjad - Heade Mõtete Fond, EGL ja ESÜ SA ning liikmemaksud ja osalustasud. Lahedad olid liftikõned oma ideede tutvustamiseks gaidluse toetajatele. Kes ei osalenud, jäi nii mõnestki ägedast hetkest ilma!

• Minu silm lõi särama ja aastakoosolek andis tunde, et vormipluus tuleb tolmust puhtaks kloppida, taas selga panna ning astume koos edasi – laulud suule ja metsa poole!

Nutikus ei hüüa tulles • Eesti keel on imeline – küsiti otse, mis tähendab, et asi läheb “pekki”? Meeldis, et juhiti tähelepanu selge keelekasutuse vajadusele, et ühtmoodi aru saada sõnadest, mida kasutatakse ja nende tähendusest.

• Soovitus – kui keelekasutuses nõu vaja, siis vaata keelenõu kodulehele – kn.eki.ee „pekki“ adv kõnek (halva olukorra, ebaõnnestumise, katkioleku kohta:) untsu, nässu – kn.eki.ee • Terastel silmadel ei jää

Kuidas tutvustab end gaid Tiia?

Gaidiradadel sammunud juba 30 aastat ja osalenud päris paljudel aastakoosolekutel. 14. aprillil 1989 sai alguse minu esimene gaidisalk ja hoo sisse gaidluse

miskit märkamata ning peast arvutamine käib gaidioskuste juurde – meie suur sõber Excel tegi eelarve esitlusel sisse mõned liitmisvead. Noored märkasid ja juhtisid neile ka tähelepanu.

Sõprusring ühendab • Tõdesin aastakoosoleku ajal ka seda, et kui miskit pole gaidluses nii nagu vaja, siis oleme ise selles süüdi – meie oma panus on andmata jäänud!

Kunagi pole liiga hilja, kui aga pigistame silma kinni, jätame mõtlemata, tegemata või ütlemata meie jaoks olulised asjad, siis ei saagi midagi muutuda!

Gaidluses õpime läbi tegevuse ning kõik juhid, igaüks meist, jätab noorte hinge jälje oma tegudega – püüdkem olla puhtad oma mõtetes, sõnades ja tegudes.

• Ühispilt, sõprusring ja hüüded tunnustuseks tegid südame soojaks – gaidlus pole muutunud, see on ikka kõigi jaoks, siin oled sõprade hulgas ja kõigile on siin koht!

Kohtumiseni gaidiradadel! gdr Tiia Lillemaa taastamine Tartus… ühenduse otsimine teiste gaidijuhtidega üle Eesti – Tallinnas Mustamäel, Keilas, Pärnus… järgukatsed – III, II ja I järk – eestiaegsetele gaideritele Tartus, isamaalised sündmused üle Eesti, esimene gaidide aastakoosolek Nõmmel 23. augustil 1989, tõotuseandmine 30. septembril 1989 jne. Olen olnud nii Eesti Gaidide Maleva ja EGL-i juhatuses hellakeste tööala juht, koolitusjuht, välissekretär ja lõpuks ka peagaid aastatel 2007-2009. Meie gaidijuhtide ühise tarkuse gaidluse kohta panin kirja „Gaidi käsiraamatusse“, mille ka ise kujundasin.

Nüüd tuleb pähe, et peaks omad lood ka kirja panema…

Tartus hääletavad ikka Tartu gaidid ka.

Headel poistel head ideed.

Gaidid või siis... agidid.

GAIDLUS 100 17

Head õed ja vennad Kui mitte nüüd, siis millal veel? Ees on meid ootamas suur sünnipäevatrall. Väärika tähtpäeva tähistamiseks on kombeks teha väärikaid kingitusi. Viisakad gaidid peavad lugu kommetest ja mõtlesid välja, et üks sünnipäevakink Eesti gaidlusele on 100 uut hellakesthundukest. hiskonna paremaks loomisel on gaididel oma osa.

Meie õilsad väärtused, mis meid hästi läbi elu juhatavad on hindamatud ja paljude jaoks raskesti omandatavad. On privileeg olla gaid ja saada sellest positiivsest nähtusest osa. Meie, gaidijuhtide, kohus on viia gaidlust edasi kui üht erakordsemat liikumist. Me tahame ausaid, abivalmis ja vastutulelikke noori ka kahesaja aasta pärast näha. Gaidijuhi töökus ja visadus aitavad gaidlust edasi viia ja seeläbi ühiskonda paremaks luua.

Sügaval hinges soovime, et gaidlus elaks, et meie lastel ja teistel lastel oleks sama tore nagu meil oli laagrist laagrisse käies. Rõõmsameelsed ja sõbralikud näod on need, mis meenuvad laagritest, kus koos sai osaletud. Annab otsida paremat õnne- või rahulolutunnet kui pakub gaididega metsas lõkke ääres istumine.

Jah, võib olla nii, et enam ei vaata vastu inimesed, kellega koos laagris olime. Ka üksikute tuttavate inimeste kohtamine on suur rõõm. Jah, noored tulevad peale, on palju uusi inimesi. Samas gaidieas olles oli alati põnev uute inimestega olenemata vanusest kohtuda.

Vanemad olles me teame juba ka seda, kui palju noored meile tegelikult juurde õpetavad.

Ü

Uusi rühmi looma!

Eeskujulikud gaidijuhid, nooremgaiderid ja gaiderid ning loomulikud ka kõik teised aktiivsed gaidijuhid, kutsun teid üles Eesti gaidlus 100 tähistamise puhul alustama uut hellakeste-hundukeste rühma!

Tulge välja, teeme üksuseid,

oleme eeskujuks noortele.

Noored ootavad meid väga.

Teame, et need, kes täna sünnivad, elavad 100-aastaseks. Kui me täna võtame hellakeste-hundukeste vanuses rühmad, siis võime olla kindlad, et kahesaja aasta pärast on ka Eestis gaidid. Teame, et igast üksusest koorub välja üks-kaks aktiivset, kes viivad gaidlust edasi, kes on valmis olema rühmajuhid, võtma vastutust juhatuse tasemel ja laagrite korraldamisel.

Üheskoos on lõbusam Kui mitte nüüd, siis millal veel! Peame just praegu, kui Eesti gaidlus saab 100-aastaseks, looma korraga mitu rühma. Loome ühel ajal, sest nii on veel lõbusam. Gaid küll ei karda raskusi ja saab ka üksi hakkama, kuid üheskoos on lõbusam.

See on väärikas sünnipäevakink 100-nda sünnipäeva puhul Eesti gaididele ja kõigile neile, kes on Eesti gaidlusesse saja aasta vältel panustanud nii siin kui teisel pool piiri.

Loome 10 hellakeste-hundukeste rühma. Igas rühmas peaks olema 10 last, kes sündinud ajavahemikul 20082013 (hellakesed-hundukesed on 7-11-aastased). Iga hellakehunduke kui peaosaline saab erakordse sündmuse tähise, riidest embleemi. Rühmad tuleb luua ajavahemikul 2019 september kuni 2020 september. Kokkuvõte ja rühmajuhtide tänamine 2021. aasta aastakoosolekul või jüripäeval.

Mina alustan rühmaga septembris 2019.

Eraldi rahalisi vahendeid ette ei näe. Tegevusteks ja vahenditeks saab raha taotleda

Hoidkem kokku.

See on väärikas kink 100-nda sünnipäeva puhul Eesti gaididele ja kõigile neile, kes on Eesti gaidlusesse saja aasta vältel panustanud.

Heade Mõtete Fondist, Eesti Gaidide Liidu ja Eesti Skautide Ühingu Sihtasutusest.

Kogemustega juhid teavad, et toetust (osavõtumaksude või transpordikulude katmist) saab küsida ka kohalikelt omavalitsustelt ja koolidest.

Andke teada oma soovist hellakeste-hundukeste rühma luua e-mailile maria.bulak@ gmail.com, telefonil 535 42 577 või FB sõnumitesse.

Olen toeks üksuste loomisel. Minuga võib alati kontakti võtta ja läbi arutada, kuidas alustada, mida koondustel teha.

Olen valmis appi tulema kooli-

desse gaidlust tutvustama.

Minu soovitused. Alguses mõelda sellele, kus näed end paiknemas aastate pärast, sest asukoht mängib suurt rolli.

Koonduste toimumiskoht peab olema endale mugavas kohas.

Kui koht on kodu, töö või trenni lähedal, siis ei ole kunagi ettekäänet, et ei jõua koondusele.

Loomulikult peavad ka lapsed jõudma mugavalt koondusele, kuid kui pole sind, siis pole ka koondust. Seega mõtle enne endale. Oluline on järjepidev koonduste korraldamine – iga nädal samal päeval ja kellaajal. Koonduse toimumiskoht võib olla kool, noorte-, huvi-, sotsiaal- või päevakeskus, vallamaja ruumid, kiriku ruumid, teiste avalike asutuste ruumid ja ettevõtete koosolekute ruumid. Et koht ei muutuks üksluiseks, siis kord kuus teha välitegevus, sest gaid on looduse ja loomade sõber. Loomulikult käia EGL üritustel. Korraldada tegevusi koos lähimate üksustega. Koonduse ära jätmist kaaluda hoolega. Koondus ära teha igal juhul siis kui vähemalt kolm last on kohal. ngdr Maria Bulak

18 GAIDLUS 100

Kuidas gaidlus Lea Koroneni jaoks algas?

Fotod: erakogu

See oli 1989. aasta suve algus, kui Keilas kutsus mees nimega Vootele Luha kultuurimajja kokku poisse, kes tahaksid saada skaudiks. lasime toona korteris Pae tänaval ja laste mängumaa oli sisuliselt suure maja hoov ja tänav.

Niimoodi koos teiste oma tänava poistega sattus sinna kokkusaamisele ka Ivo. Tuli koju ja ütles, et tehakse skaudirühma ja et tema tahab kah minna. Olin sellist sõna “skaut” enne kuulnud, võib-olla isegi lugenud kuskilt ja midagi halba sellest ei tundunud olema.

Niisiis hakkas Ivo käima kultuurimajas koondustel, kaasas pidi olema vihik, kuhu kirjutati mingeid teemasid.

E

Laagrisse ka tüdrukud Juunikuu lõpupoole hakkas Ivo rääkima, et tulemas on mingi eetserskautide laager Vormsi saarel ja Luha paneb rühma kokku, kes saab laagrisse tulla.

Magamine on telkides ja süüa tehakse lõkkel. Mõtlesin omaette, et see võib päris tore olla, aga no ei, Ivo on väikest kasvu poiss ja väga heasüdamlik. Niikuinii hakatakse talle seal liiga tegema ja kes teda siis kaitseb.

Ei, ei, niimoodi üksinda suuremate poistega ma küll teda ei lubanud. Ütlesin, et ei lähe. Siis aga kirjutas Luha Keila lehes, et tegevust skautluses jätkub ka tüdrukutele. Lugesin ja mõtlesin, et olgu ‒ kui tüdrukud võivad ka laagrisse minna siis saan ju ise kaasa minna ja kogu sellel laagerdamisel silma peal hoida.

Helistasin Luhale ja küsisin, kas see on võimalik. Selgus, et Luha otsib pingsalt lapsevanemaid,

Jüripäeval 2007. kes oleks nõus kogu rühmaga kaasa minema, sest tema ise ei saa minna. Nimelt oli Luha invaliid, ühe jalaga.

