Eesti Arhitektide Liidu Teataja 2/20

02/20 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 Eestseisuse koosolekud lk 3 EALi uued liikmed lk 19 EALi noortekogu uued liikmed lk 20 Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 21 Käimasolevad ja algavad arhitektuurivõistlused lk 29 EALi teated lk 29 Eesti arhitektuuripreemiad 2020 lk 32 Teated seenioritele lk 39 Meie juubilarid lk 40

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia: Fotografiska Autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Margus Tamm ja Märten Peterson (Salto arhitektuuribüroo). Foto Kaupo Kalda

02/20 arh.

JUHTKIRI

TERE, HEAD KOLLEEGID EALi uue presidendina tänan kõiki liidu liikmeid, eelnevaid presidente/esimehi, eestseisuse, sektsioonide ja töögruppide liikmeid ning kindlasti ka liidu kontorit. Tänu teie pikaajalisele panusele, visioonile ja pühendumusele on üles ehitatud tugev organisatsioon, organisatsioon, mille sõnal on ühiskonnas kaalu ja kõlapinda. Loome- ja erialaliitude seas oleme vaieldamatult ühed mõjukamad ning märgatavamad. Liidu saja aasta juubeli eel tuleb aga teha eriline kummardus meie n-ö founding father’itele, kes on Karl Burman (sen), Ernst Ederberg, Eugen Habermann, Erich Jacoby, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Ernst Kühnert, Anton Soans, Karl Tarvas ja Franz de Vries. Tänu neile saame tunda uhkust Eesti vanuselt teise loomeliidu ja Baltimaade vanima arhitektide liidu üle. Annan endast kõik, et olla eelkäijate vääriline. Minu ametisseastumine on sattunud murrangulisele ajale, mida tähistavad sellised märksõnad nagu COVID-19, Bauhaus, MARU ja digipööre. Pandeemia põhjustatud segadused ja selle mõju ulatus majandusele ning meie sektorile selgub alles järgmisel aastal, sest kevadine ehmatus oli suurem kui sektori tegelik langus. Teises kvartalis langes arhitektuuribüroode keskmine töötasu 10,4%, kuid sellele eelnenud kvartalis oli töötasu 12,3% tõusnud. Seega oli keskmine tasu suveks langenud eelmise aasta lõpu tasemele. Paljud bürood said Eesti Töötukassa palgatoetust, ent kõige tõhusam ehitusvaldkonna toetuse meede oli ilmselt valitsuse otsus, et ühtegi riigi ja Euroopa Liidu rahastusega projekti seisma ei panda. See rahustas sektorit ja suvel mindi juba edasi ka paljude eraarendustega, mis olid kevadel pandeemia hirmus peatatud. Samas on turul tunda teatud ärevust ja selle üks indikaator on avalikel arhitektuurivõistlustel osalejate arvu kasv. Kui 2019. aastal esitati avalikele arhitektuurivõistlustele keskmiselt 9,8 tööd, siis 2020. aasta võistlustel on keskmine osalejate arv olnud 18,6. Valitsuse eraldatud nn koroonaraha on paraku arhitektidest pigem mööda läinud. Riigi nõuded, mille järgi peab ehitusleping olema sõlmitud selle aasta jooksul, ei toeta kuidagi kvaliteetset projekteerimisprotsessi ja ruumiloomet. Ruumilist li­sandväärtust loovad arhitektid! Sellisest vaatenurgast on Eesti kahjuks endiselt riigi rollis, kus ei osata oma toorainet väärindada. COVID-19 mõju linnaplaneerimisele ja arhitektuurile on veel vara hinnata. Mingi mõju sellel ilmselt on, kuid kindlasti mitte nii suur kui kliimasoojenemisel ja -poliitikal.

EALi president Andro Mänd Foto Reio Avaste

Meie sektori jaoks on murrangulise tähendusega Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni välja käidud uue Euroopa Bauhausi eesmärk. Loodan, et see projekt ei jää pelgalt hele­ sini­seks unistuseks, vaid saab ka konkreetsed struktuurid ja rahastuse. Seni pole nii kõrgel poliitilisel tasemel arhitektuuri ja disaini olulisust esile tõstetud. Loodame, et selline mõttemall jõuab ühel päeval lainetusena ka Läänemere idakaldale. See on mõttemall, millest tooksin esile ühe von der Leyeni tsitaadi: „Kuid tahan, et see oleks midagi enamat kui keskkonna- või majandusprojekt. Euroopa roheline kokkulepe peab olema eelkõige Euroopa uus kultuuriprojekt. Igal liikumisel on oma pale ja oma iseloom. See süsteemne muutus vajab oma esteetikat, milles ühendatakse disain ja kestlikkus. Seepärast käivitame uue „Euroopa Bauhausi” liikumise, disaini- ja loomekeskkonna, kus arhitektid, kunstnikud, tudengid, teadlased, insenerid ja disainerid teevad koostööd, et see visioon teoks teha.” Eespool kirjeldatu on see, mille poole on EAL püüelnud juba paarkümmend aastat. Olgu see siis riigiarhitekti institutsioon, ministeeriumite süsteemis olev ruumiloome meeskond või maa- ja ruumiamet MARU – tähtis polegi ehk esialgu mitte nimetus, vaid ruumilise analüüsi puudujäägi likvideerimine riigi tasandil. Paraku on kõik selle ala algatused poliitilise vastuseisu tõttu toppama jäänud. Liidu uue juhina jätkan kindlasti selle teema tõstatamist ja vajalikkuse selgitamist. Ka lätlased on algatanud n-ö riigiarhitekti institutsiooni loomise, loodame, et neil läheb see protsess kiiremini ja lihtsamini kui meil. Loodan ka, et Ursula von der Leyeni sõnum kandub ühel päeval siinsesse poliit­ ellu. Europarlamendi viimased valimised näitasid selgelt, et ühiskond on muutumas ja senine süsteem transformeerub millekski uueks.

2

arh. 02/20 Lõppevast aastast tooksin esile ka paar positiivset n-ö esimest pääsukest. Kindlasti oli märgilise tähendusega sündmus kõrgepingeliini nurgamasti Soorebase avamine. Selle arhitektuurse lahenduse autorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Soorebane on esimene taristuobjekt, mille arhitektuurse lahenduse saamiseks korraldati EALi ja Eleringi koostöös avalik arhitektuurivõistlus. Seega on see suurepärane näide sellest, kuidas saab nüüdisarhitektuuri kaudu väärindada ka taristuobjekte ja ühtlasi luua piirkonnale täiesti uus identiteet. Loodan, et Soorebasest saab järgmistele taristu­ objektidele teedrajav eeskuju. Teise meeldiva sündmusena tooksin esile Pärnu linnas jõe ääres asuva Seileri kvartali arhitektuurivõistluse. Oluliseks teeb selle asjaolu, et linn survestas arendajat korraldama sealsetele korter­ majadele avaliku arhitektuurivõistluse, sest leidis, et ala on linnaruumiliselt liiga tähtis, et lubada seal korraldada kõigest kolme kutsutud osalejaga võistlus. Tahaksin loota, et meie linnad hakkavad üha rohkem sekkuma oma territooriumil toimuvasse ning mööda saavad ajad, kus turg reguleerib linnade planeerimist, arengut ja arhitektuurikeelt. Üsna täpselt mahte ettekirjutavast planeeringust

hoolimata esitati Seileri kvartali võistlusele 15 tööd. Loodame, et see julgustab ka teisi arendajaid korraldama linnaruumis olulistesse kohtadesse rajatavatele hoonetele avalikke arhitektuurivõistluseid. Igas kriisis jaotatakse positsioone ümber. Selleks, et kriis edukalt selja taha jätta, peame tegutsema proaktiivselt, ja selles on suur roll ka igal meie liidu liikmel. Peame tooma esile uue Euroopa Bauhausi ideoloogia ning selle kaudu veel kord rõhutama riigiarhitekti institutsiooni tähtsust, aga ka selle puudumisest tingitud probleeme meie ühiskonnas ja ruumilises keskkonnas. Me peame julgustama omavalitsusi seisma rohkem avaliku huvi eest ja selgitama neile, et muutuvas maailmas ei saa meie elukeskkonna kujundamisel olla turg enam peamine otsustaja. Kvaliteetne ruum on ruum, mis on läbi mõeldud ja mitmekesine, arvestab kõiki ühiskonna liikmeid ning on kõigile kättesaadav. See on ruum, kus on võrdsel kohal nii noored kui ka vanem põlvkond, nii jõukad kui ka väiksema sissetulekuga inimesed, nii kohalikud kui ka turistid.

Eestseisuse koosolekud 15. JUUNI 2020

Eestseisuse koosolekud

EALi liikmesus

EALi juhatus

Koosoleku sissejuhatus (Andro Mänd) Eestseisuse eelmisel koosolekul andsid eestseisuse liikmed liidu viimaste aastate tegevusele head tagasisidet. Kindlasti võetakse neid ette­ panekuid arvesse. Eestseisust kaasatakse igapäevategevusse rohkem ja juhatus annab oma tegevusest ülevaate eestseisuse iga koosoleku algul.

3

1.  EALi juhatuse liikmete valimine ja kinnitamine aastateks 2020–2022 Andro Mänd esitas asepresidentide kandidaatideks eestseisuse liikmed Katrin Koovi, Marika Lõokese ja Peeter Pere. Otsustati hääletuse tulemusel (11 poolthäält), et kõik nimetatud on valitud EALi juhatusse ja EALi asepresidentideks. EALi juhatusse aastatel 2020–2022 kuuluvad seega Andro Mänd, Katrin Koov, Marika Lõoke ja Peeter Pere. 2.  Eestseisuse koosolekute sagedus Arutati, millise intervalliga peaksid eestseisuse koosolekud toimuma: kas jätkata kord kuus või taastada varasem intervall kaks korda kuus.

Otsustati hääletuse tulemusel (14 poolthäält, 1 vastuhääl) korraldada eestseisuse koosolekud edaspidi kaks korda kuus. Kui ei ole piisavalt teemasid, jäetakse koosolek ära. Järgmine koosolek on 13. augustil ja sinna kutsutakse Veronika Valk-Siska rääkima MARU teemal. 3.  Arhitekti kutse ja EALi liikmesus (Mai Shein) EALis on 411 liiget. Volitatud arhitekt, tase 7, kutse on Eestis 440 arhitektil, neist on EALi liikmeid 207. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, kutse on 52 arhitektil, kõik on EALi liikmed. Arutati, miks ei ole 233 V7 kutsega arhitekti EALi liikmed ja kuidas nad liikmeteks saada. Kutse- ja hindamiskomisjonil on sügisel plaanis töökorralduses muudatused teha, sh mõeldakse, kuidas tekitada kutse taotlemise kaudu arhitektides huvi astuda EALi liikmeks.

13. AUGUST 2020 1.  Ülevaade juhatuse tegevusest suvel (Andro Mänd) ˬ  Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) projekteerimise hange – suve algul kerkis üles probleem riigihankega, kuhu oli sisse kirjutatud Reviti nõue. EAL saatis TTÜ haldusdirektorile Igor Jakobsonile kirja, juhtides tähelepanu sellele, et nõue modelleerida mudelid kindla tarkvaraga kahjustab avatud konkurentsi, kuna võimaldab osaleda ainult valitud büroodel. Kirjas palus EAL eemaldada hanketingimustest kindla programmi nõue, sest see piirab oluliselt vaba konkurentsi ja hea lõpp­ tulemuse saavutamist. Hange lükati edasi ja TTÜs toimus kohtumine, kus osalesid ka teiste programmide maaletoojate esindajad. Lõpptulemusena jäi hange algkujule, kuna see ei olnud seadusega vastuolus. Seadusega on määratud, et riigihankesse ei tohi sisse kirjutada lõpptoodet, aga vahendit, millega see valmistatakse, seadus määrata ei keela. Programm on vahend, mitte lõpptoode. Et käsil on riigihangete seaduse muutmine, otsustas EALi juhatus sel teemal suhelda Rahandusministeeriumiga ja teha ettepaneku, et projekteerimistarkvara ei tohi olla riigihangetes ette antud. ˬ  Lihula peatänav – Lihula keskväljaku arhitektuurivõistluse (võitis b210) võistlusala sees on õigeusu kiriku varemed ja Lääneranna vald korraldas nende kohta odavhanke. EAL teavitas valda, et konkursitöö sees olevat asja ei saa keegi teine omavoliliselt edasi teha, sest see läheb vastuollu autoriõiguse seadusega. b210 saatis Lääneranna Vallavalitsusele palve tühistada Lihula Püha Neeva Aleksandri kiriku konserveerimisprojekti koostamise hange, kuna see on vastuolus autoriõiguse seaduse ja toimunud võistluse eeskirjaga. EAL saatis Lääneranna Vallavalitsusele arhitektuuribürood b210 toetava

4

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

EALi Teataja

5.  EALi Teataja Teataja toimetamise hinnatõusuga seoses tekkis küsimus, kas jätkata Teataja tegemist samal kujul, kui seda siiani on tehtud. Kas jätkata sama mahuga või vähendada sisu, kas lõpetada paberversiooni tegemine ja edastada liikmetele ainult veebiversioon jne? Enamik eestseisuse liikmetest oli seisukohal, et Teatajat loetakse ja võiks jätkata selle tegemist samal kujul. Otsustati saata liikmetele küsimus, kui paljud neist on huvitatud paberil Teatajast.

kirja. b210 osales odavhankel, praegu ei ole tulemused veel teada. ˬ  Viljandi keskväljak – Viljandi volikogu võttis juba 2015. aastal vastu otsuse taastada Amandus Adamsoni tehtud vabadussõja monument, mis asus keskväljakul. Keskväljaku konkursi võitnud arhitektid Diana Taalfeld ja Ülle Maiste ei ole sellega nõus, kuna võistlustöö nägi ette uue ja nüüdisaegse vormikeelega monumendi konkursi korraldamise. EALi juhatus ei poolda monumendi koopia taastamist selle kunagises asukohas, kuna aastate jooksul on seda ala ümbritsev ruum ja selle funktsioonid muutunud. Ala on muutunud ürituspaigaks ja langenute monumenti ei sobi paigutada sagedase melu keskele. EAL tegi ettepaneku paigutada monument Pauluse kiriku esisele nõlvale, kus see on linnaruumiliselt hästi vaadeldav, kuid samas ürituste melust piisavalt eemal. Viljandi linna esindajad sellega ei nõustunud, kuna neil on plaanis selles asukohas taastada Anton Irve monument. EALi juhatus kohtus Viljandi esindajatega. Linn oli nõus kompromissiga, et monument ei pea olema täpselt oma ajaloolisel kohal. Seda võib väljaku alal paigutada väljaku autorite visiooni alusel, kuid monument peab asuma linna nõudel siiski keskväljakul. ˬ  Riigi kultuuristipendium – Eesti Kunstiakadeemia esitas kultuuristipendiumi kandidaadiks Roland Reemaa ja EAL andis toetuskirja. ˬ  Muinsuskaitse aastapreemia – EAL esitas aastapreemia kandidaadiks Padise mõisa valitsejamaja restaureerimise eest arhitekt Jaan Jõgi. ˬ  Õppereis Šveitsi jääb ära – juunikuine optimism on asendunud reaalsusega, milleks on nakatumiste arvu märgatav kasv nii meie sihtkohtades kui ka Eestis. Praeguse seisuga tuleb Šveitsist ja Austriast Eestisse saabudes karantiini jääda ja varsti ehk juba ka vastupidi. Programmis ette nähtud riigipiiride ületamisel (Šveits-SaksamaaŠveits-Austria-Liechtenstein-Šveits) võib ette tulla viivitusi või ka takistusi. Keegi ei oska prognoosida olukorda kuu aja pärast, st seda, kas lisatakse tervisekontrolle või keeldutakse üldse turiste riiki lubamast. Paraku tuleb arvestada nakatumisohuga ja üsna pideva maskikandmisega kohapeal. Eeltoodut arvestades pidas EALi juhatus põhjendatuks õppereisi septembris mitte korraldada. Kahjuks on nii reisi edasilükkamine kui ka tühistamine nüüd tasuline, just lendude puhul, ja vahet pole, kas seda teeb kogu rühm või üksikud soovijad. Reegel on selline, et kui korra on broneeringut juba muudetud, siis uuesti seda tasuta teha enam ei saa. Trahvi suurus selgub kuu lõpus, näiteks võib Lufthansa lende ise tühistada, kui olukord hullemaks läheb, ja see oleks meile soodne. Suurim trahvisumma reisija kohta on u 110 €. Tagasikanded teeks EAL reisijatele samuti kuu lõpus, kui trahviküsimus on selge.

Juhatusest

4.  EALi, ESLi ja EMALi suveseminar Viljandis Eestseisus tegi ettepaneku, et suveseminar võiks lisaks füüsilisele üritusele olla nähtav ka ülekandega.

Suveseminar

02/20 arh.

EALi töögrupid Võistluste žüriid Võistlused

Väljaastumise avaldus Liikmeks astumise avaldused Van der Rohe auhind

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/20

5

2.  EALi töögrupid Selleks, et eestseisus oleks EALi juhtimisse rohkem kaasatud, peaks iga eestseisuse liige kuuluma vähemalt ühte töögruppi. Eestseisuse liikmetel paluti valida töögrupid, mille töös nad sooviksid osaleda, ja selle põhjal koostati uued töögrupid. Neisse lisati ka inimesi väljastpoolt eestseisust. Töögruppide lõplikud koosseisud on järgmised. • Võistluste töögrupp – Jaak Huimerind, Kalle Komissarov, Ivar Lubjak, Marika Lõoke, Toomas Paaver, Lembit-Kaur Stöör, Villem Tomiste ja Pelle-Sten Viiburg • Seaduste töögrupp – Marika Lõoke, Andro Mänd, Peeter Pere, Mai Shein, Veronika ValkSiska, Ivan Sergejev, Raivo Kotov, Tõnis Tarbe ja Tõnu Laigu. Kui kõne all on muinsuskaitse seadus, kaasatakse ka Jaak Huimerind. • Digiehituse töögrupp – Andro Mänd, Jaan Tiidemann, Koit Ojaliiv, Lembit-Kaur Stöör ja Ragnar Põllukivi. Kui kõne all on ehitisregistri teema, kaasatakse ka Tõnu Laigu. • Segregatsiooni ja ligipääsetavuse töögrupp – Katrin Koov, Kai Süda, Veronika Valk-Siska, Ivan Sergejev, Andres Levald, Lembit-Kaur Stöör, Toomas Paaver ja Ell Väärtnõu • Ürituste ja juubeliprogrammi töögrupp – Katrin Koov, Andro Mänd, Aet Ader, Oliver Alver, Kersti Nigols, Margit Mutso, Roland Reemaa, Sille Pihlak, Johan Tali, Kalle Komissarov ja Eva Hirvesoo • Omavalitsuste ja kliimapoliitika töögrupp – Peeter Pere, Villem Tomiste, Kai Süda, Veronika Valk-Siska, Ivan Sergejev, Indrek Allmann, Kalle Vellevoog, Andres Levald, Koit Ojaliiv, Jiří Tintěra, Ülar Mark, Raul Järg ja Endrik Mänd • Ekspertiiside töögrupp – Peeter Pere, Jaak Huimerind, Villem Tomiste, Jaan Tiidemann, Andres Levald, Toomas Paaver, Koit Ojaliiv, Emil Urbel, Martin Aunin, Tõnu Laigu ja Siiri Vallner 3.  Mies van der Rohe auhinna kandidaadid Auhinnale esitati 13 kandidaati. Eestseisus peab valima nende hulgast salajase hääletuse teel viis, keda esitada kandideerima. Otsustati hääletada meili teel. 4.  Noortekogu liikmeks soovivad astuda Annika Valkna ja Rasmus Ink Eestseisus otsustas mõlemad soovijad noortekogu liikmeks vastu võtta. 5.  Maria Freimanni EAList väljaastumise avaldus infoks EAList soovib välja astuda Maria Freimann, sest ta ei ole enam mitu aastat arhitektuuri valdkonnas tegev olnud.

