Teatepulga üleandmine: EALi eelmine president Andro Mänd ja uus president Aet Ader. Foto Raul Mee
Juhtkiri
Kui ma otsustasin esimest korda arhitektide liidu presidendiks kandideerida, algas pandeemia. Kui otsustasin kandideerida teiseks perioodiks, algas Ukrainas sõda. Seega ma igaks juhuks seda kolmandat korda ei tee. Õnneks keelab seda ka liidu põhikiri.
Suur pilt
Eelnevale neljale aastale tagasi vaadates alustan kõigepealt vabandusega. Vabandan kõigi nende liikmete ees, kes on tundnud, et nende huvide eest ei ole piisavalt seistud ning nende ettepanekuid ei ole viidud ellu. Sellel on väga lihtsad põhjused: nii inimressursside kui ka rahaliste vahendite vähesus. Kui ma ametisse asusin, sai paika pandud põhimõte, mille järgi tegeleb EAL eelkõige valdkonna tugistruktuuri ja nn suure pildiga. Selle tulemusena ei ole olnud võimalik piisavalt toetada liidu liikmeid, kes on jäänud üksi suhtluses omavalitsuste või riigiga.
Riigiarhitekti positsioon on aja jooksul erinevatel põhjustel transformeerunud maa- ja ruumiametiks, mis peaks tööd alustama 1. jaanuaril 2025. Lõpplahenduse osas olen natuke skeptiline, sest ministeeriumite koostatud kava järgi hakkab ametis tööle üle 400 inimese, kuid kõigest kümme neist on arhitektid, kellelt ei nõuta isegi arhitektikutset. Elame-näeme, me ei ole veel alla andnud.
Teine suurem asi, mida me oleme nii meedias kui ka kulisside taga ajanud, on Tallinna linnaarhitekti ametikoha taastamine koos sisulise positsiooni ning võimega viia ellu reaalseid muutuseid. EALi nägemus on, et linnaarhitekt peab olema linnavalitsuse kabineti liige (tõsi, küll hääleõiguseta, sest ta ei ole sinna valitud rahva poolt). Oleme koostanud onepager’eid ning kohtunud paljude poliitikutega. Selle tulemusena saime linnaarhitekti ametikoha taastamise uude koalitsioonilepingusse.
Suures pildis oleme saanud nii riigi kui ka Tallinna koalitsioonilepingutesse sisse arhitektuurivaldkonnale olulised teemad. Iseasi on muidugi see, kuidas ametnikud ja poliitikud nüüd seda sisustavad ja ellu hakkavad viima. Olen kindel, et uus juht tegutseb selle nimel, et kokkulepitu saaks ka sisuliselt ellu viidud ning et juhtmõttena säiliks meie algatatud protsesside peamine eesmärk: kvaliteetne elukeskkond.
Taas kord sai käima lükatud arhitektide töö tasustamise teema, mille tulemusena peaks selle aasta teises pooles Kliimaministeeriumil valmima hinnastamise kalkulaator, kus on lahti kirjutatud, millest peab üks projekt koosnema ning kui palju üks või teine töö keskmiselt aega võtab. See saab olla toeks arhitektidele tellijatega lepingute läbirääkimistel.
Rääkides liidu enda sisemistest struktuuridest, oli minu nägemuseks kohe alguses, et liidu juht peab olema liidus täiskohaga tööl. See ei saa olla muu töö kõrvalt tehtav hobiprojekt. Tööd on väga palju. Seega loodan, et ka järgmised liidu juhid taandavad endid tavatööst ning pühenduvad oma ametiajal täielikult liidule. Kui me tahame olla edukad tänapäeva maailmas, peame ise rohkem panustama.
Liidu tuleviku kindlustamine
Lisaks üldisele valdkonna raamistikule oli suuremaks eesmärgiks liidu tuleviku kindlustamine. Noortele suunatud programmid on mõjutanud liikmete arvu kasvu ning seda eelkõige just noorte arhitektide seas. Liidu jätkusuutlikkuse osas on see ülioluline, sest nad toovad endaga uut mõtlemist ning uusi algatusi.
Teine oluline ettevõtmine oli Arhiluse Fondi asutamine. Paljud liidu liikmed on üleskutseid kuulda võtnud ning on hakanud fondi püsiannetajateks. Suur aitäh kõigile!
Nagu juba eelmise aasta kõnes sai mainitud, ei saa me liiduna elada ühepäevaliblikana. Et tagada iseseisvus, peab liidul olema vara, et hakkama saada ka raskematel aegadel. Hetkel on meie eelarve liialt sõltuv Kultuuriministeeriumist ja Eesti Kultuurkapitalist. Pikem eesmärk on jõuda ca 30–40 aasta pärast arhitektide majani, kus lisaks kontorile oleksid ka näitusepinnad.
Liidust käis eelmisel aastal läbi ca 30 arhitektuurivõistlust, kuid nende tulemusi ei näe laiem üldsus kunagi, sest meil ei ole neid kuskil näidata, kuna galeriides on tihe konkurents ja pikad järjekorrad. Lisaks tekiks sellega koht liidu liikmete loomingu eksponeerimiseks. Tänane üldkogu oksjon, kus tulevad pakkumisele arhitektide kunstiteosed, on hea näide sellest, et lisaks projekteerimisele tegelevad mitmed arhitektid ka kõrgel tasemel kujutava kunstiga. Ka nende loomingut saaks seal eksponeerida ning läbi selle ühiskonna teadlikkust arhitektuurist ning meie loomingust suurendada. Lisaks saaks plaanitav maja olla inkubaator noortele arhitektidele, kus nad saaksid alustada oma tegevust iseseisvate arhitektidena, kasutada koosolekuruume, saada konsultatsioone, tuge jne. See on küll kauge tulevik, kuid enam kui sada aastat vana organisatsioonina peamegi me mängima pikka mängu.
Tulevikku puudutab ka autoriõiguste litsentseerimise teema, mida hea koostööpartner, vandeadvokaat Maria Mägi tänasel üldkogul põgusalt tutvustas. Autoriõigused kehtivad 70 aastat peale autori surma, kuid sageli ei ole arhitektide järeltulijad (kellele autoriõigused päranduvad) ise arhitektid, seega ei pruugi nende otsused alati autori loomingut kaitsta.
Teine oluline põhjus, miks EAL soovib oma liikmetega autoriõiguste litsentsilepingud sõlmida, on soov vältida olukorda, kus ühe hoone autoriõiguseid omab mitukümmend inimest. Tänapäeval ei ole enam haruldane olukord, kus ühe hoone autoritena on märgitud rohkem kui kolm arhitekti. Kui nad oma testamendis konkreetset autoriõiguste pärijat ei määra, siis lähevad need automaatselt kõigile nende pärijatele. Seega tekib ühel päeval olukord, kus hoone ümberehitamiseks on vaja näiteks 20 inimese nõusolekut. Selle vältimiseks soovibki liit sõlmida litsentsilepingud, mille järgi lähevad autoriõigused peale autori surma üle EALile.
Lisaks sellele, et see kaitseb meie liikmete loomingut ning loob turul õigusliku selguse, tugevdab see ka liidu positsiooni. Kui liidul on ühel hetkel kriitiline mass autoriõiguseid, siis arendajate, omavalitsuste ja riigiga suhtlemisel tekib liidule veel üks jõuõlg, läbi mille saame kvaliteetse elukeskkonna eest seista.
Arhitektuuri kuvand
Üks asi, millega oleks võinud hakata tegelema mõnevõrra varem, on Eesti arhitektuuri kuvand ja nähtavus nii Eestis kui ka väljaspool. Kevadel oli kohtumine meediaekspert Raul Rebasega, et uurida temapoolset ülevaadet Eesti arhitektuuri kuvandist. Tema maalitud pilt ei olnud kõige roosilisem ja ega meid tegelikult inimeste teadvuses ei eksisteeri. Alates sellest, et Eesti arhitektuurist puuduvad Wikipedia artiklid, rääkimata suuremast süsteemsest programmist selle taga.
Kindlasti jätkame arhitektuuriteadlikkuse tõstmisega nii Eestis kui ka lähipiirkonnas. Me võime kõik üsna julgelt peeglisse vaadata, sest Eesti arhitektuur on tegelikult väga heal tasemel, kui me võrdleme ennast naaberriikidega. Tõsi, linnaplaneerimises on meie olukord väga halb, aga kui me vaatame üksikhooneid, siis ei ole põhjust häbenemiseks. Me peame ennast kokku võtma ja liiduna rohkem panustama teadlikkuse tõstmisesse.
Lõpp
Sellega ma oma monoloogi lõpetan. Suur aitäh veel kord kõigile liikmetele, aga eelkõige kontorile. Tean, et kontoritöötajad on sisemuses vahel hullunud, kui ma jälle mõne uue mõttega olen tulnud, kuid usun, et oleme töötanud väga hea tandemina. Tänan juhatusi, eestseisuseid ja töögruppe. Igas kuus on läbi erinevate töögruppide, eestseisuse, juhatuse ja kontori liidu tegemistega seotud enam kui 40 inimest ehk et töömaht, millega liidus tegeletakse, on väga suur, kuigi ei paista igapäevaselt välja.
Aitäh!
EALi president Andro Mänd. Foto Raul Mee
11. jaanuar 2024
1. EALi aukohtu protseduurireeglite uuendamise komisjoni määramine
Tehti ettepanek määrata EALi aukohtu protseduurireeglite uuendamise komisjoni järgmised EALi aukohtu koosseisu kuulunud EALi liikmed: Aet Ader, Margit Mutso, Riina Raig, Siiri Vallner. Väljapakutud kandidaatidega otsustati ühendust võtta, et küsida nende nõusolekut.
EALi aukohtu protseduurireeglite uuendamise komisjoni ülesandeks otsustati teha EALi aukohtu protseduurireeglite teksti läbivaatamine ja teksti muudatuste sisseviimine, tuginedes Tõnu Laigu märkustele ja muudatusettepanekutele EALi aukohtu töö kohta.
2. Ülevaade EALi kontori 2024. aasta tööplaanist, uute töötajate tutvustamine (Ingrid Mald)
Ingrid Kormašov suundus tööle arhitektuuriajakirja Maja tegevjuhi ametikohale ja tema asemel hakkab EALis projektijuhina tööle Eve Arpo. Arhitektuurivõistluste koordinaatorina alustab EALis tööd Liina Soosaar, kes on ühtlasi EALi liige. Teadus- ja arendusnõunikuna jätkab tööd Jüri Soolep, kelle töö tasustamiseks eraldas raha Kultuurkapital.
Ingrid Mald tutvustas EALi 2024. aasta tööplaani.
3. Tegevustoetuse eelarve kinnitamine Eesti Kultuurkapitali eralduse alusel, juhatuse töötasude tõstmine 10%
Ingrid Mald tutvustas EALi 2024. aasta tegevustoetuse eelarvet (lähtub Eesti Kultuurkapitali eraldusest) ja ettepanekut tõsta EALi juhatuse liikmete töötasusid 10%.
Eestseisuse liikmed hääletasid mõlemas küsimuses. Kõik kohal olnud eestseisuse liikmed toetasid juhatuse töötasude tõstmist 10% ja 2024. aasta tegevustoetuse eelarve kiideti samuti heaks.
Remargi korras märkis Lembit-Kaur Stöör, et raha tuleb leida ka arhitekti kutsestandardi uue versiooni toimetamiseks. Selgus, et Kutsekojal ei ole raha keeletoimetaja töö tasustamiseks, aga tekst vajab kindlasti keelelist toimetamist. Leiti, et selleks võiks raha võtta arhitektikutse arendamiseks mõeldud reservfondist.
4. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
Kahe eestseisuse koosoleku vahelisel ajal on EALi juhatusel toimunud hulk kohtumisi.
� Konverentsi „Ehitus 2025+” avaarutelu (2023. a detsembris).
� Kohtumine EALi pikaaegse toetaja Floorini esindajatega.
� Loomeliitude kohtumine Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaaga. Ühtlasi edastas EAL Riigikogu kultuurikomisjonile ettepanekud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse 338 SE kohta. Seaduse muutmise seaduse § 22 alu-
sel võib „Eesti Kultuurkapitali nõukogu kultuuriministri ettepanekul piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kultuuriehitistele otsustada ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta Riigikogu otsusega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist”. EALi seisukoht oli lisada §-le 22, et objekt ja selle asukoht peab vastama kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele ja hoone arhitektuurilahendus peab olema valitud avaliku arhitektuurivõistlusega
� Kohtumine Läti Arhitektide Liidu esindajatega, kes tegid ettepaneku taotleda Nordplusist Eesti, Läti ja Leedu arhitektide liitudele raha Ukraina abistamise tegevusteks.
� Kohtumine Eesti 200 visioonipäeva korraldajatega, kes soovivad EALilt ettekannet Tallinna linnaplaneerimise kitsaskohtadest.
� Kohtumine Maria Mägi ja Mari-Liis Rannaga arhitektide autoriõiguste pärandamise küsimuses. Advokaadibüroo lubas ette valmistada kaks erinevat autoriõiguste pärandamisega seotud lepinguprojekti, et tagada õiglane ümberkäimine arhitekti loominguga ka pärast tema surma. Veebruaris esitatakse lepinguprojektid eestseisusele tutvumiseks.
� Kohtumine EALi pikaaegse toetaja Bauroci esindajatega, kes andsid nõusoleku toetada 2024. aasta esimeses pooles „Arhivoori” ja suveseminari.
� Kohtumine EALi seeniorite sektsiooni esindajatega. Neile tutvustati EALi plaani valmistada ette kaks võimalikku autoriõiguste pärandamist käsitlevat lepinguprojekti.
� Kohtumine EALi ürituste töögrupiga. Määrati kindlaks EALi üldkogu toimumisaeg ja -koht, kinnitati EALi sügisese konverentsi teema (elamumajandus) ning suveseminari teema (materjaliringlus, erinevad tehnikad ja nende kasutus).
� Kohtumine EALi liikme Indrek Saareperaga, kes kirjutas Sirpi varjenditeemalise artikli. Kohtumisel võeti vastu otsus luua EALi juurde elanikkonnakaitse küsimustega (sh varjenditega) tegelev töörühm koosseisus Indrek Allmann, Margit Mutso, Mikk Mutso, Indrek Saarepera, Peeter Pere ja Veronika Valk-Siska. Teemaga haakuvalt tegi eestseisus ettepaneku lisada varjendite või varjumiskohtade projekteerimise nõue tulevaste arhitektuurivõistluste tingimustesse.
5. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu muudatusettepanekud määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” kohta
Andro Männi sõnul on pöördunud EALi poole murega üks EALi liige, kelle sõnul plaanitakse teha määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” muudatus, millega viiakse konstruktsioonitüüpide koostamine inseneride kohustuste seast arhitektide kohustusteks.
Eestseisuse arvates peaks konstruktsioonitüüpide (sh mittekandvad seinad) lahendamine jääma konstruktorite lahendada. Määruse uues versioonis tuleks see selgelt ja üheselt fikseerida.
EALi seaduste töörühm eesotsas Jaan Kuusemetsaga lubas määruse nr 97 kohta tehtud muudatusettepanekud veel kord üle vaadata ja vajaduse korral sõnastada EALi täiendavad ettepanekud.
6. Üleriigilise planeeringuga seonduvalt
EALi liikmete seas on arhitekte, kes on osalenud eelmiste üleriigiliste planeeringute koostamises. Nende koostamise protsess kestis kaua ja sisaldas pikki arutelusid. Selleks, et nende planeeringute taustalugu, põhjendused ning visandid (vanad lüümikud ja PDFid) talletuksid, tuleb need materjalid kokku koguda.
Ettevõtmise eestvedajaks määrati Tiina Tallinn.
25. jaanuar 2024
1. EALi uue arhitektuurivõistluste koordinaatori tutvustamine
Arhitektuurivõistluste maht on aastatega kasvanud väga suureks. Et need ei hakkaks negatiivselt mõjutama EALi teisi tegemisi, võeti jaanuaris 2024 tööle arhitektuurivõistluste koordinaator Liina Soosaar. Ta on omandanud arhitektuurihariduse 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemias.
2. Arhiluse Fondi tegevuse ja rahastusmudeli tutvustamine (Ülo-Tarmo Stöör)
Arhiluse Fondi eesmärk on tagada EALi järjepidevus ja võimekus saada hakkama ka keerulisematel aegadel. EAL on suurtest loomeliitudest üks väheseid, kellel puudub oma maja. Loodetavasti õnnestub loodud fondi rahastusel see kunagi soetada.
Fondi eesmärk on koguda annetuste, päranduste ja EALi ürituste abil raha ning kasvatada seda investeerides. Fondi saavad annetada kõik, nii EAL, EALi liikmed kui ka toetajad.
Selleks, et tagada fondi usaldusväärsus ja läbipaistvus, peaks fondist raha välja võtmine toimuma fondi nõukogu (sinna kuuluksid kõik endised EALi juhid) kehtestatud korra alusel.
Ingrid Mald tutvustas, kui palju ja millistest tegevustest saadava rahaga saaks EAL fondi panustada. Arhitektuurivõistluste korraldamise ja ekspertiiside tegemise tuludest kantaks aasta lõpus fondi 10%. Lisaks võiks paigutada fondi 5–10 eurot iga EALi korraldatud ürituse osavõtumaksust ning kõik „Arhivoori” mälumängu ja oksjonite tulud.
Ülo-Tarmo Stöör tutvustas ettepanekut luua süsteem, kuidas fondi saaksid panustada arhitektuuribürood. Neile võiks välja pakkuda kaks varianti: püsimakse (igakuine) ja aastamakse. Välja võiks pakkuda nende täpsed summad. LembitKaur Stööri sõnul oleks kõige mõistlikum jätta annetussumma vabaks, st kõik võiksid annetada fondi oma südametunnistuse ja võimaluste järgi.
Andro Männi sõnul on plaanis EALi 2024. aasta üldkogul korraldada kunstioksjon, mille tulu läheks samuti fondi.
3. Jõhvi keskraamatukogu-kogukonnamaja ja ümbritseva väliala arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (Liina Soosaar)
Arhitektuurivõistluse tingimused on koostanud Jõhvi vallaarhitekt Nelli Sameli. Valla soov on rajada hoone kuni neljakorruselisena. Probleemiks peab Liina Soosaar asjaolu, et võistlusala on ülisuur. See sisaldab ka ala, mis on ära projekteeritud, millele on korraldatud „Hea avaliku ruumi” võistlus ja mis on nüüdseks valmis ehitatud.
Tingimustes on kavandatava hoone korruseid kolm ja ruumiprogrammi netopind on 2700 m2. Vald soovib kogukonnamajja rajada ka kerksuskeskuse ehk n-ö kriisiruumi, mis toimiks avalikus hoones infopunktina. Ruumiprogrammis ei ole kerksuskeskuse kohta midagi kirjas, need nõuded tuleb sinna lisada.
Loodetavasti õnnestub võistlus välja kuulutada veebruari alguses. EAList on žüriiliikmed Kristel Niisuke ja Lembit-Kaur Stöör.
Võistlusülesandes oli palju ebatäpsusi. EALi võistluste töögrupp tegi tingimuste kohta muudatus- ja täiendusettepanekuid, mille vald loodetavasti heaks kiidab. Võistluseeskirja koostamine ja võistluse läbiviimine peaks jääma Jõhvi valla soovil EALile.
