Merendusuudised

Meresüsteemide instituut lõi Keskkonnaagentuuri tellimusel uue mudeli, mis prognoosib Läänemere lainekõrgust ja -suunda väga hea ruumilise (punktide vahekaugus 900 m) ning ajalise resolutsiooniga (1 tund) kogu Eesti merealal. Läänemere lainekõrguse ning -suuna prognoosi pikkus on 72 tundi ning see uueneb kaks korda päevas. Arendust rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus projektist „Operatiivne lainetuse prognoosisüsteem Eesti merealade jaoks“. Meresüsteemide instituut tähistas oma 20. aastapäeva 30. augustil kõrgetasemelise konverentsiga. 1. septembrist kehtib Eesti Mereakadeemia uus struktuur, millesse kuuluvad merehariduskeskus, taristukeskus ja õppekeskus ning merenduse küberjulgeoleku, mereveonduse, rohelise meretehnoloogia ning sinimajanduse ja veeressurside uurimisrühm.

Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MoU) komitee kiitis oma 55. istungil heaks 2021. a kontrolli tulemused ning võttis vastu uued lipuriikide tulemusnimekirjad, milles Eesti paigutus 1. juulist taas valgesse nimekirja. Hallis nimekirjas oli Eesti ühe aasta koroonapandeemiast tingitud kontrollimiste arvu vähenemise tõttu. 16. juunil avati taas külastajatele 1877. a valminud Ruhnu tuletorn, mis läbis eelmisel aastal põhjaliku uuenduse. 2018. a valmis Ruhnu tuletorni rekonstrueerimisprojekt, mille koostas GT Corporation SE. Tuletorni rekonstrueerimiseks sõlmiti ehitustööde leping 12. mail 2021 ning tööd võeti vastu 16. detsembril 2021. Töid teostas Scandec Ehitus OÜ. Torni renoveerimine koos projekteerimistööde ja omanikujärelevalvega läks maksma kokku ligi 700 000 eurot. Transpordiamet sõlmis 23. augustil lepingu suursaarte ja mandri vahel sõitma hakkava uue parvlaeva kontseptsiooni väljatöötamiseks Soome ettevõttega Deltamarin Ltd. Kontseptsiooni valmimise aeg on 2023. aasta algus. Valmiva kontseptsiooni alusel valmistakse ette parvlaevade projekteerimise ja ehitamise riigihange ning toimub edasine parvlaeva projekteerimine ja ehitus.

5.-17. juunini toimus Läänemerel rahvusvaheline suurõppus Baltops 22, milles osales 14 NATO liitlasriiki, kaks NATO partnerriiki, üle 45 laeva, enam kui 75 lennukit ja ligikaudu 7000 inimest. Eesti mereväe laevadest osales õppuses miinijahtija „Admiral Cowan“ Balti mereväeeskaadri (BALTRON) koosseisus ning „Sakala“ NATO 1. alalise miinitõrjegrupi (SNMCMG1) koosseisus. Seda gruppi juhivad omakorda Eesti mereväelased. 13. juunil toimunud pidulikul tseremooniaal andis merevägi Eesti sõjamuuseumile üle admiral Johan Pitkale kuulunud hõbeserviisi. 1849. a-st pärineva serviisi autor on Peterburi hõbesepp Karl Boianowski, kes valmistas lauahõbedat Vene tsaariperekonnale. Teise maailmasõja ajal hoidis Pitka perekond serviisi Soome Pangas. 1948. a viisid admirali tütred Linda Päären ja Saima Queenie Joasalu selle endaga kaasa Kanadasse. 2000. a annetasid nad serviisi Eesti mereväele ja see oli 2006. a-st deponeeritud sõjamuuseumi. 2. juulil korraldas merevägi koostöös Eesti Meremuuseumiga Lennusadama välialal mereväe päeva, tähistamaks mereväe taasloomise 29. aastapäeva. 25. juulil saabusid nii Vanasadamasse kui ka Muuga sadamasse visiidile NATO 1. alalise mereväegrupi laevad. Viimati külastasid grupi laevad Eestit tänavu aprillis. 5. augustil sildus Vanasadamas Ameerika Ühendriikide dessantlaev „Gunston Hall“. 6. augustil andis mereväe ülem kommodoor Jüri Saska Kuressaare merepäevade pidulikul rivistusel endisele kaitseministrile Kalle Laanetile üle mereväe teenetemärgi „Usk ja Tahe“ kuldankru. „Üle 25 aasta on räägitud, kalkuleeritud ja kirjutatud, milline Eesti merekaitse olema peaks, aga see ei jõudnud kuskile. Kui häda oli käes ja olukord raske, tuli saarlane, kes selle ära tegi. Eestil on nüüd üks merevägi ja selle eest tahab merevägi ka härra Kalle Laanetit tänada,“ ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska. 10. augustil NATO staabielemendi ees toimunud tseremoonial andis kolonel Mart Vendla üksuse juhtimise üle mereväekapten Peeter Ivaskile. NATO staabielemendi peamiseks ülesandeks on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, siirdamisoperatsioonide ettevalmistust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Mereväetuukrite sonarimeeskond kaardistas augustis Sillamäe lähistel paiknevat merepõhja 16 km² alal allveesonariga REMUS 100, et tulevikus luua sinna ametlik ankruala. Mereväe tuukrid on REMUS 100 allveesonareid kasutanud alates 2008. a-st, mil need telliti Ameerika Ühendriikidest. Tänavu said tuukrid endale kolm sama mudeli tänapäevasemat sonarit. 20. augustil sildus Vanasadamas plaanitud sadamakülastusel Ameerika Ühendriikide hävitaja „Paul Ignatius“.