6.  EALis kooskõlastamata võistlused Lepiti kokku, et eestseisuse liikmed, kes osalevad EALis kooskõlastamata võistluste žürii töös, teavitavad sellest EALi.

27. AUGUST 2020 1.  Ülevaade võistlustest (Marika Lõoke) ˬ  Raadimõisa asumi puhkeala – maastiku­ arhitektuuri võistlus, pargi- ja puhkeala kujundusvõistlus. Korraldab Tartu Vallavalitsus. Tingimused on EALis kooskõlastatud. ˬ  Seileri kvartali võistlus Pärnus – võistlustingimused koostas Nordecon. Arendaja soovis kutsutud konkurssi, kuid Pärnu linn nõudis avalikku võistlust. Tingimused on EALis kooskõlastatud (et oli puhkuste aeg, kooskõlastas juhatus). Žürii koosseis: Emil Urbel ja Anu Tammemägi, varuliige Lembit-Kaur Stöör. ˬ  „Hea avaliku ruumi” Jõgeva keskväljak (žüriiliikmete kinnitamine) – eestseisus arutas Jõgeva linnakeskuse arhitektuurivõistluse tingimusi ja kinnitas EALi liikmed žüriis (Kalle Vellevoog, Katrin Koov, Jan Skolimowski, varuliige Pelle-Sten Viiburg) ning lähteülesande. Eeskirja kohta oli eestseisusel järgmine oluline soov: eeskirjas olev ajakava (kaldkirjas allpool lisatud) võimaldab hankesse minna 1. aprillil ainult eelprojekti alusel, ent tavapraktika näeb ette, et seda tehakse põhiprojektiga. Hankelepingu sõlmimise ja täitmise eeldatav tähtaeg Lepingu sõlmimise ja täitmise eeldatavad tähtajad lepingu sõlmimisest arvates on: 1.  ehitusuuringud – 1 kuu; 2.  eskiis – 1 kuu; 3.  eelprojekt (EP) – 3 kuud; 4.  põhi-/tööprojekt (PP/TP) – 4 kuud; 5.  projekteerija järelevalve 12 ± 1 kuud. Lepingu täitmise täpsemad vahetähtajad lepitakse kokku väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus. Hankija jätab endale õiguse vajadusel ja vastavalt rahastusele sõlmitakse etappide (punktid 1–3 ja 4–5) jaoks eraldi töövõtulepingud. Võistluseeskirjas parandati ehitushinna piirmäär (p 13.5): peab olema 150 eurot m2 (mitte 160, sest arvestatud on tegelikke näiteid väljakute puhul ja väikest hinnalangust viimasel aastal). Hääletuse tulemusel (poolthääli 11, vastuhääli 1 ja erapooletuid 1) otsustati, et EAL on nõus võistluseeskirja kooskõlastama tingimusel, et linn tellib põhiprojekti ja tööjoonised samadelt autoritelt ning väljastab EALile selle kohta kinnituskirja. ˬ  Tallinn, Pärnu mnt 275 majutushoone arhitektuurivõistlus (žüriiliikmete kinnitamine) – eratellija võistlus, tingimused on koostanud Tiit Sild. Võistlusala asub Nõmme keskuses.

Ida-Viru ideekorje

4. Infoks EAL esitas Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia saaja kandidaadiks arhitekt Miia Masso ning Mies van der Rohe auhinna 2021. a kandidaatideks Fotografiska, Haapsalu piiskopilinnuse, Suure-Jaani tervisekeskuse, Maidla minimajakese ja Võru keskväljaku.

Auhindade kandidaadid

2.  Ida-Virumaa ideekorje Euroopa Liidu rahastusest eraldatakse Ida-Virumaale pool miljardit eurot ja kuni 11. septembrini kestab ideekorje, mida selle rahaga võiks teha. Rahandusministeerium ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit kutsuvad üles selles osalema. Esitatud mõtteid kasutatakse Ida-Virumaa õiglase ülemineku strateegia koostamisel, millega seatakse pikemaajalised arengusuunad piirkonna kasvuhoonegaaside intensiivse majanduse ümberkorraldamiseks. Ka EALilt oodatakse ideid, mida IdaVirumaal selle rahaga teha. Eestseisus tegi Rahandusministeeriumile järgmised ettepanekud. • Keskväljakud – Ida-Virumaal on veel linnu, mis ei ole programmiga liitunud (Püssi, Kiviõli, Kohtla-Järve). Teha ettepanek. • Ida-Virumaal on palju tööstust, mis vajab ümberkohandamist. Võiks mõelda meetmetele, mis juhivad puitmaja tootmise poole ja aitaksid kaasa selle arengule, soodustades parema elukeskkonna teket. • Pankrannik Valaste joast Sillamäeni ja Sillamäest Narva-Jõesuuni – seda ala võiks kaaluda kui rahvusvaheliselt tuntud matkarada koos kõikvõimalike maastikuobjektidega. Alale võiks korraldada konkursi. • Ehitada väikestesse linnadesse ühiskondlikke hooneid, et linnades toimuks rohkem tegevusi ning elanikel oleks kohti, kus käia ja ühiselt tegutseda. • Omavalitsused teevad põhikoolide uuendusi. Ida-Virumaa omavalitsused võiks programmi kaasata, et mõtestada ümber põhikoolide ja lasteaedade hooned. • Narva ja Narva-Jõesuu ühendus.

17. SEPTEMBER 2020 1.  Ida-Virumaa elamufondi seis. Ivan Sergejevi (MKMi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht) ettekanne Eelmisel nädalal oli Ida-Virumaa õiglase ülemineku strateegia arutelu, kus Ivan Sergejev tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) nimel ettekande Ida-Viru olukorrast. Ta tegi lühiülevaate ka eestseisusele. Sergejev: Praegu käib õiglase ülemineku kava koostamine, seda kureerib Rahandusministeerium, infot koondatakse kõikidest ministeeriumitest, kohalikest omavalitsustest ja teistest huvirühmadest. Toimus ka ideede korjamise avatud voor (EAL esitas oma ettepanekud). Osa protsessist on kaasamisüritused. EALi ettepanekud Ida-Virumaa õiglase ülemineku strateegia kohta 1. Toetada linnade kompaktsemaks muutmist ja elanike kolimist linnade pooltühjadelt äärealadelt tuumikaladele.

6

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

3.  Ehituse pikk vaade (Jüri Rass, Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler) Valminud on ehituse pika vaate mustand, kus nimetatakse ka seitse suurt sammu sektoris, mille võiksid riik, erasektor ja kohalikud omavalitsused koos ära teha. Peale seda, kui kokku on tulnud ehituse pika vaate juhtrühm, kuhu kuuluvad ka arhitektid (Veronika Valk-Siska, Indrek Allmann), projekteerijad ning era- ja riigisektori esindajad, saadetakse kogu materjal (analüüs) tagasiside saamiseks ministeeriumitesse, liitudesse jm. Arhitektide sisend on dokumendis juba olemas, selle täiendamiseks saab ettepanekuid teha tagasisideringil. Dokument tahetakse vormistada nii, et see oleks riigi ja erasektori kokkulepe. Seitse suurt sammu: kokku tuleb leppida kvaliteetse elukeskkonna kujundamise põhimõtted, kohalik omavalitsus on oluline ruumilise arengu kujundaja, ringmajanduse põhimõtted, avalik sektor on targa tellijana eestvedaja ja eeskuju, riiklikud ehitusinvesteeringud on kontratsüklilised ja kooskõlas riigi strateegiliste plaanidega, ehitussektor toimib tõhusalt (on suunanäitaja), haridussüsteem. Seitse sammu jaguneb 35 meetmeks. Rass kutsus arhitekte kaasa mõtlema ning Veronika ja Indreku kaudu mõtteid edastama.

Ida-Viru elamufond

Detailplaneering on 2008. ja eskiis 2018. aastast. Eestseisus kinnitas žürii koosseisus Mai Shein, Helin Vahter, Birte Böer ja varuliige Villem Tomiste. Probleem on projekteerimismaksumus 60 eurot bruto ruutmeetri kohta, summat püütakse suurendada. ˬ  Presidendi Kantselei rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus – erimenetlusega objekt, võistlus puudutab väikest juurdeehitist ja sisearhitektuuri. Võistlusülesannet tutvustada ei saa, sest see ei ole avalikkusele mõeldud. Kutsutud võistlus kuue osalejaga. Kõik žüriiliikmed peavad olema muinsuskaitse pädevustunnistusega ja arhitektekspert, tase 8, kutsekvalifikatsiooniga. Žüriis on Presidendi Kantselei liikmed, arhitektid Siiri Vallner, Andres Põime ja (varuliige) Jaak Huimerind, Muinsuskaitseametist Oliver Orro ja hääleõiguseta eksperdina Jaan Tiidemann. Võistlustingimused koostas Jaan Tiidemann, läbi luges Jaak Huimerind ja kiitis need heaks. Eestseisus volitas juhatust võistlustingimusi kooskõlastama.

Ehituse pikk vaade

02/20 arh.

arh. 02/20

Eestseisuse liikme meelespea

Juhatusest

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

2. Toetada munitsipaalüürimajade (mitte segi ajada sotsiaalmajadega) rajamist linnade tuumikaladele. 3. Ida-Virumaa haridusasutused lasteaedadest gümnaasiumiteni on valdavalt tüüpprojekti järgi ehitatud nõukogudeaegsed hooned, mis ei vasta tänapäeva õpikeskkonna nõuetele ega vajadustele. Lisaks ei vasta väga suur osa nendest tänapäeva energiatõhususe ja sisekliima nõuetele. Suurepärane näide on uus riigigümnaasiumite programm, mille toel on Ida-Virumaal valminud/valmimas mitu nüüdisaegse õpi- ja ruumikäsitusega gümnaasiumihoonet. Strateegia kaudu tuleks seda algatust laiendada munitsipaalkoolidele ja lasteaedadele. 4. Kolm Ida-Viru asulat (Kuremäe, Narva, Jõhvi) on osalenud „Hea avaliku ruumi” keskväljakute uuendamise programmis, mille kaudu on paljud väikelinnad saanud soodsa tõuke oma kesklinna arengule. Programm on väärt elluviimist ka teistes Ida-Viru linnades (Sillamäe, Kiviõli, Toila, Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve jt), et uuendada linnakeskusi õiglase ülemineku strateegia raames.

7

2.  Ülevaade juhatuse tegevusest ˬ  2. oktoobril tuleb väljasõit Lääne-Harjumaale – vaadatakse viimasel ajal valminud objekte (Saku vallamaja, Saku kirik, Saue vallamaja, Keila keskpark, Keila raudteejaama ümbrus, Padise klooster). ˬ  Kärdla riigimaja – juhatus kooskõlastas arhitektuurivõistluse tingimused, žürii liikmeks määrati Kai Süda asemele Maarja Kask (selgus, et Südal puudub kutsetunnistus). ˬ  1. septembril kohtuti siseminister Mart Helmega sõbralikus õhkkonnas – räägiti MARUst ja muudest probleemidest. ˬ  3. septembril kohtus liidu president seeniorite sektsiooniga. ˬ  3. septembril kohtusid Põhjamaade arhitektide liitude võistluste töögrupid Zoomis, osalesid Kalle Komissarov ja Ingrid Mald. ˬ  4. septembril oli ligipääsetavuse rakkerühma koosolek, kus arhitektidest osalesid Andro Mänd, Katrin Koov, Endrik Mänd, Andres Levald ja Valeri Falkenberg. Arutati olemasolevate elamute ligipääsetavuse parandamise lahenduse ettepanekuid. Osa nõudeid on liiga detailsed. Juhatus teeb oma ettepanekud. Algfaasis on mõte hakata andma ligipääsetavuse märgist (nagu praegu energiamärgis). Andro leidis, et pigem võiks toetada märgise ideed selle asemel, et kirjutada uusi nõudeid. Projekteerimine peaks olema paindlikum. ˬ  Kohtuti Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajaga. ˬ  Osaleti Rahandusministeeriumi ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu korraldatud Ida-Viru õiglase ülemineku strateegia arutelul – ettekande tegi Ivan Sergejev MKMist.

ˬ  Osaleti Tallinna linna korraldatud Tondiraba pargi tutvustusüritusel – Tondiraba alale tuleb suur park, avalikku konkurssi sellele olnud ei ole. Artes Terrae tutvustas ala visiooni, mis valmib 2021. a augustiks. ˬ  10. septembril toimus Tallinna linnapea kokkukutsutud linna ümarlaud – osalesid Andro Mänd, Katrin Paadam, Pille Lausmäe, Ilona Gurjanova, Urmas Sõõrumaa, K-Projekti omanik Rein Annusver, Merko esindaja, linna jurist, Mihhail Kõlvart, Tallinna linnakantsler Kairi Vaher, Tallinna rattastrateegia esindaja Mari Jüssi, Skype’i kaudu Ignar Fjuk, Kalle Klandorf ja Ain Valdmann. Tutvustati loodavat strateegilise planeerimise teenistust. Järgmise ümarlaua teema on rattastrateegia. ˬ  Toimus Kontaktiöö – Peeter Pere ja Andro Mänd osalesid vestlusringides. ˬ  On olnud kohtumisi EALi toetajatega järgmise juubeliaasta toetuse eesmärgil. ˬ  22. juulil avati Soorebane – esimene Eesti taristuprojekt, mis on valminud avaliku arhitektuurikonkursi teel. Osalesid Andro Mänd ja Ingrid Kormašov. Eleringil on plaanis rajada veel paar disainmasti, uued liinid tulevad Tartusse ja ka sinna soovitakse eripäraseid lahendusi. ˬ  Tallinna parkimisnormatiivid – Äripäevas ilmus Peeter-Pärtel Pere ja Katrin Koovi artikkel. 3. Eestseisuse liikme meelespea Hea tava koostamise vajadus on tingitud avalike hoonete võistlustest, kus rikutakse autorite õiguseid, ehkki žüriis on ka EALi eestseisuse liikmeid, ja neil võistlustel osalevad EALi (eestseisuse) liikmed. Kui arhitektid ise ei hakka turgu korrastama, ei muutu midagi. Arutati teemat. Enim eriarvamusi tekitas eestseisuse liikmete hulgas punkt, et ei tohiks osaleda arhitektuurivõistlustel ja nende võistluste žüriides, mis ei ole EALis kooskõlastatud. Juhatus leiab, et eestseisuse liige, kes on kutsutud osalema EALis mitte kooskõlastatud võistluse žüriis, ei peaks selles osalema. Eestseisuse liikme kohus peaks olema seista kvaliteetse ruumiloome eest ja ka arhitektuurituru korrastamine. Juhatusel on raske tavaliikmetele selgitada, et ei tohiks osaleda mittekvaliteetsetel võistlustel, kui eestseisuse liige on žüriis. M. Lõoke: kuulumine eestseisusesse, mille on valinud üldkogu, ei ole ainult auasi, see toob kaasa ka kohustusi. Selline dokument seletab lisaks põhikirjale lahti, mida tähendab kuulumine eestseisusesse. Iga inimene, kes kandideerib eestseisusesse, teaks tänu sellele, millised on tema õigused, volitused ja kohustused. On väga keeruline vaidlustada mittekvaliteetseid võistluseid (kus võetakse ära autori õigused ja autasufond on alla arvestust), millest liidu (eestseisuse) liikmed võtavad osa ja mille žüriides nad osalevad.

02/20 arh.

4.  EALi noortekogu liikmeks soovib astuda Eleonora Bublikova Eestseisus otsustas Eleonora Bublikova noortekogu liikmeks ühehäälselt vastu võtta. 5.  EALi liikmeteks soovivad astuda Kristel Niisuke, Paco Ulman ja Tõnis Savi Eestseisus otsustas Kristel Niisukese, Paco Ulmani ja Tõnis Savi liikmeks ühehäälselt vastu võtta.

2.  Mies van der Rohe preemia EALi juhatusele on liidu liige esitanud küsimused: kuidas valitakse sinna kandidaadid ja kas eestseisus külastab enne hääletust kõiki objekte, mis on kandidaadiks esitatud? Mille alusel on otsused tehtud? Miks toimub hääletus, miks ei sünni otsus arutelu käigus? Kõlas etteheide, et eestseisus hääletab enda objektide poolt. Otsustati, et edaspidi taandab end hääletusest eestseisuse liige, kes on seotud isik. Otsused langetatakse ka edaspidi hääletuse teel, kuna eestseisuse mitmekesise koosseisu tõttu ei pruugi üksmeelset otsust sündida. Praegusel juhul luges kontor hääled uuesti üle, arvestades kriitikat, ja leidis, et ka sel korral poleks järjestus sellest muutunud.

8

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

1.  Ülevaade juhatuse tegevusest ˬ  Kohtuti Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kinnisvaraarenduse direktori Mihkel Mägeriga. RKAS on võtnud sihiks, et kõik uued hooned valmivad arhitektuurivõistluste ja kõik renoveerimised kvaliteet­hangete tulemusel, hakatakse algatama ka arhitektuurivõistluseid (olemasolevate avalike hoonete uuendamiseks korraldatakse võistlus). Järgmine eestseisuse koosolek toimub RKASi uues majas, kus tehakse eestseisusele ekskursioon, osalevad ka Mihkel Mäger ja Kati Kusmin, kes räägivad RKASi plaanidest ja ettevõtmistest. ˬ  Kohtuti Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnaga. Osalesid Andres Levald, Katri-Liis Ennok ja Tiit Oidjärv, saadi ülevaade osakonna tegemistest. ˬ  21. septembril kohtuti Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Räägiti MARU teemal. EALi juubeli ajal toimub Tallinnas ACE’i rahvusvaheline konverents. Juhatus soovis selleks kasutada Riigikogu saali, aga kahjuks ei ole see võimalik. ˬ  Kohtuti Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) juhtkonnaga, et arutada preemiagala ja digiehituse teemat. EALil on digiehituse töögrupp, sama lubas moodustada ESL (see hakkab üle vaatama RKASi BIMi nõudeid). ˬ  Kohtuti ABB esindajatega. Ettevõte on huvitatud koostööst juubeliürituse programmi raames. ˬ  Kohtuti Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilastega, et kutsuda neid astuma EALi noortekogusse. Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastega kohtutakse järgmisel nädalal. ˬ  „Ehitus 2021” konverents toimub 25. novembril. Ettevalmistavas töögrupis osaleb EAList Katrin Koov. EAL teeb konverentsil ettekande. Konverentsi videoakent jagatakse ka liitudega. ˬ  Noore arhitekti preemiat rahastavad JVR, KOKO ja molumba.