4. Tartus Raadil käimas oleva Eskadrilli 2 ja 3 kutsutud planeerimis- ja arhitektuurivõistluse autoriõiguste probleemide tutvustamine (Andro Mänd)
EALiga on võtnud ühendust võistluse žürii liige Urmo Mets, kes kurtis, et võistlustingimustega kaasa pandud leping võtab arhitektilt sisuliselt kõik õigused ära, andes arendajale õiguse kasutada võidutöö projekti kus iganes. Arendaja ei näe lepinguga seoses probleemi, kuigi nii Mets kui ka EAL on sellele arendaja tähelepanu pööranud. Osa osalema kutsutud büroodest on osalemisest loobunud, osa kavatseb jätkata.
Mets lubas žüriist lahkuda, kui arendaja jääb sellise lepingu juurde.
Selle võistluse tingimusi ei ole EAL läbi vaadanud ega kooskõlastanud.
Otsustati, et kui arendaja ei ole nõus tingimusi muutma, saadab EAL oma liikmetele kirja tungiva palvega sellest võistlusest mitte osa võtta.
5. EALi juurde loodud elanikkonnakaitse (sh varjendite) temaatikaga tegeleva töörühma esimese kohtumise kokkuvõte (Andro Mänd)
Andro Mänd teavitas EALi juurde loodud uuest töögrupist, mis tegeleb varjendite temaatikaga, aga ka elanikkonnakaitsega laiemalt seotud küsimustega. Töögrupi kokkukutsumise algatas EALi liige Indrek Saarepera. Töögruppi kuuluvad varjendite temaatikaga varem kokku puutunud EALi liikmed Indrek Saarepera, Margit Mutso, Mikk Mutso, Indrek Allmann, Peeter Pere ja Veronika Valk-Siska. Lisaks on töögruppi kaasatud MTÜ Kriisiuuringute Keskuse esindajad Hannes Nagel ja Anne-May Nagel.
Töörühma on otsustatud kaasata ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Anna Semjonova ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse juht Kristi Grišakov. Vajaduse korral kaasatakse töögrupi töösse spetsialiste.
Esimesel koosolekul olid MTÜ Kriisiuuringute Keskus esindajad Eesti riigi elanikkonnakaitse võimekuse ja temaatikaga tegelemise suhtes üsna kriitilised. Jäi kõlama nende väide, et
Eestis ei ole seda temaatikat käsitlevat seadusruumi ega isegi mitte selgust valdkonna terminite suhtes. Põhiprobleem on see, et elanikkonnakaitset ei peeta osaks sõjalisest riigikaitsest. Kogu riigikaitse jaoks mõeldud raha eraldatakse Kaitseväele, mitte elanikkonnakaitseks. Sõjaline riigikaitse näeb elanikkonnakaitset kui konkurenti.
Teatud läbimurre on ometi suudetud saavutada.
� Riigikokku saadetava tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §-is 80 käsitletakse varjumise teemat.
� Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirjas §-s 80 on kirjeldatud (lk 159), mida mõeldakse selle seaduse tähenduses varjumise all.
� Ettevalmistamisel on siseministri määrus, millega kehtestatakse uutele, alates 1200 m2 hoonetele varjumiskoha sisseseadmise nõuded. Täpsed kriteeriumid ei ole veel avalikud.
Töögrupp otsustas elanikkonnakaitse küsimustega edasi tegeleda, võttes põhieesmärgiks jõuda sellise avaliku objekti realiseerimiseni, kuhu on varjend sisse ehitatud.
6. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu muudatusettepanekutest määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” kohta (Jaan Kuusemets)
EALi eestseisuses on olnud korduvalt arutluse all Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu muudatusettepanekud määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” kohta. EALi hinnangul on määruse uus versioon liiga detailne.
Otsustati korraldada EALi seaduste töögrupi nõupidamine Kaja Paega, et arutada määruse muutmist.
7. Ülevaade EALi rohepöörde töögrupi tööst (töögrupi juht Kalle Vellevoog)
19. detsembril 2023 toimus kliimaseaduse ruumiloome ja hoonete töörühma kohtumine, millest võtsid osa Kliimaministeeriumi, Tallinna Strateegiakeskuse, kõrgkoolide ja loomeliitude esindajad jt. Kohtumise juhatas sisse Ivo Jaanisoo ettekanne teemal, miks on praegu välja töötamisel olevat kliimaseadust üldse vaja. Otsus kliimaseadus välja töötada on vastu võetud poliittasandil. Praegu käib ideekorje. Ehituse elukaare hindamine muutub näiteks kohustuslikuks juba 2024. aastal.
20. detsembril toimunud Riigikogu keskkonnakomisjoni kohtumisel keskenduti hoonete renoveerimisele eesmärgiga täita kliimaeesmärke. Seal öeldi välja, et riiklikku rahastust renoveerimisele jätkub ainult lähiaastateks. Ilmselgelt ei suudeta riigi seatud renoveerimise eesmärke täita.
Riik on võtnud hoonete ehitamisel suuna CO2 jalajälje vähendamisele, seades tingimuseks, et kõik uued avalikud hooned tuleb ehitada puidust. Samas toob puithoonete rajamine kaasa ehituskulude märkimisväärse kasvu. Pealegi, nagu on riigi tasandil välja öeldud, hakkab raiemaht lähiaastatel ulatuslikult kahanema, sest raieküps mets saab otsa, ja siis tuleb hakata puitu importima. See toob kaasa selle, et puitehitiste hind hakkab veelgi kasvama. Omaette küsimus on, kas puidu eelistamine ehitusmaterjalina ikka aitab kaasa CO2 jalajälje vähendamisele.
Kalle Vellevoo sõnul oleks kliima huvides mõistlik hakata tulevikus tähelepanu pöörama hoopis valglinnastumise piiramisele ja transpordiühenduste korrastamisele.
8. Laura Rohtlaane EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine
Eestseisus, vaadanud läbi Laura Rohtlaane EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta noortekogu liikmeks vastu võtta.
9. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse
koosolekute vahelisel ajal (Andro Mänd)
Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ettevõtmised, mis on toimunud eestseisuse
koosolekute vahelisel ajal
� Andro Mänd andis intervjuu Viimsi valla infolehele Viimsi Teataja Viimsi valla linnaehitusliku arengu teemal.
� Kohtuti Katrin Paadamiga ja arutati võimalust kutsuda Anne Lacaton esinema EALi sügiskonverentsile
� Osaleti erakonna Eesti 200 visioonipäeval, kus Andro Mänd tegi ettekande Tallinna linnaplaneerimise kitsaskohtadest.
� Kohtuti Läti ja Leedu arhitektide liidu esindajatega, et arutada ühistaotluse tegemist Nordplusi rahastuse saamiseks.
� Osaleti „Ehitus 2025+” konverentsi ettevalmistaval nõupidamisel. Konverentsi fookuses on renoveerimine. EALi ülesanne on tuua konverentsile välisesinejad.
� Toimus järjekordne mälumäng „Arhivoor”
� Andro Mänd kohtus Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga, et arutada linnaarhitekti ametikoha taastamist.
� Kohtuti Tallinna abilinnapea Vladimir Svetiga, et arutada linnaarhitekti ametikoha taastamist. EALi esindajate üleandeks jäi koostada linnaarhitekti ülesandeid koondav ja ametikoha olulisust põhjendav A4-lehekülje mahus dokument.
� Kohtuti MTÜ Kriisiuuringute Keskuse juhi Hannes Nageliga.
� Osaleti elamupoliitika teemalisel ümarlaual.
� Kohtuti Innosprindi esindajaga.
15. veebruar 2024
1. Rakvere linnasüdamega seotud arenduse problemaatika tutvustamine (külalisena Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna)
Külalisena koosolekule palutud Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna rääkis Rakvere linnasüdamega seotud arenduse (korterelamu koos ärikeskusega) kavandamise tagamaadest. Rakvere üldplaneeringut (ÜP) muutva detailplaneeringu (DP) algatamiseni viis arendaja soov rajada linna 16korruseline hoone. Linnavolikogu liikmed (sh opositsioon) toetasid arendaja ettevõtmist. Pärna sõnul toimusid arendust tutvustavad avalikud väljapanekud väga ebasobivatel aegadel. Pärna tegi järgmisi ettepanekuid ja avaldas seisukohti, kuid neid ei arvestatud:
� kuna ala asub linna peaväljaku ääres, tuleb lahenduse leidmiseks korraldada avalik arhitektuurivõistlus;
� vältida tuleb suurt ja tumma liigendamatut mahtu;
� tegeleda tuleb sisetänavaga;
� puudub aktiivse promenaadipoolse kulgemise plaan.
Andro Männi hinnangul on arenduse lahendus ilmselgelt ÜPga vastuolus. ÜP muutmine ei ole ainult volikogu otsustada: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei ole ÜP muutmise ettepanekule heakskiitu andnud.
2. EALi ekspertiisigrupi poolt Rakvere, Lai 21 detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tutvustamine (Peeter Pere)
EALi ekspertiisigrupi juht Peeter Pere tutvustas põhiseisukohti, mis on kirjas EALi ekspertiisigrupi eksperdiarvamuse esialgses tekstis Rakvere, Lai 21, DP kohta. Eksperdiarvamuse koostas põhimahus Tõnis Arjus.
Põhiseisukohti eksperdiarvamusest:
� planeeringu suurim probleem on sissepoole suunatud suur ja sobimatu maht ümbritsetuna parklaga;
� kõrghoone rajamise nii väikesse linna nagu Rakvere võiks seada küsimärgi alla;
� Rakvere linnasüdamesse kavandatavale objektile tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.
Eestseisus tegi ettepanekuid ja avaldas seisukohti ekspertiisi täiendamiseks:
� uus, kavandatav maht ei tohiks olla kõrgem kui Rakvere Vallimägi;
� Veski tänav võiks jätkuda läbi krundi jalakäijate tänavana;
� välja pakutud suletud fassaadiga lahendus ei tekita euroopalikku aktiivse frondiga inimsõbralikku tänavaruumi;
� uue keskuse rajamisel tuleks kehtestada selle alla varjendi rajamise nõue.
Otsustati, et EALi ekspertiisigrupp täiendab eksperdiarvamuse teksti, arvestades eestseisuse ettepanekuid.
Jüri Soolep tutvustas 3. aprillil EALi kavandatava kliimaseminari esialgset kava ja võimalikke esinejaid. Tema ettepanekul võiks enne suve korraldada jätkuna teisegi kliimaseminari, kus võiks muu hulgas tutvustada koostamisel olevat kliimaseadust.
4. EALi stipendiumite komisjoni ettepanek stipendiumite maksmise korra muutmiseks. Ettepaneku kinnitamine
Ingrid Mald tutvustas EALi stipendiumite komisjoni ettepanekut stipendiumite maksmise korra muutmiseks. Üks olulisim muudatus oleks lõpetada individuaalseteks välisreisideks stipendiumite eraldamine (p 6.5). Uue korra alusel antaks stipendiume ainult EALi korraldatud õppereiside jaoks.
Mitu eestseisuse liiget ei pooldanud ettepanekut lõpetada individuaalseteks õppereisideks stipendiumite eraldamine, mistõttu otsustati see ettepanek ühehäälselt hääletusele panna. Kolm eestseisuse liiget ei toetanud ettepanekut lõpetada stipendiumite eraldamine individuaalseteks õppereisideks, ülejäänud eestseisuse liikmed (üheksa) toetasid seda. EALi õppereiside jätkuvat toetamist pooldas 11 eestseisuse liiget ja üks liige oli erapooletu.
Komisjoni ettepanekute alusel kinnitati EALi stipendiumite maksmise kord.
Pelle-Sten Viiburg tutvustas RKASi poolt Rahumäe 6 (Tallinn) alale korraldatava visioonivõistluse tingimusi. Võistlus soovitakse korraldada enne alale detailplaneeringu (DP) kehtestamist. Võistlusalale soovitakse ehitada etapiviisiliselt välja politseikvartal (ehitusalune brutopind 61 000 m2). Esimene etapp peaks valmima aastaks 2030.
Algul soovis RKAS politseikvartalile lahenduse saamiseks korraldada kutsutud võistluse, ent nüüdseks on EALi ettepanekul jõutud eelkvalifitseerimisega võistluse ettevalmistamiseni. Sooviavalduse võistlusel osaleda võivad esitada kõik ja žürii valib edasipääsejad. Võistlusest osavõtjad peavad välja pakkuma politseikvartali linnaruumilise visiooni koos haljastusega. Visioonivõistluse võitjaga sõlmitakse konsultatsioonileping. Visioonivõistluse preemiafond on 60 000 eurot.
Andro Männi ettepanekul võiks tingimustesse lisada, et võitja saab võimaluse projekteerida alale üks hoone.
Eestseisus tegi ettepanekuid visioonivõistluse tingimuste kohta:
� lisada, et võitja saab võimaluse projekteerida alale üks hoone;
� korraldada alale kavandatavatele hoonetele lahenduse saamiseks võistlus enne alale DP kehtestamist;
� jätta žürii otsustada, kes sooviavalduse esitatutest jätkavad visioonivõistlusel osalemist.
6. Info kavandamisel olevate võistluste kohta (PelleSten Viiburg)
Pelle-Sten Viiburg teavitas, et Tallinna Strateegiakeskus on saatnud EALile kooskõlastamiseks Manufaktuuri lasteaia (Tallinn) võistlustingimused. Võistluse peakorraldaja on Tallinna Linnavaraamet koostöös Tallinna Strateegiakeskusega. Kavandamisel on Vanemuise teatri (Tartu) juurdeehitise võistlus. EALini jõudnud info alusel eelistab teatrijuht Aivar Mäe korraldada juurdeehitise saamiseks nelja-viie osalejaga kutsutud võistluse. Pelle-Sten Viiburgi seisukoht on, et selleks tuleb korraldada avalik võistlus, ja EALi eestseisus jagas seda seisukohta
7. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal (Andro Mänd)
Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ettevõtmised, mis on toimunud eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
� Andro Mänd osales India saadiku vastuvõtul, mis oli pühendatud India 75. iseseisvuspäevale.
� Toimus EALi juurde loodud elanikkonnakaitse küsimustega tegeleva töögrupi teine koosolek.
� Andro Mänd, Tõnis Arjus ja Angeelika Pärna osalesid Rakvere detailplaneeringu kohta EALis koostatava eksperdiarvamusega seoses peetud nõupidamisel.
� Osaleti EALi toetaja Bauroci uues kontoris peetud Bauroci tootevalikut tutvustaval koosviibimisel.
� Kohtuti Sille Pihlaku ja Hannes Praksiga, et pidada nõu Veneetsia biennaali korraldusprobleemide üle.
� Osaleti Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) nõukogu koosolekul, kus oli arutluse all EAK ja Veneetsia biennaali temaatika.
� Osaleti Kultuuriministeeriumis kohtumisel, kus arutati Veneetsia biennaali korraldust. EALi ja EKA ettepanekul peaks EAK jätkama Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraatorikonkursi korraldamist. Kultuuriministeerium lubas kujundada oma seisukoha lähiajal. EALi ja EKA ettepanekul võiks EAK korraldada seekord kaheetapilise võistluse: esimeses etapis esitatakse ainult ideelahendused ja teises etapis peavad meeskonnad kaasama produtsendi.
� Andro Mänd osales Postimehe arvamusliidrite kohtumisel.
� Osaleti Tallinna Strateegiakeskuse korraldatud Tallinna Kesklinna üldplaneeringut tutvustaval üritusel.
� Osaleti EAK nõukogu koosolekul.
� Kohtuti Erle Loonurmega Eesti Rahvusringhäälingust (ERR), et arutada ERRi ja EALi koostöös 2023. aasta arhitektuuripreemia nominentidest filmi tegemist. Kuna Eesti Kultuurkapital eelmisel aastal filmi jaoks kogu taotletud raha ei andnud, otsustati kulude kokku hoidmiseks kajastada arhitektuuripreemia nominente saates „OP!”.
� Osaleti 2024. aasta arhitektuuripreemiate galat ettevalmistaval nõupidamisel.
� Kohtuti Kaidi Põldojaga, et arutada Tallinna Strateegiakeskuse ja EALi koostööd.
� Osaleti Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) ümarlaual TABi formaadi teemal.
� Kohtuti regionaalminister Madis Kallasega, et arutada MaRu loomisega seotud küsimusi. Kallase sõnul peaks konkurss MaRu juhi ametikoha täitmiseks välja kuulutatama 2024. aasta märtsis.
EALi arhitektuurivõistluste töögrupi ettepanek on tõsta arhitektuurivõistluste kooskõlastustasusid 250–300 euro võrra, sest elukallidus on kasvanud ja tasusid pole kaua aega muudetud. Lisaks on EALi töömaht võistluste ettevalmistamisega seotud nõustamise ja võistluste korraldamisega seoses suurenenud.
Eestseisus kiitis ettepaneku heaks Tekkis ka žüriiliikmete töötasude tõstmise küsimus. Leiti, et Zoomi vahendusel tehtava žüriitöö eest võiks tasu olla
950 eurot. Ingrid Maldi sõnul tuleb siiski eeldada, et vähemalt üks kord peavad žüriiliikmed ka kohal käima, et tutvuda võistlusalaga ja kohtuda omavahel.
Leiti, et suurte rahvusvaheliste võistluste žüriis osalemise tasud tuleks määrata erandkorras.
Kokkuvõttes oli eestseisus seisukohal, et žürii töötasud ei pea olema dokumendis fikseeritud.
2. Kristin Koskelaineni ja Konstantin Rõbkini EALi noortekogust väljaastumise avalduste läbivaatamine
Konstantin Rõbkin soovib lahkuda EALi noortekogust, kuna ei viibi Eestis ja ei saa täies ulatuses osaleda liidu tegevuses. Ta on tasunud kõik noorliikme liikmemaksud. Kristin Koskelainen soovib astuda välja EALi noortekogust, kuna tegutseb muus valdkonnas ja teda ei seo arhitektuuriga enam midagi.
Otsustati Koskelaineni ja Rõbkini noortekogust väljaastumise sooviavaldused rahuldada.
3. Magasini tn (Tartu) võistluse tutvustamine (Kalle Komissarov)
Kalle Komissarov tutvustas Tiit Silla ja Merle KarroKalbergi koostatud Magasini tn võistluse lähteülesannet. Võistluse korraldab Bigbank. Kalle Komissarov tõi esile lähteülesande põhjal esile kerkinud probleemid.
Otsustati usaldada lähteülesande tekstiga edasi töötamine EALi võistluste töögrupile.
4. Ettepanekust teha EALi pikaajalistele liikmemaksuvõlglastele hoiatus EALi nimekirjast väljaarvamiseks (Ingrid Mald)
EALil on pikaajalisi liikmemaksuvõlglasi, kes vaatamata kokkulepetele pole asunud oma võlga likvideerima või ei reageeri meeldetuletustele. Eestseisus on teinud ettepaneku, et liit saadab veel viimased hoiatused ja kui võlglased ei reageeri, kustutatakse nad liikmete nimekirjast või peatatakse nende liikmesus. Pikaajaliste võlglastena vaatleb liit üle kolme aasta liikmemaksu võlgu olevaid liikmeid.
Noortekogust otsustati arvata pikaajalise liikmemaksuvõla tõttu välja Katharina Elme.
5. 1. märtsiks 2024 EALile esitatud loovisikute stipendiumite otsuse kinnitamine
Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldused järgmiselt (vt tabel).
Aet Ader, Andro Mänd, Markus Kaasik ja Mari Rass taandasid ennast loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni otsuse läbivaatamisest ning selle kinnitamise hääletusest.