Valitsus otsustas vähenenud mahuga Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta kasvanud rahaliste ja ajaliste riskidega seotud kolm projekti, mh mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomise PPA-le 46,3 miljoni euro eest. Projektist loobumine oli tingitud projekti kallinemisest ja lisanduvate püsikulude katteallika puudumisest. Juuli keskpaigast septembri lõpuni on PPA kasutuses Euroopa Meresõiduohutuse Ameti mehitamata õhusõiduk, mis paikneb Saaremaal ja aitab valvata merepiiri, viia läbi otsingu- ja päästetöid ning tuvastada merereostust. Lääne prefektuuri veesõidukite nimekonkursile esitasid inimesed ligi 400 unikaalset nime, mille hulgast

valis PPA välja kolm kõige sobivamat. Kärdla politseijaoskonna uus kaater hakkab kandma nime „Rahu“, Kuressaare mootorpaat „Tuule“ ja Pärnu mootorpaat „Terje“. Nimeettepanekuid said kõik soovijad pakkuda 25. augustist 1. septembrini. Uued veesõidukid jõuavad Lääne prefektuuri 2023. a ja need ehitab Baltic Workboats.

Tallinna Sadama nõukogu otsustas investeerida kuni 53 miljonit eurot Paldiski Lõunasadamasse tuuleparkide teenindamiseks uue 310 m pika kai rajamiseks koos 10 ha suuruse tagala-alaga. Investeeringut kaasrahastab Euroopa Komisjon 20 miljoni euro ulatuses läbi sõjalise mobiilsuse projekti EstMilMob, mille eesmärk on parandada transpordiühendusi Tapa linnaku suunas järgmise viie aasta jooksul. Kai ja tagala-ala plaanitud valmimisaeg on suvel 2025. Tallinna Sadam ja Sunly sõlmisid vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärgiga hoogustada Balti riikides meretuuleenergia arengut ning luua Sunly meretuuleparkide arendamise, paigaldamise, opereerimise ja hooldamise käigus maksimaalselt palju kohalikke teadmisi ja ärivõimalusi. Seoses piiratud äriarenduse võimalustega Paljassaares otsustas Tallinna Sadam 2017. a loobuda Paljassaare sadama pidamisest ja haldamisest. Ühtlasi alustas Tallinna Sadam protsessi sadamapidamisest väljumiseks ning varade järk-järgulist võõrandamist. 2020. a jooksul võõrandas Tallinna Sadam Paljassaare sadama kaid ja muud kinnistud ning 2021. a tehnovõrgud ja -rajatised ning lõpetas võrguteenuse osutamise Paljassaares.

