Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/22

01/22 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

2

JUHTKIRI 5

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD 19

EALI UUED LIIKMED 20

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED 27

ALGAVAD JA KÄIMASOLEVAD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED 27

EALI TEATED 37

EESTI ARHITEKTUURIPREEMIAD 2021

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia 2021: Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminal Autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm (Salto arhitektuuribüroo) ja Villem Tomiste (Stuudio Tallinn). Foto Tõnu Tunnel

Juhtkiri

Kõne Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubelil 8. oktoobril 2021 Teksti autor Taavi Eelmaa Esitas õhtujuht Jaak Prints

Õhtujuht Jaak Prints. Foto Raul Mee

L

ugupeetud siinviibijad, liidu liikmed ja külalised!

Kõik, mis puudutab kõikide nähtuste olemuslikumat osa, asjade essentse ja algpõhjusi, saab olla ainult siduva, silda ehitava hoiakuga. Nii nagu Vabariigi Presidendi kõne aasta lõpul ehitab silla uue aasta ideaalide ja möödunud aasta paratamatuste vahele, on ka minu kõne siin, Eesti Arhitektide Liidu sajandal juubelil eelkõige lepituskõne, mis proovib sõbralikult kokku õmmelda ideaali ja tegelikkust, homset reaalsust ja tänaseid häid tahteid.

Kuna olen saanud voli tungida oma kõnes väga sügavale, sinna, kust ilmingud alguse saavad, ei pelga ma astuda ka metafüüsika ohtlikule pinnale.

Kõikides hinge arhitektoonikaid uurivates ja süstematiseerivates õpetustes on oma müstiline osa, milles orienteerumiseks tuleb oma operatiiv-

2

mälust välja tõrjuda eelnevalt õpitu ning panna lootus sellele, et vaim on valmis enesekindlalt toetuma oma vaistlikematele osistele.

Eksiteel asjatundjad on pidanud neid müstilisi osi õpetuste kroonideks, saladusteks, milleni tuleb õpetusse puududes tungida. Mõnes mõttes on neil õigus, kuid mitte kõiges. Hingeõpetuste müstilise osa ülesanne ei ole mitte olla salajane sihtmärk, vaid sõiduk kahe polaarsuse – materiaalse ja immateriaalse – vahel. Siduv kangas, lepitav embus, lootsik, mis aitab kahel vastandusel – taevasel ja maisel, ideaalil ja tegelikkusel – teineteiseni jõuda ning üksteisega ära leppida.

Niiviisi on minu kõne siin lepitav heegeldus kahe suure polaarsuse, Eesti Arhitektide Liidu idealismi ja Eesti Vabariigi reaalse arhitektuuripoliitika vahel. Minust saab siin omamoodi paadimees, kes seob kaht umbusklikku leeri jõe vastaskallastel.

Kuigi ma ei ole Charon, vaid Jaak Prints, ning see siin ei ole Lethe, vaid Fotografiska saal, on meil, keskmisest elavama kujutlusvõimega inimestel, kerge mingeid paralleele tõmmata. Neid võib tõmmata, aga ei pea, kuigi näiteks minagi olen selle töö eest võtnud oma kuldmündi. Aga ühe, mitte kaks, sest kaheks on veel liiga vara kõigi siinviibijate jaoks. Kuigi, mine tea …

Igal juhul ei kavatse ma odava teatraalsuse taha varjuda ja siin Charoniks, surmajõe paadimeheks kehastuda, vaid jätkan ikkagi iseendana seda vastutusrikast ülesannet, milleks on ei vähem ega rohkem kui unistuste ja reaalsuse lepitamine. Kui ma hetkel siin kellekski kehastuda saan, on see mingit laadi makrokosmiline arhitekt, õigemini makrokosmilise arhitekti hääl, mis kõneleb kõikide maiste, luust ja lihast arhitektide ühiste südamesoovide ja -murede keeles.

Mõnes mõttes on ju ka arhitekt paadimees, kes viib põlvkondi üle sogase jõe, andes neile kivist ja mördist laotud lootsikud ning võttes selle eest vastu mõned kuldmündid, vastavalt võimetele ja võimalustele. Kuigi arhitekt peab suutma mõelda tunduvalt kaugemas perspektiivis kui üks-kaks inimpõlve, on temalgi tühi kõht, maksud maksta ning kohustus tooteid ja teenuseid tarbida.

See ongi näide olemasolemise kahetisusest, mille vastanditeks lagunemist tuleb ikka ja jälle kui

arh. 01/22

mitte tihedamini, siis vähemalt iga saja aasta tagant leebelt kokku lappida.

Sada aastat tagasi, 8. oktoobril 1921. aastal asutati Eesti Arhitektide Ühing. Asutajad olid Karl Burman sen, Ernst Ederberg, Eugen Habermann, Erich Jacoby, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Ernst Kühnert, Christian Lehbert, Aleksander Oklon, Aleksander Poleštšuk, Viktor Reinhardt, Anton Soans, Nikolai Thamm jun, Karl Treumann (al 1940 Tarvas), Franz de Vries. Ühingu eesmärk oli koondada Eesti arhitekte Eestimaa ehituskunsti edendamiseks.

Eesti Arhitektide Liit on Eesti Arhitektide Ühingu õigusjärglane ja julgen arvata, et liit on saja aasta jooksul jäänud vankumatult truuks ühingu väärikate loojate ja asutajate julgele visioonile ja ühingu selgele eesmärgile koondada arhitekte Eestimaa ehituskunsti edendamiseks. See on tehtud ja hästi tehtud. Me võime eesminejate vaimudele julgelt silma vaadata.

Kuid õgvendamist vajavat on siiski. Murekohti on.

Arhitekt, juba oma kutsumuse essentside poolest, on lisaks idealismile ka esteet ja nautleja. Inimeses ja inimese ümber peaks kõik olema ilus.

See on see vapiloosung, mida ei pea sõnades välja ütlema, kuid mis hõljub vaikiva signifikaatorina iga enesest lugupidava arhitekti era- ning ametlike vestluste kohal. Ka täna, siin saalis, võite seda nähtamatule lindile kirjutatuna mu pea kohal lehvimas näha, kui piisavalt hoolikalt oma sisemise silmaga vaatate.

Sama lint lehvis nähtamatuna ka sada aastat tagasi, entusiastlike Eestimaa ehituskunsti edendajate koosviibimistel, omaloodud klubis, mitteametlikel koosolekutel, kust ei puudunud ka joovastavad joogid, nagu tänagi. Möödunud on sada aastat, me oleme paljut teinud ja teinud seda hästi. Au meile!

Kuid lisaks hästi tehtule on ikka veel täitmata kõikide ehitusmeistrite salajane agenda: mitte ehitada koledaid maju.

Neid ehitatakse siiani. Neid, nagu öeldakse, tuleb ette. Kole maja on objektiivne reaalsus ka täna, saja aasta möödudes päevast, kui rühm härrasmehi ei kannatanud seda enam välja, ja otsustasid luua Eesti Arhitektide Ühingu.

Koleda maja ilmumine linnaruumi ikka ja jälle on see vastuolu, mille peame meie, liidu liikmed, jätkuvalt lepitama meie liidu põhieesmärgiga olla Eestimaa ehituskunsti edendajad.

Arvata võib, et kui seda ebakõla ei lahendatud selsamal õhtul härrasmeeste klubis härrasmeestena, kui arhitektide ühing sada aastat tagasi loodi, siis on tegu mitte eksituse, vaid teatava suundumusega või olude sättumusega.

Sellesse tuleb suhtuda kui valdkonnaga kaasas kõndivasse varju, hämarasse nurka muidu idealistlikult heledas ruumis, mida saab vähendada õige valgustusega, õige nurga alla sätitud valgusallikatega.

Pean siin nüüd silmas metafüüsilist, sisemist valgust, mida heidab ülima geomeetria ideaalne latern iga ehitusmeistri puhtaimast metallist valmistatud sisemisele kellule, mis laotab maailma vuukidele ideaalide mörti.

Kuna mu jutt on vastavalt minu eriomase temperamendi tugevatele külgedele kujunenud praegu üpris tõstetuks, siis ei jää ma poolele teele pidama, vaid sõuan selles paadis jõuliste

tõmmetega edasi ja muutun veelgi uljamaks ning palun, et te kujutaksite korraks ette üht lihtsat, oma kutsumust austavat arhitektide liidu liiget sattumas tormi kätte, kaotamas usku ja sattumas suurde sisemisse vastuollu, mille ületamiseks ei piisa enam iseenese tarmukusest, vaid on vaja pöörduda Arhitektide Arhitekti, Suure Peaarhitektide Peaarhitekti, Universumi Meistri poole, kellest lähtub ja kellesse suundub kogu Geomeetria.

Oktoobris, pärast tööpäeva lõppu, saabub mõneks tunniks tühi, valguseta aeg, kahtlemiste ja pool-olekute sogane piirijõgi, mis tuleb ületada, et pääseda teisele poole, öö kirkasse selgusesse, mis parandab ja korrastab inimese ja tema elamise, tema vaimu arhitektoonika uue päeva jaoks.

Sellel tunnil, kui see piirijõgi keset Tallinna linna avaneb, lahkub üks lihtne arhitekt arhitektide liidu klubiruumidest, sõprade ja šampanja juurest, mis on teda pisut sentimentaalseks ja pisut arrogantseks muutnud, jätab varna kaabu ja sügis-kevadmantli ning sammub linna kõige koledama maja juurde, surub end selle müüri vastu, embab halli kivi ning laskub püksipõlvede rebenedes põlvili. „Laev, kallis kivilaev, kes sa mind üle sogase elujõe viid, sa oled nii kole, et sa ei saa olla ei keegi muu kui viimane laev.

Sest majad linnas on ju laevad, mis meid kõik läbi aja teisele poole kannavad, trümmides odav liha, põlvkondade kaupa.

Kui nii mõnedki neist majadest siin on mõeldud lõbusõiduks, mõned kalapüügiks ja mõned kaid kaunistama, siis sina oled nii kole, et ei saa olla muud kui elust lahkumise laev.

Viimane ilge sõiduk, mis seisab siin ka siis, kui sõitjaid peale võtta vaja enam ei ole. Avalda mulle oma tekkimise saladus! Ütle mulle, kuidas sa kogu arhitektide liidu liikmete tarkusest, ettenägelikkusest ja Suure Meistri juhtnööridest hoolimata olemisse tungida oled saanud? Kuidas sa suutsid läbi murda neist kõigist õigluse ja ilu barrikaadidest ning meile kõigile pilkeks vundamendile kerkida, justkui monument blasfeemiale?

Millest sa tõused, oo kole maja, ja millesse sa sirutud?”

Ja nii uskumatu kui see ka pole – maja vastas talle! „Ma kerkisin siia nagu sinagi: põhjustel ja tingimustel.

Minu olemise põhjuseks on see, et arendajad ei usu ega taha uskuda kultuuridiplomaatiat ega taha kuuletuda Vabariigi Presidendile, lugupeetud Alar Karisele, kes ütleb, et Eesti rahvas on hästi haritud ja tark rahvas. Minu olemise tingimuseks aga on kõrgete linnaametnike veendumus, et avalik sektor peaks sekkuma turu toimimisse minimaalselt. Isegi siis, kui on üldteada, et vaba turg viib lõpuks katastroofini.” „Kuid kas siis Jumal seda ebaõiglust ei näe?” „Näeb, aga ei sekku – pole tema vastutusala õgvendada seda, mida inimesed ise õgvendama peavad. Eestis ei ole eri­ alase haridusega inimesed linna planeerimisel otsuste langetamise alguspunktis ning selle tõttu olen mina objektiivne kole reaalsus.

Selleks, et mind vältida, peaks Eesti Vabariigil olema ruumiloome ekspertidest koosnev riigiarhitekti institutsioon, mille liikmete kompetents, kogemus ja visioon päästaks teid minust ja teistest minusugustest. Aga teil ei ole sellist institutsiooni nagu teistel kaasaegsetel Euroopa riikidel. Miks ei ole?

3

Sest te ise lasite ta poliitilise panglossianismiga põhja, rääkides riigiarhitektist kui Albert Speerist.

Küsid, mis on panglossianism? Vastan: termin pärineb Voltaire’i poliitilisest satiirist „Candide”, kus ilmuv doktor Pangloss kehastas optimistliku idioodi võrdkuju. Näitena doktor Panglossi retoorikast võin tuua tema põhjenduse sellele, miks inimesel on kaks jalga: kaks jalga on inimesel selleks, et panna nad rätsepa tehtud püksisäärtesse.

Sarnane panglossianism on ka Tallinna aselinnapea väide, et vaba turg paneb asjad paika. Mis siis veel teistest linnadest ja omavalitsustest rääkida! Mitte ühelgi Eesti linnal ei ole hetkel süsteemi, mis looks teadlikult uut linnastruktuuri. Mitmes linnas pole ametipostil oleval linnaarhitektil isegi arhitekti­ haridust.” „Kuule, kole maja, su jutul on jumet ja mõttelennul sitkust.

Räägi veel, ütle, mis meid ees ootab, kui me ilma ruumiloome ekspertrühmata, ainult panglossianismide najal edasi liigume?” „Segregatsioon. Ja karm segregatsioon. Ilma kompetentse eksperdirühmata on teil valida ainult tõkkepuuga või tõkkepuuta segregatsiooni vahel. Tallinn on üks kõige kiiremini segregeeruv linn Euroopas. Rikkad ja mitte nii rikkad elavad eraldi. Täitsa eraldi. Ehk siis spetsiaalselt selleks palgatud turvamees või politseinik ei laseks vaesel siseneda sellesse linnaossa, kus elab rikas.” „See on sõnamänguline demagoogia. Soomes näiteks …” „Soomes on 30% uutest valmivatest elamispindadest subsideeritud. Ehk siis Soome riik eraldab raha kohalikele omavalitsustele, et need ehitaksid uute tellimuste sees fikseeritud hinnaga üüripindu, et vähendada segregatsiooniohtu. Nii Soome kui ka teised arenenud Euroopa riigid on lepitanud ideaalide ja üldkehtiva mentaliteedi vahelise vastuolu põhimõttega, et kui mingi piirkond hakkab maha jääma, suunatakse teadlikult kõik investeeringud sinna. See on täpselt vastupidine seisukoht sellele, et vaba turg paneb asjad paika.” „Kuid suur võit on seegi, et nüüdsest vaatab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis elektriprojekte üle elektrispetsialist ja ventilatsiooniprojekte ventilatsioonispetsialist!” „Tõsi. See on tõesti suur võit. Kuid minust lahtisaamiseks vähe. Poliitikute lühinägelikkuse tõttu eelistatakse arhitektuurivõistlustele hankeid. Nii saate te seda, mida antakse, ega saa kunagi teada seda, mis oleks võinud olla. Võistlus ei maksa hankega võrreldes midagi, aga tulemus võib olla kordades parem.”

Siis jäi maja vait. Arhitekt tõusis, kõik oli ümberringi nagu enne, kuid samas täiesti teistsugune, uuenenud. Ka tema oli tõstetud ja mitte ainult šampanjast. Ta teadis järsku, kes ta on ja mida ta peab tegema, ja mis peaasi: kuidas ta peab seda tegema! Ta oli Vaimuga hambuni relvastatud!

Arhitekt peaaegu jooksis, kui jalad teda iseenesest tagasi arhitektide liidu klubiruumidesse kandsid. Ta keha pulseeris ülemeelelisest jõust. Uks avanes tema ees pärani ning täiskuu intensiivne valgus pani kogu piduruumi imeliselt, isegi nõiduslikult hiilgama. Kostis ka salapärast ja imekaunist muusikat, mida ei saanud tekitada ükski maine muusikariist. Ning sellesama, ilmselgelt hea ja toetava nõiduse mõjul hakkas lihtne arhitekt, ise sellest endale aru andmata, rääkima, nagu räägivad suurimad kõnelejatest, kasutades külma irooniat ja lõikavat sarkasmi: „Hea arhitektuurijumal, ma tänan sind selle eest, et sa lased arhitektide liidul omada tõemonopoli kvaliteetse elukeskkonna ja ruumi teemadel ja et sa ei ole lasknud tekkida riigi tasandile institutsiooni, mis hakkaks meie tõde ise kuulu-

4

tama ning kvaliteetse elukeskkonna eest seisma. Riigiarhitekti meeskond, Maa- ja Ruumiamet või mõni muu selline oleksid ketserlikud usurpaatorid. Tänan sind, et sa oled läbi valgustatud otsustajate selle suure õnnetuse ära hoidnud.

Tänan sind, et sa oled meile, ruumi-usust taganenutele, saatnud segregatsiooni.

See annab meile kõigile tööd ja leiba.

Inimgeograafid ja urbanistid saavad tänuväärset materjali oma uurimistöödeks. Arhitektid ja linnaplaneerijad saavad lõpuks meedia tähelepanu ning poliitikud saavad lõpuks homogeensed valijate piirkonnad, kus saab selge sõnumiga välja minna.

See on üks suur Paabeli segadus, mis siin on valitsenud, kus kõik erinevad inimesed – rikkad ja vaesed, eestlased ja venelased – on läbisegi. Tänan sind, et me näeme koitmas päeva, mil see tohuvabohu on lõppemas.

Tänan sind, et sa lased meil olla alandlikud ja tagasihoidlikud. Sest edevus on ju patt. Tänan, et sa hoiad ajakirjanikke sellelt hukutavalt mõttelt nimetada arhitekti nime, kui nad räägivad mõnest uuest, vast valminud hoonest. Tänan, et sa oled kaitsnud arhitekte kirjanike ja muusikute saatusest, kelle puhul sa oled alati lasknud ära mainida teoste autorid. Meid aga oled sa hoidnud ega ei ole lasknud meil maitsta edevuse pattu.

Tänan, et sa oled lasknud meie peavoolumeediast välja suretada sisuka kultuurikriitika. Sest nii püha asja nagu arhitektuur saavad tõlgendada ainult arhitektuurivalgustuse osaliseks saanud inimesed ning seda teadmist ja arutelu ei tohigi kõigi inimestega jagada. Muidu hakkavad nad veel ise arhitektuuri mõtestama ning seda analüüsima. Seega tänan, et sa ei lase suurtes meediamajades avaldada pühasid analüüsivaid tekste arhitektuurist ning kaitsed meie valdkonda väärtõlgenduste eest.