Juhatusest

1. OKTOOBER 2020

Liikmeks astumise avaldused Van der Rohe preemia

I. Allmann: eestseisusesse oleme valitud, aga samas oleme vabatahtlikud, keda saab kaasata, aga mitte käskida. Probleem on see, et olulistele kohtadele planeeringusse sisse läinud võistluse nõudest üritatakse kõrvale vaadata, aga suur hulk arhitektuurivõistlusi toimub kohtadele, kus ei ole võistluse nõuet ja arendajal ei ole kohustust võistlust teha. Ettepanek: kui kutsutakse EALis kooskõlastamata võistluse žüriisse, siis tuleks küsida juhatuselt, kas sellel on võistluse kohta infot ja kas võistlusega on probleeme. Kui võistluse tingimuste ja asukohaga ei ole probleeme, ei näe Allmann põhjust loobuda osalemisest. Lisaks tuletas ta meelde asjaolu, et kui ei ole tegu EALi võistlusega, siis ei minda osalema mitte kui EALi esindaja, vaid kui eraisik. Vellevoog: osalema ei peaks võistlustel, mis on probleemsed. Paaver: palju on väikeseid kutsutud võistluseid, mida ei olegi vaja EALiga kooskõlastada. Selline sõnastus on liiga range. Laigu: vabatahtlikult kooskäivatel inimestel ei peaks olema selliseid reegleid. Iga eestseisuse liige peaks käituma oma südametunnistuse järgi nii eestseisuse koosolekutel kohalkäimise kui ka žüriide töös osalemise puhul. Tomiste: meil on kutse-eetika reeglid. Selle asemel et koostada käske ja keelde, tuleks teha EALile Instagrami konto ja jagada positiivset infot. O. Alver: targem on ebakvaliteetse võistluse žüriis kohal olla, et saaks võidelda paremate tööde eest. Levald: enamus arutelust kulgeb võistluseid puudutava punkti ümber. Võistluste töögrupp võiks järgmisele kohtumisele valmistada ette ettepanekud, kuidas võistluseid korraldada. Teised punktid puudutavad elementaarset eetikat, millest peab juhinduma iga EALi liige, Levald ei näe vajadust neid korrata. Stöör: KOKO teeb väga palju arendajavõistluseid, mis ei ole EALiga kooskõlastatud. Stöör ei uskunud, et lähiajal arendajad hakkaksid EALiga võistluseid kooskõlastama. Stöör saab murest aru: kui me ise midagi ei muuda, siis jätkub kõik vanaviisi, samas ei olda valmis tööst loobuma.

Haapsalu peatänav Maarjamäe jalgpallihall Kuressaare turuhoone Kohtumine RKASis Ehituse pikk vaade

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/20

9

3.  Haapsalu peatänava ehitushange Haapsalu sai riigilt miljon eurot peatänava (Posti tn ja Karja tn algus) rekonstrueerimiseks. Raha taotleti u kümne aasta vanuse tee-ehitusprojekti alusel, mida hakatakse nüüd ümber projekteerima. EALi seisukoht on, et nii olulise tänavaruumi rekonstrueerimiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus. Paraku oli riigi rahaeralduse tingimus, et ehitushange kuulutatakse välja 2020. a lõpus, seega on projekteerimiseks aega poolteist kuud. Haapsalul puuduvad liikuvuse ja parkimiskohtade analüüsid, rattastrateegia, linna arenguvisioonid jms, mis peab olema peatänava rekonstrueerimise alus. Haapsalu esindajatega on kahel korral kohtutud „Hea avaliku ruumi” programmi teemal, aga rahapuuduse tõttu on linn selles osalemisest loobunud. Juhatus on peatänava teemat arutanud Muinsuskaitseametiga, kes samuti ei poolda Haapsalu praegust tegevuskava. 9. oktoobriks on juhatusel kokku lepitud kohtumine Jaanus Karilaiu ja Siim Suklesega. 4.  Saaremaa Vallavalitsuse pöördumine EALi poole pöördus Saaremaa Vallavalitsus seoses Kuressaare turuhoonega: 1980. aastail on Lilian Hansar teinud rekonstruktsiooni, hoonest on algupärased ainult välisseinad, sisu on uus. Linn tahab aastaid tühjana seisnud hoone kasutusele võtta, et luua sinna Lääne-Eesti saarte biosfääri keskus. Muinsuskaitseamet on koostanud muinsuskaitse eritingimused, mis keelavad hoone sise- ja väli­ lahendust muuta, sest hoone tuleb säilitada kui 1980. aastate restaureerimise näide. ESL on maja vaatamas käinud ja sisearhitekt Aili Aasoja (sisearhitekt-ekspert, tase 8) hinnangul ei ole selle interjööris midagi, mis vajaks säilitamist. Arhitekt Jaak Huimerinna hinnangul ei ole seal samuti midagi vaja kaitse alla võtta. Reedel saatsid EAL ja ESL Saaremaa Vallavalitsusele toetuskirja: väikeses ulatuses muudatuste tegemine hoone välisilmes peaks olema aktsepteeritav, interjööride säilitamise nõue ei ole põhjendatud. 5.  Ehituse pikk vaade, lõpparuanne arvamuse avaldamiseks Täpsemalt on aruande läbi vaadanud Indrek Allmann, Katrin Koov, Jaak-Adam Looveer, Mihkel Tüür ja Veronika Valk. Katrin Koov leidis, et dokumendi kaks põhilist häda on järgmised: • toetub liiga vähe ruumiloome ekspertrühma tööle, mis oli laiapõhjaline ja sisuline. Ekspert­rühma dokumendis tehtud ettepanekuid on kajastatud valikuliselt ja põgusalt; • väga ehitajate poole kaldu, eesmärgid tunduvad kohati vastuolulised. Kvaliteetne ruum on seega võetud juhtmotiiviks, aga tegevused ei ole eesmärgipärased.

Indrek Allmanni sõnul on see pigem ehitusvaldkonna analüüs: dokument käsitleb ministeeriumite omavahelist suhtlust ja vastutusala eri küsimustes, ent ei vii edasi riigiarhitekti temaatikat. See ei ole ruumiloome dokument. Vaadati läbi Katrin Koovi tehtud märkused. 6.  Kommunismiohvrite memoriaal ja Maarjamäe jalgpallihall Tallinnas Arutelus ei osalenud Kalle Vellevoog ja Jaan Tiidemann, kes on vaidluse seotud osalised. Memoriaali kõrvale plaanitakse jalgpallihalli, mille detailplaneering on kehtestamisel. Memoriaali autorid ning paljud ühiskondlikud organisatsioonid ja poliitikud on jalgpallihalli rajamise vastu. EALi poole pöördus Margit Mutso sooviga, et EAL peaks vaidluses seisukoha kujundama. Olukord on EALi jaoks ebamugav, sest EAL oli memoriaali võistluse üks korraldaja. Mutso alustas planeerimisprotsessi enne, kui võistlus algas. Ta andis kõik planeeringuga seotud materjalid üle, kui võistlust ette valmistati, aga neid ei pandud võistlustingimustega kaasa. Eeva Mägi sõnul ei tohi EAL memoriaali võistluse kaaskorraldajana ekspertiisi koostada, aga arvamuse võib kujundada. RKASi pakutud lahendused kummalegi osapoolele sobinud ei ole. Otsustati, et eestseisus arutas vaidlust, aga ei jõudnud ühisele seisukohale.

15. OKTOOBER 2020 1.  RKASi juhi Kati Kusmini tervitus, ekskursioon RKASi kontoris 2.  Mihkel Mägeri lühiülevaade RKASi olulisimatest teemadest Mihkel Mäger: 2020. aasta on RKASile nagu ka paljudele teistele kinnisvaraturu osalistele olnud omamoodi. Koroona on andnud häid tõukeid: projekteerimisel on hakatud korraldama väärtus­ põhiseid hankeid ja neid ei arendata edasi mitte ainult projekteerimises, vaid ka omanikujärelevalve hankes. Arhitektuurivõistlused ei kao kuhugi. RKASi kindel seisukoht on see, et uued objektid on arhitektuurivõistluse kaudu tehtavad, väärtuspõhiseid projekteerimishankeid kasutatakse pigem olemasolevate hoonete või väiksemate mahtude puhul. Veel on arutatud koostöös ESLiga, et olemasolevatele hoonetele, millel ei ole arhitektuurivõistluse mahtu ja mida ei ole mõtet teha väärtuspõhise projekteerimishankena, hakatakse korraldama sisearhitektuuri võistluseid (et leida parim idee). Välja on valitud kaks projekti, millega seda testitakse: Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoha ühisruumid ja Tartu Kalevi 1 kohtumaja sisu täielik rekonstruktsioon.

02/20 arh. Veronika Valk-Siska: kui tihe on sisuline koostöö Rahandusministeeriumi riigivarade osakonnaga? Minuni on jõudnud meetme tingimused „Kohaliku omavalitsuse üksusele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord”. Meede toetab päris suurte summadega uute liginullenergiahoonete ehitamist ja seal on kohalikul omavalitsusel väga vähe võimalusi kaaluda väärtusliku hoone säilitamist. Seal kõrval on teine meede, mis on just mõeldud rekonstrueerimiseks. Kui tihe on arutelu selle üle, mida Rahandusministeerium teeb? Ühtpidi riik toetab meetmetega teatud suunda, teistpidi püüab RKAS samuti vastata kohalike omavalitsuste vajadustele. Kas ümber laua koostööd ka on? Milleks raha antakse, kus seda kasutatakse, mis on tegelikud vajadused ja milline on lõpptulemus? Mihkel Mäger: RKAS sooviks, et meid kaasataks rohkem. Tihtilugu kuuleme asjadest tagantjärele, aga RKAS hea meelega avaldaks arvamust ja räägiks kaasa. Katrin Koov: mis plaanid on tühjalt seisvate, riigi mahajäetud hoonetega? Mihkel Mäger: riigile mittevajalikud hooned müüakse. Andro Mänd: millised suuremad arhitektuurivõistlused on tulemas? Kalle Komissarov: ettevalmistamisel on Presidendi Kantselei võistlus ning välja on kuulutatud kaks sisearhitektuurivõistlust (Siseministeeriumi uus peahoone ja Kärdla riigimaja). 2021. a teema on kaks riigigümnaasiumit. Aet Ader: üldine arendusstrateegia: Jüri Rassilt kostis pigem, et turgu üritatakse riigihangetega üleval hoida. Mis on RKASi lähiaastate vaade? Mihkel Mäger: viimasest otsusest RKAS objekte juurde ei saanud. Räägitakse, et Euroopa taaskäivitamisfondist soovitakse osa projekte otsustada, veel ei tea, uudiseid tuleb aasta lõpus ja järgmise aasta algul. RKASi projektid on 50 miljonit eurot aastas, riigigümnaasiumid ja teised objektid annavad teise 50 miljonit eurot juurde. Veronika Valk-Siska: kas RKAS proovib jälgida seda, mida proovib esile tõsta ehituse pikk vaade (kontratsüklilise planeerimise põhimõtteid)? Mihkel Mäger: RKAS toetab kontratsüklilisust. Materjal, mis valitsusele ette valmistati, toetas seda. Katrin Koov: riik on viimasel ajal teinud väga kummalisi rahastusotsuseid, väga lühikese tähtajaga ja üldse mitte kvaliteeti silmas pidades. Raha jagatakse lihtsalt laiali, mõtlemata, et selle eest muudetakse päris pikaks ajaks linnaruumi. Ehitu­se pika vaate probleem oli ka see, et otsuste kvaliteedist ei olnud juttu. Asi hakkab pihta kvaliteetsetest otsustest ja lähteülesandest – see oli kõige nõrgem osa, aga see peaks olema visiooni

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Kui vaadata turu seisu, siis RKAS soovib oma investeeringubaasi säilitada ning seisab pigem selle eest, et riiki tuleks investeeringuid juurde, ja teha sellekohaseid ettepanekuid. Tänavu märtsis määras valitsus RKASi kinnisvara arenduse ja korrashoiu teenuste hanke vabatahtlikuks korraldajaks. See annab RKASile hea võimaluse pakkuda oma teenust kohalikele oma­ valitsustele ja riigi sihtasutustele ilma riigihanget korraldamata, sest nad saavad otse RKASist teenust küsida (seni pidid nad RKASi teenuse saamiseks tegema riigihanke). Katrin Koov: kompetentsikeskuse roll on päris vastutusrikas ja mitmetahuline ülesanne ning vajab head ruumipädevust. Kui kohalikest omavalitsustest peaks tulema palju tellimusi, siis milline on RKASi meeskonna valmidus selleks, kas on plaanis võtta arhitekte tööle juurde? Mihkel Mäger: küsimus on RKASis arutusel olnud, aegamisi seda meeskonda kasvatatakse. Eesmärk ei ole kõike ise ära teha. Niipalju, kui on võimalik, ostetakse teenust sisse (lähteülesannete koostamine, võistlusülesannete koostamine jm). Andres Levald: tulles tagasi riigivara suuruse juurde, siis kas 800 miljonit eurot on RKASi portfell või on see riigivara üldisemalt? Kui suurt osa riigivarast haldab RKAS? Mihkel Mäger: 800 miljonit eurot on keskvalitsus, see ei sisalda kohalikke omavalitsusi. See ei tähenda, et kõik on RKAS, sest näiteks Kultuuriministeeriumil on oma sihtasutused ja nende varad ei ole RKASi omad. See hõlmab keskvalitsust laiemalt. Riigi varast enamus on RKASi omandis, ei ole ainult Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi vara ning välissaatkonnad. Väga palju teenust osutatakse halduslepinguga: omand on ministeeriumi või asutuse käes ja RKAS aitab haldusteenust korraldada või tehakse käsunduslepinguga arendustegevusi. Aet Ader: uus vs. olemasolev hoone: kuidas langetatakse sellised ruumiotsused, kas neid kaalutakse ka ruumiliselt? Mihkel Mäger: pigem vaadatakse, kas funktsionaalsus, mida on vaja tagada, on selles asukohas ja hoones võimalik. Kui selgub, et hoonesse ei ole näiteks võimalik füüsiliselt ära mahtuda või ei vasta see turvalisusnõuetele, siis hakatakse arutama, kas teha uus hoone või mis on muud lahendused. Andro Mänd: kes selliseid otsuseid teeb (näiteks Siseministeeriumi uus hoone Tallinnas Vesilennuki 9)? Mihkel Mäger: lähteülesandes tuleb hinnata, mis on olulised aspektid, mida peab uurima (sotsiaalmajanduslik mõju, turvalisus, muinsuskaitse, reostus, dendroloogilised küsimused, isolatsioon jm). Siseministeeriumi puhul oli ministeeriumi antud lähteülesanne hästi turvalisuskeskne, ent praeguse seisuga ütleb Tallinna Linnavalitsus, et see ei vasta planeeringu meelsusele.

10

Loomestipendiumid Liikmeks astumise avaldus Ehitusseadus ja reklaamiseadus

Haapsalu peatänav

arh. 02/20 kese. Seda visiooni, mis kirjeldab protsessi, peaks tegema paremaks ja tõhusamaks. Mihkel Mäger: selliste otsuste vastu on RKASil raske võidelda. Keskvalitsuse varalised otsused ja soovid on välja selgitatud, vajadused on teada, ministeeriumid on oma eelistused öelnud. Villem Tomiste: protsendikunsti võistluste preemiafond on pigem häbiväärne, oluline on lugu pidada tööst, mis tehakse. Kui võrrelda arhitektuuri- või avalike võistluste preemiafonde, siis need on 20kordsed. Kui preemiafond on 500 eu­rot, siis inimese või kollektiivi töötund on u 8 eu­rot – see on piinlik. Kalle Komissarov: arhitektuurivõistluse puhul on hoone projekteerimise kogusummast arhitektuurivõistlus alla 1%. Kui korraldada kunstikonkurss, siis kogusumma eest peab selle asja ka ära tegema. Kui teha suur preemiafond, siis asja enda tegemiseks jääb vähe raha (5% kunstihanke summast on preemiafond). Andro Mänd: siiani on olnud nii, et peale põhiprojekti jätkavad tööd ainult arhitektid ja sisearhitektid, ehitaja vahetab ülejäänud meeskonna välja. RKAS katsetab sellist lahendust, kus kogu projekteerimismeeskond läheb kuni protsessi lõpuni välja. Mihkel Mäger: praegu on viis projekteerimis­ lepingut, mille puhul on projekteerijaga sõlmitud kokkulepe ehituse lõpuni. Ehitushange tehakse ära põhiprojekti pealt, siis võetakse ehitaja kõrvale ja tehakse samal ajal tööprojekt lõpuni. 3.  EALi liikmeks soovib astuda Ragnar Põllukivi Eestseisus otsustas võtta Ragnar Põllukivi EALi liikmeks vastu. 4.  Otsus eritaotluse alusel EALile lubatud loovisikute stipendiumite määramise kohta Loomestipendiumid on novembrini külmutatud. EAL palus ministeeriumil välisvõistlustel osalemise taotlusteks erandi teha ja ministeerium nõustus sellega. Kultuuriministeeriumi kantsleri 09.10.2020. a käskkirja nr 215 ja EALi loovisikute stipendiume määrava komisjoni 12. oktoobri ettepaneku alusel

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

5.  Haapsalu peatänava ehitushange Juhatus kohtus Siim Suklese ja Jaanus Karilaiuga (osales ka Läänemaa muinsuskaitse inspektor Kalli Pets), et arutada Haapsalu peatänava ehitushankeks riigilt saadud miljonit eurot. Linn lisab sellele 300 000 eurot. Raha taotleti kümme aastat vana projekti alusel, puudu on ruumianalüüs, rääkimata kohalike elanike kaasamisest. Linn ei ole loobunud mõttest korraldada ehitushange, Kersti Lootus teeb projekti. Juhatuse hinnangul on üks probleem selles, et ala on väga suur ja rahaliselt mitteteostatav. Teine probleem on ajakava: ehitushanke leping peab olema sõlmitud 2020. aasta lõpuks ja peatänav peab valmis olema järgmise aasta septembriks. Koosoleku lõpuks nõustus linn jätma alast välja Karja tn lõigu, kaalutakse ka Posti tn alguse lõigu väljajätmist. 6.  Uus ehitusseadus ja reklaamiseadus Uue ehitusseadusega kaotati nõue, et ehitus­ plakatil peab olema arhitekti nimi. Samal ajal nõuab reklaamiseadus, et reklaamimaksu alla ei lähe ehitusplakatil ainult see, mida seadus nõuab (ehitaja ja tellija nimi). KOKO on sattunud olukorda, kus küsitakse reklaamimaksu selle eest, et KOKO soovib, et büroo nimi (projekteerija rollis) oleks ehitusprotsessi ajal ehitusplakatil kirjas. Praegu on käsil kaks projekti, kus ehitusplakatil ei ole büroo (projekteerija) nime. Seaduse järgi arhitektuuribüroo nime enam vaja ei ole, linn käsitab seda reklaamimaksu alla kuuluvana. Katrin Koov näeb vastuolu autoriõiguse seadusega, see on autori mahasalgamine.

Taotluse eesmärk

Erko Luhaaru

1250

13.09.2020

Välisvõistlustel osalemine

Jaan Kuusemets

1250

14.09.2020

Välisvõistlustel osalemine

Kai Süda

2500

27.05.2020

Välisvõistlustel osalemine

KOKKU

5000

11

otsustas eestseisus määrata vabakutselise loov­ isiku loomestipendiumid loovisikute ja loome­ liitude seaduse § 12 lõike 3 punkti 2, liidu stipendiumite maksmise korra ning esitatud avalduste alusel järgmistele isikutele (vt tabelit). Stipendiume määrati 5000 euro ulatuses, kõigilt eraldistelt makstakse väljamaksmisel tulumaks. Eriolukorra tõttu on stipendiumite eraldamine muudel põhjustel peatatud kuni 18. novembrini 2020. Kokku on 2020. aastal EALil võimalik stipendiume veel maksta 62 325 euro ulatuses.