Niisiis toimuski kultuurimajas lapsevanemate koosolek, kus lepiti kokku, mis toiduaineid keegi kaasa võtab, millised riided peavad kaasas olema, kes saab telgi võtta ja palju muud.

Ja oligi käes päev, mil sõitsime Rohuküla sadamasse, kust läks praam Vormsi saarele. Ilm oli ilus, umbes 25 kraadi sooja ja sinine-sinine taevas lõõskava päikesega. Sel päeval selgus siis, et lapsevanematest, kes kõik kaasa pidid tulema, olin ainuke ja lisaks oli ka umbes

Lea aastakoosolekul 2003.a.

12 kilomeetrit jala laagrisse

30-ne turris Luha õepoeg Kalev, kes ei tundunud just mitte kõige sõbralikum mees olema.

Vormsi saarele jõudsime uhkelt, praamil olid mingid tüdrukud, kes laulsid, ju vist olid mingist ansamblist. Hiljem selgus, et nemad olid Helle Aani juhtimisel moodustatud gaidirühm, kellest tänaseni on gaidluses olemas Aet. Meri oli vaikne ja praamisõit oli lausa ülev. Saarele jõudes lugu enam nii tore ei olnud, sest vastas oli üks veoauto, kuhu sai asjad panna, aga laagriplatsile tuli minna jala. Algul öeldi, et umbes tunni aja teekond, hiljem selgus, et 12 kilomeetrit oli vaja jala käia.

GAIDLUS 100 19 Keegi polnud sellega arvestanud, polnud kaasas veepudeleid ega miskit muud joodavat.

Kuna Inca oli alles 5-aastane, siis meile tehti erand ja saime autokabiini. Kogu meie rühm, kokku 27 poissi-tüdrukut, hakkas marssima jala laagri poole.

Katsusin uurida, et kui asjad viiakse ära, kas neile minnakse siis vastu, aga seda see autojuht ei teadnud. Ja nagu hiljem selgus, ei plaanitudki minna. Hiljem tagantjärele mõeldes ajab hirmujudinad peale: ilma veeta, tont teab, milliste jalanõudega ja ilma igasuguse füüsilise valmisolekuta selline maa lasta lastel maha kõmpida. Ei tea, ise poleks küll julgenud niimoodi asju korraldada.

Telklaager pandi siiski püsti, poisid tegid Kalevi juhtimisel lõkkekoha ja minust sai kuueks päevaks sisuliselt kokk. Ma polnud varem nii suurele rahvale süüa teinud ja polnud õrna aimugi, kui palju selline vägi sööb. Tegin nagu oskasin ja söödetud said kõik. Mida päev edasi, seda targemaks ma sain.

Tasahaaval tuli enesekindlus ja usk, et ma saan hakkama.

Laagrisse ehitati kokku korjatud kividest selline neljakandiline moodustis, puidust tehti juurde suur rist. Selgus, et see oli laagri kirik, kus peeti isegi jumalateenistus.

Kas pidas selle Andres Haamer või keegi teine ma ei mäleta, aga tõeliselt muljetavaldav oli küll.

Vasakukäelised skaudid Laagri lõpu poole toimus ühel lõkkeõhtul korraldajate tänamine. Kutsuti välja, anti tänukiri.

Panin tähele, et Andres Haamer andis vasaku käe ja see, keda tänati, andis samuti vasaku käe.

Vaatasin ja imestasin, et näe, mõlemad sattusid vasakukäelised olema. Siis kutsuti järgmine mees ja kordus sama asi. See tundus lausa uskumatu, et kui palju neid vasakukäelisi siis siia laagrisse sattunud oli.

Seda, et skautluses tervitataksegi vasaku käega, sain teada hiljem. Mitte kunagi varem ega ka vist tänaseni pole ma kuul-

Esimene gaidide aastakoosolek 1989. a.

Paremalt kolmas Lea. nud nii üllast seletust nagu on vasaku käega tervitamisele.

Vasaku käega tervitatakse selleks, et tervitus oleks südamest südamesse ja parem käsi peab alati valmis olema heategudeks.

Pühad hiielubadused Mõni õhtu toimus ülelaagriline lõkkeõhtu, seal tehti etteasteid, räägiti igasuguseid jutte ja hüüti naljakaid hüüdusid. Ühel õhtul ei mindud lõkkelt kohe telkidesse vaid kästi võtta rivisse ja hästi vaikselt tuli minna laagrist veidi eemale hämarasse metsatukka. Seal oli suur kivi, kivi peale oli tehtud väike lõke. Üks Soomest pärit vana skaut seisis seal juures ja ütles, et see on vanade eestlaste komme käia hiies ja teha hiietuld.

Hiies räägitud jutud ja antud lubadused on pühad. Me tõotasime seal üheskoos hoida ja kaitsta loodust, hinnata sõprust ja alati kui näed, et sinu abikätt on vaja, ulatada see.

Enne kui me vaikselt laiali läksime ütles vana skaut, et tuli võib küll kustuda, aga süsi peab rinna sees hõõguma, et see alati meenutaks meile antud lubadust. Ta sõnas, et me kõik võtaks mõttes kaasa siit kuuma lõkkesöe ja hoiaks seda oma hinges alles, et kunagi kord jälle lasta lõkketulel süttida.

Jah, ma võtsin sealt laagrist kaasa need söed ja see tunne on minu sees tänaseni.

Keila üksuse moodustamine Olles laagrist tagasi, hakkasin aktiivselt koguma infot, mis asi

on skautlus ja kes on gaidid.

Luha pakkus, et võtaksin tüdrukute rühma juhtimise enda peale ja ütles, et tal on üks naine veel, kes tuleb juhiks. Nii hakkasingi käima kultuurimajas koondustel ja tegelema tüdrukutega. Ivica kutsus koondustele ka oma sõbrannad Eleri, Kati, Moonika ja Airi. Mõned tüdrukud, kes olid juba laagris käinud, hakkasid ka meiega koos koondustel käima. Naine, kellest Luha rääkis, oli naabermajas elav Heli Gumenjuk. Ta oli minuealine, käis koolis minu paralleelklassis ja me olime lihtsalt teretuttavad. Rohkem tuttavaks saades leidsime mõlemad, et sobime omavahel hästi ja meist said head sõbrad.

Vootele Luha seletas kuigivõrd, kes on gaidid, aga juhtus nii, et midagi kirjutas ta ajalehes gaidide kohta valesti ja talle vastas selline inimene nagu Elvi Pirk. Luha otsustas kutsuda Pirgi Keilasse gaidlusest rääkima.

Nii kohtusin ma esimese Eesti vabariigi-aegse vana gaideri Elvi Pirgiga, kellest sai mulle paljudeks aastateks mentor. Temalt õppisin praktiliselt kõike gaidlusest ja veel palju-palju muud väärtuslikku elu erinevatest valdkondadest. Eelkõige isamaalisust ja pühendumust.

Jah, ma võtsin sealt laagrist kaasa need söed ja see tunne on minu sees tänaseni.

Temalt kuulsin, et on olemas gaidid veel Eesti ajast ning nad peaksid varsti kohtuma.

Elvi kutse peale käisin osalemas Nõmmel mingil kogunemisel, kus Elvi tahtis mind teistele gaididele tutvustada.

Läksingi siis sinna koosviibimisele, kus kohtasin päris vanu ja mõnda nooremat tegelast, kes pidid olema gaidid ja skaudid.

Hiljem selgus, et sellel päeval toimus esimene gaidide aastakoosolek, kus otsustati taastada endine Eesti Gaidide Malev.

Sain tuttavaks Tiia Lillemaaga Tartust, Heljo Aarmaga Pärnust.

Seal olid veel Lembit Tullus ja Heinrich Kask Nõmmelt, Andrus Helenurm ja veel inimesi.

Eesti Gaidide Maleva taastajaüksuseks saamine Sain Elvi Pirgi käest õppematerjale ja nii me siis koondusi pidasime. Õppisime ja mängisime.

1989. a oktoobriks olime õppinud juba nii palju gaiditarkusi, et tüdrukud tegid ära III järgu gaidi eksami ning omasid õiguse anda gaiditõotus. Meie Heliga andsime enne tüdrukuid Elvi Pirgile III järgu gaidieksami.

Niisiis selleks ajaks kui Elvi Pirk registreeris ametlikult toona Haridusministeeriumis ära organisatsiooni Eesti Gaidide Malev oli Keila lipkond juba igati arvestatav tegutsev üksus ning sel moel saimegi taastatud Eesti Gaidide Maleva taastajaüksuse staatuse.

Taastajaüksusi oli peale meie Keila üksuse veel Nõmmel, kus oli juhiks Leane Moorts, Tartus, kus oli juhiks Tiia Lillemaa, Pärnus oli kaks üksust, ühe juht oli Ene Kees, teist üksust juhtis Meedi Rajari.

Sel ajal oli gaididel tumesinine vorm. Hankisime ühiselt riide ja lapsevanemad korraldasid oma lastele vormipluuside õmblemise. Kuna gaidid kandsid ka kaelarätti, siis otsustasime koondusel ühiselt, et meie kaelarätid peavad olema helesinised.

Tegelesime Heliga koos aktiivselt rühma sümboolika loomisega. Mis rühm see oleks olnud, kui poleks oma lippu.

20 GAIDLUS 100

GAIDLUS 100 üleskutse Ülipidulik gaiditõotuse andmine Keila kirikus 1989.a Niisiis kui kaelarätt sai helesinine siis hankisime helesinist riiet rohkem ja mõtlesime välja lipu kavandi. Luha hüüdis tüdrukuid vanamoeliselt piigadeks, sestap saigi üksuse nimeks „Keila piigad“. Lipu ühele poole sai õmmeldud rukkilille õie kujutis, sest Keila linna sümbol oli rukkilill, ja lipu teisele poolele sai õmmeldud ristikheinaleht, mis on gaidide sümbol. Ristikheinalehe all olid kaardus tähed „KEILA PIIGAD“. See oli siis nagu meie üksuse naerev suu.

Lipu kavand oli suures plaanis minu tehtud ja kogu selle kavandi õmbles lipuks kokku Heli Gumenjuk. Me kõik olime selle lipu üle väga uhked. Lipp sai ka kirikus õnnistatud. Varre tegi kohalik puutöökoda ja vahetüki treis üks minu toonane töökaaslane. Lipuvarre tipuks oli vaskplekist välja taotud ristikheinaleht. Selle tegi valmis minu ema Rael Pruuns.

Tõotuse andmine Nii pidulikke esimese tõotuse andmisi ei ole edaspidi enam kunagi tehtud.

Keila üksus andis tõotuse äärmise pidulikkusega Keila kirikus. Kirikusse tulid tõotuse andmist vaatama lapsevanemad, samuti tuttavad pereliikmed.

Isegi tavalised Keila inimesed olid kogunenud tähtsat hetke jagama. Kirik oli rahvast täis.

Jagunesime kahele poole altarit, peeti palvus. Seejärel hakati kahekaupa altari ette astuma ja tõotust andma.

