Koostaja Siiri Lelumees
Keeletoimetaja ja korrektor Lembi Kaasik
Kujundaja Marge Pervik-Kaal
Trükikoda Printall
Väljaande koostamisel on kasutatud terviseajakirjas
Kodutohter ilmunud materjale.
Kasutatud kirjandus: Ain Raal, Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste "Eesti ravimtaimed", Sinikka Piippo ja Ulla Salo "Meelte ja tunnete taimed", Ain Raal "101 Eesti ravimtaime", Melanie Wenzel "Parimad ravimtaimeretseptid kogu pere tervise heaks", Aili Paju "Apteek aias" ja "Apteek metsas", Günther H. Heepen "Keskaja ravitarkused. Püha Hildegari pärand".
Väljaandes pakutav teave ei ole mõeldud
meditsiinilist nõustamist või ravi. Küsimuste tekkimisel soovitame esmalt nõu pidada arstiga.
Fotod: Shutterstock
Tervis loodusest. Võlutaimed. Ravimtaimla III 2025
Väljaandja Ühinenud Ajakirjad OÜ
ISBN 978-9908-540-01-6
Piparmünt edeneb hästi suvel aias – kohe nii, et kipub laiutama ja teisi taimi ahistama. Seetõttu on tark tema kasvuala piirata näiteks kastiga. Piparmündiga on see hea asi, et ta kasvab ka toas potis, teda müüakse potis ka poes, mistõttu on aasta ringi värskelt võtta. Just värsked taimed ongi kõige mõnusama lõhna ja maitsega ning tõhusama toimega. Piparmünti kasutatakse laialdaselt eelkõige seetõttu, et temas peitub eeterlikke õlisid, mille põhiline koostisosa on mentool – seesama, mis on näiteks närimiskummi, kurgupastilli või rahustava geeli sees.
Esivanemate tarkus
Piparmünt sobib igapäevajoogiks niisama või eelkõige rasvasema toidu kõrvale, sest aitab seda hõlpsamini seedida. Tee on tark igaks korraks ekstra valmis teha, sest seistes muutub see tumedaks, kaotab mõnusa lõhna ja ilmselt ka oma tõhusa toime. Tasub ka meeles pidada, et ürti ülearu panna ei tohi, sest muidu teeb tee, vastupidi, rahutuks.
Kuna piparmünt on leebe mõjuga ravimtaim, siis pole karta kõrvalmõjusid, kui teed ei rüüpa üle kolme klaasi päevas ja klaasi kohta võtta üks teelusikatäis ürti. Muidugi tasub ettevaatlik olla allergikul, kes pole varem piparmünti maitsnud.
Kõige rohkem on piparmünt tuntud kerge rahustina, kusjuures aitab sellega ka une kosutavamaks muuta. On kogemusi, et tee leevendab ka pingepeavalu, mis tuleb tihtipeale just krussis närvidest. Sel juhul on enim abi soojast (mitte tulisest!) teest segatuna teelusikatäie meega. Soojalt mõjub tee ka külmetushaiguse köha, nohu ja kurguvalu leevenduseks mitu korda päevas.
Kui millegipärast tekib iiveldus, siis on abi tee joomisest või tinktuuri sissevõtmisest.
Kui suus on halb hingeõhk sealsete bakterite süül, siis tee või tõmmisega loputamine võtab leha ära, ühtlasi desinfitseerib suuõõnt ja leevendab näiteks igemepõletikku. Ka võib haige igeme peale panna vati- või marlitupsu, mis on niisutatud tõmmisega.