Taotluse sisu

Sara Hildéni kunstimuuseumi arhitektuurivõistlusel osalemine Välismaa arhitektuurivõistlustel osalemine

Eraldatud summa € 1250 1250 2500 5000

5. NOVEMBER 2020 1.  Ülevaade arhitektuuri hinnastamise poliitikast (Illimar Truverk) Lähtudes arvutustest ja teiste riikide näidetest peaks projekteerimise hind olema u 10% ehitusmaksumusest. Mure on selles, et projekteerimise hinnad on Eestis väga madalad. Šveitsis on riiklikult määratud, et 10% ükskõik millise projekti ehitusmaksumusest moodustab projekteerimine. Projekteerimise hind jaguneb umbes 60 alalõiguks, üldistatumalt 10–15 komponendiks (arhitektuur, sisearhitektuur, maastik jm). Projektijuhtimine ja arhitektuur moodustab 10%-st u 55% ning ülejäänud eriosad, konstruktsioonid, akustika, valgustus, elekter, nõrkvool u 45%. Projekteerimise hind kujuneb tüpoloogia ja keerukuse järgi: lihtsamatel majadel (lao- ja tööstushooned) on see u 2–3%, olulisematel ja keerukamatel (ühiskondlikud hooned, sh koolid, ooperiteatrid, ka villad) aga 8–15% ehitushinnast. Truverk tutvustas Soome, Austria ja Šveitsi tabeleid, milles on näidatud, kui palju aega kulub eri tüüpi hoonete projekteerimiseks lähtudes nende tüpoloogiast, keerukuse astmest ja staadiumitest. Eestil selliseid tabeleid ei ole. Ta tutvustas ka soomlaste tabelit, kus ruutmeetrite, tööhulga ja tüpoloogia järgi on kirjas projekteerimisele kuluv aeg. Truverk tegi ettepaneku mitte enam lähtuda projekteerimistöö hinnastamisel ruutmeetrihinnast, vaid tunnihinnast, ning määrata, kui palju aega kulub erineva tüpoloogia ja keerukusega hoonele. Oma kogemusele ja arvutustele tuginedes ütles Truverk, et Eestis ei ole töö aeg ja tasu vastavuses: ei ole lepitud kokku staadiumitest ja töö keerukusest tulenev ajakulu. Tuleks leppida kokku volitatud arhitekti töö minimaalne tunnihind. Projekteerimismaksumus, mille RKAS määrab, peaks olema ajapõhine. Jaan Tiidemann leidis, et tunnihinnaga on raske suhestuda ja tellijale on seda keeruline selgitada. Lihtsam on esitada kliendile ruutmeetrihind, lihtsalt see peaks olema kõrgem. Otsustati teha ettepanek moodustada töögrupp, kes koostab hinnastamise kohta põhjaliku ettepaneku, mis esitatakse RKASile ja Konkurentsiametile. Truverk koostab töörühmale mustandi, mille alusel edasi minna.

2.  Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eeva Mägi) EALile on saadetud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks. EAL palus Eeva Mägil see läbi vaadata. Eeva Mägi: eelnõu põhineb uuel direktiivil, mis on Euroopa Liidus juba vastu võetud ja on otsekohalduv. Seega selle muutmiseks suuri võimalusi ei ole, kuid osa sätteid on läbiräägitavad. Direktiiv, millega muudetakse senist arusaama autoriõigusest, on autorisõbralik ja -keskne. Selle eesmärk on autorit rohkem kaitsta ja tagada talle ennekõike õiglane tasu teose kasutamise eest, aga ka teose kasutamise läbipaistvus. Lisaks on autoril õigus saada teavet selle kohta, kes, kus ja kui palju on tema teost kasutanud ning kui palju selle eest tasu saanud. Arhitektide jaoks on kõige olulisemad kolm punkti, millega seadust muudetakse või täiendatakse. Teavitamiskohustus / teose kasutamise läbipaistvus – arhitektil on õigus nõuda välja info selle kohta, kui palju on tema teost kasutatud ja selle eest raha saadud ning mis tingimustel on lepingud sõlmitud. Näiteks võib olla arhitektiga lepingus kokku lepitud, et ta saab ühekordse summa tüüpprojekti eest. Kui hiljem tuleb välja, et projekt on osutunud ootamatult väga edukaks ja tegelikult on sellega teenitud mitu korda rohkem tulu, kui arhitektiga lepingut sõlmides eeldati, siis (isegi kui seda ei ole lepingus kirjas) on arhitektil teavitamiskohustusele tuginedes õigus nõuda tellijalt välja info, kui palju on projekti kasutatud ja tulu teenitud ning arhitektil on õigus küsida õiglast tasu juurde. Teine näide: kui arhitektuuribüroos töötab palgaline arhitekt ja kui tema (kaas)tööna valminud projekt teenib büroole lisatulu, siis on sellel töötajal autorina õigus sekkuda ja nõuda büroo käest välja info selle kohta, kus, kui palju ja mis tingimustel on seda projekti hiljem kasutatud ning millist tulu on selle eest saadud. Selle alusel saab ta nõuda oma töö eest õiglast tasu. Töölepingutele direktiiv ei kohaldu, see kohaldub üksnes litsentsilepingutele jm sellesarnastele lepingutele, mis sisaldavad teose kasutusse andmist. Põhiarutelu käib praegu ka teistes loomevaldkondades autorsuse üle juhul, kui teosel on mitu autorit. Justiitsministeerium soovib samuti teada, kas teatud valdkondades peaks autorsust täpsustama, kuna tänapäeval valmib enamik projekte meeskonnatööna ning autorite kollektiivid on väga suured ja panused projekti erinevad. Tuleb mõelda, milline ettepanek Justiitsministeeriumile teha, et arhitektuurivaldkonnas piiritleda, kes võiksid olla autorid, kellele peab andma infot projekti kasutamise kohta ja kellega peab selle alusel ka lisatulu jagama Autorilepingu muutmine – puudutab tasu. Kui algul on autoriga teatud tingimustel sõlmitud leping ja teavitamiskohustuse alusel saab ta teada,

12

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Otsustati • paluda KOKO-l esitada probleemi lühikokkuvõte, • pidada nõu Eeva Mägiga ja vajaduse korral saata kiri Tallinna Linnavalitsusele, • volitada Kalle Komissarovit küsima RKASi avalike suhete osakonna arvamust.

Arhitektuuri hinnastamine Autoriõiguse seaduse muutmine

02/20 arh.

arh. 02/20

Juhatusest

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

et tegelikult on saadud rohkem tulu, on autoril õigus nõuda, et lepingut muudetaks nii, et tema tasu oleks õiglane ja proportsionaalne. Direktiiv ei muuda mitte algseid lepinguid tühiseks, vaid suunab neid õigluse poole. Kui on selge ebaõiglus, siis kohaldub direktiiv. Direktiivi eesmärk on see, et leping ei oleks direktiiviga vastuolus (kui leping on direktiiviga vastuolus, on direktiiv lepinguülene). Eeva Mägi soovitab EALil juhtida Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et õiglane tasu lähtuks autori panusest ja proportsioonist teose loomises. Mägi uurib ministeeriumist, kui suurel määral on võimalik kaasa rääkida teavitamis­ kohustuse teemal, st kas EALil on mõtet see ettepanek teha. Autorilepingu ülesütlemine ja sellest taganemine – kui näiteks tellija on tellinud projekti ja saanud sellele ainulitsentsi, aga ei kasuta seda kahe aasta jooksul, on autoril õigus saada teos endale tagasi ning tal tekib õigus müüa see kellelegi teisele. See ei kehti töölepingu puhul. Kui teos koosneb osadest, millel on iseseisev tähendus, võib lepingu üles öelda või sellest taganeda iga kaasautor eraldi (kui teost ei ole kasutatud, võib teose tagasi võtta). Kui on mitu autorit, tuleb neil seda teha ühiselt: ühisautorite korral on see jagamatu tervik; kaasautor saab nõuda oma osa üksi tagasi, sest tema osa teosest on jagatud ja seda saab eraldi kasutada.

13

3.  Ülevaade juhatuse tegevusest (Andro Mänd) ˬ  Kohtumine Kultuuriministeeriumiga – ministeerium alustab uue arengukava (aastani 2030) koostamist, Veronika Valk-Siska tutvustab seda eestseisuse järgmisel koosolekul. ˬ  Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kõrvale algatatud uus planeering – Andro Mänd andis sel teemal intervjuu nii ERRile kui ka Tartu Postimehele. Tekitab muret, et algatatud on Erminurme tee 28 detailplaneering, milles on krundi nurk ainult 14 m kaugusel ERMi hoonest; plaan on rajada kolm kortermaja. Lisaks on Tartu Vallavalitsus müünud ära kogu ERMi põhjapoolse ala ja jaotanud selle väikesteks kruntideks, mis ulatuvad lennurajani. Muinsuskaitseamet võtab lennurajad muinsuskaitse alla, aga see annab ainult 50 m kaitsevööndit. Juhatusel on lepitud vallavalitsusega kokku kohtumine 20. novembriks. EAL plaanib teha riigile ettepaneku need krundid tagasi osta või vahetada samaväärsete riigi omandis olevate kruntide vastu, et säiliks ERMi ruumiline kontseptsioon. ˬ  23. oktoobril toimus konverents „Aleksander Niine 110. Maastikuarhitektuuri väljakutsed kliimamuutustes”, ettekande tegid Katrin Koov ja Eve Komp.

ˬ  Haapsalu hange – EAL ja EMAL kohtusid veebi vahendusel Kersti Lootusega, kes teeb Haapsalu projekti. Haapsalu linn on esimeses etapis osa lühendanud. Lootusega lepiti kokku, et kui linn vajab EALi või EMALi abi, siis suheldakse omavahel. ˬ  Läti arhitektuuripreemiate žüriis osales Läti Arhitektide Liidu kutsel Andro Mänd. ˬ  31. oktoobril avati „Hea avaliku ruumi” programmi kaheksa väljaku näitus, mis oli Veneetsia biennaali Eesti ekspositsiooni esitlus Eestis. Katrin Koov esindas EALi Rakveres, Andro Mänd Elvas ning Kalle Vellevoog ekspositsiooni kuraatori ja programmijuhina Põlvas. ˬ  Marika Lõoke ja Ingrid Mald kohtusid 3. no­ vembril tervisemuuseumi esindajaga, kuna muuseum soovib teha siselogistika parandamiseks arhitektuurivõistluse. Alustuseks on vaja koostada ruumianalüüs ja muinsuskaitse eritingimused, lisaks ligipääsetavuse analüüs. ˬ  Võistlused • Ettevalmistamisel on Tallinna Kunstihoone arhitektuurivõistlus. EAL koostab tingimused ja korraldab võistluse, ruumianalüüsi tegi b210. • Kuulutati välja Kubija spordihoone arhitektuurivõistlus, preemiafond on 10 000 eurot. Žüriis on Vahur Sova, Sille Pihlak, Sander Aas ja varuliige Kalle Komissarov. • Kuulutati välja Pärnu mnt 275 (Tallinn) arhitektuurivõistlus. • Algab Pärnu teatriväljaku ja Pika tn arhitektuurivõistlus, preemiafond on 30 000 eurot. Žüriis on Karli Luik, Ülle Maiste, Jaan Tiidemann ja Terje Ong. Tingimused koostas Endrik Mänd. • Pärnu Rääma (Seileri kvartali kortermajade arendus) võistlusele esitati 15 tööd. • Algavad Kunda ja Sindi „Hea avaliku ruumi” võistlused. ˬ  „EAL 100” juubelinäituse kuraatorivõistluse võitis töö „Tänav”, mille autorid on Raul Kalvo ja Tõnis Savi. ˬ  Toimus Tallinna linnavolikogu visioonikonverentsi arutelu, osales Andro Mänd. ˬ  Toimus „Ehitus 2021+” ürituse arutelu. Koroona tõttu jälgitakse üritust veebis, kohapeal osalevad nominendid ja organisatsioonide esindajad. Peaettekande teeb Rootsi riigiarhitekt Helena Bjarnegård. ˬ  Marika Lõoke kohtus seeniorite sektsiooniga. ˬ  Ametist lahkus Saaremaa linnaarhitekt Mark Grimitliht. ˬ  Eesti arhitektuuripreemiate gala – EMAL teatas, et füüsilisel kujul jääb üritus ära. EAL ja ESL seisukohta ei jaga ning seni, kuni valitsus eriolukorda ei kehtesta, töötatakse ürituse füüsilisel kujul toimumise nimel edasi.

02/20 arh.

4.  EALi noortekogusse soovivad astuda Ronald Kiipus ja Kertu Johanna Jõeste Eestseisus otsustas Ronald Kiipuse ja Kertu Johanna Jõeste noortekogusse vastu võtta.

3. DETSEMBER 2020 1.  Kultuuri arengukava (Veronika Valk-Siska) Alanud on kultuuri arengukava 2030 koostamine (kinnitab Vabariigi Valitsus), sellele eelnesid kultuuri põhialuste koostamise arutelud (kinnitab Riigikogu). Kultuuri 2020. aasta põhialustele tuginetakse aasta lõpuni ja alates 1. jaanuarist 2021 ei ole kultuurivaldkonnas edasiliikumiseks strateegilist alusdokumenti. „Eesti 2035” strateegiasse on kultuuri osa teatud määral sisse kirjutatud, aga mitte sellises mahus, nagu valdkond seda soovib ja vajab. Kultuurivaldkonna arengukava on praeguste strateegiadokumentide valguses peaaegu ainuke dokument, kus saaks välja joonistuda elukeskkonna kultuuriline mõõde. Kevadel on plaanis arengukava valitsuses kinnitada. Seega peavad seal kirjas olevaid põhimõtteid, suundi ja eesmärke hakkama arvestama ka teised ministeeriumid ning see peab nende arengukavadega kokku kõlama. Toimunud on 13 valdkondlikku (sh arhitektuurivaldkonna) arutelu, millest iga kohta koostatakse

2.  Muinsuskaitsealade uued kaitsekorrad (Madle Lippus ja Anni Martin) Muinsuskaitsealade uusi kaitsekordi tutvustasid eestseisusele Madle Lippus ja Anni Martin Muinsuskaitseametist. Nad andsid ülevaate sellest, mida ja kuidas tehakse, samuti hoonetele antavatest kaitsekategooriatest. Eesmärk, miks kaitsekordi tehakse • Muinsuskaitseameti huvi on kogukonna laiem, väärtuspõhine kaasamine ja aruteludes ühise väärtusruumi loomine – vanad põhimäärused on koostatud ülevalt alla dokumentidena ja on väga reeglipõhised. • Kaitstavate väärtuste ja peamiste reeglite selgem sõnastamine – praegused põhimäärused on väga üldised, uued tuleks sõnastada selgemalt, et oleks arusaadav kaitseala eesmärk, see, miks kaitseala on moodustatud, ja millised on seal tegutsemise reeglid. • Uute kaitsekordadega on plaanis jagada hooned kategooriatesse ja rakendada muinsuskaitseala eesmärgi seisukohast vähem tähtsatele hoonetele reeglitest leevendusi. Praegu kehtivad sadade hoonetega muinsuskaitsealadel kõikidele hoonetele samad reeglid. Kaitsekordade koostamiseks koondatakse alusandmed ja kaasatakse avalikkust eri viisidel. Eelnõu koostab töörühm (kaks Muinsuskaitseameti ja kaks kohaliku omavalitsuse esindajat ning kaks eksperti; Pärnus, Tartus ja Kuressaares on kaasatud ka linnaarhitekt). 2021. aasta alguses on plaanis jõuda Tartu, Pärnu ja Kuressaare

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

kokkuvõtlik dokument. Kui need valmivad, siis edastatakse need EALile tagasiside andmiseks. Arengukava kavandini plaanitakse jõuda 2020. a lõpuks. Arengukava peaks olema sõnastatud ja sihitud konkreetse alusdokumendina, millele saab tugineda välisraha taotlemisel. Võrreldes kultuuri põhialustega on arengukava olemuselt samm lähemale tegevuskavale. Arengukava sisaldab üldosa, mis tugineb kultuuripoliitika põhialuste koostamise käigus kogutule ning kajastab peamisi suundi ja aluspõhimõtteid. Konkreetsemas vormis seatakse eesmärgid muu hulgas loome aspektist: kuidas tagada loomevaldkondade professionaalne kestlikkus, hariduse ja järelkasvu küsimused, kutseoskuste teema ja kutsesüsteemi arendus, pärandihoidmine ja mälu? Teemade seas on ka rahvusvahelistumine ja mitmekesistumine, arhitektuuri ja ruumivaldkonna seosed teiste valdkondadega ning kättesaadavuse laiem mõte – füüsilise keskkonna ligipääsetavus läbi kogu inimese elukaare jm. Eelmist põhialuste dokumenti vaadatakse selle pilguga, kas sealt on uude arengukavasse midagi üle kanda. Üks selline teema võiks olla kvaliteedi küsimus, mis on endiselt aktuaalne. Kuidas sõnastada, mis on kvaliteetne keskkond, kuidas me seda kvaliteeti mõõdame ja väärtustame? Kultuuri arengukava Liikmeks astumise avaldused Muinsuskaitsealade kaitsekorrad

ˬ  Kohtuti Liveni kinnisvaraarenduse esindajatega, teema oli erasektori võistlused. Liven kasutab oma võistlustingimustes EALi nime, viitab EALi võistluste juhendile ja märgib EALi liikmetest žüriiliikmete nime taha „EAL” (jätab mulje, et EAL on need inimesed sinna määranud, ehkki see nii ei ole). Juhatus soovitas Livenil korraldada ka avatud, mitte ainult kutsutud võistluseid. Lepiti kokku, et kui Liven EALiga koostööd ei tee, siis edaspidi ta EALi nime võistlustel ei kasuta. ˬ  Läänemere kunstipargi arhitektuurivõistluse vaidlus – EALi, Poola Arhitektide Liidu ja Pärnu Linnavalitsuse poole on pöördunud Poola arhitektid, kellele oli jäetud autoritasu maksmata. Olukord on segane. EAL saatis Mark Soosaarele, Hanno Grossschmidtile ja Poola arhitektuuri­ büroole WXCA järelepärimise. Grossschmidt peatas alanud projekteerimise. Soosaare vastuse põhjal tegeldakse aktiivselt lahenduse leidmisega, et autoritele saaks tasu makstud. ˬ  Tudengipreemia – juhatus valis välja Eesti arhitektuuripreemiate üritusel üleantava tudengipreemia laureaadi. ˬ  Maarjamäe jalgpallihall Tallinnas – osalised leppisid kokku, et jalgpallihalli sinna ei tule. Linna ja riigi koostöös on juba leitud jalgpallihallile uus krunt. Memoriaali kõrvale ehitatakse Levadia kontorihoone, väliväljakud jäävad alles.