Elvi Pirk, Andres Haamer, Heli ja mina seisime altari kõrval ja võtsime tõotust vastu. Kes oli tõotuse andnud, nendele sidusime kaela helesinise kaelaräti ja kinnitasime rinda tõotus-

märgi. Ivica koos gaidiealiste tüdrukutega andis gaiditõotuse ja nemad said vormipluusile ristikheinalehe kujutisega tõotusmärgi. Meie üksuse kaks kõige nooremat olid Monika Ristikivi ja Inca Koronen. Monika oli hellakese-ealine, aga Inca alles kuueseks saanud. Tema jäi veel õrnakese vanusesse. Nemad andsid hellakese lubaduse, aga kuna toona veel hellakese märke polnud siis said ka nemad gaidi tõotusmärgi rinda. Ivo Koronen andis koos mõndade poistega skauditõotuse, nendele kinnitati rinda skaudi tõotusmärk.

Niisiis kui kirikusse siseneti tumesinises vormipluusis ja mustas seelikus siis peale tõotuse andmist väljuti juba täisvormis. Poisid olid loomulikult skaudivormis.

Pärast tõotuse andmist toimus tore pidu laulude ja mängudega Keila kultuurimajas. Lapsevanemad olid katnud selleks puhuks peolaua ja rõõmustasid koos meiega.

Selsamal sügispäeval oli ka minul au anda gaiditõotus ja edaspidi kanda gaidi ristikheinalehe kujutisega tõotusmärki.

Pean seda tänaseni üheks kaunimaks märgiks maailmas.

Olime uhked oma vormi, märkide ja Keila üksuse üle.

Tundsime, et oleme midagi üllamat ja enamat, olime andnud pühaliku tõotuse täita oma kohustust Jumala ja Eesti isamaa vastu, olime lubanud aidata ligimest ja täita igal ajal gaidi / skaudiseadusi.

Olin astunud oma lastega ühte suurde mängu, mille tegelikku suurust, tähtsust ja tähendust meie perele ei osanud meist toona keegi ettegi kujutada. gdr Lea Koronen

otivatsioonipäevadel, nõupäevadel ja teistel läbi aasta toimunud gaidiüritustel oleme arutlenud läheneva Eesti gaidluse sünnipäeva teemadel. 2020 on kiirelt tulemas! Selleks, et väljamõeldud lennukad ideed ja kokkupandud plaanid ka realiseeruksid, on vaja moodustada usinatest gaididest töögrupid, kes tegeleksid erinevate teemagruppide raames konkreetsete ülesannete läbiviimisega. Alljärgnevalt tutvustan 5 erinevat töögruppi, kuhu on võimalik astuda, ning nende olulisimaid ülesandeid.

M

TIIM MEEDIA - siia on koondatud nii sotsiaalmeedias arendatavad tegevused kui muud meediaga seotud tegevused. Kindlasti suurim ja väljakutsuvaim nendest ideedest on gaidifilm, mis peaks linastuma juba 2020!

TIIM ÜRITUSED - kõik üritused, mis toimuvad 2020 organisatsioonisiseselt. Suvelaager, suur sünnipäevapidu ja muud traditsiooniliste ürituste raames toimuvad Gaidlus100 sündmused.

TIIM KOOSTÖÖ - rahvusvaheline ja Eesti organisatsioone hõlmav koostööettevõtmisi ühendav töögrupp. Heategevus, koostööprojektid teiste noorteorganisatsioonidega ja gaidide poolt läbiviidavad kampaaniad.

TIIM AJALUGU - mälu, mälestused, mäletamine. Töögrupp tegeleb 100 eelneva aasta meenutamise, dokumenteerimise ja presenteerimisega. Raamat, postkaart ja -mark, gaidluse päevik, Ristikheinalehe eriväljaanne ja palju-palju muud, mida ise suudate välja mõelda!

TIIM AVALIKUD ÜRITUSED - Töögrupp mõtleb, planeerib ja valmistab ette üritused/tegevused, mis on suunatud organisatsioonist väljapoole. Näiteks püstitab Gaidlus100 maamärgi või paneb kokku põneva püsiseiklusraja. Korraldab flashmob’e ning viib gaidluse noorteni üle kogu Eesti!

Eesti gaidluse 100. sünnipäev on meie kõigi suur piduaasta. Iga liige on väga oodatud oma panust andma! Kui Sina tunned, et mõni nendest teemadest või valdkondadest sind kõnetas, anna mulle endast märku gaidid100@gaidid.ee.

Ideed on suured ja plaanid ambitsioonikad, pange vaim valmis!

Kui sa tunned, et Sinu äge idee ei ole veel arutelude käigus kõlapinda leidnud, tule töögruppi ja pane oma ideed lendama!

Kohtumiseni mu mailboxis ja suure tõenäosusega juba esimesel töögrupi koosolekul!

Miia Gaidlus100 eestvedaja

ndale märki!

otsib e Gaidlus 100

iks sisaldada: Märgi disain võ boolikat 1) EGLi süm 0 sõnumit lus / gaidid 10 2) Eesti gaid eeärtusi parimat prem 3) Gaidide vä juhatus ning use valib EGL e tööle, ideed Parima kujund hinnaga. Pane oma mõt id.ee hiljemalt au id ga da @ ritakse tore le gaidlus100 a märgi idee ustused võib esitada Miia ad sa ja u nd le ps tä ja ed us sim 10. maiks! Kü ressil või tuvipostiga. samal meiliaad

*8Z^e ' B p , ut

VÄLISMAA 21

IKEA, Karums ja palju läti keelt

ell oli 5 hommikul, kui Kaire autoga Margi poole Nõkku sõitma hakkas. Klaas oli jääs, tee oli täistuisanud ja kõik oli täiesti kottpime.

Kell oli 5 läbi midagi, kui Kaire Marki juurde jõudis, autot vahetas ja avastas, et Mark oli talle tagaistmele privaatsalongi teinud, et Kaire magada saaks. Kaire istus siiski enda traditsioonilisele kohale kõrvalistmel ja edasine teekond võis alata. Aga enne tanklapeatus. Redbull, kui sa meie lehte loed, siis sponsorlus oleks vahva. Olerex, sina ka.

Kell oli 9.31, kui Kaire ja Mark Riiga jõudsid, külastasid Rimit, et endale rikkalik hommikusöök saiakeste näol lubada ning siis koos bulgaarlaste, leedukate ja teiste eestlastega IKEA ukse taga oodata. Kaire oli selleks ajaks Margi juba kurssi viinud, mille järele joosta tuli, sest aega oli üürikesed 10 minutit.

Kell oli 10.01, kui Kaire ja Mark mööda vähemalt 30 kilomeetrit pikka kiirkõndi lambini jõudsid. Kaire oli teepealt suutnud vaid jahusõela, lõikelaua ja sööginõud kaasa haarata. Nad võtsid lambi ning suundusid kassasse. „Kaire, sa

K

plastikkarbis, igale oma. Naljakas oli ka natuke.

Kell oli 14.43, kui viimane Karumsi kohuke kandikult kellegi kõhtu sattus. Ilmselt oli see juba poolvedel ja soe, sest me olime kõik siiski viisakad ja ei võtnud viimast.

Kell oli 15.02, kui lätlased unustasid, et Leedu ja Eesti esindajad samuti ruumis on ning jätkasid tulist arutelu läti keeles. Kell oli umbes 15.21, kui nad seda ise mõistsid.

Kell oli 16.09, kui Mark ja Kaire teineteisest lahutati ning eraldi ruumidesse paigutati. Ei, nad ei kakelnud. Liiga palju tarku mõtteid ei mahu lihtsalt ühte ruumi ära, teate küll. Edasi arutas Mark programmi puudutavatel teemadel, Kaire aga veetis ülejäänud aja üldist organiseerimist ning planeerimist, reegleid ja Kell 5.15 erandeid paika pannes.

Kell oli 18.20, kui Mark ja Kaire Kell 16.33 ütlesid, et tõmbame otsad Kell 10.12 õnnelikult värske kokku. Neil oli vaja saagiga. veel IKEAsse minna.

Kell oli 18.47, kui Marki ja Kairet ei lastud parklast välneid ei taha?“ küsis Mark ilu- seiklesid Läti skautide ja gaidi- ja, sest neil polnud piisavalt sate sinakate taldrikute kohta. de uude kontorisse. sularaha, et kahtlasele valvuKell oli 10.12, kui Mark ja Kell oli 11.34, kui kell 11.00 rile parkimise eest maksta.

Kaire IKEA-st väljusid, kaa- alganud koosolek algas. Aruta- Mõni minut hiljem jooksis sas lamp, jahusõel, nõud, lõi- sime Sustainable Development Kaire mööda Riia tänavaid kelaud ja 2 sinakat taldrikut. Goals-ide üle, panime paika meeleheitlikult, et head sõpra Taevake. registreerimist puudu- Marki päästa.

Kell oli tavad küsimused Kell oli 18.52, kui Kaire Kell 12.15 10.50, kui ja leppisime ja Mark parklast pääsesid ja Mark leidis kokku paljus IKEAsse suundusid. parkimismuus.

Kell oli 19.35, kui nad koha linK e l l taaskord IKEA-st väljusid, na kõige oli 13.01, seekord vaibaga. Kõik oli jälle kallimas kui lõu- hästi. parklas. nasöök Kell oli liiga palju, kui Ustav telliti ja Kaire ja Mark taas koju jõudauto jäi 13.58, kui sid. Oli olnud pikk päev. neid ootasee kohale Kaire Jürgenson, ma, nad ise jõudis. Praad Seikleja Fotod: Kaire Jürgenson ja Mark Riias

5. jaanuaril ärkasime enne päikest, naabreid ja isegi Eestis talvitunud linde, et taaskord lõunanaabritele külla minna. Ees ootas järjekorras teine koosolek Baltic Jamboree organiseerijate tiimiga, et panna paika registreerimine, programm ja palju muudki.

22 VÄLISMAA

I

deeply believe that "the future is not some place we are going to but one we are creating. The paths are not to be found, but made...” Therefore I encourage and recommend you, yes you, to take steps for creating your journey of becoming a member of Europe Committee and discover this amazing experience and adventure for yourself. As BP has said “Life without adventure would be deadly dull”.

Euroopa Komitee liikmed Roverwayl

Kuidas saada WAGGGSi Euroopa regiooni juhatusse Ma olen veendunud, et kõik juhtub põhjusega ning kõigel on oma lugu. Siin on lugu minu teekonnast WAGGGSi Euroopa Komitee liikmeks ning kõikidest seiklustest ja elamustest, mis sellega kaasa on tulnud. aadates tagasi mu teekonnale, mõistan ma kolme olulist aspekti: Mõistmine! Gaidlusest / skautlusest on saanud mu elustiil ning olen selle suhtes väga kirglik. See on aidanud mul avastada, kes ma olen ja mis suunas edasi minna tahan. Muutusin vaiksest ja kompleksidega tüdrukust enesekindlaks isiksuseks, kellel on missiooniks maailma kogukonda tuua positiivseid muutusi.

Tegutsemine! Mul oli privileeg juhtida kolme suurt projekti minu organisatsiooni jaoks, mis olid olulise tähtsusega selle arengu jaoks. Need kogemused

V

on mind teinud tugevamaks juhiks ning arendanud mu strateegilist mõtlemist ja tiimitöö oskuseid.

Kiindumus! Ma armusin gaidluse / skautluse rahvusvahelisse liikumisse peale mu esimest vabatahtliku töö kogemust Pax Lodge maailmakeskuses Londonis ja esimest juhikoolitust Our Chalet maailmakeskuses Šveitsis. See andis mulle parema arusaamise WAGGGSist ning õppisin palju ka teiste liikmesorganisatsioonide kohta.