Piparmünditee teeb rahulikumaks ka soolestiku silelihaseid: eriti kasulik on see nendele, kellel on ärritatud soole sündroom. Kui sooltesse koguneb üleliia gaase või kõht on lahti, siis sellegi vastu on leitud piparmündist abi. Kõhuhädade, ka ülihappesusega gastriidi leevenduseks sobib tee jahtunult. Küllap enamikul on kogemusi, et mentool rahustab ka välispidi: näiteks kui jalad on õhtuks väsinud ja turses, siis aitab vesitõmmise või õliga määrimine. Õliga võidmine leevendab valu lihastes ja liigestes. Kui pea valutab, näiteks külmast või tuuletõmbusest, määri õliga meelekohti ja juuksepiiri laubal; kui aga kauasest istumisest kipub tuim valu kukla taha, siis määri kaelasooni ja selle ümbrust.
Võlutaim
Piparmünti on maitse- ja ravimtaimena tarvitatud aastatuhandeid nii iidses Egiptuses, Hiinas, Jaapanis kui ka antiikses Kreekas ja Roomas. Eelkõige pruugiti seda taime rahustuseks ja õnnetunde tekitamiseks.
Roomlased kaunistasid end mündipärgadega, mis pidid neid kaitsma kurja silma eest ning vähendama alkoholi mõju. Taime peeti heaks närvitugevdajaks ja usuti, et piparmünt ergutab ajutegevust. Arvati, et piparmündilehtede närimine suurendavat seksuaalset vastupidavust. Enne lahingut või muid kehalisi katsumusi ei tohtinud münti aga pruukida, sest muidu kulub vajalik jõud hoopis armumängudele.
Araabia maades joodi münditeed ning maju ja haigetubasid kaunistati mündiga, et haige elujõud taastuks ning haigust kandvad putukad kaoksid.
Sünagoogides kaeti põrandad mündivõrsetega.
Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid piparmünti, et tugevdada südant, parandada armuelu, ravida külmetust, hamba- ja peavalu. Samuti kasutasid nad taime mitmesugustel tseremooniatel, jahutuseks, ergutuseks ja laste rahustina. Mündi abil tõrjuti ka nõidust.
Kaitsvat, õnnistavat ja halba tõrjuvat võimet on omistatud kõikidele müntidele läbi aegade, aga piparmünt peatavat isegi negatiivsed mõtted. Uskumuste kohaselt võtab piparmünt ära igasuguse halva ja annab asemele head.
ETTEVAATUST!
Piparmünti ei soovitata alla 3-aastastele; samuti maohaavandi, sapikivitõve ja refluksi korral.
LÕHNADE MÕJU KEHALE
NÄGEMINE
Ergutav: rosmariin, tsitruselised, kurereha.
Pidurdav: mädanevate taimede lõhn.
SÜDAME-VERESOONKOND (PULSS, VERERÕHK)
Ergutav: viirpuu, maarjahein, pappel, sirel, mänd ja kuusk (suvel), kampribasiilik.
Pidurdav: tamm, kask, vanill, harilik pune, tüümian, mänd ja kuusk (talvel), sidrun, meliss, palderjan.
HINGAMISSÜSTEEM
Ergutav: kask, pärn, tüümian, kanarbik, harilik pune, sidrun, eukalüpt.
Pidurdav: pappel, sirel, palderjan, soo-kassiurb.
HOOLDAV ÕLI TAIMEDEST
Aroomiteraapias kasutatavaid eeterlikke õlisid saadakse taimede erinevatest osadest ekstraheerimise, aurutamise ja pressimisega. Meetodid valitakse vastavalt sellele, millises taime osas õli leidub.
Näiteks roosi õielehtedest on võimalik saada eeterlikke õlisid destilleerides või ekstraheerides, mispuhul saadakse eriti kvaliteetne õli. Pressides saadakse eeterlikke õlisid näiteks tsitrusviljade koortest. Keemilises mõttes pole tegemist siiski õliga, vaid eriliste orgaaniliste ühenditega.
EETERLIKE ÕLIDE TOIMED
Ergutavad ja tuju tõstavad: sidrunhein, bergamot, greip, apelsin, sidrun, laim, mandariin.
Harmooniat loovad: ilang-ilang, roos, jasmiin, geraanium.
Elujõudu annavad: teepuu, eukalüpt, piparmünt, rosmariin, mänd, küpress, salvei, kadakas.