Rass, Mari 2500 23.02.2024 Loometegevus Ajakulu kalkulaatori väljatöötamine 2500*
Loometegevus Kataloogi „Arhitekt Must – esimesed 10 aastat” väljaandmine 1000*
Rass, Mari 1500 01.03.2024 1000*
Taotleja Taotluse suurus € Taotluse kuupäev Taotluse eesmärk Taotluse sisu
Avaste, Reio 3675 29.02.2024
Pihlak, Sille 2000 01.03.2024
Loometegevus
Loometegevus
Eraldatud summa €
Fotografeerimine ja filmimine arhitektuuriüritustel ja - sündmustel 2940*
Mies van der Rohe auhinna raames näitusematerjali koostamine ja lisategevuste läbiviimine 2000*
Tuksam, Siim 2000 01.03.2024 2000*
Tammik, Toivo 1500 01.03.2024
Osalemine erialastel konverentsidel
Praks, Hannes 397 01.03.2024 Erialane täiendõpe
Ader, Aet 1636 01.03.2024
Mänd, Andro 1636 01.03.2024
Kaasik, Markus 1636 01.03.2024
Osalemine erialastel konverentsidel/seminaridel
Reemaa, Roland 3416 12.03.2024 Muu
Linsi, Laura 3416 12.03.2024
Louis Kahni Eesti SA nõukogu esimehena osavõtt USA 250 kultuuriprogrammi ettevalmistavast koostöökonverentsist
1500
Osalemine kestliku ehituse alaste kontaktide loomise ja kogemuste ning teadmiste vahendamise visiidil Taani (aprill–mai) 49
Osalemine Rotterdamis Euroopa suurimal jätkusuutlike linnade konverentsil Urban Future Global Conference 2024
2024. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali linnainstallatsiooni konkursi võistlusülesande loomine, läbiviimine ja sellest näituse korraldamine Eesti Arhitektuurimuuseumis
Praks, Hannes 600 08.03.2024 Loometegevus Illustreeritud trükise „Jääkpinnase väärindamine” sisu toimetamine 600*
Heinsoo, Ilmar 500 21.09.2023 Loometegevus Artikkel arhitekti kutsest „EAL 100” raamatusse 500*
6. EALi 2024. aasta teenetemedalite saajate kinnitamine
Ingrid Mald teavitas, et eestseisuse liikmete seas tehtud hääletuse tulemuste põhjal antakse 9. mail EALi üldkogul välja järgmised preemiad: suunanäitaja 2023 – Triin Ojari, publitsist 2023 – Neeme Raud, insener 2023 – Heiki Meos ning projektijuhid 2023 – HOCO tandem Jaan Aru ja Olavi Ottas. Kolleegipreemia saaja selgub EALi liikmete seas tehtava hääletuse tulemusel.
7. EALi üldkogu kava tutvustamine (Ingrid Mald)
Ingrid Mald tutvustas 9. mail toimuva EALi üldkogu koosoleku kava.
8. Mäealuse 3a, 3b, 3c (Tallinn) ja linnaehitusliku lahenduse võistluse tingimuste kooskõlastamine
EAL kooskõlastas Mäealuse 3a, 3b, 3c ja 5a linnaehitusliku lahenduse arhitektuurivõistluse tingimused. EALi esindajad on võistluse žüriis Siiri Vallner, Koit Ojaliiv ja varuliige Pelle-Sten Viiburg. EAL loosis EALi kuuluvate noorte liikmete büroodest ühe osavõtja (tasu vastavalt tingimustele 8000 eurot, lisandub käibemaks), kelleks osutus LLRR OÜ.
Manufaktuuri lasteaia tingimused otsustati jätta kooskõlastamata ning oodata ära Tallinna Linnavaraameti ja aselinnapea Madle Lippuse vahel lasteaia tingimustega kaasnevaid lepinguid puudutava nõupidamise tulemused.
10. Arutelu Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) rolli üle Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) ja Veneetsia arhitektuuribiennaali korraldamisel
Nii Kultuuriministeeriumis toimunud aruteludel kui ka EAK nõukogus on arutatud TABi korraldamise ja Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemisega seonduvat, sh on analüüsitud kaasnevaid kulusid. Jutuks on tulnud, et tegu on projektidega, millega võib EAK jääda kahjumisse või paremal juhul nulli.
EAK juhataja Hannes Praksi sõnul võib mõlema projekti puhul nimetada kitsaskohti (nt raha ja inimeste vähesus).
Veneetsia arhitektuuribiennaali projekti on Kultuuriministeerium toetanud kümme aastat peaaegu sama summaga.
Kultuuriministeerium on pakkunud välja Veneetsia arhitektuuribiennaali projekti vedaja kohta erinevaid variante: EAK koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga (EAM), EAM või Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM).
22. märtsil kohtub valdkonna nõunik Johanna Jõekalda
Kultuuriministeeriumi kantsleriga ning on lubanud seal pakkuda Veneetsia arhitektuuribiennaali projekti vedajana välja kaks varianti: EAK ja EAM.
EALi juhatuse hinnangul võiks Veneetsia biennaali projekti vedajana jätkata EAK. Kuna nii TABi korraldamine kui ka Veneetsia biennaalil osalemine on otseselt seotud Kultuuriministeeriumi poolt EAKile eraldatud tegevustoetusega, on EALi juhatusel kahtlus, kas ühest oma olulisest projektist ilma jäämise korral EAK üldse suudab ennast ära majandada. Eestseisus oli selles küsimuses sama meelt
11. Tallinna linnas uute elamuarenduste puhul järgitavast „Hea kortermaja kavandamise juhendist”
Analüüsiti Tallinna linnas koostatavat uute elamuarenduste puhul järgimisele tulevat dokumenti „Hea kortermaja kavandamise juhend”. Selle sisu tekitas eestseisuse liikmetes poleemikat, seisukohad olid vastakad
Andro Mänd rõhutas, et juhendit ei saa käsitleda kui määrust, mille sisu tuleb rangelt täita. Sealsed juhtnöörid peaksid olema arhitektile toeks arendajaga suhtlemisel.
Otsustati kutsuda eestseisuse järgmisele koosolekule juhendi koostaja, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver juhendit tutvustama.
12. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal (Andro Mänd)
Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ettevõtmised, mis on toimunud eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
� Andro Mänd kohtus Oleg Grossiga, et arutada probleeme (vastuolu nüüdisaegse tänavaruumi põhimõtetega, avalikust võistlusest loobumine, ajaloolise hoone lammutamine jne) seoses Rakverre kavandatava kortermaja-ärikeskusega
� Osaleti Tallinna arhitektuuribiennaali ümarlaual ja Eesti Arhitektuurikeskuse nõukogu koosolekul.
� Toimus EALi ürituste töögrupi kohtumine.
� Toimus arhitektuuriteemaline mälumäng „Arhivoor”
� Andro Mänd juhatas sisse Kumu Dokumentaalil linastunud filmi „Lubadus. Arhitekt BV Doshi”.
� Kohtuti Muinsuskaitseameti esindajatega, et pidada nõu Rakverre kavandatava 16korruselise ärikeskuse teemal.
� Andro Mänd kohtus Mart Meriga Lennart Meri sünnikodule mälestusmärgi (mälestustähise) paigaldamise teemal. Tähisele lahenduse leidmiseks korraldatakse võistlus.
� Osaleti Tallinna Strateegiakeskuses toimunud Tallinna kesklinna üldplaneeringut tutvustaval arutelul.
� Kohtuti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klaseniga, et arutada Rakverre kavandatava 16korruselise ärikeskuse vastuolusid linna üldplaneeringuga.
� Osaleti Andres Alveri raamatu „Arhitektuurist” esitlusel.
� Osaleti Fredi Tompsi raamatu „Minu sajand” esitlusel.
� Toimus EALi juurde loodud elanikkonnakaitse küsimustega tegeleva töögrupi koosolek varjendite ja varjumiskohtade kavandamise teemal. Osales ka siseminister Lauri Läänemets.
� Toimus arutelu Jüri Soolepi kureeritava kliimaseminari ettevalmistamisega seonduva üle.
� Toimus kavandatava noorte arhitektide töötoa arutelu.
� Toimus Arhiluse Fondi teemaline arutelu.
� Kohtuti Ene-Maris Taliga, et arutada tema tehtava uue arhitektuuri saatesarja sisu.
� Osaleti Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud Triin Ojari tänuüritusel.
� Kohtuti Kohtla-Järve linnavolikogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega Kohtla-Järve koolide küsimuses. Riik on otsustanud luua sinna uued põhikoolid, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut, ning tahab uue põhikooli ehitada uue riigigümnaasiumi kõrvale linna tuumikalale. Kohtla-Järve Linnavalitsus surub aga uut põhikooli linna serva Outokumpusse.
� Kohtuti Eduard Odenitsiga Kohtla-Järvele kavandatava(te) põhikooli(de) küsimuses.
� Osaleti Läti Arhitektide Liidu juubeliüritustel Riias
� Toimus Zoomi-kohtumine Žõtomõri linnaarhitektiga Ukraina linnafoorumite ettevalmistamise teemal.
� Osaleti ACE’i koordinaatorite koosolekul.
4. aprill 2024
1. Ukraina Žõtomõri linnafoorumi asukohtade tutvustus (Mae Köömnemägi)
Žõtomõris kavandatavate linnafoorumite eestvedaja Mae Köömnemäe sõnul on Žõtomõri linnapeaga ja linnaarhitektiga väga hea kontakt saadud.
Ukrainlased pakkusid 21.–29. septembril kavandatava linnafoorumi jaoks välja kolm-neli asukohta. Sõelale jäi kaks kohta: Žõtomõri kesksel kohal asuv väljak, mis võiks tulevikus toimida mälestamiskohana, ja karjääriala (endine graniidikaevandus). Väljaku mälestamiskohana mõtestamine, sinna hea arhitektuuri loomine ja ukrainlaste identiteedi avalikus ruumis väljatoomine kõnetas ukrainlasi kõige enam. Märksõnad on mäletamine, mälestamine ja identiteet. Soov anda karjäärialale avaliku ruumina mõte haakub kohalike sooviga ammutada sõja kontekstis loodusest ja rohelusest tervendavat jõudu.
EALi eestvedamisel korraldatavatele linnafoorumitele osalejate leidmiseks korraldatakse avatud konkurss. Linnafoorumitel peaksid spetsialistidena osalema ka EALi esindajad. Eestseisuse ettepanekul osalevad neil Ivan Sergejev, Mae Köömnemägi ja Aet Ader. On kokku lepitud, et ühest linnafoorumist võtab osa viis meeskonda (sh kohalikud elanikud ja kohalikud ärimehed). Igas meeskonnas on kuni kaks eestlast. Igal meeskonnal võiks olla kaks juhti: üks eestlane ja üks kohalik.
2025. aasta linnafoorumite asukohti, mille valik jääb ukrainlastega koostöös leedukate otsustada, ei ole veel kokku lepitud.
Linnafoorumid toimuvad Euroopa riikide arhitektidega koostöös läbiviidava „UREHERITi” projekti raames. Linnafoorumite mõtte pakkus välja EAL.
2. Hea kortermaja kavandamise juhendi tutvustamine (Oliver Alver)
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver tutvustas Tallinna linna koostatavat hea kortermaja kavandamise juhendit. Tegu on soovitusliku dokumendiga, milles on esile toodud põhiliselt need punktid, millele linnaametnikud juhivad projektide menetlemisel tähelepanu. See on koolitusmaterjal arhitektidele. Oliver Alver kutsus eestseisust üles juhendit täiendama.
Juhendi olemasolu tekitas eestseisuse liikmetes vastakaid tundeid. Osa neist pooldas seda algatust, kuid leidis, et juhend suunab kallite lahendusteni, mis omakorda tõstab märgatavalt ehitushinda. Taskukohastest korteritest ei saa seda juhendit järgides juttugi olla.
Jaak Huimerinna arvates on juhendi põhiviga see, et selle põhimõtete järgi projekteerimine ja ehitamine ei soodusta erinevate elamutüüpide teket.
Oliver Alveri arvates on juhendi viga see, et selles kirjeldatakse lastega pere ideaalset keskkonda, aga mõelda tuleks ka noortele, vanadele ja üksi elajatele ning lisada põhimõtted nende korterite kohta.
Tõnis Savi arvates ei tohiks juhendi punktid olla vastuolus strateegia suuremate eesmärkidega. Kindlasti tuleks võimaldada ja soosida erinevate korteritüüpide projekteerimist ja ehitamist.
EALi hindamiskomisjoni liikme Mai Šeini sõnul on sellist dokumenti väga vaja: kui vaadata läbilõiget arhitektikutse taotlejatest, siis on nende seas palju neid, kelle koostatavad plaanilahendused ei kannata kriitikat.
Kokkuvõttes kiitis eestseisus algatuse heaks ja oli valmis juhendit täiendama.
Andro Männi sõnul on peetud erakondadega läbirääkimisi Tallinnas linnaarhitekti ametikoha taastamiseks ja arutelude põhjal langetati sellekohane otsus 3. aprillil. Väljapakutud kontseptsiooni alusel peab linnaarhitekt tegelema Tallinna pikaajalise arengu küsimustega, mitte tavaprojektide menetlemisega, ja olema linnavalitsuse kabineti hääleõiguseta liige.
4. Andres Levaldi poolt EALi põhikirja muutmiseks tehtud ettepaneku tutvustamine
Andro Mänd tutvustas Andres Levaldi ettepanekut viia EALi põhikirja sisse muudatus, mis sätestaks, et ka EALi kutsekomisjoni esimees kuulub EALi eestseisuse koosseisu. Männi arvates on see mõistlik ettepanek. Kuna arhitektikutse andmise õigus ei ole antud EALile tähtajatult, siis võiks selle kutsekomisjoni esimees kuuluda EALi eestseisusse ainult ajal, kui kutset annab EAL.
Eestseisus toetas Levaldi ettepanekut ja otsustas panna EALi põhikirja muudatuse hääletusele 9. mail EALi üldkogu koosolekul.
5. EALi juhatuse tegevuse ülevaade (Andro Mänd) Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ettevõtmised, mis on toimunud eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
� Osaleti „UREHERITi” projekti raames Ukraina linnafoorumeid ettevalmistavatel nõupidamistel.
� Andro Mänd kohtus Eduard Odinetsiga Kohtla-Järve linnaruumi arendamise teemal.
� Toimus Veneetsia arhitektuuribiennaali võistluse korralduse ja biennaali kureerimise arutelu EAK juhi Hannes Praksi ja endise EAMi juhi Triin Ojariga.
� Toimus EALi noortekogule suunatud loeng, kus esines Antti Nousjoki (ALA Architects), Helsingi raamatukogu Oodi üks autoritest.
� Andro Mänd pidas Rakvere riigigümnaasiumis tänapäevast linnaplaneerimist ja -ruumi käsitleva ettekande.
� Toimus EALi juurde loodud elanikkonnakaitse küsimustega tegeleva töögrupi järjekordne nõupidamine.
� Toimus arutelu Eesti arhitektuuri kuvandi üle kommunikatsioonikonsultant Raul Rebasega.
� Toimus Jüri Soolepi kureeritav kliimaseminar „Kes on kliima arhitekt?”
� Osaleti Eesti Kunstiakadeemia õppekavade hindamist tutvustaval nõupidamisel.
� Toimus arhitektuuriteemaline mälumäng „Arhivoor”
� Toimus nõupidamine arhitekti autoriõiguste pärandamise teemal advokaat Maria Mägi Advokaadibüroo esindajatega. Loodetavasti õnnestub litsentsilepinguid tutvustada 9. mai üldkogul.
� Toimus EALi ürituste töögrupi kohtumine.
� Kohtuti Tallinna Linnavalitsuse esindajatega arhitektuurivõistluste korraldamise ja kooskõlastamise teemal. Kohtumisel otsustati korrigeerida EALi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostöölepingut nii, et selle osapoolteks jäävad EAL ja Tallinna Linnavalitsus. Kord kvartalis otsustati hakata regulaarseid nõupidamisi korraldama.
� Osaleti Kliimaministeeriumis toimunud energiatõhususe infopäeval
� Osaleti BAUA koosolekul.
6. Arhitekti uuest kutsestandardist (Andres Levald) Andres Levald teavitas, et arhitekti uute kutsestandardite koostamisega on jõutud lõpusirgele. Pärast seda, kui neile on keeletoimetus tehtud, saadetakse nad arvamusringile. Uusi kutsestandardeid otsustati eestseisusele tutvustada eestseisuse 25. aprilli koosolekul.
EALi võistluste töögrupi juhi Pelle-Sten Viiburgi sõnul jääb Tallinna Maakri kvartali arhitektuurivõistluse ülesannet lugedes arusaamatuks, kas võitja valitakse hoonete mahulise lahenduse või pargi lahenduse põhjal. Ka eestseisuse hinnangul on võistlusülesande tingimustes küsitavusi.
Arutati, kas nii täpsel haljastuslahendusel on mõtet, kui töö tulemusel saab võitja ainult detailplaneeringu konsultatsioonilepingu. Kas olulisem on lahendada park või mahud? Samas määrab juba võistlusülesande tingimus tagada pargis 4 tundi insolatsiooni (hoonestusmahu nõuet järgides ei ole sisuliselt võimalik ehitada üle ühe torni) arhitektuurilahenduse.
Otsustati edastada eestseisuse seisukoht võistlusülesande kohta Tallinna Linnavalitsusele.
2. Tapa vabadussõja mälestusmärgi võistluse tingimuste tutvustamine (Liina Soosaar)
Võistlusülesandes on seatud eesmärk leida Tapal asuva vabadussõja mälestusmärgi lahendus. Tegu on digitaalse konkursiga, ainult makett tuleb esitada füüsiliselt. EALi koostatud võistluseeskirjale ei ole Tapa Linnavalitsus veel tagasisidet andnud.
Eestseisus kiitis mälestusmärgi võistlustingimused heaks ja pidas vajalikuks pikendada võistluse tähtaega suve lõpuni.
3. Eestseisusesse ja komisjonidesse kandideerijate nimekirja ülevaatamine, täiendamine
Vaadati üle ja täiendati EALi eestseisusesse ja teistesse juhtorganitesse kandideerijate nimekirja.
4. Vajadus pikendada EALi juhatuse liikmete volitusi (Ingrid Mald)
EALi üldkogu koosolek, kus valitakse EALile uus esimees ja eestseisus, toimub 9. mail. Uus juhatus valitakse pärast üldkogu toimuval esimesel eestseisuse koosolekul 16. mail.
EALi praeguse juhatuse liikmete volitused kehtivad aprilli lõpuni. Selleks, et EALi praegune juhatus oleks kuni uute juhatuse liikmete registrisse kandmiseni allkirjaõiguslik, on vaja pikendada praeguse juhatuse liikmete volitusi.
Hääletati juhatuse praeguse koosseisu volituste pikendamise üle. Kõik eestseisuse liikmed olid praeguse juhatuse liikmete volituste pikendamise poolt
5. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ettevõtmised, mis on toimunud eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
� Arutati Tallinna Linnavalitsuse esindajatega EALi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostöölepingu toimimist. Juhatuse arvates saaks EALil olla võistluste korraldamisel ja nõustamisel otsustav sõna ainult siis, kui leping oleks sõlmitud otse Tallinna Linnavalitsusega, mitte Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Kui uus linnavalitsus ametisse kinnitatakse, peab juhatus vajalikuks kohtuda selle liikmetega.
� Toimus EALi korraldatud väljasõit Harjumaa uutesse haridusasutustesse (riigigümnaasiumitesse).