14

Uuendused tehnikakõrgkoolis Loomestipendiumid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/20 kaitsekorra avaliku väljapanekuni. Kaitsekorrad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse otsusega. EALilt palutakse juba enne avalikku väljapanekut tagasisidet uute hoonete kaitsekategooriate kohta, samuti oodatakse tagasisidet avaliku väljapaneku käigus. Alusandmetes, mida seni ei ole analüüsitud ja mis on olnud kõikides põhimäärustes sees, on kirjas, et vana kinnistu struktuur on kaitstav väärtus. Kõigepealt peab analüüsima, kui suurel hulgal on ajaloolisi krunte säilinud. Kui tuleb ettepanek krunte liita või lahutada, siis on millelegi tugineda, et öelda, et teatud kvartal või krunt on ajalooväärtusega ja seetõttu peab sellisena säilima, ning mis osas on kaalumisruumi rohkem. Teine suur analüüs, mis on kõikide muinsuskaitsealade puhul ees, on vaadete analüüs. 2020. aasta jooksul on jõutud Pärnus, Tartus ja Kuressaares teha kaks avalikku koosolekut. Esimesel koosolekul räägiti töötubades kohaliku kogukonnaga sellest, mis on muinsuskaitse eesmärgid ja millised on väärtused, mida tegelikult kogukond soovib, et hoitakse järgmistele põlvkondadele. Teisel koosolekul tutvustati tulemusi. Tagasiside on olnud hea. Kolmas põhimõtteline muudatus on see, et kõik hooned rühmitatakse kategooriatesse A, B ja C selle alusel, kas ja kuidas nad kannavad muinsuskaitseala väärtusi. A-klassi hoonele säilivad senised kohustused (kõik loakohustused välis- ja sisetöödel), B-klassi hoone puhul on leevendus see, et sisetööde puhul ei pea enam Muinsuskaitseametilt kooskõlastust ja tööde luba taotlema. Uusehitamine muinsuskaitsealale on eraldi peatükina reglementeeritud nii, nagu praegu. Seal tuleb enne detailplaneeringut ja projekteerimistingimusi koostada muinsuskaitse eritingimused (selles korda ei muudeta).

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Angeelika Pärna

1800

26.10.2020

Loometegevus

Eva Kedelauk

2500

16.11.2020

Loometegevus

Eve Komp

1200

16.11.2020

Loometegevus

Liina-Liis Pihu

1200

16.11.2020

Loometegevus

Kirke Päss

2500

16.11.2020

Loometegevus

Peeter Pere

2500

16.11.2020

Loometegevus

Leonhard Lapin

2500

06.10.2020

Loometegevus

Ralf Lõoke

2500

16.11.2020

Loometegevus

Helin Vahter

2500

16.11.2020

Loometegevus

Maarja Kask

2500

16.11.2020

Loometegevus

15

3.  Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuurihariduses plaanitavatest muudatustest (Hindrek Kesler) Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK) on võetud suund õppekavade lühendamisele. Arhitektuuri õppekava puhul räägitakse nii kolmeaastasest kui ka kolme ja poole aastasest õppekavast. Keeruliseks teeb olukorra see, et kõrgkoolina on TTK seotud Eesti arhitektuuriharidusega üldiselt, näiteks kehtib koostööleping Eesti Kunstiakadeemiaga (tublimatel lõpetajatel on võimalus seal haridusteed jätkata). Tallinna Tehnikaülikooliga ei ole lepingut sõlmitud, aga ka sinna minnakse sama põhimõtte alusel edasi õppima. Kuidas mõjutab lühendatud õppekava üliõpilaste edasiõppimist EKAs ja TTÜs, ei ole veel selge. Seda saab arutada siis, kui uus õppekava on valminud (jaanuari lõpuks peab kontseptsioon valmis olema). Kolmeaastase õppekava puhul on kutse andmise korra põhjal selge, mis edasi saab: diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutse taotlemise eeltingimus on kolmeaastase arhitektuurikoolituse läbinuil sellele järgnenud viieaastane planeerimise ja/või arhitektuurse projekteerimise töökogemus viimase kümne aasta jooksul. Kesler palus nii EALi kui ka EKA seisukohta, viidates võimalikele ohtudele, mis kaasnevad õppekava lühendamisega kutse taotlemisel ja ülikoolides edasiõppimisel. 4. Loomestipendiumite komisjoni otsuste kinnitamine EALi loovisikute stipendiumeid määrava komisjoni 24. novembri ettepaneku alusel otsustas eestseisus määrata vabakutselise loovisiku loomestipendiumid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 12 lõike 3 punkti 2, EALi stipendiumide maksmise korra ning esitatud avalduste alusel järgmistele isikutele (vt tabelit).

Taotluse sisu Uuring autoriõiguste alaste juhtumite põhjal EALi büroode näitel Eesti ja Iiri ühisnäituse „Mu maja pole puudest, mis kasvavad kodu taga metsas” meeskonnas osalemine, näituse eksponaadi idee väljatöötamine, teostamine ja näitusel esinemine Raamatu „Zen kaunites kunstides” kirjutamine Näitus Viljandis Rüki galeriis. Plaanitaval näitusel on kavas esitleda läbilõiget büroo loomingust makettide kujul

Eraldatud summa € 1800 1666,67* 1200* 1200* 1666,67* 1666,67* 2500* 1666,67* 1666,67* 1666,67*

02/20 arh.

Taotleja Margit Mutso

Taotluse suurus € 1800

Taotluse kuupäev 16.11.2020

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Eraldatud summa €

Loometegevus

Uuring autoriõiguste alaste juhtumite põhjal EALi büroode näitel

1800

2000*

Merle KarroKalberg

2000

16.11.2020

Loometegevus

„Eesti lugude” sarja dokumentaalfilmi „Lokaalsed linlased” ettevalmistamine, manageerimine ja toimetamine

Mihkel Urmet

5022

28.10.2020

Erialane täiendõpe

Koolituse eesmärk on läbida peaprojekteerija koolitus Soomes

2500

Sille Pihlak

2500

11.11.2020

Loometegevus

Sisearhitekt Aulo Padari arhiveerimisprojekti läbiviimine ja publikatsiooni koostamine

2500*

KOKKU

33 022

25 500,02

Kirke Pässi, Peeter Pere, Eva Kedelaugu, Ralf Lõokese, Maarja Kase ja Helin Vahteri taotlused rahuldati osaliselt, kuna komisjon otsustas eraldada ühele meeskonnale sama näituseprojekti peale kokku 5000 eurot. Mihkel Urmeti taotlus rahuldati samuti osaliselt, kuna EALi liikme taotletava summa aastalimiit on komisjoni otsusega 2500 eurot. Stipendiume määrati 25 550,02 euro ulatuses. Kokku on 2020. aastal EALil võimalik stipendiume veel maksta 84 485 euro ulatuses, seal­ hulgas 2019. aasta jääk 1388 eurot. Detsembrivooru jääb seega jagamiseks 41 825 eurot. Hääletamisest ei võtnud osa Marika Lõoke, Peeter Pere ja Andro Mänd, kes olid kas taotlejad või otseselt taotlejatega seotud. 5.  EALi noortekogu liikmeks soovib astuda Erik Sammel Eestseisus otsustas ühehäälselt Erik Sammeli noortekogu liikmeks vastu võtta.

17. DETSEMBER 2020 1.  Ülevaade ELi uue perioodi rahastusest (Veronika Valk-Siska) Valitsus koostab Euroopa Komisjoni jaoks taaskäivitamisrahastu riiklikku jaotuskava. On võimalus, et komisjon saadab selle kava tagasi ja veel on võimalik parandusettepanekuid teha. Praegu on rahajaotus valitsuse otsuste järgi selline, et sealt on välja jäetud nii haridus- kui ka kultuurivaldkonna ettepanekud. Suur summa läheb Tallinna Haiglale, ettepanekus on ka ettevõtete rohepöörde teemad, äridiplomaatia, Vanasadama trammiliin jm (kava sisaldab palju investeeringuid, mida oli juba varem plaanis teha). Viimase nädala jooksul on Kultuuriministeerium kohtunud MKMi ja Keskkonnaministeeriumi ini-

mestega, et leida võimalusi kultuurivaldkonna ettepanekute arvestamiseks, kuid tulemuseni pole jõutud. On väga hea, et loomeliidud tegid ühispöördumise ettepanekuga, et vähemalt 2% Euroopa kriisiabist võiks minna kultuurivaldkonnale (teemat kajastas 16. dets Ärileht). See on põhjendatud nii kultuuri- ja loomesektori tööhõivemääraga ühiskonnas üldisemalt kui ka muude seostega, mis on kultuuri- ja loomesektoril teiste valdkondadega. Taaskäivitamisrahastu üldmaht on u 1,1 miljardit eurot, millele lisandub 1,9 miljardit laenuraha. 20% ühest miljardist on umbes 20 miljonit eurot. Taaskäivitamise rahastamise kõrval käivad olulised arutelud ka õiglase ülemineku fondi raha kasutamise üle, see puudutab Ida-Virumaad (nii Kultuuriministeerium kui ka EAL on oma ette­ panekud teinud). Praeguses Ida-Viru kavas on elukeskkonna probleemidega tegelemine üsna tagaplaanil. Kuna meedias ei ole teema kajastust leidnud, teeb A. Mänd teistele loomeliitudele ettepaneku kirjutada arvamusartikkel. 2.  Planeerimisseadus, sellega seotud kohtulahendid ja ettepanekud, kuidas teemaga edasi minna (Kaur Lass) Vana ja uue planeerimisseaduse erinevustest tulenevatest probleemidest oli tulnud rääkima Kaur Lass. Kehtiv planeerimisseadus (PlanS2015) koostati aastail 2008–2013 planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise tulemusel ning selle eesmärk oli süstematiseerida ja korrastada planeerimisõigust puudutavat normistikku. PlanS2015 rakendamisel on ilmnenud probleeme, mis seavad nende eesmärkide saavutamise kahtluse alla. Probleemid väljenduvad • seaduse mõistmises (sh on vastakaid tõlgendusi andnud kohus);

Euroopa Liidu rahastus Liikmeks astumise avaldus Planeerimisseaduse probleemid

* Eraldistelt makstakse väljamaksmisel tulumaks.

16

Žürii liikme juhend Loomestipendiumid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/20 • planeeringute koostamise kiiruse vähenemises ja kirjaliku teavitamise mahu kasvus; • planeerimismenetluses ja projekteerimistingimuste väljastamisel isikute õiguste ja sisulise kaasamise tagamises (kaasamise asemel teavitatakse); • planeeringukohustusest kõrvale hoidmises: ei peeta kinni detailplaneeringu kohustusest, mis viib üldplaneeringute süsteemse eiramiseni projekteerimistingimustega üldplaneeringu muutmise kaudu, mida ei saa populaarkaebusena vaidlustada. See on loonud soodsa pinnase korruptsiooniks Tallinnas jt linnades ning kallima maahinnaga omavalitsustes; • tõhusa järelevalve tegemise keerukuses, kuna järelevalvajale on antud vähe õigusi; • kohtute koormamises (nii planeeringuvaidlused kui ka projekteerimistingimuste kaebused); • investeerimiskindluse puudumises ja investeeringute venimises; • eriplaneeringute liigses keerukuses ja koostamise ajamahukuses ning sellega riiklike investeeringute üle otsustamise takistamises; • seaduses seatud ebarealistlikes tähtaegades ja tähtaegade rikkumisel sanktsioonide puudumises. Lass on planeerijana korduvalt proovinud teemat püstitada, parlamenti on esitatud planeerimisseaduse vigade parandamise parandusette­ panek. Praeguseks on koalitsioon võtnud teema üles ja soovib probleemid lahendada, soovides, et kui menetleda seda seadust edasi, siis kaasataks seotud erialaliidud. Lass otsib EAList kui erialaliidust tuge, et saada lahti planeerimisbürokraatiast

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

ja ebaseaduslikust ehitustegevusest. Ta soovib pöörduda tagasi vana seaduse juurde (kehtis aastani 2015) ja lisada sinna uuest seadusest toimivad asjad, mida vanas ei olnud. Lassi koostatud eelnõu seaduse muudatusteks ja seletuskirja esimene versioon on avatud aruteluks, ettepanekuteks ja täiendusteks. Toomas Paaver ei olnud nõus, et loetletud probleemid enne uut seadust puudusid, 2015. a seadusega tehti palju asju ka paremaks. Üldiste põhimõtete (eriti elukeskkonna parendamise põhimõtte) lisamine seadusesse on andnud võimaluse rääkida planeeringutest vaidlustes sisukamalt kui enne. Ta ei pea õigeks minna tagasi vana seaduse juurde, kuid leiab, et õigusloomega tasub siiski tegeleda, sisustades planeeringuid senisest paremini üleüldiselt ruumiloome kontekstis. Otsustati saata eelnõu ja seletuskiri EALi liikmetele ettepanekute ja täienduste tegemiseks. 3.  EAL kinnitab žürii liikme juhendi Arutati žürii liikme juhendi sõnastust, juhendisse viidi sisse eestseisuse liikmete esitatud muudatusettepanekud. Otsustati kinnitada žürii liikme juhend. 4.  Loomestipendiumite komisjoni otsuste kinnitamine EALi loovisikute stipendiume määrava komisjoni 14. detsembri ettepaneku alusel otsustas eestseisus määrata vabakutselise loovisiku loomestipendiumid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 12 lõike 3 punkti 2, EALi stipendiumide maksmise korra ning esitatud avalduste alusel järgmistele isikutele (vt tabelit).

Taotluse sisu

Eraldatud summa €

1050

10.12.2020

Loometegevus

Loengusarja „EML0020 – Liikuvuse planeerimine ja poliitika” osa „Liikuvuse planeerimine” ettevalmistamine ja läbiviimine Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi logistika ja maastikuarhitektuuri magistriprogrammide üliõpilastele õpperühmades EALM22 ja BAAM06/18

717,60

10.12.2020

Erialane täiendõpe

Osalemine SpeakSmarti täiendkoolitustel

Kalle Komissarov

2500

09.12.2020

Loometegevus

EALi juubeliraamatu ettevalmistus

2500*

Mae Köömnemägi

2500

09.12.2020

Loometegevus

EALi linnainstallatsioonide projekti kureerimine

2500*

Mark Grimitliht

2500

09.12.2020

Loometegevus

Arhitektuuri lasteraamatu koostamine

2500*

Raul Kalvo

1200

09.12.2020

Loometegevus

1200*

Tõnis Savi

1200

09.12.2020

Loometegevus

EALi 2021. a kuraatorinäituse „Tänav” ettevalmistustöö/kureerimine

Andres Levald

Andro Mänd

17

0

717,6

1200*

02/20 arh.

Taotleja

Toivo Tammik

Ülar Mark KOKKU

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

2500

10.12.2020

Muu

„Kahn 120” juubelialbumikonverentsikataloogi teksti ja fotomaterjali hankimine, toimetamine, ülevaateartikli ja saatesõna kirjutamine

400

26.11.2020

Õppereis

Õppereis Pariisi

14 567,6

Eraldatud summa €

0

200 10 817,6

5.  Ülevaade juhatuse tegevusest ˬ  Rahandusministeerium algatas detailplaneeringute juhendi koostamise koostöös Rahandusministeeriumi, EALi, EMALi ja Eesti Planeerijate Ühinguga. EALi nimel koostavad tekstid Endrik Mänd ja Jaak-Adam Looveer, kaasatud on ka Toomas Paaver ja Tõnu Laigu. ˬ  13. novembril osales EAList Andro Mänd Mihhail Kõlvarti kokkukutsutud ümarlaual, kus arutati Tallinna jalgrattastrateegia elluviimist. ˬ  16. novembril osalesid Andro Mänd ja Katrin Koov Kesk-Euroopa arhitektide liitude kohtumisel. ˬ  17. novembril kohtuti 2021. a linnainstallatsioonide projekti eestvedajate Mae Köömnemäe ja Ljudmilla Giorgijevaga. ˬ  17. novembril kohtus juhatus Tallinna Kaubamaja arendaja ja projekteerijaga, et arutada Tallinna Kaubamaja ümberehituse võistluse võidutöö elluviimise probleeme. ˬ  19. novembril kohtus juhatus Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu uue esimehe Keijo Vaheri ja aseesimehe Merike Rannuga. Arutati ühiseid teemasid.

ˬ  19. novembril kohtus juhatus Indrek Petersoniga Eesti Ehitusettevõtjate Liidust. ˬ  Alanud on kultuuri 2030. a arengukava koostamine, millesse Kultuuriministeerium on kaasanud ka EALi. ˬ  23. novembril ja 7. detsembril kohtus juhatus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajate Oliver Alveriga ja Jaak-Adam Looveeriga. ˬ  25. novembril toimus konverents „Ehitus 2020+”, EAL tegi ettekande. Konverents korraldati koostöös MKMiga. ˬ  27. novembril toimus ACE’i virtuaalne üldassamblee. ˬ  9. detsembril toimus arhitektuuri aastapreemiate üritus. ˬ  11. detsembril kogunes ligipääsetavuse töörühm, et anda tagasiside ligipääsetavuse rakkerühma elukondliku kinnisvara lõpparuandele. ˬ  Loomeliitude kohtumised on samuti sagenenud, peateema on kultuuri rahastamine. ˬ  16. detsembril kohtus juhatus Pärnu Linnaplaneerimise Ametiga seoses Pika-Aia-Laia tn vahelise kvartali detailplaneeringuga. EAL tegi ettepaneku korraldada alale võistlus, Pärnu linn toetas seda mõtet. ˬ  EAL hakkas välja andma e-uudiskirja, mille põhisihtrühm on avalik sektor ja omavalitsused (poliitikud, linna- ja vallaarhitektid), et tutvustada võimalust pöörduda abi ja nõustamise saamiseks EALi. ˬ  EALi personalimuudatused: juhatus oli sunnitud vallandama liitude teadus- ja arendusnõuniku Kristel Kibuse, kuna ta ei esitanud lubatud aruandeid ja ülevaade tema tehtud tööst jäi saamata. Läbirääkimised uue inimese Jüri Soolepiga on juba lõppenud ja ta on andnud nõusoleku asuda jaanuaris nõuniku ametikohale. Lapsehoolduspuhkuselt naaseb Signe Liivaleht, kes alustab sekretärina tööd 1. jaanuaril. 6.  EALi liikmeks soovib astuda Liis Märtson Eestseisus otsustas ühehäälselt Liis Märtsoni EALi liikmeks vastu võtta.

Liikmeks astumise avaldus

Toivo Tammiku taotlus lükati tagasi põhjusel, et tema eraldiste aastalimiit oli täis. Komisjon ei teinud erandit, kuna tegevused ja eelarve vajaksid taotluses ka täpsustamist. Andres Levaldi taotlust ei rahuldatud, kuna komisjon leidis, et seda ei saa lugeda EALi loovisikute stipendiumide taotlemise korra p 6.1 alusel põhjendatuks (õppetöö on lepinguga tasustatud ja töötasu ei ole ebaproportsionaalselt madal). Ülar Margi taotlus rahuldati pooles ulatuses, sest samamoodi on komisjon andnud õppereisideks raha ka varem. Stipendiumide taotlemise korras oleva täissumma määrab komisjon ainult EALi korraldatud arhitektuurireisi jaoks. Kokku määrati stipendiume 10 817,6 euro ulatuses. 2021. aastasse viiakse üle jääk 26 011,2 eurot. Andro Mänd, Andres Levald ja Kalle Komissarov taandasid end otsuse tegemisest huvide konflikti tõttu, sest nad olid ise taotlejad.

Juhatusest

* Eraldistelt makstakse väljamaksmisel tulumaks.

18

arh. 02/20

EALi uued liikmed

Kristel Niisuke Snd 18.04.1987. Lõpetanud Sint-Lucas School of Architecture’ linnalise arhitektuuri ja kultuuri eriala (2011) ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2014). Töötab arhitektuuribüroos Nikita Atikin OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 334 (17.09.2020).

19

Paco-Ernest Ulman Snd 01.09.1980. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2008). Töötab arhitektuuribüroos OÜ Mudel arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 334 (17.09.2020).

Ragnar Põllukivi Snd 29.04.1976. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri teaduskonna (2003) ja töötab Salto arhitektuuribüroos arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 336 (15.10.2020).