Tänan sind, et sa hoiad vaos meie linnaarhitekte, kes on sinu targal juhtimisel taandatud menetlejateks. Tänan, et sa juhtisid meid välja üheksakümnendate kaosest, kus linnaarhitektid olid abilinnapeade positsioonidel. Sest võimupositsioon rikub arhitekti inimhinge ning linnade planeerimist ei saa usaldada rikutud hingega inimese kätte.

Palun sind, et sa säilitaksid senise stabiilsuse ning paigalseisu. Tark ei torma ning kiiret pole meil kuhugi. Palun aita meil säilitada ürgeestlaslikku protsesside aeglust, et ka meie järeltulevad põlved elaksid samasuguses kivinenud maailmas, nagu sa ka meile oled lasknud osaks saada.”

Pärast seda stiilset sarkasmi- ja irooniaplahvatust kaotas lihtne arhitekt teadvuse ja – nagu legend räägib – ei mäletanud ta sellest hommikul midagi. Ning ka seda maja, millega ta väidetavalt dialoogi pidas, ei olnud keegi kunagi näinud ega sellest midagi kuulnud. Mida me saame sellest lihtsa arhitekti muutunud teadvusseisundist tingitud seiklusest õppida?

Arvan, et seda, kuidas järeleandmatult jagada parimat, mitte mäletada halba ning uskuda, et nagu muinasjutus ilmuks vähemalt iga saja aasta tagant täiskuuööl maapõuest loss, mis lepitab ühiskondliku vastuolu nii meie südametes kui pisut ka väljaspool neid – meie ühises linnaruumis.

See loss on täna siin!

Aitäh.

Olge tervitatud juubeli puhul!

JUHTKIRI

arh. 01/22

Eestseisuse koosolekud

2. september 2021 1. EALi noortekogu uue esindaja (Kristian Taaksalu) tutvustamine 2021. aasta sügisel EALi noortekogu eestvedajaks valitud Kristian Taaksalu andis ülevaate oma haridusteest ja karjäärist. Ta on lõpetanud 2018. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ning praktiseerinud mitmes arhitektuuribüroos, sh välismaal. Praegu teeb Taak­ salu koostööd arhitektuuribürooga b210. Tema peamised eesmärgid EALi noortekogu esindajana on selle liikmete senisest aktiivsem kaasamine EALi tegevusse ja erinevate valdkondade (arhitektuur, disain, kunst, dramaturgia) noorte ühisettevõtmiste kavandamine.

2. Ülevaade EALi juhatuse visiidist Riiga (Andro Mänd) EALi juhatus koosseisus A. Mänd ja K. Koov ning EALi noortekogu uus eestvedaja K. Taaksalu väisasid ajavahemikus 26.–28. august Riiat, kus nad kohtusid Läti Arhitektide Liidu esindajatega. Kohtumise programmis oli ̂ Läti Kunstiakadeemias avatava ingliskeelse arhitektuuri magistriõppe programmi tutvustus; ̂ Lätis ettevalmistatava arhitektuuriseaduse tutvustus (seaduse üks huvipakkuvaimaid osi on omavalitsustele pandud kohustus luua arhitektuurinõukogu); ̂ Läti arhitektuuripreemiate üleandmise üritusel osalemine; ̂ EALi, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu 2022. aasta ühise suveseminari kavandamine Lätis; ̂ Baltikumi arhitektide liitude noortesektsioonide koostööettepanekud (nt vastastikused külaskäigud ja ekskursioonid, Riias kavandataval järgmisel EALi suveseminaril linnainstallatsioonide töötuba noortele); ̂ kohtumine Läti Maastikuarhitektide Liidu esindaja Helēna Gūtmanega, kes korraldas EALi esindajatele Riia uusi linnaruumilisi lahendusi tutvustava ekskursiooni.

A. Ader tegi ettepaneku lisada järgmise Tallinna arhitektuuribiennaali programmi satelliitprogramm ja luua nn regiooniplatvorm, mille loengutele võiks kutsuda esinema näiteks Läti Arhitektide Liidu esindajaid. Aeg on näidanud, et oma piirkonna riikide inimesed on kõige koostöövalmimad.

3. Tallinna Huvikeskuse Kullo arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (Tallinna Strateegiakeskuse esindajad Kaidi Põldoja ja Ivo-Heinrich Arro) Kullo huvikeskuse arhitektuurivõistluse lähteülesande on koostanud Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome- ja kompetentsikeskuses arhitekt-linnaplaneerija I.-H. Arro. Võistluse eesmärk on leida parim lahendus Kullo huvikooli, raamatukogu ja noortekeskuse kombineerimiseks ühte, ennekõike noortele suunatud hoonesse viisil, et tekiks hea ruumiline, funktsionaalne ja inimestevaheline sünergia.

Hoone kavandatakse Mustamäe tee 59 kinnistule. Lisaks Kullo huvikoolile hakkab seal asuma Kristiine noortekeskus ja Tallinna Keskraamatukogu Kristiine linnaosa haruraamatu-

kogu. Võistlustingimustes on soovituslik ettepanek kavandada hoone kolmekorruselisena (maa-alune korrus ei ole ehitusmaksumuslike piirangute tõttu lubatud). Vivian Lukki projekteeritud ja 1977. aastal ehitatud huvikeskuse praegune hoone on amortiseerunud ega vasta enam vajadustele. Seetõttu hoone lammutatakse ja konkursil pole selle hoonega vaja arvestada.

Uus hoone peab olema hea sisekliimaga, energiasäästlik ja madalate ekspluatatsioonikuludega. Hoone kavandatakse 31 281 m2 suurusele kinnistule. Võistlusalasse on osaliselt kaasatud Mustamäe tee 59a Löwenruh’ pargi kinnistu (sihtotstarve 100% üldkasutatav maa). Võistlusalal kehtiv detailplaneering jätab võistlejatele suhteliselt vabad käed. Võistluse preemiafond on 41 000 eurot.

Eestseisus, kuulanud ära võistlusülesande tutvustuse, tegi selle kohta järgmised ettepanekud: ̂ laiendada võistlusala nii, et see hõlmaks kogu Löwenruh’ pargi ala; ̂ lisada võistlusülesandesse võimalikult täpselt soovitav ruumiprogramm; ̂ lisada võistlusülesandesse, et huvikeskuse ette ei tohiks kavandada parkimist; ̂ lisada võistlusülesandesse, et lipuväljak tuleks kavandada peasissepääsu ette; ̂ lisada võistlusülesandesse, et soovi ja huvi korral võivad võistlejad kujundada ka Mustamäe tee äärse ala.

Võistluste töögrupi väljapakutud žürii koosseis (R. Parve ja I. Truverk, varuliikmena J. Huimerind) kiideti heaks. Maastikuarhitektist liige palutakse esitada Eesti Maastikuarhitektide Liidul.

4. Ljudmilla Georgijeva EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Ljudmilla Georgijeva EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi liikmeks vastu võtta.

5. EALi juubeliprogrammi tutvustamine A. Mänd tutvustas septembri lõpus algavat EALi 100 aasta sünnipäevale pühendatud ürituste programmi.

6. EALi uue kodulehe arendamise seis (A. Mänd) EALi uus koduleht EALi 100 aasta sünnipäevaks kahjuks valmis ei saa. Puudu on EALi ajaloo osa, mis pidi tulema juubeliraamatust, aga selle koostamist ei ole alustatud. J. Leppiku sõnul on kodulehe arendajate meeskonna mitu liiget vahepeal töökohta vahetanud. Endiselt on lahtine, kes hakkab uut kodulehte toimetama. Hea oleks kaasata see inimene juba praegu, kodulehe arendamise staadiumis.

EALi uue kodulehe arendaja J. Leppik otsustati kutsuda ka eestseisuse ülejärgmisele koosolekule tutvustama arendamise hetkeseisu.

5

7. Ettepanek valida Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm EALi auliikmeks (A. Mänd) Eestseisus kiitis heaks A. Männi ettepaneku anda Eesti Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu 60 aasta juubelil talle üle EALi auliikme tunnistus pikaajalise ja väljapaistva tegevuse eest Eesti arhitektuurielu edendamisel ja uurimisel ning nimetada ta EALi auliikmeks.

16. september 2021 1. Kose „Hea avaliku ruumi” võistluse tingimuste tutvustamine ja žürii kinnitamine (tingimuste koostaja Ülle Maiste) Kose aleviku keskuse avaliku ruumi arhitektuurivõistluse eesmärk on leida terviklik ruumiline lahendus alevikukeskusele, st keskväljakule ja jõeäärsele promenaadile, ning ühendustele kultuurimaja ja bussijaamaga. Ümberehitust soovib vald selleks, et muuta avalik ruum inimsõbralikumaks ja mitmekesisemaks, tänapäevaseks, esinduslikuks ja ajaloolist pärandit rõhutavaks. Võistlejatel on võimalik pakkuda välja ka bussijaama uue hoone lahendus.

Eestseisus ei pidanud mõistlikuks punkti, mille järgi saab võistleja ise otsustada, kas pakub oma töös uue bussijaama lahenduse.

EALi võistluste töögrupi ettepanekul võiksid EALi esindajatena žüriisse kuuluda Indrek Mikk ja Peeter Loo. Eestseisus, kuulanud ära võistlusülesande tutvustuse, otsustas: ̂ arutada Kose Vallavalitsuse esindajatega, kas võistlejad peavad võistlustöös välja pakkuma ka Kose bussijaama paviljoni lahenduse koos WC-ga või pigem mitte; ̂ kiita heaks EALi arhitektuurivõistluste töögrupi välja pakutud žürii koosseisu EALi esindajate kohta.

2. Sõmeru „Hea avaliku ruumi” võistluse tingimuste tutvustamine (tingimuste koostaja Jaan Tiidemann) Sõmeru valla ja EALi kaaskorraldusel on avaliku arhitektuurivõistluse eesmärk leida Sõmeru aleviku uuele keskvälja-

kule esinduslik ja nüüdisaegne arhitektuurilahendus ning põimida see praeguse peatänavaga kokku aasta ringi kasutatavaks atraktiivseks ja esinduslikuks avalikuks ruumiks. Lahendada tuleb senise vallavalitsuse hoone ja haljasalade haakumine väljakuga ning leida liikumisteedele loogilised kohad ja jätkud.

Väljakule tuleb kavandada võimalused väiksemate ürituste (sh vastuvõtud, jõuluüritused ja kontserdid) korraldamiseks ja võistlustöös võib pakkuda jõulukuuse uue asukoha. Väljaku vahetusse lähedusse tuleb kavandada väike avalik WC, mille võib siduda kavandatava kohvikuga. Väljakule tuleb kavandada purskkaev ja/või veesilm ning rekreatsioonialad eri vanuserühmadele. Vajadus Sõmeru keskosa tihendamise järele on ilmselge.

EALi võistluste töögrupi ettepanekul võiksid peale Kalle Vellevoogi kuuluda EALi esindajatena žüriisse Karli Luik ja Kristel Niisuke.

Eestseisus, kuulanud ära võistlusülesande tutvustuse, tegi selle kohta järgmised ettepanekud: ̂ määrata Sõmeru keskväljakule kindlad piirid; ̂ tuua visuaalselt selgemalt ja jõulisemalt välja kontaktvöönd Sõmeru keskusehoone ja noortekeskuse juures.

EALi võistluste töögrupi väljapakutud arhitektidest žürii koosseis kiideti heaks.

3. Ülevaade EALi uue veebilehe hetkeseisust (Jaan Leppik) EALi 100 aasta sünnipäevaks valmima pidanud EALi uus koduleht ei saanud plaanitud ajaks valmis. J. Leppiku sõnul lahkusid lehe programmeerimise meeskonnast ootamatult olulised inimesed. EALi praegusel kodulehel olev info on küll uude struktuuri üle tõstetud ja uue kodulehe funktsionaalsus läbi arutatud, kuid uue kodulehe reaalne sisu on kokku panemata. J. Leppik visualiseeris EALi uue kodulehe (kolmetasandilise liigendusega) kontseptsiooni. Täpset tähtaega kodulehe valmimiseks ei julgenud ta lubada, realistlik oleks tema sõnul 2021. aasta detsembri lõpp või 2022. aasta jaanuari algus.

Eestseisus leidis, et koduleht peaks oma inforohkuses olema ka mobiilist hästi vaadeldav ja kasutatav.

4. EALile 1. septembriks 2021 esitatud loomestipendiumi taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldamise otsuse (vt tabelit).

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Eraldatud summa €

Olga Batuhtina

640

27.08.2021

Õppereis

Dubai EXPO külastamine

Olga Batuhtina

500

27.08.2021

Erialane täiendõpe

Enesetäiendamine maalikunstis. Osalemine Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia kursusel „Aktimaal”

Mihkel Koppel

1200

31.08.2021

Loometegevus

Kõruse küla pukktuulikute ajaloo uurimine ja tuulikute ajaloo artikli kirjutamine Kõruse küla ajalooraamatusse

Katrin Koov

400

30.08.2021

Õppereis

Ott Alver

400

01.09.2021

Õppereis

Mari Rass

400

01.09.2021

Õppereis

6

400 500*

1200** 200

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine

400 400

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/22

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

400

31.08.2021

Õppereis / osalemine erialastel seminaridel, konverentsidel

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine

Ingrid Aasoja-Zverev

1000

31.08.2021

Loometegevus

EALi uue veebilehe arendus

1000**

Toomas Paaver

1000

31.08.2021

Loometegevus

EALi uue veebilehe loomise meeskonna töös osalemine. Lehe ülesehituse, toimivuse ja loogika läbimõtestamine; lisanduvate funktsioonide analüüs ja tagasiside andmine arendajale, testimine

1000**

Kai Süda

1000

31.08.2021

Loometegevus

EALi uue veebilehe loomismeeskonna töös osalemine

1000**

Loometegevus

EALi uue veebilehe loomise meeskonna töös osalemine. Lehe ülesehituse, toimivuse ja loogika läbimõtestamine; lisanduvate funktsioonide analüüs ja tagasiside andmine arendajale, testimine

1000**

Taotleja Diana Taalfeld

Aet Ader

Taotluse suurus €

1000

01.09.2021

KOKKU:

Eraldatud summa € 400

7500

* Taotleja on eraldise omal soovil EALile tagastanud. ** Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks.

Kandidaatide esitamine Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali uude koosseisu Nii J. Huimerind kui ka K. Ojaliiv, kes kuuluvad Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali praegusesse koosseisu, olid nõus jätkama tööd ka uues koosseisus juhul, kui nad peaksid osutuma valituks. EALi esitatavate arhitektuuri sihtkapitali uue koosseisu kandidaatide hulka otsustati peale nende lisada K. Süda, kes andis selleks nõusoleku.

5. OSKA uus uuringuaruanne Kuuldavasti on Kutsekojas koostamisel OSKA uus uuringuaruanne, mis puudutab digi- ja rohepöördeks vajalikke oskusi ning kus käsitletakse ka arhitektide oskusi: https://oska.kutsekoda.ee/2021/03/ oska-koondab-digi-ja-rohepoordeks-vajalikud-oskused/.

Kahjuks ei ole selle koostamisse kaasatud ei Eesti Kunstiakadeemiat ega ka EALi. Kutsekojale otsustati teha selle kohta järelepärimine.

30. september 2021 1. Ülevaade Veneetsia arhitektuuribiennaalist (R. Järg, K. Vellevoog) Eesti paviljon paiknes seekordsel arhitektuuribiennaalil Arsenales ja avatud oli näitus „Plats! Väärikas kahanemine”.

17. rahvusvahelise arhitektuuribiennaali kuraator oli arhitekt Hashim Sarkis peateemaga „How Will We Live Together”.

Ehkki koroonast tingituna prognoositi seekord biennaali külastajaid tavalisest tunduvalt vähem, läks vastupidi: kokku külastas arhitektuuribiennaali u 170 000 inimest.

Veneetsia arhitektuuribiennaali kajastati avalikkusele suurelt juba kevadel. Praegu oli fookus peamiselt kohalikul meedial, kohal olid Eesti ajakirjanikud. Väga tänuväärse töö tegi

Eesti paviljoni kajastamisel Eesti Päevalehe reporter Peeter Kormašov, kajastas ka Neeme Raud. Hea tagasiside sai paviljonide veebileht https://www.biennalepavilions.com/, mille ülevalhoidmisest ollakse jätkuvalt huvitatud. Kokkuvõttes läks kõik plaanitu korda. Kohal oli kultuuriministeeriumi kantsler T. Sits ja Eesti suursaadik Itaalias.

Peale vestlusringides osalejate olid Eesti linnad biennaalil esindatud suure meeskonnaga. „Hea avaliku ruumi” program­ ­mi kaudu oli kohalike omavalitsuste vahel tekkinud horisontaalsuhtlus, tekkinud koostöövormid. Kagu-Eesti omavalitsused arutasid näiteks pärast biennaalil osalemist ühisturunduse võimalikkuse üle. Korda saanud Eesti linnade keskväljakud võimaldavad teha Kagu-Eestis ringkäike. „Hea avaliku ruumi” jätkuprogrammi teeb hea tagasiside kahtlemata lihtsamaks. Varsti algab Euroopa Liidu uus rahastusperiood ja loodetakse rahasüsti järgmiste linnaväljakute ehitamiseks. Kultuuriministeeriumi kantsler kinnitas, et „Hea avaliku ruumi” programmi rahastatakse ka järgmisel aastal.

Tagasiside kolleegidelt: Eesti ekspositsioon eristus üld­ pildist oma konkreetsusega. Väheste riikide paviljonid tegelesid reaalse ruumiga, enamasti oldi pigem abstraktsed. Rumeenia paviljonil oli Eestiga sarnane teemakäsitlus, kuid nende välja pakutud lahendused ei olnud realiseeritud.

Kindlasti tuleks leida võimalus eksponeerida Eesti näitust Euroopa eri paikades.

Eestseisuse tähelepanekuid ja märkusi seoses biennaaliga: ̂ paviljoni helitaust peaks toetama ekspositsiooni tutvustavate vabatahtlike giidide tööd, aga seekord see nii ei olnud, heli ei mõjunud pidevalt ruumis olijale hästi; ̂ sotsiaalmeedias võiks arhitektuuribiennaali rohkem kajastada.