� Osaleti Brüsselis toimunud Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) üldkogu koosolekul. Seekord oli fookuses arhitektuuri eksport. Lisaks tutvustati ACE’i veebilehele loodud alamlehte selle kohta, kuidas ja mis tingimustel on võimalik minna teistesse Euroopa riikidesse arhitektina tööle. Käsitleti ka arhitektide töötasusid: osas riikides on näiteks fikseeritud alamtöötasud. Andro Männi sõnavõtt keskendus sellele, et ACE võiks koondada veel enam noori arhitekte.
� Andro Mänd, Aet Ader ja Kalle Vellevoog osalesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava akrediteerimisel.
6. Uute arhitekti kutsestandardite ja uue kutse andmise korra tutvustamine, arutelu (Andres Levald, Lembit-Kaur Stöör)
Vt EALi 9. mai üldkogu koosoleku protokollist (p 5. Uute kutsestandardite tutvustus).
7. Erkki Tammelehe, Ra Martin Puhkani, Katariina Mustasaare, Kätlin Ölluki, Marit Kruusi, Kertu Johanna Jõeste, Mia Martina Peili, Lill Volmeri ja Eneli Kleemanni EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine
Eestseisus, vaadanud läbi Erkki Tammelehe, Ra Martin Puhkani, Katariina Mustasaare, Kätlin Ölluki, Marit Kruusi, Kertu Johanna Jõeste, Mia Martina Peili, Lill Volmeri ja Eneli Kleemanni EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta.
8. Karl Erik Milleri EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine
Eestseisus, vaadanud läbi Karl Erik Milleri EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.
EALi üldkogu koosolek
1. Avasõnad. Üldkogu kava kinnitamine (Andro Mänd, EALi president)
2. 2023. aasta tegevuse statistika (Ingrid Mald, direktor)
3. 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine (avalik käega hääletamine, kinnitamiseks vajalik 51% häältest) (Johann-Aksel Tarbe, revisjonikomisjoni esimees)
13. Valimiskorra, EALi presidendi, eestseisuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni liikmekandidaatide tutvustus (Ingrid Mald)
14. Presidendikandidaadi kõne
15. Hääletamine
Valitakse president, eestseisus (20 liiget), aukohus (3 + 2 liiget) ning revisjonikomisjon (3 liiget)
16. Arhitekti aastapreemia 2023 laureaadi Paide Gümnaasiumi tutvustus (Salto arhitektid)
17. Preemia „Elamu 2023” laureaadi Põro maja tutvustus (Mari Hunt ja Hanna Karits)
18. MaRu tutvustus (Oliver Eglit, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna juhataja)
19. Eesti Arhitektuurikeskuse tegevusest (Hannes Praks, keskuse juht)
20. Arhiluse Fondi tutvustus (Ülo-Tarmo Stöör, fondi juhatuse esimees)
21. Liidu liikmete tööde oksjon „Haruldused”
22. 2023. aasta teenetemedalite ja kolleegipreemia üleandmine
1. AVASÕNAD. ÜLDKOGU KAVA KINNITAMINE
(Andro Mänd, EALi president)
Üldkogu avasõnad ütles Andro Mänd. Ta esitas üldkogule koosoleku kinnitamiseks päevakorra ja üldkogu kinnitas selle. Koosolekule oli registreerunud 178 EALi liiget, neist 49 oli delegeeritud volitusega.
2. 2023. AASTA TEGEVUSE STATISTIKA
(Ingrid Mald, direktor)
Ingrid Mald alustas oma ettekannet lahkunud liidu liikmete mälestamisega. Kahe üldkogu vahel lahkus meie seast kaks liiget: Ülevi Eljand (01.10.1947–29.10.2023) ja Kirsti Laanemaa (17.10.1940–21.12.2023). Lahkunud liikmeid mälestati leinaseisakuga.
Seejärel tutvustas Mald aasta jooksul EALi astunud uusi liikmeid: lisandunud on 14 liiget ja 6 noortekogu liiget (sh 3 Eesti Kunstiakadeemia taustaga ja 3 Tallinna Tehnikaülikoolist). EALil on 430 liiget (sh 5 auliiget) ja 75 noortekogu liiget.
Järgnes lühike märksõnaline kokkuvõte EALi viimase aasta tegevusest.
„Kiirus ja muutused – liidu tegevust on viimased aastad iseloomustanud kiirus, plaanide muutus, tegevuskava pidev täiendamine.
Sel aastal läbis liidu majandusaasta aruanne esmakordselt ajaloos põhjaliku auditeerimise – seda kohustust meil MTÜna otseselt pole, kuid läbipaistvuse ja korrektsuse huvides soovis juhatus seda läbi lasta viia. Nii töötundide kui selgitustöö poolest oli see tihe kogemus, kuid andis uut kogemust ja teadmist edasiseks.
Muutused olid eelmisel aastal ka liidu kollektiivis. Meie kauaaegne projektijuht Ingrid Kormašov siirdus uuele töökohale MAJA ajakirjas, kuid me ei jäänud tühjade pihkudega: meile tuli arhitektuurikeskuse kauaaegne projektijuht Eve Arpo. Lisaks lõime uue töökoha: arhitektuurivõistluste koordinaator. Sellena töötab jaanuari keskpaigast arhitekt ja liidu liige Liina Soosaar.
2023 lõppes meil Eesti Teadusagentuuri rahastus teadus- ja arendusnõuniku töökohale, kuid liit leidis, et Jüri Soolepi tööst on kasu olnud ja alates 2024 on Jüri meil 0,1 koormusega tööl. Lisaks tõi ta meile rahvusvahelises teadusprojektis osalemise, nii et liit osaleb koos mitme Euroopa ülikooliga Erasmus+ projektis „Speculative Urban Futures”.
Võistlused – võistlused on liidule jätkuvalt suur ja oluline tegevuste plokk, mis on ühtlasi liidu põhikirjaline tegevus eesmärgiga tagada kõrgetasemeline loodav ehitatud keskkond. Samas on meie liikmetele oluline, et võistlused oleksid hästi korraldatud ja neile järgneks ka reaalne töö, mis sujuks hästi, st lepingud oleksid korras. Kõige sellega kaasneb tohutult tegevusi ja konsulteerimist, mis võtab nii inimressurssi kui ka aega. Pelle-Sten Viiburgil, töögrupi juhil, on olnud väga tihe
aasta! Liit korraldab ja konsulteerib aastas u 30 võistlust, lisaks on mitmed võistlused, mis ei jõua konsultatsioonifaasist edasi. Eelmise aasta töömahukaim, samas kõige rohkem kogemust andev võistlus oli Tartu südalinna kultuurikeskuse võistlus. „Hea avaliku ruumi” võistlustest on tulemas veel kaks: kuna rahastusmeetmed väljaehitamiseks on avatud, siis keskendume sellele, et toetada projektide realiseerimist.
Ukraina – liidu kontori jaoks on Ukraina ülesehitusega seotud projektid olnud märgilised ja olulised, et saame reaalselt midagi teha ja kaasa aidata. Alustasime 2023. a kevadel tüüplasteaia võistlusega (koostöös Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV)) ning järgnes Euroopa arhitektide liitude mitmeaastane koostööprojekt „UREHERIT”. Eelmisel aastal astus liit koos Baltikumi teiste arhitektide liitudega välja Maailma Arhitektide Liidust (UIA), just seetõttu, et UIA ei reageerinud kuidagi meie soovile mitte istuda Venemaaga ühise laua taga.
Arhiluse Fond – on väga hea, et see algatus on käima läinud ja liigume nüüd millegi kindlama suunas.
Lisaks on aasta jooksul toimunud ja toimuvad ka edaspidi noorte töötoad, „Arhivoori” mälumäng, õppereisid, seminarid ja debatid. EAL on muutunud aktiivselt ehitatud keskkonna ja selle tingimuste üle arutlevaks ja minna saab vaid edasi. Nagu ütles Raul Rebane hiljutisel toimunud kohtumisel: tuleb muutuda veel jõulisemaks, et muutuda arvamusliidriks ja luua oma lugu ise. Meie raamat on saanud valmis! Minu meelest on juba alustatud.”
3. 2023. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE (AVALIK KÄEGA
(Johann-Aksel Tarbe, revisjonikomisjoni esimees)
EALi revisjonikomisjoni otsuse aastaaruande kinnitamise kohta luges ette revisjonikomisjoni esimees Johann-Aksel Tarbe ja tegi üldkogule ettepaneku see kinnitada. Üldkogu kinnitas aastaaruande ühehäälselt.
4. AUTORIÕIGUSTE LEPINGUTE TUTVUSTAMINE
(Andro Mänd)
Andro Mänd tutvustas üldkogule lepingute projekte, millega liidu liige (arhitekt) saab anda oma autoriõigused peale siit ilmast lahkumist EALile, et vältida võimalikke probleeme ümberehitamise korral jne. Mändi täiendas lepinguprojektid ette valmistanud Maria Mägi. Täpsem info saadetakse kõikidele liikmetele e-postile. EAL kavandab koostöös Maria Mägi bürooga korraldada sügisel autoriõiguste teemal seminari.
EALi kutsekomisjoni kauaaegne esimees Andres Levald andis põgusa ülevaate arhitektikutse andmisest.
„EALi juurde loodud kutsekomisjon on arhitektikutset andnud juba 20 aastat. Arhitekti kutsestandardeid on vahepeal täiendatud ja muudetud. Praegu on kasutusel kolm erinevat arhitekti kutsestandardit: diplomeeritud arhitekti, tase 7, volitatud arhitekti, tase7, ja volitatud arhitekt-eksperdi, tase 8, kutsestandard. See tähendab, et arhitektikutset antakse kolmel kutsetasemel.
Esialgne volitatud arhitekt, tase V, kutse on muutunud volitatud arhitekti, tase 7, kutseks jne. Diplomeeritud arhitekti kutse saavad Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri eriala lõpetajad automaatselt koos lõpudiplomiga. Tallinna Tehnikakõrgkooli 4aastase õppekava läbinud peavad kutsesüsteemi sisenemiseks taotlema diplomeeritud arhitekti kutset.
Aasta tagasi algatatud töö arhitektide kutsestandardite muutmisega on lõpule jõudnud. Töösse oli kaasatud kaks töörühma: EALi juures koos käiv kutsestandardite uuendamisega tegelev töörühm ja Kutsekoja juures koos käiv laiapõhjalisem töörühm. Korrigeeritud ja muudetud kutsestandardid saadetakse peagi arvamusringile. Pärast arvamusringi saadetakse uued kutsestandardid kutsenõukogule kinnitamiseks. 2024. aasta sügisel peaks arhitekti kutse andmine toimuma juba uute kutsestandardite põhjal.”
EALi juures koos käinud arhitekti kutsestandardite muutmise töörühma juhtinud Lembit-Kaur Stöör tutvustas kutsestandarditesse sisse viidavaid peamisi muudatusi.
Neli peamist muudatust, mis on uutesse kutsestandarditesse sisse viidud
1. Diplomeeritud arhitektile on õigusi (võrreldes praeguses kutsestandardis olevatega) juurde antud. Põhjus, miks seda teha otsustati, seisneb selles, et praegu on väga suur tung 7. taseme volitatud arhitekti kutse (V7) taotlemisele. Kui taotlejal on kõik formaalsed nõuded V7 kutse taotlemiseks täidetud, on hindamiskomisjoni sõnul sisuliselt võimatu mitte anda talle V7 kutset, ehkki taotleja projekteerimistase jätab soovida. See on viinud volitatud arhitektide taseme üldpildis alla.
2. Arhitektikutse aluseks saab tulevikus arhitektuuri magistrikraad nagu teistes Euroopa riikides. Kutsesüsteemi on võimalik siseneda ka neil, kes on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) rakendusarhitektuuri eriala varem kehtinud 4aastase õppekava alusel. Alates 2023. aasta sügisest TTKs kehtima hakanud 3,5aastase õppekava läbinutel ei ole võimalik ilma magistriõpinguid läbimata kutsesüsteemi siseneda.
3. 7. taseme volitatud arhitekti kutse taotlemiseks seatud tingimusi on karmistatud. Näiteks on pikendatud diplomeeritud arhitektina töötamise nõutavat tööstaaži enne järgmise kutsetaseme taotlemist, suurendatud nõutavate valmis ehitatud objektide arvu ja nende taotleja koostatud planeeringute arvu, mis on kutse taotlemise hetkeks kehtestatud. Üks oluline kõikide kutsetasemete taotlemisel sisseviidav muutus on see, et pikendatud on ajavahemikku, mille vältel koostatud projekte on võimalik kutsekomisjonile esitada (sh kutse taastõendamisel).
4. 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdi kutse taotlemiseks seatud tingimusi on veidi karmistatud.
Räägitud on ka konkreetsete hindamiskriteeriumite väljatöötamise vajadusest. Koostöös hindamiskomisjoniga on otsustatud enne sügist taotlusvooru hindamiskriteeriumid fikseerida ja kehtestada. Loomingut on küll raske hinnata, kuid seda tuleb teha.
Üldjuhul toimub aastas kolm kutsetaotlemisvooru.
6. EALI PÕHIKIRJA MUUTMISE ETTEPANEK JA HÄÄLETAMINE
Üldkogu hääletas EALi põhikirja muutmise ettepaneku üle.
Hääletuse tulemusena (üks erapooletu, teised poolt) otsustati lisada eestseisuse koosseisu p 34.4: EALi kutsekomisjoni esimees.
7. EALI UUE VEEBILEHE TUTVUSTAMINE
(Kairi Rand)
Wordpressi platvormile loodud EALi uus veebileht on suhteliselt paindlik keskkond. Sinna luuakse EALi liikmete loomingu kaart ja olemas on filmikeskkond. EALi liikmeks astumise vormid on nüüd veebilehel PDFina.
8. ÜLEVAADE ÜRITUSTE TÖÖGRUPI TEGEVUSEST
(Siim Tanel Tõnisson, ürituste töögrupi juht)
Kavandatavad EALi üritused ja ettevõtmised
1. EALi suvepäevad Narva-Jõesuus 5.–6. juulil 2024
2. EALi sügiskonverents, mille fookuses on elamuarhitektuur, 13. novembril 2024
3. Koolitus tehisintellekti teemal (sh selle roll arhitekti igapäevatöös)
4. Linnainstallatsioonide võistlus 2025. aastal
5. Autoriõigustega seotud küsimustele ja autoriõiguse seadusele keskenduv sügisene seminar 2024. aasta oktoobri lõpus
6. Jüri Soolepi kureeritavad koolitused
9. ÜLEVAADE PROJEKTIST „UREHERIT”
(Mae Köömnemägi, projekti EALi-poolne juht)
Projekti „UREHERIT” (U ‒ Ukraina; re ‒ rebuild; herit ‒ ’pärand’) eesmärk on kaitsta Ukraina kultuuripärandit. Projektiga on seotud 11 partnerorganisatsiooni. EAL korraldab projekti raames kolm linnafoorumit, milles on EALi partner Ukraina ruumiarendamisega tegelev organisatsioon Roƺkvit. Esimesed linnafoorumid, mille keskpunktis on pärand, toimuvad sel sügisel Ukrainas: esimene 28.‒29. septembril Žõtomõris, teine oktoobri alguses). Teine osa linnafoorumeid, mille fookuses on elukondlikud hooned, on kavas järgmise aasta suvel.
EAList on projektiga seotud Mae Köömnemägi, Ivan Sergejev ja Aet Ader. Projektis osalemisest huvitatud on lahkelt oodatud Maega ühendust võtma.
10. ÜLEVAADE
NOORTEKOGU TEGEVUSEST
(Kristian Taaksalu, noortekogu juht)
Väga populaarseks on osutunud EALi korraldatud töötubades osalemine. Osaleti Pärnus toimunud töötoas „Sustainable city”, kus otsiti lennukaid tulevikuvisioone uuele linnaosale, mis plaanitakse rajada Pärnusse Pärnu jõe kaldale. Osaleti Riigikogu hoone 100 aasta juubeli arhitektuuri töötoas. Osaleti Tallinna rohepealinna aasta töötoas, kus otsiti uusi ruumilahendusi Tallinna asumitele: töötoas osalemise vastu oli huvi väga suur, kuid kahjuks ei õnnestunud kõiki seal välja pakutud lahendusi teostada. Kahe objekti ettevalmistustööd praegu käivad. Edukalt on osaletud BAUA Awardsil (Baltimaade arhitektuuriõpilaste tööde võistlus) ja võidetud sealt teist aastat järjest esikoht.
Populaarseks osutus ka Tallinnas Kultuurikatlas toimunud kohtumisõhtu arhitektuuribüroo ALA ühe asutaja Antti Nousjokiga, kelle üks tuntumaid töid on Oodi raamatukogu Helsingis.
Andro Mänd täiendas, et EAL on püüdnud korraldada noortekogu liikmetele tegevusi, mis aitaksid kompenseerida asjaolu, et kutsesüsteemi tõttu puudub noortel juurdepääs projekteerimisele. Samuti on püütud elavdada Eesti eri kõrgkoolide arhitektuuritudengite omavahelist suhtlemist.
VABA MIKROFON
Margit Mutso: „Eestikeelse arhitektuurisõnavara eest seisjad (Katrin Koov, Margit Mutso, Ingrid Mald) on teinud koos inseneridega ära tänuväärse töö terminivara parendamiseks. Kutsun kõiki üles kasutama varem laialdaselt levinud termini arhitektuurne projekteerimine asemel terminit arhitektuuri projekteerimine. Kutsun üles loobuma arhitektuurivõistluste läbiviimisel planšettide esitamise nõudest.”
11. EALI PRESIDENDI KÕNE
(Andro Mänd)
Vt EALi juhtkirja (lk 2)
12. VALIMISKOMISJONI KINNITAMINE
(Ingrid Mald)
Ingrid Mald tutvustas valimiskomisjoni. Valimiskomisjon kinnitati koosseisus Eve Arpo (esimees), Ingrid Kormašov, Signe Liivaleht ja Triin Vaino.
13. VALIMISKORRA, EALI PRESIDENDI, EESTSEISUSE, AUKOHTU JA REVISJONIKOMISJONI LIIKMEKANDIDAATIDE TUTVUSTUS
(Ingrid Mald)
Ingrid Mald tutvustas EALi uue presidendi, eestseisuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni kandidaate.
� EALi uue presidendi (juhatuse liikme) valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideeris Aet Ader.
� EALi aukohtu uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Martin Aunin, Katrin Koov, Kristel Niisuke ja Mai Šein.
� EALi revisjonikomisjoni uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Kairi Kirt-Ende, Kätlin Mänd ja Jaan Port.
� EALi uue eestseisuse valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid praegusest koosseisust Indrek Allmann, Jaak Huimerind, Markus Kaasik, Jaan Kuusemets, Tõnu Laigu, Ülle Maiste, Andro Mänd, Toomas Paaver, Peeter Pere, Mari Rass, Tõnis Savi, Jüri Soolep, Lembit-Kaur Stöör, Veronika Valk-Siska, Kalle Vellevoog ja Pelle-Sten Viiburg. Kandideerisid uute liikmetena Kairi Kirt-Ende, Mae Köömnemägi, Raivo Kotov, Jaak-Adam Looveer, Ülar Mark, Kristel Niisuke, Andres Ojari, Kirke Päss, Ülo-Tarmo Stöör, Kristian Taaksalu, Siim Tanel Tõnisson, Paco-Ernest Ulman, Emil Urbel ja Leele Välja.
14. PRESIDENDIKANDIDAADI KÕNE
(Aet Ader)
„Head kolleegid!
Arhitektide liit on teinud oma valdkonna eest seismisel paljusid asju õigesti. Aga ma näen ka võimalusi, mida saaksime veel teha. See on teatejooks. Aitäh, et te mind ning juhatuse liikmeid Siim Tanel Tõnissoni, Lembit-Kaur Stööri ja Andro Mändi sellele väärikale kohale olete usaldanud! Võtame teatepulga julgelt vastu.
