Juhtkiri lk

TERE, HEAD KOLLEEGID

EALi uue presidendina tänan kõiki liidu liikmeid, eelnevaid presidente/esimehi, eestseisuse, sektsioonide ja töögruppide liikmeid ning kindlasti ka liidu kontorit. Tänu teie pikaajalisele panusele, visioonile ja pühendumusele on üles ehitatud tugev organisatsioon, organisatsioon, mille sõnal on ühiskonnas kaalu ja kõlapinda. Loome- ja erialaliitude seas oleme vaieldamatult ühed mõjukamad ning märgatavamad.

Liidu saja aasta juubeli eel tuleb aga teha eriline kummardus meie n-ö founding father’itele, kes on Karl Burman (sen), Ernst Ederberg, Eugen Habermann, Erich Jacoby, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Ernst Kühnert, Anton Soans, Karl Tarvas ja Franz de Vries. Tänu neile saame tunda uhkust Eesti vanuselt teise loomeliidu ja Baltimaade vanima arhitektide liidu üle. Annan endast kõik, et olla eelkäijate vääriline.

Minu ametisseastumine on sattunud murrangulisele ajale, mida tähistavad sellised märksõnad nagu COVID-19, Bauhaus, MARU ja digipööre. Pandeemia põhjustatud segadused ja selle mõju ulatus majandusele ning meie sektorile selgub alles järgmisel aastal, sest kevadine ehmatus oli suurem kui sektori tegelik langus. Teises kvartalis langes arhitektuuribüroode keskmine töötasu 10,4%, kuid sellele eelnenud kvartalis oli töötasu 12,3% tõusnud. Seega oli keskmine tasu suveks langenud eelmise aasta lõpu tasemele.

Paljud bürood said Eesti Töötukassa palgatoetust, ent kõige tõhusam ehitusvaldkonna toetuse meede oli ilmselt valitsuse otsus, et ühtegi riigi ja Euroopa Liidu rahastusega projekti seisma ei panda. See rahustas sektorit ja suvel mindi juba edasi ka paljude eraarendustega, mis olid kevadel pandeemia hirmus peatatud. Samas on turul tunda teatud ärevust ja selle üks indikaator on avalikel arhitektuurivõistlustel osalejate arvu kasv. Kui 2019. aastal esitati avalikele arhitektuurivõistlustele keskmiselt 9,8 tööd, siis 2020. aasta võistlustel on keskmine osalejate arv olnud 18,6.

Valitsuse eraldatud nn koroonaraha on paraku arhitektidest pigem mööda läinud. Riigi nõuded, mille järgi peab ehitusleping olema sõlmitud selle aasta jooksul, ei toeta kuidagi kvaliteetset projekteerimisprotsessi ja ruumiloomet. Ruumilist lisandväärtust loovad arhitektid! Sellisest vaatenurgast on Eesti kahjuks endiselt riigi rollis, kus ei osata oma toorainet väärindada.

COVID-19 mõju linnaplaneerimisele ja arhitektuurile on veel vara hinnata. Mingi mõju sellel ilmselt on, kuid kindlasti mitte nii suur kui kliimasoojenemisel ja -poliitikal.

EALi president Andro Mänd Foto Reio Avaste

Meie sektori jaoks on murrangulise tähendusega Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni välja käidud uue Euroopa Bauhausi eesmärk. Loodan, et see projekt ei jää pelgalt helesiniseks unistuseks, vaid saab ka konkreetsed struktuurid ja rahastuse. Seni pole nii kõrgel poliitilisel tasemel arhitektuuri ja disaini olulisust esile tõstetud.

Loodame, et selline mõttemall jõuab ühel päeval lainetusena ka Läänemere idakaldale. See on mõttemall, millest tooksin esile ühe von der Leyeni tsitaadi: „Kuid tahan, et see oleks midagi enamat kui keskkonna- või majandusprojekt. Euroopa roheline kokkulepe peab olema eelkõige Euroopa uus kultuuriprojekt. Igal liikumisel on oma pale ja oma iseloom. See süsteemne muutus vajab oma esteetikat, milles ühendatakse disain ja kestlikkus. Seepärast käivitame uue „Euroopa Bauhausi” liikumise, disaini- ja loomekeskkonna, kus arhitektid, kunstnikud, tudengid, teadlased, insenerid ja disainerid teevad koostööd, et see visioon teoks teha.”

Eespool kirjeldatu on see, mille poole on EAL püüelnud juba paarkümmend aastat. Olgu see siis riigiarhitekti institutsioon, ministeeriumite süsteemis olev ruumiloome meeskond või maa- ja ruumiamet MARU – tähtis polegi ehk esialgu mitte nimetus, vaid ruumilise analüüsi puudujäägi likvideerimine riigi tasandil. Paraku on kõik selle ala algatused poliitilise vastuseisu tõttu toppama jäänud.

Liidu uue juhina jätkan kindlasti selle teema tõstatamist ja vajalikkuse selgitamist. Ka lätlased on algatanud n-ö riigiarhitekti institutsiooni loomise, loodame, et neil läheb see protsess kiiremini ja lihtsamini kui meil. Loodan ka, et Ursula von der Leyeni sõnum kandub ühel päeval siinsesse poliitellu. Europarlamendi viimased valimised näitasid selgelt, et ühiskond on muutumas ja senine süsteem transformeerub millekski uueks.