7

2. EALi tunnusmuusika ehk -signatuuri tutvustamine (M. Koot) Taustteave A. Männilt: EALi liige Margus Koot on käinud kaks korda EALi juhatuse koosolekul tutvustamas EALi tunnussignatuuri visandeid, mille ta on omal algatusel EALi jaoks loonud.

Eesmärk on luua ̂ EALile muusikaline identiteet, seostada EAL muusikalise fraasiga; ̂ kutsung, mis annab (nt üldkogu koosolekul) märku vaheaja lõpust.

Juhatus valis välja ühe kolmest visandist. Selle kolmes variatsioonis arranžeeringuid tuligi M. Koot eestseisusele tutvustama.

Eestseisus, kuulanud ära kolm arranžeeringut, pidas EALi tunnussignatuuri loomist igati kiiduväärt ettevõtmiseks ja otsustas lõppotsuse tegemiseks hääletada. Hääletuse tulemusena valiti variant nr 1: instrumentaalversioon (seitse poolthäält). Variant nr 2 sai neli poolthäält ja variant nr 3 kaks poolthäält. Kolm eestseisuse liiget olid erapooletud.

Väljavalituks osutunud EALi tunnusmuusikat otsustati katsetada EALi juubelipeol Fotografiskas.

3. „Education Estonia” projekti tutvustamine (K. Koov) 2019. aastal valmis muutuva kooliruumi trükis, mille veebiversioon lisatakse soovitusliku materjalina kõikide koolide arhitektuurivõistluste tingimustele. Trükist tutvustati ka UIA arhitektuuri ja laste töögrupi üritusel, kus see sai palju positiivset vastukaja. UIA liikmesriikide esindajad tundsid huvi selle ingliskeelse tõlkeversiooni vastu, millest sündis otsus trükis Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) rahastusel tõlkida. Ingliskeelses versioonis on rohkem Eestit puudutavaid näiteid.

Tõlke ettevalmistamise käigus võttis EALiga ühendust HTM, kes tegi ettepaneku, et EAL hakkaks oma haridusvaldkonna teadmisi teenuste kaudu müüma. HTMil on nimelt välja töötatud koduleht Education Estonia, kus ei ole ruumi­ lahenduste kohta peaaegu üldse infot. HTM tegi EALile ettepaneku projektiga liituda.

EAL võttis HTMi ettepaneku vastu ja nüüdseks on EAL liidetud partnerina kodulehele Education Estonia. See tähendab, et EALil on võimalik pakkuda haridusvaldkonna teenuseid (nt jagada arhitektuurivõistluste korraldamise kogemusi, korraldada arhitektuuriekskursioone) väljaspool Eestit. Loodetavasti õnnestub EALil paista nende teenuste pakkumisega silma sel talvel Dubai EXPO-l, sest EXPO peakorraldajad on EXPO raames välja pakkunud ka hariduskuu.

Eestseisus leidis, et infot EALi osalemise kohta Education Estonia projektis võiks jagada ka sotsiaalmeedias.

4. Terminikomisjoni töö vaheetapi tutvustamine Taustteave K. Koovilt: 2021. aasta kevadel tegi kohtumisel Eesti Inseneride Liiduga selle tegevjuht Riho Oras ettepaneku kutsuda kokku terminikomisjon. EALi esindajatena kuuluvad komisjoni K. Koov ja M. Mutso. Tõuke tööle andis Eesti Keele Instituudilt terminitoetuse saamine. Töö tähtaeg on selle aasta lõpus. Terminikomisjoni töö tulemus, st väljapakutud terminid, lisatakse Ekilexi oskussõnastikku.

K. Koov tutvustas eestseisusele terminikomisjoni veel pooleliolevat, u 50 definitsiooni sisaldavat tööversiooni.

Eestseisuse liikmetest koosneva n-ö peegeldusgrupi koosseisu

8

määrati nende endi soovil T. Laigu, V. Valk-Siska, T. Paaver, J. Tiidemann ja L.-K. Stöör.

5. Darina Nossova EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Darina Nossova EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

6. Aneth Traumanni EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Aneth Traumanni EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

7. Xenia Sooniste EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Xenia Sooniste EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi liikmeks vastu võtta.

8. Info kavandatava erakondade debati kohta (A. Mänd) A. Mänd teatas, et 6. oktoobril kl 15 toimub Tallinnas Arhitektuurikatlas Neeme Raua juhtimisel volikogu koosseisu kuuluvate erakondade esindajate debatt Tallinna ruumilise arengu teemal. Osavõtt on eelregistreerimisega. Debatt kantakse üle ERR-i ja Postimehe veebiportaalis ning on järel­ vaadatav. Debatile järgneval päeval teeb Raud oma saates „Siin Tallinn” debatist kokkuvõtte.

21. oktoober 2021 1. Ülevaade Põhjamaade võistluste töögrupi kohtumisest (K. Komissarov, I. Mald) Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi ja Fääri saarte arhitektide liite koondava Põhjamaade Arhitektide Liidu juurde moodustatud arhitektuurivõistluste töögrupi kohtumisele kutsuti ka EAL. EALi esindajatena osalesid kohtumisel I. Mald ja K. Komissarov, kes andsid kohtumisel räägitust eestseisusele ülevaate.

Ilmnes, et ühises Euroopa õigusruumis on erinevad õigussüsteemid ja nii on seadused riikides erinevalt tõlgendatavad.

Teistes riikides on Eestiga võrreldes suurem valik võistluste formaate. Näiteks on Põhjamaades kerkinud jõuliselt esile nn paralleelhange, mille puhul valitakse esimeses etapis portfooliopõhise kvalifitseerumise teel välja kuus osalejat, kellega hakatakse koostama võistluse lähteülesannet. Seejärel hakatakse töögruppides võistlustöid koostama. Tellijale on selline hankevorm kahtlemata väga mugav. Päris avalikke arhitektuurivõistlusi korraldatakse näiteks Rootsis ja Taanis aastas ainult neli-viis. Soomes seevastu toimuvad pigem arendus­ pakkumised, kuhu kaasatakse arhitekt. Taani Arhitektide Liit on loobunud ise arhitektuurivõistluste korraldamisest ja loob pigem tausta: koolitab žüriiliikmeid.

Põhjamaade Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste töögrupi kohtumise protokoll ja salvestis otsustati edastada eestseisusele.

A. Männi sõnul on arhitektuurivõistluste prestiiž Eestis praegu väga kõrge. Tellijad on teadvustanud kvaliteetse arhi-

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/22

tektuuri saamise arhitektuurivõistluse abil. Nagu selgub K. Komissarovi koostatud arhitektuurivõistluste järjepidevast statistiliste andmete tabelist, on võistlustest osavõtt viimasel ajal kahjuks drastiliselt vähenenud, eelkõige „Hea avaliku ruumi” võistluste puhul. Mida ette võtta?

Juhatus on pakkunud ühe lahendusena välja võimaluse, et „Hea avaliku ruumi” programmi võistluste puhul loobutakse nõudest, et osalejal peab olema volitatud arhitekti kutse, sest siis saaksid osalemisvõimaluse ka noored arhitektid ja tudengid. Žürii hindab võistlustöid niikuinii kvaliteedi alusel. Sellest nõudest loobumiseks peaksid kohalikud omavalitsused andma iga võistluse kohta nõusoleku ja projekteerimise ajaks tuleb volitatud arhitekti kutsega arhitekt siiski kaasata.

Juhatus arutas ka võimalust kutsuda „Hea avaliku ruumi” võistlustele osalema Läti arhitektuuribüroosid. Sel juhul peaks tellija leidma raha võistlustingimuste tõlkimiseks. A. Aderi arvates on võistlustest osavõtjatelt nõutav töömaht sageli liiga suur ja käib võimalikele võistlejatele üle jõu. J. Huimerinna arvates peaks jääma alles ka eelvalikuga võistluste formaat, mis sobib just vanema põlvkonna arhitektidele. Enamus eestseisusest oli arvamusel, et vähemasti „Hea avaliku ruumi” võistluste puhul võiks osavõtjate ring olla nii lai kui vähegi võimalik.

Otsustati teha arhitektuurivõistlustest osavõtjate arvu suurendamiseks kohalikele omavalitsustele ettepanek võtta „Hea avaliku ruumi” programmi arhitektuurivõistluste tingimustest välja nõue, et osalejal peab olema volitatud arhitekti kutse, sest loodetavasti õnnestub osavõtjate arvu nii suurendada.

tellija ja mittearhitektidest žüriiliikmete huvides. Nendel võistlustel, mille tellijail on vajalik esitlustehnika olemas, võiks keskkonnasäästmise ja jalajälje vähendamise huvides planšettide esitamise nõudest loobuda.

M. Lõoke: planšettide esitamise nõudest ja volitatud arhitekt, tase 7 nõudest loobumist võiks katsetada esmalt „Hea avalik ruumi” võistluste puhul.

Otsustati: ̂ katsetada planšettide esitamise nõudest loobumist kõigepealt ühel arhitektuurivõistlusel, ̂ EALi arhitektuurivõistluste töögrupp teeb võistlustöödelt nõutava mahu vähendamise ettepaneku.

2. Arhitektuuribüroo Eek & Mutso ettepanek loobuda arhitektuurivõistlustel planšettide esitamise nõudest Arhitektuuribüroo Eek & Mutso on teinud EALi juhatusele ja arhitektuurivõistluste töögrupile ettepaneku loobuda vähemalt 2022. aastal väljakuulutatud võistlustel planšettide esitamisest. Sisuline töö ja eelvalik tehakse niikuinii digitaalselt.

Lisaks mõttetule dubleerimisele ja lisakulule on ka loodus­ ressursside mõttes tegu raiskamisega.

Eestseisuse liikmete arvamusi ja ettepanekuid selle ettepaneku kohta A. Ader: žüriiliikme aspektist hinnates pean oluliseks võistlustööde vaatamise ja analüüsimise võimalust planšettidel ja paberil, eelkõige žüriis osalevate mittearhitektide pärast.

V. Tomiste: tagasiside kohalike omavalitsuste esindajatelt jääks ilma planšettideta ära.

M. Lõoke: žürii esialgse valiku ümberhindamine ehk n-ö žürii töös tagasiminek oleks keeruline juhul, kui žürii lõppotsuse tegemiseks prinditaks välja ainult žürii esmasel hinnangul premeeritavad tööd.

T. Paaver: võistlustööde näitusel tuleks tutvustada kõiki võistlusele esitatud töid, mitte üksnes premeerituid.

A. Ader: piirata võiks esitatavate planšettide arvu.

K. Vellevoog: lisaks 3D-vaadetele tuleb võistlustel esitada hoone kõik vaated, see on mõttetu dubleerimine.

A. Mänd: EAL peaks seisma eelkõige oma liikmete huvide eest ja tegema kõik selleks, et vähendada arhitektide üleliigset töömahtu võistlustel osalemisel.

K. Koov: arhitektuurivõistlustel osalejatelt nõutava puhul tuleb lähtuda hädavajalikkuse printsiibist, st nõuda tuleks nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Žüriiliikmed tutvuvad töödega niikuinii digitaalselt. Planšetid on vajalikud eelkõige

4. Ülevaade EALi lähiaja projektidest (A. Mänd) Ettevalmistamisel on järgmised EALi projektid. ̂ Konverentsil „Ehitus 2022+” tehtud ettepanekust kasvas välja tudengite töötoana toimuv projekt „Kuur”.

6.–7. novembril osalevad arhitektuuri, inseneeria ja ehitusvaldkonna üliõpilased ühises töötoas, mille eesmärk on luua põnev kohtumispaik, mis rikastab linnaruumi.

Novembri alguses luuakse nelja-viieliikmelised meeskonnad, kellele antakse väike moodulülesanne, mille peab kahe päeva jooksul lahendama. Projekt ootab arhitektidest mentoreid üliõpilasi suunama ja juhendama.

(Märkus: üritus jäi inseneeriavaldkonna üliõpilaste vähese huvi tõttu ära hoolimata korduvatest pöördumistest ja üleskutsetest ning töötoa tähtaja pikendamisest.) ̂ 4.–5. novembril on BAUA parimate üliõpilastööde võistlus Tallinnas Kultuurikatlas. ̂ 18. novembril esilinastub film „EAL 100” Tallinnas Apollo Solarise kinos. ̂ 23. novembril on „Ehitus 2022+” konverents koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. ̂ 2022. aastal valmib EALi uus koduleht ja raamat „EAL 100”. ̂ 2022. aasta oktoobris toimub Narvas Bauhausi ja rohe­ pöörde teemat käsitlev rahvusvaheline arhitektuurikonverents koostöös Keskkonnaministeeriumi, Välisministeeriumi ning Euroopa Komisjoni Eesti esindusega (2021. a novembris toimuma pidanud konverents lükkus koroonaviiruse leviku tõttu edasi).

3. Harku vallamaja arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamine ja žüriiliikmete kinnitamine Harku vallamaja arhitektuurivõistluse tingimused on koostanud Harku Vallavalitsuses töötavad arhitektid ja sealne planeerimisosakond. Võistlustingimused järgivad alal kehtivat detailplaneeringut. Võistlustingimuste alusel on nähtud ette praeguse vallamaja lammutamine, võistlusalasse on liidetud vana pargiala. Võistlusülesanne on komplitseeritud. Preemiafond on 38 000 eurot.

Ettepanek osaleda võistluse žürii töös EALi esindajatena on tehtud I. Allmannile, E. Metusalale, K. Bachmannile ja varuliikmena R. Valgule. EALi esindajate kõrval osalevad žüriis kaks Harku valla esindajat.

Eestseisus kooskõlastas arhitektuurivõistluse tingimused ja kinnitas EALi arhitektuurivõistluste töögrupi väljapakutud EALi esindajaist žüriiliikmed.

9

11. november 2021

̂

1. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali uus koosseis ja EALi seisukoht selle kohta. EALi liitumine ESLi-EMALi protestikirjaga seoses määratud koosseisuga A. Mänd: Endine kultuuriminister Anneli Ott kinnitas enne ametist lahkumist oma käskkirjaga Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali uue koosseisu, mille seitsmest liikmest on ainult kaks (Koit Ojaliiv ja Kai Süda) arhitektid. Lisaks kuuluvad koosseisu kolm disainerit (sh üks moedisainer ja üks graafiline disainer), Eesti Arhitektuurimuuseumi esitatud kandidaat Mait Väljas ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu esitatud kandidaat Epp Lankots. Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) esitatud kandidaat P. Lausmäe ei osutunud valituks, kuna ta on ESLi juhatuse liige. Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) unustas oma kandidaadi esitada.

Kolme disaineri kuulumine arhitektuuri sihtkapitali koosseisu ei ole põhjendatud. EMAL, ESL ja EAL saatsid kultuuriminister T. Terikule pöördumise, milles avaldasid siht­ kapitali koosseisu suhtes rahulolematust. Arhitektuurivaldkonna parimatest huvidest lähtudes soovisid liidud sihtkapitali koosseisu läbivaatamist ja muutmist, kuna praegu ei ole Eesti Kultuurkapitali rahajagamise protsessi kaasatud kogu arhitektuurivaldkond. Probleemi arutamiseks tehti ministrile ettepanek kohtuda.

Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik V. Valk tutvustas sihtkapitalide uutesse koosseisudesse (nõukogudesse) liikmete valimise põhimõtteid. Kandidaate saavad esitada kõik kultuuriala ühendused, näiteks erialaorganisatsioonid, loomeliidud ja loomevaldkondade ülikoolid. Eesti Kultuurkapital toonitab alati, et oodatakse rohket kandidaatide esitamist. Minister nimetab oma otsusega uue koosseisu, tehes valiku ainult esitatud kandidaatide seast, st väljastpoolt (nende seast, keda ei ole kandidaadiks esitatud) liikmeid määrata ei saa.

Edukamad on kahtlemata need kandidaadid, kelle on esitanud mitu organisatsiooni. Otsuse tegemisel kaalub minister kandidaatide kohta esitatud põhjendusi. Selles, kui institutsioon pakub kandidaadiks oma juhi, nähakse automaatselt korruptsiooniohtu. Eesti Arhitektuurimuuseum esitas lisaks M. Väljasele kandidaadiks ka I. Allmanni, kelle kohta polnud kahjuks esitatud põhjendust.

V. Valgu soovitus EALile: kui hakatakse valima arhitektuuri sihtkapitali nõukogu koosseisu järgmiseks perioodiks (aastal 2023), peab eeltöö olema hästi tehtud. Kandidaadiks tasub esitada neid, kes on valmis võtma sihtkapitali nõukogus juhipositsiooni. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali (nõukogu) endine esimees M. Väljas ei olnud nõus teist korda järjest sihtkapitali nõukogu tööd juhtima. V. Valgu sõnul ei pruugi sihtkapitali tööd juhtida sama inimene, kes on esitatud sihtkapitali poolt Eesti Kultuurkapitali nõukokku, nii õnnestuks töökoormust jagada.

K. Ojaliiv lubas kaaluda sihtkapitali juhi kohale kandideerimist.

Otsustati ̂ arutada Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektori Mart Kalmuga ettepanekut, et EKA ei esitaks järgmisel korral arhitektuuri sihtkapitali nõukokku kandideerima disainerit;

̂

10

edastada Eesti Kultuurkapitalile veel kord põhjendused EALi esitatud kandidaatide kohta (väidetavalt on EALi esitatud põhjendused majasiseselt kaotsi läinud); paluda kohtumist kultuuriministriga, et arutleda arhitektuuri sihtkapitali nõukogu ebaõnnestunud koosseisu üle ning leida võimalus kaasata sinna EMALi ja ESLi esindaja.

2. Euroopa Komisjoni eksperdirühma raporti eskiisi tutvustamine (Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik V. Valk) Euroopa Komisjoni juurde moodustatud kvaliteetse arhitektuuri ja ehitatud keskkonna eksperdirühma koostatud raporti koostamisel osalesid 40 eksperti 20 Euroopa riigist.

Töörühma määrasid Euroopa Liidu liikmesriigid oma esindajad ise. Töörühma töö tugines kolmele põhilisele alusdokumendile: Euroopa Nõukogu 2001. aasta resolutsioonile, kus käsitletakse arhitektuuri kvaliteeti linna- ja maapiirkonnas, Euroopa Nõukogu 2008. aasta järeldustele ning 2018. aastal kinnitatud Davosi mandaadile. Raporti lõppteksti valmimisele eelnes kuus töökoosolekut, sh üks Brüsselis, teised toimusid virtuaalselt.

