Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/25

Rass, Alvin Järving ja Ott Alver. Foto Birgit Varblane

Juhtkiri

Lugupeetud kolleegid!

Arhitektid puutuvad oma igapäevatöös kogu aeg kokku üldraamistiku ja üksikjuhtumite vahelise suhtega. Võib öelda, et avaliku huvi ja erahuvi, võib ka öelda, et avaliku ruumi ja üksikobjektide omavahelise tasakaalu leidmine ongi meie töö tuum. „Võrdle merd ja vihmatilku. Otsi! Küsi!” nagu ütleb klassik Betti Alver.

Ehkki täna antakse üle noore arhitekti preemia, on meie seas siia kogunenud arhitekte kõigis vanustes ja kõige erinevama kogemusepagasiga. Mitmekesisus on meie tugevus. Mitmekesisus ja tihti ka eriarvamused võimaldavad meil kaaluda läbi kõige erinevamad argumendid ja asjaolud ja jõuda parima ja targa ühise tulemuseni.

Mul on hea meel, et arhitektide liit ja ka Eesti laiemalt on viimase aasta jooksul teinud suuri samme edasi just Eesti ruumilise arengu üldraamistiku selginemise suunas.

See ei ole kurikuulus ülereguleerimine, vastupidi: reeglid, kui nad on targalt, laia konsensusega ja piisavalt paindlikult sõnastatud, loovad selged sihid ja säästavad umbropsu rapsimisest. Nad annavad suuna ja vastavad – ka igapäevatöös ja hallivõitu äripäeval – küsimusele, kuhu me läheme.

Eelmine aasta oli sihi selginemise osas hea aasta. Võtan lühidalt kokku.

RIIGI TASAND

1. jaanuaril käivitus Maa- ja Ruumiamet (MaRu) koos uue juhi Kati Tamtikiga. Tekkis ka planeerimise asekantsleri ametikoht ja sellele kohale valiti arhitekt Ivan Sergejev. Üsna pea valitakse Eestile riigiarhitekt. Kuid nagu arhitektide liit on rõhutanud varemgi, vaja on meeskondi, ka riigiarhitektil. Üksi oledki üksi.

Viimasel ajal kõlavad arhitektuurivaldkonnas aina tihedamini järgmised märksõnad: funktsionaalne, esteetiliselt nauditav, kohalikku konteksti arvestav, mitmekesisust soodustav, kliima- ja keskkonnasõbralik, majanduslikult elujõuline, hea

kohatunnetusega ja teadlikult juhitud ruumiloomeprotsessi läbi sündinud. Nii kõlavad kõikide Euroopa riikide ministrite vahel Davosis kokku lepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. See on üldraamistik.

Üks suuri esimesi teemasid riigiarhitekti büroole saab kindlasti olema nende Davosi kriteeriumite rakendamine. Seejuures on needsamad kriteeriumid Kliimaministeeriumi ja konkreetselt Kaja Pae suunamisel sees uuenenud ehitusseadustiku ja ka kliimaseaduse eelnõus ning loodetavasti viide kvaliteedikriteeriumitele ei puudu ka planeerimisseadusest.

Jõudu tööle, riigiarhitekti büroo!

KOHALIKUD OMAVALITSUSED

Hästi on käima läinud EALi avaliku sektori arhitektide töögrupp, mida veab pika kogemusega JaakAdam Loover ja mille eesmärk on sünergia avaliku sektori arhitektide vahel. See ei ole väike asi. Loodame, et see liidupoolne samm julgustab rohkem ruumispetsialiste panustama vahepeal ühiskondlikku arengusse, sest nad teavad, et neil on tugigrupp EALi poolelt olemas.

Muutus on seegi, et aina enam pädevaid arhitekte julgeb ja tahab minna avalikku sektorisse tööle.

Oluline murrang on toimunud ruumiküsimustes ka Tallinna linnas. Ühinenud on ruumiloome ja linnaplaneerimise amet. Legendaarselt projekteerijavaenulikes Tallinna linna lepingute üldtingimustes, mille probleemkohti on EAL juba ammu alla jooninud, on abilinnapead lubanud olulisi muutusi. Oleme valmis linnaga koos jõudma tellija ja projekteerija vaheliste tasakaalus lepinguteni. Ja last but not least, Tallinna linnas on taas linnaarhitekti ametikoht ja see on ka täidetud. Vastutusel on nimi ja nägu: Andro Mänd.

Jõudu tööle!

ELUASEMEPOLIITIKA

Neil päevil toimusid üle Hispaania eluaseme kättesaadavuse teemalised meeleavaldused, millest korraldajate sõnutsi võttis osa üle 150 000 inimese.

Kodu on tavainimesele kõige vahetum ruumikogemus. Eluase on esmavajadus, selle mitmekesisus aga ka üks olulisi kvaliteetse elukeskkonna alustalasid.

Sügisel korraldas arhitektide liit eluaseme kättesaadavuse teemal konverentsi „Kallis kodu”, kus rääkisid kaasa kohalikud riigi ja omavalitsuste esindajad, arendajad ning lisaks olid esindatud Belgia, Serbia, Soome ja Austria näited. Arhitektide liidus on käima läinud eluaseme töögrupp, kes on kohtunud nii juristide kui ka pankade esindajaga.

Eesti vajab ja väärib tarka eluasemepoliitikat. Tallinn on tellinud uuringu ja soovitused eluaseme kättesaadavuse parandamiseks. Riik ehk Kliimaministeerium on tellinud uuringu ja soovitused riigi tasandil.

Need dokumendid ei tohi jääda sahtlitesse või nukrateks PDFideks kodulehtede sügavuses. Selleks, et hakata nii kompleksse teemaga paremuse poole liikuma, on vaja tegevuskava ja reaalseid samme.

Ka väikesed sammud võivad olla suure mõjuga, näiteks riigi ja linna kesklinnas asuvate maade läbimõtlemata odavmüügi lõpetamine, olgu see potentsiaalne maa siis kaotatud võimalus koolidele, riigiasutustele või kättesaadava eluaseme rajamiseks.

Maa, ütleb lihtne rahva- ja rahatarkuski, pole piiramatu ressurss, ja see kehtib ka avalikus omandis maa kohta.

Suurimad muutused algavad mõtlemise muutusest ja samm-sammult tegutsemisest.

ARUTELUKULTUUR

Lubage tsiteerida vabariigi presidenti: „Vähenemas on oskus jääda viisakalt eriarvamusele”. Peame meiegi oluliseks mõistliku argumenteeritud arutelukultuuri arengut. Need on sellised arutelud, kus EAL hea meelega oma kompetentsiga osaleb.

Aga peab ka tunnistama, et alati ei oodata meid laua taha. Hiljutine näide: märkasime suure ruumimõjuga probleemi, pöördusime. Seejärel toimus pea pool aastat koosolekuid. Koostasime koos valminud projekti analüüsimise lähteülesannet. Telliti riigihankega rahvusvaheline ekspertiis.

Ja seejärel on kõik justkui maa pealt pühitud ja seda välisarhitektide loodud ekspertiisi pole seni avaldatud – ei ole avaldatud mitte kellelegi, isegi mitte arhitektide liidule. Miks? Seda küsin minagi, eriti kui ollakse projekteerimisprotsessi alles alguses, plaanitud on kulutada veel 19 miljonit eurot projekteerimisele ja 800 miljonit kuni miljard eurot ehitamisele.

On aus ja väärikas tunnistada algusjärgus tehtud möödapanekuid ja teha parandusi. Meie arhitektidena teame, et just algusjärgus. Tuleb teha veel hästi siis, kui saab. Ma loodan, et Soome ekspertide tehtud Tallinna Haigla ruumiekspertiis siiski avaldatakse. EALi eestseisuse ettepanekud jätkuprojekteerimishanke parandamise kohta on olnud laual juba 2024. aasta augustist.

Olgu küsimuseks Tallinna Haigla, Estonia juurdeehitus või Veneetsia arhitektuuribiennaali korraldamise detailid, nõustun vabariigi presidendi sõnadega arhitektuuripreemiate ürituselt: kaevikusõda ei tule kellelegi kasuks.

KOKKUVÕTTEKS

Kõigi jooksvate, keeruliste ja mitmekülgsete küsimuste keskel on oluline hoida selget sihti, milleks on kahtlemata ruumikvaliteet, olgu selle väljenduseks suurepärased objektid arhitektuuripreemiatel, aga ka mitte vähem oluline arhitektuuripoliitika. Selle kõige nimel on arhitektide liit üle saja aasta eri presidentide juhtimisel ja paljude inimeste koostöös töötanud. Suur aitäh teile! Jõudu tööle meile!

EALi president Aet Ader. Foto Evert Palmets

19. juuni 2024

1. Loomestipendiumite otsuste kinnitamine

Juunikuu taotlusvooru esitati erakordselt palju loomestipendiumite taotlusi ja taotletav kogusumma ületas eraldatava raha kogumahu, mistõttu jäeti paljud taotlused rahuldamata või neid vähendati. Komisjoni otsuseid põhjendas komisjoni liige Tõnis Savi. Lisaks arutas komisjon, kas välis-

võistlustel osalemist üldse peaks toetama. Leiti, et võiks koostada statistika EALi eraldatud toetuste abil välisvõistlustel edukalt esinenute kohta. Otsust selle kohta ei tehtud.

Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldused järgmiselt (vt tabelit).

Taotleja Taotluse suurus € Taotluse kuupäev Taotluse eesmärk Taotluse sisu

Maiste, Ülle 1464 20.05.2024

Mets, Urmo 4000 16.04.2024

Komp, Eve 1900 10.04.2024

Osalemine erialastel seminaridel

Osalemine Eesti Arhitektuurikeskuse koolitusel „Ringse arhitektuuri kiirendi” Oslos

Pere, Peeter 2000 10.05.2024 Loometegevus Isikunäituse ettevalmistus ja korraldamine Galeriis Truus

Kadarik, Ott 3500 23.04.2024 Loometegevus Personaalnäituse vormistamine

Maiste, Ülle 141 20.05.2024

Osalemine erialastel konverentsidel

Eraldatud summa €

800

800

Osalemine rahvusvahelisel palkehituse konverentsil „International Log Building Conference: Revitalizing Heritage” Räpinas 141

Arjus, Tõnis 4000 21.05.2024 Loometegevus Podcast’i „Ruumilood” kolme osa loomine

Freivald, Berit 2000 22.05.2024

Osalemine erialastel konverentsidel

Osalemine Dubais Arabhealthi seminaril 27.–30. jaanuaril 2025

Preem, Martti 3000 24.05.2024 Loometegevus Artiklite ja kirjutiste kogumiku trükiks ettevalmistamine

Tulev, Keiu 1750 28.05.2024

300

Välisarhitektuurivõistlusel osalemine

Luhaaru, Erko 1750 28.05.2024 875*

Viiburg, Pelle-Sten 3500 31.05.2024

Soolep, Jüri 723,68 29.05.2024

Välisarhitektuurivõistlusel osalemine

Osalemine erialastel konverentsidel/seminaridel

Osavõtt Soomes Helsingis korraldatavast Arhitektuuri- ja Disainimuuseumi uue hoone rahvusvahelisest avatud arhitektuurivõistlusest 875*

Osalemine Soome Arhitektuuri- ja Disainimuuseumi võistlusel 1750*

Konverentsi („Ion Mincu” University of Architecture and Urbanism: Honoris Causa Talks - 160 Years of Education in Architecture in Romania) ja diplomipaneelidel osalemise reisikulud

723,68

Kuusemets, Jaan 4000 29.05.2024 Loometegevus Tallinna arhitektuuribiennaali 2024 ettevalmistus 3000*

Lykouras, Yoannis 3100 01.06.2024 Loometegevus

2024. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali „Ressursid tulevikuks” eksponaadi koostamine 1000*

Rummo, Helena 2000 01.06.2024

Tõnisson, Siim Tanel 2000 01.06.2024

Jõeste, Kertu Johanna

Kleemann, Eneli

Katariina

Loometegevus

Osalemine 2025. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitusel EKA uurimusrühma koosseisus ReReRe teosega „OpenHouseDay”

Eluasemepoliitikat, elamispindade kättesaadavust jms käsitleva uurimistöö tegemine, selle tulemusel näituse kontseptsiooni loomine

Loometegevus Uurimistöö VARESe residentuuriks

AEDlinnafoorumi kureerimine

Beneluxi (Belgia ja Holland) õppereisil osalemine

Uurimistöö Rohepöörde ruumiliste mõjude uurimine ja vastava kaardimaterjali koostamine

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks.

2. Kaubanduskeskuste projekteerimise juhendi tutvustamine

Juhendit tutvustas selle koostaja, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver.

Eestseisus leidis, et juhendis olevad ettepanekud on asjalikud, kuid need peaks täpsemalt läbi mõtlema Aet Ader tegi ettepaneku kaasata edaspidi, kui selliseid ettevõtmisi algatatakse, kõik asjaosalised kohe alguses protsessi. Otsustati saata juhend veel kord eestseisusele kommenteerimiseks ja täiendamiseks.

3. Tutvustus: juhatuse tegevused järgmiseks kaheks aastaks

Aet Ader tutvustas juhatuse järgmise kahe aasta prioriteetseid tegevusi.

̂ Maa- ja Ruumiameti (MaRu) tegutsema asumisel partneriks olemine, MaRu vajalikkuse selgitamine

̂ Arhitektuurisektori nn tervise uurimine ehk arhitektide töötasude teemaga tegelemine

̂ Eluaseme kättesaadavuse teemaga tegelemine, sellele poliitikute tähelepanu juhtimine

̂ Koostöö kohalike omavalitsustega (toe pakkumine, EALile oluliste teemade tutvustamine jne), nende ruumipädevuse suurendamine

Juhatus on otsustanud, et EALi töögruppide töö hakkab põhinema iga töögrupi jaoks koostatud lähteülesandel. See on abistav juhend, millele saavad töögrupi juhid toetuda, ja aluseks neile, kes kaaluvad töögrupiga liitumist. Juhatus koostab töögruppide lähteülesanded

4. EALi tudengipreemia 2024 statuudi tutvustamine

Siim Tanel Tõnisson tutvustas tudengipreemia muudetud statuuti. Eestseisus kinnitas selle.

5. Arhiluse Fondi kodulehe tutvustamine

Arhiluse Fondi juhatuse esimees Ülo-Tarmo Stöör tutvustas fondi äsja loodud kodulehte, mis on EALi kodulehest täiesti eraldiseisev ja sõltumatu.

6. Noortekogu uute liikmete vastuvõtmine

Eestseisus otsustas noortekogusse vastu võtta kõik soovi avaldanud noored. Vastu võeti Rebecca Peets, Johann Ortin Õun, Annemai Raabe, Tatjana Štšurikova, Elisa Toonekurg, Nadežda Sassina, Katerina Laansoo, Alis Mäesalu, Arabella Aabrams, Anu Alver, Frank Kuresaar, Karl Perens, Madis Kams, Anabel Ainso, Diana Drobot, Margaretha Aus, Osvald Nuter, Roosmarii Kukk, Julia Freudenberg, Darja Gužovskaja, Fred-Eric Pavel, Tuule Kangur, Robert Kiisler, Kristian Tigane, Rasmus Roosileht ja Karmo Viherpuu. Kõik nad õpivad Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist või lõpetavad sel suvel need õpingud.

7. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Aet Ader andis ülevaate juhatuse tegevusest viimasel kahel nädalal. Toimunud on arvukalt kohtumisi paljude institutsioonide esindajatega nii Eestis kui ka välismaal. EALi endise juhatuse liikmed osalesid juuni alguses Urban Future konverentsil Rotterdamis.

8. Linnatänavate standardi komiteesse Toomas Paaveri asemele uue EALi esindaja nimetamine

Kuna Toomas Paaver võitis koos Jaak-Adam Looveeriga tänavaruumi giidi hanke, peab ta end taandama linnatänavate standardi uustöötluse komiteest ja EAL peaks määrama sinna uue esindaja. Eestseisus otsustas teha selle ettepaneku Kadri Klementile.

22. august 2024

1. EALi juhatuse koosseis ja uue liikme kinnitamine

Aet Ader teavitas eestseisust, et Andro Mänd astus EALi juhatusest tagasi 01.08.2024 seoses Tallinna linnaarhitektina tööle asumisega. Mänd jätkab EALi eestseisuses. Juhatus on teinud ettepaneku määrata Männi asemel uueks juhatuse liikmeks Mari Rass, kes on vedanud pikalt EALi projekteerimise hinnastamise töögruppi ja see teema on ka üks juhatuse prioriteete.

Eestseisus toetas juhatuse ettepanekut ja kinnitas Mari Rassi juhatuse liikmeks.

2. Tallinna Haigla projekteerimise hanke kohta EALi seisukoha kujundamine

Taust: EAL kooskõlastas pikkade ja vaevaliste läbirääkimiste tulemusel Tallinna Haigla projekteerimise esmase riigihanke tingimused 2021. aastal. Sama aasta suvel tehtud riigihankel (viitenumber 238519) osutus edukaks ühispakkujate ATIproject srl ja 3TI Progetti Italia Ingeneria integrata S.p.A. pakkumus ning novembris sõlmiti projekteerimisleping. Märtsis 2024 lõpetasid sihtasutus ja projekteerija pärast eelprojekti staadiumit projekteerimislepingu poolte kokkuleppel. Kokkuleppe alusel andis projekteerija projekti dokumentatsiooni ja kõik projekti hilisema kasutamisega seotud autoriõigused sihtasutusele üle. SA Tallinna Haigla Arendus kuulutas augustis 2024 projekteerimise jätkamiseks (põhiprojekti ning arhitektuurse ja sisearhitektuuri tööprojekti koostamine) välja jätkuhanke (viitenumber 278599). Haigla hoone suletud brutopind on eelprojektis 187 114 m2

EAL pole käimasoleva projekteerimishanke tingimuste koostamises kaasa rääkida saanud. Pärast abilinnapea PärtelPeeter Pere väljaütlemisi meedias kohtusid haigla juhtkond ning EALi esindajad Aet Ader, Lembit-Kaur Stöör ja Jaan Kuusemets 14.08.2024 ning EAL avaldas muret liiga karmide ja kvaliteeti mittesoosivate tingimuste üle. Näiteks on hanketingimustes kirjas, et 50% ulatuses määrab tulemuse hind ja 50% ulatuses projekteerija pädevus, sh on üks pädevuskriteerium see, et projekteerijal on 100 000 m2 hoone projekteerimise kogemus. Puuduvad ruumikvaliteedi kriteeriumid. Enne järgmiste etappidega jätkamist on vaja hinnata juba valminud eelprojekti ruumilahenduste kvaliteeti ning järgmiselt projekteerijalt oodatud paranduste mahtu ja ulatust.

Otsustati, et EALi juhatus paneb eestseisuse seisukohtadele tuginedes SA Tallinna Haigla Arenduse esindajatega 26. augustiks kavandatud jätkukohtumiseks kirja jutupunktid ning saadab need eestseisusele ülevaatamiseks ja täiendamiseks.

3. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõust ülevaate andmine

EALi rohepoliitika töögrupi juht Kalle Vellevoog andis ülevaate kliimakindla majanduse seaduse eelnõust, sh selle ebaselgetest ja probleemsetest tekstikohtadest. EALi puudutab enim renoveerimisega seotu. Vellevoogi ettepanekul tuleks keskenduda suurele nõukogudeaegsele elamufondile ja tehaserenoveerimisele. Kindlasti ei saa sundida kõiki, eriti maapiirkondades elavaid inimesi, oma hooneid viima C-klassi, sest selleks puudub raha.

Aet Aderi sõnul on kliimakindla majanduse seadus n-ö raamseadus, millest hakkab lähtuma ka ehitusseadus.

Märgiti, et eelnõus ei puudutata üldse valglinnastumist, kindlasti tuleks sellele tähelepanu juhtida.

Otsustati keskenduda tagasiside andmisel arhitektuurivaldkonda puudutavale ja eelkõige sellele, mida reaalselt oleks võimalik teha.

4. EALi eluasemekonverentsi tutvustus

Siim Tanel Tõnisson tutvustas 13. novembril kavandatava rahvusvahelise eluasemekonverentsi „Kallis kodu” kava. Tallinnas Proto Avastustehases toimuva ürituse fookuses on eluaseme kättesaadavus, elamuarhitektuur ja -poliitika.

5. Eluaseme kättesaadavuse teemalised jutupunktid EALi poolt (Aet Ader)

Juhatus koos eluaseme töögrupiga on koostanud infovoldiku, mis selgitab eluaseme kättesaadavuse problemaatikat ja teeb samm-sammult ettepanekuid olukorra parandamiseks. Voldiku sisu esitleti eestseisusele. Voldikut saab trükituna EALi eluasemekonverentsil 13. novembril ja digitaalselt lugeda EALi kodulehe rubriigis „Fookuses”.

6. Otsuse kinnitamine Vilen Künnapule eraldatava loovisiku stipendiumi kohta

Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni ettepaneku eraldada Vilen Künnapule loomestipendiumiks 3000 eurot temast tehtava filmi ettevalmistusteks.

7. Ülevaade suvel eestseisuse koosolekute vahelisel ajal toimunust

Aet Ader andis ülevaate juhatuse osalusel toimunud olulisimatest kohtumistest (kohtumisi oli palju) eestseisuse koosolekute vahelisel ajal.

Valitsuse koalitsioonikõneluste ajal edastas Ader sisendiks ka EALile tähtsaimad teemad: 1) Maa- ja Ruumiamet ehk MaRu (et ei kärbitaks kümmet ruumispetsialisti), 2) eluasemepoliitika. MaRu peaks alustama tegevust 2025. aasta jaanuaris.

EALi eesmärgid said täidetud: MaRu ei kärbitud, eluasemepunktid on koalitsioonileppes sees.

Kohtuti kultuuriminister Heidy Purgaga Eesti Arhitektuurikeskuse teemal (12. aug). Kahjuks ei õnnestunud ministrit ümber veenda ja jõusse jäi otsus kärpida Eesti Arhitektuurikeskuse tegevustoetust 105 000 eurolt 70 000 euroni. Otsust põhjendati sellega, et Kultuuriministeerium korraldab Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku ise.

Osaleti Rakveres toimunud Lai 21 ja ala detailplaneeringu vestlusringis. Siim Tanel Tõnisson tegi ettekande kaubandusruumi headest näidetest (16. aug), ettekande koostas Kristel Niisuke, Aet Ader osales vestlusringis koos kohaliku omavalitsuse poliitikutega.

8. EALi liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Anu Rauna EALi liikmeks astumise avalduse jt materjalid, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. Kuna Helmi Marie Langsepp ei olnud esitanud paberil portfooliot, lükati tema täisliikmeks vastuvõtmine edasi

9. EALi noortekogu liikmeks astuda soovija avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Mark Aleksander Fischeri EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

5. september 2024

1. Tallinna Haigla projekteerimise hankest

Tallinna Haigla projekteerimise hankest olid kutsutud rääkima SA Tallinna Haigla Arenduse nõukogu liige Kairi Vaher ning juhatuse liikmed Sven Kruup ja Kaitis Väär.

Kairi Vaher: Tallinna Haigla edasise projekteerimise hange on välja kuulutatud. Esmase projekteerimishanke ettevalmistamisega seoses peeti nõu EALiga ja toona EAL kooskõlastas hanketingimused. Praeguseks on jõutud esmase hanke võitjaga eelprojektini, seejärel koostöö lõpetati. Tänase arutelu eesmärk on välja selgitada, kas, ja kui jah, siis kuidas saaks hankeprotsessi paremaks muuta. Hankes osalemise tähtaeg on 22.10.2024. Sõltuvalt EALi ettepanekutest on vajaduse korral võimalik tähtaega edasi lükata.

Tallinna Haigla Arenduse juhatuse liige Sven Kruup, kes on haigla projekti seni linna poolt vedanud, rääkis haigla rajamise senisest protsessist. SA Tallinna Haigla Arendus asutas Tallinna linn 21.04.2022. Haiglaga tegeleb 16 inimest (kolm juhatuse liiget, 11 inseneri, kaks tugitöötajat). Kruubi sõnul puudutas EALi ja Tallinna linna 2021. aasta hanke arutelu autoriõigusi ja selles osas on hankes kõik samaks jäänud. Hankega otsitakse nüüd põhiprojekti tegijat, kusjuures 50% ulatuses on määrav hind ja 50% ulatuses projekteerija pädevus. Muu hulgas on pädevuskriteerium see, et projekteerijal on 100 000 m2 hoone projekteerimise kogemus.

Järgnes arutelu projekteerimishanke üle. Toonase hanke žüriis osalenud Markus Kaasik kritiseeris toonast võistlust, mida ei saa tagantjärele arhitektuurivõistluseks nimetada, kuna tööde arhitektuuri kvaliteeti ei olnud tegelikult võimalik hinnata. Hinnata tuli seda, kui täpselt olid hankest osavõtjad etteantud eskiisi järginud.

Kairi Vaher kinnitas, et kuna Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi seatud ajakava hanke jaoks oli tollal väga tihe, siis oli ainuke võimalus projekteerimist alustada korraldada väärtuspõhine hange.

Eestseisuse liikmed olid väärtuspõhise hanke tulemusena saadud eskiisprojekti suhtes valdavalt kriitilised. Leiti, et hankega saadud eelprojekt eirab ruumikvaliteedi aspekte. Ka respekteeritud uuringud näitavad, et haigla ruumikvaliteet on haigete ja töötajate jaoks väga tähtis (patsient allub ravile 30% kiiremini, kui keskkond on sobiv ja ravi toetav). Leiti, et projekteerimist puudutav protsess on olnud läbipaistmatu ja kallis.

Eestseisuse liikmed esitasid küsimusi.

̂ Milline on teiste riikide kogemus haigla suurusega?

Milline haigla maht on Eesti (Tallinna) jaoks otstarbekas?

̂ Kuidas peaks haigla planeerimisel arvestama julgeolekukaalutlusi ja sõjast tingitud muutunud globaalset olukorda?

̂ Tallinna Haigla puhul on räägitud ligi miljardilisest investeeringust, kust tuleb rahastus?

̂ Kas planeeritud hoonet on võimalik ehitada etapi kaupa, juhul kui rahastus saadakse järk-järgult?

Kairi Vaheri sõnul ei võimalda projekt etappide kaupa ehitada. Uue haigla ehitamist rahastaksid Tallinna linn ja riik, lisaraha oleks võimalik saada Euroopa Liidu tõukefondidest. Otsustati, et eestseisus jätkab arutelu ja kujundab seisukoha Tallinna Haigla hanke kohta järgmisel koosolekul.

2. Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta EALi tagasiside andmine

Endrik Mänd, kelle ülesandeks jäi läbi töötada planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise eelnõu tekst ning koostada selle kohta regionaal- ja põllumajandusministrile ning majandus- ja tööstusministrile EALi tagasiside, andis eestseisusele tehtust ülevaate. Männi sõnul on hea see, et kvaliteetse ruumi kriteeriumid on planeerimisseaduse teksti sisse toodud, st selles osas on EALi ettepanekuid väljatöötamiskavatsuse kohta arvestatud.

Eestseisus kiitis Männi koostatud tagasiside eelnõu tekstile heaks. Lisaks Männi nimetatud ettepanekutele tegi eestseisus eelnõu teksti kohta muid parandusettepanekuid, mida Mänd lubas tagasisidekirja koostades arvestada.

3. EALi liikmeks astumise reglemendi muutmise ettepaneku tutvustamine ja hääletusele panek

Siim Tanel Tõnisson tutvustas EALi liikmeks astumise reglemendi muutmise ettepanekut, mille alusel tuleks liikmeks astumise materjal, sh portfoolio, esitada edaspidi ainult digitaalselt. Vajadus muuta reglementi on tingitud asjaolust, et paberportfoolio trükitakse välja eestseisuses ühekordseks vaatamiseks ning selle hilisem säilitamine on EALile tülikas ja keeruline. Ettepanek pandi hääletusele.

Kõik eestseisuse liikmed olid pabermaterjalide esitamise nõudest loobumise poolt

4. EALi liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Helmi Marie Langsepa, Henri Kopra ja Iiris Tähti Toomi EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta.