Ma olin väga inspireerunud ning jätkasin vabatahtliku töö tegemist WAGGGSile: olin maailmakeskuse vabatahtlik, regionaalse töögrupi liige, Roverway laagri korraldaja, WAGGGSi esindaja Euroopa Noorte Nõukogus.

Komitee liikmeks saamiseks ei ole kindlat retsepti, mida jälgida, sest on erinevad teekonnad.

Siiski tuginedes minu kogemusele soovitan ma õnnestumiseks järgmisi tegevusi.

• Kui annad gaidlikule liikumisele on aega, energiat ja oskusi

siis saad tagasi palju enamat.

• Võta riiklikul tasandil endale erinevaid rolle ning osale projektides.

• Õpi Euroopa regiooni ja WAGGGSi paremini tundma eri vaatenurkade alt.

Rääkides Euroopa Komitee liikmeks olemise kogemusest, võin öelda, et see on olnud nagu sõit ameerika mägedel ning on toonud mulle hiigelsuure vastutuse koos riskide ja väljakutsetega, kuid samal ajal paljude saavutuste, kordaminekute, uhkuse ja õnnega.

See kogemus on andnud mulle võrratu võimaluse järgnevaks: • Enesearenguks läbi oma mugavustsooni väljumise • Rakendada oma strateegilist mõtlemist ja juhioskuseid neid samal ajal arendades • Lisada väärtust Euroopa regioonile ning mõjutada liikmesorganisatsioonide arengut • Avastada uusi riike ja kultuure kulutades palju tunde reisimisele :) • Töötada nende teemade ja

Lilit projektide kallal, mille suhtes kirglik olen (üks kõrghetk oli kindlasti Roverway) • Töötada multikultuurses keskkonnas ning leida palju uusi sõpru • Õppida teistelt vabatahtlikelt ning omandada väärtuslikke teadmisi tööks ja eluks üldse • Tunda end armastatult läbi suure hulga emailide ja sõnumite :) Ma usun väga ütlusesse “Tulevik ei ole koht, kuhu me läheme, vaid koht, mida me loome. Teekond sinna ei ole leitav, vaid selle peab ise tegema...”

Seega ma tõepoolest soovitan ja julgustan teid, et te teeksie samme, et luua oma teekond Euroopa Komitee liikmeks saamisel ning selle käigus kogeda imelisi seikluseid. Nagu Baden-Powell on öelnud “Elu ilma seiklusteta oleks surmigav.”

Lilit Chilingaryan WAGGGSi Euroopa Komitee liige Tõlkis Kirke Kalamats

VÄLISMAA 23

E nagu eestlased, M nagu Makedoonias ehk Elise ja Merili seiklused Academy’l Ühel septembri vihmasel päeva saime juhatuse otsusega võimaluse minna novembris toimuvale Academy’le Makedoonias. Academy on WAGGGS’i jA WOSM’i ühiselt korraldatud üritus, mille jooksul viiakse läbi mitmeid erinevaid lühikoolitusi gaidluse ja skautluse teemadel.

S

nia, mida käis avamas Makedoonia president Dr Gjorge Ivanov, kellega oli meil ka au pilti teha. Teisel õhtul oli rahvuste õhtu, kus iga riik tutvustas ennast endale omasel viisil.

Palju oli maitsvaid toite, tantsiti rahvatantse ja nauditi riikide eripärasid. Nii nagu juba traditsiooniks on saanud siis Eestit tutvustav laud Nii kleepsud, oli kaetud munavõi, pasRahvusvahelise teedi ja kiluleibadega. Limärgid, õhtu hitt kama. saks sellele pakkusime ka kama kui ka kama, kuivatatud musta kiluvõileivad Kolmandal õhtul oli leiba ja Eestist pärit komkorraldajate poolt planeeme, šokolaade. Olime kaudusid laualt ritud matkamäng linnas. kaasa võtnud erinevaid nagu soojad Kahjuks juhtus nagu ikka märke, motiveeriva sõmõnikord võib juhtuda numiga kleepse ning paar saiad. suurte projektidega ‒ see Ristikheinalehte. Panime ebaõnnestus. Matkamänjalga pastlad ja kaunistasime oma pihad rahvariidevööga, et asi oleks gust ei tulnud küll suurt midagi välja, aga ka sama vürtsikas nagu meie kiluleivad. Üht- sellegipoolest oli meil võimalus tutvuda lasi näitasime kõigile uhkelt oma vormi ning Skopje linna, suursuguste ehitiste ja skulpkaelast ei puudunud ka kaelarätt. Kõikide tuuridega. Neljandal õhtul peale õhtusööki komplimentide põhjal võime julgelt väita, et oli Makedoonia rahvuslik õhtu ja lõputserepeame uhked olema oma sinise vormi ja veel moonia. Selle raames saime naudelda kohauhkemad meie lipuvärvides esinduskaelaräti likku rahvatantsu ning lademetes kohalikku üle. Nii kleepsud, märgid, kama kui ka kilu- toitu. Nüüd kui me juba toidust kirjutame siis võileivad kaudusid laualt nagu soojad saiad. räägime teile ka natuke Academy menüüst.

Suurelt välja reklaamitud Academy teema ,,vürtsid’’ pani meid eeldama, et ka meile Vaatamispakutav toit võiks olla hästi maitsestatud mitväärsused mete vürtsidega ning samuti ka mitmekesine. ja vaatajad Vastupidiselt oma eeldustele, üheteistkümnel üle põhitoidukorral kaheteistkümnest pakuti maailma. meile kana, mis maitses nagu...tavaline kana.

Sellest hoolimata on meie emotsioonid väga positiivsed, kohtasime väga palju erinevaid, kuid äärmiselt toredaid inimesi, kellega saime vahetada mõtteid ja kogemusi. Nii mõnelgi hetkel võisime tõdeda, et see, mida me igapäevaselt gaidluses teeme, on õige ja vajalik. Lisaks saime nii mõnedki nipid, kuidas teha tööd organisatsioonis veel tõhusamalt. Mida me saame täna lubada on see, et meil on tagataskus paar erinevat nippi, mida ka teiega jagada koolituste raames. Aitäh selle võimaluse eest! gdjd Elise Taal ja Merili Laul

Fotod: Merili Laul

ellel aastal osales Academy’l üle 200 inimese enam kui 43-st riigist. Kohal oli nii skaute kui gaide erinevate riikide organisatsioonide juhatustest ning gaide esindas Ana Maria Mideros Peruust.

Makedoonia on müstiline maa oma erinevate varjunditega, peatänavalt võid lihtsasti sattuda prügihunnikusse ja vastupidi.

Makedoonia pealinn Skopje on kaunistatud väga suursuguste monumentidega ning esindusasutused on neist uhkeimad. Makedooniasse saamine on aeganõudev ja väsitav, sest reisida sinna on keeruline ning kiireim tee meie jaoks oli 12-tunnine reis Riiast Viini ja edasi Skopjesse. Kui aga kohale jõudsime peale oma 12-tunnist reisi, olime väga hämmingus, sest Makedoonia on väga segadust tekitav. Nende keel sarnaneb väga vene keelele, ent ei ole päris sama, selles on ka veidi Kreeka mõjutust nagu ka nende looduses.

Tegemist on riigiga, mis on justkui Euroopas, aga tegelikult on Euroopast väga kaugel.

Selle aasta Academy teemaks oli vürtsid ja kuidas neid parimal viisil sobitada ehk koolitustel keskenduti inimeste mitmekesisusele ning sellele, kuidas parimal viisil see organisatsiooni kasuks tööle panna.

Koolituste hulgast oli meil võimalus valida järgnevaid teemasid: ,,strateegiad homseks’’, ,,kuidas muuta juhiks olemine kõigile kättesaadavaks’’, ,,juhatuse roll organisatsioonis’’ ja palju muid arendavaid ning silmaringi avardavaid töötubasid.

Päevad olid väga pikad - algasid enamasti 8.00 ja lõppesid keskööl. Päeva sisse mahtus ära kaks pikemat ja üks lühem koolitus.

Lisaks olid õhtuti koolitajate poolt jagatud gruppides töö. Iga grupp oli nimetatud erineva vürtsi nimega, eesmärgiks oli saada kõik sarnase positsiooni ja vanusegrupi inimesed ühte gruppi. Selle poole tunni jooksul arutati oma kaaslastega, mis on läinud hästi, mis halvasti ja kuidas kõik ennast tunnevad. Kui päevased tegevused olid tehtud, emotsioonid jagatud ja õhtusöök söödud, oli aeg õhtuseks tegevuseks, mis oli igal õhtul erinev. Esimesel Academy päeval oli selleks avatseremoo-

24 VÄLISMAA Üheks oluliseks sündmuseks nii gaidide kui skautide välissekretäridele Euroopas on IC Forum - kogunemiskoht samal positsioonil olevatele liikmetele.

Enamasti korraldatakse see vahetult enne Euroopa konverentsi, et arutada olulisi küsimusi enne kui otsustamiseks läheb. uigi olen oma ametipostil olnud juba mitmeid aastaid siis sellel üritusel pole veel saanud osaleda ja see oli minu jaoks kindlasti mõttemaailma muutev kogemus. Üritus leidis aset veebruaris Serbias, kahjuks just samal ajal Eesti Vabariigi aastapäeva ja ka Heade Mõtete Päevaga, kuid sain ka seal rahvusvahelisel õhtul koos skaut Sandriga ikka lippu lehvitada.

Programm oli päris intensiivne, alates neljapäeval ja lõppedes pühapäeval, seega Serbia pealinna Belgradiga väga palju aega ei olnud tutvuda. Õnneks korraldati meile ühel õhtul vahva linnamäng, mille kaudu sai ikkagi mõned kohad ära vaadata. Lõpuks viidi meid vahvasse kohta sööma, kus toidu kõrvale mängisid elavad muusikud balkani-päraseid lugusid ning räägiti Boheemia tänava loometegelastest, kes sinna tihti ära eksisid.

Samuti nägime ka poliitilise olukorra külge ja saime osa rahumeelsest meele-

Välissekretär Ragne gaide ja Eestit tutvustamas.

Linnamäng ‒ leidsime härra Tesla.

Fotod: Ragne Kangro, erakogu

K

IC FORUM ehk suur avaldusest, mille raames tuhanded ning tuhanded inimesed marssisid tänaval, et oma seisukohti valitsusele näidata.

Vaatamisväärsuste kohapealt mind tõesti üllatas, kui palju eri ajastutest uhkeid hooneid Belgradi linnast võib leida ja see oli positiivne kogemus, kuna eelnevad teadmised mul sellest kultuurist puudusid.

Samuti seiklesime juba eelnevatel üritustel sõbrunenud Slovakkia gaidiga kohalikus postkontoris ja kogesime seda vanakooli nõukaaja sabas seismist ja teenindust. Õnneks said ikka kirjad teele ja olime jälle targemad.

Terve üritus ise oli tegelikult väga täis pakitud erinevaid kokkusaamisi, koosolekuid, esitlusi ja töötubasid. Esimene päev oli mõeldud siis gaididele ehk WAGGGS-i liikmetele ja selle juhatus jagas oma murekohti ning edasisi plaane. Saime tegelikult kõik jällegi kinnitust sellele, et praegu on

veidi keerulised ajad terves WAGGGS-is tänu muutustele ja katsetustele ‒ juba ainuüksi aasta jooksul on juhatusest lahkunud kuus liiget ja allesjäänutel on väga raske seda koormat kanda. Siin oli aga jälle meie kui selle suure organisatsiooni liikmete koht kinnitada, et oleme neile toeks ja mõistame, kui mõni raport hilinemisega jõuab. Lõpunootideks jäi siiski kõlama väga toetav atmosfäär ja ühtehoidev kogukond.