Töörühma eesmärk oli jõuda poliitikasoovitusteni, mis aitaksid tagada kõigile kõrgetasemelise ehitatud keskkonna.

Raporti koostamisel tõusis jõuliselt esile ehitatud keskkonna kvaliteedi teema. Töörühma töö põhiülesanded olid sõnastada ehitatud keskkonna kvaliteedi kriteeriumid, koguda Euroopa Liidu liikmesriikidelt juhtumeid ja otsida teiste riikidega siduskohti.

Raporti koostamisel tuvastati järgmised probleemid: ̂ kvaliteedipõhiseid algatusi on, kuid need ei ole piisavalt läbivad; ̂ kvaliteedipõhimõtete elluviimiseks on sageli puudu rahastusmeetmed.

Töörühm selgitas välja võimalused, kuidas saaks neisse probleemidesse sekkuda. Töörühma töö tulemusena valmis 124-leheküljeline raport. Selle koostamiseks vaadati uurimuslikke lahendeid, aga ka rohujuuretasandil algatusi. Välja antud auhindade puhul peeti silmas seda, et need tooksid esile linna­ arhitekti hea töö. Seadusloome valdkonnast toodi esile Kataloonia. Riikide arhitektuuripoliitikat hinnates märgiti hea näitena ära Taani, kus on ka kohalikel omavalitsustel oma eraldi arhitektuuripoliitika.

Hariduse ja teaduslikkuse valdkonnast õnnestus koguda palju häid näiteid. Nii näiteks on raportis jõuliselt esile tõstetud Eesti Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurikooli tegevus.

Vaadeldi ka Eesti „Hea avaliku ruumi” programmiga sarnaseid programme üle Euroopa, samuti tööstuspärandi ümbertegemise projekte. Raportis tõsteti muu hulgas esile Soolalao ees olevat installatsiooni Tallinna arhitektuuribiennaalilt.

Raporti soovitusi: ̂ rõhutada avaliku sektori suurt rolli kvaliteetse ehitatud keskkonna loomisel; ̂ püüda suurendada kvaliteediteadlikkust juba lapseeast; ̂ tugineda ruumiliste otsuste tegemisel parimale võimalikule teadmisele; ̂ pidada toetusmeetmete määramisel oluliseks nende eesmärgipärast suunatust kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/22

Riiklikul tasandil oleva kvaliteetse elukeskkonna loomise eduretsept raporti järgi: ̂ peab olema konkreetne plaan, mille keskmes on kvaliteedimärk; ̂ kõikidel valitsemistasanditel peavad läbivalt olema targad tellijad, targad projekteerijad ja targad kasutajad; ̂ investeerimiskavad peavad pidama silmas kvaliteedi tagamise eesmärke, olema nendega kooskõlas.

Raport kinnitas, et arhitektide roll on ruumilahenduste kvaliteedi saavutamisel väga oluline.

Dokument on avaldatud nii Kultuuriministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumi kodulehel. Loodetavasti õnnestub see tõlkida eesti keelde. Ühel A3-lehel töövahend (kompaktne küsimustik olukorra hindamiseks) on juba eesti keelde tõlgitud.

A. Männi sõnul on raport kiiduväärt materjal, mida tuleks kindlasti laiemalt tutvustada, sh kohalikele omavalitsustele.

3. Tagasiside kuraatoritele EALi juubeliaasta kuraatorinäituse „Tänav” kohta EALi juubeliaasta kuraatorinäituse „Tänav” kuraatorite sõnul oli näituse koostamise protsess põnev. 23 intervjuud, mis selleks tehti ja salvestati, oli pelgalt sissejuhatus teemasse.

Kuraatorid tahavad teemat kindlasti edasi arendada.

I. Kormašovi sõnul ilmnes näituse Fotografiskasse üles­ panekul tehnilisi probleeme. Suhtlus ja asjaajamine Fotografiskaga oli keerulisem, kui see on olnud teiste muuseumite ja galeriidega, kellega on EAL koostööd teinud.

Eestseisuse tagasiside näituse kohta K. Koov: tegu on väikese ja kompaktse näitusega, mille põhiosale eelneb õues fragmentidest koosnev sissejuhatav osa.

Tore, et intervjueeritavateks on leitud väga erineva taustaga inimesed, kelle vaated teemale on eripalgelised. Mittearhitekti jaoks on näitus kindlasti väga põnev sissevaade teemasse.

Näituse põhiosa keskel olnud installatsioon (makett) oli vaimukas. Ettepanek: intervjuude kuulamiseks ja vaatamiseks kuluks ära istumiskoht. Intervjuud võiks teha huvilistele kättesaadavaks ka podcast’ina.

A. Mänd: Fotografiska teisel korrusel eksponeeritud näitus mõjus väga kompaktselt. Ainus miinus: näituse juures oleks võinud olla vaatajat majas aitav orienteerumise skeem.

Esimesel ja teisel korrusel olev näitus ning õues olev ekspositsioon on liiga laiali pillutatud. Samas on näitus kõigis kolmes asukohas eraldi osadena vaadeldav.

A. Levald: näituse teemat arvesse võttes on tegu väga hea algatusega. Miinus on kindlasti näituse liigne killustatus, mistõttu ei moodustunud tervikpilti.

K. Süda: vaataja jaoks kuluks ära ekspositsiooni juures olev selgitav materjal. Näitusest võiks koostada väikese tutvustava kataloogi.

Kuraatorid: oleks võinud piirduda ühe näitusesaaliga, nii oleks näitus kompaktsemana mõjunud. Kõikide intervjueeritavate ja nende intervjuude kohta on tehtud kokkuvõte.

Kokkuvõtteid saaks kasutada kataloogi koostamisel.

Kokkuvõttes leidis eestseisus, et tuleks ̂ lisada videointervjuu bokside juurde istumiskohad, et intervjuusid kuulata oleks mugav; ̂ koostada ja anda välja näitust tutvustav kataloog.

4. Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna rahulolematust väljendav kiri Pärnu ja Tartu muinsuskaitse uute kaitsekordade kohta. J. Huimerinna ettepanek saata Muinsuskaitseametile vanalinnade muinsuskaitsealadele kehtestatavaid uusi kaitsekordi toetav pöördumine Taustinfo A. Männilt: Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna on teinud rahulolematust väljendava pöördumise Pärnu ja Tartu muinsuskaitsealade uute kaitsekordade suhtes, mis olevat omanike suhtes ahistavad.

J. Huimerinna ettepanekul võiks EAL saata Muinsuskaitse­ ametile pöördumise vanalinnade muinsuskaitsealadele kehtestatavate uute kaitsekordade toetuseks.

T. Paaver toetas Kuressaare muinsuskaitseala uute kaitsekordade väljatöötamise töögrupi liikmena igati uusi kaitsekordi ja kinnitas, et nendega püütakse omanikele võrreldes senise süsteemiga pigem leevendusi teha: kaitstakse seda, mis on tõesti kaitsmist väärt.

J. Huimerinna sõnul olid majad varem näiteks 100% kaitstud. Uute kaitsekordade järgi on majad jagatud erinevatesse kaitsekategooriatesse.

Otsustati: ̂ toetada muinsuskaitsealade uusi kaitsekordi ja saata Muinsuskaitseametile neid toetav pöördumine, ̂ pöördumise teksti koostab J. Huimerind.

5. K. Koovi koostatud keskkonnagraafika ja viidanduse projekteerimise juhendi kohta EALi seisukohti väljen­ dava kirja läbivaatamine Eestseisus, tutvunud keskkonnagraafika ja viidanduse projekteerimise juhendi tekstiga ning EALi seisukohti väljendava, I. Tärnole saatmiseks mõeldud kirja kavandiga, mille on K. Koov juhendi kohta koostanud, arutles selle üle põhjalikult.

Otsustati ̂ korrigeerida ja täiendada K. Koovi koostatud kirja teksti eestseisuse ettepanekute ja arvamustega; ̂ ütelda kirjas selgelt välja, et EAL ei poolda bürokraatia juurdetootmist, mida selle juhendi kinnitamine endaga kahtlemata kaasa tooks; ̂ teha I. Tärnole muu hulgas ettepanek lühendada juhendi teksti nii, et see mahuks ära ühele A4-lehele; ̂ teha ESLile ja EMALile ettepanek ühineda EALi märgukirjaga.

11

6. 1. novembriks EALile esitatud loomestipendiumi taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldamise otsused (vt tabelit).

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Eraldatud summa €

Kuno Raude

2500

04.10.2021

Loometegevus

Raamatu „Inimlikest asjadest 1982–1995. Köide I” väljaandmine

2500*

Liis Uustal

1790

14.10.2021

Erialane täiendõpe

Osalemine Eesti Kunstiakadeemia täiendkoolitusel „Arhitektuur ja konserveerimine”

1750

Emil Urbel

1000

29.11.2021

Loometegevus

Kulude katmine seoses Eesti Arhitektuurimuuseumis 2022. a aprillis toimuva näitusega „SIIM/ KREIS/AUSING”

Toivo Tammik

400

31.10.2021

Õppereis

Veneetsia biennaali külastus novembris 2021

200

Pelle-Sten Viiburg

400

31.10.2021

Õppereis

Õppereis Hispaaniasse Barcelonasse

200

2500

01.11.2021

Loometegevus

Tallinna arhitektuuribiennaali 2022 ettevalmistus

Sille Pihlak

400

01.11.2021

Õppereis

Õppereis Itaaliasse

200

Aet Pikk

400

01.11.2021

Õppereis

Itaalia õppereisiga seotud sõidu-, sissepääsu- ja majutuskulude osaline katmine

200

1250

01.11.2021

Loometegevus

Osalemine Euroopas või Põhjamaades läbiviidaval rahvusvahelisel arhi­tek­tuurivõistlusel

Anne Muhk

400

01.11.2021

Õppereis

Itaalia õppereisiga seotud sõidu-, sissepääsu- ja majutuskulude osaline katmine

Tõnis Savi

2500

01.11.2021

Loometegevus

Raul Kalvo

2500

01.11.2021

Loometegevus

Kristel Ausing

2000

29.10.2021

Muu

300

01.11.2021

Õppereis

Ivan Sergejev

Karli Luik

Mae Köömnemägi

EALi 2021. a kuraatorinäituse „Tänav” kureerimine ja teostamine

Eesti Arhitektuurimuuseumi näitusega „Siim.Kreis.

Ausing” seotud oma kulutuste katmine

1000*

2500*

1250*

200 2500* 2500* 2000* 200

Arhitektuuri õppereis Barcelonasse Liina-Liis Pihu

300

01.11.2021

Õppereis

Ignar Fjuk

400

01.11.2021

Õppereis

Õppereis Taani linnadesse (Kopen­haagen, Odense, Aarhus), võimaluse korral ka Põhja-Saksamaa linnadesse (Kiel ja Lübeck)

200

Anu Tammemägi

400

01.11.2021

Õppereis

Õppereis Suurbritanniasse eesmärgiga tutvuda Londoni ja Põhja-Inglismaa ning Šotimaa suuremate linnade arhitektuuriga

200

Grete Veskiväli

400

01.11.2021

Õppereis

Õppereis „Pühamud ja pühad paigad Kreekas”

200

Grete Veskiväli

2100

01.11.2021

Loometegevus

Põhikooli juhendmaterjali „Valgus arhitektuuris ja linnaruumis” koostamine ja töötubade korraldamine

2100*

Johan Tali

1250

01.11.2021

Loometegevus

Näitusest „Lõpetamata linn” tehtava seitsmeosalise TV-saate stsenaariumite kirjutamine ja sisu loomine

1250*

12

200

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/22

Taotleja Siim Tuksam

Jüri Soolep

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

640

01.11.2021

Õppereis

Õppereis Mehhikosse Yucatáni poolsaarele

400**

2500

01.11.2021

Loometegevus / erialane täiendõpe

Viie EALiga koostöös korraldatud täiendkoolituse loengu „Tulevikku kujutledes” (kevad 2021) monteerimine ja toimetamine

2500*

KOKKU:

Eraldatud summa €

24 250

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks. ** Taotleja on eraldise omal soovil EALile tagastanud.

2. detsember 2021 1. Ülevaade Eesti Arhitektuurikeskuse 2021. aasta tegevusest (R. Järg) 2021. aastaks Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) eesmärkidena seatud tegevused on üldjoontes ellu viidud. Osa tegevusi on veel tööprotsessis.

Veneetsia arhitektuuribiennaalil osaleti Eesti ekspositsiooniga. Sügisel korraldati Eesti delegatsioonile biennaali ühiskülastus. Kokkuvõttes sai Eesti ekspositsioon biennaalil palju head vastukaja. Ekspositsiooni kohta on tulnud järele­ pärimisi, tehtud on koostööpakkumisi. Veneetsia arhitektuuri­ biennaali veebiplatvorm, mille vedaja oli EAK, õigustas ennast igati ja kui ressurssi vähegi jätkub, soovib EAK seda edasi vedada ja võimaluse korral ka edasi arendada.

Korraldati 2022. aastal toimuva Tallinna 6. arhitektuuribiennaali (TAB) kuraatorivõistlus. 2021. aasta oligi n-ö TABi ettevalmistusaasta. Välja on kuulutatud ka TABi visioonivõistlus. Kõige keerulisem on saavutada Tallinna linnaga koostöö.

Iiri-Eesti arhitektide koostööna on valminud puitarhitektuuri näitus „PuuExpo”, mille avamine lükkus koroona tõttu 2022. aasta jaanuarikuusse. Näitus avatakse Iirimaal Dublinis. TABi ajal eksponeeritakse näitust Eestis, siin kureerib seda arhitektuuribüroo b210.

Väga populaarsed olid EAKi korraldatud ekskursioonid avalikesse hoonetesse (nt Eesti Rahvusraamatukokku).

Kokku oli neil külastajaid ligikaudu 5000.

Arhitektuurisündmuse Open House Tallinn 2021 ajal korraldati üle 300 giidituuri 36 paika või hoonesse, mis on tavaliselt suletud. Kokku oli külastajaid ligikaudu 5000.

Väga menukad olid erialased kuuepäevased tasuta koolitused kohalike omavalitsuste töötajatele.

Sügisel toimuma pidanud eksporditegevused (ärikoolitused arhitektidele ja äripartneritele) jäid osalejate vähese huvi tõttu kahjuks ära ning peaksid toimuma 2022. aasta veebruaris.

2. Tallinna kunstihoone rekonstrueerimise arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine Arhitektuurivõistluse võistlusülesande koostanud E. Komp tutvustas seda. Võistlusala hõlmab kolme kinnistut: Vabaduse väljak 8, Vabaduse väljak 6 ja G. Otsa nimelise Tallinna Muusika­­ kooli hooviala. Võistlusalast on välja jäetud Tallinna kunstihoone (Vabaduse väljak 6) põhjapoolne osa ja Galerii-G ruumid (Vabaduse väljak 8).

Kunstihoone ehitusekspertiis kinnitas, et hoone vajumisest tekkinud suuri pragusid kandekonstruktsioonides tavaremondiga enam parandada ei õnnestu: vaja on kapitaalremonti.

Kunstihoone on tervikuna muinsuskaitse all. Juurdeehitis on lubatud teha ainult siseõue maa alla.

Võistluse põhieesmärgid: 1) kõik näitusepinnad peavad olema siseruumist omavahel ühendatud ja ühe piletiga läbitavad; 2) KUKU klubi ruumidele uue mõtte andmine, need tuleb nii sisult kui ka vormilt uuendada (ruumide funktsioone võib muuta).

Võistlusel võivad osaleda ka volitatud sisearhitektid. Preemia­ fond on 38 000 eurot (sh esimene preemia 12 000 eurot).

A. Ader, kes on varem teinud koos b210 arhitektidega kunstihoonele analüüsi, leidis, et võistlusala võiks hõlmata ka hoone tagumist poolt. Samuti pidas ta küsitavaks Galerii-G võistlusalast väljajätmist. Ka V. Tomiste pidas tagumise hooviala kaasamist võistlusalasse väga oluliseks ja O. Alver leidis, et võistlusalasse võiks kaasata kogu hooviala – see vajaks tervikuna uut hingamist. V. Tomiste sõnul külgneb kunstihoone hooviga Gloria restorani hoone, kus on palju alakasutuses olevat pinda. Tulevikus võiks mõelda selles hooviosas hoonestuse liitmise peale.

EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juhi M. Lõokese sõnul ei võimalda projekteerimise tähtajad võistlusala laiendada (muinsuskaitsetingimuste muutmine võtab kaua aega): projekteerimine peab mahtuma kuue kuu sisse.

Eestseisus pidas projekteerimiseks ette nähtud aega liiga lühikeseks ja nägi selles suurt probleemi. Eestseisus leidis, et kunstihoone esindajad peaksid tegema Kultuuriministeeriumile ettepaneku leida võimalus pikendada Tallinna kunstihoone projekteerimise aega. EALi arhitektuurivõistluste töögrupi ülesandeks jäi selleks vajalikku aega täpsustada.

Eestseisus kiitis heaks EALi arhitektuurivõistluste töögrupi välja pakutud EALi-poolsed žüriiliikmed P.-E. Ulmani ja T. Adrikorni.

13

3. Tallinna Reaalkooli juurdeehitise arhitektuuri­ võistluse tingimuste tutvustamine (Kalle Komissarov) Arhitektuurivõistlusega otsitakse parimat ruumilahendust Estonia pst 6 kinnistule kavandatavale Tallinna Reaalkooli juurdeehitisele. Lähteülesande alus on 3+1 arhitektide analüüs. Võistlus puudutab ainult juurdeehitist, vana hoone võistlusalasse ei kuulu.

Võistlustingimused on loodud Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehitise võistluseeskirja ja preemiafondi näitel.

Oluline erinevus on selles, et Tallinna Reaalkooli juurdeehitise arhitektuurivõistluse ettevalmistusaeg on olnud palju pikem.

Muinsuskaitseameti esindajatega nõu pidamine on võtnud aastaid ja muinsuskaitse seisukoht (mis lisati võistlustingimustesse) on, et juurdeehitis võib ulatuda vana hoone räästa kõrguseni.