5. Ruumilise keskkonna planeerija kutsekomisjoni koosseisu EALi esindaja nimetamine

Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse esimees Kaie Enno on pöördunud EALi poole palvega määrata soovi korral EALi esindaja ruumilise keskkonna planeerija kutsekomisjoni. Komisjoni otsustati EALi esindajana nimetada Tõnu Laigu, kes andis selleks ka nõusoleku.

19. september 2024

1. Hinnastamise kalkulaatori tutvustus

Mari Rass andis ülevaate Kliimaministeeriumi, EALi ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) esindajate koostöös sündinud projekteerimise hinnastamise kalkulaatori sünniloost. Projektidele kulunud tundide statistilise keskmise kalkulaatori mõte on anda infot, kui palju aega kulub erinevate tüpoloogiate projekteerimiseks, selle kaudu harida tellijaid ja projekteerijaid ning vältida alapakkumisi. Valesti eelarvestatud ajakulu teeb valdkonnale karuteene.

EALi projekteerimise hinnastamise töögrupp eesotsas Rassiga hakkas arhitektuuribüroodelt projekteerimise ajakulu ja maksumuse kohta statistikat koguma juba kaks aastat tagasi. Kui selgus, et EKEL tegeleb sama asjaga, otsustati töögrupid ühendada. 2023. aasta novembris andis Kliimaministeerium nõusoleku kalkulaatorit rahastada ja leidis partneri kalkulaatorit arendama. Graafiline kujundus põhineb ehitisregistri visuaalil.

Rass kutsus eestseisust üles kalkulaatorit testima. Pärast testimisperioodi avatakse kalkulaator kasutamiseks kõikidele soovijatele ehr.ee veebilehel. Rassi sõnul oleks hea, kui ka kalkulaatorit kasutavad arhitektid saaksid ehitisregistrisse jooksvalt sisestada projekteerimiseks kulunud töötunnid, sest on oluline, et statistika järjepidevalt uueneb.

Endisest EALi projekteerimise hinnastamise töögrupist on saanud arhitektuurivaldkonna tervise uurimise töögrupp. Töögrupi edasised plaanid:

arhitektide töötasude seisu tuvastava uuringu tegemine, selleks rahastuse leidmine; ̂ arhitektuuribüroo töötunni kohta statistika kogumine ja nn büroo omakulu kalkulaatori arendamine.

2. Tallinna lauluväljaku lahenduse tuleviku tutvustamine

3+1 arhitektide esindajad Ilmar Valdur ja Hanna-Liisa Mõtus, kes võitsid kaks aastat tagasi koos Lootusprojektiga Tallinna lauluväljaku alale korraldatud arhitektuurivõistluse, tutvustasid oma võidutöö lahendust ning uudiseid võidutöö projekteerimisel. Praegu käib lauluväljaku ala detailplaneeringu ettevalmistus, misjärel algatatakse detailplaneering ja tehakse hange. Lauluväljaku ala on linna maa, kuid mõned merepoolsed krundid, mis on vajalikud laulupeo toimimiseks, on erastatud.

Eestseisus toetas vajalike kruntide võidutöö kohast rakendamist, st eraomanikega läbirääkimisi ja vajaduse korral linnale võõrandamist. Arutati muudegi kitsaskohtade üle. Eestseisuse üldine arvamus oli, et parima tulemuse nimel on vajalik kohaliku omavalitsuse poliitiline tahe. EAL saab olla võidutöö teostamist toetaval seisukohal.

3. Tallinna Haigla hanke küsimuses seisukoha kujundamine

Jätkati eelmisel eestseisuse koosolekul alustatud arutelu Tallinna Haigla projekteerimise hanke jätkamise üle eesmärgiga kujundada selles küsimuses EALi lõplik seisukoht. Arutelu aluseks olid juhatuses kirja pandud kolm varianti.

Eestseisus, kaalunud variante, otsustas mitte nõustuda Tallinna Haigla käimasoleva hankega.

Hoone eelprojektile peeti vajalikuks tellida sõltumatu ekspertiis. Selle eesmärk on hinnata eelmise projekteerija teh-

tud tööd, selle arhitektuuri kvaliteeti ning vastavust lõppkasutaja vajadustele ja lähteülesandele. Ekspertiisis peaks selguma, milliseid ruumiolukordi saaks eelprojekti täienduste faasis parandada. Ekspertiisi tegemisse peaksid olema kaasatud nii välisekspert (-eksperdid) kui ka volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, kutsega arhitekt(id). Kuni ekspertiisi valmimiseni tuleks eestseisuse ettepanekul käimasolev hange peatada.

Otsustati, et lisaks EALi seisukoha edastamisele SA-le Tallinna Haigla Arendus tuleks saata meediale samasisuline pressiteade.

4. Väljakuulutamisel ja kooskõlastamisel olevate arhitektuurivõistluste tutvustamine

EALi arhitektuurivõistluste koordinaator Liina Soosaar andis ülevaate väljakuulutamise etapis olevatest EALi korraldatavatest ja kooskõlastamisel olevatest võistlustest.

Saku Kajamaa kooli arhitektuurivõistluse tingimused koostas Margus Maiste. Preemiafond on 37 000 eurot. EAList on žüriis Tarmo Teedumäe, Margit Aule ja Liis Uustal.

Jõhvi keskväljaku arhitektuurivõistluse tingimused koostas Ivar Lubjak. Võistlus on kavas välja kuulutada 6. oktoobril ja preemiafond on 25 000 eurot. EAList on žüriis Kalle Vellevoog, Peeter Loo ja Diana Taalfeldt.

Ettevalmistamisel on Toila kooli arhitektuurivõistlus ja Pärnu Rääma lasteaia-ujula võistlus.

Kooskõlastamisel on Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku võistlus, Riigi Kinnisvara ASi korraldatav Kohtla-Järve kooli arhitektuurivõistlus ja Tallinna Linnavalitsuse korraldatav Tallinna Lembitu pargi Ukraina aia maastikuarhitektuuri võistlus.

5. BAUA Awardsi žürii liikme määramine

Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni (BAUA) Baltikumi parima arhitektuuri lõputöö preemia žüriisse määrati EALi esindama Mari Rass.

6. 1. septembriks EALile esitatud loomestipendiumite otsuse kinnitamine

Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldised (vt tabelit).

Taotleja Taotluse suurus € Taotluse kuupäev

Beneluxi (Belgia ja Holland) õppereisil

VARESe arhitektuuriresidentuuri esimese aasta programmi kokkuvõtmine publikatsiooni kujul ning uue hooaja programmi kureerimine ja selleks rahastuse taotlemine

Männa, Helena 1500 01.09.2024

Liiva, Elina 1500 01.09.2024 500

Uurimistöö

Volmer, Lill 1500 01.09.2024 500

Kleemann, Eneli 1500 01.09.2024 500

Peil, Mia Martina 1500 01.09.2024

Koov, Katrin 2000 01.09.2024

Eluaseme kättesaadavuse teemal uurimistöö tegemine ja selle tulemusel näitusekontseptsiooni loomine, näituse kureerimine, produtseerimine, tööde väljatöötamine ja valmistamine 500

500

Loometegevus Arhitektuuri valikaine jätkumooduli väljatöötamine

Tomiste, Villem 4000 01.09.2024 Loometegevus

Skolimowski, Jan 6250 31.08.2024 Loometegevus

Alver, Ott 2000 01.09.2024

Järving, Alvin 2000 01.09.2024

Rass, Mari 2000 01.09.2024

Loometegevus

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks.

Ingrid Mald tutvustas eestseisusele põgusalt komisjoni ettepanekut võtta välisvõistlustel osalemise toetamine stipendiumite prioriteetide hulgast välja. See oli oluline toetus ajal, kui osalemine oli seoses makettide ja kohapeal käimisega jm palju kulukam kui praegu, kui võistlused on muutunud digitaalseks. Ettepaneku arutelu otsustati lükati järgmisele eestseisuse koosolekule.

7. Ehitusseadustikku kvaliteedikriteeriumite integreerimine

Kliimaministeerium tellis Sorainenilt analüüsi ruumikvaliteedi nõuete kajastamise kohta Eesti õiguses. Aet Ader ja Mari Rass esindasid EALi Sorainenis korraldatud fookusrühmaintervjuul. Analüüsis viidatakse, et piisab sellest, kui kvaliteetse ruumi põhimõtted lõimitakse planeerimisseadusse, juristid ei pea nende ehitusseadustikku lõimimist vajalikuks. Aderi sõnul oli fookusrühmaintervjuul siiski üldine tagasiside, et kohalikel omavalitsustel jt oleks vaja seaduslikku alust ruumikvaliteedile viitamiseks.

Kaja Pae pöördus EALi poole palvega esitada konkreetseid näiteid ja olukordi, kus tulnuks või tuleks rakendada kvaliteetse ruumi põhimõtteid (nt kus kriteeriumite mittearvestamisel oleks saanud ehitusloa väljastamisest keelduda). Siis ehk õnnestuks kirjutada ehitusseadustikku (või ehitusprojekti määrusesse) sisse viide kvaliteetse ruumi nõuetele.

Soraineni analüüs otsustati edastada eestseisusele, paludes eestseisusel saata näiteid ja olukordi, kus tulnuks rakendada kvaliteetse ruumi projekteerimise põhimõtteid.

EAL on viidanud kvaliteedinõuete puudumisele ehitusseadustikus aastate jooksul ning toetab ruumikvaliteedi mõistete sisseviimist ehitusseadustikku ja planeerimisseadustikku.

Osalemine Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse ettevalmistamisel, mille fookuses on Villem Tomiste projektid läbi kogu tema loomeperioodi ja koostööde jooksul

Tallinna Arhitektuuribiennaali näitusel osalemise kulud

Tallinna arhitektuuribiennaali 2024

„Recources for a futuure” peanäituse eksponaadi koostamine ja peanäitusel osalemine

8. Ove Oodi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Ove Oodi EALi liikmeks astumise avalduse, portfoolio jt materjalid, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

9. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Aet Ader andis eestseisusele ülevaate juhatuse olulisimatest kohtumistest ja muust tegevusest.

17. oktoober 2024

1. Kavandatava Tallinna Haigla eskiisprojektile tellitava ekspertiisi lähteülesande tutvustamine

Aet Ader ja Jaan Kuusemets tutvustasid kavandatava Tallinna Haigla eskiisprojektile EALi ettepanekul Tallinna Linnavalitsuse tellitava ekspertiisi lähteülesannet. Selle alusteksti koostasid Jaan Kuusemets, Indrek Allmann, LembitKaur Stöör ja Aet Ader. Lähteülesandes on seatud tingimused ekspertiisimeeskonnale ning juhitud tähelepanu sellistele teemadele nagu ligipääsetavus, hoone siselogistika, välialad ja nende kvaliteet, parkimine, väli- ja siseruumi vahelised ühendused, päevavalgus, sisearhitektuuri üldine kvaliteet, töökeskkonna kvaliteet, CO2 jalajäljega arvestamine, vajaduse korral etapilise ehitamise ja tulevikus ümberehitamise võimalikkus.

EALi ettepanek on lisada arhitektuuri kvaliteedi ekspertiis projekteerimishanke dokumentide hulka. Põhi- ja tööprojekti projekteerimise hankel osaleja peaks pakkuma välja lahendusi ekspertiisis nimetatud kitsaskohtadele. EAL esitab ekspertiisi lähteülesande SA Tallinna Haigla Arenduse juhatusele ja nõukogu esimehele Kairi Vaherile, asutakse läbirääkimistesse.

2. Ülevaade EALi poolt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse teksti integreerimiseks sõnastatud kvaliteetse ruumi põhimõtetest

Ehitusseadustiku (EHS) ja planeerimisseaduse (PlanS) teksti on vaja sisse viia kvaliteetse ruumi kriteeriumid. PlanS teksti need loodetavasti jõuavad (EAL on ettepanekud teinud). EALilt ootab EHSi kohta ettepanekuid Kliimaministeerium (Kaja Pae). Jaak-Adam Looveer tutvustas ettepanekuid, mis on töötatud välja koostöös Aet Aderi ja Toomas Paaveriga nii EHSi kui ka PlanS kohta.

3. Ülevaade „UREHERITi” koostööprojekti raames Ukrainas Žõtomõris toimunud linnafoorumitest

Mae Köömnemägi andis ülevaate septembri lõpus ja oktoobri alguses Ukrainas Žõtomõris „UREHERITi” koostööprojekti raames toimunud kahest linnafoorumist ning tutvustas seal välja pakutud lahendusi. Kokku korraldatakse EALi eestvedamisel neli linnafoorumit (kaks järgmist toimuvad 2025. a mais-juunis). Kokku osales linnafoorumitel Eestist 11 inimest. Üks linnafoorum korraldati Kosmose kino hoone ja paneelelamute piirkonna väliruumi, teine Sokolovsky karjääriala mõtestamiseks ja alale lahenduste pakkumiseks. Mõlemal foorumil osales viis meeskonda. Välja pakutud lahendustest on plaanis luua esitlus ja tehakse ka projekti tutvustamiseks eraldi veebileht.

4. EALi kui Eesti Arhitektuurikeskuse asutaja ootuste sõnastamine ja koostatud kavanditeksti ülevaatamine

Siim Tanel Tõnisson tutvustas EALi kui Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) asutaja ootuste mustandit. EAK-le seatavad ootused kajastuvad ka EAK põhikirjas. Peale selle koostab Kultuuriministeerium praegu enda kui EAK rahastaja ootusi EAK-le.

EAK juhi Hannes Praksi sõnul on Kultuuriministeerium kärpinud EAK tegevustoetust 2024. aastal tagantjärele 40%, ehkki riigieelarve seletuskirjas kärpest juttu ei ole. Lisaks otsustas Kultuuriministeerium kärpida 2025. aastal EAK toetust veel 5% juba kärbitud summast. Praksi sõnul ei ole kavandatud kärbet ei arhitektuurivaldkonna ega EAKga läbi räägitud. Tema arvates oleks Kultuuriministeerium pidanud EALiga sellised strateegilised kärped läbi rääkima. Ka arhitektuurivaldkonda kiilu löömist pidas Praks suureks probleemiks. Eestseisus toetas Praksi seisukohta. Iseenesest sujub EALi koostöö EAKga ja konflikte ei ole esinenud, kuid kahetsusväärseks ja arusaamatuks peeti seda, et Eesti Arhitektuurimuuseum taotles Veneetsia biennaali Eesti ekspositsiooni ettevalmistamiseks Eesti Kultuurkapitalilt raha, samal ajal kui Kultuuriministeerium oli selgelt öelnud, et võtab ekspositsiooni väljatöötamise enda peale.

Leiti, et EAK omanikud peaksid Kultuuriministeeriumi kantsleriga EAK tegevustoetuse kärpimise küsimuses kokku saama. Peeter Pere ettepanekul peaksid Eesti loomeliidud korraldama ühise nõupidamise. Kalle Vellevoogi ettepanekul peaks valdkonna esindajatega selgeks rääkima, millised on Kultuuriministeeriumi prioriteedid tulevikus ja milliseid projekte peaks tulevikus esmajärjekorras toetama. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali koosseisu kuuluva EALi esindajana kinnitas Vellevoog, et põhiosa arhitektuurivaldkonna rahast neelavad suurüritused ja püsitoetused institutsioonidele.

5. OSKA ehitusvaldkonna uuringu tutvustamine

Jüri Soolep tutvustas OSKA ehitusvaldkonna uuringut, eelkõige selle arhitektuurivaldkonda ja arhitekte puudutavaid aspekte. Kokkuvõttes ei täheldatud uuringus arhitektuurivaldkonna ja arhitektide jaoks midagi väga muret tekitavat. Leidis kinnitust, et arhitekte koolitatakse üle. Kitsaskoht, millel tuleks silm peal hoida: seista hea selle eest, et kutselised arhitektid saaksid ka edaspidi tegeleda planeerimisega. Seega peaksid planeerimisega seotud õppeained arhitektuuri õppekavva sisse jääma.

6. Estonia ooperiteatrile kavandatavale juurdeehitusele Muinsuskaitseameti tellitud pärandi mõjuhinnangu tutvustamine

Mõjuhinnangut tutvustas Siim Tanel Tõnisson. Eestseisus võttis info teadmiseks

7. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest EALi eestseisuse koosolekute vahelisel ajal Ülevaate juhatuse tegevusest tegi Aet Ader.

8. EALi noortekogu liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus otsustas Saskia Epp Lõhmuse (lõpetanud 2022. a Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala) ning Hanna Eliise Kitteri (õpib Eesti Kunstiakadeemia kolmandal kursusel arhitektuuri ja linnaplaneerimist) EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

9. Erik Ristoja EALi liikmesuse taastamise avalduse läbivaatamine

Eestseisus otsustas Erik Ristoja avalduse rahuldada ja ta EALi liikmeks ennistada.

31. oktoober 2024

1. Tallinna parkimisnormatiivi mustandi kohta kujundatud EALi seisukoha tutvustamine

Tallinna koalitsioonileppe järgi on linn otsustanud uuendada Tallinna parkimisnormatiivi. EALi juhatuse ettepanekul usaldati selle mustandi kohta EALi seisukoha kujundamine Jaak-Adam Looveerile ja Raul Kalvole. Looveer tutvustas märkusi, mille on parkimisnormatiivi mustandi kohta esitanud Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome osakond.

Eestseisuse hinnangul on need märkused asjakohased ka EALi nimel esitamiseks. Rõõmustavaks pidas Looveer seda, et uus normatiiv vähendab parkimisnõudeid. Kalvo tõi esile muid normatiivi mustandi puudujääke. Otsustati, et Kalvo täiendab Looveeri märkuste ja ettepanekute teksti.

2. Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri õppekavasse maastikuarhitektuuri peaeriala lisamise kavatsusest. Uue õppekava mustandi tutvustamine ja arutelu Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ehituse ja arhitektuuri instituudi arhitektuuri ja urbanistika akadeemia arhitektuuri programmijuht ja lektor Üllar Ambos tutvustas TTÜ plaani lisada arhitektuuri õppekavasse maastikuarhitektuuri peaeriala. Samuti tutvustas ta uue õppekava mustandit. Teda täiendas EALi ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige, TTÜs maastikuarhitektuuri õpetav Tiina Tuulik.

Eestseisus, kuulanud ära TTÜ esindajad ja vahetanud kuulduga seoses mõtteid, võttis TTÜ plaani esialgu teadmiseks. Et tekiks võrdlus Eesti Kunstiakadeemias (EKA) samamoodi kavandatava maastikuarhitektuuri õppega, otsustati kutsuda järgmisele EALi eestseisuse koosolekule Katrin Koov tutvustama EKAs ettevalmistatava maastikuarhitektuuri õppekava mustandit. EALi lõplik seisukoht otsustati kujundada järgmisel eestseisuse koosolekul.

3. Ülevaade 11. oktoobril EALi eestvedamisel

Tallinnas toimunud Põhjamaade ja Balti riikide arhitektuurivõistluste organiseerijate, koordinaatorite ja töögruppide kohtumisest

Ingrid Mald ja Ülle Maiste andsid ülevaate Põhjamaade ja Balti riikide arhitektide liitude arhitektuurivõistluste töögruppide kohtumisest Tallinnas. Sellised iga-aastased kohtumised on toimunud 2017. aastast alates ja olnud väga töised. Laiem eesmärk on püsida ühtses infoväljas ja kasutada saadud teadmisi arhitektuurivõistluste kvaliteetsemal korraldamisel. Ka seekord jäi kõlama, et Põhjamaad eelistavad kaheetapilisi arhitektuurivõistlusi (sh riigihanke korral). Arutelu 11. oktoobri kohtumisel tõstatatud teemade üle on otsustatud jätkata EALi arhitektuurivõistluste töögrupis.

4. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Ülevaate juhatuse tegevusest tegi Aet Ader.

14. november 2024

1. Eesti Kunstiakadeemias kavandatava maastikuarhitektuuri õppekava mustandi tutvustamine (Katrin Koov)

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kavandab maastikuarhitektuuri eriala (taas)avamist ja valmistab ette magistriõppekava. Katrin Koov tutvustas lühidalt selle mustandit. Kohale olid kutsutud ka Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad.

2. Eestseisuse tagasiside Tallinna Tehnikaülikooli plaanile lisada arhitektuuri õppekava üheks peaerialaks maastikuarhitektuur ja hinnangu andmine selle õppekava mustandile

Eestseisus leidis, et maastikuarhitektuuri õppe võimaldamine peale Eesti Maaülikooli ka teistes ülikoolides on kiiduväärt, eriti kuna maastikuarhitekte on tööturul puudu, nagu leiti OSKA aruandes.

Kuulanud ära mõlema ülikooli plaanid seoses maastikuarhitektuuri õppe sisseviimise mõttega ning tutvunud nende õppekavade mustandiga, kiitis eestseisus algatuse heaks ning õppekava mustandid põhimõtteliselt vastuvõetavaks, kuid esitas järgmised ettepanekud.

Eestseisuse kokkuvõtlikud ettepanekud Tallinna Tehnikaülikooli õppekava kohta

̂ Uue õppekava järgi arhitektuuriõppe andmise üks tingimus peab olema, et lõpetajate hulk ei kasvaks, st ei lisanduks rohkem arhitekte, kui on praeguse õppekava järgi õppides ette nähtud.

̂ Selguse huvides kaaluda maastikuarhitektuuri eriala jaoks eraldi õppekava loomist. Kui jätkatakse uue ühendõppekavaga (arhitektuuri õppekavva lõimitakse pärast teist õppeaastat spetsialiseerumine maastikuarhitektuurile), võiks ühendõppekava nimeks panna „Arhitektuur ja maastikuarhitektuur”, et vältida valeootusi ja segadust sisseastumisel.

̂ Valik, kas teise õpinguaasta järel soovitakse minna õppima arhitektuuri või maastikuarhitektuuri, peab olema tehtud juba erialale sisse astudes. Valik peab olema fikseeritud ja kehtima õpingute lõpuni.

̂ Maastikuarhitektuuri õpe peab sisaldama rohkem planeerimisega seotud aineid.

Eestseisuse kokkuvõtlikud ettepanekud EKA õppekavade kohta

̂ Seada maastikuarhitektuuri magistriõppesse astumist võimaldavaks tingimuseks ruumihariduse olemasolu, st sisseastumistingimusi tuleb eelnevat haridust arvesse võttes EKA praeguste plaanidega võrreldes karmistada. Varasem ruumiharidus (nt maastikuarhitektuuri bakalaureusekraad, sisearhitektuuri bakalaureusekraad või arhitektuur) tagab eriala lõpetanule lõpptulemusena parema kvalifikatsiooni. Kaks aastat on kõikide teadmiste omandamiseks lühike aeg.

̂ Maastikuarhitektuuri õpe peab sisaldama rohkem planeerimisega seotud aineid.

3. Tallinna parkimisnormatiivi mustandi kohta kujundatud EALi lõpliku seisukoha tutvustamine

(Siim Tanel Tõnisson)

Siim Tanel Tõnisson tutvustas EALi täpsustatud ettepanekuid Tallinna parkimisnormatiivi muutmise kohta.

̂ Muuta normatiiv selgemaks ja lihtsamalt kasutatavaks näiteks GIS-kaardirakendusena.

̂ Normatiivis peab arvestama linnaehituse ja liikuvustaristu arengut.

̂ Normatiivi ettepanekusse tuleb lisada jalgrataste parkimise normid.

̂ Kõigi planeeringute puhul peaks peale Transpordiameti olema otsustusprotsessi kaasatud Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Keskkonnaamet, et teha kaalutletud otsus. Normatiivis ei tohiks olla põhimõtet, et rajatavate uute korterelamute korral jääb Tallinna Transpordiametile õigus põhjendamatult suurendada nõutavate parkimiskohtade arvu.

̂ Kesklinnas peab lubama ilma parkimiskohtadeta hoonete ehitamist.

̂ Äripindu tuleks eristada tüpoloogiliselt.

̂ Kõik linnakeskuse ärihoonete ja asutuste suuremad parklad peavad olema avalikus või ristkasutuses.

̂ Mikrokorterelamud kui tüpoloogia tuleb välistada väljaspool linnakeskust, linnaosakeskusi, ülikoolilinnakuid ning väga heade ühistranspordi ja põhiteenuste kättesaadavusega piirkondades.

̂ Mitte seada parkimisnõudeid pereelamutele „ühe ja kahe korteriga elamud”.

̂ Kaaluda kuni neljakorruseliste korterelamute parkimisnormi eristamist suuremate kortermajade parkimisnõudest.

̂ Mitte nõuda elanike külalistele parkimiskohtade rajamist.

̂ Mitte rakendada esimese korruse tänavatasandi äripindadele parkimisnormatiivi, vaid nõuda peatumiskohti.

̂ Seada miljööaladel parkimisnormatiivile tingimus, mis võimaldab katusekorruse välja ehitada ilma parkimiskohti juurde kavandamata.

EALi seisukoht parkimisnormatiivi ettepanekule otsustati edastada Tallinna Linnavalitsusele.

4. Ülevaade vahemikus 2025–2026 kavandatavatest EALi üritustest ja projektidest

Ingrid Mald andis ülevaate aastail 2025–2026 kavandatavatest üritustest ja projektidest.

5. EALi noortekogu liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Katariina Vaheri, Maria Ufimtseva ja Martin Sepa EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse (kõik Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilased), otsustas nad EALi noortekogu liikmeteks vastu võtta.

6. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Aet Ader andis ülevaate juhatuse olulisimatest kohtumistest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal. Muu hulgas kommenteeris ta Vikerraadio „Uudis+” saates esitatud EALi seisukohti seoses Rahvusooper Estonia juurdeehituse kavandamisega ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega 1. novembril.

28. november 2024

1. Projekteerimise töötasud

Projekteerimise töötasudega tegeleva töögrupi ühe eestvedaja Ülo-Tarmo Stööri sõnul on projekteerimise hinnakalkulaator suuresti valmis, kuid arhitektuurivaldkonna tervis vajab edasiuurimist. Jätkuvalt on probleem arhitektitöö alarahastatus. Stöör tutvustas enda täiendusi arhitektide ja inseneride tasude esisajastatistika tabelitesse. Ta tõdes, et statistika on arhitektide kahjuks ja rahaliselt on arhitekt kõige nõrgem lüli ehitussektoris. Ilmnes, et inseneribüroode käive on palju suurem, nad teenivad u 20% arhitektidest rohkem ja ka bürood ise on arhitektibüroodest märksa suuremad (keskmises inseneribüroos on kaks korda rohkem töötajaid).

Stöör pakkus välja tegevuskava: avada EALi liikmetele tehtud kokkuvõtet, selgitades, kui palju oleks mõistlik projekteerimise eest tasu küsida. EALi juhatus on võtnud arhitektide tasud üheks prioriteediks. Valdkonna tervise töögrupp hakkab välja töötama büroo tunnihinna kalkulaatorit, mis oleks arhitektidele selgitav tööriist, kui palju moodustavad tunnihinnas pelgalt büroo- ja palgakulud.

Seejärel arutleti elavalt ka arhitektuurivõistluste osalemistasude ja preemiafondide üle.

2. Ülevaade kavandamisel olevatest võistlustest

Liina Soosaar tutvustas Pärnu Männipargi lasteaia ja ujula arhitektuurivõistluse võistlusülesannet. Katrin Koov tutvustas Toila Põhikooli arhitektuurivõistluse võistlusülesannet.

Eestseisus tegi mõlema kohta ettepanekuid.

3. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Ülevaate juhatuse tegevusest ja toimunud kohtumistest andis Aet Ader. Kohtuti muu hulgas erakondade ja fraktsioonide esindajatega ning arutati ruumiloome- ja elamupoliitika üle seoses 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistega.

4. Info arhitekti uue kutsestandardi kohta

17. novembril 2024 kinnitas kutsenõukogu arhitektide uued kutsestandardid ja uue kutse andmise korra. Järgmine arhitektide kutse taotlemise voor kuulutatakse välja nende dokumentide alusel. EALi liikmete meililisti on saadetud info uute kutsestandardite kohta.

5. Eesti Kunstiakadeemia rektori valimise komisjoni liikme kinnitamine

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on pöördunud EALi poole palvega määrata EKA rektori valimise komisjoni EALi esindaja. Juhatuse ettepanekul võiks EALi esindada Siim Tanel Tõnisson.

Eestseisus toetas Siim Tanel Tõnissoni määramist valimiskomisjoni.

