Läänemaa“ sai margile

Roman Matkiewicz

Mootor(purje)laev „Läänemaa“ on esimene moodne teraskaubalaev, mis ehitati Eesti oma tehastes. Lõpuni sama nimega sõitnud laev on nüüd Roman Matkiewiczi sarja „Eesti ajaloolised laevad“ margil.

Laeva hakati ehitama, kui Vabadussõja lahingud veel käisid. Eesti edukaima laevandusettevõtte, ASi Tallinna Laevaühisus juhi, kaugsõidukapteni ja kontradmirali Johan Pitka algatusel osteti 1919. a Vene-Balti laevatehasest spetsiaalset laevaterast. 6. detsembril 1919 oli Peetri Laevatehases (varasemas ja hilisemas Noblessneris) pidulik kolmele mootorpurjelaevale – „Läänemaa“, „Harjumaa“ (müüdi 1927. a Panamasse) ja „Virumaa“ (müüdi 1939. a Prantsusmaale) – kiilupanek ning ristimine. „Läänemaale“ lõi esimese needi sisse peaminister Jaan Tõnisson.

Laevad projekteeris üks asjatundlikumaid laevaehitusinsenere kaptenleitnant Nikolai Link klassiühingu Saksa Lloyd kõrgeima klassi nõuete kohaselt. „Läänemaal“ oli kogu kere pikkuses kahekordne põhi, mille vahel ballasttankid. Elektri saamiseks oli abimasin, töö hõlbustamiseks elektrivintsid laadimiseks ja lossimiseks ning purjede heiskamiseks, ankrupeli, elektripumbad jne. Kogu laevas oli elektriküte, laevapere ruumid olid avarad, ventileeritavad, eraldi pesu- ja söögiruumi, kambüüsi ja laatsaretiga. 3. septembril 1921 lasti laev vette. Masinad jõudsid Saksamaalt kohale alles 1922. a juuni alguseks ja proovisõit tehti 5. augustil. Esimene reis oli viljalastiga Petrogradi, siis hakkas „Läänemaa“ vedama Eesti ja Soome sadamaist planke, prusse, liipreid jm puittooteid, ka kartuleid peamiselt Inglismaa, aga ka Saksa, Taani, Norra, Prantsuse ja Portugali sadamaisse. Põhitööks sai kivisöe- ja koksivedu nii Eesti kui ka teistesse Euroopa sadamaisse. Tallinna naasti esimese söelastiga Inglismaalt septembris 1922.

Nagu enamik tolle aja laevu, ei pääsenud ka „Läänemaa“ mereõnnetustest. Veebruaris 1925 oli Kieli kanalis kokkupõrge Saksa mootorpurjelaevaga, juunis 1926 sõitis Doveri sadama lähedal talle udus sisse Itaalia aurik, 1927. a jaanuaris jäid Manchesteri kanalis tengid silla taha kinni ja väänasid mastid kõveraks. 1928. a eriti karmi talve märtsis jäi laev kõvasse jääpressi ja kardeti selle hukkumist. Meeskonna, jäämurdja „Suur Tõll“ ja päästelaevade kolmepäevase vaevanägemisega suudeti laev päästa ja Tallinna tagasi pukseerida. Laeva remonditi Saksamaal 6 nädalat, võeti maha neljas, besaanmast, ning „Läänemaast“ sai kolmemastiline mootorlaev.

Juba II maailmasõja ajal detsembris 1939, viimasel reisil läbi Põhjamere ja Kieli kanali peeti laev korduvalt kontrollimiseks kinni ning tuli läbida miiniohtlikud sõiduveed. Eesti lippu ja Tallinna Laevaühisuse vimplit kandis „Läänemaa“ 23. augustini 1940, mil kuulutati riigi, s.t Eesti NSV omandiks. Oktoobris kuulutati laev natsionaliseerituks NSVL Merelaevastiku Rahvakomissariaadile ja kanti 29. detsembril Eesti Riiklikule Merelaevandusele allunud Tallinna Merekaubasadama registrisse.

Punalipulise Balti Laevastiku teenistuses läks „Läänemaa“ 4. juulil laevade karavanis segalastiga Tallinnast Leningradi. Eestlastest laevapereliikmed võeti maha, laev määrati esialgu traalerite divisjoni, 1942. a veebruarist osaliselt ümberehitatuna päästeteenistuse ujuvbaasiks pardatähisega VT-556 ja hiljem VT-47. 21. novembrist 1947 anti „Läänemaa“ tagasi Eesti Riiklikule Merelaevandusele ja viidi Loksa laevaremonditehasesse, kus pandi uus 400 hj peamasin ning jäeti alles kaks masti ja kolm kaubapoomi. Pärast remondi lõppu 1949. a vedas „Läänemaa“ NSV Liidu Läänemere sadamate vahet ehitusmaterjale, puitu, segalasti jms. „Läänemaa“ jäi oma meretööle ka siis, kui 1953. a Eesti Riiklik Merelaevandus allutati Balti Riiklikule Merelaevandusele kui Tallinna rajooni osakond. Eraldi asutuseks sai see taas 1956. a. Aastail 1954-1955 oli laeva remonditud Leningradis, paigaldatud uus ahtriehitis ning raadio- ja elektrinavigatsiooniseadmed ja vahetatud välja lossimislaadimissüsteem. 1965. a kanti „Läänemaa“ maha ja anti üle Tallinna Pioneeride Paleele. Kes tollal käisid palee mereringis Paljassaares, peaksid mäletama terava vööriga, veidi kreenis laeva, mis seisis aurulaeva „Koit“ (ex „Verhojansk“) kõrval. 1970. aastateks oli laev viidud vanarauaks.

Eesti teraspurjelaevad „Läänemaa“, „Pärnumaa“ ja „Harjumaa“ valmimas Tallinnas Peetri tehase (Noblessneri) kai ääres.

Foto: erakogu

„Läänemaa“ (1937)

4-mastiline 1-tekiline mootorpurjelaev, hiljem 3-mastiline mootorlaev Pikkus 50,78 m Laius 8,75 m lastiruumi sügavus 3,71 m kogumahutavus 604,25 brt puhasmahutavus 325,11 nrt kandevõime 770 t veeväljasurve 1100 t peamasin 200 hj 6-silindriline 4-taktiline diiselmootor abimasin 20 hj diiselmootor kiirus kuni 7,5 sõlme laevapere 12-15 „Läänemaad“ on juhtinud tuntud kaptenid Karl Tiitus, Alfred Sergo jt ning aastail 1960-1961 oli vanemtüürimeheks hilisem kaugsõidukapten Uno Laur.