Põhiliseks uueks infoks said kõik liikmed kaasa võtta WAGGGS-i uue struktuurilise ja strateegilise muutuse, mis loob 12 aastat etteulatuva eesmärgilise plaani. See omakorda aitab juhatusel ja tervel organisatsioonil sihti silme ees hoida ja järjepidevust säilitada.

Terve see koosviibimine oli mitte ainult gaidide ehk WAGGGS-i liikmetega, vaid ka skautidega ehk WOSM-i välissek-

VÄLISMAA 25

Millised oleksid Sinu kolm väärtust?

Sööki ei tohtinud laual olla.

Töötuba välissekretäri töö teemal.

Natuke sai kohalikku arhitektuuri ka näha.

välissekretäride kogunemine retäridega. See oli imeline võimalus võtta osa ka nende läbiviidavatest töötubadest ja kuulata ning suhelda nende liikmetega.

Euroopa gaidid-skaudid on tegelikult nii mitmekülgsed, seda on ka nendest koosnevad organisatsioonid. Kas te teadsite, et on olemas SAGNO-s organisatsioonid, mille liikmeteks on nii gaidid kui skaudid?

Või üldse seda, et meie EGL-ina oleme ühtedeks ainulaadseteks liikmeteks WAGGGS-i all, sest võtame vastu ka meessoost noori? Lisaks meile on veel sellised organisatsioonie ainult kuus tükki.

Alati on huvitav kuulata ka neid gaideskaute, kelle organisatsioon koosneb 10 000 liikmest ja moodustab föderatsiooni ‒ tekib küll kääbuse tunne, kuid samas on ju meil kõik lihtne ja tuttavlik.

Ka seekord sai seda multikultuursust, erinevaid ideid ja lähenemisi tajuda ning see on nii põnev ja rikastav kogemus. Sa-

muti on südantsoojendav näha, kui palju ja reeglitega.

Kokkuvõttes oli see sündmus väga kaliikmesorganisatsioonid tegelikult hoolivad nii oma katuseorganisatsioonist kui ka sulik minu kui välissekretäri jaoks, et saaoma naabritest, võttes ette kohapeal alga- da infot välismaailmas toimuvast ja kuulda tatud debatte ja koostöögrupi miitinguid. teiste gaidide vaatekohti. Samuti oli see Üks olulistest foorumi funktsioonidest tore võimalus näha taas vanu tuttavaid ja võtta osa põnevatest ongi anda nii kogenud vestlustest uutega. Õppikui alles alustavatele väTerve üritus ise sin ja sain kõige rohkem lissekretäridele infot ja infot just WAGGGS-i seda eriti Euroopa konoli tegelikult praeguse seisu kohta ja verentsi eel, mis toimub väga täis ka WOSM-i erinevatest ka sel suvel Horvaatias. projektidest ning toimiKonverentsil hääletatakpakitud misest. Endale isiklikult se Euroopa regiooni straerinevaid andis see ka väikese moteegiaid, juhatuse liikkokkusaamisi, tivatsioonilaengu, et ikka meid ja võetakse vastu oma asja edasi teha ja otsuseid, mis määravad koosolekuid, uusi arendavaid võimaluarengusuunad kõikide esitlusi ja si leida, mis meie väikest liikmete jaoks - seega on EGL-i edasi viiksid. oluline olla kursis juba töötubasid. ngdr Ragne Kangro eelnevalt protseduuride

26 INIMESED

Gaidluses on meid palju-palju, mistõttu ei pruugigi kõiki nägusid nimedega kokku viia või teada, kes on kelle juht, sõber või vend. Rubriigis “Kes on?” avaneb Sul iga uue Ristikheinalehe numbriga võimalus tutvuda ühe gaidipere liikmega. Varasemalt oled teada saanud, millega tegeleb meie armas liikmeskonna koordinaator Kirke, kui ta parasjagu ei kohenda tabeleid või utsita Sind laagris osalema, millega teenib elatist kunstniku hingega Estookin, kuidas algas PSGM-i kuuluva Maarja gaiditeekond ning palju muud.

Kes ? o g r on E

Sel korral saad sõbraks Grislide salka kuuluva Ergoga, keda oled kindlasti juba erinevatel üritustel näinud, kuid ei tea ehk, millega ta igapäevaselt tegeleb või mis tema südame veidi kiiremini põksuma paneb. Loe edasi ja saa teada, kes on Ergo!

Gaidluses õpitut saan kasutada alati ka eraelus. Kuidas olla parem inimene looduse jaoks, teha üks heategu päevas jne. Ma ei tea, ma arvan, et teadmine, et olen gaid ja jään alati gaidiks, annab hommikuti kerge tõuke ja naeratuse näole.

Mida igapäevaselt teed?

Milline on sinu päevais ajendas sind gaiditõo- kava? tust andma?

Töötan Pirita päästekoTundus lahe, et gaidid käivad mandos päästjana. Olen koguaeg matkamas, laagrites lõpetanud Väike-Maarja õpivad alati uusi asju. ja päästekooli ja päästja olnud pea 3 aastat. HoKirjelda enda tõotuse andmise bideks on fotograafia, kogemust? kunst, joonistamine ja Südamematka ühel õhtul oli koos väike muusika. Tahan kunagi seltskond gaide, kellega juba matkatud oli. saada parimaks graafiliIstusime lõkke ääres ja rääkisime gaid- seks disaineriks. lusest. Olin varem juba mõelnud tõotuse Kui tööl olen, algab päev komandos päästandmisest, kuid sel hetkel jana valmisoleteadsin, et just nüüd on õige Tihti kut tagades. Päeva hetk. Olime Grislide ja Nõo jooksul treenime gaididega just saunast ning küsitakse, ujumast tulnud ja seisime ise meekonnaga erineet kas sa siis veest tilkudes lõkke ümber, vaid harjutusi soorikogu see aeg tades ja õppides erinemina Eesti lipu ees ja andsin oma elu parima tõotuse. vate sündmuste kohta. oled valmis Õhtul on vaba aeg, teen ja öösel ei Mida annab gaidlus trenni, joonistan või loen sinu igapäevaelule raamatut. Tihti küsitakse, maga. juurde? et kas sa siis kogu see

M

aeg oled valmis ja öösel ei maga. Magan küll, aga olen alati valmis nagu õige gaid!

Vabadel päevadel käin kodukohas Tallinnas ringi, pildistan ja joonistan. Teen koostööd oma komando ja tuttavate artistidega, pakkudes neile abi oma disaini ja fotograafia ideedega. Raha ei taha. Aa, käin ronimas ka, ronimist ma armastan. Parim koht selleks on kindlasti Ronimisministeeriumis.

Mäesuuskadel mägedevallutaja.

Fotod: erakogu

Päästja iga ilmaga.

INIMESED 27

ohtlikku, Grammike prat. a grammike v

Veskilt Nimi: Ergo lid Üksus: Gris Vanus: 23 k: Lemmiksöö id pannkoog oosiga maasikam

Autoportree Milline on sinu kõige põnevam juhtum päästes töötades?

Kui minult oleks seda küsimust aasta või kaks tagasi küsitud siis oleksin kindlalt vastanud mingi põnevaima. Nüüd on juba põnevaid sündmuseid kogunenud kuhjaga, üks on ikka veel lemmik. Kaks aastat tagasi kutsuti meid Piritale, sest üks taksikoer oli kadunud: üsna imelik olukord, kuhu kutsuda võib. Koer oli juba nädal aega kadunud ja perenaine, kes meid kutsus, oli kuulnud oma koera jõe ääres haukumas, kuid koera ennast polnud näha. Läksime jõe kaldale uurima, kuid looma ega haukumist ei olnud kusagil. Seisime siis seal meeskonna ja pererahvaga ja kuulasime, et ehk kuuleme meie ka haukumist. Ühel hetkel kuulsimegi maa seest hääli. Avastasime, et veidi eemal jõe ääres on pisikesed urud või koopad, kust arvasime haukumist tulevat. Hakkasime kohe urgu lahti kaevama.

See oli tol hetkel üsna raske, sest oli varakevad ning maa oli veel külmunud

Tõmba-tõmba, gaid. ja kõva. Kaevasime kõik suudmed lahti ja üritasime kuidagi jõuda koerani, kes oli veel vaikseks jäänud. Peale paaritunnist kaevamist, kui keegi enam ei jõudnud jäime puhkama ja kuulama. Ja siis ühel hetkel kuulsime vaikset niuksumist ühe uru suudmest ja hakkasime kohe täie poweriga seda lahti kaevama ja Sofit ehk kadunud koerakest kutsuma. Lõpuks tuligi koer ise välja. Meie üllatuseks oli urus kinni olnud ka naabri taks, kes samuti olevat kadunud.

Niiet saime kaks kärbest ühe hoobiga ja kõik olid ka topelt õnnelikud.

Milliseid oskusi oled tööjuurest saanud, mida saad ka gaidluses rakendada ja teistele õpetada?

Kuidas käituda erinevates olukordades.

Mõtlen selle all ükskõik millist õnnetust või kriisiolukorda, mis juhtuda võib. Oskusi on kindlasti palju, mida edasi anda. Kõige rohkem arvan, et gaididele saaksin õpetada elupäästet metsas ehk mida teha, kui õnnetus on juhtunud sõiduteedest ja elamutest kaugel.

Mis on olnud kõige ägedam gaidiüritus, kuhu läinud oled? Mis sulle seal meeldis?

Südamematk ‒ üks esimesi ning parimaid üritusi. Mulle meeldis, et sain toredate gaidisõpradega päeval mööda oma kaunist kodumaad matkata. Igal õhtul jõudsime uude kohta ja panime oma pisikese laagriplatsi püsti, tegime süüa ja puhkasime. Õhtul sai värskes õhus pikutada ja tähti vaadata või juttu puhuda. Meeldis ka see, et vahepeal sai teha planeerimata ujumispause, sest ujumine on peaaegu mu lemmikasi üldse.

Mis on sinu elu moto ja miks?

Teha halbadest olukordadest hea, mitte seisma jääda ning kindlasti nautida pisikesi asju.

Kui satuksid üksikule saarele, mis on 5 asja, mida vajaksid?

Esimene asi, mida ma vajaksin, oleksid mu gaidisõbrad, õed ja vennad. Aga see teeks üksikust saarest Gaidisaare. Kindlasti võrkkiik, üks normaalne tööriistakohver peab ikka käepärast olema, miski, millega tuld teha (sauna jaoks) ja mu kitarr. gdj Kaire Jürgenson

28 INIMESED

Vanad ja uued juhatuse liikmed Pärast pikki juhatuses veedetud aastaid on meie endine majandusjuht Elo ja programmijuht Miia valmis oma teatepulga üle andma. Mida on neil oldud aja kohta öelda ja kuidas suhtuvad asjasse uued tegijad?

MIIA KRAUN

MARK BULAK

Kas mäletad, kuidas ja mis tundega juhatuses alustasid?

Miks soovisid proovida kätt juhatuses?