6. Noortekogu liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Mikael Ristmetsa (õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist) ning Jan-Aron Dorbeki (õpib Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri) EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas nad EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

7. Noore arhitekti preemia žüriisse välisesindaja määramine

Ettepanek osaleda noore arhitekti preemia žüriis otsustati teha Jaapani arhitektile ja kuraatorile Yuma Shinoharale, kes resideerub Saksamaal.

12. detsember 2024

1. „Aasta betoonehitis 2024” žüriisse EALi esindaja määramine

Konkursi „Aasta betoonehitis 2024” žüriisse määrati EALi esindama eelmise aasta võistluse võitja Ülo-Tarmo Stöör.

2. Ülevaade ACE’i kohtumisest Krakówis

EALi esindaja Euroopa Arhitektide Nõukogus (ACE) Andro Mänd andis ülevaate Krakówis toimunud ACE’i üldkoosolekust ja konverentsist. Konverentsil keskenduti rohepöördele muinsuse võtmes, täpsemalt kahele teemale: kuidas leida Krakówis tasakaal turismi ja kohalike elanike vahel ning kas me ei jää uue Bauhausi tõttu mitte vaesemaks.

Üldassambleel tutvustati arhitektuurivaldkonna 2024. aasta statistikat ja uuringuid ning ACE’is väljatöötatavat ühist platvormi, kus ACE’i liikmesriigid saavad tunnustada teistes riiki-

des antavaid arhitektikutseid. Eestil ei ole kohustust selle platvormiga liituda. 2025. aastal testitakse platvormi. Teavitati ka ACE’i uuest kodulehest.

3. EALile esitatud loomestipendiumite otsuse

kinnitamine

Tekkis küsimus, miks pole Kultuuriministeeriumi vaates

kohane eraldada Jan Skolimowskile Tallinna arhitektuuribien-

Taotleja

naali näituse eksponaadi loomiseks toetust, aga Tartu kultuuripealinna projektide teostamist toetatakse. Kuna EALi loomestipendiumite komisjoni liikmete seisukohad Skolimowskile toetuse eraldamises olid väga erinevad, pandi see küsimus eestseisuses hääletusele.

Eestseisus toetas Skolimowskile Tallinna arhitektuuribiennaali näitusel osalemise kulude katmist ja kinnitas EALi loomestipendiumite eraldamise otsuse (vt tabelit).

Taotluse suurus € Taotluse kuupäev Taotluse eesmärk

Anderson, Arvi 1790 08.10.2024

Taotluse sisu

Erialane täiendõpe

Eraldatud summa €

Osalemine EKA avatud akadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolitusel 1790 Kedelauk, Eva 1611 23.10.2024 1611

Maiste, Ülle 130,38 31.10.2024

Langsepp, Helmi Marie 1338 31.10.2024

Toom, Iiris Tähti 2000 01.11.2024

Kopra, Henri 2000 01.11.2024

Unt, Anna-Liisa 2800 01.11.2024

Bachmann, Karin 2800 01.11.2024

Karro-Kalberg, Merle 2800 01.11.2024

Osalemine erialastel konverentsidel Osalemine Soome Puupäeval (Puupäivä) 130,38

Loometegevus

Loometegevus

Loometegevus

Ehitus- ja liikumiskunsti ühendava kakskeelse trükise „Ruumikoreograafia” väljaandmine

Näituse „Silikaat. Ontoloogia” sisu ettevalmistamine, sh kuraatoritöö, intervjuude ja tekstide toimetamine ning makettide ehitamine

Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 projekti „Kureeritud elurikkus” jaoks elurikkuse juhendmaterjali koostamine

Skolimowski, Jan 2585 10.10.2024 Loometegevus Tallinna arhitektuuribiennaali näitusel osalemise kulud

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks.

4. Korrigeeritud dokumendi „Aukohtu protseduurireeglid” tutvustamine. Arutelu

Toomas Paaver ja Ülle Maiste tutvustasid töörühmas muudetud dokumenti „Aukohtu protseduurireeglid”. Tõnu Laigu ettepanekul võiks seda korrigeerida Eesti Juristide Liidu eetikakoodeksi baasil. Eestseisuse üldine seisukoht oli, et EALi aukohus peaks lähtuma arhitektide kutse-eetikast ning tööjuhis peaks olema võimalikult lihtne ja selge.

Otsustati tööd dokumendiga jätkata ja Tõnu Laigu esitab oma ettepanekud töögrupile.

5. Narva Soldina linnaosa põhikooli hoone arhitektuurivõistluse tutvustus

Narva linnaarhitekt Peeter Tambu ja võistlusülesande koostaja Toomas Mägi tutvustasid Narva Soldina linnaosa põhikooli arhitektuurivõistluse tingimusi. Võistluse peakorraldaja on Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet.

Võistluse objekt on uue põhikooli hoone Narvas Soldina linnaosas (Mõisa 1) koos kooli välialade, sh staadioni ja neid teenindavate ehitistega. Võistlusala asub Soldina linnaosas Tallinna mnt, Võidu prospekti, Soldina tn ja Kerese tn vaheli-

ses sisekvartalis. See hõlmab kahte linnale kuuluvat kinnistut (Tallinna mnt 40 ja Mõisa 1 (osaliselt)) ning osaliselt külgnevaid tänavamaa kinnistuid. See on vabaplaneeringuline, valdavalt nõukogudeaegsete viie- ja üheksakorruseliste korterelamutega hoonestatud kvartalisisene ala. Arhitektuurivõistlus korraldatakse planeeringu koostamise algstaadiumis, et planeeringus saaks arvestada võistluse võidutöö lahendust. Preemiafond on 37 000 eurot. EAList oodatakse žüriisse kahte arhitekti.

Eestseisus leidis, et kõik tingimustes veel sisalduvad küsimused tuleks selgeks rääkida ning tingimustes üheselt mõistetavalt fikseerida (nt millist staadionit soovitakse, kas 200 m või 400 m ringiga). Tingimuste kohta EALi muudatusettepanekute tegemine otsustati usaldada EALi arhitektuurivõistluste töögrupile.

6. Noore arhitekti preemia žürii kinnitamine

Noore arhitekti preemia žüriisse kinnitati Saksamaal resideeruv arhitekt ja kuraator Yuma Shinohara.

7. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Aet Ader andis ülevaate juhatuse osalusel toimunud olulisimatest kohtumistest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal. Kohtumisi toimus kümmekond. Lisaks andis EAL tagasisidet mitmele dokumendile (Tallinna Haigla lähteülesandele 03.12.2024, ehitusseadustiku eelnõu kohta (seletuskirja õnnestus Davosi kriteeriumid sisse saada) 09.12.2024). Planeerimisseadustikuga seotut arutati mitmel kohtumisel.

16. jaanuar 2025

1. Info Baltic Awardsi konkursile EALi esitatavate kandidaatide kohta

EALi projektijuht Kairi Rand teavitas, et eestseisuse liikmete seas tehtud salajase hääletuse tulemusena esitatakse Riias toimuvale Baltic Awardsi konkursile kandideerima lisaks Sille Pihlakule ja Siim Tuksamile (PART) veel Kalle Vellevoog ning Maarja Kask ja Ralf Lõoke (Salto AB).

2. Kalamaja Põhikooli arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine

EALi võistluste töögrupi juhi Pelle-Sten Viiburgi sõnul on Kalamaja Põhikooli võistluse tingimused läbi vaadanud Kalle Komissarov, kelle hinnangul on võistlusülesanne aktsepteeritav ja EAL võiks tingimused kooskõlastada. Eestseisus ei pidanud kooskõlastamist võimalikuks järgmistel põhjustel: ebaselge projekteerimise maht, liiga väike projekteerimishind, mis ei pruugi olla nõutava projekteerimiseks piisav, ja projekteerijavaenulikud lepingupunktid, mida Tallinna Linnavaraamet ei ole endiselt muutnud (nagu ka Manufaktuuri lasteaia ja Tallinna Nõmme Põhikooli võistluste puhul). Otsustati, et Tallinna Linnavalitsuse korraldatavate võistluste lepingud tuleb korda saada, enne EAL võistluste tingimusi läbi vaatama ei hakka. Sel teemal peeti vajalikuks kohtuda abilinnapea Viljar Jaamuga ja teiste linna esindajatega.

Pelle-Sten Viiburg teavitas, et tühistatud on Tallinna Nõmme Põhikooli hange, kuna võitjaga ei õnnestunud saada edasise projekteerimise hinnas kokkuleppele ja võistluses märgitud piirhind ei võimaldanud võitjal projekteerimislepingut sõlmida.

3. EALi eelarve tutvustus

Ingrid Mald tutvustas 2025. aasta eelarvet ning ettepanekut tõsta EALi juhatuse ja kontoritöötajate töötasusid 2% võrra, et maksutõusu tõttu säiliks vähemalt sama netotasu mis eelmisel aastal.

Otsustati kiita 2025. aasta eelarve heaks ja töötasusid tõsta. Kohal viibinud juhatuse liikmed Mari Rass ja LembitKaur Stöör taandasid ennast hääletusest.

4. EALi loomestipendiumite maksmise korra võimalik muutmine

2024. aasta septembris tegi EALi loomestipendiumite läbivaatamise komisjon eestseisusele ettepaneku võtta välisvõistlustel osalemise toetamine stipendiumite prioriteetide hulgast välja, kuna see oli oluline toetus siis, kui osalemine oli seoses makettide ja kohapeal käimisega kulukam kui praegu, kui võistlused on digitaalsed. Ühtlasi sooviti loobuda õppereiside

toetamisest üldse, kuna see võtab väga suure osa toetustest. Esitati ka Tallinna arhitektuuribiennaali jms projektide rahastamise küsimus. Mis oleks lahendus? Toimus pikem arutelu, mida otsustati jätkata.

5. EALi esindaja määramine Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid” esitatavate taotluste läbivaatamise komisjoni

Toetati Peeter Pere jätkamist EALi esindajana taotluste läbivaatamise komisjonis.

6. EALi noortekogu liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Patrick Liigi ja Darja Rakovitši EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas nad EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

7. EALi liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Andrei Paladjuki ja Gert Gurievi EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta.

30. jaanuar 2025

1. Veneetsia biennaali Eesti väljapaneku ja korralduse tutvustus. Arutelu

Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku projektijuht Mari-Liis Vunder tutvustas väljapaneku sisu. Eesti väljapaneku kuraatorikonkursi võitsid Keiti Lige, Helena Rummo ja Elina Liiva, kelle projekt „Las ma soojendan sind” keskendub renoveerimisele ja inimsuhetele. Kuraatorid on kannustatud küsimusest, kuidas renoveerida 14 000 kortermaja Eestis nii, et vastutus ja töökoorem ei jääks ainult elanike õlule.

Eestseisuse liikmetel oli küsimus, miks korraldab Veneetsia biennaali Eesti väljapanekut sel aastal Kultuuriministeerium. Markus Kaasik leidis, et kuigi valdkonna arutelu kutsuti kevadel 2024 kokku, siis ei toetanud näiteks EAL ega Eesti Kunstiakadeemia ettepanekut muuta Eesti väljapaneku korraldajat ning otsuse tegi Kultuuriministeerium üksi.

Johanna Jõekalda selgitas, miks võttis Kultuuriministeerium Eesti väljapaneku kuraatorikonkursi väljakuulutamise ja väljapaneku korraldamise enda peale: ministeeriumil on eesmärk tagada võimalikult professionaalne projektijuhtimine, pidades silmas ka aspekti, et tagatud oleksid kuraatorite autoriõigused. Ministeerium soovib viia ekspositsiooni produktsiooni uuele tasemele ja tagada projektile piisava eelarve. Sihiks on võetud raamdokumentide ülevaatamine, et ka tulevased partnerid saaksid neile toetuda. Jõekalda sõnul ei olnud Eesti Arhitektuurikeskus (EAK) nõus Eesti väljapaneku Veneetsia biennaalile viimisega seotud korraldusküsimusi enda peale võtma, mistõttu oleksid need jäänud kuraatorite õlule. Osa eestseisuse liikmeid jäid selles eriarvamusele, kevadel 2024 toimunud arutelul pakkus EAK eri variante Veneetsia produtseerimiseks. Nüüdseks on ministeeriumil sõlmitud kuraatoritega koostööleping ja Eesti Arhitektuurimuuseumiga (EAM) koostöökokkulepe, Eesti Kultuurkapitalile esitas rahastustaotluse biennaalil osalemiseks EAM augustis 2024.

Projekti eelarvet on Jõekalda sõnul suudetud märkimisväärselt suurendada. Koos Eesti Kultuurkapitali ja erarahastu-

sega küündib kuraatoriprojekti eelarve ligi 400 000 euroni. Kultuuriministeerium suunas varasematel aastatel „Hea avaliku ruumi” projektile arvestatud raha 40 000 eurot ühekordselt Veneetsia biennaalile ja Eesti Kultuurkapital suurendas eraldatavat summat võrreldes eelmise aastaga 60 000 eurot, kokku annab Eesti Kultuurkapital Eesti väljapaneku jaoks eeldatavalt 200 000 eurot. Lisaks kärpis ministeerium 2024. aasta keskel EAK tegevustoetust tavapäraselt 105 000 eurolt aastas 70 000 euroni ja 2025. aasta tegevustoetust on plaanis vähendada 66 000 euroni. EAK tegevustoetuste arvelt võetud summad suunab ministeerium samuti Veneetsia biennaalile.

Jõekalda sõnul võiks projektil olla järjepidevus, et igal korral ei alustataks nullist, et oskusteave jääks valdkonda.

EALi eestseisuse hinnangul on tervitatav, et Veneetsias Eestit esindava kuraatoriprojekti rahastust on riik märkimisväärselt suurendanud. EAK tegi samalaadset korraldustööd kümme aastat muutumatu eelarvega. Eestseisuse liikmetel tekkis küsimus, miks ei ole ministeeriumi toetused kunsti- ja arhitektuuribiennaalile võrdsed. Leiti, et ministeerium peaks leidma rohkem raha Veneetsia biennaalil osalemiseks, nii et see ei tuleks Eesti Kultuurkapitali teisteks tegevusteks mõeldud raha arvelt. Leiti, et kui ministeerium saab tänu oma positsioonile kokku suurema eelarve kui tavaliselt, võiksid need summad jääda kehtima ka edaspidiseks.

2. Põhja­Tallinna üldplaneeringu tutvustus

Siim Kuusik ja Mihkel Kõrvits Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakonnast tutvustasid Põhja-Tallinna üldplaneeringu (ÜP) koostamist. Linnaarhitekt Andro Mänd täpsustas tehtut enda ameti vaatevinklist.

ÜP loodab linn kehtestada 2025. aasta teisel poolel. Kehtiv ÜP on vananenud. Suurim muutus piirkonnas, mis tingis ka ÜP muutmise, on asjaolu, et tootmine on Põhja-Tallinnast välja viidud. Endised tööstusalad on ÜPs defineeritud arengualadena ja nende puhul käsitletakse eraldi ka ühistransporti. Uue ruumilise nõudena soovitakse ÜPsse sisse viia üldpõhimõte, et piirkonna kõikide keskusealade tänavafrondis asuvate hoonete esimene korrus peab olema kõrgem (5 m), sest nii saaks seda korrust vajaduse korral äripinnast eluruumiks ümber kohandada. Tallinna esindajad lubasid saata ÜP täpsustavad materjalid eestseisusele tutvumiseks.

3. EALi liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Elo Sova ja Karin Harkmaa EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta.

4. EALi noortekogu liikmeks astuda soovija avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Miia Lauri (õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist) EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

5. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Aet Ader andis ülevaate juhatuse olulisimatest kohtumistest eestseisuse kahe koosoleku vahelisel ajal. Muu hulgas osalesid Aet Ader ja Siim Tanel Tõnisson EALi esindajatena 15.–17. jaanuaril Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldatud Norra õppereisil, mis keskendus sealsele arhitektuuripoliitikale, ligipääsetavusele ja universaalsele disainile.

13. veebruar 2025

1. Viljandi bussijaama ja kesklinna Selveri arhitektuurivõistluse tutvustus

Pelle-Sten Viiburg ja Liina Soosaar andsid lühiülevaate kavandatavast Viljandi bussijaama ja kesklinna Selveri arhitektuurivõistlusest. Võistlustingimused koostas Tiit Sild ja võistluse korraldab Viljandi Centrum AS. Arendajad soovivad eelvalikuga võistlust, kus žürii valib portfooliopõhiselt välja neli-viis võistlema kutsutavat arhitektuuribürood. Tingimusi tutvustas Tiit Sild.

Eestseisuse hinnangul on võistlusala väga oluline koht Viljandi kesklinnas, mis asub linna sisenevate peamiste liikumissuundade ääres ning on tähtis kesklinna edasises kujunemises. Tõdeti, et parima tulemuse saamiseks vajab ala terviklikku ja laiemat planeeringulist mõtestamist. Praegu tellija seatud väga täpsed tingimused ei anna arhitektile peaaegu võimalust sõna sekka ütelda. Selle asemel tuleks võistlejatele anda kogu ala mõtestamiseks vabamad käed, et saada ka linnakodanike jaoks kvaliteetne ruumilahendus.

Eelvalikuga võistlust ei pidanud eestseisus mõistlikuks, selle asemele soovitati kaheetapilist avalikku arhitektuurivõistlust tagamaks, et projekteeritav hoonestus ja ümbritsev avalik ruum aitaksid kaasa Viljandi pikaajalisele arengule, mitte ei tõkestaks seda. Eestseisus leidis, et võistluse esimene etapp võiks olla linnaruumiline idee, selle alusel valitaks välja meeskonnad teise etappi projekteerima täpsemat lahendust.

Eestseisus ei kooskõlastanud võistlustingimusi ja esitas oma ettepanekud tingimuste muutmiseks. Need suunati ülevaatamisele EALi võistluste töögrupile, misjärel esitatakse need nii tellijale kui ka Viljandi Linnavalitsusele ettepanekuga korraldada EALi, Viljandi Linnavalitsuse ja tellija esindajate kohtumine võistluse põhjalikumaks ja paremaks ettevalmistamiseks.

2. Jätkuarutelu Tallinna arhitektuuribiennaali korraldamise ja Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemise üle

Aet Ader edastas eestseisusele EALi juhatuse seisukoha Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) edaspidise korraldamise ja Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemise üle.

̂ TABi bränd on tuntud, sellesse on valdkond panustanud 15 aastat. TAB peab jätkuma.

̂ Põhiküsimus: mis on TABi kuraatorikonkursi lähteülesanne ja kes valitakse kureerima?

̂ Sisu peab aastati varieeruma. See aitab kaasata erinevaid huvirühmi ning tekitab igakordset huvi ja põnevust. Nii jäävad TABi aastad teema kaudu ka meelde.

̂ Programmi loomisel tuleks meeles pidada ka arhitektuuri praktilist külge ja praktikuid. TAB on päevakajaline ja ei tohiks olla ainult akadeemiline. Osal programmist võiks tarbimislävi olla madal, nii et peale arhitektide saaks kaasata arhitektuurihuvilisi (seni on olnud väga populaarsed Open House, ekskursioonid, TABi klubi jm), aga miks mitte proovida ka näitust populariseerida.

̂ Kuraatorikonkursil tuleks tuua suurem tähelepanu kohalikele: ülesanne anda eesti keeles koos selgelt väljendatud sooviga kaasata rohkem kohalikke arhitekte. Kuraatorikonkursi lähteülesandes tuleks kirjeldada ootused kuraatoritele ja sündmusele.

̂ TAB on arhitektuurinädal, festivalile tuleks kaasata ka teisi valdkonnas tegutsejaid ja organisatsioone. Kavas võiks olla igal aastal vabadust erinevateks sündmusteks, sh kasutada kaasavaid formaate, nagu vestlusringid ja töötoad.

̂ Vaja on defineerida TABi selgroog, mida korraldab Eesti Arhitektuurikeskus (EAK), muud sündmused on teiste vastutada (ka eelarveliselt). Ettepanek on jätta EAK vastutada ainult kuraatorinäitus ja sümpoosion. Muu EAK vastutusel loodud programm saab tuleneda kuraatorikonkursil kuraatorite esitatud ettepanekutest ja eelarvest.

̂ TABi eelarve pole olnud piisav, et kõiki rahuldada. On vaja valdkondlikku selget arusaama, mida selle rahaga päriselt ära teha saab.

̂ Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni (sh võistluse) korraldamine on EALi eestseisuse 2024. sügisel kinnitatud EAK asutaja ootuste dokumendis kirjas.

Eestseisus toetas EALi juhatuse ettepanekuid nii TABi edaspidise korraldamise kui ka Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemise kohta.

3. EALi jutupunktid kohalike omavalitsuste valimistele

Aet Ader tutvustas EALi juhatuse 2025. aasta kohalike valimiste kontekstis välja töötatud poliitikasoovitusi. Eestseisus tegi ettepanekuid poliitikasoovituste täiendamiseks ja leidis, et tekst on liiga Tallinna-keskne. Mõistlik oleks koostada kaks dokumenti: üks Tallinna kohta ja teine üldisem, mis kõnetaks ka väikevaldu. Põhimõtteliselt kiitis eestseisus poliitikasoovitused heaks ja otsustas saata need kõikidele erakondadele.

4. Arutelu loovisikute stipendiumite korra muutmise vajaduse üle

Jätkati eelmisel koosolekul alustatud arutelu loovisikute stipendiumite korra muutmise vajaduse üle. Ingrid Mald andis eestseisusele ülevaate sellest, milliste tegevuste ja ürituste toetamiseks eelmisel ja ka üle-eelmisel aastal loomestipendiumite raha kulus.

Eestseisus nõustus ettepanekuga lisada loomestipendiumite eraldamise korda punkt, et aruandevõlglastele ei anta loomestipendiumit

Aet Ader pani hääletusele loomestipendiumi taotlemise välisvõistlustel osalemiseks: 11 eestseisuse liiget pooldas selleks toetuse andmist, neli olid vastu ja kolm erapooletud. Seega jäeti vastav punkt loomestipendiumite eraldamise korras muutmata (endiselt saab taotleda loomestipendiumit välisvõistlusel osalemiseks).

Eelmisel eestseisuse koosolekul tekitas vastakaid arvamusi õppereisideks toetuste eraldamine ja Ader pani ka selle küsimuse hääletusele: üheksa eestseisuse liiget pooldasid õppereiside toetamist, kolm oli vastu ja kuus erapooletud. Seega jäeti vastav punkt loomestipendiumite eraldamise korras muutmata (endiselt saab taotleda loomestipendiumit õppereisideks).

5. EALi liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Heidi Urbi ja Mark Fischeri EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta.

6. EALi liikme liikmesuse peatamise ettepaneku arutelu

Eestseisus otsustas peatada ühe EALi liikme liikmesuse suurema kui nelja-aastase liikmemaksu võla tõttu kuni selle tasumiseni (poolt hääletas 17 eestseisuse liiget, vastu oli üks liige). [Hilisem täiendus: liige tasus võla 08.05.2025 ja tema liikmesus taastati.]

7. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Aet Ader andis eestseisusele ülevaate juhatuse olulisimatest kohtumistest ja muust tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal.

6. märts 2025

1. Krulli kvartali äri­ ja kortermaja ning korterhotelli hoonestuse arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine

EALi võistluste töögrupi juht Pelle-Sten Viiburg ja võistluste koordinaator Liina Soosaar andsid lühiülevaate kavandatavast Krulli kvartali arhitektuurivõistlusest. Sellega soovitakse leida lahendus kahele hoonestusalale. Üheetapiline avalik võistlus plaanitakse välja kuulutada 10. märtsil ja tööde esitamise kavandatav tähtaeg on 22. mail. Võistlusala tutvustas tingimuste koostaja Enno Parker. EAL määras žüriisse Emil Urbeli ja Andres Ojari, varuliikmena Ivar Lubjaku. Tallinna linna esindajana on kutsutud žüriisse Mae Köömnemägi. Võistluse preemiafond on 95 000 eurot. Eestseisus tegi võistlustingimuste kohta mõne muudatusettepaneku (eelkõige preemiafondi jagunemise kohta) ja jättis tingimuste lõpliku kooskõlastamise võistluste töögrupile

2. Tallinna linna tegevusplaanist hangete ja lepingute muutmiseks, sh Kalamaja Põhikooli arhitektuurivõistlustega seotu

Aet Ader tutvustas eestseisusele olukorda Kalamaja Põhikooli juurdeehituse võistlusega. Esimesel korral ei kooskõlastanud eestseisus selle arhitektuurivõistluse tingimusi. Põhiprobleem on Tallinna linna projekteerimise tüüplepingutingimused, mis on võrreldes Riigi Kinnisvara ASi ja teiste tüüplepingutega äärmiselt projekteerijavaenulikud. EAL on Tallinna Linnavaraametiga kohtunud selle probleemi arutamiseks kahel korral 2024. aasta kevadsuvel, kuid muutust ei tulnud. Eestseisuse eelmine seisukoht oli mitte kooskõlastada edaspidi Tallinna võistlusi, millega kaasnevad arhitektivaenulikud tüüptingimused.

EAL ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) saatsid seetõttu 31. jaanuaril Tallinna Linnavalitsusele ühispöördumise sooviga arutada võimalusi, kuidas liikuda edasi kvaliteetsete arhitektuurivõistluste ning sellele järgnevate projekteerimislepingute poole, mis tagaksid tasakaalus kohustused ning soosiksid tellija ja projekteerija professionaalset väärikat partnerlust.

21. veebruaril toimus sellest pöördumisest ajendatuna EALi (Aet Ader, Pelle-Sten Viiburg), EKELi (Kalle Karron, Kadi Metsmaa, Olavi Ottas) ja Tallinna Linnavalitsuse (Madle Lippus, Viljar Jaamu, Pärtel-Peeter Pere, Tallinna Linnavaraameti

juhataja asetäitja Marko Sula) kohtumine, kus linna esindajad lubasid teha hanke alusdokumentides, sh projekteerimislepingus, muudatusi.

Tallinna Linnavalitsus teatas ka oma vastuskirjas EALile ja EKELile, et projekteerimistööde peatöövõtu uuendatud lepinguprojekti eeldatav valmimistähtaeg on 31. märts, mille järel tutvustatakse seda EALile ja EKELile tagasiside saamiseks.

Kuna Tallinna Linnavalitsus võttis EALi muud ettepanekud arvesse (lubas muuta edaspidiste hangete tüüptingimusi ja korrigeeris arvestataval määral Kalamaja Põhikooli võistluse tingimusi, sh projekteerimishinda), siis peaks EAL tegema

Aderi hinnangul koostöö huvides vastusammu. Samad muudatused tegi linn Nõmme Põhikooli hanketingimustes.

Eestseisus hääletas Kalamaja Põhikooli arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamise küsimuses ja kõik kohalolnud eestseisuse liikmed olid tingimuste kooskõlastamise poolt (Mae Köömnemägi kui Tallinna Linnavalitsuse esindaja taandas end hääletusest). Hääletuse tulemusena kooskõlastati Kalamaja Põhikooli juurdeehituse arhitektuurivõistluse tingimused järgmistel tingimustel:

̂ uued Tallinna linna tüüplepingud valmivad 31.03.2025 ja neid arutatakse EALiga;

̂ muude käimasolevate projekteerimishangete puhul rakendab Tallinna Linnavalitsus Kalamaja Põhikooli hankedokumentides tehtud muudatusi, nagu tehti näiteks Nõmme Põhikooli projekteerimishankes (289723). Sama tuleks teha järgmiste linna korraldatavate hangete ja võistluste puhul;

̂ linn arvestab, et EAL palub kaaluda Kalamaja Põhikooli võistluse tähtaja pikendamist.

EALi esindavad võistluse žüriis Peeter Pere, Jaan Tiidemann ja varuliige Kalle Komissarov.

3. Teenetemedalite hääletustulemuste kinnitamine

Ingrid Mald teavitas eestseisust EALi teenetemedalite hääletuse tulemustest. 9. aprillil antakse EALi üldkogul üle kolm medalit, sh aasta kolleegile, kelle valisid EALi liikmed salajase hääletuse teel ja kelle nimi avaldatakse ka eestseisusele alles üldkogul.

4. Lühiülevaade Eesti Arhitektuurikeskuse tegevusest

Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Hannes Praks tegi ülevaate keskuse tegevusest ja külastajaarvudest oma juhtimisajal. Peamised tegevused olid ringse arhitektuuri kiirendi (RAK) koolitusprogramm, koolitused kohalikes omavalitsustes, Tallinna arhitektuuribiennaal, ekskursioonid ja Open House.

5. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Aet Ader andis ülevaate EALi juhatuse olulisimatest kohtumistest viimasel paaril nädalal ja EALi esitatud seisukohtadest seadusandluse kohta.

Muu hulgas esitati EALi seisukoht riigi majanduskomisjonile, kultuuriministrile jt ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse 746 SE kohta (nn punamonumentide seaduseelnõu) (04.02.2025), samuti anti Kliimaministeeriumile tagasisidet ehitusseadustiku ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta (04.03.2025).

6. EALi noortekogu liikmeks astuda soovija avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Raimond Voolu (õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist) EALi noortekogu liikmeks vastuvõtmise sooviavalduse, otsustas ta EALi noortekogusse vastu võtta.

20. märts 2025

1. EALi seisukoht Rahvusooper Estonia visiooni­ ja arhitektuurivõistluse kohta. Arutelu

Eestseisuse seisukoht on, et kui kultuurikomisjon soovib Estonia juurdeehitusega edasi minna, siis saab seda teha ainult korrektse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ja juhul, kui on tagatud piisavad eeldused tegelikuks projekteerimiseks.

Visioonivõistluse korraldamine on sama ressursi- ja ajamahukas kui arhitektuurivõistluse korraldamine, aga võitjaga hiljem koostööd ei jätkata (ei järgne projekteerimislepingut). See tähendab, et hiljem tuleb korraldada ka arhitektuurivõistlus. Seega pole mõistlik korraldada samal eesmärgil kahte võistlust (visioonivõistlus ja hiljem arhitektuurivõistlus).

Arhitektuurivõistluse jaoks on vajalik selge lähteülesanne (läbi töötatud ruumiprogramm) ning arusaam, millistele kruntidele projekteeritakse ning millistele muinsuskaitse- ja keskkonnatingimustele tuleb vastata. Spekulatiivne visioonivõistlus eksitab nii avalikkust kui ka arhitekte, sest seda tulemust ei rajata.

2. Keila Kooli pargimaja keskse korpuse arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine

Ülle Maiste tutvustas võistluse ülesannet ja eeskirja.

Eestseisus nõustus esitatud märkustega, lisades ettepaneku jätta parema lahenduse saamiseks hoonestusala vabaks. Eestseisus ei nõustu kindlasti pakutud skeemiga, kus arhitekt liidetakse võistluse järel linnavalitsuses koostatud meeskonnaga ja töö tellitakse imeväikese raha eest ainult eelprojektini.

Eestseisus volitas võistluste töögruppi võistlusega edasi tegelema ja tingimused sobivuse korral kooskõlastama.

3. Ülevaade EALi 2025. aasta suvepäevadest

Siim Tanel Tõnisson tegi ülevaate EALi, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu ühiste suvepäevade programmist. Teema on seekord „Meri. Rannik. Kallas”. Üritus toimub Haapsalus Hestia spaas 10.–11. juulil. Koostöö teiste erialaliitudega toimib sisuliselt ja hästi.

Eestseisus kiitis kavandatu heaks ja kooskõlastas suveseminari osalustasud.

4. EALi mentorlusprogrammi tutvustamine

Siim Tanel Tõnisson tutvustas kavandatavat mentorlusprogrammi, mis on loodud Soome Arhitektide Liidu eeskujul ja mille eesmärk on aidata noortel arhitektidel hakata tegutsema ettevõtjana.

Eestseisus tegi ettepaneku loobuda mentorite tasustamisest ja kiitis muus osas programmi heaks

5. EALi noortekogu liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Georgy Karyagin (lõpetanud 2023. a Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri eriala) ning Grete Daut (õpib Eesti Kunstiakadeemia viiendal kursusel arhitektuuri ja linnaplaneerimist) võeti EALi noortekogu liikmeks.

Lisateemad

̂ Eesti Tööandjate Keskliit kutsub üles esitama ettepanekuid tarbetu halduskoormuse vähendamiseks (vt employers.ee/halduskoormus/). Eestseisus leidis, et EAL peaks esitama oma ettepanekud. Nende koondamiseks otsustati saata liikmete meililisti üleskutse, samuti paluda eraldi seaduste töögruppi. Juhatus arutab ettepanekuid 2. aprillil.

̂ Võistlustööde mahust kinnipidamine. Eestseisus otsustas, et võistlustel nõutud visuaalide mahust kinnipidamiseks peab edaspidi kvalifitseerimiskomisjon mahuga arvestamise välja selgitama ja kui mahtu on ületatud, paluma töö esitajal esitatud tööd korrigeerida (eemaldab ise üleliigsed visuaalid).

̂ Aktsepteeritav projekteerimishind võistlustingimustes. Eestseisus otsustas, et EAL peab tellijatele selgelt seletama, et avalike hoonete tervikprojekteerimisel (sh välialad) hinnaga alla 130 eurot ruutmeetri kohta ei ole üldjuhul võimalik peaprojekteerimise töövõttu eeldatud mahus teostada.

3. aprill 2025

1. Eesti Arhitektuurikeskuse uue juhi tutvustamine

Aet Ader tutvustas Eesti Arhitektuurikeskuse uue juhi valimise konkursil valituks osutunud Kristiina Reidolvi, kes alustab tööd 3. mail.

2. Tänavaruumi giidi tutvustamine (Jaak­Adam Looveer)

Eesti tänavaruumi giid on valdkonna 16 eksperdi koostatav juhend, mis annab põhimõtted kestlike, ohutute ja inimsõbralike tulevikutänavate loomiseks. Tänavaruumi giid on inspireeritud Ehitusgiidist. Selles pakutakse Eestisse sobivaid näidislahendusi ja juhiseid, kuidas planeerida, projekteerida, ehitada ja hooldada tänavaid nii, et need oleksid ohutud, ligipääsetavad ja kliimakindlad. Tänavaruumi giidi põhjal uuendatakse ka tänavaruumi standardit. Tänavaruumi giid saab praktiliseks töövahendiks ruumiotsuste tegijatele: avaliku sektori töötajatele, planeerijatele ja projekteerijatele. Suvel valmiv linnalike keskkondadega tegelev dokument koostatakse Kliimaministeeriumi tellimusel. See põhineb 16 aluspõhimõttel ja selles on üheksa tänavatüübi skeem.

3. Estonia arhitektuurivõistlusest

(Jaan Kuusemets, Aet Ader)

Jaan Kuusemets andis ülevaate 26. märtsil Riigikogu kultuurikomisjoni, Riigikogu Estonia juurdeehituse edendamise toetusrühma ja Rahvusooper Estonia eestvedamisel toimunud Estonia juurdeehituse teemalisest konverentsist, kus ta ka ise rääkis juurdeehituse arhitektuursest ja linnaehituslikust vaatest. Kuusemets toetas EALi juhatuse poolt kultuurikomisjonile ja kultuuriministrile saadetud seisukohta: kui kultuuri-

komisjon soovib juurdeehitusega edasi minna, siis saab seda teha ainult korrektse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ja juhul, kui on piisavad eeldused reaalseks projekteerimiseks. Enne võistluse väljakuulutamist peavad olema loodud kõik eeltingimused selleks, et võidutöö on võimalik teostada.

Võidutöö peab vastama alustingimustele ja planeeritud ehituseelarvele. Võistlustingimustele peavad kooskõlastuse andma nii Muinsuskaitseamet kui ka Tallinna linn.

Aet Aderi sõnul on EAL teinud ettepaneku, et EALilt tellitaks juurdeehituse mahuanalüüsi ekspertiis, seda pole seni tehtud. Kõhutunde pealt ei ole EALil mõistlik oma seisukohta esitada, enne tuleks faktipõhiselt uurida, kas analüüsides tehtud ruumiprogramm ja ruumilahendus on mõistlik.

4. EALi loomestipendiumite komisjoni ettepanek I vooru eralduseks (Tõnis Savi)

Tõnis Savi ettepanekul tuleb otsustada, kui suure osakaalu võivad õppereiside toetused aastasest stipendiumirahast moodustada. Praeguses loomestipendiumite komisjoni ettepanekus moodustab Jaapani õppereisile minejatele eraldatav summa 10% selle aasta stipendiumirahast (selleks õppereisiks toetuse küsijaid on 21). Savi sõnul teeb komisjon lähiajal uue ettepaneku õppereiside eraldiste kohta.

Ülo-Tarmo Stööri sõnul tekib õppereisideks eraldatava raha 10%ga sidumise korral olukord, kus näiteks järgmisel aastal eraldatakse Jaapani õppereisile minejale poole vähem raha kui sel aastal. Protsendi järgi arvutus ei ole kõige parem mõte, sest igal aastal ei käi sama palju inimesi õppereisil. Pigem võiks pakkuda välja fikseeritud summa.

Tõnis Savi sõnul neelavad õppereisid väga suure osa loomestipendiumite rahast, seepärast võiks nende asemel toetada pigem loomingulise töö tegemist.

Eestseisus otsustas lükata EALi õppereisideks eraldatavate toetuste andmise otsuse edasi järgmisele koosolekule. Lepiti kokku, et loomestipendiumite läbivaatamise komisjon teeb järgmisel eestseisuse koosolekul täpse ettepaneku õppereisideks jagatavate toetuste määra kohta (ettepanek peab olema töörühmas ühiselt läbi arutatud ja kujundatud).

Otsustati teha Reio Avastele ettepanek korrigeerida oma taotlust ja rahuldada loomestipendiumite eraldamise ettepanekud (vt tabelit).

Luik, Karli 1500 10.02.2025 Osalemine erialastel konverentsidel

Tali, Johan 1500 10.02.2025

Uustal, Liis 2000 03.03.2025 Välisarhitektuurivõistlustel osalemine

Metusala, Egon 2000 03.03.2025

Volmer, Lill 590 03.03.2025

Köömnemägi, Mae 590 03.03.2025

Niisuke, Kristel 590 01.03.2025

Puhkan, Ra Martin 590 01.03.2025

Männa, Helena 1140 01.03.2025

Räni, Mihkel Raev 590 01.03.2025

Ader, Aet 590 01.03.2025

Siim Tanel 590 01.03.2025

Kleemann, Eneli 1140 01.03.2025

Liiva, Elina 590 02.03.2025

Liina 590 02.03.2025

Uurimistöö

Kaljuste, Madli 2000 01.03.2025 Uurimistöö

Ader, Aet 826 03.03.2025

Rass, Mari 826 03.03.2025

826 03.03.2025

Osalemine erialastel konverentsidel

Pere, Peeter 4000 03.03.2025 Loometegevus

Komp, Eve 800 03.03.2025 Erialane täiendõpe

Tiidemann, Jaan 600 02.03.2025 Uurimistöö

Osalemine Eesti delegatsiooniga messil KoreaBuild 2025

Osalemine Euroopas toimuval arhitektuurivõistlusel: Hyvinkää kesklinna Asema Kooli kinnistu hoonestamise ideekonkurss

EALi eluaseme kättesaadavuse töögrupi uurimistöö (teema: eluaseme kättesaadavus Helsingis) raames kavandatav välisreis Helsingisse, et kohtuda Helsingi linna esindajatega, organisatsioonidega, kes tegelevad Helsingis eluaseme kättesaadavuse valdkonnaga ja vastutavad selle eest; külastada nii kohalikke omavalitsusi kui kohalikke algatusi, mille abil on eluase muutunud Helsingis kättesaadavamaks

Soomes Savonlinnas Euroopa Arhitektuuritudengite Assambleel (EASA) Rhizome kavandatava töötoa „Electricity at hand and home” ettevalmistamine

Osalemine Łódźis Euroopa suurimal jätkusuutlike linnade konverentsil „Urban Future (UF) Global Conference 2025”

Grupinäitusel osalemine, näitusetööde ettevalmistus ja näitusega seotud tegevuste korraldamine

Ringse arhitektuuri kiirendi koolitusprogrammi III semestril osalemine

Ruumikirjelduse meetodit käsitleva uurimistöö tegemine ja selle vormistamine teadusartikliks

Praks, Hannes 1440 02.03.2025 Loometegevus Illustreeritud juhend-trükise „Jääkpinnase väärindamine” väljatöötamine

Fischer, Mark Aleksander 2000 28.02.2025 Uurimistöö

4000*

800

500

800*

Näituse „Tere tulemast koju, eluasemekriis” üldosa, probleemipüstituse loomine 1333

Avaste, Reio 1919 28.02.2025 Loometegevus Arhitektuurisündmuste video- ja fotoarhiivi loomine

Välja, Leele 1333 01.03.2025 Uurimistöö

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks.

Uurimusliku artikli „Pärandtehnoloogilised materjalid 21. sajandi arhitektuuris” kirjutamine

1919*

500

Kokku 25 356

5. Infoks: muinsuskaitsekoolitus 24. aprillil, Heili Volberg 100 kirjanike majas 4. mail

Aet Ader teavitas 24. aprillil Muinsuskaitseameti ja EALi koostöös toimuvast tasuta koolituspäevast arhitektidele ja projekteerijatele, keda huvitavad ajaloolised hooned ja ruumipärand ja/või kes tegelevad sellega. Kohapeal on võimalik küsida küsimusi ja arutleda spetsialistidega. 4. mail toimub Tallinnas kirjanike majas Heili Volbergi 100 aasta juubeli tähistamine.

6. EALi majandusaasta aruandest (Ingrid Mald)

Ingrid Mald selgitas, mis põhjustas 2024. aasta negatiivse tulemi (–51 419 eurot; vt ka üldkogu protokolli Teatajas).

Maldi sõnul on viimastel aastatel olnud väga keeruline eelarvet tasakaalus hoida, sest palju on ennustamatut. 2025. aasta eelarvet on korrigeeritud 2024. aastaga võrreldes, arvestades hinnakasvu ja eelmise aasta olukorda, samas on näiteks palgad suure surve all (maksud tõusevad, kuid palgatõusuks raha pole). Eesti Kultuurkapitali tegevustoetus kasvas sel aastal 5%, samas on inflatsioon olnud sellest suurem ja nõutud omatulu teenimine nii suures mahus on samuti keerulisem.

Arvestades praegust keerulist olukorda, otsustati hoida

EALi eelarve tasakaalu ja selleks

̂ korraldada 9. mail peetav üldkogu koosolek eelarves;

̂ mitte tellida juristilt töid, st mitte korraldada praegu EALi põhikirja ülevaatamist;

̂ võtta võrdlevaid raamatupidamisteenuse pakkumisi; ̂ kaaluda liikmemaksu tõstmist 2026. aastal.

Andro Männi ettepanekul ei peaks EAL vähendama 65aastaste liikmemaksu tasumäära, nii nagu praegu tehakse. Vajaduse korral võiks teha seda liikme avalduse alusel.

7. EALi liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Anni Haldre, Hans Peter Isandi ja Liisi Vähi EALi liikmeks vastuvõtmise sooviavalduse, otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta.

8. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Aet Ader andis ülevaate juhatuse osalusel toimunud ja juhatuse kavandatud ettevõtmistest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal. Neist tähtsaim on osalemine riigiarhitekti valimise protsessis.

9. aprill 2025, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia

EALi üldkogu koosolek

1. AVASÕNAD, ÜLDKOGU KAVA KINNITAMINE,

SISSEJUHATAMINE

Avasõnad ütles EALi president Aet Ader. Ta esitas üldkogule koosoleku kinnitamiseks päevakorra ja üldkogu kinnitas selle. Üldkoosolekule registreerus 95 EALi liiget, sh oli viis delegeeritud volitusega.

2. 2024.–2025. AASTA TEGEVUSEST

EALi direktor Ingrid Mald tegi tagasivaate aastale ja tutvustas selle aja jooksul liikmeks astunuid. Samuti mälestati lahkunud liikmeid, keda oli seitse.

Liikmeskond üldiselt kasvas: täisliikmeks astus 21 liiget (sh üks taastas liikmesuse) ja noortekogusse astus 46 liiget. Praegu on EALil 439 täisliiget ja neist täisliikmemaksu maksavad 250 liiget. 49 liiget maksab seeniori liikmemaksu ja 140 on üle 70aastased, kes ei pea enam liikmemaksu tasuma. Seega on EAL praegu vananev organisatsioon ja seetõttu teeb noortekogu kasvamine eriti suurt rõõmu.

EALi tegevus oli 2024. aastal tavapäraselt kiire ja kasvav. Suurenes kollektiiv: EAL lõi arhitektuurivõistluste koordinaatori ametikoha, kuna ei olnud enam võimalik, et ainult direk-

tor oma muu töö kõrvalt võistlusi kontori poolt veab ja haldab. Eelmisel aastal tegeleti 37 võistluse korraldajate nõustamise või korraldamisega. Üha rohkem kulub iga võistluse puhul aega selgitustööks ja nõustamiseks (just ettevalmistusfaasis). Tihti pole tellijad enne EALi pöördumist mõelnudki teemadele, mis puudutavad edasist projekteerimist, ja lepingule, mis peaksid olema enne võistluse algust läbi mõeldud. Lahendused pole tihti osapooltele üheselt mõistetavad ja selgitamisega kaasnev ajakulu on tohutu. Näiteks ootab EAL praegu uusi üldtingimuste lepinguid Tallinna Linnavaraametilt, lootes, et need on nüüd arhitektisõbralikud. See töö on kestnud aastaid: toimunud on kümneid selgitavaid kohtumisi ja tehtud on palju kirjalikke ettepanekuid. Pikalt ja põhjalikult on tegeletud Tallinna Haigla projekteerimishanke tingimustega. Viimaseid näiteid on EAL rahastanud oma eelarvest. 2025. aasta alguses tõmbas EAL joone alla kümme aastat kestnud „Hea avaliku ruumi” programmile, mille jooksul korraldati 38 arhitektuurivõistlust. Valmis on ehitatud 12 linnakeskust ja üks (Kallaste) on ehituses. Programmi esimeses etapis „Eesti Vabariik 100” rahastuse toel valminud keskväljakud on märgiliselt muutnud meie väikelinnu. Jätkuprogrammi 22 võistlusest on ainult pooli asutud projekteerima. EAL leiab, et riik peaks suunama raha projektide väljaehitamisse, mitte

uutesse võistlustesse, mistõttu loobus EAL võistluste korraldamise jätkamisest, kuigi riik tegi selleks ettepaneku. 2024. aastal avatud olnud rahastusmeede ei vastanud enamiku kohalike omavalitsuste võimalustele, taotluse esitas neist ainult seitse.

2024. aastal alustas EAL koostööd rahvusvahelisel tasandil koos teiste Euroopa arhitektide liitudega projektis „UREHERIT”, mis jätkub 2025. aastal. EALil on sellega võimalus anda panus Ukraina ülesehitamisse, mõtestades sealsete linnade pärandit ja näidates võimalusi, kuidas teha planeerimisel koostööd demokraatlikul viisil.

2024. aasta jooksul on EAL korraldanud palju üritusi, mis on avardanud meie kõigi mõttemaailma ja võimaldanud kaasa rääkida olulistel teemadel. Toimunud on elamumajanduse konverents, kliimaseminarid, suveseminar, autoriõiguste seminar, õppekäigud koolidesse, õppereis Beneluxi, avaliku ruumi arutelud ja „Arhivooru” mälumäng ning antud on arhitektuuripreemiaid. Lisaks töötavad EALis aktiivselt 13 töögruppi.

Mald selgitas, et täpsemalt saab EALi tegevusest lugeda majandusaasta aruande kaaskirjast.

Ta andis ülevaate ka 2024. aasta aruande miinusseisu tekkepõhjustest. Aruannet koostades selgus, et 2023. aasta tuludesse oli jäänud üles arhitektide jäädvustamise projekt, mis tegelikult toimus 2024. aastal. Seega oleks juba 2023. aasta pidanud olema miinuses (–25 000 eurot asus raamatupidamises vales kohas). 2024. aasta tegevuse nn õige miinus on siiski suur (26 000 eurot). Selle põhjustasid ootamatud ülekulud, mis mõneti tehti tuleviku huvides, mõneti oli asi valearvestuses.

Tegevuskulude eelarves ületasid kolm kulurida oluliselt kavandatut.

̂ Autoriõiguste litsentsilepingute ettevalmistamine suurendas eelarves arvestatud juristikulusid poole võrra. Tegevus on aga suunatud tulevikku ja EALil on olemas lepingupõhjad, mida liikmed saavad kasutada oma autoriõiguste üleandmisel EALile.

̂ EALi üldkogu korraldamine oksjoni ja valimistega projekteerijate maja saalis, kuhu tuli kogu tehnika jm tellida, läks samuti palju kallimaks, kui eelarve ette nägi. See oli samuti ühekordne nostalgial põhinev otsus.

̂ 2024. aastal tehti EALi raamatupidamises kaks suurt muudatust. Esmalt tehti aasta alguses audit, mille juhatus tellis vabatahtlikkuse korras. See oli tegelikult hea otsus, sest korrastas mingil määral taas raamatupidamist ja andis sellele professionaalse kõrvalpilgu. Eelarves ei osatud arvestada, et ka raamatupidaja töökoormus seetõttu kasvas ja kajastus arvetel. Auditi tulemusena pidi EAL end registreerima käibemaksukohustuslaseks, mis suurendab samuti raamatupidaja jooksvat tööd. Seega suurenes raamatupidamise kulu märkimisväärselt.

̂ Neljas, ootamatu aruande miinusesse viija oli kutsekomisjoni tegevus. Tagantjärele selgus, et uus kalkulatsioon ei vasta tegelikkusele ja sisulist tööd tehakse palju rohkem, kui kutse andmise tasude kujul EALile laekub.

2025. aasta eesmärk on jätkata tegevust plaanitud mahus, kuid jälgides väga täpselt eelarvet, et vältida miinusolukorra süvenemist. Aasta on keeruline, kuna Eesti Kultuurkapitali antav tegevustoetus ei kasvanud üldise inflatsiooniga järge pidades ja EAL on sunnitud olnud eelarvet mitmel real vähendama.

Alates 2025. aastast ei ole palgal enam teadus- ja arendusnõunikku, vähendatud on kommunikatsiooniteenuse mahtu, otsitakse võimalusi vähendada raamatupidamiskulu. Kasvanud on IT-teenuste kulud ja ka vajadus ning tõusevad maksud. EAL plaanib siiski oma tegevusest edasi toetada Arhiluse Fondi.

Suurim katsumus on vähendada igapäevase õhinapõhise tegevuse mahtu ja leida tegevuse katteks lisaraha. 41% tegevuse eelarvest moodustab omarahastus ja praeguses ebastabiilses majandusolukorras on selle tagamine omaette pingutus. Liikmemaksude osa on eelarvest 8%, ülejäänud 32% tuleb teenida võistluste, projektide jm tegevuse kaudu.

Õnneks on EALil on toetajaid ja sõpru, kes usuvad EALi tegevusse ja panevad õla alla nii töötubadele kui ka seminaridele ja konverentsidele. EAL on muutunud tugevaks partneriks ekspertiisides nii arhitektuurivõistluste korraldamisel, arhitektikutse teemadel kui ka riigile seadusandluse väljatöötamisel (viimane on küll vabatahtlik tegevus).

Mald soovis üldkogul osalejatele ilusat kevadet ja aastat, leides, et keerulisi aegu on ennegi olnud ja pigem saab neist õppida.

3. 2024. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

EALi revisjonikomisjoni otsuse 2024. aasta aruande kinnitamise kohta luges ette revisjonikomisjoni esindaja Jaan Port. Ta tegi üldkogule ettepaneku see kinnitada.

Port juhtis tähelepanu asjaolule, et ehkki EAL on mittetulundusühing, tuleb väga jälgida, et tema eelarve ei oleks miinuses. Üldkogu kinnitas aastaaruande ühehäälselt.

4. EALI TÖÖGRUPPIDE TEGEVUSE LÜHIKOKKUVÕTTED

ROHEPOLIITIKA TÖÖGRUPP (juht Kalle Vellevoog) Aastast 2022 tegutsenud töögrupp on keskendunud Eestit viimastel aastatel puudutanud muudatustele rohepöördega seoses. Fookuses on olnud ja on järgmised probleemid: ̂ 2027. aastal väheneb ulatuslik riiklik renoveerimisrahastus, ̂ lähiaastatel ootab Eestit suur ehitusmaterjalide defitsiit, ̂ praegune metsaraie ei ole jätkusuutlik ja investeeringud puidutööstusse ilmselt vähenevad, ̂ kliimaseaduse läbivaatamine ja selle kohta muudatusettepanekute tegemine.

Vellevoog soovitas kõigil vaadata järele 30.05.2024 EALi korraldatud kliimaseminari „Kes on kliima arhitekt?” ettekandeid EALi veebilehelt filmiriiulist.

SEADUSTE TÖÖGRUPP (juht Jaan Kuusemets)

Töögrupp on kahe üldkogu vahelisel ajal läbi vaadanud kaheksa seaduseelnõu ja määrust. Kõige olulisem käimasolev protsess, millesse on ka EALi seaduste töögrupp muudatus- ja

täiendusettepanekuid tehes panustanud, on 2022. aastast käiv ehitusseadustiku uuendamine. 2015. aastast kehtiv praegune seadus hakkab ajale jalgu jääma.

Üheks olulisimaks saavutuseks võib pidada seda, et ehitusseaduse eelnõusse õnnestus sisse viia ruumikvaliteedi kriteeriumid. Töögrupp peab vajalikuks ühtlustada ehitusvaldkonna praktikat ja vähendada bürokraatiat ning neid aspekte silmas pidades on EAL oma seisukohti kujundanud. Seaduste töögrupp on avaldanud arvamust näiteks määruse 97 „Nõuded ehitusprojektile” kohta. EALi esindajatele ei meeldi, et projekteerimise harjumuspärased staadiumid soovitakse ära kaotada. Nad on olnud kriitilised muinsuskaitseseaduse kiireloomulise muutmise suhtes, mille eesmärk on kõrvaldada ehitistelt jt teostelt vaenu õhutav sümboolika.

VALDKONNA TERVISE TÖÖGRUPP (juht Mari Rass)

Varem tegeles töögrupp projekteerimise hinnastamise teemaga. Loe Mari Rassi ülevaadet töögrupi tööst ja hinnakalkulaatori tutvustust rubriigist „EALi teated”.

ELUASEME KÄTTESAADAVUSE TÖÖGRUPP

(juhid Eneli Kleemann, Helina Liiva)

Töögrupp loodi 2024. aasta septembris, sellel on 14 liiget. Tegeldakse paljude teemadega, sh aidati ette valmistada konverentsi „Kallis kodu” (sõnastati ka kaheksa põhimõtet eluaseme kättesaadavuse probleemiga tegelemisel). Toimus töötuba, kus keskenduti sellele, kuidas asutada ja rajada elamukooperatiiv Eestis. Kohtuti Jürgen Raagiga LHV Kinnisvarast ja arutati, kuidas oleksid pangad nõus eluaseme soetamiseks laenu andma. Plaanis on minna Helsingisse sealset elamumajandussüsteemi uurima: kahepäevase õppekäigu ja selle analüüsi tulemusena valmib Eesti ja Soome elamumajandust võrdlev dokument.

HARIDUSE, TÄIENDKOOLITUSE JA INNOVATSIOONI

TÖÖGRUPP (juht Jüri Soolep)

Töögruppi kuulub kaheksa liiget ja olulisim teema on planeerimishariduse ülevaade. Riik on samuti alustanud planeerimishariduse ümarlaudade korraldamist. Kuna planeerimist õpetatakse väga paljudes Eesti koolides, on planeerimishariduse ülevaadet äärmiselt keeruline teha.

Jüri Soolep kutsus kõiki üles tutvuma veebikeskkonnaga planeerimine.ee. Ta rõhutas, et planeerimisega tegelemiseks on väga tähtis õppida arhitektuuriajalugu, linnaplaneerimist ja ruumikompositsiooni.

Töögrupil on valminud täiendkoolituste nimekiri, mida võiks pakkuda EALi liikmetele ja teistele huvilistele.

