Eesti Arhitektide Liidu Teataja 2/20

arh. 02/20 Lõppevast aastast tooksin esile ka paar positiivset n-ö esimest pääsukest. Kindlasti oli märgilise tähendusega sündmus kõrgepingeliini nurgamasti Soorebase avamine. Selle arhitektuurse lahenduse autorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Soorebane on esimene taristuobjekt, mille arhitektuurse lahenduse saamiseks korraldati EALi ja Eleringi koostöös avalik arhitektuurivõistlus. Seega on see suurepärane näide sellest, kuidas saab nüüdisarhitektuuri kaudu väärindada ka taristuobjekte ja ühtlasi luua piirkonnale täiesti uus identiteet.

Loodan, et Soorebasest saab järgmistele taristu­ objektidele teedrajav eeskuju.

Teise meeldiva sündmusena tooksin esile Pärnu linnas jõe ääres asuva Seileri kvartali arhitektuurivõistluse. Oluliseks teeb selle asjaolu, et linn survestas arendajat korraldama sealsetele korter­ majadele avaliku arhitektuurivõistluse, sest leidis, et ala on linnaruumiliselt liiga tähtis, et lubada seal korraldada kõigest kolme kutsutud osalejaga võistlus.

Tahaksin loota, et meie linnad hakkavad üha rohkem sekkuma oma territooriumil toimuvasse ning mööda saavad ajad, kus turg reguleerib linnade planeerimist, arengut ja arhitektuurikeelt. Üsna täpselt mahte ettekirjutavast planeeringust

hoolimata esitati Seileri kvartali võistlusele 15 tööd. Loodame, et see julgustab ka teisi arendajaid korraldama linnaruumis olulistesse kohtadesse rajatavatele hoonetele avalikke arhitektuurivõistluseid.

Igas kriisis jaotatakse positsioone ümber. Selleks, et kriis edukalt selja taha jätta, peame tegutsema proaktiivselt, ja selles on suur roll ka igal meie liidu liikmel. Peame tooma esile uue Euroopa Bauhausi ideoloogia ning selle kaudu veel kord rõhutama riigiarhitekti institutsiooni tähtsust, aga ka selle puudumisest tingitud probleeme meie ühiskonnas ja ruumilises keskkonnas.

Me peame julgustama omavalitsusi seisma rohkem avaliku huvi eest ja selgitama neile, et muutuvas maailmas ei saa meie elukeskkonna kujundamisel olla turg enam peamine otsustaja. Kvaliteetne ruum on ruum, mis on läbi mõeldud ja mitmekesine, arvestab kõiki ühiskonna liikmeid ning on kõigile kättesaadav. See on ruum, kus on võrdsel kohal nii noored kui ka vanem põlvkond, nii jõukad kui ka väiksema sissetulekuga inimesed, nii kohalikud kui ka turistid.

Eestseisuse koosolekud 15. JUUNI 2020

Eestseisuse koosolekud

EALi liikmesus

EALi juhatus

Koosoleku sissejuhatus (Andro Mänd) Eestseisuse eelmisel koosolekul andsid eestseisuse liikmed liidu viimaste aastate tegevusele head tagasisidet. Kindlasti võetakse neid ette­ panekuid arvesse. Eestseisust kaasatakse igapäevategevusse rohkem ja juhatus annab oma tegevusest ülevaate eestseisuse iga koosoleku algul.

3

1. EALi juhatuse liikmete valimine ja kinnitamine aastateks 2020–2022 Andro Mänd esitas asepresidentide kandidaatideks eestseisuse liikmed Katrin Koovi, Marika Lõokese ja Peeter Pere.

Otsustati hääletuse tulemusel (11 poolthäält), et kõik nimetatud on valitud EALi juhatusse ja EALi asepresidentideks. EALi juhatusse aastatel 2020–2022 kuuluvad seega Andro Mänd, Katrin Koov, Marika Lõoke ja Peeter Pere.

2. Eestseisuse koosolekute sagedus Arutati, millise intervalliga peaksid eestseisuse koosolekud toimuma: kas jätkata kord kuus või taastada varasem intervall kaks korda kuus.

Otsustati hääletuse tulemusel (14 poolthäält, 1 vastuhääl) korraldada eestseisuse koosolekud edaspidi kaks korda kuus. Kui ei ole piisavalt teemasid, jäetakse koosolek ära.

Järgmine koosolek on 13. augustil ja sinna kutsutakse Veronika Valk-Siska rääkima MARU teemal.

3. Arhitekti kutse ja EALi liikmesus (Mai Shein) EALis on 411 liiget. Volitatud arhitekt, tase 7, kutse on Eestis 440 arhitektil, neist on EALi liikmeid 207. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, kutse on 52 arhitektil, kõik on EALi liikmed.

Arutati, miks ei ole 233 V7 kutsega arhitekti EALi liikmed ja kuidas nad liikmeteks saada.

Kutse- ja hindamiskomisjonil on sügisel plaanis töökorralduses muudatused teha, sh mõeldakse, kuidas tekitada kutse taotlemise kaudu arhitektides huvi astuda EALi liikmeks.