Pika menetlusprotsessi tulemusena rahuldas Transpordiamet Tallinna Sadama ja OÜ Hundipea avalduse ning tegi sadamapidaja muudatuse, mille kohaselt on alates 10. augustist 2022 Paljassaare sadama pidaja OÜ Hundipea. Tallinna Sadam ei ole enam Paljassaare sadama pidaja ega osuta enam Paljassaares sadamateenuseid. Kui eelmisel, koroonapiirangutest mõjutatud suvel kruisilaevad Saaremaale ei jõudnudki, siis sel aastal peatusid Tallinna Sadamale kuuluvas Saaremaa sadamas kruisilaevad üheksa korda ja tõid saarele ligi 2000 kruisituristi. Kruisihooaeg sai alguse kruisilaeva „Deutschland“ külastusega 1. juunil ja lõppes 26. augustil, kui Saaremaal peatus suve jooksul lausa viiendat korda kruisilaev „Hebridean Sky“.

Tallink Grupp ja Tallinna Vabatahtlik Merepääste sõlmisid sel kevadel koostöökokkuleppe, mille kohaselt toetab ettevõte järgnevatel aastatel vabatahtliku merepääste ja päästjate tegevusi ja arengut ühe oma kodusadama, Tallinna, piirkonnas. Kokkuleppe kohaselt toetas Tallink kevadel ühingu uue päästekaatri ostu. Lisaks leppisid organisatsioonid omavahel kokku tegevustes, mida asutakse läbi viima Eesti laste ja noorte mereohutuse teadmiste ja oskuste edendamiseks. Tallink sõlmis lühiajalised lepingud Hollandi Centraal Orgaan Opvang Asielzoekers (COA) volitatud esindaja Slaapschepen Public BV-ga kontserni kahe reisilaeva prahtimiseks. Ettevõtte Tallinna-Helsingi liini laev „Silja Europa“ prahiti Hollandisse lühiajalise majutuse pakkumiseks alates 20. augustist seitsmeks kuuks võimalusega prahilepingut kolme kuu võrra pikendada. Ettevõtte teine laev, Turu-Stockholmi liinil sõitev „Galaxy“ prahiti Hollandisse lühiajalise majutuse pakkumiseks alates 20. septembrist seitsmeks kuuks, võimalusega prahilepingut täiendavalt pikendada kolme kuu võrra. Laev prahiti koos tehnilise meeskonnaga.

4. augustil sõlmis Viking Line lepingu „Amorella“ müügiks Corsica Ferries SASile 19,1 miljoni euro eest. Laev antakse üle oktoobris. „Amorella“ on ehitatud 1988. a ja sõitnud sestpeale Turu-Stockholmi liinil. Tänavu suvel sõitis „Amorella“ Tallinna-Helsingi-Stockholmi liinil, sest Turu-Mariehamni-Stockholmi liinile asus vastvalminud „Viking Glory“. Talvel sõidab kompanii Helsingi-Stockholmi liinil üks laev.

12. juunil tähistas BLRT Grupp ettevõtte 110. aastapäeva.

Baltic Workboats sõlmis esimese lepingu PILOT 17 WP klassi lootsikaatri ehitamiseks Kanadasse. Baltic Workboats osales 6.-9. septembrini Hamburgis rahvusvahelisel merendusmessil SMM.

Muud uudised

Nautical Institute tähistas 7. juulil 50. aastapäeva, uueks presidendiks valiti kapten Andre LeGoubin. 17. juulil tähistas sugulaste ja arvukate sõprade ringis juubelit sõjaajaloolane Mati Õun. Ta sai 80. sünnipäeva puhul Tallinnasse Nõmmele nimelise pingi. 18. juuli Riigikogu istungil astus ametivande andmisega ametisse uus valitsus ning vastu võeti valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus, millega loodi õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks.

IT-arenduse eesmärk on tänapäevastada seni suuresti paberipõhist laevade ülevaatust ja tunnistuste väljastamist ning koondada senised laevade andmeid sisaldavad registrid. Riigikogu menetluse käigus lisati eelnõusse ka sätted, mis loovad aluse Eesti meresõidudiplomite ja -tunnistuste väljastamiseks e-residentidele. Rootsi esimese astme üldkohus mõistis 5. septembril üksmeelselt „Estonia“-fi lmi režissööri Henrik Evertssoni ja allveeoperaatori Linus Anderssoni süüdi hauarahuseaduse rikkumises ning määras neile trahvi.

Kohtualuste kaitsjate osutus sõna- ja infovabadusele võeti arvesse pehmendava asjaoluna. Samal päeval teatas fi lmi produtseerinud Discovery, et kohtuotsus kaevatakse edasi.