KUTSE ARENDAMISE TÖÖGRUPP

(juht Joel Kopli ja kutsekomisjoni esimees Andres Levald)

Andres Levaldi sõnul vaatas EALi kutsekomisjon 2024. aastal läbi 60 kutsetaotlust. Alates 2025. aasta jaanuarist kehtivad uus arhitektikutse andmise kord ja uued kutsestandardid. Kutse andmise teema avamise käigus ilmnesid probleemid: näiteks on hindamiskomisjonile ette heidetud, et arhitektikutseid (eelkõige volitatud arhitekti kutset) antakse liiga kergekäeliselt. Et hindajal oleks kergem kutse taotlejat hinnata ja vajaduse korral äraütlevat seisukohta kujundada, otsustati välja töötada täpsed hindamiskriteeriumid. Selleks loodi töögrupp eesmärgiga vaadata üle senine praktika arhitektikutse andmisel ja tuvastada probleemid. Töögrupp on teinud ettepaneku siduda kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted kutsestandar-

dis olevate kompetentsidega ja teha intervjuu neile kriteeriumitele toetudes. Töö hindamiskriteeriumite väljatöötamisega käib. Lisaks kaalutakse senise objektianalüüsi asendamist eneseanalüüsiga, et kutse taotleja profiilist paremini aimu saada.

ARHITEKTUURIVÕISTLUSTE TÖÖGRUPP

(juht Pelle-Sten Viiburg)

Võistlused, millega EAL tegeleb, jagunevad kolme rühma:

̂ EALi korraldatavad võistlused, ̂ EALi nõustatavad võistlused,

̂ sisuliselt mitte kuhugi jõudvad võistlused (nt preemiafond on ajale jalgu jäänud; projekteerimismaksumus ei ole EALile vastuvõetav).

Arhitektuurivõistluste ettevalmistamise ja võistlustel osalemisse pandud ressurss on tohutu suur. Põhiküsimus on, kuidas jõuda väiksema ressursiga samale tasemele. Mõned ettepanekud:

̂ korraldada võistlused kaheetapiliselt (teise etappi jõudnud tegelevad võistlusülesandega põhjalikumalt);

̂ korraldada vähendatud (piiritletud) mahuga pilootvõistlus;

̂ koostöös Tallinna linnaga, kes on lubanud muuta projekteerimistingimused (võistlustingimustele lisatavad lepingud) arhitektisõbralikuks.

EKSPERTIISIDE TÖÖGRUPP (juht Peeter Pere)

Ekspertiise tellivad arendajad, omanikud, kohalikud omavalitsused, vahel ka arhitektid ise. Ekspertiiside töögruppi kuulub 13 inimest. Ekspertiisi tegijaid on väga keeruline leida, kuna teemad on tavaliselt tundlikud. Tähtis on, et töögrupis ei oleks kallutatust.

AVALIKUS TEENISTUSES OLEVATE ARHITEKTIDE TÖÖGRUPP (juht Jaak-Adam Looveer)

Töögrupi eesmärk on siduda kohalikes omavalitsustes töötavad arhitektid EALiga, toetada ja nõustada avaliku sektori arhitekte ning nende rolli tähtsustada ja pädevust kasvatada kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil.

Töögruppi kuuluvad Jaak-Adam Looveer, Andres Levald, Andro Mänd, Ülar Mark ja Markus Kaasik. Töögrupi eestvedamisel on korraldatud kohtumine Flaami riigiarhitektiga Tallinnas, koostatud avaliku sektori arhitektide meililist ning pakutud kohaliku omavalitsuse arhitekti teenust ja tuge nendele omavalitsustele, kus ei ole arhitekti palgal.

VARJENDITE TÖÖGRUPP (juht Indrek Allmann)

Elanikkonnakaitse küsimustega on EAL kaua tegelenud. Andro Männi presidendiks olemise ajal kerkis teema taas esile ja otsustati moodustada EALi juurde töögrupp eesmärgiga välja mõelda, mida saaks elanikkonnakaitset silmas pidades kohe päriselt ära teha. Töögrupp leidis, et igal inimesel peaks olema õigus teha omale varjend. Töögrupi liikmete seisukohad koguti kokku ja saadeti riigi tasandil laiali. Suurima panuse on töögrupi töösse andnud Kirke Päss ja Liina Soosaar.

ÜRITUSTE TÖÖGRUPP (juht Siim Tanel Tõnisson)

Lähiajal kavandatavad EALi ettevõtmised on mentorlusprogrammi käivitamine sel sügisel (noorte arhitektide kohtumised vanemate kolleegidega, et arutada karjääriteed jm arhitektitöö küsimusi), sügiskonverents ning suveseminar „Meri, rannik, kallas” Haapsalus 10.–11.07.2025.

AUKOHTU PROTSEDUURIREEGLITE TÖÖGRUPP

(esindaja Toomas Paaver)

Töö EALi aukohtu protseduurireeglite korrigeerimisega ei ole lõppenud. Protseduurireeglid nimetatakse ümber aukohtu tegevuskorraks ja ka see toetub suuresti arhitektide kutseeetika põhimõtetele. Põhiliselt on protseduurireeglite korrigeerimisega tegelenud Margit Mutso, Siiri Vallner, Ülle Maiste, Tõnu Laigu ja Toomas Paaver. On peetud oluliseks, et kahtlusalune arhitekt saaks oma õigusi kaitsta. Aukohtu mõte on eelkõige lepitada ja aidata mõista kutse-eetikat. Kindlasti ei ole eesmärk aukohtu tegevust üle reguleerida.

NOORTEKOGU (esindaja Saskia Krautman)

Noortekogu juhatusse kuulub kuus inimest: kaks EKAst, kaks TTÜst ja kaks Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Noortekogu korraldusel tegutseb raamatuklubi Risoom (toimunud on viis kokkusaamist eri kõrgkoolide arhitektuuritudengite osavõtul) ja toimuvad aruteluõhtud. Kavandamisel on nn lõimumispidu kolme arhitektuuri õpetava kõrgkooli tudengitele, tulemas on arhitektuuritudengitele suunatud Tamsalu töötuba, et muuta Tamsalu Kool õuesõppevõimalustele vastavaks.

Praegu tegeleb noortekogu juhatus noortekogu väärtuste ja missiooni väljatöötamisega. Koostamisel on ka noortekogu põhikiri. Noortekogul on Instagramis konto.

SEENIORITE SEKTSIOON (juht Tiina Tallinn)

EALi seeniorid kohtuvad iga kuu esimesel kolmapäeval Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kohvikus. Kaks korda aastas korraldatakse seeniorarhitektidele ekskursioone. Sel kevadel toimub ekskursioon Lõuna-Eestisse.

UKRAINA LINNAFOORUMID

(„UREHERITi” projekti meeskonna liige Liina Soosaar)

EAL korraldab 2025. aastal Ukraina kultuuripärandi kaitsmise eesmärgil loodud projekti „U-Re-Herit” raames kaks linnafoorumi: ühe Kalushis (1.–3. mail), teise Lvivis (14.-15. juunil). Kalushi osalusfoorumile registreerunute meeskond on juba koos. Eestlased on kaasatud nii mentorite, tiimijuhtide kui ka välisekspertidena. Eesmärk on aidata oma teadmistega kaasa Ukraina ülesehitamisele. Lvivis toimuvale osalusfoorumile on oodatud huvilised registreeruma. EAList on projektiga seotud Aet Ader, Mae Köömnemägi, Ülar Mark, Liina Soosaar ja Mariia Ufimtseva.

5. ARHITEKTI AASTAPREEMIA

LAUREAADI ANKRU 8 TUTVUSTUS

(molumba esindaja Karli Luik)

EALi 2024. aasta aastapreemia laureaat on Ankru 8 (Tallinn) tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Selle üks autoritest Karli Luik rääkis neile preemia toonud hoonest ja selle valmimisprotsessist.

6. PREEMIA VÄIKE 2024. AASTA

LAUREAADI LOGI SAUNA TUTVUSTUS

(meeskonna esindaja Liina-Liis Urke)

EALi preemia VÄIKE 2024 laureaadi Logi sauna üks autor Liina-Liis Urke rääkis neile preemia toonud hoonest ja selle valmimisprotsessist.

7. ARHILUSE FONDI OKSJON

Oksjoniga teeniti tulu 6800 eurot, mis läheb Arhiluse Fondi arhitektide oma maja loomise toetuseks.

8. VABARIIGI PRESIDENDI KÕNE

9. EALI PRESIDENDI KÕNE (Aet Ader)

Kõne on esitatud Teataja juhtkirjana.

10. 2024. AASTA TEENETEMEDALITE JA KOLLEEGIPREEMIA ÜLEANDMINE

Teenetemedali „Fotograaf 2024” pälvis Eesti arhitektuuri üle kümne aasta jäädvustanud Tõnu Tunnel järjepideva pühendumuse eest.

Teenetemedali „Teejuht 2024” pälvis Eesti Kunstiakadeemia pikaajaline õppejõud ja erialase mõtte suunaja professor Toomas Tammis arhitektuuri eriala arengusuundade kujundamise eest.

Teenetemedal „Kolleeg 2024” anti Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessorile Veljo Kaasikule, keda võrreldakse Eesti arhitektuuri halli kardinaliga, kes küll hoidub silma paistmast, ent kelle mõju on olnud tuntav juba ajast, mil ta kuulus Tallinna Kooli arhitektuurirühmitusse.

11. NOORE ARHITEKTI PREEMIA AUHINNATSEREMOONIA

2025. aasta noore arhitekti preemia pälvis arhitektuuribüroo Arhitekt Must ehk arhitektid Mari Rass, Alvin Järving ja Ott Alver. Arhitekt Must on ulatusliku portfoolioga professionaalne arhitektuuribüroo. Lisaks avalike hoonete projekteerimisele on nad teinud uurimistööd ja mõtestanud kogu oma praktika vältel arhitektuuri põhialuseid. Preemia pälvinud arhitekte autasustas president Alar Karis.

24. aprill 2025

1. Bürookulu kalkulaatori testversiooni tutvustamine

Mari Rass tutvustas valdkonna tervise töögrupis välja töötatud kuupõhise bürookulu kalkulaatori testversiooni. Selle põhja koostas Mikk Meelak disainiagentuurist Platvorm. Kalkulaatori väljatöötamist toetas pooles ulatuses Kliimaministeerium, teine pool kuludest jäi EALi, EMALi ja ESLi kanda. Mari Rass kutsus eestseisust üles kalkulaatorit testima ja selle toimimise kohta arvamust avaldama.

Eestseisus tegi mõningaid muudatusettepanekuid

2. Arhiluse Fondi majandusaasta aruande tutvustamine ja kinnitamine

Fondi juhatuse liige Ülo-Tarmo Stöör tutvustas fondi majandusaasta aruannet.

Eestseisus kinnitas Arhiluse Fondi majandusaasta aruande (EALi juhatuse liikmed ja Ülo-Tarmo Stöör taandasid ennast hääletusest).

3. Mari Rassi kinnitamine Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse

Eesti Sisearhitektide Liit on teinud Mari Rassile ettepaneku osaleda Eesti Sisearhitektide Liidu 2025. aasta preemiate žürii töös.

Eestseisus kiitis Mari Rassi kandidatuuri heaks.

4. X Tartu planeerimiskonverentsil (15.05.2025) väljakuulutatava ruumilise planeerimise deklaratsiooni tutvustamine

Eesti Planeerjate Ühingu esindaja Pille Metspalu on koostanud ruumilise planeerimise edendamise eesmärgil ruumilise planeerimise deklaratsiooni. Seda tutvustas Toomas Paaver. Deklaratsioonile allakirjutajatega oodatakse liituma ka EALi.

Eestseisus tegi ettepanekuid deklaratsiooni teksti kohta.

Hääletati deklaratsiooniga ühinemise küsimuses. Hääletuse tulemusel (kaks erapooletut, ülejäänud poolt) otsustati deklaratsiooniga liituda ja Aet Aderi ülesandeks jäi seda paari sissejuhatava lausega täiendada.

5. Kokkulepe Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri õppe lõpetanute haridustee jätkamise kohta Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Tehnikaülikoolis

Aet Ader teatas, et EAL, Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) ja Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) on kokku leppinud TTK rakendusarhitektuuri õppe lõpetanute (al 2023. a sisseastujad) ning teiste muudes koolides rakendusarhitektuuri hariduse omandanute haridustee jätkamise tingimustes EKAsse ja TTÜsse sisseastumisel. On kokku lepitud, et EKAsse arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialale ning TTÜ arhitektuuri erialale (mõlemad põhinevad viieaastasel integreeritud õppel) sisseastumisel hakkavad TTK rakendusarhitektuuri õppekava läbinutele ja rakendusarhitektuuri hariduse omandanutele kehtima samad sisseastu-

mistingimused mis kõikidele teistele arhitektuuri ja linnaplaneerimise või arhitektuuri erialale sisseastujatele. TTKs rakendusarhitektuuri hariduse omandanutele sisseastumisel erisusi kohaldama ei hakata: vastuvõtulävend ja sisseastumiskriteeriumid on neile samad mis esimesele kursusele sisseastumisel. EKAsse ja TTÜsse sissesaanutel on kokkuleppe alusel võimalik sissesaamise järel õppekavasse sobivad ained soovi korral VÕTA süsteemi kaudu üle kanda (sobivuse otsustab õppekavajuht, kaasates teisi õppejõude).

Kui kokkulepe allkirjastatakse, otsustati saata see teadmiseks kõikidele asjassepuutuvatele õppeasutustele, EALi noortekogu liikmetele ja Kutsekojale.

Eestseisus oli seisukohal, et TTK peaks selgitama oma üliõpilastele selgelt, millised edasiõppimisvõimalused TTK 3,5aastase kestusega rakendusarhitektuuri haridus selle omandanutele annab. TTK kodulehel peaks olema kirjas, et pärast selle õppekava läbimist on lõpetanutel võimalik astuda EKAsse ja TTÜsse esimesele kursusele jne.

6. Linnaruumi preemia väljaandmise ettepaneku tutvustamine

EALi eestseisus on mõni aasta tagasi otsustanud hakata välja andma ka linnaruumi preemiat. Arutelu tulemusel leiti siiski, et seda ei ole mõtet eraldi luua: planeerimistegevuse (sh tervikkeskkonna) esiletõstmine on teretulnud, kuid see ei kanna omaette preemiat välja. Pealegi saab planeerimistegevust tunnustada olemasolevate preemiate abil. Eesti Kultuurkapital annab välja ka tegevuspreemiaid, kuid seni ei ole planeeringuid ja planeerimistegevust lihtsalt kandideerima esitatud.

7. EALi liikmeks astuja soovija avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Andres Roosipuu EALi liikmeks vastuvõtmise sooviavalduse, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

8. EALi noortekogu liikmeks astuja soovija avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Valerii Krinbergi EALi noortekogu liikmeks vastuvõtmise sooviavalduse, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

9. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal

Aet Ader tegi ülevaate olulisimatest EALi juhatuse osalusel toimunud või kavandatud ettevõtmistest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal. Lisaks koosolekul jutuks olnud teemadele saab esile tõsta järgmisi.

̂ Aet Ader osales taristuminister Kuldar Leisi kutsel Stenbocki majas koalitsioonikõnelustel (11.04.2025).

̂ Aet Ader osales kodupoliitika ümarlaual Kliimaministeeriumis (11.04.2025).

̂ Aet Ader osales avaliku sektori arhitektide sektsiooni väljasõidul Saaremaale (14.04.2025).

̂ Aet Ader pidas Soome Rahvaülikoolis Zoomi vahendusel loengu Eesti arhitektuurist.

̂ Juhatus kohtus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu esindajatega ja arutas ligipääsetavusega seotut. Samalaadne kohtumine toimus eraldi MTÜ Ligipääsetavuse Foorum esindajatega.

̂ Kohtuti Margus Allikmaaga Rahvusooper Estonia juurdeehituse teemal (16.04.2025).

̂ Aet Ader osales riigiarhitekti konkursi lõppvooru jõudnud kandidaatide tööintervjuudel (17.04.2025).

̂ Tegeleti Tallinna linna projekteerimislepingute uusversiooni ülevaatamisega.

̂ EAL saatis SA Tallinna Haigla Arenduse juhatusele haigla projekteerimise hanke teemal pöördumise (08.04.2025).

Lõppenud arhitektuurivõistlused

Jõhvi

22.02.–12.06.2024

Jõhvi Vallavalitsuse korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Jõhvi keskraamatukogu-kogukonnakeskuse uue hoone rajamiseks ning terviklik ja kvaliteetne ruumilahendus hoonet ümbritseva väliala kujundamiseks. Uus hoone ja seda ümbritsev väliruum peavad olema arhitektuurselt kõrgetasemelised ja arvestama tänapäeva nõudmisi avalikule ruumile.

Hoone on planeeritud Jõhvi linna lõunaosasse Puru tee ja Hariduse tänava vahele. Arhitektuuri-

võistlusele esitati 20 ideekavandit. Žürii olid meeldivalt üllatunud, et võistlus tekitas suurt huvi ja esitatud ideekavandite kvaliteet oli niivõrd kõrgel tasemel.

Esimese preemia (13 000 €) võitis ideekavand „Lukukivi”, mille autorid on arhitektuuribüroo

ABMA arhitektid Liis Uustal ja Egon Metusala.

Teise preemia (10 000 €) pälvis ideekavand „Pööre”, mille autorid on SALTO arhitektid

Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean.

Võidutöö „Lukukivi”. Autorid Liis Uustal ja Egon Metusala (ABMA)

Kolmanda preemia (7000 €) pälvis ideekavand „Kompass”, mille autorid on arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Jana Pärn ja Siim Tiisvelt.

Ergutuspreemiad (kumbki 3500 €) läksid ideekavanditele „Rändrahn”, mille autorid on büroode Lauder Architects ja Weidenberg arhitektid

Kevin Yoan Josse, Viesturs Dille, Daila Elksne, Rita Laudere, Karlis Lauders, llze Rukšane, Metra Augškapa, Rain Veidenberg ja Alar Tarto, ning „Ordoviitsium”, mille autorid on ARHITEKTUURIBÜROO

PEIL arhitektid Ülo Peil, Greta Anet Ojavee, Mia Martina Peil, Eneli Kleemann ja Katariina Mustasaar.

Tartu Magasini ja Rüütli tn vahelise krundi hoonestuse uuendamise

arhitektuurikonkurss

11.04.–11.06.2024

Bigbanki tütarfirma kuulutas välja avaliku arhitektuurikonkursi Tartus Magasini 10, Rüütli 21/23 asuval kinnistul olevate hoonete renoveerimiseks ning keskkonda sobiliku juurdeehituse kavandamiseks.

Arhitektuurivõistlusega otsiti lahendust, mis sobiks krundil ja lähiümbruses asuvate ajalooliste hoonetega ning sobituks Tartu vanalinna miljöösse, lisades vaheldusrikkale ja inimmõõtmelisele väärikale keskkonnale kvaliteetse ja nüüdisaegse kihistuse. Hoonete kasutusotstarbeks kavandatakse lisaks pangakontorile ja büroopindadele elamispindu.

Esimese preemia (14 000 €) võitis ideekavand „Tahk”, mille autorid on TS-Stuudio arhitektid Maarja Elm Sadam ja Rasmus Soonvald.

Teise preemia (10 000 €) sai võistlustöö märgusõnaga „Mesilased”, mille autorid olid Kadarik Tüür Arhitektid Viktoria Andrejeva, Ott Kadarik, Kaarel Künnap, Aleksei Petrov, Mihkel Raev, Indrek Rünkla, Aleksandr Špakov ja Mihkel Tüür.

Kolmas preemia (7000 €) anti võistlustööle märgusõnaga „Võrk”, mille autorid on Walk Office’i (Hispaania) ja Apex Arhitektuuribüroo arhitektid Pedro Arroyo García, Marta Blanco Muruzabal, Hilda Aguirre Leon ja Ove Oot.

Ergutuspreemia (4000 €) sai võistlustöö märgusõnaga „Vanalinna hoovid”, mille autorid on Arhitekt Musta arhitektid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Rasmus Pikk, Patrick Barbo, Lill Volmer, Lukas Laubre ja Elis Kevvai.

Võidutöö „Tahk”. Autorid Maarja Elm Sadam ja Rasmus Soonvald (TS-Stuudio)

Rahumäe tee 6 / Tervise tn 20 planeeringu ideevõistlus

Ideevõistlus algas 04.03.2024, portfooliote esitamise tähtaeg oli 15.03.2024 ja ideekavandi tähtaeg 10.06.2024. Ideekonkursi korraldas Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ning EALiga.

Riigi Kinnisvara kuulutas välja Tallinnas Rahumäe tee 6 / Tervise tn 20 kinnistu planeeringulahenduse ideevõistluse, et leida Politsei- ja Piirivalveameti jaoks sellel kinnistul parim linnaehituslik visioon, mis vastaks politseitöö spetsiifikale ning millest kujuneks nüüdisaegne, esinduslik ja

roheline linnakvartal. Võidutöö võetakse kinnistu detailplaneeringu koostamise aluseks.

Ideevõistlusel osales 18 arhitektuuribürood, kelle hulgast valis žürii lõppvooru välja viis: Agabus Arhitektid, arhitekt11, Arhitekt Martin Aunini, HG ARHITEKTUURI ja SALTO arhitektid. Ideekonkursi ja 10 000 € võitis arhitekt11 ideekavandiga „Kompass”, mille autorid on Illimar Truverk, Sigrit Nasari, Terke Kram, Sander Paling ja Aaron Renser.

Võidutöö „Kompass”. Autorid Illimar Truverk, Sigrit Nasari, Terke Kram, Sander Paling ja Aaron Renser (arhitekt11)

Maakri kvartali arhitektuurivõistlus

06.05.–28.08.2024

Tallinna Maakri kvartali arhitektuurivõistlus oli üheetapiline avatud arhitektuuri- ja planeeringuvõistlus, mille tulemusena saadakse kvartali linnaruumi ideelahendus, et koostada selle alusel kvartali detailplaneeringud. Võistluse korraldasid Kolmas arendus ja Robalm, kaaskorraldaja oli EAL.

Võistluse eesmärk oli saada parim linnaruumi ideelahendus, mille fookuses on loodava avaliku ruumi kvaliteet. Selleks määratakse olulisimad kujundus- ja arhitektuuritingimused avaliku ruumi ja hoonete kavandamiseks Maakri kvartalis, luues aktiivse, avatud, atraktiivse ja jalakäijasõbraliku tänavaruumi ning kujundades samas huvitava, ruumilt ja vormilt liigendatud ning lähi- ja kaugvaadetes mõjusa vertikaalse kompositsiooni, mis väärtustab uue ja vana visuaalset dialoogi Tallinna siluetis.

Esimese preemia (20 000 €) sai ideekavand „Trinity”, mille autorid on Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan ja Heidi Urb arhitektuuribüroost molumba.

Teine preemia (16 000 €) anti ideekavandile

„Süda”, mille autorid on Andrei Paladjuk, Kristina Kaev, Eleonora Bublikova, Georgy Karyagin, Anna Gallat, Ivan Gavrilov, Jelena Kazak ja Francesco De Luca arhitektuuribüroost Panda, ettevõttest VANARC ja Tallinna Tehnikaülikoolist

Kolmas preemia (12 000 €) läks ideekavandile „Jõeorg”, mille autorid on Carmen Lee, Ella Aho, Merve Ünlü, Tuuli Toivonen, Sandrer Aas ja Aaron Renser arhitektuuribüroodest arhitekt11 ja Lundén Architecture (Soome).

Anti välja ka kaks ergutuspreemiat (kumbki 8000 €). Ühe neist pälvis ideekavand „Jaanituled” (autorid Margit Mutso, Inke-Brett Eek, Noa Smolin, Ander Roosipuu ja Madis Eek Arhitektuuribüroost Eek & Mutso) ning teise „Meistrite linn” (autorid arhitektid Ingrid Viskus, Lembit-Kaur Stöör, Lera Mikhailova, Martin Tago ja Raivo Kotov, maastikuarhitekt Eleriin Tekko ning 3Dillustratsioonide autor Tatiana Päss büroost KOKO arhitektid).

Võidutöö „Trinity”. Autorid Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan ja Heidi Urb (molumba)

Võidutöö „Ristkorrutis”. Autorid Andres Põime, Liisa Hagelberg, Liisa-Lotta Pahkma ja Lauri Vaimel (Arhitektuuribüroo Stuudio 3)

Tallinna Nõmme Põhikooli ideekonkurss

26.04.–23.07.2024

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli Tallinnas Raudtee 68 asuva põhikooli olemasoleva, sisult vananenud koolimaja asemele uue, nüüdisaegset õpikeskkonda pakkuva hoone rajamiseks ideekavandite koostamine ning sobiva eskiislahenduse leidmine. Kavandatava hoone maht peab jääma praeguse hoone mahu piiridesse. Võistlus oli üheetapiline avatud arhitektuurivõistlus.

Esimese preemia (14 000 €) võitis kavand „Ristkorrutis”, mille autorid on Andres Põime, Liisa Hagelberg, Liisa-Lotta Pahkma ja Lauri Vaimel Arhitektuuribüroo Stuudio 3st

Teine koht (11 000 €) läks ideekavandile „Veranda”, mille esitas STUUDIO TALLINN ja mille autor on Villem Tomiste. Kolmanda koha (8000 €) sai ideekavand „Zizalik”, mille autorid on Karl Luik, Johan Tali ja Miia Laur arhitektuuribüroost molumba.

Ergutuspreemiad (kumbki 4000 €) pälvisid

KOKO arhitektide esitatud kavand „Ruudi”, mille autorid on Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov ja Valeria Mikhailova, ning arhitektuuribüroo Masinaruum kavand „Haaraline”, mille autorid on Alvin Järving, Patrick Barbo, Lukas Laubre ja Kelly Grahv.

Tapa vabadussõja mälestusmärgi ideekonkurss

04.06.–12.09.2024

Ideekonkursi eesmärk oli leida sobivaim lahendus vabadussõja mälestusmärgi rajamiseks Tapa linna Kirikuparki (Pargi 1a). Mälestusmärk püstitatakse vabadussõjas 1918–1920 saavutatud võidu austamiseks ja jäädvustamiseks ning seepärast pidi ideelahendus olema esinduslik ja väärikas, kunstiliselt kõrgetasemeline ja ruumiliselt terviklik, arvestades ümbritsevat keskkonda ja rikastades Tapa linnaruumi lisandväärtusega. Võistlusega sooviti selgitada välja võidutöö, mis on aluseks mälestusmärgi teostamisele: võitjaga sõlmitakse tema ideekavandi alusel mälestusmärgi teostamise leping. Ideekonkurss oli avalik, üheetapiline ja anonüümne.

Esimese preemia (7000 €) võitis ideekavand „Raudjuur”, mille autorid on Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom büroost Spatialist Studio.

Teise preemia (5000 €) pälvis ideekavand „Kapten Irw”, mille autorid on Gea Sibola Hansen ja Mai Šein büroost Kivi Kunst

Kolmanda preemia (3000 €) sai ideekavand „Aega”, mille autorid on Andrii Lesiuk, Mykhailo Kohut, Kateryna Ivashchuk, Yehai Perepeliuk, Yaroslav Ivaskiv ja Ihor Kohut arhitektuuribüroost

Andrii Lesiuk FIE (Ukraina).

Ergutuspreemiad (kumbki 1500 €) anti ideekavandile „Soomuskiil” (autorid Mart Kadarik ja Margus Kadarik büroost Arhitektuuri Baas) ja ideekavandile „Wabaduse worm” (autorid Diana Taalfeld, Kristo Vaiksoo ja Risto Tali büroost NU arhitektuur).

Võidutöö „Raudjuur”. Autorid Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom (Spatialist Studio)

10.06.–24.09.2024

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim kavand Iisaku uue koolihoone rajamiseks ja selle ümbruse välialade ümberkujundamiseks. Uus koolihoone ja selle ümber tekkiv avalik ruum peavad olema kõrgetasemelise arhitektuuriga ning arvestama tänapäeva nõudmisi koolikeskkonnale. Ideekavand peab järgima muutunud õpikäsituse ja liikuma kutsuva kooli põhimõtteid. Koolihoone ja seda ümbritsev väliruum peab olema tänapäevane õpikeskkond ning toetama õppija sotsiaalset ja individuaalset arengut: enesejuhtimist, pädevustunnet ja kuuluvustunnet.