Tõnis Savi Snd 26.03.1984. Lõpetanud Staatliche Akademie der Bildenden Künste Stuttgarti arhitektuuri eriala (2007) ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2010). Töötab arhitektuuribüroos OÜ ACB arhitektina ja on selle partner. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 334 (17.09.2020).

Liis Märtson Snd 04.08.1983. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2006). Töötab AB Lewis Willmotti Architecte’is arhitektjoonestajana ja Ekelis Projekt OÜs arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 339 (17.12.2020).

02/20 arh.

EALi noortekogu uued liikmed

Rasmus Ink Snd 22.07.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneeriateaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 332 (13.08.2020).

Ronald Kiipus Snd 30.09.1996. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 337 (05.11.2020).

Eleonora Bublikova Snd 04.09.2000. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneeriateaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 334 (17.09.2020).

Kertu Johanna Jõeste Snd 02.01.1998. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 337 (05.11.2020).

Annika Valkna Snd 30.08.1991. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2019). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 332 (13.08.2020).

Erik Sammel Snd 24.09.1998. Õpib Eesti Kunsti­ akadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 338 (03.12.2020).

20

arh. 02/20

Lõppenud arhitektuurivõistlused

VÕRU JÄRVE KOOLI ARHITEKTUURIVÕISTLUS Võistluse võitis OÜ inphysica technology ja OÜ ACB võistlustöö märgusõnaga „Emmental”. Teise koha sai osaühing AB Ansambel töö „Puulinn” ning kolmanda koha Design Police Department OÜ ja Ambient Design OÜ töö „Kallistus”.

Konkursile esitati 23 ideekavandit, millest kaks ei kvalifitseerunud. Võidutöö valiti konsensuslikult, teine ja kolmas koht hääletades.

Võidutöö „Emmental”. Autorid arhitektuuribüroost OÜ inphysica technology ja OÜ ACB

21

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

02/20 arh.

Võidutöö „Akrobaat”. Autor Villem Tomiste arhitektuuribüroost Stuudio Tallinn OÜ

„HEA AVALIKU RUUMI” JÕGEVA LINNAKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS EALi ja Jõgeva Linnavalitsuse välja kuulutatud võistlusele Jõgeva linnakeskuse kujundamiseks esitati üheksa tööd, millest kaheksa pääsesid hindamisele. Žürii otsustas premeerida viit parimat tööd. Esikohapreemia suuruses 10 000 eurot pälvis arhitektuuribüroo OÜ Stuudio Tallinn võidutöö „Akrobaat” (autor Villem Tomiste). Teise koha ja preemia suuruses 8000 eurot sai töö „Õhukivi”, mille autorid on Tõnu Laigu, Aliis Mehide, Janeli Voll ja Kristjan Lind arhitektuuri-

büroost QP Arhitektid OÜ. Kolmandale kohale jõudis Eve Kombi, Liina-Liis Pihu, Kristi Tuurmanni ja Grete Veskiväli (Punktiir OÜ) loodud ideekavand „Jõgev”, mis pälvis preemia suuruses 6000 eurot. Lisaks andis žürii välja kaks võrdset ergutuspreemiat suuruses 3000 eurot. Need läksid töödele „Julius” (OÜ Sfäär Planeeringud ja OÜ inphysica technology, autorid Mihkel Räni Laev, Kerttu Kõll, Maarja Tüür, Raul Kalvo ja Lauri Läänelaid) ning „Telg” (KA Arhitektid OÜ, arhitekt Erkki Annama).

22

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 02/20

RAE RIIGIGÜMNAASIUMI JA SPORDIHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS Võistluse võitis KOKO arhitektid ideekavandiga „Lennuk”, mille autorid on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Xenia Angela Sooniste, Eleriin Tekko, Liis Lindvere ja Lilian Männikust. Teine koht läks ideekavandile „Origami”, mille esitas arhitektuuribüroo DAGOpen ning mille autorid on Anna Solts, Saamuel Rammo, Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru ja Allar Esko. Kolmanda

koha saavutas ideekavand „Eksoskelett”, mille autorid on Mari Rass, Alvin Järving ja Ott Alver arhitektuuribüroost Arhitekt Must. Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Hõbe” (arhitektuuribüroo Karisma arhitektid, autorid Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Margit Valma) ning „Uuno” (arhitektuuribüroo Kuu, autorid Juhan Rohtla, Liis Juuse ja Johannes Aasmäe).

Võidutöö „Lennuk”. Autorid Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Xenia Angela Sooniste, Eleriin Tekko, Liis Lindvere ja Lilian Männikust arhitektuuribüroost KOKO arhitektid

23

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

02/20 arh.

Võidutöö „Köide”. Autorid Anne Vingisar, Annika Valkna, Üllar Ambos ja Peep Moorast osaühingutest Ambient Design ja AV disain

AUDRU KESKVÄLJAKU PIIRKONNA JA SELLE MÕJUALA ARHITEKTUURIVÕISTLUS Võistluse võitis töö nimega „Köide”, mille autorid on Anne Vingisar, Annika Valkna, Üllar Ambos ja Peep Moorast osaühingutest Ambient Design ja AV disain. Teiseks tuli võistlustöö märgusõnaga „Väli” (autorid Eve Komp, Eva-Liisa Lepik, Liina-Liis Pihu ja Lidia Zarudnaya osaühingust Punktiir)

ning kolmandaks võistlustöö „Aeg ja ruum” (autorid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik OÜst Lootusprojekt). Veel anti välja ergutusauhind, mille pälvis võistlustöö „Lõim” (autorid Kersti Lootus, Mare Kõrgekuhi ja Piret Müüripeal OÜst Lootusprojekt).

24

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 02/20

TÕNISMÄE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPPEHOONE (TALLINN) ARHITEKTUURIVÕISTLUS Arhitektuurivõistluse võitis arhitekt11 / Lunden Architecture’ ideekavand „Stack”, mille autorid on Rubén Tomás Verde, Eero Lundén, Ron Aasholm, Sander Aas ja Illimar Truverk. Teine koht läks ideekavandile „Haridusmägi”, mille esitas Karisma arhitektid, autorid on Kai Süda, Risto Parve, Marju Tammik, Diana Taalfeld ja Mait Väljas. Kolmanda koha saavutas kavand „Nurgakivi”, mille autorid on Alvin Järving, Ott

Alver, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Karoliine Kuus ja Lill Volmer arhitektuuribüroost Arhitekt Must. Ergutuspreemia võitsid kavandid „Carpe Diem” (autorid Egon Metusala ja Liis Uustal Arhitektuuribüroost MA) ning „Mägi/2” (autorid Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Xenia Angela Sooniste ja Eleriin Tekko arhitektuuribüroost KOKO arhitektid).

Võidutöö „Stack”. Autorid Rubén Tomás Verde, Eero Lundén, Ron Aasholm, Sander Aas ja Illimar Truverk (arhitekt11 / Lunden Architecture)

25

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

02/20 arh.

Võidutöö „Duo”. Autorid Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Jana Krivorukova, Annika Valkna ja Anne Vingisar arhitektuuribüroost Kolm Pluss Üks arhitektid

KRAAVI 1 ÕPPEKOMPLEKSI (NARVA) ARHITEKTUURIVÕISTLUS Arhitektuurivõistlusele esitatud 13 ideekavandist võitis võistluse arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks arhitektid ideekavand „Duo”. Võidutöö autorid on Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Jana Krivorukova, Annika Valkna ja Anne Vingisar. Teine koht läks ideekavandile „Lukukivi”, mille esitas Arhitektuuribüroo MA, töö autorid on Egon Metusala ja Liis Uustal. Kolmanda koha saavutas

kavand „Lohe”, autorid Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi arhitektuuribüroost Innopolis Insenerid. Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Katusemaastik” (autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean Salto arhitektuuribüroost) ning „Projektsioonid” (autorid Kristiina Aasvee, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep, Sten Vendik ja Elise Roos arhitektuuribüroost Kauss arhitektuur).

26

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 02/20

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI MÕDRIKU ÜLIÕPILASELAMU-ÕPPEHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS Võistluse võitis arhitektuuribüroo molumba ideekavand „Õukond”, mille autorid on Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan. Õppekeskus asub Tiigivahe teel Mõdriku külas Vinni vallas. Teise koha võitis ideekavand „Jätkuv maastik”, mille autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste ja Lill Volmer arhitektuuribüroost Arhitekt Must. Kolmandaks valiti arhitektuuribüroo Nikita Atikini ideekavand „Cucu”,

mille autorid on Eerika Alev, Eva Kedelauk, Kristel Niisuke ja Kristiina Way. Ergutuspreemia anti ideekavandile „Metsas” (autorid Andreas Krigoltoi ja Xenia Sooniste arhitektuuribüroost Niikuinii) ning ideekavandile „Oktoober” (autorid Joel Kopli, Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv ja Liis Juuse arhitektuuribüroost KUU). Preemiafond oli 16 000 eurot.

Võidutöö „Õukond”. Autorid Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan arhitektuuribüroost molumba

27

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

02/20 arh.

SEILERI KVARTALI (PÄRNU) ARHITEKTUURIVÕISTLUS Pärnu kesklinna Rääma tänavale, kunagise Pärnu Masinatehase alale kavandatud uuele Seileri kvartali elurajoonile pakuti avalikul arhitektuurivõistlusel välja 15 eriilmelist arhitektuurset lahendust. Žürii valitud võidutöö „Lego” autorid on arhitektid Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Jana Krivorukova ja Siim Tiisvelt arhitektuuribüroost Kolm Pluss Üks.

Teise koha sai võistlustöö „Virg”, mille autorid on Agur-Andri Tarmo, Anna Temmo, Henri-Richard Talgre ja Irina Raud arhitektuuribüroost R-Konsult. Kolmanda koha sai töö „Nouvelle vague”, mille autorid on Ra Luhse, Tanel Tuhal, Kristine Kurro ja Angela Talumets Arhitektuuribüroost Luhse ja Tuhal. Auhinnafond 15 000 eurot jagunes kolme esimese koha preemia vahel (vastavalt 7000, 5000 ja 3000 eurot).

Võidutöö „Lego”. Autorid Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Jana Krivorukova ja Siim Tiisvelt arhitektuuribüroost Kolm Pluss Üks

28

arh. 02/20

Käimasolevad ja algavad arhitektuurivõistlused VÕISTLUSTE LÕPPTÄHTAJAD ˬ  15.01.2021 – Pärnu mnt 275 (Tallinn) majutus- ja ärihoone arhitektuurivõistlus. Korraldab Erial Kinnisvara OÜ koostöös EALiga. ˬ  03.02.2021 – Tallinna mööblimaja kvartali planeeringu arhitektuurivõistlus. Korraldab Teigel Invest AS, võistlustingimused on EAL kooskõlastanud. ˬ  12.02.2021 – „Hea avaliku ruumi” Sindi keskväljaku arhitektuurivõistlus. Korraldab Tori Vallavalitsus koostöös EALiga. ˬ  26.02.2021 – Tartumaa Tervisespordikeskuse arhitektuurivõistlus. Korraldab SA Tehvandi Spordikeskus, võistlustingimused on EAL kooskõlastanud. ˬ  26.02.2021 – Võru Kubija spordihoone arhitektuurivõistlus. Korraldab Võru Linnavalitsus, võistlustingimused on EAL kooskõlastanud. ˬ  05.03.2021 – Pärnu keskväljaku ja Pika tn arhitektuurivõistlus. Korraldab Pärnu Linnavalitsus koostöös EALiga. ˬ  31.03.2021 – Raadimõisa asumi puhkeala arhitektuurivõistlus. Korraldab Tartu Vallavalitsus, võistlustingimused on EAL kooskõlastanud. ˬ  14.05.2021 – Saku põhikooli arhitektuurivõistlus. Korraldab Saku Vallavalitsus, võistlustingimused on EAL kooskõlastanud.

ÜLDKOGU TOIMUB 8. APRILLIL

ETTEVALMISTAMISEL VÕISTLUSED JA KAVANDATAVAD LÕPPTÄHTAJAD ˬ  19.03.2021 „Hea avalik ruumi” Kunda linnakeskuse arhitektuurivõistlus (Viru-Nigula Vallavalitsus koostöös EALiga) ˬ  26.03.2021 Põhja-Eesti muuseumite ühishoidla arhitektuurivõistlus (Muinsuskaitseamet koostöös EALiga) ˬ  09.04.2021 „Hea avaliku ruumi” Kiviõli linna­ keskuse arhitektuurivõistlus (koostöös EALiga) ˬ  Aprillis Siseministeeriumi hoone arhitektuurivõistlus (RKAS) ˬ  Aprillis/mais Tallinna Kunstihoone arhitektuurivõistlus (Kunstihoone SA koostöös EALiga) ˬ  Mais Lõuna-Eesti muuseumite ühishoidla arhitektuurivõistlus (Muinsuskaitseamet koostöös EALiga) ˬ  Mais Aruküla aleviku keskosa arhitektuurivõistlus koostöös Raasiku Vallavalitsusega

EALi teated

EALi üldkogu peetakse 8. aprillil 2021 Tallinnas Kumu auditooriumis. Samas kuulutatakse välja ka noore arhitekti preemia võitja.

MITMESUGUSEID TEATEID ˬ  2021. aasta on meie jaoks tähendusrikas, sest oktoobris saab EAL saja-aastaseks. Seda väärikat juubelit on sügisel kavas tähistada paljude sündmustega. Loodame, et COVID-19 on selleks ajaks taandunud ning EALi liikmed saavad taas kokku tulla ja koos sünnipäeva pidada. Hoiame teid juubeliüritustega kursis meililisti ja kodulehe kaudu.

29

ˬ  1. jaanuaril 2021 naaseb EALi sekretäri tööle Signe Liivaleht, kes oli viimased viis aastat lapsehoolduspuhkusel. Ta asub taas koordineerima ka kutsekomisjoni tööd. EAL tänab Kadri Saart suurepärase töö eest liidus Signe asendamisel ning soovib edu ja õnne edaspidises karjääris!

02/20 arh.

ESILINASTUS MARGIT MUTSO PORTREEFILM „LEONHARD LAPIN. PROTSESS” 29. oktoobril 2020 esilinastus Tallinna Sõpruse kinos portreefilm „Leonhard Lapin. Protsess”. Margit Mutso film on terviklugu legendaarsest Eesti arhitektist ja kunstnikust, EALi liikmest Leonhard Lapinist, tema varasest noorusest tänapäevani, tema kunsti- ja arhitektuuriloomingust, suhetest ja tõekspidamistest. „Kuigi fookuses on Lapini arhitektuur, ei saa seda lahutada tema muust loomingust. Suur mõju Lapinile on olnud tema ajastul ja sõpruskonnal, aga ka keskkonnal, kust on ta pärit,” ütles Mutso. Nõukogude Eesti mässumeelset esiavangardisti Leonhard Lapinit iseloomustavad produktiivsus, loovus ja kirglikud inimsuhted. Lapini lähiringist on räägitud kui legendaarsest Tallinna koolist, mille liikmed võtsid jõuliselt sõna massehituse ja sellega kaasnenud migratsioonipoliitika vastu. Tallinna kooli arhitektid saavutasid 1980. aastail populaarsuse, mis ulatus Nõukogude Liidu piiridest kaugemale. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel sai Lapini looming uue hoo ja elava klassiku loometegevus ei ole seniajani raugenud – otse vastupidi! Filmi autor ja stsenarist on Margit Mutso, operaator Meelis Kadastik, montaažirežissöör Kalle Käärik ja produtsent Eros Brambat (filmistuudio AD Oculos Film). Portreefilm on valminud Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Filmiinstituudi korraldatava portreefilmide konkursi raames koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Filmi valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. Film jõuab ETV ekraanile 7. jaanuaril 2021.

BAUA AWARD 2020 BAUA Award on Baltimaade arhitektuurikoolide parimate diplomitööde võistlus ja ülevaatus. Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioon (BAUA) korraldas üritust juba kaheksandat korda ja seekord oli peakorraldaja Leedu Arhitektide Liit.

Pandeemia tõttu ei saanud kõrgkoolide esindajad 2020. aastal Vilniusesse sõita ja esimest korda toimus sündmus seepärast veebi vahendusel: 15. oktoobril esitleti magistri- ja rakendusarhitektuuri bakalaureusetaseme lõputöid ning valiti välja parimad. Eestit esindasid Martin Varvas Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Keiti Lige Eesti Kunstiakadeemiast ja Joanna Kordemets Tallinna Tehnikaülikoolist. Töid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Gabrielė Ubarevičiūtė (After Party, Leedu), Brigita Bula (Brigita Bula Arhitekti, Läti), Mark Grimitliht (tollal Saaremaa vallaarhitekt, Eesti) ja Ward Verbakel (Plusofficearchitects, Belgia). Žürii kuulas ära 12 esitlust. Magistritööde arvestuses valiti võitjaks Keiti Lige töö „Taasväärtustamine. Lammutusjäätmete taaskasutuse mõju ruumile”, tema juhendajad olid Katrin Koov ja Kadri Klementi. Bakalaureusetasemel võitis Ksenia Sapega (RISEBA, Läti) tööga „Braslawi ja Daugavpilsi piiriülene linnasünergia. Haridussadam Braslawis”, juhendajad Ilze Paklone ja Didzis Jaunzems. Vt lähemalt: https://www.facebook.com/baua. architects. Kõigist võistlusel osalenud tööde näitus läheb 2021. aastal ringreisile läbi Leedu, Läti ja Eesti. EALi 100 aasta juubeli aastal toimub võistlus Eestis.

EALi TEATED

ˬ  Jaanuarist loodame uut hoogu teadus- ja arendusnõuniku töös, sest EALi, ESLi ja EMALi ühise teadus- ja arendusnõunikuna asub tööle Jüri Soolep. Teisipäeviti töötab ta EALi kontoris, nii et on võimalus läbi astuda ja teemasid arutada. ˬ  Veebruaris liitub EALi tööka meeskonnaga (osalise tööajaga) projektijuht Kairi Rand, kes aitab meil ellu viia suurejoonelise juubeliprogrammi.