Ei mäleta. Mul on lühimälu ja 4 aastat on pikk aeg. Kindlasti oli põnevus, ärevus ning mõte, kas ja kuidas ma hakkama saan, aga ma ei kartnud. Seda ma mäletan.

Mida õppisid oma juhatuse ametiajal?

mijuht

m uus progra

Mina soovisin proovida kätt juhatuses, kuna nägin seda järgmise katsumusena. Olen gaidluses juba väga palju asju teinud ja nendega olen enda arvates hästi hakkama saanud.

Seadsin endale järgmiseks väljakutseks EGL-i juhatuse ja sõbrad soovitasid mul seda proovida.

Õppisin olema kannatlik ja mitte rapsima. Omandasin oskuse ennast erinevatesse kingadesse paigutada ja vajadusel nendes kingades matkata. Õppisin ennast säästma, aga ka seda, kuidas on võimalik kahe unetunniga funktsioneerida ja sain palju muid eluks vajalikke tarkusi.

Mida soovid gaidluses korda viia?

Soovitused uuele programmijuhile?

Osalesin Roverway välislaagris Prantsusmaal. Eestist läks kaks tiimi, üks oli Grislide oma ja teine Tiim Tallinn. Roverwayl on nö rajad, kuhu kuuluvad kokku mitmest erinevast riigist tiimid, kokku umbes 50 inimese kaupa. Prantsusmaal saime me metsa jälgimise raja ehk saime aidata kohalikke päästjaid metsatulekahjude ära hoidmisega. Ühel päeval oli meie päevane tegevus linna vaatamisväärsustega tutvumine, kuid oli tõsiselt palav. Õnneks oli linn mere ääres ja minu tiim mõtles, et võiks sinna minna, kuna me ei suutnud enam kuuma päikese käes jalutada. Randa jõudes avastasime, et peaaegu tervel meie rajal oli sama mõte ja siis chillisime hoopis kõik koos rannas. Õhtul tagasi laagripaika jõudes saime õhtustada kohalike metssigadega.

Number 1 soovitus igale alustavale juhatuse liikmele on: “Võta rahulikult!” Alguses tahaks suure õhinaga ja ruttu-ruttu maailma muutma hakata. Aja möödudes saad aru, et kõik ei lähe nii libedalt, kui tahaks ja suured ideed võtavad aega. Sellest hoolimata teed kindlasti head tööd ja etendad EGLi toimimises olulist rolli, isegi kui endale aeg-ajalt nii ei tundu.

ELO SAGOR Kas mäletad, kuidas ja mis tundega juhatuses alustasid?

Enne majandusjuhiks saamist olin varasemalt hellakeste tööalajuht olnud. Seega polnud juhatusetöö mulle võõras, kuid valdkond küll. Hetkel ma ei mäletagi, kes mulle tegi ettepaneku kandideerimaks majandusjuhi kohale, kuid mäletan väga selgelt emotsiooni, kui juba aastaid varem võttis Lea Koronen Tagametsa jahilossi ees jutuks, et ehk võiksin majandusjuhiks kandideerida. Sel hetkel olin küll jahmunud, et sellise pakkumise sain ja väljakutset vastu ei võtnud.

Minu jaoks tundus see valdkond nii keeruline ja minu poolt teostamatu. Kuid ju see jutuajamine mingi mõtte liikuma pani, et aastaid hiljem otsustasin kandideerida. Valdkonda sisseelamisel olid mulle suureks abiks Lianne Teder ja Raine Lahtvee.

Aitäh teile!

Mida õppisid oma juhatuse ametiajal?

Majanduse valdkonnas õppisin projektipõhist raamatupidamist, millega olen kõige rohkem rahul, kuid kõige olulisemaks pean tekkinud sõprussuhteid erinevate juhatuse liikmete vahel erinevatel aegadel. Tolerantsus ja koostöö on edasiviiv jõud, kuid ei saa unustada ka endale võetud kohustuste täitmist. Me kõik oleme erinevad ja satume vabatahtlikeks erinevatel isikliku elu etappidel. Kõige olulisem on hoolida teisest inimesest.

Soovitused uuele majandusjuhile?

Tiinal on kogemusi projektide kirjutamisel ja nende täitmisel.

Võõras pole ka majandusvaldkond. Tiina on sihikindel, aktiivne, ettevõtlik ja kahe jalaga maa peal olev inimene ning tema silmad alati säravad. Soovin talle julget pealehakkamist ja tean, et teda ootavad ees mõned väga ägedad aastad täis suuri emotsioone. Olen tema jaoks alati olemas.

Gaidluses soovin tuua kasutusse vanemgaidide järgusüsteemi.

Samuti soovin, et programm oleks ikka jätkuvalt sama lahe ja vanemgaididel oleks rohkem tegevusi.

Üks hea gaidilugu, mida rääkida?

TIINA LIIV

usjuht

uus majand

Miks soovisid proovida kätt juhatuses?

Juhatuses tahan olla kasulik tervele organisatsioonile. Olen valmis kulutama oma aega, energiat ja muidugi ka mõtteid sellel eesmärgil, et me liiguks edasi. Eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et Eesti Gaidide Liit saaks Eesti populaarseimaks organisatsiooniks noorte seas. Usun siiralt, et see on võimalik. Meist endist sõltub see, millise pildi me endast maalime. Jah, muidugi olen ma ka kriitiline ja norin vahel ehk palju, aga kõik ikka sellepärast, et asi liiguks paremuse suunas.

Kui mulle tehti ettepanek kandideerida juhatusse siis ainus mure oli AEG! Aga ma usun sellesse, et me oleme üks pere ja koos teineteist toetades saame hakkama.

Mida soovid gaidluses korda viia?

Minu esimene eesmärk oli saada Torisse tugev gaidirühm.

Teine ‒ mu noortest võiks välja kasvada uued juhid. Nende eesmärkide täitmisega olen rahul... edasi tuleb jätkata sama hooga, mis muud.

Üks hea gaidilugu, mida rääkida?

Gaidilugu... mhmm... Minu parim tunne oli, kui mu enda 7-aastane lapselaps küsis peale esimest laagripäeva, et millal ta gaidiks saab!

See oli nii soojendav, sest alles hommikul arvas ta, et vanaema vägisi nõuab temalt mingisse laagrisse minekut. Tänasel päeval on ta käinud kahes laagris - teises juba koos klassijuhatajaga ja klassikaaslastega. Ehk... oh, ehk ikka saame ka Vändrasse omale uue rühma. Jälle üks uus unistus!

3

Fotod: Kirke Kaalamats

ESINDUS 29

lipuvalvet

Kaitseväekalmistu 2018.

aasta 28. novembril möödus Vabadussõja algusest 100 aastat. Sellel puhul toimus Kaitseväekalmistul Vabadussõja mälestisehitise juures Vabadussõjas hukkunud koolinoortele austuse avaldamine.

Ilm oli novembri lõpu kohta üheaegselt krõbe, kuid harukordselt päikseline.

Pandad olid keskpäeval kogunenud lipuvalveks. Puude vahelt heitis päike pikki varje, hingeõhk auras, ninad olid punased. Asetati pärgasid, lausuti meenutavaid sõnu, loeti luuletusi.

Kaitseväekalmistul

Tondipoiste Kuberneri mälestusaed märk 12.

1.

detsembril koguneti Tondipoiste mälestusmärgi juures. Monument on püstitatud neljale sõjakooli kadetile, kes hukkusid 1924. aasta riigipöördekatse käigus.

Pandad olid kogunenud mälestusmärgi ümber koos teiste noorteorganisatsioonidega. Päike küll paistis, kuid suur endine sõjakooli hoone varjas silmi ereda valguse eest. Tehti mitmeid sõnavõtte, mis selgitasid aastatetaguseid sündmuseid. Asetati pärgasid ning kuulati ajast, mis noortele endile kauge.

Tondipoiste mälestusmärgi juures

detsembril kell 9.00 toimus lipuvalve Kuberneri aias tähistamas 100 aasta möödumist esimesest korrast, mil Eesti lipp Pika Hermanni tornis heisati.

Kirke ja Kuristiku gaidid olid kogunenud veel hämaruses Riigikogu hoone juurde. Ümber muruplatsi oli vaikus, kui kõik noorteorganisatsioonid endale juba tuttava koha leidsid ning selja lippudega sirgeks lõid. Roosaka Riigikoguhoone tagant paistis hele uue päeva kuma, kui kostusid taas Eesti Lipu esimesed noodid. ngdr Kirke Kalamats

Kuberneri aias

30 ESINDUS

Kuidas sündis OSKO mäng Eelmisel aastal tähistas Eesti Vabariik suursuguselt oma sünnipäeva. Aasta varem toimus suur üleskutse Eesti Vabariigile kingituste tegemiseks. Eesti Gaidide Liit tegi Eestile lausa kaks kingitust: EV100 sündmusena toimus Südamematk ja KÜSKi poolt korraldatud sünnipäevakingituste taotlusvooru raames valmis teine kingitus - OSKO mäng. lime pikalt mõtisklenud, mis “Olen see, kes olen” programmiga edasi teha. Koolitusprogrammina oli OSKOl tohutult positiivne mõju kogu organisatsioonile ja tegelikult Free Being Me programm üle maailma on toonud palju positiivset tagasisidet.

Kui avaldati sünnipäevakingituste projekti tingimused, hakkas kogu idee paika loksuma. Ettevõtmised ja sündmused, mis teevad Eesti elu paremaks ja rõõmsamaks ning loovad kindlama tuleviku lastele.

Lisaks kingituse kestev m õ j u ja piirkondade koostöö.

N e n d e tingimuste toel sündis idee OSKO lauamängust, mis oleks valmis mänguna leitav üle Eesti erinevatest noorteasutustest ja muudaks nii mõnegi noore mõttemaailma.

Suure lauamängude fännina olen ma terve elu soovinud teha ühte päris lauamängu. Nüüd on see valmis! Mängusüsteemi idee sai paika suhteliselt kiiresti, abiks olid professionaalne lauamängude looja Meelis Looveer, testmängu katsetajad laagrites läbiviidud töötubades ja gaidid erinevate koosolekulaudade taga. Mängu sai sisse

O

õnnefaktor, tiba strateegiat, veidi teadmisi ja palju mängulusti. Ka protsess oli lustakas, näiteks oli mängus alguses kaks täringut, siis üks ning vei-

di aja pärast saime aru, et tegelikult pole ühtegi vaja.

Samuti

oli tore mängu mitmeid kordi läbi mängides mõista, et kuskil kaartide sisupooles oled teinud mõne totralt naljaka vea või mõni tegevuskaart ei tööta üldse eesmärgipäraselt. Jooksmisest sai kõndimine, seejärel pakkide vahetamine jne. Lauamängu tegemine ei ole kerge protsess, kuid väga elav ja pidevalt arenev. Ma usun, et siiani tuleb uusi mõtteid, kuidas oleks võinud teha, kui sina või mina või keegi kolmas mängu mängib.

Teine suur osa mängu juures on see, mida sa kohe näed. Mängu kujundus, mille on loonud noor ja andekas kunstnik Estookin. Kujundajale sai antud täiesti vabad käed, ei mingit Free Being Me formaadist kinni hoidmist ja tulemus sai võimas! Iga kaart jutustab oma loo, on seoses kaardil oleva küsimuse või tegevusega, detailideni läbimõeldud karakterid kaartidel ja üldpildina võimas kuvand kogu mängul.