Arhitektide ülesanne on vaadelda Georg Otsa tänava, Estonia pst ja Pärnu mnt vahelist ruumi tervikliku hariduskvartalina, pidades silmas jalakäijate liikumise sihte ning avalikku ruumi. Võistlusalasse kuulub ka nn Ankru haljak Tallinna Kesk­ raa­matukogu ja Tallinna Reaalkooli vahel.

Uuelt koolihoonelt eeldatakse nüüdisaegset ja inspireerivat õpikeskkonda. Loodav ruumiprogramm on kompleksne, hõlmates nii reaalhariduse kompetentsikeskust, tänapäevast õpikeskkonda algklassidele, kehalise kasvatuse tundide ruume kui ka väliruumi õuesõppe- ja vabaajategevusteks. Spordi­ funktsioon on kavandatud miinuskorrusele.

Arhitektuurivõistlus kuulutatakse välja 3. detsembril ja ideekavandite esitamise tähtaeg on 2. märtsil 2022.

Preemiafond on 41 000 eurot. Žürii esimees on arhitektuuriajaloolane professor M. Kalm, EALi esindajatena kuuluvad žüriisse J.-A. Looveer, M. Rass ja T. Teedumäe.

4. Katrin Langi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Katrin Langi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

5. Ingrid Viskuse EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Ingrid Viskuse EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi liikmeks vastu võtta.

6. Ettepanekute tegemine Eesti Vabariigi kultuuripreemiatele (nii aasta- kui ka elutööpreemia kategoorias) EALi esitatavate kandidaatide kohta Elutööpreemia kandidaadiks otsustati esitada ka sel aastal akustik Linda Madalik.

Kultuuripreemiatele aastapreemia kategoorias esitatavate kandidaatide kohta otsustati arutelu korraldada meilitsi.

14

16. detsember 2021 1. „Hea avaliku ruumi” programmi kuuluva Loksa linna keskosa arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (tingimuste koostaja I. Lubjak, Loksa linnaarhitekt A. Skolimowski, EALi-poolne tingimuste läbivaataja I. Saarepera) Peamiseks aruteluteemaks kujunes võistlusala suurus, kuna „Hea avaliku ruumi” programmi võistluste kohta on tulnud kriitikat, et võistlusalad on liiga suured. Loksa puhul on planeeritud võistlusala 195 000 m2. Arutati, kas sellest osa on võimalik arvestada kontaktalana või jaotada etappideks.

Millise võistlusalaga jätkata? Arutati variante: a) esialgne suur võistlusala; b) I. Saarepera ettepanek vähendada ala; c) I. Saarepera ettepanek, v.a Loksa kaubamaja ja Valgejõe vasak kallas. I. Lubjak korrigeeris võistlusülesannet vastavalt saadud märkustele. Ala pindalaks jäi u 90 000 m2. Võistlustöö plaan linnaliste ja avaliku ruumi seostega tuleb esitada mõõtkavas 1 : 1000 ja suurendus perspektiivsest keskväljakust ja/ või Valgejõe pargist mõõtkavas 1 : 500.

Muus osas juhiti tähelepanu sellele, et ka alusplaani tuleb uuendada: sealt puuduvad korrektsed krundipiirid, rulapark ja osaliselt puud, Rohuaia 8 kinnistu on mõõdistamata, Tallinna ja Pärna tn on teistsuguse lahendusega, kultuurikeskuse esine vale jne.

2. EALi 2022. aasta tegevuskava tutvustamine (I. Mald) EALi direktor I. Mald tutvustas eestseisusele järgmise aasta projektide ja tegevuste kava ning EALi üldtegevuste kava.

Projektid on EALi juhatuses kooskõlastatud ja lisatud 2022. aasta tegevustoetuse Eesti Kultuurkapitali taotlusele.

Eestseisus võttis kavandatud tegevused koos mõningate märkustega teadmiseks.

Leiti, et EALi töögruppide tegevused vajaksid läbikaalumist, osa töögruppe tegutsevad üsna aktiivselt ja teised on n-ö ootel. Kas on vaja uusi tegevusi algatada?

Otsustati, et kui põletavat teemat ei ole, ei pea töögruppi kokku kutsuma. Mõni tegevus on lükatud edasi koroona tõttu (nt omavalitsuste töögrupp, mis pidi külastama kohalikke omavalitsusi: kevadel selgub, kas saab külastusi alustada).

I. Mald teatas muu hulgas, et 2022. aasta on viimane aasta, mil saab kasutada Eesti Teadusagentuuri rahastust teadusarendusnõuniku tegevusteks. Seepärast tuleb sellealased tegevused hästi läbi mõelda.

M. Šein tegi ettepaneku lisada tegevuskavasse arhitekti kutsestandardi uusversioonide väljatöötamise ja kutsekomisjoni üldist töökorraldust analüüsiva töögrupi tegevus. Lisaks hakkab töörühm otsima lahendust sellele, kuidas saaks mõjutada kutse-eetika normide vastu eksinud arhitektide tegevust.

Praegu käsitleb sellekohaseid kaebusi EALi aukohus, kuid maht on muutunud suureks ja ainus võimalus on anda eetilisel tasemel hinnang. Teatud mõju kutsekomisjoni tegevusel on ja eetikanormide vastu eksinud kutsetaotlejad on pidanud astuma samme, et komisjon nõustuks kutset andma või selle kehtivust pikendama.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/22

3. Aet Aderi kinnitamine EALi välisesindajaks (UIAs, BAUAs ja ACE’is) EALi välissuhtlus on killustunud: osa inimesi suhtleb UIA ja BAUAga, teised ACE’iga, kolmandad teiste riikide arhitektide liitudega. Paljud teemad kattuvad, kuid EALil puudub terviklik ülevaade sellest, mida kuskil parajasti arutatakse.

Vaja oleks ühte inimest, kelle kätte koonduks info nii kirjavahetuse kui ka muude väliskontaktide kohta. See aitaks käsitletavatel teemadel siin paremini pildile saada ja kiiremini Eesti kolleegideni jõuda. ACE’is on palju töögruppe, seal on kaasalöömisvõimalusi veel mitmele arhitektile, kes sooviksid seda teha.

Leiti, et A. Ader on eri projektide kaudu välispartneritega palju suhelnud ja tal on hea kontaktivõrgustik, samuti on tal töökogemus EALi juhatuse liikmena.

Hääletuse tulemusel kinnitati A. Ader EALi välisesindajaks.

4. Eesti Vabariigi kultuuripreemiale EALi kandidaatide väljavalimine Riigi kultuuripreemiale elutööpreemia kategoorias otsustati esitada Linda Madaliku kandidatuur.

Aastapreemia kategoorias otsustati esitada veebihääletuse tulemusena kandidaadiks uurimisprojekt „Lõpetamata linn”, mis hõlmas kolmeaastast akadeemilist tööd Eesti Kunstiakadeemias (EKA), seda kokku võtvat näitust Eesti Arhitektuurimuuseumis ja mahukat kogumikku „Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid”. Näituse kuraator oli Johan Tali ja kujundaja Raul Kalvo, projekti eestvedaja EKA arhitektuuriteaduskonna arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond. Uurimisgruppide juhid olid Johan Tali, Kalle Komissarov, Toomas Tammis, Andres Alver, Andres Sevtšuk, Veljo Kaasik, Katrin Koov, Eve Komp, Douglas Gordon, Siiri Vallner, Indrek Peil, Renee Puusepp, Damiano Cerrone, Raul Kalvo ja Veljo Kaasik.

Uurimisprojekti kolleegiumis olid Andres Alver, Toomas Tammis, Andres Ojari, Johan Tali ja Pille Epner. Raamatu toimetaja ja projekti administraator oli Pille Epner.

5. 6. detsembriks EALile esitatud loomestipendiumi taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldamise aasta viimase vooru otsused (vt tabelit).

Taotleja Ivar Lubjak

Taotluse suurus € 400

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Eraldatud summa €

30.11.2021

Õppereis

Arhitektuurialane õppereis Itaaliasse

200

700

900

05.12.2021

Erialane täiendõpe

Osalemine Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia kursustel „Kompositsiooni- ja värvusõpetus” (juhendaja kunstnik Maria Sidljarevits) ja „Fotorealistlik maal” (juhendaja kunstnik Saskia Järve)

1250

06.12.2021

Loometegevus

Tallinna arhitektuuribiennaali peanäitusel osalemine

Tormi Sooväli

640

06.12.2021

EALi õppereis

EALi Dubai Expo õppereis

Siim Tuksam

1250

06.12.2021

Loometegevus

Tallinna arhitektuuribiennaali peanäitusel osalemine

Mae Köömnemägi

640

06.12.2021

Ljudmilla Georgijeva

640

06.12.2021

Õppereis

Kooliarhitektuuri õppereis Indoneesiasse

Jaan Tiidemann

750

06.12.2021

Loometegevus

Vabaduse pst 65 (Tallinn) hoone arhitektuuri käsitleva uurimuse ja artikli kirjutamise toetus

Andrus Kõresaar

600

06.12.2021

Õppereis

Õppereis (Katar, Doha) tutvumiseks Katari National Museumiga (AB Jean Nouvel, avatud 2019)

1164

06.12.2021

Osalemine erialastel konverentsidel/seminaridel

Osalemine Helsingborgis Euroopa suurimal jätkusuutlike linnade konverentsil Urban Future Global Conference 2021

Ahti Kooskora

640

06.12.2021

640

Ott Alver

640

06.12.2021

640

Kersti Arulaid

640

06.12.2021

640

Madis Eek

640

06.12.2021

Katrin Etverk

640

06.12.2021

Ilmar Heinsoo

640

06.12.2021

640

Kairi Kirt-Ende

640

06.12.2021

640

Ilmar Klammer

640

06.12.2021

640

Siiri Koot

Sille Pihlak

Andro Mänd

EALi õppereis

EALi Dubai Expo õppereis

850* 640 850* 320 320 500*

320

1124

640 640

15

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Eraldatud summa €

Ülle Kunnus

640

06.12.2021

640

Ülle Kupri

640

06.12.2021

640

Niina Mäger

640

06.12.2021

640

Maarja Nummert

640

06.12.2021

640

Jaan Port

640

06.12.2021

640

Uku Põllumaa

640

06.12.2021

640

Olav Remmelkoor

640

06.12.2021

640

Enel-Katrin Vahter

640

06.12.2021

640

Reet Valk

640

06.12.2021

Raivo Tabri

640

06.12.2021

640

Andres Alver

640

06.12.2021

640

Velle Kadalipp

640

06.12.2021

640

Lauri Nõmme

640

06.12.2021

640

Pelle-Sten Viiburg

640

06.12.2021

640

Tõnu Laigu

640

06.12.2021

640

Anu Tammemägi

640

06.12.2021

640

Kalle Vellevoog

640

06.12.2021

640

EALi õppereis

EALi Dubai Expo õppereis

KOKKU:

640

21 824

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks.

6. Loovisikute stipendiumite maksmise korra muutmine Loovisikute stipendiumite komisjon tegi ettepanekuid stipendiumite maksmise korra uuendamise kohta.

Eestseisus kiitis ettepanekud heaks, uus kord hakkab kehtima 2022. aasta jaanuaris.

7. „Hea avaliku ruumi” programmi kuuluva Kadrina keskuse arhitektuurivõistluse võistlustingimuste kinnitamine Tegu on kordusvõistlusega. Võistluse teeb eriliseks see, et osalejatele ei ole seatud kutsekvalifikatsiooni nõuet, võitja peab kaasama kutsega arhitekti meeskonda alles projekteerima asudes. Seega on see suurepärane võimalus osalemiseks tudengitele ja noortele arhitektidele, kellel ei ole veel volitatud arhitekti kutset. Võistlustööd esitatakse ainult digitaalselt.

Kadrina võistluse tingimused otsustati kinnitada.

8. Anni Martini EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Anni Martini EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi liikmeks vastu võtta.

9. Viljandi Lidli kauplusele projekti saamiseks korraldatav arhitektuurivõistlus Lidl Eesti on pöördunud EALi poole, et saada suhteliselt lühikese tähtaja jooksul kooskõlastus kutsutud arhitektuurivõistluse tingimustele. Kauplus on planeeritud linnaehituslikult ja looduslikult kaunisse asukohta, millega tuleks eestsei-

16

suse hinnangul suhestuda lugupidavamalt ning läbimõeldumalt, näiteks võiks kaaluda parkla rajamist osaliselt maa alla, poolkorrusele, lisaks hoonestus liigendada.

Eestseisus tegi järgmised ettepanekud, et saavutada võistlusega parem tulemus ja rikastada Viljandi linnakeskkonda. ̂ Suurendada kutsutud võistlejate arvu kolmelt kuuele. ̂ Suurendada osaleja tasu võimaluse korral 5000 eurolt 7000 eurole. ̂ Laiendada võistlusülesannet, et tekiks tõeliselt polü­ funktsio­naalne linnaline kvartal. Riia mnt 1 kinnistu on Viljandi linnas olulisel ristteel ja kogu kvartal nõuab linnalikumat lahendust. Praegu soovitud ühekorruseline pood ja selle juurde kuuluv parkla seda ei tekita. Kinnistu asub kohas, kus kohtuvad erinevad linnalised situatsioonid ja maastikud: Riia mnt äärsed korrusmajad, põhjas asuv surnuaed, idas laiuv Valuoja ürgorg: ilusad vaated krundilt ja krundile, lõunas olev Männimäe elamuala (suur inimeste kontsentratsioon). Jala ja rattaga liikudes kesklinna (Männimäe suunal) asub kinnistu tee peal.

Vahetus läheduses asuvad Ugala teater ja Valuoja oru rekreatsioonialad. Linnalikuma kvartali saavutamiseks võiks kasutada Lidli kahekorruselist kaupluseformaati ja leida alale lisafunktsioone. See aitab kaasa polüfunktsionaalse kvartali tekkele. ̂ Pöörata rohkem tähelepanu maastikuarhitektuuri lahendusele, sest krunt piirneb Valuoja ürgoru ja Viljandi vana kalmistuga.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/22

̂

Esitada EALi poolt žüriiliikmeteks arhitektid Indrek Allmann, Raivo Kotov ja Lembit-Kaur Stöör. Žürii tasu peaks olema min 800 eurot inimese kohta (sh maksud).

10. Putukaväila installatsioonide võistlus Tallinna Strateegiakeskus korraldab Tallinna Putukaväilale linnainstallatsioonide võistluse. Installatsioonide asukohaks on planeeritud lõik alates Paldiski maanteest suunaga kesklinnast väljapoole. M. Lõoke andis teada, et võistluse tingimused on saadetud EALi juubeliinstallatsioonide autoritele tagasiside saamiseks ja vastuseid veel ei ole. Linn soovib valida konkursiga välja viis installatsiooni, millest püstitatakse neli. Ühe installatsiooni eelarve on 10 000 eurot.

Kuna EALi juubeliinstallatsioonide värske kogemuse alusel saab väita, et 10 000 eurot ei ole teostamiseks piisav, otsustas eestseisus teha strateegiakeskusele ettepaneku ̂ suurendada ühe installatsiooni rajamise eelarvet 20 000 euroni ja ̂ vajaduse korral vähendada installatsioonide arvu.

11. EALi presidendi sotsiaalmeediakontod A. Ader tunnustas Andro Männi Instagrami- ja Facebookikonto loomist. Ta arvas samas, et EALil on juba suure jälgijaskonnaga (üle 3300 inimese) Facebooki-konto olemas ja sama suure jälgijaskonna kasvatamine uuele kontole on aeganõudev ning tegelikult tuleks EALi Facebooki-kontole lisaks luua EALi Instagrami-konto. Selliselt – EALi ühise/üldise sotsiaalmeedia konto kaudu infot edastades – oleks sõnum selgem.

A. Mänd selgitas oma ajendit: isiklike kontode loomise abil on võimalus edastada vahetumat infot ja avaldada vähem poliitilist korrektsust eeldavaid arvamusi, samuti anda isiklikke soovitusi (erialased näitused, raamatud). Ka on Facebooki-konto koht, kus saab filtreerida välja ainult EALi liikmetele olulised sõnumid ja edastada neid ainult sellele osale jälgijaskonnast. Ühtlasi viitas ta eestseisuse 14. jaanuari protokollile, kus tehti ettepanek luua EALi presidendile Instagrami-konto.

20. jaanuar 2022 1. Viljandi Lidli kaupluse arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine M. Karro-Kalberg tutvustas Viljandi Lidli kaupluse arhitektuurivõistluse tingimustesse tehtud muudatusi: ̂ kutsutud osalejate arvu on suurendatud kolmelt arhitektuuribüroolt viiele; ̂ žüriisse on EALi ettepanekul lisatud kolm EALi liikmest liiget (I. Allmann, R. Kotov, L.-K. Stöör); ̂ võimalus on kavandada kaupluse ette müügiala ja avalik ruum (katusealune või mänguväljak); ̂ lisatud on nõue kavandada haljastusega liigendatud parkla; ̂ lisatud on nõue kavandada poe ette istumiskoht (puhkekoht); ̂ lisatud on nõue märkida tänavajooned hoone või haljastusega; ̂ lisatud on nõue paigutada kauplus Riia mnt äärde (arvestada tuleb Viljandi linnaarhitekti seisukohta, ta ei toetanud kavandatavale kauplusele vabapaigutuse andmist).

Kuna žürii töös osaleb R. Kotov, nägi eestseisus huvide konflikti selles, kui kutsuda üheks osalejaks arhitektuuri­ büroo KOKO arhitektid.

M. Karro-Kalbergi ettepanekul võiks žüriisse kuuluda ka mõni naisarhitekt, näiteks Ü. Maiste.

Eestseisuses tekitas küsimusi tööde teostamiseks antav aeg üks kuu, sest EALi arhitektuurivõistluste juhendi järgi peaks aega olema vähemalt kaks kuud. EALi võistluste töögrupi juhi M. Lõokese sõnul on üks kuu aktsepteeritav juhul, kui kutsutud arhitektuuribürood sellise ajaga nõustuvad, ja seekord nad nõustuvad.