EALI VÄLJASÕIT LÄÄNEHARJUMAALE 2. OKTOOBRIL 2020 Hoolimata ähvardavast koroonapandeemiast jätkas EAL sügise hakul, mil nakatumiste arv oli veel väike, traditsioonilist maakondade väljasõitude sarja. Ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes sõitsime seekord Lääne-Harjumaale, et tutvuda nii uusimate vallamajade kui ka vast renoveeritud ajalooliste objektidega. Esimene peatus oli Saku kiriku ehitusel, kus hoone valmimisest rääkisid selle arhitektid Juhan Põld ja Kristiina Renter. Edasi viis tee meid Saku uude vallamajja, mis asub nüüd kunagises põllumajandustehnika näituste paviljonis (projekteeris Valve Pormeister 1964–1965). Aastaid tühjana seisnud ja tulekahjus suuresti hävinud hoone taastati algkujul, kuid kombainide ja traktorite eksponeerimiseks mõeldud kõrge laega saali asemel asuvad seal nüüd kahel korrusel vallavalitsuse tööruumid ning vallavolikogu saal. Uue hoone projekteeris ROK-Projekt. EALile tutvustasid hoonet Saku vallavanem Marti Rehemaa ja valla­ arhitekt Leho Vilu. Seejärel sõitsime Sauele teise vast valminud vallamaja juurde: aasta 2020 parimaks puitehitiseks valitud hoone arhitektid on Karli Luik ja Johan

30

arh. 02/20

EALi TEATED

Tali (molumba). Sellel täispuithoonel on ainult vundament betoonist. Kohapeal oli väga huvitav autoritelt kuulda, kuidas arhitektuurivõistlusel julge ja omapärase lahendusega silma paistnud võidutööst valmis Sauele uus maamärk. Pärastlõunal oli meie esimene peatus Keilas, kus tutvusime kahe uuenduskuuri läbinud maastikuarhitektuuri objektiga: raudteejaama ümbrusega (Artes Terrae) ja keskpargiga (Lootusprojekt). Mõlemad muudavad linnakeskkonna palju kaunimaks ja sõbralikumaks. Linna lähiajaplaanidest rääkisime abilinnapea Timo Suslovi ja linnaarhitekt Siiri Hundiga. Väljasõidu pikima peatuse tegime Padisel. Pärast 90 aastat vahelduva eduga toimunud konserveerimist ja restaureerimist on sealse kloostri hoonekompleks nüüd valmis saanud külastuskeskusena. Projekti autor ja eestvedaja, arhitekt Mart Keskküla (Restor) tunneb kloostris vist küll iga kivi ja kihistust – tema juhitud põnev ja elamuslik tuur andis osalejatele põhjaliku ülevaate nii viimasel ajal tehtud töödest kui ka nendele eelnenud uurimustest. Kloostri kõrval asub suurepäraselt korda tehtud valitsejamaja (projekti autor Jaan Jõgi, Kapiteel). Inforohke päeva lõpetasime endises Ellamaa elektrijaama hoones (valminud 1923, arhitekt Aleksander Vladovski), kus praegu asub Eesti mootorispordi muuseum Momu. Kuraator Arno Sillat tutvustas värvikalt nii maja kui ka ekspositsiooni, kus on motospordiajaloo märgilisi objekte. Tasub kindlasti külastada! Nagu EALi väljasõitudel kombeks, kogusime ka seekord rohkelt elamusi ja uusi teadmisi. Kahjuks olid osalejate read mõistetavatel põhjustel hõre­ dad. Loodetavasti on järgmiseks sügiseks pandeemia vaibunud ja saame uusi sihtkohti taas suurema rühmaga külastada.

SUVESEMINAR „RUUM PÄRAST PANDEEMIAT” TOIMUS VILJANDIS Pikaajalise traditsiooniga arhitektide suveürituse toimumine oli 2020. aastal suure küsimärgi all. Juunisse kavandatud seminari lükkasime augusti lõppu ja õnneks saime selle 29.–30. augustil enne pandeemia uut lainet ka korraldada. Viljandisse pärimusmuusika aita kogunes peaaegu sama palju arhitekte, sisearhitekte ja maastikuarhitekte ning valdkonna sõpru ja toetajaid nagu igal aastal. Augusti lõpus oli selge, et kevadel valitud „Ruum pärast pandeemiat” oli liiga optimistlik teema, sest COVID-19 otsesed ja kaudsed mõjud ruumiloome valdkonnale kestavad veel kaua.

31

Sissejuhatava ettekande nüüdisaegsetest kooliruumidest tegi Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin. Tallinna linnaruumist rääkis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk, kes osales ka vestlusringis Eesti uute üldplaneeringute teemal koos juhtiva planeerimiseksperdi Pille Metspaluga ja Tõrva vallavanema Maido Ruusmanniga. Vestlust juhtis EALi president Andro Mänd. Seminari peaesineja oli Aarhusi linnaarhitekt Stephen Willacy (Taani), kes kahjuks ei saanud ise kohale tulla ja tegi ettekande Microsoft Teamsi vahendusel. Tema osalust seminaril toetas Euroopa Regionaalfond. Lisaks olid kavas arhitektuurikoolide parimate lõputööde lühitutvustused. Sel aastal olid esindatud Eesti Kunstiakadeemia urbanistika (Jannat Sohail) ja sisearhitektuuri (Mariann Drell), Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri (Joanna Kordemets, Anastassia Shabelnikova) ning Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri (Le Minh Hoang) eriala. Kõik ettekanded on järelvaadatavad EALi YouTube’i kanalil. Päeva teises osas said soovijad õppida tunnustatud pärimusmuusiku Cätlin Mägi juhendamisel parmupilli ja järgnesid muud traditsioonilised meelelahutuslikud ettevõtmised. Õhtu lõpetas vägeva energiaga ansambel Svjata Vatra. Teisel päeval tegime väikse arhitektuuriretke Viljandis linnaarhitekt Olav Remmelkoori juhtimisel. Tutvusime uuemate ehitistega (Park Hotell Viljandi, lasteaed Krõllipesa jt), käimasoleva uue keskväljaku ja Vaksali tänava ehitusega ning Viljandi mõisa peahoone restaureerimisega. Kaks seminaripäeva möödusid kiiresti ja aitasid luua rõõmsa meeleolu uue töösügise alguseks. EAL tänab oma häid toetajaid, ilma kelleta ei oleks võimalik suveseminari korraldada: Bauroc, Thermory, Floorin, Lincona, VBH, Henkel, Ehituse ABC ja loomulikult Eesti Kultuurkapital. Kohtumiseni uuel suvel, EALi 100 aasta juubeli aastal!

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU 2021. A KURAATORINÄITUSE IDEEVÕISTLUS EAL kuulutas 2020. aasta aprillis välja EALi kuraatorinäituse võistluse, et leida 2021. aastal Tallinnas Fotografiskas toimuva näituse kuraator(id). Esimene koht (1000 eurot) ja õigus kureerida aastanäitust läks võistlustööle märgusõnaga „Tänav”, mille autorid on Tõnis Savi ja Raul Kalvo. Ära märgiti (ja 700eurose preemia said) võistlustööd „Kodu” (autorid Eerika Alev, Kristel Niisuke, Kristiina Way ja Margus Tamm) ning „Arhitekt majas” (autorid Kai Süda ja Risto Parve).

02/20 arh.

Eesti arhitektuuripreemiad 2020

„EESTI ARHITEKTUURI­PREEMIAD 2020” LAUREAADID Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ning loomeliidud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit andsid välja tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamaid saavutusi, teoseid ja nende autoreid. Arhitektuuripreemiatele oli tänavu esitatud 200 kandidaati, kelle hulgast valisid žüriid 70 nomi­ nenti ja tunnustasid 20 laureaati, sh anti välja kaks tudengipreemiat. 2020. aasta arhitektuuripreemiate eripära on laureaatide üle-eestilisus: pärjatud tõstavad esile paljud, ka kõige kaugemad Maarjamaa nurgad Saaremaast Narvani, Tallinnast Vastseliina, Võru ja Valgani. Arhitektuuriteadlase Triin Ojari sõnul kostavad praeguses tehnoloogia arengu ja kliimakriisiga võidu jooksvas maailmas võlusõnadena hajutatud asustus, energiasõltumatus ja isemajandamine, taasavastatakse kogukond, kodutöö, koduõpe ja kodutoit. „Vajame kollektiivseid lahendusi, mis tõstaks ühiselukvaliteeti kõigile võrdselt, ning arhitektuuril on siin mängida oluline roll,” märkis ta. „Igal aastal arhitektuuripreemiatele nomineeritud tööd on omamoodi pusletükid keskkonnast, nagu see tervikuna peakski olema – inimesele heaks äraolemiseks mõeldud. Fookuses on taastuvad loodusmaterjalid – näiteks Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli ühine õppehoone Narvas on suurim avalik puithoone Eestis –, ajaloopärandi taaskasutus, mida esindavad uuendatud kindlusmuuseumid, rohealad ja platsid kui omamoodi laadimiskohad, mis muudavad linnakeskkonna inimestele elamisväärsemaks, ning uued koolimajad, mis on teadagi üks parimaid võimalikke tulevikuinvesteeringuid,” kommenteeris Ojari tänavusi arhitektuuripreemiaid. Ojari lisas, et uued keskväljakud, hoovid, koolimajad, kultuuriobjektid ja isegi disainitud kõrgepingemast mõjutavad ühiselu kvaliteeti. „Need loovad ruume koosolemiseks, panevad inimesed oma linna üle uhkust tundma, sõlmivad sidemeid ajaloolise pärandiga, toovad looduse meile lähemale, et me näeksime aastaaegade vaheldumist, tunneksime ümbritsevast rahulolu ja et kuskil kuklas tuksuks teadmine, et kõik ei ole veel kadunud,” täheldas Ojari.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiate laureaadid ja nominendid ning arhitektuuriajakirja MAJA ja kultuurilehe Sirp parima ruumipublikatsiooni preemia laureaadid on kogutud ka kaante vahele aastaraamatusse „Eesti Arhitektuuripreemiad”. Eesti Sisearhitektide Liidu laureaate ja nominente koondab aastaraamat „Ruumipilt”. Eesti arhitektuuripreemiate väljaandmine algatati 2015. aastal selleks, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi. Kõikide nominentidega saab tutvuda kodulehel arhitektuuripreemiad.ee. Pikemalt võib neist ja laureaatidest lugeda väljaannetes „Eesti Arhitektuuripreemiad 2020” ja „Ruumipilt 2020”, mida saab soetada Eesti suurimatest raamatupoodidest ja tellida arhitektuuripreemiate kodulehelt. Preemiate väljaandmist toetab ja sündmuse peatoetaja on Eesti Kultuurkapital. Sündmuse suurtoetaja on Thermory. Sündmuse toetajad on Lincona, Floorin, Fagerhult, Wermstock, Jung, Juhani Puukool, Aluprof/VBH Estonia ja Extery. Sündmuse peapartnerid on Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja MTÜ Arhitektuuri­ kirjastus. Sündmuse korraldasid Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit.

EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIAD 2020 Žürii: arhitektid Emil Urbel ja Koit Ojaliiv, sisearhitekt Maarja Valk-Falk, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg, tootedisainer Merike Rehepapp, arhitektuuriajaloolased Liina Jänes ja Mait Väljas Arhitektuuri valdkonna peapreemia – Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone Arhitektuur: Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvel ja Pirko Võmma (arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks) Sisearhitektuur: Kadi Karmann, Mari Põld, Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve (T43 Sisearhitektid) Maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Priit Paalo ja Laura Männamaa (TajuRuum) Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone on puitarhitektuuri maamärk – Eesti suurim avalik puithoone, mis teenib mitut eesmärki. Kadetid, üliõpilased ja sisejulgeoleku ametnikud

32

arh. 02/20

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone. Arhitektuur: Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt ja Pirko Võmma (arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks). Sisearhitektuur: Kadi Karmann, Mari Põld, Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve (T43 Sisearhitektid). Maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Priit Paalo ja Laura Männamaa (TajuRuum). Foto Tõnu Tunnel

said praktikabaasi ja majutushoone, laiemalt aga sai Narva linn juurde kvaliteetse avaliku ruumi ning lõpuks ka nüüdisaegse ujula. Narva külastajale mõjub hoone oma positiivse totaalsusega ootamatult. „Rangete turvanõuetega rajatis on maastikuarhitektuursete võtetega märkamatult sulatatud olemasolevasse keskkonda. Valminud on väga terviklik lahendus. Kindlasti on sama oluline selle hoone sümboolne tähendus – hea arhitektuur märgib Eesti riigi kohalolu Narvas,” kommenteeris žürii peapreemiat.

vad nemad lahendusi partneritega käsikäes, ise neid samal ajal koolitades. „Innotiim alustas koostööd kuue ministeeriumiga ja praeguseks on nendega ühinemas kõik üksteist Eesti ministeeriumit. Kas see ei ole edu!” märkis žürii.

Disainialase tegevuse preemia – avaliku sektori innovatsioonitiim Daniel Kotsjuba, Helelyn Tammsaar ja Merilin Truuväärt

Žürii leidis, et Elva uus promenaad ja peatänav on üks paremini õnnestunud „Hea avaliku ruumi” programmis valminud väikelinnakeskusi, mis sulandub olemasolevasse linnakangasse ja arvestab sellega, tõstab esile maastiku parimad omadused ning annab need linlaste kasutusse. Väikeste, aga täpsete väikelinna miljöösse sobivate sekkumistega on linnaruumi parandatud nii, et see on nüüd selgem, funktsionaalsem ja arusaadavam. Uus lahendus kandub mööda linna peatänavat raudteejaamani ja parandab kõikehõlmavalt sidusust. Kõigil Eesti väikelinnadel pole küll võimalik uhkeldada oma järvega, aga Elva uuenenud linnaruum tõesti töötab ja inimesed on selle omaks

Kaks aastat tagasi Riigikantselei juurde loodud innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikud teenused kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks ning aidata kujundada lahendusi konkreetsetele probleemidele. Innovatsioonitiimi tegevuse puhul tõstis žürii esile selle laiaulatuslikku mõju ühiskonnale. Erinevalt traditsioonilisest disainitööst, mis pakub tellijale ja kasutajale valmislahendusi, otsi-

33

Maastikuarhitektuuri preemia – Elva uus linnakeskus Ülle Maiste (AT HOME), Diana Taalfeld (NU arhitektuur), Anne Saarniit (ubin pluss), Roomet Helbre ja Taavi Kuningas (TEMPT)

02/20 arh.

EESTI ARHITEKTUURIPREEMIAD 2020

Rekonstrueerimise preemia – Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimine Kalle Vellevoog (JVR) ja Tiiu Truus (Stuudio Truus) Narva linnuse ida- ja lõunatiiva rekonstruktsioon on erakordne, arvestades, et see on sõdades tugevalt kannatada saanud mälestis, mida on restaureeritud aastakümneid. Kalle Vellevoogi ja Tiiu Truusi kavandatu on 21. sajandi vääriline. Uus eristub selgelt, lisatud osad on nüüdisaegsed, kavandatud professionaalsel tasemel, tasakaalukad ja olnu suhtes lugupidavad. Ümberehituse tulemusena on linnus muutunud külastajale „loetavaks”, hoonele on diskreetselt lisatud tänapäevast tehnikat ning esile on toodud linnuse kujunemislugu oma eheduses ja mitmetahulisuses. Žürii hindas kõrgelt varasemate, 1970.– 1980. aastate restaureerimiskihistuste säilitamist ja eksponeerimist, on ju needki juba osa ajaloost.

Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimine. Autorid Kalle Vellevoog (JVR) ja Tiiu Truus (Stuudio Truus), projekti meeskonnas Andrus Andrejev, Martin Prommik, Lidia Zarudnaya ja Annika Liivo. Foto Kalle Veesaar

võtnud. „Elvat elavdav linnamaastik seob oskuslikult ja inimmõõtmeliselt kokku väikelinna pea­ tänava ja järveäärse keskväljaku,” toonitas žürii. Näitusepreemia – näitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant” Kuraator: Carl-Dag Lige Ruumiline kujundus: Tomomi Hayashi ja Andrea Ainjärv (HGA) Graafiline disain: Marje Eelma (Tuumik Stuudio) August Komendant on Eesti arhitektuuri- ja insenerindusajaloos küllap ainuke rahvusvaheline staar – väga andekas ja võimekas insener, kellega koostöös on sündinud paljud 20. sajandi hilis­modernistliku arhitektuuri tippteosed: Louis Kahni kavandatud Kimbelli kunstimuuseum, Salki instituut ja Richardsi laborid, Moshe Safdie legoklotsilik kor­ter­ maja Habitat’ 67 Montreali Expol. „Kuraatori põhjaliku, mitmeaastase rahvusvahelise uurimistöö tulemusena sündis näitus, mis tõi esile ehitusinsenerinduse valdkonna suurkuju August Komendandi seni vähetuntud rolli Eesti ja maailma 20. sajandi arhitektuuriloos,” märkis žürii. Esitatud ainulaadset materjali toetas esteetiliselt väljapeetud näitusekujundus.

Arhitektuurialase tegevuse preemia – Valga linnaarhitekt Jiří Tintěra Žürii hinnangul on laureaat haruldane linnaarhi­ tekt, kellel on missioon ja visioon, linnaarhitekt, kes teeb ilmselgelt palju rohkem, kui otsesed tööülesanded ette näevad ja tööpäevas on tunde. Tänu tema tegevusele on Valga arhitektuur ja linna­ehitus olnud rohkem pildil kui nii mõnegi palju suurema linna teemad. 2019. aasta lõpul kaitstud doktoritöös vaatleb Jiři kahanevate linnade temaatikat laiemalt. Sama teemaga tegeleb ta Eesti näituse kaaskuraatorina 2021. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil. „Väekas Valga linnaarhitekt, kelle pühendunud tegutsemine on toonud uue hingamise kohalikku linnaruumi ja tõmmanud laiemalt tähelepanu kahanevatele linnadele,” lisas žürii.

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2020 Arhitekti aastapreemia žürii: rahvusvaheliselt tunnustatud Soome arhitekt Samuli Woolston (ALA Architects) Preemia „Väike” žürii: arhitektid Indrek Allmann ja Karli Luik, maastikuarhitekt Lidia Zarudnaya ning kirjanik Jan Kaus Tudengipreemia žürii: arhitektid Peeter Pere, Marika Lõoke ja Kersti Nigols Arhitekti aastapreemia – Fotografiska Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Margus Tamm ja Märten Peterson (Salto arhitektuuribüroo) Fotografiska hoone on osa eri ajastute tööstus­ arhitektuuri koondavast Tallinna Telliskivi loomelinnakust, mille kollaažilikku olemust arvestades on ehitisel oluline roll üldise miljöö kujundamisel.

34

arh. 02/20

EESTI ARHITEKTUURIPREEMIAD 2020

Arhitektid toetusid mahajäetud depoohoone romantilisele hõngule. Žürii hinnangul ei ole kõige kõnekam ja üllatavam samm mitte punase tellise säilitamine, vaid fassaadi asendamine uue, selge ja suurema tellisekuubikuga. Hoones on palju huvitavaid nüansse, näiteks kõrge betoonist trepišaht, mis suunab külastaja lihtsajoonelisest trepist üles galeriidesse, ja moodne katuserestoran. Restoranikorrus on klaasist, et tagada kaunis panoraam, kuid see ei ole mitte klassikaline katuseterrass, vaid pigem ebaharilikul tasapinnal paiknev linnaväljak, kuhu viib mööda fassaadi üles roniv kitsas astmeline tänav. Arhitektuuriliste otsuste otsekohesus on veenev ja silmapaistev. Preemia „Väike” – kuur Taga-Sõrves Peeter Pere ja Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid) Saaremaal Sõrve sääre otsas Reedu talu maadel asuv kuur ei ole väike mitte ainult mastaabilt, vaid ka hoiakult. „Kui teised objektid nõuavad tähelepanu, siis kuur on tõmbunud eemale ja endasse. Hoone ei tundu nõudvat vaatleja pilku, vaid on valmis selle endasse laskma. Pealegi, kuigi kuurid on oma olemuselt vägagi asised kohad, asjade panipaigad, mõjub kõnealune ehitis pigem kui mõtete hoidla,” leidis žürii.

Kuuri keskel asub avatud lõik, mis võimaldab pidevat kontakti ümbritsevaga, nii et ruum kandub maastikule ja maastik ruumi. Hõredama seinaga keskosa võib olla ebapraktiline, ent see otsekui illustreerib elu ennustamatust – seda, et maailma eest on võimatu peitu pugeda. Preemia „Väike” – Soorebane Sille Pihlak ja Siim Tuksam (arhitektuuripraksis PART) Kõrgepingeliini nurgamast Soorebane on roostetanud terasest 45 meetri kõrgune taristudisaini objekt, mis on silmapaistev maamärk nn Risti ristis ja märgib saabumist Läänemaale. Objekti haruline vorm on igast küljest kordumatu ja selle ilme erinevates ilmastikuoludes varieeruv. Soorebane kaalub üle 30 tonni. Eesti esimene disainmast valmistati Rumeenia tehases ja toodi Eestisse kolme veokiga 11 osas. Disainmast tekitas žüriiliikmete hulgas kõige elavamat arutelu. „Sattusime objekti esimest korda vaatama pimedas, tähistaeva all, mistõttu mõjus rajatis nagu üleelusuurune astronoomiline seadeldis. Sedavõrd kummalisest loomingulise veidruse ja asise logistika põimumisest oli meil võimatu mööda vaadata,” jagas žürii muljeid.