Me kõik teame, et järjepidevuseta ei jõua ruumivaldkonnas kaugele. Arhitektide liidu üks suur tugevus on aastatepikkune järjepidev töö. Liit on järjest töötanud juba üle saja aasta.
Järjepidevus väljendub ka meie liikmeskonnas. 507 liikme hulgas on nii noored kui ka pikalt praktiseerinud arhitektid. On uljust, on kunagisest uljusest arenenud elukogemust. Kui me jõuame ühisele seisukohale – ja järjepidev töö meie paljudes töögruppides näitab, et jõuame –, siis on meie seisukoht laiapindne, tugev ja ühiskonnas mõjukas.
Ma tänan kõiki, kes te olete panustanud oma teadmisi ja aega liidu töögruppides, eestseisuses ja kontoris kõikide Eesti arhitektide ning kogu ühiskonna hüvanguks. Paljud teist on teinud seda oma vabast ajast, tasuta – oma töö ja pere arvelt. Aga tänu teie tööle on arhitektide liit usaldusväärne partner ja suunanäitaja riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja erasektorile. Loodan, et jätkate sama hooga!
Järgnevalt mõned teemad, millega tuleb tööd jätkata ja mõned uued teemad, millega tuleks kindlasti tegeleda.
Esiteks: maa- ja ruumiamet Juba 2014. aastal, kui olin esmakordselt juhatuses, käis liidus tihe töö riigiarhitekti ametikoha loomise nimel. Ka mina osalesin 2017. aastal liidu initsieeritud Riigikantselei juurde kokku kutsustud ruumiloome ekspertrühmas. See oli aasta laiapõhjalist tööd, mis andis esimese suure ühise võidu. Vormistati see lõpparuandena, milles oldi üksmeelel, et ruumiamet tuleb luua. Täna on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt lubatud, et maa- ja ruumiamet ehk MaRu hakkab 1. jaanuarist 2025 tööle.
Kuid arhitektid on alati tähelepanelikud detailide ja ehitusjärelevalve suhtes. Maa- ja ruumiamet, nagu meie seda näeme, on visioneeriv ja tervikpilti omav ruumiloome kompetentsi-
keskus, mida oleme spetsialistidena pikisilmi oodanud ja mida Eesti ka väärib. Formaalne Maa-ameti ümberstruktureerimine arhitektide liitu kindlasti ei rahulda. Vaja on sisulist muutust. Seetõttu on MaRus ülioluline kümnest spetsialistist-arhitektist koosnev ruumiloomeüksus. Järgneva kahe aasta jooksul on arhitektide liidul toetav roll MaRu tööle hakkamisel.
Teiseks: linnaarhitekt ja ruumipädevus omavalitsustes Oluline on, et ruumiotsuseid ei tehtaks omavalitsustes, nagu Tallinna linn, nii nagu riigiski, eraldiseisvates silodes ilma, et vasak käsi teaks, mida dubleeriv parem käsi teeb. Ruumiotsuste sünergia igas omavalitsuses on vajalik.
Linnas peab olema ruumiteemade osas üks ja selge kõneisik, linnaarhitekt, kes, jällegi, on ühe selge vastutaja – linna ruumiameti (või kuidas iganes seda soovitakse kutsuda) – eesotsas. Linnaarhitektid toetavad linnades poliitikuid, et ruumiotsuste kvaliteet tõuseks igal otsustustasandil. Liit seisab järgneva kahe aasta jooksul selle eest, et luua linnaarhitektide võrgustik, mis võimaldab neil jagada omavahel infot ja kogemusi.
Kolmandaks: eluasemepoliitika
Eluase on üks olulisi kvaliteetse elukeskkonna alustalasid ja Eesti vajab tarka eluasemepoliitikat.
Eluase on Eestis jäetud turumajanduse, kuid paraku ainult turumajanduse reguleerida. Mina, olles 12 aastat ettevõtjana leiba teeninud, mõistan turumajanduse loogikat hästi.
Kuid Eesti elamumajanduses on kitsaskohad juba käes. Kinnisvarahinnad on kasvanud vaid tõusvas joones, kiiremini kui sissetulekud, ja see paistab ka üle-euroopaliselt silma. Täna ei saa paljud ka keskmise sissetulekuga inimesed endale oma elukoha ostmist lubada ja ka alternatiivsete elamisviisidega pole seis kiita. Lisaks on kodulaenude intressimäärad Baltikumis Euroopa kõrgeimad. Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind selle aasta esimeses kvartalis oli ligi 4400 eurot. Ja kindlasti pole tegemist vaid Tallinna probleemiga.
Kunagi kehtinud riiklik eluaseme valdkonna arengukava lõpetas kehtivuse juba 2013. aastal. Mingit edasist strateegiat sellele ei järgnenud. Ilmselgelt on eluaseme kättesaadavus Eestis vaid halvenenud.
Selles vallas muudatuste sisseviimine vajab teemasse süvitsi minekut ja lihtsaid lahendusi kindlasti ei ole, kuid mitte midagi tegemine süvendab kitsaskohti veelgi (nendeks on näiteks valglinnastumine ja sellega seoses liikuvusega seotud probleemid, segregeerumine, Eestist minema kolimine jpm).
Mida tuleb teha, et eluase oleks paremini kättesaadav?
� Analüüsida elamumajanduse täpset hetkeseisu.
� Selle analüüsi põhjal tuleks selgitada välja Eestile sobiv metoodika eluaseme kättesaadavuse tagamiseks (sest maailmas on näiteid väga palju) ja luua riiklik strateegiadokument „Eluaseme kättesaadavuse strateegia”, mis võiks soodustada eluaseme (ja omandi)vormide mitmekesisust: mitmesuguse suuruse ja asukohaga erinevad omandivormid linnade ja omavalitsuste lõikes.
� Strateegia võiks seada eesmärgiks KOVidele ja riigile mitte müüa maha maad ja elukinnisvara kui potentsiaalset ressurssi, lisaks on teistes maades levinud näiteks KOVide osalusega ettevõtted, kes tegelevad eluaseme arendusega.
� Dokument saaks suunata ka pankasid olema valmis finantseerima erinevaid omandivorme ja institutsioone.
� Lisaks saaks näha ette juba planeeringute tasemel kättesaadava eluaseme % ja meetodid selle rakendamiseks.
Neljandaks: arhitekti töö väärtustamine ja vaimne tervis
Nagu me teame, on arhitektuuriettevõtes keskmiselt 1,8 töötajat. Isegi kui see on lihtsalt mõne aasta tagune keskmine statistika, on selge, et Eesti arhitektuuribürood on väikesed.
Minu eesmärk ei ole öelda, et ettevõtted peavad tingimata olema suured. Paraku tähendab mikroettevõtlus, et peaaegu iga arhitekt on ühtaegu personalijuht, finantsjuht, projekteerija, projektijuht, sekretär, jurist jne jne, kõik ühesainsas multiinstrumentalisti isikus. Pidevad arhitektuurivõistlused (ehk tähtajad), projekteerimisgraafikud (ehk tähtajad), lepingud (ehk tähtajad), arved (ehk tähtajad) ja vastutus, alati vastutus. Soomes hiljuti ilmunud uuringu kohaselt põlevad kõige eredama leegiga läbi just väikeettevõtjad.
Milleks see jutt? Kõik see on seotud arhitekti vastutuse ja töötasude suhtega. Kui arhitektitöö oleks õiglaselt tasustatud, siis eeldan, et arhitektidel oleks ka vähemalt osaliselt tasakaalukam vaimne tervis ja vähem ribadeks töötamist. Ootan pikisilmi, millal valmib liidu hinnastamise töögrupi kõigile kättesaadav projektide aja kalkulaator. Aega on võimalik teisendada rahaks. Ühiskond peab arhitekti tööd rohkem väärtustama ja see peab olema õiglaselt tasustatud.
Last, but not least Ukraina. Ei saa unustada, et elame sõjaajal. Liit korraldab Ukrainas Žõtomõris kaks linnafoorumit: 28. ja 29. septembril ning 4. ja 5. oktoobril 2024. Järgmised kaks linnafoorumit Ukrainas toimuvad 2025. aastal.
Ruumiharidus ja kvaliteetne õpikeskkond. Riigigümnaasiumite programmiga on arhitektuurivõistlustega Eestisse loodud palju kvaliteetseid koolimaju. Seda traditsiooni uute koolide ja lasteaedade loomisel tuleb jätkata. Avalik ruum. Liit on alati olnud partneriks kogukondadele ja seisnud hea avaliku ruumi eest. Korraldame jätkuvalt arhitektuurivõistluseid parimate avalike hoonete ja avalike ruumilahenduste leidmiseks.
Jätkuvat koostööd!”
15. HÄÄLETAMINE. HÄÄLETUSSEDELITE
18. MARU TUTVUSTUS
(Oliver Eglit, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna juhataja)
Oliver Eglit tutvustas loodava maa- ja ruumiameti (MaRu) loomise eesmärke, uue ameti loomisega kaasuvaid väärtusi, ameti pakutavaid teenuseid jm.
Riigi tasandil tekib MaRu kujul tervikliku elukeskkonna kujundamise eest eestvedaja, kes aitab teha läbimõeldud ruumiotsuseid. Ametisse koondatakse ruumiandmed, sh maa-, ehitus- ja planeeringuandmed. MaRu alustab tööd 1. jaanuaril 2025. Peadirektori konkurss kuulutatakse välja esimesel võimalusel.
MaRu teenused
� Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine, sh strateegilise ruumiloome koordineerimine
� Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine
� Katastrimõõdistamine ja -kontroll
� Kinnisvara hindamine ja analüüsimine
� Maareform
� Kinnisasjade avalikes huvides omandamine
� Riigi maatoimingute tegemine
� Riigimaade haldamine
� Maaparanduse kooskõlastuste menetlemine
� Maaparandussüsteemi ehitamine
� Maaparandussüsteemide toimimise tagamine
� Geodeetilise süsteemi haldamine
� Aeropildistamine ja laserskaneerimine
� Baasruumiandmete tootmine
� E-ehituse platvorm
� Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine
� Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine
19. ÜLEVAADE EESTI
ARHITEKTUURIKESKUSE TEGEVUSEST
(Hannes Praks, keskuse juht)
Hannes Praks andis ülevaate Eesti Arhitektuurikeskuse tegevusest enda keskuse juhiks olemise ajal.
Sel ajavahemikul toimunud ettevõtmisi
16. ARHITEKTI AASTAPREEMIA 2023 LAUREAADI PAIDE GÜMNAASIUMI
TUTVUSTUS (Salto arhitektid)
Paide Gümnaasiumi üks autoritest Maarja Kask rääkis preemia toonud hoonest ja selle valmimisprotsessist.
17. PREEMIA „ELAMU 2023” LAUREAADI PÕRO MAJA TUTVUSTUS
(Mari Hunt ja Hanna Karits)
EALi preemia „Eramu 2023” laureaadi Põro maja autorid Mari Hunt ja Hanna Karits rääkisid neile preemia toonud hoonest ning selle valmimisprotsessist.
� Pinnasejääkide väärindamise õppereis Pariisi 16.–18.11.2023. Fookuses oli ekskursioon pinnasejääkidest telliste ja ehitusplaatide valmistamise tehasesse Cycle Terre (https://www.cycle-terre.eu/).
� Ringse arhitektuuri kiirendi (RAK) ehk laiaulatusliku arhitektide keskkonnasäästlike ehitusteadmiste suurendamiseks ja valdkonna ekspordivõimekuse suurendamiseks mõeldud koolitusprogrammi loomine (koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega).
� Rahvusvaheline installatsioonivõistlus (Tallinna arhitektuuribiennaali raames) „Selleks olukorraks”, mis kutsus osalejaid välja töötama loovaid lahendusi ajutiseks välipaviljoniks Tallinna kesklinna kõige elavama liiklusega transpordisõlmes, Balti jaamas.
Kavandamisel olevad ettevõtmised
� Ringse arhitektuuri kiirendi (RAK) õppereis Oslosse 30.05.–01.06.2024.
� Tallinna arhitektuuribiennaal oktoobrist novembrini 2024 (avanädal 9.–12. okt).
20. ARHILUSE FONDI TUTVUSTUS
(Ülo-Tarmo Stöör, fondi juhatuse esimees)
Fondi tegevust ja esimese poole aasta tulemusi tutvustas selle juhatuse esimees Ülo-Tarmo Stöör. SA Arhiluse Fond on EALi loodud fond, mille eesmärk on koguda ja investeerida raha, et rajada Eesti arhitektuuri maja.
Fondi idee algatajad on Ülo-Tarmo Stöör ja Andro Mänd. 21.11.2023 allkirjastas EALi president Andro Mänd fondi asutamise otsuse ja 29.11.2023 kanti Sihtasutus Arhiluse Fond äriregistrisse.
Fondi juhatusse kuuluvad EALi president Andro Mänd, EALi direktor Ingrid Mald ja juhatuse esimees Ülo-Tarmo Stöör. Nõukogusse kuuluvad kõik EALi endised presidendid ja esimehed.
Fondi 2024. aasta eesmärgid on koguda 25 000 eurot annetusi, registreerida fond tulumaksusoodustusega ühinguks ja täpsustada fondi tegevuskava. Fond saab praegu enim raha EALilt (10% laekunud liikmemaksudest, „Arhivoori” tulud ja tulud EALi tegevusest), kuid on juba ka eraisikutest ja ettevõtetest annetajaid.
2023. a koguti fondi 10 790 eurot ja 2024. a on juba kogutud 13 491 eurot. Praegu on osa kogutud rahast pandud tähtajalisele hoiusele.
On võetud eesmärgiks liikuda EALi omaenda kontorini ja pöörata praegune kulu tuluks: nelja aastaga maksame rendiks u 48 000 eurot. Kogudes järgmise nelja aastaga ühiselt 100 000 eurot ning võttes 15aastase pangalaenu summas 150 000 eurot (kuumakse u 1200 eurot), maksab EAL järgmised 15 aastat sama suure summa kuus. Nüüd aga pole see enam kulu, vaid investeering EALi tulevikku.
21. LIIDU LIIKMETE TÖÖDE OKSJON
„HARULDUSED”
Andro Männi juhtimisel toimus oksjon, kus tulid pakkumisele EALi liikmetest arhitektide-kunstnike tööd. Need olid liidule annetanud Vilen Künnapu, Urmas Muru, Jüri Okas ja Peeter Pere. Oksjoniga teeniti tulu 10 200 eurot, mis läheb Arhiluse Fondi arhitektide oma maja loomise toetuseks.
22. 2023. AASTA TEENETEMEDALITE
JA KOLLEEGIPREEMIA ÜLEANDMINE
EAL tunnustas teenetemedalitega 2023. aasta väljapaistvaimaid arhitektuuri ja ruumiloome edendajaid. Sel aastal pälvisid tunnustuse Triin Ojari, Neeme Raud, Heiki Meos, Margit Mutso, Jaan Aru ja Olavi Ottas ning Andro Mänd. Vt täpsemalt rubriigist „EALi teated” (lk 32).
23. VALIMISTULEMUSTE TEATAVAKS TEGEMINE
(valimiskomisjoni esimees Eve Arpo)
Hääletusel osales 178 EALi liiget (sh 49 volitusega) ja valimiskastis oli 178 kehtivat sedelit.
EALi presidendi ja juhatuse liikme ametikohale osutus 164 häälega valituks Aet Ader.
EALi aukohus osutus valituks koosseisus Martin Aunin, Katrin Koov, Kristel Niisuke ja Mai Šein.
EALi revisjonikomisjon osutus valituks koosseisus Kairi Kirt-Ende, Kätlin Mänd ja Jaan Port.
EALi eestseisus osutus valituks koosseisus Indrek Allmann, Jaak Huimerind, Markus Kaasik, Mae Köömnemägi, Raivo Kotov, Jaan Kuusemets, Tõnu Laigu, Jaak-Adam Looveer, Ülle Maiste, Andro Mänd, Andres Ojari, Toomas Paaver, Peeter Pere, Mari Rass, Jüri Soolep, Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör, Siim Tanel Tõnisson, Emil Urbel ja Kalle Vellevoog.
16. mai 2024
1. EALi juhatuse liikmete valimine
EALi juhatuse liikmeteks valiti ühehäälselt Andro Mänd, Siim Tanel Tõnisson ja Lembit-Kaur Stöör. Juhatusse kuulub ka üldkogul valitud president Aet Ader.
2. Eestseisuse koosolekute algusaja otsustamine
Arutelu tulemusena otsustati, et
� eestseisuse koosolekud toimuvad edaspidigi iga kahe nädala tagant, v.a puhkuste perioodil;
� eestseisuse koosolekud algavad kell 16.00 (16.30 asemel).
Leiti, et EAL võiks mingi intervalli tagant pakkuda ühist platvormi linnaarhitektidele, st korraldada liidus nende kokkusaamisi.
3. EALi juhatuse töö ülevaade
Aet Ader tegi ülevaate juhatuse vahepealse aja tegevusest, teda täiendas Andro Mänd.
� Toimus Tallinna kesklinna üldplaneeringu arutelu.
� Toimus Arhiluse Fondi tänuüritus aasta betoonehitises (8. mail).
� Toimus „UREHERITi” projekti Stockholmi konverents ja konsortsiumi kohtumine (osalesid Mae Köömnemägi, Aet Ader, Ivan Sergejev).
� Toimus EKEL 30
� Andro Mänd ja Siim Tanel Tõnisson tutvustasid Eesti Kunstiakadeemias EALi noortekogu tegevust.
� Andro Mänd andis intervjuu Klassikaraadio „Delta” saates, Ene-Maris Tali uuele saatesarjale Paide Gümnaasiumis (rahastab Eesti Betooniühing, fookuses majade teine elu) ja Šveitsi raadiole
� 10. mail toimus EALi teine õppepäev koolides ja lasteaedades
4. Helen Rummo ja Elina Liiva EALi liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Eestseisus hääletas EALi liikmeks soovijate üle ning ühehäälselt oldi nõus Helen Rummo ja Elina Liiva liikmeks astumisega. Ainus märkus oli, et nad peavad oma portfoolio saatma digitaalselt uuesti, eestikeelsena.
5. Karlotte Lindvesti, Kalle Naaritsa ja Carolin Voogla EALi noortekogu liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Eestseisus vaatas läbi Karlotte Lindvesti, Kalle Naaritsa ja Carolin Voogla EALi liikmeks astumise avalduse ning otsustas nad EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.
6. EALi 30. mai kliimaseminari tutvustus
Jüri Soolep tutvustas 30. mail toimuva EALi kliimaseminari II kava ja esinejaid. Sügisesele kolmandale jätkuseminarile
pakuti esinema Keit Pentus-Rosimannust ja Andrus Ansipit. Lisaks soovitati kaasata juba maikuu seminari esinejate hulka Postimehes hiljuti kirjutanud Annela Anger-Kraavit.
6. juuni 2024
1. EALi ja Tallinna linna vahelise potentsiaalse koostöölepingu tutvustamine
Aet Ader tutvustas liidu juhatuses ette valmistatud EALi ja Tallinna Linnavalitsuse koostöölepingu teksti. Leping on koostatud varem EALi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel kehtinud koostöölepingu põhjal. Lepingu eesmärk on parandada EALi ja Tallinna linna koostööd. Enim on lepingu fookuses arhitektuurivõistlused.
Otsustati enne lepingu sõlmimist ära oodata struktuurimuutused linnavalitsuses.
2. Presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemiale EALi esitatava kandidaadi (kandidaatide) väljavalimine (Aet Ader)
EALi juhatuse ettepanek on esitada presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemiale kandideerima Valga arhitektuuriresidentuuri Vares algatajad, eestvedajad ja igapäevased korraldajad Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre ja Margus Tammik.
Eestseisus kiitis ettepaneku heaks. Enne kandidaatide kohta lõppotsuse tegemist otsustati küsida noortekogu esindajatelt, kas noortekogul on oma ettepanekuid kandidaatide kohta.
3. Arhiluse Fondi uue juhatuse ja uue esimehe valimise ettepaneku tegemine Arhiluse Fondi nõukogule
Seoses eestseisuse vahetumisega tuleb valida Arhiluse Fondile uus juhatuse esimees ja uued juhatuse liikmed. EALi juhatuse ettepanek on valida juhatuse esimeheks tagasi ÜloTarmo Stöör, juhatuse liikmeteks põhikirja järgi valitud president Aet Ader ja Ingrid Mald.
Otsustati hääletuse tulemusena teha Arhiluse Fondi nõukogule ettepanek, et juhatuse esimehena jätkab Ülo-Tarmo Stöör ning liikmetena jätkavad Aet Ader ja Ingrid Mald.
4. Tallinna linnaarhitekti ametikoha tutvustamine ja arutelu (Tallinna abilinnapea Madle Lippus ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Martin Karro)
28. mail kiitis Tallinna Linnavalitsus heaks struktuurimuudatused, millega luuakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse juhtiva linnaarhitekti ametikoht, tuuakse ameti koosseisu ruumiloome osakond ning korraldatakse ümber planeeringute ja projektidega töötava teenistuse struktuur. Linnaarhitekt hakkab töötama Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi alluvuses.
Kavandatud muudatuste eesmärk on parandada linnaruumi puudutavate otsuste kvaliteeti ja luua linnale järjepidev
ruumiline vaade. Võtmesõnad struktuurimuudatuste sisseviimisel on lihtsus, kiirus ja kliendikesksus ning eri ametite ühte jalga astumine. Struktuurimuudatustega kaasnevate uute rollide jaotus ei ole veel paigas.
Üks struktuurimuudatustega kaasnev eesmärk on muuta ametis töötajad ka üksikotsuste vastuvõtmisel rohkem vastutavaks. Haldusküsimustega hakkab tegelema eelkõige ameti juhataja. Tallinna linna ruumilise vaate hoidmine, ruumivisioonide väljatöötamine, selgete, suurte ruumivisioonide koostamine jääb linnaarhitekti ülesandeks. Konkreetsed linnaarhitekti tööülesanded alles töötatakse välja koostöös valituks osutuva linnaarhitektiga. Kõige olulisem linnaarhitekti positsiooni juures on ameti vaate muutmine ettepoole vaatavaks.
Luuakse planeeringute ja projekteerimistingimuste osakond. Eesmärk on kiirendada menetlusprotsesse ja muuta planeeringute algatamine võimalikult lihtsaks. Üks eesmärk on mahtuda detailplaneeringute koostamisega kolme aasta sisse. Linnaosaarhitektide ametikohad likvideeritakse. Praegustele linnaarhitektidele antavad tööülesanded on täpsustamisel (linnaarhitektide roll ja koormus on linnaositi olnud väga erinev). Andres Levaldi sõnul peaks linnaosapõhine planeerimine kindlasti jätkuma, sest praeguste linnaosavalitsuste moodustamine ja neisse linnaosaarhitekti ametikoha sisseseadmine oli väga oluline samm.
Linnaarhitekti ametikohale kandideerimise tähtaeg on enne jaanipäeva. Väljavalituks osutuv kandidaat alustab linnaarhitektina tööd 2024. aasta augustis.
5. EALi eestseisuse liikmete jaoks liidu olulisimate tegevuste tutvustamine
Eestseisuse liikmed andsid ülevaate sellest, mis on nende arvates olulisimad tegevused, millega EAL peaks kahe järgneva aasta jooksul tegelema.
Otsustati, et EALi juhatus sõelub eestseisuse väljapakutud tegevustest välja olulisimad, misjärel võetakse need EALi eestseisuse kahe järgmise aasta tegevuskavva.
6. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ettevõtmised, mis on toimunud eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
� Osaleti (Aet Ader, Siim Tanel Tõnisson, Andro Mänd) Soomes Seinäjoel peetud Soome Arhitektide Liidu arhitektuuripäevadel
� Kohtuti (Aet Ader, Mae Köömnemägi, Ivan Sergejev) „UREHERITi” projekti Ukraina partnerorganisatsiooni Roƺkvit esindajatega, kes käisid Tallinnas EALis külas.
� Kohtuti (Aet Ader, Kalle Komissarov) Tallinna Linnavaraameti juhi Hardi Alliksaare, Katre Jõgeva, Jürgen Sarmetiga ja ruumiloome osakonnast Ivo Arroga. Arutati Nõmme Põhikooli arhitektuurivõistluse kooskõlastamisega seonduvat ja edasist koostööd linnavaraametiga.
� Andro Mänd andis „Terevisioonis” intervjuu linnaarhitekti teemal.
� Kohtuti (Aet Ader, Andro Mänd ) Tallinna abilinnapea Madle Lippuse ja Tallinna Linnakantselei nõuniku Keiti Kljaviniga.
� Osaleti (Andro Mänd) Lennart Mere ja Marie Underi mälestustähise paigaldamise nõupidamisel.
� Osaleti (Aet Ader) Andres Alveri, Ott Alveri, Alvin Järvingu ja Jonathan Woodroffe’i neljanda kursuse eluaseme stuudio hindamisel
� Osaleti (Aet Ader) Muinsuskaitseametis toimunud Estonia teatrihoone osalist ümberehitust ja laiendamist lubavate eritingimuste tutvustamisel.
� Osaleti (Aet Ader, Siim Tanel Tõnisson) Tallinna linnahalli võistluse lõpetamise üritusel linnahalli katusel.
� Osaleti (Aet Ader, Jüri Soolep) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimunud ruumilise planeerimise hariduse nõupidamisel.
� Toimus Zoomi-nõupidamine Paide Linnavalitsuse esindajatega (linnapea Kaido Ivask, linnaarhitekt Peter Luuk jt) Paidesse kavandatava vabadussõja skulptuuri teemal.
� Kohtuti Kultuuriministeeriumi nõuniku Johanna Jõekaldaga ja arutati ka MaRu loomisega seonduvat.
� Osaleti EKA arhitektuuriteaduskonna 2024. aasta magistritööde tutvustusel ja näituse „TASE” avamisel.
� Osaleti (Aet Ader) Rail Balticu konverentsil
� Osaleti (Kalle Vellevoog, Jüri Soolep, Aet Ader jt) Tallinnas Kultuurikatlas 30. mail toimunud EALi kliimaseminaril
7. Mathilda Viigimäe, Tristan Krevaldi ja Triinu Amboja EALi noortekogu liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Eestseisus vaatas läbi Mathilda Viigimäe, Tristan Krevaldi ja Triinu Amboja EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse ning otsustas nad EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.
8. Tanel Tederi, Margus Tammiku, Ulla Alla, Mihkel Raevi ja Merilin Kaubi EALi liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Eestseisus hääletas EALi liikmeks soovijate üle ning otsustas ühehäälselt võtta Tanel Teder, Margus Tammik, Ulla Alla, Mihkel Raev ja Merilin Kaup EALi liikmeks.
Koidu tänava tänavaruumi arhitektuurivõistlus
27.07.–20.11.2023
Tallinna linn kuulutas 27. juulil välja avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse, millega otsiti Koidu tänavale nii kodutänava kui ka Uue-Maailma asumi peatänava kontseptsiooni. Konkursiala oli Koidu tänava, Suur-Ameerika tänava ja Pärnu mnt vaheline lõik.
Võistluse tulemusena on kavas praegu autokeskne Koidu tänav kujundada jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks ning asumit liitvaks linnaruumiks. See saab konkursiga omanäolise identiteedi, tasakaalustatud liikuvuskeskkonna, rohelisema ilme ning uusi viibimis- ja tegevuspaiku kõigile sihtrühmadele.
Esimese koha ja preemia 15 000 eurot võitis ideekavand „Kohalik”, mille autorid on Stuudio TÄNA arhitektid Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson ja Madis Eek.
„Hea
avaliku ruumi”
Teise koha ja preemia 10 000 eurot pälvis võistlustöö „Leoniidid”, mille autor on STUUDIO TALLINNA arhitekt Villem Tomiste.
Kolmanda koha ja preemia 8000 eurot võitis ideekavand „Vaib”, mille autorid on Väli maastikuarhitektid Kristian Nigul, Kadi Nigul, Kadri Uusen ja Katariina Lepiku.
Ergutuspreemiad (kumbki 5000 eurot) pälvisid võistlustöö „Ameerika tänav”, mille autorid on molumba arhitektid Harri Kaplan, Johan Tali, Karli Luik, Liina-Kai Raivet, Miia Laur ja Tõnis Savi, ning ideekavand „Koidukant”, mille autorid on ARHITEKTIBÜROO PEIL ja stuudio kollektiiv arhitektid Eneli Kleemann, Katariina Mustasaar, Lill Volmer, Mia Martina Peil, Marie Anette Veesaar, Saskia Epp Lõhmus, Anna Riin Velner ja Ülo Peil.
Vändra keskuse ajaloolise Vana tänava arhitektuurivõistlus
08.09.–27.11.2023
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldati Vändra keskuse ajaloolise Vana tänava arhitektuurivõistlus. Sellega otsiti lahendust, mis tooks Vanale tänavale uue ärkamise ning parandaks selle toimimist kvaliteetse ja multifunktsionaalse avaliku ruumina.
Kõige suuremaks proovikiviks sai asjaolu, et Vändra asula on kasvanud põhja suunas ja kaubandus on ajapikku liikunud Vanalt tänavalt eemale. Vana tänav on väheaktiivne, samas suure potentsiaaliga tänav, mida ääristavad ajaloolised hooned. Ideekonkursi eesmärk oli tuua elu ja inimesed sinna tagasi.
Parimaks tunnistati ja esimese koha preemia suurusega 10 000 eurot pälvis võistlustöö „Koit” büroost KAMP Arhitektid (autorid Jan Skolimowski, Kaspar Kruuse ja Germo Ausin).
Teise koha preemia suurusega 7000 eurot pälvis ideekavand „Asulavõnked” büroost NU arhitek-
tuur (autorid Diana Taalfeld, Kristo Vaiksoo, Tõnis Soots ja Reino Aedmäe).
Kolmanda koha preemia suurusega 5000 eurot läks ideekavandile „Uusvana”, mille autorid on Stuudio TÄNA arhitektid Tristan Krevald, Siim Tanel Tõnisson, Ra Martin Puhkan ja Kertu Johanna Jõeste.
Lisaks anti välja ergutuspreemia suuruses 3000 eurot, mis läks büroo Kadarik Tüür Arhitektid (autorid Marleen Stokkeby, Aleksandr Špakovs, Mats Põllumaa, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür) ideekavandile „Keskpäev”. Mitterahalise tunnustuse teenis võistlustöö „Säsi” arhitektuuribüroolt Majaja (autorid Triin Vallner ja Ko Ai).
Võistlus korraldati „Eesti Vabariik 100” programmi „Hea avalik ruum” jätkuprogrammi raames, mida rahastavad Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja kohalikud omavalitsused.
Võidutöö „Koit”. Autorid Jan Skolimowski, Kaspar Kruuse ja Germo Ausin (KAMP Arhitektid)
Võidutöö „Kaskaad”. Autorid Kristiina Aasvee, Lauri Eltermaa ja Kaur Talpsep (Kauss Arhitektuur)
Tartu Ülikooli Kaarli pst 3 õppehoone (Tallinn) arhitektuurivõistlus
18.10.–20.12.2023
Tartu Ülikooli ja EALi koostöös korraldatud võistlusel selgitati välja parim ideelahendus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna osakonna õppehoone rekonstrueerimiseks ning krundi hooviala kujundamiseks. Eesmärk oli luua üliõpilastele ja õppejõududele uus õpikeskkond, kus lisaks loengutele toimub aktiivne loenguväline suhtlus ja õppetöö. Uus ruumilahendus peab pakkuma nii loengusaale kui ka eriilmelisi õppe- ja suhtlusalasid, mis soodustavad üliõpilaste tiimitööd ja läbikäimist. Parimaks tunnistati ja esimese koha preemia suurusega 11 000 eurot pälvis võistlustöö „Kaskaad”, autorid Kristiina Aasvee, Lauri Eltermaa ja Kaur Talpsep büroost Kauss Arhitektuur
Teise koha ja preemia 9000 eurot pälvis võistlustöö „L ja L” (autorid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Patrick Barbo, Lill Volmer, Luisa Männilaan ja Lukas Laubre büroost Arhitekt Must).
Kolmanda koha ja preemia 7000 eurot pälvis võistlustöö „Ava Mõte” (autorid Keiu Tulev, Anna Solts, Ervin Golvih, Allar Esko, Jaan Kuusemets ja Erko Luhaaru arhitektuuribüroost DAGOpen).
Ergutuspreemia (kumbki 4000 eurot) anti võistlustööle „Tabula Rasa” (autor Villem Tomiste arhitektuuribüroost STUUDIO TALLINN) ning võistlustööle „Nool” (autorid Lembit-Kaur Stöör, Liis Lindvere, Martin Tago, Raivo Kotov ja Vincent Marquardt büroost KOKO arhitektid).
30.10.2023–11.01.2024
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja EAL korraldasid arhitektuurivõistluse, et leida uus arhitektuurilahendus amortiseerunud RMK Paikuse büroohoonele.
Võistlustingimuste järgi pidi uus hoone olema kõrgetasemelise arhitektuuriga ja esinduslik, lõppkasutajale mugav ja funktsionaalne, energiasäästlik ning rajatav optimaalsete kuludega. Oluliseks tingi-
Võidutöö „Rimka”. Autorid Anu Tammemägi, JornasToomas Iisak, Mari Poom, Kalle Vellevoog ja Lidia Zarudnaya (Arhitektuuribüroo JVR)
museks seati puidu kasutamine hoone põhilise konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjalina eesmärgiga visualiseerida RMK identiteeti ja väärtusi ehk olla eeskujuks kohaliku puidu väärindamisel.
Esimene koht ja preemia suuruses 11 000 eurot läks ideekavandi „Rimka” eest Arhitektuuribüroo JVRile (autorid Anu Tammemägi, Jornas-Toomas Iisak, Mari Poom, Kalle Vellevoog ja Lidia Zarudnaya).
Teine preemia suuruses 9000 eurot anti ideekavandi „Matkarajad” autoritele, kelleks osutusid Ülo-Tarmo Stöör, Laura Rohtlaan ja Kätlin Ölluk büroost ÖÖ-ÖÖ ARHITEKTID
Kolmanda koha preemiat žürii seekord välja ei andnud. Žürii asendas selle kolme võrdse ergutuspreemiaga (suuruses 5000 eurot), mille said ideekavandi „Aed” autorid Kristian Taaksalu, Mari Hunt, Katrin Koov, Nele Shverns, Karin Tõugu ja Aet Ader (arhitektuuribüroo b210), ideekavandi „Puude vilus” autorid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan ja Patrick Barbo (büroo Arhitekt Must) ning ideekavandi „Siht” autorid Anto Savi ja Margus Soonets (arhitektuuribüroo BOA).
30.10.2023–25.01.2024
Arhitektuurivõistluse tingimused nägid ette, et kavandamisel olev RMK büroohoone peab olema kõrgetasemelise arhitektuuriga ja esinduslik, lõppkasutajale mugav ja funktsionaalne, energiasäästlik ning rajatav optimaalsete kuludega. Oluliseks tingimuseks seati puidu kasutamine hoone põhilise konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjalina eesmärgiga visualiseerida RMK identiteeti ja väärtusi ehk olla eeskujuks kohaliku puidu väärindamisel.
Esimene preemia suuruses 10 000 eurot läks ideekavandile „Kulg!”, mille autorid on Anto Savi, Margus Soonets, Maiu Uusmaa ja Kiur Lootus arhitektuuribüroost BOA.
Teine preemia suuruses 8000 eurot anti ideekavandile „Küün”, mille autorid on Jüri Nigulas, Evelyn Fridolin, Tomomi Hayashi, Rodion Litvinenko ja Hanno Grossschmidt arhitektuuribüroost HG ARHITEKTUUR.
Võidutöö „Kulg!”. Autorid Anto Savi, Margus Soonets, Maiu Uusmaa ja Kiur Lootus (arhitektuuribüroo BOA)
Kolmanda preemia suuruses 6000 eurot pälvis ideekavand „Juurikas”, mille autorid on Allan Pilter, Teele Kapsta, Kristiina Aasvee, Hanna Riin Kink ja Lauri Eltermaa arhitektuuribüroost Kauss Arhitektuur
Ergutuspreemia suuruses 4000 eurot sai ideekavand „Siht”, autorid arhitektid Carolyn Rennu, Merilin Jürimets ja Raivo Kotov, maastikuarhitekt Katri Soonberg ja sisearhitekt Liisi Murula-Kerstna büroost KOKO arhitektid
Harju 11 / Müürivahe 1 ja Harju 11b kavandatava hotelli hoovihoone
30.10.2023–07.02.2024
H11 OÜ korraldas avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse, et leida Tallinnas Harju 11 / Müürivahe 1 ja Harju 11b kavandatavale hotelli hoovihoonele parim arhitektuurilahendus. Otsiti lahendust, mis sobiks Tallinna vanalinna miljöösse ning lisaks ajaloolisele keskkonnale moodsa, kvaliteetse ja nüüdisaegse kihistuse. Krundil asuv arhitektide Toomas Reinu ja Veljo Kaasiku loodud modernistlik kontorihoone lammutatakse. Esimese koha ja 10 000 euro suuruse preemia võitis ideekavand „Walge”, mille autorid on Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa ja Viktoria Ugur arhitektuuribüroost LUMIA
Teise koha ja 7500 euro suuruse preemia pälvis studio ARGUSE töö „Üks teist”. Lahenduse autorid on Karina Krestinov, Katariina Teigar, Mariia Korolova, Eliise Harjak, Kristo Põlluaas ja Margit Argus. Kolmanda koha ja 5500 euro suuruse preemia võitis töö „6 õde-venda” arhitektuuribüroolt BOA Töö autorid on Anto Savi, Margus Soonets, Kiur Lootus ja Nikita Berendejev. 2000 euro suuruse ostupreemia sai töö „BaasKeha” Apex Arhitektuuribüroolt. Autorid on Pedro Arroyo García, Marta Blanco, María José Vazquez Fernandez ja Ove Oot.
Kalasadama hoonestuse ja rannapromenaadi arhitektuurivõistlus
15.11.2023–15.02.2024
AS Kapitel kuulutas välja avatud arhitektuurivõistluse eesmärgiga leida parim arhitektuurilahendus Tallinnas mere ääres asuvate Kalasadama 5, 5a, 7, 7a ja 7b kinnistute hoonestuse ning rannapromenaadi rajamiseks. Kapitel soovis alale rajada avaliku linnaruumi koos teenustega, sh vabaõhuujulate kompleksi, restorani, jahisadama ja turuga. Võistlusala pindala oli 7500 m².