Eestseisus esitas tingimuste kohta veel märkusi ja ettepanekuid: ̂ kaupluse ruumiprogramm võiks pakkuda väikseid ärisid ja erinevaid sissepääse (mitte ainult üht sissepääsu); ̂ määrata tingimustes kindlaks hooneesine miinimumala (kuhu saaks tulevikus kavandada näiteks veel ühe väiksema hoone); ̂ tänava poolt võiks vaade kauplusesse olla läbinähtav, et saaks n-ö visuaalselt sisse pääseda.

Eestseisus kooskõlastas arhitektuurivõistluse tingimused tingimusega, et arvestatakse EALi muudatusettepanekuid.

2. Tallinna Tehnikaülikooli kampuse ja Tehnopoli vahelise promenaadi arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine Promenaadi arhitektuurivõistluse lähteülesande on koostanud Tiit Silla meeskond. Avatud ideevõistluse eesmärk on leida parim avaliku ruumi lahendus Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kampust ja Tehnopoli ärilinnakut läbivale ja ühendavale liikumisteele. Tingimusi tutvustas Anna-Liisa Unt. Lähteülesanne on keerukas: kavandada tuleb mõlemat linnakut läbiv ühine kergliiklustee/promenaad ja pakkuda välja üldine liikumisvõrgustiku lahendus. Kõnealused kaks linnakut seotakse Tallinna kergliiklusteede süsteemiga.

Eestseisus leidis, et võistlustingimustes olev mitme võitjaga läbirääkimise võimalus ei ole EALile aktsepteeritav, sest sel juhul ei oleks žüriid vajagi. Hinnapõhiselt läbirääkimiste alustamist samal ajal kolme parimaga ei peetud aktsepteeritavaks. Eestseisusele jäi ka arusaamatuks, mille peale hange korraldatakse, st mida hakatakse projekteerima. Leiti, et TTÜ peaks määrama kindlaks prioriteedid, millele võistlejad keskenduvad.

Eestseisus tegi tingimuste kohta ka muid ettepanekuid: ̂ lisada olemasoleva haljastuse (kaitsealused taimed jm) ja loomaliikide kirjeldus ning radade kasutamise skeem; ̂ lisada alusandmetele 2015. aastal alale kehtestatud teemaplaneering „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine”, sh loodusuuring; ̂ lisada alusandmeid kirjeldav skeem; ̂ paluda tingimuste koostajal analüüsida skeeme; ̂ asendada sõna promenaad väljendiga avalik ruum (promenaad on lineaarne, selle ala puhul muutub aga promenaad vahepeal liiklemisvõrgustikuks); ̂ täpsustada hoonete sissepääsude skeemi ja lisada see; ̂ lisada jätkutegevuste kirjeldus; ̂ asendada žüriis kaks liiget, kellel ei ole volitatud arhitekt, tase 7 kutset.

17

3. Sven Koppeli EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Sven Koppeli EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi liikmeks vastu võtta.

4. Helin Kuldkepi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Helin Kuldkepi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

5. EALi 2022. aasta tegevustoetusega seotud üldeelarve kinnitamine I. Mald tutvustas 2021. aasta novembris Eesti Kultuurkapitalile esitatud EALi 2022. aasta tegevustoetusega seotud üldeelarvet, mille alusel taotleti EALile tegevustoetust. Eestseisus kinnitas eelarve.

6. Ülevaade 5. jaanuaril Tallinna Strateegiakeskuse esindajatega toimunud kohtumisest Kohtumisel EALis osalesid peale EALi juhatuse liikmete EALi direktor I. Mald ja mõne EALi töögrupi esindajad, samuti Tallinna abilinnapea Madle Lippus.

Tallinna Strateegiakeskuse esindajad selgitasid selle ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelist rollijaotust.

Ettevalmistamisel on leping EALiga, mille allkirjastamise järel saab strateegiakeskus hakata tellima otse EALilt arhitektuurivõistluste korraldamise ja eksperdiarvamuste koostamise teenust.

Puudutati ka linnaarhitekti ametikoha taastamise teemat.

Tallinna Strateegiakeskuse esindajate vastusest ilmnes, et vähemasti esialgu ei ole ametikohta kavas taastada. Arutati EALi ettepanekut taastada Tallinna Linnavalitsuse juures arhitektuurinõukogu. Lippus lubas hakata paari kuu pärast tege­ma selleks vajalikke samme. Rävala pst autovabaks muutmise lähte­ülesanne töötati väga põhjalikult läbi ja sellega edasi tegelemiseks otsitakse praegu poliitilist üksmeelt.

P. Pere leidis, et ehituse pika vaate aspektist lähtudes võiks Tallinna Strateegiakeskus käsitleda alasid tervikuna. Väikeste projektidega (nt Putukaväil) ükshaaval tegelemine ei anna laiapõhjalist visiooni.

8. Pärnu rannaalale kavandatavatele paviljonidele disainiprintsiipide väljatöötamise soov K. Koov tõstatas Pärnu rannaalale neli aastat tagasi korraldatud visioonivõistluse jätkutegevusena paviljonide kavandamise teema. Visioonivõistluse järel koostati rannaala detailplaneering, milles sätestatud alad soovib linn anda nüüd ettevõtetele hoonestamiseks (ehitusala on u 1100 m2). Planee­rin­gusse läks V. Tomiste ettepanek Pärnu visioonivõistlusele esitatud paviljonide paiknemise kohta.

Avalikku võistlust disainiprintsiipide saamiseks ei taha Pärnu linn korraldada. Selle asemel küsib linn arhitektidelt pakkumisi disainiprintsiipide väljatöötamiseks, mille alusel saaksid arendajad teha pakkumised. Disainiprintsiipide väljatöötajale on seatud tingimus loobuda autoriõigustest, et anda arendajale vabad käed, ent seda ei saa Koovi sõnul aktsepteerida: rannaala paviljonide lahendus väärib arhitektuurivõistlust.

V. Tomiste sõnul tähendavad paviljonid sisuliselt uue ranna­ hoone kavandamist, sest vana maja enam sellena ei toimi.

J. Huimerind viitas paar nädalat tagasi Postimehes ilmunud artiklile, kus Pärnu rannahoonet võrreldi surnud arhitektuuripärliga. Huimerinna ettepanekul võiks EAL koostada hoopis avaliku kirja rannahoone avamise ettepanekuga.

Eestseisus, arutanud probleemi, otsustas ̂ juhtida Pärnu Linnavalitsuse tähelepanu asjaolule, et planeeritud alale on juba võistlus korraldatud, ja paviljonide disainiprintsiipide saamiseks võiks pöörduda selle võistluse võitnud P. Ulmani poole, ning teha Pärnu Linnavalitsusele sellekohase ettepaneku; ̂ teha Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku avada Pärnu rannahoone avalikkusele.

9. Valminud OECD uuringu lõppraport „Shrinking smartly in Estonia” ja selle tutvustus A. Levald teavitas koostöös Rahandusministeeriumiga valminud OECD uuringu lõppraporti „Shrinking smartly in Estonia” esitlusest 18. veebruaril 2022. Esitlus toimub koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning üleriigilise elamute kasutusest väljalangemise ja tühjenemise mustrite analüüsi esitlusega. Analüüsi koostab Tallinna Tehnikaülikooli / SpinUniti uurimisrühm (Kristi Grišakov, Damiano Cerrone jt).

7. Ülevaade lähiajal kavandatavast A. Mänd teatas, et Narvas kavandatav rahvusvaheline arhitektuurikonverents lükkus 2022. aasta oktoobri teise poolde.

V. Tomiste tegi ettepaneku korraldada konverents Tallinna arhitektuuribiennaali ajal septembris.

30. märtsil toimub EALi vebinar kohalikele omavalitsustele, kus keskendutakse hea arhitektuuri teemalisele infovahetusele omavalitsuste enda heade näidete põhjal. Sõna saavad omavalitsuste ametnikud. Ürituse aitab korraldada EALi kommunikatsioonipartner H. Hamburg.

18

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/22

EALi uued liikmed

LJUDMILLA GEORGIJEVA Snd 27.02.1989. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2014). Töötab Innopolis Insenerid OÜs arhitektina ja Eesti Kunstiakadeemias vabaaine (Rhino 3D) õpetajana. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 350 (02.09.2021).

XENIA SOONISTE Snd 13.02.1991. Omandanud Šveitsis Lausanne’is Ecole polytechnique Fédérale’is (EPFL) arhitektuuri erialal bakalaureusekraadi (2014) ja magistrikraadi (2018). Töötab arhitektuuribüroodes KOKO arhitektid OÜ ja J+XS OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 352 (18.02.2021).

INGRID VISKUS Snd 14.02.1985. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2007). Omandanud magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusjuhtimise ja majanduse erialal (2017) ning arhitektuuri erialal (2019). Töötab arhitektuuribüroos Zeta OÜ ja KOKO arhitektid OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 355 (02.12.2021).

ANNI MARTIN Snd 09.07.1978. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2000). Omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias restaureerimise erialal (2007) ja Tallinna Ülikoolis strateegilise kommunikatsiooni erialal (2019).

Töötab Muinsuskaitseametis ehituspärandi valdkonna juhina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 356 (16.12.2021).

SVEN KOPPEL Snd 06.10.1969. Lõpetanud Tallinna Kunstiülikoolis arhitektuuri eriala (1993).

Töötab arhitektuuribüroodes OÜ Nii ja OÜ Alver Arhitektid arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 357 (20.01.2022).

19

EALi noortekogu uued liikmed

DARINA NOSSOVA Snd 06.09.1999. Lõpetanud Sheffieldi Ülikoolis arhitektuuri eriala (2021). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 352 (30.09.2021).

ANETH TRAUMANN Snd 08.03.1998. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 352 (30.09.2021).

KATRIN LANG Snd 16.12.1997. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 355 (02.12.2021).

HELIN KULDKEPP Snd 01.06.2000. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 357 (20.01.2022).

Lõppenud arhitektuurivõistlused

„Hea avaliku ruumi” võistlusi rahastavad kohalikud omavalitsused ning Eesti riik Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kaudu.

„Hea avaliku ruumi” Kadrina keskosa ja selle mõjuala arhitektuurivõistlus Kadrina Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati üks töö, mis kahjuks ei vastanud võistlustingimustele. Võistlus otsustati uuesti korraldada, vähendades nõudeid.

20

arh. 01/22

Kadrina Keskkooli ja ümbritseva väliruumi arhitektuurivõistlus Arhitektuurivõistlus korraldati Kadrina Vallavalitsuse ja EALi koostöös.

Esimese preemia suuruses 10 000 eurot sai ideekavand „Eeskoda” arhitektuuribüroolt Arhitekt Must. Töö autorid on Alvin Järving, Mari Rass, Lill Volmer, Lisett Laurimäe, Karoliine Kuus ja Anete Samelselg.

Teise ja kolmanda koha preemia (kokku 7000 eurot) läks jagamisele ideekavandite „Kodukant” (arhitektuuribüroo Projektibüroo, autorid Jane Teresk, Olga Batuhtina, Rasmus Ink, Linda Li Arro ja Liisbeth Põldre) ning „Kaa” (arhitektuuribüroo Doomino Arhitektid, autor Pelle-Sten Viiburg) vahel.

Lisaks otsustas žürii tunnustada 3000-eurose ergutuspreemiaga võistlustööd „Oh”, mille autorid on Mark Grimitliht ja Irina Raud arhitektuuri­ büroost viiskümmend üks miljonit üheksasada üheksateist tuhat kakssada kaks.

Võidutöö „Eeskoda”. Autorid Alvin Järving, Mari Rass, Lill Volmer, Lisett Laurimäe, Karoliine Kuus ja Anete Samelselg (Arhitekt Must)

„Hea avaliku ruumi” Kiviõli linnakeskuse arhitektuurivõistlus Lüganuse Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli muuta Kiviõli linnasüda inimsõbralikuks keskkonnaks ning korrastada ajalooline õunapuuaia park.

Parimaks nimetati ja esimese preemia summas 10 000 eurot pälvis ideekavand „Mimoos” arhitek­

tuuribüroolt Doomino Arhitektid. Töö autor on Pelle-Sten Viiburg.

Teise preemia suuruses 8000 eurot pälvis idee­ kavand „Oktoober” arhitektuuribüroolt OAAS Arhitektid (autorid Ivar Lubjak ja Maria Pukk).

Võidutöö „Mimoos”. Autor Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid)

21

Tõrvandi aleviku keskuse arhitektuurivõistlus Kambja Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistluse eesmärk oli leida parim lahendus Tõrvandi multifunktsionaalse keskuse hoonestusele, mis hõlmab kogukonnahoonet, koolimaja ja spordihoonet. Võistlusele esitati kaheksa idee­ kavandit.

Esimese preemia pälvis kavand „Ruut ruudus” arhitektuuribüroolt Arhitekt Must. Võidutöö autorid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Lill Volmer.

Teine koht läks kavandile „Vahvel” arhitektuuribüroolt KUU (autorid Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Kertu Johanna Jõeste ja Ra Martin Puhkan) ning kolmas koht kavandile „Kolmainsus” arhitektuuribüroolt AB Ansambel (autorid Andres Mägi, Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik).

Lisaks otsustas žürii tunnustada ergutuspreemiaga võistlustöid „Külg külje küljes” arhitektuuribüroolt molumba (autorid Karli Luik, Johan Tali, Ann Kristiin Entson ja Harri Kaplan) ning „Linnuteed” Arhitektuuribüroolt MA (autorid Egon Metusala ja Liis Uustal).

Võidutöö „Ruut ruudus“. Autorid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Lill Volmer (Arhitekt Must OÜ)

Pärnu Pika, Pargi, Laia ja Aia tänava vahelise kvartali arhitektuurivõistlus Pärnu Linnavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati kaks tööd. Kahjuks kuulutati võistlus sobiva lahenduse puudumise tõttu ebaõnnestunuks.

22

arh. 01/22

Võidutöö „Muu”. Autor Urmas Muru (Urmas Muru)

Viimsi vabaõhumuuseumi arhitektuurivõistlus SA Rannarahva Muuseum ja EALi korraldatud võistluse eesmärk oli leida Viimsi vabaõhumuuseu­mi kü­las­tushoonele sobivaim arhitektuuri­ lahendus. Võist­lusele esitati 18 ideekavandit.

Parimaks tunnistati võistlustöö „Muu”, mille autor on Urmas Muru arhitektuuribüroost Urmas Muru.

Teise koha pälvis kavand „Talu” arhitektuuri­ büroolt LÜNK arhitektid (autorid Ioannis

Lykouras, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Üllar Ambos) ning kolmas koht läks ideekavandile „Vimb” arhitektuuribüroolt AVAB (autor Armin Valter).

Lisaks määrati kaks ergutuspreemiat, mille said kavandid „Vabe” Arhitektuuribüroolt Studio 3 (autorid Andres Põime, Lauri Vaimel, Anu Põime ja Aidan Piir) ning „Uuno” arhitektuuribüroolt KUU (autor Juhan Rohtla).

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

23

„Hea avaliku ruumi” Kose aleviku keskuse arhitektuurivõistlus Kose Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida terviklik ruumiline lahendus alevikukeskusele (keskväljakule ja jõeäärsele promenaadile) ning selle ühendustele kultuurikeskuse hoone ja bussijaamaga. Võistlusele esitati kaks tööd.

Parimaks tunnistati ja esimese koha preemia suuruses 10 000 eurot pälvis võistlustöö „Lumm”,

mille autor on Pelle-Sten Viiburg arhitektuuri­ büroost Doomino Arhitektid.

Teise koha preemia suuruses 8000 eurot pälvis kavand „Tantsupõrand” arhitektuuribüroolt J+XS. Töö autorid on Andreas Krigoltoi, Jõnn Sooniste ja Xenia Sooniste.

Võidutöö „Lumm”. Autor Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid)

24

arh. 01/22

Võidutöö „Pööripäev”. Autorid Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson (Eek & Mutso)

„Hea avaliku ruumi” Sõmeru keskuse arhitektuurivõistlus Rakvere Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Sõmeru aleviku uuele keskväljakule esinduslik ja nüüdisaegne arhitektuurilahendus ning põimida see praeguse peatänavaga kokku aasta ringi kasutatavaks atraktiivseks avalikuks ruumiks. Võistlusele esitati üheksa ideekavandit.

Võistluse võitjaks tunnistati ja esimese koha preemia suuruses 8000 eurot pälvis võistlustöö „Pööripäev” Arhitektuuribüroolt Eek & Mutso.

Töö autorid on Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson.

Teise koha preemia suuruses 6000 eurot pälvis kavand „Pesa” arhitektuuribüroolt KA arhitektid (autor Erki Annama).

Kolmanda koha preemia suuruses 4000 eurot anti ideekavandile „Põld, traktor ja kartulid” arhitektuuribüroolt HG ARHITEKTUUR (autorid Liis Juuse, Johannes Madis Aasmäe ja Marianna Zvereva).

Lisaks määrati 2000-eurone ergutuspreemia võistlustööle „Kultuuritelg” arhitektuuribüroolt Stuudio Tallinn (autor Villem Tomiste).

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

25

Tallinna kunstihoone peamaja arhitektuurivõistlus

Võidutöö „Anton”. Autorid Kalle Komissarov, Tarmo Piirmets, Joel Kopli, Anni Leo ja Juhan Rohtla (KUU arhitektid ja Pink)

SA Kunstihoone ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli valida kasutus­ funktsioonile sobivaim, parim sisearhitektuurne lahendus Tallinna kunstihoone rekonstrueerimiseks ning võimalikuks maa-aluseks laiendamiseks.

Samuti soovitakse leida kunstihoone hoovialale funktsioo­ne toetav ideelahendus. Võistlusele kvalifitseerus kuus tööd.

Võistluse võitjaks tunnistati ja peapreemia pälvis arhitektuuribüroode KUU ja Pink võistlustöö „Anton” (meeskonnas Kalle Komissarov, Tarmo Piirmets, Joel Kopli, Anni Leo ja Juhan Rohtla).

26

Teise koha pälvis Studio Arguse võistlustöö „Performa” (autorid Margit Argus, Eliise Harjak ja Kadri Kerge). Kolmanda koha saavutas arhitektuuribüroode Vaikla Studio ning Studio 3 ühistöö „Sõlm-punkt” (autorid Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Andres Põime ja Lauri Vaimel).