Ma loodan, et mäng jõuab

iga Eesti nooreni ja kui see on liiga ambitsioonikas plaan, siis vähemalt iga gaidini. Selleks, et Eestis kasvaksid enesekindlad, edasipürgivad ja vaimselt terved noored. Noored, kes mõistavad selliseid olulisi teemasid nagu ühiskonna poolt kujundatud iluideaal ning noorte kehaline enesekindlus.

Noored, kes suudavad ja oskavad iseennast tundma õppida ning väärtustada. See on kogu mängu eesmärk, mis loodetavasti tõstab kogu ühiskonnas teadlikkust ning lükkab ümber eelarvamusi.

Pikk valmimise protsess on selja taga ning nüüd on aeg asuda mängima! Meie soov on, et noored viibiks mängides toetavas keskkonnas, kus arutletakse ja vajadusel selgitatakse iluideaali ja enesehinnangut puudutavate teemade tagamaid. Kui tunnete, et oleks tore mängida koos “Olen see, kes olen” programmi läbinud noore või täiskasvanu või mõne mängu loojaga, kutsuge meid mängima! Kirjuta meile julgesti info@gaidid.ee!

Miia Kraun

ESINDUS 31

ENL Teenusdisaini kiirendi Sügisel toimus Tallinnas ENL-i korraldatud teenusdisaini koolitus/võistlus, kus õpetati erinevatele noorte organisatsioonidele, kuidas oma organisatsioonidele tulu teenida. esmärgiks oli sea- me oma teenust pakume ja palju tud, et iga organi- muud. Kuna gaidid on 24h matsatsioon mõtleb kasid korraldanud juba aastaid, välja mingisuguse siis meil sellega suurt probleemi teenuse, mida pakkuda, ja seal- ei olnud, et mida meil vaja läheb sete koolitajate abiga teevad või kus me oma teenust pakkusellest ideest reaalse plaani. Lõ- da saame, kuid mõtlema pidi puks võidab parima ideega or- sellele, et kui palju me millegi ganisatsioon endale algkapitali eest maksame – kanuude rent, selle idee algatamiseks kinke- toit, kohale saamine jne. Selleks Elamuslabori vinge avaslaid. kaartide näol. vaatasime internetist hinnapakKoolitus algas sellega, et kumisi ja lõpuks kui olime välja Ivo ja ENL-i esindajad puldis. meile räägiti, milline peaks üks mõelnud, palju oleks meiepoolõige teenus olema, mida ini- sed kulutused, tegime küsitluse mestele pakkuda, ja kuidas selle selle kohta, kui palju meie matülesehitus peaks välja nägema. kad reaalsuses maksma peaks.

Peale seda oli aeg hakata oma Küsimustiku vastused olid koorganisatsiooni teenust mõtle- hati üllatavad, kuna meie pakuma. Meil ei olnud sellega suurt tud hindadest arvati nii mõnelgi probleemi, kuna meil korral, et need on liiga odavad. oli juba varaseLõpuks pidid kõik oma malt olnud ideid esitlema ja esitluste põhvälja mõel- jal otsustas kokku kutsutud dud, mis žürii, milline idee on kõige t e e n u s t reaalsem ja kõige tõenäolisem m e i e teoks saama. Meie idee elapakkuda musmatkadest võitis peaauLäksime! t a h a k s hinna! Lisaks anti välja paar Tegime!

– sünni- eriauhinda kõige suurema mõtVõitsime! päeva ela- te eest, mille said noored, kes Oh, kui hea musmatkad tahtsid oma noortekeskust raja24h matka da ja kõige heatahtlikum idee, vormis. Teistel mille said noored, kes tahtsid organisatsioonidel oli hakata tegema koolitusi noorte see aga vähe raskem. Enamik depressiooni alal. Ka teised ororganisatsioone läksid seda ganisatsioonid olid väga tublid teed, et hakkavad pakkuma ja kõigil oli peale seda koolitust erinevaid huvitavaid koolitusi. mingisugune siht, mida tegema Aga mõeldi ka hakata, olemas. väga suurelt ja S ü g a v sooviti ehitada kummardus ja Meie idee peaaegu nullist kaunis kniks elamuspäris oma noorkorraldajatele tekeskus.

ENL-ist, kaasmatkadest Kui ideed võistlejatele võitis olid valmis üle-eestilistest mõeldud, jõudis noorteorganipeaauhinna! kätte aeg neid satsioonidest, üles ehitama koolitajatele hakata. Tuli mõelda täpne äri- DD-stratlab-ist ja elamuslaboplaan, mida meil alustamiseks rist ning ausale žüriile. vaja läheb, kui palju meie teenus Hoidke aga silmad-kõrvad maksab meile ja kui palju mak- lahti ja tulge meiega matkama! sab see teenuse tarbijale, kus Mark Bulak

E

32 ESINDUS

EV101 lipuvalve

Fotod: Elo Sagor

Sinine - lootuse ja ustavuse sümbol.

Täpselt nagu igal aastal on kombeks, tähistasime ka see aasta gaidluse ja skautluse loojate sünnipäeva Heade Mõtete Päeva kujul. uhuslikult oli ka meie riigil sel samal nädalavahetusel 101. sünnipäev, mille raames oli korraldatud Tallinnas Kaarli kirikus oikumeeniline jumalateenistus. Peale jumalateenistust leidis aset ka kaitseväe paraad.

Ka meil oli au osaleda neil patriootlikel üritustel ning saada elamusi sellelt uhkelt päevalt.

Nimelt olime me kutsutud jumalateenistusele lipuvalvesse ja hiljem ka osa võtma paraadist.

Päev enne jumalateenistust, 23. veebruaril, kutsuti meid Kaarli kirikusse proovi tegema, et panna paika lippude sisenemise kord ja lippurite vahetused.

Proovis käisime kolmekesi, koos Keitlini ja Markiga (Mark asendas Mirellet). Kuna me Markiga polnud selle linnaosaga tuttavad siis ei osanud me arvata, et selles piirkonnas on võimalik olla vale kiriku juures. Nii siiski oli, olime jõudnud vale kiriku ukse ette, tegemist oli hoopis Jaani kirikuga. Üsna pea saime aru, et midagi on valesti ja uurisime asja - meie õnneks

J

Leia pildilt sinised patrioodid.

Rõõmsalt ühelt lipuvalvelt teisele. oli õige kirik kohe nurga taga ja jõudsime siiski õigeaegselt kohale. Väike error seljataha jäetud, alustasime me lipuvalve prooviga. Proov läks hästi,

ühtegi probleemi ei tekkinud ja saime minna tagasi laagrisse.

Järgmisel päeval, 24. veebruaril, ärkasime teistest varem, et valmistuda ja minna juba

varakult Toompeale kohale, kus toimus Pika Hermanni torni Eesti lipu heiskamine.

Teel hommikusele lipuheiskamisele võtsime hommikul McDonald’sist hommikusöögi, et ikka jõuaks seal paar tundi seista ja isamaale kaasa elada. Tervislik eine sees, Eesti hümn ja lipulaul lauldud, liikusime edasi Kaarli kiriku poole. Kirikusse jõudes ootas visa lipp meid juba seal ees ja jäime ootama jumalateenistuse algust. Pidulik avamine ja lippude sissetoomine möödas, olime me kiriku eesotsas nagu tinasõdurid. Paar tundi hiljem ja mõned vahetused möödas, jõudis kätte aeg lipud välja viia ja jumalateenistus lõpetada. Peale inimeste lahkumist kirikust pakkisime asjad kokku ning liikusime Vabaduse väljakule, kus toimus kaitseväe paraad.

Kolmekesi kohale jõudes ootasid meid ees juba tuttavad gaidinäod. Meile hakati jagama lippe ning saadeti paraadi külgedele valvesse. Erinevalt enam-vähem soojast kirikust pidime me nüüd seisma väljas krõbeda külma käes mitu tundi.

Paraadi vaadata lippuri pilgu alt oli natuke teine asi, kuna kõik sõidukid ja sündmused toimusid lähemal. Paraadil oli näha sõjatehnikat ja väeosasid, kes meie riigi eest seisavad. Kõik need sõidukid sõitsid nina alt läbi ja oli hea ülevaade kõikidest väeosadest Üldiselt oli uhke tunne olla seotud sellise tähtsa üritusega. Kui paraad läbi sai ja me valvepostilt lahkuda võisime, ei tundnud enda jalgu kohe äragi.

Mulle isiklikult meeldis olla seotud sellise suursuguse ning tähtsa üritusega, näidata oma patriootlikust ja nautida korraldatud paraadi. Võin kindel olla, et ka teisi paraadil osalenud gaide ei jätnud see üritus külmaks ja kõik seisid uhkusega kodumaa eest, hoolimata külmast ilmast. Kui kellelgi tekib selline võimalus ja on tahtmist osaleda järgmistel üritusel, siis isiklikult soovitan sellest kinni haarata ning saada uhke kogemus ja mälestus kogu eluks. vgd Raul Pastak

UUED TUULED 33 Anna (8a): Mulle meeldib olla gaid, sest saame suvel laagris telgis magada ja sõbrad tulevad koos minuga! Veel meeldib mulle, et laagreid on nii palju ja koondusel tegime torti.

Stella (9a): Oleme õega mõlemad gaidiringis ja käime koondustel, kus õpime uusi asju juurde.

Oleme õppinud sõlmi ja lubadust ja seadusi. Vahel mängime lauamänge, alati teeme alustusringi ja sõprusringi ka. Lõpus kallab Kaire laua peale hästi palju komme ja siis mängime kommimängu, see on mu lemmik.

Kirke (10a): Mulle meeldib gaidluses matkamine.

Mulle meeldis esimene laager, sest matkamine oli väga lahe ja olime kõik koos oma rühmaga.

Mulle meeldis ka ristikheina kohta õppida, disko, erinevad märgid, hellakeste lubadust pähe õppida, sõbrad, auhinna saamine, vorm, uued kohad, kaelarätt ja kõikide teiste gaididega koos olla, kogu laager.

Kätlin (9a): Disko, matkamine ja matk on ägedad!

Anneli (9a): Mulle meeldivad väga disko, ööhäire, matkamine, koondused ja suvi.

Uued näod gaidiperes!

Eelmisest Ristikheinalehest saati on gaidlusega liitunud palju noori ja veel nooremaid gaide, kellel värskelt lubadus või tõotus antud. Loe, miks on nende arvates gaidlus parim asi maailmas!

Kairiin (13a): Ma liitusin gaidlusega, kuna olin kuulnud, et gaidid on toredad ja lahked. Nende laagrid olevat lahedad ja gaidide matkad on ka toredad. Pandadega ma liitusin sellepärast, et siin olid mu klassikaaslased ja sõbrad.

Stenely (7a): Gaidluses on kõige parem kogu aeg laagrites käia. Seal on alati nii lahe ja lõbus. Ja ma olen juba palju uusi asju õppinud. Koondusel istutasime muru ka.

Kerli (10a): Kõik meie salgas on nii sõbralikud ja koos on naljakas. Õppisime, kuidas sõlmesid teha ja muru kasvama panna, ma ei olnud seda varem proovinud.

Kõigil tuli hästi välja. Mina pole veel laagris käinud, aga varsti saan proovida!