Esimese koha ja 12 500 euro suuruse preemia pälvis võistlustöö „Fishermans Wharf”, mille autorid on Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Patrick Barbo, Lill Volmer, Luisa Männilaan, Lukas Laubre, Katrin Vilberg ja Elis Kevvai büroost Arhitekt
Must
Teise koha ja 9500 euro suuruse preemia võitis ideekavand „Kalavõrk”, mille autorid on Lembit Andres Tork, Michał Leszczyński, Rafał Zelent, Andrzej Gomulka, Przemysław Kaczkowski ja Jan Radwański projekteerimis- ja arhitektuuribüroost
SIRKEL&MALL
Kolmanda koha ja 6000 euro suuruse preemia pälvis ideekavand „Kalala”, autorid Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan ja Miia Laur arhitektuuribüroost molumba
Ergutuspreemia 3500 eurot võitis ideekavand „Vaade”. Selle autorid on arhitektid Angelina
Shilova, Anna Solts, Ervin Golvih, Ahto Aasma, Allar Esko, Erko Luhaaru ja Jaan Kuusemets arhitektuuribüroost DAGOpen.
„Hea avalik ruumi”
Mustvee linnakeskuse arhitektuurivõistlus
27.12.2023–27.02.2024
Võistluse eesmärk oli leida Mustvee linna keskosale parim arhitektuurilahendus. Ümberehitusega soovitakse muuta ruum inimsõbralikumaks ja mitmekesisemaks, tänapäevaseks, esinduslikuks ja ajaloolist pärandit rõhutavaks avalikuks ruumiks, mis pakub meeldivat ja turvalist olemist ning tegevusvõimalusi igas vanuses inimesele igal aastaajal. Mustvee keskuse nüüdisajastamine peaks andma impulsi sealse ettevõtluse ja kultuuri arenguks.
Esimese preemia (9000 eurot) sai ideekavand „Mustvee peenrad”, mille autorid on Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan ja Patrick Barbo (Arhitekt Must).
Teine ja kolmas preemia (kumbki 6000 eurot) jagunesid võrdselt kahe võistlustöö vahel, mis on „Koidik” (ühisosalejad Artepolitan ja ARUNAEHITUS, autorid Aleksandr Barabanov, Anastasiia
Karavaieva, Andrei Pleskatšjov ja Marija Blinova) ning „Veelahkmel” (F+A Maastikuarhitektuur, autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi, Rea Sepping ja Tõnu Laanemäe).
Veel anti välja kaks ergutuspreemiat, mõlemad suuruses 2000 eurot. Need läksid võistluskavanditele „MUSTVÖÖ” (Stuudio TÄNA, autorid Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson, Kertu Johanna Jõeste ja Tristan Krevald) ning „VEERE KESE” (TajuRuum, autorid Edgar Kaare, Helen Narusberg, Kärt Reedi ja Sten Juur).
Võistlus korraldati „Eesti Vabariik 100” programmi „Hea avalik ruum” jätkuprogrammi raames, mida rahastavad Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja kohalikud omavalitsused.
Võidutöö „Mustvee peenrad”. Autorid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan ja Patrick Barbo (Arhitekt Must)
Pärnu vallikääru kontserdipaiga
16.11.2023–07.03.2024
Pärnu Linnavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud konkursi eesmärk oli valida parim ning kasutusfunktsioonile ja linnaehituslikult sobivaim arhitektuurilahendus vabaõhulava, pealtvaatajate istumisala ja abihoone rajamiseks Pärnu vallikääru ajaloolisse bastionaalvööndisse.
Võistluse võitis arhitektuuribüroo studio
ARGUSE töö „Laululind”, mille autorid on Karina Krestinov, Margit Argus, Mariia Koroliva ja Katri Vanamets. Neid premeeritakse 9000 euroga.
Teise koha töö „Luna Plena” autorid on Marie Anette Veesaar, Mia Martina Peil, Eneli Kleemann,
Lill Volmer, Katariina Mustasaar ja Anna Riin Velner (stuudio kollektiiv) ning Ülo Peil. Preemia suurus on 6000 eurot.
Kolmandaks tulid võistlustööga „Origami” autorid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan, Patrick Barbo ja Lukas Laubre (Arhitekt Must). Preemia on 3000 eurot.
Žürii otsustas välja anda ka 1500 euro suuruse eriauhinna, mille saab võistlustöö „Halloo, Kosmos, Siin Maa!”, autor Siim Tuksam (arhitektuuribüroo PART).
Võidutöö „Laululind”. Autorid Karina Krestinov, Margit Argus, Mariia Koroliva ja Katri Vanamets (arhitektuuribüroo studio ARGUS)
Tartu Magasini ja Rüütli tn vahelise krundi hoonestuse
uuendamise arhitektuurivõistlus
11.04.–11.06.2024
Bigbanki tütarfirma kuulutas välja avaliku arhitektuurivõistluse Tartus aadressil Magasini 10, Rüütli 21/23 asuval kinnistul olevate hoonete renoveerimiseks ning keskkonda sobiliku juurdeehitise kavandamiseks.
Võistluse võitis ja 14 000 euro suuruse peapreemia pälvis TS-Stuudio töö „Tahk”, mille autorid on arhitektid Maarja Elm Sadam ja Rasmus Soonvald.
Teise koha ja 10 000 euro suuruse preemia sai võistlustöö märgusõnaga „Mesilased”, mille autorid on Viktoria Andrejeva, Ott Kadarik, Kaarel Künnap, Aleksei Petrov, Mihkel Raev, Indrek
Rünkla, Aleksandr Špakov ja Mihkel Tüür (Kadarik Tüür Arhitektid).
Kolmas koht ja 7000 euro suurune preemia läks võistlustööle märgusõnaga „Võrk”, mille autorid on Walk Office’i (Hispaania) ja Apex Arhitektuuribüroo arhitektid Pedro Arroyo García, Marta Blanco Muruzabal, Hilda Aguirre Leon ja Ove Oot. 4000 euro suuruse ergutuspreemia sai võistlustöö märgusõnaga „Vanalinna hoovid”, mille autorid on arhitektid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Rasmus Pikk, Patrick Barbo, Lill Volmer, Lukas Laubre ja Elis Kevvai.
Jõhvi raamatukogu-kogukonnakeskuse ja ümbritseva väliala arhitektuurivõistlus
22.02.–12.06.2024
Võidutöö „Lukukivi”. Autorid Liis Uustal ja Egon Metusala (ABMA)
Jõhvi valla ja EALi koostöös korraldati võistlus, et leida parim lahendus Jõhvi raamatukogule-kogukonnakeskusele ja ümbritsevale välialale. Võistlusele esitati 20 ideekavandit.
Esikoha ja 13 000 euro suuruse preemia pälvis ideekavand „Lukukivi”, mille autorid on Liis Uustal ja Egon Metusala arhitektuuribüroost ABMA. Teise koha ja 10 000 euro suuruse preemia võitis ideekavand „Pööre”, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean arhitektuuribüroost
Salto arhitektid.
Kolmas koht ja 7000 euro suurune preemia läks ideekavandile märgusõnaga „Kompass”, mille auto-
rid on Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Jana Pärn ja Siim Tiisvelt arhitektuuribüroost Kolm Pluss Üks. Lisaks anti välja kaks ergutuspreemiat, mõlemad suuruses 3500 eurot. Need läksid ideekavanditele „Rändrahn” (Lauder Architects ja Weidenberg, autorid Kevin Yoan Josse, Viesturs Dille, Daila Elksne, Rita Laudere, Kārlis Lauders, llze Rukšāne, Metra Augškapa, Rain Veidenberg ja Alar Tarto) ning „Ordoviitsium” (ARHITEKTIBÜROO PEIL, autorid Ülo Peil, Greta Anet Ojavee, Mia Martina Peil, Eneli Kleemann ja Katariina Mustasaar).
Käimasolevad ja algavad arhitektuurivõistlused
Hindamisel arhitektuurivõistlused
� Rahumäe tee 6 / Tervise 20 (Tallinn) planeeringu ideevõistlus. Osalemissoovi ja portfooliote esitamise tähtaeg oli 15.03.2024. Võistlus kestis 04.03.–10.06.2024.
Käimasolevad arhitektuurivõistlused
� Tallinna Nõmme põhikooli ideekonkurss algas 26.04.2024 ja tähtaeg on 23.07.2024 kl 12.
� Tallinna Maakri kvartali arhitektuurivõistlus algas 06.05.2024 ja tähtaeg on 28.08.2024 kl 15.
� Maardu linnakeskuse avaliku ruumi arhitektuurivõistluse korraldab Maardu Linnavalitsus koostöös EALiga. Võistlus algas 24.05.2024 ja tähtaeg on 10.09.2024 kl 16.
� Tapa vabadussõja mälestusmärgi ideekonkursi korraldab Tapa Vallavalitsus koostöös EALiga. Võistlus algas 04.06.2024 ja tähtaeg on 12.09.2024 kl 15.
� Riigi Kinnisvara ASi loodusmaja (Tallinn) kunstikonkurss algas 07.05.2024 ja tähtaeg on 18.09.2024 kl 15.
� Iisaku põhikooli arhitektuurivõistluse korraldab Alutaguse Vallavalitsus koostöös EALiga. Võistlus algas 10.06.2024 ja tähtaeg on 24.09.2024.
Ettevalmistamisel olevad võistlused
� Paldiski hariduslinnaku arhitektuurivõistluse korraldab Lääne-Harju Vallavalitsus koostöös EALiga. Tähtaeg on sügisel.
� Lennart Meri sünnikoha ja Marie Underi elukoha mälestustähise avatud ideevõistluse korraldab Riigikantselei koostöös EALiga. Tähtaeg on sügisel.
� Pärnu Rääma lasteaia ja ujula arhitektuurivõistluse korraldab Pärnu Linnavalitsus koostöös EALiga. Tähtaeg on detsembris.
� Saku Kajamaa Kooli ja ümbritseva ala planeeringu arhitektuurivõistluse korraldab Saku Vallavalitsus koostöös EALiga. Tähtaeg on hilissügisel.
Toimusid seminarid „Kes on kliima arhitekt?”
Jüri Soolepi eestvedamisel toimus kevadel kaks seminari teemal „Kes on kliima arhitekt?”.
3. aprillil toimunud seminaril tegid ettekande Jarek Kurnitski („Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu”), Markus Kaasik ja Karin Harkmaa („Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus?”), Alvin Järving ja Kadri-Ann Kertsmik („Puitja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel”), Sirje Vares („Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks?”) ning Kimmo Lylykangas („Carbon footprint and low carbon architecture”).
30. mail pidasid seminaril ettekande Jüri Soolep („Usk, lootus ja poliitika”), Kalle Vellevoog („Muutused ruumilises keskkonnas rohepöörde valguses”), Peep Vassiljev („Fosforiit – õnn või õnnetus”) ja Tarmo Soomere („Kliima muutuste mõju rannikule ehitamisel”).
Mõlemat üritust toetas Eesti Kultuurkapital ja need korraldati EALi teadusprojekti „SUrF” raames. Seminarid toimusid Tallinnas Kultuurikatlas Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusruumis.
Sündmused on järelvaadatavad EALi YouTube’i kanalil: https://www.youtube.com/watch?v=oBno_SET26M&list=PLv3UhGZwizajhREIuFYKiZGW6It2y8ES6
EALi õppepäevadel külastasime haridusasutusi Harjumaal
Kevadel toimus kaks EALi õppepäeva, mille raames külastati hiljuti valminud haridusasutusi Harjumaal. Koolihooneid ja lasteaedu tutvustasid arhitektid ja koolide direktorid.
12. aprillil käidi Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi, Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi, Püha Johannese Kooli, Saue Riigigümnaasiumi ja Rae Gümnaasiumi hoonetes. 10. mail külastati Kellukese lasteaeda, Kalli-Kalli lasteaeda, Mustamäe Huvikooli ja Tabasalu Gümnaasiumi.
Hetk õppepäevalt. Foto Eve Arpo
EALi sügiskonverents novembris
EALi sügiskonverents toimub 13. novembril ning selle fookuses on elamuarhitektuur ja -poliitika.
Eluaseme taskukohasus muutub Eestis järgmise kümnendi üheks peaprobleemiks, kuna inimeste sissetulekute ja eluasemekulude lõhe kasv on kiireim kogu Euroopas. Üle 80% Eesti elanikest omab oma kodu, koduomaniku elu pole aga lihtne.
Konverentsil uuritakse alternatiive kõige levinumale koduomandile ja süvenetakse eluasemepoliitika teemasse kodu taskukohasuse suurenda-
Mälumäng
„Arhivoor”
Mälumängusarja „Arhivoor” algatas liidu eelmine president Andro Mänd 2022. aasta sügisel ja tänavu suvel lõppeb sarja teine hooaeg. Hooaja finaal toimub reedel, 5 juulil algusega kell 20.30 Noorus SPA hotellis Narva-Jõesuus osana arhitektuurivaldkonna suveseminarist.
„Arhivoor” on arhitektuurigurmaanidele mõeldud mälusöök. Igas mängus on 15 kolmevihjelist küsimust. Nende ülesehitus on selline, et oluliseks muutub vihjete seostamise ja tuletamise oskus, mitte pelgalt faktide teadmine. Küsimused varieeruvad sisearhitektuurist linnaplaneerimiseni ja skulptuuridest sümbolhooneteni.
Mängudest osa võtma on oodatud kõik üliõpilastest seeniorideni, erialaprofessionaalidest arhitektuurihuvilisteni. Tagatud on, et keegi ei lahku punktideta, kuid ka see, et maksimumpunkte ei saa keegi.
Teise hooaja igal mängul on osalenud keskmiselt 17 meeskonda ja igas mängus omakorda keskmiselt 73 mängurit. Mängud on toimunud Tallinnas Telliskivi loomelinnaku baaris Põhja Konn (baari sisearhitektuuri autorid on Aet Kiivet ja Kätlin Ölluk (Aeris)).
miseks. Vaadeldakse riigi ja omavalitsuste tegevuse rolli üksikute algatuste kõrval. Lähtudes rahvusvahelistest praktikatest, soovitakse leida viise, kuidas liikuda ligipääsetavama eluaseme poole Eestis.
Kinnitatud esinejad: Reinier de Graaf (OMA), Katharina Bayer (Einzueins), Jack Self, Oana Bogdan ja Ana Džokić.
Konverents toimub Tallinnas Proto avastuskeskuse Pantera saalis.
Küsimuste koostamisse on lisaks mängusarja algatajale Andro Männile sel hooajal panustanud erinevad kooslused, näiteks Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja ajakiri MAJA.
Osalustasudest kogunev summa kantakse EALi juurde loodud Arhiluse Fondi. Fondi eesmärk on kaasa aidata arhitektide maja loomisele ja Eesti arhitektuuri edendamisele.
Mälumängude toimumist on kaks hooaega toetanud Bauroc. Sügisest võtab toetaja teatepulga üle PK Salong (www.pksalong.ee), ootame põnevat koostööd!
Graafiline disain: Tuumik.
EAL tunnustas 2023. aasta arhitektuuri edendajaid
Suunanäitajaks 2023 nimetati Triin Ojari, kes juhtis Eesti Arhitektuurimuuseumi aastatel 2014–2024. Tema eestvedamisel on muutunud nii muuseumi sisu kui ka vorm. Muuseumi näituste valik on olnud julge ja mitmekülgne, samuti on laienenud muuseumi tegevusprogramm. Triin Ojari tööleasumise esimene maamärk oli püsiekspositsiooni uuendamine koos põhjaliku ümberehitusega, mis aitas põhikorrust publikule senisest rohkem avada. Viis aastat tagasi lisandus sellele keldrikorrusel „Uuri ruumi!” püsinäitus ruumi kogemisest lastele ja noortele, mis on ainulaadne kogu Euroopas. Arhitektuurimuuseum näitab üles hoolimist laste ruumihariduse vastu, pakkudes kodu ja õpikeskkonda Arhitektuurikoolile. Triin Ojari on arendanud jõudsalt muuseumi rahvusvahelisi suhteid ja väljapaistvust. Ta on osalenud Mies van der Rohe nimelise Euroopa arhitektuuriauhinna žüriis ning kuulunud Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumite Konföderatsiooni juhatusse. Näituste kuraatorid tunnustavad teda kui usaldavat ja neile loomingulist vabadust pakkuvat muuseumijuhti. Triin Ojari käe all on muuseum hoidnud üleval avatud meelt, katsetavat vaimu ja elavat arutelu, teisalt kaitsnud hoolikalt ruumikultuuri pärandit.
Ajakirjanik Neeme Raud pälvis tiitli „Publitsist 2023”. Ta on erakordne inimene ja ajakirjanik, kel on suurepärane oskus süüvida aktuaalsetesse teemadesse ja olla neis aktiivselt kaasamõtlev. Ta julgeb käsitleda ka selliseid teemasid, mida paljud ei riski ette võtta. Üks selline teema on arhitektuur. Ajakirjanikke, kes suudaksid arhitekti elukutset asjakohaselt analüüsida ja sisuliselt huvitavalt esitada, on televisioonis keeruline leida. Ometi puudutab arhitektuur, olles kõikidele kättesaadav ja tajutav, otseselt meist igaüht. Oma päevakajalises laupäevases KUKU raadio hommikuprogrammis „Siin” võtab ta tihti teemaks arhitektuuri ja linnaehituse aktuaalsed küsimused. Väga hästi on Neeme Raud juhtinud Tallinna linnaosasid puudutavaid saatesarju „Siin Tallinn” ja „Tallinna kodanikud”, kuhu ta on kaasanud aruteludesse ka arhitektid. EAL loodab temalt edaspidigi näha ja kuulda huvitavaid arhitektuuri ja elukeskkonda puudutavaid teemakäsitlusi, sest linnaruum ja elukeskkond lähevad inimestele korda.
Insener 2023 on Heiki Meos – arhitektidele hea kaasamõtlev partner ka kõige nõudlikumate konstruktsioonilahenduste projekteerimisel. Insenerina käivitavad teda keerulised ülesanded ja tema tööd võib nimetada inseneeria valdkonna tipploominguks. Heiki Meos on pikka aega õpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuritudengitele konstruktsioonide projekteerimist ning üliõpilased meenutavad teda silmatorkava härrasmehena, kes on alati täpne, kiire mõtlemise, hea huumori-
meele ja selge väljendusega. Õppejõuna on ta alati väga soe ja toetav. Oma sõbralikul ja avatud moel jagab ta oma rikkalikke kogemusi ka kolleegidele ja partneritele, olles alati valmis nõu ja jõuga abiks olema nii mikro- kui ka makroprojektide juures, alates väikesest kuurist ja lõpetades Põhja-Eesti Regionaalhaigla mõõtu projektidega. Heiki Meos tunneb siirast huvi ümbritseva maailma vastu ning mitte ainult inseneri vaatepunktist.
Projektijuhid 2023 on HOCO tandem Jaan Aru ja Olavi Ottas, kelle professionaalsel ja pühendunud projektijuhtimisel on sündinud paljud silmapaistavad ning olulisi arhitektuuripreemiaid pälvinud hooned. Nad seisavad alati arhitektide huvide eest, sealhulgas õiglase tasustamise ja autoriõiguste eest, aidates nii kaasa parima arhitektuuri ning võimalikult kvaliteetse ehitatud keskkonna loomisele. HOCO on arhitektide seas hinnatud partner nii projektide juhtimisel kui ka vastavalt vajadusele väiksema tehnilise või juriidilise konsultatsiooni, abi ja eksperdihinnangute saamiseks. Praegu on neil suurematest objektidest töös Tartu südalinna kultuurikeskuse, Tallinna A-terminali kvartali, Viljandi Haigla ja tervisekeskuse ning Tallinna Kullo huvikeskuse uue maja projekteerimine.