Ergutuspreemiad pälvisid Projektibüroo võistlustöö „Lüli” (autorid Jane Teresk ja Reet Maidre) ning inphysica technology ja molumba ühistöö „Koostöö” (autorid Raul Kalvo, Triin Kampus, Lauri Läänelaid ja Karli Luik).

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 01/22

Algavad ja käimasolevad arhitektuurivõistlused

Võistluste lõpptähtajad ̂ ̂ ̂

„Hea avaliku ruumi” Kadrina keskosa arhitektuurivõistlus – tähtaeg 15.03.2022 „Hea avaliku ruumi” Loksa linnakeskuse arhitektuurivõistlus – tähtaeg 06.04.2022 „Hea avaliku ruumi” Saku keskpromenaadi arhitektuurivõistlus – tähtaeg 12.05.2022

Ettevalmistamisel võistlused ̂ ̂ ̂ ̂

Kuivastu sadama arhitektuurivõistlus „Hea avaliku ruumi” Türi keskväljaku arhitektuurivõistlus Raadi hariduslinnaku arhitektuurivõistlus (tähtaeg planeeritud okt 2022) Tartu südalinna kultuurikeskuse (Süku) rahvusvaheline arhitektuurivõistlus (tähtaeg planeeritud nov/dets 2022)

EALi teated

EALi üldkogu koosolek EALi üldkogu toimub 21. aprillil 2022 Kumu auditooriumis.

Tänavu on kavas ka EALi eestseisuse ja presidendi valimised. Palume oma kandideerimissoovist esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 8. aprillil EALi kontorisse teada anda.

EALi kutsekomisjoni teated Arhitektikutse taotlemine Arhitektikutse taotlemiseks vajalike dokumentide esitamise järgmine tähtaeg on 22. aprill 2022.

Intervjuud taotlejatega tehakse mais ja juunis.

Palume arvestada, et üks kutse taotlemise voor võib kesta kuni kolm kuud alates dokumentide esitamise tähtajast.

Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär iga kutsetaseme puhul on esmakordsel taotlemisel 490 eurot, taastõendamisel 345 eurot ja erijuhtumi alusel taotlemisel 279 eurot.

Kogu kutsemääramist puudutav info on EALi kodulehe arhliit.ee rubriigis „Kutse andmine”.

27

Linnakunstifestival „PÖÖRA!” „PÖÖRA!” oli EALi 100 aasta juubeli programmi linnakunstifestival, mida kureerisid Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi. Festival koosnes kolmest Tallinna kesklinna püstitatud ruumilisest installatsioonist. Nende kandev teema oli rohepööre. „PÖÖRA!” oli ühtlasi üleskutse näha kliima ja ökoloogia alal säästvamaid võimalusi, suurendada teadlikkust ning arutleda neil teemadel. Festival kutsus enda ümber ringi vaatama ning küsima, kas näiteks tsingist tänavapiirded on alati kõige mõistlikum lahendus liikluse reguleerimiseks, pidades silmas kliimaneutraalsust.

Festivalil katsetati ka ökoloogilist ruumiloomet, rakendades tampsavi ja taaskasutatud elemente, ning tõsteti esile linna liigirikkuse teemat. Kas sa paned linnaruumis tähele kasutamata võimalusi?

Aga mida sa mõtled, kui näed hiiglasuurt puit­ pakkude välja? „PÖÖRA!” oli üleskutse märgata ruumikogemust ja selle tagamaid. Iga objekt sünnib teatud materjalidest ja loob omanäolise ruumilise keskkonna. Ruumi loojatel on vastutusrikas roll neid protsesse juhtida, suunata tulevikuvaade kvaliteetsema keskkonna ja parema ressursikasutuse poole.

Ruumi kogejatel on aga sama vastutusrikas roll märgata neid ümbritsevaid häid või halbu valikuid ning seista heade lahenduste eest.

Installatsioonide ideevõistlus kuulutati välja 16. veebruaril ja tööde esitamise tähtaeg oli 16. aprillil 2021.

Võistlusele esitatud 28 ideekavandi seast valis žürii välja kolm võidutööd. Preemiafondi suurusega 2400 eurot pani välja Eesti Kultuurkapital ja see jagunes väljavalitud tööde vahel võrdselt.

„Lummavad kohtingud”. Foto Raul Mee

28

Festivali kuraatorid Mae Köömnemägi (vasakul) ja Ljudmilla Georgijeva (paremal). Foto Raul Mee

Žürii töötas koosseisus Ljudmilla Georgijeva (arhitekt, ideevõistluse kuraator), Mihhail Kõlvart (linnapea, Tallinna Linnavalitsus), Mae Köömnemägi (arhitekt, EAL, ideevõistluse kuraator), Tanja Muravskaja (kunstnik), Rebeka Põldsam (kunstiteadlane) ja Lembit-Kaur Stöör (arhitekt, EAL, arhitektuurivõistluste töögrupp). „Kaasaegse linnakunsti vaatevinklist on Tallinna linnaruum pigem kesine ning üksluine. Seega on hea meel tõdeda, et ka Tallinna linn on pannud oma õla alla arhitektide liidu korraldatud ja äsja lõppenud linnainstallatsioonide võistlusele, et juba sel sügisel rikastada meie ühist elukeskkonda sisukate ning mõtlemapanevate linnainstallatsioonidega,” ütles EALi president Andro Mänd peale võitjate selgumist. „Installatsioonide kandev teema on rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu. Kavandite valikus hindasime idee sõnumi tugevust ja mõju avalikkusele, aga ka tööde ruumilist kvaliteeti, interaktiivsust ja inspireerivat kuvandit,” kommenteerisid ideevõistluse kuraatorid Mae Köömnemägi ja Ljudmilla Georgijeva.

Teostamisele valiti tööd „Lummavad kohtingud”, „Torupööre” ja „Mõttepaus”.

Installatsioon „Lummavad kohtingud” rajati Kultuurikilomeetri ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi skulptuuriaia vahelisele alale. See oli mänguline katsetus materjalide ning ehitusviisidega, kus tampsavi, muld, taimed, betoonitehaste ülejäägid ja tootmispraak ilmnesid ootamatutes

arh. 01/22

„Mõttepaus”. Foto Tõnu Tunnel

olukordades, et luua ruume nii inimestele kui ka teistele liikidele. Installatsiooni üks keskne sündmus oli kolmepäevane avalik tampsavi töötuba, millest võttis osa peaaegu 30 inimest, kelle hulgas oli tudengeid, arhitekte, disainereid jm taustaga keskkonnateadlike ehitusviiside huvilisi.

Kultuurikilomeetri-äärne installatsioonigrupp asus endises parklas ning kasutas loovalt ära ajutist planeerimata linnaruumi, kus sai katsetada ja jälgida materjalide kulumist, lagunemist ning taas­ kasutamist. Installatsiooni autorid on Laura Linsi ja Roland Reemaa (LLRRLLRR).

Balti jaama installatsioon „Torupööre” oli sõrestikkonstruktsioon, mis koosnes 646 meetrist torupiiretest, mis olid linnaruumist eemaldatud.

Ala, mida enne täitis suuremas osas kaootiline parkimine, avati jalakäijatele. Võimalikuks sai takistusteta ja turvaline liikumine alal, mida festivali ajal läbis tuhanded jalakäijad ja ratturid. Ebamäärane ala sai valgustuse, piirid ja tähenduse, laialivalguv ruum muutus arusaadavaks kohaks. Koostöös Arhitektuurikooli õpilaste ja Riigimetsa Majandamise Keskusega rajati avalikuks kasutuseks kiiged, mis leidsid hoogsalt kasutust ning meelitasid aega veetma eelkõige noori, kellel tihti puudub linnas olemiseks oma koht. Installatsiooni autorid on Diana Drobot, Kertu Johanna Jõeste, Päär Joonap Keedus, Berta Kisand, Karolin Kull, Mari Poom, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson ja Emma Pipi Penelope Visnap.

Installatsiooni „Mõttepaus” jaoks paigaldati Vabaduse väljakule 2999 puupakku – mõttepausiks

ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Ühtlasi pööras installatsioon tähelepanu sellele, et Eesti peab kaitsma oma loodusvarasid ja elurikkust, majandades neid säästlikult ning lähtudes rahvusvahelistest kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidest.

Autor Mark Grimitliht soovis lisada rohepöörde diskussioonidesse mängulisust ja kergust.

Installatsioon andis Vabaduse väljakule saabujatele võimaluse võtta pause: nii mõttepause, sundpause, kunstipause, puhkepause kui ka kohvipause.

Paus omakorda andis võimaluse möödujatel mõelda

„Torupööre”. Foto Raul Mee

EALi TEATED

29

„Lummavad kohtingud”. Foto Raul Mee

muremõtteid, uitmõtteid, äkkmõtteid, salamõtteid, põhimõtteid ja soovmõtteid. „Mõttepaus” hõivas Vabaduse väljaku 29. septembrist 3. oktoobrini, „Torupööre” rikastas linna­ ruumi 8. novembrini ning installatsioon „Lummavad kohtingud” on arvatud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi skulptuuriaia kogusse ja on endiselt külastatav. „PÖÖRA!” installatsioone kasutati ka festivalil Tallinn Music Week linnalavadena.

Festival „PÖÖRA!” korraldati koostöös Tallinna linnaga.

Projekti toetasid Eesti Kultuurkapital, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Kultuuri­ ministeerium ning Tallinna Strateegiakeskus.

Installatsioonide valmimisel olid toeks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Saviukumaja, Framm, Waymark, Signaal TM, Ramirent Baltic, JCDecaux Eesti, Mediarent ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Täname: tampsavi töötoas osalejad, KIILI BETOON, Johannes Säre, Kalev Ramjalg, Juss Heinsalu, MTÜ KUIDAS, Lions Club Tallinn Reval, Tallinn Music Week ning Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia tudengid Elina Tommik, Edwin Smagin, Andra Palla, Sander Kõiv, Elise-Irene Lesnment, Sofia Robbe, Hanna Mia Sooman, Anna Maria Teras, Merili Aitsam, Mari Liis Aader, Marily Pern, Saskia Krautman, Karin Malm, Terke Kram, Meri-Ly Luik, Nicole Reitsakas ja Liisa-Lotta Pahkma.

EALi juubeliaasta suurtoetaja on Floorin / Forbo. ̂ Graafiline disain: Mirjam Reili (AKU) ̂ „PÖÖRA!” EALi veebis: arhliit.ee/pööra ̂ „PÖÖRA!” fotogalerii Facebookis: https://bit.ly/313xPt5 (fotode vaatamiseks ei pea keskkonnas kontot olema) ̂ „PÖÖRA!” Instagramis: instagram.com/ eal100_poora/ Lisainfo: Kairi Rand, projektijuht, kairi@arhliit.ee

BAUA Awardsi auhinnad 2021 5. novembril Tallinnas toimunud auhinna­ tseremoonial tunnustati Baltikumi arhitektuurikoolide parimaid. Žürii valis parima magistritöö auhinna saajaks üksmeelselt Reda Petravičiūtė ja märkis lisaks ära kaks tööd.

Juba üheksandat korda Baltimaade Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni (BAUA) korraldatava võistluse eesmärk on tõsta esile parimaid lõputöid. Sel aastal osalesid seitsme Balti arhitektuurikooli tudengid kokku 17 projektiga: üheksa projekti oli Leedust, neli Eestist ja neli Lätist. Kõrgkoolidest

30

olid esindatud Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Kaunase Tehnoloogiaülikool, Vilniuse Kunstiakadeemia, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool, Riia Tehnikaülikool ja RISEBA Ülikool.

Rahvusvaheline ja sõltumatu žürii töötas koosseisus Matteo Cainer (Matteo Cainer Architects, Itaalia), Siiri Vallner (KAVAKAVA, Eesti), Dina Suhanova (The Institute of Contemporary Art, Design and Architecture, Art Academy of Latvia, Läti) ja Ignas Lukauskas (Vilniaus architektūros studija, Leedu).

arh. 01/22

Hindamisel lähtus žürii järgmistest kriteeriumitest: idee, originaalsus ja uuenduslikkus, selge arhitektuuri ja linnaehituslik kontseptsioon ning esitluse esteetika.

Parimaks magistritööks valis žürii Reda Petravičiūtė Vilniuse Gediminase Tehnikaülikoolis kaitstud projekti „Historical suburbs: a spatial manifesto for the aftermath of globalisation”. „Töös avaldub positiivne hasart ja lootus arhitektuuri ja urbanismi tuleviku suhtes. Probleemid, millega tudeng oli otsustanud tegeleda, ja nende käsitluse viis näitasid kandvat kontseptsiooni ning suurt potentsiaali teema lahendamiseks. Reda ettekanne oli ka väga professionaalne ja veenev ning ta oskas kasutada kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi, et näidata arhitekti elukutse mitmekihilisust. Talle peapreemiat andes loodame, et tema lähenemine ja kirg on nakatavad,” märkis žürii.

Esimeseks äramärgitud tööks nimetas žürii Dorotėja Žiugždaitė projekti „Regeneration of a Block in Naujininkai: Adaptation of the Territory to the Residential Purpose According to the Methodological Principles of Self-made City”, mis on kaitstud Vilniuse Kunstiakadeemias. „Töös tulevad selgelt välja alt üles lähenemisviisi kasutamise võimalused arhitektuuris. Tulemuseks on rikkalik ja mitmekihiline projekt, mis ei ole üledisainitud ning kujutab uut ja paremat maailma, kus arhitekt on vahetult kogukonnale abiks,” kommenteeris žürii.

Teiseks äramärgitud tööks valiti Andreas Krigoltoi projekt „Lihula viinavabrikule jätkusuutliku lahenduse leidmine siidrikoja näitel”, mis on kaitstud Eesti Kunstiakadeemias. „Töös käsitleti probleemi, mis on Balti riikides väga päevakohane: kahanevad maakohad, mahajäetud pärand ja varemed. Läbimõeldud lähenemisega näidati arhitektuuri potentsiaali toimida kogukonna loomise katalüsaatorina,” märkis žürii.

Parimat magistritööd premeeriti 500 euroga, äramärgitud töid kumbagi 250 euroga.

Võistlusel osalejad esitlesid oma töid žüriile ja publikule Tallinnas Kultuurikatla terrassisaalis.

Võistlustööd on jäädvustatud ka veebikataloogis EALi ISSUU kontol. Võistlustööde näitus oli avatud Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees 19. novembrini ja liikus peale seda edasi Leetu.

BAUA Awards korraldati üheksandat korda ja kolmandat korda toimus üritus Eestis. Järgmisel korral kohtutakse 2022. aasta sügisel Lätis. Võistluse korraldas EAL koostöös Leedu ja Läti arhitektide liitudega (BAUA).

Toetasid Eesti Kultuurkapital, Läti Kultuuri­ ministeerium, Lithuanian Council for Culture, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Knauf ning EALi 100 aasta juubeli peatoetajad Floorin ja Forbo.

Vilniuse Kunstiakadeemias kaitstud võidutöö projekti „Regeneration of a Block in Naujininkai: Adaptation of the Territory to the Residential Purpose According to the Methodological Principles of Self-made City” autor Dorotėja Žiugždaitė koos žürii liikmetega

EALi TEATED

31

EALi 100 aasta juubeli piduõhtu Fotografiskas

Praegune Eesti Arhitektide Liit on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane ja seega möödus 8. oktoobril 2021 liidu asutamisest 100 aastat. Täpselt sellel kuupäeval tähistasime liidu liikmete, sõprade ja heade koostööpartneritega väärikat juubelit meeleoluka peoga Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, 2020. aastal EALi arhitekti aastapreemia pälvinud Fotografiska hoones (autor Salto arhitektuuribüroo). Õnneks sattus juubelipidu ajale, mil pandeemia ei olnud Eestis veel uut hoogu sisse saanud. Kuigi külalisi kogunes veidi vähem kui tavaoludes, said nad kõik meeldejäävast sündmusest osa ilma suureTervituskõne peab EALi president Andro Mänd. Foto Raul Mee

Peokülalised. Foto Raul Mee

32

arh. 01/22

Peokülalised. Foto Raul Mee

mate piiranguteta.

Tulijaid tervitas Ene-Liis Semperi suurejooneline valgusinstallatsioon Fotografiska hoonel, mis paistis kaugele linnaruumi. Ene-Liis Semper oli ka õhtu lavastaja ja ruumikujunduse autor.

Peo avaosa kulus tervitussõnadele ja õnnitlustele. Seejärel kuulutasime välja kümme ajas kestnud väärtusega arhitektuuriobjekti, mille auväärne žürii oli välja valinud. Kandideerisid hooned, mis on valminud vähemalt 25 aastat tagasi ja alates

ERSO interpreedid musitseerimas. Foto Raul Mee

Peomeeleolus. Foto Meeli Küttim

1921. aastast. Õhtujuht Jaak Prints esitas Taavi Eelmaa kirjutatud kõne metafüüsilisest valgusest, mida heidab ülima geomeetria ideaalne latern ja mille paistel areneb arhitekti dialoog kolemajaga, päädides pöördumisega arhitektuurijumala poole (vt Teataja juhtkirja). Seejärel kõlas Märt-Matis Lille spetsiaalselt EALi juubeliks kirjutatud heliteos „Ad astra” Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri muusikute Lauri Metsvahi, Indrek Vau ja Helena Tuulingu esituses.

Lõpuks tulid lavale Kukerpillid eesotsas EALi kunagise esimehe Ike Volkoviga. Õhtu kujunes just nii hoogsaks ja rõõmsaks, nagu üks korralik juubelipidu olema peab.

EALi TEATED

33

EAL tunnustas sajandi kümmet olulisimat arhitektuuriobjekti ̂ ̂ ̂

Žürii esimees Toomas Tammis ajas kestnud väärtusega arhitektuuriobjektide tunnustust välja kuulutamas. Foto Raul Mee

EAL andis juubeli galaüritusel üle auhinnad sajandi kümne olulisima hoone autorile. „Ajas kestnud väärtusega arhitektuuri tunnustamist väärivate objektide väljavalimise eesmärk on hakata väärtustama ajale vastu pidanud head arhitektuuri,” selgitas EALi president Andro Mänd. „Ajas kestnud väärtusega arhitektuuri all on silmas peetud seda, et säilinud on hoone arhitektuur­ne tervik sellisel kujul, nagu see arhitekti poolt algselt projekteeriti. Tunnustuse väljaandmise üheks eesmärgiks on lisaväärtuse andmine ka nõukogudeaegsele arhitektuurile,” lisas ta.