Carmen (11a): Tulin gaidiks, sest see oli minu jaoks äge. Kuulsin matkamisest, töötubadest ja magamiskotis magamisest ja tahtsin proovida. Diskod on lahedad ja kaua saab magada. Mulle meeldib märke ka koguda, kuigi mul on neid alles 3.

Katja (9a): Mulle meeldib gaidluses disko, matkamine, ööhäire, sõbrad. Gaidluses on tore ja naljakas, see toimub alati lahedas kohas, lahedad märgid, lahe laagritesse minna, uued kohad, saab kaelaräti. Sain Kairega tuttavaks. Veel mulle meeldivad koondused.

Suvelaagri kutse!

Fotod: Kirke Kalamats

34 SIIT JA SEALT

Kallid gaidid, hellakesed, hundukesed ja muidu huvilised!

O

led sa varem käinud gaidide seas legendaarsetel Saarisoo aladel? Ei? Siis kindlasti märgi ära oma kalendrisse 25.-28. juuli, sest just sel ajal seal toimub gaidide suvelaager, mis seekord kannab nime “Suur Maalritöö”.

Suvelaager on ainukordne võimalus saada osa kunstist pakatavast kogemusest kaunis looduses. Suvelaagris saab omal käel läbi proovida erinevaid kunstistiile ‒ maalimisest grafitini, kus on võimalik näidata kõigile oma tõelisi andeid ning õppida ka juurde midagi uut, näiteks kuidas teha vanast uus. Diskol saame tuttavaks üksteise iidolitega ning lõkkeõhtutel laulda ja mängida.

Tipphetkeks selles loomingulises laagris on vaieldamatult värvisõda!

Mida teha, et saada sinna laagrisse? Registreeri end enne 1. juulit ja tasu kõigest 25 eurot Eesti Gaidide Liidu kontole. gdj Karina Prants

Meie olime siin.

Pandade visiit kiisude ja kutsude juurde ovembri alguses käisime Pandadega Tallinna loomade varjupaigas. Käisime seal seoses kahe vahva neiu, Margiti ja Liisi, noorsootöö praktikaga. Päev enne ostsid paljud tublid gaidid loomadele toitu, mänguasju ja snäkke kaasa. Külastuspäeval saime kõik Magistrali kaubanduskeskuse ees kokku, et sõita koos loomadele külla.

Kohale jõudes läksime panime ennast külastajatena kirja ja andsime ostetud kingid üle. Meile tutvustati varjupaiga reegleid ja räägiti ka, miks need vaesed loomad varjupaigas peavad olema. Järgmisena läksime vaatama varjupaiga kasse, kes olid oma kurva mineviku tõttu küll veidike arglikud, kuid siiski vahvad. Toitsime ja mängisime seal nii täiskasvanud kui ka alles väikeste kassidega.

Peale kassidega mängimist läksime koerte juurde. Meid lasti koerte “mängumaale”, kus jooksime ja mängisime koertega. Seejärel ulatasime varjupaiga töölistele oma lahke abikäe ja aitasime neil koristada koerte puure. Kokku

N

e kaua elab.

Kes pühib, se

Loomade hea energia toob naeru suule.

saime koos koristatud 8 suurt puuri. Päeva lõpetasime ühise pildiga ja muljete jagamisega. gaid Mirjam Maasalu

SIIT JA SEALT 35

Kajakate suurkokkutulek

K

ajakate suurkokkutulek toimub pärast laulupidu, 8. juuli õhtupoolikul Tallinnas.

Kokkutulekul saavad Kajaka salga liikmed muljeid vahetada ning meenutatakse lahkunud salgajuhte.

Antakse välja ka 25 tegutsemisaastat kokkuvõttev raamat. Sellega seoses on kõikidele Kajaka salga liikmetele üleskutse: saatke foto- või kirjameenutu-

si koolitusprogrammist ning ootame ka meenutusi Emust ja Priidust. Kirjatükid võivad olla ka vaid mälestuskatked, mida meenutatakse mitmeid aastaid hiljem.

Fotosid ning lugusid ootab Kadi Sagor (kadisagor@gmail.com).

Kajakatel, kes pole veel infot kokkutulekust oma meilile saanud, palume ühendust võtta samuti Kadiga.

Kust saada päikest, teadmisi ja inspiratsiooni? Sa juba tead, et vastus on

motivatsioonipäevad!

Millal? 24.-26. mail Kus? Matsalus, Salumäe Loovkojas Mida teeme? Juhid saavad jutustada, organisatsioon saab uue missiooni ja visiooni, saunatajad saavad korraliku väljaõppe, matkasaapad saavad tallutud, valged näolapid saavad punaka õhetuse, energiamahutid saavad täis laetud ja muidugi naerulohukesed saavad eriti vingelt kulutatud!

Rohkem infot koolitusjuhilt Eliselt koolitus@gaidid.ee

a k u b r i Gaidik k r u n i d pil

Üks on sokid juba leidnud, teine alles paljajalu.

relt! Heade li taas ja suu tu s a k u b ir k ollektsioon gaidide eeletu riidek m is Ülimenukas ll id ru s ri g laa etada vahva Mõtete Päeva võimalus so li s. o e il d u ig it õ ä k ti ja ult k nnasõbralik end taas lah o k sk e k l ja a samal riideesemeid

gi!

Kõigile mida

Perenaine Kirke hoiab asjad korras.

Kaltsuka parimad palad.

A

B

Ristsõna autor on Annabel Klein

36 MEELELAHUTUS

C

D

E

F

G

H A

I

LE U LU RK NU kallis kaasgaid, kirjutan teile, kuna minuni on jõudnud e-maile kurvemast kurvemaid ja rahulolematuid.

ma mõistan teie muret voodi….

B rün….ved C Ba... ..aam A voodi….

B rün….ved C Ba... ..aam laagrite korralduse juures toidul….d ….likork Marko Ma….e toidul….d ….likork Marko Ma….eja tundes teatud survet aprilli…. muruseemned ….evad P….ot - Buratino kaaslane rakendan mõned muudatused. aprilli…. muruseemned ….evad P….ot - Buratino kaaslane ulmekirj…. ….ukipiloot . . . .olkien (,,Sõrmuste Isanda'' ja ,,Kääbiku'' autor) ….ukipiloot . . . .olkien (,,Sõrmuste Isanda'' ja ,,Kääbiku'' autor) J ulmekirj….

PU U N RK NU

niiet järgmise laagri puhul

sihime millegi enama suunas, D ….arätt E ….akuu C Ba... ..aam A voodi….

B rün….ved CD Ba... ..aam ….arätt E ….akuu kui harilikult looma….k lauamäng - ….s rk Marko Ma….e A toidul….d voodi….

B rün….ved C Ba... ..aam telke pole vaja sel juhul, ….likork Marko Ma….e looma….k lauamäng - ….s kirre, kagu, …., loe Tallinna vana…. seemned ….evad P….ot - Buratino kaaslane kuna igal perel toidul….d ….likork Marko Ma….e aprilli…. muruseemned ….evad P….ot Buratino kaaslane kirre,-kagu, …., loe Tallinna vana…. kollane päeva…. päikeseloo…. piloot . . . .olkien (,,Sõrmuste Isanda'' ja ,,Kääbiku'' autor) on oma hotellituba aprilli…. muruseemned ….evad P….ot - Buratino kaaslane ulmekirj…. ….ukipiloot . kollane . . .olkien (,,Sõrmuste Isanda'' ja ,,Kääbiku'' autor) päeva…. päikeseloo…. (ja mullivann) ulmekirj…. ….ukipiloot . . . .olkien (,,Sõrmuste Isanda'' ja ,,Kääbiku'' autor) F ristikhe….eht G heli….a H ….oogia - uurib planeet Maad u D ….arätt E ….akuu F ristikhe….eht G heli….a H ….oogia - uurib planeet Maad toateenindus on kaasa arvatud ….voodi ….llud ….i Raudmäe mäng - ….s D ….arätt E lauamäng ….akuu - ….s ja võite nautida kõike, looma….k ….voodi ….llud ….i Raudmäe vigade p….dus m….d (sõiduk) Poko p….tt na vana…. mida annab looma….k lauamäng - ….s kirre, kagu, …., loe Tallinna vana…. vigade p….dus m….d (sõiduk) Poko p….tt pea….akook käänuline ….allas hapnikuba….n seloo…. kui vaid aastamaks on tasutud kirre, kagu, …., loe Tallinna vana…. kollane päeva…. päikeseloo…. pea….akook käänuline ….allas hapnikuba….n see võimaldab rohkem, kollane päeva…. päikeseloo…. kui oleme varem arvanud I ro….aam J ….ivaheaeg a H ….oogia - uurib planeet Maad F ristikhe….eht G heli….a H ….oogia - uurib planeet MaadJ I ro….aam ….ivaheaeg ko….sed (kr k empeiria ) Balti jamb…. ….i Raudmäe F ristikhe….eht G heli….a H ….oogia - uurib(kr planeet Maad) veelgi enam rõhutan ko….sed k empeiria ….voodi ….llud ….i Raudmäe Balti jamb…. pi….obune - mära jo.. ...e, söö pärast (sõiduk) Poko p….tt tubade asukoht saab olema ….voodi ….llud ….i Raudmäe vigade p….dus m….d (sõiduk) Poko pi….obune p….tt - mära jo.. ...e, söö pärast kommunikatsiooni…. ….ujaam line ….allas hapnikuba….n troopilisel saarel vigade p….dus m….d (sõiduk) Poko p….tt pea….akook käänuline ….allas hapnikuba….n kommunikatsiooni….

NÄIDIS RUUDUKE ….ujaam las soe tuuleiil pea….akook käänuline ….allas hapnikuba….n NÄIDIS RUUDUKE me vormisärke õhutab ….ivaheaeg I ro….aam J ….ivaheaeg ja kui on aeg laager lõpetada alti jamb….

JALG(PALL) P A L L I ro….aam J ….ivaheaeg peame tseremoonia versaille’s ko….sed (kr k empeiria ) Balti jamb…. o.. ...e, söö pärast JALG(PALL) P A L L ko….sed (kr k empeiria ) Balti jamb….

K(AAME)L A A M E pi….obune - mära jo.. ...e, söö pärast ….ujaam järgmisteks aastatekski K(AAME)L pi….obune mära jo.. ...e, söö pärast A A M E kommunikatsiooni…. ….ujaam

ved

kommunikatsiooni….

….ujaam

Toimetus: Kaire Jürgenson Annabel Klein Kirke Kalamats Kadi Sagor Kujundus Ruth Laasi

Toimetuse aadress: Tööstuse 48a, Tallinn 10416 kommunikatsioon@gaidid.ee www.gaidid.ee Trükikoda Paar

Suur tänu ka kõigile kirjutajatele ja pildistajatele!

L L L L

M M E E

A A P P

P P L L

KO(LMAP)ÄEV KO(LMAP)ÄEV OTT (LEPL)AND OTT (LEPL)AND

Eelmise pildiallkirja konkursi võitis Raul Pastak, 17a: Iti tõstis klaasi Ergo terviseks!

Palju õnne, võitjaga võetakse auhinna osas ühendust.

on juba suured plaanid reisid veel kaugemale, kuule kasvõi, transpordiks saanid, paraplaanid; miks mitte veepark marsil

registreerimiseks pole enam kaua aega juhatus vajab tulijate arvu ja mul oleks üsna ruttu vaja teada kas see kõik saab tõeks või jääb ka seekord asi raha taha kinni.

Külli-Triin Laanet