Esimese preemia (11 000 €) võitis ideekavand „Vaata üles”, mille autorid on Daria Olovyannikova, Marsel Gimnazdinov, Katariina Grib, Karl Kiisel, Maali Roomet-Allese ja Gyuri Jakabfi arhitektuuribüroost DOKK Architects

Teise preemia (9000 €) pälvis ideekavand „Võlumaa”, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto arhitektid

Kolmanda preemia (7000 €) sai ideekavand „Järv”, mille autorid on Liena Šiliņa, Marta Ventere, Anna Saurova, Kārlis Spunde, Simon Canz ja Mari Hunt arhitektuuribüroost MARIHUNT arhitektid

Ergutuspreemiad (kumbki 4000 €) võitsid ideekavandid „Teele” (autorid Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik ja Sofya Smirnova arhitektuuribüroost 3+1) ning „Lõõtspill” (autorid Ott Alver, Mari Rass ja Alvin Järving büroost Arhitekt Must, kaasa töötasid Patrick Barbo, Lukas Laubre ja Kelly Grahv).

Võidutöö „Vaata üles”. Autorid Daria Olovyannikova, Marsel Gimnazdinov, Katariina Grib, Karl Kiisel, Maali Roomet-Allese ja Gyuri Jakabfi (DOKK Architects)

Paldiski hariduslinnaku arhitektuurivõistlus

02.08.–30.10.2024

Arhitektuurivõistluse objekt oli Lääne-Harju Vallavalitsuse tellimusel kavandatav Paldiski hariduslinnak Lääne-Harju vallas Paldiski linna kinnistutel. Võistlusala suurus oli 7,3 ha.

Plaanitav hariduslinnak koosneb põhikoolist, gümnaasiumist, muusikakoolist, aulast-muusikasaalist ja spordikompleksist koos ujulaga. Sinna tuuakse kokku Paldiski ja Lääne-Harju valla õppeasutused (Paldiski Ühisgümnaasium, Paldiski Vene Põhikool ning Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool). Aula-muusikasaal ja spordikompleks tuleb planeerida nii kooli kui ka avalikuks kasutuseks.

Lahendustes hinnati vastavust tellija vajadustele ja lähteülesandele, arhitektuurset lahendust ja selle sobivust asukohta, energiasäästlikkust ning ehitusja ekspluatatsioonikulusid.

Esimese preemia (15 000 €) võitis ideekavand „Pixel”, mille autorid on Tanno Tammesson, Gunnar Kurusk ja Elis Märks büroost Pluss Arhitektid.

Teine preemia (12 000 €) anti ideekavandile

„Unikool”, mille autorid on Eleonora Bublikova, Anna Gallat, Kristina Kaev, Georgy Karyagin, Ivan Gavrilov ja Andrei Paladjuk arhitektuuribüroost Panda

Kolmas preemia (9000 €) läks ideekavandile

„Varjus”, mille autorid on Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Annebritt Rell ja Sofya Smirnova arhitektuuribüroost 3+1

Ergutuspreemiad (kumbki 4500 €) pälvisid ideekavandid „Dialoog” (autorid büroo Arhitekt Must arhitektid Ott Alver, Mari Rass ja Alvin Järving, kaasa töötasid Patrick Barbo, Elis Kevvai, Lukas Laubre ja Kelly Grahv) ning „Pesa” (autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean büroost SALTO arhitektid).

Võidutöö „Pixel”. Autorid Tanno Tammesson, Gunnar Kurusk ja Elis Märks (Pluss Arhitektid)

Jõhvi keskväljaku ja Jõhvi Mihkli kirikut ümbritseva avaliku ruumi arhitektuurivõistlus

24.10.2024–23.01.2025

Korraldati avatud riigihanke ideekonkurss, et leida

Jõhvi linnaruumi sobiv eskiislahendus ja edasise projekti koostaja, täpsemalt ruumiline lahendus

Jõhvi Keskväljakule ja Jõhvi Mihkli kirikut ümbritsevale avalikule ruumile. Võistlus korraldati „Eesti Vabariik 100” jätkuprogrammi „Hea avalik ruum” raames ja see oli kümme aastat kestnud programmi viimane võistlus.

Võistlusega sooviti leida parim arhitektuurilahendus, mis kaasab erinevaid sihtrühmi, on funktsionaalne ja muu linnaga sidus ning mitmekesistab linnakeskust ja avalikku ruumi. Võistlusala hõlmas suurt osa Jõhvi linnast ja paikneb Tallinna-Narva raudteest põhja pool. Seda piiritlevad Viru, Rakvere ja Rakvere põik, Keskväljaku ja Uus tänav, kaubanduskeskused Jõhvikas ja Tsentraal ning endise limonaaditehase ala.

Esimese preemia (9000 €) võitis ideekavand „Lapitekk”, mille autorid on Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson büroost Stuudio TÄNA

Teise preemia (7000 €) pälvis ideekavand „Ajatelg”, mille autorid on Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass arhitektuuribüroost Arhitekt Must (kaasa töötasid Rasmus Pikk, Patrick Barbo, Lukas Laubre ja Kelly Grahv).

Kolmas preemia (5000 €) läks ideekavandile „Sammalhabe”, mille autorid on György Jakabfi ja Taavi Kuningas arhitektuuribüroost FUTU ning Roomet Helbre büroost Stuudio Ring. Ergutuspreemiad (kumbki 2000 €) anti ideekavanditele „Kuremari” (autorid Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke stuudiost Nikita Atikin) ning „Siil” (autorid Johannes Madis Aasmäe, Liis Juuse ja Koit Ojaliiv arhitektuuribüroost Kuu).

Võidutöö „Lapitekk”. Autorid Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson (Stuudio TÄNA)

Riigi Kinnisvara / Haridus- ja Teadusministeeriumi Kohtla-Järve Järve Kooli uue õppehoone arhitektuurivõistlus

07.10.–19.12.2024

Riigi Kinnisvara AS kuulutas koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM) välja arhitektuurivõistluse Kohtla-Järve Järve Kooli uue õppehoone parima ideekavandi leidmiseks. Eesmärk oli valida parim linnaehituslik ja arhitektuurne lahendus uuele õppehoonele, mis vastaks kasutusfunktsioonile ja keskkonnanõuetele.

„Kohtla-Järve Järve Kooli uue õppehoone ehitamise tulemuseks on veel ühe Ida-Virumaa asumi koolivõrgu terviklik korrastamine. Pikalt on oodatud õppe- ja töötingimuste parandamist piirkonnale olulises koolis. Järve Kooli uue õppehoone ehitus on osa Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamisest, uued koolihooned ehitatakse veel Ahtmesse,

Iisakule, Toilasse, Narva-Jõesuusse ja Narva,” kinnitas HTMi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar.

Esimese preemia (12 800 €) võitjaks valiti ideekavand „Tangram”, mille autorid on Markus Kaasik, Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa ja Jana Pärn arhitektuuribüroost 3+1

Teise preemia (9600 €) sai kavand „Pacman” arhitektuuribüroolt Nikita Atikin. Kolmanda koha (6400 €) pälvis kavand „Axis Mundi” büroolt Arhitekt Must Ergutuspreemia (3200 €) anti SALTO arhitektide kavandile „Ringmäng”.

Võidutöö „Tangram”. Autorid Markus Kaasik, Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa ja Jana Pärn (3+1)

Toila põhikooli arhitektuurivõistlus

12.12.2024–27.02.2025

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim kavand Toila põhikoolile uue hoone rajamiseks ja kooli ümbruse välialade kujundamiseks. Uus koolihoone ja selle ümber tekkiv avalik ruum peab olema kõrgetasemelise arhitektuuriga, arvestama ajalooliselt ja looduslikult väärtuslikku asukohta ning tänapäeva nõudmisi koolikeskkonnale.

Ideekavand pidi järgima muutunud õpikäsituse ja liikuma kutsuva kooli põhimõtteid. Uus koolihoone ja seda ümbritsev väliruum peab olema nüüdisaegne õpikeskkond ning toetama õppija sotsiaalset ja individuaalset arengut: enesejuhtimist, pädevustunnet ja kuuluvustunnet. Hoone peab võimaldama erinevaid õppetegevusi, soodustama nüüdisaegse õppemetoodika, sh õuesõppe kasutuselevõttu. Lahendus peab olema teostatav optimaalsete kuludega ja ruumisäästlikult ning olema nutikas. Eelistatud olid keskkonnasäästlikud, tervislikud ja vastupidavad materjalid. Tänapäeva kool on ka kogukonnakeskus, mis pakub ühistegevuse võimalusi kogukonnaliikmetele nii koolis kui ka selle ümber.

Esimese preemia (13 000 €) võitis ideekavand „Kooliveer”, mille autorid on Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Viktoria Ugur, Carl Deion Jõekallas ja Kristi Merilo arhitektuuribüroost LUMIA, Edgar Kaare maastikuarhitektuuribüroost TajuRuum ning György Jakabfi arhitektuuribüroost FUTU

Teise preemia (10 000 €) pälvis ideekavand „Embus”, mille autorid on Liis Juuse, Johannes Madis Aasmäe, Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla arhitektuuribüroost Kuu

Kolmas preemia (7000 €) anti ideekavandile „Hobuseraud”, mille autorid on Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke arhitektuuribüroost Nikita Atikin. Ergutuspreemiad (kumbki 3500 €) läksid ideekavanditele „Hõredas õhus” (autorid on Siiri Vallner ja Indrek Peil arhitektuuribüroost KAVAKAVA) ning „Süda” (autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean büroost SALTO arhitektid).

Võidutöö „Kooliveer”. Autorid Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Viktoria Ugur, Carl Deion Jõekallas ja Kristi Merilo (LUMIA), Edgar Kaare (TajuRuum), György Jakabfi (FUTU)

̂ Krulli kvartali äri- ja kortermaja ning korterhotelli (Tallinn) hoonestuse arhitektuurivõistlus, algas 13.03.2025, tähtaeg 10.06.2025 kell 12.00

̂ Kalamaja Põhikooli (Tallinn) arhitektuurivõistlus, algas 27.01.2025, EAL kooskõlastas 13.03.2025, tähtaeg 09.05.2025 kl 12.00

̂ Narva Soldina linnaosa põhikooli hoone arhitektuurivõistlus, algas 10.02.2025, tähtaeg 14.05.2025 kl 13.00

̂ Viljandi bussijaama ja kesklinna Selveri arhitektuurivõistlus (kaheetapiline), algas 16.04.2025, esimese etapi tähtaeg 30.05.2025, teise etapi tähtaeg 16.09.2025

̂ Männipargi lasteaed-ujula (Pärnu) arhitektuurivõistlus, algas 18.04.2025, tähtaeg 22.07.2025 kl 16.00

ETTEVALMISTAMISEL OLEVAD VÕISTLUSED

̂ Martsa põhikooli (Tallinn) arhitektuurivõistlus (EALis kooskõlastamisel), algab eeldatavalt mais

̂ Kohtla-Järve Maleva Põhikooli arhitektuurivõistlus, algab juunis, eeldatav tähtaeg septembris

̂ Oisu kogukonna- ja õppehoone (Järvamaa) arhitektuurivõistlus, algab septembris

EALi teated

BAUA Musumäe

töötuba oktoobris 2024

Balti riikide noored arhitektid leidsid 12. ja 13. oktoobril 2024 uusi võimalusi, kuidas avada Tallinna Musumäge ja siduda vanalinn paremini tulevase peatänavaga. EALi korraldatud töötoas valmisid terviklikud visioonid ja ajutiste sekkumiste prototüübid, et tuua Musumäele uusi tegevusi ja kasutajaid ning suurendada ligipääsetavust ja turvalisust.

Musumägi külgneb Tallinna peatänava lahendusega (KAVAKAVA) ja moodustab tulevikus koos sellega Tallinna ühe olulisema avaliku ruumi. Linnavalitsus analüüsib töötoa tulemusi ja võimaluse korral prototüübib osa lahendusest juba lähiajal. Töötoas osales 19 noort arhitekti, kes pakkusid välja viis visiooni, mis jõuavad Tallinna Linnavalitsusse samal ajal peatänava projekteerimisega ja annavad olulise panuse Musumäe arendamisse, mida projekt otseselt ei puuduta.

Vladislava Fainzilberga, Artur Raik ja Dina Tamane. Foto Raul Mee

Töötoa parimaks tunnistati visioon „Urban Axis”, mille esitasid Artur Raik, Dina Tamane ja Vladislava Fainzilberga. Visioon ühendas Viru väravad lähedalasuva Tammsaare pargi ja Rävala puiesteega. Tekkis leidlik jalakäijate ühendus ja uus ligipääs Musumäele Tammsaare pargi poolt. See aitab paremini ühendada vanalinna ülejäänud linnaga ja siduda ümbritsevad pargid ühtseks avalikuks ruumiks.

Töötoas osalesid arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid ning noored arhitektid Eestist, Lätist ja Leedust, kellega ühinesid ka Eestis ja Leedus õppivad Ukraina tudengid. Töötoa mentorid olid arhitektide duo Elisabeth Terrisse de Botton ja Matthieu Brasebin Brüsselist ning Siiri Vallner KAVAKAVA arhitektuuribüroost.

Žüriisse kuulusid lisaks mentoritele EALi president Aet Ader, Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere, Tallinna peaarhitekt Andro Mänd ja arhitekt Ra Martin Puhkan.

Üritus toimus BAUA Awards 2024 satelliitsündmusena Eesti Kunstiakadeemias. Töötoa korraldas

EAL koostöös Tallinna Linnavalitsuse ning Tallinna arhitektuuribiennaaliga. Lisaks toetasid üritust Eesti Kultuurkapital, Ruukki, Thermory, Eesti Kunstiakadeemia ja Knauf.

Ürituse fotode tervikalbum on EALi Facebookilehel.

Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioon tunnustas oktoobris 2024

Tallinnas parimaid magistritöid

Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni (BAUA) korraldatava konkursi BAUA Awards 2024 võitis

Riia Tehnikaülikooli tudengi Katrīna Marta Peizuma magistritöö arhitektuuripärandi eksperimentaalsest säilitamisest. Žürii märkis ära ka Eesti Kunstiakadeemia tudengi Diana Droboti lõputöö, mis käsitleb kaevandamisjärgsete tööstusmaastike taastamist ja taaskasutamist.

Balti riikide parimaks valitud Katrīna Marta Peizuma magistritöö „20. sajandi deindustriaalse arhitektuuripärandi eksperimentaalne säilitamine ringmajanduses: ehitusmaterjalide labor ja ehitamata arhitektuuri muuseum Eksportostas” mõtestab ümber Riia perspektiivse reisiterminali Väina jõe ääres. Autor näitab osavalt, kuidas reisiterminali viimine allajõge lubaks jätta ehitamata ühe autosilla ja annaks sellega märgatava kokkuhoiu. Magistritöö juhendaja on Guntis Grabovskis.

Žürii tõi esile, et Peizuma käsitles töös olulisi teemasid, sealhulgas ringmajandust, renoveerimist kui lammutamise alternatiivi ja Nõukogude arhitektuuri destigmatiseerimist. „Ta lähenes projektile laiaulatuslikust vaatenurgast, mõtestades ümber sadama rolli tänapäeva Riias, kuid pöörates tähelepanu arhitektuursetele detailidele, funktsioonidele ja materjalidele. Lõputöö lõi tervikliku visiooni, mis arvestas hoone algupärast otstarvet, aga lisas ka uue, originaalse kihi. Lisaks tugevale arutlusele ja esitlusele oli töö esteetiliselt kaunis ning kajastas täpselt uue Euroopa Bauhausi jätkusuutlikkuse, ruumilise kogemuse kvaliteedi ja sotsiaalse kaasatuse väärtusi,” leidis žürii.

Diana Drobot valgustab oma magistritöös „Sinking & shrinking. Vajumisega kohanemine kahaneva Kohtla-Järve linna näitel” kaevandamisjärgsete tööstusmaastike ümberhindamise vajadust ja või-

Graafiline disain Kaarel Nõmmik

Katrīna Marta Peizuma. Foto Raul Mee

malusi, kasutades juhtumiuuringuna ammendatud Kukruse põlevkivikaevandust. Juhendajad olid

Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.

„Diana Droboti töö oli õigeaegne, käsitledes vajadust mõelda ümber hääbuvate tööstuste tulevik kaevandamisjärgsetes piirkondades rohelise energia ja demograafilise kahanemise ajastul. See oli ühtaegu üllatav ning osutas tähelepanuta jäänud teemale. Tema esitlus oli visuaalselt väga haarav, kunstiteos omaette,” kiitis žürii.

BAUA Awardsi eesmärk on tõsta esile Balti arhitektuurikõrgkoolide parimate noorte spetsialistide lõputöid. BAUA korraldab sündmust roteeruvalt aastast 2014.

Konkurss on üliõpilastele hea platvorm oma tööde rahvusvaheliseks esitlemiseks ning tunnetuse saamiseks valitsevast tasemest, aga ka põhilistest suundadest ja õppemeetoditest naaberriikide kõrgkoolides. Lisaks loob uus suhtlusringkond kandva aluse võimalikule piiriülesele tulevikukoostööle.

Tänavu osales konkursil 14 tööd seitsmest arhitektuurikõrgkoolist: Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist, Kaunase Tehnikaülikoolist, Vilniuse Kunstiakadeemiast, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikoolist, Riia Tehnikaülikoolist ja Riseba Rakenduskõrgkoolist.

Auhinnatud tööd valis välja rahvusvaheline žürii, mille liikmed olid arhitekt, pihlmann archi-

tectsi asutaja Søren Pihlmann Taanist, ARHISe arhitekt Raimonds Saulītis Lätist ja arhitekt Mae Köömnemägi (Makespace) Eestist.

Sündmus toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis 14. oktoobril 2024. Selle korraldas EAL koostöös Leedu Arhitektide Liidu ja Läti Arhitektide Liiduga. Üritust toetasid Läti Kultuurkapital, Leedu Kultuurinõukogu, Eesti Kultuurkapital, Knauf, Ruukki, Jures Glulam, Lumont, Darnu Group, Thermory, Koderus ja Exterus, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool.

Ürituse fotode tervikalbum on EALi Facebookilehel.

13. novembril 2024 toimus EALi arhitektuurikonverents „Kallis kodu”

EALi sügiskonverentsil „Kallis kodu” arutleti Proto avastustehases eluaseme kättesaadavuse üle ja pakuti lahendusi maailma praktikatest lähtuvalt.

Sõna võtsid nii väliseksperdid kui ka Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste esindajad ning arendajad.

Konverentsi avas visionäär, arhitekt ja partner Reinier de Graaf maailmakuulsast Hollandi arhitektuuribüroost Office for Metropolitan Architecture (OMA).

Euroopa praktikaid jagasid välisesinejad. BelgiaRumeenia arhitekt Oana Bogdan tutvustas Br üsselis endistesse büroohoonetesse rajatud elumajade käekäiku. Katharina Bayer rääkis Viini ühistuarenduste protsessidest ning Sanna Meriläinen Soomest põhjendas, mis on olnud Helsingi eluasemepoliitika lähtekohad ja tulemused. Ana Filipović rääkis Berliini näidetest ja Ana Džokić Euroopa erinevatest elamuühistutest.

Eesti konteksti kirjeldas Tartu Ülikooli professor Anneli K ährik, Tallinna eluasemevisiooni tutvustas Kristi Grišakov. Kliimaministeeriumist esitles riigi vaadet eluasemekriisile Kaja Pae ja üürimajade programmis osalenud kohalikud omavalitsused jagasid oma kogemusi.

Päeva võttis kokku arendajate refleksioon esitatud ideedele.

Konverents on järelvaadatav EALi veebi filmiriiulis ja YouTube’i kanalil.

Diana Drobot. Foto Raul Mee

Foto Evert Palmets

Eesti arhitektuuripreemiad 2024

EALi aastapreemiate nominendid 2024

EALi aastapreemiatele esitati 2024. aastal kahes kategoorias kokku 51 objekti: arhitekti aastapreemiale 31 ja preemiale VÄIKE 25. Žüriid valisid välja kokku üheksa nominenti ja preemiate võitjad kuulutati välja preemiatseremoonial 23. jaanuaril 2025. Lisaks andis EAL välja tudengipreemia.

Parimad VÄIKE objektid valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Marika Lõoke, Merilin Kaup ja Jaan Tiidemann, maastikuarhitekt Juhan Teppart ning kunstnik Edith Karlson.

Marika Lõokese sõnul seob VÄIKE preemiale kandideerinud objekte märksõna ”õnnelikuma kogukonna nimel” ja võistlusele esitatud tööd on järjekordseks tõestuseks väitele, et ruutmeetrite arv ei määra arhitektuuri mõjukust. „Rõõm oli kogeda, et kõiki objekte iseloomustas keskkonnatundlikkus ja kohaspetsiifilisus,” ütles Marika Lõoke.

Arhitekti aastapreemia osas tegid valiku saksa arhitektid Arno Brandlhuber ja Jonas Janke b+ büroost.

„Kliimamuutuste ja ressursinappuse ajastul tuleb ka ehitussektoril end ümber mõtestada ning kaasaegseid lahendusi leida. Valisime arhitekti aastapreemia nominentideks neli projekti, mis käsitlevad meie ajastu võtmeküsimusi erineval moel: mida võtame ette olemasoleva hoonevaramuga ja kuidas väärindame halli energiat, kuidas vähendame uute materjalide kasutust, tõstame teadlikkust näiliselt kasutuskõlbmatu ja „inetu” arhitektuuri väärtusest, kuidas toetame kohalikku käsitööoskust ja kohalike materjalide kasutust ning kuidas säilitame hoonetesse põimitud ajalugu,” sõnas Arno Brandlhuber ja kinnitas, et sellest vaatenurgast ja neid väärtusi silmas pidades vaatasid ja hindasid nad ka Eesti Arhitektide Liidu preemiale esitatud nominente.

Ankru 8 (Tallinn) tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Foto Tõnu Tunnel

EALI ARHITEKTI AASTAPREEMIA 2024 NOMINENDID

ANKRU TN. 8 TEHASEHOONE REKONSTRUEERIMINE STUUDIOKORTERITEGA ELUMAJAKS – arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Harry Klaar, Heidi Urb (Molumba).

M-HOONE LÄBIKÄIK – arhitektuur: Peeter Pere, Kirke Päss (Peeter Pere arhitektid).

RAE RIIGIGÜMNAASIUM JA TUULE SPORDIHOONE – arhitektuur: Martin Tago, LembitKaur Stöör, Merilin Jürimets, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Xenia Sooniste; sisearhitektuur: Raili Paling, Kadri Kaldam, Lilian Männikust, Liis Lindvere; maastikuarhitektuur: Eleriin Tekko, Katri Soonberg, Elina Koel (KOKO arhitektid).

VANA-KALAMAJA TÄNAVA REKONSTRUEERIMINE – arhitektuur: Siiri Vallner, Indrek Peil; haljastuse projekteerijad: Kadi Nigul, Kadri Uusen, Kristjan Nigul (Väli).

M-hoone läbikäik (Tallinn). Foto Sten-Erik Remmel

Rae Riigigümnaasium ja Tuule spordihoone. Foto Tõnu Tunnel

tänava (Tallinn) rekonstrueerimine. Foto

EALI PREEMIA VÄIKE 2024 NOMINENDID

LINN-MASIN – arhitektuur: Mariann Drell, Ruuben-Jaan Rekkor; projektimeeskonna kaastöötaja: Johan Kirsimäe.

LOGI SAUN – autorid: Kaisa Sööt, Liina-Liis Urke, Margit Säde, Regina Viljasaar-Frenzel.

MOMU MOOTORISPORDI MUUSEUMI VÄLINÄITUSEALADE ELEMENTIDE LOOMINE –autor: Villem Tomiste (Stuudio Tallinn).

PALJASSAARE MERIHEINAPAVILJON – autor: Iiris Tähti Toom.

PÕHULA(VA) – autorid: Aneth Traumann, Liispet Viira, Rasmus Meema, Roosmarii Kukk, Triinu Amboja, Valerii Krinberg.

Vana-Kalamaja

Martin Siplane

Linn-Masin (Tallinn). Foto Gregor Jürna

Lisaks annab EAL välja ka tudengipreemia

Seda rahastavad igal aastal erinevad EALi liikmete bürood. Tänavu toetavad preemia (1350 eurot) väljaandmist DAGOpen, Arhitektibüroo Emil Urbel, PIN Arhitektid ja KAUSS Arhitektuur.

Kõigi nominentide tööde galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel www.arhitektuuripreemiad.ee ning trükises „Eesti arhitektuuripreemiad 2024”.

EALi arhitekti aastapreemia suurus on 6000 eurot ja VÄIKE preemia 5000 eurot, mõlema väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Logi saun (Tallinn). Foto Liina Soosaar

MOMU mootorispordi muuseumi välinäitusealade elementide loomine. Foto Tõnu Tunnel

PÕHULA (va) (Paide). Foto Evert Palmets

Paljassaare meriheinapaviljon. Foto Spatialist Studio

2024. aasta Eesti arhitektuuripreemiad

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit andsid neljapäeval, 23. jaanuaril Eesti esindushoones välja tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamaid saavutusi, teoseid ja nende autoreid.

Arhitektuuripreemiatele esitati 110 tööd, mille hulgast valisid žüriid 76 nominenti ja tunnustasid 17 laureaati, sealhulgas anti välja kaks tudengipreemiat.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali žürii esimehe Kärt Summataveti sõnul olid esitatud tööd väga erinevad ja paiknevad üle kogu Eesti. Žürii töö võttis ta kokku nii: „Tänavuse aastapreemia valikul jäi silma kaasaegse arhitektuurse mõtte lai spekter. Inimese ja tema elukeskkonna koosmõju kogemuse avardumine mõjutab otseselt kogukondi, tellijaid ja teostajaid ning märkab ka loodust meie ümber teravama pilguga. Preemia nominendid ja nende looming muudab arusaamu meie senisest eluviisist, loob uusi võimalusi ning on kooskõlas säästlike ja keskkonnahoidlike mõtteviisidega rahvusvahelisel tasandil.”

Ankru 8 (Tallinn) tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Foto Riho Kirss

Aet Ader, Eesti Arhitektide Liidu president lisas: „Arhitektuuripreemiate nominentide valikus kajastuvad olulised teemad meie tulevikuks – uued haridusruumid on Eesti arhitektuuri visiitkaart. Kaasaegne koolimaja pakub värsketele ühiskonnaliikmetele kvaliteetset ruumikogemust ja kasvatab tarku tulevikutellijaid. Mitmekesine tänavaruum, mis teeb linnast linna, on päriselt avalik ruum, mitte vaid liikluskoridor. Heas linnas on arhitektuuri kõikides skaalades, sh kogukonda toetavad saunad, paviljonid ning välialad. Olemasoleva industriaalarhitektuuri täiendamine, selle peale ja sellest läbi ehitamine annab mõista, et tegeleda tuleb sellega, mis juba on, ning arhitektuuril ja ka uutel materjalidel on jalajälg.”

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia konkursile sel aastal laekunud töödest on enamik avaliku suunitlusega, mille tellijate sekka on lisaks Riigi Kinnisvarale tõusnud teadlikumad omavalitsused ja eratellijad. ESLi žürii esimees Reio Raudsepp sõnas: „Aasta-aastalt väärtustavad terviklikku kvaliteetset sisearhitektuuri tellijad nii avalikust kui ka erasektorist ning see on märk heast koostööst riigi ja omavalitsustega. Sisearhitektuuri loomisel on võtmeelemendiks sujuv ja tihe koostöö sisearhitekti ning targa tellija vahel. Tänavuste konkursitööde puhul on näha, et parimat tulemust ei saavutata kiirustades, vaid hea looming sünnib pika eeltöö ja läbimõeldud otsuste tagajärjel.”

Eesti Maastikuarhitektide Liidu žürii esimees Kristiina Kupper ütles: „Suur rõõm on projektide paljususe ja nende mitmekesisuse ning kvaliteedi üle. See näitab, et ühiskond väärtustab kõrgetasemelist maastikuarhitektuuri ja maastikuarhitekti tööd järjest enam. Hea on näha erinevaid lahendusi, mis kõik aitavad maastikku elurikkamaks ja kliimakindlamaks muuta, aga loovad ka mängulusti ja koondavad kogukondi. Projektide põhjal võib öelda, et oluline on tahe – ka väga vähesega saab suuri asju teha. Samuti saab öelda, et teadlik tellija on tulemuse õnnestumiseks väga oluline.”