Teenetemedali pälvis ka EALi president Andro Mänd, kelle teine ametiaeg liidu juhina lõppes 9. mail 2024. Ta juhtis liitu kindlakäeliselt neli viimast aastat, võttes fookusse kvaliteetse elukeskkonna ja selleni jõudmise institutsioonide avatud koostöö kaudu. Maa- ja ruumiamet, segregatsiooni ennetamine ning ruumiteemalise koostöö tõhustamine riigi tasandil on olnud teemad, millega Andro Mänd on jõuliselt tegelenud ning tänu millele on EAL tugevdanud oma positsioone tõsiseltvõetava partnerina nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil. Ta on edukalt jätkanud liidu varasemat tööd tänapäevase kooliruumi ideede edasiarendamisel.
Kolleeg 2023 on Margit Mutso, kes on ehituskunsti mõistet ühiskonnas aktiivselt populariseerinud ja tõstnud esile arhitektuuri olulisust meie elu mõjutava tegurina. Ta rakendab kirega oma erialaseid oskusi nii igavikuliste kui ka päevakajaliste probleemide lahendamisel. Margit Mutso on avaldanud hulgaliselt artikleid ajakirjandusväljaannetes ning on olnud arhitektuuri aastaraamatute autor ja toimetaja, samuti mitme arhitektuurifilmi autor, jäädvustades ajaloo jaoks väärtuslikku materjali nii Eesti arhitektuurist kui ka arhitektidest. Margit Mutso on olnud EALi president, kauaaegne eestseisuse liige, juhtinud mitme töögrupi tööd ja praegugi lööb ta kaasa EALi tegevustes. Ta on hea kolleeg, kes hindab ja austab ka teiste arhitektide seisukohti, jäädes sealjuures kindlaks oma põhimõtetele.
Arhitekti aastapreemia 2024 ja „VÄIKE 2024” võistlused
EAL on kuulutanud välja arhitekti aastapreemia 2024 ja „VÄIKE 2024” võistlused, kuhu saab kandidaate esitada 20. augustini.
Arhitekti aastapreemiaga tunnustatakse igal aastal üht silmapaistvat arhitektuuriteost ja selle autorit. Töid saavad preemiale esitada EALi liikmed ja neid hindab väljastpoolt Eestit kutsutud sõltumatu arhitektuuriekspert. Tänavu langetab otsuse Saksa arhitekt ja büroo Brandlhuber+ asutaja Arno Brandlhuber.
Tema tööde hulgas on arhitektuuri- ja uurimisprojektid, näitused, väljaanded ja poliitilised sekkumised. Aastatel 2003–2017 oli ta Nürnbergi ülikooli Akademie der Bildenden Künste arhitektuuri ja linnauuringute õppetooli juhataja ning juhtis ka magistriprogrammi a42.org. Aastal 2017 nimetati ta ETH Zürichi Ülikooli arhitektuuri- ja disainiprofessoriks.
Brandlhuber on olnud külalisprofessor mitmes ülikoolis, sealhulgas Viini Tehnikaülikoolis ja Harvardi Graduate School of Designis. Tema töid on eksponeeritud Veneetsia arhitektuuribiennaalidel. Viimastel aastatel on Brandlhuberi fookus olnud arhitektuuri puudutava seadusandluse kui ehitatud keskkonna peamise mõjutaja muutmisel. Valminud on laia diskussiooni tekitanud filmid „Legislating Architecture” ja „The Property Drama”.
Võistlusel „VÄIKE” hinnatakse viimasel kahel aastal valminud arhitektuuri väikevorme: väikesemahulisi ehitisi, maastikuobjekte ja ruumiinstallatsioone. Eesmärk on rõhutada väikevormide olulisust arhitektuuris ja pöörata tähelepanu detailide ilule. Parimad objektid valib viieliikmeline žürii: sel aastal arhitektid Marika Lõoke, Jaan Tiidemann ja Merilin Kaup ning maastikuarhtitekt Juhan Teppart ja kunstnik Edith Karlson.
Arhitekti aastapreemia suurus on 5000 eurot ja preemia „VÄIKE” suurus 4000 eurot. Mõlema väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
EALi uus veebileht
Liidu senise veebilehe aastakümnetega kogunenud sisu on toodud uuele lehele üle süstematiseerituna ja uuendatuna. Uus veeb on saanud visuaalse värskenduse.
WordPressi platvorm, millele on veebileht ehitatud, võimaldab võrreldes senisega palju suuremat paindlikkust info esitamisel ja struktureerimisel
Täpsem info võistluste tingimuste kohta ja tööde konkurssidele esitamise vorm on EALi veebilehel.
Preemiasaajad tehakse teatavaks 2025. aasta alguses toimuval Eesti arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonial.
Ootame aktiivset osalemist!
Graafiline disain: Unt/Tammik „Paralleeljoonlaua ja rapidograafiga on põlvkonnad arhitekte end ruumiliselt arusaadavaks teinud. Uued tehnikad ja moodsamad vahendid tulevad peale, kuid joone ja ruumi omavaheline suhe ning graafiliselt põnev pind on heaks lähtekohaks selleaastasele Eesti arhitektuuripreemiate visuaalsele identiteedile.”
ning alamlehtede ja -menüüde loomisel. Uute või taastatud funktsioonidena on lisatud filmiriiul, raamaturiiul ja liikmete loomingu kaart.
Samuti on ühtlustatud liikmete profiili all kuvatav info ning koostatud lihtsustatud taotlus- ja aruandevormid. Täpsemad juhised profiilide haldamise kohta on saadetud kõigile liikmetele e-kirjaga.
Põhiosa uue veebilehe loomise töögrupist moodustasid analüüsijate ja mõtestajatena Ingrid Aasoja-Zverev, Kai Süda ja Toomas Paaver. Lisaks on aruteludesse panuse andnud Aet Ader ja Villem Tomiste. Veebilehe loomises on osalenud arendajatena Wõrgu Wõlurid ja gotoAndPlay ning graafilise disaini bürood AKU, Tuumik ja NOPE. Veebilehe loomist toetas Eesti Kultuurkapital.
EAL on alates 6. juunist käibemaksukohustuslane. Käibemaksuga maksustatavaks muutusid liidu väljapoole suunatud teenused, sh arhitektuurivõist-
luste, konverentside ja seminaride korraldamine, ekspertiiside koostamine ning trükiste väljaandmine. EALi liikmemaksule käibemaksu ei lisandu.
EALi kutsekomisjoni teated
Arhitektikutse taotlemine
Arhitektikutse taotlemiseks vajalike dokumentide esitamise järgmine tähtaeg on 27. september 2024. Intervjuud tehakse taotlejatega novembris ja vajaduse korral ka detsembris.
Palume arvestada, et üks kutsetaotlemise voor võib kesta kuni kolm kuud alates dokumentide esitamise tähtajast.
Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär iga kutsetaseme puhul on esmakordsel taotlemisel 490 eurot, taastõendamisel 345 eurot ja erijuhtumi alusel taotlemisel 279 eurot.
Kogu kutse määramist puudutav info on EALi veebilehe arhliit.ee rubriigis „Kutse andmine”.
EALi aukohtu otsus
EALi aukohtu 30. aprilli 2024. aasta otsus osaühingu AB Ansambel ja arhitekt Toivo Tammiku käitumise kohta Kaitseväe Tapa linnakusse kavandatava kunstiteose püstitamise lepingu rikkumisel, raha tagastamisest ja leppetrahvide tasumisest keeldumisel
Otsus: arhitekt on osaliselt eksinud vaidlusaluse töö teostamisel järgmiste eetikakoodeksi punktide vastu:
� p 6 – arhitekti usaldusväärsus on küsitav, kuivõrd arhitekt on jätkanud tööd, olles teadlik ehitushinna olulisest tõusust ja lubades siiski lepingust tulenevad kohustused täita, ning on tehtud tööde eest esitanud ka arve. Seejuures on arhitekt projekteerimistöö käigus andnud tagasisidet ehitustööde kallinemise kohta ja teavitanud tellijat, et lepingu täitmine ei ole algse eelarvega võimalik; � p-d 12, 13, 14 – arhitekti erialased teadmised ja oskused ning kogemus projekteerimistöö tegemiseks on piisavad ja varasemate töödega tõendatud. Küll aga leiame, et arhitekt on heauskselt võtnud põhjendamatult suuri rahalisi riske oma loodud teose valmisehitamiseks ebastabiilses ehitusturu olukorras, mis temast ei sõltunud.
Arhitekt ei ole eksinud vaidlusaluse töö teostamisel järgmise eetikakoodeksi punkti vastu: � p 18 – aukohtule esitatud andmete põhjal ei saa anda lõplikku hinnangut projekteerimistööde käigule selle kohta, kas arhitekt või tellija on põhjendamatult viivitanud. Projekteerimine toimub tellija ja töövõtja koostöös. Omavahelises suhtluses, sh kirjades, on arhitekt tellijat teavitanud ehitushindade tõusust tingitud eelarvelistest raskustest lepingu täitmisel ja RKIK on tulnud korduvalt vastu ning andnud täiendavaid tähtaegasid. Ajalised viivitused võivad seega olla tulenenud mõlemast lepingupoolest.
Aukohus teeb Toivo Tammikule hoiatuse eetikareeglite osalise rikkumise eest kutsealases tegevuses.
Aukohus teeb EALi eestseisusele ettepaneku avaldada otsus EALi Teatajas.
SEENIORITE SEKTSIOONI
TEGEMISTEST
Tegutseme regulaarselt. Vähemalt kord kuus on meil kohvilaud kaetud Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vanaraamatu keskuse muuseumis. Vahetame omavahel infot ja liidu suurematest sündmustest nii takka järele kui ka eelolevatest sündmustest. Kohal käivaid aktiivliikmeid on vahelduva eduga 17–20. Kõige kaugemalt katsub Haapsalust tulla ikka Ell Väärtnõu.
Meie kohtumised on enamasti temaatilised. Alati ootame Fredi Tompsi ja tean, et ka tema ootab alati võimalust tulla. Teda toob kohale seenior, kes võtab ta mööda sõites takso peale. Sel juhul on kohtumine sisustatud ja õnnestumine garanteeritud.
Meie selle kevade ekskursioon viis meid Hiiumaale. See oli kahepäevane ja kulges väga menukalt. Tegime saarele tiiru peale. Olid huvitavad uued sadamate ehitised – enamasti kõik Euroopa Liidu toel. Igal pool olid kohtumised kokku lepitud.
Teated seenioritele
Kärdlas võttis meid vastu ja tegi meile tõhusa ekskursiooni Hiiumaa arhitekt Kaire Nõmm. Tutvusime linnasüdame ja uuemate ehitiste-rajatistega. Lõpuks viis ta meid suurejoonelisse spordikompleksi.
Aitäh selle eest reisikorraldaja Riina Raigile! Loodan, et just see kahepäevane reis sidus meid veelgi kompaktsemaks ja loodetavasti saame lisaliikmeid ka talvistesse kohvilaudadesse.
Plaane eelolevaks sügiseks ja talveks on palju: loodame saada Tallinna Linnateatrisse ekskursioonile, vaadata vähemalt paari intervjuufilmi, mis on seenioritest valminud, käia hilissügisel Põltsamaa lossis ja sealses piirkonnas, tähistada jõule jne jne.
Tiina Tallinn seeniorite sektsiooni juhataja
KATARIINA MUSTASAAR
Snd 20.03.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2023). Töötab arhitektuuribüroos stuudio kollektiiv arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
MADLI KALJUSTE
Snd 17.11.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2020). Tegutseb vabakutselise arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
LILL VOLMER
Snd 15.08.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022). Töötab arhitektuuribüroodes Arhitekt Must ja stuudio kollektiiv arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
KÄTLIN ÖLLUK
Snd 27.07.1977. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala (2001). Töötab Tallinna Tehnikakõrgkoolis lektorina. Töötab sisearhitektuuristuudios AERIS (SIREA OÜ) sisearhitektina, on selle loovjuht.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
KERTU JOHANNA JÕESTE
Snd 02.01.1998. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2023). Töötab arhitektuuribüroodes Stuudio TÄNA ja Makespace arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
MIA MARTINA PEIL
Snd 28.09.1998. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022). Töötab büroodes ARHITEKTIBÜROO PEIL ja stuudio kollektiiv arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
ENELI KLEEMANN
Snd 26.02.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022). Töötab büroodes ARHITEKTIBÜROO PEIL ja stuudio kollektiiv arhitektina. On loomingulise kollektiivi ÕU kaasasutaja ja juhataja.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
MARIT KRUUS
Snd 27.06.1979. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala (2004). Töötab See On Disainistuudios sisearhitektina, on selle asutaja.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
ERKKI TAMMELEHT
Snd 24.09.1975. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2012). Töötab arhitektuuribüroos Projektibüroo arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
HELENA RUMMO
Snd 03.04.1996. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2020). Töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis arhitektuuri eriala aineõpetajana. On Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas õppejõud ja nooremteadur.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 393 (16.05.2024).
TANEL TEDER
Snd 09.10.1978. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala (2001). Töötab arhitektuuribüroos NÜÜD arhitektid arhitektina ja on selle juhataja.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 394 (30.05.2024).
ULLA ALLA
Snd 05.10.1994. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2021). Töötab VARESE arhitektuuriresidentuuris projektijuhina koos Margus Tammiku, Merilin Kaupi ja Mari Möldrega. On disaini- ja arhitektuurikollektiivi Garbage Kids asutaja, disainer ja puusepp ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja graafilise disaini osakonnas loengupidaja ja stuudiojuhendaja.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 394 (30.05.2024).
JAAK-ADAM LOOVEER
Snd 26.03.1977. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2003). Töötab büroodes ARHITEKTIBÜROO LOOVEER ja PAIK Arhitektid arhitektina ning Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome osakonnas arhitekt-linnaplaneerijana.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 392 (25.04.2024).
ELINA LIIVA
Snd 25.04.1996. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2020). Töötab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas nooremteadurina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 393 (16.05.2024).
MARGUS TAMMIK
Snd 18.04.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2021). Töötab arhitektuuribüroos Käed teevad asju arhitektina. On Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri osakonnas juhendaja, eelakadeemia valikainete andja. On MTÜ Eesti Noore Arhitektuuri Selts juhatuse liige, projektijuht.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 394 (30.05.2024).
MIHKEL RAEV
Snd 07.12.1991. Töötab arhitektuuribüroos Kadarik Tüür Arhitektid arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 394 (30.05.2024).
EALi noortekogu uued liikmed
LAURA ROHTLAAN
Snd 19.12.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022). Töötab arhitektuuribüroos ÖÖ-ÖÖ ARHITEKTID.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 388 (25.01.2024).
KARL ERIK MILLER
Snd 10.12.1998. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 342 (25.04.2024).
KALLE NAARITS
Snd 15.11.2002. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 342 (25.04.2024).
MERILIN KAUP
Snd 13.02.1991. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022). On vabakutseline arhitekt-kunstnik. Töötab VARESE arhitektuuriresidentuuris projektijuhina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 394 (30.05.2024).
GYÖRGY JAKABFI
Snd 01.04.1986. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 389 (15.02.2024).
KARLOTE LINDVEST
Snd 17.12.2001. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 342 (25.04.2024).
CAROLIN VOOGLA
Snd 18.06.1993. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 342 (25.04.2024).
MATHILDA VIIGIMÄE
Snd 02.05.2000. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 394 (30.05.2024).
TRIINU AMBOJA
Snd 21.02.2000. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 394 (30.05.2024).
JOHANN ORTIN ÕUN
Snd 16.01.1999. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
TATJANA ŠTŠURIKOVA
Snd 20.05.1999. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
NADEŽDA SASSINA
Snd 29.12.1997. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
TRISTAN KREVALD
Snd 06.07.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 394 (30.05.2024).
REBECCA PEETS
Snd 13.05.1999. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
ANNEMAI RAABE
Snd 12.10.1999. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
ELISA TOONEKURG
Snd 21.06.1996. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
KATERINA LAANSOO
Snd 19.10.1980. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
ALIS MÄESALU
Snd 17.02.1979. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
ANU ALVER
Snd 02.06.2002. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
KARL PERENS
Snd 16.11.2000. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
ANABEL AINSO
Snd 06.05.2001. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
MARGARETHA AUS
Snd 16.05.1997. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
ARABELLA AABRAMS
Snd 16.06.2002. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
FRANK KURESAAR
Snd 06.06.2001. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
MADIS KAMS
Snd 27.04.1989. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
DIANA DROBOT
Snd 31.05.1999. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
NORBERT-OSVALD NUTER
Snd 17.04.1998. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
ROOSMARII KUKK
Snd 15.08.2000. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
DARJA GUŽOVSKAJA
Snd 13.05.2002. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
TUULE KANGUR
Snd 05.06.2002. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
KRISTIAN TIGANE
Snd 19.10.2001. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
KARMO VIHERPUU
Snd 14.12.2001. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
JULIA FREUDENBERG
Snd 11.04.2001. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
FRED-ERIC PAVEL
Snd 01.09.2002. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
ROBERT KIISLER
Snd 28.06.2001. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
RASMUS ROOSILEHT
Snd 23.04.2002. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 395 (19.06.2024).
Meie juubilarid
JUUNI
Lembit-Andres Tork 04.06.1959 65
Helle-Ann Urgard 05.06.1959 65
Andres Levald 07.06.1954 70
Indrek Suigusaar 07.06.1974 50
Tiiu Kesküla 12.06.1954 70
Eero Palm 21.06.1974 50
Tiina Komissarov 23.06.1949 75
JUULI
Priit Kaljapulk 01.07.1954 70
Jüri Karu 03.07.1944 80
Martti Preem 05.07.1949 75
Merike Kordemets 10.07.1949 75
Tiit Trummal 18.07.1954 70
Raine Karp 23.07.1939 85
AUGUST
Tiina Jaska 17.08.1949 75
Harri Kivilo 27.08.1929 95
Ra Luhse 30.08.1964 60
SEPTEMBER
Toomas Tammis 17.09.1969 55
Sven Koppel 06.10.1969 55
OKTOOBER
Hermas Lilleorg 04.10.1969 55
NOVEMBER
Ell Väärtnõu 06.11.1939 85
Ilmar Jalas 12.11.1954 70
Emil Urbel 13.11.1959 65
Kristi Smirnoff 16.11.1954 70
Vaike Pungas 19.11.1959 65
Helle Vaino 20.11.1949 75
DETSEMBER
Toomas Mägi 10.12.1974 50
Silvia Riige 14.12.1949 75
Loona Lepp 18.12.1959 65
Mälestame
Aivo Schults 23.11.1955–19.06.2024
Eesti Arhitektide Liit
Aadress: Kursi 3, 10415 Tallinn
Telefon: 611 7430
E-post: info@arhliit.ee
Kodulehekülg: www.arhliit.ee
EALi kontor on tavaolukorras avatud E–R kl 10–17
Rg-kood: 80053223
Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB)
Liikme aastamaks on 125 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 20 eurot
EALi president on Aet Ader
EALi asepresidendid on Andro Mänd, Lembit-Kaur Stöör ja Siim Tanel Tõnisson
Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7430, ingrid@arhliit.ee
Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee
Projektijuht Eve Arpo: tel 611 7432, eve@arhliit.ee
Projektijuht Kairi Rand: tel 611 7432, kairi@arhliit.ee
Arhitektuurivõistluste koordinaator Liina Soosaar: liina@arhliit.ee
Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Jana Haugas, jana.haugas@raamatupidajad.com
Eestseisuse koosolekud on kaks korda kuus neljapäeviti algusega kl 16.30
EALi TEATAJA 1/2024 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Kaido Känd