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia Fotografiska. Autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Margus Tamm ja Märten Peterson (Salto arhitektuuribüroo). Foto Kaupo Kalda

35

EESTI ARHITEKTUURIPREEMIAD 2020

02/20 arh.

Preemia „Väike” – kuur Taga-Sõrves. Autorid Peeter Pere ja Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid). Foto Eva Kedelauk

Preemia „Väike” – Soorebane. Autorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam (arhitektuuripraksis PART). Foto Tõnu Tunnel

Tudengipreemia – Madli Kaljuste, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linna­ planeerimise eriala magistritöö „Projekteerijate maja” eest Tudengipreemia laureaat võlus žüriid õnnestunud teemavalikuga – südalinna ühest kesksemast modernistlikust ehitisest on saanud justkui ühiskonna heidik. Töö tegeleb pärandi, iganemise ja muutuse mõistetega ning selle keel pole arhitektile omaselt asjalik, vaid võrreldav luuletusega, mille mõistmine sõltub vastuvõtja meeleolust.

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2020 Žürii: sisearhitektid Mari Koger, Kaire KempTišler ja Toomas Korb, arhitekt Kalle Komissarov ning kunstiteadlane Evelyn Fridolin Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimine Kalle Vellevoog (JVR) ja Tiiu Truus (Stuudio Truus), projekti meeskonnas Andrus Andrejev, Martin Prommik, Lidia Zarudnaya ja Annika Liivo „Eesti kõige idapoolsem kultuurimajakas on teinud läbi väärika uuenduskuuri. Vana kehand ja selle uus sisu moodustavad äärmiselt orgaanilise terviku ning ausalt öeldes ei kujutagi praegu ette,

36

arh. 02/20

EESTI ARHITEKTUURIPREEMIAD 2020

et seal oleks kunagi midagi muud olnud,” leidis žürii. Kuidas kohandada linnus nii, et see vastaks tänapäeva vajadustele, rikkumata samas ajalooliselt väärtuslikku? Rekonstruktsiooniprojekti autorid lähtusid kahest olulisest põhimõttest. Esiteks peab kõik lisanduv selgelt eristuma vanematest kihistustest ja esindama tänapäevast arhitektuuri selle parimas mõttes. Teiseks peab kõik, mis ajaloolisele hoonele lisandub, olema algset ehituskehandit rikkumata vajaduse korral tagasipööratav, juhul kui tulevikus peaksid restaureerimise põhimõtted muutuma. Oru Hub Hotel Aet Kiivet ja Kätlin Ölluk (Nobe Design) „Nagu nõelasilmast tulnud ja perfektsuseni lihvitud „totaaldisain” annab kogu hoonele uue mõõtme. Ruum, selle kasutus ja seal pakutavad teenused on põimunud üheks sümpaatseks tervikuks,” märkis žürii. Kõik algas Velveti loodud uuest hotelliteenuste disainist, mis nägi ette ka täiesti uudse kontseptsiooniga siselahenduse. Tulemus pidi olema selline, et klient tunneks ennast mõnusalt, nagu sõpra külastades. Loodava ruumiga taotleti, et külastaja tahab veeta vaba aega esimese korruse ühisruumis: vaadata televiisorit, lugeda raamatut või kohtuda sõpradega, mängida lauamänge ja pidada töökoosolekuid – nimelt on restorani ja avatud kontori alale oodatud needki, kes hotellis ei ööbi. Kadri­ oru pargi lähedus inspireeris looma hotelli veranda­likku atmosfääri ning lõpptulemus on helge ja särav. Lincona salong Hanna Karits ja Jan Skolimowski, kaasa töötasid Kadri Ruusna ja Jaanus Saarepera Lincona uuendatud salongi sisearhitektuuri lahenduse ja värske visuaali loomise kõrval on ehk veelgi olulisem valminud ruumi kaudu firma ärimudeli ümbermõtestamine ja parema kliendi­ kogemuse loomine. Saalis on kõige olulisemal kohal põrandakattematerjalide väljapanek, mis koosneb 6000 näidisest. Sisearhitektide jaoks oligi üks aeganõudvamaid ülesandeid tootevaliku süstematiseerimine, et luua alus selle paigutamisele ja näitamisele. „Laitmatu funktsionaalsusega ruum loob nii sundimatu õhustiku, et kutsub vabatahtlikult seal aega veetma. Müügisaal ja kogu ülejäänud kontoripind on muudetud materjalide raamatukoguks, mis on lihtne kontseptsioon, kuid sellisel tasemel lahendatuna erakordne,” kommenteeris žürii.

37

Vello Asi nimeline tudengipreemia – Semele Kari Koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga väljaantava nimelise tudengipreemia saaja kannab edasi legendaarse sisearhitektuuri õppejõu Vello Asi väärtushoiakuid – tema põhimõtteid, eetikat, suhtumist töösse ja loomingusse.

EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2020 Žürii: Soome Maastikuarhitektide Liidu president Pia Kuusiniemi, maastikuarhitektid Sulev Nurme ja Laura Männamaa, urbanist-linnaplaneerija Kristi Grišakov ning arhitekt Elo Kiivet Linnasüda – Elva uus linnakeskus Ülle Maiste (AT HOME), Diana Taalfeld (NU arhitektuur), Anne Saarniit (ubin pluss), Roomet Helbre ja Taavi Kuningas (TEMPT) Linnasüdamete uuendamine jätkub veel hoogsalt, mistõttu väärisid need omaette kategooriat. Žürii kinnitusel hinnati Elva linnasüda parimaks haruldaselt kiire konsensusega. „Elva uus linnasüda tähendab, et Elva linnal on nüüd keskväljak, mida ei ole varem linna eripära tõttu olnud. See on tõeliselt elav keskus väikesele aedlinnale, koht igaühele, kust leiab väga erinevaid tegevuspaiku. Hubane atmosfäär ja lõpuni viimistletud inimmõõtmelisus koos meeldivalt orgaanilise ruumiga seob tervikuks peatänava otstes olevad maamärgid ja erinevad teljed järve ääres,” nentis žürii. Elva uue keskväljaku puhul õnnestus enim see, et väljak ja rekonstrueeritud tänav on toonud inimesed tagasi linnaruumi. Hooviruum – Uus-Veerenni elamuala sisehoov Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart ja Karin Bachmann (KINO maastikuarhitektid) Uus-Veerenni kvartali sisehoov on poolprivaatne taskupark, mis on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks eelkõige hoonete elanikele, kuid samas paistab see tänava poolt lopsaka oaasina, kuhu on võimalik sisse vaadata ja astuda. Uute korter­ majade juures on mõnusast ja tegevusrohkest väliruumist saanud oluline argument kodukoha valikul ja seda kasutavad oskuslikult ka arendajad. Veerenni elamuala sisehoovi ühine elamisruum näitab oma tõelist tähendust. Jagatud kasvuhooned loovad sotsiaalse koha, kus aiatöö kõrval naabritega kohtuda. Väga hästi peidetud tehniline taristu ja elemendid, moodne materjalikasutus

02/20 arh.

Avalik ruum – Vastseliina piiskopilinnuse kabeli ja linnuse väliala Kersti Lootus, Katri Soonberg, Kadri Uusen ja Siim Lootus (Lootusprojekt) Vastseliina piiskopilinnuse väliala on žürii hinnangul tõeliselt suure väega koht, kus tuleb kiita maastikuarhitektide julgust teha pigem vähem kui rohkem. „Neil on õnnestunud vältida kõige suuremat ohtu ehk ülekujundamist. Kogu lahendus on äärmiselt delikaatne, intrigeerivad on kabeli õrna heliruumiga ehitatud nn nähtamatud seinad, mis panevad külastaja peatuma ja mõtlema või mediteerima,” arvas žürii. Ümbritsev maastik tõuseb uute vaadete ja teeradade-platvormidega hästi esile. Välialad haaravad enda alla parkla, endise Piiri kõrtsi sepikoja, Vastseliina-Meremäe-Kliima maantee ülekäigu, Piiri kõrtsi, kelder-kabeli, uue palverännumaja ümbruse ja linnuse varemete ala. Eripreemia – Võru Linnavalitsus Võru Linnavalitsus pälvib aastapreemia pikaajalise järjepideva töö eest nüüdisaegse, inimsõbraliku ja rohelise elukeskkonna loomisel. Märkimisväärsed avaliku ruumi projektid said alguse 2006. aastal Võru Kesklinna pargi rajamisega, 2009. aastal avati Tamula järve promenaad, arendustööd jätkusid 2013. aastal uuendatud Katariina alleega. 2019. aastal valminud Koreli oja rekreatsiooniala koos seal korraldatud istutustalgutega kinnistavad uue keskväljakuga linnavalitsuse arengutahet ja edukat avaliku ruumi tervikuks ühendamise oskust. Ühelegi linnakülalisele ei jää märkamata Võru tänavaruumi tippkvaliteet, sest tänavahaljastus on silmatorkavalt hea ja eristub Eestis iseäranis väikelinnade võrdluses. Seega toob žürii aastapreemia laureaadi puhul esile suure pildi nägemist, julgust visioone luua ja neid ellu viia.

RUUMIPUBLIKATSIOONI AASTAPREEMIAD 2020 Žürii: kuraator ja kunstikriitik Maarin Mürk

EESTI ARHITEKTUURIPREEMIAD 2020

ning üllatav läbipaistev võrekatus maa-aluse parkla kohal tekitavad lööva ja kutsuva ruumi­ kogemuse. Väga põhjalikult on läbi mõeldud vihma­vee ärajuhtimise lahendus, mis teeb kummarduse koha algsele eesmärgile (veerenn).

Arhitektuuriajakirja MAJA aastapreemia – Toomas Tammis, „Suure-Jaani on saanud juurde tüki (kesk)linna” Žürii hinnangul on tegu kvaliteetse arhitektuuriarvustuse näitega. Artikkel annab ülevaate SuureJaani uuest tervisekeskusest, mis loob eeldused Suure-Jaani keskuse sünniks. Autor selgitab, miks hoone on õnnestunud, ning käsitleb selle panust linnaruumi, suhestumist ümbritseva keskkonnaga ja mõju avalikule ruumile nii praegu kui ka planeeritavas tulevikus. „Tekst köidab erineva taustaga lugejat, nii erialaringkondi kui ka tavainimest, tähelepanu juhitakse kannatlikult ja täpselt valminud maja eri osadele. Mõõdetud toon, selge väljendusviis, aga ei ole kuskilt otsast igav lugeda, kirjutaja enda lugupidamine ja rõõm on tajutavad ning haaravad kaasa. Tekib soov külastada, artikkel näpus, et kohapeal detailid ise uuesti täpselt üle kogeda!” leidis žürii. Artikkel: https://ajakirimaja.ee/ toomas-tammis-suure-jaani-on-saanudjuurde-tuki-kesklinna/ Kultuurilehe Sirp aastapreemia – Elo Kiivet, „Kivist naised on nähtamatud” Elo Kiivet kirjutab, et naiste eemalejäämine ühiskondlikelt jõupositsioonidelt väljendub ka linnaruumis – liiga vähe on neile eraldatud tähelepanu tänavanimega või lubatud aupaistet monumendiga. „Nii naiste nähtavus ühiskonnas laiemalt kui ka monumendid kui sellised on päevakajaline teema, mis on ette võetud vähekajastatud nurga alt. Tõstatab küll järjekordse teema, mis avalikus ruumis kõik nihu on, aga teksti hoogsus ei lase lugejal niisama masendusse langeda, vaid tekitab tahtmise barrikaadidele joosta,” kommenteeris žürii. „Aga miks siis ikkagi on nii palju tolmu ja tuvisitta koguvaid ajaloolisi mehekujusid? Kohe jooksma ei saa siiski hakata, enne ärgitab mõtlema, mis see lahendus siis oleks – kvoodid? Programmiline naiste kujude püstitamine? Meeste kujude mahavõtmine? Siit saaks hea arutelu!” Tekstis esinevad nutikad väljendid – „pronkslagi” ja „kehm” – võiksid käibele minna. Artikkel: https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ kivist-naised-on-nahtamatud/

38

arh. 02/20

Teated seenioritele SEENIORITE SEKTSIOON 2020. A TEISEL POOLAASTAL EALi seeniorite sektsioon kogunes 2020. aasta sügishooaja esimesele kokkusaamisele-kohvilauale 3. septembril. Meie kasutada on endiselt paariks tunniks iga kuu esimesel kolmapäeval Tallinna Ülikooli (endise Teaduste Akadeemia) raamatukogu vanade ürikute ruum. Kui ruum sai tuulutatud, tolm pühitud ja lauad-toolid meile sobivalt ümber paigutatud, võis üritus alata. Kogunes 14 arhitekti. Meeldiv oli, et EALi uus president Andro Mänd tuli ennast meile tutvustama ja leidis vaatamata oma tihedale päevakavale terve tunni meie ava­ üritusel osalemiseks. Ta rääkis liidu tegemistest, plaanidest ja vastas küsimustele. Teine teema oli meie põhikirja alusel, kas valida seeniorite sektsioonile uus juhatus või jätkata samas koosseisus. Otsustati jätkata sama kuueliikmelise juhatusega koosseisus Anne Siht, Riina Raig, Krista Karu, Anu Kotli ja Fredi Tomps. Ainult Dmitri Brunsi asemele kinnitati uue liikmena Anne Muhk. Veel oli teemaks meie kevadel ärajäänud reis Lääne-Virumaale. Otsustasime nimetada reisi ümber sügisreisiks, korrigeerida marsruuti, kasutada ära meile Eesti Kultuurkapitalist kevadel eraldatud reisiraha ja vaatamata pead tõstvale koroonale siiski sõita. Maskid ette ja 23. septembri hommikul läheb sõiduks. Soovijaid oli 23. Sõit algas 23. septembril, hästi udusel hommikul, kuid ilmateade lubas päeva jooksul headparemat. Pidime viimastel päevadel veidi muutma küll väljasõiduaega, küll kojujõudmisaega, küll külastatavaid objekte – ikka selleks, et kõik kõigile sobiks. Ilm kujuneski suurepäraseks ja kõik sujus. Kõigepealt külastasime Lustihoone talu Varbolas (arhitektuuribüroo Peeter Pere Arhitektid), mis oli omapäraselt vana ja uue hoone sümbioos. Objekt oli esitatud mitme võistluse nominendiks ja pälvis 2019. aastal EALi „Eramu” preemia. Edasi järgmise koha Palamuse poole sõites tegime peatuse Paia teeristil Imaveres. Sinna on kerkinud märkimisväärne keskus: bensiinijaam, restoran, söökla, müügipunktid, laste mänguplats ja palju muud, mis ühel teeristil olema peab. Palamuse muuseumihoonete kompleks oli „Kevade” filmist juba vana tuttav. Elasime giidi jutu saatel sisse Kiire-Tootsi-Tõnissoni-köstri tegemistesse, vaadates samal ajal ühe silmaga filmi, mida võib ikka ja jälle vaadata ja naerda. Lõunat sõime Tõnissoni söögitoas. Edasi sõitsime just-just renoveeritud Anija mõisa. Uhke mõis oli! Veel hiljaaegu tegutses selles majas kool.

39

Piltidel, kus olid suure vaeva nägijad ära märgitud, tundsime ära oma sektsiooni auväärse liikme Fredi Tompsi. Tore! Tagasi Tallinna jõudsime ettenähtud ajaks. Oktoobrikuu kokkusaamine toimus 7. kuupäeval taas raamatukogu vanade raamatute toas. Kohale tuli 11 vaprat. Ilmal polnud viga, maitsev kringel laual, kohvid-mahlad kõrvale ostetud ja üritus algas. Seekord kasutasime raamatukogu juhtkonna lahkel loal ruumis olevat elektroonikat. Meil pidi omal olema arvuti ja otse loomulikult mälupulk. Anu Kotli võttiski kaasa arvuti ja Fredi Tomps mälupulga ning seekord jäi meil ajast puudu. Fredi jutt oli pikk, põhjalik ja põnev. Otsustasime järgmine kord jätkata, kui koroona lubab. Anne Siht Seeniorite sektsiooni juhataja

NOVEMBRIKUU KOKKUSAAMINE Novembris kohtusime jälle kuu esimesel kolmapäeval, s.o 4. novembril oma tuttavas kohas Tallinna Ülikooli raamatukogus vanade raamatute vahel. Kohal oli 15 inimest. Esialgu oli kavas jätkata eelmisel korral pooleli jäänud Fredi Tompsi huvitavate mälestuste kuulamist, aga ootamatult saabus külalisesineja Marika Lõoke, kes valgustas seltskonda EALi praeguse eestseisuse ja juhatuse tegemiste asjus. Ta julgustas seeniore lööma liidu töös aktiivsemalt kaasa, et teatud valdkondades anda edasi oma kogemusi. Huvitavat juttu jätkus kauemaks. Seekord jäi Fredi Tomps ootele, aga järgmine kord lubas ta kohal olla, nii et programm on kindel. Järgmine kohtumine peaks olema detsembris. Seni elame päev korraga, nagu koroona laseb, ja vaatame, mis edasi saab. NB! Kringel on alati väga maitsev! Anne Muhk Seeniorite sektsiooni liige

02/20 arh.

Meie juubilarid MAI Niina Eigi Mai Shein Maie Raudsepp

JAANUAR Mall Tomiste

80

07.02.1946 15.02.1936 22.02.1941

75 85 80

13.03.1941 26.03.1936 31.03.1946

80 85 75

06.04.1941 13.04.1941 18.04.1941

80 80 80

APRILL Tõnu Liigand Kuno Raude Ants Raid

Mälestame

Hans Kõll Maret Tääker Anne Lannes Eva Hirvesoo

08.06.1941 23.06.1941 25.06.1946 27.06.1936

80 80 75 85

24.07.1931

90

26.08.1946

75

25.09.1931

90

26.12.1936

85

JUULI Leonid Visnjakov

MÄRTS Rein Hansberg Elo Toomik Ann Toone

80 75 85

JUUNI 30.01.1941

VEEBRUAR Tiina Linna Ilmar Pihlak Peeter Püssim

07.05.1941 10.05.1946 21.05.1936

AUGUST Katrin Etverk

SEPTEMBER Evi Niineväli

Are-Silvia Kala Tatjana Kuško Kalle Rõõmus Ülo Sirp

DETSEMBER Peep Jänes

05.10.1925–23.08.2020 16.10.1927–03.09.2020 15.09.1955–13.11.2020 24.01.1927–01.01.2021

Eesti Arhitektide Liit Rg-kood 80053223 Põhja pst 27a, 10415 Tallinn info@arhliit.ee www.arhliit.ee Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB) Liikme aastamaks on 100 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 10 eurot Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Kaidi Laup, kaidi@raamatupidajad.com

EALi president on Andro Mänd EALi asepresidendid on Katrin Koov, Marika Lõoke ja Peeter Pere Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep: jyri.soolep@arhliit.ee EALi kontor on tavaolukorras avatud E–R kl 10–17 Eestseisuse koosolekud on kaks korda kuus neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 2/2020 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Madis Katz, küljendus Kaido Känd