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiate laureaadid ja nominendid ning arhitektuuriajakirja MAJA artiklipreemia laureaadid on kaante vahele kogutud aastaraamatusse „Eesti arhitektuuripreemiad”. Eesti Sisearhitektide Liidu laureaate ja nominente koondab aastaraamat „Ruumipilt”.

EESTI KULTUURKAPITALI

ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI

AASTAPREEMIAD 2024

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate žüriisse kuulusid disainerid Kärt Summatavet ja Martin Melioranski, arhitektid Joel Kopli ja Kai Süda, arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige, maastikuarhitekt Grete Veskiväli-Dubov ja sisearhitekt Maarja Valk-Falk.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali rekonstrueerimispreemia laureaat: ANKRU TN 8 TEHASEHOONE REKONSTRUEERIMINE STUUDIOKORTERITEGA ELUMAJAKS arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Harry Klaar, Heidi Urb (molumba), sisearhitektuur: Aet Grigorjev (Pink), Kadi Laur, maastikuarhitektuur: KINO maastikuarhitektid; projektimeeskond: Harri Kaplan, Tamara Nesic

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tegevuspreemia laureaat:

LOGI SAUN arhitektuur ja sisearhitektuur: Kaisa Sööt, Liina-Liis Urke, Margit Säde, Regina Viljasaar-Frenzel

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali uurimuspreemia laureaat:

RAAMAT „EESTI LINNAEHITUSE AJALUGU 1918–2020” koostajad: Epp Lankots ja Triin Ojari; autorid: Riin Alatalu, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Mart Kalm, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Henry Kuningas, Kaija-Luisa Kurik, Epp Lankots, Triin Ojari, Kaja Pae, Toomas Tammis, Madis Tuuder; kujundaja: Andres Tali

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali renoveerimispreemia laureaat:

RÜÜTELKONNA HOONE RENOVEERIMINE EESTI ESINDUSHOONEKS sisearhitektuur: Gerly Vaikre, Pille Lausmäe-Lõoke; kaasa töötas Mariel Tõld (Pille Lausmäe sisearhitektuuribüroo); arhitektuur: Urmas Lõoke, Kristiina Arusoo ja Riina Poopuu (Urmas Lõokese Arhitektuuribüroo)

Logi saun (Tallinn). Foto Tõnu Tunnel

Raamat „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020”. Foto Margus Tammik

Rüütelkonna hoone (Tallinn). Foto Terje Ugandi

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali peapreemia laureaat:

VANA-KALAMAJA TÄNAVA REKONSTRUEERIMINE arhitektuur, maastikuarhitektuur: Siiri Vallner, Indrek Peil (Kavakava); haljastus: Kadi Nigul, Kadri Uusen, Kristjan Nigul (Väli); projektimeeskond: Kristel Niisuke, Ko Ai, Allan Pits, Jõnn Sooniste (Kavakava); eeltingimuste looja ja projekti konsultant: Toomas Paaver

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2024

Eesti Arhitektide Liit andis välja preemia VÄIKE, arhitekti aastapreemia ning tudengipreemia. Preemia VÄIKE žürii: arhitektid Merilin Kaup, Marika Lõoke ja Jaan Tiidemann, maastikuarhitekt Juhan Teppart ja kunstnik Edith Karlson Arhitekti aastapreemia žürii: arhitektid Arno Brandlhuber ja Jonas Janke (b+, Saksamaa) Tudengipreemia žürii: arhitektid Kertu Johanna Jõeste ja Tiit Trummal ning arhitektuuriajaloolane Karen Jagodin

Eesti Arhitektide Liidu preemia VÄIKE laureaat: LOGI SAUN arhitektuur: Kaisa Sööt, Liina-Liis Urke, Margit Säde, Regina Viljasaar-Frenzel

Arhitekti aastapreemia laureaat: ANKRU TN 8 TEHASEHOONE REKONSTRUEERIMINE STUUDIOKORTERITEGA ELUMAJAKS arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Harry Klaar, Heidi Urb (molumba); sisearhitektuur: Aet Grigorjev (Pink), Kadi Laur; maastikuarhitektuur: KINO maastikuarhitektid; projektimeeskond: Harri Kaplan, Tamara Nesic

Eesti Arhitektide Liidu tudengipreemia laureaat 2024: DIANA DROBOT (Eesti Kunstiakadeemia) Ära märgiti Helin Kuldkepp (Eesti Kunstiakadeemia)

Ankru 8 (Tallinn) tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Foto Tõnu Tunnel

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine (Tallinn). Foto Tõnu Tunnel

Logi saun (Tallinn). Foto Tõnu Tunnel

AASTAPREEMIAD 2024

Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat ning Vello Asi nimelise tudengipreemia. Žüriisse kuulusid sisearhitektid Reio Raudsepp, Hanna Karits, Lauri Nõmme, arhitektuuriteadlane Epp Lankots, sisearhitekt Lars Räihä

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia laureaat:

LOOMERESIDENTUUR KORDON sisearhitektuur: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla (Vaikla studio); arhitektuur: Andres Põime (Studio 3)

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia laureaat:

RÜÜTELKONNA HOONE RENOVEERIMINE

EESTI ESINDUSHOONEKS sisearhitektuur: Gerly Vaikre, Pille Lausmäe-Lõoke; kaasa töötas Mariel

Tõld (Pille Lausmäe arhitektuuribüroo); arhitektuur: Urmas Lõoke, Kristiina Arusoo ja Riina Poopuu (Urmas Lõokese Arhitektuuribüroo)

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia laureaat:

NARVA HARIDUSKOMPLEKS (EESTI KOOL

JA VANALINNA LASTEAED) sisearhitektuur: (Narva vanalinna lasteaed) Kadi Berens, Mari Põld, Maria Stokkeby (T43 sisearhitektid) ja (Narva Eesti gümnaasium ja Narva Eesti põhikool) Ahti Grünberg, Mari-Liis Sõber, Tõnis Kalve (T43 sisearhitektid); arhitektuur: 3+1 arhitektid (Annika Valkna, Anne Vingisar, Gert Guriev, Karin

Loomeresidentuur KORDON (Kärdla). Foto Terje Ugandi

Harkmaa, Lisette Eriste, Markus Kaasik, Jana Pärn); maastikuarhitektuur: Lootusprojekt (Kersti Lootus, Siim Lootus, Kiur Lootus, Kadri Uusen, Marge Kõrgekuhi), 3+1 Arhitektid (Annika Valkna, Anne Vingisar, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Lisette Eriste, Markus Kaasik, Jana Pärn)

Vello Asi nimelise tudengipreemia laureaat: LAURA PORMEISTER (Eesti Kunstiakadeemia)

Narva hariduskompleks. Foto Tõnu Tunnel

Narva hariduskompleks. Foto Tõnu Tunnel

EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE

LIIDU AASTAPREEMIAD 2024

Eesti Maastikuarhitektide Liit jagas preemiaid neljas kategoorias: „Fööniks”, „Eluruum”, Aasta tegu” ja „Aasta maastik”. Žüriisse kuulusid maastikuarhitektid Kristiina Kupper, Jekaterina Balicka, Laura Männamaa ja maastikuökoloog Lauri Klein.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia laureaat, kategooria „Fööniks”: VANA-KALAMAJA TÄNAVA

REKONSTRUEERIMINE

Arhitektuur: Siiri Vallner, Indrek Peil (Kavakava); Maastikuarhitektuur: Siiri Vallner, Indrek Peil (Kavakava), Kadi Nigul, Kristian Nigul, Kadri Uusen (Väli)

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia laureaat, kategooria „Eluruum”: KEILA LAULUVÄLJAK

maastikuarhitektuur: Martin Allik, Häli-Ann Tooms (MARELD), Karli Luik, Johan Tali (molumba), Kersti Lootus, Marge Kõrgekuhi (Lootusprojekt); arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Helina Maalt, Priit Rannik, Harry Klaar, Harri Kaplan (molumba); sisearhitektuur: Annika Lill, Karli Luik, Johan Tali, Helina Maalt (molumba)

„Kureeritud elurikkus”: Merle Karro-Kalberg, Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann. Foto Nele Tammeaid

Keila lauluväljak. Foto Tõnu Tunnel

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia

laureaat, kategooria „Aasta maastik”: TALLINNA MUSTAMÄE

RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPPEHOONE MAASTIKUARHITEKTUUR

Maastikuarhitektuur: Kadi Nigul; Kadri Uusen, Kristian Nigul; arhitektuur: Arhitekt Must: Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Katrin Vilberg, Jõnn Sooniste, Lisett Eist, Kaire Koidu, Karoliine Kuus; sisearhitektuur: Mari Põld, Kadi Berens, Elizabeth Saal, Mari-Liis Sõber, Piret Noor

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia

laureaat, kategooria „Aasta tegu”: KUREERITUD ELURIKKUS

maastikuarhitektuur Merle Karro-Kalberg, Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann

ARHITEKTUURIAJAKIRJA MAJA ARTIKLIPREEMIA 2024

Žürii: Aleksander Metsamärt

Arhitektuuriajakirja MAJA artiklipreemia laureaat: Mattias Malk „Milleks uurida Rail Balticut?”

Eesti arhitektuuripreemiate sündmus algatati 2015. aastal, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi. Nominentide ja laureaatidega saab tutvuda kodulehel arhitektuuripreemiad.ee. Pikemalt võib kõikidest nominentidest ja laureaatidest lugeda väljaannetes „Eesti arhitektuuripreemiad 2024” ja „Ruumipilt 2024”, mida saab soetada Eesti suurematest raamatupoodidest või tellida arhitektuuripreemiate kodulehe kaudu.

Arhitektuuripreemiate väljaandmist ja pidulikku sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Sündmuse korraldajad on Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit. Sündmuse partnerid on Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja Arhitektuurikirjastus. Sündmuse fotokajastused leiab arhitektuuripreemiate Facebooki lehelt

Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi õppehoone maastikuarhitektuur. Foto Terje Ugandi

Seminar „Projekteerimislepingud ja autoriõigused arhitekti töös”

5. veebruaril 2025

EAL korraldas 5. veebruaril praktilise koolituse, kus käsitleti lepingute ja autoriõiguse teemasid. Avalike hoonete peaprojekteerimise projektijuhi kogemusega Olavi Ottas (HOCO) tegi ülevaate projekteerimislepingute koostamisest ja levinud vigadest.

Maria Mägi Advokaadibüroo vandeadvokaadid

Eeva Mägi, Peeter Ploom ja Maria Mägi tutvustasid autoriõiguse seadust ning tõid näiteid elust.

Toimus elav arutelu autoriõiguste kitsaskohtade üle.

Seminar on järelvaadatav EALi veebi filmiriiulis ja YouTube’i kanalil

Salvestatakse intervjuusid vanema põlvkonna arhitektidega arhiivi tarbeks

EAL jätkab seeniorarhitektidega intervjuude salvestamist. Valminud on intervjuud järgmiste arhitektidega: Maimu Kaarnaväli, Maie Penjam, Elvi Raigna, Aate-Heli Õun, Hans Kõll, Rein Hansberg, Anu Kotli, Irina Raud, Mai Šein, Ain Padrik, Koit Komissarov, Ago Pähn, Jaak Huimerind, Raine Karp ja Raul Vaiksoo. Arhitekte intervjueerisid Ingrid Ruudi, Henry Kuningas, Epp Lankots, Triin Ojari, Tiina Tallinn, Mait Väljas ja Grete Tiigiste.

Salvestatud ja transkribeeritud intervjuud on antud Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiivi, kus huvilistel on võimalik nendega tutvuda. Info on uurijatele leitav nii arhiivide andmebaasis AIS kui ka muuseumide infosüsteemis MuIS.

Eve Arpo, projektijuht

Autoriõiguste seminar, fotol Maria Mägi. Foto Eve Arpo

Kümme aastat head avalikku ruumi

EALi 2014. aastal algatatud ja koostöös „Eesti

Vabariik 100” korraldustoimkonnaga käima lükatud missiooniprogramm „Hea avalik ruum” lõppes 2025. aasta alguses.

Üle kümne aasta tegeleti Eesti väikelinnade keskuste – peaväljakute ja -teede – korrastamise ja uuendamisega, viies nii ellu riikliku regionaalpoliitika eesmärki tagada riigi ühtlane areng kõikides piirkondades.

Projekti algatajad näevad linnakeskuste kordategemises suurt võimalust, kuidas kasvatada kohaliku kogukonna ühtsustunnet, muuta väikelinnade elukeskkond ligitõmbavamaks ja pidurdada rahvastiku vähenemist. Korrastatud keskused kujunevad kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks ning annavad liikumiseelise jalakäijale.

Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks ja meeldivamaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida valglinnastumist.

Aastail 2014–2017 korraldati „Eesti Vabariik 100” programmi toel 16 arhitektuurivõistlust, mille tulemustega saadi lahendus üle Eesti asuvate väikelinnade (tihti ka maakonnakeskus) keskväljaku, peatänava või selle ümbruse korrastamiseks. Avaliku ruumi lahendused plaaniti välja ehitada „Eesti Vabariik 100” raames aastaks 2020 ja nende valmimist toetasid samal ajal alanud Euroopa Liidu regionaaltoetuste meetmed. Praeguseks on valminud 12 linna keskväljak või/ja peatänav: 2018. aastal avati Põlva, Tõrva, Rapla ja Valga keskväljak, 2019. aastal Võru ja Kuressaare, 2020. aastal Elva, Rakvere, Kärdla ja osaliselt Jõhvi, 2021. aastal Viljandi ning 2024. aastal Narva. Projekt ei teostunud Põltsamaal, Pärnus ja Kuremäel, kuid Tallinna peatänava projekt on endiselt ootel.

Kuna huvi programmi vastu oli suur, algatas EAL 2019. aastal Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste toel jätkuprogrammi. Nii pakuti ka teistele kohaliku kogukonna keskuseks olevatele väikelinnadele ja alevikele võimalust teha oma keskuseala korda.

Aastate 2019–2023 rahastuse toel korraldati aastail 2019–2025 kokku 19 arhitektuurivõistlust, lisaks toimus kolm võistlust täiesti kohalike omavalitsuste enda rahastusel.

2023. aastal avanes ka Euroopa Liidu kauaoodatud toetusmeede „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused”. Kahjuks ei täitnud see eesmärki, sest taotlemistingimused osutusid kohalikele omavalitsustele liiga karmideks. Jätkuprogrammis osalevad kohalikud omavalitsused olid väiksemad kui esimesest meetmevoorust rahastuse saanud oma-

valitsused, samal ajal oli uues voorus omaosalusprotsent suurem ja suurim rahastussumma palju väiksem. Hoolimata EALi pöördumistest erinevate valitsuskoalitsioonide regionaalministrite poole ei suutnud ametnikud meetme tingimusi leevendada ja programmis osalejatest esitas taotlused ainult seitse kohalikku omavalitsust. Paljud neist raha saavad, pole veel teada.

Seetõttu, kuigi riik tegi selleks ettepaneku, ei taotlenud EAL 2024. aastal programmi jätkamiseks riigilt raha. Peame oluliseks, et riik suunaks kogu raha seniste arhitektuurivõistluste tulemuste elluviimiseks, mitte ei toodaks sahtlisse uusi projekte.

Riiklikusse eelarvestrateegiasse kuuluva regionaalarengu programmi eelnõus aastateks 2025–2028 on üks planeeritud tegevusi piirkonnapõhiste ja kõigi teiste toetusmeetmete kavandamine viisil, mis arvestab piirkondade eripära ning toetab piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist. Programmis on lk 9 viidatud, et „järgnevatel aastatel käivituvad EL Ühtekuuluvuspoliitika ja Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames rahastatavad toetusmeetmed ja 2028+ finantsperioodi ettevalmistused. Oluline on tagada toetuste jõudmine vähemarenenud piirkondadesse regionaalarengu tasakaalustamiseks ja maapiirkondade arengu toetuseks”.

EAL jätkab selgitustööd, et loodavad meetmed võimaldaksid teostada „Hea avaliku ruumi” projekte.

Seega on programmis korraldatud kümne aasta jooksul 38 arhitektuurivõistlust. Valminud on 12 projekti, ehitamisel üks. Lisaks on valmis projekteeritud ja ehituse ootel üheksa ning vaikelus 16 projekti.

„Hea avaliku ruumi” programmi on alates 2014. aastast siiani eest vedanud Kalle Vellevoog ja Ingrid Mald.

Ingrid Mald

Projekteerimise ajakulu kalkulaator on valminud, bürookulu kalkulaatori loomine lõppjärgus

EALi arhitektuurivaldkonna tervise töögrupp on sõnastanud probleemid, millele soovitakse lahendusi leida. Üks neist on tõsiasi, et arhitektid alahindavad projekteerimisele kuluvat aega, mis toob kaasa kiirustamise ja vead ning viib alla kogu sektori maine. Halva projekti järgi ehitamise tagajärg on aga ebakvaliteetne ruumiline keskkond, mis mõjub arhitektide mainele väga halvasti.

Kvaliteedist ja teenusemahust on ka valdkonnavälistel osapooltel arhitektidest erinev arusaam. Rangete lepingutega ja väikese tasu survega loodetakse panna arhitektid tööd tegema paremini ja kiiremini.

Eestis hästi toimiva võistluste poliitika varjupool on asjaolu, et arhitektuuribürood teevad kuni 40% tööajast tasuta tööd. Lisaks koolitatakse arhitekte välja liiga palju, mis tekitab pideva hinnasurve ja kohati ebaterve konkurentsi. Arhitektibürood on väikesed ja koosnevad enamasti loovisikutest, mistõttu ei saagi tegeleda samal ajal lepingute, meediasuhtluse ja müügitööga.

Ajakulu kalkulaator peaks nii projekteerijate kui ka tellijate jaoks lihtsustama ja ühtlustama projekteerimiseks kuluva ajakulu ja projekteerimisperioodi prognoosimist. Tulemuseks võiks olla valdkonna tervem tulevik, aga ka kvaliteetsete projektide ja parema arhitektuuri kasv. Kalkulaator

läbib testperioodi ja läheb õige pea üles ehitisregistri lehele juhendite rubriiki kui ametlik dokument.

Kalkulaator on koostatud EALi ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu koostöös Kliimaministeeriumiga. See põhineb statistikal ja lubab ligikaudu arvutada välja töötundide arvu ehitiste funktsioonide ja suuruse kaupa.

Kalkulaator on mõeldud tellijatele, et aidata paremini mõista projekteerimistööde mahtu ja ajakulu. Projekteerijate jaoks on see töömahu hindamise abimees, sest valesti hinnatud töömaht põhjustab kiirustamist ning seetõttu puudulikke ja ebaprofessionaalseid lahendusi.

Statistika kogumisse andsid panuse ka Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Elektriettevõtjate Liit ja Riigi Kinnisvara AS.

Töögrupp töötab välja ka bürookulu kalkulaatorit. Sellega saab kerge vaevaga moodustada enda suurusega ja profiiliga ettevõtte ning kuvada enda mõistliku tunnihinna.

Mari Rass, EALi valdkonna tervise töögrupi juht ja juhatuse liige

EALi kutsekomisjoni teated

Arhitektikutse taotlemiseks vajalike dokumentide esitamise järgmine tähtaeg on 19. september 2025

Intervjuud tehakse taotlejatega novembris ja detsembris.

Palume arvestada, et üks kutse taotlemise voor võib kesta kuni kolm kuud alates dokumentide esitamise tähtajast.

Arhitektikutse taotlemise tasusid korrigeeriti alates 1. juulist seoses elukalliduse tõusuga viimasel kolmel aastal.

Arhitektikutse taotlemise tasu iga kutsetaseme puhul on esmakordsel taotlemisel 647 eurot, 7. taseme volitatud arhitekti kutse ja 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdi kutse taastõendamisel 456 eurot. Kutse taotlemise tasu palume kanda EALi arvelduskontole nr EE122200221030331735.

Kogu kutse taotlemise info on EALi kodulehe rubriigis „Kutsetunnistus ”.

EAL korraldab Ukrainas

linnafoorumeid

www.urbanhack.eu

EAL korraldab projekti „UREHERIT” raames

Ukrainas neli linnafoorumit, millest kaks toimusid 2024. aasta sügisel ning kaks toimuvad 2025. aasta kevadel ja suvel.

Sellekevadised linnafoorumid

Her Urban Hack Kalush ehk Kalushi linnafoorum toimus 1.–3. mail 2025 ning keskendus haavatavate ühiskonnarühmade (eriti sisepõgenike ja naiste) probleemide tuvastamisele ning neile ruumiliste lahenduste pakkumisele. Kalushi Urban Hack puudutas kolme skaalat: fookuses on endine lasteaiahoone koos 1,3 ha suuruse alaga, seda ümbritsev mikrorajoon ja linna üldine elamumajanduse kättesaadavus. Endine lasteaed muudetakse elamispinnaks sisepõgenikele. Soov on luua ühine visioon ja tegevussoovitused Kalushile nende tundlike, kuid oluliste ruumiliste teemade valguses. Linnafoorumi korraldas EAL koostöös Ukraina organisatsiooniga Ro3kvit, Rootsi organisatsiooniga Shared City Foundation, Ukraina algatusega CO-HATY ja Kalushi linnaga.

Urban Hack Lviv ehk Lvivi linnafoorum toimub 14.–15. juunil 2025 ja selle teema on eluaseme renoveerimine. Üritus toimub koostoos Ro3kviti, Leedu Arhitektide Liidu ja Harkivi arhitektuurikooliga (asub praegu Lvivis ja on Ukraina üks juhtivaid arhitektuurikoole) ning Lvivi linnaga.

Täpsem info urbanhack.eu lehel.

Toimunud linnafoorumid

2024. aasta sügisel toimusid esimesed kaks Ukraina linnafoorumit, kui Žõtomõris otsiti uusi ideid kahe problemaatilise linnapiirkonna ümbermõtestamisele: Kosmose kino ümbrusele ja Sokolovski karjäärile. Kinomaja seisab 2006. aastast tühjana ja tekitab probleeme, Sokolovski karjäär on aga kujunenud kohalike seas populaarseks suplemis- ja sukeldumiskohaks, kuid seal puudub vajalik ja turvaline taristu.

Esimestel linnafoorumitel osalesid Eestist Mae Köömnemägi, Ülar Mark, Mariia Ufimtseva, Aet Ader, Mari Rass, Lembit-Kaur Stöör, Helina Niitvähi, Siim Tanel Tõnisson, Ra Martin Puhkan, Karin Bachmann ja Oksana Buziak.

Loe esimese kahe Ukraina linnafoorumi muljeid Sirbist: www.sirp.ee/linnafoorumid-ukrainas-sojaaegne-rahuplaan/

Projektist laiemalt

Ukraina linnafoorumite eesmärk on luua Ukraina poliitikute, arhitektide, arendajate, ettevõtjate, riigiasutuste esindajate ja kohaliku kogukonna ühendamiseks platvorm, samuti arutada linnaplaneerimise vastuolulisi küsimusi, tugevdada osalejate vahel usaldust ja töötada välja ühiseid ettepanekuid linnapiirkondade arendamiseks.

„UREHERIT” on rahvusvaheline koostööprojekt, mille siht on arendada pädevust pärandi kaitse ning kultuuriliselt oluliste paikade ja projektide taaselustamist Ukrainas. Linnafoorumite abil otsitakse rahvusvahelises koostöös lahendusi probleemidele, mis on seotud pärandi säilitamise ja Ukraina riikliku ning kohaliku kultuurilise identiteedi esiletõstmisega.

Foorumitele osalema on oodatud linnaelanikud, arhitektid, linnaplaneerijad, aktivistid, kunstnikud, arhitektuuritudengid ja kõik teised, kes on huvitatud linnade elavdamisest ja Ukraina pärandi säilitamisest.

Linnafoorumeid korraldavad EAL ja Ro3kvit Urban Coalition for Ukraine. „UREHERITi” projekti viib ellu 11st Euroopa ja Ukraina organisatsioonist koosnev konsortsium. Projekti kutsus ellu ja seda juhib Leedu Arhitektide Liit. Eesti projektitiimis on Mae Köömnemägi, Ülar Mark ja Mariia Ufimtseva koos EALi kontoriga.

Linnafoorumeid rahastab Euroopa Liit programmist „Creative Europe” rahvusvahelise kultuuriprojekti „UREHERIT” raames. Projekt kestab 2026. aasta aprillini. EAL on taotlenud foorumitele lisarahastust ka teistest allikatest (nt Eesti Kultuuriministeerium, EstDev, Swedish Institute).

Vaata täpsemalt: https://arhliit.ee/ ukraina-linnafoorumid/

Mae Köömnemägi, „UREHERITi” Eesti projektijuht

Tamsalu kooli õuealale lahendusi otsiv töötuba noortele 13.–15. juunil 2025

EAL otsib koostöös oma noortekoguga noorte arhitektide ja arhitektuuritudengite kaasamiseks mitmesuguseid viise, lisaks püütakse leida kokkupuutepunkte naaberriikide arhitektkonnaga. Soovime noortele arhitektidele pakkuda võimalusi esitleda oma ideid rahvusvaheliselt, saada tunnetus õppemeetoditest ja suundadest lähikonna kõrgkoolides ning aidata luua sidemeid tulevaseks piiriüleseks koostööks.

Selleks on EAL viimastel aastatel korraldanud neli töötuba. 2022. aastal toimus koostöös Riigikogu Kantseleiga töötuba „Riigikogu 100”, 2023. aastal koostöös Tallinna linnaga „Rohejälg” ning samal aastal Pärnu linna ja Clever Cities Groupiga „ Sustainable City ”. 2024. aastal korraldasime BAUA Awardsiga seotud Musumäe töötoa Need kõik on tõestanud ennast noorte arhitektide iseseisva loomingulise praktika kättesaadava platvormina. Samuti on töötubade abil edendatud suhtlust, luues kontakte nii osalevate noorte kui ka naaberriikide liitude ja kõrgkoolide vahel. 2025. aasta juunis toimuva töötoa partner on Tamsalu Kool, kellel on selge tahe leida väljavalitava töö projekteerida ja ehitamiseks rahastus ning see ellu viia. Asukohavalik tuleneski kooli initsiatiivist parendada ja uuendada oma väliala õuesõppe eesmärkidest ja liikuma kutsuva kooli põhimõtetest lähtudes.

Tamsalu töötoa eesmärk on parandada Tamsalu avaliku ruumi kvaliteeti ja kogukonna elukvaliteeti, edendada piirkonna arengut, aidata kaasa piirkonna sotsiaal-ruumilise arengu võrdsustumisele

ning tugevdada kohalikku identiteeti. Järgime protsessi käigus kvaliteetse ruumi ja kaasava disaini aluspõhimõtteid.

Tamsalu Kooli õueala töötuba toimub 13.–15. juunil Tamsalu linnas. Lähteülesanne on pakkuda kooliperele liikuma kutsuva kooli ja õuesõppe põhimõtetele tuginev uus maastikulahendus.

Ootame lahendusi, mis suurendaksid õuealal haljastust, õueseõppevõimalusi ja erinevaid liikumisvõimalusi kogu koolipere jaoks. Koolihoov on väikeasula kontekstis oluline avalik ruum, mistõttu tuleb mõelda kogu ühiskondlikule spektrile.

Töötoa fookusala on praegu sisehoovis paiknev parkla, mis on parkimiskohtade arvult üledimensioneeritud ja kust lammutatakse lähikuudel vana kuurihoone. Töötoas mõtestame kooli väliala ja selle seost ülejäänud asulaga laiemalt.

Sissejuhatava päeva, 12. juuni õhtul tutvutakse planeeritava ala ja ülesande üldkontseptsiooniga ning järgmisel kolmel päeval tehakse tööd ideekavanditega. Osalejad saavad neile mentoritelt kolm korda päevas tagasisidet ja töötoa lõpus tutvustatakse lõppideesid. Õppenõukogu ja kooli kaudu on kaasatud kohalik kogukond, samuti Tapa valla esindajad.

Töötuba on mõeldud Eesti, Soome, Läti ja Eestis elavatele Ukraina sõjapõgenikest arhitektuuritudengitele. Osalejad tulevad kolmest riigist. Neljaviieliikmelisi meeskondi on planeeritud viis-kuus, st osaleda saab kuni 28 üliõpilast. Üritus toimub Tamsalu koolis.