Tunnustuse pälvinud arhitektuuriteosele kinnitatakse tunnustust tähistav plaat.

Ajas kestnud väärtusega arhitektuuriobjektidena tunnustati järgmisi hooneid. ̂ Riigikogu hoone (1920–1922), Herbert Johanson, Eugen Habermann ̂ Pärnu rannahoone (1938–1939), Olev Siinmaa ̂ Tallinna tuletõrjemaja (1939), Herbert Johanson ̂ Tallinna laululava (1960), Alar Kotli, Henno Sepmann ̂ Lillepaviljon (1960) ja kohvik Tuljak (1964–1966), Valve Pormeister ̂ Jäneda Sovhoostehnikumi õppehoone (1975), Valve Pormeister ̂ Rapla KEKi haldushoone (1977), Toomas Rein

34

Tehvandi suusaspordibaas Otepääl (1978), Peep Jänes, Tõnu Mellik Tallinna linnahall (1980), autorid Raine Karp, Riina Altmäe Karja tn lillepood (1978–1983, valminud 1983), Vilen Künnapu

Žürii liikme, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul on kõik need kümme arhitektuuriteost tuntud ja ühiskondlikult olulised hooned, mis paistavad silma kas uuendusliku tehnoloogilise lahenduse, andeka arhitektuurse vormistuse või suurepärase sise- ning välisruumi ühendamise poolest. „Nad kõik juba kuuluvad Eesti arhitektuuriajaloo kullafondi ning arhitektide liidu algatatud tunnustus ajas kestva arhitektuuri eest ainult kinnitab nende olulisust kogu valdkonna maamärkidena,” märkis Ojari. „Žürii lähtus hindamisel eelkõige hoonete arhitektuursest kvaliteedist, hinnates nende seost ümbritseva linnaruumi või maastikuga, unikaalset vormilahendust ning mõjukust oma ajastu arhitektuuri kontekstis. Vähem tuntuid või ajale mitte vastu pidanud objekte seekord hindamisele ei valitud, määravaks sai hoonete kõrgetasemeline arhitektuurne sõnum, mis on terviklikult säilinud ning kõnetab inimesi ka tänapäeval,” lausus Ojari.

Ajas kestnud väärtusega arhitektuuri tunnustamist pälvivate objektide väljavalimise žürii koosseisu kuulusid arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Veljo Kaasik (EAL), Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Merle Kinks, kunstiajaloolane ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu juhatuse liige Krista Kodres, ajas kestnud väärtusega arhitektuuri tunnustamise idee algataja Tiit Nurklik, arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna teadur Siim Tuksam ning Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari. „Praeguse seisuga on tegemist küll ühekordse tunnustamisega, kuid kaaluda võiks jätkuvat tunnustamist, näiteks iga viie aasta tagant. Edaspidiselt võiks tunnustada juba objekte, mille väärtus on vastu pidanud 25–30 aastat,” lisas Andro Mänd.

Seekord võeti vaatluse alla ainult avalik arhitektuur ja eramud jäeti fookusest välja, kuid tulevikus plaanitakse korraldada ka sajandi parimate eramute konkurss.

arh. 01/22

EALi juubeliaasta kuraatorinäitus „Tänav I” Fotod näitusest. Tõnu Tunnel

EALi 2021. aasta kuraatorinäitus keskendus tänavaruumile. Tegu on näiliselt selge, kuid tegelikkuses üsna keeruliseks osutuva mõistega, mida kuraatorid Raul Kalvo ja Tõnis Savi mõtestavad erinevate vaatenurkade alt. Peamiselt n-ö rääkivate peadega videomaterjalist ja kahest vimkadega installatsioonist koosnev näitus annab sõna rohkem kui 20-le oma ala vaieldamatule eksperdile. „Tänavaruumist rääkimine on aja märk,” tõdes EALi president Andro Mänd näituse avamisel 18. oktoobril. Kuraator, arhitekt ja linnalise liikumis­ ruumi ekspert Tõnis Savi on veendunud, et arhitektid võiksid tänavaruumi loomises julgemalt sõna võtta. Näituse teine kuraator, arhitekt ja linna­ planeerija Raul Kalvo selgitas, et sõna tänav ei saa

tähendada ühte ja sedasama kõigile. Tänavale annavad tema olemuse asukoht, kultuurilised, sotsiaalsed ja ärilised funktsioonid ning elanikud.

Näitusel tehakse põhitõed puust ja punaseks: millest tänav koosneb ja kes selle loomes kaasa räägivad, millised tegurid edukat arengut tagasi hoiavad ja millised seda toetavad. Samuti haarab näitus enda alla Eesti praeguse arhitektuurifoto tipptegija Tõnu Tunneli autorinäituse „Tunnel Vision [Liivalaia]”.

Tallinnas Fotografiskas oli EALi kuraatorinäitus avatud 18. oktoobrist kuni 9. jaanuarini, sealt liikus see edasi Tartusse Aparaaditehasesse (12.–30.01) ja Pärnusse (9.–27.03).

EALi TEATED

35

„EAL 100” filmi esilinastus 18. novembril esilinastus Tallinnas Solarise Apollo kinos kauaoodatud film „100 aastat Eesti Arhitektide Liitu”.

Viisteist aastat tagasi valmis EALi tellimusel selle sündi, ajalugu ja tegemisi kajastav film. See pidi esilinastuma liidu 85. tegevusaastat tähistaval galal, kuid pärast paari minutit hakkas tehnika tõrkuma, film maandus lauasahtlisse ja sinna see unu-

nes. Liidu saja aasta juubeli eel otsiti linateos aga tolmukihi alt välja ning lisati värske lõik viimase 15 aasta ettevõtmiste kohta.

Filmis räägivad kõik arhitektide liidu juhid, kellega sai filmimise ajal vestelda. Paraku on nii mõnigi neist nüüdseks lahkunud. Arhitektide tegevuse kau­ du rullub ekraanil lahti sada aastat Eesti ehituslugu kogu oma ilus ja valus.

Filmi kommenteerivad (vasakult) Ike Volkov, Andro Mänd, Katrin Koov ja Indrek Allmann. Foto Raul Mee

Filmi esilinastus kuulus EALi juubeliaasta programmi. Koostööd tehti ka Pimedate Ööde filmifestivaliga: filmi sai vaadata PÖFFi programmis nii Tartus kui ka Tallinnas.

Film „100 aastat Eesti Arhitektide Liitu” Režissöörid: Peeter Brambat, Margit Mutso Stsenaristid: Pille Epner, Margit Mutso Produtsendid: Peeter Brambat, Eros Brambat Operaatorid: Mait Mäekivi, Meelis Kadastik, Tarvo Tammeoks Monteerija: Kalle Käärik Produktsioon: AD OCULOS FILM Vaade kinosaali. Foto Raul Mee

36

EALi TEATED

arh. 01/22

Eesti arhitektuuripreemiad 2021

1. veebruaril 2022 selgusid EALi aastapreemiate laureaadid EALi arhitekti aastapreemia 2021 pälvisid Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminali arhitektid Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm (Salto arhitektuuribüroo) ja Villem Tomiste (Stuudio Tallinn). Preemia „Eramu 2021” laureaatideks valiti Kuku-Ranna suvemaja arhitekt Madis Eek (Arhitektuuribüroo Eek & Mutso) ning Laaneotsa maja arhitekt Joel Kopli (KUU).

EALi aastapreemiatele esitati 43 tööd, millest valiti viis arhitekti aastapreemia ja viis „Eramu” nominenti. Arhitekti aastapreemiale olid peale Vanasadama kruiisiterminali nomineeritud veel Haapsalu põhikool, Saue vallamaja, Hiiumaa elamuskeskus Tuuletorn ja lugemispaviljon Valge Leht. „Eramu” preemiale kandideeris viis eramut üle Eesti: Viimsis, Tartus, Muhus ja Vääna-Jõesuus.

Arhitekti aastapreemia laureaadi valis välja rahvusvaheliselt tunnustatud Poola arhitekt Robert Konieczny, kes nägi oma sõnul Eestis palju huvitavat arhitektuuri. Kruiisiterminal oli külastatud hoonetest tema sõnul parim. „Iseäranis meeldis mulle, kuidas terminali funktsioon on ühendatud avaliku ruumiga ja annab nii mereäärse ala linnale tagasi. Kogu hoonet iseloomustavad kõrged arhitektuurilised väärtused ja arhitektide järjekindlus detailitäpsuses”, ütles ta. „Eramu 2021” preemia läks võrdselt jagamisele kahe laureaadi – Kuku-Ranna suvemaja (VäänaJõesuu) ja Laaneotsa maja (Viimsi) – vahel. Žürii seisis keerulise ülesande ees võrrelda võrreldamatut: luksuslikke tippkvaliteediga teostatud projekte piiratud eelarvega valminud ehitistega. „Mõnikord ei piisa korrektselt planeeritud ja hästi ehitatud projektist selleks, et välja paista. Originaalsus arhitektuuris ei ole alati seotud parimate materjalide kasutusega,” sõnas žürii välisliige, Läti arhitekt Dagnija Smilga. „Minu jaoks oli hinnangu andmisel kaks keskset küsimust: kas see on hea kodu omanikele ja kas selle arhitektuur toob maailma midagi ennenägematut?”

EALi tudengipreemia pälvis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise eriala magistrant Mihkel Räni Raev magistritööga „Tehnoloogiline Paldiski”.

Tudengipreemia väljaandmist toetavad EALi liikmete bürood, sel aastal b210, Lumia ja Peeter Pere Arhitektid. Preemia saaja otsustab EALi juhatus koostöös noortesektsiooniga kõrgkoolide esitatud kandidaatide hulgast.

Eesti arhitektuuripreemiate jagamise üritus algatati 2015. aastal, et ühiselt tunnustada ruumiloome valdkonna silmapaistvaimaid saavutusi.

Nominentidega saab tutvuda kodulehel arhitektuuripreemiad.ee. Pikemalt võib kõikidest nominentidest ja laureaatidest lugeda väljaannetes „Eesti arhitektuuripreemiad 2021” ja „Ruumipilt 2021”, mida saab soetada Eesti suurematest raamatupoodidest või tellida arhitektuuripreemiad.ee kaudu.

Arhitektuuripreemiate väljaandmist ja galat toetab Eesti Kultuurkapital.

2021. aasta ürituse toetajad olid VELUX, JUNG ja Thulema. Ürituse partnerid on Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja MTÜ Arhitektuurikirjastus. Ürituse korraldajad on Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit.

Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminal. Foto Tõnu Tunnel

37

EALI AASTAPREEMIAD 2021 Arhitekti aastapreemia 2021 TALLINNA SADAMA VANASADAMA KRUIISITERMINAL Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm (Salto arhitektuuribüroo) ja Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) Eramu 2021 KUKU-RANNA SUVEMAJA

Eramu 2021 LAANEOTSA MAJA Joel Kopli (KUU) Tudengipreemia 2021 EESTI KUNSTIAKADEEMIA ARHITEKTUURIJA LINNAPLANEERIMISE ERIALA MAGISTRITÖÖ „TEHNOLOOGILINE PALDISKI” Mihkel Räni Raev

Madis Eek (Arhitektuuribüroo Eek & Mutso)

Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminal. Foto Tõnu Tunnel

38

arh. 01/22

Kuku-Ranna suvemaja. Madis Eek (Arhitektuuribüroo Eek & Mutso). Fotod Toomas Tuul

„Eramu 2021”: Laaneotsa maja. Joel Kopli (KUU). Foto Tõnu Tunnel

EALi TEATED

39

EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIAD 2021 Eesti Kultuurkapital jagas auhindu kategooriates „Vanast uus”, „Vaata aga!” ja „Mõte ja tegu” ning kategoorias „Uus ruum”, milles andis välja eri- ja peapreemia. Žüriisse kuulusid arhitektid Jaak Huimerind ja Joel Kopli, sisearhitekt Tiiu Truus, maastikuarhitekt Kristi Grišakov, tootedisainer Merike Rehepapp, arhitektuuriteadlane Epp Lankots ning arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.

Kategooria „Vanast uus” võitja FAHLE GALERIITÄNAV Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Juhan Teppart, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu ja Karin Bachmann (KINO maastikuarhitektid) Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Katri Mets ja Laura Ojala (Lumia) ning Margit Argus ja Katariina Teigar (studio ARGUS) Valminud: 2020 Kategooria „Vaata aga!” võitja NÄITUS „MAJAD, MIDA ME VAJAME” Kuraator: Jarmo Kauge Kujundus: Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke (Nikita Atikin) Graafiline disain: Margus Tamm Koht ja aeg: Eesti Arhitektuurimuuseum, 11.06.–21.11.2021 Kategooria „Mõte ja tegu” võitja RAAMAT „TALLINNA PARGID JA HALJASALAD” Autorid: Tiina Tallinn, Elle Pent, Olev Abner ja Tiina Tuulik Toimetajad: Tiina Tammet ja Kristiina Kupper Keeletoimetaja: Sirje Ootsing Graafiline disain: Marje Eelma Ilmunud: 2021 Kategooria „Uus ruum” (eripreemia), võitja LODJAKODA Autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi ja Marja Viltrop (Salto arhitektuuribüroo) Valminud: 2020 Kategooria „Uus ruum” (Eesti Kultuurkapitali peapreemia), võitja TALLINNA SADAMA VANASADAMA KRUIISITERMINAL Arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop ja Margus Tamm (Salto arhitektuuribüroo), Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) ning Maarja Gustavson (Polka) Valminud: 2021

Fahle galeriitänav. Foto Juhan Teppart

40

arh. 01/22

Näitus „Majad, mida me vajame”. Foto Evert Palmets

Lodjakoda. Fotod Terje Ugandi

EALi TEATED

41

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2021 Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat ja ühe Vello Asi nimelise tudengipreemia. Žüriisse kuulusid sisearhitektid Ville Lausmäe ja Maarja Valk-Falk, arhitekt Koit Ojaliiv, kuraator Karen Jagodin ning muinsuskaitsja Siim Raie.

Võitja PÄRSTI MÕISALASTEAIA RUUMIDE RENOVEERIMINE Sisearhitekt: Kaari Metslang (Ruumimeister) Mustrid: Kristiina Ribelus (Tartu Restauraator) Projekteerija: Eva Tammpere Valminud: 2021

Pärsti mõisalasteaia ruumide renoveerimine Foto Märt Lillesiim

Võitja RESTORAN 0 Autorid: Henri Papson, Andrea Tamm, Maria Helena Luiga ja Hannes Praks (Stuudio Kuidas) Valminud: 2021 (ajutine) Restoran 0. Foto Tõnu Tunnel

Võitja TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEADUS- JA ÕPPEHOONE SISEARHITEKTUURILAHENDUS Sisearhitekt: Tarmo Piirmets Projekteerija: QP Arhitektid Valminud: 2021 Vello Asi nimelise tudengipreemia võitja: ANN-KATRIIN KELDER (Eesti Kunstiakadeemia)

Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja õppehoone sisearhitektuurilahendus Foto Reio Avaste

42

arh. 01/22

EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2021 Eesti Maastikuarhitektide Liit jagas preemiaid kolmes kategoorias: „Maastik ja hoone”, „Liikumine ja mäng” ning „Park ja linnaruum”. Žüriisse kuulusid arhitekt ja urbanist Elo Kiivet, maastikuarhitektid Pia Kuusiniemi ja Eleriin Tekko ning keskkonnapsühholoog Silver Sternfeldt.

Kategooria „Maastik ja hoone” võitja: FAHLE GALERIITÄNAV Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Juhan Teppart, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu ja Karin Bachmann (KINO maastikuarhitektid) Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Katri Mets ja Laura Ojala (Lumia) ning Margit Argus ja Katariina Teigar (studio ARGUS) Valminud: 2020 Kääriku spordikeskuse maastikupark. Foto Edgar Kaare

Kategooria „Liikumine ja mäng” võitja:

KÄÄRIKU SPORDIKESKUSE MAASTIKUPARK Maastikuarhitektuur: Edgar Kaare ja Liina Einla (TajuRuum), Kristian Nigul ja Kadi Nigul (Väli) Arhitektuur: arhitekt11 Valminud: I–V etapp 2017–2020, VI–VII etapp 2021 Kategooria „Park ja linnaruum” võitja: TAMMSAARE PARGI REKONSTRUEERIMINE Maastikuarhitektuur: Liis Saarnak, Marleen Stokkeby, Katerina Veerde, Kadri Tamme, Maarja Tüür, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür (Kadarik Tüür Arhitektid) ning Kerttu Kõll (Sfäär Planeeringud) ja Katrin Kapanen Haljastuse konsultandid: Pille-Riin Villem (Villem Garden Design), Maarja Gustavson (Polka) Valminud: 2020

Tammsaare pargi rekonstrueerimine. Foto Tõnu Tunnel

EALi TEATED

43

RUUMIPUBLIKATSIOONI AASTAPREEMIAD 2021 Žürii: teadus-, tehnoloogia- ja meditsiiniajaloolane Aro Velmet Arhitektuuriajakirja MAJA aastapreemia INGRID RUUDI INTERVJUU „RALF LÕOKE: RUUMIKVALITEEDIST, MIDA EXCEL KÜSIDA EI OSKA” Kultuurilehe Sirp aastapreemia KRISTER KRUUSMAA „ARHITEKTUURI LOODUSLUGU”

Tammsaare pargi rekonstrueerimine. Foto Tõnu Tunnel

Mälestame

Evi Otsa Kornelia Plaks Leonhard Lapin

12.04.1933–02.02.2022 10.08.1923–07.02.2022 29.12.1947–28.02.2022

Rg-kood: 80053223 Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB) Liikme aastamaks on 100 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 10 eurot

Eesti Arhitektide Liit Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Telefon: 611 7430 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

EALi president on Andro Mänd EALi asepresidendid on Katrin Koov, Marika Lõoke ja Peeter Pere Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Projektijuht Kairi Rand: kairi@arhliit.ee Teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep: jyri.soolep@arhliit.ee Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Kaidi Laup, kaidi@raamatupidajad.com

EALi kontor on tavaolukorras avatud E–R kl 10–17 Eestseisuse koosolekud on kaks korda kuus neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 1/2022 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Kaido Känd