Ma võin Sind kaugelt armastada
Moonika Arrak-Jaam
Ma võin Sind kaugelt armastada
Luuletused
See raamat on neile, kes on tundnud armastust, mis ei muutu kaugusest ega vaikusest –vaid lihtsalt kestab.
Need read sündisid hetkedest, kus hinges oli rohkem, kui sõnadesse mahtus. Kui süda tahtis rääkida, aga suu vaikis.
Kui mõistad, millest jutt, siis tead, et see raamat on Sinu jaoks kirjutatud. Vaikselt ja südamest.
Moonika
© 2025 Moonika Arrak-Jaam, Gemmon Publishing Kõik õigused kaitstud.
Üks inimene
Imelik, et üks inimene maailmas suudab tekitada sinus sellised tunded, mis iial ei kustu...
Isegi kui sa väga soovid ja proovid unustada, ärkab kõik taas ellu, iga kord kui kuuled ta häält, näed teda kasvõi eemalt või loed ainult ta nime kusagilt...
Ja kõik elustub taas, mitte midagi ei ole kadunud ega kustunud.. vaid hingitseb kusagil tuha all, valmis taas süttima...
Öö
Öö on nii pime, kuid kui mõtlen sulle hakkab kõik minu ümber helendama...
Taevas ei paista ainustki tähte, kuid kui sosistan sinu nime, lööb neid tuhandeid särama...
Pilved varjanud on kuu, kuid kui meenutan sinuga koos oldud aegu, tuleb kuugi välja ja tema kuma valgustab ööd niisama eredalt kui päike päeva...
Mul ei ole veel und, kuid kui sulen silmad –ilmud mu silme ette sina
Ja ma tunnen - nii hea on taas olla, nii turvaline, sest sina oled minuga minu unenäos, igal ööl, alati...
Ja ma uinun naeratus näol
Kui sa armastad
Kui sa armastad,
siis ei tundugi tähed enam kauged ja pilve peale jõudmine ei olegi nii võimatu
Kui sa armastad, siis päike paistab sinu jaoks kuumemalt kui enne ja korraga ei ole miski kauge – kättesaamatu
Sest kui sa armastad, lööb maailm särama ning elu palju värvikamaks muutub
Su süda sinus jälle hakkab elama ja vahel tunne on, et jalad maad ei puutu
Jah, kui sa armastad...
Kuid...
Kui sa ei leia vastuarmastust, sa pakud talle kõik, kuid ta su hülgab
Kui sina oled see, kes tunneb igatsust, kuid tema sinu tunnetele sülgab
Kui ta on sinu sõnadele kurt, ka siis kui sina talle taeva tõid
Kui oled vahel nõnda, nõnda kurb, siis armastad sa – päikseloojanguid...
Vana grammofon
Vana grammofon kääksuvat viisi nurgas mängib
Päevavalguse peidavad paksud kardinad akende ees
Hõljuv sigarisuits kui hulkur toas ringi hängib
Nagu seisma jäänud aeg oleks kuhugi kaugele
Palun pane põlema tuled
Palun ütle, et oled olemas hommegi veel
Teadmatus on halb siis kui silmad sulen
Pane palun põlema tuled me eluteel
Kas mäletad, lubasime teineteisele alati olemas olla
Sina ja mina võrdub alati meie, sa ju tead
Elukiirteel tõuse ja mõõnasid ette võib tulla
Aga kunagi tagasi vaadates, meenutame kõike, mis hea
Vana grammofon kääksuvat viisi veel nurgas mängib
Tõmba akna eest ära paksud, päikest peitvad, kardinad
Kui kustub sigar, suits las haihtumiseni veel ringi hängib
Las sooja annavad need puud me kaminas
“Ma võin Sind kaugelt armastada"-
sõnad südame sügavusest
Kas oled kunagi tundnud armastust nii sügavalt, et isegi kaugus ei suuda kustutada seda tunnet?
"Ma võin Sind kaugelt armastada" on luulekogu, mis viib lugeja