EALi, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide suveseminar

„Meri, rannik, kallas”

10.–11.

juulil 2025 Haapsalus

Suveseminari esimesel päeval on kavas loengud, töötoad ja vabaajategevused ning teisel päeval arhitektuuriekskursioon. Toimub ka mälumängu „Arhivoor” finaal ja selgub hooaja üldvõitja.

Kui tavaliselt on suveseminari programm keskendunud ettekannetele, siis seekord on loengute osa lühem ja osaleda saab töötubades. Loodame, et

see annab rohkem võimalusi üksteisega tutvuda ja lisaks teadmiste laiendamisele ka uusi suhteid luua. Osta pilet suveseminarile Fientast. Osalustasu sisaldab programmi, kolme söögikorda, ühte ööd majutust, spaa- ja saunakeskuse kasutust ning bussisõitu Tallinnast Hestia SPA hotelli Haapsalus ja tagasi Tallinna. Soodushinnad kehtivad 10. juunini.

RINGKÄIGUD

̂ Ringkäigul „Hooldusvabu hooneid ei ole olemas” antakse praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas hinnata hoone tehnilist seisukorda, hooldusvajadust ja -välpa ning mida silmas pidada, kavandades renoveerimist samm-sammult. Juhivad Endrik Arumägi (Tallinna Tehnikaülikool), Üllar Alev (Tallinna Tehnikaülikool / Muinsuskaitseamet), Alois Andreas Põdra (Tallinna Tehnikaülikool / Eesti Vabaõhumuuseum.

̂ Ringkäigul „Kuidas projekteerida kestlikke puitehitisi? Kas räästata puitmaja ei tohigi enam kavandada?” tutvustab Tallinna

TÖÖTOAD

̂ Loovkirjutamise töötoas „Meri! Kui meie …” tutvume Berit Kaschani abiga oma sisemerega – loovalt, mänguliselt, tujutõstvalt ja mõtlemapanevalt.

̂ Siiditrüki töötoas saab Kristina-Mirjam Villandi ja Kristian Taaksalu juhendamisel teadmisi ja oskusi siiditrükitehnikast. Kaasa palume võtta trükkimiseks hele T-särk, pusa, kott või paber.

̂ Maketi ehitamise töötoas arutleme Saskia Krautmani ja Hanna Kitteri juhendamisel, mida, miks ja kuidas võiksime maketeerida. Otsime selle praktika tähtsust tänapäeval, uurime maketeerimise kasutamata võimalusi nii kommunikatsioonivahendina kui ka vormidevaheliste suhete läbimängimise tööriistana.

Tehnikaülikooli teadur Villu Kukk naabruskonnas mõne uue puitehitise näitel oma uuringu tulemusi. Kukk uuris seda, kuidas tänapäeval kestlikult projekteerida ja ehitada puitehitisi.

̂ Ringkäigul „Ega vesi loll ole!” tutvustab Tallinna Tehnikaülikool ekspert Murel Truu muresid ja võimalusi, mis on linnades valgalapõhiste sademeveelahenduste kavandamisel.

̂ Maastikuarhitekt ja haljastusspetsialist Liivi Mäekallas juhib linnataimedega tutvumise ringkäiku.

̂ Katariina Mustasaar juhendab kaardistamise töötuba „Piiritud maastikud”, kus tegeletakse kogemusliku ruumitõlgendusega.

̂ Kureeritud puhkamisalal toimuv Extery töötuba on kui hingetõmbepaus õues, mis tuletab meelde, kui tähtis on kohalolu, keskendumine ja lihtsalt ... olemine. Juhendab hingamisterapeut Katrin Kivi.

Suveseminar saab teoks tänu erialaliitude väga headele koostööpartneritele: Eesti Kultuurkapital, Bauroc, Floorin ja Forbo, VBH, Bestor, Henkel, Lincona, Velux, Cosentino, Reynaers, EHL Profile, Caparol ja Extery.

EALi noortekogu

EALi noortekogu tegutseb hoogsalt

2024. aasta sügisel alustas EALi noortekogu uue hooga.

Esimesena kogunes raamatuklubi Risoom, millega soovisime muu hulgas luua ühise aegruumi arhitektuuriga tegelevatele noortele, et toetada kõrgkooliülest ja valdkonnavahelist suhtlust. Viie kokkusaamise jooksul ilmnes, et paljud noored tunnevad sellistest koolivälistest tegevustest ja ühistest aruteludest puudust ning mitmel neist oli huvi ka ise panustada.

Noortekogule selgema struktuuri loomisega hakkas tegelema kõigile avatud töögrupp. Eesmärk on tuua kokku noored, kel on soovi püsivamalt organisat-

Teated seenioritele

siooni arendada. Kokkusaamistel tegelesime noortekogu alusväärtuste ja missiooni määratlemisega, visuaalse identiteedi loomisega. Nüüd on töös põhikiri.

Noortekogu on alustanud ka uute ürituste korraldamist. Esimene üritusesari on juba alanud: erinevatele teemadele keskenduvatele aruteluõhtutele kutsume külla huvitavaid vestluskaaslasi.

Lisaks korraldame nüüdsest meie Kolme Kooli Pidu, et säilitada see hoolimata ühest vahele jäänud aastast tudengeid kokku toova traditsioonina. Mõni nädal pärast seda toimub Tamsalu Kooli hoovi ümberkujundamisele keskenduv töötuba, kuhu on oodatud osalema nii Eesti kui ka naaberriikide noored ja mille võidutöö teostatakse.

Edasi vahendab noortekogu ka Euroopa Arhitektuuritudengite Assamblee (EASA) tegemisi, et info sellest jõuaks võimalikult mitmekesise taustaga noorteni. Ühtlasi saame nii suurendada Eesti noorte ühendatust rahvusvahelise erialase võrgustikuga.

Saskia Krautman

Hanna Eliise Kitter

Seeniorite sektsiooni talvehooajast kuni 2025. aasta kevadeni

Möödunud talvehooaeg möödus EALi seenioritel tegusalt oma koosolemiste kohas Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vanaraamatu muuseumitoas.

Kuna sügishooajal oli seal kohvik suletud, varustasime end küpsiste ja karastusjookidega Solarise toidupoest ning viinamarjade-õuntega eraaiast. Uuel aastal saime taas oma igakuiseid kohtumisi jätkata tavapäraselt koostöös raamatukogu kohvikuga.

Tähistame oma aktiivliikmete juubeleid üheskoos ja mälestame kõiki lahkunud liikmeid, keda sel talvel on olnud rohkem kui varasematel. Saatsime aktiivsetest liikmetest igavikuteele Evi Herkeli ja Urmas Arikese.

Korralistel kohtumistel arutlesime ikka aktuaalsetel arhitektuuriteemadel, eeskätt muidugi Estonia juurdeehituse probleemide üle, aga ka Ameerika suursaatkonna ehituskrundi valiku üle Tallinnas.

Infot anti meile Tallinna Lasnamäele kavandatava suurhaigla projekti sisu ja arhitektuurse lahenduse kohta. Meiega jagas liidus toimuva kohta infot president Aet Ader.

Tallinna Linnavalitsuse aktuaalseid probleeme ja võimalikke lahendusi tutvustas meile linnaarhitekt Andro Mänd. Arhiluse Fondi tegevjuht Ülo-Tarmo Stöör selgitas fondi eesmärgini – oma maja – jõudmise teed ja kutsus kõiki sellesse panustama.

Meie jaoks on alati elevust tekitavad teemad seotud reisidega. Kuna eelmisel kevadhooajal jagati palju kiitust kahepäevase reisi kohta Hiiumaale, siis kavandame tänavu maikuus kahepäevast LõunaEesti ringi. Sügisreisid on meil tavaliselt päevased ja lühema marsruudiga.

Reisiteemasid on meil ajati kolm-neli: uus arhitektuur, sealhulgas koolimajad, mõisakultuur koos parkidega ja reisijate soovil ikka mõni tähelepanu vääriv suurem aed.

Suur tänu reisikorraldajale Riina Raigile ja ka Urve Rukkile, kes toob aktiivse rändurina meile regulaarset infot uute objektide valmimise ja renoveerimise kohta kogu Eestis.

Tiina Tallinn, seeniorite sektsiooni juht

Heili Volberg-Raig 100

Tähistasime 4. mail arhitekt Heili VolbergRaigi 100 aasta juubelit. Juubilari austamiseks kogunesid kolleegid ja sõbrad Kirjanike Majja – ühte tema loomingu tuntuimasse hoonesse.

Arhitektuuriajaloolane Triin Ojari tegi ülevaate

Heili loomingust ning Andres Tarand, maja kauaaegne elanik, rääkis kirjanike liidu majast ja selle elanikest.

Heili Volberg-Raig (1948–1968 Härmson) sündis 4. mail 1925 Pärnus mööblimeistri perekonnas. 1942–1945 õppis ta Tallinna Industriaaltehnikumis ehitustehnikuks ning 1952. aastal lõpetas arhitekti diplomiga Tallinna Polütehnilise Instituudi.

Aastail 1952–1981 töötas Volberg arhitektina Eesti Projektis, kus oli seotud mitmesuguste elamuprojektide ja avalike hoonete kavandamisega. Lisaks juhendas ta 1975–1985 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis diplomitöid. Alates 1990 oli ta oma abikaasa, arhitekt August Volbergi Fondi direktor. 1954 astus ta arhitektide liitu, kus 1974. aastani korraldas iga-aastaseid erialaekskursioone. Heili Volberg on avaldanud ajakirjanduses arhitektuuriartikleid. 2000. aastate alguses oli just tema idee luua ka Eestis seeniorite kortermaja, nagu selline toetatud elamise süsteem toimib Põhjamaades.

Heili Volberg on arhitekt, kes on keskendunud peamiselt korterelamute ja avalike ruumide projekteerimisele. Tema töid iseloomustab tundlikkus keskkonna ja inimese vajaduste suhtes ning ta on otsinud tasakaalu funktsionaalsuse ja esteetika vahel. Tema loomingus peegelduvad Eesti arhitektuuri traditsioonid ja uuenduslikud lahendused, olles oma ajastu peegelduseks. 1956. aastal valmis tal koostöös Mart Pordiga Tallinnas Narva mnt 9 ajastule tüüpiline hoone, mis oli kavandatud klassitsistliku tänavaansambli osana.

Heili Volbergi tuntuim teos on Tallinnas Harju tänaval asuv kirjanike maja, mis valmis koostöös August Volbergiga 1963. aastal. Hoonet iseloomustab modernismile omane ratsionaalsus. Sulaaja arhitektuurile kohaselt on loobutud eelnevale paarile kümnendile iseloomulikust raskepärasest ja ilutseva dekooriga arhitektuurist. Hoonel on mitu funkt-

siooni – esimese korruse avarate akende taga asuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumid, raamatupood, ülejäänud kolmel korrusel paiknevad kirjanike korterid. Ajaloolise keskkonnaga seob hoonet vanalinna katusemaastikku sobiv kõrge viilkatus. Harju ja Vana-Posti tänava nurgal asub kolmel korrusel kohvik Pegasus, Kuninga tänava poole jääva hoone kolmekorruselises osas asuvad kirjanike liidu ruumid ja efektse musta laega 150kohaline koosolekusaal. Heili Volberg valis hoonele kõrgetasemelised sisearhitektid Väino Tamme, Leila Pärtelpoja ja Vello Asi, kellest viimase idee oligi värvida musta laega saali lagi mustaks.

Heili Volbergi projekti järgi valmis Tallinna 21. Keskkooli juurdeehitis Tallinnas Raua tänaval (1965), mis on nüüdseks lammutatud. 1971. aastal valmisid Tallinnas kauplusega (Albatross) eluhoone aadressil Vase tänav 10 ja toonane Eesti Kommunistliku Partei rajoonikomitee hoone aadressil Kentmanni 13 ning noortekohviku ja äridega elamu Pärnus Vee tänaval. Viimast peab Heili Volberg ise oma kõige õnnestunumaks hooneks.

Heili Volberg on tuntud oma täpsuse ja põhjalikkuse poolest, mille ta on toonud igasse oma kavandisse. Tema tööd on rikastanud Eesti arhitektuuri ja need peegeldavad ajastu ja kultuuri mõjusid, kus ta suutis liita kaasaegseid arhitektuurilisi trende traditsiooniliste elementidega, luues tasakaalu ja harmooniat.

Heili Volberg-Raig ja EALi president Aet Ader. Foto Reio Avaste

tegevus riigiarhitekti büroo loomisel

2006–2025

EALi töögrupp jõudis 2006. aastal järeldusele, et arhitektuurivaldkonna parimaks korrastamiseks riigi tasandil on vaja luua riigiarhitekti institutsioon. Töögruppi kuulusid Kalle Vellevoog, Ülar Mark, Andres Alver, Tõnu Laigu ja Veljo Kaasik. 2007. aastal arutas töögrupp teemat Kultuuriministeeriumi arhitektuurikomisjonis. Eestit külastas toonane Hollandi riigiarhitekt Mels Crouwel ning EAL korraldas Tallinnas Eesti riigi ruumilise planeerimise teemalise konverentsi „Riik ja arhitektuur”.

Juba 2008. aastal alustati koostööd advokaat Jüri Raidlaga, kelle abil loodi riigiarhitekti positsiooni ja ülesannete kontseptsioon. Selle esmane variant valmis 2008. aastal, teine variant 2011. aastal ja viimane, läbitöötatud seisukoht koos seadusemuudatuse ettepanekutega 2012. aastal.

2009. aastal korraldasid EAL ja Eesti Arhitektuurikeskus Tallinnas rahvusvahelise arhitektuurikonverentsi „Riik kui kodu”, kus käsitleti muu hulgas riigiarhitekti teemat. Esinejate seas olid Berlage Instituudi juht Rob Docter, Euroopa Arhitektide Nõukogu president Juhani Katainen ja Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Riigiarhitekti kontseptsiooni tutvustasid EALi presidendid ja juhatused laiemalt paljudele ministritele jt. Kaasa töötas toonane arhitektuurinõunik Yoko Alender.

17. mail 2012 esitas EAL Justiitsministeeriumile ettepaneku muuta seoses riigiarhitekti institutsiooni asutamisega planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõu ning riigivara seadust. Ettepanekut ei viidud ellu.

2017. aasta oli edasiviiv. Tallinnas toimus Euroopa arhitektuuripoliitika foorumi (EFAP) konverents, mille korraldas Kultuuriministeerium (Veronika Valk-Siska eestvedamisel) koostöös EALiga. Konverentsil osalesid Iiri, flaami jt riigiarhitektid ning arutati teiste riikide näitel just riigiarhitekti büroo tööd ja sellest tekkivat kasu riigile.

Valitsusliidu saja päeva plaanis ja tegevusprogrammis nähti esmase tegevusena ette, et Kultuuriministeerium loob üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondava ministeeriumiteülese eksperdikogu koostöös EALiga.

Koostati valitsuskabineti memorandum. Kultuuriministeerium eesotsas kultuuriminister Indrek Saare, oma nõuniku Silver Meikari ja arhitektuurinõunik Veronika Valguga tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku luua koos ministeeriumite ja partnerorganisatsioonidega ruumiloome rakkerühm, mille töö tulemusena tekkivaid ettepanekuid kasutatakse riigi ruumilise arengu põhimõtete ühtlustamisel. Tehtud analüüside tulemustele tuginedes esitab rakkerühm Vabariigi Valitsusele ettepanekud ruumiotsuseid parendavate sekkumiste kavandamiseks ja ellukutsumiseks, sh selgitab töö käigus välja vajaduse täiendada või kavandada uusi õigusakte ja strateegilisi dokumente. Lisaks teeb rakkerühm ettepanekud ruumilise planeerimise kavandamise, arhitektuuri ja ehitamise alal teadlikkuse ja pädevuse suurendamiseks. Memorandumis märgiti, et kaalutakse riigiarhitekti institutsiooni loomist. 2017. aastal loodi ruumiloome ekspertrühm, mida vedas Jaak-Adam Looveer ning kuhu kuulusid EALi esindajatena Aet Ader, Peeter Pere ja Toomas Paaver (asendusliikme ja ühe töögrupi juhina Katrin Koov). Töörühmade töös osalesid ka Kalle Vellevoog, Andres Alver, Tõnu Laigu, Kultuuriministeeriumi esindajana Indrek Rünkla, Eesti Kunstiakadeemia esindajatena Toomas Tammis ja Andres Ojari ning Riigikantselei nõunik Marten Kaevats. Ekspertrühma juhi assistent oli Kaidi Põldoja, kes koos Jaak-Adamiga töö lõppedes ka aruande kokku kirjutas. Kaja Pae mõtles kaasa nii toona kui ka hiljem Kliimaministeeriumi ehituse osakonna juhina. 2018. aasta lõpus valmis ruumiloome ekspertrühma aruanne. Selle üks ettepanekuid oli liita ruumilise planeerimise ja ehituse haldusala üheks ruumiloome üksuseks ning luua puuduva ruumipädevuse kujundamiseks ruumiloome meeskond.

Riigiarhitekti väljakuulutamine 30. aprillil 2025. Vasakult EALi president Aet Ader, värske riigiarhitekt Tõnis Arjus ning Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. Foto Egert Kamenik

„Moodustada täiendavalt 5–15 ametikohast koosnev ruumiloome meeskond. Meeskond hakkaks toimima Rahandusministeeriumi või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumiloome üksusesse kuuluva osakonnana, ruumiloome asekantsleri juhtimise all,” sõnastati aruandes riigiarhitekti büroo vajalikkus. Toona vaieldi peamiselt selle üle, kus see riigistruktuuris asuks. Toetust ei leidnud poliitilist toetust EALi ettepanek paigutada riigiarhitekt Riigikantseleisse, kus ta nõustaks nii valitsust kui ka peaministrit. Erakondadel oli raske jõuda kokkuleppele, millises ministeeriumis riigiarhitekt tööle hakkaks, sest ruumiloome oli killustunud kolme-nelja ministeeriumi vahel, mida juhtisid erineva erakondliku kuuluvusega ministrid. Ekspertrühma tööd jätkas ministeeriumiteülene juhtrühm (kuhu kuulus kitsam ministeeriumiesindajate ring), juhtrühm kirjutas vahearuandes 2023. aasta jaanuaris: 2020. aastal valminud raportis „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüsi” uuendus: „luua 15 täiendavat ametikohta”. Maa- ja ruumipoliitika elluviimise kontseptsioon valmis lõplikult 7. detsembril 2023.

Andro Männi juhtimise ajal kohtus EALi juhatus nii peaminister Kaja Kallase kui ka teiste toonase valitsuse ministritega. Kui poleks olnud sisuliselt ja initsiatiivikat kaasamõtlejat minister Piret Hartmani, kes hiljem asus projektijuhina vedama ministeeriumiteülest juhtrühma ja lõi maa- ja ruumipoliitika elluviimise kontseptsiooni, siis poleks riigis nii laialdast konsensust saavutatud. Juhtrühm tegi Maa- ja Ruumiameti loomise ettepaneku. Selles paigutus riigiarhitekti büroo Maa- ja Ruumiameti peadirektori alluvusse.

Maa- ja Ruumiameti põhimäärus, mis valmis mais 2024, ning sellega kaasnev seaduskobar läbis poole aasta jooksul Riigikogus mitmekordse lugemise. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) loodi poliitika kujundamise tasandile planeerimise asekantsleri ametikoht, kuhu valiti 2025. aasta jaanuaris arhitekt Ivan Sergejev.

Maa- ja Ruumiamet alustas MKMi haldusalas Kati Tamtiku juhtimisel tööd 1. jaanuaril 2025 ja riigiarhitekt Tõnis Arjus alustab tööd 9. juunil 2025. Head koostööd, arhitektid riigis!

Aitäh eelmistele EALi presidentidele – Ülar

Mark, Peeter Pere, Indrek Allmann, Katrin Koov ja Andro Mänd – ning nendega sama suure innuga kaasa töötanud juhatustele ja töögruppidele metsiku panuse eest riigiarhitekti büroo loomisel!

Tänusõnad ka teile, Jüri Rass, Pärtel-Peeter Pere, Kristi Mikiver, Johanna Jõekalda, ja kõigile teistele riigitasandil kaasamõtlejatele!

Järgmiste sammudena saab EAL pakkuda tuge riigiarhitekti büroo käima lükkamisel ja ruumiloomeprotsesside paranemisele kaasa aitamisel.

Aet Ader, EALi president

HELMI MARIE LANGSEPP

Snd 27.02.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2019). Töötab arhitektuuribüroos Lee Ell, on selle asutaja.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 396 (22.08.2024).

HENRI KOPRA

Snd 05.05.1997. Lõpetanud Nottinghami Ülikoolis arhitektuuri eriala (2020, BA) ja Cambridge’i Ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2023, MA). Töötab arhitektuuribüroos Spatialist Studio.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 397 (05.09.2024).

OVE OOT

Snd 27.08.1977. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ehitustehnika eriala (2000) ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2010). Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Töötab Apex Arhitektuuribüroos arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 398 (19.09.2024).

GERT GURIEV

Snd 26.02.1990. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2016). Töötab arhitektuuribüroos Kolm Pluss Üks arhitektina ja Eesti Kunstiakadeemias juhendajana.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 403 (16.01.2025).

ANU RAUN

Snd 30.09.1977. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala (2003). Töötab Saku Vallavalitsuses arhitekt-planeerijana.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 396 (22.08.2024).

IIRIS TÄHTI TOOM

Snd 16.11.1996. Lõpetanud Bathi Ülikoolis arhitektuuri eriala (2019, BA) ja Cambridge’i Ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022, MA).

Töötab arhitektuuribüroos Spatialist Studio arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 397 (05.09.2024).

ERIK RISTOJA

Snd 04.08.1968. Lõpetanud Tallinna Kunstiülikoolis arhitektuuri eriala (1994). Töötab ACTO CONSULTIS arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 399 (17.10.2024).

ANDREI PALADJUK

Snd 03.02.1978. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala (2012). Töötab arhitektuuribüroos Arhitektuuribüroo Panda vastutava arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 403 (16.01.2025).

ELO SOVA

Snd 08.05.1971. Lõpetanud Tallinna Kunstiülikoolis arhitektuuri eriala (1996) ning Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restaureerimise eriala (2002). Töötab arhitektuuribüroodes Vana Tallinn ja SOVA ARHITEKTID vastutava arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 405 (30.01.2025).

HEIDI URB

Snd 19.04.1974. Läbinud Eesti Kunstiakadeemia restaureerimise ja muinsuskaitse täienduskoolituse (2021). Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2003). Töötab arhitektuuribüroos molumba arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 406 (03.02.2025).

ANNI HALDRE­ISAND

Snd 20.01.1990. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2015). Töötab arhitektuuribüroos KOKO arhitektid arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 409 (03.04.2025).

LIISI VÄHI

Snd 07.02.1986. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri (2011) ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2017). Töötab AB Säsis arhitektina ning Arhitektuurikoolis õpetaja ja koolitajana.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 409 (03.04.2025).

KARIN HARKMAA

Snd 17.05.1985. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2012). Töötab arhitektuuribüroos Kolm Pluss Üks arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 405 (30.01.2025).

MARK FISCHER

Snd 14.06.1998. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2023). Töötab arhitektuuribüroos schimek ZT GmbH arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 406 (03.02.2025).

HANS­PETER ISAND

Snd 22.02.1989. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2014). Töötab arhitektuuribüroos Pluss Arhitektid arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 409 (03.04.2025).

ANDER ROOSIPUU

Snd 10.05.1991. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri (2018) ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2024).

Töötab Arhitektuuribüroos Eek & Mutso arhitektina ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametis arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 409 (24.04.2025).

EALi noortekogu uued liikmed

SASKIA EPP LÕHMUS

Snd 18.02.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 399 (17.10.2024).

KATARIINA VAHER

Snd 15.04.2004. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 402 (14.11.2024).

MARTIN SEPP

Snd 15.07.1999. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 402 (14.11.2024).

JAN­ARON DORBEK

Snd 25.02.2004. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 402 (28.11.2024).

HANNA ELIISE KITTER

Snd 21.02.2003. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 399 (17.10.2024).

MARIIA UFIMTSEVA

Snd 24.04.2003. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 402 (14.11.2024).

MIKAEL RISTMETS

Snd 22.05.1999. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 402 (28.11.2024).

DARJA RAKOVITŠ

Snd 13.02.1989. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri eriala (2023). Töötab arhitektuuribüroos

Varblane Pihus arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 403 (16.01.2025).

PATRICK LIIK

Snd 17.10.2000. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Töötab Creatomus Solutionsis modelleerija ja arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 403 (16.01.2025).

SIMON EILAND

Snd 06.04.2000. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 406 (13.02.2025).

MARIA LUIGA

Snd 06.02.1997. Lõpetanud 2022 Eesti Kunstiakadeemias (BA), õpib Taani Kuninglikus Akadeemias arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 406 (13.02.2025).

RAIMOND VOOL

Snd 28.02.2002. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 407 (06.03.2025).

GRETE DAUT

Snd 04.01.2000. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 408 (20.03.2025).

MIIA LAUR

Snd 20.04.2001. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 405 (30.01.2025).

KARMEN VIILUP

Snd 20.02.2005. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 406 (13.02.2025).

SOLOMIYA ZHENCHENKO

Snd 10.02.2005. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 406 (13.02.2025).

GEORGY KARYAGIN

Snd 25.07.1999. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri eriala (2023). Töötab Arhitektuuribüroos Panda arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 408 (20.03.2025).

VALERII KRINBERG

Snd 21.10.2000. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 409 (24.04.2025).

Meie juubilarid

MAI

Heili Volberg-Raig 04.05.1925 100

Mari Ader 12.05.1935 90

Maie Kais 21.05.1950 75

Toomas Rank 21.05.1965 60

Anu Kulbach 25.05.1960 85

JUUNI

Andrus Kõresaar 15.06.1975 50

Peeter Urb 16.06.1960 65

JUULI

Jüri Siim 02.07.1960 65

Mikk Mutso 06.07.1970 55

Inga Orav 11.07.1945 80

Tiina Skolimowski 14.07.1955 70

Maris Remi 16.07.1950 75

Aate-Heli Õun 19.07.1940 85

Raivo Mändmaa 25.07.1950 75

Irina Raud 29.07.1945 80

Ilmar Valdur 31.07.1970 55

AUGUST

Villem Tomiste 08.08.1975 50

Katre Rajur 12.08.1965 60

Riho Jagomägi 18.08.1960 65

Karin Lüüs 20.08.1940 85

Rein Raie 21.08.1950 75

Kersti Arulaid 25.08.1955 70

Jüri Okas 26.08.1950 75

SEPTEMBER

Andres Ojari 24.09.1970 55

Tarmo Teedumäe 29.09.1970 55

OKTOOBER

Rasmus Tamme 11.10.1970 55

Kätlin Mänd 15.10.1975 50

NOVEMBER

Urmas Lõoke 12.11.1950 75

DETSEMBER

Kairi Pähn 03.12.1950 75

Viivi Kuusemets 04.12.1950 75

Krista Pihelga 30.12.1955 70

Jüri Lass 31.12.1945 80

Mälestame

Maarja Nummert 24.04.1944–22.07.2024

Virve Tiirmaa 25.02.1925–04.01.2025

Evi Herkel 08.07.1928–10.01.2025

Eesti Arhitektide Liit

Aadress: Kursi 3, 10415 Tallinn

Telefon: 611 7430

E-post: info@arhliit.ee

Kodulehekülg: www.arhliit.ee

EALi kontor on tavaolukorras avatud E–R kl 10–17

Rg-kood: 80053223

Maie Penjam 02.07.1937–21.01.2025

Udo Tiirmaa 29.09.1928–22.03.2025

Urmas Arike 31.05.1952–02.04.2025

Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB)

Liikme aastamaks on 125 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 20 eurot

EALi president on Aet Ader

EALi asepresidendid on Mari Rass, Lembit-Kaur Stöör ja Siim Tanel Tõnisson

Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7430, ingrid@arhliit.ee

Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee

Projektijuht Eve Arpo: eve@arhliit.ee

Projektijuht Kairi Rand: kairi@arhliit.ee

Arhitektuurivõistluste koordinaator ja UrbanHacki projektijuht Liina Soosaar: liina@arhliit.ee

Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Jana Haugas, jana.haugas@raamatupidajad.com

Eestseisuse koosolekud on kaks korda kuus neljapäeviti algusega kl 16.00

EALi TEATAJA 1/2025 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Kaido Känd