Lõõgastavad: lavendel, lavandiin, tüümian.
Tasakaalustavad: patšul, nelk, seeder, sandel, vanill, vetiveeria, viiruk.
HEA TEADA!
Bergamot aitab masendust peletada ja sobib eriti päikesevaesel ajal tuju tõstma.
Tsitruselõhn toetab keskendumist. Rosmariin ergutab ja aitab väsimuse vastu. Sobib eriti peale lõunasööki.
KAITSVAD EETERLIKUD
ÕLID
Suveõhtute lahutamatuteks kaaslasteks on tihti tüütu sääsepinin ja sügelevad kublad katmata kehaosadel. Eeterlikest õlidest annab kokku segada nii putukapeletit kui ka putukahammustustest tekkinud sügeluse leevendit. Putukahammustusi võib tupsutada ka teepuuõliga.
Puuke aitavad aga peletada ka sellised eeterlikud õlid nagu lavendli-, sidrunheina-, eukalüpti- ja sidruniõli. Kasuta neid lahjendatud kujul riietele või nahale pihustatuna vahetult enne metsaminekut.
PUTUKAPELETI
1 tl eukalüptiõli
1 sl riitsinusõli
¼ kl nõiapuuvett
½ kl destilleeritud vett
pihustiga pudel
Sega kõik koostisained ja vala pihustiga pudelisse. Piserda enne õueminekut paljale nahale. Värskenda iga tunni järel. Sobib kasutamiseks kõigile, ka lastele.
PUTUKAHAMMUSTUSTE
LEEVENDI
2 dl söögisoodat
0,5 kl destilleeritud vett
poole sidruni mahl
5 tilka piparmündiõli
Sega koostisained, kuni moodustub ühtlane mass.
Seda jahutavat sügelemisevastast hooldusvahendit võid kasutada putukahammustuste, löövete ja sügeleva, ärritunud naha puhul. Määri probleemsetele piirkondadele ja lase kuivada, soovi korral loputa.
ERGUTAV SIDRUNHEIN
Sidrunheinaõli ergutab ja tõstab tuju, mõjub värskendavalt ja kosutavalt. Väsimusest pääsemiseks tilguta 2–3 tilka seda eeterlikku õli taskurätinurgale ja hinga sisse. Nina kaudu sissehingatud eeterlikud õlid muudavad ajutegevuse kiiresti erksaks, lisaks kõrvalesta masseerides suureneb keskendumisvõime. Nii muudad vajaduse tekkides kõik meeled ärksaks.
ÜLESÄRATAV ÕLI
2 tilka küpressiõli
1 tilk rosmariiniõli
3 tilka greibiõli
2 tilka sidrunheinaõli
tumedast klaasist pudel
Tilguta kõik õlid üksteise järel tumedast klaasist pudelisse, sule see ja loksuta mitu korda, et õlid omavahel seguneksid. Kõrvalesta masseerimiseks tilguta nimetissõrmele ning pöidlale veidi õli. Alusta kõrva mudimist, kuni see muutub soojaks (verevarustus paraneb). Mudi piki kõrvalesta välisserva aeglaselt alt üles. Piisab juba minutist, et kõrv muutuks soojaks ja vaim virgeks. Võid õlisegu ka lihtsalt nuusutada.
Õlisegu on kasutuskõlblik umbes aasta. Aitab keskendumisraskuste korral.
HALVA MEELEOLU PELETI
30 ml apelsiniõievett
1 ml alkoholi (džinn või brändi)
8 tilka 10%-list neroliõli
2 tilka seedriõli
1 tilk sidrunheinaõli
1 tilk palmaroosiõli
Vala koostisained spreipudelisse ja tuhista õhku enda ümber.
STRESSITÕRJUJA
2 tilka sidrunheinaõli
2 tilka magusa mandariini õli
2 tilka 10%-list neroliõli
Tilguta segu aroomilampi või lõhnaalusele olenevalt ruumi suurusest 2–10 tilka.